[Title will be auto-generated]

ÕPILASE entsüklopeedia I N G L I SE K EELES T TÕ LK I N U D H E L J E H EI N O JA JA V I RG O S I I L

LONDON, NEW YORK, MELBOURNE, MÜNCHEN ja DELHI Originaali tiitel: The New Children’s Encyclopedia With more than 9,000 indexed entries, facts, and stats, and 2,500 full-colour illustrations Esmatrükk Suurbritannias 2009. aastal Dorling Kindersley Limited, 80 Strand, London, WC2R 0RL Copyright © 2009 Dorling Kindersley Limited A Penguin Company Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-40533-658-1 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2129-4 (eesti k) Teine trükk © Tõlge eesti keelde. Helje Heinoja, Virgo Siil, 2010 Tõlkinud Helje Heinoja (lk 1-27, 218-304) ja Virgo Siil (lk 28-217) Tõlke toimetanud Eha Kõrge Kirjastus Varrak Tallinn, 2012 www.dk.com www.varrak.ee

Sisukord SISSEJUHATUS

4

RUUM

6

Universum Galaktikad Gaasikerad Päikesesüsteem Lendavad kivid Silm piidleb maailmaruumi Apollo programm Kosmose uurimine Punane planeet

8 10 12 14 18 20 22 24 26

MAA

28

Meie ainulaadne maailm Muutuv planeet Vulkaanid ja maavärinad Mägede kujunemine Kivimid ja mineraalid Kivimid ja mineraalid (teejuht) Maavarad Erosioon Aeg Väärtuslik vesi Maailma ookeanid Atmosfäär ja kliima Äärmuslik ilm

30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 54

KESKKOND ja ÖKOLOOGIA

56

Jagatud planeet Elupaigad Kõrbed Rohumaad Metsad Mäed Polaaralad Magevesi ja märgalad Ookeanid ja mereelu Korallrahud Kliimamuutus Pilk tulevikku

58 60 62 64 66 68 70 72 74 76 78 80

ELUSLOODUS

82

Elu Maal Taimede elu Taimetüübid

84 86 88

Taimede paljunemine Loomade elu Imetajad Imetajad – rekordipurustajad Kiskjad Kahepaiksed Roomajad Linnud Pingviinid ja röövlinnud Kalad Selgrootud Hämmastavad lülijalgsed Hämmastavad putukad Nokalised ja mardikalised Mere selgrootud Mida te siin teete?

Mikroelustik Loomad minevikus

90 92 94 96 98 100 102 104 106 108 110 112 114 116 118 120 122 124

MAAILMAJAOD

126

Meie maailm Põhja-Ameerika Elu Põhja-Ameerikas Lõuna-Ameerika Elu Lõuna-Ameerikas Aafrika Elu Aafrikas Euroopa Elu Euroopas Aasia Elu Aasias Austraalia ja Okeaania Elu Austraalias ja Okeaanias Riigilipud

128 130 132 134 136 138 140 142 144 146 148 150 152 154

KULTUUR

156

Maailma usundid Tähtpäevad Maailma kunst Moodne kunst Kirjutamine ja trükkimine Haridus Muusika Orkester Esinemine Sport Arhitektuur

158 162 164 166 168 170 172 174 176 178 180

AJALUGU ja POLIITIKA

182

Lood minevikust Ürginimesed Vana-Egiptus Kreeklased ja roomlased Keskaeg Hiina dünastiad

184 186 188 190 192 194

Islami kuldajastu Asteegid ja inkad Koloniaal-Ameerika Orjakaubandus Impeeriumite ajastu Tööstusrevolutsioon Esimene maailmasõda Teine maailmasõda Revolutsioon!

Uudistes Mis on valitsus?

196 198 200 202 204 206 208 210 212 214 216

TEADUS

218

Mis on teadus?

Vägevad aatomid Tahkis, vedelik või gaas?

Kemikaalide segamine Elemendid Energia Tunneta jõudu Gravitatsioon Elekter ja magnetism Teadus helist Fantastiline valgus Spekter Evolutsioon Geenid ja DNA Kriminalistika kui teadus

220 222 224 226 228 230 232 234 236 238 240 242 244 246 248

TEHNIKA

250

Leiutised ja avastused Moodne meditsiin Elektriautod Läbi läätse Maailmaküla Kas see on päriselt?

Robootika Nanotehnoloogia

252 256 258 260 262 264 266 268

INIMESE KEHA

270

Sinu keha Luud Vägevad lihased Vereringe Mõtle! Tegutse!

