Käsmu

KarL KristenbrtLn . Anne KurepcLlu

KAsMU

aa

KASMU Karl Kristenbrun ' Anne Kurepalu

^ :

I E N T S U KLO P E E D IAKI RJAS LAHEMAA RAHVUSPARK EEST

TU

S

Kujundanud Maarla Rztd

ir Ecsii Entstklopeediahirjastus ja Lahemaa nahvuspark.

ISBN

5

119900 0:11

7

1994.

Seda raamatut oma kodukilast tahtis kiriutada Karl Gustav Kristenbrun - poline kAsmulane oma suguvdsa juuripidi juba am mustest aegadest. Paljude aastate kestel kogus ja hoidis Karl'Gus tav Kristenbrun teateid ia malestusi oma kodukila ajaloost. Ta tun' dis s6na ot6eses m'ttes iga kasmulast, kes viimase paarisaja aasta iooksul on kilas elanud nii pohialik oli tema uurimistoo arhiivi' des. Rohkesti teateid sai ta oma kiila ia naaberkulade inimestelt.

Raa,matu kirjutamine oli tai mdttes pikka aega, kuid alati tundus talle, et ta teab ikka liiga vtihe.

Setleks, et kiriutada seda teejuhti nuiidsest ja endisest Kdsmust, kasutasin Karl-Gustav Kristenbruni kogutut ning paljude teadlaste bid Kasmu kohta. Veel on kasutatud Kasmu kodu uurija Alice Pika' mAe ajakirjanduses ilmunud artikleid, samuti tema, ka'smulaste Verner Seeblumi, Aarne Uaigu, Milvi Puusepa, Ellinor Uaigu ning lrene ia Max Ka.ivu vAga asialikke tAiendusi ja mdrkusi Koigile nej ]e abilistele siinkohal palju tanu.

Suurem osa fotodest avaldatakse esimest korda.

Karl Gustav Kristenbrun puhkab niiid Kiismu kalmistul.

I*ae]olev teejuht on lugupidamisavaldus temale ja tema toole ning tahab ihtlasi meenutada jatanadakoiki kasmulasi nii neid, keda siin enam ei ole kui praegusi selle eest, mida nad on teinud oma kodukila heaks, jaftes selle meile nii kaunina, tais huvitavat ajalugu, mis timbritseb meid igal siinviibimise hetkel

ta. asmu on Lahemaa Rahvuspargi neljast poolsaarest koige vaiksem pikkus umbes 6 ja laius kuni 3 kilomeetrit, pindala umbes 10 kmr. Laane pool kulgneb poolsaar Eru, idas Kasmu lahega. Kasmu poolsaare loodetipp kannab Palganeeme nime.

1971. a. ilmus geograa,f Elle Linkruse t6o "Kasmu poolsaare geomodoloogia,st". Tema abiga randamegi ajas tagasi ja va,atame, kuidas Kasmu poolsaar on tekkinud.

Nuudse Laanemere kohal oli mageveejarv, mis tekkis manddjaa sulamisel enam kui 10 000 aastat tagasi. Kui jaa taa,ndus, tekkis Bal ti jaapaisjaryel hiljem Kesk-F,ootsi kaudu uhendus ookeaniga ning LEi zi nemerre lungis soolane ookeanivesi.

Maat6usu tottu katkes vahepealne uhendus ookeaniga ning umbes 9000 aastat tagasi moodustus taas mageveekogu, mida teadlased nimetavad mageveeteo Ancylus fluviatilis'e jargi Antsulus iarveks. Maatous jatkus ning umbes 7000 aastat tagasi tekkis Ta,ani Ia Rootsi va,hele uhendus ookeaniga. Labi srigava vaina voolas jzille sisse soolane ookeani vesi ja tekkis Litoriinameri. See arengufaas LalEinemere a ia loos kestab id naseni.

I

]

Esimene la,pike kuiva ma,ad - vaike saareke, millel oli ka jary, kerkis merest tanu jatkuvale maat6usule nuudse KAsmu poolsaare kohal umbes 7B0o Sooo aastat tagasi tjoon. 1).

Jargmistel aastatuhandetel sa,are kerkimine merest jetkus ning 3800 4000 a,a,sta,t tagasi oli selle pindala 1/3 praegusest poolsaa-

rest [ioon.

2].

1500-1700 aastat taga,si eraldus maatousu taga,jarjel merest Kas ,ii

i'\,. ,

'---__

I

)>I

Joonis

1

Joonis 2

mu jarv ja saar oli kitsa maa,kaela kaudu mandriga uhendatud tjoon. S).

900-1100 aastat tagasi oli poolsaar olema,s enam-vahem praegusel kujul, merest oli kerkinud ka korgem osa Saartneemest ehk Roosisaarest. Vaid praeguste Lahepoh;a, - tanapaeval oeldakse Lahep6hja heinamaade ala oli veel mere all (joon. 4).

Paarkummend aa,stat tagasi maletas tollal vanim kasmulane

Joonis 3

J00nls 4

Marie Mannik, et sooma,ad louna pool Kasmut olid vaga ulatuslikud. Nende pere Kalaoja kandi heinamaalt vihmase suvega peaaegu ei saanudki heina teha. 20. sajandi a,lgul oli Lahepohja hei namaade kohal soine v6sa,, mis siis maha raiuti, ala kraavitati ja nii saadi heinamaad.

92 a,astane

Kui s6idame Vosult Kasmu, jaavad vasakut katl Lahepohja hei namaad see oma,inimeste pandud nimigi on vaga kujundlik, sesl toepoolest on see ala kunagine merep6hi, kuigi siinses keelepruu gis tahendab "pohjas" olemine asukohta lahesopis -, Ia paremal vilksatab vosa vahelt Kasmu laht. Sajandi algupoolel teeaarset vd sa ei olnud, loqmadest tasaseks soodud ranna,kadamaa ulatus vee piirini.

Laht on p6hjatuulte eest hasti ka.itstud. Uhel pool on Kasmu poolsa,ar, teisel Vergi poolsaare Lobi neem. Lahesuu laius on umbes 3 km, keskmine sugavus 12 m, vee sugavus suudmes 27 m. Nii oli tsna, suurtel purlelaevadel voimalik lahte sisse soita ja Kasmu lahest sai r9. saja,ndi lopupoole riks soositum purjelaevade talvitumiskohl.

Vanad kd,smulased maletasid paarkummend aastat tagasi oma noorusaja talvi, millal oma 60 purlelaeva seisis lahes ankrus ja, viimastel tulijatel oli tegemist endale sobiva koha leidmisega.

10

Uks Kasmu laste suurem talvel6bu oli t6ukekelkudega ehk pot kuritega - nagu siinkandis soomeparasell oeldakse jaal laevade vahel soitmine la laevanimede lugemine.

Kevadel jaamineku ajal tekkis tihti ka muresid. Uks malestuskild jutustab: "Tugeva jaakatte tottu merel ei paasenud jaa tanavu Kdsmu lahest valja, vaid hakkas lahes sulama. Puhapaeva hommrkuks oli juba 3/4 la,}:'est sel teel va,baks saanud jaast. L6unaajal hakkas tugev tuul lahte ajama Soome lahest ajujaad. Ldunaajal krs kus tugev Iaasurve ankruplatsilt (umbes 3,/4 1 km Kasmu rannastl lahti kolmemastilise pudeka "Anette", mis oU taielikult puulaadungis. Jaa viis selle Lepispea a,lla randa, kuhu see lopuks Iaasurve vahele seisma jai." kVirumaa Tea,taja" nx 50,4. V 1942). Samas veel: "Peale "Anette" seisid Kdsmus ankruplatsil talvekorteris veel viis pudekat, nendest suuremana nella,mastiline "Koit", milli sed esialgu kull iaast puutumata jAid, kuid hiljem siiski ohtu sattu sid. Nimelt oli jaasurve oo jooksul vastu esmaspaeva ka need lae vad oma ha,ardesse votnud ja ankruplatsilt ara kandnud. Laevad seisavad praegu Kasmu lahes suurte jaAhukade vahel. Kuna lahte on kuhjunud praegu suured hulgad liikuvat jaad, mis paiguti magedeks on kuhl'unud, siis ei saa rannalt keegi ka laevade juurde minna. \eed seisavad LdiesLi surujaa voimuses.

11

Soidame ule Kalaoja, siin Kasmu jarvele viiva tee ristil oli 18. sajandi l6pul ja 19. sajandi I poolel telliseloov. Andrneid selle kohta on

vaga vahe. Telliseloovi tapne rajamisaeg ei ole teada, lB sajandi II poolel oli ta juba olemas, seda kinnitavad arhiiviandmed. Nimelt on 7744. a,. adra,rnaarevisjonis nimetatud vaba meest nimega, Toomas, keda hilisemates allikates nimetatakse Kivi Toomaseks, rahvapari mus raagib Toomast kui esimesest tellisep6letajs'st.

Telliseloov olnud kaunis algeline. Savi saadi mere aaresi, kuid see polnud eriti hea. Savisegar pandi dtvade otsa dputatud tunni, mida hobused ringi ajasid. Segust tehti kasitsi plonnid valmis ja neid kuivatati katusealustes. Telliste p6letamiseks oli lhks ahi. Eestlastest tooliste hulgas olnud ka, venelasi, kes elasid lahedal asunud tooliste majas. Telliseloov l6petas oma tegevuse 19. sajandi II poolel.

Kala,oja suudme lahedal Ojakari nukis oli va,nasti ka moisa puu' lao plats, kuhu talumehed pidid vedama puid, mis m6is oli koormr seks maaranud. Sealt toimetati need laevadega Tallinna ja Kun dasse.

Kalaojal oli ka ICismu esimene pood, mis kuulus Sepa talu peremehele Joosep Kristenbrunile. Pood lopetas too siis, kui telliseloov suleti.

Siit keerab tee vasakule Kasmu iarve aarde. Suudm osa Eesti 12

jarvedest on toitainerikkad ehk eutroofsed jarved. Neid iseloomustab dkkalik elustik ja neil on oma vaadus ka, kalapuugi seisukoha,lt. KOik kolm Lahemaa rannikumadaliku iarve: Kaha,la, Lohja ja Kasmu on seda, tuupi. Ka kujull on nad vdrdlemisi sarnased, va' heliigestatud kalda,joonega, v6rdlemisi madalad ja mudase pohiaga. Vahese labivooluga Kasmu jarve pindala on 43 ha, stigavus kunl 3 m. 1976. aasta a,ndmetel ka,svas iarves 17 taimeliiki. neist B kaldaveetaimi, millest silmapaistvamatena margitakse lihtr-jogitakiast (Sparganium emersum) ja kollast v6hum6oka Oris pseudacorud.

Ujulehtedega taimi oli 5 liiki, neist k6ige rohkem kollast vesikuppu (Nuphar pumiluml, ja, veesiseseid liike 4, suuremal maaral kanada vesikatku [-E]odea canadensid ia tahkjat vesikuuske (Myrlophy]Lum |picatum| Kaladest on jarves kokre (Carassius carassjus), haugi (Esox luciud, a}lvel:.at (Perca fluviatilid ja,lrr.askil (Tinca tincal.

Linnuhuvilistele teeks kindlasti heameelt jalgida siin pesitsevate

tuttputtide (Podiceps cristatud tegevust.

Jarve ia mere vahelt laks kuni 20. sajandi alguseni enne, kui tehti praegune tee piki lahe rannikut ainus tee Kasmust sisemaa kuladesse. Rannavallilt - rahvakeeles Jarvekaelalt avaneb vaa de maat6usu tottu korgemal olevale jarvele ja "madalamal" olevale 13

14

1 Kiismu jarv (foto L. Poots) 2. Mets Xasmu jarve tlilres {foto L Pootsl 3 Saadumeisa kivi tfoto L. Pools)

15

merele. Jarv on keset metsa laanes ja p6hjas kasvab kuiv mannimets, kirdes kaasik ja kagus kuuse-segamets.

Oleme Eru lahe aares. Lahe nimi on olnud vanadel merekaartidel ka Monkwiek Mungalaht. Teiste Lahemaa lahtedega v6rrel des on ta, madal, keskmine sugavus vaid 14 meetdt. Rand on k6rge ia avatud mere murutusele. Ule lahe paista,vad Parispea poolsaare

kulad, lahe l6unakaldal Eru ja edasi piki randa Kasispea, Thrbuneeme ia, Viinistu.

Lahe l6unaosas on kolm vaikest saarekest, mida nimetatakse Vihasoo lood. Need on tuntud veelindude pesitsuspaikadena.

Ranna,liival voib kohati naha ka,itsealust rand-seahernest lLathy' rus maritimus), eriti kaunis on see taim oitseajal.

Tuleme tagasi Kalaojale ja lziheme kUla poole. Vasakul teeveeres on Saadumetsa Suurkivi (k6rgus 5 m, umberm66t 21,8 m, koostiselt rabakivil. Mere aares on sanglepalodu, mida kasmulased nimetavad Lahtelepikuks. Eestis kasvab kahte liiki leppi, hall lepp tA]nus incana) ja, sanglepp ehk must lepp (A.lnus glutinosa). Sanglepale meeldib korge, liikuv p6hjavesi ja seet6ttu kohtame teda tihti mererannas ja joelammidel. Randlasele on lepp tahtis puu, teda tarvita takse kalade suitsutamisel, lepapuu suits annab kalale ilusa kuld-

pruuni varvi.

16

Kasmu krila,ga tutvumiseks on mitu voimalust. Kellel on rohkem a,ega, v6ib auto kula keskele bussipeatuse juurde jatta.

Jalgsimatka pikkus labi kula on umbes 4 km ning kula ajaloo ja loodusega tutvumiseks kulub ligikaudu 3-4 tundi.

Enam-vahem sa,ma teekonna v6ib labida ka autoga, tehes k6rva lepoikeid skeemil margitud vaatepunktidesse.

Icilsmu nimi on aialooallikates esimest korda, 1453. aastal. Siis tahistas see Aaspere moisale kuuluvat Kasmu randa Gtrand tho Kesemol. Kas sel ajal kula oli olemas v6i mi1te, see nime esmamainingust ei selgu. Aga uhes 1524. aasta kohtuprotokollis leiab kinm-

tust kula olemasoluKasmu nime paritolu on puutud seletada mitmeti. Rahvapari mus raagib Kasperi nimelisest kaptenist, kes laevaga merehadas oli ja randa paasenuna oli ehitanud siia kabeli ja andnud sellele, lahele ja kulale oma nime Casperwiek e. Kasperi laht. See nimi esineb esmakordselt 1624. Aialoolaste arvates on nimi tulnud sel' lest, et rannakabel ehitati uhe Hommikumaa targa, priha Kaspan auks. On avaldatud ka arvamust, et akki on tegemist sonaga "ke sa,", tuhja viljelemata, maa tahenduses, mida on nahtud Tallinna vanas soomekeelses nimes Kesoi.

