Rõkkel 1

Rõngu Keskkooli infokiri

september - november

Hiugemäe nõlval me kool on hoitud, Hiugemäe nõlval me kool on hoitud, tarkuseteri siin sajandeid antud. tarkuseteri siin sajandeid antud.

Koolijuht Romet Pilleri tervitussõnad

Iga päev tuleb olla eilsest endast parem ja viia ellu kõik suured ja väikesed unistused.

Õpetajatel tasuks õpetamise juures meeles pidada, et inimene õpib kogu elu, ja proovida tuua vaheldust ning leida mitmekesiseid viise, et õpetada ja seeläbi ise õppida.

Lapsevanemad saavad samamoodi õpilasi aidates ise õppida ja on alati oodatud külalistena mõnest põnevast teemast rääkima ja seeläbi õpilasi õpetama

Hea lugeja!

Oled asunud uudistama Rõngu Keskkooli uut infokirja. Iga trimestri lõpus vaatame tagasi sellele, mis möödas, märkame üksteise tegemisi ning saame koolipere ja koolieluga tuttavaks

See ongi kõige tähtsam, et üheskoos õppides, õpetades ja arenedes me üksteise märkamist ei unustaks

Kool on õppimise koht, kus kõik saavad õppida ja anda seda tehes endast parim. Õpilastel on õppimine esmatähtis töö ja kohustus, mille juures tasub meeles pidada, et õpitakse iseenda jaoks. Need teadmised, mida koolist saab, tulevad ikka endale kasuks Me ei tea, millal võib tulla hetk, kus hea kohe teada, mitte mõelda: ,,Pagan, miks ma seda ei õppinud."

Õppimine saab olla põnev, kaasahaarav ja oodatud vaid siis, kui endal on soov õppida ja areneda. Õppimise eduks saab seada endale sihte - väiksemaid või suuremaid eesmärke, mille poole enda õppimisel pürgida ja tunda rõõmu igast saavutusest. Oluline on võistelda iseendaga, sest sina ise oled ainus inimene, kellega sind päriselt võrrelda saab. Seega tuleb iga päev olla eilsest endast parem ja viia ellu kõik suured ja väikesed unistused

Kindlasti ei tohiks aga unustada koostööd. Kuigi me õpime ja seame eesmärke iseendale, siis edu saavutamiseks on olulisel kohal koos mõtlemine Kui ise jääd hätta, tuleb julgelt küsida ja proovida edasi minna koostöös. Eks ütleb ka

vanasõna, et ,,kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad minna kaugele, lähme koos. "

KoolijuhtRometPiller Foto: erakogu

Romet Piller direktor

Riina Aunap õppealajuhataja, 6 kl klassijuhataja

Anneli Aan abiõpetaja, tegevusrühma õpetaja

Piia Appo arvutiõpetus, inimeseõpetus

Celia Arras eesti keel, kirjandus, 11 kl klassijuhataja

Silva Hinnobert füüsika

Meelis Ilves tehnoloogiaõpetus

Liina Galina Kald ajalugu, kunst, keraamika

Mario Kalmus haridustehnoloog, inglise keel

Siiri Kalmus inglise keel

Elina Karro geograafia, bioloogia, loodusõpetus, 8 kl klassijuhataja

Aino Kommisaar sotsiaalpedagoog

Kaire Kompus käsitöö ja kodundus, kunst, 4 kl klassijuhataja

Ruth Kruusamäe klassiõpetaja, loodusõpetus, 2 a kl klassijuhataja

Jaanika Kuusik eesti keel, kirjandus

Priit Lehismets kehaline kasvatus

Raul Lehismets kehaline kasvatus

Anne Leppik ajalugu, pikapäevarühma õpetaja

Maarja Luik inglise keel, 5 a ja 5 b kl klassijuhataja

Merike Luik keemia, füüsika, loodusõpetus, 9 kl klassijuhataja

Riita Mäerand klassiõpetaja, pikapäevarühma kasvataja, 2 b kl klassijuhataja

Erle Mägi muusika, 7 kl klassijuhataja

Maria Naymushina vene keel

Anu Ostrak matemaatika

Anneli Puusaag klassiõpetaja, 1 kl klassijuhataja

Birgit Pähn matemaatika

Eha Päiviste huvijuht, abiõpetaja

Anneli Sarnit klassiõpetaja, matemaatika, 3 kl klassijuhataja

Kerttu Siimann HEV koordinaator, 10 kl klassijuhataja

Aleksander Tamm majandus- ja ettevõtlusõpetus, ühiskonnaõpetus, geograafia, uurimistöö alused

Marko Tiirmaa riigikaitse

Rutt Viljaste logopeed, eesti keel, kirjandus, 12 kl klassijuhataja

RõnguKeskkooliõpetajad.Foto:Pildikompanii

Trimestrid:

1.

2.

2022/2023. õppeaasta

trimestrite ja poolaastate ajad

trimester - 1. september - 27. november 2022 (57 õppepäeva);

trimester - 28. november 2022 - 12. märts 2023 (57 õppepäeva);

3. Poolaastad:

trimester - 13. märts - 13. juuni 2023 (61 õppepäeva).

1.

poolaasta - 1. september- 22. jaanuar 2023 (84 õppepäeva);

2. poolaasta - 23. jaanuar- 13. juuni 2023 (91 õppepäeva).

klassi astujad

Mia Erm

Kady Kesas

Kerdo Kiissel

Saskia Kütt

Heret Paap

Alex Marcus Pettai

Anette-Marie Popovics

Romet Post

Renate Rooleht

Emilie Siitam

Saskia Adeele Varik

1 klassikoolijütsidjaõpetajaAnneliPuusaag Foto:HilleRaja

1.

Rõngu Keskkooli uus õpetaja

Ruth Kruusamäe

Kuidas olete rahul Rõngu Keskkooliga? On midagi, mis ei meeldi?

Ma olen siin väga vähe töötanud ja arvan, et see, mis ei meeldi, tuleb välja alles pikema aja jooksul

Üldiselt olen selle kooliga väga rahul. Kasvõi näiteks see, et ma ei pea käima autoga kooli tööle, mis praegusel ajal on väga kulukas Eriti meeldib see, et ainult viis minutit jalutamist ja ma olen tööl.

Mis oli Teie varasem töökoht?

Õpetaja kutsumus võib tulla inimeseni ka hiljem.

Kuidas sattusite Rõngu elama? Mis Teid Rõngu juures enim võlus?

Soovisin endale ammu maakodu. Suvel sõbrannal külas olles soovitas ta mitte oodata, vaid tegutsema hakata Ma võtsin kinnisvarakuulutused lahti ning ainuke sobilik maja jäi silma Rõngus. Nii ma selle maja ostsingi ja Rõngu elama asusin. Just selle maja juures ja üldse Rõngu juures võlus enim see, et kõik on täpselt asulas Nendel juhtudel, kui autot majapidamises käepärast ei ole, saan minna ise jalgsi kas poodi, apteeki või koguni arstile Ning muidugi lõplikult sai määravaks see, et ma sain Rõngu Keskkooli õpetajana tööle.

Varasem töökoht oli samuti õpetaja Küll aga olen elu jooksul teinud ka teisi töid muudel erialadel. 17 aastat olen olnud tööl treenerina. Ligi 10 aastat olen töötanud põllumajanduses, kus juhtisin suurt farmi Lasteaias olen töötanud kokku 3 aastat ning kõik ülejäänud aastad siis õpetajana.

Mis treener Te olite?

Ma olin ratsutamistreener Tartu

Ratsaspordibaasis

Milline on Teie hariduskäik?

Hariduskäik on olnud selline, et peale keskkooli või tänapäeval gümnaasiumi läksin Tartu Maaülikooli, kus ma õppisin zooinseneri elukutse, mis on mu esimene kõrgharidus. Peale seda jäingi tööle treenerina seoses sellega, et ma tegin samal ajal sporti Samuti läksin ka põllumajandusse tööle

ÕpetajaRuthKruusamäe Foto:Pildikompanii

Samal ajal kui minu lapsed ootasid trenni koos sõpradega... See ootamine käis minu korteris. Osad trennid ja lapsed olid kaugemalt ja seetõttu see nii oli Siis juhtus nii, et lapsed palusid: „Ema, õpeta meile matemaatikat." Kui ma olin juba mõnda aega neile seda õpetanud, siis jäin mõtlema, et võiks seda teha ka päris elukutsena Seepeale läksingi teist korda ülikooli. /Naer/ Ning selles mõttes kõrges eas muidugi. Ma olin 48, kui ma läksin ülikooli uuesti ja siis õppisin õpetajaks Siis olin Tartu Ülikoolis teist korda

Kas rakendasite ka oma õpetajaoskusi laste kasvatamisel? Kui jah, siis milliseid?

Sellega ma jäin hiljaks. Hakkasin õpetajaks

õppima siis, kui mu tütar oli 4 klassis ja lõpetasin õpetajaks õppimise, kui tema lõpetas juba 9. klassi. Sisuliselt jäin ma sellega hiljaks, aga tagantjärgi sain ma tõdeda seda, et ma olin enda lapsi õigesti kasvatanud

Kas soovitate õpetajaametit ka teistele? Mis on õpetajaameti plussid ja miinused? Ma usun, et õpetajaametit võiks soovitada küll Kuid ainuke asi - kui mina noor olin, siis ma küll kunagi ei mõelnud, et ma päriselt koolis õpetajaks hakkan. Ma mõtlesin paljude teiste ametite peale, aga mitte õpetajaameti peale Aga arvan, et see kutsumus võib tulla inimestel ka hiljem, näiteks kuldses keskeas, nagu minulgi see tegelikult tuli Ja ma kindlasti soovitan ka siis mõelda selle elukutse peale Alati ei pea minema kohe peale gümnaasiumi õppima

õpetajaks. Ma usun, et peadki saama selle elukogemuse ja siis minema õppima

õpetajaks Arvan, et võib-olla just siis ongi maailmapilt kõige suurem, kui sa oled ka muudel erialadel töötanud ja alles siis tuled

õpetajaks

Kas olite kooli ajal korralik õpilane? Kui ei, siis mis tegi Teist ebakorraliku õpilase?