Maailma tajumine Hingamine Toidu liikumine Elu algus Jääda terveks

272 274 276 278 280 282 284 286 288 290

Sõnaseletusi Register Tänuavaldused

292 296 303

g lap ga aps va vaja jab raaam amat mat atut utt, mis mi vastaks võõimaaallik ikul ult pa paljljud jud udelle teeda da huvviittav avaattel ele le kü küsiimu must stel ele: el e: kui uida d s kõ da kõikk on kõik tekk te ekki kkkin inud d; mi mis is pa panebb taaim pan imed imed e kas a va vama; mi vama mikkss päi äike äik ke paiisttab ab; ku k id daass in niime mese se keha tö tööt ötab öt ab b; m miis is ju juh httus us min mi neevik viiku kus; kus s; mik iks teeis ised d maad errin ineevvad inev ad tema em ma ko kodu dum du uma maas aas ast. t. Kui lap apse se huv uvii õi õige gest stii su st s un nat ata, a, võõiib se seee essma mane ne tead te ad dmi misj sjjan nu mu muut utud ut udaa ellukkes estvak aks k av avas asstaami mis ise se ja uu uuri riimi mise isee pro rots tsessiiks. ks. Se ks Seee en e ts tsük ükloope ük peed edia jullgu gust sttab ab noo oori ri luge lu gejaaid ge d ise s avaast stu usii te tege gema ma,, essit itad ades ess nei eile lee sel elge ge ja lü lühi hike kese se käs äsit itllu luse köi luse öittv tvass vis tvas isua uaaal uaa alse alse s s voorm rmiis, mis mis ne n id kaa aassa haar ha arab b ja edas edas asii lu uge g ma inn nnus usta tab. b. „Õ Õpi p la lase se entsü sükl klop opee op eedi d a” on ja di jaot otat atud ud pea e tükk kkid idesse se temaati em m tika ka jär ä gi gi. Essin inda datu tu ud on kõi õikk olul lul ulis ised ed teeeema mad d: d: maai ma ailm lm maarruum, uum, kes eskk kkon ond, d loo d, ooma mad d ja tai aime med, d maa d, aail i ma rii iigi gid d ni ning ngg rah ahva v d, va d, kul ultu t u tu urr, aj a al a ugu uggu, u, loo o dust du ustea teadu dusse du sed jaa tehn te hn nikka,, nin ng in inim mes esee keeha ha. Te T ks k ti ilm l es esta tava vad va vaim imus usta tavaad fo f tod d ja joo ooni nise sed. d. Risstv tviiite ii ed ju juha hata ha t va ta vad d lu luge geja ge jatt nend ne nd de te teem emad adee juur ju uu de de,, mi m s av avav avad ad vaa aade deeld ldav avat av at pro robl blleeemi m süg ügav avam amal allt ni ning ng uut u e vaat aten enu urka k de alt ka lt. Er E il ilis istt täähe hele lepa le paanu on pö pöör örat ör atud at ud nii iisu ugu g sttel ele kü ele küsi simu si must mu stel ele le na n gu orkes rkkes e te ter, r, või aja javö vööön ndi did, d, või put d, utuk ukat kat a e ko kogu gud, d, või mine mi ine nera raal ra allid id ide de ko kollllek koll eekktssio ioon onid on id. id d. Se See ra See raam aam mat a pakkub b noo oorre rele luggejjal rele ale le ni nii ii pa paljlju va vaat atam at am mis is-- ja ja avaast stam amiis am isrõõõm õmu, u, et tõe et õen nääoli olis ol isel elt lt kas kasu ka suta tata taks kse se seda sed da vää äärt rtus uslliiku ku tea eabe eab beal alli lika kana na veeeel p paalljjud ude aast aast aa state aatte jo jook oksu sul.l.

(

4

lk 1100–1 lk –1111 11) Kui ui näed äed ra äe raamat raam amat am atus us sed da sü sümb mbol mb olit, ol it, ot it otsi tsi si üle les viiidat idatud id atu at ud d leh hekkül ülg lg jjaa saa aad kõ kõne nealu ne neal allu usseesst as a jjaast st rooh hke kem tead kem tteead da. a.

NOKALISED LISE S JA MA RDIKALISED

Seitsetäpplepatriinu

MARDIKALISED

Cocinella septemp septempuntacta p

Poila lane lan anee Calligrap raapha appha ap dislocat sloc ocata ocat cata at

Nokalised on teatavat sorti putukate selts. Selle seltsi ladinakeellne nimetus on Hemipteraa ja sinna kuu uulub 82 000 00000 lii li ki. k Mardikalised (Coleopter pteer era) oon loomariigi era g liigirikkaim selts. Ne Neid N e on kirjeldatud umb mbes e 370 000 liiki – ssee moodu ustab ühe kolmandiku kõigist st putu utuka idest. utukaliik utuk

ELUSLOODUS

E ELUSLOODUS

Nokalised d ja mardikalised

Põ Põderpõrnikas Põd Lucan canu anus nus cervus

Kärsaklane

Jooksiklane

Eupholus bennetti Euph

Thermophilum decem decemgu decemguttatum

Kilpmardikas di

Tirdiline

Eugenysa regalis Euge

Phrictus quinque quinqu uinque q partit partitus artitus ti

NOKALISED

OHOO!

Punalutiklane naalutiklane ut

Dysdercus D d d decuss atus

Kõik siin kujutatu atud d putukad on elusuuru usees.

Hiidlutikas on maaililm ma pikim nokaline, agaa h herkulesmardika kõr k rv kõrv rval rva val all on ta kääbu kääbus. kä us. us s. s.

Tsikaad Angamiana A An Angam nga gamiana gam ga am aethereaa

R ö Röövlutik Röövluti Röövlutika Röövlutikas E l illustris Eulyes ill i

Kollaaserv-uju Kollas as ase r Dytiscu Dytisc scus scu cus margina m lis

LühiLühi h tiiblane

Herkulesmardikas Dynastes hercules

Scaphidium quadrimaculat qquadrimaculatum d ma

Vesihark rk

Oblikalutikas

Nepa sp.