17

aastal oli Kasmus uheksa talu ia kuus vabadikuperet. Alg selt on kula olnud pra,eguse V6rkneeme ia Majakamae vahel. Sellele mererannalt tdusvale maaveerule rajasid oma eluasemed kula esimesed asukad. Arvata v6ib, ei koha valikut mojutasid kalurite jaoks sobivad looduslikud eeldused. Siin oli kaks merre ulatuvat neeme ja nende vahel l6ugas, mis oli vaiuline sadamakoht. Pohja' poolne neem, nuud Majakamaeks kutsutav, ulatus tol aial palju kaugemale merre, seda on n:iLha 1?93. aastast parineval Kasmu poolsaare kaardil. See neem ka,itses ra,nda p6hjatuulte eest. Ka oli rannaaar nuudsest laiem. Rand oli kivine na,gu muialgi Kasmus, kuid meri lriks jarsulL sugavaks.

V6rkneeme on kula vanemaid sada,makohti, kust mindi raimepuugile.

Kes olid Kd,smu esimesed asukad voi kust nad tulid, see jaab aegade hamarusse. F,ahvaparimus raagib, et tegemist olevat olnud Hiiumaalt, Noarootsist ia Soomest tulnutega. Vanima,te perekohtadena on teada Ristu, Heigi, La,urimae ja Pallu. ' Kula kasvas ia 1871. aasta kaardil on 19 ta,lu. 1885. aastal ela's Kasmus kokku 320 inimest, neist 95 meest ja 110 naist, alla 16 aastasi lapsi oli 115. Ule 7o-aastaseid oli ainult kolm, kaks meest ja uks naine. Keskmine eluiga polnud korge.

1726.

fi

Elanike arv oli suurim enne II maa,ilmas6da - veidi ule 500. Aastait 1940 44 kaotas Kasmu rohkem kui pooled oma inimestesl - kes kuuditati "klilmale maale", kes jai soja puhkedes laevaga vausmaa le, ligikB,udu 150 kasmulast pogenes 1944. a. aug"ustis septembris.

1949. a. mafisikuuditamine viis ara veel kuus inimest. Parast kuuditamist. maikuus. tehti kolhoos "Oige Tee", mis hiljem liideti Kirovinim. kalurikolhoosiga. Kolhoosiaastatel laks palju nood ara linnadesse, sest kalapuuk ei toitnud enam ja pealegi oli mereleminekuks vaja piidvalve luba. 1971. a. aprillis maarati Kasmu ametipabedtes liheks Vosu osaks, et V6su saaks alevi staatuse. Praegu elab Kas mus kogu aa,sta a,inult B0 90 inimest, neist ena,mus pensionarid KooliskEiijad lapsi on k6igest klimmekond.

kula raagime sellest, millega on Kiismus llibi a,egade tegeldud. Kasmulase peamine toitja oli meri. Kivine ja liivane rannamaa uksi ei tulnud sellega toime. Pealegi oli seda maad vaga vahe Ka suurematel talukohtadel ei olnud maad kokku ule 10 ha - heinamaa, kartamaa ja pold. Moisale ma,ksti renti kala,stus6iguse, mitte maa, eest. Igal peret oli kohustus anda moisale teatud hulk varsket ja soolatud silku ning vedada puid randa. 19. sa,landil kasvatati pollul peamiselt kartulit.

Teel labi

19

4 Vdrkneeme kllla sadamakohl 20

tfoto E. Suonio)

s. Nlajakamae alune rand (foio

21

E

Suonjo)

Kalapuuk andis ka leiva, sest osa kalasaagist vahetati sisemaa kulades leivavilia vastu.

Parimad ka,la,puugikohad olid valjaspool Kasmu lahte Saartnee mest edasi meres iatkuvatel madalatel v6i kaugemal avamerel. Do kumentidest rannatalupoegade koormiste kohta on naha, et Lahe maa rannas punti 16. ja 1?. sa,landil raime ja lesta. Teisi ka,lu anda mite hulgas ei mainita.

Peale kalastamise oma kula lZiLhedal kaidi vahemalt paar korda aastas kalapriugil Soome rannas. Soome lahe saarte ombruses olid kala, kudemiseks paremad tingimused kui Eesti rannikul. Seeparast oli Soomes ka,lalkaimine tavaline. Igal ranna,kulal olid oma kindlad koha,d, kuhu randpuugile soideti. Kalapuugikohtadeks vali ti enamasti sellised saared, mis olid va,stu avamerd ja kus oli hAid v6rgulaskmise madalaid. Kasmu rahvas kais rohkem Hamina lzihe dal saartel.

Soomes kaidi kevadiset raime kudemisaial. Viimaseks valjasoi dupaevaks peeti eerikupaeva, 18. maid. Kaidi ka, hilissuvel lauritsapaeva 10. augusti paiku ning sugisel mihklipaevast kadripaevani 29. septembdst 25. novembrini. Kuna, pollumaad oli napilt, siis pollutood sugispuuki ei seganud. Uks asjaolu Soome vetes kalasta mise poolt oli odavam sool. K?,la soolati kohe puugipaigal. Kullap

6. Vorkneeme sadam Praegu. .

23

.

, ,.8

rria I rb od A

Vb B

rloB ' r'

25

nende sditudega ongi sundinud meie tuntud rahvalaul " . . . siis me lahme Mallega saarde kala pliudema. . " Soomes kalapuugil kaimine vahenes 19. sajandi lopul. Pohjuseks oli arva,tavasti kala,puugitehnika taiustumine. Paremad v6rgud ja srivaveem6rrad andsid suuremaid saake Eesti oma rannal nii keva del kui sugisel.

Kalapuugi jaoks oli peale puuniste ja pa,atide vaja ka mitmesuguseid rannarajatisi ja muid ehitisi. Need olid paatide randumiskoha,d kivist lautdd, poh;aranniku-pdLraselt "valgamid" - voi uue mal ajal vaiadele toetuvad laudadest randumissillad, vorkude kui vatamise vabed, v6rgumajad, kus hoiti puuniseid jne. Sadakond

aastat taga,si Kasmu sattunuina oleksime k6ike seda siin nainud.

Osa v6rgukuure asus Vorkneemes, sest seal oli meri srigavam. Les tapuugil kaidi vaikeste paa,tidega ja nendega paases iga pere alt rannast valja. Veel praegugi on vanu paadivalgamaid rannas naha.

Kalapuuk oli rohkem vanade meeste ja naiste t6o, sest 19. sajandi II poolel oli enamus Kasmu meestest laevadega merel. Naised kaisid lestav6rgul. Raimepuugipaadis oli tavaliselt kolm-neli meest, kellel oli uhepalju uhesuurusi vorke. Saak jagati v6rdselt. Tunti ka "poole peal kdLimist". See tahendas seda, et kui m6ni mees laks meres6itu, jaid tema v6rgud vabaks. Need sai kasutamiseks m6ni tei

ne kulaela,nik, sageli lesknaine, kes kais nendega mere1, pa,ra,ndas v6rke ja hoidis need korras, kuid pidi poole saagist andma vdrkude omanikule.

Kui neeme poole laheme, jaab vasakule "pdtsikuur".

Ild,smu Vabata.htlik TUletorje Selts ehk koha.likus keelepruugis "pdtsimeeste selts" asuta,ti 1920. aasta,tel. Trlet6rjuiad olid kolmes ruhmas, igal ruhmal valvata ja vastutada oma kulaosa- F,uhmi juhtisid pealikud. Igal pealikul oli pasun ja kokkulepitud signaa.l tulekahjust teatamiseks. Piha,paeviti haduta,ti KabelimriLet. Koua,ldati isegi oiseid oppehaireid. Koos naaberkulade tulet6rjujalega peeti ka uhisharjutusi ja v6isteldi omavahel. Pdtsimehed oma vaskkiivrites ja vormimlitsides nagid uhked vrilja. Tirlet6rjujatele varustuse soetamiseks peeti pidusid ja koguti annetusi. Saadud tulu eest oste ti vaike, kuid voimas mootorprits. Mees, kelle hoole all see oli, pidi pritsi iga paev kontrolliks kaivitama, et tulekahiu korral ei oleks ebameeldivaid ullatusi. Kullap oh Kasmu meeste tuletorjealane ettevalmistus nii tohus, et Kasmus nende oskusi peaaegu va,ja ei lain ud ki, tuleonnetusi juht-us harva.

Teest veidi eemale vasakut

katt jaab rahvamaja,.

1911.

aasta

1.

detsembril asutati Kasmu Meremeeste Selts. Liikmeteks olid koha likud meremehed ia laevaehitajad. Tollal ei olnud kulal veel oma rahvamaja ning peod ja tantsuohtud peeti merekooli saalis. Esku kabeli koster Gustav IMeinmann kirjutab oma paevikus uhest selli sest peostr (Kaisin Kasmus. Seal sa,i mangitud Merekooli ruumides Kasmu naiUeja,test 2 naitemangu: "Lapsi pea,b saama, liks koik, mis hinna eest" ja, "Sonna, tanna, tuli hdnda". Jaagup Einholm laulis kaks kentsakat laulu vigurid tehes, No, tak eto nitsevoo" ja "Koja mees luuaga>. Viimseks ela,vad pildid. K6ik laks usna heaste, l6bus ohtu." KOik soovijad merekooli saali ara ei mahtunud ning tekkis vajadus suuremate ruumide tarvis. F,ahvamaja nimetati algul selt simajaks, selle sisse6nnistamise pidu oli 7. jaanuadl 1918. Maja ehi tamiseks valalik raha oli saadud oma kula meremeestelt annetustena ning pidude konaldamisest. Thlviti, kui meremehed olid kodus, kais seltsimajas vilgas tegevus ja pea igal laupaeval oli tantsuohtu.

Va,nade kri,smulaste malestustes olid merekooli poisid oma ilusas vormiriietuses edti soositud tantsupartnedd.

Thntsu6htu a,lgas tavaliselt naitemanguga, mille kandsid ette kas oma kula inimesed voi kulalisesinejad teiste krilade seltsimaja dest. Seltsimaja avamine andis Kasmu kultuurielule igatpidi hoo gu. Asutati ka oma ra,amatukogu. Meremeeste Selts ostis igal aas2A

tal kindla raha eest uusi raamatuid kuni kogus oli juba, umbes

1300

koidet.

Kasmu seltsima,jaga on seotud ka Eesti PAastekomitee liikme Juri Vilmsi teekond Soome 1918. a. Kui m6ni aeg parast Eesti ise seisvuse val jakuulutamist algas Saksa okupatsioon, sattus ohtu ka Juri Vilmsi elu. Th tuli Kasmu 25. martsil 1918. Seltsimajas peeti koosolek, kus kohalikelt meestelt kusiti, kas keegi oleks nous Vilmsile teejuhiks minema. Plisti tousis Aleksei Runk Kalaojalt, kes oli Otsa talus sulaseks ja utles, et tema kui poissmees laheb. I(zismust saadi ka valge hobune, et see lumisel mereiaal v6imalikult veihe silma hakkaks. Kuna Juri Vilms otsustas, et minna,kse relvadeta, siis kinkis ta oma pustoli Otsa peremehele. Mehed voeti kinni Suursaa rel ja lasti maha Soomes, mis oli sel aial samuti sa,kslaste poolt okupeeritud.

1940. aastal lcismu Seltsimaja natsionaliseeriti ja sellest sai Kasmu Rahvamaja. Raamatukogu suleti 1948. aastal ja raamatud viidi ara Kloodi raamatukokku F,a,kvere lahedal. Raama,tukoEu taastati Kasmus 1994. a.

Oleme oma teekonnal j6udnud I&ismu kulale ja kogu p6hjaran nikule vaga olulise hoone juurde, kus aastaid tootas merekool.

9.

"Pdisikuur"

(foto E. Suonio)

30

10.

Merekool. Ehitatud

1887

31

foio A. Valsu kosusi.l

11. Selles

majas oli tsaadaial venc piirivahe, kuni

â‚Źlasl,ani merekool, seejzirel Eesti Vabadjsi

1931

piirivalve parast lI

maallmasoda noukogude pjirivai\-e ja nnud muuseum (|oio E Suonio)

32

12.

Majakas Majaka,mael Ooto Parikas,

33

A

Vaigu kogusu

Esimesed merekoolid Ba,ltimail avati 1899. aastal Riias. 1864. aas tal Heinastes, Eestis jargnesid neile Narvas 1B?B ia Pa,ldiskis 18z6

asutatud merekool.

I&i,smu mehed, kelle senine merehaddus piirdus isalt pojale parandatava soiduoskusega, olid aastate jooksul tulnud veendumusele, et suurema,tel alustel seilamiseks sellest enam ei piisa. 1BBO. aastal saatis B6 Kasmu Ia umbruskonna randlasl kirja Venema,a Laevas6idu Edendamise Seltsile, paludes merekooli asutamise luba, kohustudes ise andma oppea,sutuse heaks aastas 100 rubla. Seltsi tolleaegne sekretar KdSjanis Valdemars lati rah!'usliku liikumise tegelane, kes 1858. aastal l6peta,s Ta,rtu ulikooli ning osales Heinaste merekooli asutamisel - toetas kasmulaste pa,lvet- Tema nouandel moodustati Kasmus 1. aprillil 1B84 seitsmeliikmeline koolikomitee, kes koostas kooli pdhikirla ning esitas selle kinnitamiseks.

Kasmulaste soov rahuldati sama aasta srigisel. I&ismu lubati asutada II Iargu merekool, milles oli kaks klassi, uks ligis6idu-, teine - kaugs6idutuurimeeste opeta,miseks. Koolile eralda,ti igal aastal 1000 rubla, hiljem seda summat pisut suurendati. Kohaliku rahva poolt lubatud t00-rublase toetuse kindlustamiseks moodustati selts, kuhu kuulus 100 liigei. Liikmemaks oli 1 rubla aastas. Kaismus korralda,ti ka pidusid, mille tulu anneta,ti merekoolile oFpevahendite

muretsemiseks. Gustav \Meinmann kirjeldab oma paevikus uht sel list pidu niir "27. detsembril 1888 K.lsmus merekooli ruumides naite mangud: "J6ulu kingitused" ja "Isaisa viisid". Sa,gadi viiulikoor oli mangimas. Sisse tulek Mere kooli heaks." Tanu sellistele ettev6tmistele oli Kasmu merekool uks pa,remini 6ppevahenditega varus LaLud merekoole tollases Vcne Isaaririigis.

Kuna esimesel a,astal koolil oma maja polnud, siis andis Jakob Kaskni koolile ruumid oma majas Toniksel, mille eest talle maksti 100 rubla renti. Opilasi oli 18. Kooli juhataiaks ja 6petajaks oli Heinaste merekooli lopetanud kaugs6iduka,pten H. Kvell.

Jargmisel aastal tekkisid lahkhelid kooli asukoha suhtes, sest V6sul olid selleks ruumid olemas. Kuna H. Kvell toetas V6su varianti, siis ametlik kool toota,ski uhe opilase ja H. Kvelliga f.ihe aasta Vosul. Samal ajal tootas kool Kasmus 32 opilasega kaugs6idukapten J Meibaumi juhtimisel. Seega naitas elu ise, kuhu kool tuleb rajada.

Jargmisest aastast alates kuni sulgemiseni tootaski kool Kasmus.

1887. a,. sugiseks

valmis merekooli maja, mille ehitas Joosep Kns

tenbrun-

aastast alates koolitati 6pilasi ka kaugsoiduka,pteni kutse saamiseks. Oppetoo merekoolis algas oktoobris ia loppes aprilli 1895.

