preili berta

REISIPÄEVIK, mille pani 1935. aastal kirja noor viljandlanna BERTA TEDER. Bussireis viis Itaaliasse, kuid teel vaadati ka teisi maid ning nendegi muljed talletas Berta oma päevikusse. Nüüd on need juba ajalugu: muutunud on riikide piirid, paljude linnade nimed ja kuuluvus, II maailmasõjas hävinud arhitektuurimälestised.

Praegust olukorda samal marsruudil valgustavad tekstile lisatud kommentaarid ning reisipiltidele ja -postkaartidele lisatud tänapäevased vaated samadest paikadest.

9 789949 625260

Kaanepilt: Veneetsia, Lido supelrand 1935. Vana postkaart.

S a a te k s Berta Teder (1905–1979) oli minu sugulane. Ta oli omal ajal lõpetanud Viljandi Linna Tütarlaste Gümnaasiumi ning töötanud eluaeg pangas. Teda Viljandis külastades kuulsin ka tema 1935. aastal toimunud unustamatust Itaalia-reisist. Selle reisi mälestusi hoidis ta hardalt alles. Kaugetes paikades nähtut aitasid tal meenutada Berta T ed er. album reisil tehtud fotode või ostetud postkaartidega, alles hoitud muuseumipiletid, vaatamisväärsusi tutvustavad voldikud, rannalt korjatud merikarbipooled ja kirikuist pärit küünlad. Ning päevik, mille ta vahetult reisi ajal kirja pani, vahel lausa loksuvas bussis märkmeid tehes. Sest sõideti bussiga ning peale Itaalia said huviga vaadatud ka teele jäävad teised maad. See päevik nagu nõudis, et keegi seda veel loeks.

Muidugi on maailm vahepeal muutunud, näiteks muutis II maailmasõda Euroopa kaarti Berta kunagisel marsruudil, millest ka paljudel linnadel teistsugused nimed ja kuuluvus ning elanikkonnal teistsugune rahvuslik koosseis, samuti hävitas paljud ehitised, mida Berta oma päevikus mainib.

Seetõttu ongi tekstile lisatud kommentaare ja täiendusi, mis puudutavad nüüdseid olusid samades paikades, et ka tänapäeva reisijal oleks raamatust kasu.

Tekst on toimetatud, kuid säilitatud Berta telegrammistiil ja teatud isikupära.

Reis tähendas Bertale väga palju. Kuigi iseseisvusaastatel oli reisimine Eestis plahvatuslikult kasvanud, sai tema siiski reisile minna esimese spetsiaalselt Eestis ehitatud suure mugava reisibussiga selle esimesel hooajal. See fakt kutsub pilku ka tagasi heitma, et meenutada turismi algusaegu ja seoseid Eestiga.

Eve Kork, Kirjastus Karrup

24 . juuli 1935 Ä r a t us k e ll p is t a b m ö ir g a m a ä k k i k e s e t uin uv a t v a ik us t . H o o lim a t a s e lle s t , e t o lin ä r k v e l jub a a m m ug i e n n e , k ui t e m a k a v a t s e s m in d ä r a t a d a . M ö ir g a s ä r a o m a v iis m in ut it . H ü p p a s in s iis s o o ja v a ib a a lt ja r iie t us in n ii k iir e s t i k ui v õ im a lik . I lm us k a m u s õ b r a t a r , k e lle s ug ula s t e juur e s T a llin n a s ö ö b is in , ja jub a m õ n e d m in ut id h ilje m s a m m us im e S c h n e lli t iig i ä ä r t m ö ö d a L a ia t ä n a v a s uun a s . Y M C A e h k e e s t i k e e li N o o r t e M e e s t e K r is t lik u Ü h in g u (N M K Ü ) uk s e e s in e L a i t ä n a v 1 o li jub a õ ig e e la v . S e a l liik us v ä g a m it m e s ug us e id t ü ü p e . Ü k s k e s k e a lin e h ä r r a o m a a b ik a a s a g a , n ä h t a v a s t i m a a lt , ja m a a k o o li õ p e t a ja n n a ja lut a s id o m a e t t e . M e il p o ln ud ü h t e g i s a a t ja t . S iis ilm us a b ie lup a a r ja is e g i n o o r p a a r e . S a a t is n a in e m e e s t v õ i m e e s n a is t ja p e ig m e e s p r uut i. K uid m is p uud us , o li Y M C A s uur a ut o b us s ☜ ja jus t s e d a m e k õ ik o o t a s im e . S e e s uur m ü r a k a s p id i m e id v iim a la ia m a a ilm a . K uid n ü ü d s e le t a s id juh t iv a d t e g e la s e d , e t s e e lo o m o lla r e m o n d is . O o t a s im e g i s iis ü le k a h e t un n i ja s õ lm is im e jub a t ut v us ig i r e is is e lt s ilis t e g a , k e lle l o li v ä h e m s a a t ja id . U m b e s k e lla p o o le k a h e k s a p a ik u ilm us k i r o h e lin e m ü r a k a s n ur g a t a g a n t v ä lja ja jä i Y M C A m a ja e t t e s e is m a . L a d us im e p a k id k a t us e le ja p ä r a s t s ü d a m lik k e jum a la g a jä t t e t ä p s e lt k e ll 8 h a k k a s k i m o o t o r p lä r is e m a ja a e g la s e lt k e e r a s s uur b us s e n d lä b i T a llin n a v a n a lin n a k it s a s t e t ä n a v a t e t e e le la ia m a a ilm a p o o le .

