Ehita koos Puumarketiga!

H ea lugeja, Puumarket on Eesti turul olnud tugev puitmaterjalide müüja juba aastast 1991. Tänaseks oleme arendanud enda kaubavalikut selliselt, et leiaksid meie juurest ka teised elementaarsed üldehi tusmaterjalid - kõike, mida vaja, et maja algusest lõpuni valmis ehitada. Oleme ise materjalide maaletooja ja eri nevate Eesti tootjate esindaja. Müüme selliseid tuntud tootjate brände nagu Arras, Bauroc, BMI Monier, Baumit, Essve, Isover, Fibo, Paroc, Weber, King span, Knauf, Rockwool, Reideni Plaat, Sakret, Soudal, Velux ja paljud teised. See pole muidugi ainuke põhjus, miks alustada oma ehitusprojektiga meie juures. Peale laia kaubavaliku pakume nõustamist selle kõige paremas tähen duses. Meie käest saavad tuge inime sed, kellel on pealehakkamist asjade tegemiseks ja kes tahavad ise ehitada. Lisaks müügile julgeme kindlalt öelda, et pakume kvaliteetseid ja personaal seid teenuseid:

ÜLDEHITUSMATERJALIDEST PUUMARKETIS

Puumarketil on kogemusi ehitusmaterjalide turul aastast 1991. Selle aja jooksul oleme kasvanud suurimaks puitmaterjalide valikut pakkuvaks ehitusmaterjalide müügiettevõtteks ja tugevaks partneriks ehitusala tegijatele.

Tänaseks oleme laiendanud oma tootevalikut selliselt, et saaksime kliendile lisaks puitmaterjalidele pakkuda sinna juurde kuuluvaid üldehitusmaterjale: soojustus, kinnitusvahendid, segud, ehitusplaadid, tarvikud ja palju muud. Teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et meie klient leiaks sobiva puitmaterjali laias valikus pikkustega meie juurest ning ei peaks sellega elementaarselt kaasnevat ehitusmaterjali mujalt hankima.

BETOONIDEST JA BETOONITÖÖDEST

Arvatavasti on igal maja ja ka korteri omanikul remonti tehes tekkinud vajadus mõne betoonisegu järele. Sellistel puhkudel on reeglina tegemist väikesemahuliste töödega, kus kaubabetooni tellimine või ise liivast, killustikust ja tsemendist betooni segamine ei tule kõne alla. Kõige lihtsam ja ühtlasi ka ökonoomsem võimalus on kasutada valmis kuivsegusid. Kogenud ehitaja teab täpselt, millist segu osta, kuid ehitusega mitte kokkupuutuval inimest võib ehitusmaterjalide kaupluses segude osakonnas pea sassi minna: tooteid on palju ning sobiva betooni leidmine võib päris keeruliseks protsessi osutuda. Järgnevalt toome lühikese ülevaate olulisematest segudest ning nende kasutusotstarbest.

• Mahukamad betoneerimistööd

Kui vaja valada vundamenti, betoon posti, põrandat, sillust vm kogu kamat konstruktsiooni, siis selleks sobib kõige paremini weber S-100. See on universaalne betoonisegu ül disteks valutöödeks. Survetugevus on 20-25 MPa, mis on täiesti piisav tavaolukordades betoonitööde te gemiseks. weber S-100 minimaalne kihipaksus valamisel on 3 cm. Toode on saadaval 25 kg ja 1000 kg paken dis. Lisaks on saadavalt ka weber S-100 Talvine, mida võib kasuta da talvistes oludes minimaalset -10 kraadi juures.

• Väiksemamahulised betoonitööd

Kui on vaja täita kitsamaid vuuke või väiksemaid auke või valada kuni ~5 cm paksune (tasandus) valukiht, siis selleks otstarbeks on parim weber S-30. See on tavabetoon, mille valu kihipaksus jääb vahemikku 1-5 cm. Survetugevus on 30 MPa, mistõttu sobib see kasutamiseks ka raskemini

Weber S-06-ga tasandatud pinna silumine

Weber S-30 on sobib ka kõnniteede jm välitingimustes olevate konstruktsioonide valamiseks ning tasandamiseks.

Weber S-100 on mõeldud mahukamateks betoonitöödeks, nt vundamenditaldmiku valamiseks.

koormatud konstruktsiooniosade valamisel või renoveerimisel. Li saks on saadavalt ka weber S-30 Talvine, mida võib kasutada tal vistes oludes minimaalset -10 kraa di juures.

• Õhebetoon. Vana betoonpinna, olgu selleks siis põrand või sein, õhetasanduseks sobib weber S-06. S-06 on peenbetoon, millega võib minimaalselt valada 2 mm ning maksimaalselt 10 mm paksuse kihi. Survetugevus 30 MPa.

Pane tähele! Kasutades eelne valt mainitud segusid vanade be toonpindade tasandamisel või renoveerimisel, pole nakkedisper

siooni kasutamine lubatud. Enne tasanduskihi pinnalekandmist tu leb aluspind hoolikalt puhastada – nõrk ja kahjustunud vana betoon eemaldada ning seejärel tolmuime jaga puhastada. Enne betoonisegu pinnale kandmist tuleb aluspinda veega niisutada ja alles seejärel segu peale kanda. Parima nakke saavutamiseks tuleb pealekantud segu aluspinnal „sisse hõõrduda“ nii, aluspinna poorid ja ebatasasu sed täituksid täielikult pealekanta va seguga.

Lisaks ülalpool kirjeldatud tavabetoo nidele on Weberi sortimendis suur

hulk eribetoone spetsiifiliste vajaduste tarbeks. Järgnevalt toome mõned oluli semad näited:

• Jootebetoonid. Nagu nimigi ütleb, on tegemist järelvalu tegemiseks või postide vms ankurdamiseks mõeldud segudega. Ehitajate hul gas on väga populaarne weber JB 600/3 Jootebetoon. Tegemist on hästi valguva betooniga, mille ga tehakse peale konstrutsiooni de (postid, talas, sillused jne) või seadmete montaaži järelvalu. Tänu heale valguvusele täidab JB 600/3 kõik tühimikud. Oluline omadus on ka see, et JB 600/3 kivinemise algfaasis natuke ka paisub, mistõt tu fikseerib ta erinevad kontstrukt siooniosad ühtseks monoliitseks tervikuks. Survetugevus 60 MPa.

• Remontbetoonid. Vastutusrikaste konsntruktsioonide (rõdud, talad, sillad, sadamakaid jne) renoveeri miseks tuleb kasutada kõrgkvali teetseid polümeridega modifitsee ritud betoone. Sellistes kohtades esitatakse segude tihti külma-, soo la- ja ilmastikukindluse nõudeid. Olulisesemad segud Weberi vali kust on REP 25+, REP 45 ja REP 65 – need on enim kasutatud re

Remontbetoon REP 25+ sobib hästi vastutusrikastes kohtades betooni kohtparanduste tegemiseks.

montbetoonid vastutusrikaste konstruktsioonide renoveerimisel. Kõik need segud sisaldavad polü meere, mikrokiude jm lisandeid, mis garanteerivad kvaliteetse tule muse rasketes oludes. Segu nimes olev number näitab segu tugevust: 25 MPa, 45 MPa ja 65 MPa.

• Weber on välja arendanud remont betooni tavakasutajatele – maja ja korteri omanikule. Outdoor Repair on universaalne remontbetoon, mis peaks igas ehitusmaterjalide kaupluses saadaval olema. See segu sobib tavaoludes mistahes remon ditööks sise- ja välistingimustes, olgu selleks siis trepiastmete või -podesti tasandamine, servade re noveerimine jms.

Lõpetuseks. Kuna betoonide maailm on väga lai ja mitmekesine ja sellest võiks kirjutada raamatu(id), tõime ülalpool ainult lühikese kokkuvõtte mõnede enamkasutatavate betoonide kohta. Täiendavat info betoonide ning paljude muude segude kohta leiab aad ressilt www.ee.weber

KUIDAS ISE TERRASSI EHITADA?

Mida vaja läheb?

Nagu iga töö puhul ikka, tuleb esmalt alustada tööriistadest, mida töö te gemiseks vaja läheb. Terrassiehituse puhul vajame haamrit, saagi, loodi, nurgikuid, mõõdulinti ja sõltuvalt vundamendi tüübist valik müüritöö riistu. Samuti kinnitusvahendeid. Ehitusmaterjalidest vundamendi ma terjali, alusroovitust, milleks sobivad hästi immutatud prussid 50x100mm või 50x150mm.

Terrassilauad – immutatud, höö veldatud 28x95 mm ja 28x120 mm, 28x145 mm, lisaks sobib terrassi ehi tuseks kasutada 28x120 mm ja 28x145 mm lehist. Nõudlikumale kliendile pakume laia valikut termotöödeldud terrassimaterjale. Samuti vajadusel

materjali piirete ehitamiseks. Kõik vajalikud materjalid leiate Puumar keti tootevalikust

Vundament ja alusroovitus

Meie kliimavöötmes on soovitav iga sugune vundament ehitada siiski maapinna külmumispiirist allapoole – see tähendab vähemalt ühe meetri sügavusele. Vundamendi ehituseks on mugav kasutada FIBO plokke, mis on kerged ja korralikult mõõdus. Valikuvõimalusi on tegelikult veel üsna mitu, alates armeeritud betooni valust kuni mingist ajast aianurgas seisvate ja oma otstarvet ootavate va nade vundamendiplokkideni. Samuti saab terrassi edukalt rajada ka vai vundamendile.

Soovitame vundamendi ümbruse pinnasest täielikult tühjaks kaevata ning täita see liivaga, et vältida hilise mat taimede paljunemist terrassi all. Oleme proovinud kasutada ka ehitus kilet, millesse on lõigatud pilud vee pinnasesse imendumiseks, kuid ka nendest piludest kippusid hiljem tai med läbi kasvama.

Alusroovituseks on levinumaks materjaliks sügavimmutatud prussid mõõtudega 50x100mm, 50x150mm, 50x200mm või siis vas tavas mõõdus hööveldatud prussid. Mida eelistada, on juba maitseasi ja tegelikult ka terrassi kõrgusega paika pandud.

Kui küsida, milline peaks olema vun damendiridade samm alusroovituse all, tagamaks terrassi konstruktsioo ni jäikus, siis näiteks 50x100mm prusside kasutamisel kuni 1000mm. 50x150mm prusside puhul 12001500mm jne.

Millise sammuga tuleks vundamendi peale paigutada alusroovitus?

Kasutades 28mm paksusega terras silauda on soovituslik samm kuni 400mm. Alusroovitus on soovitatav isoleerida vundamendist hüdroiso latsiooni tõkkega, milleks sobib edu kalt näiteks ruberoid ning terrassi pikaealisuse tagamiseks tuleks alus roovitus ehitada maapinnast vähe malt 20cm kõrgusele Samuti soovitame alusroovituse kinnitada vähemalt nurkadest vundamendi külge. Selleks sobivad

mitmesugused erinevas mõõdus me tallnurgad. Alusroovitus tuleb enne laudise panekut kindlasti ka sirgeks loodida.

Millised terrassilauad valida?

Kõige populaarsemaks terrassilauaks võib pidada immutatud männipuitu. Puumarketi tootevalikusse kuuluvad nii pruunid kui ka rohelised immuta tud terrassilauad. Lisaks on ladudes olemas hea valik erineva ristlõike ning pikkusega laudu.

Skandinaavias kui ka Eestis kasutatak se terrassilaudisena üha sagedamini ka lehist, mis on suure vaigusisalduse ga ning seetõttu väga ilmastikukindel ega vaja lisaks surveimmutust. Lehis omandab aja jooksul pisut punaka too ni, hiljem aga hallika.

Aasta aastalt kasutatakse järjest enam ka termotöödeldud puitu. Termiliselt töödeldud puit ei kahane, paisu ega mädane, on šokolaadipruuni tooniga. Värvuse säilitamiseks tuleb seda kind lasti töödelda UV-kindla õliga. Kui aga soovid terrassi, mis ei idane ega mä dane ja näeb välja kui päris puit, siis tasuks kaaluda ka kaasaegset ja kesk konnasõbralikku puitkomposiitmater jalist terrassi.

Tüübilt on enamlevinud terrassilau dis kas sile või rihveldatud. Kui küsida, mida eelistada, on jällegi maitse küsi mus, kuid niiske sile laudis on jala all pisut libedam kui rihveldatud. Teisest küljest kogub rihveldatud laudis oma soontesse pisut rohkem prahti ja pal jajalu on mugavam käia jällegi mööda siledat laudist. Nii et jäägu see siiski igaühe enda otsustada.

Millise vahega lauad kinnitada? Ehitajad kasutavad siin mõõtühiku na tavalist pliiatsit, mille läbimõõt on 6-7mm ja sellest täiesti piisab. Laudu ei soovitada külg-külje kõrvale ilma vaheta kinnitada, sest puidule peab vä litingimustes jääma paisumis- ja kaha nemisruum.

Foto: Inga Alaveer

Milliseid kinnitusvahendeid kasutada?

Kõige levinum ja ilmastikukindlam viis on kinnitada lauad spetsiaalsete terrassikruvidega, mis ei anna järele isegi puidu kuivades. Lehise ja termotöödeldud materjali kinni tamiseks tuleb kindlasti kasutada roostevabu kruve, et ei tekiks reakt siooni ja hilisemaid toonimuutuseid kinnituskohtades.

Kindlasti ei tohiks siin kasuta da kipsi-, külmtsink- või kollased tsingitud puidukruvisid, sest need on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ega pea välitingimustes tavaliselt üle ühe-kahe hooaja vas tu. Samuti kipuvad nad korrosiooni tõttu laudise välimust rikkuma.

Viimased näpunäited

Järgates alusroovituse prusse või ter rassi laudist, soovitame saetud ma terjali otsad üle pintseldada immu tusvahendiga.

Kui kasutate siledat terrassilaudist, keerake laudise südamikupool üles poole. Selline laud püüab vabas ole kus veidi kumerduda – aastaringid tahavad sirgeneda.

Olles lõpetanud terrassi laudise pai galdamise, tooge sama laudis alla ka külgedelt – katate ära vundamendi otsad ning tervikpilt jääb oluliselt nä gusam.

Liikudes terrassiga ümber maja nur ga, ärge hakake vundamenti, alusroo vitust ja laudist keerama vaid liikuge samas sihis oleva laudisega edasi.

Enne töödega alustamist mõelge läbi ka terrassi valgustus, kasulik on juht med vundamendi tegemise käigus juba oma õigetele kohtadele vedada, jääb hilisem tüütu ja tülikas töö ära.

Foto: Thermory

KODU KASEMETSAS –ÕDUS NAGU PLAANITUD

me raha investeerida ja metsa osta, sel lest kasvas aga midagi hoopis enamat, kui huvipakkuva maatüki kõrvaltalus elav sõber kutsus – tulge siia päriselt elama,“ meenutab Kristo kodu ehita mise loo algust. „Selgus, et sealne vana talukoht oli jagatud neljaks krundiks, millest ühe omanik oligi mu lapsepõl vesõber, teise soetasime meie, kolman da osa ostis mu vend ja ka neljanda tüki

Tee ja kommunikatsioonideta krundi le kodu rajamiseks tuli varuda nii aega kui raha, ent tulemuse üle saab olla uhke. „Metsa keskel oli alguses väike aas, kus hea jalutada ning kui otsusta sime sinna kodu rajada, siis alustasime ikka päris algusest – tee rajamisest,“ räägib perenaine Maire. Unistuste kodu väljanägemist oli pere rahvas pikalt arutanud – ikka tundus, et niisugust nagu kujutluses, ei ole võimalik ehitada. „Soovisime, et kodu oleks otsekui kindlus, tugev ja püsiv,

materjalina soovisime kivi,“ meenutab Maire. „Teadsime, et viilkatuse all asu vaid pooleteistkordseid tubasid me ei soovi, samas arvestasime, et detailpla

„Soovisime, et kodu oleks otsekui kindlus, tugev ja püsiv, materjalina soovisime kivi“

Foto: Oleg Hartšenko, XOfoto OÜ

unistuste kodu sai valmis Saku vallas Kasemet sa külas.

neering seab omad kitsendused.“

Kui tüüpprojektide hulgast sobilikku ei leitud, tuli unistuse poole liikumi sel appi arhitekt Kristjan Järvel. „Is tusime paar tundi koos, kirjeldasime, millist kodu tahaksime. Järgmine kord tuli Kristjan juba eskiisiga,“ meenutab Kristo. „Meil on sarnane maitse ja tema kogemus Hispaania villade loomisel ja Põhjamaade kliimas ehitamisel oli ka suks, samuti saime häid soovitusi, kui das ruumide paiknemist planeerida.“

Kindlast kivist kodu

Materjalina otsustati pärast pikka kaa lumist bauroci kasuks: „Kalkuleerisi me, katsusime materjale oma käega, võrdlesime turul pakutavaid alterna tiive,“ meenutab Kristo. „Otsustasime bauroci kasuks, sest nende plokid on sõbralikud ka allergikutele.“

„Pluss on ka see, et bauroc ei vaja li sasoojustust,“ täiendab Maire. „Kui üks materjal on kasutusel nii sisekui välispinnana, pole muret liitekoh tade ja külmasildade pärast,“ nõustub Kristo. „Vähemtähtis pole ka see, et materjaliga on lihtne töötada, kõik sü vistamised või kaablisoonte freesimi sed said kiiresti valmis.“

Maja loodi täiesti uue projekti alusel: kõikjal on tunda avarust ja valgust. Pe remehe sõnutsi püüti pimedate koh tade tekkimist igati vältida ja nii pää seb valgus esimesel korrusel asuvasse elutuppa ning kööki läbi maja kolmes küljes asuvate akende. „Lõunakülge paigutasime põhilised elamisruumid ehk omavahel ühendatud köögi, söö gi- ja elutoa, põhjasuunal asuvad saun, pesemisruum ning garaaž.“

Maja teisel korrusel on ema-isa ja las te magamistoad, igas neist garderoob: „Teadsime, et ei soovi suuri kappe ega taha poodides mööblijahti pidada, gar deroobidesse mahuvad nüüd nii riided kui mänguasjad. Oleme rahul,“ sõnab Maire, kes soovitab panipaigad igas ko dus läbi mõelda.

„Maja loodi täiesti uue projekti alusel: kõikjal on tunda avarust ja valgust.“

„…Kasemetsa kodu keskel isegi sahver, kuhu potid-pannid lahedalt ära mahuvad.“

Selle tulemusel on Kasemetsa kodu keskel isegi sahver, kuhu potid-pannid lahedalt ära mahuvad. Õige kodu ei saa kunagi valmis – mõni kord võtavad aega ka suuremad tööd. Nii on Kasemetsa kodu viimistlus veel lõpetamata, aga kuna tegu on baurocist ehitatud hoonega, ei juhtu majaga mi dagi halba: seegi on bauroc plokkide suur eelis, töid saab teha just sellises tempos, kui pererahvale mugav.

Nõuanded sõpradelt

Pererahvas on täna rahul, et levinud kõnekäänd – esimene maja ehita vaen lasele – nende puhul paika ei pea ja tulemus on saanud hea. Nõuannete ja inspiratsiooni ammutamiseks räägiti nii sõprade kui ka kolleegidega ja võeti saadud soovitusi arvesse.

„Näiteks tõstsime kabineti ukse tei se kohta: nüüd ei avane see elutuppa, vaid trepi alla. Kasutame kabinetti ka külalistetoana ja muudatuse tulemusel on see ruum nüüd privaatsem, samuti võitsime algse uksekoha kõrval pinna

seinakapi ehitamiseks. Ka välisukse tõime ettepoole – tekkis lisaruum riie tele ja esikuna mõeldud pind muutus avaramaks halliks, kuhu kogunetakse jõulude ajal kuuse ümber ja kus jõu luvanalgi on ruumi istet võtta,“ räägib Kristo.

„Tasub mõtteid jagada, küsida, kuulata ja ideid edasi-tagasi põrgatada,“ nõus tub Maire. „Nii võib palju õppida.“

Varu aega

Kasemetsa kodu ehituseks kulus kaks aastat, just parasjagu, et kõik mõtted ja ideed jõuaksid kiirustamata settida. „See on ka oluline, et ehituse protsess ei olnud närviline, kodus oli juba ehi tuse ajal hea õhkkond,“ teab Maire. „Nii ehitaja, arhitekt, konstruktor kui Bauroci inimesed olid kättesaadavad ja mõtlesid kaasa.“

Pererahvas teadis, mida ootab – rahu likku ja hubast kodu. Talvistel kuudel soojendab Kasemetsa kodu nüüd maa küte ja õdusust lisab kaminasse süüda tav tuli.

Mida aga soovitada neile, kel oma kodu loomise unistus alles algusjärgus? „Minu soovitus on teha põhjalikult kõik projektid – ka elekter, kanalisat sioon ja vesi – ärge lükake projektide loomist edasi, siis saab olla kindel, et asjad on pärast nii, nagu soovitud: elektripesad ja kommunikatsioonid õigetes kohtades, uksed ei lähe asjade vastu,“ lausub Kristo.

„Ja mõelge oma unistused läbi ja rää kige inimestega, kel on kogemused,“ võtab Maire jutu kokku.

Pane tähele:

• Kasemetsa kodus on 247 m2 köeta vat pinda, tegu on unikaalse pro jektiga, mis oli väljakutseks nii ar hitektile kui konstruktorile.

• Hoone on ehitatud bauroc ECO TERM+500 plokist, sest see lahen dus on mugav ja keskkonnasõbra lik, materjal on kergesti töödeldav, samuti pole ohtu erinevast mater jalist kihtidega kaasnevate võimali ke külmasildade tekkimiseks.

• Ehitus vältas kaks aastat – parem on planeerida aega varuga, siis väl did kiirustamisest tingitud stressi.

• Hoone väljast viimistlemine on hetkel veel pooleli – Bauroci plok kidega saab nendeks töödeks võtta piisavalt aega, mineraalmaterjali alusel valmistatud toode ei mädane ega hallita. Plokksein on kohe soo japidav ja ilmastikukindel ka ilma välisviimistluseta.

• Mõtle läbi oma soovid, tee põhjali kult kõik vajalikud projektid, nii on ehitus sujuv ja tulemus vastab soo vitule.