Ma arvan, et ma olin enamus ajast ikka eeskujulik õpilane, sest mul oli enamjaolt

tunnistusel käitumine eeskujulik. Ma tegelikult olin klassis hästi vaikne tüdruk, kes hästi usinalt õppis

Küll aga ma ei õppinud neljadele ja viitele Vahel oli ka mõni 3 tunnistusel, pean tunnistama. Nii et õpetajad ei ole alati ka ise ainult headele hinnetele õppinud

Lisaks oli üheks suurimaks raskuseks mulle vene keel. Vahel juhtus ette ka spikerdamist. Kuid keel on üsna praktiline ja kui sul keelt suus ei ole, siis see on üsna kasutu Keelt on vaja ikkagi osata ja rääkida. Ma ei saanud tollel ajal sellega hakkama, kuna palju õpetajaid vahetus sellel hetkel, kui mina koolis vene keelt õppisin ning ma ei saanud põhja alla Ja kui ma omal ajal keskkooli läksin, siis sain aru, et mu vene keel on puhas null.

Õpetajad ei ole alati ka ise headele hinnetele õppinud.

Mida arvate e-sigarettide kasutamisest koolis?

Mina arvan, et neid ei peaks kasutama Ma olen ise ka üldiselt suitsetamise vastu Ise ma ei suitseta, peres keegi ei suitseta ja seda vähem peaks keegi suitsetama koolis.

Intervjueerisid 11 klassi õpilased:

Regiina Kesküla, Andero Ojamets, Karet Paap

Kindlasti olete kuulnud TikTokis levivatest halva sisuga videotest. Kas teate üldse, mis on TikTok ja mis seal toimub?

Ei tea. Mul pole seda rakendust ja ei tunne huvi ka Nii jääbki rohkem aega perele

Pealekauba on mul veel ka nuppudega telefon.

Mis on Teie lemmiktegevused peale kooli?

Ja mida Te üldse peale kooli teete?

No hetkel... Kuna mul käib majaehitus, siis mu lemmiktegevus on maja siseviimistlus ja sellega ma pean ise tegelema. Praegu läheb mu kogu vaba aeg sinna. Aga üldiselt on mul neli asja ja need jooksevad ilusti aastaaegadega koos Kevadel ma tahan tohutult näppe mulda panna. Suvel ma tahan olla natuke aega mere ääres. Sügisel pean ma saama metsas käia. Ja sinnamaani, kui tervis lubab, siis talvel tahan ma suusatada.

Rõngus elades ei saa üle ega ümber Rõngu Pagarist. Kas Teil on Rõngu Pagaris lemmiktooteid? Kui jah, siis mis tooted?

No ma pigem ütleks, et saab küll üle ja ümber Ma tegelikult küpsetan ise hästi palju Kui olla lõpuni aus, siis ega ma ei ole sealt endale lemmiktoodet leidnud. Kuna ma kodus õlis küpsetatud pirukaid ise ei tee, siis ma olen neid sealt vahepeal paar tükki võtnud Üldiselt nii ei ole, et ma lähen sinna ja mul suu millegi järgi vett jookseks.

RuthKruusamäekooliteklitvastuvõtmas

Jaanika Kuusik

Kelleks soovisite noorena saada?

See on hea küsimus, ühelt poolt lihtne, aga teisalt nii keeruline Seda võin öelda, et õpetajaks küll mitte Minu esimene elukutse oli kosmeetik. Õppisin Eesti Esimeses Erakosmeetikakoolis, lõpetasin esimese lennuna Maniküüri ja pediküüri teen vahetevahel nüüdki, seda just rohkem suvel. Arvan, et mingis vanuses, nagu paljud tüdrukud toona, tahtsin saada balletitantsijaks Tantsida meeldib mulle tänini, käin rahvatantsus

Mis oli koolis Teie lemmikaine. Miks?

Algklassides ei olnud ühtegi lemmikainet. Põhikoolis ei mäleta, et oleks olnud lemmikainet, aga hästi läks mul eesti keeles ja kirjanduses. Sellel ajal oli see üks aine. Siiani räägin vahel õpilastele, et nendel kordadel, kui õpetaja tuli klassi ja teatas, et täna teeme etteütluse, siis mõtlesin: „Jess, kindel viis tuleb!“

Mainisite, et Te ei soovinud saada

õpetajaks, aga siiski saite. Miks?

Vahel läheb elu niimoodi, et seab sulle valikuid ja paneb ette selle eriala või tegevused, mida pead tegema. Kui

lõpetasin bakalaureuse 2012. aastal, siis läks veel seitse aastat aega, et magistrisse eesti keele ja kirjanduse õpetajaks asuksin

õppima. Küll aga olin bakalaureuse

õpingute ajal igaks juhuks läbinud

eeldusained eesti keele õpetaja lisaerialale

Toona ei olnud ma ilmselt valmis veel

õpetajaks saama. Aga siis läks nõnda, et mulle pakuti kohta lapsehoolduspuhkusel

oleva õpetaja asendajaks Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali

Olin oma elus sellel ajal keerulises olukorras. Pidingi hakkama päriselt tööl käima ja raha teenima. Seni olin saanud seda teha pereettevõttes Pärast pakkumist kandideerisin kohe magistriõppesse ja sügisel esimest korda

õpetajana alustades jätkasin ka õpinguid Tartu Ülikoolis

Miks otsustasite tulla Rõngu Keskkooli?

Rõngu asub Otepääle üsna lähedal, siia on 10-15 minutit autosõitu Valga täiskasvanute gümnaasium, kus varem töötasin, pandi kinni ja mul oli uut kohta vaja.

JaanikaKuusikrahvariietes.Foto:erakogu

Millised on meeleolud seoses siin koolis töötamisega?

Mulle meeldib siin, kolleegid on toredad nagu õpilasedki ning valitseb hea tööõhkkond.

Millised on tänapäeva kooli positiivsed ja millised negatiivsed küljed?

Palju on positiivset, vähem õnneks negatiivset Positiivseks on näiteks see, et tehakse tööd selle nimel, et õpilastel ja õpetajatel oleks hea. Keskkonnale koolis pööratakse rohkem tähelepanu, mida minu kooliajal ei tehtud Teadlikkus on kasvanud. Ka meie ajal oli kiusamist, kuid sellele ei pööratud suurt tähelepanu. Oli pigem nii, et pidid ise hakkama saama ja õpetajad väga ei aidanud Negatiivse poole pealt näen palju probleeme, mis saavad alguse kodudest. Vanemate tugi puudub või on neil endil probleemid. Põhjused võivad olla majanduslikud, alkoholism ja kõik sellega kaasnev, oskamatus eluga toime tulla. Kõik see, mis kodus toimub, avaldub mingil moel koolis.

Et õpiksime tähele panema

neid väikseid asju igapäeva elus, mis on hästi.

Kas ootate ka vaheaega, nagu õpilased?

Jaa, ikka. See on hingetõmbeaeg ka õpetajatele. Kuigi käime koolitustel ja parandame õpilaste töid, vähemalt mina parandan, siis ikkagi saame natuke rohkem puhata.

Millised kolm soovi esitaksid kuldkalale?

Vägivallata ja sõdadeta maailm Rohkem armastust, et oskaksime seda palju enamas näha. Oleksime armastatud ja jagaksime armastust ning tunneksime seda kõigepealt enda vastu Et õpiksime tähele panema neid väikseid asju igapäevaelus, mis on hästi ja teeksime seda, mis meid õnnelikuks teeb Isiklikult soovin, et säilitaksin praeguses ebakindlas maailmas ning tohutus infotulvas terve mõistuse ja eluga rahulolu.

Mis on Teie hobid?

Olen alati spordiga tegelenud, mulle meeldib mäe- ja murdmaasuusatamine Otepääl on suurepärased võimalused selleks ja Tehvandi suusarajad on mulle kodused

Laulmine, olen käinud kooris laulmas ja ka laulupeol. Püüan end kursis hoida muusikaga, ka sellega, mida noored kuulavad Jälgin, mis toimub muusikamaailmas üldse. Käin võimalusel kontsertidel ja teatris. Veel tantsimine, praegu tegelen küll rahvatantsuga, muidu on hingelähedane ikkagi võistlustants Hea meelega vaatan praegu „Tantsud tähtedega“ saadet. Lisaks lugemine ja kirjandus üldse, kultuur laiemalt. Reisimine, mida on olnud võimalus varem palju teha

Kaks korda sain Hiinas käia, korra Ameerikas ja olen paljudes Euroopa riikides ringi sõitnud ja reisidest ka kirjutanud Natukene tegelen hobiaiandusega Tahaks veel õppida mööbli restaureerimist ja itaalia keelt.

Kui, siis millist automarki Te eelistate?

Ei eelista ühtegi, auto on minu jaoks

tarbeese Viis aastat on mul olnud 2004 aasta Volvo ja olen sellega väga rahul

Kas aukudega või aukudeta juust?

Vahet ei ole, kas on augud või mitte Mulle meeldib üldse juust. Suhtun muide kirglikult toiduvalmistamisse, mulle meeldib süüa teha, eriti küpsetada Juustudest armastan kõva, laagerdunud ja vanemat juustu. Pigem siis ilma aukudeta.

Mis on Teie lemmikfilm? Lemmikraamat?

Lemmiktoit? Lemmikloom?

Lemmikraamatuks on siiani olnud Astrid Lindgreni „Kalle Blomkvist," mida julgesin tunnistada ka magistrisse sisseastumisvestlusel.