35

keskel. Pea,teihelepanu poorati eda,laste ainete opetamisele. Naileks 1,927./22.oppeaasta,l oli I klassil nadalas 7 tundi navigatsiooni, 6 tundi astronoomiat, 4 tundi inglise keelt, 4 tundi trigonomeetriat, 3 tundi algebra,t, 2 tundi eesti keelt, 2 tundi fudsika,t ning 1 tund me teoroloogiat, lootsiat, laevaehitust, signalisatsiooni, merekauban' dust, kauba,ndusgeogra,a,fiat, geomeetriat, arvuteadust ja tervishor' du. Seega kokku 37 tundi nada.las. Oppeta,o algas kell I hommikut ja loppes kell 16 parastl6unal.

Esia,lgu opiti eesti keeles, kuid 19. sajandi lopul, kui Baltimaades tugevnes tsaarivalitsuse venestuspoliitika, nouti ka merekoolides digikeelele uleminekut. Sellega seoses tuli J Meibaumil 1890. a. koolijuhataja kohalt lahkuda, kuna ta ei osanud vene keelt. Seejarel vahetus koolil mone aasta Iooksul mitu juhatajat, kuni 1894. aa,stal valiti juhataja,ks kaugsoidukapten Karl Larens, kes tootas seilel kohal 1930. a,a,sta, kevadeni. Viimasel oppea,astal oli juhatajaks Aleksander Lepviikma,n. oppetoos tehti suuremaid muudatusi 1902. aastal, mil kehtestati uus 6ppekava, Opilasi kohustati koolivormi kandma ja kehtestati 6ppemaks.

Algul oli koolis vaid kaks klassi,

aastal ava,ti ka, kolmas klass. 1918. aasta sugisest algas 6ppetoo taas eesti keeles. Aastail 36

1916.

1919 30 tootas Kdlsmu Merekool uhe ettevalmistusklassi ja kahe eriklassiga. Koolitati ligi- ia kaugs6idutur.irimehi Iga,l kevadel olid opitud ainetes eksamid. Kuni 1910 aasta,ni kaidi eksamitel Tallinnas, eda,spidi vois neid Kasmus teha. Eksamid kestsid nada,l aega, kusjuures iga,l paeval tuli soodtads" neid mitu Neiteks 1923. aasta kevadel tuli kaugsoidutuurimehe diplomi saamiseks nadala iooksul 20 aine eksamil kaia,.

6ppeedukuse ule merekoolis ei kurdetud, oppima tuldi kindla sr higa. Kooliraha koguti meres6itudel ja selle raske tooga, teenitud ra

ha eest taheti saada ka voimalikult rohkem teadmisi 1926. aastal loodi merekooli juurde kaheaastane kalanduskool, mis pidi koolitama kalalaevastiku spetsialiste. Kala,nduskooli l kla,ss vastas merekooli ettevalmistusklassile ja 2 klass merekooli esimesele klassile. 1927. aa'stal muudeti kool uheaastaseks lgal dp peaasta,l oli koolis 10-20 6pila,st. Ka,landuskoolil olid oma 6ppeva hendid - kala.puugidista.d, paadid ja toostuslikud ka'latootlemlsseadmed. Kool tootas seni, kuni merekool suleti.

Seoses 1929. 33. a,asta,te maianduskriisiga' vE[henes laevaliiklus meremeeste seas suurenes toopuudus. Opilaste arv merekoolides iai vaiksema,ks ning valitsus otsustas Kasmu merekooli sulgeda. ja,

Koha,lik rahvas protesteeris selle vastu. Ega muidu Icismu na,isvâ‚Źigi 37

luudade ja labidatega, neile vastu lainud, kes suurte veoautodega kooli inventa,ri jarele tulid. 1931. aastal kool suleti.

Kasmu merekool oli 47 aastat edukalt tootanud. Selle aja jooksul oppis seal 1664 opilast, keskmiselt 35 igal aastal. Kooli l6petanuist soorita,s kutseeksami 603, s.o. veidi rile 360/0, neist 361 ligis6idutuuri mehena, 148 kaugs6idutulirimehena ja, 94 kaugsoidukaptenina.

K,i,smu merekoolil, kus Pohja-Eesti ra,ndlased said suhteliselt

-

sest mehed olid merel

-

odavalt kutseha,riduse, on Eesti meres6idu a,rengus olnud tahtis osa. Kasmust parit diplomeeritud laevajuhte soitis koigil meredel.

Enne I maailmasdda s6itis palju Kii,smu merekooli kasvandikke Vene laevades, isearanis Kaspia merel Nobeli 6lilaevades kaptenite ja tuudmeestena, samuti ka Kaug-Idas. Kasmu oli iks laevas6idukes kusi Pohla Eestis Ia tanu merekoolile teenis ara ka "kaptenite kula" nime, mille all teda tunti kogu Eestis. Vaevalt on mujal kula, kus on ela,nud 62 kaptenit.

Merekool alustas tegevust puumajas, hiljem kolis Urle tsaa,riaeg sesse piirivalve kordonisse. Samas majas elas ka merekooli iuha,ra, ja Karl Larens.

Parast II maailmasOda asusid kivist kordonihoonesse Noukogu, de piirivalvurid, kes lahkusid sealt alles 1992. aasta sugisel. Soja-

jargsetel aa,statel ei tohtinud randlastel oma pa,ate olla. Arnetikalurite paadid viidi kokku V6rkneeme ja seal olid nad lukustatult pijri valve kontrolli all. Ulejaanud paadid koguti Majakamaele piirival ve 6uele. kus nad 16huti ia p6tetati. Nuud on ra,nd jalle vaba 1993. aasta,l tuli Kasmu mees, kes p6lvneb p6lisest kasmulaste suguv6sast. Ihtuoloogina Tartu ulikooli l6petanud Aarne Vaik asus ellu viima oma unistust - taastada Kaismu mereelu. Kordonihoonesse on rajatud vaike Kasmu muuseum, mille eksponaadid jutus-

tavad pa,lju huvitavat kulast ja tema aastasadade vanusest ajaloost.

Seda kohta. kus asub kordonihoone, nimetatakse Ma,jakamaeks

Nimi on tulnud maiaka iiirgi, mis valmis 1892. aastal. Kiismu majaka saamisloo kohta leiame andmeid 19 sa'jandi 16pu ajalehtedest Kasinuse ehk kainuse seltsidest "Sakala" 1889, nr. 19: "Wirumaalt. on Eesti aialehtedes tihti juttu olnud. MOned seltsid on ka juba, Soo' memaad eeskuiuks vottes, asutatud. Nii on Ks,sperwiigi meremeeste kooli eestseisus otsustanud, nende laeva iuhtijate kaest, kes endid purlu joovad, 1 rubla trahvi n6uda, tuleb seda' t6ist korda ette, meest ametist kogarni lahti lasta. Kui pulus oleja laevaomanik piaks olema, siis maksab ta iga "Paa taie" eest 3 rubla trahvi Seda' sama trahvi kanna,b see, kes oma seltsimehi ehk ametivendi joob-

13.

Lemeh krvr tfoio

40

E

Suonio)

14.

Randrahnul Sepa ninakses on iahvel siin ehitatud pu4elaevade nimedesa (foto E. SuonioJ

4l

nud olekus naeb, aga ulesse ei anna. Trahviraha saa,da Kasperwiigi tuletorni ehitamiseks paigale pandud."

Nii saame teada, et Kasmu tuletorni ehitamise algatajad olid a,rvatavasti merekooli eestseisus ia kohalikud elanikud. Seda tdendab kolm aastat hiljem ka "Postimees" (12. VIII 1892): "Tuletorn vaadati ule ametivoimude poolt ning otsustati, et . . . <nimetatud tule pars tel v6ivad Soome lahel pudetavad laevad pimedal ool ja maru ajal

Kasperwiigi sadamas, mida Eestimaa rannas Tallinna, ia Narva vahel k6ige paremaks loetakse, haad varjupaika,leida. Thli tornis paistab kolmes, s.o. rohelises, valges ja punases vdrvis.Kauaaegne majakavaht - Kasmus oeldi majakap6letaja oli Toomas Eintrei, Kasispealt parit mees, kes tootas Kasmus algkooli ia merekooli opetajana ning kostrina.

Vaarib veel tahelepanu a,jalehes ilmunud s6num, et kolm a,astat parast tuletorni avamist on kulas koraldatud "naitemuuk" tuletorni ulalpidamiseks.

Majakamae ligidal Lemeti talu all rannavees korguv Lemeti kivi on oma nime saanud talu jargi. Kivi on 5,2 m korge. Kivisse ra,iutud aastaarv 1846 ja joon tahistavad tolleaegset merevee seisu. Esime sena on seda randrahnu trukisonas kirjeldanud uks paljudest sa-

jandivahetuse K,ismu'uurijatest, farmatseut Rudolf Lehbe 42

{1858 1928}. Lehbertilt saame tea.da. et Lemeti kivi [ehbertil "Stein im \Masser") kavatseti viia Tllllinna Peeter I ausamba aluseks, kuid onneks jai see idee liiga suurte veokulude tottu teosta,mata. F,. Leh-

bert kirjeldas veel paljusid Kasmu lahema umbruse randrahne ja uksikasjalikult nende umbruse ta,imestikku ning kividel kasvavaid taimi. Peale seile on ta, randrahne ka pildistanud. Mitmes oma etteke,ndes ja a,rtiklis poorab R. Lehbert tri"helepanu vajadusele suuri randra,hne sailitada ning kaitsta ja uhtlasi inimesi sellest vaiadusest teadlikuks teha. Teda tulebki pidada loodusmalestiste srtstemaatilise arvelevotmise initsiaatodks. Ka,hjuks ei ole Lehberti fotokogust kuigi palju pilte saitnud. Moned neist on Tallinna Linnamuuseumis ja m6ned prof. E. Russowi stereofotode kogus Tartu uli kooli Teadusraamatukogus.

Ma,jakamae all Kaevu valgamas oli 19. sa,jandil osa vorgukuud dest la paadivalgamatest ning laevaehitusplats. Siin on ka Mal'akamae kivi.

Selles kohas, kus praegu on ETK puhkekodu, asus Sepa, ta,lu, mille peremeestega, on seotud terve ajajArk lcismu mereajaloos.

Kunagise Sepa talu hooned ei ole sailinud.

Ranna,s vee piiril on randrahn, millel on tahvel siin ehitatud pu4elaeva nime ia ehitusaastaga,.

5

Kuid suurte pudela,evade ehitamise eellugu alga,b hoopis varase' mast ajast.

Kui kaua Kasmu mehed on seilanud Soome lahe vetes la s6itnud ule la,he, seda me ei tea. Soome etnograaf Kusta,a Vilkuna arvab, et see eestlaste ia soomla,ste vahetuskaubandus, nn. sobrakaubandus, algas 13. sajandil. Osa Soomes ajutistel kalaretkedel kainud eestlasi asus sinna paikselt elama, kuid nad sailita,sid sidemed endiste ko dukuladega. Riigivoimud lubasid soome kalureil Toolsel, Mahus, Kasmus, Vergis ja V6sul ma,al kaia ning soola ja muude kaupadega kaubelda. Lubatud kauba,vahetuse k6rval kais pidevalt ka salajane soolad,ri. Kui siit Soome kalastama, mindi, voeti kaasa vilja ja, viina, mis seal soola vastu vahetati. Soomes oli sool odavam kui Eest1s-

Soolasalakaubandus sai hoogu 19. saiandi II veerandil ja eriti Kdmmi soia ajal (1853-1856), kui Inglise laevad blokeedsid Soome lahe ning siis oli randlastel suur soolapuudus. Il,annavalve ei suut' nud salakaubitseja,id alati priida, kuid paljud siiski iaba,ti Uks neist oli Sepa Mart K'asmust, Joosep Kristenbruni vanaisa. Ta, jai randruutlitele piirivalvele katte, kui oli abiks Vergi meestele, kelle salaka,ubana toodud soola ta peita aitas. Tfahv, mis talle maarati, oli vaga suux Kristenbrunide pere jutu iargi olevat ta Siberisse

saadetud. Seda kull dokumendid ei tdesta, kuid v6ibolla ei suutnud ta trahvi ara maksta ja selleparast saadeti.

Kui Mart ara viidi, jai peremeheks tema noormeheea,s poeg Toomas. Toomal tuli puupaljana alustada', sest isa kogu majapidamrs kraam oli trahvi katteks oksjonil ara muudud. Kuid Toomas oli kok kuhoidlik ja tookas ning oli end kortsist eemale hoidnud. Sel aial oli joomist palju, kuid kui Toomas sinna vahel teiste hulka juhtus, votnud ta pool kortlit (150 g) ja oetnud, et ta,lle sellest aitab. Kasmust Vaabu perest parit Made Manniku s6nul sai see jalad alla, kes vii-

na ei v6tnud.

18. sajandist on teada, et Kasmu kula omanikul Aaspere m6isnikul von Deltingshausenil olid Kasmus suured puuveopaadid, millega Kasmu mehed kuttepuid Tallinna veda,sid. Puud saeti, l6huti ja veeti randa talvel. See oli siinsete talumeeste m6isatoo kohustus Vabamate vaadetega von Dellingshausen lubas Kij,smu talupoegadel ka endile suuri puuveopaate muretseda ja hakkas neile raielanke muuma. Nii hakkasid Kasmu mehed iseseisvalt kuttepuid Tallin' na vedama ja muuma.

19. sajandi algul oli Kiismu meestel juba 4 suurt puuveopaati Nende suurus oli 10 saiUtist (umbes 3050 l) voi kuni 25 srilda kuttepuid (Kuttepuidu m66tuhikr puudit, mille laius ja kdrgus on 1 suld.

15. 16. Nii veeti Kiismu rannast puid Tatlinna ja kaugenralegi.

Puukoormad veeti hobustega paatide juurde ja nendega rcjdil ootavasse laeva (Ibto J Parikasl Lan" r"a Ral u.pa e 3rr 'r! s 16

::,.

47

Vene suld=2,1336 m). Neil oli tavaliselt uks mast ja selles raapud, selleparast nimetati neid raagapaatideks. Uks raagapaa,t oli kahe pere peale. Nii soitsid aastaid koos Sepa Toomas Kristenbrun ja' tema 6emees Heigi Joonas Altenbrun. Vahehaaval kogunes raha Esimese tekiga laeva, kahemastitise ka,liase iaala laskis Soomes Hamina lzihedal 1864. aastal ehitada Toomas Kristenbrun Laeva nimi oli "Seuraska" ja sellega, hakkasid sOitma Toomase pojad Joosep ja Jakob. Vanema, vennana sai tollal 27'?'a,star..e Joosep kippariks.

Osanikuks oli ka Tooma 6emees Joosep Altenbrun Toomas ise oma laevast kaua r66mu tunda ei saanud, sest ta jai 1865 a talvel metsa toodel langeva puu alla ja sai surma. Sepa uueks peremeheks ja

laevaomanikuks sai vanem poeg Joosep, kelle nimega ongi seotud vaga palju Kasmu mereelust. Tema oli uks merekooli rajamise m6t te algatajatest ia eestvedajatest ning esimene suurte purjelaevade omanik.

