2 Kuidas seisakuid ületada Kord põrkas Olavi lennutatud droon kokku ühe kõrge puu ladvaga ja jäi sinna kinni – oksterägastikku liiga tugevasti takerdunud, et ise lahti tulla, liiga kõrgel, et redeliga järele ronida või isegi kiviga alla visata. Ka puu otsa ronimisest poleks kasu olnud: droon oli takerdunud peenikestesse okstesse. Olav tundis end samasuguses ummikus nagu droon. Mida teha? Olav otsustas, et ei tee mitte midagi. Ja see aitas tal drooni puu otsast kätte saada. Kuidas? Selle juurde kohe asumegi. Seisakud ja frustratsioon on õppides tavalised: esseega alustades võivad tühjad lehed tekitada tunde, et te ei suuda ainustki lauset välja mõelda; uus programmeerimiskood võib teid kimbatusse ajada. Mainisime juba eespool mõningaid soovitusi, kuidas vältida kognitiivset kinnistumist, nagu näiteks teisele ülesandele korraks ümber lülitumine või lühikesed puhkepausid. Ent kui mõistate pisut paremini, kuidas aju töötab, võite sellist frustratsiooni vältida ja samal ajal õppimist lausa kiirendada.
Keskendunud ja automaatne mõtterežiim suurte ja väikeste probleemide lahendamiseks Ajul on mõtlemise ja õppimise jaoks kaks täiesti erisugust režiimi. Esimest nimetatakse keskendunud režiimiks. Sellest rääkis meie raamatu esimene peatükk. Selle nimetus kirjeldab üsna täpselt asja olemust – millelegi keskendudes olete keskendunud režiimis. Näiteks võite keskenduda füüsikaülesande lahendusele. Või pingsalt uusi sõnu pähe õppida.
ÕPI NAGU PROFF
23