1 Jämedad veepiisad rabistasid vastu auto tuuleklaasi. Kojamehed kriuksusid ja mina, käed kramplikult roolil, kriuksusin oma sisemuses samamoodi… Varsti ladistas vihm nii tugevasti, et ma tõstsin instinktiivselt jala pedaalilt. Avarii mul veel puudus! Kas kõik loodusjõud olid otsustanud minu vastu jõud ühendada? Kop-kop, Noa? Mis veeuputus see on? Et vältida reedeõhtuseid ummikuid, olin otsustanud sõita mööda külateid. Mida iganes, et mitte taluda ülekoormatud magistraale ja lõõtsa kombel kulgeva liikluse vintsutusi! Ei mingit maantee Yvette Horneriks* olemist! Mu silmad püüdsid asjatult dešifreerida teesilte, samal ajal kui jumalate jõuk seal üleval ülima naudinguga mu autoaknale paksult pori loopis, et mind veelgi enam ärevusse ajada. Ja nagu sellest ei oleks veel piisanud, otsustas mu GPS äkitselt, keset hämarat tihnikut, et ta ei jätka enam minuga koos seda teekonda. Silmapilkselt jõustunud tehnoloogiline lahutus: mina sõitsin otse ja tema keerles ringiratast. Või pigem ei keerelnud enam üldse! Olgu öeldud, et sealt, kust ma tulin, ei olnud GPS tagasi tulnud. Vähemalt mitte vigastusteta. Tulin kaartidest unustatud piirkonnast, kus viibimine tähendas viibida mitte kuskil. Ja ometigi… Kummati asus seal tilluke ettevõtete kompleks, ebatõenäoline äriühendus SARL** (Väga Harva * Prantsuse akordionist, pianist ja helilooja. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. ** SARL – société à responsabilité limitée ehk piiratud vastutusega äriühing.
9