„…Kasemetsa kodu viimistlus veel lõpetamata, aga kuna tegu on baurocist ehitatud hoonega, ei juhtu majaga midagi halba.“

PUIDUST EHITAMINE

Puit on ehitusmaterjalina trendikas ja kõrgelt hinnatud, sealjuures on põh jamaine puit tuntud oma heade tuge vusomaduste tõttu ning seetõttu eriti sobilik ehituses kasutamiseks. Olulis teks märksõnadeks on energiasäästli kus, tervislik elukeskkond ning hinna ja kvaliteedi suhe. Lisaks on puit tugev, vastupidav, elastne ja tulepüsiv mater jal.

Puit on küll süttiv ja põlev materjal, kuid puitkonstruktsioonid süttivad esimesena väga harva ning nende põle mine toimub aeglaselt, säilitades oma kandevõime veel pikka aega peale tule kahju algust.

Hoonetes sageli nõutav kandevõime säilimine 60 minuti jooksul peale tu lekahju algust ei nõua liimpuidu puhul mingeid erilisi meetmeid ja üledimen sioneerimist, samal ajal kui mittepõle vaid teraskonstruktsioone tuleb katta kallite tulekaitsevõõpadega, sest kuu menedes võivad nad oma kandevõime kaotada täiesti ootamatult. Seepärast kasutatakse vahel metalli kaitseks tule eest isegi puitu. Põhjamaises kodustii lis on puit justkui kohustuslik mater jal, kuivõrd seda kasutatakse koduku junduses ja kodusisustuses palju ning mitmekülgselt. Interjööris on puitma terjal kindlasti esikohal.

Puumarket on läbi aegade olnud suur puidusõber, propageerinud puidust ehitamist ning hoidnud alati ennast kursis puitmaterjalide maailmas toi muvaga.

TUGEVUS TAGAB KVALITEEDI !

Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud. Seda nii viimistlus- kui konstruktsioonima terjalina. Eesti projekteerimisnormide järgi peab puitkarkasside projekteeri misel ja ehitamisel kasutama tugevus sorteeritud puitu.

Saematerjal, mida kasutatakse kandva te puitkonstruktsioonide ehitamiseks on jaotatud tugevus- ja jäikusoma duste ning tiheduse järgi tugevusk lassidesse. Kaalu arvestades on puit vastupidavaim ja tema soojusisolat sioonivõime on kordades suurem, kui ühelgi teisel ehitusmaterjalil. Aina enam pööratakse tähelepanu ka puidu säästlikule kasutamisele, kuid puidu omaduste säilimiseks tuleb kinni pi dada reeglitest ning ehitama peab kui vast, tugevussorteeritud puidust. Kuna puit ei ole homogeenne mater jal, siis võivad välimuselt sarnaste ma terjalide tugevusomadused suuresti erineda. Selle jaoks on välja töötatud mitmeid meetodeid, kuidas puitu tu gevusklassidesse määratakse ja sortee ritakse.

Puidu sorteerimine

Saematerjali sorteerimine kvaliteedi klassidesse ei lähtu tema tugevusest: A-sordi materjal ei pruugi C-sordi ma terjalist tugevam olla, kõrgem kvali teet tähendab okste ja rikete vähesust ja paremat sobivust tisleritöödeks (või mööbli valmistamiseks). Tugevuse jaoks on okste paiknemine nende ar vust ja suurusest olulisemgi. Sellepä rast peab ehitiste karkassis kasutama tugevuse järgi sorteeritud materjali.

Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) ka sutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse (INSTA- tugevusk lassid).

Masinsorteerimine põhineb peami selt puidu painutamisel mõõdetava läbivajumi järgi arvutataval elastsus moodulil, mille järgi omakorda määra takse materjali tugevusklass.  Samuti kasutatakse sorteerimisparameetrina puidu tihedust ja oksasuhet. Veelgi pa rema tulemuse saamiseks on võimalik

Liimpuit Okaspuit Lehtpuit

C24 D30

c-kombineeritud h-hoogeenne

Normatiivne paindetugevus N/mm2

erinevaid meetodeid omavahel kom bineerida nt. mõõtes ühe seadmega elastsusmooduli ja teisega tiheduse. Võrreldes visuaalse sorteerimisega,  saavutatakse masintugevussorteeri mise puhul suurem mõõtmistäpsus. Puidu masintugevussorteerimist saab ettevõte teostada ainult vastava sertifi kaadi omamisel, mis antakse välja sõl tumatu sertifitseerimisfirma poolt. Visuaalse sorteerimise puhul ei saa mõõta küll puidu arvutuslikku tuge vust ning elastsust, kuid kogenud sor teerija silm eristab puidu hälbed ehk puidu defektid. Samuti hindab sortee rija iga prussi okste arvu, nende paik nemist ja rikete esinemist. Selle alusel määratakse visuaalselt prussi tuge vusklass. Kuna sorteerijatel lasub väga suur vastutus, siis atesteeritakse neid inimesi vähemalt kord aastas. Sõltumata sorteerimismeetodist tu leb lõpptulemusena määrata ehitus puidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prus sile eraldi. Tugevussorteerimisel mar keeritakse iga pruss tugevusklassile vastava templiga, millel on näha tuge vusklass, valmistaja, sorteerija ja puidu nimipaksus. Templite abil eraldatakse puitmaterjalist tugevusnõuetele vas tav osa. Serval olev tempel näitab ära puidu tugevama serva. Sel viisil võtab tootja vastutuse selle ees, et materjal tõepoolest tagab nõutud tugevuse.

Tugevusstandardid

Puit on materjal, mille tugevust mõju tavad tihedus, oksakohad, keerdkasv jms kasvukohast ja – tingimustest põhjustatud tegurid. Kandvates konst ruktsioonides on puidu tugevus täh tis. Tugevusklasse tähistatakse tähe ja numbri kombinatsiooniga puidu liikide kaupa: C-okaspuit; D-lehtpuit; GL-liimpuit;

Euroopa Liit on välja töötanud stan dardi ohutusmärgi CE kasutamiseks puittoodetel ja alates 1. septembrist

2007 peab olema kõik ehitustel kasu tatav konstruktsioonpuit CE -märgis tatud. Peale tugevusklassi peavad igale prussile olema märgitud veel: puuliik, tugevussorteerimise standard, tootja identifitseerimiskood ja sertifitseeri misfirma identifitseerimiskood. Põhjamaise okaspuumetsavööndi aeg lase kasvu ja tiheda süüga puit sobib väga hästi majaehituseks. Puidu soo simine põhineb selle mitmekülgsetel ehituslikel omadustel, kvaliteedil ja kergesti töödeldavusel. Puumarke tis on saadaval enamus põhi- ja kar kasskonstruktsioonide ehitamiseks vajalikud puitmaterjalid.

SÕRMJÄTKATUD PUITMATERJAL

Saematerjali piiratud pikkus ja ehitustööstuses tekkiv suur hulk puidujäätmeid on tekitanud vajaduse puidu tehisli kuks jätkamiseks. Üldlevinud jätkamisviis on sõrmjätka mine. Sõrmjätkatud materjale valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega puidutükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Sedasi puidu mõõdud mängivad vä hem, võrreldes tavalise saematerjaliga ning seda eriti tin gimustes, kus ruumi sise- ja välistemperatuuri vahel esineb olulisi erinevusi. Sõrme pikkus jääb reeglina vahemikku 10 – 25mm ning sõrmjätkamisel kasutatakse niiskuskindlat lii mi.

Sõrmjätkatud puitmaterjal on jätkamata puitmaterjalist oluliselt stabiilsem, sirgem, tema tugevusomadused on võrdväärsed ning seda on suurte projektide korral võima lik toota kliendile sobivas pikkuses ja kvaliteedis. Sõrmjät katud materjal on ka odavam, kui tervetest lamellidest lii mitud toode, kuna selle tootmises saab kasutada kehvema kvaliteediga puitu.

Puidu tootmises jääb alati üle kehvema kvaliteediga toot misjääke – neid saab ära kasutada sõrmjätakates neid tükke omavahel. Välja lõigatakse kehvem puiduosa nagu oksad, vaigupesad, mõrad, sine ning kokku sõrmjätkatakse juba korralik materjal.

Tänu sõrmjätkamistehnikale saab tarnida ülipikka ja täpsekspuitmaterjali!järgatud

Põhilised kasutuskohad on järgmised:

• seinakarkassid

• roovitused

• erinevad liistud

• akna- ja uksekomponendid jne.

Sõrmjätkatud materjalist tehakse ka liimkilpe, kus lamelli on pikkuses jät katud. Sellist liimkilpi tehakse jääki dest, millest pika lamelliga liimpuitu teha ei saa.

Miks kasutada ehituses sõrmjätkatud puitu?

Sõrmjätkatud puit ei muuda kuivades oma kuju ehk see ei lähe paindesse. Sõrmjätkatud puit on hea valik seal, kus visuaalne kvaliteet ei ole esmatäh tis, kuid primaarne on sirge materjal. Puumarketi tootevalikus on erinevate ristlõigete ja pikkustega sõrmjätkatud materjalid.

LIIMPUIT

Liimpuidul on suur kandevõime, stabiilsus ja vastupidavus ning seda võib vabalt kombineerida nii raudbetooni, kiviseinte kui ka terasega. Kuna liimpuidust materjalil on kokkukleebitav lamell lõigatud südamikust lahti, siis on võimalik pragude teke viidud praktiliselt olematuks ehk toote mehaanilised omadused ületavad tunduvalt naturaalpuidu omadusi.

Liimpuidust talad

Liimpuittalasid kasutatakse kandekonstruktsioonides. Talade saamiseks liimitakse kokku vä hemalt nelja massiivse puitlamelli e. saematerjalitüki lapped selliselt, et kõikide lamellide süü suund ühtib liimpuidu pikitelje suunaga. Kasutatav saematerjal peab üldjuhul olema tugevus sorteeritud ning pindmisteks kihtideks seatakse oma tugevusomaduste poolest parimad lamel lid. Valides ning paigutades lamellid õigesti, on võimalik mõjutada liimpuidu omadusi soovitud suunas.

Liimpuittalad valmistatakse kambris kuivatatud, enamasti 12% niiskuse sisaldusega puidust. Talade töötlus (otsalõiked, puurimised, freesimised, kõikvõimalikud plaadisooned) teosta takse CNC-töötlemiskeskusega. Selle ga tagatakse kvaliteet ja täpsus.

Lamellid võivad koosneda sõrmjät katud osadest, mis võimaldab toota praktiliselt piiramatu pikkusega liim puittalasid. Lamellide moodustamine sõrmjätkamise abil võimaldab välja lõigata ka kõik kvaliteeti või tugevust vähendavad kohad. On võimalik val mistada näiteks kaare- või poolringi kujulist liimpuitu, painutades seda liimimisega üheaegselt ning andes tootele sellega sobiva kuju. Painuta tud liimpuidu kasutamine võimaldab luua arhitektuuriliselt silmapaistvaid ehitisi.

Liimpuidu omadused

• Nägus ja naturaalne

• Hea tulepüsivuse ja kerge omakaaluga

• Lihtne paigaldada

• Ei tekita külmasilda, võimalik katta pikki sildeavasid

Liimpuittalad on tugevamad ja vastu pidavamad kui tavaline puitpruss, li saks need ei pragune ega kuiva lõhki. Talade puhul pole kartust, et keskkond (vihm, tuul, külm, soe) neid mõjutaks ning need ei muuda ka kuivades oma kuju ega lähe n.ö. paindesse.

Puumarketi tootevalikusse kuuluvad liimpuittalad, liimkihtpuidust talad ehk LVL, ristkihtpuidust plaadid ning liimpuitkilbid.

LIIMKIHTPUIT EHK LVL

Liimkihtpuidu ehk LVL’i ajalugu ulatub eelmise sa jandi Ameerikasse, kus seda kasutati II Maailma sõja ajal lennunduses. Pea 40 aastat hiljem hakati LVL materjali kasutama ka ehituslike talade ning prusside juures. Suuresti tänu oma tugevatele omadustele, on see materjal populaarne siiani.

Liimkihtpuidu üheks suurimaks eeli seks on materjali stabiilsus olenemata keskkonna muutustest ning erine vatest ilmastikutingimustest. Lisaks ei allu LVL deformatsioonidele, mis on tingitud temperatuuri või niisku se muutustest. Materjal ei purune, ei tõmbu kokku ning selle niiskusimavus on praktiliselt null.

Võrreldes täispuiduga on liimkiht puidul ka kõrgem tulekindlus. See saavutatakse tänu materjali vähese le poorsusele ning mitmeetapilisele viimistluskihtide töötlusele. Toodet töödeldakse fenool-formaldehüüd va huga, mis on neutraalne, ei oksüdeeru ega sütti. Tulemused on näidanud, et materjal säilib muutumatuna 30-60 minutit jooksul ca 300°C juures.

Vastupidiselt metallile ning raudbe toonile, on liimkihtpuidul parem kor rosioonitaluvus, seda saab toota väga erinevates pikkustes ja mõõtudes ning võrreldes täispuiduga on tal kordades suurem vibratsioonitaluvus.

Kus liimkihtpuitu kasutatakse?

LVL on väga laialdaselt kasutatud materjal üle maailma. Peamiselt tänu oma tugevusele, vastupidavusele ning ökoloogilisusele ehitatakse sel lest näiteks põllumajandushooneid, ladusi, tööstus- ja spordihooneid, ujulaid ning koole. Samas kasuta takse liimkihtpuitu järjest enam ka elamute ehitamisel. Seda peamiselt katusekonstruktsioonide, lagede, be toonivaluvormide, seina- ja põranda karkasside ning tellingute juures.

Puumarketi Männiku ja Tartu osakonnas on võimalik lõigata 13,5 meetriseid liim puit- ja liimkihtpuidust talasid kliendile täpsesse pikkusmõõ tu! Saag tagab puhta lõike, täpse mõõdu ning kvaliteetse toote.

OSB-plaat

VINEER JA OSB

−

millal ja milleks kasutada?

Puidupõhiseid plaatmaterjale on palju erinevaid tüüpe. Sõltuvalt kasutuskohast võivad nende omadused olla üsna erinevad. Ehitusplaadid leiavad laialdast kasu tust nii uusehitistel kui ka renoveerimistöödel.

Ehitusplaate kasutatakse näiteks seina- ja laeplaatidena, mööbli valmistamisel ja ruumide väljaehitamisel. Põhilised puidust plaatmaterjalid on vineer, puitlaast plaat, OSB-plaat ning erinevad puitkiudplaadid. Puumarketist leiab laia valiku ehitusplaate nii sise- kui välitööde tarbeks.

OSB on tööstuslikult toodetud puit plaat, mis saadakse samasihiliseks suunatud laastude ja liimaine kokku pressimisel suure surve all. Sideainena kasutatakse vaha ja sünteetilist vaigu liimi. Kasutatavad tüüpvaigud sisalda vad fenoolformaldehüüdi, melamiini ga rikastatud uureaformaldehüüde või isotsüanaadi, mis on kõik niiskuskind lad sideained.

Euroopas on levinud sideainete kombi neerimine, sisekihtides fenoolformal dehüüdvaiku ja pindmistes kihtides melamiiniga rikastatud uureaformal dehüüdvaiku. Sellise meetodi eelisteks on kokkupressimise tsüklite arvu vä hendamine ning siledam ja esteetili sem pind.

OSB on heade mehaaniliste näitajatega materjal, mis võimaldab seda kasutada kandvate konstruktsioonide ehitami sel. Levinumad kasutuskohad on sein te, põrandate ja aluskatuse ehitamisel.

OSB plaadi kasutusvaldkonnad –mööbli detailideks, katuse konstrukt sioonis, seinte vooderdamiseks, põ randate aluseks ning lae detailideks. Samuti betoonivormide raketisteks, ehitusavade sulgemiseks ning piire teks. Tasub ka mainida, et OSB-plaati ei tohiks jätta pikaajaliselt ilmastiku kätte.

Vineer

Vineeri valmistamiseks liimitakse paa ritu arv spoonikihte kokku nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiudu de suund teineteise suhtes risti. Vinee ri toodetakse kolmes variandis: kase-, okaspuu- ja segavineer. Neist levinuim on kasevineer.

Sõltuvalt kasutatavast liimist on tege mist kas sisetööde või niiskuskindla vineeriga. Kuna niiskuskindlus iseloo mustab ainult liimi ja vineeri valmista miseks kasutatav spoon säilitab kõik puidule iseloomulikud omadused, tuleb sellise vineeri välistingimustes kasutamisel lähtuda samadest viimist lusreeglitest kui puidugi puhul, pööra tes erilist tähelepanu servade katmise le.

Kui niiskuskindel vineer katta fenool vaikudega immutatud paberist pealis tuskihtidega ja katta selle servad so biva viimistluskihiga, on tulemuseks veekindel vineer, mida Eestis nime tatakse filmivineeriks. Lamineeritud vineer on suure tiheduse ja tugevuse ga, seejuures eriti hea veekindlusega materjal. Vineeri lamineerimine pa randab pealispinna vastupanuvõimet väliskeskonna mõjudele. Tänu heale libisemis- ja kulumiskind lusele leiab see materjal väga laialdast kasutamist nt konstruktsioonimater jalina ehituses, dekoratiivse viimist lusplaadina mööblitootmises, veokite haagisepõhjades ja külgedel, samuti vagunites, betooni valamisel jne.

Puumarketis on saadaval lai valik siseja välitöödeks kasutatavaid ehitusplaa te.

KNAUF KIPSPLAADID

KNAUF WHITE – standardkipsplaat

Kõige laiema kasutusega standardkipsplaat nii seinte, kui lagede kergkonstruktsioonide kat miseks sisetöödel, kergkonstruktsioonidele ei esitata kõrgendatud ehitusfüüsikalisi nõudeid. Lisaks kasutatakse müüritisele kinnituskipsi Perlfix abil kinnitamiseks ja õhukest plaati ku merate pindade valmistamiseks.

• Täidab kipsplaat tarinditele esitatud standardnõuded.

KNAUF GREEN – niiskuskindlam kipsplaat

niiskuskindlam kipsplaat vähendatud veeimavuse ja rohelise impregneeritud kartongkatte ga kasutamiseks seintes ja lagedes lühiajaliselt suure õhuniiskusega ruumides nagu vanni toad, duširuumid ja köögid kodudes, büroodes ning hotellides.

• Pinnaviimistlus niiskuskindlate toodetega – hüdroisolatsioon, keraamilised plaadid, pahtel, pinnavärv.

KNAUF RED – tuletõkkekipsplaat

Spetsiaalne kipsplaat tuletõkkeseinte ja -lagede katmiseks. Plaatide sisu on suurendatud ti heduse ja klaaskiuga, et tagada tules nõutud koospüsivus.

• Seintel tulepüsivusklass kuni EI120

• Lagedel tulepüsivusklass kuni EI90

• Tuletõkketarindite alumiste plaadikihtide vuugid tuleb alati täita pahtliga Knauf Uniflot!!!

KNAUF KEK – erikõva kipsplaat

Suurendatud pinna- ja paindetugevusega tulekindel kipsplaat seinte ja lagede suurema tugevuse, tulekindluse ja heliisolatsiooni saavutamiseks. Sobib ideaalselt kasutamiseks nt ühiskondlike hoonete koridorides, elementmajade seinte jäigastamiseks ja tänu paremale helikindlusesele ka korterite vahelistes seintes.

• Omadustelt asendab samuti Knauf RED tuletõkkekipsplaati

KNAUF BLUE – tule- ja niiskuskindlam erikõva

kipsplaat

Tule- ja niiskuskindlam erikõva kipsplaat kasutamiseks kipsplaattarindites, millele on an tud samaaegselt tugevusele, tuleohutusele, heliisolatsioonile ja niiskuskindlusele kõrge mad nõuded.

• Üks plaat täidab kõiki nõudeid ühendades Knauf White, Green, Red ja Browni omadused.

KNAUF BROWN – põrandakipsplaadid

Suurendatud pinna- ja paindetugevusega kipsplaat siseruumides ujuvpõranda kiireks pai galdamiseks OSB-plaatidest puit - või betoonpaneellagede peale.

• Tagab ujuvpõrandaga vahelae löögimüra paranemise 10 kuni 22 dB võrra.

KNAUF GREEN KTS 9,5 MM - tuuletõkkekipsplaat

Spetsiaalne kipsplaat karkassvälisseinte soojustus materjali kaitsmiseks tuule ja niiskuse eest. Pind tuleb katta tuulutatava ilmastikukindla fassaadikat tega.

• Plaadi koostises on vett hülgavaid lisandeid, mis vähendavad niiskuse imendumist plaati

Soudabond CONSTRUCT

Soudabond Construct on ühekomponentne, kasutusvalmis, tugev ja kiiresti kõvenev polüure taanliim, mis muutub kohe pärast pealekandmist geeliks. Seda kasutatakse püsiva aluspõranda ja täistelliste puhtaks, tõhusaks ja säästlikuks liimimiseks ehituses. Soudabond Construct ei si salda CFC- ega HCFC-ühendeid.

Kasutusalad - Kõikide levinud aluspõrandamaterjalide puhas, tõhus ja säästlik püsiv liimimi ne. - Täistelliste liimimine mittekandvates seintes. - Muude horisontaalpindade ehituslik lii mimine Veekindel (mitte veetihe). - Nakkub ka märja või külmunud puiduga. - Ennetab põrandate kriuksumist.

Üks purk toodet Soudabond Construct asendab kuni 25 padrunitäit tavapärast liimi. - Üks purk toodet Soudabond Construct asendab kuni 25 kg tavapärast mördipõhist liimi. - Säästab aega (kuni 25%) ja raha võrreldes tavapäraste liimidega. - Suurepärane algne nake, isegi madala tem peratuuri juures. - Tänu täpsele doseerimisele on selle kasutamine säästlik. - Kasutatav tem peratuuril -15 °C kuni +35 °C. - Tänu vähesele järelpaisumisele on aluspõranda või täistelliste liimimine kiire ja täpne.

Ei sisalda lahusteid. - Vastupidav mitmesugustele lahustitele, värvidele ja kemikaalidele. - Ei vanane ega roisku, vastupidav hallitusele ja jahukastele, kuid mitte UV-kindel

NB ! toode on mõeldud ainult horisontaalpindadele .

Soudabond EASY

Soudabond Easy on kasutusvalmis ühekomponentne isepaisuv polüuretaanil põhinev liimvaht kasutamiseks püstoli abil. Toode on välja töötatud isolatsiooniplaatide ja kergete dekoratiivsete elemen tide puhtaks, efektiivseks ja jäävaks liimimiseks seintele ja katustele.

