iluküla tähendab kohta, kus on ilus
S
EAL SEE ONGI! Ta läheb aeglaselt lähemale, jääb seisma. Ettevaatlikult puudutab käsi rauda, see on konarlik ja külm. Ta vaatab roostes väravat, mis üleni kaetud metsviinapuuga, ning hakkab uurima keerulisi barokkkirjas tähti. Üleval on selgelt näha L; vaevu nähtav kriips selle ees peaks I olema – paremal väravapoolel on näha K ja viinapuuväätide all veel L ja A tähed1. Kokku annavad tähed ILUKÜLA. See on eesti keeles ja tähendab kohta, kus on ilus. Arina on pärale jõudnud, kohta, millest ta on kogu oma elu unistanud. Mõlemal pool väravat vohab läbimatu hekk. Ema oli talle rääkinud, et kolmsada aastat tagasi oli sepistatud väravate kallal pikka aega töötanud itaalia kunstnik. Miks nad sellel küll hukka minna lasevad? Või ei elagi siin enam kedagi? Kas nad on surnud ja kogu majapidamine mahajäetud? Ta katsub väravat lahti teha. Lootusetu. See ei liigugi. Kui ta kogu jõuga seda tõukab, kääksatavad roostes hinged valjult. Avaneb väike pragu, piisavalt lai, et õbluke tütarlapsekeha läbi mahub. Ettevaatlikult kahlab Arina läbi kõrge heina, põlvini rohus, parki. Punane vaher on sirutanud oksad rohu kohale. Paks pruunipunakuldne lehevaip katab teed, kollaste kastanilehtede vahel lõhenenud okaskerad. Arina korjab sametpehmest sängist kaks pruuni muna. Nühib kastaneid vastu varrukat, tunneb rõõmu nende läikest ja torkab nad sportmantli taskusse. Mulla ja puu1
Saksakeelses variandis ILUKÜLL. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused. 7