Lemmiktoit? Armastan Itaalia kööki: pitsa, lasanje, pastad, salatid Meeldib ka hea kodune toit, näiteks ahjus tehtud liha.

Lemmikfilmi on raske öelda, neid on palju, kasvõi Astrid Lindgreni elulugu, mis mõned aastad tagasi linastus Käin ka PÖFF-i filme Tartus vaatamas ja augustis kindlasti TARTUFF-il. Lemmikloomaks ilmselt koer, mul on endal Welsh Corgi tõugu kutsu.

Mida Te tavaliselt hommikuti sööte?

Tavaliselt söön ma kaks võileiba erineva kattega, kas siis kala, juustu, singi, või vorstiga Vahel juhtub, et pean sööma autos. Lihtsalt kiire on, aga ilma hommikusöögita ei alga ükski hommik, sest söömata ei suuda ma töötada Teinekord söön ka putru, nädalavahetustel teen pannkooke, jogurt müsliga on hea.

On Teil mingit soovi kooliperele?

Et me kõik, nii õpilased kui ka õpetajad, ei unustaks ära seda, miks siin koos oleme. Ikka õppida üksteiselt ja töötada ühise eesmärgi nimel, milleks hariduse andmine ja omandamine Õpilastele ütleks, et võta sellest koolist parim, sest kui jõuad tööellu, siis mõtled enamasti tagasi kooliajale kui toredale ajale, mil polnud suuri kohustusi Kool laob vundamendi, mille põhjale omaenda elu hakkad laduma. Koolis hästi hakkama saades on hiljem suuremad valikuvõimalused eriala omandamisel

Intervjueerisid 11 klassi õpilased:

Matteas Kolpakov, Kris-Richard Russak, Rait-Reinhard Russak

Foto:erakogu

Rõngu Keskkooli uus õpetaja

Kuidas Te suudate hoida niivõrd positiivset tuju koolikeskkonnas?

Mulle meeldib mu töö väga ja ma tulen iga päev kooli rõõmsa tujuga. Minu armsad esimese klassi sõbrad tulevad mind alla esimesele korrusele tervitama ja see on nii armas Mu ümber on hästi meeldivad ja toredad kolleegid. Iga tööpäev on vaheldusrikas ja erinev. Mul ei ole põhjust olla kuri või kibestunud

Kui kaua olete olnud õpetaja? Kus koolis

Te esimesena alustasite?

Olen õpetaja olnud 30 aastat Sel aastal saigi 30 täis. Kõige esimene töökoht oli Peedu Algkool-Lasteaed, peale seda olen töötanud Konguta Koolis, siis Elva Gümnaasiumis ja nüüd siis siin

Kas olete lapsest saadik tahtnud õpetajaks saada, kui ei, siis mis olid Teie soovid?

Kui ma olin päris väike laps, siis ma tahtsin ikkagi saada arstiks või müüjaks. Kindel soov õpetajaks hakata tekkis mul keskkooli viimases klassis

Mis õpetajaks Te õppisite?

Mina olen õppinud klassiõpetajaks, lisaerialaks ajalugu kuni kuuenda klassini ja perekonnaõpetus

Mis on Teie hobid?

Ühte kindlat hobi mul ei ole. Mulle meeldivad väga erinevad asjad: mulle meeldib oma koeraga jalutada, meeldib küpsetada, lugeda, teatris käia.

Mis on see, mida keegi Teie kohta ei tea?

Sellist asja, mida keegi ei tea, ei ole On sellised asju, mida teavad väga vähesed Neli aastat tagasi oli minu enda klassikokkutulek. Sõitsime koos klassivenna poole, kes elab Saksamaal, ja kõik koos ronisime Saksamaa kõrgeima

mäe Zugspitze tippu, mis on 2962 m merepinnast. See oli suur katsumus, kuid kordumatu elamus Minu sulest on kirjastuses Avita ilmunud “Hea tunni võti”

sarjas funktsionaalse lugemise jakuulamise tööraamat “Muinasjutuvihik”.

Minu emapoolne vanaema oli rahvuselt lätlane, seega voolab minus ka kübeke läti verd

Ma tulen iga päev kooli rõõmsa tujuga.

Foto:erakogu

Milline õpilane olite Te ise? Kas klassis on mõni õpilane, kes meenutab Teile Teid ennast?

Täitsa tavaline õpilane olin Oli paremaid ja halvemaid päevi. Keskkoolis olin väga agar igasugustel kooliüritustel kaasa lööma ja aitasin ka üritusi organiseerida Praegu on seda vara küsida, sest esimene klass on ju veel nii vähe saanud koolis käia. Eks ma algklassides olin ikka selline vaiksem ja tagasihoidlikum ning usinam õpilane kui keskkooli osas Ma arvan, et kui mu õpilased ükskord jõuavad ka lõppu, siis ma oskaksin võib-olla paremini öelda, kes nendest siis veidi mind meenutas

Mis Teie jaoks koolis kõige raskem oli?

Kõige raskem oli koolis hakkama saada matemaatika, keemia ja füüsikaga

Mis on Teie lemmik lapsepõlve- või koolimälestus?

Ma mõtlesin tükk aega, et mis mälestusest ma räägin. Varsti on juba esimene advent tulemas Mõtlesin, et räägin ühe oma lapsepõlvemälestuse nääridest, siis meil ju jõulusid ei olnud. Mäletan, et olin kolmeaastane ja meile tuli näärivana. Ma lugesin salmi ja ma jälgisin samal ajal kogu aeg kingipakki, mis näärivana käes oli, ja uurisin näärivana käsi. Kui ma olin paki kätte saanud, siis ma küsisin näärivanalt, miks ta mu issi käekella kannab

Mida Teile vastati, kui Te küsisite, miks näärivana teie isa kella kannab?

Ma ei mäleta, kuidas näärivana lugu edasi läks. Mul on see hetk meeles sellepärast, et mul oli väga raske luuletust lugeda, kuna ma ei saanud silmi isa kellalt ning peas vasardas mõte, miks küll näärivanal isa kell käe peal on. Ju nad hiljem mulle kärbseid pähe ajasid.

Mis on Teie lemmikfilm või -sari?

Lemmikfilmi ma ei oskagi välja tuua, aga mulle meeldivad põnevikud või siis sellised filmid, millel on biograafiline taust või põhineb film tõsielulistel sündmustel Vahepeal tahan ka vaadata midagi sellist, kus saab südamest naerda või väikese pisara poetada.

Milline laps olite oma vanematele?

Ma arvan, et tore ja hea Ma otseselt ei olegi oma vanemate käest küsinud, milline ma olin nende arvates. Aga ma sain aru, et nad on minuga väga rahul. Ma pigem tooksin välja selle, mille pärast nad olid mulle väga armsad Nad alati toetasid mind ja lasid mul teha minu enda otsuseid Nad kunagi ei surunud peale oma tahtmisi ega oma arvamusi Nad alati toetasid mind ja olid alati olemas, kui oli tuge vaja ning mina olin samuti nende jaoks alati olemas Nad lasid mul teha ise oma vigu ja nendest õppida.

Mis on Teie kõige suurem saavutus?

Ma mõtlesin tükk aega, et mis see saavutus võiks olla Ma arvan, et minu kõige suurem saavutus või see, mille üle ma uhke olen, on see, et mul abikaasaga on õnnestunud kasvatada kolmest lapsest tublid ja tegusad täiskasvanud inimesed

Kui saaksite olla ilukirjanduse tegelane, siis kes Te oleksite ja miks?

Ma valiksin oma lemmiku lasteraamatu tegelase Pipi. Pipi tahaksin olla ma sellepärast, et Pipi on heasüdamlik ja hea huumorimeelega Ta on iseseisev ja oskab unistada ning Pipil jätkub lõputult optimismi igas olukorras. Nii tore oleks veeta üks päev lemmikraamatu tegelasena

Mis on Teie unistuste reisisihtkoht?

Mulle meeldivad soojamaa kohad Kui tuleb kätte november ja ilmad muutuvad selliseks hämaraks ja sombuseks, siis ma unistan ja mõtlen, et kui tore oleks olla valgel mõnusal soojal liival ja kuulda mere kohinat Mis keelt Te sooviksite õppida?

Ma ise olen õppinud saksa keelt ja sellepärast ma tahaksin osata väga hästi inglise keelt, nii keeles kui kirjas. Mulle meeldib väga ka itaalia keel.

Direktorina teeksin reede ja kolmeteistkümnenda tunnivabaks päevaks.

Mida Teie muudaksite, kui Te saaksite homme direktoriks?

Ma teeksin reede ja kolmteistkümnenda tunnivabaks päevaks.

Mis muusikat Teie kuulate?

Ma kuulan muusikat seinast seina. Valik oleneb minu meeleolust ning sellest, kas ma kuulan seda üksi ja tahan mõtiskleda või see on taustamuusika või ma kuulan seda muusikat seltskonnas.

Kas Teil on muusikat, mis Teile üldse ei meeldi või lausa vihkate?

Ma pean ennast tolerantseks ja empaatiliseks inimeseks, nii et ma ei vihka kedagi ega midagi

Intervjueerisid 11. klassi õpilased:

Kärt Lääne, Eva Lotta Everiin Miliste, Kaia Põldmaa

Foto:erakogu

Elva valla aasta kooliõpetaja tiitli pälvis Anneli Sarnit

Õpetaja Anneli Sarnit tuli Rõngu tööle 2012. aastal ning tegutseb siin algklasside ja matemaatika õpetajana

Õpetaja Anneli on uuendusmeelne, töökas ja heatahtlik õpetaja, keda hindavad kõrgelt nii õpilased, kolleegid kui ka lapsevanemad Õpetaja Anneli peab väga oluliseks läbimõeldud koostööd klassi kui meeskonnaga, see tähendab nii õpilaste kui ka lapsevanematega

Anneli on läbinud VEPA koolituse ning töötab klassis nende põhimõtete järgi

Anneli klassi õpilased on iseseisvad ja loovad, tema käe alt tulnud algklasside

õpilasi on järgmistel õpetajatel lihtne

õpetada Anneli klassi õpilased on julged, üksteisega arvestavad ja iseseisvad Anneli arvestab, et iga õpilane vajab tunnustust ja eduelamust. Ta peab oluliseks kujundada algklassi õpilastel enesejuhtimise oskusi ja iseseisvust, mis on õpilase kohanemise juures koolielu üks olulisemaid aspekte.

