va l m i s t u n t ö ö i n t e r v j u u k s
Tähelepanu!
Miks meile tööintervjuud ei meeldi Ma räägin ühe tõestisündinud loo, mis juhtus minu endaga aastal 2001. Töötasin Regios, algul müügisekretärina ja hiljem Tallinna kaardipoe juhina. Töö oli igati huvitav ja sisukas, muidugi ka keeruline, sest valdkond oli mulle uus. Regiole oli eelnenud päris värviküllane tööalane eneseotsing. Pärast keskkooli proovisin sisse saada lavakasse, kuid edutult, kunstikoolist olin samuti napilt välja jäänud. Olin õppinud restorani teenindajaks, Soomes ka väliskaubandust ja töötanud pikalt Tallinna peenemates kohvikutes teenindusjuhina, lisaks veel proovinud kätt reisikonsultandina Viking Line’is ja teinud kiire karjääri reklaamidiktorina Tallinna Kaubamajas. Regio oli minu jaoks esimene nn tõsine kontoritöö, kus tuli kasutada arvutit, lao- ja müügiprogramme, teha hinnapakkumisi, tunda laia valikut tooteid ning teada kaartide tootmise üksikasju. Loomulikult tekkis algusajal tööl eksimusi rohkem kui õnnestumisi, ehkki kartograafia valdkond oli paeluv ja kolleegid sümpaatsed. Ühel nõrkusehetkel otsustasin, et vaatan, mis tööturul toimub, ja uurin, kas kuskil on rohi rohelisem. Leidsin personaliotsingu andmebaasist töökuulutuse, milles otsiti suhtekorraldajat suhtekorraldusbüroosse Kubits ja Hamburg. Suhtekorraldaja ametinimetus kõlas paeluvalt ja tuttavlikult ning tundus, et just seda olen ma terve elu oma tutvusringkonnas teinud. 11