Hea lugeja! 10
Alustuseks 13
Perekonna botaaniline ülevaade 17
Mõisted 19
Botaaniline iseloomustus 25
Looduslik levila 27
Madalakasvulised floksid 29
Douglasi floks (Phlox douglasii) 30
Kevadfloks (Phlox divaricata) 31
Nõeljalehine floks (Phlox subulata) 32
Roomav floks (Phlox stolonifera) 33
Sile floks (Phlox glaberrima) 34
Suvifloks (Phlox drummondii) 37
Kõrgekasvulised floksid 39
Arendsi floks (Phlox ×arendsii) 41
Karoliina floks (Phlox carolina) 43
Laialehine floks (Phlox amplifolia) 45
Laiguline floks (Phlox maculata) 47
Aedfloks 49
Aedfloks (Phlox paniculata) 51
Sordiaretuse ajalugu 61
Floksid Eestis 75
Aedfloks – Eesti pärandtaim 77
Eesti sordid 85
Kuidas sorti registreerida 89
Kollektsioonid ja kasvatajate lood 91
Floksid Tallinna Botaanikaaias 91
Floksid Tartu Ülikooli Botaanikaaias 95
Floksid Räpina Aianduskoolis 96
Floksid Lääne-Virumaal Mädapea mõisas 97
Krista Kuke floksid Viljandimaal Metskülas Nõrga talus 99
Botaanik Urmas Laansoo floksid Raplamaal Kohilas 100
Aide Vendla floksid Viljandimaal Ivaski külas Asu talus 101
Ave Visnapuu floksid Harjumaal Maardu külas 102
Perekond Jürjendali floksid Harjumaal Vilumäe külas 105
Tiina-Mari Viidese floksid Harjumaal Sakus 107
Ülle Kanguri floksid Jõgevamaal Kõpu külas 109
Heljo Aarelaidi floksid Tartumaal Aakre külas
Sääse talus 111
Villu Lüki siniste flokside kogu Viljandimaal
Kalvre külas Tõru talus 113
Tekstiilikunstnik Anu Raua floksid Viljandimaal
Heimtali külas Kääriku talus 115
Kasvatamine 117
Kasvukoha valik 119
Kasvukoha ettevalmistamine 121
Istikute valimine ja istutamine 123
Hooldamine 127
Paljundamine 137
Seemnetega paljundamine 139
Puhmiku jagamine 141
Pistikutega paljundamine 142
Haigused, kahjurid ja kasvuhäired 149
Kasutamine aiakujunduses 167
Kasutamine lõikelillena 177
Sordikirjeldused 183
Auhinnatud sordid 327
Lõpetuseks 337
Tänusõnad 341
Kasutatud allikad 344
Autoritest 348
Hea lugeja!
Floksid on olnud aiapidajate lemmikud juba sajandeid, lummates oma rikkaliku värvipaleti, meeldiva lõhna ja kauakestva õitsemisega.
Floksimaailm on erakordselt mitmekesine, millest annab tunnistust ka raamat, mida sa praegu käes hoiad. Kõigepealt tutvume floksi perekonnaga üldisemalt, seejärel suundume erinevate liikide ja sortide juurde. Peamise tähelepanu saab tuntuim ja Eesti aedades kõige sagedamini kasvatatav paljude sortidega aedfloks (Phlox paniculata). Teeme lühiülevaate sordiaretuse ajaloost maailmas ja jälgime flokside jõudmist Eestisse ning nende kohta tänapäeva aiakultuuris alates botaanikaaedade ja aianduskoolide panusest kuni erakollektsioonide ja näitusteni.
Paljudele meist on floksid nostalgilised pärandtaimed, kes seovad meid eelmiste põlvkondade aiapidamise traditsioonidega. Seetõttu on flokside kasvatamise kõrval niisama oluline hoida ja edasi kanda nende ajaloolist ja kultuurilist väärtust.
Flokside kasvatamine nõuab aiapidajalt üksjagu teadmisi ja hoolt, kuid pakub ka palju rõõmu ja rahulolu. Raamatus jagame nõuandeid nende kaunite lillede istutamise, hooldamise ja paljundamise kohta ning tutvustame levinud kasvuhäireid, haigusi ja kahjureid. Lisaks pakume välja ideid flokside kasutamiseks aiakujunduses – olgu selleks siis värvikad peenrad, lõhnavad hekid või efektne taust suurematele kompositsioonidele.
