CHRISTIAN GRATALOUP
EESSÕNA: PATRICK BOUCHERON
MAAILMA AJALOO
K A L J U M Ä E D A P A L A T Š I D S U U R T A S A N D I K Labradori poolsaar Gröönimaa ALASKA Mackenzi e Yukon nS ak e Rio Grand e Missi s s i p pi Missour i C o lo rado Kariibihoovus INUITID INUITID INUITID NOOTKAD ODŽIBVEID ALGONKINID IROKEESID HUROONID TŠEROKIID NATCHEZID OTOMID MAIAD KOMANTŠID NAHUAD ŠAIEENID ŠOŠONID APATŠID NAVAHOD ALEUUDID ARAWAKID Californiahoovus G o l fi hoovus Antillihoovus Hudsoni laht Labradori meri St-Laurenti laht PÕHJA-JÄÄMERI Ba ffi ni laht Beauforti meri Beringi väin VAIKNE OOKEAN Mehhiko laht Kariibi meri ATLANDI OOKEANPõhjapassaathoovus 30 Valdavalt autonoomsed maailmad Ameerika põlisrahvaste ühiskonnad enne aastat 1500 e.m.a 0987 Põhja-Ameerika Arktika Lähis-Arktika Looderannik Kiltmaa Tasandikud ja preeriad Kirdealad Kagualad Edelaalad Suur valgala California Peamised rahvadMAIAD 500 km IIIIII
Lõuna-Ameerika
Põhjapassaathoovus
Põlisrahvaste kultuuriareaalid
„Kõigil indiaani rahvastel on mõnevõrra sarnane välimus, kuigi erinevused on märgatavad“ (Christian Duverger). Kuigi Aasiast lähtus Beringi väina kaudu mitu asustamislainet ja kuigi ka iidsed ookeaniülesed kontaktid ei ole kuigi ebatõenäolised (ilma, et need siiski oleks jätnud suuremaid jälgi), võime tänapäeval mõelda iidsetest Ameerika ühiskondadest tervikpildina. Sarnasused nende vahel ei ole mitte ainult antropoloogilised, vaid ka kultuurikontaktid on olnud pidevad. Nüüdisajal ei saa me enam põlisrahvaste ühiskondi käsitleda üksteise kõrval paiknevate kultuuride pikaaegse mosaiigina. Arheoloogia on tuvastanud suurte põimunud kultuuriareaalide piirjooned: kultuurid olid küll paljurahvuselised, aga neid ühendasid domineerivad keeled, nagu nahuatli keel Kesk-Ameerikas ja ketšua keel Andides.
Orinoco Amazon Río Negro iX n g u Tapajó s T o c a n t i n sPurus P a r a guay P a r a n á Uruguay Paraná São F r a ncisco Titicaca järv Poopó järv Humboldti h o o v u s Brasiilia
V a i k s e ookeaniidahoovus
hoovus
H o o rni neemehoovus A N D I D A N D I D AMAZONI JÕGIKOND PAMPA PATAGOONIA TULEMAA CHACO GUAJAANA MÄGISMAA BRASIILIA KILTMAA GUARANID TUPID TUPID KETŠUAD KETŠUAD AYMARAD ALAKALUFID ARAWAKID KARIIBID TŠIBTŠAD JIVAROD ARAWAKID ATLANDI OOKEAN VAIKNE OOKEAN Kariibi meri Panama laht Hoorni neem Vaata ka: 31 Asteegid (14.–16. saj) lk 242 Inkad (14.–16. saj) lk 244 Komantšide impeerium (18.–19. saj) lk 382 1155
IIIIII
Vaheala Kariibid Andid Amazonas Lõunakoonus Peamised rahvadTUPID 500 km
HURRIALASED
Mesopotaamia: linnriikidest impeeriumiteni (4.–1. aastatuhat eKr)
Sultantepe Emar Meggido
Ninive
Va he m e r i AMORIIDID
Byblos
Siidon
GOUTID 200 km
AKAD
HETIIDID KASSIIDID GUTID
IIIII 50 m III
Sumer 3. aastatuhandel eKr
Linnriikide aeg
Hama Qatna
Karkemish Aleppo Babülon
Kelakh (Nimrod)
Harran Akad
Tigrise ja Eufrati üleujutustest viljakas orus, mis põhjas piirneb mägede ja lõunas kõrbega, viljeleti põllumajandust alates 6. aastatuhandest e.m.a. AlamMesopotaamias seadis end u 3500 eKr sisse teadmata päritoluga rahvas, sumerid. Tekivad linnad, kus on
Lõunapalee Protsessioonitee Entili värav
La
Assur MariSüüria kõrb
eKr)
Suvepalee
Põhjapalee Ištari värav Akadi Ishtari tempel Merkesi kvartali
Paabeli torn (tsikuraat) Marduki tempel (Ésagila)
Välismüür(18.sajeKr)S i semüü r (12 . sa j eK r )
Ärikvartal
Diyala Eufrat
Ugarit Ebla Susa
Tigri s
Akshak? Adab Shuruppak Uruk Eridu
Vani järv Urmia järv Pärsia laht
Eufrati varane voolusäng Eufrati praegune voolusäng AMURRU MESOPOTAAMIA ZAGROSE MÄEDAKAD BABÜLOONIALIIBANONI MÄE D Tigris
Kish Nippur
Eshnunna Ur Lagash Umma
kallas Parem kallas Põllumajandusala ASSÜÜRIA EELAM
põhikeskus ja põllumajanduslik ääreala. Maade ja kaubanduse haldamise käigus tekib kiilkiri. Poliitikas ühtsust ei ole, küll aga kujuneb tugev ühine kultuuriidentiteet.