• Väga hea algnake, ka madalatel temperatuuridel

• Ökonoomne tänu täpsele doseerimisele – ühe ballooniga võimalik kinnitada kuni 12 m2 isolatsiooniplaate ( 2 triipu m2 kohta)

• Sobib nii vertikaalsetele kui horisontaalsetele pindadele

• Võib kasutada madalatel temperatuuridel kuni -5°C (bal looni temperatuur peab olema min +5°C)

• Head isolatsiooniomadused , parandab isolatsiooniplaati dele vahede täitmisel (ca 0,036 W/(m•K).

• Jääb elastseks, ei hakka murenema

• Sobib tänu oma täiteomadustele ka ebatasastele pindadele

• Minimaalne järelpaisumine, võimaldab isolatsiooniplaati de täpset ja kiiret paigaldamist

• Sobib kasutamiseks väga laial materjalide valikul nagu puitlaastplaat, kipsplaat, katusematerjalid, betoon, kivi, tellis, puit, erinevad isolatsiooniplaadid ja dekoratiivsed elemendid polüuretaanist, polüstüroolist, fenoolvaikudest jms

• Võrreldes kuivsegude kasutamisega väga suur ökonoomia nii ajas kui mahus

• Kiire kuivamine – horisontaalsel pinnal võib juba 1 tunni pärast pindu katta/krohvida

• Ei sisalda solvente

• Sobib kasutamiseks enamuse värvide , paljude solventide ja kemikaalidega

• Ei vanane ega mädane, kaitsta UV kiirguse eest (värvi või hermeetikuga)

• Erinavatest materjalidest isolatsiooniplaatide kinnitami seks katustele, seintele ja fassaadidele

• Dekoratiivsete elementide kinnitamiseks fassaadidele

• Tühimike täitmiseks

• Mittekandvate vaheseinte ehitusel plokkide sidumiseks , asendab mörti.

FLEXIFOAM

Flexifoam on ühekomponentne, isepaisuv, kasutusvalmis polüuretaan püstolivaht. Vahul on elastsed omadused, sobib kasutada liikuvates ühenduskohtades ehituses töödel.

• 3 korda elastsem kui tavaline ehitusvaht

• Väga hea nake enamike ehitusmaterjalidega: telliste, betooni, kivi, puidu, metal li, glasuuriga kaetud pindade ja plastmassiga (välja arvatud PE, PP ja teflon)

• Õhukindel (hermeetiline) ( vt IFT raportit)

• Veeauru läbilaskvus

• Head täiteomadused, vähene paisumine

• Suurepärane nake peaaegu kõigi materjalidega ( välja arvatud PE, PP ja PTFE).

• Kõrge soojus- ja heliisolatsioon

• Väga hea nakketugevus

• Tänu püstolile täpne doseeritavus

Kasutamine:

• Kõik vahu rakendusalad staatilistes ja mittestaatilistes ühenduskohtades ehitus töödel.

• Akna- ja ukseraamide paigaldamine

• Õõnsuste täitmine (isoleerimine)

• Seinaläbiviikude ja katusekonstruktsioonide hermetiseerimine

• Müraisolatsioon

• Heli absorbeeriv kiht

• Parandab soojusisolatsiooni jahutussüsteemides.

SUURED KRUVID massiivsete puitmaterjalide tarvis

Puit on ehitusmaterjalina kogumas üha suuremat populaar sust ning põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida – tegemist on isetaastuva, hingava ja loomult sooja materjaliga. Lisaks on puidust ehitamine üks vanimaid ehitusviise ning õigesti püsti tatud ja korrapäraselt hooldatud maja säilib aastasadu.

Lisaks traditsioonilistele ühepereela mutele ja suvilatele on viimasel aasta kümnel hoogustunud ka avalike hoo nete ja isegi korrusmajade ehitamine puidust. Seda eriti Skandinaavias, kus võib kohata nii puidust koolimaju, raamatukogusid, spordihooneid kui ka lausa 14-korruselist elamut. See vii mane asub Bergenis ning on valminud Tartus asuvas Kodumaja majatehases.

On selge, et niivõrd keerukad konst ruktsioonid esitavad tõsise väljakutse ka kinnitusvahenditele. Tehnoloo gia areng avardab pidevalt piire sel les osas, kui massiivseid ja keerukaid konstruktsioone on võimalik puidust ehitada ning selge on ka see, et kinni tusvahendite tootjad peavad selle aren guga sammu pidama.

Võib õigustatult küsida, et kuidas see kõik mõjutab Puumarketi era- või äri klienti. Vastus on lihtne – kinnitusva hendid, mis on välja töötatud lähtuvalt ülaltoodud vajadusest, on täna kätte saadavad ka tavatarbijale. Tõenäoliselt ei asu keegi meist ehitama 14-korruse list puidust elamut kuid selleks tarbeks välja töötatud kinnitusvahendeid saab väga edukalt kasutada ka oluliselt väik semahulisemate ehitistööde juures.

Mõned näited:

kinnitusvahendit on mõistlik asuda paigaldama professionaalse akutöö riistaga. See kehtib eelkõige suure mate mõõtude korral kus soodsamad trellid ja löökkruvikeerajad jäävad pa remal juhul lihtsalt hätta ja halvemal juhul võib see esile kutsuda tööriista läbipõlemise.

ESSVE laia peaga puidukruvi WAF

ESSVE ET-T kruvi kasutatakse puittala de omavaheliseks varjatud ühendami seks, saadaval mõõtudes alates 6,5x65 kuni 8,2x330. See kinnitusvahend on mõeldud alternatiiviks klassikalise le ehitusnurgikule ja nurgikukruvile. Eeliseks on visuaalselt puhas lõpptule mus ja seetõttu annab ET-T kruvi kasu tus väga hea efekti eluruumide avatud laetalade puhul.

WAF kruvi kasutatakse puitelemen tide omavaheliseks ühendamiseks ja on saadaval mõõtudes 6,0x40 kuni 10,0x240.

WAF kruvi eripära on erakordselt suur taluvus tõmbekoormuse suhtes mis omakorda tähendab seda, et vajadus üksikute kinnituspunktide järgi on oluliselt väiksem kui näiteks peitpeaga analoogi puhul. Seega võib WAF-kruvi kasutamine anda lisaks ajalisele kok kuhoiule ka hinnaeelise võrrelduna klassikalise peit- või ümarpeaga pui dukruviga.

Kruvipea lamedast kujust tulenevalt on võimalik WAF kruviga ühendatud

detailidele omakorda paigaldada teisi detaile ilma, et nendesse peaks freesi ma täiendavaid süvendeid. Sarnaselt konstruktsioonikruvile ET-T on kõik ESSVE WAF kruvid kaetud il mastikukindla CorrSeal pinnakattega.

Professionaalseks kasutuseks mõel dud kinnitusvahendeid ei ole võima lik klientidele pakkuda ilma vajalike sertifikaatideta. Kõigil ESSVE puidu kinnitusvahenditel (k.a. lindikruvid ja püstolinaelad) on olemas nii CE-mär gistus kui ka toimivusdeklaratsioon ehk sertifikaat.

ESSVE ET-T kruvi on kaetud ilmastiku kindla CorrSeal pinnakattega ja vastab keskkonnaklassile C4 mis lubab kinni tusvahendit kasutada kõikides välis tingimustes kus ei ole eraldi nõutud roostevaba kinnitusvahendi kasuta mist.

Paigaldamisel tasub arvestada, et pro fessionaalseks kasutuseks loodud

ESSVE ehituskonstruktsioonikruvi ET-T

TUULETIHEDUS NING ÕHU- JA AURUTIHEDUS HOONETES

Kas nii tihedaks ehitatud majas on ikka tervislik elada? See on küsimus, mille üle arutatakse tihti.

Et asi oleks üheselt mõistetav, vaata me korraks hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid, milles öeldakse: „Hoone välispiirde keskmine õhulek kearv ei tohi ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m³/(h·m²)].”

Niiskuskonvektsiooni riski vältimi seks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviik) lahendada või malikult õhkupidavatena. Kui hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamiseks on tehtud energiaarvu tus, siis hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaar vutuses kasutatud väärtust. Ükskõik, mis ajaperioodil hooneid ehitatakse, tehakse seda valdavalt oma parimate teadmiste ja võimaluste juures. Materjalid, süsteemid ja nõu ded muutuvad ajas. Samamoodi muu tuvad ka inimeste nõudmised elu keskkonnale – korteritele, majadele,

tööruumidele, koolidele jne. Üldiselt soovime täna, et hoones oleks soe ja hubane ning seda võimalikult väikeste igapäevaste kuludega. Vanemates hoonetes on tuulise ilmaga esimene tuntav faktor jahe liikuv õhk. Ühelt poolt võiksime loota, et see on hea, sest värske õhk on majas. Teiselt poolt peame aru saama, millised prot sessid toimuvad välispiirdes, kui ot sustame hakata seda soojustama ja nn kaasajastama.

Välispiirete õhutihedus omab väga olulist rolli majade kütte- ja jahutusku lude kontrolli alla saamisel. Õhutihe dusega on väga lähedalt seotud ka niis kustehnilised aspektid nagu näiteks niiskuse kondenseerumine või hallitu se teke, sisekliima kvaliteet, tuuletõm bus, ventilatsioonisüsteemide efektiivsus jne.

Õhutiheduse seisukohalt on kriitilised eelkõige kohad, kus ühtne õhu- ja au rutõke on katkenud või liitub teiste ta rinditega. Riskikohtadena võiks nime tada avatäidete liitmist tuuletõkke- ja aurutõkkekihiga, vahelagede liitekoh ta välispiirdega jne. Kõik need sõlmed vajavad läbimõeldud lahendusi.

Et tulemus oleks korralik, peame saa vutama välispiirde välimises osas tuuletiheduse, kasutades selleks tuu

letihedaid, aga samas hingavaid kroh visüsteeme, tuuletõkkeplaate ja/või tuuletõkkekangaid ning sisemises osas soovituslikult muutuva veeaurutakis tusega veeauru- ja õhutõkkesüsteeme. Selleks võivad olla aurutõkkememb raanid, krohvisüsteemid, betoon vms. Iga tootelahenduse puhul tuleb järgida tootjapoolseid ja projekteerija juhiseid. Et tagada piirete õhutihedus, tuleb te gutseda läbimõeldult ja kasutada nn täislahendusi, kus detailid on juba projekteerimise ajal välja vali tud. Õhutõkkematerjalid peavad olema korralikult paigaldatud ja liitekohad nõuetekohaselt teostatud. Kui maja ei ole õhutihe, väljendub see kontrol limatu õhu liikumisega läbi pragude ja ebatiheduste. Üldiselt jääb veeau ru- ja õhutõke piirde sisse, seetõttu on mõistlik õhutihedust kontrollida enne konstruktsiooni sulgemist, kui lisatihendamine on veel teostatav. Vee auru- ja õhutõkkest külmemale poole jääv soojustuse kiht peab olema vä

hemalt kolm korda soojapidavam kui soojemale poole jääv kiht. Nii ei muutu aurutihe kiht ise kondenseerumispin naks. Hea sisekliima kujundamisel on tähtis osa kütte- ja ventilatsioonisüs teemil.

Õhutihedad võivad olla ka nn loomuli ku ventilatsiooniga majad, kus õhuva hetus toimub läbi värskeõhuklappide. Sellisel juhul on protsess kontrollitav ja vajadusel saame ka õhku filtreeri da. Küll ei saa me rääkida loomulikust ventilatsioonist, kui õhk liigub läbi piirete ebatiheduste, sest siis on kogu protsess kontrollimatu. Õhk võib saas tuda väliste, läbi infiltratsiooni majja imbuvate saasteainete või ehituskonst ruktsioonides kasvavate mikroorga nismide elutegevuse produktidega. Lisaks võib õhuvarustus hoones olla lihtsalt ebapiisav. Seega on hoone õhu pidavuse näitajad lisaks energiatarbe le seotud märksa laiema probleemide ringiga.

Hoonete tüüpilised õhulekkekohad:

• vahelae ja katuslae liitekoht välis seinaga

• aknad ja uksed ning nende ühen duskohad välispiiretega

• installatsiooni läbiviigud õhu- ja aurutõkkest

• küttekollete ja korstnate läbiviigud õhutõkkest

• pistikud, lülitid, harukarbid

Õhutiheduse seisukohalt on kriitilised eelkõige kohad, kus ühtne õhu- ja au rutõke on katkenud või liitub teiste ta rinditega. Üheks selliseks on vahelae ja välisseina liitekoht. Tavalahendus, kus õhu- ja aurutõke vahelae juures katkeb või on viidud teatud ulatuses vahela ele, vähendab oluliselt hoone õhuti hedust. Välisseina ja vahelae liitekoht vajab põhjalikumat lähenemist. Ehitamisel peab tähelepanu pööra ma ka õhutõkke ühendamisele uste ja akendega. Õhutõkke liited korstna ja küttekoldega tuleb juba projekteeri misstaadiumis läbi mõelda. Põlevma terjalist õhutõket ei tohi otse korstnale kinnitada. Välisseinte õhutihedus on oluliselt parem kui selles on võimalikult vähe läbiviike (nt elektrijuhtmed). Seepä rast on otstarbekas viia ühtne auru- ja

õhutõke ca 50 mm piirde sisse näiteks kipskarkassi taha. Häid tulemusi saab ka kui vältida pistikupesade paigalda mist välisseintesse ja pinnapealsed pis tikupesad paigutata seinale põranda tasapinda ning juhtmed tuua põranda liistu tagant.

Välispiirete väike õhutihedus

• suurendab küttekulusid

• halvendab sisekliimat

• põhjustab piirdetarindite niiskus kahjustusi

• vähendab ventilatsioonisüsteemi de efektiivsust

Õhutõkkekihile esitatavad nõuded

• Õhutõkke materjalikiht peab ole ma õhutihe.

• Õhutõke peab ulatuma üle kogu hoone välispiirde pindala.

• Õhutõke ja tema kinnitussüsteem peavad vastu pidama hoone kogu kasutusea jooksul mõjuvatele koor mustele.

• Õhutõkkematerjal ja liitekohad peavad säilitama õhutiheduse hoo ne kogu kasutusea jooksul.

• Õhutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav.

ISOVER VARIO® õhu- ja aurutõkkesüsteemi terviklahendus

Isover pakub õhu- ja aurutõkkesüs teemi Isover Vario®, mis on ruumide õhutihedamaks ja niiskuskindlamaks muutmise terviklik süsteem. Koos ko handatud tihendustoodete sortimen diga saab aurutõkke omavahelised liitekohad, samuti ka aurtõkke ning muude hooneosadega liitumise kohad muuta õhutihedaks. Korralik piirde õhutihedus on energitõhusa lahen duse väga oluliseks ja lahutamatuks osaks!

Isover Vario® Xtra on kiudkangaga tugevdatud poluamiidist valmistatud aurutõke seinte, põrandate ning lage de õhu- ja niiskustiheduse tagamiseks. Selle veeaurutakistus muutub suhteli se õhuniiskuse alusel. Talvel, kui õhu niiskustase siseruumides on väike, on konstruktsioonides asuval kilel suur veeaurutakistus. See vähendab konst ruktsioonidesse tungiva niiskuse hul ka, mis hoiab ära kondenseerumise ja niiskuskahjustuste tekke ohu. Suvel, kui õhu niiskustase siseruumides suu reneb, kile veeaurutakistus väheneb ning see lubab niiskusel läbi Vario® membraani tungida ning konstrukt sioon saab kuivada ka sissepoole. Muutuva veeaurutakistusega Vario® Xtra võimaldab konstruktsiooni tungi nud niiskusel kergemini välja kuivada, tagades piirdekonstruktsioonide kui vaks jäämise. Isover Vario® Xtra on üks osa Isoveri õhutihedussüsteemist, mis

koos teiste toodetega (teibid, mastik sid, läbiviigutihendid jne.) tagab piire te õhutiheduse ning selle tulemusena niiskustehniliselt toimivad ja energia tõhusad konstruktsioonid.

Hoonete õhutihedust saab mõõta rõ hutestiga, mille abil tehakse kindlaks kui suur on õhuleke läbi hoone välis piirete. Õhutihedus näitab õhu hul ka m³-tes, mis läbib 1 m² välispiiret 1 tunni jooksul, juhul kui õhurõhkude vahe on 50 Pa. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest tulene valt ei tohi välispiirde õhulekkearv olla suurem kui 1 m³/(h•m²), liginullener giahoonete puhul 0,6 m³/(h•m²) ning niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed lahen dada võimalikult õhkupidavatena.

ISOVER võimaldab teostada ehitus aegset õhulekete tuvastust Isov´AIR

Mõned ehitusfüüsikaliselt turvalised näidislahendused:

Renoveerimislahendus veeauru- ja õhutõkkekihi paigaldamisega väljastpoolt

Uusehitis –puitkarkass sein

Renoveerimine –palkseina soojusta mine seestpoolt

testiga. Testi on mõttekas teha, kui ava täited ja aurutihe kiht on paigaldatud. Sellisel juhul on võimalik enamasti juba tööde ajal kõik avastatud lekkeko had parandada ja nõutav õhulekkearv ka reaalselt saavutada. Kui maja on valmis ja selgub, et hoone ei ole vas tavuses ette nähtud energiatõhususe nõuetega, on lekete tuvastamine ja pa randamine oluliselt keerukam ja kulu kam.

Isov’air Test on mõeldud õhutiheduse hindamiseks eluruumides, mille pind ala on alla 420 m2, järgmistel juhtudel: • soojustatud ja õhutiheda katusega ning vee- ja tuulekindla konstruktsioo niga hoone vastuvõtmisel; • ehitusprotsessi ajal, et parandada hoone soojapidavust enne välisvoodri paigaldamist; • õhutiheduse hindamisel enne amet likke tulemusi.

Lisainfot lahenduste kohta leiab aadressilt: www.isover.ee

Renoveermine – katuse veeauru- ja õhutihedaks tegemine ja soojustamine väljastpoolt. Siseviimistlus jääb puu tumata, kui näiteks see juba tehtud on.

Algne olukord: Lahendus:

ISOVER PREMIUM 33 mineraalvillplaat

Kasutatakse katuste, põrandate, seinte ja vahelagede soojus tamiseks. 12 % parem soojapidavus võrreldes enamlevinud tasemega.

Soojusjuhtivustegur: λD=0,033 W/mK

Mõõdud: 560×870 mm

50 mm pakis: 7,80 m2; 0,39 m3

100 mm pakis: 3,90 m2; 0,39 m3

150 mm pakis: 2,44 m2; 0,37 m3

ISOVER RKL FAC ADE

Spetsiaalse tuuletõkke pinnakattega kombineeritud soojustus- ja tuuletõkkeplaat, mis on välja töötatud niiskustehniliselt nõudlikesse tingimustesse

Soojusjuhtivustegur: λD=0,031 W/mK

Mõõdud:1200x1800 mm, 30 mm pakis: 15,12 m²; 0,45m³

- 2 toodet ühes > soojustus+tuuletõke

- parim soojapidavus

- tuleohutu lahendus

- UV kindlus on 6 kuud

mineraalvillaplaat

Sõrestikkonstruktsioonide, seinte, vaheseinte, põradate, lagede, katusealuste jm soojustamiseks On heaks heliisolaatoriks Parem isolatsioonivõime annab säästu küttekuludelt kogu hoone eluea jooksul

Soojusjuhtivustegur: λD=0,035 W/mK

Mõõdud: 560×870 mm

50 mm pakis: 9,83 m2; 0,49 m3

100 mm pakis: 4,92 m2; 0,49 m3

150 mm pakis: 3,44 m2; 0,52 m3

ISOVER FacadeTape

Eriti hea nakkuvusega ja UV kindlust omav tihendusteip FACADE pinnakattega tuu letõkkeplaatide liitekohtade tihendamiseks. Hea nakkuvus ka plastikust, paberist, puidust ning metallist aluspindadega.

Mõõdud:

Laius 60mm, pikkus 50 jm Laius 90mm, pikkus 50 jm

- UV kindlus 6 kuud

Teip on käsitsi rebides katkestatav

I S O VE R VAR I O ® AU R U TÕK K ESÜSTEE M

ISOVER Vario® aurutõkkesüsteem tagab konstruktsioonidele veeauru- ning õhutiheduse.

ISOVER Vario®KB1 ühendusteip

Aurutõkke liitekohtade tihendamiseks. KB1 on valmistatud tugevdatud PE-kilest Teip on käsitsi rebides katkestatav Mõõdud: Laius 60mm, pikkus 40m

ISOVER Vario®DF tihendusmass

Aurutõkkekihi erinevate liitekohtade jaoks Väga hea nakkuvus erinevate materjalidega. 310 ml.

ISOVER VapoBlock

aditsiooniline ehitusel kasutatav aurutõkkekile, mis takistab niiskuse tungimist ruumidest konstruktsioonidesse apoBlock on valmistatud vananemisele vastupidavast polüetüleenist (PE).

Mõõdud: 1,5m × 20m. Pakis 60 m²

ISOVER Vario®Bond (tellimise peale)

ISOVER Vario®Bond võimaldab mitut lahendust ühe teibiga. Kasutatakse avatäidete (ak nii sees- kui ka väljaspool Kuna teip on krohvitav, siis Kasutatakse Vario® membraanide ja (PE kilede) liitmiseks müüritise - ja muude konstruktsiooni osadega.

Mõõdud: Laius 100mm, pikkus 25m

HOONETE SOOJUSTAMINE PAROC KIVIVILLAGA

Hoone välispiirete soojustamine ja õhutihedus on siseruu mide hea õhukvaliteedi, mugavuse ja energiasäästu alus! Soojustusmaterjal peab olema paigaldatud katkematult ning lae ja põranda vahele ei tohi jääda läbivaid pragusid. Hea soo justus ning hoolikalt tehtud isolatsioonitööd säästavad kütte kulusid kogu hoone elutsükli jooksul. Renoveerimise käigus tuleb kontrollida olemasoleva soojustuse seisukorda ning vaja dusel materjali lisada.

Paroc kivivill on valmistatud loodus likust kivimist, toormaterjalist, millel on palju eeliseid. See on loomult vastu pidav ja põhimõtteliselt igavene. Tänu oma koostisele on lõpptoode loodus lik, säästev ja väga vastupidav kiudma terjal. Ligikaudu 40% inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitest pärineb halvasti soojustatud elamutest ja bü rooruumidest ning nende kütmiseks vajaliku energia saamisest.