Raamatu koostamisel oleme lähtunud oma aastatepikkustest kogemustest flokside kasvatamisel ning võtnud arvesse ka teiste kogenud kasvatajate teadmisi ja häid nõuandeid. Soovisime luua tervikliku ja praktilise teejuhi, mis vastaks nii algajate kui ka edasijõudnud aiapidajate küsimustele ning inspireeriks katsetama erinevate floksidega, looma unikaalseid aiakujundusi ja jagama seda ilu ka järgmistele põlvkondadele.
Ava raamat ja sukeldu flokside imelisse värvikirevasse maailma!
Krista Kukk ja Heli Russak
‘Babyface’
‘Luc’s Lilac’ ‘Miss
ARENDSI FLOKS (Phlox ×arendsii)
Arendsi floks (Arendsi leeklill) on hübriidne liik, kes on saadud aedfloksi (Phlox paniculata) ja kevadfloksi (Phlox divaricata) ristamisel.
Esimesena tegi seda 1910. aastal tuntud Saksa sordiaretaja Georg Arends, kelle järgi on antud liigile ka nimetus. Hiljem on aretanud Arendsi floksi sorte ka teised sordiaretajad. Hübriidsetel sortidel on varred suhteliselt lühikesed ja õied väiksemad, kuid õisikud tihedad. Õitsemist alustavad varakult, juba juuli keskel. Kuna üks esivanem on aedfloks, siis nii taimede välimus kui kasvunõuded on temaga üsna sarnased. Kahvatulillade õitega ‘Hilda’ ja sinakaslillade õitega ‘Lisbethi’ aretas Georg Arends 1913. aastal, säravalt purpursete õitega ‘Anja’ on aretatud 1966. aastal. Uuematest sortidest on tuntumad Hollandi sordiaretaja Jan Verschoori aretatud beebiroosade õitega ‘Babyface’ (2004), sügavroosade õitega ‘Pink Attraction’ (2006), helelillade õitega ‘Miss Jessica’ (1996) jpt. Uuematel sortidel võib õitsemise aeg olla ka hilisem ja taimede kõrgus varieerub olenevalt sordist rohkem.
Taluaedades paigutati lillepeenrad elumajade lähedusse, sageli olid need korrapärase kujuga ristkülikud. Paljude inimeste lapsepõlvemälestustes on meeldivalt lõhnavad valged, roosad või lillad floksid, kes olid istutatud pikkade ridadena teede äärde või maja ette.
Suhteliselt kergesti kasvatatavate ning loodusliku taimmaterjali hulka sobivate püsilillede populaarsus ja kasutatavus suurenesid pidevalt seoses kodude ümbruse aina hoogustuva heakorrastamisega. Tuntud aiandusspetsialistid Jaan Port, August Mätlik ja Andres Lange andsid 1920.–1930. aastatel ajakirjade Aed ja Koduperenaine veergudel näpunäiteid maakodude korrastamiseks ning sobiva haljastusmaterjali valikuks. Nende soovitatud lillede hulgas on esile toodud ka floksid.
Väga suurt mõju avaldasid iluaiandusele ja eriti lillede kasvatamisele järgmised raamatud: Jaan Porti „Iluaiad ja kodu ümbruse kaunistus“ (1933), Jaan Porti ja Kustas Põldmaa (Gustav Põldmann) „Kodu ja kooliaed” (1934) ning Jaan Porti koostatud (paljude kaasautoritega) „Tegeliku aianduse ja mesinduse käsiraamat III. Iluaiandus“ (1935) jpt.
Nõukogude ajale omane kaubapuudus avaldus ka aianduses.