Õpetaja Anneli õpetab põhimõtte järgiiga uus avastus kasvatab uudishimu

"Ta on väga liikuv õpetaja. Ta viitsib meid paljudesse kohtadesse viia "

Ron

Anneli on õpetaja, kes koolitab ennast igal võimalusel, et muuta tundide sisu mitmekesisemaks ja põnevamaks Ta tuleb alati kaasa uute mõtete ja ideedega.

"Õpetaja Anneli on hea ja lahke

õpetaja, sest ta aitab meid tunnis, kui millestki aru ei saa "

Harri Otto

Õpetaja Anneli veab juba aastaid eest KIKiprojekte, viies õpilasi põnevatele ja omanäolistele õppekäikudele

Õpetaja Anneli on õuesõppe-entusiast. Ta räägib aktiivselt kaasa koolielu puudutavates küsimustes

Foto:erakogu

Alates 2016 aastast on õpetaja Anneli vedanud Tartumaa 1 klassi õpilaste mängudepäeva, mis toimub igal kevadel

Rõngu Keskkoolis.

Õpetaja Anneli on saanud kolleegidelt, juhtkonnalt ja lastevanematelt palju tänusõnu.

Mis rõõmustab õpetaja Annelit kõige enam?

Kui sa näed, et sinu õpetus kannab vilja. Kui sa pakud õpilastele välja midagi enda arvates toredat ning see toob ka laste silmadesse sära, rõõmu ja tegutsemislusti Kui sa kõrvalt vaadates / kuulates märkad, et lapsed toimetavad koos. Tegelikult on päris palju, mis rõõmustab.

"Kui ta oleks loom, siis oleks ta rebane või kass. Sellepärast, et ta on nunnu, aga karm "

Elizabete

Millega tegeleb õpetaja Anneli vabal ajal?

Mulle meeldib lugeda, lahendan hea meelega ristsõnu Käin tantsimas ja teatris Õpin!

Tekst: Celia Arras

Foto:erakogu

Foto:R.Mäerand

Sellel aastal tervitasid algklasside õpilased koos oma õpetajatega sügist matkates Mustjärve matkarajal.

Sõitsime bussiga rajale ja sügise otsimine võis alata Esmalt pöörati üheskoos tähelepanu metsas kasvavatele seentele

Kui esialgu tundus, et metsas kasvavad ainult tundmatud, söögiks kõlbmatud seened, siis usinamad ja tähelepanelikumad leidsid midagi ka kaasa võtmiseks. Eriti hoolikatel õnnestus oma korvid üsna täis korjata. Uurisime, mis on metsas sügise saabumisega muutunud

Õpetajad näitasid õpilastele ka taimi, mis klassiruumis pildilt selgeks saanud, aga looduses millegipärast täitsa teistmoodi

välja näevad

Seenesaak.Foto:RiitaMäerand

Tekst: Anneli Sarnit

Mööda laudteed Mustjärve poole sammudes rääkisime lastega soo taimestiku eripärast, õppisime ära mõne soos kasvava taime. Mustjärve äärde jõudes olid kõhud juba üsna tühjad ja lastel oli võimalus veidi keha kinnitada Seejärel said lapsed tunda ja kogeda, kuidas soos liikuda, et see oleks ohutu nii neile endile kui ka loodusele. Soovijad said põske pista ka korraliku vitamiiniampsu - jõhvikaid Aeg möödus lennates ja varsti oligi aeg tagasi pöörduda. Päev oli tore ning täis häid elamusi.

Reipalt koolipinki!

Rõngu Keskkooli pere alustas oma kooliaastat sportliku ühisüritusega “Reipalt koolipinki!”

Koolimaja ette koguneti tundide alguse ajaks. Tervitussõnad jagas teele kaasa koolijuht Romet Piller.

Esimene kooliaste matkas Rõngu

Lossimäele Väike kehakinnitus Lossimäe jalamil ja sportlik päev võis alata!

Õpilased jaotati rühmadesse. Iga rühm

liikus ühte tegevuspunkti, kus tuli täita mõni tore ülesanne, seejärel liiguti taas järgmisesse punkti

Näiteks õpetaja Anneli Puusaagi tegevuspunktis sai proovile panna oma tähelepanu, kiired jalad ning meeskonnatöö, mängides võistkondlikku trip-traps- trulli

Õpetaja Riita Mäeranna tegevuspunktis

õpiti aega tunnetama Kõigepealt tuli 30 sekundit seista vasaku jala peal ja sama palju parema jala peal. Kui ajatunnetus käes, tuli joosta ja 1 minuti jooksul koguda looduslikku materjali Kogu maast leitud

kraam jagati liigiti hunnikutesse ning loeti üle. Nii selgus ka parim loodusliku materjali koguja Selle mängu kaudu õpiti loodust hoidma ja austama

Õpetaja Anneli Sarniti juures tuli esmalt tuttavaks saada oma tiimikaaslastega

Selleks mängiti nimemängu Esialgu lihtsana näiv ülesanne pani aga proovile mälu ja tähelepanu. Seejärel pidid lapsed leidma loodusest midagi, mis meenutaks millegi poolest teda ennast

Üritused septembris

Nüüd pidi tekitama rivi tähestikulises järjekorras. Tore oli näha, kuidas suuremad lapsed oma nooremaid koolikaaslasi aitasid Kui rivi oli valmis, mängiti mängu “Jah-ei”. Küsimusi oli nii naljakaid kui ka tänast päeva puudutavaid.

Joosta ja naerda sai parasjagu

Õpetaja Ruth Kruusamäe tegevuspunkti eesmärgiks oli koostöö harjutamine. Ülesandeks oli mõõta kahe puu vaheline kaugus Selleks oli igal rühmal mitmesuguseid mõõtevahendeid (mõõdulint, joonlaud, paelajupid) ja ka teisi erinevaid esemeid, mis ei pruukinud üldse mõõtmisel abiks olla Mõõtmine toimus kiiruse ja täpsuse peale Üllatus oli suur, kui kõige kiirem mõõtmisviis ei olnudki mõõdulindiga, vaid paelaga. Kiiremateks osutusid need rühmad, kus tehti paremat koostööd

KehakinnitusLossimäejalamil.Foto:A.Puusaag

Sel ajal, kui algklassid lustisid Lossimäel, läbisid suuremad õpilased terviseraja koolimaja ümbruses. Rada koosnes 12 kontrollpunktist, kus olid abiks 11 ja 12 klassi õpilased

Esimeses kontrollpunktis tuli õpilastel sooritada odavise joogikõrrega Kõigil oli kaks katset ja tulemusena läks kirja klassi kõige pikem vise. Siin said kõige parema tulemuse 6. klassi I grupp, 8. klassi II grupp ning 10 klass Kõigil mõõdeti “odaviske” pikkuseks 11 sammu

Neljandas kontrollpunktis mõõdeti 10meetrise nööri pikkust. Kõigepealt määrati

nööri pikkus vaatluse teel. Kõige täpsemad olid 5 a klass, 5 b klass, 6 klassi II grupp ning 7 klassi I grupp Seejärle kasutati mõõtmiseks erinevaid meetodeid. 17(!) erinevat moodust nööri pikkuse

mõõtmiseks kasutas 7 klassi I grupp

Mõned näited nutikamatest mõõtmisvahenditest: 7 ja pool spagaati; 6 kukerpalli; 41 prilli; 6 hundiratast; 7 ja pool

Miat ja Minnat; 335 50-sendist münti; 157 paberraha; 59 telefoni; 1 telefonivise; 25 koolikotti; 7 Emilyt.

Odavise.Foto:AnderoOjamets

Teises kontrollpunktis heideti ketast papptaldrikuga. Tulemusena läks jällegi

kirja klassi kõige pikem heide Kõige pikema kaare heitis 8 klassi II grupp - 15 sammu

Järgmine võistlusala asus mini-arenal, kus

igal õpilasel tuli teha kaks lööki

jalgpalliväravasse Iga tabatud väravaga

lisandus meeskonnale üks punkt Parima

tulemuse tegi 8. klassi II grupp 13 tabamusega.

Viiendas kontrollpunktis pandi proovile õpilaste osavus Rapuntsli patsi punumises Pats tuli kiirelt valmis punuda ja lõpuks ka lahti harutada.

Veel tuli mini-arenal sooritada kaks korvpalli vabaviset Üllatuslikult kogus kõige rohkem korvitabamusi 4. klassi II grupp. Seejärel läbiti välijõusaalis 10minutiline ringtreening ning lõpuks pandi ennast proovile osavusmängudes ning teatevõistluses.

Lisaks füüsilisele tegevuse virgutati mitmes kontrollpunktis ka ajutegevust. Pandi kokku tähestiku- ja numbripuslet ning prooviti kätt tangramis Terviseraja lõpetas liikumismäng “Üks-kaks-kolm, tagumine paar välja!” .

Nöörimõõtminespagaatidega.Foto:AnderoOjamets

Rebased said vett ja vilet

10. klassi pilgu läbi

Vett kasutati küll vaid hambapesuks, kus pastaks sinep või mädarõigas ning veega oli täidetud ka kauss, kust rebased suuga kala pidid püüdma. Vilet kuuldes pidid aga noored rebased end pikali viskama või lihtsalt maha kukutama.