Täpsemalt öeldes on hoone ener giasäästlikkuse tagamisel kriitiline te gur soojustus, mis võib tagada hoone kuni 75% väiksema soojusvajaduse. Õige soojustus säästab hoonete ener giakulu.

Paroc kivivill kaitseb ka tulekahju eest. Soojustus võib olulisel määral suuren dada hoone tulekindlust ja soojustus materjali valikul on suur mõju hoone üldisele tuleohutusele. Kõikide ehi tiste puhul on ohutuim lahendus ka sutada mittesüttivaid A1 või A2-s1,d0 klassi soojustusmaterjale, mida Paroc ka pakub.

Hoonete isolatsiooniks mõeldud PA ROC kivivillatoodete seas on mittesüt tivad ja energiasäästlikud tooted nii soojustuse, heli- kui ka tuleisolatsiooni tarvis. Uute väikemajade, ridaelamute kui ka kortermajade ehitus- ja renovee rimisprojektide jaoks on PAROCil pak kuda kõigi lahenduste jaoks sobivad

soojustusmaterjalid, sealhulgas Pea aegu Nullenergia Hoone (nZeb) mater jalid. PAROC kivivill on vastupidav ja tulekindel valik kõikideks isolatsiooni lahenduseks.

Vaata rohkem: www.paroc.ee

SOOJUSTUS PUITKONSTRUKTSIOONIDELE –

Kingspan pakub lahendusi pea igaks olukorraks

Olgu selleks kas hoone välis- või sisesein, põrand, katus, CLT või puitkarkass - Kingspanil on iga variandi jaoks välja töötatud parimad võimalikud soojustuslahendused, mida järgnevalt natuke lähemalt ka tutvustame.

„Kingspani peamised tooteseeriad on Kooltherm® ja Therma™, mille soojaerijuhtivus algab alates λD 0,021W/m2K. Samuti on meie toote portfellis eriti tõhus Optim-R® plaat ehk vaakumsoojustus, mille soojaeri juhtivus on lausa λD 0,007W/m2K. See võimaldab tõhusalt soojustada need kohad, kus sõna otseses mõttes ruumi ei ole. Selle plaadi paksus on vaid mõni sentimeeter,“ selgitas Kingspan Insula tion OÜ tehniline konsultant Kristjan Väester.

Iga konstruktsiooni tarbeks on olemas kõige optimaalseim lahendus, mida kasutades saavutame energiatõhusa ja ehitustehniliselt hästitoimiva tu lemuse.

Põrandate soojustamine

Põranda soojustamiseks pakub King span kahte tõhusat materjali: Ther ma™ TF70 ja Kooltherm® K3, mis so bivad suurepäraselt karkasspõrandate soojustamiseks. Soojustusplaadid on õhukesed ja see lubab luua tavapärasest õhema soojustuskihiga energiatõhu sa lahenduse. Siin on renoveerimise seisukohast suur eelis, kuna sageli ei võimalda olemasolevad konstruktsio onid teostada nn „ruumi raiskavaid“ la hendusi. Sama soojapidavuse saavutab pea kaks korda õhema kihiga võrreldes traditsiooniliste lahendustega. Soojus tusplaat paksusega alates 20 – 30 mm võimaldab soojustada ka eriti kitsad kohad.

Puitkarkass-sein , Therma™ TW55

Seinte soojustamine

Kingspanil on efektiivsed lahendused nii puitkarkassil väikeelamute seintele kui ka moodsatele CLT konstruktsioo niga hoonetele.

Karkasshoonetele sobivad Ther ma™ TW55 ja Kooltherm® K12. Reno veerimislahendused Kingspani too detega annavad saleda, aga samas energiatõhusa tulemuse. See on nii mõnegi hoone päästnud kulukatest ümberehitustöödest, näiteks rääs takastide laiendamisest. Samuti pääseb õhema konstruktsiooni korral hoonesse rohkem loomulikku valgust ilma aknaavade suurendamiseta ning maja säilitab oma esialgse visuaalse ilme ja arhitektuurse joone. Samuti saame eriti energiatõhusa seina

Karkasspõrand, Kooltherm®K3

konstruktsiooni uusehitistel ilma, et peaksime ületama tavapärast karkas sipaksust. Näiteks 150mm karkassi ga hoonel, kus põhisoojustusena on kasutatud 150mm Therma™ TW55 soojustust karkassi vahel ning 50mm Therma™ TW55 terviklikult sisekihis, saavutame U-arvu 0,13W/m2K.

Seoses keskkonnasäästliku mõtte viisiga on CLT ehk ristkihtliimpuit viimastel aastatel kogunud populaar sust kandekonstruktsioonina erinevat tüüpi hoonetes. Kingspan tellis hil juti niiskustehnilise uuringu, milles analüüsiti ka Kooltherm® soojustuse mõju CLT konstruktsioonidele ni iskusturvalisuse aspektist. Uuring telliti Norra karme kliimatingimusi arvestades ja selle tulemustest saame järeldada, et rakendades tavapäraseid puitkonstruktsioonide ehitusmeeto deid, on niiskusega seotud riskid ma dalad.

Hoone soojustamine seestpoolt

Kui hoone väljastpoolt soojustamiseks häid lahendusi ei leidu - see on liialt kallis, ajamahukas või esineb mingi muu probleem, on siiski võimalus soo japidavust kiiresti tõsta oma hoonet või tuba seestpoolt soojustades.

Selleks on Kingspanil loodud hõlpsasti paigaldatavad, energiatõhusad, auru tihedad ja niiskuskindlad materjalid. Näiteks soojustusplaadid, mille üks külg on kaetud kipsplaadiga (Ther ma™ TW56). See tähendab, et ära jääb lisatöö tülika ja tolmutava kipsseina paigaldamiseks. Sellised lihtsad la hendused aitavad vältida kulukaid ehitusvigu ning annavad võimaluse rajada ehitusfüüsikaliselt toimivaid konstruktsioone. See on eriti oluline vanade puithoonete puhul, kus vas tasel juhul tuleb juba tegeleda väga mahukate ja kulukate ümberehitus töödega.

Katuste soojustamine

Katuste puhul on Kingspanil tõhusad lahendused puitkonstruktsioonis viil katustele (Therma™ TP10, Kooltherm® K12). Kõige levinum lahendus on va nade viilkatuste isoleerimine Ther ma™ plaatidega.

Sageli on lae kõrgus piiratud ning paksu soojustuskihiga allapoole tul la ei kannata. Siin on abiks King spani soojustusplaadid, mis õhukese ja energiatõhusa konstruktsiooniga säästavad lae kõrgust ja lihtsustavad ehitustööd. Samuti saavutame ener giatõhusa tulemuse uusehitistel. Enim kasutatavaks lahenduseks on 200mm Therma™ TP10 soojustus karkassi vahel ja 50mm Therma™ TP10 ter

viklikult sisekihis. Sellega saavutame U-arvu 0,10W/m2K. Samuti ei ole sell ises konstruktsioonis vaja paigaldada täiendavat tuule- ega aurutõket.

Nii renoveerimislahenduste kui uuse hitiste puhul määrab tulemuse mater jalide õige paiknemine. Enne lõpliku otsuse langetamist tuleks kindlasti konsulteerida asjatundjaga. Ka King span Insulation pakub soojustamise alast tehnilist nõu kõikidele huvilistele. Lisainfot Kingspani soojustuslahen duste kohta leiate meie kodulehel www.kingspaninsulation.ee

Viilkatuse soojustamine, Therma™ TP10

CLT sein, Kooltherm®

Lisasoojustus puitkarkassile seestpoolt , Therma™ TW56

Parima

kvaliteediga kivivillast soojustustooted.

PREMIUM kategooria üldehituslikuks isolatsiooniks.

Uus PREMIUM klassi kivivillatoodete sari koosneb kolmest parima kvaliteedi ja parimate parameetritega tootest. Plaadid ROCKTON PREMIUM (λD=0,033 W/mK) ja SUPERROCK PREMIUM (λD=0,034 W/mK) ning matid TOPROCK PREMIUM (λD=0,035 W/mK). Need on erakordsete soojus-, tule- ja akustiliste omadustega tooted, mis loovad ruumis parima mikrokliima. ROCKWOOL kivivill - professionaalne valik!

− ainus täielikult taaskasutatav soojustusmaterjal

Kiiresti tõusvad energia hinnad panevad nii va nemate kui ka uute majade omanikke mõtlema hästi toi miva soojustuse peale. Rei deni vahtpolüstüreenist EPS soojustusplaatide kasutamine on majanduslikult efektiivne ja looduskeskkonda säästev

EPS soojustusplaat on kerge, lihtsalt käsitletav, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning samas omab konstruktiivset tuge vust. Olulised eelised võrreldes villsoo justusega avalduvad niisketes oludes ja madalatel temperatuuridel. Eriline kärgstruktuur tagab juba väikese ti heduse juures väga suure koormusta luvuse. EPS-i tiheduse suurenedes suureneb materjali koormustaluvus. Ka kõige kergemate EPS toodete koor mustaluvus on kõrgem, kui raskematel

Veeauru abil paisutatud polüstüreen graanulite kokkusulamisel tekib su letud pooridega materjal EPS-plast, mille struktuuri moodustab 98% ula tuses kinnistesse pooridesse suletud õhk. Nagu teada on seisev õhk väga hea soojusisolaator ja seetõttu on EPS suurepärane soojusisolatsioonimater jal. Vahtpolüstüreeni tähistav lühend EPS tuleneb ingliskeelsetest sõnadest expanded polystyrene. Varasemalt on EPS-i rahvapäraselt nimetatud ka: vahtpolüstürool, penoplast ja vaht plast. Sõltumata nimest on EPS soojus tusplaat paljudes tingimustes asenda matu soojustusmaterjal.

EPS soojustuse kvaliteedinõuded põhi nevad nendel omadustel, mida isolat sioonimaterjalilt kindlas kasutuskohas nõutakse – soojusjuhtivus, koormus taluvus, lõike- ja paindetugevus, niis kuskindlus, õhu- ja auruläbilaskvus, mõõtmete stabiilsus ja tuleohutus. EPS soojustusplaatide valmistamiseks ka sutatakse tuld tõkestavate lisanditega

toorainet, mis annab EPS ile raskestisüttiva ja isekustuva omaduse. Tuleallika eemaldamisel materjalist lakkab see iseseisvalt põlemast. EPS-i isepõlemise aeg on 0 sek! Selline raskesti süttiv ja isekustuv materjal kuulub tuleklassi –Euroclass E.

EPS-soojustus on loodussõbralik, lihtsasti paigaldatav ja efektiivne soojustusmaterjal ning seetõttu ka väga laialda selt kasutatav.

Miks kasutatakse EPS-i?

• hea soojusisolaator

• suur mehhaaniline koormustaluvus

• hüdrofoobne ja niiskuskindel

• kerge ja puhas toode

• tolmuvaba

• ei loo soodsaid kasvutingimusi mikroorganismidele ega taimedele

• säilitab oma head omadused kogu ehitise kasutusea jooksul

• lihtne töödelda ja paigaldada

• keemiliselt vastupidav hapetele ja leelistele

• halb elektrijuht

• ei ohusta tervist ja keskkonda

www.puumarket.ee

Kus kasutatakse EPS-i?

• erinevates karkasskonstruktsioonides

• katuste ja katuslagede

• välisseinte soojustamiseks

• põrandate soojustamiseks

• vundamentide ja maasiseste ehitiste külmakaitseks

Vaata rohkem: www.reideniplaat.ee

FASSAAD KORDA: edu toob korralik soojustus ja viimistlemine

Kivi- ja betoonfassaadi saab edukalt soojustada, krohvida ja värvida, ent millist lahendust eelistada? Baumiti valikus on nii klassikalised lahendused kui ka tehnoloogia viimast sõna pakkuvad uudistooted.

Klassikaliste mineraalsete lubitse mentkrohvide kasutamisel kaetakse müüritis tavaliselt 2–3 cm paksuse krohvikihiga ja kui töö on tehtud hästi, on tulemuseks oluliselt vääri kama välimusega maja. Ajaloolise väärtusega maja fassaa di korrastamisel tulekski eelistada lubikrohve ja -värve. Kui meister tunneb oma tööd ning toode on kva

liteetne, saab töö kiiresti valmis: on oluline teada, et heade kasutamisoma dustega krohviga saavutatakse vajalik krohvikihi paksus ja ilus välimus olu liselt väiksema energiakuluga, olene mata sellest, kas seda kantakse pinnale krohvimisseadmega või käsitsi. Sama oluline on kasutada kvaliteetseid fas saadivärve, sest värvitud pind aitab ee mal hoida niiskuskahju.

Põnevad viimistluskrohvid

Klassikalise lubitsementkrohvi vii mistlemisel kasutatakse ka viimist luskrohve, millega luuakse fassaadile ühtlane tekstuur. Erinevalt klassikali sest mineraalsest krohvist, mida saab kasutada fassaadipinna sirgeksajami seks, on viimistluskohv mõeldud üht lase tekstuuri ja värvitooni andmiseks.

Kuna viimistluskrohvi kiht on fassaa divärvi kihiga võrreldes oluliselt pak sem, pakub see lisaks ka paremat kait set.

Viimistluskrohvi kihi paksuse määrab selles kasutatavate täiteai ne osakeste tera läbimõõt: Eestis on kõige levinumad 1,5 ja 2 mm maksimaalse terakese suurusega krohvid. Valik on aga oluliselt suurem, ulatudes 1–4 millimeetrini. Lisaks pakutakse spetsiaal seid viimistluskrohve dekoratiivsete fassaadipindade loomiseks: viimistluskrohviga saab muuhulgas imiteerida kindakrohvi, be tooni või puidu pinda.

Soojusisolatsiooni liitsüsteem SILS

Küttekulude vähendamiseks on väga hea lahendus soojusisolat siooni liitsüsteem ehk SILS.

Paljudel juhtudel ei saa põgusal kaugusest vaatamisel arugi, kas krohvitud majal on kasutatud välist lisasoojustust SILS-i näol –niisugune maja võib näha välja nagu klassikalise krohviga kroh

vitud maja. Kõige tuntavam erinevus tavalahendusega tuleb esile siseruu mides, kus tekib soojema välisseina pinna tõttu tervislikum ja mugavam keskkond.

Korralikult soojustatud majas on välis seinte sisepinna temperatuur kõrgem ning hallitusseene tekke oht olematu ja ka madalamaks reguleeritud tem peratuuri korral tunnevad inimesed ennast seal hästi.  Madalama õhutem peratuuri korral on ka suhteline õhu niiskus kõrgem, mis leevendab kuiva õhu probleeme talvisel ajal.

SILS-i nutikad paigaldusnipid

SILS-i paigaldamisel kinnitatakse soo justusmaterjal liimsegu ja tüüblitega aluspinnale ning kaetakse seejärel armeerimis- ja viimistluskihiga. Ar meerimiskiht katab soojustusmater jali ja see tehakse armeerimissegu sisse armeerimisvõrgu paigaldamisel. Kindlasti tuleb terve armeerimiskihiga kaetud süsteem katta sobiva süsteemse viimistlusmaterjaliga, milleks on tava liselt viimistluskrohv.

SILS-i korral on oluline eelistada kva liteetset viimistluskrohvi, sest see garanteerib süsteemi vastupidavuse –kaitseb ju viimistluskiht süsteemi vih mavee ja teiste keskkonnamõjude eest.

Oluline on paigaldada süsteem selli selt, et ka tugeva hoovihmaga ei pää seks soojustusmaterjali sisse ega süs teemi taha vesi. Selleks kasutatakse näiteks süsteemseid aknaliiteprofiile, isepaisuvaid vuugitihenduslinte ja veetõkkemastikseid.

Korallstruktuuriga viimistluskrohv

Erinevalt kasina soojapidavusega krohvitud majast on SILS-iga kaetud maja väga hea soojapidavusega ja selle fassaadipind on kütteperioodil oluli selt jahedam. Energiasäästu seisukohast on see väga hea, kuid fassaadi viimistlus

kihi jaoks on see suur väljakutse, kuna jahe fassaadipind kuivab aeglasemalt, niiskel fassaadipinnal saavad omakor da arenema hakata vetikad ja see võib kiiremini määrduda. Õnneks on loo dud kasteveest kiiremini kuivav spet siaalne korallilaadse pinnastruktuuri ga viimistluskrohv StarTop.

See hüdrofoobne krohv tõrjub tõhu salt vett – pinnastruktuur on selline, et krohvil oleks võimalikult suur eripind ja peale kaste langemist fassaadile kui vab see kiiremini. Me ei saa tagada, et fassaad kunagi märjaks ei saa, ent saa me teha nii, et võrreldes tavapärase vii mistluskrohviga kuivab see kiiremini. Niisugune väike, ent pikemas perspek tiivis oluline nüanss aitab ära hoida

fassaadi määrdumise ja pärsib vetikate kasvu ning hallituse tekke.

Intensiivsed värvitoonid

Viimistlemises on arhitektide ja telli jate fookuses viimastel aegadel olnud julged intensiivsed värvitoonid ning tumedad pinnad. Nii luuakse efekt seid aktsentseinu, kombineerides do mineerivaid toone klassikalisemate ja pastelsemate värvilahendustega.

Soojustatud fassaadidele sobivad hästi PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värvid: tänu sideainele on neis või malik siduda rohkem värvipigmenti. Seejuures on kasutusel jahutuspig

mentide tehnoloogia: Baumiti jahu tuspigmentidega viimistlusmaterja lid peegeldavad võrreldes tavaliste viimistlusmaterjalidega märksa suure ma osa päikeseenergiast, hoides kroh vitud ja värvitud pinnad nii jahedama na, seega saab tumedaid toone kanda ka SILS-pindadele.

ILMASTIKU- JA TULEKINDEL TEMPSI TSEMENTPLAAT

Tempsi tsementlaastplaate on aastakümnete jooksul kasutatud paljude hoonete ehitamisel - värvitud või graniidiga kaetud ilmastikukindlad plaadid on asendamatud fassaadi ning sokli katmisel, samuti sobivad plaadid universaalselt nii aluskonstruktsioonide plaadiks kui ka tuuletõkkeks, põrandakatteks ning tuletõkkena kasutamiseks.

Tempsi tsementlaastplaadid on asen damatud nii hoonete välis- kui ka siselahenduses, olles vastupidav, kauakestev, tule- ja ilmastikukindel materjal, mis ei sisalda keskkonna le ega inimestele ohtlikke aineid või osakesi, summutab ruumides levivat müra ning on lisaks seene- ja hallitus kindel.

Plaat on tulekindel ning vastab Euroo pa standardite järgi tulekindluse klas sile A2. Samuti on märkimisväärne materjali külmakindlus, sest see talub

väga madalaid temperatuure kui ka temperatuuri järske muutusi. Lisaks on tsementlaastplaat tsemendi sisal dusest tulenevalt parasiidi- ja putuka kindel.

Tsementlaastplaat on elastne ja ker gesti töödeldav materjal, plaat sobib väga hästi kasutamiseks aluskonst ruktsioonides või fassaadikattemater jalina. Ehitusplaati on lihtne lõigata, puurida ja freesida.

Tempsi pakub kolme tüüpi plaate: tsemendist ning puitlaastudest be toonivärvi ehitus- ja fassaadiplaat BASE, kivipuruga kaetud dekoratiiv ne fassaadi- ja viimistlusplaat GRA NITO ja spetsiaalvärvidega kaetud dekoratiivne fassaadi- ja viimistlus plaat COLORE. Kui BASE on lihtsalt betoonitooni plaat, siis GRANITO puhul saab plaadi katta 13 erinevat värvi graniidipuruga, mis muudab hoone välimuse eriliseks ja kauniks. COLORE ehitus- ja fassaadiplaate saab katta toonitud või toonimata betoo nipindadele mõeldud krundi ja vii mistlusvärviga ning värvivalik on pii ramatu. Plaate on saadaval vastavalt vajadusele ja soovile erinevate paksus

tega, mis näiteks värvitud plaatide pu hul jääb vahemikku 10-24mm.

Tsementlaastplaat valmistatakse puit laastude (62%) ja portlandtsemendi kõrge surve all kokkupressimise ning hüdratsioonilisandite lisamise teel. Tsement seob ja katab puitlaastud ning annab valminud plaadile tugevuse, jäi kuse ning seene-, putuka- ja tulekind luse. Tsementlaastplaatide eeliseks on nende lihtne paigaldus. Täpsed paigal dusjuhised on saadaval Tempsi kodule hel www.tempsi.ee . Juhendist saab in fot nii plaatide omaduste, töötlemise, paigaldamise kui ka hoolduse kohta.

Plaadid on saadaval nii standard mõõdus, kui ka on võimalik tel lida kliendi mõõtudele vastavalt. Tempsi plaat on tõenäoliselt täna Eestis kõige populaarsem soklikat tematerjal ning üha enam inimesi katab Tempsi plaatidega kogu maja.

www.tempsi.ee

PUIDUST SEINTE JA LAGEDE KROHVIMINE

Sakreti lubikrohvilahendusega

Lubikrohv on traditsiooniline ehitusmaterjal, millega on aastatuhandeid krohvitud nii sisekui välisseinu ning on tänapäevani kasutusel tänu mitmele eelisele kipskrohvide ja tsementkrohvide ees. Lisaks kiviseintele, saab lubikrohviga krohvida ka puitseinu.

Mis on lubikrohvi olulised omadused?

• Lubikrohv on „hingav“, mis otseselt tähendab seda, et erinevalt tiheda test tsementmaterjalidest ja kips krohvist, liigub niiskus sellest hästi läbi ja ei jää sellesse kauaks pidama.

• Lubikrohv on elastne. Ehkki krohv ei ole väga tugev, siis on see just eelis tihedate ja rabedate krohvide ees, mikropragudel on perspektiiv ise paraneda.

• Lubikrohv parandab siseõhu kva liteeti, see toimib kui looduslik õhukuivati, püüdes õhust niiskuse ja salvestades selle endasse ning va bastades, kui õhk muutub ruumis liiga kuivaks. Tänu kõrgele pH-le, pärsib krohv ka hallituse teket.

• Lubikrohvi ja lubipahtliga kaetud seinad tuleks värvida lubivärvi või silikaatvärviga, kindlasti tuleks vältida nn kilekihti tekitavaid ja niiskuse liikumist takistavaid polü meervärve, sest sellisel juhul kao tab ka krohvisüsteem oma eelise.