1005
42 Vana Maailma võrgustikud neoliitikumist 15. sajandini 4767
Hammurapi ja Nebukadnetsari pealinn Babülon (8. saj eKr – 2. saj pKr) Algsest tagasihoidlikust asulast Babülonist sai Hammurapi valitsusajal (1792–1750 eKr) Mesopotaamia suurimaid metropole. Pikka aega oli Babülon usupealinnaks, Mesopotaamia jumalate kuninga Marduki residentsiks. 7. ja 6. saj eKr saab linnast nn Uus-Babüloonia impeeriumi keskus, mis hääbub alles meie ajaarvamise alguses. Linn asub paigas, kus Tigris ja Eufrat on teineteisele kõige lähemal ja kus on kõige rohkem niisutuskanaleid. 8. sajandil eKr jaguneb linn kummalegi poole jõge, kusjuures linna kese jääb idakaldale. Aastal 1595 eKr vallutavad ja põletavad linna hetiidid, aga linn ei hävi, vaid säilitab oma religioosse rolli. 12. sajandil e.m.a ehitatakse väiksem linnamüür.
Vasak
TellBabil SUMER
(3500–2300
Sumeri piirkond Linnriik Muu tähtis linn Muu kuningriik Muu rahvas Viljakas piirkond Seedrimets Paik, kust on leitud „Gilgameši eepose“ käsikirju
Impeeriumid:
Akadi Sargon (2334–2279 eKr)
Babüloni Hammurapi (1792–1750 eKr)
Assurbanipal (668–627 eKr)
Nebukadnetsar II (605–562 eKr)
Tähtsamate kuningriikide pealinnad Kuningriik
Muu rahvas
Rünnak, sissetung Pärsia lahe praegune kallas
Impeeriumite aeg (2300–538 eKr)
23.–6. sajandil e.m.a vaheldusid suured impeeriumid geopoliitilise killustatuse ajaga. Esimene impeerium oli Akad, mille rajas Sargon (2334–2279 eKr), kelle lapselaps Naram-Sin (2254–2218 eKr) ühendas kogu Mesopotaamia. 21.–8. sajandil e.m.a oli piirkond taas killustunud vürstiriikideks. Seejärel sai Babülonist alguse teine impeerium, mille viis õitsengule Hammurapi (1792–1750 eKr). Kui aastal 1595 eKr vallutasid linna hetiidid, algas pikk killustatuse periood, mida iseloomustasid egiptlaste ja hetiitide sissetungid.
1. aastatuhandel e.m.a kujunes võimsaks Assüüria impeerium, mille viis õitsengule Assurbanipal (668–627 eKr). Aastal 612 eKr vallutasid taas iseseisvaks saanud babüloonlased Assüüria pealinna Ninive. Nebukadnetsar II (605–562 eKr) taastas keisririigi varasemad piirid Viljaka Poolkuu ulatuses, laastades Juuda ja küüditades sealsed elanikud. Aastal 539 eKr vallutas Babüloni uus idapoolsem suurvõim Pärsia. Iseseisva Mesopotaamia aeg sai läbi.