Enne surma joudis Toomas lasta ehitada ka teise jaala, mis sai nimeks "Lurjus". Nimi tulnud setlest, et vettelaskmisel libisenud laev jooksuteelt kdrvale ning lainud poolkulitl melre. Sel hetkel huudnud aga ehitusmeister, et oh, sa lurjus. Laev oli niisama suur kui "Seuraska". Meeskonnas oli vaid kaks meest. Kooki laeval muidusi ei olnud. Kodunt voeti kaa,sa kulma' toitu: leiba, kartuleid, silku 4a

)"" lahkriga ja. toitu.

piima. Tlnllinnas oli sadamasillal kook, sea,l keedeti soo-

Esimesed laevad ehitati enamasti Soomes ia ka, nende nimed olid soomeparased: "fbivo", "Julki", "Ahkera", "Muisto" jt. Laevade kapteniteks ehk kippariteks olid Kasmu mehed, ilma meresoiduha

dduseta praktikud.

F,andlaste tulud hakkasid suurenema, kui 1880. aastatel hakali Soome kartuleid veda,ma,. Hea teenistus oli ka telliste vedu. Loksalt, Vosult ia, Kasmust veeti telliseid, ena,masti Soome ja Peterburi. Para,st 1870. aastat, kui valmis Kunda tsemendivabrik, algas ka tsemendivedu Peterburi, Liibavisse ja mujale. Nii saadi raha ja meresoidukogemusi, mis julgustasid suuremaid laevu ehitama.

Jaalade ilmumisel ha,kkasid raagapaadid vdrhehaaval kaduma, sest nende merekindlus oli tunduvalt vaiksem. Neli-viis aastat hiljem muudi lekkima hakanud "Seuraska" Haa,psalu meestele ja seejarel ostsid "Lurjuse" ara oma kula mehed. Nende asemele laskis Joosep Kristenbrun Soomes ehitada kaks uut ja veidi suuremat jaa-

lat

m6lemad ma,hutavusega 35 srilda. Esime' se kippariks sai Joosepi noorem vend Ja,kob, kes jargmisel aastal Tallinnast tuhja laevaga, tulles Parispea, poolsaare otsas tugeva tor' miga umber laks. Jakob ja madrus said laeva pdhjale ronida, ja kii "Ta,rius" Ia

"Enni"

19

lust kinni hoides pusisid seal hommikuni kuni neid rannast margati ja paasteti. Ka laev tosteti ules ja ta pudetas veel mitu aastat, onnelikku saatust tal aga. ei olnud. Hiljem, kui kippa.riks oli Juhan Ernloon, sattus "Tarius" Soome ra,nnas kalludele ja hukkus.

1875. a,a,sta,l ehitati Soomes jaalad - "Sukkela" ja ..Vikkela".

Need mahutasid juba, 60 sulda puid ia meeskonna,s oli 4 meest.

ehitati hoopis suuremad laevad "Viljarn" brtl ia "Villemon" - 140 sulda (76,67 brt).

1882. a,. t78,64

160 sulda

La,evaehituse peamine organiseerija oli Joosep Kdstenbrun. Algul soitis ta ka ise kipparina, kuid 1870. aastail jai maa,le, pidas talu

ja asuta,s Kasmu esimese poe. Sinna toodi ka,upa oma laevadega Tallinnast. Joosep ei olnud laevade ainuomanik. Osanikeks olid ka teised Kasmu va,nimad perekonnad' Pruunid, Altenbrunid, Kaamanid. Kapteniteks ja Ia,evameesteks olid nende perekonnaliikmed ja teised Kasmu mehed. Vahepea,l olid enda,le vaiksemaid jaalasid muretsenud veel Preedik Lepni, Jakob Kaskni, Jakob Suksdorf jt.

Kasmu mehed.

1887. a. oli Kasmus juba 56 alust, nendest 3 kuunadt, 72 jaal,a,7 kaljasi ning 34 ilma lekita ka]a- ja muud purjepaaLi. K6ige uhkemaks laevaks neil aastail sai 1885. aastal Soomes ehi tatud "Julki" - k6rgete mastidega,Ia hea taglasega. Purjetamises ei 50

olnud tal meie randades ega Soomeski voistlejat. Kipparina s6itis temal aastaid Jakob Kdstenbrun.

Poore purlelaevade ehitusse tuli aastail 1889.-90. Siis algas suuremate purjelaevade ehitamine oma rannas. 1890. a. ehita,s Jakob Kaskni Tonikse talu all rannas ka,hema,stilise kaljase, mis sai tema poja jargi nimeks "Aleksander". Ka tema teine kB,hemastiline kaljas "Juljus" valmis sa,ma,l aastal.

Joosep Kdstenbrun kutsus Soomest laevaehitusmehed eesotsas laevameister Anton Justiga. Ka oma kula mehed v6eti appi ia Sepa talu all rannas Sepa ninakses alga,s kolmemastilise purjeka ehitus. Umbruskonna inimesed kaisid suure laeva slindi huviga vaa,tamas- Joosep Kdstenbrun pani selle laeva ehitusse kogu oma, raha. Vaiksemad osanikud olid veel ta vend Jakob ja mitu Kasmu perekonda. Laev laks maksma 20 000 kuldrubla ja oli 256 netoregistefionni. Parast laeva valmimist raius meister mudeli ja, pla,anld pu ruks, et keegi ei saaks sama,sugust ehitada. la,eva "Postimees" 7. oktoobril l8gl: "Meie kauge meresoitja, uue juba, lopetatud ja see pu{etas 28.

"Salme" ehitus Kasperviigis on septembril rohkel rahva saadetusel ja 6nne soovitustel kapten J Sanstromi juhatusel Riiga, moodu ja, lastimise alla, et veel kaesoleval sugisel Bristoli kanalis Inglasi tervitada ia siis Ameeriklasi 51

vaatal]rra minna, milleks B tublit medmeest laeva tuaale asusid ja meid kodus istujaid isama,a,lasi vesiste silmadega maha, Iatsivad, nimi tuuhed s6pru ja teised kalleid kaasasid taga kurtes.'

"Salme" li Joosep Kristenbruni noorima tutre nimest. Kapteniks sai Paris peali parit ja Heina,ste merekooli lopetanud kaugsoidukapten Juri Sandstrom. Kuigi siis oli Kasmu merekool Iuba olema,s, ei olnud oma kulas veel kaugsoidukapten i diplomiga meesl. <Salme" oli Kasmu ja kogu Viru ranna esimene kaugsoidupudela,ev Ia viis Kasmu mehed juba, ookeanile. Kord tagasiteel Ameerikast haigestus kapten Sandstrom raskesti ja, pidi koisse jaama.

Suurest kohusetundest ja murest laeva parast laskis ta end linadel kanda, tekile, kus isiklikult tegi vaatlused laeva, asukoha kindlaksmaaramiseks. Kui laev viimaks Inglismaale Falmouthi reidile joudis, suri seal 1899. a. kapten. Ta, maeti Wighti saa,re ka,lmistule. Kapteniks sai Joost Paadimeistel kes seni oli olnud "Salme" tuurimees.

Veidl hiliem alustas Kasmus suuremate laevade ehitamist ka Ja,kob Suksdod Valismaalt ostis suurema, purjelaeva kapten Johannes Seeblum. Joosep Kdstenbrun laskis Sepa ninakses varstr (1899), ehitada uksteise jarel suured pudelaevad "Hermiine" (1900),

"Julia" "Anette"

(1902) ja.

(1912).

"Kris "Kristenbrun" juhtus panekul utles: tenbruni" nime lobus lugu. Joosep "Laeva ni-

"Liisa"

(19011,

meks saa,gu sugunimi!" K6ik imestasid, mis imelik nimi see nuud olgu. Kui oeldi "Kristenbrun", oli asi selge. parast I maailmas6da enamasti Laanemeres veda"Julia," s6itis des metsamaterlali Soomest ja' Eestist Ta,ani ning Saksamaa sada-

Aastail 1900 11 oli "Julia" kapteniks Gustav Kristenbrun, kes kapteniks saades oli koigest 2o-aastane ning noorim ka,pten Kasmu laevanduse ajaloos. Kauemat aega (1919 1929) oli "Juliakapteniks merekooli 6peta,ja Aleksander Lepviikman, kes talvel too tas koolis ja suvel merel. Meeskonnas olid tal enamjaolt KZlsmu me rekooli poisid. "Julia" laks tormiga V6su randa, ja hukkus ..Hermiine" ka,pten oli pikka aeg Joosep Kristenbruni vennapoeg Eduard Kristenbrun. Hiliem muiidi "Hermiine" hiidlastele. metsamater"Liisa. soitis algul kaugsoidus, hiljem Laanemerel jali veol kuni 1928. aastani, mil ta lasti Kasmu tuletorni lii,hedale ma,tesse.

randa, nvana,duspuhkusele".

pidevalt kaugsoi"Kristenbruni" kasutati kuni I maailmas6jani dus ja ta tegi paar reisi ka Aafrika randadesse. Parast I maailma,soda soitsid temal kaptenitena, Joost Paadlmeister, Eduard Lepni' Johannes Lepviikman ja Johannes Mannik. 1934. aastal ketitati ta Lemeti kivi kl.llge ja seal loksutasid lained teda lagunemiseni. Tukke on rannast veel hiljaaegu leitud.

53

17. 20. Kasmt meeste laevad: 18 "Anette'

17..Reinart, 19. .lbrmilind"

20. Esimene aurulaev (Nemrac,

54

TgKri sle

(fotod A. Vaigu kosust)

r,r

Gtu

d

"Ane1te" kapteniks sai Gustav Kristenbrun. Selle laeva pikemad reisid ulatusid Aafrika,sse, Trinidadi saarelt toodi asfaldilaadung Islandile ja mitu korda Kanadasse. Sagedasti kaidi Arhangelskis ja Murmanskis, kust toodi soolaturska,. See laaditi ilma ta,arata otse laevaruumi. Sellist reisi tehti rneeleldi uue laevaga, sest see soola tas laeva pohia ja kuljed labi ning ka,itses teda nii madanemise vas iu. Hiljem juhtisid "Anettet" veel kaptenid August Suksdorf, Sergei Bergstrom, Julius Seeblum, Gustav Linnuste ja Madis Kramex 1942. a. suvel, olles teel K,ismu lahest palgilaadungiga Thllinna, jooksis laev Juminda neeme lahedal miini otsa ja hukkus kogu meeskonnaga, paases uksnes kokapoiss.

Aaspere paruni teatel olnud Joosep Kristenbrunil sajandivahetusel 23 purjelaeva,, krilla,p see tahendab, et ta oli osanik 23 laevas.

KEr,smus oli veel kaks

laevaehituskohta, uks merekooli all rannas Kaevu valgamas ja teine Tonikse talu all rannas. Viimase juures oli merre viivale sillale ehitatud ka sepapada. Seda tehti tuleohutuse parast. Vanapere Jakob Suksdorf ehitas Kaevu va,lgamas kolm ka,, hemastilist kalja.st: 1898 "Polaris", 1899 "Egmont" ja 20. sajandi a,l-

gul "Agina".

Sajandiva,hetusel oli Kasmu La,hemaa suurim laevanduskeskus.

Kui 1900. a,a,sta registri jd,rgi Lahemaa laevadest kokkuv6tte teeme,

saame 58 laeva 5220, 72 brlL.ga,. Nendest 35 olid ka,llased, B kahvelkuunadd, 7 jaalad ja 2 lahid. Vaiksemaid aluseid register ei kB,lasta.

Kasmu laevastik moodustas sellest kolmandiku. Ukski teine kula er suutnud temaga voistelda.

I maailma,soda katkestas laevaehituse. Parast s6ja ldppu see jatkus, kuid juba vaiksema hooga, sest aurulaevad hakka,sid pudelae-

vu valja toduma.

1920. aastal alusta,ti Ha,ra rannas purjelaeva "Tormilind" ehita mist. Ehituskoht valiti sinna, sest lahedal oli head ehitusmetsa,.

I&ismus sobivat laevaehitusmetsa, ei olnud. Ehitusmeistdteks olid isa ja poeg Aadu ja Peeter Sepp Saaremaalt tuntud laevaehitus meistrid m6lemad. "Tormilinnu" pikkus oli 45,7 m, laius 10,3 m, su vis 4,1 m, mahuta,vus 495 brt. Meeskonnas oli 12 meest. "Tormilind" oli vaga heade meres6iduomadustega, toreda, kere ja pudestusega laev Teda peeti Eesti ilusaima,ks purjelaevaks ning ta arata,s tahelepa,nu igas sadamas. Laev purjetas mitu korda rile Atlandi ookeani.

Uhel reedesel ool vastu 11. detsembdt 1937. a,astal, olles teel Kopenhaagenist Soome, jooksis "Tormilind" Soome ra,nnikul veealusele kaliule ja sai vigastada. P6hjatormis ja lumesajus triivides ning tugevasti lekkides laks laev l6puks kulili. Uheksast meeskonnaliikmest paases kuus paadiga Hiiumaa randa. Kuljelivajunud laev

;l i'.;i,;

.1

,,

22 Xiismu kapienid {vasakul0, Eduard Kristenbrun, Gusta! Kristenbrun, Anton Altenbrun, Gustav Pruun {foiod A Vaigu koglsu

23 "Tormilinnu" meeskond 20. VII 1925 Tagareas paremalt esimâ&#x201A;Źne laevapoiss Ahto Valter (foio R. Ia.asmae koausu 24. "Tormilinnu" esimene kapten Rudolf Paa.lberg (foto A Vaisu koeusu

Eintrei algkooliopetaja, merekoolidpetaja., kdsier ja majaka.vaht (foio A Vaisu kosusu

25. Toomas

pukseeriti Hankosse ja jargmisel kevadel sealt kodumaale. Parast remonti sai temast mootorpurlekas. Viimased teated nTormilinnust> on 1944. a,. suvest Kieli kanalist, kus teda kasutati allveelaevade meeskondade majutuskohana. "Tormilind" oli viimane l&ismu meeste ehitatud pudelaev Osteti kull veel moned purjekad, kuid Uldiselt oli nende a,eg moodas ning asemele tulid aurulaevad.

Sellest juhindusid ka Kd,smu mehed ja" 1924. aasla,l osteti esimene aurik "Nemrac". Inglismaalt ostelud laeva varasem nimi oli .Carmen", mille Kasmu mehed hiljem tagurpidi poorasid. See oli raudkerega, purlekast audkuks umber ehitatud. Tal oli ka neli purje, mis hea tuulega n6rgale masinale tublisti hoogu juurde andsid.

Kapten Altenbrun oli hea, huumorimeelega ja kui ta merel kohtas mond Eesti laeva kuuldeulatuses, siis h6iganud ikka, et mul on k6ik kuus katelt auru all see tahendas, et 2 ka,telt + 4 purle. "Nemrac" pidas uhendust Tallinna ja Hulli vahel, vedades sinna metsamaterjali ja, muud kaupa ning tuues Tlnllinna pa,bedvabdkule kivisutt.