Nii seinte kui lagede krohvimislahen dus on sarnane. Puitpindade krohvi miseks tuleb need eelnevalt puhastada, kahjustunud puit tuleb välja vahetada. Seejärel kinnitatakse metallklambrite abil seintele ja lagedele pilliroost hõre krohvimatt, välisseinte krohvimise korral tuleb kasutada paksemaid, soo justpidavaid pillirooplaate. Nii kroh vimatid kui –plaadid moodustavadki monoliitse krohvi kandva pinna ning seinte või lagede liikumised ei kandu pingetena üle krohvikihti.

Krohvida tuleb mitme, vähemalt 3 ki higa. Esmalt nakkekiht, seejärel täite kiht või kihid koos klaaskiud-armee rimisvõrguga ja lõpuks tasanduskiht. Kui soovitakse krohvistruktuurist sile dama väljanägemisega seinu, siis saab enne värvimist pinnad viimistleda omakorda lubipahtlitega- esmalt alus pahtel, seejärel peenviimistluspahtel. Oluline on meeles pidada, et enne iga järgneva kihi pinnale kandmist tuleb alumist kihti niisutada ja iga krohvi kihi kivistumisaeg enne järgmise kihi peale kandmist on 24 tundi. Siseseinte ja lagede krohvkatte paksus peaks jää ma vähemalt 2 cm, välisseintel 3 cm.

Enne värvimist lubivärvi või silikaat värviga tasub krohvkattel lasta kuivada ja kõveneda umbes 20 päeva (1 ööpäev 1 mm krohvikihi kohta). Parima ja vi suaalset meeldiva tulemuse saab alati lubivärviga. Lubivärvi on võimalik pin nale kanda nii lamepintsli, ümarpints li, lubjaharja kui ka maalrirulliga. Iga tööriist jätab omamoodi viimistlusjäl je. Sakreti lubivärviga toimub värvimi ne 2 kihis- esmalt krundikiht, seejärel värvikiht. Ja kruntida tuleb ikka sama värviga, kuid selleks tuleb värvile lisa da mahust 30% vett. Värvikihi jaoks võib vett lisada sõltuvalt soovitavast värvistruktuurist kuni 20% mahust, siis on seda võimalik pinnale kanda ka maalrirulliga.

Tooted: www.sakret.ee

Krohvimislahendused: www.fassaadisusteemid.ee

MIDA voodrilaua valimisel ja paigaldamisel SILMAS PIDADA?

Voodrilaua paigaldamine võib esmapilgul tunduda üsna keerulise protsessina, kuid pärast materjalidega tutvumist, info kogumist ning õigete tööriistadega saab voodrilaua paigaldamisega tegelikult kenasti hakkama iga kodune ehitaja.

Sise- ja välisvoodrilaua valimisel võiks lähtuda mitmest as pektist. Kindlasti tuleb siseruumidesse voodrilaua paigal damisel arvestada ruumi eripära ning kasutusotstarbega. Välisvoodrilaua paigaldamisel hoone iseloomu ning elukoha üleüldise miljööga. Ärme unusta voodrilaua liiki, paksust, kuju ning laiust – see on lõppkokkuvõttes see, mis silmale näha jääb.

Nõuanded välisvoodrilaua paigaldamiseks

Eesti tingimustes sobib välisvoodrilauaks kõige paremini kuusepuit. Tänu oma erilisele rakuehitusele imeb kuusk männist vähem niiskust ja muutused on väiksemad. Kui vades kuusepuidu rakud sulguvad. Välisvoodri paigaldusel peaks kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, sest kuivades tõmbub puit kokku.

Sulundatud voodrilaudade puhul võib sulund avaneda. Vär vitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sõltuvalt värvi tüübist olla 15-18%. Mida paksem voodrilaud, seda paremini talub see niiskust.

VOODRILAUAKATALOOG

VOODRILAUA VALIK PUUMARKETIS

Puidust voodrilauad lisab ehitisele väärtust. Puumarketist leiab iga koduehitaja laia valiku nii naturaalseid kui ka vii mistletud voodrilaudu.

Männi ja kuusepuidust voodrilauad

Puumarketi toodete hulgast leiab laia valiku männi- ja kuu sepuidust sise- ja välisvoodrilaudu, mis sobivad suurepä raselt hoone välisfassaadiks kui ka siseruumidesse lagede ning seinte viimistlemiseks. Võrreldes männipuiduga on kuusepuit oma väiksema niiskusimavuse tõttu sobilikum välitingimustes kasutamiseks.

Rohkem kasulikku infot erinevate voodrilau dade ning voodrilaua paigaldamise kohta leia te Puumarketi Voodrilaua kataloogist!

Ettevalmistus | Ehitus | Hooldus

Lehisest voodrilauad

Lisaks harjumuspärasele männi- ja kuuselauale on Puumarketis võimalik soetada ka lehisest voodrilaudu. Tule nevalt tihedusest ning parkainete- ja vaigurikkusest on Siberi lehise puit väga vastupidav nii niiskes kui märjas keskkonnas.

Tööstuslikult viimistletud voodrilauad

Puumarketi tootevalikus on järjest enam populaarsust koguvad juba te hases viimistletud sise- ja välisvoodri lauad. Materjali vastupidavuse tagab täpselt kontrollitud tootmisprotsess, mille käigus kantakse viimistluskihid lauale värvitootja ette antud tootmis tingimustes ja kihipaksuses, mida pi devalt protsessi kestel kontrollitakse. Samuti jälgitakse alati enne viimistlust laua niiskust ja temperatuuri, sest vär vimine peab toimuma sobiva õhutem peratuuri ning niiskusega sisetingi mustes.

Termotöödeldud voodrilauad

Termotöödeldud puidust voodrilauad on vastupidavad, stabiilsed ning silma paistva välimusega. Vastupidavus ja stabiilus on saavutatud niiskuse, bak terite ja hapete välja viimise kaudu pui dust. Seetõttu ei levi termotöödeldud puidul ka hallitus ega mädanik ning voodrilaud püsib kaua kaunis.

Võrreldes töötlemata puiduga on ter motöödeldud voodrilaudade kaardu mine vaevumärgatav ning hoonete fassaadpind näib aastaid välja värskelt paigaldatuna. Välistingimustes soo vitame voodrilauad katta UV-kaitset sisaldava naturaalse puiduõliga. Ter motöödeldud puidust voodrilauad on saadaval erinevates laiustes ja erineva pinnatöötlusega.

FIBO MOOD ULKORSTEN

Ühe lõõriga korstna puhul valitakse läbimõõt vastavalt küttekeha võimsusele: kas 160 mm või 200 mm

Viimase aasta jooksul on energiahinnad mitmekordistunud ning seetõttu on pal jud inimesed võtnud oma kodudes ette vanade küttekehade renoveerimise või sootuks uute ehitamise. Ka alles oma maja ehitada plaanivatel inimestel soovi tatakse kaaluda ahju või kaminahju ehitamist, et sõltuvalt oludest saaks valida, kuidas kodu soojaks kütta. Küttekeha, olgu selleks ahi või kamin, peab olema ehi tatud koolitatud ning kogemustega meistrimehe poolt, et oleks välistatud kütte kehast alguse saanud tulekahju risk. Sama oluline on ka korralik korsten. Kõige töökindlamad ja ohutumad on šamott-lõõriga kolmekihised moodulkorstnad: Fibo moodulkorstnad. Need sobivad kõikidele küttekolletele:

Korstna väliskihi ladumine liimseguga Sisseviigu paigaldamine.

• gaasikateldele, kus suitsugaasi tem peratuur jääb alla 200° (nt. gaasika tel) ja lõõri sisepinnale võib tekkida happeline kondensaat;

• saunaakeristele, ahjudele ja kami natele, kus suitsugaasi temperatuur võib ulatuda 600-kraadini.

Ühtlasi talub šamott-lõõr ka üle 1000° temperatuuri, mis tekib lõõris tahma tulekahju puhul. Suitsulõõr on tehtud täiesti tule- ja happekindlast keraami lisest materjalist. Seda ümbritseb kuu makindel kivivill ning kergbetoonist välismantel. Fibo valikus on ühe ja kahe lõõriga moodulkorstnaid, mille läbi mõõt on 160 või 200 mm. Lisaks on ka

kahe lõõriga korsten, milles on 160 mm ja 200 mm läbimõõduga lõõr.

Korstna suitsulõõri ristlõige on algu sest tipuni ühesuurune. Korstnale ei tohi toetada tarindeid, samuti peavad kõik läbiviigud olema tihendatud nii, et soojuspaisumine ei hakkaks muid ehituse osi kahjustama. Korstna kõr gus paeb ulatuma katuspinnast pii savalt kõrgele, et oleks tagatud hea tõmme ja tuleohutus. Hea tava koha selt tehakse igale küttekoldele oma lõõr. Mida suurem küttekolle, seda suurem peab olema ka korstnalõõri läbimõõt. Näiteks vajab lahtise kol dega kamin tavaliselt 200 mm läbi mõõduga korstnat.

Fibo kahe lõõriga korstnas on ühe lõõri läbimõõt 160 mm ja teise lõõri läbimõõt 200 mm.

Uudis: Alates 2022. aastal kevadest kasutatakse Fibo korstna mantel plokkide ladumiseks tavalise müü risegu asemel kiirestikivinevat õhu kest liimsegu weber OL-15. Tänu sellele muudatusele saab korstna ühe päevaga valmis laduda.

Fibo moodulkorstnal on palju häid omadusi:

• lihtsalt ja kiirelt paigaldatav –korstna saab ühe päevaga lõpuni laduda;

• pikaealine – siselõõrina kasutatav šamott kestab aastakümneid;

• välispind ei kuumene – ei tekita tuleohtu puitkonstruktsioonidega kokkupuutudes;

• jooksva meetri kaal on olenevalt läbimõõdust 105...180 kg – ei vaja massiivset vundamenti, võib ehita da vahelaele;

Valikust leiab Ø160 mm, Ø 200 mm ja Ø 160+ Ø 200 mm korstna, mis üldju hul rahuldab kõik vajadused.

Rohkem infot: www.ee.weber www.fibo-korsten.ee Saint-Gobain Eesti AS Weberi äriüksus

KUIDAS TEIPIDES SÄÄSTA RAHA KÜTTEKULUDELT?

Ehitusteipide teema on üha suurene va tähelepanu all. Üheks tähelepanu suurenemist põhjustavaks asjaoluks on üldine liikumine üha energiasääst likumate hoonete ehitamise suunas ja ehitusteibid on sealjuures suureks abiks. Energia säästmine ei ole aga ai nus hüve, mida õhku pidavad hooned nende omanikele annavad. Järgnevalt selgitame, kuidas teipimine aitab kokku hoida küttekulusid, toome välja ka arvutusnäite!

Kõrgkvaliteetne A klassi välisteip: Swisstape 3531

Energiasäästlikud ehitised ehitatakse korraliku soojustusega, külmasilla vabana ning õhu- ja tuuletihedatena. Selleks, et ehitada õhu- ja tuuletihedalt tuleb projekteerides valida õiged õhuja tuuletõkke materjalid ning need tu leb õigesti paigaldada.

Ülimalt tähtis on see, et õhu- ja tuu letõkke materjalid õigete teipide-lii mide-tihendite kaasabil õigesti tihen datakse. Auru-, õhu- ja tuuletõkke materjalide ühendused ja läbiviigud on vaja tihendada põhimaterjali enda ga (õhutõke, aurutõke, tuuletõke) sa maväärselt õhku pidavaks.

Arvutusnäitega tõestusteipimine aitab reaalselt kokku hoida kulusid!

Õhutiheduse tähtsuse teadvusta miseks viisime läbi võrdleva analüüsi, kus võtsime alu seks energiaaudiitori poolt koostatud (tavalise) kahe kordse, keskmise suurusega eramaja energiatõhusust iseloomustavad energiabi lansi arvutused. Analüüsi lähteülesandeks oli saada

ettekujutus, kui suures ulatuses võib muutuda hoone energiatarve erineva te õhulekke arvude juures. Võrdluse aluseks on kahekordne era mu, mille välispiirde kihtide soojajuh tivused on järgmised:

• välissein Bauroc 375 seinte U-0,20W/(m2·K)

• põrand U-0,12W/(m2·K) - nt EPS 100, 3x100mm, λ 0,037 W /mK

• lagi U-0,10W/(m2·K) - nt Isocell tselluvill, 450mm, λ 0,038 W /mK

• aknad U-0,90W/(m2·K) - nt Rehau GENEO MD plus profiiliga kolmeki hilised pakettaknad, Uw = 0,80 W/ m2

• välisuks U-0,12W/(m2·K) - nt Vi king Window Viking 12 kilpuks, Uw = 1,20 W/m2

Võrdlemise käigus vaatleme nelja olu korda, kus projekteerimise ja ehitami se ajal panustatatakse õhulekete vä hendamisse erineval määral.

Millised on energiasäästliku hoone põhitunnused?

1. Kui õhulekete vähendamisse ei pa nustata teadlikult üldse, siis tõe näoliselt saavutatakse õhulekke arv q50 = 6 m3/(h*m2) (või suurem), mis annab välja energiatõhususar vu ETA 163,4 kWh/(m²·a) ja annab hoonele D energiaklassi.

2. Kui õhulekete vähendamisse panus tatakse vähesel määral (nt tihen datakse vaid akende paigaldus vuuke ja sedagi vaid seestpoolt, tihendatakse auru- ja õhutõkke kihtide ülekatted), siis tõenäoliselt saavutatakse õhulekke arv q50 = 3 m3/(h*m2), mis annab energiatõhu susarvu ETA 145,3 kWh/(m²·a) ja annab hoonele C energiaklassi.

3. Kui õhulekete vähendamisse panustatakse olulisel määral (nt tihendatakse akende paigaldus vuugid, nii seest kui väljast, tihen datakse auru- ja õhutõkke kihtide ülekatted ja läbiviigud, kasutatakse õhku mitteläbilaskvaid tuuletõkke materjale ja nende ülekatted ja läbi viigud tihendatakse), siis tõenäoli selt saavutatakse õhulekke arv q50 = 1 m3/(h*m2), mis annab energia tõhususarvu ETA 133,2 kWh/(m²·a) ja annab hoonele B energiaklassi.

4. Kui õhulekete vähendamisse panus tatakse maksimaalsel mõistlikul määral (nt tihendatakse aken de paigaldusvuugid, nii seest kui väljast, tihendatakse auru- ja õhutõkke kihtide ülekatted ja lä biviigud, kasutatakse õhku mitte läbilaskvaid tuuletõkke materjale ja nende ülekatted ja läbiviigud ti hendatakse, tihendatakse seina ja põranda liitekoha vuugid, tihenda takse vahelae ja seinte liited, tihen datakse katuslae ja seina liitekoha vuugid, tihendatakse katuslae, seina ja põranda läbiviigud), siis tõenäoliselt saavutatakse õhulekke arv q50 = 0,6 m3/(h*m2), mis vastab passiivmaja õhulekke arvu nõuete le. Kui väga heale õhulekke arvule lisaks panustada veel veidi ka teis tesse energiasäästu meetmetesse (nt asendada Bauroc 375 Ecoterm+ tootega Bauroc 500 Ecoterm+), siis saavutatakse energiatõhususarv ETA väiksem kui 120 kWh/(m²·a), mis annab hoonele A klassi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et hoolikas ja läbimõeldud õhku pidava hoone projekteerimine ja ehitamine (neljas variant õhulekke arv 0,6 m3/(h*m2), võrdluses esimese variandiga õhulek ke arv 6 m3/(h*m2), annab energiakulude kokkuhoiu ca 20%

da saasteainetel (liiklus- ja tööstus lik õhusaaste, radoon jne)

• õhku mitteläbilaskvad välispiirded aeglustavad tulekahju korral tule leviku kiirust

• õhku mitteläbilaskvad välispiirded aitavad olulisel määral vältida niis kuskahustuste (hallitus, mädanik jne) riske välispiirdes

• õhku mitteläbilaskvad välispiirded ei lase kontrollimatul õhuvoolul läbi välispiirde ruumidesse pääse

• õhku mitteläbilaskvad välispiirded aitavad kaasa puhta siseõhu kvali teedile, kuna hoonesse siseneb vaid ventilatsioonisüsteemi sissevõtua vade filtreid läbiv õhk

Õhutiheda hoone kasulikkus majaomanikule

Arvutusnäide tõestab, et läbimõeldud teipimislahendus on kõige kuluefektiivsem ja kiiremini tasuv energiat säästev meede

Mida teha selleks, et saavutada energiasääst läbi teipimise?

1. Ehitus- või renoveerimistööde eelselt tuleb koos Huttoniga välja töötada konkreetse hoone ener giasäästu meetmete pakett sh ti hendamislahendused ja valida sel leks sobivad materjalid.

2. Tihendada akende paigaldusvuu gid, täites soojustusega ning katta paigaldusvuugid, nii seest kui väl jast, korrektselt õigete aknateipide ga.

3. Tihendada auru- ja õhutõkke kihti de ülekatted ja läbiviigud.

4. Kasutada õhku mitteläbilaskvaid tuuletõkke materjale.

5. Tihendada tuuletõkke materjalide ülekatted ja läbiviigud.

6. Tihendada vundamendi-, seina- ja põranda liitekoha vuugid (nii soklijoonel väljast, kui seina ja põranda liitekohas sees).

7. Tihendada vahelae ja seinte liited.

8. Tihendada katuslae ja seina liited.

9. Tihendada kõik katuslae, seina ja põranda läbiviigud, korstnad jne

10. Kõik tihendamise tööd ja tegevused on teostatud, tuleb kontrollida hoone õhupi davust alarõhutestiga ja parandada testi käigus ilmnenud vead ja nõrgad kohad.

Loe ka järgnevaid artikleid: vt lk 61 - Mis teibid püsivad pikaajaliselt, toimi vad hästi ja aitavad vähendada küttekulusid? vt lk 64 - Kvaliteetse ehitusteibi tunnused - kui das ehitusteipi valida vt lk 67 - Vaid ehitusteibi korrektne paigalda mine tagab pikaajaliselt energiakulude kokku hoiu!

Autor Margus Laats, Hutton OÜ tehniline konsultant www.hutton.ee

Telefon +372 50 96 755 E-post info@hutton.ee

MIS TEIBID PÜSIVAD PIKAAJALISELT, toimivad hästi ja aitavad vähendada küttekulusid?

Ehitamise käigus kasutatakse mitme suguseid teipe väga erineval otstarbel. Teipe kasutatakse ajutiseks kinnitami seks või katmiseks ja teipe kasutatakse püsivaks kinnitamiseks või tihendami seks. Püsivad teipimislahendused pea vad olema ajas kestvad, ajutised teibid aga seevastu peavad olema lihtsasti ee maldatavad, kui nende funktsioon on täidetud.

Ajutiste lahenduste kinnitamisel või katmisel kasutatakse ehitusel (aga ka koduses majapidamises) näiteks nn duck teipe (Eestis tuntud kui MacGy ver teip), maalriteipe, erineva nakke tugevusega kahepoolseid paigaldustei pe (vaibateip) ja erinevaid kaitseteipe (paigaldatud näiteks plastaknale või metalldetailidele viimistletud pindade kaitseks).

Ehitusel kasutatakse püsivate kinni tuslahendustena teipe klaasimisel, vaipade-, liistude ja muude ehitus materjalide ja ehitustoodete püsivaks paigaldamiseks. Näiteks on maailma kõrgeima hoone Burj Khalīfah klaas paketid kinnitatud metallist karkassi külge maailma suurima teibitootja 3M spetsiaalsete kahepoolsete eriteipide ga. Või näide teisest äärmusest, kus igaüks meist on paigaldanud rätiku ri putamiseks mõeldud nagi selle küljes oleva kahepoolse vahtteibi kaasabil.

Ehitusel kasutatakse pikaajaliselt püsivaid teipe katuse aluskatete ti hendamisel, tuuletõkke materjalide tihendamisel, aurutõkke materjalide tihendamisel, õhutõkke materjalide ti hendamisel, akende ja uste paigaldus vuukide tihendamisel ning läbiviikude tihendamisel (seintes, põrandates, ka tustel, jne) aga ka ventilatsioonitorude ühendustes, elektriisolatsiooni töödel jne.

Pikaajaliselt püsivaid ja ajas kestvaid energiasäästlikke lahendusi võimalda vad luua vaid kvaliteetsed ehitusteibid.

Kõrgkvaliteetne A klassi välisteip: Swisstape 3531

Ehitusteipidena käsitletakse pea miselt pikaajaliselt püsivaid ja ajas kestvaid teipe (mitte ajutise funks tiooniga teipe).

Kuidas ehitusteipe liigitatakse?

Ehitusfüüsikaliselt korrektselt toimi vate ja energiat kokku hoida aitavate ehitusteipide liigid on:

• tuuletõkke teip (välisteip)

• aurutõkke teip (siseteip)

• aknateip (akna välis- ja sisekülje ti hendamise teibid on erinevad)

Kõrgkvaliteetne A klassi siseteip: Airsop Elasto

Mis on välisteip ehk tuuletõkke teip?

Välisteipe kasutatakse selleks, et taga da hoone välispiirde (seinad, katuslaed) tuuletõkke kihtide ilmastikukindlus. Väljast teipides tihendatakse katuse aluskatte ja tuuletõkke kihtide vuk ke, -üleminekuid, -läbiviike ja -auke, et takistada tuulega liikuva välisõhu, ja koos sellega liikuva vihma ja lume, pääsu välispiirde tariditesse. Välistei bid aitavad hoonet kaitsta vihma, tuule ja lume eest.

Välisteibid (tuuletõkke teibid) aita vad kaitsta soojustusmaterjali ja seina ning katuse tarindeid välise niiskuse (välised ilmastikumõjud) ja tempera tuurilanguse eest. Tuuletõkke teibiga tihendatud tuuletõkke materjali vuu gist ei pääse tuul ja välisõhk jahutama soojustusmaterjali!

Kui välispiirdes jätta vuugid, augud ja läbiviigud tihendamata (ehk jätta il mastikutingimustele avatuks), siis on tulemuseks:

• soojustuse mõju vähenemine kuna niiskunud ja märgunud soojuse soojapidavusomadused halvene vad olulisel määral

• halvemal juhul ka soojustuse ning puittarindite püsivad niiskuskah justused (vettimine, hallitus, mä danemine jne).

Hoonesisene õhk on ka sundventilatsiooniga hoonetes enamuse aja suurema niiskussisaldusega kui välisõhk!

Mis on siseteip ehk aurutõkke

teip?

