Issuu on Google+

SISUKORD

Sissejuhatus 7 1. Laipade päev 15 2. Informatsiooni struktuurid ja kanalid 26 3. Koodi murdmine 38 4. Resonantsi tekitamine tervendavate seoste vahel 51 5. Müstiline mittelokaalne kanal 64 6. Mittelokaalse kanali kasutamine 79 7. Meele-keha kanal 95 8. Meele-keha kanali kasutamine 113 9. Molekulaarne kanal 136 10. Energiakanal 153 11. Võtmete kasutamine 170 12. Tervenemislood 181 13. Informatsioonilise tervendamise tulevik 197 Märkused 203 Viited 207 S nastik 213 Register 219

SISSEJUHATUS

Südameatakk! See mõte käis läbi mu pea, kui lamasin ühel õhtul voodis – süda kloppis, rinnus oli valu, ma higistasin ja mu pea käis ringi. Olin üksi Austraalias, kümme tuhat miili kodust eemal. Vaevaliselt jõudsin telefonini, et ahastuses helistada ühele oma vähestest sealsetest tuttavatest. Kartsin teadvust kaotada. Sõber tuli. Sõit haiglasse näis kestvat terve igaviku. Eitamine. Minu aju loogiline pool tõstis pead. Kuidas võis kahekümne nelja aastasel hea tervisega inimesel olla südameatakk? Jõudsime Sidney linnaossa, mida ma polnud näinud oma saabumisest saadik aasta tagasi. Haigla oli vana ja steriilne. Imekombel oli kiirabi vastuvõtutuba vaba. Mitu õde ja üks intern vaatasid mu läbi. Nad näisid olevat minuga üheealised. Olin hirmul ja hingeldasin. Elektrokardiogramm, vereproov ja röntgenipilt rinnakorvist olid kõik negatiivsed. Valu, südamepekslemine, higistamine ja pearinglus möödusid kahe tunni pärast. See oli möödas. Südameatakki polnud. Kergendus. Ööle haiglas järgnesid haigusleht ja diagnoos: paroksüsmaalne tahhükardia (südamelöökide kiirenemine teadmata põhjusel). Kaks nädalat hiljem, pärast enam kui kolmekümmend atakki, mõistsin, et probleem ei kao. Ma olin muutunud noorest ja tervest sportlikust inimesest invaliidiks; neurootikuks, kes elas pidevas hirmus. Ma tundsin, et mind on surma mõistetud. Ma tundsin sundust katsuda pulssi oma viiskümmend korda päevas. Ma magasin, telefon käeulatuses. Ma võtsin kaalus alla. Ma otsisin jätkuvalt abi. Järgmise paari kuu jooksul võtsin ette palju sõite arstide, spetsialistide ja psühholoogide juurde. Diagnoosid vaheldusid: südamepõletik, südamekelme infektsioon, paanikahäire, arütmia, isegi vähk. Kõrgesti haritud spetsialistid, kes püüdsid mind aidata, ei suutnud anda vastust. Mu viisa hakkas lõppema ja ma pöördusin oma järjest halveneva tervisega tagasi USA-sse. Olin nii nõrk, et pidin lennujaamas mitu korda maha istuma, enne kui lennukisse sain. Jõudsin koju ja mind viidi haiglasse. Seekord, kui olin mitu päeva haiglas viibinud, oli diagnoosiks Barlow sündroom. Üks südameklapp ei töötanud hästi ja see kutsus esile atakid. Arstid määrasid ravimid, et minu südamelööke ja ärevust kontrolli all hoida. Mind peeti terveks, kui mu süda lõi normaalses rütmis. Loomulikult aeglustasid ravimid mu südame tööd ja reguleerisid seda, kuid kutsusid esile