Ergo Vähi, üks rebastest, ütles, et rebaste ristimine, mis kestis kaks päeva, oli üks lõbusaimatest sündmustest, millest ta osa on võtnud. „Me pidime täitma mitmesuguseid ülesandeid: tooreid mune üksteisele viskama ja püüdma, hommikul hambaid sinepiga pesema, käed kokkuteibituna sööma, jumalatele luuletusi kirjutama, küsimustele vastama“, rääkis Vähi ning tõdes, et tema jaoks oli kõige toredam võistlus see, kus ühe rebase kummikus jalg oli paarilise kummiku külge teibitud ja nii pidi võidu

jooksma

Jumalateks olid 12 klassi õpilased, kellest igale rebasele oli määratud üks või kaks. Teisel rebaste ristimise päeval tuli oma jumala(te)le kahesalmiline luuletus teha, millega Anete-Liis Uibo sõnul kõik suurepäraselt hakkama said. „Nende päevade jooksul pidime sööma väga palju ebameeldivaid asju, mida kartsin kõige rohkem“, märkis Uibo Õnneks aga ei osutunudki see kõige hullemaks, arvasid nii Uibo kui ka Eke Loot, keda heas mõttes üllatasid leebed karistused söögi näol Loot tunnistab, et tema oleks ebameeldivamadki karistussöögid välja mõelnud.

Loot pidas toredamaks rebaste ristimisel erinevate mängude proovimist. „Oli rohkesti jõukatsumisi ja proovilepanekuid," mainis Loot, meenutades köievedu, kotis hüppamist ning tundi roomamist. Riietuselegi ja muule atribuutikale olid kaheteistkümnenikud, kes rebaste ristimist läbi viisid, mõelnud „Pidime selga panema oranži või punast värvi riietuse, jalga kummikud ja koolikotiks võtma ämbri või prügikasti, kaasas oli ka hambahari," tähendas Triinu Paate Kooli tuli tema jutul tulla kella kaheksaks ja hilinemise korral oli karistuseks munaga pähe löömine

Vaatamata „karistustele“ ja väsitavatele ülesannetele jäid kõik noored gümnasistid rebaste ristimisega rahule ning on tulevastele rebastele nõu andmise osas ühte meelt Nimelt soovitavad nad hoolikalt reegleid järgida ning antud ülesandeid täita, siis pääsevad noored rebased lisakaristusteta.

Kümnendike arvamusi rebaste

ristimisest vahendas

29.-30. septembril 2022 toimus Rõngu

Keskkoolis rebaste ristimine.

Nendel

päevadel pidid 10 klassi rebased kuuletuma abiturientidele ehk nende jumalatele. Meeldejäävaid hetki oli palju.

Rebased pidid kooli saabuma kell 8.00

oranžis või punases riietuses, jalas kummikud, koolikotiks ämber ning kaasas hambahari. Kõik täitsid antud

nõuded korrapäraselt.

Esimene päev algas rebaste jaoks kosutava tervitusjoogiga, kuhu oli segatud

kõike head ja paremat Näiteks sisaldas

see kalamaksaõli, vahukoort, piima ja koolajooki Hilinejaid ootas ees magusaamps koos sinepiga. Seejärel pidid nad minema eesootavasse koolitundi, kuid liikudes vaid neile ettenähtud piirides, mis oli teibiga

põrandal tähistatud. Igal vahetunnil korraldati 10. klassile erinevaid mänge ning ülesandeid: hommikuvõimlemine, hammastepesu sinepi ja mädarõikaga, toore muna viskamise võistlus, teaterada ja nii edasi.

Söögivahetunnis pidid kümnendikud einestama käed teibiga kinni seotult. Kuna lõunaks oli supp ning magustoit, olid tingimused eriti raskendatud, mida oli põnev jälgida ka pealtvaatajatel.

Rebaste ristimine

12 klassi pilgu läbi

Ka teisel päeval algas rebaste hommik tervitusjoogi, hommikuvõimlemise ja hambapesuga Paljud selle päeva tegevused olid spontaansed, kuid rebased olid sellele vaatamata siiski väga kuulekad ning osavõtlikud

Näiteks toimus libedates tingimustes köievedu, ettekanded luuletuste näol enda jumalate kohta ning ka sel korral oli vaja söögivahetund veeta eritingimustes.

Kõige olulisem osa ristimisest saabus viimases vahetunnis, kui kümnendikud andsid oma vande. Sellega kinnitasid rebased, et on täieõiguslikud Rõngu

Keskkooli gümnasistid ning aitavad ja toetavad oma jumalaid eksamiperioodil Kümnendikud kinnitasid vande, andes allkirja ninaga.

Tegemist oli väga lõbusa ja meeldejääva ristimisega Selle aasta rebased olid eriti kuulekad ning tegid kõiki ülesandeid entusiastlikult kaasa. Selliseid reipaid õpilasi Rõngu Keskkool just vajaski.

12.klassijumalad ja10.klassirebased

Foto:AnderoOjamets

12. klassi õpilased Karin Väljaots ja Loreen Marii Pedajas

Heategevuslik teatejooks

23. septembril toimus Elvas heategevuslik teatejooks.

Rõngu koolist osalesid 4 -7 klassi 8liikmelised võistkonnad. Igal osalejal tuli läbida 200-meetrine jooksurada. Seekord oli aga kõige olulisem osavõtt, mitte võit! Teatejooksu eesmärk on propageerida laste tervislikku elustiili ja muuta liikumisharjumusi. Üle kogu Eesti jooksid lapsed nende laste heaks, kes on kaotanud liikumisvõime

Heategevuslikust teatejooksust on aastatega kujunenud Eesti suurim laste- ja noortespordiüritus ning kindlasti ka suurim heategevusüritus, kus lapsed ise otseselt annavad oma panuse heategevusse

7.klassivõistlejad

5.aklassijooksjad

4.klassitegijad

6.klassivõistlejad

Tekst: Celia Arras

Muusikapäeva tähistamine

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistasime reedel, 30. septembril.

Vahetundide ajal kõlasid kaunid palad nii fuajees kui ka auditooriumis. 2. tunni ajal said 6 -12 klassi võistkonnad muusikaalaseid teadmisi proovile panna viktoriinis. Võitis 9. klassi võistkond koosseisus Eleonor Laas, Arete Kolk ja Mariliis Kiisla

Fotod:HilleRaja

Kirjanik Kristina Ruder

külastas meie kooli

Sellel sügisel külastas meid oma kodukandi

kirjanik Kristina Ruder „Lastele kirjutamine

hoiab minus lapsemeelsust, täiskasvanute

raamatud aga annavad uue võimaluse

õppida ja areneda,“ ütles ta, kohtudes

Rõngu kooli perega

Oma kirjanikutee alguseks peab Kristina

2016 aastat, kui ilmus tema esimene

luulekogu, kuigi kirjutamine meeldis talle

juba koolieas Kirjanik oli kaasa võtnud

suure hulga oma jutu- ja luuleraamatuid

Ta tutvustas neid õpilastele väga põnevalt ja ilmekalt ette lugedes. Õpilased olid head kuulajad ja samuti head küsimuste esitajad.

Huvi tunti nii kirjaniku eraelu kui ka raamatute ideede ning sünniloo kohta

Kohtumise lõpus oli kõigil võimalus mõni

Kristina raamat endale soodushinnaga kaasa osta Meie õpilaste lemmikuteks kujunesid lõbusad lood „Sigalahedad merioravad“ ja „Vihmauss ja kapsauss“ ning kurb, aga õnneliku lõpuga lugu koer Romyst Soovime Kristinale kerget sulge ka edaspidiseks ning jääme ootama tema uusi põnevaid kirjutisi.

Õpetaja Riita Mäerand

Lastele kirjutamine hoiab minus lapsemeelsust.

KirjanikKristinaRuder.Foto:RiitaMäerand

Üritused oktoobris

„See kõik tuli sellest, et too poiss oli jätnud ripakile oma lapsepõlveunistuse. Seda ei tohi teha! Siis võib juhtuda koledaid asju. Unistus võib norutama jääda ja tasakesi haihtuda, aga ta võib ka kurjaks saada, nagu juhtus selle laevaga Ja see on väga ohtlik!“

„Kas sa arvad siis, et Päike on kellegi unistus?“ küsis Siim. „Ja et keegi on ta unustanud?“

„See võib niimoodi olla küll,“ vastas kojamees „Kõik on võimalik “

Andrus Kivirähki tuntud lasteraamatul põhinev lavastus viib meid rändama kõige sügavamate unistuste maailmadesse, kus kõik on võimalik. Nende tagurpidi maailmad näitavad meile, et ka igapäevaelus on kõik võimalik! Tuleb unistada, tuleb uskuda, tuleb elada!

(Teater Rakvere)

Rõngu Keskkooli 1 -3 klass sai osa meeleolukast etendusest ja nautis seda kogu hingest. Etendusel nähtust jätkus jututeemasid mitmeks päevaks

Õpetaja Anneli Puusaag

Õpetajate päev

Nii nagu Eestis ja mujalgi maailmas

tähistati ka Rõngu Keskkoolis 5. oktoobril

õpetajate päeva.

Õpetajad veetsid aega auditooriumis, kuulates laululapsi ning luuletajaid Lauri

Räppi ning Anne-Mai Tevahit Üritusele

olid kutsutud ka endised õpetajad Kaetud oli maitsev suupistelaud, pakuti torti ja kohvi.

Koolijuht Romet Piller ja õppealajuhataja

Riina Aunap jagasid tunnustusi ja kingitusi

Kõik tänavused tööjuubeli

tähistajad said

kingiks kauni

tikandiga padja

Seejärel anti

välja kolleegipreemiad.

