Page 1

+,50/ž00$7$%/22986( 0}WWHGPLVVLQGWDNLVWDYDG

.

as hirm on loovusega seotud? Kahtlemata. Seos on pÜÜrdvþrdeline: kui ßks on tugev, on teine nþrk. Kas mäletad Norville’i ja tema paberilehte? Ta näitas oma ideed ßhtviisi entusiastlikult igaßhele, keda kohtas. Tegelikkuses tsenseerime oma loovideid sageli juba enne, kui sÜandame need paberile panna. Jätame astumata tollele vankuvale vaimsele laudteele, millel oleme loovad, sest kardame, et ei oska seal käia. Vþi kardame ebaþnnestuda. Tahtmatus ebaþnnestumist kogeda pþhineb hirmul. On arusaamatu, miks ebaþnnestumine meid hirmutab. Tþsi, me ei usu, et meeldime endale vþi teistele, kui meid tabab läbikukkumine. Kuid kas ei meeldi me endale veelgi vähem, kui me isegi mitte ei ßrita? Kui sellegipoolest tunned ennast ßpris kartliku ja närvilisena, soovitan sul kßsida mþnelt lapselt, mida tema kardab ja mida teeb, et oma kartustest ßle saada. Lapsed kannavad endas sageli konkreetseid hirme: nad vþivad karta näiteks surma, tuumasþda vþi pimedates urgastes elutsevaid koletisi. Ma ei tea, kuidas sinuga lood on, kuid pelgus, kas suudad homme oma tÜÜkollektiivi ees ßles astuda hea esitlusega, ei tundu kuidagi olevat vþrreldav hirmuga sattuda jubeda koletise lþugade vahele. Aga lapsed saavad oma hirmudest ßle. Siis saad ka sina. Just praegu olen turneel oma etendusega „Meelte tsirkus�. Niisugune esinemine on eriline enesepiinamise vorm, sest igal þhtul seisan ma kaks ja pool tundi ßksipäini laval 500–800 pileti ostnud inimese ees ega tea kunagi, millega kþik lþpeb. Ausalt Üeldes on see jube hirmus. Aga ka meeletult pþnev, sest iga kord, kui on juhtunud mþni ootamatus, olen þppinud midagi uut. Ja saanud järgmiseks korraks pisut paremaks. Ehkki riskin pidevalt enda pþhjaliku häbistamisega tuhande inimese ees, on see ikkagi tßhiasi, vþrreldes hirmuga, et þudne koletis kugistab mu alla. Vþib-olla vaidled vastu, et mul on seda kerge rääkida, sest mina ilmselt ei tea, mida tähendab tþeline hirm. Hea kßll, olgu pealegi. Olen nþus, et äsja Üeldu vþib olla tßßpiline eneseabiraamatu lihtsustus „ikkagi on parem teha, kui mitte teha�. Sßvenegem siis pisut. Lähtume teooriast, et pole vþimalik osta þiget putukatþrjevahendit, kuni pole selge,




millised putukad õues puhkenurga vallutasid. Niisiis tuleb kõigepealt täpselt teada, mida sa kardad, et saaksid oma hirmule tõhusalt vastu töötada. On olemas viit tüüpi hirme, mis võivad sind hakata takistama veel enne, kui üldse millegagi algust teed. Olen need siinkohal kokku võtnud – koos ravimiga igaühe vastu neist. R avim on õigupoolest kogu aeg üks ja sama: vaprus. Ent olenevalt sellest, mida sa kardad, võib vaprust leida pisut erinevatel viisidel.

