Kõik, mida pead teadma 1. ja 2. tüüpi diabeedi kohta
Erinevused
alamtüüpide vahel ja see, kuidas need sind mõjutavad
Lisa vürtsi oma toidulauale, et kontrollida kehakaalu ja püsida tervena
Kaasaegne käsitlus
Alates elustiilimuutustest kuni ravimiteni – avasta erinevaid viise, kuidas hoida veresuhkrut kontrolli all Hea toitumine
| Lihtsad harjutused | Hüpode ja hüperite äratundmine
Kas sul on diagnoositud eeldiabeet?
Miks peaksid selle tervisehoiatuse järel oma harjumused üle vaatama
6 Mis on diabeet?
Glükoosi, insuliini ja kõhunäärme roll organismis
12 Tunnused ja sümptomid
Varajaste hoiatavate märkide ja riskitegurite äratundmine
16 Mis on eeldiabeet?
Mida diagnoos tähendab ja kuidas selle varajase hoiatuse korral tegutseda
20 Diabeedi diagnoosimine
Mida oodata diabeedi diagnoosimise teekonnal
24 Diabeet lapsepõlves
Kuidas tulla toime lapsepõlvediabeedi väljakutsetega ja hästi hakkama saada
32 Diagnoosiga leppimine
See võib olla šokk, kuid on esimene samm parema enesetunde poole
36 Diabeedi kontrollimine
Diabeedi kontrolli all hoidmiseks on palju võimalusi
42 Liikumise olulisus
Miks on liikumisel diabeedi kontrollimises nii suur roll
44 Sammu end vormi!
Kõnni end tervemaks ja aita diabeeti paremini ohjata
48 Sukeldu vormi!
Anna oma basseinitreeningule hoogu vaid 30 minutiga
52 Kiire tervisepuhang
Vali üks meie viiest treeningust, et parandada enesetunnet
56 Lisa oma toidulauale vürtsi
Diabeet ei tähenda, et peaksid maitsest loobuma
60 Mis täpselt on glükeemiline indeks?
Mõista toidu GI näitu, et hoida veresuhkrut kontrolli all
62 Dieet diabeedi korral
Langeta kaalu, tunne end hästi ja hoia veresuhkur tasakaalus
66 Kui saledusest ei piisa
Rasvumine ei ole ainus 2. tüüpi diabeedi riskitegur
68 Halvad harjumused ja diabeet
Kuidas mõjutavad alkohol, suitseta mine ja stress diabeetikuid?
72 Ütle hüvasti halbadele harjumustele
Kas tunned end tervise osas ummikus? Siit saad nõu, kuidas teha positiivne muutus
72 Paranda oma une kvaliteeti… alatiseks
Nipid ja soovitused, mis aitavad igal öösel hästi magada
76 Hüpod, hüperid ja ketoatsidoos
Kuidas märgata, kui veresuhkur pole õiges vahemikus
80 Pikaajalised tüsistused
Hoia silm peal teistel probleemidel, mis võivad tekkida
88 Naiste tervis ja diabeet
Alates rasedusest kuni menopausini – kuidas diabeet naisi mõjutab
92 Diabeeti põdeva inimese eest hoolitsemine
Kuidas aidata – ja mitte takistada –diabeediga elavat inimest
98 Elu diabeediga
Lugu vastupidavusest, mässumeelsusest ja heast huumorist 1. tüüpi diabeedi korral
106 Tee paus!
Planeerides ei pea sa välisreisidest loobuma
110 Töötamine diabeediga
Vähesed kohandused võivad muuta tööelu palju turvalisemaks
Uurime, mida see diagnoos tähendab ja kuidas selle varajase hoiatava märgiga tegeleda.
Sa oled läinud rutiinset vereanalüüsi tegema, ootamata, et midagi ebatavalist välja tuleks, ja järsku öeldakse sulle, et sul on eeldiabeet. See võib täiesti mõistetavalt tekitada muret ning jätta sind mõtlema, mida see tähendab, mida saad ette võtta ja kas sind ootab tulevikus 2. tüüpi diabeedi diagnoos.