ka kõrvalnähte. Need ulatusid kroonilisest väsimusest õudusunenägudeni surmast. Minu elukvaliteet polnud hea, isegi määratud ravimid ja kontrolli alla saadud sümptomid ei aidanud. Tulin tagasi mõtte juurde, mida olin mõlgutanud Austraalias viibides. See tähendab, ma kaalusin, ega minu olemus haigust esile ei kutsunud. Mis siis, kui minul oli haige olemises oma osa, millega meditsiiniline diagnoos ja sümptomite ravimine ei arvestanud? Kui nii, siis teadsin, et pean tervenemisele lähenema hoopis teisest vaatepunktist. Vastuse saamiseks pöördusin alternatiivmeditsiini poole. Siit leidsin hulga ravimeetodeid, mis toetusid ühele universaalsele filosoofiale. Alternatiivmeditsiin põhineb italismil. Vitalismi pooldajad usuvad, et kõike elusat läbib elujõud. Mõned nimetavad seda chi ks, teised prana ks, kolmandad energiaks. Elujõu kohalolek eristab elusat elutust. Alternatiivsed ravimeetodid tugevdavad elujõudu. Teadus jääb vitalismiga hätta. Teadus pole kunagi suutnud mõõta elujõudu ega isegi eluenergiat. Mõned tervendajad ütlevad näiteks, et nad saadavad kehasse tervendavat energiat, kuid see energia ei esine üheski teadusele tuttavas vormis. Teadlased peavad seda elujõudu alles mõõtma õppima, ent ometi on paljud neist ravimeetoditest mõjusad. Ka minul oli raske aru saada millestki sellisest, mida ma ei näinud ega saanud mõõta. Ma arvasin, et peab olema miski, mis asub elujõu mõistest sügavamal, selle taga. Lootsin avastada mingi aluselise protsessi, mida teadus suudaks selgitada ja mis annaks seletuse ka elujõule. Pöördusin vastuse saamiseks teaduse poole. Teaduslik vaade elule põhineb teistsugusel filosoofial kui vitalism. Teaduse ja meditsiini tuumaks on mehaaniline materialism. Selle seisukoha järgi tekkis elu mateeriast. Ei ole olemas varjatud elujõudu ega eluenergiat. Elu vaadeldakse kui ennast alalhoidvat protsessi, mis loob keerukaid struktuure. Universumis on ka teisi protsesse, mis on võimelised looma keerukaid struktuure. Näiteks võib tuua kristallid, keerised ja tornaadod. Mis on siis elus nii erilist? Vitalistid ütleksid, et nendes elututes struktuurides ei ole elujõudu. Kuid teadusel on, ehkki võib-olla teadvustamata, elujõu müsteeriumi kohta vastus olemas. Vastus on peidus sügaval eluprotsessis. See jäi avastamata kuni 20. sajandi keskpaigani, kuid siis andis selle teadusharu, mis kuulub osalt loodusteaduse, osalt matemaatika valda. Seda teadusharu tuntakse informatsiooniteooriana. Teaduse vastus tuleneb informatsiooni mõistest. Tegemist pole mitte selle informatsiooniga, mida sina ja mina saame õpikut või kasutusjuhendit lugedes, vaid teatud liiki puhta informatsiooniga, mis on kõikjal meie ümber. Võib-olla on kogu universumi mateeria ja energia taga kõikjale ulatuv infoväli. Füüsikud on niisuguse välja avastanud ja nimetavad seda nullpunktiväljaks. Nullpunktiväli koosneb tohutust hulgast aatomisisestest osakestest, mis hüplevad edasi-tagasi olemise ja mitteolemise vahel. See väli tekitab laineid, mis kannavad informatsiooni valguse kiirusest kiiremini. Sellest infoväljast tekkis elu, mis jätkab nüüd arengut kõrgeimatele tasanditele. Elu erineb elututest süsteemidest oma võime tõttu seda informatsiooni keskkonnast vastu võtta ja omandada. Ta teeb seda geniaalsete mehhanismide abil, mis on olemas igas elusolendis. Näiteks nõuab sinu keha enese alalhoiuks pidevat energiavaru täiendamist. Suur osa sellest energiast esineb energiat kandva molekuli kujul, mida nimetatakse adenosiintrifosfaadiks (ATP). Sinu keha rakud saavad energiat toidust, mida sa sööd, ja talletavad selle ATP-s. Sellel molekulil on kaks esmast seisundit, üks talletab ja teine vabastab energiat. ATP kaks seisundit sisaldavad erinevat hulka informatsiooni. ATP sisaldab rohkem informatsiooni energiat talletavas seisundis. Sealt saab informatsiooni üle kanda sinu organismi. Organism kasutab informatsiooni kasvamiseks ja muutub kasvades keerukamaks. Et eksistents oleks võimalik, vajab elu pidevalt täiendavat informatsiooni. Kui informatsioon puudub või on probleeme informatsiooni vastuvõtva mehhanismiga, siis organism sureb. Pärast pikki õpiaastaid, kahte teaduslikku kraadi ja tööd kiropraktikuna jõudsin lõpuks järgmise arusaamani: Elujõu olemuseks on informatsioon ja kõigi ravimeetodite tuumaks on informatsiooni lekanne.


