Issuu on Google+

12. peatükk

Kui Tate’i uksed avati, sisenesime esimestena tühja Turbine’i halli. See näituseruum oli sünge nagu õudne salakäik hiiglase lossis. Sealne ekspositsioon muutis atmosfääri veelgi õõvastavamaks: põrandal küürutasid suured väljasirutatud jalgadega metallist ämblikud nagu sissetungijad kosmosest 1950-ndatest pärit teisejärgulise filmi plakatil. Mõned ämblikud rippusid õhus, nagu tahaksid meie pähe maanduda, väiksemad neist ronisid mööda seina üles, otsekui tahaks kõik inimesed hävitada. „Vahva,” kommenteeris Yves irooniliselt. Me uitasime aega parajaks tehes arahniidide jäsemete keskel metallist metsas. „Miks peaks üks kunstnik oma elu selliste asjade valmistamisele raiskama?” küsisin kergelt hüsteeriliselt naerdes. „Äkki ta näeb õudusunenägusid vaimude väljaajamisest?” „Ja üritab neid ka meile tekitada?” „Phee?” Me pöörasime ettevaatlikult ringi, kui kuulsime Dragonit mu nime hüüdmas. Ta oli üksinda ja seisis kõige suurema metallämbliku jalgade vahel. „Mm... tere. Dragon, see on Yves.” Nad põrnitsesid teineteist. 126


„Me kohtusime eile,” ütles Yves lühidalt. „Loodame, et moodsal kunstil läheb natuke paremini.” Ta heitis tähendusliku pilgu rippuvatele ämblikele, vihjates juhtumile Barbicanis. Dragon naeratas parastavalt. „Ära pane mulle mõtteid pähe, semu.” „Ma kahtlen, kas sul mõttetute purustamiste põhjustamiseks soovitusi on vaja, kutt.” Süngest vestlusest piisas. „Dragon, ma tõin ta siia, nagu kästud. Mis edasi?” Käsi minu ümber, pigistas Yves mind pihast, tuletades mulle meelde, kes pidi vastasseisu kontrollima. Aga kui ta üritab Dragoniga siin tüli norida, enne kui me isegi läbirääkimisteni jõuame, siis ma muidugi sekkun! „Seer on siin.” Dragon ristas käed ja noogutas üles seina poole, mis eraldas kunstimuuseumi peamist osa Turbine’i hallist. Mõned korrused kõrgemal oli aken – perfektne koht, kui eelistad ülejäänute peale alla vaadata, nagu meie juht koduski tegi. Loomulikult ei tahtnud ta vaenlase lähedal viibida: selleks oli ta liiga suur argpüks, aga ta tahtis alati meist kõrgemal positsioonil olla. Yves’i huul kõverdus muigeks, kui ta nägi valges ülikonnas kogu meid jälgimas. „Kas see on tema?” Mul oli häbi, et ta mu päritolust nii palju teada sai. „Jah.” Nägin Unicorni Seeri kõrval. Kasia oli arvatavasti varitsemas ja kontrollimas, et me kellegagi väljastpoolt telepaatiat ei kasutaks, aga ma unustasin Yves’i selle eest hoiatada. „Kuidas me rääkima peaksime?” küsis Yves. „Megafoniga?” Ütle talle, et ma räägin sinu kaudu. Ahmisin õhku, kui Seer sõnumi mu pähe surus. „Läbi minu. Ta kasutab mind.” Yves masseeris lohutavalt mu selga. „Olgu, siis üritame teha nii lühidalt kui võimalik. Meil pole vaja, et ta su mõtetes kondab. Küsi, mida ta tahab.” Savantide Võrgu liikmete andmeid. „Ja mida ta nendega peale hakkab? Kuigi ma juba aiman.” Seda otsustan mina. Su hingeleidja peab need lihtsalt üle andma. Ütle talle. 127