Laev mliudi 1939. a. talvel itaallastele. Edasi osteti juba, hulk auri kuid. Need olid "Hilda", <Linda,", <Lenna", "Maia", "Sigrid", "E11a.", "Ma.ria', "Minna", "Elna", "Hildur" ja "Signe". Koik nad ristiti Kasmu kaptenite naiste ja tutarde nimede jargi.

"Hilda" kapten oli Gustav Pruun. Laev s6itis Inglismaa, Soome,

Rootsi ia Eesti sadamate vahet. Hukkus 1938. aasta, oktoobds Root si rannas, meeskond paasteti. ja "Signe" oli 1940. a. suvel venelaste Eestisse tulles USA-S sinna

ta jaigi. "Sigrid" jiii Taani. "Hildur", "Minna", (Ella" ja "Maria" jaid nootsi, kust Ndukogude valitsus nad valja noudis. Neist "Ella'" hukkus Soome lahes koos kapten Erich Lepni ja suurema, osa meestega.

1928. aastal sakslaste kaest ostetud "Linda" oli kaubalaev. mis hukkus soja aial miini otsa s6ites. Meeskond paasteti.

aastal Inglismaalt ostetud <Minna" s6itis veel parast soda Eesti Merelaevanduse alluvuses kuni 1950. a,astate keskpaigani ning l6igati seejarel vanarauaks.

Kasmu laevaselts v6i laevauhing kasvas valja Kasmu meeste vaikestest pu{ekatest ja halulaevadest. Purjelaevade ajal olid tegevu se ja juhtimise keskuseks Kiismu kula,s Joosep ja, Jakob Kristenbru ni kodumajad Sepa ja Assa. Esimese auriku <Nemrac" ostmise jarel loodi oma laevauhing ..Kasmu Laevaomanikud" - KLO - ja paremaks asjaajamiseks asutati Tallinnas kontor. Asiaaiaiaks-juhataja,ks valiti kapten Oskar Tiedemann, Joosep Kdstenbruni vaimees.

Laevaihingu peamisteks osanikeks olid vennad Kristenbrunid, Altenbrun, Paadimeister, Pruun jt. Seltsi asutajad ja, suurimad osanikud olid vennad Kristenbrunid. Seeparast hakati meremeeste kes' 1930.

61

kel Keismu la,evaseltsi nimetama sa,geli lihtsalt Kdstenbruni Kasmu

kompaniiks. 1928. aastal liitusid laevaseltsiga ka moned kaptenid, sest laevaomanikud ei andnud kaptenile enne kohta, kui see ei astunud seltsi liikmeks ja ei maksnud sisse oma osa,maksu. Oldi arvamusel, e1 kui ka,ptenile kuulub kas voi "uks kaarevahe la,evast", siis ta hoiab laeva paremini. Kapten Oska,r Tiedemanni asjatundlikul juhtimisel kasvas aktsiaselts .Kii,smu Laevaomanikud" uheks suuremaks ia iuhtivamaks la,evanduse ettev6tteks. Embleemiks olid ristuvad esirnesed tahed uhingu nimest.

Kuigi peakorteriks kujunes Tallinn, margiti laevade kodusadama,ks endiselt Kasmu ja see maaliti la,eva kuljele v6i ahtripeeglile.

Sellega seoses raagiti lugu, kuidas uhel Taani sada,makail tulid Kasmu laeva juurde kaks taanlast ja kusisid: "Teie la,eva kodusada maks on Kasmu ja teie la,evu on varemgi siin palju olnud, aga kus see Kasmu asub? Oleme seda kaartidelt otsinud. kuid sellist sada malinna pole me leidnud."

Kogu Kasmu mereelu loppes kui Eestisse tuli noukogude vdim.

Laevad natsionaliseeriti, rand suleti traattokke ja kuniud kaldad baga, kalapa.adid veeti kokku piirivalve kontrolli alla. Kula jai rahvavaeseks ja muutus aastate jooksul suvituskulaks. Kas Kasmu suudab uuesti t6usta, seda naitab aeg.

Samas merekooli kihedal asus ka Kasmu algkool, mis alustas tegevust 1873. aastal. Esimene 6petaja, oli Toomas Eintrei. Kri,smu tuli

ta parast Kuuda seminari l6petamist 1873. a. Sundinud oli ta 1851. a. Kasispeal Junkru ta,lus. Toomas Eintrei oli kahtlemata tahelepanuvAarne mees Kasrnu aja,loos, varasema, kultuurielu eestvedaja ja juhtija ning riks aktiivsemaid merekooli asutajaid.

Siinne esimene koolimaia oli tavaline rehielamu, milles olid rehealune, rehetuba ja 6petaja eluruumideks kaks kambrit. See maja p6les maha ja 1887. aastal valmis sama Oue peal uus koolimaja, mts aga pArast soda veeti Loksale. Kasmus oli 2-klassiline kool, kus oli

ainult uks opetaja kahe klassi pea.le. Hiljem oli kool Kool likvideeriti Kasmus loplikult 1964. aaslal.

6-kla.ssiline.

kula tulles on meile kindlasti silma hakanud enam-vaherr uhes stiilis ehitatud ja heledat varvi majad. Need on enamasti ehita,tud vahetult enne I maailmasoda ja parast seda tollele ajale iseloomulikus stiilis. Majas on tavaliselt kolm tuba ia kook. Kindlastr kuulub maja juurde klaasitud veranda, mille kaudu paaseb aeda v6i elutuppa. Tavaliselt kasutab pere teist sissepaasu labi vaikese eeskola, kooki. Varvima hakkasid oma maju k6ige enne kaptenid ja nemad varvisid oma majad valgeks. Trinu sarna,sele ehitusstiilile ja Leibi

mere taustal esile kerkivatele heledatele majadele on Kasmu kahtlemata uks ilusa,im Eesti kula.

19. sajandil oli kula, valja,nagemine hoopis teistsugune Sellest saab hea pildi tanu Tartu ulikooli botaanikaprofessodle ja botaam ka,aia direktorile Edmund F,ussowile (1841 1897), kes alates aastast 1884 suvitas hulga, aastaid Kii,smus Assal ja Lemetil. E. Russow uuris Kasmu poolsaare dsti-poiki labi ia a'ndis pa.ljudele kohta.dele omalt poolt nimed, botaanikuna tihti taimede jargi. Naiteksr Oovilke1raets (Goodyerawald) - tahlavasti siin kasvanud kapalise oovilke {Goodyera repensl jargi vOi Talvikrrrlukk (Chimaphylaspitzd hat

va esineva. hadliku talviku (Chimaphila umbellatd jargi. E Rus sowile kui botaanikule torkas Kasmu poolsaare taimestikus silma ka,ks asiaolu. Esiteks see, et taimeliikide kaunis vaikesele arvule vaatama,ta oli siin hulk harutdasi taimi ja teiseks turbasammalde erakordne rohkus. Nendest ongi tema Hhtsaim too, ilmunud 1872 a. Peterbud Teaduste Akadeemia tunnista,s selle Baeri preemia vaa' dliseks. Oma armastuse Kasmu vastu Iaadvustas E Russow ar\-ukatel stereofotodel, mida peetakse tanapaeva,lgi oma kompositsiooni ia loodusmotiivide isikuparase valiku t6ttu i6elisteks kunstiteos teks.

E. F,ussow pildistas Kasmus ka muud kui loodust. Tema fotodel 61

26. Majakamd'ci 20 sajandi algul {foto A. VaiSu ko8ust)

66

Klilatanav praesune Neeme tee, kaueemalt paisiab nierekooli torn. Foto 20. sajandi algusest (fbto A. Vaigu kogust) 2a. Kiilatanav 192?, vasakul Hlle kapien Eduard Kristenbruni kodu (foio J ia P Parikas A. Vaisu kogust) 29. Kaluri kodu r9. sajandi 90. aasiajl tfoto E. B,ussolv A. Vaigu kosust)

27.

67

30.

3t

Nii kasvasid Kasmu kaptenid (foto E. F,ussow A. Vaigu

xogusu Kitsmu rahvas 19s6. a. Vorkreemes kala rookimas (foto perâ&#x201A;Źk Juriska kogusll 32 Suvesaksad Kasmus 1890 aastail {foio I Russow A Vaigu kosustl

69

naeme kula uldvaateid, v6rgukuure rannas, la,evu ja laevaehitust, randla,si kodus ia tool, suvitajaid.

E. Russowi fotodel on kivine kulatanav, praegune Neeme tee ja selle aares vArvimata palkidest vAikesed rehielamud. Kuna rannas vilja kasvatati vaga vahe, siis puudus vajadus suurte rehetubade ja rehealuste jargi. Rehielamud olid loomulikult ainult peremeestel, kellel oli ka kuigipalju maad. Maata vabadikupered elasid pisikestes kahe toaga pa,lkmalakestes. Majadel olid ena,masti pilpa,katused.

Peale elamu olid pere ouel 1aut, ait ja vaike vorgukuul Praeguses kulas on 19. sa,jandi II poole ehitustest peaaegar muutumatul kujul alles ainult merekooli esimene hoone. Aga ka,tuselt puudub torn, kust tehti a,stronoomilisi vaatlusi na,vigeerimise 6petamiseks. Veel on jarel kunagine piirivalve kordonihoone ning tugevasti rimberehitatuna T6nikse, Vanapere, Ristu, Mannip6llu ja metskonna maja kula l6pus.

Merekooli lAheduses Neeme teel on v6imalik tutvuda, ka m6ne kaptenimajaga, suuremad on Endla fNeeme tee 42), kuu]us kapten Rudolf Pahlbergile ja Hiie (Neeme tee 29) kuulus ka,pien Eduard Kristenbrunile ja ka Kallula (Neeme tee 251 kaptenid Gustav Lep

ni ia Adolf

LeDni. 70

33. Sâ&#x201A;Źlliseid majLr ehitati Kiismus 1020 aastail

Oisa

Eduard Tledemannl kodu (foio R Aml

71

34. Kapieniie Paalbergide kodu Enalla (rimbâ&#x201A;Źr ehitatud prirast sodal (foto E. Suoniol

.'it /'t

35. Kapten O. Tiedemannj maja 1930 aasiatest. Nuudseks

havinud foio A. Vaigu kosusu

labi metsa - n6nda, nimetatud Ma,stimanniku. Siit laevaehitajad kull sel a,jal endale sobivaid puid ei saanud. Mere aares kasva,nud mets selleks ei k6lvanud Tol ajal olid metskondades valitud langid, kust v6eti puid ainult laevaehituseks. Laevaehitusmets pidi kasvama k6rgetel n6lvadel, puud pidid olema sihvakad, sirged ja alt oksteta. Osa siinsetest puudest on ule pa,a,risaja a,a,sta vanad ja m6nigi neist on ule 30 m k6rge.

Kesksuvel voib siin metsa all leida, oitsemas harakkuljust (-Lin naea borealis), mis oli kuulsa nootsi taimeteadla,se Karl Linnd lem miktaim, kaunistab ka tema vappi ega puudu peaaegu uieltki teda' kujutavalt maalilt. Ta,ime ladinakeelse nime vottls kasutusele noore Linnd soosija hollandi teadlane Gronovius ja Linnd ka,sutas seda ni me oma teoses "Species planta,rum" (1753) Kaks valget v6i ornroosat kellukat hapra umbes krimne sentimeetd pikkuse vaffe kuljes' on vaga meeldiva, lohna,ga. Kas oskate ta leida?

Vasakule iaab kula. kiige'ja jaanltuleplats Seda' kohta nimetati vanasti..mdisa, polluks". Siin poolsaa,re tipu lahedal ranna aares olid Aaspere paruni suvemajad. Uks malestuskild jutustab: "Lzibi k6rge tumeda ja tiheda metsa viis tee villa Iuurde, mis asus otse mere aares. Maiad otid vaga ilusad, pronksuksehinged ja puna'se mahagonmoobliga sisustatud toad. Suureparased intarsiatehnikas ka Tee neemele ehk Vana-Juri otsa laheb

74

pid ja lauad. Alates 1840. a st veetis perekond igal suvel moned nadalad Kasmus, kus kais palju kulalisi.' parunitele kuulus Kasmu kula ia nende siin olles oli kularahval neemele minek keelatud. Aga muidu on kasmulastel Dellingshausenitest, valja, s"rvatud Loobu m6isnik Nikolai von Dellingshausen, sailinud malestus kui rahvasobralikest ia, vastutulelikest moisnikest, kes harva nuhtlesid. Pa,runite suvemaja neeme tipus poles parast s6da maha.

iipust avaneb vaade Kasmu lahele. Siin lahes peeti 19. sajandi l6pukumnendil mitmel korral purjetamisv6istlusi, milles osalesid kohalikud ra,nnamehed oma kalapaatidel'. 1a92. a. 7. augusti "Postimees" kirjutab sellest nii: "Kasmu lahes oli puhapae val, 26. juunil Eestimaa, Purjes6idu Seltsi koraldatud paatidega voldupurjetamine lihtrahvate, millest vottis osa 21 paati. Soidu pik kus oli neli merepenikoormat. . ". Voitjatena on nimetatud tuntud Kasmu meremehi Jakob Kasknit, Joosep Kristenbruni. Esimene sai a,uhinnaks 15 rbl., teine 10 rbl. "See qli esimene omata,oline lihtrahva v6idupuaetamine Eestimaa ra,nnas." V6idupurletamisi koraldati ka 1895., 1896., 189?., lBgB. ia 1899. aastal ja Uht neist on oma fotodel iaadvustanud ka Edmund F,ussow.

Ule lahe paremal paistab Vergi poolsaare Lobi neem, Kasmu Poolsaa,re

poolsaare tipu lahedal aga Saartneem ehk F,oosisaar Viimane nimr on tulnud sa,a,rel kasvava,st kibuvitsa,st kurdlehisest roosist (fiosa rugosa). Rosaonroosi nimi ladina keeles, -rugosus kortsuline, kur ruline. Tema kodu on Kaug Idas ja, teda, toodi Eesti m6isaaedadesse Nuodseks on see ilusate 6itega poosas ka meie looduses kodune nud. Tema, viljad on suured e 2,5 cm labimoodus) ja levivad ka me ritsi. Teadlased on kindlaks teinud, et kumnepaevane merevees ligunemine ei mojuta oluliselt nende idanemisvoimet ja seet6ttu on ta Eesti rannaaladel vaga levinud. Rahvasuu on teda, nimeta,nud ka

kartuliroosiks, kuna tema nahkjad laikivad lehed meenuta,vad kar' tulilehti.

Kuigi paljusid Lahemaa kula.slajaid veetleb jalgsimatk labi vee Saartneemele. soovitame selle siiski tegemata jdtta, sest saarel pesitseb palju linde. Meil ei sobi nende kodurahu haidda.

Ka,ugemal loodes on naha, Mohni saar, lii,hemale jaab Kasmu poolsaare Palganeem. Sealne tihe mets andis 18. sajandi II poolel variu Vene kroonu 25-aastase s6ja,vaeteenistuse eest pagejatele, kes ootasid sobivat aega Soome p6genemiseks. "13. juunil 1802. a ilmus Kasmu rannale Pa,lganeeme juurde "metsikusse varja,tud kohta ki' vide vahele" uks Porvoost parit olev purjepaat. Niipea, kui Suru moisast arajooksnud teosulased Jakob ja Varen seda silma'sid, Ia,s

kusid nad paadi juurde ta Jakob j6udis isegi oma didekompsu, milles leidus ka pustol, paati visata enne kui neile peale sattus ratsapiirivalvur Gandruutell Brosch. Jakobi vdttis randruutel kinni. teisel teosulasel 6nnestus minema Ioosta."