Kahel korrusel ja spordisaalis rassisid aga samal ajal 12 klassi õpilased Neil tuli anda 4 tundi ning pidada majas korda. Noored õpetajad tulid üsna hästi toime, kuid juhtus ka erinevaid äpardusi Näiteks aeti õpetajale kohv sülle ning kogemata lõhuti ära üks laud. Päeva lõpus jagasid abituriendid kringlit süües üksteisega muljeid Oldi väsinud, kuid õnnelikud

12 klassi õpilased Ekke Pehter ja Revo Kolk

Spordipäev

Oktoobrikuu esimesel neljapäeval toimus Rõngu Keskkooli spordipäev. Septembrikuu kehalise kasvatuse

tundides oli soojendus juba tehtud ning õpilased kogunesid staadionile, et erinevatel kergejõustikualadel mõõtu võtta.

Õpetajad, kes tavapäraselt oma tööpäeva klassiruumis veedavad, said proovida spordikohtuniku ambitsioonikat rolli.

Direktorihärra võttis kätte stardilipu ning pärast ühist soojendusringi kooli staadionil võis spordipäev alata

Osavõtjate rivi venis seekord korralikult pikaks ning lõpuks ometi avanes kehalise kasvatuse õpetajatel võimalus kasutada ruuporit, et vajalik info iga sportlase kõrvadeni jõuaks. Programmis oli seekord 4 erinevat spordiala Kolm neist klassikalised: kaugushüpe, 60 meetri jooks ning pallivise. Neljandaks spordialaks ohverdas õpetaja Raul oma vanad kummikud, et õpilased saaks neid vabalt valitud viisil võimalikult kaugele heita. Ükski kummik ürituse käigus viga ei saanud.

Kolmandikudvälitrenažööril.Foto:HilleRaja

Stardijoonel.Foto:HilleRaja

Võib vist julgelt öelda, et selles päevas oli spordile omaselt kõike - verd, higi ja pisaraid ning osalejad andsid endast kõik.

Kaugushüppe hoojooksu rada oli libe, kummikuheitel oli tuul vastu, pall oli märg ning kui õpilased jooksid 60 meetrit nii kiiresti kui jaksati, hüüdsid kehalise

õpetajad ikka, et jooksku veel kiiremini

Päevakavva mahtusid veel intervjuud asjaosalistega, mõnel spordialal võis osalejatena kohata ka õpetajaid.

Vaatamata sellele, et päev kulges meie kliimale omaselt suhteliselt sombuses olustikus, näitasid nii õpilased kui

õpetajatest kohtunikud üles erakordset vaprust ja spordimehe vaimu, et üritus edukalt lõpujooneni jõuaks

Kohtumiseni järgmisel spordipäeval!

Statistikat

Vähemalt ühel alal sai tulemuse kirja 183 õpilast

Ühelgi alal keegi kehalise kasvatuse õpetajate rekordeid ei ohustanud. Mitte et õpilaste tase kehv oleks, lihtsalt õpetajate sportlik tase on endiselt väga hea.

Nagu laulusõnad ütlevad, vorm on kõikuv, klass igavene

Liites kõikide õpilaste parimate katsete tulemused palliviskes, tuli summaks ca 4000 meetrit Meie staadionil oleks see ca 25 ringi Kui liita kõik tulemused (igal õpilasel oli neid kaks), oleks õpilased

võinud "visata" ennast näiteks Rõngust Elvasse.

Kaugushüpe Foto:HilleRaja

Pallivise Foto:HilleRaja

Õpetajad Priit ja Raul Lehismets

Kinokülastus

Oma esimese väljasõiduna otsustas

8. klass külastada oktoobri alguses Tartu Lõunakeskuse Apollo kino.

Filmi valimiseks tehti hääletus, kuid interneti hääletuse puhul tekkis olukord, kus 21 õpilasest hääletas imekombel 96

Seejärel tehti klassis uus hääletus, mille tulemusena otsustati vaatama minna filmi „Apteeker Melchior Viirastus” Kuna

õpilased olid juba varasemalt esimest osa näinud, taheti teada saada, mida põnevat juhtub teises osas. Kino külastuse planeerimise jutt levis kiirelt ning meiega

otsustasid liituda ka 11 klassi õpilased

Väga tore oli näha erinevas vanuses õpilasi omavahel suhtlemas ja koos aega

veetmas Lisaks ostetud popkornile ja snäkkidele nauditi ka põnevat filmi.

Muffinipuhvet

7. oktoobril korraldas Rõngu kooli 6. klass puhveti, kus müüdi värskeid muffineid ja õunamahla.

Selleks päevaks tegi iga kuuenda klassi õpilane plaaditäie muffineid ja need, kellel oli võimalik, tõid kodust mahla Muffinite valik oli mitmekesine, küpsetatud oli vanilje-, šokolaadi-, õuna- ja rosinamuffineid. Puhvetinurk sai sisse seatud teise korruse trepifuajees palmi juures Hommikul käisid Lenna, Gerda ja

Karola-Krit kõigis klassides ning reklaamisid ettevõtmist. Klassijuhataja

jagas õpilased kahte rühma ning müük käis vahetustega

Arvamused filmi osas jagunesid kaheks: osad arvasid, et esimene osa oli põnevam, osad arvasid, et teine osa oli põnev Üldmulje filmist ja kinokülastusest oli hea ning arvati, et võiks ka teinekord üheskoos kino külastada.

Mahl maksis alguses 50 senti, hiljem aga 1 euro, muffinite algne hind oli 60 senti, kuid needki müüdi hiljem kallimalt, sest soovijaid oli rohkem kui kaupa Kuues klass sai päeva lõpuks 236 eurot ja 30 senti.

Võib öelda, et esimene puhvetipäev läks korda

6 klassi õpilane Oliver Rikka

Õpilasedfilmialgustootamas.Foto:ElinaKarro

Õpetaja Elina Karro

Teisipäeval, 11. oktoobril toimus Rõngu gümnaasiumiastme õpilastele

riskivältimise koolitus “Selge pilt.”

Koolituse läbiviijateks olid

liikluspsühholoog Gunnar Meinhard, Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Indrek

Koemets ning Marek Rüütli

Koolitusel käsitleti erinevad teemasid: liikluses esinevad riskid, alkoholi mõju

inimesele, liiklusõnnetused ja nende

rasked tagajärjed Peamiselt keskenduti

just noorte ohukäitumisega seotud

teemadele: kiiruse ületamine ja joobes

juhtimine või joobes juhiga kaasreisijaks

olemine

Osalejatel paluti täita enne koolitust

küsitlus, milles olid käsitletud erinevad liiklusohutuse küsimused. Koos

liikluspsühholoog Gunnar Meinhardiga

võrreldi vastuseid liiklusuuringute

normiga, anti soovitusi võimalikust riskikäitumisest vabanemiseks. Lisaks oli

võimalik igal küsimustiku vastajal saada

oma personaalne raport, kus oli arvutatud nende liiklusriski tase

Riskikäitumise koolitus "Selge pilt"

Politsei esindaja Indrek Koemets aitas analüüsida võimalikke ohuolukordi nii kaaslaste käitumisele sekkumata jätmisele kui ka selle õhutamisele Eesmärgiks on vähendada väärkäitumist liikluses noorte enda välja toodud näidete abil

Liiklusõnnetuse tagajärjel ratastooli jäänud Marek Rüütli kirjeldas enda õnnetuse tekkepõhjuseid ning enda elu peale ratastooli jäämist

Pikalt rääkis Marek ka sellest, mida ta teeks oma elus teisiti, kui ta poleks ratastoolis.

Lõpus vastas Marek kõikidele noorte tekkinud küsimustele

Liiklusohutuse koolitus “Selge pilt” on läbi viinud koolitusi Eestis alates 2007 aastast ning on korraldanud koolitusi rohkem kui sajas koolis. Koolitus on pälvinud heakskiidu ning seda hindavad kõrgelt ka osalenud koolid

11 klassi õpilane Ott Oskar Karu

Gümnasistid pealinnas

14. oktoobril toimus Rõngu keskkooli

gümnaasiumiastme väljasõit Tallinnasse.

Päeva jooksul oli plaanis külastada nii

Laidoneri sõjamuuseumi kui ka rahvusooperit Estonia.

Esimesena külastati Viimsis asuvat Laidoneri muuseumi. Meie 44-liikmeline grupp jagati pooleks. Üks giid alustas on ringkäiguga ülemiselt korruselt ja teine liikus alumistes ruumides Ringkäigul

räägiti sõjaajaloost ja Laidoneri sõjalistest saavutustest ning isiklikust elust. Näitusel oli eksponeeritud palju erinevaid relvi ja sõjaväe üksuste vorme uudistada võis nii mööblit kui ka vanu fotosid.

Kui terves majamuuseumis oli ringi vaadatud ja uudistatud, liikusid mõlemad grupid mäekünkal asuvasse angaari. Angaaris vaadeldi Afganistani saunamajakesi ning nägime oma silmaga, milline näeb välja sealne kivine pinnas Kõrvalruumis pälvis tähelepanu eksponaadiks toodud kurikuulus Narva tank ning uurida võis ka teisi militaarsõidukeid

Paljude õpilaste ning õpetajate arvates jäi sõjamuuseumis aega väheks. Nii mõnigi oleks soovinud eksponaatidega

põhjalikumalt tutvuda

Pärast sõjamuuseumit oli aeg sõita tagasi Tallinna, kus sai veeta vaba aega ning keha kinnitada. Aega oli piisavalt, et natukene tutvuda ka vanalinnaga ja poodlemas käia Õhtupoolikul kogunesid kõik õpilased ja õpetajad Estoniasse, et vaadata Franz Lehári operetti „Krahv Luxenburg” Paljudele etendus meeldis ning soovitame seda oma eakaaslastele

Tagasiteel vahetasid õpetajad ning õpilased omavahel muljeid eelnevast päevast. Ootame elevusega järgmist väljasõitu, näiteks minna Patarei vanglasse ning hiljem külastada järgmist teatrit.