☞

K un agin e N M K Ü m aj a T allin n as Lai tän av 1 . E.K .

8

Ü le 1 0 m p ikkune tumeroh eline bulldog -tü ü p i reisibuss, mille N M K Ü laskis endale eh itada S c ania Vabise š assiile, olevat olnud suurim alti riikides. irmkallis buss valmis allinna eetri teh aste juures olevas Õ h u- ja G aasikaitse L iidu töökojas, kus muidu ehitati lennukeid. assii jõudis allinna sadamasse veebruaris 19 5, proovisõidu tegi buss mai lõpus. uba samal suvel tehti esimesed pikad reisid rüsseli maailmanäitusele ja läbi uroopa taaliasse. ussi valmimisel ja esimestel sõitudel hoidis

9

S õ b ran n ad Berta j a U rsula (v asaku l) en n e välj asõ itu. B.T.

ajakirjandus teraselt silma p eal. M ootori võimsus oli 1 1 0 h j, bussis oli 4 2 istekoh ta, ig aü h el sig naalkell juh ile märku andmiseks; raadio, elektriköök ja -valg ustus; p esemisruum ja W C ; osa istmeid sai muuta mag amisasemeteks. Vanalinnas sai suur buss eriloag a liikuda vaid N unne, L aial ja S uurtü ki tänaval, et jõuda N M K Ü maja juurde.

sise

L ä b im e H a r ju- ja L ä ä n e m a a n in g jõ ua m e k e ll p o o l 12 P ä r n us s e . S iin t e h a k s e v e e l v iim a s e id s is s e o s t e ja k a s iin o n s a a t ja id . M in ulg i p a a r o n ut ü t a r t ja v e e l p a a r V ilja n d i p r e ilit , k e s s iin s uv it a v a d . P e a t um e s iin um b e s t un n i ja s iis jä t k ub s õ it L ä t i p iir i p o o le . K a s iin lä h e b a e g a um b e s t un d ja s iis la s t a k s e m e id L ä t t i. akkame siis kihutama uhja ( jiena) suunas.

Sõidame läbi Volmari (Valmiera), Võnnu ( sise) ja o s a lt k uuls a L iiv im a a Š v e it s ig i, jõ ud e s R iig a õ h t ul p o o l 9. T e e V o lm a r i ja R iia v a h e l o li v ä g a ilus , s a r n a n e s v e id i m e ie V õ r um a a ja T a r t um a a g a , k uid m in u m e e le s t n e is t ilus a m k ü ll e i o ln ud . K a a s r e is ija d a g a m a in is id , e t o le v a t v ilja r ik k a m . R iia s p e a t ut i ü h is majas aadressil Jura lun na iela 4. Meie rsulaga aga bisime rsula sugulaste juures. See oli nnu kirik ä s. E.K .

V id us ie la l, n um b r it e i t e a . E t R iia jub a k õ ig ile e n a m v ä h e m k ä t t e s a a d a v a s k a ug us e s , e i s a a lin n a v a a t a m is e k s p a lju a e g a v õ t t a , v a id m ä ä r a t a k s e v ä lja s õ it h o m m ik ul k e ll 5. Õ h t u v e e d a m e ilus a s t i r a h ulik ult rsula sugulaste juures ja kuulame, kuidas üks rsula tädi, kena eidekene, jut us t a b h uv it a v a id lug us id o m a k ut s e a la lt – t a n im e lt o n o ln ud k un a g i h ullum a ja s h a la s t a ja õ d e .

25. juuli 1935 N a g u ö e ld ud , o li ä r a s õ it R iia s t m ä ä r a t ud k e lla v iie k s , k uid „ lin n a lub a d e g a ” r a h v a s – n a g u m e ie g i – e i jõ ud n ud t ä p s e lt t a g a s i. S e e t õ t t u h ilin e s v ä lja s õ it v e id i. S a im e h r K ü t t im ilt ☜, s .t r e is ijuh i k ä e s t v a lju n o o m it us e , lub a t i, e t k ui jä r g m in e k o r d s e d a juh t ub , jä e t a k s e m e id ü k s k õ ik k uh u m a h a . P a a r d a a m i, k e s e ile o lid „ m e r e h a ig e d ” , t a h a v a d t a g a s i s õ it a ja n õ ua v a d s õ id ur a h a t a g a s i. S e lle s s uh t e s n e ile m uid ug i v a s t u e i t uld a ja s õ it lä h e b k i e d a s i, s e s t R iig a s õ id u e e s t e i t a h a k e e g i m a k s t a ü le 20 0 k r o o n i. S õ it a lg a b um b e s p o o l 6 – v a a t le m e r in g s õ id ul lin n a a in ult b us s is t , s e s t s is s e n iik uin ii v e e l k uh ug i e i s a a .

