VÄLJAANDE TOIMETAMISPÕHIMÕTTED JA ÜLESEHITUS Väljaandes publitseeritud käsikirjalised tekstid on avaldatud võimalikult originaalitruult. Üldjuhul on lähtutud üleskirjutajate kirjaviisist. Vaikimisi on parandatud ilmselged kirjavead ja keelelised vasturääkivused, tahtmatud sõnakordused ja tähevead. Sisu parema mõistmise huvides on mõnel juhul lisatud tekstisiseseid täiendusi, mis on märgendatud nurksulgudega. Lugemise lihtsustamise huvides on vanas kirjaviisis kirja pandud tekstid toimetatud uude kirjaviisi. Kõigis tekstides on parandatud interpunktsioon vastavalt tänapäeva ortograafiale ning ühtlustatud tekstide lõigustust. Siirdkõne on toimetamisel vormistatud otsekõnena. Helilindistuste litereeringute puhul on oluliseks peetud loetavust, seetõttu on loo kirjalikust esitusest välja jäetud tähenduseta täitesõnad ja suulisele kõnele iseloomulikud sõna- ja lauseotsingud, mis on jutustajal lõpetamata jäänud. Kui jutustaja on loo rääkimisel end parandanud, on esitatud süžee seisukohalt loogilisem variant. Konkreetsed tekstoloogilised märkused on allviites, üldisemad märkused aga tekstikommentaarides, mis paiknevad tüübikommentaari järel. Murdetoimetamine. Arhiivis leidub nii kirja- kui murdekeelseid üleskirjutusi. Jakob Hurda algatatud pärimuse kogumisest osavõtjate, aga ka hiljem arhiivile kaastööd teinud kogujate ja üleskirjutajate kirjakultuuriline taust ning kogemus on olnud väga erinev. Kogujate seas oli nii kooliõpetajaid, vallakirjutajaid, luuletajad ja kirjamehi kui ka koolilapsi, kes alles õppisid kirjutamist, või lihtsaid tööinimesi, kes kirjutasid harva. Seepärast on kirjapandud tekstide kirjaviis sageli ebaühtlane ning murde- ja kirjakeel on omavahel segunenud. Murdekeele toimetamisel on püütud säilitada kirjapanija kirjutuslaadi, teksti piires ilmnenud ebaühtluste puhul on eelistatud murdele iseloomulikke jooni, kuid murdekeelt tervikuna rekonstrueeritud ei ole. Võru ja setu murdetekstides tähistab larüngaalklusiili q-märgis. Erinevalt EMj I köidetest pole loomamuinasjuttude antoloogias setu murdetekstides eristatud kõrgenenud õ-häälikut märgitud y-tähega. VÄLJAANDE ÜLESEHITUS TEKSTID: a) Jutu järjenumber. Eesti loomamuinasjuttude antoloogias on tekstid läbivalt nummerdatud. b) Pealkiri. Üldjuhul on jutul üleskirjutaja pandud pealkiri. Originaalpealkirja on muudetud juhul, kui sama pealkiri väljaandes kordub. Kui käsikirjas pealkiri
31
