konna liigid ei tee oma õisi õigupoolest üldse lahti – või kui, siis vaid väga erilistes tingimustes, sellised on näiteks imekaktused (Frailea) ja pisikaktused (Blossfeldia). Nende õied on kleistogaamsed, see tähendab, et nad viljastuvad omaenese tolmuga ilma õite avanematagi. Öised õitsejad on enamasti kiiskavvalgete ja sageli lõhnavate õitega, et tolmeldajad, näiteks nahkhiired, need kiiresti ja kergesti üles leiaks. Päevaloojangul puhkenud õied on hommikuks juba närbunud, olgu siis tolmeldatuna või mitte. Öökuninganna (suureõieline kuukaktus, Selenicereus grandiflorus) ja ööprintsess (tiivuline kuukaktus, Selenicereus pteranthus) on siin head näited. Sobivates tingimustes võivad mõlemad liigid toaski õide puhkeda, ent kuigi sageli seda siiski ei juhtu. Öine õitseja, keda peamiselt tolmeldavad nahkhiired, on ka kuulus saguaaro-karneegiakaktus (Carnegiea gigantea), ent teda toas õitsema meelitada ei õnnestu – õitseikka jõuab see liik alles mitmekümne aasta vanuse ja mitme meetri kõrgusena. Öösiti õitsevad ka troopikast pärit diskokaktused (Discocactus), kes kollektsioonides oma pirtsakuse tõttu väga laialt levinud pole. Paljud liigid – õigupoolest lausa enamik – on aga päevase õitsemisega ning putukate kõrval on tolmeldajatena arvestatavad ka linnud, täpsemalt koolibrid. Koolibrite abil tolmlevate kaktuste õied on punased, putuktolmlejatel aga mõnda teist tooni, sest erinevalt putukaist tajuvad linnud punast värvust väga hästi. Tavaliselt sirutub kaktuse areoolist välja üksainus õienupp, ent on ka liike, kellel ühel areoolil tekib korraga palju õisi. Tuntuim selliste liikide seast on vahest korrapärane mustikkaktus (Myrtillocactus geometrizans), kelle viljad on maitsvad ja kohalike seas kõrgelt hinnatud. Mõnede liikide õitseikka jõudnud taimedel moodustub aga hoopis eriline paljunemisorgan tsefaalium ning õisi ja vilju tavalistele areoolidele ei tekigi. Tuntuimad tsefaaliumimoodustajad on melonkaktused (Melocactus) ja diskokaktused (Discocactus) – neil on tipmine tsefaalium; külgmise tsefaaliumiga on aga näiteks rauga-juuskaktus (Cephalocereus senilis). Neid kaktusi on toatingimustes üsna keeruline kasvatada, pealegi lähevad nad vanusega aiva piredamaks. Sammasjat rauga-juuskaktust toas õitsemas näha pole vähimatki lootust, aga tõele au andes on see liik ka ilma õiteta väga kaunis.
20
K A KT U S E D