☞

eisijuht erbert üttim 1901 19 , kes juhatas turismiosakonda ning korraldas h uvireise välismaale, oli mitmekülgne isiksus. 19 0. aastail oli ta edukas sportlane, kes võistles nii teate kui tõkkejooksus ning kelle nimel oli mitu esti rekordit. egutses ka kohtunikuna kergejõustik, jalgpall, jalgra asport . Sai 19 . a ühes ariisi tantsuakadeemias tantsuõpetajaks, avaldas raamatu oodsate tantsude õpetus 19 , seejärel juhatas koos abikaasa armeniga allinnas tantsukooli ja tantsuklubi õbetäht. lles esti võistlustantsu esipaare, võitsid nad 19 . a ariisis esikoha tantsuõpetajate kategoorias. 19 . a põgenes ootsi, kus jätkas huvireiside korraldamist. lu lõpul huvitus vana portselani kogumisest ning antiigiärist. iia

ustpeade maja.

iivimaa veits . E.K .

10

11

27. juuli 1935 Väljume Poznańist 6.30. Sõidame läbi Grodziski (saksa k Grätz). See linn on kuulus oma õlle poolest ja keset turuplatsi seisab vana 400-aastane kaev, millest kogu selle aja on võetud ja võetakse praegugi õllevett. ☜

☞ II maailmasõja järel soiku jäänud õlletööstus on taaselus-

tatud 2000. aastatel. Vana kaev seisab endiselt turuväljakul.

Siis järgnes Leszno, viimane Poola linn enne Saksa piiri. Siit ostsime juba päris valmis õunu. Juba kaks päeva kestab külade ja isegi linnade lähedal iseäralik, umbes nagu linade leotamise lõhn. Võib-olla ongi ta see, sest linu siin kasvamas küll ei näe. Poolas nähtavasti jälle palju suurmajapidamisi, suured lokkavad puruvalmis odra ja kaeraga viljaväljad.

Grodziski pruulikoda.

Vana postkaart.

Grodzisk Wielkopolski turuväljak tänapäeval.

Trachenbergi / Żmigródi häbipost. B.T.

Poznańi vanalinn. Esiplaanil raekoda (13.–16. saj).

täis, et võimatu oli läbi pääseda, ja meile vastu ruttavad boid pidid päris küünarnukkidega teed tegema, et pakkidega läbi pääseda.

Meid hirmutati bussis enne, et siin olevat palju vargaid. Siis iga mees jälgis isegi liiga tähelepanelikult, kelle kätte tema pakk sattus.

Kui jälgida inimesi, kes piirasid bussi, ei saa sugugi ütelda, et siin oleks ainult kraaded ja muud sarnased. Siin näib olevat isegi väga intelligentse näo ja jutuga inimesi.

Poznańi ülikool.

24

25

V illac h. D rau j õ gi.

Lan d skro n i lin n us V illac hi lähed al.

lü h ik e s t e s n a h k p ü k s t e s . N e e d o n e n a m a s t i k ulun ud ja n ä iv a d n a g u v ä g a m ä ä r d un ud . K uid s e e jus t n e n d e v ä ä r t us o le v a t k i. K ui k e e g i k ä ib t uliuut e s p ü k s t e s , s iis o le v a t k o h e t e a d a , e t s e e o n m õ n i V iin i v õ i B e r liin i t ir o o lla n e .

M e ie b us s o n k ui t s ir k us e v a g un . K ui p e a t um e k a s v õ i p a a r m in ut it , k o g un e b k a r i in im e s i m e ie ü m b e r ja n a d a ja v a d n ii la h k e t ja lõ b us a t jut t u, e t h a k k a v õ i n e id a r m a s t a m a . K ü s iv a d , k us t t ule m e ja k uh u lä h e m e . S e d a , k uh u lä h e m e , n a d t e a v a d , k uid k us t m e t ule m e , s e d a t ule b v ä g a s a g e li õ ig e p õ h ja lik ult s e le t a d a . S e n is t e k o g e m us t e p õ h ja l o n k ü ll A us t r ia k õ ig e s ü m p a a t s e m ja k a ilus a m m a a , m ille s t o le m e lä b i s õ it n ud .

T ä n a s õ it s im e k a o m a b us s i n a t uk e n ä s s u: jä i ü h e l t e e p a r a n d us e k o h a l k a it s e p uus s e k in n i ja k r iim us t a s e n d n a t uk e . P ik k jut t ü le k ü lje , k uid s e e o n v ä ik e v ig a . A us t r ia s k i t ule b s õ it a p a h e m a t k ä t t , k uid jub a K ä r n t e n i m a a k o n n a s ilm uv a d s ild id „Rechts fahren” (’ S õ it a p a r e m a l’ ). S iin n ä h t a v a s t i t a h e t a k s e liik lus ü m b e r k o r r a ld a d a . V illa c h i juur e s a s uv a d k a k uuls a d k uum a v e e a llik a d k un i 30 - k r a a d is e s o o ja v e e g a . V illa c h is p e a t um e h o t e llis P o s t .

