Sadakonnadnaidis

millenniumide algusajaks ( maailma loomine ) ligikaudu 4758. a eKr. Selle arvutuse järgi algas seitsmes millennium 1242. a pKr ja kaheksas millennium peaks algama 2242. a pKr. Tuleb tunnistada, et kõiki neid aastaarve ei ole siiski otseselt mainitud, seevastu on kirjas ennustuste lõpuaasta 3797.

Tõenäoliselt on arvu 3797 puhul tegemist siiski sümboliga, mida tuleb mingil moel tõlgendada, mitte otseselt mõista. Näiteks liites eelmainitud 2242-le Sadakondade esmaväljaande aasta 1555, saamegi 3797. Seega võivad ennustused ulatuda 2242. aastani, mitte otseselt 3797. aastani. Igatahes paljukardetud maailmalõppu ei tasu lähiajal oodata. See on oluline tähelepanek, mille vastu küll kahjuks paljud Nostradamuse ennustuste tõlgendajad patustavad. Sügava kriisi aegadel tekib paljudel ahvatlus Sadakondadest välja lugeda ajastu lõpuaja sündmusi, paigutades neid üsna meelevaldselt lähitulevikku. Selliseid Nostradamuse tõlgendusi ei peaks tõsiselt võtma. Samas kohtab haruharva tähelepanu väärivaid Nostradamuse uurijaid, kes julgevad või oskavad kommenteerida nii Sadakondade eessõnas kui ka Kirjas Henri II-le esitatud ennustusi. Ometi moodustavad need Nostradamuse prohvetluse selgroo ja neid vähimalgi määral mõistmata võib katräänide tõlgendamisel ajaga üsna rappa minna.

Siiski jääb alles ka võimalus, et Nostradamus kombineeris oma ennustustes nägemusi ja isiklikke uskumusi seoses Eenoki raamatu millenniumidega. Ta ei pruukinud praeguse ajastu lõpudaatumit teada ja paigutas selle oma ajastus levinud arusaama kohaselt seitsmenda aastatuhande lõppu. Sel juhul võib tema ennustuste ajaskaala osutuda ekslikuks ja ette kuulutatud ajastute vahetus toimuda isegi tänapäeva inimese eluajal. Samas on oodatud seda sündmust juba ligi kaks tuhat aastat ja on üsna ebatõenäoline, et just meie silme ees see kõik toimub. Võib muidugi ka küsida, kas see ajastute vahetuse jutt ei ole lihtsalt üks vana müüt, mida inimestele meeldib uskuda?

Selle seisukoha ühel või teisel kujul pooldajatel on argument, millele on raske vastu vaielda: kui ette kuulutatud sündmust ei ole veel toimunud, ei saa sellest järeldada, et seda kunagi ei toimu.

Arusaam vana ajastu lõpust, nn viimsepäeva kohtust ja uue ning vaimsema ajastu algusest pärineb põhiliselt judaismist ja juudi vanaaja prohvetitelt. Viiteid sellele võib aga leida ka teistest religioonidest ja teistelt tuleviku nägijatelt kuni tänapäevani välja. Ristiusuga muutus valdavaks ajaloo ja inimkonna tuleviku lineaarkäsitus: maailma loomisest kulgeb aeg sirgjooneliselt maailma lõpuni. Idamaadel peetakse aega tsükliliseks alguse ja lõputa kulgemiseks. Nostradamuse ja Eenoki raamatu millenniumid viitavad samuti ajaloo tsüklilisusele.

Vahel arvatakse, et Nostradamuse ennustused on aegunud ehk et need kehtisid ainult tolle ajastu perspektiivist vaadatuna. Seoses inimkonna vaimsustumisega jõudvat pöördelised sündmused kätte palju varem, kui Nostradamus nägi, ja võimalik, et ilma ennustatud katastroofideta. Siit kerkib filosoofiline küsimus: kui tõeline prohvet näeb tulevikusündmusi konkreetses ajas, kas on see üks võimalikest reaalsustest või on see tegelikult teostuv reaalsus?

Kas tulevik, mida prohvetid näevad, on ettemääratud sündmuste käik või on see vaid üks paljudest võimalikest käikudest? Fatalistide väitel puudub inimestel tegelikult vaba tahe ja sisuliselt oleme me orjastatud ettemääratud sündmuste põhjuslikus ahelas. Inimkonna suured vaimsed õpetajad sellega ei nõustu.

Tulevikunägemustes saab prohvet näha reaalseid sündmusi ja nende nägemuste ehtsust tõendab sündmuste hilisem toimumine. Ainuüksi Nostradamuse ennustustest võib leida selle kohta hulganisti tõendeid. Tuleviku ettenägemise fakt on aga vastuolus meie arusaamaga inimese vabast tahtest ehk suhtelisest valikuvabadusest.

Seda vastuolu aitab vähendada reaalsuse paljumõõtmelisuse mõiste. Teisisõnu, prohvet võib oma teadvuses nihkuda meie neljamõõtmelisest aegruumi maailmast k rgemasse dimensiooni ja sealt näha, mis tulevikus meie maailmas toimub ehk kuidas inimkond kollektiivselt oma tahtevabadust kasutab ja kuhu see välja viib. Piltlikult öeldes, meie maailmas käib inimkond ühte rada, suutmata näha, mis ootab käänaku taga. Kui aga nägija tõuseb oma teadvuses inimkonnast kõrgemale, saab ta näha ka käänaku taha. Nostradamuse väitel see, mida ennustatakse, omab eeterlikku päritolu . Seega ei saa rääkida tõeliste nägemuste puhul ennustuste aegumisest. Muidugi võib küsida, miks siis kõik nägemused ei täitu? Tõepoolest, isegi Nostradamus võis vahel eksida. Ilmselt saab prohvet näha eeterlikus maailmas ka illusoorseid asju, potentsiaalseid sündmusi, mis kunagi ei toimu.

Kuidas siis ajastu lõpp saabub? Judaismi prohvetite ja Johannese ilmutuse järgi seostub see enneolematu looduskatastroofiga. Ka Nostradamus kuulutab seda oma eessõnas: ...taevast langeb alla nii suurel hulgal tuld ja põlevaid kive, et mitte midagi ei jää alles; ja see toimub lühikest aega enne viimast põlemist. /- - - / ...enne maailma üleüldist põlemist tuleb mitmeid uputusi ja nii kõrgeid üleujutusi, et jääb vaevalt maid, mis ei kattu veega...

Kui meie planeeti peaks tabama komeedituum või asteroid, siis ilmselt midagi taolist ka toimub. Kõik, mis ei põle ära atmosfääris, langeb põlevana planeedile, üsna tõenäoliselt mõnda ookeani, sest need katavad suuremat osa planeedi pinnast. Kahtlemata tekitab see tohutuid tõusulaineid ja seejärel rannikupiirkondades enneolematuid uputusi. Tänapäeval uurivad teadlased võimalusi, kuidas Maad sellise ohu eest kaitsta. Asteroidiohtu peetakse komeediohust märgatavalt suuremaks. Asteroidi puruks laskmise korral, kui see peaks õnnestuma, tabaks planeeti tohutu kivirahe, mis võiks samuti sarnaneda Nostradamuse ennustusega. 146. katräänis viitab Nostradamus Prantsusmaa piir konnale, kuhu suur tuli taevast langeb, põhjustades maavärina. Võimas maavärin tuleb maikuus