LAOZI Daodejing
![]()
2000. aasta suvel tegin viimaks teoks mĂ”tte, mida olin kaua mĂ”tel nud: tĂ”lkisin eesti keelde Laozi âDaodejingiâ. Aeg uueks tĂ”lkeks on kĂŒps mitmes mĂ”ttes. Elame teises ajas, mis on tĂ€is vĂ”istlemist, vĂ”it lust, ahnust, kurjust ja meeleheidet: Vanatarga sĂ”nad rahust, tege mata ja vĂ”istlemata olemisest on nĂŒĂŒd ehk olulisemad kui mĂ”ni kĂŒmmend aastat tagasi, kui elasime stagneerund rahus. TĂ”lkes on kasutatud ĂŒht-teist uut, mis maailma sinoloogias nĂŒĂŒd on esile toodud, selletĂ”ttu on tĂ”lke aluseks olev tekst veidi teine kui L. MĂ€lli tĂ”lke oma. PĂŒĂŒdsin tĂ”lkida Vanatarga mĂ”ttesalmid keelde, mis oleks mÔÔdukalt vanaaegne, vĂ€ltides kĂ”ike uuenduslikku. Kasutasin pea aegu ainult Wiedemanni sĂ”naraamatus olevaid sĂ”nu ja Wiedemanni grammatikas esinevaid vorme. Usun, et niiviisi vastab ka tĂ”lke keel paremini Laozi taotlustele: on labane ja lihtne kui puupakk. Selline keele lihtlabasuse taotlus lĂ€bib Daodejingi ja suurt osa taoismist ins pireeritud hiina kirjandust.
Raamat on nĂŒĂŒd ilmund ja veidi ka ajakirjanduses mĂ€rkimist ja kriitikat leidnud.* Ăsja sai teda arutatud mĂ”nede meie noorte orien talistide kokkutulekul KĂŒtiorus. Sellest arutelust oli mulle palju kasu
* 2001. aasta vÀljaanne. (Siin ja edaspidi toimetaja mÀrkused.)
ja see inspireeris veidi muutma tĂ”lke teksti, millesse (eriti raamatuna ilmunult) on sattunud vigu ja kaheldavusi. Need pĂŒĂŒan allpool kohendada. MĂ€rt LÀÀnemetsa pikast kriitilisest artiklist* oli mulle ka kasu, kuid kahjuks vĂ€hem kui noorte kolleegide mĂ€rkustest. Niisiis kĂ”igepealt tahan tĂ€nada hea nĂ”u ja abi eest Lauri Kitsnikku, Katja Koorti, Elli Feldbergi, Hasso Krulli ja Kalju Kruusat. Hasso Krull juhtis mu tĂ€helepanu sellele, et olen kasutand sĂ”na ĂŒllatus , mis puudub Wiedemannis ja on ilmselt Aaviku sisse toodud soome laen. SĂ”na on nĂŒĂŒd kĂŒll keeles tĂ€iesti kodunenud, kuid paneb mĂ”tlema selle ĂŒle, kuidas sedasama eesti keeles varemalt öeldi. Ilmselt veidi tugevama sĂ”naga nagu jahmatus , mida ka Wiedemann pakub Ăberraschung 'i vasteks. Loodan, et siin toodud tĂ”lge (kus ehk mĂ”nd pisiasja veel muudan-kohendan) veel selle aasta sees ka trĂŒkis ilmub koos pikema saatesĂ”na ja lĂŒhikeste kommentaaridega.**
Jaan Kaplinski Augustis 2002* LÀÀnemets, MĂ€rt. âDaost ja Taost ehk âDaodejing uues garneeringusâ. Sirp, nr 27, 13. juuli 2001, lk 6.
** 2002. aastal parandatud tĂ”lget kĂŒll ei ilmunud, aga nĂŒĂŒd, 20 aastat hiljem, see lugejate ette jĂ”uab, kĂŒll 2001. aasta vĂ€ljaande juurde kirjutatud jĂ€relsĂ”na ning kommentaaridega.
1.SĂ”nades öeldud Tao ei ole igavene Tao; nimetatud nimi ei ole igavene nimi. Nimeta ilmamaa algus; nimega âtuhandete ema. Ikka tahtmata nĂ€ed tema imet; ikka tahtes nĂ€ed tema sĂŒgavust. Need mĂ”lemad, koos tulnud ilmale, aga eri nimedega, koos on saladus, saladuste saladus, kĂ”ige ime vĂ€rav.
2.Taeva all tuntakse ilusat ilusaks âsiit siis inetu.
Taeva all tuntakse head heaks âsellest halb. TĂ”esti:
on â ei ole sĂŒnnitavad ĂŒksteise, raske â kerge tĂ€iendavad teineteist, pikk â lĂŒhike on ĂŒksteise mÔÔt, ĂŒlal â all hoiavad ĂŒksteisest kinni, heli â hÀÀl kĂ”lavad kokku, ees â taga kĂ€ivad ĂŒksteise jĂ€rel. SeepĂ€rast pĂŒhamees ajab midagi tegemata asjad, annab sĂ”na lausumata Ă”petust; loob kĂ”ik midagi keelamata, sĂŒnnitab omaks vĂ”tmata, teeb, aga ei sĂ”ltu, saab valmis, aga ei jÀÀ pidama, et ei jÀÀ pidama, ei jÀÀ ilma.
3.JĂ€tad suurmehed ĂŒlendamata âja rahvas ei riidle.
Ei pea kalliks vaevaga saadut âja rahvas ei röövi.
Ei jĂ€ta nĂ€htavale ihaldatavat âja rahva meel pole segi.
SellepĂ€rast pĂŒhamees korraldab nii: tĂŒhjendab nende meeled, tĂ€idab nende kĂ”hud, teeb nĂ”rgaks nende tahtmised, teeb tugevaks nende kondid. PĂŒĂŒab ikka, et rahvas ei teaks ega tahaks, pĂŒĂŒab, et teadjad ei söandaks tegutseda. Tegemata tegutsedes ei jÀÀ midagi korraldamata.
Enam kui 2000 aasta eest kirja pandud âDaodejingâ on taoismi tĂŒvitekst ja spirituaalse kirjanduse klassikateos, mille mĂ”ju Kaug-Ida filosoofiale, kunstile ja kirjandusele ning lÀÀnemaailma vaimsete liikumiste alusprintsiipidele on olnud vĂ”imatu ĂŒlehinnata.
MĂ”istega Tao (ka Dao) tĂ€histatakse universumi pĂ”hialust, looduse korda, elukangast, mis on igavene ja ammendamatu. Taod iseloomustab lakkamatu, tsĂŒkliline muutuste kordus, mis avaldub yinâi ja yangâi vastastikuses mĂ”jus ja millest on vĂ”imalik osa saada vaid sellega sundimatult kooskĂ”las toimides.
âDaodejingiâ on aastasadade vĂ€ltel tĂ”lgendatud mitut moodi, vahel vastandlikult. Ăks on aga selge â nende 81 peatĂŒki Ă”petussĂ”nad kĂ”lavad 21. sajandil sama eluliselt ja lĂ€binĂ€gevalt, nagu need kĂ”lasid 6.â4. sajandil enne Kristuse sĂŒndi, mil oli elanud legendi kohaselt teose arvatav autor Laozi ehk Vana Ăpetaja.