Teiseks pikaajaliselt püsivate ja ajas kestvate teipide liigiks on aurutõkke siseteibid, mis on mõeldud kasuta miseks vaid sisetingimustes (hoone seespoolsetel külgedel nt välisseinte siseküljel, siseseintel ja -lagedel, põ randates ja vahelagedes jne).

Siseteipe kasutatakse selleks, et tagada hoone välispiirde (sei nad, katuslaed) sisemiste külge de õhu- ja aurutihedus. Teipides tihendatakse õhu- ja aurutõkke kihtide vukke, üleminekuid, läbi viike ja auke, et takistada ruumi siseõhu, ja koos sellega liikuva soojuse ja niiskuse, pääs välispiir de tarindi sisse.

Kui välispiirde sisemised kihi jät ta tihendamata siis:

• satub välispiirde (sein, katus lagi) sisse niiskus, mis koh tub piirdetarindi välistes kihtides madalama temperatuuriga ja võib kondenseeruda ning halvemal ju hul põhjustada niiskuskahjustusi (hallitus, mädanemine jne).

• välispiirdes kondenseeruv niiskus vähendab soojustuse mõju, suure nevad energiakulud

• satub välispiirde (sein, katuslagi) sisse siseõhuga koos liikuv soo jus, mis toob kaasa energiakulude kontrollimatu suurenemise

Siseteibid (aurutõkke teibid) aitavad kaitsta soojustusmaterjale, tuuletõket ning seina ja katuse tarindeid hoone sisemise niiskuse ja kontrollimatute soojuskadude eest. NB! Hoonesisene õhk on ka sundventilatsiooniga hoo netes enamuse aja suurema niiskussi saldusega kui välisõhk!

Mis on universaalteip?

Kõrgkvaliteetne A klassi krohvitav teip: Airsop Flex Vlies

Universaalteipideks võib nimetada neid teipe, mis nakkuvad enamuse ehi tusmaterjalide külge ehk universaalne nakkepindade mõistes. Universaalteip ei tähenda mitte kunagi seda, et see so bib kasutamiseks nii sise- kui ka välis tingimustes.

Näide: universaalteibiks võib nimeta da ka rohelise PE kileteipi, sest tema liimi omadused ja liimi kogus teibi küljes võimaldavad seda kasutada nii kile, membraani, puidu, OSB, vineeri või ka akna vuukide tihendamisel, aga

Kõrgkvaliteetne A klassi välisteip: Airsop KB Tyvek

üldjuhul on roheline teip alati siseteip, kuna selle teibi UV kindlus on väike (1-2 kuud), selle rohelise teibi liim on mõeldud vaid sisetingimustes kasuta miseks, kuna liimi elastsus omadused muutuvad välistingimuste suure tem peratuuri amplituudi mõjude (suvel +40°C ja talvel -25°C) ja muude väliste füüsikalis-keemiliste atmosfääri mõju de tõttu.

Millest koosneb ehitusteip?

Ehitusteip on tööstuslikult toodetud ehitustoode, mis koosneb üldjuhul kol mest põhikomponendist:

• teibi kandematerjal võib olla kile, fliis, paber, vms (inglise keeles car rier)

• teibi liim (nt akrüülliim, butüül liim, vms) – inglise keeles tape ad hesive

• kattematerjal (nt silikoonpaber, vms) – inglise keeles liner

Lisaks teibi põhikomponentidele võib teibi toodetest leida ka teibi tugevda miseks kasutatavaid võrkkomponente ja erinevate teibi kihtide omavahelisi ühendusi tugevdavaid krundi/praime ri kihte.

Mis teeb ehitusteibi toimivaks ja mis tagab pikaajalise toimimise?

1. Teibi liim ja liimi kvaliteet.

Kui teip ei nakku teile vajaliku nakke pinnaga antud objektil olevates paigal dustingimustes (niiskus ja tempera tuur), siis ei saa teipi pidada toimivaks (veelvähem pikaajaliselt toimivaks). Seega teibi nakke kvaliteet on üheks oluliseks kvaliteedi kriteeriumiks.

Kui teibi nake ei püsi (kõige enamle vinud teibi kvaliteedi probleem üld se), siis tihenduslahendus ei toimi ja ei saa rääkida pikaajaliselt toimivast lahendusest. Seega teibi nakke ajas kestvus on teiseks oluliseks kvaliteedi kriteeriumiks. Kvaliteetse teibi liimi nake püsib kogu teibi eluea vältel (aas takümneid). Vähekvaliteetsed teibid võivad nakkepinna küljes püsida mõ nest päevast mõne aastani, aga mitte aastakümneid.

2. Teibi keha ehk kandematerjali (carrier) paksus ja kvaliteet. Teibi liimi kandva materjali (carrier'i) paksusest ja koostisest sõltub teibi tu gevus (venivus ja rebenemistugevus), aga ka teibi lagunemise aeg. Kui teibi

keha on õhuke, ühekihiline ja valmis tatud nt vähekvaliteetset PE või LDPE kilest, siis selle teibi puhul ei saa eelda da pikaajalist kestvust ja toimet.

3. Ei tohi ära unustada paigalduse kvaliteedi mõju pikaajalisele teipi mislahenduse toimuvusele

vt lk 61 artiklit - Mis teibid püsivad pikaajaliselt, toimivad hästi ja aitavad vähendada küttekulusid?

Kokkuvõte

Vaid kvaliteetsed ja usaldusväärsed ehitusteibid, tuuletõkke teibid (välis teibid) ja aurutõkke teibid (siseteibid) ning aknateibid (nii sise- kui välis vuukide tihendamiseks) tagavad ajas kestvad ja pikaajaliselt toimivad õhku pidavad lahendused, mis aitavad kaasa energiakulude kokkuhoiule.

Loe ka järgnevaid artikleid: vt lk 58 artiklit - Kuidas teipides säästa raha küttekuludelt vt lk 64 artiklit - Kvaliteetse ehitusteibi tunnused - kuidas ehitusteipi valida? vt lk 67 artiklit - Vaid ehitusteibi kor rektne paigaldamine tagab pikaajali selt energiakulude kokkuhoiu!

Autor Margus Laats, Hutton OÜ tehniline konsultant www.hutton.ee Telefon +372 50 96 755

E-post info@hutton.ee

KVALITEETSE EHITUSTEIBI TUNNUSED

kuidas ehitusteipi

Mis tunnused on kvaliteetsel ehitusteibil?

1. Teibil peavad olema korrektsed tehnilised dokumendid Ehitusteipidel peab olemas olema ees tikeelne: - toote tehniliste andmete leht (nime tatakse ka tooteleheks), inglise keelne nimetus Technical Data Scheet (TdS) - toote paigaldusjuhend. Kõik muud dokumendid, mis teipide kohta eksisteerivad on vabatahtlikud. Ehitusteipide valmistamise ja kvali teedi kontrollimise kohta ei ole üleeu roopaliselt, kõikidele teibitootjatele, kehtivaid ühiseid reegleid (ehk puudub harmoniseeritud standard), siis võivad toote tehniliste andmete lehed olla er inevatel tootjatel väga erineva sisu ja ulatusega.

valida?

2. Teibil peab olema hea ja piisava kogusega liim Teibi liimile hinnangu andmiseks on parimaks meetodiks katse-eksituse meetod. Võta teip, loe läbi selle toote tehniliste andmete leht ja paigaldus juhised ning katseta. Katseta teipi Sul le vajalikus paigalduskohas (tehases tootmise korral soojades ja kuivades siseruumides) või ehitusobjektil (kül mas ja märjas). Katseta teibi paigal damist Sulle vajalike nakkepindade peal - ka kvaliteetsed teibid nakkuvad erinevatel pindadel erinevalt. Milliste asjaolude ja kriteeriumitega arvestamine aitab teibi liimi kvaliteed ile hinnangut anda?

• Erinevad nakkepinnad on eri neva pinnastruktuuriga. Mõned

ehituslikud pinnad on suurte pooride, uurete- või ebatasasus tega. Näiteks: FIBO, Bauroc, be toon, krohv, saepinnaline puit jne. Nimetatud pidadele teibi kinni tamiseks peab teibi küljes olema piisav kogus liimi (soovitvalt mini maalselt 230 g/m2 kohta). Kui liimi on vähe, siis ei pruugi kvaliteetse ja ajas kestva nakke loomine olla

võimalik ilma nakkepinda krunti mata.

• Kui teibi liim tuleb lahti teibi enda kandva materjali (carrier) küljest või kui teibi liim tuleb (jälgi jätma ta) lahti nakkepinna küljest, siis on teibi liimimisomadused kehvad (adhesion failure).

• Kui paigaldatud teibi lahti rebi misel jääb osa liimist nakkepinna külge ja osa liimi jääb teibi enda kandva materjali (carrier) külge, siis on teibil head liimimisomadused, aga võib olla ebapiisava tugevusega cohesion (liimi koostisainete mole kulide omavaheline sidususjõud). Hinda, millised jõud võivad mõju da teibile paigalduskohas - inim jõud on alati suurem kui ka pari mate ehitusteipide liimi cohesion!

piirtingimustega, nt teip on töö deldav (paigaldatav) alates +5°C või alates -10°C (mitte madalama temperatuuri juures) ja kuni +30°C. Üldpõhimõtte kohaselt on ehitus teipide ideaalseks paigaldustingi muste temperatuurivahemikuks +10°C kuni +24°C.

3. Teibil peab olema tugev ja kasu tuskohta sobiv teibi keha ehk kandematerjal (carrier)

Teibi liimi kandva materjali (carrier’i) paksusest ja koostisest sõltub teibi tu gevus (venivus ja rebenemistugevus), aga ka teibi lagunemise aeg. Kui teibi keha on õhuke, ühekihiline ja valmis tatud nt vähekvaliteetsest PE või LDPE kilest, siis sel le teibi puhul ei saa eelda da pikaajalist kestvust ja toimet.

Kui Teie kasutuskohas on nakkepinnad teipimi se järgselt vaja krohvida, siis on vaja kasutada fliisteipe (nt Flex Vlies). Kui Teie kasutuskohas on aga nakkepin nad suure omavahelise liikuvusega (nihkega), siis on vaja kasutuada heade venivusomadustega, aga tugevat teipi (nt Swisstape 3531).

4. Kvaliteetne ehitusteip peab saa ma ka kvaliteetselt paigaldatud

Ei tohi ära unustada paigalduse kvali teedi mõju pikaajalisele teipimislahen duse toimuvusele.

5. Osta ehitusteip usaldusväärse müüja käest usaldusväärse kaubamärgiga teipe!

Usaldusvääne tootja ja usaldusväärne müüja suudavad tagada toote tehnilise toe ja piisava kvaliteediga nõustamise sh nii teipe valides, kui ka paigaldus koolitusi pakkudes. Küsi nõu spetsia liseerunud valdkonna spetsialistidelt Hutton.

www.ehitusteip.ee

• Teibi paigaldamisel tuleb eristada esialgset naket ja järelnaket. Teh niliselt on oluline vaid järelnakke tugevus ja püsivus. Esialgse (vahe tult paigaldusjärgse) nakketugevu se info alusel ei tohiks hinnata teibi kvaliteeti, kuna mõnedel teipidel on kasutusel liim, mis ongi loodud aeglasema reaktsiooniajaga. Järel nake tekib 6-36h jooksul pärast tei bi paigaldamist, järelnakke tekke kiirus sõltub teibi liimist ja tempe ratuurist (mida madalam tempera tuur seda rohkem võtab järelnakke tekkimine aega).

• Teibi liimi kvaliteeti tuleb hinnata teie paigaldustingimustes arves tades teibi tehiliste andmete lehel näidatud paigalduse temperatuuri

Kui Teie kasutuskohas on oht veega kokkupuuteks (välitingimused ja ka sisepinnad, kus on niiskuse konden seerumise oht), siis ei tohiks kasutada paberkattega teipe, vaid tuleks kasu tada vett mittekartvaid teipe näiteks Airstop Elasto.

Kuidas valida ehitusteipi?

1. Tee endale selgeks, mida sa tege likult vajad, vastates järgnevatele küsimustele:

• Millises kohas ja mis otstarbel teipi on vaja kasutada?

• Kas teibid sise- või välistarindeid?

• Kas teibid akna/ukse paigaldus vuuke või muud?

• Kas tihendad läbiviike või ülekat teid/vuuke?

• Kas paigaldad teipi tasapinnaliset või tihendad nurkliites olevat vuu ki?

• Mis on teibi nakkepinnaks, mille külge teip peab nakkuma?

• Kas nakkepind on sile ja puhas või mitte?

• Millised on tingimused teibi pai galdusel? Niiskus, temperatuurid (õhutemperatuur, nakkepinna pai galdustemperatuur, teibi enda tem peratuur).

• Kas vaja on kasutada ülekrohvita vat teipi?

• Kas teip võib paigaldusjärgselt kok ku puutuda veega?

• Kas teip jääb paigalduse järgselt lõppkasutuskohas mingil määralgi otsesesse päikesepuutesse?

2. Tutvu teibi tehniliste andmete lehe infoga ja võrdle oma vajadusi teibi pakutavate võimalustega - soo vi korral konsulteeri Huttoniga!

• Kas antud teip on loodud kasuta miseks Sinu plaanitava tegevuse jaoks?

Kui konkreetne teip on välisteip, siis on ta ettenähtud tuuletõkke ja aluskatte tihendamiseks (seda teipi võib kasu tada ka sees). Kui teip on aga siseteip, siis on ta ettenähtud auru- ja õhutõkke tihendamiseks ja seda teipi ei tohiks mingil juhul kasutada välistingimus tes.

• Millised on konkreetsele teibile et tenähtud paigaldustingimused?

Ennekõike on küsimus madalaimas ja kõrgeimas paigaldustemperatuuris.

Näiteks, kui antud teibi madalaim lu batud paigaldustemperatuur on +5°C, siis ei ole lubatud seda teipi kasutada olukorras, kus ehitusobjektil paigal duskohas on õhu- ja/või paigalduspin na temperatuur madalam kui +5°C.

Märkus: Kui konkreetse teibi soovitus lik paigaldustemperatuur on > +5°C, kuid tootelehel on lubatud madalaim paigaldustemperatuur või toimivus temperatuur -10°C, siis on selle toote puhul lubatud ehitusobjektil paigal duskohas õhu- ja/või paigalduspinna temperatuuri madalaim määr -10°C.

• Milline on nakkepind?

1. Mis materjalist on pind, mille külge teip peab nakkuma (kivi, puit, kile, vms)?

Tootelehelt on vaja üle vaadata välistu sed ehk need materjali pinnad, millele antud teip ei nakku.

2. Milline on nakkepinna krobelisus või karedus?

Kui nakkepinnaks on karvane puit, krobeline kivi, krohvi- või betoonpind, siis on tungivalt soovituslik kasutada laiemat teipi, et teipimise lahenduse terviklik nakkeala oleks võimalikult suur.

Kui nakkepind on sile, puhas ja kuiv, siis sisetingimustes on minimaalne nakkepinna ulatus 12mm (välistin gimustes soovituslik 15mm), millele teip peab ühtlaselt, voltide ja kurdu deta nakkuma. Nt akna sisemise külje paigaldusvuukide tihendamisel akna raami külge käiva teibiosa laius peaks olema minimaalselt 12mm.

Kui nakkepind ei ole aga piisavalt sile, siis minimaalne nakkepinna ulatus sisetingimustes on 20mm (välistingi mustes soovituslik 25mm), millele teip peab ühtlaselt, voltide ja kurdudeta nakkum. Raskete nakkepidade korral on võimalik lisameetmena kasutada spetsiaalset krunti (nt Uni Spray).

3. Mida kehvem ja nõrgem on nakke pind, seda laiem peaks olema kasu tatav teip!

4. Jahedates oludes teipides on soo vitav nakke kvaliteedi parandami seks kasutada laiemaid teipe (nt 100mm laius 60mm asemel).

5. Nakkepind peab olema alati kuiv ja puhas!

Loe ka järgnevaid artikleid: vt lk 58 - Kuidas teipides säästa raha küttekuludelt vt lk 61 - Mis teibid püsivad pikaajali selt, toimivad hästi ja aitavad vähenda da küttekulusid vt lk 67 - Vaid ehitusteibi korrektne paigaldamine tagab pikaajaliselt ener giakulude kokkuhoiu!

Autor Margus Laats, Hutton OÜ tehniline konsultant www.hutton.ee Telefon +372 50 96 755 E-post info@hutton.ee

Vaid ehitusteibi KORREKTNE PAIGALDAMINE

tagab pikaajaliselt energiakulude kokkuhoiu!

Kui olete välja valinud kvaliteetse ehi tusteibi, siis järgmiseks väljakutseks on selle korrektne paigaldamine. Vaid korralikult paigaldatud ehitusteip toimib nõuetekohaselt st ehitusteip täidab talle ettenähtud funktsioone. Paigaldatud teipimislahendus peab kestma aastakümneid!

Kus, mis teipi kaustada?

Ehitusteibid jagunevad välisteipideks ja siseteipideks. Välisteibid on mõel dud kasutamiseks ennekõike välistin gimustes (hoone välipiirde välistel kül gedel nt fassaadid, katused). Siseteibid on mõeldud kasutamiseks vaid sisetin gimustes (hoone sees nt siseseinad, põ randad, laed).

Ehitusteipe kasutatakse peamiselt järgnevates kasutuskohtades:

1. Välisteipe kasutatakse hoone vä lispiirde välisküljel katuse aluskat te/tuuletõkke või fassaadi tuule tõkke kihtide tihendamisel.

2. Siseteipe kasutatakse hoone välis piirde siseküljel auru- ja õhutõkke kihtide tihendamisel.

3. Läbiviiguteipe ja - tihendeid ka sutatakse hoone välispiirdes oleva te läbiviikude tihendamisel.

4. Aknateipe kasutatakse akna ja ukse paigaldusvuukide tihendami sel nii hoones sees kui hoonest väl jaspool

Teipide paigaldamise põhireeglid

1. Teibi nakkepind (ehk pind, mille kül ge teip paigaldatakse) peab olema kuiv (sh ilma veeta). Märjad ja tuge valt niiskunud kivi-, krohvi- ja be toonpinnad on eritiohtlikud nakke pinnad - sinna teip ei nakku või tuleb hiljem lahti!

2. Teibi nakkepind peab olema puhas st tolmu- ja muude saasteainete vaba. Teibitaval pinnal ei tohi olla jääd ega härmatist!

3. Teibitava nakkekoha pinnatempera tuur ja teipimiskoha õhutemperatuur peavad ületama valitud teibi madalai mat lubatud paigaldustemperatuuri:

• nt kui teibi tehniliste andmete lehel on teibi lubatud madalaim paigaldustemperatuur -10°C, siis

võib nakkepinna ja paigal duskoha õhutemperatuur olla kuni -10°C

• teibitoode ise peab alati ole ma soojem kui +5°C, veel gi parem kui teibitoode on +20°C.

4. Ehitusteipidel on survetundlik liim st nende ajas kestev nake tekib vaid siis, kui teip on nakke pinna vastu surutud piisava tu gevusega. Piisava paigaldussurve avaldamiseks teipimisel on vaja kasutada teibi paigaldustööriista na rullikut või spaatlit.

surverullik

surve spaatel

5. Ehitusteipide akrüülliimid vajavad lõplikuks kinnitumiseks järelnak keaega ehk paigaldatud teipide nakketugevus paigaldusjärgselt suureneb 6 - 36 h jooksul. Ehitus teibi nakketugevust tuleks kont rollida alles siis, kui järelnakke tek keks vajalik periood on möödunud. Jahedates oludes tekib järelnake aeglasemalt.

6. Üks ja seesama teip võib nakkuda erinevate nakkepindade külge väga erinevalt. Soovitav on alati esmalt testida konkreetse nakkepinna ja konkreetse teibitoote sobivust.

7. Betooni, krohvi, kivi või krobelise puitpinna nakke parandamiseks ja/või paigaldustingimuste (jahe ja niiske) negatiivse mõju vähen damiseks on soovitatav kasutada krunti (nimetatud ka primer, prai mer).

8. Teip on vaja paigalduskohale kinni tada ilma voltide ja kurdudeta.

9. Teipi ei tohi paigaldada nii, et see jääks pinge alla.

10. Kasuta õiget teipi õiges ehk selleks ettenähtud kohas!

11. Järgi teibi paigaldusjuhendit!

Ehitusteipide kasutamisel tuleb luua teipimislahendused, mis toimivad ajas kestvalt! Korrektse ja ajas kestva teipi mislahenduse saab siis kui:

• valitakse õige teip õigesse kasutus kohta (õige toode)

• teipimistööd teostatakse hoolikalt (õige paigaldus)

• teipimistööde üle teostatakse järe levalvet (hoolikas järelevalve)

• teipimistööde kvaliteeti kontrolli takse nt alarõhu testiga (tulemuste kontrollmõõtmine).

Loe ka järgnevaid artikleid: vt lk 58- Kuidas teipides säästa raha küttekuludelt vt lk 61- Mis teibid püsivad pikaajali selt, toimivad hästi ja aitavad vähenda da küttekulusid? vt lk 64- Kvaliteetse ehitusteibi tunnu sed - kuidas ehitusteipi valida?

Ehitusteipide paigaldustööde järelevalve kontrollnimekiri

Teipide paigaldustööde kontrolli teostamisel tee selgeks järgnevad asjaolud:

jah ei Kas on olemas teibi tehniliste andmete leht?

jah ei Kas on olemas teibi paigaldusjuhend?

jah ei Kas valitud teip on mõeldud kasutamiseks antud paigaldustingimustes?

jah ei Milline on õhutemperatuur paigalduskohas?

jah ei Kas nakkepind on kuiv ja puhas?Kas nakkepinda on korralikult puhastatud?

jah ei Kas teibitoode ise on ettenähtud temperatuuril(ehk +5°C või soojem)?

jah ei Kas teibi paigalduseks vajalikud survetööriisted (rullik ja/või spaatel) on kasutusel?

jah ei Kas iga erineva nakkepinnaga on tehtud nakkekatse/nakkeproov vähemalt 48h ennepaigaldustööde algust?

jah ei Kas on tehtud otsus nakkepinna kruntimise vajaduse kohta? Krunditud pind parandab nakketugevust!

jah ei Kas teip on kinnitatud paigalduskohale ilma voltide ja kurdudeta?

jah ei Voltide ja kurdude esinemisel: kas voltis ja kurdudega kohad on eraldi teibitükkidega ületeibitud?

jah ei Kas teibi servad on nakkepinna küljes kinni?

jah ei Kas paigaldatud teibi all on välditud suuremad õhumullid?

jah ei Kas erinevate teibiribade liitumiskohtades on katva teibiriba ülekatte pikkus suurem või võrdne teibiriba enda laiusega?

jah ei Kas on tagatud, et paigaldatud teip ei oleks pinge all?

jah ei Kas kõik õhku läbi laskvad kohad tihendatavas tarindis (praod, augud, vuugid, uurded jne) on teibiga kaetud?

jah ei Kas suure nakkeenergiaga pindadel (hööveldatud puit, plast, metall) on tagatud nakkuvana vähemalt 10mm laiune teibi osa?

jah ei Kas keskmise nakkeenergiaga pindadel (vineer, kile, membraan) on tagatud nakkuvana vähemalt 15mm laiune teibi osa?

jah ei Kas väikse nakkeenergiaga pindadel (kivi, krohv, betoon, saepinnaline puit) on tagatud ühtlaselt nakkuvana vähemalt 20mm laiune teibi osa?

jah ei Kas teibi paigaldujuhendit on korrektselt järgitud?

jah ei Kas teibi järelnakke kvaliteet on kontrollitud?