Coreus marginatus

Voodilutikas odiluti (2 x suurendatud)

Hiidlu utiklane utiklane utikl utik ikklanee Lethoceru Lethocer ceru errrus u grandis

Lehetirtlane het

Naksurlane

Cicadella viridis

Cimex lectularius

Chalcolepidius limbatus

Arlekiinsikkk Acrocinus longimanus anus

KUIDAS NOKALIST ÄRA TUNDA?

KUIDAS UIDAS MARDIK AR AT ÄRA TUNDA? Kiilassilma nümf

Nokalistel oon kaks tiivapaari ja nokasarnane suu, u, millega toitu läbistaada ning imeda.

Kilplutikas kütib k tõuku.

,

Mardikatel on kattetiivad, Mardikad läbivad täismoonde: nad alustavad elu tõuguna, mis kohtuvad selja keskel. seejärel muutuvad nukuks ja lõpuks saab neist täiskasvanu.

Tõuk ja nukk erinevad täiskasvanust.

Kattetiivad on kõvad … nukk… … ja täiseestiivad, mis katavad kasvanu pehmeid tagatiibu, Põdermoodustades kaitsva põrnika kesta. tõuk…

Täis-kkasvanudd

kiilassilm m Nokalised läbivad vaegmoonde: nad alustavad elu nümfi fidena, kes sarnanevad oma täiskasvanud vormiga, kuid neil puuduvad tiivad või paljunemisorganid.

Kattetiib

Põlendikuhundlane

1177

116

Vaata kindlat liiki asjadde, nagu liblikate ja putukate ( lk 116–117) 1 või lippude ja imetajate rühmi. uKOLLEKTSIOONID

Niilus

Val ge

BLOEMFONTEIN LESOTHO

Suur-K

aroo

Draa

kon

im

IA

AL

A

M SK

gi

AR

vä

in

GA

ANTANANARIVO

DA Toliara

MA

B

(Prantsusmaa)

bii

Beira

MAPUTO MBABANE SVAASIMAA

Madagaskar on maailmas suuruselt neljas saar.

See on koduks paljudele ainulaadsetele loomadele, näiteks leemuritele ja fossadele, keda ei leia kusagilt mujalt maailmast.

Durban

äe

d

VA B A R I I K

MORONI Mayotte

o

Oranje

SEIŠELLID

KOMOORID

pop

kõrb

Johannesburg

K

im

N

I ND LA AN AT KE O O

mibi

PRETORIA/ TSHWANE

kõrb

KAPLINN Hea Lootuse neem

AM

Bulawayo L

GABORONE

II

am

ZIMBABWE

MOS

r né Té

UN

ER

AM O

NG

KO Na

p

lle

to t e kg u nõ

Okavango delta

BOTSWANA

Kalahari oso

LÕ U N A - A A F R IMASERU KA

MUQDISHO

INDIA

Aldabra saared

MALAWI

Za mb ezi

HARARE

o

WINDHOEK

A

ba

ng

NAMIIBIA

ne

a Ruvum Njassa järv LILONGWE Nacala

LUSAKA

SI

ala

do an Cu

Etosha

Zambezi

a Cub

Cunene

SO

OOKEAN

Pemba Sansibar Dar es Salaam

Rukwa järv

ili

Kitwe

SAMBIA

Victoria juga

Masai stepp

TANSAANIA

Lubumbashi

Bié platoo

Lubango

DODOMA Tanganjika k järv

on

Mweru järv

ANGOLA Huambo

A

Lu

Cuan za

Suur

o

■ Okavango jõgi ei voola merre, vaid suurde Botswana soosse, mida kutsutakse Okavango deltaks.

Kananga

Kalemie

Xaafuuni neem

poolsaar

Kismaayo NAIROBI Kilimanjaro 5895 95 m Mombasa

KIGALI

Ilebo

ng Kwa

LUANDA

KUULSAD PAIGAD

■ Ngorongoro kraater Kenyas on sõõrjas org, mida ümbritsevad mäenõlvad. See on iidse vulkaani jäänus. Kraater on koduks äärmiselt mitmekesisele loomastikule.

KONGO

Kasa i KINSHASA

Matadi

KENYA

KAMPALA Victoria järv RWANDA BUJUMBURA BURUNDI

nõgu

DEMOKRAATLIK VABARIIK

BRAZZAVILLE ngo Ko

■ Kuumim paik: läbi aegade kõrgeim kinnitatud temperatuur oli 57,8 °C Liibüas Al ‘Aziziayah’s 1922. aastal.

MAAILMAJAOD

A

GABON

h ab ee

Turkana järv

UGANDA

Kisangani

LIBREVILLE

(Angola)

(rahvusvaheliselt tunnustamata) Somaali

Hargeysa

E T I O O P I AS

JUBA

Kongo

YAOUNDÉ EKVATORIAALGUINEA

Cabinda

ni Ade ht la

SOMAALIMAA

mägismaa

LÕUNASUDAAN

Oubang ui

BANGUI

ilus e Ni

K

DJIBOUTI DJIBOUTI

Etioopia ADDIS ABABA

Sudd

KESK-AAFRIKA VABARIIK

MALABO São Tomé Príncipe

Kõrb* Kuivad rohtlad Troopilised rohtlad Troopilised metsad Vahemereline Mägine

Al-Ubayyid

SUDAAN Bongo massiiv

Moundou

ASMARA

in Sin

LOMÉ PORTO-NOVO

Ida-Aafrika alang See hiiglaslik org lõikab läbi kogu Ida-Aafrika alates Etioopiast kuni Mosambiigini. Orus on terve hulk suuri järvi, sealhulgas Tanganjika, Victoria ja Njassa, mis on ühed maailma sügavaimad.