(VLPHQHKLUPNDUWXVODVWDHQGYlOMDQDHUGD See on üks põhihirme, mis lööb küüned meisse juba varases eas. Hirm sattuda naerualuseks sunnib ehitama fassaade ja hoiab meid eemale uute asjade katsetamisest – muidu viimaks kaotame oma näo. Mure selle pärast, mida teised meist arvavad, tühjendab meid energiast ja eneseaustusest. Kui kannatad niisuguse hirmu all, püüa end ümbritseda inimestega, kes mõtlevad samamoodi nagu sina. Otsi kaaslasi, kes su püüdlusi mõistavad. Need ei pea tingimata olema inimesed, kes koos sinuga aktiivselt probleemi kallal töötavad. Piisab, et on toetajaid, kellele võid pallina oma mõtteid heita ja kellelt mõistmist vastu saada. Kui ülejäänud maailm sinust aru ei saa, võid alati nende poole pöörduda, et leida jõudu, vaprust ja tuge. Tasub ka kõrva taha panna, et kõiki geeniusi on alguses välja naerdud ja hulludeks nimetatud. Mõtle kas või Albert Einsteinile, Nikolai Teslale või Ingvar Kampradile. Tõsi küll, kui teised sinu üle naeravad, ei tähenda see veel, et oled geenius. Aga sellegipoolest.

7HLQHKLUPNDUWXVNDRWDGDROHPDVROHY See on põhjus, miks me ei taha kuskil laineid lüüa, läheme alati meeleldi välja kindla peale ning arvame, et kõige parem on teha nii, nagu alati on tehtud. Sel juhul ei mängi sa enam selleks, et võita, vaid et mitte kaotada. Alati leiad hea põhjuse, miks on rumal tegutseda just praegu või astuda samm edasi nimelt täna. Tagajärg on aga argipäevaahastus ja tunne, et midagi on puudu. Apple’i asutaja Steve Jobs kutsuti 2010.




aasta kevadel Massachusettsi tehnoloogiainstituudi lõpukursuslastele esinema. Ta jutustas, et igal hommikul on tal tavaks oma peegelpildilt küsida: „Kui täna oleks minu elu viimane päev, kas veedaksin selle samaviisi?” Mitu päeva järjest antav vastus „ei” oleks märk, et ta ei näe enam võimalusi ja midagi tuleb muuta. Võitle kaotusehirmu vastu lihtsalt midagi tehes. Asu tegutsema, tee mingi tegu. Mis iganes. Ei ole kuigi oluline, mida sa teed, tähtis on, et üldse midagi teed ega püsi enam paigal. Kui astud oma kartusele vastu tegudega, avastad peaaegu alati, et hirm ei olegi nii ületamatu, nagu arvasid. Ja kui oled juba hoo sisse saanud, aitab liikumisenergia sul takistustest kergemini üle saada. Täpselt samamoodi, nagu jaotad suure probleemi väikesteks alaülesanneteks (lähemalt selle kohta motivatsiooni käsitlevas peatükis), võid ka hirmu jaotada osahirmudeks. Muuda need konkreetseks. Mida sa tegelikult kaotada kardad? Koosta nimekiri. Veendu, et nimekirja punktide sisu on sulle selge. Ja tegutse, et kõikidele hirmudele vastu töötada, võta nad käsile ühekaupa. Kiida ise ennast ka väikeste edusammude eest.

.ROPDVKLUPNDUWXVODVWDHQGN}UYDOHW}XJDWD Taas üks hirm, mis lööb oma mustad küünised meisse juba lapseeas. See kasvab suuremaks kooliajal, kui näeme selgelt, mis juhtub nendega, kes kõrvale tõrjutakse ja kiusamise ohvriks langevad. Täiskasvanuna muutub hirm, et sind ei peeta omaks, tugevamaks kui kunagi varem. Nimelt ütleb evolutsiooniline pärand meile kusagil meie sügavas sisimas, et kõrvaletõugatu jääb harva ellu. Niisiis selle asemel, et oma arvamus välja öelda, loodame, et meid ei märgata. Kui oleme vaiksed ja teeme, nagu teised ütlevad, ei lähe me kellegagi tülli ja ehk peetakse meist siis ka edaspidi lugu. Või meid vähemasti aktsepteeritakse. Hirm tõrjutuse ees tekitab osavõtmatuse ja klaustrofoobia ebameeldiva kombinatsiooni, mille paines sa viimaks ei üritagi enam midagi rohkemat, kui vaid olla nähtamatu. Kes siin enda ära tunneb, peab teadma üht. See võib tunduda trafaretsena, kuid on inimest puudutav fundamentaalne tõde, sestap ära loe järgmist lauset lihtsalt niisama läbi ega ütle „ma tean, ma tean”,