On täiesti normaalne tunda muret, segadust või isegi eitust, kui saad teada, et oled eeldiabeetik, sest see seisund avaldub harva sümptomitena ja võib seetõttu tulla täieliku üllatusena. Samuti on tüüpiline tunda süütunnet või häbi, kuid eeldiabeet on väga levinud seisund ja sa ei ole sellega üksi. Ameerika Ühendriikides on umbes 38 protsendil täiskasvanud elanikkonnast eeldiabeet, Ühendkuningriigis arvatakse see mõjutavat umbes üht viiendikku täiskasvanutest. Maailma lõikes jäävad näitajad nende kahe vahele.
Oluline on meeles pidada, et eeldiabeet ei ole haigus, küll aga on see
varajane hoiatusmärk, et muutuste tegemata jätmisel võib sind tulevikus ees oodata tõsisem diagnoos. Teadmine, et sul on eeldiabeet, annab sulle võimu: sa saad eeldiabeeti tagasi pöörata või seda juhtida nii, et see ei areneks 2. tüüpi diabeediks. Kui midagi ette ei võta, on suur tõenäosus, et viie aasta jooksul kujuneb välja 2. tüüpi diabeet.
Püüa näha seda positiivsena. Paljud inimesed ei saa kunagi teada, et nad on eeldiabeetikud, ega saa seetõttu võimalust teha vajalikke muutusi. Selles artiklis vaatame, mida tähendab eeldiabeet ja mida saad ise ette võtta.
Tavaliselt ei liigu inimene otse normaalsest veresuhkru tasemest 2. tüüpi diabeedi diagnoosini. Veresuhkru tase hakkab tõusma juba enne ametliku diagnoosi piiri saavutamist ning see võib toimuda aeglaselt mitme aasta jooksul. Sageli me
ei teagi, et see toimub, sest alguses puuduvad enamasti sümptomid. Seda perioodi, mil veresuhkru tase on normist kõrgem, kuid mitte veel piisavalt kõrge diabeedi diagnoosimiseks, nimetataksegi eeldiabeediks. Mõnikord kasutatakse ka nimetust „piiripealne diabeet“.
Eeldiabeet viitab sellele, et keha ei töötle glükoosi nii, nagu peaks, ning insuliin ei toimi enam tõhusalt. Eeldiabeet suurendab riski haigestuda tulevikus 2. tüüpi diabeeti, eriti kui sul on ka teisi riskitegureid, nagu etniline päritolu, vanus, perekondlik taust,
Eeldiabeet
Eeldiabeet ei teki üleöö, isegi kui see võib nii tunduda. Enne seda kujuneb kehas välja teatud määral insuliiniresistentsus – nn eeleeldiabeedi staadium. Mingil põhjusel lakkavad keharakud insuliinile reageerimast nii, nagu peaks, mistõttu glükoos hakkab vereringesse kogunema. Insuliiniresistentsus suurendab eeldiabeedi ja diabeedi tekke riski. Kõige sagedasem insuliiniresistentsuse põhjus on liigne rasva kogunemine maksa ja kõhunäärme ümber. Teised põhjused hõlmavad kõrget kolesteroolitaset, ülekaalu ning istuvat eluviisi. Insuliiniresistentsus ei ole seotud ainult diabeediga, vaid võib esineda ka inimestel, kellel diabeeti ei ole. See võib olla sagedasem hormonaalsete muutuste perioodidel, näiteks puberteedi, raseduse või menopausi ajal. Mõned haigusseisundid võivad samuti põhjustada insuliiniresistentsust, näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS).
Tavaliselt ei esine insuliiniresistentsuse korral mingeid sümptomeid ning seda ei ole alati võimalik vereanalüüsidega tuvastada. See tähendab, et see võib tekkida kellel tahes ja viia märkamatult eeldiabeedi kujunemiseni. Elustiilimuudatuste kaudu on võimalik mõjutada mitmeid insuliiniresistentsust soodustavaid tegureid, aidates seeläbi selle edasist arengut ennetada.
kõrge vererõhk, istuv eluviis või ülekaal ja rasvumine.