Informatsioon on mehhanistliku materialismi ja vitalismi vaheline lüli. See on tavaliste ravivõtete ja alternatiivsete meetodite vaheline side. Tervenemine ja elu on sama protsessi väljendused. Haigus ja surm samuti. Kõiki ravimeetodeid võib mõista informatsiooni kaudu. Minu tervenemisprotsess oli aeglane. See oli mittelineaarne; teisisõnu, see polnud aeglane järjekindel edenemine, vaid toimus pigem äkiliste hüpetena ühelt astmelt teisele. Ma sain tervendavat informatsiooni erinevatest allikatest. Nende hulka kuulusid ravimid, toitained, ravimtaimed, erinevad meele ja keha tervendamise tehnikad ning isegi usk. Kuigi pärit täiesti erinevatest allikatest, suutsid need kõik mingil viisil anda mulle tervendavat informatsiooni. Mina integreerisin selle informatsiooni, andes endale võimaluse tõusta kõrgematele toimetuleku tasanditele. Ma kasutasin molekulaarset informatsiooni ravimite kujul. Üks ravim, mida kutsuti beetablokaatoriks, aeglustas südamelööke, et need poleks enam nii ebaregulaarsed. Algul arvasin, et see on vastuolus ideega toetada füüsilist keha tervendava informatsiooniga, sest ravim kipub sümptomeid maha suruma. Kuid minu organism vajas puhkust pidevatest sümptomitest. Ravim andis mulle väga vajaliku puhkepausi, nii et teised tervendava informatsiooni allikad võisid tõhusamalt toimida. Ravimit täiendas teine molekulaarne infoallikas toitained. Tundsin, et üks toitaine mõjus tõepoolest, see oli koensüüm Q10, mis aitab rakkudel, just südamerakkudel, toota energiat. Seda on kasutatud edukalt südamepuudulikkusega haigete raviks ja see on väga populaarne Jaapanis. Q10 toetas minu südametegevust, võimaldades südamel terveneda. Peale selle kasutasin ma informatsiooni mehaanilise energia kujul. Selgus, et palju kasu oli kiropraktilistest korrektsioonidest, sest need panid mu keha paremini tööle. Kiropraktika aluseks on printsiip, et hästi funktsioneeriv tugi-liikumiselundkond laseb informatsioonil paremini närvideni jõuda ja see vähendab keha üldist stressi. Osavate kätega kiropraktik kannab üle palju informatsiooni. Ma kasutasin infoallikana oma meelt, praktiseerides tervet hulka tervendavaid meele-keha tehnikaid, näiteks loovat visualiseerimist ja kujustamist. Meel võib olla väga võimas tervendava informatsiooni allikas, sest see ühendab neuroendokriinsüsteemi kaudu omavahel kõik organismi osad. Teadvustatud tervenemiskavatsusega lõin isegi ühenduse informatsiooni kõrgemate tasanditega. See tegi võimalikuks informatsiooni kohese ülekande teadvusest. Lõpuks jõudsin tervenedes seisundini, kus sümptomid hakkasid vähenema, et seejärel kaduda. Ma saavutasin taseme, kus probleeme enam polnud. Selleks kulus umbes kümme aastat. Ma märkasin, et kadunud polnud mitte ainult sümptomid. Kogu mu elu oli parem, täiustunud, rahuldustpakkuvam. Kadunud olid paljud käitumismudelid, mida haigus oli tinginud. Minu mõtted olid selgemad ja vähemhäirivad. Minu olemuses oli toimunud sügav muutus. Nii sügaval tasandil toimunud muutuse tagajärjeks oli teatud liiki tarkus, mis tuli koos informatsiooniga. Minu tervenemine sai kinnitust paar aastat pärast rakenduskõrgkooli lõpetamist, kui hulk meditsiinilisi analüüse näitas, et kõik on normaalne. See polnud minu teekonna lõpp, vaid uue faasi algus. Ma tahtsin informatsiooni ülekande protsessist rohkem teada saada. Oma teekonna uues faasis sain võimaluse rääkida paljude erinevate valdkondade tervendajatega. Ma aimasin nende hääles erutust, kui nad rääkisid mulle oma edust patsientidega. Mind rabas, et nad k ik olid edukad. Kui hakkasin mõistma tervendamist informatsiooni seisukohalt, siis nägin, et kõik ravimeetodid on oma põhiolemuselt samad. Kõigi puhul on tegemist informatsiooni ülekandega. Ma hakkasin paremini aru saama ka omaenda tervenemisest. Olin integreerinud informatsiooni kõigist neist allikatest ja jõudnud toimetuleku kõrgemale, ilma haiguseta tasandile. Ma otsustasin välja arendada informatsiooni ülekandel põhineva ravimeetodi. Nüüdseks olen sellega tegelenud kuus aastat. Ma töötan selle meetodi kallal pidevalt, üheskoos oma kiropraktikutööga. Tulemuseks on käesolev raamat, mis tutvustab ravimeetodit, mida igaüks võib kasutada. See sisaldab ideid füüsikast, molekulaarbioloogiast, meditsiinist, psühhoneuroimmunoloogiast, alternatiivmeditsiinist ja informatsiooniteooriast. Raamat hõlmab paljusid tehnikaid, mida olen kasutanud nii enda kui ka oma patsientide tervendamiseks. See kujutab endast ühtset teooriat tervendamisest, mis näitab, et traditsiooniline ja alternatiivmeditsiin põhinevad ühel ja samal protsessil. Kõigi ravimeetodite puhul on tegemist infovooluga, olenemata sellest, kas abiandjaks on