Kalahari Namibi

HARTUM

N’DJAMENA

oua ama Ad

Kontinendi idapoolseimat osa tuntakse kui Aafrika sarve, sest see on looma sarve kujuga.

Nuubia kõrb

a

l TŠAAD

Tšaadi järv

ABUJA

SÃO TOMÉ

SAHARA

sti mägismaa

ERITREA

e

Zinder

N

1000

Sõna „Sahara” pärineb araabia keelest ja tähendab „kõrbe”. Sahara ulatub üle Põhja-Aafrika ning katab osaliselt 11 riiki. Suur osa sellest koosneb liivameredest, mille luited on kuni 180 m kõrged.

kõrb

i

ACCRA

Ti b e

r

er

A

IA

é

NIGEERIA Lagos

1000

0 miili

alla 50 50–90 100–149 150–199 200–299 üle 300

Siinai

Nasseri järv

a

NIGER h

iger

0 km

NIAMEY

BENIN TOGO

A

CÔTE D'IVOIRE

YAMOUSSOUKRO

GHAN

ER

Abidjan

Rahvastiku tihedus Inimesi km² kohta

Suessi kanal

AswaØ n

Liibüa

gar

h a

OUAGADOUGOU

MONROVIA

Port Said

us

ü

BURKINA FASO

BAMAKO

E

SIERRA LEONE LI BE

Volta

N

Araabia kõrb

ib

GAMBIA

BISSAU GUINEA- G U IN BISSAU CONAKRY

Niiluse delta

Alexandria h’ KAIRO āra aţţ gu Al-Q nõ

m ne na Pu kõrb a

S

SAHARA

* Punased alad tähistavad nimetatud kõrbe ulatust.

a MALI

AL

r Nige

BANJUL

EG

Punane meri lahutab Aafrikat Aasiast.

Põhjapoolseimas otsas võimaldab Suessi kanal laevadel Punase mere ja Vahemere vahet sõita.

eri

Li

S

NOUAKCHOTT Seneg

SEN

hem

Banghazi

LIIBÜA

EGIPTUS Ahag

Nouâdhibou

DAKAR

Surti laht

TRIPOLI

(vaidlusalune)

MAURITAANIA al

PRAIA

Va

Malta

TUNEESIA

ALŽEERIA

u KÕRBEIMETAJA See fennek jahutab end, vabanedes soojusest suurte kõrvade kaudu.

MITMEKESINE MAASTIK

TUNIS

Constantine

LÄÄNESAHARA

FREETOWN

, OAAS Mööda Saharat on laiali pillutatud umbes 90 suurt oaasi. Need on alad, kus põhjavesi tõuseb pinnale, võimaldades taimedel kasvada.

Aafrika mitmekesise maastiku hulka kuulub kolm kõrbe – Sahara (maakera suurim kõrb) põhjas ja Kalahari ning Namibi kõrb lõunas. Aafrikas on ka suuri metsa- ja rohtlapiirkondi.

(Hispaania)

Mo s

M

EL AAIÚN

CABO VERDE

Kui palju inimesi?

Arvatakse, et Aafrika elanikkond moodustab 14 protsenti maailma rahvastikust.

Nigeeria on Aafrika riikidest rahvarohkeim.

■ Katab umbes 20 protsenti maakera maismaast.

■ Riikide arv 54 + sõltuvad riigid ■ Suurim riik Alžeeria ■ Väikseim riik Seišellid ■ Keeled Tuhanded ■ Rahvaarv Hinnanguliselt 778 miljonit ■ Suurim linn Egiptuse pealinn Kairo ■ Kõrgeim koht Kilimanjaro Tansaanias, 5895 m ■ Pikim jõgi Niilus, 6671 km. Voolab läbi Uganda, Sudaani, Lõuna-Sudaani ja Egiptuse Vahemerre ■ Suurim järv Victoria järv Tansaania, Uganda ja Kenya vahel. Järvel on enam kui 3000 saart, millest paljud on asustatud.

E U R O O P A

ALŽIIR

Melilla

O mäed OK ase A RA t l

Casablanca

(Hispaania)

il Ni

MAAILMAJAOD

(Portugal)

Kanaari saared

Aafrikat kutsutakse sageli inimkonna hälliks. Seda sellepärast, et inimeste areng sai mitu miljonit aastat tagasi alguse Aafrikas, kuigi need, keda meie inimesteks peaksime, tekkisid kõigest 200 000 aastat tagasi.

Tänapäeval elab maailma rahvastikust umbes 1/8 Aafrikas.

FAKTE AAFRIKAST

Ceuta (Hispaania) Tanger RABAT

Madeira

Aafrika

East London Port Elizabeth

139

uRiikidee

ja kontinentide iseloomustamiseks on toodud Ü ÜKSIKASJALIKUD KAARDID ( lk 128–153).