A S S Ü Ü R I A AKAD EELAM AMURRU M E S O P O T A A M I A Z a g r o s e m ä e d L i i b a n oni m ä e d K a p a d o o k i a ARAABIA KÕRB Diyala Tigris J o r d a n Eufrat Vani järv Urmia järv AMORIIDID HURRIIDID KASSIIDID GUTID Harran Kanesh Akad Eshnunna Ur Lagash Umma Drehem Uruk Eridu Kiš Nippur Siidon Jeruusalemm Gaza Byblos Hama Qatna Ninive Kelah (Nimrod) Karkemiš Aleppo Babülon Larsa Isin Ugarit Ebla Susa Assur Mari Vahemeri PUNANE MERI Pärsia laht Surnumeri Süüria kõrb Siinai Foiniikia Kiliikia Vaata ka 43 Viljakas
26 Foiniiklased
Kartaago lk 52 Pärsia impeerium lk 72 5150
Poolkuu lk
ja
AKAD GUTID 100 km III
Aleksander Suure vallutused
Makedooniast impeeriumiks
Makedoonia kuningas Philippos II (359–336 e.m.a) seadis paika poliitilised ja sõjaväelised mehhanismid, mis tegid võimalikuks ta poja Aleksandri vallutused: Makedoonia kuningriigi territooriumi kolmekordistamine ja tugevdamine, sõjaväereform (Makedoonia faalanks), võim Kreeka linnriikide üle (Korintose Liiga) pärast Chaironeia lahingut (338 eKr). Saanud pärast oma isa mõrvamist (336 eKr) kuningaks, ründas Aleksander aastal 334 eKr Pärsia impeeriumit. Vallutusretk kestis kümme aastat. Pärast võitu Granikose lahingus (334 eKr) ja iseäranis Issose lahingus (333 eKr), kus ta alistas Dareios III, vallutas Aleksander Foiniikia ja võttis võimu Egiptuses, kus kuulutas end vaaraoks. Aastal 331 eKr tungis ta Mesopotaamiasse: võitnud Gaugamela lahingu, saavutas
Punane meri
ta võimu kogu Pärsia impeeriumi üle. Aleksander korraldas aastal 329 eKr sõjakäigu Kesk-Aasiasse (Baktriasse ja Sogdianasse) ja seejärel ka Induse orgu (võitis Hydaspeses aastal 326 eKr India kuningat Porost). Tema sõdurid aga keeldusid kaugemale minemast. Aleksander Suur suri aastal 323 eKr Babülonis. Tohutu suur impeerium, millest oli saanud vallutaja rajatud Aleksandria-nimeliste linnadega hellenistlik maailm, jaotati kiiresti väejuhtide (diadohhide) vahel, Aleksandri pärand on aga väga laiaulatuslik niihästi lääne- kui ka idamaades: sellest annavad tunnistust nii Aafrika griootide (rahvalaulikute) jutustused kui ka Jaava vürstiriikide ajaloolased (Aleksandrile viidatakse nimedega Iskander, Dhû’l Qarnayn, Djoula Kara Naini jms).
Oktoober 331. a eKr
November 333. a eKr Issos Mai 334. a eKr Granikos Suvi 334. a eKr Mileetose piiramine Suvi 334 a. eKr Pellast lahkumine 2 400 ratsaväelast 30 000 kuni 50 000 jalaväelast 10. juuni 323 eKr Aleksandri surm Babülonis August 332. a eKr Tüürose piiramine ja vallutamine Sept – nov 332 eKr Gaza piiramine 338 eKr Chaironeia August 331. a eKr Eufrati ületamine Opis Side GordionDaskyleion Sardes Tarsos Siwa oaas Paraitonion Damaskus Gaza Siidon Memphis Thapsacus Arbela Pella Susa Ekbatana (Hamadan) Babülon Aleksandria Susiana Aleksandria Doonau Eufrat Kizilirmak AraksVani järvTuzi järv Sevani järv Urmia järv Tigri s Niilus BABÜLOONIA KAPADOOKIA MAKEDOONIA TRAAKIA FRÜÜGIA ASSÜÜRIA SUSIANA MEEDIA ARAABIA SÜÜRIA
ARMEENIA KAUKASUS Vahemeri Must
Gaugamela
EGIPTUS
meri
78 Vana Maailma ühiskonnad kuni 7. sajandini
5462
Oxuse järv (Araali meri)
Iaxartes(Sõrdarja)
as pi a m e ri
Maracanda (Samarkand) Pasargades
329.a suvi eKr Oxuse ületamine
Baktria (Balkh) Kabul
INDIA ARAHHOOSIA PARTIA
326. a kevad eKr Induse ületamine
Juuli 326.a eKr Hydaspes
Helmand Indus
Oktoober 325. a eKr lõpeb marss ida suunas 37 000 sõdurit ja 2 000 mereväelast
338 eKr
Makedoonia kuningas Philippos II alistab Chaironeia lahingus Kreeka linnriigid. See võit tagab talle võimu kogu Kreeka üle: retk idamaadesse saab alata. Philippos rajab Korintose Liiga.