arstiteaduste doktor Yale’ist või Tiibeti amaan. Ma nimetan seda uut ravimeetodit informatsiooniliseks tervendamiseks. Informatsiooniline tervendamine põhineb seitsmel printsiibil, mida ma kutsun v tmeteks. Tervendav informatsioon on kõikjal meie ümber, kuid selle tõhusaks kasutamiseks peame oskama võtmeid kasutada. Võtmed annavad meile ligipääsu tervendava informatsiooni piiramatutele varudele. Neid võtmeid tutvustatakse kolmandas peatükis. Esimesest ja teisest peatükist leiad olulist taustainfot võtmetest arusaamiseks. Tähtis on idee, et tervendav informatsioon jõuab allikast vastuvõtjani läbi kanali. Neljandas peatükis on juttu sellest, kuidas tervendava informatsiooni allikatega resonantsi saavutada. Järgmised kuus peatükki kirjeldavad detailselt ravikanaleid ja sisaldavad ka harjutusi, mis aitavad neid kanaleid paremini kasutada. Üks käesoleva raamatu peamisi eesmärke on pakkuda välja ravimeetod, mida igaüks saab kasutada. Üheteistkümnes peatükk võtab kogu meetodi kokku, esitades selle samm-sammuliselt. Lisatud on hõlpsasti kasutatavad töölehed, mis teevad sulle edasiliikumise lihtsamaks. Kolmeteistkümnendas peatükis on vaatluse all informatsioonilise tervendamise tulevikusuunad. See raamat on kirjutatud kõigile, kes tahavad terveneda. Sa võid võtta siin esitatud ideed ja asuda neid kohe rakendama. Sa leiad, et sellest raamatust on kasu nii traditsiooniliste kui ka alternatiivsete ravimeetodite mõistmisel ja hindamisel ning endale sobivate meetodite leidmisel. Me astume uude maailma, kus tõlgendame universumit informatsiooni seisukohalt ja seda uut mõistmist tuleb kasutada tervenemiseks. Kui me seda teeme, siis jõuame märksa terviklikuma ravisüsteemini, kus kõigi ravimeetodite esindajad suhtlevad üksteisega ja tegutsevad ühise eesmärgi nimel töötada välja ühtne ravisüsteem.

2. PEATÜKK

INFORMATSIOONI STRUKTUURID JA KANALID

Aastaid tagasi elasin mere kaldal. Ma kogesin sageli, kui lõõgastav on minna randa, lihtsalt istuda ja vaadata laineid ning kuulata ookeani häält. Lained lummasid mind alati; eriti see, kui kordumatu oli iga laine. Ma mõtlesin, kui hämmastav see on, et ookeani hiiglaslik struktuur on võimeline tekitama lõputult erinevaid laineid. Ja mitte ainult laineid, vaid ka lõputuid väiksemaid nähtusi nagu keerised ja hoovused. Me võime mõelda ookeanist kui tohutust informatsioonilisest struktuurist. Ookean pole mitte ainult tohutu, vaid ka väga keerukas. Ta sisaldab tervet müriaadi teisi, vähem keerukaid struktuure nagu hoovusi, keeriseid ja laineid. Et need väiksemad struktuurid saaksid eksisteerida, peab neil olema side suurema, ookeani struktuuriga. Näiteks moodustub liikuva laine lõpus mõneks lühikeseks hetkeks keeris. Näib, et laine jõud toetab keerist. See on tõsi, aga kui me vaatame sügavamale – kui vaatame, mis toimub sellest jõust tagapool –, siis näeme, et see on miski muu. See, mis keerist toetab, on informatsioon. Jõud on olemuselt informatsioon. Ookeani ning väiksemate lainete ja keeriste vahel toimub infovahetus. Ookeanist lähtuv infovool toetab laineid ja keeriseid. Lõpuks vool lakkab ja need väiksemad struktuurid ei ole piisavalt stabiilsed, et ise ennast toetada. Nende lühike elu märgib korrastatuse perioode voolava vee süsteemis, mis näib korrastamatuna. Lühikest aega eksisteerivad nad keerukate struktuuridena üksnes selleks, et laguneda ja lasta ookeanil end taas neelata. Meie universum on väga sarnane ookeanile. Informatsioon voolab erineva keerukuseastmega struktuuride vahel. Ka meie oleme informatsiooni struktuurid. Informatsioon voolab meie juurde, et toetada meie eksistentsi ja tervist. Nagu keeris, nii vajame ka meie pidevalt täiendavaid infovarusid teistest allikatest, et elus püsida. On palju võimalusi, kuidas struktuure vastavalt informatsioonile süstematiseerida. Meie mured on seotud elu ja tervisega, seega mina süstematiseerisin neid seda silmas pidades. Need on süstematiseeritud vastavalt üldistele keerukusetasanditele. Kõik tasandid mõjutavad meie elu. Kõik on potentsiaalse tervendava informatsiooni