Kui kõik loetelus toodud küsimused saavad jah vastused, siis on teipimistööde kvaliteet suurepärane ja oodatav tihenduslahendus kvaliteetne ja ajas kestev!

Autor Margus Laats, Hutton OÜ tehniline konsultant www.hutton.ee Telefon +372 50 96 755, e-post info@hutton.ee

KATUSE ALUSKATE

kõige olulisem osa katusetarindi veepidavuse

Mille jaoks on vaja katuse aluskatet?

Viilkatuse kattematerjalid ei ole (pea aegu) kunagi täielikult veetihedad. Kuidas nii? Kaldkatuse kattematerja lidena kasutatakse üldjuhul tükkma terjale (tahvlid, paanid, plaadid jne) ja nende vuugid ja ülekatted lasevad alati teatud tingimustel vett läbi (tuulesur veline vihm, tuisulumi jne). Isegi siis, kui katuse katet ja selle vuu ke võib pidada täielikult veetihedateks (näiteks topeltvaltsiga käsivalts plekk), siis pleki alla tekkivat kondentsniis kust vältida ei ole võimalik.

Seega kaldkatuse tarindi sisse (ehk ka tusekatte alla) pääseb alati teatud hul gal vett (kondenseerunud niiskus pleki all, katusekatte vuukidest sissepääse nud vesi ja tuisulume sulamisel tekkiv vesi jne). Viilkatuse kattematerjal ei pea iseseisvalt olema täielikult veetihe. Katus tervikuna peab olema, aga piisa val määral vettpidav, et kaitsta hoonet, hoone tarindeid ja hoones olevaid asju ning inimesi kogu hoone plaanitud eluea jooksul.

Katusetarind tervikuna on piisaval määral vettpidav niivõrd ja senikaua, kui on vettpidav katusetarindi kõige nõrgem koht – veepidavuse seisuko halt on kõige nõrgemaks katusetarindi osaks aluskatus. vt ka www.aluskate.ee

Mis funktsioone täidab katuse aluskate?

Standardisarja Katuseehitusreeglid EVS 920-1 Üldnõuded lk 12, p. 3.17 (al likaviide) kohaselt on katuse aluskate

tagamisel!

aluskatuse rull- või plaatmaterjalist osa, mille peamine ülesanne on tagada katusetarindi lisakaitse vee- ja niiskus kahjustuste eest ning katusekatte alla sattunud vee tarinditest välja juhtimi ne. Kui aluskate täidab ka tuuletõkke ülesannet, nimetatakse seda aluskatte/ tuuletõkke tooteks.

Katuse aluskattel on ka teisi funktsoo ne. Näiteks võib katuse aluskatte alu mine pool olla kaetud niiskust imava (fliisilaadse) materjali kihiga, mis seob aluskatte alla tekkivat kondentsniis kust ja seeläbi vähendab aluskatte all voolava veega (kondentsniiskuse til gad) tekkivaid niiskuskahjustusi (katu

Hingav katuse aluskate: Bravo 150

sega kaitstavas ruumis asetsevatele as jadele ja katuse ning seinatarinditele). Sellised aluskatted on nn anticon tüüpi, ehk niiskust siduva alakihiga. Katuse aluskate võib täita ka tuule tõkke ülesannet (aluskatte/tuuletõkke tooted). Aluskatte/tuuletõkke toote võib paigaldada otse vastu soojustus (nt aluskate/tuuletõke Bravo 150). Kui katuse aluskate täidab ka tuuletõkke ülesannet, siis on väga oluline, et vali tud aluskatte toode (nn hingav aluska te) oleks väga väikese veeaurutakistu sega (sd väärtus nii väike kui võimalik). Väga väikese veeaurutakistusega katu se aluskatet nimetatakse ka nn hinga vaks aluskatteks. Seega osaleb katuse aluskate/tuuletõke ka katuse, kui piir detarindi ehitusüüsikalise toimivuse tagamisel.

Katuse aluskatte/tuuletõkke toote maksimaalne veeaurutakistuse (sd) väärtus ei tohiks olla suurem kui 0,2m. Kui valitud aluskatte/tuuletõkke toode ei lase läbi piisavalt veeauru, siis tekib aluskatte soojustusepoolsele küljele kondetsniiskust liigsel (soojustust ja katusetarindit kahjustaval) määral ja soojustusmaterjal märgub. Märgunud soojustusmaterjal aga ei pea enam soo ja (halvemal juhul võivad tekkida nt hallituskahjustused).

Kui aluskatte/tuuletõkke toote kasuta misel soojustatakse katusetarindi sari kate vaheline ala, siis täidab aluskate ka raketispinna rolli, kuna soojustuse ga täidetakse kogu sarikatevahe, kuni aluskatteni (aluskate jääb soojustusala piiritlevaks pinnaks). Ohtlikult vale on sarikavahelise soojustuse paigaldami sel suruda soojustus vastu aluskatet sedavõrd tugevalt, et aluskate kaardub üles ja täidab osa tuulutusroovi pool tekitatud tuulutusvahest. Kui soojus tusmaterjali vale paigalduse tulemuse na on tekkinud väljapoole kaardunud aluskattega aluskatuse tarind siis:

• halveneb katuse tuulduvus ja seelä bi katuse niiskustehniline toimimi ne ning väheneb aluskatte ja katu sekatte kasutusiga

• katusekatet läbinud vesi või katu sekatte alapinnale tekkinud kon dentsniiskusest tekkinud vesi ei voola ainult räästasuunaliselt, vaid

osa niiskusest voolab tuulutusroo vi suunas ja võib aluskatet läbiva test kinnituskohtadest sattuda soo justuse sisse.

Kui katuse kaldenurk on väiksem kui 25° ja/või soojustus paigaldatakse sari kate vahele pärast aluskatte paigaldust, siis on vaja kasutada naelutustihendit, et oleks tagatud aluskatte ja tuulutus roovi vahelise ala veetihendus.

Lisaks on aluskatuses alati vaja tagada piisav tuulutusvahe ehk valitud tuulu tusroovi kõrgus peab olema antud ka tusetarindile piisav! Küsi nõu spetsialistidelt! www.hutton.ee vt ka www.aluskate.ee

Kuidas valida õige katuse aluskate?

Õige katuse aluskate on pikaajaliselt toimiv katuse aluskate. Katuse alus kate peab toimima kogu katuse eluea jooksul. Seega katuse aluskatte valimi sel tuleb alustada katuse eluea määrat lemisest. Kuuri katuse ja energiasääst liku eramaja katuse eluiga on 3-4 korda erineva pikkusega. Teiseks tuleb määratleda katuse alus kattele mõjuvad koormused sh vasta tes järgnevatele küsimustele:

• Mis katuse kattematerjali on plaa nis kasutada (nt plekk-katuste pu hul on suurimaks aluskatet lagun

davaks mõjuriks temperatuurist põhjustatud koormus, kivikatusel aga UV kiirgusest põhjustatud koormus peegeldunud hajuskiir gusena)?

• Kui hästi tuulduva katusetarindiga on tegemist ehk millise kaldega on katus, milline on sarika pikkus, millised saavad olema räästa- ja harjatuulutuse elemendid, kas esineb vintskappe, luuke, katu seaknaid, korstnaid jne)? - Vä hetuulduvate katuseosadega ta rindilahendustes tuleb kasutada kvaliteetsemaid aluskatteid.

• Milline on katusetüüp (viilkatus, kelplatus jne)?

• Kas katusele paigaldatakse (nüüd või tulevikus) päikesepaneele?

• Kas tegemist on soojustatud ka tuslaega või külma pööninguga (nt külma ja hästituulduva pöönin guruumiga katusetarindites võivad temperatuurist ja niiskusest tule nevad koormused aluskattele olla oluliselt väiksemate mõjudega)?

vt ka www.aluskate.ee

Autor Margus Laats, Hutton OÜ tehniline konsultant www.hutton.ee Telefon +372 50 96 755 E-post info@hutton.ee

Spetsiaalne eritihend: Naelutustihend PE 3

Sarikad + villsoojustus

Ristiloov + villsoojustus

Pikiroov + õhkvahe

Ühe tuulutusalaga, hingava aluskattega (nt aluskate/tuuletõke Bravo 150) katuslae tarindi tüüpjoonis

Katuse aluskatte valimise reeglid

Reegel nr 1 - 150 on uus normaalsus - st ära kasuta katuse aluskatteid kui nende m2 kaal on väiksem kui 140-150-160 g/m2. See on miinimum tase! Nii hingavate kui mittehingavate aluskatete puhul. Reegel nr 2 - Vali katuse aluskate, mis püsib veetihedana ka katusetarindi eluea teises pooles. NB! Ei ole usutav, et kõige odavamad aluskatted oleksid pikka aega vettpidavad!

Reegel nr 3 - Katuse aluskate vali vastav ja vastu pidav sinu katusetarindis esine vatele koormustele. Kui sa ise ei oska koormusi hinnata, siis konsulteeri spetsia listidega.

Katuse aluskate on veepidavuse seisukohalt viilkatuse tähtsaim osa - tee enda le teene, osta kvaliteetne aluskate usaldusväärse müüja käest - vaid nii pikendad oma katuse eluiga! vt ka www.aluskate.ee

TUULETÕKE − KAITSEB SOOJUSTUST

Mille jaoks on vaja tuuletõket?

Mis funktsioone tuuletõke täidab? Tuuletõke nagu nimigi ütleb, loob kaitse tuule eest. Tuuletõkke peamine funktsioon on takistada koos liikuva välisõhuga (ehk tuulega) kanduvate nn halbade kaasmõjude jõudmist soo justuse sisse või vahele. Soojustusele mõjuvad halvasti:

• soojustuse sisse või vahele pääse nud jahedam välisõhk, mis jahutab soojustust ja seeläbi suurendab küttevajadust (küttekulud suure nevad)

• koos välisõhuga soojustuse sisse ja vahele kanduv niiskus, mis soojus tusmaterjali niiskumisel vähendab soojustuse soojapidavuse omadu si, halvemal juhul võib viia ka niis kuse kondentseerumise ja niiskus kahjustusteni.

Kui tuuletõkke kihil on ainsaks rolliks ettenähtud tuule tõkestamine, siis soodsaim lahendus on tuuletõkke membraan

Tuuletõkkeks kasutatavatel ehi tustoodetel võib olla ka teisi (lisaks õhutakistusele) funktsioone: tuuletõke võib täita lisasoojustuse rolli (nt villast- ja puitkiust tuuletõkke plaa did)

tuuletõke võib karkassehitiste konst ruktsioone jäigastada (nt mõningad puitkiud plaadid) tuuletõke võib aidata kaasa tarindi tu lepüsivuse tagamisele - sellistel juhtu del tuleb valida b s1 d0 membraan tuuletõke võib puistevillaga täidetava tes vertikaalsetes ja kaldtarindites täita raketise rolli - sellisel juhul tuleks ka sutada tugevaid tuuletõkke plaate või armeeritud tuuletõkke membraane (nt tuuletõke/aluskate Bravo 160G).

Kui tuuletõkke kihil on ainsaks rol liks ettenähtud tuule tõkestamine, siis soodsaim lahendus on tuuletõkke membraan. vt ka www.tuuletõke.ee

Kuidas valida õige tuuletõke? Tuuletõkke valimise reeglid

Reegel nr 1 -Tee kindlaks, mis funkt sioone tuuletõke sinu tarindis peab täitma:

• Kas peab olema piisaval määral õhku mitteläbilaskev ehk väikese õhuläbivusega?

• Kas tuuletõkke kihi soojustusoma dused on olulised?

• Kas tuuletõke peaks andma kar kassehitisele staatilist jäikus?

• Kas tuuletõkke materjalikihile on kehtestatud tulepüsivusnõudeid, nt bs1d0?

• Kas tuuletõke peab olema perma nentselt UV kindel (kui fassaadi

Ribilaudisega fassaad nõuab alati permanentselt UV kindlat tuuletõket nt DIFFLEX Thermo Fassade Light kattematerjali vahelt pääseb päike sevalgus tuuletõkke kihini)?

• Kas tuuletõke peab olema piisavalt tugevaks raketispinnaks puistevil lale?

Reegel nr 2 - Tee kindlaks kuidas saad tuuletõkke vuugid, ülekatted ja läbiviigud tihendada

Kõige lihtsam ja kindlam valik on tuuletõkke membraan, kuna see on teipides tihendatav. Soodsama hin naklassiga tuuletõkke plaatmaterjalid (villaplaadid ja puitkiudplaadid) on aga tihendatavad, vaid ehituskeemia toodete kaasabil (nt polüuretaanmas tiksiga). Villaplaate ja puitkiudplaate ei tohi tihendada teipides, kuna ei ole

tagatud, et teip püsib nende plaatide küljes ja võib tekkida oht, et lahti tul nud teip ummistab fassaadi tuulutus ala.

Ehitajate ja paigaldajate sõnul on ehi tuskeemia mastiksitega plaadi vuuki de tihendamine ebamugavam ja aega nõudvam, kui teipides tihendamine. Seega on teipides tihendatavad tuu letõkke materjalid paigalduse käigus ilmneva eelisega. Otsi konkreetse tuu letõkke toote kohta tihendamise juhi seid toote tehniliste andmete lehelt või paigaldusjuhistest.

NB! Tuuletõkke materjal peab alati olema väga hästi veeauru läbilaskev!

Standardisarja Katuseehitusreeglid EVS 920-1 Üldnõuded lk 28, p. 9.3.3.2 (allikaviide) kohaselt peab tuuletõkke toote maksimaalne veeaurutakistuse suurus olema väiksem kui 0,2m.

Valides kvaliteetsete tuuletõkete hul gast on alati soodsaim valik tuuletõkke membraan, nt tuuletõke/aluskate Bra vo 120

vt ka www.tuuletõke.ee

Autor Margus Laats, Hutton OÜ tehniline konsultant www.hutton.ee Telefon +372 50 96 755 E-post info@hutton.ee

AURUTÕKE

ehitusfüüsikaliselt tähtsaim kiht tarindis!

Mille jaoks on vaja aurutõket?

Mis funktsioone aurutõke täidab?

Aurutõkke kihi peamine funktsioon on takistada auru kujul eksisteeriva niiskuse pääsu välispiirde tarindi (seina, katuslae, põranda) sisse. Auru kujul esinev niiskus saab liikuda erinevatel viisidel.

Veeauru liikumise peamised viisid köetavas ja soojusatud piir detarindiga hoones:

• difusioon st vee molekul (veeaurus) liigub läbi teise materjali (piirdematerjalid) molekulide või nende molekulide vahelis te uurete ja avade

• konvektsioon st vee molekul (veeaurus) liigub läbi teise ma terjali (piirdematerjalid) koos seda teist materjali läbiva õhu vooluga, konvektsiooni teel saab niiskus liikuda, vaid siis, kui piirdematerjalis on auke, uurdeid, tihendamata vuuke, pragusid jne.

Intelligentne aurutõkke membraan, muutuva aurutakistusega: Solid Varius

Auru takistav kiht peab olema piisava difusioonitakistu sega, et piirata/takistada niiskuse liikumist piirdetaridi sisse - aurutõke. Samal ajal peab välispiirdetarindis ole ma kiht, mis takistab veeauru kandumist piirdetarindi sisse konvektiivse õhuvooluga - õhutõke. Enamasti on auru- ja õhutõkke funktsiooni täidetud ühe ja selle sama materjalikihi (aurutõkke kiht) poolt. Aga mitte alati ei ole see nii!

Kui aurutõke/õhutõke ei toimi, siis võib piirdetarindi sisse (sein, katuslagi) sattuda niiskust liigselt, st tarin deid või nende toimivust halvendaval määral. Piirdeta rindi sisse sattunud veeaur liigub jahedamas suunas, st enamasti väliskeskkonna poole. Kui niiskus on jõudnud välispiirdetarindite välimisse kihti (nt tuuletõkke mater jalikihi sisekülje ja soojustuse väliskülje alasse), siis üsna sageli esineb seal sedavõrd jahedam temperatuur (kaste punkt), mis kutsub esile kondenseerumise. Kondentsee runud niiskus omakorda võib põhjustada soovimatuid tagajärgi (soojustuse toime halvenemine, niiskus- ja hal lituskahjustused jne). vt ka www.aurutõke.ee

Kuidas valida õige aurutõke?

Aurutõkke valimise reeglid Reegel nr 1 – Valitav aurutõke peab aitama kaasa välis piirde tarindi terviklikule toimivusele, st 1.1. Aurutõkke kihi materjali korrektseks valimiseks on vaja teada kasutatava soojustusmaterjali omadusi ja selle kihtide ristlõiked ning tuuletõkke kihi omadusi.

Aurutõkke membraan: Solid sd 40

1.2. Aurutõkke kihi materjali valikul on oluline teada konkreetse ruumi kasutusotstarvet ja kasutusviisi ning seeläbi saab hinnata niiskuskoormust (märjas ja kõrge temperatuuriga ruu mis tekib suurem niiskuskoormus).

Reegel nr 2 - Vältida tuleb kahe auru tiheda kihi loomist välispiirdesse. See on kõige sagedamini esinev projektee rimis ja ehitusviga märgade ruumide veetõkke (ehk hüdroisolatsiooni) ja au rutõkke kihtide materjalide valimisel ja nenda materjalide kasutamisel. Vee tõke ehk hüdroisolatsioon ei pruugi olla piisava aurutakistusega, et tagada piirdetarindi korrektne niiskustehnili ne toimivus.

Reegel nr 3 - Aurutõkke materjali me haaniline tugevus (ennekõike rebe nemistugevus) tuleb valida selline, et paigalduse ajal ei tekiks rebenenud kohti ega auke. Samuti on vaja tagada aurutõkke aukude ja rebendite vaba eksisteerimine ka paigaldusjärgselt ehk aurutõkke kihi materjal peab ole ma piisavalt tugev, et võtta vastu nt la gedes ja kaldlagedes paigaldatud puis tevilla raskusest tekkivad koormused Aurutõkke materjalikihis vuukide, au kude, ülekatete, läbiviikude tihenda mine on 100 korda tähtsam kui tuule tõkke kihi puhul. vt ka www.aurutõke.ee

Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et vä lisseinad, katused- ja katuslaed ning põrandad tuleb projekteerida ja ehita da terviklikult toimivatena lähtuvalt hoone klimaatilisest asukohast (suure tuulekoormusega rannikualad vs puu de või hoonetega varjatud ehituspiir konand), hoone kasutusviisist (köetav eluruum aastaringseks kasutamise vs ajutise kasutusega soojustatud suvila hoone) ning kastusotstarbest (saunad, ujulad, külmhooned vs eluruumid).

Tarindite toimivus peab olema tagatud kogu ehitise kasuliku eluea vältel st pi ka-ajaliselt ja ajas kestvalt!

Autor Margus Laats, Hutton OÜ tehniline konsultant www.hutton.ee Telefon +372 50 96 755 E-post info@hutton.ee

Aurutõkke barjäär, märgadesse ruumidesse ja sauna Solid sd 1500 ALU

KÕIK VAJALIK PUUMARKETIST! katuse ehitamiseks

Kui teemaks on katus, siis kogu selle ehituseks vajalik materjal: konstruktsioonielemendid, soojustusmaterjalid, aluskatte materjalid, katusekatted ja sinna juurde kuuluvad süsteemid on võimalik soetada Puumarketist. Kui Teil on teada, millist katust soovite, siis võite julgelt küsida pakkumist, saates materjalisoovid meie müügikonsultandile.

Katuse kattematerjal

Järgnevalt anname ülevaate peamistest katuse ehitusetappides kasutatavatest materjalidest: katuse kandekonstrukt sioonid, aluskattematerjalid, roovitus ja katusekattematerjalid.

Maja katuse kandekonstruktsioon

Hea aluskatus ja kandekonstruktsioon on maja oluline osa. Peale katusema terjali “kandmise” peab konstrukt sioon hästi toime tulema ka niiskuse ja ilmastikuoludega. Puidu kasutami ne ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, kuna just puit peab suu repäraselt vastu erinevatele keskkon natingimustele. Lisakas on puit taas tuv loodusmaterjal ja aruka tegevuse puhul ei lõpe see otsa.

Samas ei saa kandekonstruktsiooni de ehitamiseks kasutada igasugust puitu. Eesti Vabariigis peab alates 1. septembrist 2007 olema kõik ehitus tel kasutatav konstruktsioonpuit CE –märgistatud. Seega kehtib printsiip, et puidu tugevuslike omaduste säili miseks tuleb ehitada kuivast, tugevus sorteeritud C24 puidust. Seda nii puidu omaduste paremaks säilitamiseks kui ka turvalisema ja vastupidavama kodu ehitamiseks.

Katuse kandekonstruktsioonid võib ehitada ka näiteks liimpuidust. Puu marketi kaubavalikust leiab pikad –13,5 meetrised liimpuittalad. Kliendil on valida erinevate ristlõikega liim puittalade vahel, mida on võimalik kohapeal järgata vastavalt kliendi soo vile. Tänu sellele on võimalik kiirelt ja mugavalt soetada sobiliku pikkusega materjali.

Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte sillete ga hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel, näiteks lennujaamade, ujulate, võimlate ning paljude teiste hoonete ehitamiseks. Seega sobib liimpuit ideaalselt ka era mute ehitamiseks.