336 eKr
Philippos II mõrvatakse. Trooni pärib tema poeg Makedoonia Aleksander III.
334 eKr
Pärsia impeeriumi ründamine ja Granikose lahing tähistavad Aleksander Suure sõjakäigu algust Aasias.
333 eKr Issose lahing. Aleksandrist saab Egiptuse vaarao.
331 eKr
Aleksander näitab oma strateegilist ülimuslikkust pärslaste üle taktikalise kiilukujulise formatsiooni kasutamisega ning saavutab Gaugamelas võidu Dareiose üle.
330 eKr
Aleksander tungib Pärsia võimu keskusesse Persepolisesse.
323 eKr
Aleksander sureb Babülonis. Tema kindralid püüavad alguses kuningriigi ühtsust säilitada.
321 eKr
500 km IIIIII
Philippos II kuningriik tema valitsusaja alguses aastal 359 eKr
Philippos II võimu all olevad alad tema surma ajal aastal 336 eKr Aleksandri ja tema armee teekond Aleksandri rajatud linn Aleksandri haud
Impeerium Aleksandri surma ajal aastal 323 eKr Pärsia tee
Aleksandri peetud lahing Suur piiramine
79
Aleksandri impeerium killustub samade väejuhtide ambitsioonide tõttu, tänu kellele said vallutused võimalikuks. Väejuhid jagavad riigi omavahel.
305 eKr
Persepolis Harmozia (Ormuz) Pasargadae Gabai (Isfahan) Rhagai (Teheran) Pattala Alexandria Eschate (Khodjent) Margiana Aleksandria (Merv) Ariana Aleksandria (Herat) Kaukaasia Aleksandria Arahhoosia Aleksandria (Kandahar) Induse AleksandriaKarmaania Aleksandria Alexandria ProphthasiaKARMAANIA GEDROOSIA BAKTRIA
Oxus(Amudarja) PÄRSIA
SOGDIANA PAMIIR
Araabia meri
K
Vaata ka
eKr) lk 84
Pärsialaht
Pärsia impeerium lk 72 Vahemere geopoliitika (3. saj lõpp
KRONOLOOGIA
Antigonos Ükssilm kuulutab end kuningaks, tema eeskuju järgivad Seleukos, Ptolemaios, Lysimachos ja Kassandros. Sünnivad peamised hellenistlikud dünastiad.
Nearchose naasmine meritsi aastal 325 eKr
Suur rahvasterändamine (5. saj)
Rahvasteränded ja geopoliitilised muutused
Euraasia steppidest saabusid erineva koosseisuga hõimud ja hõimuliidud, keda ajendas liikuma ilmselt niihästi Hiina mõjuvõimu laienemine kui ka kliima halvenemine. Need hõimud tekitasid segadust Rooma riigi põhjaaladel elavate germaani rahvaste seas. Pärast Theodosius I surma aastal 395 jagunes Rooma keisririik kaheks. 4. sajandil nimetati frangid ja visigoodid Rooma fœderati’deks, et kaitsta riigi piiri. 406. a tungisid keisririigi aladele Reini ületanud sueevid ja vandaalid. Lääne-Rooma keisririigi riigiaparaat killustus üha enam ja moodustusid barbarite (ehk mitteroomlaste) kuningriigid. Ida pool jäi keisririik püsima. 5. saj alguses moodustati Doonaust põhja pool hunnide riik. Attila sissetung Galliasse ja Itaaliasse lõpetas hunnide valitsemise Õhtumaal, ühtlasi lõpetas Rooma lagunemise viimase marionettkeisri, Romulus Augustuluse tagandamisega 476. aastal, mida ajalookirjanduses peetakse traditsiooniliselt Lääne-Rooma keisririigi (ja antiikaja) lõpuks, idamaades aga jäi Rooma keisririik püsima veel kümneks sajandiks.