vaid püüa selle tähendust tõeliselt mõista ja tunnetada. Sinu teod ja mõtted ei ole sina. Sinu teod ja m õtted eiole sina. Need on sinu soovide realiseerimine, püüdlused ja tahe tegutseda oma soovide järgi, kasutades vahendeid, mis sul on. Kui su ideid tabab ebaedu, ei tähenda see, et s i n d on tabanud ebaedu. See tähendab, et püüdlusi-oskusi-kavandamist-tegutsemist hõlmavas protsessis tuleb midagi muuta. See tähendab, et sa õpid parajasti. Seda teavad ka teised – kuni sa ei võta endale süüd ega kuuluta kogu maailmale, kui halb sa oled, kui väga juhtus kõik sinu pärast ja et sina ei oska eales midagi teha õigesti. Selgita hoopis, et tulemus ei olnud see, mida ootasid, ning sa hakkad uurima, mispärast. Pane tähele, et nii toimides ei nõrgene su positsioon rühmas karvavõrdki, pigem isegi tugevneb. Me respekteerime neid, kes vastutavad oma tegude eest ja analüüsivad tehtut. Kas tegevus andis täpselt soovitud tulemuse või mitte, see ei ole enam nii oluline. Tähtis on, et asud taas tegutsema. Sellest ei ole midagi, et alustad ettevaatlikult. Ä ra võta esialgu suuri riske. Koosta korralike varudega eelarve. Kavanda kõik varakult. Kasuta lihtsaid ja selgeid ideid, teisisõnu – mängi kindlate kaartidega. Ja leia alternatiivseid variante juba ette juhtudeks, kui miski ei peaks minema nii nagu kavandatud. Sel viisil muutud vapramaks ja su eneseusk tõuseb, ajapikku söandad juba pikemaid samme astuda. Sa ei saa kasvada, kui ei ürita kunagi teha midagi, mida sa veel ei oska.

1HOMDVKLUPNDUWXVWXQGPDWXHHV Paljud arvavad, et nad peavad iga sammu detailselt ette planeerima, enne kui võivad eluseiklustesse söösta. Või koostama üksikasjalikult täpse konverentsikava. Hirm, et juhtub midagi ettenägematut, teeb meist turvalisusenarkomaanid. Mis omakorda põhjustab tegutsemisvõimetust. Mõistagi oleks mugav, kui saaksime kõige kohta, mida ette võtame, alati põhjaliku plokkskeemi alguse, keskpaiga ja lõpuga. Kuid see ei toimi nii. Ebakindlus on osa elust – ja osa sellest, mis muudab elu põnevaks.




Kujuta ette, kui teaksid täpselt oma tulevikku. Oleks teada, millal kohtud oma elukaaslasega, millal tülli satute ja lahku lähete, kus taas kokku saate, millise maja endale ostate ja mis saadet näidatakse parajasti hologrammteleris, kui selle ees vanuigi sured. Õ udusunenägu, eks? Pealegi on võimatu seda kõike ette teada. Sa elad ebakindluses, tahad või mitte. Emba ebakindlust, selle asemel et anda talle kõrvakiil. Ole veendunud, et suudad tekkivate olukordadega kohaneda ja neile reageerida. Teed seda ju kogu aeg ilma sellele mõtlemata. Loomulikult võib raskusi ette tulla nii eraelus, tööl kui ka kõikides muudes elusfäärides, kus viibid. Sinna ei saa midagi parata ja seepärast ei tarvitse ka eriti oma pead vaevata. (Muidugi kui pole tegemist olukordadega, mida sa tõepoolest saad mõjutada varakult midagi ette võttes. Mõistagi ei taha ma öelda, et võid täielikult käega lüüa kõigele, mis sinuga lähitulevikus juhtuda võib. Kuid olukorrad, milles saad midagi ette võtta, on sulle tuttavad või siis on sul piisavalt põhjust arvata, et midagi niisugust võib toimuda. Eespool kirjeldatud hirm on seotud tundmatute olukordadega – nendega, mida sa ei saa ette näha ja mille vastu midagi ette võtta, isegi kui püüad.) Kui hirm hakkab võimust võtma, siis meenuta vaid, kui hästi sa oled sellistel puhkudel varem hakkama saanud (tühja nendest kordadest, mil sa ei ole toime tulnud). Oled ju varem sama hirmu ületanud ning seepärast võid seda teha uuesti. Kui on keeruline õiget teed leida, võib põhjus olla selles, et sul on raske seda selgelt näha. Püüa vaadata teise nurga alt. Mõtle kellelegi, keda endale eeskujuks pead. Mida tema sinu olukorras teeks? Kas on mingeid põhjusi, mis ei luba sul teha sedasama? Niisugune nipp annab sageli olukorrast selgema pildi.