allikad. Ma nimetan sellist süsteemi informatsiooni hierarhiaks. Informatsiooni laiemaid kategooriaid on seitse, nagu näed jooniselt 2.1 (lk 28). Nullpunktiväli on hierarhia tipus ja tähistab kõige keerukamat struktuuri. See väli läbib meie universumit ja kõike selles. See ühendab kõike tegelikkuse võrgustikus ja edastab informatsiooni valguse kiirusest kiiremini. See võib sisaldada ka kõigi universumi sündmuste salvestust. Füüsikud on avastanud, et ruum ei ole pidev, nagu kunagi arvati. Kõige väiksematel tasanditel ei ole ruum sujuv, vaid elav ja aktiivne. Osakesed hüppavad pidevalt olemisse, ühinevad ja hävitavad üksteist. Seda välja nimetatakse nullpunktiväljaks seetõttu, et aja jooksul muutub aktiivsus statistiliselt nulliks. Kuid igal ajahetkel on ruum energiast elus. Füüsikud on otsinud niisugust välja juba mõnda aega. 20. sajandi algul läbi viidud katsed tõid päevavalgele absoluutse nulli lähedasel temperatuuril eksisteeriva energiaallika (veel üks põhjus, miks öelda „nullpunkt”). Eksperimentide käigus loodi kõigepealt elektromagnetilisest kiirgusest eraldatud alal vaakum. Seejärel viidi temperatuur peaaegu absoluutse nullini, kus molekulide liikumine oli lakanud, ning seejärel hakati otsima energiat. Märkimisväärne oli, et energia puudumise asemel leidsid eksperimenteerijad suure hulga energiat – energiat, mis näis tulevat mitte millestki! Peale selle, et nullpunktiväli sisaldab tohutu hulga energiat, on ta ka infokandjaks. Seda tänu lööklainetele, mida nimetatakse kvant-vaakumlaineteks. See tähendab, et kogu universumit ühendab tohutu infovõrgustik. See võrgustik tekitab mateeriat ja energiat näiliselt tühjast ruumist. Seda ideed toetavad mitmed teadlased, sealhulgas Nobeli preemia kandidaat Ervin László. Oma raamatus „Teadus ja aka a väli” (Science and the Akasha Field) arutleb ta nende lainete omaduste üle: Vaakumil võib tõesti olla niisugune omadus. See ei pea olema just litihe energiameri, vaid võib olla ka infomeri.1 Võrgustik on võimeline edastama informatsiooni valguse kiirusest kiiremini, mis on füüsikas tegelikult võimatu. Mõned füüsikud on seda fenomeni uurinud. Füüsik Gennadi ipovi järgi kannavad need vaakumlained informatsiooni kiirusel 109c, mis on miljard korda suurem valguse kiirusest.2 Kõik järgnevad madalama tasandi infostruktuurid asuvad nullpunktiväljas. Nagu keerised ja lained ookeanis, nii peavad väiksemad struktuurid saama nullpunktiväljast informatsiooni. Informatsioon peab liikuma ühest punktist teise. Ma nimetan seda ühendust kanaliks. Allikas toodab informatsiooni ja kanal kannab seda. Ookeanis näiteks on kanaliks vee molekulid, mis kannavad jõu edasi. Informatsioon sisaldub sellistes jõu füüsikalistes karakteristikutes nagu mass ja kiirus. Nullpunktiväli edastab informatsiooni kanali kaudu, kuid kandja on täiesti erinev. Kandja koosneb kvant-vaakumlainetest. Nullpunktiväljast allpool on hierarhia järgmine tasand – teadvus. Kvantfüüsika ütleb meile, et teadvusel on mateeriale kausatiivne mõju. Kvantfüüsikas eksisteerivad füüsilised objektid esialgu tõenäosusega, kuni neid hakkab vaatlema teadvus. Valgus näiteks eksisteerib nii lainete kui ka osakestena, enne kui teda vaatlema hakatakse. Kui teadvus vaatleb valgust, siis muutub valgus kas laineks või osakeseks. Tõenäosust enam ei ole. Me nimetame seda tõenäosuse laine kollapsiks. Valgus on nüüd kontekstis, tema vorm on konkreetsem. Teadvus valib kuidagi, kas näha lainet või osakest. Nii annab ta olukorrale tähenduse, asetab selle konteksti, teeb otsuse. Otsus on informatsiooni edastamise võimas vahend. Otsust võib pidada aktiivseks informatsiooniks. Paljud teadlased on pakkunud välja teooriaid, kuidas toimub informatsiooni edastamine selliselt struktuurilt nagu nullpunktiväli või teadvus struktuuridele, mis eksisteerivad füüsilisel kujul. Üks neist teadlastest on bioloog Rupert Sheldrake, kes töötas välja käsituse, mida ta nimetab formatiivse põhjuslikkuse hüpoteesiks. Ta väidab, et elusolendite füüsiline kuju tuleneb morfogeneetilisest väljast. Morfogeneetiline väli sisaldab informatsiooni, mis on vajalik elusolendite avaldumise ja arengu suunamiseks. See väli ütleb elusorganismile, milline kuju võtta. See väli on ka võimeline kandma informatsiooni ja edastama seda tulevastele põlvkondadele. Ta ütleb: Ma oletan, et morfogeneetiline väli toimib, andes vormi muidu juhuslikele või määratlemata tegevustele.3 Sheldrake’i morfogeneetiline väli on infoväli, millest tekib elu. Ka psühholoog Carl Jung rääkis sarnasest