1 Neis on esitatud palju fakte ja arve piirkonna geograafia, inimeste ning kulttuuride kohta.

ISLAMI KULDAJASTU

7. sajandil rajas Muhammad Araabia poolsaarele islamiriigi. Tema surmale järgnevatel sajanditel laienes islami-impeerium kiiresti, levitades tema õpetustel põhinevat islamiusku ja seadusi.

KES ON KES? Muhammad (570–632) Tema oli islami rajaja ning esimene moslemist riigijuht.

■ Ali ibn Abi (599–661) Tema oli Muhammadi väimees, kellest sai 656. aastal esimene imaam.

■ Harun al-Rashid (766–809) Viies Abassiidide kaliif, kellest räägitakse raamatus „Tuhat ja üks ööd”.

■ Saladin (1137–1193) Egiptuse, Süüria, Jeemeni ja Palestiina moslemist sultan (kuberner), kes vallutas Jeruusalemma ning alistas 1187. aastal ristisõdijad.

■

VEEL HUVITAVAT… 661. aastal olid moslemid lahkarvamusel, keda järgmiseks usujuhiks valida. Šiiidid pooldasid Ali (Muhammadi väimehe) järglasi, tuntud kui imaamid, samas kui sunniidid valisid Umaijaadid, keda kutsuti kaliifideks.

MEKA Muhammad sündis Mekas (nüüdses Saudi Araabias). Pärast seda kui ta oli linnast oma õpetuste tõttu välja aetud, naasis ta kaheksa

, ISLAMI PROHVET Muhammad oli 40-aastane, kui ta sai esimese paljudest jumalasõna ilmutustest. Tema õpetused põimusid islamiriigi poliitika ja sotsiaalsete tahkudega.

aastat hiljem armeega, võttis võimu üle ja muutis linna islamiusu keskuseks.

Minaretid on mošee kõrgeimad punktid.

Traditsiooniliselt kutsub muezzin kõiki minaretist palvele.

d KAABA Islami pärimuse kohaselt on see kuubikujuline ehitis Mekas Jumala maja. Moslemid (islami järgijad) peavad seda vähemalt kord elus külastama.

Muhammad õpetas moslemeid viis korda päevas palvetama Mekas oleva Kaaba suunas. Palve suuna (qibla) määramiseks kasutati seda instrumenti.

AJALUGU JA POLIITIKA

AJALUGU JA POLIITIKA

Islami kuldajastu

u QIBLA

Suur mošee Mekas.

LUUBI ALL: ISLAMI ARHEOLOOGILISED LEIUD Islami tsivilisatsioonil oli eripärane kunsti, käsitöö ja arhitektuuri stiil ning ta

tegi suuri edusamme matemaatikas, astronoomias ja meditsiinis.

PILDISTA u ISLAMI KUNST Hoonete kaunistamisel kasutati kalligraafiat ja glasuuritud plaatidest mosaiike.

u ASTROLAAB Nad täiustasid seda instrumenti, millega saab arvutada inimese asukohta päikese ja tähtede abil.

u OSMANITE VAAS Dekoratiivsete mustritena olid laialdaselt kasutusel lilled ja suured lehed.

Jeruusalemma Kaljumošee kuppel valmis 691. aastal. Mošee on maailma vanim säilinud islami hoone.

ISLAMI IMPEERIUMI KRONOLOOGIA 622632 MUHAMMAD Muhammad võttis Mekas võimu üle ja rajas islami tsivilisatsiooni.

196

661750 UMAIJAADIDE DÜNASTIA Umaijaadi perekonna kaliifid laiendasid islami-impeeriumit (kujutatud rohelisena).

7501258 ABBASSIIDIDE DÜNASTIA

EUROOPA ■ Bagdad

AAFRIKA

■ Meka

1258 SULTANITE TÕUS

Hõbedast ja vasest kauss

15161924 OSMANITE IMPEERIUM

13691506 TIMURIIDIDE IMPEERIUM

Mongolitest sissetungijad vallutasid Bagdadi ja astusid islamiusku, samas kui kohalikud valitsejad, keda kutsuti sultaniteks, valitsesid Egiptust, Süüriat ja Palestiinat.

Bagdadist tehti islami pealinn ja sellest linnast sai maailma kaubanduse, õpetuse ning kultuuri keskus.

Türgi-mongoli väepealik Timur (Tamerlan) vallutas islamimaad ja üks tema järglastest rajas Põhja-

Osmanitürklased valitsesid islamiriiki ja laiendasid oma impeeriumi Ida-Euroopani (rohelisena kujutatud).

Indias Suurmogulite impeeriumi.

keskenduvad erilist huvi pakkuvattele küsimustele ( lk 196–197).

Paljudes neist on esitatud valdkonna põhiliste arengustaaadiumide kronoloogia, on toodud faktikastiid ja vastavad illustratsioonid. uÜLDA ARTIKLID

ELEKTRIAUTOD

Suzuki Pixy ■ ■

Enamik autosid kasutab naftast tehtud kütust, mis saastab keskkonda ja annab oma panuse ülemaailmsesse soojenemisse. Naftavarud hakkavad u Elektriauto kapotti avades ei leia aga ammenduma ja seepärast on autode kavandajad sealt bensiinimootorit. Selle asemel on seal elektrimootor (näidatud allpool pöördunud elektrimootorite poole, mis saavad kasutada läbilõikes).