9LLHVKLUPNDUWXVVDDGDSDOMDVWDWXG See on üks kõige halvavamaid tundeid üldse: hirm, et keegi saab aru, et sa üksnes blufid. Et sa ei ole nii arukas, loov, kena, rikas, vapper või kindlameelne, nagu välja paistad. Ja tead, mis on siin iseäralik? Seda tunnevad kõik, viimane kui üks. Tean vähemalt üht majanduselu absoluutsetest tippudest, kes on seda hirmu endas ravinud. Isik, kes töötas kaua aega tunnustatud tegevdirektorina Rootsi ühes suurimas ettevõttes,




tõeliselt edukas mees – küllap oleksime selles kõik ühel nõul. Kuid tema hirm oli juurdunud nii sügavale, et ta oli viimaks sunnitud abi otsima. Hirmu põhjus on osalt selles, et enda arvates läheme me kõikidele teistele korda märksa enam, kui nad meist tegelikult hoolivad. (Inimesed ei pööra üldiselt tähelepanu sellele, mida me suudame ja mida mitte, igatahes mitte nii palju, kui arvame.) Teisalt tabavad meid aeg-ajalt madala enesehinnangu hood ja mitmesugustes olukordades seame oma võimed kahtluse alla. Ebakindlus enese suhtes, millele lisandub usk, et meie püüdlused nähakse alati läbi, võib mõistagi paralüseerida ka parima meist, kui irratsionaalsed me veendumused tegelikult ka ei ole. Ainus, mida niisuguses olukorras teha saab, on jätkata tegutsemist. Ä ra pööra tähelepanu vaiksele häälekesele, mis väidab, et seekord näevad kõik, milline petis ja idioot sa oled. See on kõigest hääl. Vaprust saad juurde, kui tegutsed edasi, hääle kiuste. Ja isegi kui see hääl peaks kostma teiste inimeste suust, ära pööra neile tähelepanu. See, mida nad väljendavad, on lihtne kadedus ja ohutunne – selge, et nad tunnevad ähvardust, kui sina tegutsed, aga nemad seda ei tihka. Samas tasub julgelt ja selgelt välja öelda, milleks oled valmis ja milleks mitte. Kui sul palutakse teha midagi, mis ei ole sinu võimuses või mille vastu sa huvi ei tunne, siis on hea seda selgelt öelda, mitte üritada vastutulelikult palujale meele järele olla. Mõtle ka tagasi. Kas oled kunagi varem teinud midagi sellist, millega ei uskunud end ealeski hakkama saavat, aga millega tegelikult suurepäraselt toime tulid? Hüppasid benji-hüppe? Valmistasid kolmekäigulise õhtusöögi kahele? Pidasid kõikidele oma kolleegidele või klassikaaslastele ettekande? Millisel viisil lubasid teistel ennast tookord piirata? Ja kuidas teed seda praegu? Ja muide, mis on kõige hullem, mis juhtuda võib? Pead seda vaatlema kaugemast perspektiivist. Mõtlen tõsiselt: kui tagajärg oleks täielik läbikukkumine, kas sureksid siis? Ei. Seda ma arvasin. Aga ehk võetakse sind hoopis Seven Eleveni kauplusse tööle? Võimalik. Õ igupoolest on elus ülimalt vähe olukordi, mis viivad su sõna tõsises mõttes hukatusse, kui ei lahene nii, nagu ette kujutasid. Ü lejäänud panevad üksnes põsed pisut rohkem õhetama. Mis ei ole loomulikult kunagi meeldiv, aga sellel ei saa siiski lubada hoida ennast tagasi tegemast seda, milles tegelikult tubli oled.



supervoimed  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you