P ä r is ilus k o h a k e ja v õ r d le m is i n o o b lilt s is s e s e a t ud . L in n is e o n ü s n a v ä ik e ja a s ub m e t s a s t e k ü n g a s t e v a h e l D r a u jõ e o r us . L in n a lä h e d a l m ä e l p a is t a v a d v a n a v a r e m e is lin n us e m ü ü r id ja t o r n id . L in n us e n im i o n L a n d s k r o n . ☜

☞ L andskron

50

on u 1 000-aastane ning kuulunud erinevatele omanikele. Asudes kõrgel mäel, on ta korduvalt piksest süttinud.

P ärast viimast tulekah ju 1 9 . saj alg uses jäi linnus varemeisse ja alles 1950. aastail hakati seda eraalgatuslikult renoveerima turismiobjektiks. Viimastel aastakümnetel on siia rajatud kulliliste ja kakuliste kasvandus ning suvekuudel korraldatakse sp etsiaalsel areenil ( A dlerarena) p istrikujah i sh ow ’sid. Samuti on siin läh edal Affenberg – vabalt suurtes aedikutes p eetavate jaap ani makaakide loomaaed ja uurimiskeskus.

Berta j a U rsula. B.T.

H o tell P o st V illac his.

51

31. juuli 1935

erlacher pitze i agskogel ja äike siplaanil ich aldsee järv.

i agskogel. Vana postkaart.

i agskogel.

S õ id a m e e d a s i I t a a lia p iir i p o o le . M a a s t ik e n d is e lt jum a lik ult ilus . J õ ua m e õ n n e lik ult A us t r ia p iir is t ü le ja lä h e m e I t a a lia „ p iir ip o is t e g a ” jut t u a ja m a .

O le m in e lä h e b jub a ü p r is lõ b us a k s ja is e g i t ü lik s t a h a b m in n a , s e s t m õ n in g a d m e ie d a a m id p e a v a d e n d ü la l liig a t e m p e r a m e n t s e lt , s a m a s k ui m õ n e d m e h ä r r a d e s t n ä e v a d s e lle s jub a p ä r is „ p a t t ula n g e m is t ” . P r o ua , k e lle s t jut t u, v ä it is , e t t a p o le v a t m uud k ur ja t e in ud , k ui k ä in ud p ilt ilus a it a a lia p o is ig a k o h v ik us . S iin t ä ie n d a s im e k a o m a it a a lia k e e le t a g a v a r a ja a ja s im e p o is t e g a s õ n a r a a m a t u a b il p ik a d jut ud m a h a . K e s e t n e id „ p a t t ula n g e m is i” v õ i m it t e la n g e m is i s e lg ub k o r r a g a , e t m e il p o le v iis a t ja m e id e i la s t a g i e d a s i.

S a m ut i s e lg ub , e t h r K ü t t im o n k o ju jä t n ud m e ie ü h is p a s s i juur d e k uuluv a d p ild id . N e id , k e lle l o lid o m a s is e m a a p a s s id k a a s a s , s .t p ild ig a , o le k s k ü ll lä b i la s t ud , k uid o li k a t e is i. E k s s iis o s a m e is t jä i b us s ig a I t a a lia p iir ilin n a T a r v is io s s e , s a m a s k ui m e ie h r K ü t t im ig a s õ it s im e t a g a s i K la g e n f ur t i. „ V õ r g ut a s im e ” s e a l s iis I t a a lia k o n s ulit , e n a m k ü ll s e lle uk s e h o id ja t v õ i m is t a s e a l o li, k uid n e e d m e h e d s iis k i lub a e i a n d n ud . H e lis t a s im e V iin i k o n s ulile ja R o o m a s a a d ik ule . E i s a a n ud m uid ug i t a r g e m a k s m id a g i, p id im e jä ä m a o o t a m a jä r g m is t p ä e v a . K ih ut a s im e s iis jä lle m ö ö d a k a un is t W ö r t h e r s e e k a lla s t t a g a s i I t a a lia p iir ile ja t õ im e k o g u b us s it ä ie r a h v a s t jä lle õ h t uk s V illa c h is s e t a g a s i. K a r t s im e k ü ll, e t n a d o n v a h e p e a l b us s i p õ le m a p a n n ud ja m e ie t a g a s ijõ ud m is e l lö ö v a d K ü t t im i s ur n uk s , k uid n e id o li v ä g a h ä s t i v õ õ r us t a n ud ü k s I t a a lia s e la v a us t e r la n e ja n a d o lid t o lle v e in ik e ld r id lä b i uur in ud n in g o lid k õ ik ü lilõ b us a s t ujus . O lid r o n in ud k a m ä g e d e s ja k o r ja n ud a lp i k a n n ik e s i. Õ h t uk s o lim e s iis t a g a s i V illa c h is ja p id im e s in n a k a jä ä m a k un i jä r g m is e p ä e v a p ä r a s t lõ un a n i. V a h e p e a l o li a e g a s õ it a r ip p r a ud t e e g a ja im e t le d a M it t a g s k o g e li eisijad taalia piiril. B . T .