Sageli avastatakse eeldiabeet juhuslikult – näiteks teiste terviseprobleemide või sümptomite tõttu tehtavate vereanalüüside käigus või rutiinsel tervisekontrollil. Kui sul on aga diabeediga seotud riskitegureid, eriti kui tead, et see esineb sinu perekonnas, võid paluda arstil teha vereanalüüsi diabeedi kontrollimiseks. Mida varem sa tead, seda rohkem saad ette võtta.
On palju asju, mida saad teha, et veresuhkru tase hakkaks paranema. Uuringud näitavad, et 5–10 protsenti kehakaalu langetamine (kui oled ülekaaluline) koos regulaarse liikumisega võib alandada veresuhkru taset ja isegi viia selle tagasi normi. Mida varem alustad, seda kiiremini saad väljuda eeldiabeedi vahemikust.
Elustiilimuutused võivad olla keerulised, eriti alguses, kuid olemas on nii veebipõhiseid kui ka silmast silma pakutavaid tugiteenuseid, mis aitavad ennetusplaani järgida. Need teenused jagavad juhiseid liikumise olulisuse osas ning annavad nõu tervisliku ja tasakaalustatud toitumise kohta. Veelgi olulisem on see, et need ühendavad sind inimestega, kes on samas olukorras, muutes muutused vähem hirmutavaks.
Kui otsustad pärast eeldiabeedi diagnoosi mitte midagi ette võtta, on kõige tõenäolisem tulemus see, et veresuhkru tase jätkab järkjärgulist tõusu, kuni ühel hetkel saad 2. tüüpi diabeedi diagnoosi. Sellega kaasnevad
omad probleemid ja terviseriskid, millest saad sellest raamatust lähemalt lugeda. Kui 2. tüüpi diabeet on välja kujunenud, keskendub ravi selle kontrollimisele, mitte tagasipööramisele. See tähendab eluaegset seisundi ja veresuhkru taseme jälgimist.
Pikaajalises vaates on eeldiabeedi staadiumis kontrolli saavutamine lihtsam. Nüüd, kui sa sellest tead, saad ka midagi ette võtta. On väga oluline tunda oma keha ja oma veresuhkru näitajaid, et saaksid neid jälgida. Veendu, et käid regulaarselt kontrollis, et oma edusamme hinnata – see aitab näha elustiilimuutuste mõju ja hoiab sind motiveerituna. Samuti võimaldab see varakult märgata, kui veresuhkru tase siiski tõuseb, et saaksid olukorrale õigel ajal reageerida.
Sa ei pruugi suuta haiguse arengut täielikult peatada, eriti kui sul on riskitegureid, mida sa ise muuta ei saa, kuid sa saad seda aeglustada ja edasi lükata. See on võimalus end harida, oma riske mõista ja midagi ette võtta. Vajalikud elustiilimuutused ei vähenda üksnes diabeedi tekke riski, vaid kehakaalu, toitumise ja liikumise parandamine vähendavad ka teiste tulevaste terviseprobleemide, nagu kõrgvererõhktõve, südamehaiguste ja kõrge kolesteroolitaseme riski. Kui vajad lisamotivatsiooni, siis üks uuring* näitas, et 93 protsenti täiskasvanutest, kes alustasid elustiilimuudatustega kolme kuu kuni veidi enam kui kaheksa aasta jooksul pärast eeldiabeedi kujunemist, ei arenenud 2. tüüpi diabeetikuks ning peaaegu pooltel taastus normaalne veresuhkru tase.
Eeldiabeet ei ole tee lõpp – see on võimalus muuta oma tuleviku suunda paremuse poole. Täielikule elustiilimuutusele pühendumine võib olla keeruline, seega on parem tegutseda sammsammult. Iga väike muudatus, mille teed, avaldab positiivset mõju.
„ Eeldiabeet ei ole tee lõpp –see on võimalus muuta oma tuleviku suunda.“
Siit saad teada, mida oodata diabeedi diagnoosimise teekonnal mõlema haigustüübi puhul.
TEKST Julia Mitchell
Kuigi kodused sõrmeotsatorke testikomplektid võivad näidata, kas kellelgi on kõrgenenud veresuhkru tase, ei kinnita need iseenesest diabeedi diagnoosi. Diagnoosi saamiseks on tavaliselt vajalik vereanalüüs, mille käigus võetakse väike vereproov käsivarre veenist ning saadetakse see laborisse analüüsimiseks.
