õitega hübriide meil kodudes sageli kasvatatakse. Need liigid on aga niisketesse kasvukohtadesse levinud pärast seda, kui neil oli sukulentsus niiskusepuudusel juba välja kujunenud ja nii on nad sukulentideks jäänudki. Seega, kuigi mitte iga sukulent ehk lihaktaim ehk turdtaim pole kaktus, on kõik kaktused sukulendid. Tõsi, lehiskaktusi (Pereskia), kes on olemasolevaist kõige algelisem kaktuseperekond, ei peeta küll alati sukulentideks, sest nende lehed on pigem tavalised kui sukulentsed ja varski ennemini puitunud kui lihakas.
Muundunud võrse Teiseks, kaktustele on iseloomulik eriline organ areool, mis vastab tavaliste lehttaimede võrsele. Kaktustel on see võrse muundunud ja väga tugevasti lühenenud, kujutades väliselt endast astelde ja/või karvakestega padjandit, millest kasvavad välja ka õied ja viljad. Kaktuste astlad on õigupoolest muundunud lehed ja erinevad selle poolest selgelt näiteks sukulentsete piimalillede ogadest, mis on hoopis epidermi väljakasved või muundunud õisikuvarred. Areool võib olla jagunenud kaheks, talitluselt erinevaks osaks: nii kasvatab näiteks näsakaktustel (Mammillaria) astlaid areooli see osa, mis paikneb näsa tipul ning näsade vahelisest areooli osast tulevad õied ja hiljem viljad. Areoolid ongi kaktuste äratundmisel kõige olulisemad – kui taimel on need olemas, võite teda julgesti kaktuseks pidada.
Viljad Kolmandaks kaktustele iseloomulikuks jooneks on see, et nende viljad on botaaniliselt marjad. Ei maksa siis imestada, et kohalikud paljude kaktuseliikide marju korjavad ja neid lausa delikatessiks peavad. Kalli raha eest võib kaktuste marju mõnikord meilgi osta – Stockmanni kaubamajas olen müügil näinud nii metskaktuse (Hylocereus) kui viigikaktuse (Opuntia) vilju (vastavalt pitaiad ja tunad). Mõlemad on üsna maitsvad. Päris hea maitsega on ka lehtkaktuste marjad ning suuri söödavaid vilju võib saada kuukaktustelt (Selenicereus). Paraku viljuvad lehtkaktused harva ja ainult siis, kui erinevad sordid kõrvu kasvavad ja risttolmlevad: oma tolmuga õied ei viljastu. See omadus on tüüpiline enamikule kaktustest. Väga maitsvaks julgen oma tagasihoidlike kogemuste najal pidada vaid ühe metskaktuse liigi (Hylocereus megalanthus’e, tuntud ka Selenicereus megalanthus’ena) vilju – nood pitaiad olid tõepoolest võrratu maitsega.
18
K A KT U S E D