52

53

2. a ug us t 1935

P üha M arkuse kiriku j uures. Vana postkaart ja B.T.

V en eetsia S uur kan al.

K o r r a s t a n ud e n d v e id i h o t e llis , a s um e k o h e lin n a v a a t a m a . K e lle le g i e i t ule m e e ld e , e t p o le ü ld s e m a g a n ud . S uun d um e k ä ig u p e a lt M a r k us e p la t s ile . V a a t a m e s iin M a r k us e k ir ik ut ja k ä im e campanile ’ s (k e lla t o r n is ). S iis s õ id a m e L id o le . M õ t le s im e , e t e g a m e s e a l julg e g i o m a k o r t s un ud s up e lk o s t ü ü m e s e lg a t õ m m a t a , e k s v a a t a m e n iis a m a k a ug e m a lt , k uid s a a n ud s in n a ja lun a s t a n ud k o h ut a v a lt k a llid p ile t id , m is m a k s id v is t um b e s p o o lt e is t k r o o n i, k is k us im e o m a k o s t ü ü m id s e lg a ja n ii lä k s s e a l ä r a p e a õ h t un i. T o r e o li p õ le t a v a s k uum us e s k a r a s t a v t ulis o o la n e v e s i, k uid k õ ig e m õ n us a m o li s iis k i d uš i a ll p uh t a v e e g a t e r v e s e e s o o la k ih t m a h a lo p ut a d a . J a s e e e t t e k ujut a t ud luk s us ja t o r e d us , s e d a n a g u e i n ä in ud k i. O li n a g u v e id i v ä r v ilis e m k o g u ü m b r us , k o s t ü ü m id k ir e v a d , t a e v a s s in in e ja h e le p ä ik e p e a k o h a l. Õ h t uk s s õ it s im e t a g a s i V e n e e t s ia s s e . I m e t le s im e s iis õ h t us t V e n e e t s ia t , k uula s im e M a r k us e p la t s il m uus ik a t . H iig e ls uur k ir ju p a r k e t ig a p la t s s uur e v a lg e t e s m un d r it e s s õ ja v ä e o r k e s t r ig a k e s k e l. Ü m b e r p la t s i s uur e d ä r id ilus a t e s r e k la a m t ule d e s ja ja lut a v lõ b us lõ un a m a a r a h v a s . K o h v ik ud k o g u o m a s is ug a p la t s il. S e e s o n k ü ll k a r uum i, k uid s e a l e i is t u k e e g i. P a r e m a l ü le Piazzetta San Marco p a is t a b Canal Grande ja k ä r a t s e v a d g o n d lim e h e d . Ä r id k õ ik la h t i. S iin e i n ä i ü ld s e o le v a t k in d la t a e g a , k ui p ik a lt n e e d v õ iv a d a v a t ud o lla , ja m õ n i v is t e i p a n e g i uk s i k in n i. K o g u a e g k õ n n iv a d s ul jä r e l k ä r a t s e v a d k a up m e h e d ,

Berta j a Õ hkam iste sild , n agu to llal ö eld i. B.T.

56

V en eetsia go n d el. T aam al P üha M arkuse kam pan iil j a ood ide palee. Vana postkaart.

57

M äkketõ us. B.T.

M ägikarj am aa A pen n iin id es.

m a ja d . S õ id a m e k ü m n e id k ilo m e e t r e id s e llis t k õ r b e t m ö ö d a , r ü h im e m ö ö d a jä r s k e m ä e k ü lg i ik k a k õ r g e m a le ja k õ r g e m a le . B us s v a e s e k e n ä e b ü le b us s ilik k u v a e v a , lä h e m e is e g i v a h e t e v a h e l v ä lja ja k õ n n im e ja la m ö ö d a k õ r v a l a s uv a t m ä g it e e d e d a s i. K o r d t a h t is b us s p õ le m a g i m in n a , a in ult t ä n u h r K ü t t im i k iir e le o t s us t us v õ im e le jõ ud is M in im a x i t ule k us t ut i s is u jub a le e g it s e v a s s e m a s in a r uum i. A r ut a s im e , e t k ui n ü ü d b us s o le k s ä r a p õ le n ud , o le k s im e p id a n ud o m a 20 0 k ilo m e e t r it k a s v õ i ja la e d a s i m in e m a , s e s t ü h t k i s uur e m a t k e s k us t s iin lä h e d a l p o ln ud . N iim o o d i r o n id e s jõ ud s im e s iis lõ p uk s R a d ic o f a n is s e . S e e o n v ä ik e k in d lus e t a o lin e a s ula . P e a a s i o li s iin k ü lm a ja k a r g e v e e g a k a e v . T o r m a s im e o t s e k o h e „ p ä r is m a a la s t e ” , ilus a t e la ia d e s a r v e d e g a v a lg e t e h ä r g a d e k õ r v a le

68

R ad ic o f an i kin d lus.

