esimesed kokkupuuted sitsiiliaga
üks suurimaid turistilõkse kogu Sitsiilias. Nii kurb kui see ka ei ole – sealt, kuhu saabuvad turistide hordid, kaob pikapeale kohalik koloriit ja määravaks saavad ainult rahanumbrid. Aga nii on see paraku kõikjal. Veedame Taorminas reisi kolm viimast päeva ja ongi aeg Rooma tagasi pöörduda. Sitsiilia jääb kusagile hingepõhja peitu, kuid aeg on olnud liiga lühike, et kõike näha ja kogeda, siinsest elust aru saada. Ja ma pole veel näinud Palermot.
suvi 2002 Minu esimesest Sitsiilia-külastusest on möödunud neli aastat. Olen giidina bussitäie eesti turistidega Itaalia-Sitsiilia ringreisil. Reis on kaks nädalat pikk ning programmi kokkupanek läks ladusalt – inimestel on ettekujutus, mida nad näha tahavad. Bussijuhid Olev ja Raivo on juba vanast ajast minu head tuttavad ning nendega sõites ei pea muret tundma, et kusagil ära eksime. Külastame mitut mulle juba tuttavat kohta, kuid selle reisi käigus satun esimest korda elus ka Palermosse. Olen enne siiatulekut selle linna kohta palju lugenud ning tean nii Palermo kuninglikust minevikust kui ka 20. sajandi teise poole maffiasõdadest. Mida võiks pakkuda see linn aga nüüd, 21. sajandi algusaastail? Esmapilgul tundub Palermos olevat meeletu liiklus ja vilgas tänavaelu, siin on ilusaid ja vähem ilusaid ehitisi, suuri väljakuid, ülikitsaid tänavaid, palju parke ja rohelust. Linn näib koosnevat paljudest erinevatest osadest – piisab vaid keerata ümber nurga, ning juba oledki sattunud peenelt äritänavalt 14