Müügilepingu olemus
1. Müügilepingu olemus 1.1. Müügilepingule kohalduvad normid 1 Müügileping kuulub klassikalise õigusteadusliku liigituse järgi sellisesse õigusharusse nagu võlaõigus. Enamik võlaõiguse kui õigusharu kohta käivaid norme asub VÕSis. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike (füüsiliste ja juriidiliste) isikute vahel. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhted tuginevad VÕSi § 3 kohaselt kas lepingule või seadusele. 2 Võlaõigus jaguneb üld- ja eriosaks. Võlaõiguse üldosas (VÕSi §-d 1–207) on sätestatud reeglid, mis kehtivad kõigi võlasuhete suhtes, eriosas reguleeritakse üksikuid võlasuhteid. Võlaõiguse eriosa regulatsioon hõlmab nii tehingulisi võlasuhteid ehk lepinguid kui ka seaduse alusel tekkivaid võlasuhteid. Seejuures moodustab normide põhimassi lepingulistele võlasuhetele kohalduv normistik – lepingulised võlasuhted VÕSi §-des 208–1004, lepinguvälised võlasuhted VÕSi §-des 1005–1067.
11