440 455: GaisericrüüstabRoom a 455 u 5 saj keskpaik u 5 saj keskpaik Vandaalid,sueevidjaalaanid 410 : Al a r i c rüüstabR o o m a Goodid 425 :vandaaliderüüsteretk 414: visigoodid Alaanid 452 451 . a sõjakäik 454 . asõjakäik HUNNID 410 406 Fiesole 410, 455, 472 Rooma rüüstamine 405 v 406 Reini ületamine 402 Pollentia Visigoodid rändavad läände LÄÄNE KEISRIRIIK 402 Verona 452 Aquileia 451 Katalaunia väljad 439 Gaiseric vallutab Kartaago 429 vandaalid jõuavad Aafrikasse 486 Soissons 410 Rooma armee lahkub Sitsiilia Sardiinia Baleaarid Korsika Vahemeri ATLANDI OOKEAN Doon au D o onau Rein Elbe WisłaVANDAALID GOODID SUEEVID ANGLID SAKSID FRANGID BURGUNDID JÜÜDID PIKTID Lutetia Arles Sevilla Kartaago Hippo Trier Rooma Salona Sofia Thessaloniki Naissus Milano (286) Ravenna (402) Mainz Bracara Augusta Saldae Toulouse Leptis Magna GAULESSEITSE PROVINTSI AAFRIKA ITAALIA PANNOONIA DAAKIA MAKEDOONIA TRAAKIA GALLIA BRITANNIA HISPAANIA 96 Vana Maailma ühiskonnad kuni 7. sajandini 5248
300 km IIII
Rooma keisririik 5. sajandil Keisririigi piir Diötseesi piir Gallia prefektuur Itaalia prefektuur Illüüria prefektuur Ida prefektuur Keisrikoja residents Diötseesi pealinn Barbarite oht Germaani rahvaste ala 5. sajandi rännete eel Barbaritest rahvaste tõendatud asuala Surve piirialadele Attila hunnide pealetung Hunnide kontrollitav ala Attila oletatav pealinn Hunnide rüüsteretk Sõjaretk, millele järgnes barbaritest rahvaste püsiv elamaasumine vastavas piirkonnas Oluline sündmus (lahing, piiramine, rüüstamine)
Piirkond, mis on killustunud… Keelepiir (ladina ja kreeka keele vahel) Keisririigi jagamine (piir Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigi vahel aastal 395)
Uus pealinn … ja surve all Rivaalitsev Sassaniidide impeerium Armeenia kuningriik (liideti Sassaniidide impeeriumiga aastal 428)
Goodid376 HUNNID SASSANIIDIDE IMPEERIUM ARMEENIA KUNINGRIIK 370 Hunnid 378 Adrianoopol IDA KEISRIRIIK Kaspia meri Pontus Euxinus SUUR TASANDIK Eufrat Tigri s Dnepr Don
GOODID ALAANID VISIGOODID Nikomedeia Nikaia Konstantinoopol (al 330) Jeruusalemm Antiookia Aleksandria IDA PONTUS AASIA Vaata ka Vahemere geopoliitika (3. saj lõpp eKr) lk 84 Barbarite kuningriigid (5.–7. saj) lk 102 97
Volga
Meeliköitev ajalugu 515 kaardil
Ajaloolaste ja kartograafide ühistööna sündinud mastaapne teatmeteos koondab terve asjatundjate armee teadmisi, heites pilgu inimkonna arenguloole. Ajalookaardid aitavad piltlikult mõista, kuidas mõjutab aeg erinevate piirkondade kujunemist, pakkudes avastusrikkaid hetki kaugemast ja lähemast minevikust. Raamatu allikaks on alates 1987. aastast Prantsusmaal ilmuvas ajalooajakirjas L’Histoire avaldatud materjal: iga ilmunud artiklit illustreerib alati vähemalt üks maakaart.
Pilk inimkonna ajaloole
21. sajandist
Christian Grataloup, ajaloolise geograafia asjatundja, Pariisi Diderot’ ülikooli emeriitprofessor ja mitme publikatsiooni autor, on ajakirja erakordsest varamust valinud, taasloonud ja kommenteerinud 515 maakaarti. Nii jõuab lugeja pilgu ette inimkonna ajalugu alates selle tekkest kuni tänapäevani.
Raamatule on kirjutanud eessõna tunnustatud ajaloolane, Collège de France’i professor ja ajakirja L’Histoire teaduskomitee liige Patrick Boucheron.
Kaartide autor on Prantsuse firma Légendes Cartographie, kus valmivad kaardid nii ajakirja, atlaste kui ka kooliõpikute tarbeks.
postimehekirjastus.ee ISBN 978-9916-698-58-7