Hammasrattad Mootori puhtamatest allikatest pärit energiat.

Elektrimootor panevad autovaskmähised

■

Tippkiirus alla 30 km/h Läbitav vahemaa 30 km Valmistajamaa Jaapan

Kasulik lühikesteks sõitudeks ■ ■ ■

Tippkiirus 64 km/h Läbitav vahemaa 80–160 km Valmistajamaa Inglismaa

Suzuki on loonud ühekohalise liikurKütuseelementidega autosid mooduli, mis on suurepärane lühikesteks kasutatakse taksodena Inglismaal sõitudeks. Kaks Pixy moodulit võivad Birminghamis. Need on uskumatult paikneda kütuseelemendi kestas, nii et kerged ja võivad ühe tankimisega element laeb neid liikumisel. Suurem kest läbida kuni 160 km. võib läbida pikemaid vahemaid.

Life car Stiilne ja kiire kütuseelemendiga sportauto ■ ■ ■

Tippkiirus 140 km/h Läbitav vahemaa 320 km Valmistajamaa Inglismaa

See alumiiniumist ehitatud kerge Morgan tarbib viis korda vähem energiat kui tavaline teraskerega auto.

See kiirendab 0-st kuni 100 km/h-ni 7 sekundiga!

rattad õigel kiirusel pöörlema

HONDA FCX CLARITY See võib paista tavalise autona, kuid saab jõudu palju puhtamal viisil. Tavalises autos põletab mootor bensiini, mille tagajärjel vabaneb energiat ja tekib saaste. Kuid selles autos asendab kütusepaaki patarei, mida nimetatakse kütuseelemendiks. See võtab paagist vesinikku ja õhust hapnikku, mis omavahel reageerides toodavad elektrit. Ainus heitprodukt on veeaur, nii et kui vesinik pärineb puhtast allikast, pole üldse mingit saastamist.

Microcab

Kolmerattaline väikese kiirusega linnaauto

Veovõll pöörab telgi

Venturi Astrolab

OHOO!

Väga tõhus päikeseenergiat kasutav auto

Telg paneb vasaku ratta pöörlema

■

Telg paneb parema ratta pöörlema Mootori pöörlev osa

Mootori liikumatu osa

■ ■

Tippkiirus 120 km/h Läbitav vahemaa 110 km Valmistajamaa Prantsusmaa

Vähesed d elektriautod on sada protsenti keskkonnasõbralikud, sest nende patareisid on vaja laadida elektri abil. Suurem osa elektrienergiast tuleb aga elektrijaamadest, mis põletavad ülemaailmset soojenemist põhjustavat saastavat kütust.

Sel päikese jõul töötaval autol ei ole ei mootorit ega kütuseelementi, vaid see on kaetud päikesepaneelidega, mille peal on läätsed. Need püüavad päikesevalgust, muundavad selle elektriks ja salvestavad akudesse.

Tesla maastur Kiire, vaikne ja saastab vähem ■ ■ ■

LUUBI ALL: KUIDAS SEE TÖÖTAB

1 Vesinikupaakk sisaldab kütust 450 km läbimiseks.

2 Kütuseelemendis reageerivad keemiliselt paagist pärit vesinik ja õhust võetav hapnik, tekitades elektrivoolu.

3 Kui auto pidurdab, koguneb vabanev energia akusse

4

5 1

(taaslaetavasse patareisse) ja aitab kütuseelemendil lisada autole võimsust.

4 Mehaaniline ajam töötab nagu käigukast, sundides 5

kütuseelementi andma mootorisse tugevamat voolu.

Elektrimootorr on kerge ja kompaktne ning paneb esirattad pöörlema, et auto saaks liikuda.

TESLA MAASTUR Tesla tagarattad saavad jõudu tagaosas olevalt elektrimootorilt ja akudelt. Õhkjahutustoru .

2

3

Tippkiirus 210 km/h Läbitav vahemaa 400 km Valmistajamaa USA

Tesla on mõeldud inimesele, kellele meeldivad tavalised, kuid samal ajal keskkonnasõbralikud autod. Selle võimas elektrimootor annab peaaegu niisamasuguse kiirenduse nagu bensiinimootoriga Ferrari!

TESLA MAASTUR

Akud Elektrimootor

100 protsenti elektriline.

Saab energiat 6831 lameakult.

Liitiumaku laadimiseks kulub kolm ja pool tundi.

Ei põleta naftat.

■ Kiirendab 100 km/h-ni kõigest nelja sekundiga.

■ ■ ■

■

258

KIIRF FAKTID käsitlevad sügavamalt mõnda kindlat k teemat, näiteks elektriautosid ( lk 258–259), 2 ja neis on esitatud kõik, mida sull on vaja antud teema kohta teada. u

259

TEHNIKA

TEHNIKA

Elektriautod

KESKKOND JJA ÖKOLOOGIA

Korallrahud, mida mõnikord „mere vihmametsad dekks” kutsu utakse, on vapustaavad mere ökkosüsteem mid, mis ellavad hästi soojades selgettes madalatees vettes. Ökoturisstid delee meeeldib rahu usiid külastaada, et näha värvikat ja vapustavat loomadee mitmekkesisust, kes siin elavad.