Ma ei usu, et Yves sellise tehinguga nõustuks. See oli lootusetu. Yves kaalus diili, mida talle pakuti. „Ja edasi? Sul lubatakse lahkuda? Ta laseb su vabaks?” Seer naeris Yves’i jultumuse üle. Phoenix jääb oma issiga. Ma ei suutnud Yves’ile seda öelda, nii et ma raputasin lihtsalt pead. Räägi oma hingeleidjale, et ta peab Võrgus püsima ja meile vajaminevat infot jagama. Ta hakkab meie spiooniks. „Ja miks ma peaksin?” Sest kui sa keeldud, siis Phoenix kannatab. Tema märguande peale juhtis Dragon oma pilguga väikse ämbliku seinapraost otse minu poole. Kiirelt reageerides tõmbas Yves mu eest, nii et ämblik möödus mu peast ja kukkus katki, jättes endast seinale jälje. „Sa unustad ära, et sa pole ainuke, kellel on võimed.” Yves vaatas Seeri poole ja Seeri ülikonna taskust hakkas suitsu tõusma. Kui ta rahakott leekidesse lahvatas, üritasid Seer ja Unicorn meeleheitlikult leeki kustutada. „Yves, lõpeta!” sosistasin. Ta kustutas vastumeelselt tule. „Üritasin ta südant tabada, kuid rahakott oli lähim, mille ma leidsin,” seletas Yves kavala naeratusega. Selle eest me veel maksame – aga ma pidin tunnistama, et vaatepilt oli väärt, et seda talletada ülejäänud eluks, mis nüüd tõotas küll väga lühikeseks jääda. Ütle sellele jänkile, et parem oleks, kui ta info toob, või oled sina see, kes põleb! kriiskas Seer mu mõtetes. Ta hääl kõlas, nagu oleks kahte metallitükki omavahel kokku hõõrutud. „Ta pole just kuigi rahul,” seletasin Yves’ile. „Ma usun, et ta ei väljendanud seda niimoodi.” „Nojah. Mitte päris. Minu heaolu oleneb sinu õigest käitumisest, nagu me arvasimegi.” „Ja sa oled terve elu selle monstrumiga elanud?” imestas Yves, kelle põlgus Seeri vastu oli liigagi selge. Ta tahab minust kindlasti lahti öelda, kui saab teada, et see mees võib mu isa olla. Lootsin, et seda ei juhtu kunagi: minu vastu rääkisid juba niigi paljud asjad. 128


Käsu peale astus Dragon lähemale ja üritas mind Yves’ist eemale tõmmata. „Aeg on minna.” Nagu arvata oli, ei lasknud mu hingeleidja minust lahti. Viha silmades süttimas, lükkas Yves mu tagasi ja astus Dragonile vastu. „Kui sa Phee’d puudutad, siis ma kõrvetan su peas kõik juuksekarvad ära.” Ja ta oleks seda teinud – nägin ta pilgus sihikindlust. „Ta jääb nüüd minuga.” „Nii küll ei lähe. Ta kuulub Kommuuni.” „Ta kuulub kokku oma hingeleidjaga.” „Pane tähele, sõbrake, ma olen seni head mängu mänginud. Meid on kolm ja sina oled üksi. Kuidas sa enda meelest koos temaga siit pääsed?” Yves kehitas ükskõikselt õlgu. „Ütle oma juhile, et kui ta infot tahab, siis peab ta laskma Phee’l minuga tulla või tehing jääb katki. Ma ei usu, et talle Kommuunis liiga ei tehtaks, ja seni, kuni Phoenixil turvaline pole, on minu jaoks kõik mõttetu. Ma teen kõike ainult tema heaolu pärast.” „Kui liigutav. Ma hakkan vist oksele.” Dragon pööritas Yves’i ründava kõne peale silmi. Ma tahtsin sekkuda ja keelata Yves’il lubamast midagi, mis ta perekonna ja Savantide Võrgu ohtu seadsid, aga mulle tuli meelde, et lubasin olukorda temal kontrollida. Mind hirmutas mõte, et ta mässis ennast ülepeakaela sisse, aga ma olin ju talle lubanud. Yves jäi endale kindlaks. „Ma usun, et Seer võib panna ta mõtetesse korralduse, mis ei luba tal teie saladusi välja rääkida, aga minu huvid on ainult siis mängus, kui ma teda näen. See on minu tingimus.” Dragon arvatavasti raporteeris, mida räägiti, sest Seer tegi üsna pea oma pakkumise. Ütle talle, et ta saab su 48 tunniks ja siis ta peab sinu ja info mulle tooma. „Kuhu me tulema peame?” London Eye’le. Seeri leebumine oli minu jaoks ootamatu. Edastasin sõnumi Yves’ile. „Kas nii sobib?” See annaks meile aega, et kogu see segadus lahti harutada. 129