väljast, mida tema nimetas kollektiivseks alateadvuseks. Jung näitas, et me kõik oleme kollektiivse alateadvuse kaudu omavahel seotud. Jungi järgi talletab kollektiivne alateadvus mälestused kõikidest inimestega toimunud sündmustest. Jung arvas, et need mälestused pole salvestatud meie füüsilisse ajju, vaid mingisse välja sarnasesse entiteeti, millele on kõigil inimestel ligipääs. Füüsik Amit Goswami räägib teadvusest kui vahendajast morfogeneetilise välja ja füüsilise vormi vahel. Ta usub, et füüsiline keha esindab morfogeneetilist välja. Ta väidab: ... morfogeneetilist välja, mida esindavad f silise keha elundid. Kui kuju on kord võetud, käivituvad elundites programmid, mis teostavad bioloogilisi funktsioone. Kuju andja, programmeerija, on teadvus.4 Sheldrake i morfogeneetiline väli on infoväli, mis eksisteerib nullpunktiväljas. See kehtestab vormi infovahetuses bioloogiliste organismidega. Goswami seisukoht toob mängu teadvuse kui morfogeneetilise välja ja füüsilise vormi vahelise vahendaja. Mina paigutan morfogeneetilise välja hierarhias samale tasandile teadvusega. Selleks on kaks põhjust. Esiteks, informatsiooni struktuuri kohta teadvuses, morfogeneetilise välja ja kvantvaakumlainete kohta on vähe teada. Me teame, et on olemas seos, kuid täpsemalt ei tea me kuigi palju. Teiseks, meid huvitab tervendava informatsiooni ülekanne. Meie teada toimub informatsiooni ülekanne sellel tasandil mittelokaalselt, seda fenomeni uurime viiendas peatükis. Morfogeneetilisest väljast ja teadvusest toimub informatsiooni ülekanne samal viisil. Järgmine, madalam tasand selles hierarhias on meel. Meel on ühenduslüliks meie füüsilise keha ja välismaailma vahel. Meel võtab ümbritsevast keskkonnast pidevalt vastu informatsiooni ja kogemusi ning asetab need konteksti. Meel juhib keha neuroendokriinsüsteemi kaudu. Meel on infoallikas nagu kõik teisedki hierarhia tasandid. Meele informatsiooni vastuvõtjaks on keha ja kanaliks neuroendokriinsüsteem, närvirakkude ja hormoonide keerukas võrgustik. See süsteem on tihedalt seotud meie füüsilise keha kõigi osadega. Keha esindab meie eksistentsi füüsilist avaldumist. Ma paigutasin keha selles hierarhias kohe meele alla. Keha on kest, milles sooritame oma maise teekonna läbi elu. Tervendamise eesmärgiks on ju tegelikult tervendada oma keha. Keha asub hierarhias keskel. Ta võtab informatsiooni vastu selles hierarhias nii ülal- kui allpool paiknevatest allikatest. Kõige madalamad tasandid hierarhias on mateeria ja energia. Need on kõige lihtsamad meile teadaolevad informatsioonistruktuurid. Mateeria koosneb elementaarosakestest nagu prootonid, neutronid ja elektronid, mis omakorda koosnevad veel väiksematest osakestest, mida nimetatakse kvarkideks. Energia moodustavad jõud, mis samuti koosnevad osakestest. Need osakesed on vahetuses mateeria osakestega. Näiteks ühe neljast põhijõust, elektromagnetilise jõu kandjateks on footonid. Energia ja mateeria osakesi võib pidada tillukesteks individuaalseteks infopakettideks. Need osakesed erinevad informatsiooni sisu poolest nullpunktiväljas olevate kollektiivse olemusega osakestest. Nullpunktiväljas on osakesed nagu terviklik ookean meie eespool toodud näites, kuna mateeria ja energia osakesed on nagu individuaalsed vee molekulid ookeanis. Inimese eluajal voolab tema kehasse informatsiooni kõigist hierarhia struktuuridest. Allapoole suunatud põhjuslikkuse puhul voolab kehasse informatsioon hierarhia kõrgematelt tasanditelt. Informatsioonil on meie kehale põhjuslik mõju. Näiteks võib mõni meele probleem, kas depressioon või negatiivne enesehinnang, avaldada organismile negatiivset mõju. Sarnaselt võivad organismi mõjutada ka selle hierarhia madalamad struktuurid. Informatsioon, mis voolab organismi molekulidest ja energiast, võib mõjuda positiivselt või negatiivselt. Seda nimetatakse ülespoole suunatud põhjuslikkuseks. Joonis 2.2 illustreerib ülespoole ja allapoole suunatud põhjuslikkuse kontseptsiooni. Paljud alternatiivsed tervendamismeetodid mõjutavad hierarhia kõrgemaid tasandeid nagu teadvust ja meelt. Seega toimivad alternatiivsed süsteemid allapoole suunatud põhjuslikkuse jõul. Näiteks reiki võib toimida, kandes teadvusse informatsiooni, mis tekitab allapoole suunatud põhjuslikkuse, et tervendada füüsilist keha. Teiste tervendamissüsteemide, näiteks traditsioonilise hiina meditsiini ja ajurveeda mõju ulatub samuti kõrgematele tasanditele, et kutsuda esile muutusi füüsilise eksistentsi madalamatel tasanditel. Vitalismil põhinevad tervendamismeetodid toimivad üldjuhul sel moel.