Õpilasedbussis.Foto:AnderoOjamets

12. klassi õpilased Berit Petrova ja Siiri Pikker

17 oktoobril sõitis 6 klass Tallinnasse, et külastada Kalev SPA veekeskust ning

vaadata Eesti Noorsooteatris etendust

„Röövlitütar Ronja." Sõit Tallinnasse algas

pärast koolipäeva lõppu Palupera raudteejaamast. Kahe tunni rongisõidu järel olimegi pealinnas.

Kuuendikud pealinna elu

nautimas

Esmalt suundusime Oleviste kirikusse Seal ronisime kohe kirikutorni, et imetleda uhket vaadet vanalinna punastele katustele Silm märkas ka sadamat, erinevaid kõrghooneid ja kaugemal Tallinna teletorni. Mööda kitsaid kiviastmeid üles ja alla ronida polnud sugugi lihtne

Seejärel sammusime hotelli Seadsime end tubades sisse, kinnitasime keha ning siirdusime veeparki Seal oli lustimiseks mitmesuguseid võimalusi: 50- meetrine ujumisbassein, erinevad lõõgastus- ja lastebasseinid, saunad ning neli liutoru Meie klassile meeldis kõige rohkem must toru, kuna selles oli hästi pime.

Suplesime ja hullasime veepargis umbes kolm tundi. Kui tubadesse jõudsime, lobisesime kogetud sündmustest. Järgmisel päeval ootas meid Eesti Noorsooteatri külastus

ÕpilasedRaekojaplatsil.Foto:CeliaArras

6. klassi õpilane Lenna Piirisild ÕpilasedRaekojaplatsil Foto:RiinaAunap

Arvustus "Röövlitütar Ronja"

18. oktoobril käisid 5.a, 5.b ja 6. klass

vaatamas Eesti Noorsooteatri lavastust „Röövlitütar Ronja." Dramatiseering oli tehtud A. Lindgreni samanimelise jutustuse põhjal, lavastajaks Taavi Tõnisson.

Lavastus sarnanes üsna palju raamatuga

Näitemängus tegutses kaks röövlijõuku, kes olid vihavaenlased. Röövlipealike

Mattise ja Borka vahel käis verine võitlus, kes saab endale Mattise lossi Nende lapsed Ronja ja Birk soovisid omavahel

suhelda, kuid läksid seetõttu oma

vanematega tülli. Kui isa Mattis ajas Ronja

metsa, sai tüdruk seal kokku Borka poja

Birgiga ja neist said suured sõbrad Nad hakkasid üksteisest hoolima nagu õde ja vend.

Lugu oli hästi lavastatud ja näitlejate valik suurepärane. Kõige rohkem meeldis

Doris Tislari (Ronja) mäng, kes läks rolli sisse, oli soe ning südamlik Ka Birgi

osatäitja (Joosep Uus) oli ägeda olemisega ja julge. Paljude vaatajate lemmik oli röövel, keda kehastas Mart

Müürisepp, ta oli tõesti väga naljakas Tore oli, et lavastuses ei kasutatud ainult inimesi, vaid ka nukke. Nukkudega kujutati fantaasiategelasi (tötskääbuseid, madruseid jt)

Lavakujundus oli igati õnnestunud Lavale oli ehitatud mägi, Mattise perekond elas ühe mäe tipus, Borka pere teise mäe otsas. Nende kindluste vahel oli Põrguauk. Imelik oli ainult see, et alguses kukkus Birk Põrguauku, kuid hiljem poleks seda auku nagu olnudki: sealt kõnniti üle.

Lavastuses kasutati erinevaid valgus- ja heliefekte. Öösel paistis laval kuu ning talvel sadas lund nagu ikka. Kui tegelased ujusid, läks kõik siniseks ja neid ümbritsesid mullid See mõjus väga reaalselt. Heliefektid ja muusika sobis laval toimuvaga hästi kokku. Tormiööl oli ruum müha ja mürinat täis Ei meeldinud see, et Loviis laulis kogu aeg sama laulu, see muutus veidi tüütuks. Kostüümide valik oli hästi välja kukkunud. Tegelaste riided olid vanaaegse moega ning sobisid röövlitele Ronja kandis kogu aeg kaasas nööri ja kasutas seda vajadusel

Näidend õpetas seda, et vanemad võivad olla omavahel tülis, aga see ei takista laste sõprust. Kui peaksime lavastust hindama, siis kümne palli süsteemis paneks isegi üksteist punkti Kogemus oli suurepärane

Näidend esietendus 6 veebruaril 2022 Etendus kestis kaks pool tundi. Lavastuses kehastas Doris Tislar Ronjat, Joosep Uus mängis tema sõpra Birki, Laura Kukk oli Ronja ema Loviis, Birgi emaks oli Kaisa Selde. Näitlejatena lõid kaasa veel Risto Vaidla, Andres Roosileht, Leino Rei, Mart Müürisepp jt

6 klassi õpilased Karola-Krit Kalmus, Andero Raudsepp ja Triinu Kastein

20. oktoobril on Eestis ettelugemise

päev, mille tähistamiseks toimus

Kõrvekülas traditsiooniline 4. klasside

ettelugemise võistlus.

Sel korral oli ettelugemise võistlus

pühendatud armastatud lastekirjanik

Aino Pervikule, kes tähistas kevadel oma

juubelisünnipäeva Selle tähtsa sündmuse

puhul kandis võistlus pealkirja „Ühes

väikeses Perviku raamatus“ ning

üheskoos loeti jutte ja lugusid

lastekirjaniku loomingust

Hariette - Liis Kuus saavutas 4 klasside

ettelugemise võistlusel “Ühes väikeses

Perviku raamatus” Tartumaa eelvoorus

II koha. Juhendaja Anneli Puusaag.

19. - 21. oktoobrini 2022 toimus Mart

Reiniku Koolis Tartu linna ja maakonna

5 ja 6 klasside õpilastele võistlus „Sõnasõda".

„Sõnasõda“ on mäng, mis koosneb neljast

osast: tavaline sõnaseletus, joonistamine, pantomiim ja üllatus Üllatuse puhul tuli

lisaks sõnaseletusele ka midagi juurde

teha, näiteks seletamine ja hüppenööriga hüppamine ühel ajal Teemad valis arvuti

Suurepärane ettelugeja

Õpetaja Anneli Puusaag

Edukad "Sõnasõjas"

Meie kooli esindas 5 klassi võistkond koosseisus Mia Marleen Valdmann, Minna Laureen Valdmann, Timo Paate ja Villem Haljasmets.

6 klassi võistkonda kuulusid Gerda Blank, Karola-Krit Kalmus, Lenna Piirisild, Andero Raudsepp ja Gabriel-Felix Jürviste. Mõlemad võistkonnad pääsesid eelvoorudest edasi finaali, mis peeti 21 oktoobril Seal õnnestus 5 klassi võistkonnal napsata 3. koht.

Hariette-Liis diplomiga. Foto:ErleMägi

Kuuendikudvõistlemas.Foto:RiinaAunap

Foto:CeliaArras

Kooli sünnipäev

Veidi sombusel oktoobri kolmandal

kolmapäeval oli Rõngu Keskkoolis elevust ja ootusärevust palju. Kooli tuldi sel hommikul tavapärasest pidulikumas riietuses.

Paljusid päid kroonisid Rõngu kooli teklid ning ka koolikotid olid sel päeval mitme

õpiku võrra kergemad, sest oli kooli sünnipäev. Tõsi, seekord polnud tegu küll juubeliga, aga sünnipäeva puhul

soovitakse ju igal aastal tükike kringlit

süüa ning nõnda meie esimest sügist ametis olev koolijuht Romet Piller selle ka võimalikuks tegi.

Pidulik päev algas koolimaja ees, kus õpetajad ja õpilased rivistusid klasside kaupa seisma ning uhke rongkäik kooli lipu lehvides Rõngu rahvamajja võis alata Marssides läbi kodualevi tundsime uhkust ning tänutunnet, olemaks osake Rõngu Keskkooli ühisest hingamisest

Mida rahvamajale lähemale, seda kiiremini südamed põksuma hakkasid, sest ees ootas kontsert üllatusesinejaga

Aktus algas direktori kõnega, mille

sõnumis jäid kõlama inimeseks olemise väärtustega arvestamine kõiges, mida teeme

Rongkäik.Foto:HilleRaja

Koolipere Foto:HilleRaja

Seejärel astus lavale fantaasiapillidega pärimusmuusik Silver Sepp Silver oma

üdini eheda loomuga haaras mängleva

kergusega publiku enese haardesse ning peatselt laulis kogu koolipere:

Olen looduselaps, kuid teega, see maailm mind alla neelab.

Muidu ära ei suuda end hallata, võite kohvi nüüd välja kallata...

Huumorisse peidetud sõnumiga laululood nii väikestele kui suurtele kõlasid pea tunnike, mille järel suunduti taas seekord

juba pisut jooksusammulisema rongkäiguna kooli poole, kus ootas maitsev pidusöök kringli ja Silveri laulus lubatud kohviga.

Rõngu hariduselu 336. aastapäev sai seekord siis nõnda peetud Oli igati meeleolukas pidupäev!

Õpetaja Erle Mägi

Õpilasedimprobändis.Foto:HilleRaja

Koolipere.Foto:HilleRaja

Fotod: Hille Raja

Üritused novembris

Neljapäeval, 10. novembril külastas

Rõngu gümnasiste ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp, kaasas terve virn viimase aasta jooksul ilmunud ajakirjanumbreid.

Värske Rõhk on noore kirjanduse ajakiri, mis ilmub alates 2005. aastast. Värske Rõhu eesmärk on tutvustada uuemat

noort kirjandust, vahendades nii luulet, proosat, tõlkeid, kriitikat kui ka esseistikat

Värske Rõhk

10.-12. klassi õpilastele ja osale üheksandikest toimus 2 töötuba, kus räägiti noorest kirjandusest ja tutvustati ajakirja Seejärel said õpilased arutleda huvitavate luuletekstide üle ning lahkudes oli võimalus mõni ajakirjanumber kaasagi

haarata

Sellest sügisest alates jõuab Värske Rõhk ka kooli raamatukokku.