R KK RI KAL ALIK K SAA AK Sellllis Sell ised ed ookkea eani niki ikkiisk skja skja j d na nagu g gu delfi fiiinid id (v (vas a akkul as ul)) ja hai aidd (par (p a em ar mal) va vari rits tsev evadd kora kora rallllllra raahu h del. Nadd toituvad vvääik äik ikes este test te s loooma st madde dest, stt, kess seeal ke al ela lava lava vadd.

LÜHIFA AKTTE Korallid on tegelikult lihtsad loomad, kelle sees elavad taimelaadsed rakud.

■ Suur Vallrahu Kirde-Austraalia rannikuvetes on umbes 2300 km pikk.

■ Liigne CO atmosfääris muudab 2 ookeani happelisemaks, mis võib koralle kahjustada.

■ On avastatud fossiilseid rahusid, mis i on ül üle 500 miljoni ilj i aasta t vanad. d ■

KORALLI O OHUSTAJAD Rahu võivad kkahjustada selle pinda kraapivaad ankrud ja kalade tapmiseks vettee visatud lõhkelaengud. Kahju ulikud setted, mida rannikul paikn nevad tööstusettevõtted vettee lasevad, ja stress, näiteks kõrgem m temperatuur, võivad põhjusttada korallide kehas olevate vetikatee väljaajamise, nii et nad muu utuvad valgeks.

LUUBI ALL Põhilised rahusid moodustavad organismid on tuntud kui kõvad ehk kivikorallid. Iga üksik korall, mida kutsutakse polüübiks (paremal), eritab oma kehaõõnest lupja, ja see moodustab all oleva kivimi. Mõned korallid eksisteerivad üksiku suure polüübina, aga enamik elab suurte kolooniatena.

KORALLRAHUD

KUJUD JA SUURUSED Korallrahusid esineb erin neval kujul.

Levinuim on äärisriff (nagu see India Vaikses ookeanis), mis kasvab paljude troopiliste rannikute lähistel. Korallid ei suuda üle veepinna kasvada, seega on rahu u lame ülaosaa otse veepinna all.

Vallrahud kasvavad rannajoonega paralleelselt, kuid sellest eemal, samas kui atollid (vt paremal) moodustaavad mere keskel rõngaid.

ATOLLI SÜND

ÄÄRISRIFF moodustub ümber vulkaanilise saare. ,

VALLRAHU kasvab ümber vajuva vulkaani. ,

VULKAAN KAOB, jättes alles keskse laguuniga atolli. ,

OGATÄHT Ogatäht, maailma suurim meritäht (ta jalgade siruulatus on 30–40 cm), toitub põhiliselt korallidest.

Seetõttu võib ta tekitada korallrahudele suurt kahju.

Ogatäht on tõsiselt kahjustanud ka Suurt Vallrahu Austraalia rannikul. Need mürgiste ogadega olendid haavavad ka inimesi – ogatähele pealeastumine tekitab tugevat valu ja võib põhjustada tõsise haigestumise.

Kombits

Kaltsiitne välisskelett

Suu

Kehaõõs Teiste polüüpidega ühendav sidekude

AJUKORALL on sellise käärulise ehitusega, et meenutab aju pealispinda. u

u VEENUSLEHVIK

hargneb haprateks „oksakesteks” ja pakub kodu tillukestele olenditele.

KIVIKORALL ((Acropora cervicorniss) kasvab oksakujuliselt ning sarnaneb väikeste sarvedega. u

NAHKKORALLIL on tillukesed üksikpolüübid ja ta võib välja näha nagu põõsaharu. u

77

KESKKOND JJA ÖKOLOOGIA

Atoll saab alguse äärisrifina vulkaanilise saare ümber. Vulkaani nõrgenedes ja vajudes (või kui mere veetase tõuseb) korall kasvab ja muutub vallrahuks. Lõpuks vulkaan kaob, jättes alles atolli – väljakujunenud korallrahu ümber keskse laguuni.

TEADUS

Gravitatsioon Gravitatsioon on jõud, mis tõmbab objekte üksteise poole. Maa peal kogeme seda jõuna, mis tõmbab meid alla planeedi pinnale.

Universumis hoiab gravitatsioon planeete orbiitidel ümber nende kesksete tähtede.

TUGEV VÕI NÕRK? Gravitatsioon võib tunduda tugev, kuid tegelikult on see kõige nõrgem Universumis ersumis tuntud jõud. Märgatava mõju saavutamiseks sa peavad objektid d olema olem planeetide ja tähtede suurusjärgu rusjärgus. j g Päikese ggravitatsioon on piisavalt tugev, et hoida päikesesüsteemi planeete enda ümber tiirlemas.

Kaal ja mass Kaalud mõõdavad tõmbejõudu, mida Maa jõudu gravitatsiooon avaldab inim mese kehale.