Traditsiooniline meditsiin (allopaatia) tegeleb enamasti ülespoole suunatud põhjuslikkusega. Allopaatia kasutab organismi mõjutamiseks eelkõige hierarhia madalamaid tasandeid, molekule ja energiat. Muutuste esilekutsumine madalamatel tasanditel kutsub esile muutused kõrgematel tasanditel. Ravimid toimivad ülespoole suunatud põhjuslikkusel. Molekulid ravimites võivad esile kutsuda muutusi rakkudes ja kudedes, mis kantakse üle organismi kõrgemale tasandile. Näiteks kasutatakse depressiooni raviks paroksetiin. Paroksetiin toimib, blokeerides neurotransmitter serotoniini lagundamise. Serotoniini seostatakse depressiooni mõne tüübiga – mõnel depressioonis inimesel on madal serotoniini tase. Serotoniini lagundamise blokeerimisel serotoniini tase tõuseb, mis omakorda vähendab depressiooni sümptomeid. Depressioon mõjutab organismi üldiselt. See ei tekita üksnes negatiivseid meeleolusid, vaid võib esile kutsuda ka füüsilisi sümptomeid, näiteks letargiat ja lihasvalu, mis võivad inimese muuta tegutsemisvõimetuks. Molekulaarsel informatsioonil, mida paroksetiin pakub, on organismile üldine mõju. Ravimis sisalduval väikesel infohulgal on võime muuta organismi palju suuremat infostruktuuri. Enamik õpikuid, mida ma kasutan anatoomia ja füsioloogia õpetamisel, kirjeldavad elu ülespoole suunatud põhjuslikkusest lähtudes. Madalamatest tasanditest moodustub üha rohkem keerukaid tasandeid, kusjuures madalamad tasandid mõjutavad kõrgemaid. Aatomid ühinevad, et moodustada molekule, mis omakorda ühinedes moodustavad rakke, kudesid, elundeid ja organisme. Sheldrake i ja Goswami sugused visionäärid rõhutavad aga allapoole suunatud põhjuslikkuse tähtsust ja selle mõju elule. Me oleme midagi enamat kui aatomite ja molekulide kogum. Meie eksistents ulatub hierarhia ülemiste piirideni ja informatsioon nendest kõrgematest allikatest mõjutab meie eksistentsi. Kui tahame terveneda, peame pöörduma kõigi oma eksistentsi tasandite poole. See hierarhia võimaldab meil ühendada kõik tervendamissüsteemid ja anda selgitus alternatiivsete tervendamismeetodite fenomenidele. Meil on olemas allopaatiline lähenemine rõhuasetusega molekulide (ravimite) ülespoole suunatud põhjuslikkusele, mis kutsub esile tervendavad muutused organismis. Meil on olemas ka alternatiivsed meetodid rõhuasetusega teadvuse ja meele allapoole suunatud põhjuslikkusele, mis tervendab organismi. Neli informatsioonilist ter endamiskanalit Informatsioonilise tervendamise süsteem kätkeb nelja kanalit, millest igaüks on seotud informatsioonilise hierarhia erinevate tasanditega. Joonisel 2.3 on näidatud neli tervendamiskanalit. Meel ja teadvus on ühenduses nullpunktiväljaga. Informatsiooni ülekanne nende vahel toimub niinimetatud mittelokaalse kanali kaudu. Keegi ei tea, kuidas see täpselt toimub. Me teame, et see toimub, selle mõju on tõestanud kaalukad uuringud (vt 5. peatükk). Ka meel on infoallikas, mis edastab kehale informatsiooni niinimetatud meele-keha kanali kaudu. See kanal on paremini tajutav kui mittelokaalne kanal, sest ta on tegelik füüsiline süsteem kehas. Meele-keha kanaliks on neuroendokriinsüsteem. Ma kirjeldan meele-keha kanalit seitsmendas peatükis. Molekulaarne kanal on keskkond, mille kaudu voolab molekulaarne informatsioon. Molekulaarset informatsiooni sisaldavad medikamendid, toitained, ravimtaimed ja bioloogilised ravimid. Enamikul juhtudel on molekulaarseks kanaliks vereringe, mis kannab informatsiooni vastavate kudedeni, näiteks elundite või näärmeteni. Energiakanal kannab informatsiooni jõuosakeste kujul. See kanal on keskkond, milles jõuosakesed liiguvad, ja selleks võib olla kas õhk, kui tegemist on helilainetega, ruum, kui tegemist on valgusega, või kehakude, kui tegemist on mehaanilise survega. Informatsioonilise tervendamise süsteem vajab kõiki nelja kanalit, et viia kehasse tervendavat informatsiooni. Me eksisteerime energia, molekulide, meele ja teadvusena, seega peame tervendama kõiki neid tasandeid. Me kasutame selleks iga tasandi infoallikaid, et anda kehale nii palju tervendavat informatsiooni kui võimalik.