R ad ic o f an i valged härj ad . B.T.

jo o g ik ü n a juur d e . K ü ll m a it s e s s e e v e s i h e a ja h ä r ja d p o ln ud k a m e ile k a d e d a d . N a d o lid jub a e n n e m e id s e a l ja ja n u p uh a k us t ut a t ud . S iit t uli n ü ü d a lla k a s a a d a . B us s v e n is t õ e s t i n a g u k a p s a us s m ö ö d a s e in a a lla . K o g u a e g k a b uh ir m , e t e g a t a ü h e s m e ie g a k uk e r p a lli e i la s e . M a a n t e e a ll o r us p a is t is n a g u k it s a s ja lg r a d a ja k õ ik jub a k ir us id juh t e , e t p o le v a t õ ig e t e e , s e s t ig a ü k s ju n ä e b , e t v a r s t i lõ p e b t e e ä r a . K uid a lla s a a d e s n ä g im e , e t t e e o li is e g i la ie m ja ilus a m k ui ü le v a l. N ä h t a v a s t i m ä e s t ik ujõ e k uiv a n ud s ä n g .

V a r s t i a v a n e b v a a d e ilus a le ja v õ r d le m is i s uur e le m ä e s t ik ujä r v e le . S e e o le v a t L a g o d i B o ls e n a . K a s t a s e d a t õ e s t i o n , e i t e a . I g a t a h e s m uut ub lo o d us k o h e lo p s a k a k s ja v ilja k a k s , a lg a v a d lõ p m a t ud v iin a m a r ja v ä lja d , õ li- ja v iig ip uud . T e e s ile ja v a e v a t ud b us s p ü ü a b a r e n d a d a k iir us t . S õ id a m e lä b i m it m e lin n a k e s e ilus a jä r v e k a ld a l. H a k k a b jub a p im e d a k s m in e m a . S õ id a m e v e e l m ö ö d a jä r v e ä ä r t , k uid jä r v e p iir jo o n e d k a o v a d . B us s i t ule d p a n n a k s e p õ le m a ja t ule b v is t v e e l t ü k ik e a e g a s õ it a lä b i p im e d ik u.

Berta õ lipuu all. B.T.

69

R iva lin n ake G ard a j ärve kald al. Vana postkaart.

M ägitee Strada Ponale G ard a j ärve kald al. Vana postkaart.

M ä e d a lg ul m a d a la d ja m e t s a g a k a e t ud , h ilje m k a ljus e d n in g v ä h e s e t a im e s t ik ug a . R o n im e k o g u a e g k õ r g e m a le , jõ ua m e k a un i m ä g ijä r v e G a r d a k a ld a le . J ä r v o n k uulus n ii o m a s uv e - k ui k a t a lv e k uur o r t id e g a . S e e k ilo m e e t r it e p ik k un e s õ it m ö ö d a r a n n ik ut jä t a b un us t a m a t u e la m us e . T e e lä h e b k o h a t i lä b i t un n e lit e , v a h e ld uv a d s uv it us k o h a d ja v illa d . M ä g e d e s t v o o la v a d a lla v is t e e ln e n ud v ih m a s ü n n it a t ud k o h is e v a d ja k o s k e d e n a k uk k uv a d v e e jo a d . K uur o r d id n a g u F a s a n o d e l G a r d a , G a r d o n e R iv ie r a , B o g lia c o T o s c o la n o , R iv a lin n a k e ☜.

olid aga varingud muutnud tee nii ohtlikuks, et tuli mõelda alternatiividele. eid pakkusid 19 ja 199 rajatud pikad tunnelid ja uued teelõigud. asutuseta jäänud osa onale teest avati aga pärast põhjalikke ümberehitusi 00 . a jalgsimatkajatele ja jalgra uritele ning seda p eetakse nü ü d ü h eks kauneimaks matkarajaks E uroop as.

☞Ü

ks f oto B erta albumis näitab, et ta näg i ära ka L a S trada P onale, vana tee, mis alg ab R iva linnakesest, kulg eb p iki G arda järve vap ustavalt kaunite vaadeteg a randa ning edasi mööda P onale mäg iojakest, ü h endades nii G arda kaldad L edro järveg a ( tee kog up ikkus 3 3 km) . E h itatud 1 9 . saj keskel koh aliku kaup meh e G iac omo C is’ i p oolt, et kõrvaline L edro org vabaneks isolatsioonist. O sa teest on raiutud G arda kõrg etesse kaldakaljudesse. S el kitsal ja käänulisel, mitme tunneliga teel sõitis 1 91. a ka esimene auto. Sajand hiljem

110

K õ ik n e e d lin n a k e s e d o n g e t e m ä g e d e v a h e le . J s in in e , la ius k un i 17 k k o h a t i p ilv e d e s . Ü le t a m S a r c a jõ e ja lä b im e m s e d lin n a k e s e d . Õ h t uk s to s s e .

s ur ut ud k õ r ä r v s ü g a v ja m . M ä e t ip ud e p a a r k o r d a it m e d v ä ik e jõ ua m e T r e n -

Lõ ik Strada Ponale m ägiteest. B.T.

