–1– Mart sündis Meltsaste talupidajate perekonda paar kuud enne viimast suurt sõda Eestimaal. Aeg ei olnud siia ilma tulekuks küll kõige soodsam ning sama võis ka elukoha kohta öelda, aga sinna polnud midagi parata. Sellest, kuidas rinne esimest korda üle nende talumaade veeres, ei teadnud Mart midagi, aga teist kordsest sõjamöllust sööbisid poisikese mällu mitmed pildid. Kõige selgemalt mäletas poisike miskipärast ühte ema ütlemist, kui kohutav paugutamine Tallinna külje all läbi sai. „Jumal tänatud, see õudus on seks korraks möödas,“ ohkas Juuli Meltsas põllenurgaga silmi kuivatades. „Ise elus, hooned terved ja loomadki alles.“ „Jah, pooled kanad viidi küll minema, aga isegi siga jäi lauta alles ning talu maad on jälle meie päralt,“ lisas isa. Issi lause unustas Mart loomulikult kohe ära. Küll aga murdis ta selle üle pead, et huvitav, kes see jumal on ja miks just teda tänama peab? Vaat sellest Mart aru ei saanud. Ülejäänust natuke siiski sai. Talumaade osas kuulus Männimäe koht Jälgimäe küla kesk miste hulka ning ega kiidelda polnud peremehel midagi. Väike sed põllulapid, napi ninaesisega karjamaa, jõeäärne heinamaa ja metsatukk võimaldasid kuidagimoodi ots otsaga kokku tulla, aga ei enamat. Põuasel suvel pakatas savine pinnas kivikõvaks ja praguliseks, vihmaperioodidel ujutas vesi madalamad maad üle. Tänu mitmele tervisehädale Männimäe Madis püssi alla minekust küll pääses, aga rasket põllutööd tuli tal ikka teha. Mis sest, et see tal hooti üle jõu käis. Aga kuhu sa pääsed? Madisel oli vahel silme eest must, aga majapidamist ta laokile
7