Enne viimast soda, oli Pa,lganeem noorte lemmikjalutuspaigaks.

Kui noormees tuli meres6idust, siis v6e1i ikka ette ja,lutuskaik Palganeemele, kuhu (onnekivihunnikusse" pa,ndi kivi selle margiks, et uks merereis on jalle Onnelikult seljataga. Kividele kirjutati varyiga ka oma, nimi ja aastaarv. Nii oli see kivikuhil oma,moodi merereisi de "kroonika,". Parast soda sulges noukogude piirivalve paasu Pal ganeemele ja kasutas kivid oma ehitusteks ara. Kuid krilarahvas er unustanud vana kommet ja alustas uut onnekivikuhja poolsaare tippu ranna aarde. Vaevalt, et ukski Kasmut kulastanud turist on jatnud sellesse oma kivi panemata. Kuid kivide arako amine ranna aarest on viinud selleni. et tormid lohuvad kallast senisest enam.

Veepiiril on ruhm randrahne Vana-Jud kivid, millest korgeim on 5,5 m, kuulub rabakivide hulka. Nagu mitmeid teisigi Lahemaa suud randrahne, kirjeldas ka neid akadeemik Gregor Helmersen t1803 B5). G. Helmerseni peetakse uheks koige silmapa,istvamaks 19. sa,jandi vene geoloogiks. Geoloogidiplomi sai ta Tadu rilikoolis.

36 Vana Jriri ots ja Sa.artneem 1927 (foto J ja P Parikas A. Vaigu kogusil

3?. Onnehivid PalsElneemel (foto

A

Vaigu kogust)

V Lembera

Koos akadeernik Friedrich Schmidti (1832 1908) ja professor Constantin Grewingkiga (1819-Bz) kuulub ta suurde kolmikusse, kes lg. saja,ndil pani aluse Eesti ala geoloogilise ehituse tundmadppimise' le. Lahemaal randas ta 1876. aastal. 1879. a. 17. veebruaril, esinedes

Tartus Loodusuurijate Seltsis ettekandega suurte randrahnude kohta, tostatas G. Helmersen esmakordselt meil arvukalt esinevate suude rahnude kaitse alla votmise vajaduse. See oli esimene eluta, looduse kaitseks astutud samm Vene tsaaririigis.

Taga,sitee parklasse v6iks valida labi kivikulvi. Teeloigu pikkus on umbes pool kilomeetrit. Algul laheb rada laanekuusiku all sam maldunud kivide vahel. M6nel kivil ka,svab Pohia-Eestis harva ko ha,tav kiviimar tPolypodium vulgard. Selle lehed on tatvelgi roheli sed. Tema magusat risoomi on kasutatud ra,hva,meditsiinis. Nii samblal kui kividel kasvab 6rn vaikeste heleroheliste lehtedega kolmis'sOnalalg (Dryopteris linnaeand.

Maapind touseb vahehaaval ja kuusik va,heldub valg"uskullase mannikuga. Jouame kivikulvile. See nimi on t6esti iseloomulik. Nii kaugele, kui silm ulatub, on naha kivi kivi k6ffal peidus sambla voi samblikukatte all. Nagu oleks kellegi hiiglasekasi siin toepoolest kulvitood teinud. Siinne kivikrilv on uks suuremaid ja omaparasemaid Eestis.

Ta,

on kujunenud peamiselt meremurrutuse ja merejaa

38 VaDa.Juri kivid (foto H. Uusi) 81

39.

Kivikrilv (foto A. Kaasik) 82

40 Uustalu Suurekivi (ka Matsikivi voi lremiit) {foto L. Pooisl

a3

surve tagajarjel viimase 4000 a,asta jooksul. Teadlased on osanud panna randkivid "jutustama" jaaaja, sundmustest ja jaa liikumissuunda,dest. Geoloog Herbert Viiding (1929-881 utleb oma raamatus n]-ahemaa kivid"i "Kivide kaudu tunneta,me looduse polisust, opime tundma iidset ajalugu, kividest ohkub kodusoolust ja, sunni maa, h6ngu, sest kivirikkus on meie p6hjamaa loodusmaastike uks tuupilisemaid palgejooni.'

Kivikulvilt v6ib tagasi parkla,sse tulla, kui kellelgi aga on rohkem a,ega ja tahtmist, voib jatkata teekonda, ule kivikr.ilvi ja vaadata Kiismu poolsaare uht suurema,t randrahnu - Matsi kivi ehk nagu teda nimetas E. F,ussow Eremiiti. Siinsed inimesed on teda, mmetanud Uustalu Suurekiviks. Rahnu korgus on 4,8 m, umbermoot 24,7 m. Esimene selle kivi teaduslik kirjeldus parineb F,. Lehbertilt.

Kivi umbritseva mannimetsa all hakkab peale enamtuntud tai mede, nagu pohl Ia mustika,s silma kukemari (Empetrum nigrum).

Empetrum - kaljul kasvav kreeka k.), njge.r - must oad. k.). Tema mustad laikivad luuviljad valmivad juulis-augustis. Need on vesise imala maitsega, Ia kuna mustikas ja pohl on pa,remad marlad, siis meil teda ei korjata. Temast peavad aga lugu tundrarahvad, seal on ta suurem ja magusam. Levinud on ta Kesk- ja Laane-Euroopas; metsa- ja tundravoondis fl,ootsist Laane-Siberini ja Pdhja-Ameerika

kirdenurgas. Meil kasvab ta, rabades, rabametsades ja kuivadel n6mmedel.

Lopetame oma tut\-umiskaigu kula,kalmistul, et meenutada' neid, kelle elu ja troo on jatnud meile selle ilusa ning ainulaadse aialooga

krila.

Kasmu kalmistut tuntakse tahemal ia kaugemal. See puha pa'ik on koige siin olnu ja, oleva sumbol. Kalmistu ees on Kabehmagi. See oli vanasti kularahva kokkusaamise koht. Metsa servas oli kiik, kus noored laulsid ja kiikusid. Kabetiaia' aares istuvad vanad inimesed vaa,tasid noorte lustimist. Naistel oli kaasas naputoo, sest ega siis suka,kudumist tooks loetud, see tehti ikka rannas mehi merelt oodates voi muidu j6udehetkedel, niipalju, kui neid uhe suure rannapere emal uldse oli.

Puhapde\iti harjuLasid Kabelimael priLsimehed.

Kabehmael seisab ka raudkividest kabelivare. Selle kohta on uks rahvajutt. Nimelt olevat Aaspere parun Dellingshausen olnud seotud tsaa,r Aleksander II a,tendaadiga 1881. a. Kui atendaat nurjus ja sellest osa,v6tnuid ialitama hakati, lasknud kaval parun end surnuks kuulutada, ja surnukirstu siia kabelisse tuua,, mida kohalikud mehed valva,ma, pandud. Need aga tegid kirstu lahti ja leidsid sela5

lest surnukeha asemel tammepaku. Nii tulnud vale ilmsiks ja parun p6genenud Sa,ksamaale. Pole kull uhtegi teadet selle kohta, et siia

kunagi kedagi maetud oleks.

Kalmistuvarava k6rval hakkab koigepealt silma hauaskulptruur - p6lvitav neiu. Signe Tiedemann t1910-1935) oli vaga andekas tudruk, 6ppis Tbrtu ulikoolis, kuid ei j6udnud seda lopetada. Ta suli tuberkuloosi, see tollal ra,vimatu haigus kustutas paljude rannainimeste elu. Oskar Tiedemann tellis tutre malestuseks skulptor Juhan Raudsepalt ha,uakuju. Modelliks oli Signega, uhevanune tutarlaps, nagu tehti Signe 6e Elna jargi. Teose pronksvalu valmis Soomes ja sellest tuli uks Eesti kaunimaid kalmistuskulptuure. Ka sellest on aja jooksul hakatud k6nelema kui Kasmu tunnusest.

Oskar Tiedemann oli silmapaistev isiksus Kasmu uuema a,ja,laevanduses aurula,eva,de a,iastul. Tir, sundis 30. VIII 1874 l&ismus metsaulema peres. Isa soovis, et pojast saaks kaupmees ja noorukiea,s oli ta Tallinnas tuttava ka,upmehe ]uures opipoisiks ja hiljem selliks. Kuid rannas uleskasvanud poissi ei rahuldanud kaupmehe a,met Ia ta,laks merele, ei ka,pteniks saada. Meresoitude vahel kais ta merekoolis. Oli kaugs6idu tuudmees Vene laevades, mis sOitsid Odessa Ia Vladivostoki vahet. Vladivostoki merekooli juures sood' taski ta eksternina kaugsoidukapteni eksamid. Oli varustuslaeva 86

41. KAsmu kabel (foto E. Suonio) 42. Dellingshausenite kivikabel tfoio L. Pooisl

a8

43 Signe Tiedemanni kalmu kaunisiab Juhan Raudsepa skulptuur tfoto E. Suoniol 44. Assa, Kfstenbrunide kalmud tfoto E. Suoniol

45. Rudolf Valieri perc ka"lnud (foto E. Suoniol

ga Vene-Jaapani s6jas, kus laev hukkus. Oskar Tiedemann ja suur osa meeskonnast paases. Parast Vene Jaapani soda soitis kapteni-

na Liibavi New-Yorgi liinil. 1917. a. sugisel, kui ta tuli lastiga USA-st Arhangelskisse, natsionaliseerisid bolsevikud laeva. O. Tiedemann tuh Kasmu ja a,astast 1918 oli ta, Eesti Veeteede Valitsuse juhataja.

Alates 1924. aastast laevauhisuse "Kasmu Laevaomanikud" juhataja. 1940. a. ettevote natsionaliseeriti. 1941-44 oli ta luhemat aega Eesti Merela,eva,nduse juhataja. 1944. a. laks ta Footsi ja sealt mone aasta parast Ka,nadasse varem sinna asunud tutre iuurde. Edasi

siirdus ta USA-sse, kus s6ja algusest sa,adik s6itis Kasmu aurik juurde veel tei"Signe". Puudes laevauhisuse elu pikendada, osteti ne audk, kuid vanad aurula,evad ei suutnud uute mootorlaevadega voistelda ja nii haZlbus vEihehaaval KLO. O. Tiedemann laks tagasi Kanadasse. Ta sud Torontos 29. IV 1963.

Paripaeva liikudes tutvume veel m6nede Kasmu ka,lmistule maetud inimestega.

Johannes Sandbank t1872-

1.94r.

Johannes Sandpank (1901-54) Sundis Parispea kuta,s. Ldpetas oli viimane Eesti merejdudude Kasmu merekooli. Oli kapten ja ]uhataja. Arreteeriti 7941. a. ja merekooli opetaja,. Tema poeg sud Kasahstanis vangilaagds.

91

Karl Larens (1860 1933).

Oli pdrit Ida. Virumaalt Iisakust.

Oppis Narva merekoolis, kaugs6idukapteni diplomi sai 1894. a.

Heinaste merekoolist. Samal aastal valiti ta Kasmu merekooli

perekonnanimi on v6etud sealtpoolt Soome lahte. Kristenbruni de perekonnaparimus raagib jargmist lugu. Teatavasti said meie esivanemad perekonnani med 1835. a. paiku. Paljud rand-

juhatajaks, kellena, tootas 1929./ 30. kooliaasta l6puni. Ta,l olid vaga suured teened KE[smu merekooli arendamisel.

lased v6tsid

Joosep Kristenbrun (1839-1917).

Oli kdigi laevandusega seotud toode eestvedaja, Kasmu suufim laevaomanik, uks peamisi mere-

perekonnanime oma Soome soprade jargi, kellega oli tuttavaks saadud Soomes kalastamas kaies. Sepa Toomal ja Heigi Joona,l olid headeks s6p radeks Ha,mina kaupmehed Christian Bruun ja Anton Bruun. Nii votnudki Toomas ja Joonas nende jargi endale pere konnanimedeks Kdstenbrun ja

kooli organiseerija,id, toetajald ja kauaaegne koolikomitee esi Altenbrun (esialgu olnud An mees. Joosepil oli kaheksa last, neist kolm poega ja kaks tutart sudd tuberkuloosi. Selle pere ja reltulijad elava.d praegu Philadelphias.

Vaikese korvalepoikena olgu lisatud, et nende v66ra,parane

tonbrun, kuid seda dokumendid ei kinnita). See parimus naib pai ka pidavat. Hamina rikkaimad mehed olid tdepoolest kauban dusn6unikud Christian Bruun (1789-1864) ja tema vend Anton Bruun (1778-1823).

46. Eestlasiesi ja soomlastest laevaehitajad lQtsmus 1890. aasiaiel. Ees kaks kapienit: vasakul Sepa Joosep

Kristenbrun, paremal Assa Jakob K stenbrun (foto Lahemaa Rahvuspargi â&#x201A;Ź,rhiivist)

4?. Assa Jakob Kdstenbrun perega Seisavad iulevased kaptenid: va"sakul Eduard ja parcmal Gustav (foio A Vaiau

Eogusrr

94

48. Ja poistesi ongi saanud kapienid.

Vasâ&#x201A;Źl,L,, LU..a' K_" Fnb_11 FclLard Kr.' brun Gusiav Pruun, Johannes Pruun (foto A. VaiAu kogusi)

Voib-olla, on sel kombel veel m6ni teinegi perekonnanimi va-

tenbrun. Justin-juuniori elukaik oli usnagi sundmusrikas. Parast litud.

Tallinna reaalgr.imnaasiumi ldpetamist s6itis ta m6nda aega Lars Ankur t1919 1939). merel. Siis ldpetas Tizllinna me' Joosep Kristenbruni tutrepoeg, rekooli ja II ma,ailmas6ja ajal kes tuberkuloosi haigestununa soitis merd tuudmehena. Elas laks Sveitsi end ravima, suri ule laeva torpedeedmise, paases La,usanne'is, kuhu ka maeti. palgil ulpides Thani, kus l6petas Kasmus oli tavaks, et voorsil uuesti merekooli ja oli hiliem maamulda maetutele pandi ko- kapten. Jai uhe tormi ajal laeval dukalmistule malestuskivi. lahti paasenud palgi alla, mis tottu viga,saanud jalg amputeeJustin Lysak (1BBg 19181. dti. Oli seejarel Kopenhaageni Oli Vene piidva,lveohvitser. Saasadama korraldaja,-direktor ja rema,al teenides tutvus ja abiel merekooli 6ppejOud. Suri Kopen lus sealse kooliopetaja Voldehaagenis 1993. a. mar Adersi tttrega. I maailma s6ja ajal pogenesid nad enne Alfred Johannes Manitsky (1887 1904J. sakslaste Saarema,ale tulekut Kasmu, sudd molemad tuberku- Oli Viinistult parit merekooli loosi. Nende poja Justin Lysak opilane, kes uisutamisel sattus juuniod ka,svatas Kasmus ules jaaauku ja uppus. Tema hauda tema tadi Nadezda Aders Kris kaunistab tanaseni metallparg.