„Me võtame pakkumise vastu.” Ta vaatas kella. „Meil on aega reedeni, poole üheteistkümneni.” Aga Phoenix, sa pead kõigepealt üles tulema. Mul on üks sõnum spetsiaalselt sulle. Ehk siis tema korraldus. „Ma pean sinna minema. Ta ei lase mul muidu lahkuda.” „Ma tulen sinuga kaasa.” „Ei,” segas Dragon vahele, „meie jääme siia.” Ta muutis taktikat: selle asemel, et Yves’iga tõugelda, kasutas ta võimeid, et mind eemale tõmmata. Yves pidi lahti laskma, et ma haiget ei saaks. Ma komberdasin vaarudes edasi, aga jäin ämbliku jala taha pidama, enne kui maha kukkusin. „Mine nüüd üles, Phee. Ma olen sinu eest su hingeleidjale lapsehoidjaks.” Mulle ei meeldinud mõte sellest, et nad isegi nii lühikest aega kahekesi on. Kartsin, et Yves kaotab enesevalitsuse ja paneb midagi põlema – arvatavasti Dragoni. „Ma teen kähku.” Ütle, kui sul mind vaja läheb. Yves ei tundunud rõõmustavat, et ma ta nägemisulatusest väljas olin. Ma ei vastanud, sest kartsin pealtkuulajaid, aga noogutasin. Mida varem see tehtud saab, seda parem. Jooksin mööda eskalaatorit ülemisele korrusele, kus ootas Seer. Ta oli oma valdusse võtnud kogu aknaniši ja Unicorn peletas sealt eemale kõik turistid, kes tahtsid imetleda vaadet alla näitusele. Ta suurepärane ülikond oli rikutud, pintsaku taskut ümbritses mustjas ring. Varjasin rõõmsat naeratust, mis oleks reetnud, kui õnnelik ma olin, et Yves suutis teda häbistada. Minu mäletamist mööda polnud keegi veel kunagi meie juhti alandanud. Seer oli seljaga minu poole, jälgides Yves’i ja Dragonit, kes allkorrusel teineteise ümber tiirlesid nagu kaks metsikut kassi, kes kohe teineteist küünistega puruks rebima hakkavad. „Nii et tema on su hingeleidja. Huvitav. Ta on rumal, aga julge, et sulle järele tuli. Küllap on side tugev, nagu legend räägib, kui ta oma eluga riskib. Ja mille nimel? Tüdruku pärast, keda ta alles eile kohtas.” Mul ei olnud talle midagi vastu öelda. „Mis minu korraldustesse puutub, siis ma tean, kuidas 130


kindlaks teha, et ta sõna peab. Tule siia.” Seer kutsus mu lähemale. Siin, avalikus kohas, ei nõudnud ta, et ma põlvitaks. Selle asemel võttis ta mu käe ja kattis selle enda omaga. Pealtvaatajatele võis tunduda, et tegemist on armastava isaga, kes hoolitsevalt tütre kätt silitab, kui nad koos näitust naudivad. Kui ta sõna murrab ja meile infot ei too, kui ta meid ükskõik kellele Savantide Võrgus reedab, karistad sa teda ja teed haiget kellelegi, keda ta armastab. Ja sa tuled meie juurde 48 tunni pärast tagasi – miski ei peata sind, isegi kui sa pead naasmise nimel võitlema surmani.

Ta lasi mu käe lahti ja patsutas mu jahmunud nägu. „Ära ole nii hirmul, Phoenix. Kui sa oleks meile lojaalne, nõustuksid sa kõigega ilma veenmiseta. Kas sa oled meile truu või peaksin ma ümber mõtlema ja su siia jätma?” Palun ei. „Te võite minu peale loota.” „Tubli tüdruk. Ma tahan täielikku ülevaadet, kui sa tagasi tuled. Kui saad, siis kogu Savantide Võrgu kohta võimalikult palju infot. Mine nüüd tagasi, enne kui su hingeleidja ja Dragon endale liigselt tähelepanu tõmbavad. Näen juba murelikke turvamehi kogunemas.” Noogutasin Unicornile ja kiirustasin tagasi eskalaatorile. Jõudsin Yves’ini täpselt õigel ajal. Ta oli ilmselt just Dragonit solvanud, sest too võttis parajasti löögiks hoogu. „Olgu, kõik on korras!” teatasin rõõmsalt kakluse keskele hüpates. Haarasin Dragoni käe oma pihku, kui ta Yves’i lüüa üritas, ning kallistasin teda teeseldud sõbralikkusega, samal ajal teda Yves’ist eemale tõugates. „Hea näha, et te nii hästi läbi saate, aga me peame minema.” Kikivarvule tõustes panin suu Dragoni kõrva äärde. „Seer ütles „käitu ilusti”. Ta ei taha jamasid.” Suur hulk närvilisi turvamehi, kes peauste juurde olid kogunenud, rahunesid maha, kui ma kaklust lahutama tulin. Üks ütles midagi raadiosaatjasse, tühistades abivägede kutsungi. Dragon vastas mulle kättemaksuks tugeva karukallistusega. „Ütle oma ilueedile, et see pole veel läbi.” 131


VIIN_SU_ENDAGA_PHOENIX