Head lugemist!

Õpetaja Celia Arras

Foto:CeliaArras

Ideetalgud

15. novembril toimusid Rõngu Keskkoolis ideetalgud. Eesmärk oli kaasata õpilasi ning kutsuda neid jagama enda ideid, mõtteid ja arvamusi seoses koolieluga.

Ideetalgutel osalesid 8.-12. klasside õpilased ning üritus toimus koolijuht

Rometi Pilleri ning HEV koordinaatori Kerttu Siimanni eestvedamisel

Juhitud arutelu toimus nii väiksemates gruppides kui üldisema aruteluna ning koos mõtiskleti mitmetel teemadel: sobilik kooliriietus, meeldiv koolikeskkond, viisakas käitumine, õpilastega arvestamine jne

Õpilaste kaasamine koolielu puudutavatel teemadel andis kõikidele osapooltele uue perspektiivi ning andis võimaluse mõelda ühise kooliperena võimalike lahenduste suunas

Õpetaja Piia Appo

Rõngu Keskkooli 1. klass liitus rahvusvahelise lugemisprojektiga Minu

Väike Raamatukogu. Projekti eesmärgiks on innustada lapsi lugema ning tutvustada oma kodumaal tuntud, kuid

teistes Euroopa riikides vähem teatud

Euroopa kirjanikke ja illustraatoreid.

Raamatute lugemine pakub rõõmu ja arendab lugejat Lugedes õpime tundma emotsioone, saame kehastuda

tegelastega ning seigelda kaugetes ja põnevates paikades.

Projekti toetab Eesti Lastekirjanduse

Keskus Lugemisprojekti

raamatukomplekti kuuluvad kolme eesti raamatu kõrval raamatud Taanist, Saksamaalt, Poolast ja Leedust.

Projekt Meie Väike Raamatukogu pakub välja mitmekesiseid tegevusi, et lugemist põnevamaks muuta. Kõik lugemisprojektis osalevad lapsed saavad Tegelusvihiku, mis pakub välja põnevaid teemasid arutlemiseks, vihikus on palju nuputamist ja loovülesandeid ning käelist tegevust iga raamatu kohta.

Õppeaasta jooksul toimuvad kohtumised kirjanike ja illustraatoritega.

Soovime väikestele lugejatele avastamisrõõmu ning põnevaid seiklusi läbi raamatute!

Õpetaja Anneli Puusaag

3. klass Kuperjanovi

jalaväepataljonis

3. klass käis külas Kuperjanovi

jalaväepataljonis. Siin väike valik õpilaste

kirjutatud tagasisidest

“Kõige lahedam oli see, kui saime püsse proovida Ma arvasin, et sõdurisupp ongi sõduri supp. Tegelikult oli see hoopis frikadellisupp Ma nägin ka, kuidas sõdurid oskasid koostööd teha. See oli suur ime. Äge oli see, kui nägin, et naised käivad ka sõjaväes ”

Elisabeth

“Sain teada, kuidas oma nime NATO keeles kirjutada. Sain teada, et miinipilduja laseb 8 km kaugusele ja et kuulipilduja laseb 40 km kaugusele Sain teada, et on olemas õhuvägi, merevägi, maavägi. Sain teada, et peabossi nimi on Martin Herem ”

Sandra

“Mulle meeldis näha sõduri varustust. Mulle meeldis kuulata sõduri juttu

Kõige raskem oli sõduri kotti tõsta ”

Romet

ÕpilasedKuperjanovijalaväepataljonis Foto:AnneliSarnit

“Nägin erinevaid relvi, näiteks R-20 ja kuulipildujat. Kõige rohkem meeldis mulle granaadi heitmine. Nägime masinaid, näiteks sõdurite “taksot” ja tanki Takso kaalus 20 tonni ja tank kaalus 60 tonni.”

Harri Otto

“Sain teada, et neil on väga rasked kotid Sain vaadata, mida nad metsas söövad Nägin, et nad kõnnivad nii, et ees ja taga on riviliider Mulle meeldis seal käia Minu hinnang 10/10.”

Elizabete

“Rääkisime kaitseväe ajaloost Vaatasime, kes on Martin Herem Ta on kaitseväe juht Me rääkisime sõdurikeelest. See keel on sellepärast, et välismaal on raske eesti keelt õppida ”

Mathias

“Sõdurid marssisid sirgelt. Nendel oli oma näo peitmiseks näovärvid, roheline ja must. Mulle meeldis nende sõnadega nime kirjutada.”

Hanna

“Sain teada, et on olemas sihuke asi nagu kaitsegranaat, mille killud lendavad kuni 100 m kaugusele.”

Rasmus

2. b tõi koolipereni lavastuse "Lumeeit"

2. b klassis käis enne koolivaheaega kibe töö. Nimelt tehti ettevalmistusi muinasjutu „Lumeeit“ lavastamiseks

Kunsti ja tööõpetuse tundides meisterdati lavadekoratsioone, eesti keele tundides käisid näidendiproovid, kodudes surisesid õmblusmasinad – valmisid uhked lavakostüümid Klassis tegutseti õhinapõhiselt ja tekkinud takistusi lahendati loovalt. Kahe nädala möödudes

oligi kätte jõudnud hetk, kui 2. b klassi õpilased olid lavastuse ette kandmiseks

valmis Nüüd jäi veel kirjutada kauni käekirjaga kutse koolikaaslastele, et kõik ikka teaks, millal ja kuhu „Lumeeite“

vaatama tulla

Suur rõõm oli näha iga õpilase panust ja enda ületamist.

Näidendi esitamine õnnestus igati, sest kõigil õpilastel jagus piisavalt lavanärvi Vajalikud õpetussõnad: räägi valju häälega ning näoga alati publiku poole – püsisid õnneks meeles! Ka klassijuhataja rõõmustas tehtu üle, sest suur rõõm oli näha iga õpilase panust ja enda ületamist selle toreda ettevõtmise käigus Suur aitäh 2. b klassi õpilastele, lastevanematele, publikule!

Õpetaja Riita Mäerand

Foto:RiitaMäerand

Septembris toimus ülemaailmne maailmakoristuse päev. Koristuspäeva eesmärk oli kokku koguda võimalikult palju väikest prügi.

Koristamise asukohaks valiti staadion ja mini-arena Kui alguses tundus, et väga palju prügi ei ole, siis tähelepanelikult vaadates leiti ikka, mida koristada. Prügikotti korjati pudelikorke, klaasikilde, kommi- ja jäätisepabereid ning suitsukonisid

Õpilaste arvates oli prügi liiga palju ning eriti rõhutati liigset suitsukonide arvu. Lisaks väiksele prügile võeti kaasa ka üks klaasist pudel, et ennetada selle katki minekut ja klaasikildude teket.

Üheskoos koristamine tekitas hea tunde, kuna oli teada, et nüüd on koolimaja ümbrus natukene puhtam

Õpetaja Elina Karro

Õpilasedmini-arenajuuresprügikorjamas..

Foto:ElinaKarro

Õpilasteprügisaak.Foto:ElinaKarro

2. A klass

Liisa Blank, Meribel Kivistik. Artis Must, Kärt Piirisild, Kadri-Liis Saar, Harold Valdmann, Kamilla Budylova, Uku Juhkam, Kairo Karro, Maya Loos, Anna-Marie Mesi, Marin Mäerand, Natali Taratuhhina

2. B klass

Moona Arak, Rainer Grigorjev, Lisandra Levin, Loore Mekk, Marleen Mekk, Mia-Liisa Merjel, Mario-Meelis Kalbus, Rebecca Janely Kalnitski, Robin Kiisla, Fred Kuvvas, Maarja Selirand, Victoria Liis Uras

3. klass

Sandra Arras, Ron Käos, Rasmus Leesik, Sten Pastak, Aleks Mati Taratuhhin, Harri Otto Valdmann, Caspar Kalnitski, Mathias Moorast, Keijo Sokorov, Romet Õigus, Elizabete Ābeltiņa

4. klass

Karl-Martin Kalmus, Hariette-Liis Kuus, Kristofer Leesik, Laura Kaasiku, Laur Elias Kesa, Kertu Kiisla, Amanda-Johanna Komarova, Anni Sööt, Marharyta Kysylenko, Alex Popovics, Meribel Post, Helis-Hellik Saar

5. klass

Adele Teesalu, Liisa Pehter, Mia Marleen Valdmann, Laura-Liisa Ilves, Rebeca Käärik, Lisette Semilarski, Kaspar Karl Otsing, Gerlin Greenberg, Ranely Mõttus, Steven Pastak, Käro-Ly Rämmar, Laura Eller, Raimond Elias, Villem Haljasmets, Viktoria Ariana Kallas, Katriin Lõhmus, Timo Paate, Minna Laureen Valdmann

6. klass

Gerda Blank, Karola-Krit Kalmus, Armin Jüriado, Oliver Kristjan Kivil, Räni Aksel Lehis, Janar Lomp, Lenna Piirisild, Andero Raudsepp, Helery Uras

7. klass

Evert Kuus, Rico Krillo, Oliver Levin, Kristo Otsing, Uku Randviir, Ralf-Kennet Toom

8. klass

Sandra Eller, Kairiin Karro, Siim Kriisa, Elina Luts, Aleks Murašov, Anna-Maria Popovics, Edili Uibo

9. klass

Natasha Mi Lehis, Kadri Otsing, Mariliis Kiisla, Kristina Kingo, Eleonor Laas, Erik Nübek, Carola Uras, Marta Veber

Suur tänu kõigile kaasautoritele! Tänu teie panusele tuli

koolileht tõeliselt sisukas ning põnev! Head lugemist!