111

Õ htun e D resd en .

19. a ug us t 1935

T ä n a v a a t a m e s e d a e r a k o r d s e lt ilus a t lin n a . D r e s d e n o n S a k s im a a p e a lin n n in g a r h it e k t uur ilt k a un im a id ja k un s t ik o g ud e p o o le s t r ik k a m a id S a k s a lin n u.☜

☞

resdeni linn koos kõigi siin mainitud ehitistega sai tõsiselt purustada maailma sõjas, 1 . 15. veebruaril 19 5 SA ja Suurbritannia korraldatud suures pommirünnakus, mille põhjendatuse üle on aastaid arutatud. ukkus umbes 5 000 tsiviilisikut ja sõjapõge nikku. Väärtuslike ehitusmälestiste taastamine või uuesti üles ehitamine on jätkunud kuni praeguse ajani.

„ S aksi Š veits” .

m e id lih t s a lt lä b i, s a m ut i S a k s a o m a : p iir iv a lv ur v a a t a b v a id k o r r a k s m e r a h a d ü le n in g la s e b m e id e d a s i. O n jub a k a un is p im e , k ui jõ ua m e D r e s d e n is s e .

L in n s ä r a b n a g u t ule d e m e r i. I lus a d ä r ia k n a d ja r e k la a m t ule d . J õ ua m e h o t e lli U n io n um b e s k e lla 10 - k s õ h t ul. V ä g a ilus a d t o a d ja p e h m e d s ulg k o t t id e g a v o o d id . V a a t a m e , k us s a a m e v e id i p e s t a ja s ü ü a , ja s iis v ä ik e s e le r in g ile m ö ö d a lin n a . H o t e llis t k a ug e le e i julg e e s ia lg u m in n a . O n jub a h ilja – t a g a s i ja t ut t u.

Frauenkirche D resd en is.

E n d in e kun in galo ss D resd en is (eh itatu d 17 2 5 , taastatu d 19 9 0 ).

132

133

Õ uekirik ehk Hofkirche.

22. a ug us t 1935 T ä n a s iis s õ id a m e B e r liin is t D a n z ig i E lb in g is s e . M a a p in d S õ id a m e ü le O d e r i. L ä b i S t a r L ä b i „ P o o la k o r id o r i” ja s e lle s uur t e i t ü lit a t a . K uid ik k a g anzig (Gdańsk). ☜

v ä lja ta s a n g a r d i, g a k a i a e g a

. E e s o n p ik k t e e . e , k a r t uli- ja v ilja p õ K ö s lin i (a - s t 194 5 K lä b i k a h e p iir ip un k v iit v a d p e a t us e d . L

P e a m e llud , m o s z a lin t i. N e n õ p uk s

jõ ud m it m e id , P o o la d e s m e s iis v a

a

lä b i lin n u. lin n ). id k ü ll b a lin n

☞ Seda

ot a a jõel is a suudmes olevat vana linna, mida nägi erta, üüsiliselt enam pole, sest purustati maailmasõjas, kuid ehitati pärast sõda sama kaunina üles.

S iin p ik k a p e a t us t p o le . S õ id a m e k o r r a lä b i k e s k lin n a . M õ n e d o m a p ä r a s e d e h it is e d n a g u Krantor (sks k pl k ura ). melik maja, millele ei oska pakk ud a m in g it s t iili.☜

☞

egemist on keskaegse uroopa suurima sadamakraanaga, mis koosneb pui ornist ja sellega liituvatest kiviosadest. li mõeldud kaupade lossimiseks ja mastide püstitamiseks laevadele. hitati 15. saj keskel, stiiliks aami gootika. 5 meetrise ra aga tõstemehhanism on praegugi alles.

Tietzi kaubamaja erliinis eipzigerstrassel.

Taastatud hooned Gdański kaldapealsel.

150

Gdański keskaegne sadamakraana.

151

Reisisell Berta Teder Berta Teder sündis 8/21. veebruaril 1905 Viljandimaal Vardis. Tema ema oli Liisa Teder (neiuna Vihmann; 1866 Heimtali – ?) ning isa Jaak Teder (1858 Õisu – 1916).

Vanemad abiellusid 2. juunil 1885 Paistu kirikus. Isa suri suhteliselt noorelt kopsuhaigusse. Bertal oli 2 venda ja üks õde: August (1887–1938), Hans (1893–1942) ja Alma (1889–?)