96

Sellised pA4ad olid ka,lmistutel kaunis ravalised 19. sajandi lb pul, kuid on nuudseks enama,stl havinenud.

asulaiaid ia on ise selle lopetanud. Sdilis kaptenina milmel purjelaeval.

Igor VsevoloZski (1903 1967).

Madis KrAamer t1BB1 1942).

PcLerburi merek irja n ik 1950.

OLi parit Kasispea kulasi. Ldpc- aabtalel oslis Kzismu vd ikese las K:ismu merekooli ja oli hil- maja,, kus enamasti elaski. Olj jem purjelaeva "Anette" kapten suur Kaismu palriool. Tema viimSa,ttus koos la,evaga miinile. ne soov oli saada maelud Kab Miina Jiirisson (rist EMALE) mu. Ka Iema abiLaasa on siia

u857

maetud.

19341.

BisLi on oma ema mALestuseLs pannud kapten Jakob Jurisson Jakob koolitas end labi Iiasmu merekoolisl. ema oli \aga vaene ega saanud poega aidata, sai hil jem kapteniks ning oli a/s "Ka landus asutaja ja direkror Selle pere jareltulijad elava,d praegu

Jakob Lepni (1901-1939).

L6petas Kasmu ja Tallinna mere. kooli. Oli audku "Maia" kapten.

II maailmas6ja alguses oli "Maia" teel Novorossiiskist Marseille'sse. lnglise sdjalaev kaaperdas <Maia> Ia, viis selle Mal tale, kus Jakobit tabas infarkt.

Meeskond mattis kapteni Valletta kalmistule ja pristitas ta ka,lmule hauasamba.

Rootsis.

Jakob Kentmann (1855 1907).

Oli pri ril Vosult. Uks merekoolr 97

seks jaanud poisi, hilisema Le meti koha peremehe Johannes Juriska, kellest tuli lGismu Juris kate esiisa.

Joosep Liholm (1869-1902).

Ldpetas 1BBG ICismu merekooli kapteni diplomiga. Soitis tuuri mehena ja, kaptenina mitmel puaelaeval peamiselt Euroopa, vetes. Suri merel Taani ranna laKopenhaage-

Johannes Seeblum (1867-19281.

Oli Mae koha peremees. L6petas Kasmu merekooli, oli laevaorna' nik ja kapten purjelaevadel.

Jakob Einholm (1866 1923).

OU ratsep ja kula.pidude viiulimangija. Tal oli ka.heksa last.

Kolm poega said Kasmu merekoolist kaptenipa,berid ja nende sooYil on isa malestuseks purjeka siluetiga rist.

Johannes Suftsdorf (1881 1925).

Tema, esiisa oU Kasmus sepp. Jo' hannes lopetas Kasmu merekooli ja oli kapteniks oma isa laeva,del. Johannese isa Jakob Suks-

Jaan Einlon (1831 1891).

Kiismu kalmistu ainus sepisrist, sudamekujuliste otstega,, mee-

semaid Kasmu meremehi, laevade ehitaja ja omanik, uks mere' kooli asutajaid ja toetajaid. Ehi tas Kaevu valgamas kolm laeva.

hedal ja maeti nlsse.

dolf (1849 19181 oli uks energili

nutab Lemeti koha peremeest, keda, Kasmus kutsuti Lemeti lel

Alexander MAnnik O878-19181.

Ldpetas Kasmu merekooli 1904.

leks. Oli vaga

heasudamlik mees, kes kasvatas ules vaeslap-

aastal kapteni diplomiga ja. s6i98

tis seejarel I&ismu

la,eva,del

ttu

dmehe ja kaptenina ligi- ia kaug soidus. Oli milu aastai Joosep KrisLenbru n ile kuuluva purje laeva Reina,rl. kapten. Noorc kapteni kae al] teenis la,ev oma ehituskulud kolme aastaga tasa.

Hea too eest sai ta Joosepilt

kulduuri.

Priidik Jiiriska t1890

1961).

L6petas Kasmu merekooli ja s6i-

tis kaptenina oma

Kase koha, peremees. Soitis Kasmu puuveolaevadel madrusena ja metskaptenina. Oli uks mere kooli asutajaid. Vanemas eas oli

kalux Gustav Lepni (1878-1969).

Ke,ll'ula koha peremees. L6petas Kiismu merekooli. Soitis ke,ptenina, purjelaevadel. Tsaadajal tootas ka lootsina Soome ran nas. Vanaduspolves oli kalul

purjekal Gustav-Adolf Lepni (1891-1935 "V6itja". Hauakivil ongi tema viimase laeva siluett. Ta haiges- Inglismaal). tus gangreeni ja, tema Ialg ampu- Joosti koha peremees. L6petas teeriti. Kuid meres6it oli tal nii 1915. a. kapteni eksamiga ekster veres, et soitis veel ule krimne nina, I&ismu merekooli. Algul aasta kaptenina. Parast teise ja- soitis purjelaevadel, hiljem oli la amputeerimist oli ta sunnitud kapten Kasmu audkutel. InglisjAama kaldale, kuid kais ikka maalt valja s6ites tabas teda merel insult, sud Inglismaal. Sealt veel kalal. toodi ta tinakirstus koju ja maeti Magnus Suksdorf (1Bsz 1921). Kasmu kalmistule.

99

.19.

Priidik Jntskâ&#x201A;Źr

50. Alexandcr

sr 100

\lafnilr

Gusiar,Adolf Lepni

F

X€

2

101

Tema naine Adelheid-Euride des asus taas Kasmu elamaLepni (sund. \4uhlbachl oli sageTema esimene ab.ikaasa olli mehega meresoitudel kaasas. Joosep Krislenbru n i lritar ElisaSuri tuufusesse Doona u-ir arses beth, kes suri tuberkuloosi. Tei Bra ilas. Ka Lema LinakirsLus sest abielust oli 1al neli poega: pdrm on sEi ngif a lud maamulda Kou, Jarilo, Uku ja Ahto. Koigâ&#x201A;Ź

kuulsamaks

Kasmus.

sai Ahto

(1912

kes alustas oma mereme. heka4aAri 14 aastaselt purjelae val "Iormilind". I&ismu nime viis ta uuesti maailmameredele val1991),

Rudolf Valter (1874-19501.

Sundis Aaspere vallas Oandul 1900. a. kevadel l6petas Kasmu merekooli. 1903. a. sligisel soori tas merekooli opetaja eksami Pe

terburis ja maarati samal sligi sel lcismu merekooli opetajaks.

1904. a. sooritas kaugsoidukap leni eksami. Oli monda aega ka Heinaste merekooli 6petaja. Kui see kool I maailmasbja aial eva,kueeriti, maara,ti ta uuesti Kas mu merekooli, kus ta tootas kuni Eesti Vabariigi alguseni. 1920 aastate algul oli Tallinna miini sadama kaplen. Pensionile jdd102

gete purjede all, mis selleks a,jaks, kui tema, oma vaikese jahiga, viis reisi ule Atlandi tegi, hakkasid vahehaaval kaduma.

Esimene soit oli 1930. a. Osa soi te tegi ta koos vendadega. Uhel reisil olid kaasas ka kirlanikud Rudolf Sirge ja Evald Ta.mmlaan

0tinkimees). Pikemalt voib sellest reisist lugeda R. Sirge reisi' kirjadest. Ahto abiellus Ameeri ka.s ja oli hiljem miljonaride luksusjahtidel kapten. Ka vennad

jaid vahsmaale. Ahto podes kur tuberkuloosi. guvahki, parast operatsiooni ei Aleksa,nder Kaskni oli tema saanud La enam raakida, laks noorem poeg, meremees ja kap uhel paeval uksi vaikese paadi ten. Abiellus Kasmu kooliopetaga merele ega lulnud enam La- ja NadeZda Adersiga. Nende tugasr. tar IIa laks Aino Kallase abiga,

Londonisse koduabiliseks, et Jakob Kaskni (1851 1902).

Oli Tonikse koha peremees ja uks arksama vaimuga ning energilisemaid meremehi Ilasmus. Talle kuulus mitu vaikest purjelaeva, millel ta soitis metskaptenina. Tdnikse talu all ran nas ehitas ta kaks pu|elaeva, millega s6itis suuremalt jaolt Kdrsmu ja Thllinna vahet, vedades kuttepuid ja telliseid, samuti Kundast tsementi. Kriis ka Soomes. Oli uks aktiivsemaid Kasmu merekooli asutajaid ja toetaiaid, koolikomitee liige.

Tema majas toota,s merekool 1884-1887. Suri 50 aastaselt

inglise keelt oppida. Seal tutvus arstiks 6ppiva hindu noormehega ja abiellus. Neil oli neli last: kaks tutart ja kaks poega. Vii mastest said lendurid. Ira elab noorema poja juures Indias.

Joosep Sooman t1864 1922).

Tema vanaisa oli Aaspere moisas kutsar, kelle parun t6i 1830.

a,. Kasmu metsava,hiks,

oli

ka Kasmu Jarve talu peremees.

Joosep l6petas 1886. a. Kasmu

merekooli kapteni eksamiga.

Soitis tuurimehe ja kaptenina ligis6idu purjela,evadel kuni surmani.

103

56. Rudolf Valter a,bikaasa Leena ja poesadesa..

Ees vasa.kul Ja lo, Paremal Ahio

Taga vasalul Uku, parâ&#x201A;Źma,l Kou (foio

104

A Vaigl kogust]

5?. Anettâ&#x201A;Ź ja Oskar Tiedemann (foio A. Vaigu kosust)

105

Joosep (1882-1956) ja Helene (1885 1957) Pilvet.

Joosep oli Klaukse koha peremees. S6itis purlelaevadel madrusena. Hiljem oli kalur. Nende poeg Armand tlg1l-1942) on maetud ll,otterdami. Armand oli audkul tuudmees, kui laev tor

triurimehe ja kaptenina purjeIaevadel ligi- ja ka.ugs6idus. Oli puulaevade ehitusmeister Kasmus. Oli uldse vaga andekas mees puutoo peale. Muusikamehena ehitas endale ka koduoreli.

Kui iai meres6idust maale, ehita,s merekoolile suure 6ppeots-

jai krldl e]]u, kui

ta,rbelise parklaeva mudeli. Telaev pohja, lii,ks, kuid meres kril- ma oli ka, 1901. a. Sepa ninakses metamine viis ta m6ne aja pa- veeskatud (vette lastud) kaljase rast hauda. Joosepil ja Helenel "Liisa," ehitusmeister oli kaheksa last, kellest kuus suri tuberkuloosi. Helene ja Joosep Magrus Mikenberg (1865 kuuditati Siberisse, kust mole- 1928.1. mad eluga tagasi paasesid.

Oppis Krismu merekoolis. Oli 1902. a. Sepa ninakses veeskaKaarel Kaaman tlB74-1908).

Tema" vanematel Joosepil l'a Mail tud bdga.ntiini "Kristenbrun oli kaheksa last, kellest kuus su- esimene kapten. See oh Kasmu ri tuberkuloosi. Kaarel 6ppis esimene raala,ev Purjetas LaaKasmu merekoolis. Parast seda ' nemeres, P6hla-Jaameres ning Iopetas Liibavi merekooli 1904. Laane-Euroopa ja P6ht a-Aafrika aastal kapteni eksamiga. Sditis sadamate vahel.

pedeeritl. Ta

106

Eduard Kristenbrun (1882- ne kapten. Temalt vottis laeva

Hary

(1912-1977).

Hiljem oli Oli Assa ta,lu peremehe Jakob Kasmu parima laeva, "Signe" Kristenbruni poeg. Oppis Kiis- kapten. S6itis Ameedka ja Kamu merekoolis. S6itis tuudmehe nada vetes. Kaasas oli ka nooja kaptenina ligi- ja kaugs6idus. rem poeg Rudolf juunior. Soia 1941).

ule

Oli a,uriku "Nemrac" kapten.

puhkedes Iaid nad Ameerikasse.

Harry organiseeris 1944. aas' tal Lasmu rahva, pogenemist ule mere. Kais Soomes abi otsimas.

Sealr Luli k iirmootorpaad iga inimestele jEiLrele. Halry p6genes sdja ajal Rool,si ja, sealt koos nai-

v6eti uute v6imude poolt laevalt ma,ha, hiliem vangistaii, 1940. a.

suri uhes Krasnojarski

krais

asunud vangilaagds 15. X

1941.

Johannes Pruun (1870-1940).

Lopetas Kasmu merekooli 1895. a. kapteni eksamiga. Soitis tuurimehena Euroopa, Arneedka ja Laane-India, sadamate vahet. Pikemat aega oli tuudmees aufi-

se, ema ning imikust tutrega vaikesel purjekal ule ookeani USA-sse, kus sud 1977. a.

Jakob Krisl,enbrun

kul "Nemrac".

Pahlbergide peres oli 5 poega: Johannes, Harry, Eino, Ilmar ja Rudolf. Nende isa nudolf Pahlberg (1885-1948) oU KAsmu ilu-

saima la,eva, <ilbrmilind" esime-

(1889

1916).

6ppis Kâ&#x201A;Źismu merekoolis. Ldpe tas 1912. a. Paldiski merekooli kapteni eksamiga. S6itis kaptenina Kasmu laeYadel. Suri tu107

berkuloosi. Ta oli Custav Kris- kui isa ei kava,tsegi ametit maha tenbruni. .Anette- kapleni noo panna. Siis jai Jakob koju, pidas vaikest Assa rannatalu ja kais rem vend. kala priudmas.

Jakob Kristenbrun [1846Tema oli "Tormilinnu ehitami' 192 . se m6tte alga,la,ja, ja peaosanik.

Oli Sepa talu peremehe Joosep Koos vend Joosepiga olid nemad KrisLenbruni noorem \ end, lae uhed agaramad Kasmu laevanvade ehitaja ja kaasoma,nik. Soiduse loojad ja edasiarendajad. tis korge vanuseni merel kapte Ka oli ta uks aktiivsemaid mehi nina. Tema oli riks nendest kahemerekooli asutamisel. 1880. aa,s teistkumnest diplom iga mets tail andis parun ta,lle Assa koha, kaptenist Eestimaa randades, kuhu ta ehitas elumaja. Seal su kes merekooliharidust ei olnud vitaski palju aasta,id Edmund saanud. Kais Riia, merekooli juuRussow. res eksamitel, kus sai diplomi ia Evald Kristenbrun (1917 oiguse soila purielaevadel Laanemerel kuni Taani vainadeni 1937.1.

Jakob sditis kaua aega kapLen i- Gustav Kristenbruni noorem na purjelaeval Hermiine -. kus poeg. Soitis madrusena "Tormi[a ise oli peaosanik. TUL]rime- linnul" ja jai kajutisse kinni, kui heks oli tal poeg Eduard. kes ld laev karile jooksis ja umber laks. puks oli hakanud nurisema. e( Kui laev ules t6steii, leiti kajutist miLlal siis Lema kapleniks saab ta surnukeha ja maeti Kasmu.