Seda testi saab sageli teha perearsti juures ning tulemused saabuvad laborist mõne päeva jooksul. Mõnel inimesel tehakse analüüs haiglas, eriti
siis, kui sümptomid on muutnud enesetunde väga halvaks. Sellisel juhul võivad tulemused selguda palju kiiremini, isegi vaid mõne tunni jooksul.
Kuidas vereanalüüsid toimivad?
Peamine vereanalüüs, mida diabeedi diagnoosimiseks kasutatakse, kannab nimetust HbA1c ning see on
„mittepaastuanalüüs“. Erinevalt hetkese veresuhkru mõõtmisest näitab see test inimese keskmist veresuhkru taset viimase kahe kuni kolme kuu jooksul.
Diabeedile viitab tavaliselt HbA1c tulemus 48 mmol/mol või kõrgem. See test võib näidata ka seda, kas inimesel on risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti ehk eeldiabeet. Sellele viitab HbA1c tase vahemikus 42–47 mmol/ mol. Mõnikord võib arst määrata ka paastu veresuhkru testi, mis tähendab, et enne analüüsi tuleb hoiduda
söömisest ja joomisest kaheksa tunni jooksul (kuigi vesi on tavaliselt lubatud). Sageli hõlmab see öist paastu ning analüüsi tegemist hommikul.
Seda, kas inimesel on 1. või 2. tüüpi diabeet, saab sageli hinnata sümptomite raskusastme põhjal. Näiteks kui sümptomid on tekkinud järsku ja vajanud haiglaravi, võib see
viidata pigem 1. tüüpi diabeedile kui 2. tüüpi diabeedile. Diagnoosi aitavad mõjutada ka muud tegurid, nagu kehakaal, vanus ja perekondlik taust.
Diabeedi tüüp kinnitatakse sageli täiendava analüüsiga, mida nimetatakse C-peptiidi testiks. Selle käigus mõõdetakse C-peptiidi hulka veres või uriinis.
C-peptiid on kõrvalprodukt, mida kõhunääre toodab insuliini – veresuhkru taset reguleeriva hormooni –tootmise käigus. Tavaliselt tehakse see test vereanalüüsi abil, milleks võetakse väike vereproov käsivarre veenist, kuid
„ Seda, kas inimesel on 1. või 2. tüüpi diabeet, saab sageli hinnata sümptomite raskusastme põhjal.“
mõnikord kasutatakse ka uriinianalüüsi. Madal C-peptiidi tase võib viidata sellele, et keha ei tooda piisavalt insuliini ning tegemist on 1. tüüpi diabeediga. See võib näidata ka seda, et inimene saab insuliinravi süstide kaudu või et 2. tüüpi diabeediga inimene on lõpetanud insuliini tootmise. Kõrge C-peptiidi tase võib viidata sellele, et keha toodab liiga palju insuliini, mis osutab 2. tüüpi diabeedile.
Tuleb arvestada, et see ei ole C-peptiidi tulemuste tõlgendamise ammendav loetelu ning ebanormaalne C-peptiidi tase veres võib viidata ka muudele haigusseisunditele.
Rasedusdiabeet
See diabeedivorm tekib raseduse ajal ning vajab teistsugust vereanalüüsi. Rasedusdiabeedi diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt suukaudset glükoositaluvuse testi (OGTT).
„On oluline, et inimesed, kellel esinevad sümptomid, pöörduksid perearsti poole põhjaliku vereanalüüsi ja ravi saamiseks.“
See algab paastuveresuhkru testiga, mille käigus võetakse veri käsivarrest ning kontrollitakse inimese käesolevat veresuhkru taset. Seejärel antakse patsiendile magus jook ning kahe tunni pärast korratakse vereanalüüsi, et teha kindlaks, kas keha suudab hoida veresuhkru taseme normis.
Kui inimesel on rasedusdiabeet, näitab paastuveresuhkru testi tulemus (esimene analüüs) tavaliselt glükoositaset 5,6 mmol/l või rohkem. Kaks tundi hiljem tehtud teine vereanalüüs peaks näitama glükoositaset 7,8 mmol/l või enam.