Kui Hansu ja Alma elu kohta on vähe öelda, siis Augusti elu kujunes vägagi mitmekesiseks, kuigi me teadmised sellest on lünklikud. Ta õppis 4 aastat Vilerta Teder. jandi linnakoolis ning lõpetas eksternina 6-klassilise reaalkooli. Alates 16. eluaastast töötas ta erinevates ametites ning 1917–1918 teenis 1. Siberi tagavara-jalaväepolgus. Septembris 1918 astus August Teder VK(b)P ridadesse ning seejärel tegutses mitmel pool Kesk-Aasias: Andižani rajooni ja Fergana oblasti sovnarhozi (rahvamajandusnõukogu) juhatajana, seejärel SõrDarja ja Fergana oblasti täitevkomiteedes. Teada on ta töötamine (oktoobrist 1923) Moskvas Turkestani ANSV esinduses juhataja asetäitjana ning 1924–1927 Moskvas kummitööstuse trusti kaubandusosakonna inspektorina. 1938. a, kui August Teder oli Plaatina ja Vääriskivide kontori direktor, ta arreteeriti ning mõisteti Ülemkohtu sõjaväekolleegiumi otsusega surma (rehabiliteeriti 1997. a).

Berta ristiti 26. veebruaril 1905. Nime sai ta ühe oma ristiema järgi, kelleks oli Vardi mõisaproua Bertha Auguste Amalie von Bock (1854 Tartu – 1923 Wesenstein Saksamaal).

Berta esimesed koolid olid 1914–1917 Kaarli valla Araku algkool ning 1917–1919 Suure-Kõpu kihelkonnakool.

1919–1925 õppis ta Viljandi Linna Tütarlastegümnaasiumis, mis asus raekoja kõrval aadressil Linnu tn 4. Berta lõpetas selle reaalharu täieliku kursuse. erta ris ema m isaproua von ock

. R ah v u sarh iiv .

iljandi inna Tütarlastegümnaa sium . a. F oto J . R iet.

Viljandi M u u seu m .

erta gümnaasiumi l pul . . .

erta leerikleidis.

.

Pangapreili Berta. Berta Teder sai ajutise töökoha Eesti Panga Viljandi osakonnas palgaga 4000 riigimarka kuus 3. veebruaril 1926. Järgmise aasta 7. mail määrati ta ametnikuks (vabateenijaks) palgaga 6500 riigimarka kuus. 10. oktoobril 1940 reorganiseeriti Eesti Pank NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikuks Kontoriks. Panga Viljandi osakonnas (mis erinevatel aegadel kandis erinevaid nimesid) teenis Berta kuni oma pensionile minekuni.

Kui Berta tööle asus, paiknes Eesti Panga Viljandi osakond endises renteile, s.t Venemaa keisririigi riigikassa osakonnale kuulunud majas (Lossi tn 19, nõukogude ajal oli majas õmblusvabrik Võit, praegu Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroo). Samas majas tegutses ka Viljandi esimene ning väidetavalt Baltikumi esimene ja Tsaari-Venemaa teine laenu-hoiuühisus (asutatud 1869), mida asutuse juhi järgi kutsuti Põdra (Boströmi) pangaks. erta avaldus t le asumiseks.

es Panga iljandi osakonna t tajad kolmas rsula . reas paremalt neljas.

. a. erta . reas vasakult

T kaaslastega. erta lillelises kleidis.

Pangaam etnik e rah v ariided. Eesti Pangas otsustati panga kulul valmistada kõigile naisametnikele rahvarõivad. Telliti peaaegu 90 komplekti. Eriti hoolitseti selle eest, et rahvariided oleksid võimalikult autentsed.

Selleks paluti rahvariiete valmistamisel abi Eesti Rahva Muuseumi juurde loodud Rahvarõivaste Nõuandebüroost. Rahvariideid hakkasid naisametnikud kandma suuremate rahvuslike ja riiklike pühade eelpäevadel pangas töö juures. Esimest korda sai neid seal rahvariietes näha võidupüha eelpäeval, 22. juunil 1939. Oma tänu avaldamiseks kinkisid ametnikud panga juhatuse liikmeile preesid rinnanõelana kandmiseks. Panga naisametnike rahvariietest on siinkirjutajale teada kaks tänaseni säilinud komplekti, millest üks kuulus Bertale.

Tö ö k aaslased pangas. Berta sai oma töökaaslastega hästi läbi. Pangas töötas ka tema reisikaaslane Ursula. Pärast tööd sisustati koos vaba aega: korraldati etendusi, kontserte ning tähistati tähtpäevi. Lisaks Ursulale suhtles ta tihedamalt pangas töötava mitmekesise muusiku ja dirigendi August Härmi (1896–1990) ja tema naise Elviga (neiuna Lehes, 1912–1996). 1937. a mängisid pangaametnikud ühiselt loteriid ja said suure võidu. (1937. aasta 4. juuni „Päevaleht”).

. järgu noorem rahandusn unik erta Teder . aastatel.

Panga arveametnikud

.

erta sünnipäeva tähistamine t

l

. aastatel.

erta uutes Paistu rahvariietes.

Lehekülg Berta reisipäevikust.