Vähelevinud istikuid oli võimalik soetada ainult tutvuste kaudu. Läänemaailm oli raudse eesriide taga, aga idapiir oli avatud. Nii vahetatigi teavet ja taimmaterjali vennasvabariikide uurimisasutuste ja puukoolidega. Läbi aegade on märkimisväärne osa uute püsililleliikide ja -sortide toomisel Eestisse, nende uurimisel ning meil kasvatamiseks sobiva sortimendi väljaselgitamisel olnud botaanikaaedadel. 1956. aastal ilmunud maastikuarhitekt Aleksander Niine kirjutatud raamatus „Püsilillepeenar“ on aedfloksidel kindel koht rikkalikult õitseval peenral. Raamatus on mainitud päris palju sorte, kes on veel tänapäevalgi populaarsed. Päikeselise kasvukoha näidispeenraplaanidel on pakutud järgmisi aedfloksi sorte: ‘Coquelicot’, ‘Elizabeth Campbell’, ‘Iris’, ‘Jules Sandeau’, ‘Leo Schlageter’, ‘Othello’, ‘Professor Went’, ‘Sindbad’, ‘Tenor’ jt. 1977. aastal toimus Türil esimene lillelaat, mis oli tõeline aiandusinimeste laulupidu, kus müüdi kõikvõimalikku taimekraami. Türi lillelaat on tänaseni väga populaarne. 1978. aastal ilmunud Elju Sarapuu raamatus „Kõrgekasvulised püsililled” on kirjeldatud järgmised aedfloksi sordid: valgeõielised: ‘Freifräulein von Lassberg’, ‘Frau Anton Buchner’, ‘Graf Zeppelin’, ‘Kirmesländer’, ‘Mia Ruys’, ‘Sommerkleid’; roosaõielised: ‘Corall’, ‘Elizabeth Campbell’, ‘Eva Foerster’, ‘Jules Sandeau’, ‘Rheiländer’, ‘Thor’, ‘Wiking’; punaseõielised: ‘Africa’, ‘Karl Foerster’, ‘Professor Went’, ‘Purpurmantel’, ‘Saladdin’, ‘Späthrot’; lilla- ja siniseõielised: ‘Amarantriese’, ‘Le Mahdi’, ‘Rayonnant’.
Floksidel esineb mitmesuguseid haigusi, kuid teadlikult haiguskindlamaid sorte valides on võimalik haigustega kaasnevaid probleeme vähendada või vältida. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu kasvukoha valikule, mullastikule, niiskusrežiimile jne. Õige hoolduse korral pakuvad floksid palju rõõmu ja toovad aeda värvikirevust.
Kõige rohkem kasutataksegi aedfloksi püsilillede segapeenral. Kompositsioonide kavandamisel tuleb floksidele valida naabrid, kellele sobivad sarnased kasvutingimused. Imehästi sobivad nad kokku teiste päikest armastavate püsililledega nagu härjasilmad, päevakübarad, päikesesilmad, kuldvitsad, heleeniumid, mailased, siilkübarad, päevaliiliad jpt. Sellised peenrad on lopsakad ja ilusad, kui tagatud on piisav mulla niiskus ja toitainete rikkus.
Aedflokside juured paiknevad maapinna lähedal. Seetõttu sobivad nende ette pinda katvad kurerehad ja muud madalad pinnakattetaimed, kes ei konkureeri niiskuse ega toitainevajadusega, aga hoiavad ära juurte ülekuumenemise.
Üks lihtsamaid ja samas suurejoonelisemaid kujunduslahendusi on mitme erineva floksisordi kombineerimine. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu mõningatele üksikasjadele:
värvide valik – monotoonne või kombineerida kahte või enamat värvi;
toonide jaotumine – laigud, triibud jms;
värvide intensiivsus – õrn või, vastupidi, küllastunud;
värvide intensiivsus kaugvaates.
Paljude sortide õite värvus võib päeva jooksul muutuda, eriti ilmekalt on seda näha lillakatel sortidel, kes hämaramas valguses on hoopis sinakad.
Mõningad sordid vajavad istutamist lähivaatesse, sest nende omapärane õiemuster pole kaugvaates nähtav (‘Drakon’, ‘Eden’s Smile’, ‘Vrubel’ jt). Ka mitmevärviliste kroonlehtedega sortide värvus on kaugelt vaadates hoopis teistsugune kui lähedalt. Seda asjaolu tuleb kujundamisel kindlasti jälgida.