3. PEATÜKK

KOODI MURDMINE

Me vajame ellujäämiseks ja tervenemiseks pidevalt täiendavat informatsiooni. Informatsioon on kõikjal, me peame ainult õppima, kuidas sellele ligi pääseda, et terveneda. Informatsioon on olemas meie aitamiseks, kuid pole vahetult kättesaadav. See on kodeeritud, lukustatud salakoodiga, mille murdmiseks on vaja erilisi võtmeid. Enne nende võtmetega tutvumist peame paremini tundma õppima infovoolu rolli tervenemisel. Teeme seda mõne näite varal. Nendes näidetes on sõnal korrastamatus sama tähendus mis sõnal entroopia. Kõigepealt heidame pilgu veresoontele. Veri voolab läbi keha, võttes kopsudest hapnikku ning transportides selle rakkudesse ja kudedesse. Paljud keha elundkonnad teevad koostööd vererõhu säilitamiseks, et veri voolaks sinna, kus teda on vaja. Veresooned teevad koostööd närvis steemi, sisenõrenäärmete ja erituselunditega, et hoida rõhku konstantsena. Neid kõiki võib pidada korrastatud, kõrge keerukuseastmega s steemideks. Oletame n d, et sul on vigastus, tõsine rebend. Haav veritseb tugevasti. Veri ei voola rakkudesse ja kudedesse, vaid organismist välja. S steem kannatab korrastamatuse all. Keha reageerib korrastamatusele p dega liikuda korrastatuse suunas. Närvis steem paneb veresooned ahenema, neerud seiskuvad ja hormoonid vallanduvad, et verd säilitada. Isegi verel on oma viis veritsemise takistamiseks. Veri h bib, et sulgeda auk veresoones. Kõik need s steemid hakkavad tööle, et veresoonkonda korrastada. Kui see õnnestub, siis keha terveneb, kui ei, siis liigub organism suurema korrastamatuse ja sealt edasi surma poole. Seda liikumist korrastatuse suunas nimetatakse tavaliselt hom ostaasiks. Homöostaas on keha võime säilitada näiteks kaltsiumi või gl koosi taset veres, kasutades tagasisides steeme. S steem tajub taseme muutust ja reageerib, aktiveerides mehhanismi, mis taastab vajaliku taseme. Homöostaas hoiab meid elus. See hoiab kõik meie organismi elundkonnad kooskõlas. S da lööb just õiges tempos, et kanda edasi just õiget hulka verd, mis viib just õige koguse hapnikku kudedesse. Aju vajab pidevalt gl koosi ja sisenõrenäärmed eritavad usinalt hormoone, et teda varustada. Liiga suure või liiga väikese gl koosihulga tagajärjeks oleks kooma. Kõik keha elundkonnad hoitakse täpses tasakaalus. Homöostaas pole võimalik ilma informatsiooni pideva juurdevooluta. Kui mingi aine tase langeb, on vaja saata informatsioon olukorda reguleerivasse elundkonda, et see saaks reageerida. Ka see reguleeriv elundkond peab reageerima muutusele mingil viisil, mis sisaldab informatsiooni. Veritsemise puhul toimub organismis muutus, liikumine entroopia suunas. Homöostaatilised mehhanismid peavad reageerima informatsiooni viimisega elundkonda, et anda tagasikäik, mis muudaks selle taas korrastatuks. Närvis steem tajub näiteks vererõhu alanemist. Ta reageerib informatsiooni saatmisega veresoontele, et need aheneksid ja säilitaksid nii rõhku. Neerud tajuvad samuti rõhu alanemist ja eritavad hormoone, mis sarnanevad tillukestele infopakettidele. Need annavad neerudele käsu ... peatada oma töö ja säilitada vere hulka. Kõik elundkonnad tegelevad rõhu säilitamisega, viies informatsiooni vigastatud elundkonda. Teiseks näiteks on vähirakkude korrastamata olemus. Normaalsete rakkude korrastatuse tase on väga kõrge. Kui nad jagunevad, tekivad nende täpsed koopiad ja korrastamatusest moodustuvad väga korrastatud s steemid. Organism p ab toime tulla suureneva entroopiaga parimal võimalikul viisil. Keha elundkonnad p avad kahjustatud rakke mber korraldada, sisestades neisse informatsiooni. Mõnikord see õnnestub ja mõnikord


mitte. On veel palju näiteid homöostaasist ja informatsiooni viimisest keha elundkondadesse, et taastada suurema korrastatuse seisund. Põhiline on see, et homöostaasi säilitamiseks ja järgnevaks tervenemiseks on vaja informatsiooni. Ravikoodi murdmiseks läheb vaja seitset võtit. Joonisel 3.1 on need kõik ära toodud. Koos moodustavad need võimsa ravis steemi ja aitavad sul kasutada lõputut tervendava informatsiooni varu. Neid võtmeid võib kasutada peaaegu iga ravi puhul ja hendada kõigi tervendamismeetoditega. Oluline on igast võtmest ldjoontes aru saada, enne kui liigume edasi raamatu lejäänud osa juurde. Ära kõhkle seda osa raamatust uuesti lugemast, kui sul on vaja võtmed veelkord le vaadata.


Ravikoodimurdminenaidis