104

Gustav Kristenbrun (1880t94D. Oli Assa peremehe Ja,kob Kds tenbruni poeg. Hakkas iuba Poi sikesena koos isaga ha lu laevadel sditma. Edasi dppis Kdsmu merekoolis. 1B-19-Bastaselt soil is isa lae\as . MuisLo- kaptenina. Sel ajal olid lal Ugisoidulapteni pabe rid. Siis sooritas I iibavi merekoolijuures kaugsdiduka ple n i eksamid. 20-a,astaselt sai suure purie laeva "Julia" kapteniks, oli Kais' mu noorim kapten ja s6itis "Juli al- 19I2. aasl,ani. 1913. a. sa Aner Le, kapteniks. millel soil,is 15 aasLa{. Siis laks ule aurikulele. Oli uks KLO asulaja ja juhalaja abi. Kuuditalikoos perega. Su ri Kiro\ i oblastis rurbarabas. Te ma kolm poegade perel tulid parasr sdda kodumaale tagasi. kuid saadeli 1949. aasLal uuesli asumi sele. Uks poegadesl oli KarlGusta,v Krislenbrun ( I9l4 1992).

Julie Strandmann (1904 19Bl).

Oli kapten Maunus Kaamani tutar Kaua aaslaid ioolas Vdsu sidejaoskonna, juhatajana. Oli kod u-uurija ja kiriuLas m,rlestusi Vosu ja Kasmu kohta.

Maunus Kaaman (1871-1911).

Seljaku koha peremees. L6petas Kasmu merekooli kapteni diplo miga. Soitis purjelaeva kaptenina,.

Aleksander Kaaman

(1857

1945).

Oli Soru koha peremees.

Kas-

mu merekooli uks esimesi 6pilasi. Soitis kaptenina Joosep Kds tenbruni laevadel.

Joost Paadimeister (1865 1941).

Nende suguv6sa on parit Leesilt.

Isa oli Leesil ka,lur Ia vaga vaene. Joost laks poisina Loksa telli109

tellisetehasesse toole. Seal sai ta tenbruni laevadel, nii purle- kui aru, et nii <edasi ei j6ua" tema aurulaevadel. Kaugsoidud viisid oma vriljend. Unistas merele teda Euroopa, Laane-India ning paasemisest. Sai laevapoisiks P6hja- ja Lduna-Ameerika vetes KAsmu purjekale. Koolitas end se. Soitis laevadel k6rge eani. Oli taielikuli ise. Laks Kasmu mere- vtiga kulmavereline ja julge kooli ja l6petas selle kapteni dip- meremees, kellesl raagitakse lomiga. Oli kapten Joosep Kris- lausa legende.

L6petuseks moni s6na ka kabelist. Millal siia, esimene kabel ehitati, ei ole teada. Kindlad andmed kabeli olemasolust parinevad 1727. aastast. Kuid ei ole v6imatu, et juba katolikuajal on siin olnud vaike rannakabel, mis oli puhendatud puhale Kasparile. See lAheks kokku ka legendiga merehadast paasenud kaptenist, kes kabeli ehi tanud.

Nuudne kabel valmis 1863. a,a,sta,l ia, on suurelt iaolt K,ismu inimeste oma rahaga ehitatud.

Seda on viimastel aastatel remonditud jalegi K,iismu ra,hva rahalisel toetusel.

Olemegi l6petanud tutvumise Kd,smu vaikese kall:nistuga, mis on uks ilusamaid Eestis. Aga teame, et mistahes maailma paig'as kdne110

leb kalmistuvaikus aialoo- ja kultuurihuvilistele aaretult palju. Tahaks loota, et nende inimeste kaudu, kellest siin juttu oli, saite sammukese lahemale sellele kutale ja tema aialoole. Siin puhka,b veel paljusid, kelledest oleks voinud raakida. On ju iga inimese elu kordum&tu ja iga inimese elust jaab jalg. K6igi siinsete inimeste elulugudest koosneb ka selle kiila aialug"u.

LOpetades oma iutvumise Kasmuga, meenutame veelkord, et see vAike Eesti p6hjaranniku kula on asunud samas paigas juba, iile 500 aasta ia on oma meres6iduajaloo poolest ainulaadne terves Eestis

t!I\.

58 See Dilt on tehtud 1930 aastatel 1993 aasta suvel paasesid Kasnu polsid j.ille merele (tbto R Laasm.ie ko$rst)

112

SUMMARY This book had to be written by Karl Kristenbrun - a man whose forefathers ha,s been living at Kasmu nearly 300 years. Karl-Gustav Kristenbrun died ln 1992. Information he collected dudng many years has been used writing this booklet and also articles of many scientists and folklore researchers.

Most of photos are published for the first time and they are mostly from the collection of Aarne Vaik a man who wants to restore sea-fa,ring history of the village.

So this booklet is a small memorial to Karl-Gustav Kristenbrun and also dedicated to all the people of Kasmu who have made this villa,ge so beautiful and full of history for us.

Kiismu. a small northern Estonian coastal village has a history of more than 500 vears. It was first mentioned in 1453 but evidently the viltage alleady existed earlier because the bay was said to be the best sheltered ha,rbour between Tilllinn and Narva for sailing ships.

Why is K,ismu different from many other villages? What is interesting here io ha,ve a look at?

The Kasmu Peninsula has dsen ftom the sea first as an island about 4000 Bo00 yea,rs ago. It's present shape formed finally about 900 1000 years a,go.

Dudng many centudes it was just a, fishermen village. People 113

living here fished ba,sically Ba,ttic hering nearby home and also along the Finnish coast. There they found many friends and good relations between Finnish southern coastal inhabitants and Eslonian fishermen wenL on Ih-rough the cenruries.

Kasmu's sea,-faring history began at the end of the 18th century when village men had some big boats to take logs from Kasmu mainly to Tallinn. Dudng fishing tdps to Fintand they smuggled salt from there and sold it at home getting 4 5 times more money For active villagers this was the source of money to build bigger sailing ships. With these ships they took logs,.bricks and potatoes to Tallinn and to Finland.

To sail further they needed education and so the Marine School was opened at the village in 1884. During its existence till 1931 47 years, 1664 future seamen of Kasmu and nearby villages successfully studied here. 361 of them became coasting steersmen, 148 long distance sailing steersmen (according to Estonian law sailing outside the Ba,ltic Sea) and 94 long-distance sailing captains Thanks to the school village men sailed on all seas and oceans of the world. Between World War I and II 62 captains lived at the village and it was known all over Estonia as "captains' village" In 1891 the first ocean sailing ship was built at Kii,smu and christened "Salme" after the main owner Joosep Kristenllrun's daughtex This tradition was continued and most of Kasmu ships had women's names.

114

Two brothers Joosep and Jakob

Kdstenbrun were most active rn shipbuilding. The names of some ships built by them here are on a big rock in the shipbuilding place 'Sepa ninas: In 1900 Kasmu men had 15 big sailing ships and many sma,ller ones. Icismu was then the biggest sea,-faring centre on the northern coast of Estonia (Except Tallinn).

From 1924 villagers bought steamers, as the time of the sailing ships began to disappear Nice houses were mostly built just pdor to and after World War I, and are typical of that time. At Kasmu, capta,ins painted their houses white.

The eslablishment of Soviet power in Estonia in 1940 put an end to all sea-faring at Kâ&#x201A;Źismu and other coastal villa"ges. Some captains and their families were deported to Siberia in June 1941. About 1S0 villagers fled over the sea in 1944 and their successors are now living mostly in Sweden, Canada a,nd U.S.A. The coast was closed

by Soviet frontier guards with barbed wire fence and most of the fishing boat around were destroyed. Young people moved to the towns. Kasmu, as many other coastal villages, became a summer resort. Nowadays about 80-90 people live here year round, most of them are pensioners before World War II about 5b0 people were living here).

You can visit a small museum in a previous frontier guards house. It gives you much interesting information about trhe village

history and its people. You can walk in Kasmu's rocky forest and rocky coast enjoying big enatics brought here by the glaciers from Finland. You can just sit by the sea and your imagina,tion may tell you stories about seamen and sailing ships with white sails at Kasmu Bav. Then have a look at the chapel and cemetery in the middle ofthe village which are existing memories of those men and women whose everyday work for their families and homes have created this beautiful village full of fascinating history.

PHOTOES: 2. Forest by Kasmu Lake 3. Saadumetsa Enatic 4. Vorkneeme village harbour 5. Coast by Majakamagj [ighthouse Hj]l)

(j Vorkneeme harbour no\ladays. ? and 8 ... and ln olcl times 10.

Marine school Built in 1887 there was Russian froniler guard post, from 1920 ies until 1931 Nlarine school. then fronticr.suard posi of Estonjan Râ&#x201A;Źpublic. after World War Soviet frontier-suard post arld now museum. The house $'as built in 1870 ies

1i tn tsarist tinie

ll

13 Lemeti Erraiic

14. On the enaiic you can read the n:mes of saihrs ships which werc buili in that place 15. 1{j. So logs werc iaken from KAsmu to lalljnn and even further Ai flrsl horse.drarn to boais and lhen io the ship saiting in the roads 1?. 21. Some of ships o\4ned by Kasmu men

19 "Tormilind' . was saicl io be lhe nicesi sailing ship not only in Estonia but in his type also in the world. Bulli by Kasmu men in 1920 1922 lt was the last sailins ship

20

built in these coasts the first stâ&#x201A;Źamer bought by Krismu men from England in 1924 Later "Ncmrac, they bought ten more steaners

22 Kasmu captains: lrom the left Eduard (ristenbrun Gusiav Kristenbr]ln, Antor Altenbrun and Gustav Pruun 23 The crev ofsailing ship .Tormilind" in 1925, July 20 ln back row f.om right a shjps boy Ahto Valter (15 years old) who in 1930 ies sailed five times over lhe Allantic in a of .Tormilind, Rudolf Paalbers primary school and marine school teacher, precentor and lighihouse keeper at Xasmu frcm 1870 ies to 1930 ies 26. Lighihouse Hill at the beginning of the 20. ceniury 27. Village central road at the beglnning oi lhe 20. century 28. Village certral road in 1927, on ihe left capiain Eduard Kdstenbruns honie 24. The firsi caplain 25. Toomas Einirei

u7

29 Fisherman's buildings ln 1890-ies 30 Future captains grew up like thls 31 Kd'sniu people jn village harbour cuiiing fish in 1936 32 Summer holiday makem e,i Kasmu in 1890 ies 33 Houses of that type were built at Kasmu in 1920 ies 34 Home of captain Rudoll Paalberg Rebuilt ln 1960 ies 3s. Captains house lron 1930.ies. Desiroyed by tire 36 \rana JLld Cape and Saafineem 37..Luck siones" before the World War II There was a tradiiion thai after salline season sailors put a slone in "Luck stone" pile io mark a successful sailing. The pile was desiroyed by Sovjet frontier Cuards

Vana Juri Erratics Stone field in Kasnu forest Uustalu Erratlc (also named Matsikivi or Erâ&#x201A;Źmiitl Kiismu Chapel The ruins of old sione chapel The sculpturc is put to commemorate Signe Tiedernann who dled from iuberculosis ,r lne age or 25 44. Graves of ihe Krisienbrun family from Assa household 45 Graves of Rudolf Valter's fanily 46. Esionian and Finnish ship builde$ at Kasnu ln 1890 ies In thâ&#x201A;Ź front row two capiains and shp ownem two brothen Joosep (on the lcfi) and Jakob Kdstenbrun 38.

39.

40.

41.

42.

43.

Kdstenbrun wllh his fanih T$'o future captains are standinc, Eduard (on the lefl) and Custav (on the rlghil 48. The boys did become captains. From the left: Gustav Kdstenbrun, Eduard Xrisienbrun, Gustav Pruun, Johames Pruun 49. 55 KiisDu captains from the beglnnins oi ihe 20th ceniury 47. Jakob

,19 Priidik Jndska 50. Alexander

Mannik

51 Gustav.Adolf Lepni

s2. Johannes Suksdorf

53 Joost Paaclimeister 54. Madis Kramer 5s. Nlasnus Mikenberg s6. Rudolf Valte. with his faDl\', Jarilo in front row on the left, Ahto on l.he aght Uku back row on ihe left, K6u on the righi 57. Anei,te and Oskar Tiedemann. O. Tiedemann was direcior of Kasnu Shipoaner's Company liom 1924 19.10 58. This photo was taken in 1930les. In summer 1993 Kirsmu boys went saillnc again after 50 years'break. Wlll they become capiains as their forefathers?

114

KASUTATUD KIFJANDUS:

J

Bobrov. KarI Lij:lne. Tallinn 1986.

A. Kaasik- Kasmu looduse 6pperal'ad. Tllliinn 1974.

J lepik. Meresoidust Eestis. "Harju Elu" 1990, nr:. to3.

3. ,TrHKpyc. O reoMopdo"'rorr4r{ no"ryocrpoBa K,acMy. <'IbyA6r no reorpaor{u" IX Tapry 1971, BErlycK 288.

A. Luige. Eesti tuletornid. Tallinn 1982. ,4. Iur,s. Vdrgumajad Eesti mererannikul. Etnograafiamuuseumi aastaraa,mat XXV Ta,llinn 10?7.

F Nikitina. Rudoll Lehberti elu ja loodusteaduslik tegevus. Eesti Riikliku Loodusmuuseumi toid. Tallinn 1983.

A. Pikamtie. Kasmu kultuurielu lai.bi aegade. "Viru SOna', 1989 ru: 3?.

A. Pika,mAe.I&ismu. "Viru S6na" 1991. nr. 133. 134. 135.

O. Pogerr. Meie marjad. Tallinn 19?7.

A. Pena. l0O la,eva. Tbllinn 1975.

A. Perna,. l0O aastat Kasmu merekooli asutamisest. Kalender 1984. Tallinn.

A. Ilaukas. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. Tallinn 1988.

A. naukas. H. Viiding. Akadeemik G. Helmercen ja tema osa Eesti geoloogias.

Teaduse ajaloo lehekulgi Eestist. IX kogumik. Tallinn 1993.

H.-E. nebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972.

H.-E. Rebassoo. Eesti ta,irnedigis. Tallinn 1974.

E. Tarvel. La]f,e]f,.,a,a, ajalugu. Tb,llinn 1983.

P TenimAe. laevanduse a,reng Vergi lahe piirkonnas. Lahemaa uu mused IL Tallinn 1985.

Uudmused Lahemaa Râ&#x201A;Źhvuspargi arenduska,va, koostamiseks. I kdide. Tartu 1981. Kasikiri Lahemaa Rahvuspargi arhiivis.

H. Viidins Lahemaa kivid. Tallinn 1g?8.

K. Weinmanni paevik. Kasikid perekonna valduses.

K. Kristenbruni kasikirjalised mateialid Kasmu kohta. tK. Kristenbruni abikaasa loal).

Suuljsed andmed. A. Pikamae, V Seeblum, A. Vaik, E. Vaik, M. Puusepp, L ja M. Kaiv.

119

n,,l !lT

'.rRrrrrrdrL loF\

ERU

KASTIU

-J;;-)'5 ? -_.:"

:' -rfi ir-\, i r'\t

LAH'I'

"ili I.AHT a

r,ji r q' !"1

g"

"'tl

i..::lr : i

.

j|:.riqr

.r

lqrri,

turr