Kuigi ainus viis diabeedi diagnoosimiseks on laborisse saadetud vereanalüüs, on olemas ka teisi teste, mis võivad viidata sellele, et inimesel võib olla diabeet. Need on olulised, sest võivad suunata inimese arsti poole täiendavateks uuringuteks.
Näiteks on kodused veresuhkru mõõtmise komplektid laialdaselt kättesaadavad ning võimaldavad inimestel ise oma veresuhkru taset kontrollida. Neid saab osta eri kujul, sealhulgas testribade ja glükoosimõõturitena, ning need aitavad jälgida
veresuhkru taset. Kuigi kõrge veresuhkru näit võib viidata diabeedile, ei tähenda see iseenesest veel haiguse diagnoosi.
Samuti võidakse patsientidel paluda teha uriinianalüüs, mis näitab, kas uriinis esineb kõrgenenud glükoosisisaldust. Kuigi väike kogus suhkrut uriinis võib olla normaalne, võivad kõrged tasemed viidata mitmetele terviseprobleemidele, sealhulgas diabeedile. Seda seetõttu, et keha eritab liigse glükoosi uriiniga. Tervel inimesel juhtub seda harva, kuna neerud imavad suurema osa suhkrust tavaliselt tagasi vereringesse.
Lõpuks võib diabeedile viidata ka silmauuring. Kuigi ka see ei võimalda diabeeti lõplikult diagnoosida, võivad optometristid tuvastada diabeetilise retinopaatia – silmatüsistuse, mis võib tekkida diabeedi tagajärjel. Diabeetiline retinopaatia kahjustab võrkkesta, mis on silma tagaosas paiknev valgustundlik kude.
Kui inimesel on diabeet, võib see põhjustada silma veresoonte kahjustusi ning takistada võrkkestal piisava verevarustuse saamist. See võib põhjustada tõsiseid nägemisprobleeme.
Inimesed, kes teavad, et neil on diabeet, saavad läbida täiendavaid sõeluuringuid, millega kontrollitakse võrkkesta tervist. See on oluline, sest diabeetilise retinopaatia sümptomeid ei ole alati võimalik tavapärase nägemiskontrolli käigus tuvastada. Üheks näiteks on OCTuuring, mille käigus tehakse silma tagaosast pilt, et optometristid saaksid hinnata võrkkesta ja teiste silmakudede seisundit. Seda uuringut tehakse sageli ka neil, kellel ei ole diabeeti diagnoositud.
Kuigi on mitmeid teste, mis võivad viidata diabeedi sümptomitele, on oluline, et sümptomitega inimesed pöörduksid arsti poole põhjaliku vereanalüüsi ja ravi saamiseks.
Praegu toimub Ühendkuningriigis mitu paljulubavat teadusprojekti, mille eesmärk on töötada välja tõhusad sõeluuringuprogrammid nii täiskasvanutele kui ka lastele – sellised programmid ei ole veel paljudes maailma paikades kergesti kättesaadavad. Üks neist on ELSA uuring, mille eesmärk on uurida 20 000 last vanuses 3–13 aastat, et tuvastada 1. tüüpi diabeediga seotud autoantikehade olemasolu. Need autoantikehad võivad veres tekkida aastaid enne, kui 1. tüüpi diabeet ise välja kujuneb, ning need viitavad sellele, kas inimesel on risk haigusesse haigestuda. Selle uuringu eesmärk on arendada välja sõeluuringuprogramm, mis aitaks haigust avastada varasemas staadiumis – enne, kui inimene haigestub ja tekivad diabeedi potentsiaalselt eluohtlikud tüsistused.
Sarnane uuring, nimega T1DRA, toimub samuti Ühendkuningriigis. Selle uuringu eesmärk on uurida 20 000 täiskasvanut vanuses 18–70 aastat saarerakkude (Langerhansi rakud) autoantikehade suhtes, et tuvastada inimesed, kellel on kõrge risk 1. tüüpi diabeedi kujunemiseks. Neid, kellel leitakse suur risk, jälgitakse edasi, et hinnata, kas ja kui kiiresti haigus neil välja kujuneb.