Gravitatsio tatsiooon tõmbab õ bb tugeevamiini suurema massiga kehi. m Seega näitaavad kaalud suurema massi m iga inimesel suuremat kaalu. suur

GRAVIITATSIOON TEG GUTSEMAS Hakka ttegelema langevarjuhüp üpetega ja peagi tunned gravitattsiooni mõju täies ulatusses. Kui sa lennukist välja hüppad ad, kiirendab gravitatsioon n sinu maapinna poole liikum mist. Samal ajal hõõrdub õhk hk vastu su u keha, tekitades hõõrd dee- ehk takistusjjõu,, mis mõjjub graavittatsiooniga vastassuunas. Lõpuks saavutavad need kaks jõudu tasakaalu ja su kiirus enam eii kasva – sa olled d saav sa vutanud lõppkiiruse.

Vast Va staaav st aval altt le al l ge gend ndil nd ilee ol il olev evat ev att Gaali lile leii ku kukkuta tanu nuud eriin er inev evaa ka kaal alug al ugaa ku kuul ulee alla laa Pis isa vilt viiltus uses estt to torn rnis istt, ett näi äida data nende ühea üh eaeg egse set ma maap apin inna nale jõõud udmist.

Grav G ravit vitat atsi sioo oon ja Gallileii Esim Es imen enee tõ t siselt g aviitat gr atsi sioo ooni ni uur urin inud d tea eadl dlan dl anee ol an olii itaa it aallllan a e Gali lile leoo Ga Gali lile lei (1 ( 56 5 4–16642 42)).

Ta teggi hulg lgal alis isel eltt kat atseid id ja j jõu õudi diss järe jä reld re ldus ld usel us elee, el e, et õh hut utak a isstu t se puudu d mi mise sell lang la ngev evad d kõi õikk ke keha had d üh ühes hesug ugus usee kiir ki iren ir end en dusega ga.. Õh ga Õhut utak akis istu t s on põh õhjjus, s miks mõned keh mi had d jõu õuav avad d maa aapi pinn nnal alee aegl ae glasem asem as mal alt ku kui te kui teis ised ed. d.

LÕP ÕPPK P II PK I RU RUSS Suurim kiirus, millllee su mi sule letu tudd la lang ngev evar var arju juga ju gaa hüpp hü ppaj ajaa sa saav avut utab ab, on 200 00 km/hh. Lange g varjju avan a em misel hüpppa paja j kiir ki irus us väh ähen eneb eb,, sest se st õhu huta taki kist stus us suurenebb. u

GRAVITATSIOON

NEWTON TEADUSGE EENIUS Sir Isaac Newton n oli esimene inimene,, kes sai aru, et just gravittatsioon hoiab Kuud Maaa-lähedasel orbiidil. d

EINSTEIN KÕVERDAV MÕJUR Albert Einstein esitas gravitatsiooni seletamiseks teise teooria. Ta oletas, et suur mass, näiteks plan aneet, kõverdab ruumi ja aega sama mal moel nagu kummiplaaddil lebav raske kuul. d

RELATIIVSUSTEOORIA EDU Einstein esitas selle teooria 1916. Mõni aasta hiljem näitasid astronoomid, et tal oli õigus, sest kaugelt tähelt tuleva valguskiire tee kõverdus Päikesest möödumisel. d

TEADUS

ÕU UNA-IDEE Legendd väidab, et Newtoon jõudnud oma gravitaatsiooniteooriaani, jälgides puu otsast kukkuvaid k aid õunu. nu. New Newton näitas, et jõudd, mis õuna maapiinna poole tõmbaab, on sama, mis Kuud Maa-lähedasel orbiiddil hoiab. ,

Kõ ddav efekt Kõverda f k lloobb gravitatsi siooni.

Raskuskese Gravitatsioon mõjub kehale punktis, mida nimetatakse gravitatsiooni- ehk raskuskeskmeks. Keha kukub ümber, kui tema raskuskese on liiga kõrgel või nihkub keha toepinnast välja. Eriti suure läbivusega maasturitel on raskuskese väga madalal, seepärast saavad nad liikuda ka järskudel nõlvadel.

Hummer

Kaal K aal alu uta ol uta olek ek k Astr Asstron o au on audi did di d ha hakk kkav kk avad av ad lennuk lenn ukis uk kis hõlju õljuma ma kaa aallutu lutu tullt lt, ku lt, kui le kui lennukk lenn järg jä rgib ib vab bal alt lt lang langgeva evva keh keha ha lii iiku kumi ku mist stee st eed ed.

Tege g li likkullt lt lii iigu g va gu vad d as astr tron onau audi did di d ja len ennu nukk ühes üh esug ugus usee ki kiir iren endu en duse du sega se ga,, ku ga kuid id nen ende de vah ahel el pole po lee kon onta takt ta ktii. Nii kt iisu su ugune gune len gu enda dami mine mi ne tekitab pa te p ljjudes ud des astro sttron nautides iiv iveldust.

PLAHVATA AVAD TÄHED Täh hed d saavad energiaat tuumareaktsioonidest. Päikese keskkmes liituvad d vesinikutuumad heeliumituumadeks, vabastades hiiglahulgal soojust. Kui vesinik Päikese tuumas otssa saab, variseb tuum kokku. Suurema tähe tuuma kokkuvarisemine võib vabasttada sellisel hulgall enerrgiat, et tähtt muutub supern noovaks.

Niisugguse tähe väliskkihid paisatakse maaillmaruumi.

2355 23