Katuse aluskate

Niiskust peetakse eramu üheks suu rimaks vaenlaseks, seega igasugune maja peab saama hingata. Hästi ehi tatud katus ventileerib niiskust välja, kaitstes kindlalt vihma ja tuule eest, seega on aluskattel katuse ehitamise juures väga oluline roll. Katuse alus katted jagunevad üldjuhul kahte kate gooriasse – hingavad ja mittehingavad.

Hingav ehk difuusne aluskate koos neb mitmest kihist, mille üks olulisem osa on spetsiaalse riidega kaetud auru läbilaskev membraan. Katva kanga ülesanne on kaitsta hingavat memb raani vigastuste eest ja seista vastu il mastikule. Sellist aluskatet on võima lik paigaldada otse sarikatele, seejärel paigaldatakse distantsliist, roov ja ka tusekate. Sarikavahe saab täita soojus tusmaterjaliga, surudes selle tihedalt vastu pingule tõmmatud aluskatet.

Hingavate aluskatete paigaldamisel tu leb tähelepanu pöörata paanide oma vahelisele kokku kleepimisele (parima liimumise tagavad 2 teibiga aluskatted, kus teip surutakse vastu teist teipi), mis tagavad aluskatte töötamise tuu letõkkena ja aitab katuse maksumu ses kokku hoida. Kasutades hingavaid aluskatteid, ei ole vajadust tuuletõk keplaadi ega tuulutusroovi järgi, mis praegu levinuima katusekonstrukt siooni kiletaolise ja mittehingava alus kattematerjali puhul peavad olema.

Mittehingav aluskate juhib vee ainult katuselt ära ning seda kasutatakse külmade ventileeritud pööningutega katuste puhul või soojustatud katustel, kui soojustuse ja aluskatte vahele on jäetud õhuvahe.

Katuse roovitus

Roovitus on horisontaalne puidust (enimlevinud mõõt on 50×50) konst ruktsioon, millele kinnitatakse katu se kattematerjal. Vertikaalset konst ruktsiooni, ehk roovitust nimetatakse tuulutusliistuks ning selle ülesandeks on katusealuse ventilatsiooni tagami

ne. Tuulutusliist paigaldatakse piki sa rikaid aluskatte peale. Horisontaalselt paigaldatavate roovitise samm sõltub väljavalitud katusematerjalist kui ka katuse kaldest.

Milliseid katusekatteid on Puumarketil pakkuda?

On väga oluline, et katus kaua kestaks, oleks ilmastikukindel ning näeks kau nis välja. Lisaks peab katus pakkuma kaitset nii tuulte kui ka teiste ilmasti kuolude eest. Järgnevalt leiate valiku, millistest materjalidest katusekatteid on Puumarketil pakkuda:

Kivikatuseid on ehitatud tuhandeid aastaid. Sellel on ka oma kindel põh jus. Kiviga saab ilmastikukindla, tur valise ja kauni katuse. Katuse toimi misest aru saamine on esimene samm täiusliku katuseni. Klassikaline katu sekivide materjal on savi. See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta ta lub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal – betoon.

Eterniit on tänapäevane katusekate, mis on tulekindel, keskkonnasõbralik ning hingav. Eterniidi töötlemiseks ei ole vaja spetsiaalseid tööriistu ega eriteadmisi, seepärast on paljud eter niidiga kaetud katused valminud nen de peremeeste endi kätega. Eterniidi tootmise käigus ei eraldata keskkonda kahjulikke aineid. Plaadid on valmista tud tsemendist, lubjakivist, amorfsest ränidioksiidist, tselluloosist, veest, mi neraallisanditest ja asbesti välja vahe tanud sünteetilisest PVA-kiust.

Bituumensindleid võib pidada väga pikaealisteks. Selle aluseks on labora toorsed uuringud ja tegelikud kasutus kogemused. Laialdaselt kasutatavad, sindleid võib paigaldada kõmmeldu nud alustele, ka on neid hõlbus kasu tada keeruliste katuste puhul. Vastupi davad muutlike ilmastikuolude suhtes näiteks vihm, tuul, lumi.

BITUUMENPOLÜMEER RULLHÜDROISOLATSIOONI VALIK

Töötades iga päev projektide kallal, on Mida LT tehnilise toe osakonnal kogunenud märkimisväärne kogemus katuste ja maa-aluste konstruktsioonide hüdroisolatsioonimaterjalidega.

Tegeleme erinevate lahendustega projekteerimise faasis projekteerijatega, paigaldus protsessi käigus ning ka pärast ehituse lõppu, selle kasutus faasis.

Tulemust silmas pidades on efektiivseim just etapi algus

Optimaalse katusekonstruktsiooni va limisel on koostöö projekteerijate ja ar hitektidega võtmetähtsusega, kuna just esimeses etapis on kõige lihtsam astu da vajalikud sammud jätkusuutliku ka tuse ehitamise suunas. Kui klient küsib nõu katuse kvaliteedi parandamiseks alles peale katuse valmis ehitamist, on vigade parandamine tavaliselt keeruli sem ja kallim.

Koos tellija, projekteerija ja ehitajaga oleme otsinud lahendusi ka selliste vett läbilaskvate katuste puhul, mille osas näib parandamine lootusetuna väljakutsena. Sel põhjusel oskame juba algusest peale märgata lamekatuste konstruktsioonide puuduvaid elemen te ning suudame välja tuua bituumen polümeerkattega lamekatuste problee mide põhjused ja tagajärjed.

Bituumenpolümeerset katusematerjali nimetatakse tihti ka ruberoidiks, kuid see nimi on iganenud. 99% hoonetest, mille katuste ehitamisel kasutati bituu menmaterjale, on bituumenpolümeer kattega. Kõigepealt 20. sajandi alguses hakati katustele tootma bituumenist küllastatud papiga ruberoidi, millele pandi kaitsekiht. 1932. aastal avastas Dale Kleist juhuslikult mittemädaneva ja tänapäeval laialt levinud materjali – klaaskiudarmeeringu. Seda kasuta takse siiani bituumenrullmaterjalide tugevdamiseks.

Aja jooksul on klaaskangas asendatud polüestriga. Tootjad on õppinud bituu menit parandama, lisades polümee re – kunstkummi (SBS) või ataktilist polüpropüleeni (APP), mis annavad bituumenile elastsuse ning aitavad säi litada selle soojusomadusi ja vastupi davust. Seetõttu ongi täpsem nimetada selliseid materjale bituumenpolümeer seks rullmaterjaliks, mitte ruberoidiks. Ebatäpne on samuti rahvapärane nime tus SBS, sest see tähistab vaid ühte bi tuumeni lisandit ehk ühte komponenti sellistes rullmaterjalides.

Vastavuse standarditele leiate deklaratsioonist

Kõiki bituumenil põhinevaid hüd roisolatsioonimaterjale toodetakse vastavalt ettenähtud tööstusstandardi tele. Konkreetsele standardile vastavus on alati välja toodud toimivusdeklarat sioonis. Kõige sobivama materjali leid mise hõlbustamiseks peate tundma standardit, mille alusel on materjali valmistatud.

Lamekatuse hüdroisolatsioonima terjalid on toodetud ja testitud vasta valt standardile EN13707. Kui mater jal on ette nähtud vundamentide või maa-aluste konstruktsioonide hüd roisolatsiooniks, tuuakse toimivusdek laratsioonis välja standard EN13969. Kui paigaldada mullasubstraadi ja taimedega haljaskatust, kasutatak se vastavalt standarditele EN13948 ja EN13707 valmistatud materjali. Haljas

katuse standardi järgimine tähendab, et materjal kaitseb katusekonstrukt siooni juurte läbikasvu eest.

Deklaratsioonis võib olla välja too dud ka mitu standardit. See tähen dab, et materjal sobib nii haljaskatuste jaoks kui ka näiteks vundamentide ja maa-aluste konstruktsioonide hüd roisolatsiooniks.

Kohalik regulatsioon

Standardid kehtivad materjalide toot misele, nende omadustele ja testimis metoodika ühtlustamisele. Siiski või vad ühe standardi järgi valmistatud materjalid olla väga erinevad. Mater jalide valimisel on lihtne segadusse sattuda, kuna näiteks Eestis puudub standard, mis reguleeriks maa-aluste konstruktsioonide materjali kasutust. Seetõttu lähtutakse materjali valikul harilikult tootjate pakutavatest mater jalidest ja soovitustest.

Katuste puhul oleme toetunud Soome vastavatele normidele ja nõuetele. See sai 2012 aastal tõlgitud ja kohandatud ning võetud kasutusele, kui oma stan dard RIL 107-2012*. Alates selle jõus tumisest on katuse hüdroisolatsiooni kvaliteet Eestis tänu kõrgema klassi materjalide valikule oluliselt parane nud.

Toodetel on mitu klassi

Iga tootja võib pakkuda mitut toodete kvaliteediklassi. Mida LT toodab viie kvaliteeditasemega materjale. Eesti standardi kohaselt saab avalikuks ots tarbeks kasutatavates hoonetes, elu majades või tööstushoonetes kasutada neist kahte.

Oleme on oma katuste ehitamiseks valinud materjalid, mille omadusi pro jekteerijad ja töövõtjad võivad usalda da. Need ei võimalda arvudega ma nipuleerida ega valida projekti jaoks selgelt vale, kuid odavamat materjali, mille omadused on küsitavad ja tule mus ei pruugi klienti rahuldada.

Materjalide võrdlemine

Technoelast on kõrgeima ehk Pre mium-klassi materjal, mille tootmisel kasutatakse polümeeriga modifitsee ritud bituumenit, mis võimaldab seda kasutada ka talvistes oludes tempera tuuril kuni -25 °C. Tootja pakub kahte Technoelasti toodet, mida saab kasuta da ühe kihina, tagades katuse eeldata va 30-aastase eluea. Selle klassi mater jali saab katmise põhimõtteid järgides kasutada mis tahes konstruktsiooniga katustel.

Unifleks on kommerts klassi materjal, mille tootmisel on kasutatud vähem polümeere ja mille kasutamise tem peratuur on +5 °C kõrgem ehk -20 °C. Polümeeride väiksema sisalduse tõttu on katusekatte eeldatav kasutusiga umbes viis aastat lühem ehk 25 aastat. Sellesse klassi kuuluva materjali oma dused võimaldavad seda kasutada me haaniliselt tugevdatud katuste jaoks kivivillal või muul soojusisolatsioonil.

Nii katusepaigaldaja kui ka tellija või vad katuse vastupidavusega rahule jää da, kui paigaldamisel on võetud arves se nõutavat katmise tehnoloogia.

Nõuded

Tuleb tunnistada, et projekteerija do kumentatsioonist võib leida mitmesu guseid nõudeid katusekattele, mis ei näita alati materjali kvaliteeti, näiteks nõue materjali paksusele või polüest rist tugevduskihi kaalule. Et mõista eraldiseisvate nõuete mitte objektiiv sust, on vaja veidi süveneda polümeer bituumeni tootmisse.

Materjali paksus on loogiline nõue, kuid ebaaus ehitaja võib hakata män gima materjali kvaliteediga. Enami kule tarbijatest võib tunduda, et vas tava materjali paksuse saab saavutada paksema bituumenikihtiga. Tegelikult saavutatakse paksem materjal siis, kui lisatakse bituumenile kerge ja poor ne täiteaine, kuid selle kaal võib olla tühine, võrreldes materjaliga, kus on kasutatud rohkem bituumenit. Mida vähem bituumenit materjalis on, seda lühem on selle kasutusiga.

Teine nõue, mida sageli mainitakse projektdokumentatsioonis, on armee rimismaterjali kaal (tavaliselt g/m2).

On teada, et iga tehas annab ühele ja samale materjalile 2–3 ühesuguste me haaniliste nõuetega armeerimiskihti. Tehnoloogia arengu tulemusena kaa lub üks neist näiteks 160 g/m2 ja teise tootja samasuguste mehaaniliste oma dustega materjal aga 180 g/m2. Selli ne nõue ei ole seega alati objektiivne. Selleks, et tuvastada, millise kaaluga alust kasutati konkreetsel juhul, tuleb pöörduda tootja poole.

Vaata rohkem: https://ee.tn-i.com/

KERGE KATUSEKIVI AERLOX

hoiab kokku paigaldusaega ja raha

BMI Monier pakub uut Soomes toodetud betoonkivi Aerlox, mis on 15% kergem kui tavapärased katusekivid ning on tänu sellele eriti lihtsasti paigaldatav ja sobib hästi ka renoveerimiseks. Lisaks on Aerloxil samblavastane Protector-kaitsekiht.

Lainelise Aerlox katusekivi puhul on tavapärane liiv osaliselt asendatud oluliselt kergema kvaliteetse täiteai nega. See võimaldab muuta kivi õhe maks ja vähendada kaalu – laineline sarnase profiiliga katusekivi kaalub kaalub ühe kivi kohta üle 0.5 kilo vä hem ehk varasema 4,2 kg asemel 3,6 kg. Keskmise ca 200-m² eramaja katu se kaalu vähendab Aerloxi kasutamine võrreldes traditsiooniliste katusekivi dega keskmiselt 1 t võrra.

Aerlox sobib hästi renoveerimiseks

Oma kerge kaalu tõttu sobib Aerlox väga hästi katuse renoveerimiseks ka neile majadele, kus seni on katusel ol nud bituumen või vana eterniit ning omanik kardab, et katusekonstrukt sioon ei peaks kivi kaalule vastu.

vastupidavuse UV-kiirgusele, hoiab ära sambla teket ning hoolitseb, et ka tusekivi välimus säiliks pikalt värske na. Tänu sellele on katus ka praktiliselt hooldusvaba.

Lihtne paigaldada

Kaalult kerge Aerloxi paigaldamine on mugav tänu sellele, et katusekivid on pakitud 4-kaupa ning üks pakk kaalub ainult 14,4 kg. Katusekivi saab kinnita da ilma ühtki naela katusematerjali või roovitusse löömata. Aerloxi katusele võib selle lõhkumist kartmata ka jul gelt astuda.

näeb katusel väga hea välja. Värvivali kus on esialgu must ja savipunane kivi.

Aerlox on samas hinnaklassis klassikaliste betoonkividega

Hinnaklassilt kuulub Aerlox samasse kategooriasse nagu juba tuntud EstStein Protector kaitsekihiga katuse kivi. Kuna lehtmetalli ja bituumeni hinnad maailmaturul on märkimis väärselt tõusnud, siis on viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud plekk-katu se hinnad. Tänu sellele on betoonkivi dest tänaseks saanud üks odavamaid, kuid samas kvaliteetsemaid ja vastupi davamaid katusematerjale Eestis.

Protector

kaitsekiht kaitseb

sambla ning UV-kiirguse eest

Ka on uue kivi pinnal spetsiaalne polü meerne Protector kaitsekiht, mis tagab

Nagu kõik BMI Monieri katuseki vid, on ka Aerloxi katusesüsteem tervikuna testitud Saksamaa tehni kakeskuse nõudlikes tingimustes.  Pakume katuse garantiid 30 aas taks ja elueaks vähemalt 100 aastat. Samuti on Aerlox tormikindel ning müravaba nagu kivikatus ikka ning

Küsi tasuta professionaaset nõu BMI Monieri ekspertidelt 627 5560 katus@bmigroup.com www.monier.ee

Aerlox-kivikatus on testitud ning vee- ja tormikindel

EHITAME KOOS

Balex Metal on tuntud Kingspani kontserni kuuluv metallist katuse- ja seinaprofiilide, sandwich-paneelide, soojusisolatsiooni, kandekonstruktsioonide ja vihmaveeren nide tootja. Viis tootmisüksust Poolas, Slovakkias ja Lätis valmistavad tööstus-, elamu- ja põllumajandusehituseks sobivaid lahendusi ning ekspordivad neid 20 riiki üle Euroopa. Kingspani kontserni kuuluva ettevõttena rakendab Balex Metal jätku suutlikkuse programmi Planet Passionate põhimõtteid, luues väikese energiaku luga ja vähese süsinikdioksiidiheitega hooneid, mille ehitamisel kasutatakse looduslikke ja kestlikke ressursse.

Praegu kuuluvad Balex Metali valikus se järgmised tooted:

• PIR ja mineraalvillaga südamikuga sandwich-paneelid, mis on saadaval väga laias valikus eri kattekihtide, värvide ning teraskatteprofiilidega, • eriotstarbelised paneelid, näiteks PIR Alu-paneel vanade hoonete kii reks soojustamiseks või PIR-klaas kiudpaneel põllumajandus hoone te soojustuseks.

Levinumad metalltooted: – katusepro fiilid, trapetsprofiilid, Zenit-vihmavee rennid, katuse turvatooted ning küm ned katuse- ja fassaaditarvikud.

Väljastpoolt on Elegant-profiilides peidus olevaid tehnilisi erinevusi raske märgata. Ent sile ja ühtlane katusekate ilma valtsprofiilile ise loomuliku lainetusteta peidab endas mitmeid Elegant-profiilidesse inte greeritud tehnilisi täiustusi. Profiilide kallal töötasid katusemeistrid ja eh itajad, luues kaasaegseid lahendusi,

mis suurendavad katuse tugevust ja vastupidavust mitmesugustele ilmas tikutingimustele.

Tihe ja kindel ühendus

Paanid lukustuvad ühenduskohas täpselt, kopeerides üksteise kume rust. Nõnda saavutatakse topelttuge vus, mis on kasulik nii kokkupanekul kui ka katuse tuulepidavuse seisuko hast. Millimeetrine täpsus tagab sul gurühenduse tiheduse ja välistab niis kuse sattumise vuugivahesse. Ei ole niiskust – ei ole korrosiooni. Tulemu seks on pika elueaga katus.

Jäik katusekate ei deformeeru pai galduse ajal peale astudes ega pärast lund koristades või allalangenud oksi eemaldades. Temperatuuride kõiku

Elegant-profiilid – tehnilise täiuslikkuse kehastus

mised, mida peab päikesepoolne katus taluma, on tohutud. Seetõttu on Ele gant-vuugid mõeldud kompenseerima temperatuurist tingitud paisumist ja kahanemist ning katus ei deformeeru.

pikemaks. Ja mis kõige olulisem – igal pool on kasutusel sama profiil, värv ja kate. Kõik ühes Elegant-disainis.

rite tehtud täiustustele on hõlpsasti paigaldatav ja tagab suurepärase vas tupidavuse, on säilitanud valtsprofiili le iseloomuliku kujundusliku vaoshoi tuse ja käsitööna valminud mulje iga hoone puhul, kus seda on kasutatud.

Klassikaliste hoonete renoveerimiseks

Kvaliteetse toote tunneb ära detailide järgi – iga väiksemgi element täien dab kogu konstruktsiooni välimust. Elegant-profiilide puhul võib sellisena esile tuua vuugi katte, mis sulgeb vuu gi otsa, takistades vee sattumist vuu givahesse ja täiustades samas disaini terviklikkust. Detail, mis aitab luua tervikpilti.

Topelttugevus

Veel ühe uuendusena saab tutvustada ääriseid. Profiilipaneel on nii ülevalt harjalt kui ka alt räästa juurest taga sivolditav. Mida see annab? Esiteks suurendab see profiili jäikust, teiseks ei pääse vesi profiili alla, kolmandaks on palju lihtsam luua ühendusi eriele mentidega, näiteks räästaplekiga. To pelt ei kärise – sellise äärise saab luua nii paani ülaossa kui ka alla, seega on mõlemad otsad peidetud ja niiskuse eest kaitstud.

Laius on palju enamat kui lihtsalt mõõt

Andke oma kujutlusvõimele tiivad! Siin ei räägi me katuse värvivarjun ditest, mis on saadaval kõige laiemas toonivalikus, vaid profiilipaneelide laiusest. Neid on kaks – 300 mm ja 510 mm. Kas see paneb mõtte liikuma? Kujutlege oma maja katust või fassaa di. Saate selle ühendusvuukide rütmi muuta kitsamaks või laiemaks, tekita da mustreid, rõhutada mõnda katuse tasapinda või muuta selle visuaalselt

Kolmekorruselise maja kõrgune paneel

Kui pikka Elegant-profiilipaneeli on võimalik tellida? Mis tahes pikkuses 1 kuni 10 meetrit. Kus saab kasutada 10 meetri pikkuseid paneele? Näiteks kol mekorruselise maja fassaadi viimistle miseks. Sest Elegant-profiilid näevad katustel suurepärased välja, kuid neid ka fassaadimatejalina kasutades loo vad need mulje ühtsest viimistlusest.

Kõrgetasemeline esteetika

Askeetlikud vuugijooned, vähene lai nelisus – Elegant-profiilid esindavad ikoonilist klassikalist stiili, mis annab igale hoonele kaasaegse ilme.

Kas kujutate ette viimistluselemen ti, mis näeb hea välja minimalistliku Skandinaavia stiilis eramaja, uue kor termajaprojekti või ajaloolise 19. sajan di üürimaja puhul? See on katuse- ja fassaadiprofiil Elegant. Tegelikult on profiile neli, millest igaühel on oma iseloom. Profiil, mis tänu katusemeist

Majesteetlik mõisahoone, kuhu on suurte akendega, puitlaudisega ja kä sitsi põletatud telliskivipunaste plaa tidega saali sisse seatud restoran. Tõe liselt idülliline õhustik. Ebatasastest punastest savitellistest ehitatud tallid ja muud kõrvalhooned. Siia sobivad hästi sileda pinnaga Elegant-profiilid –need viimistlevad täiuslikult iga hoone omapärast vormi, ühendades kogu an sambli ühtseks tervikuks.

Kaasaegse disainiga hoonetele

Hoonete arhitektuuris, mis väljendab Põhja-Euroopale omast minimalismi, lähtub iga joon põhimõttest – ei midagi liigset. Siin on Elegant-profiili vuukide

rütm täpselt omal kohal. Ja keegi ei ole öelnud, et vuugid peavad tingimata olema vertikaalsed.

Sile valtsplekk profiil

Renoveerimiseks

Kui hoone näib vana või vajab soojus tamist, on viimistlus tavaliselt kõige keerukam. Juba parandatud seina- või katusepinda saab täiustada, kasutades Elegant-profiile, mida on võimalik eri viisil paigutada ja omavahel ühendada. Soojusisolatsioonikihti saab hõlpsasti peita 10 meetri pikkuse paneeli taha.

Klassikaline sile ilma lainetuseta pro fiil. Kuigi see profiil on sile, on see siiski valtsitud ja deformeerumise eest kaitstud. Meeldib kõigile, kes hindavad minimalismi.

Topeltsooniline profiil

Ainulaadne visuaalne lahendus, mis tuleb kasuks, kui soovite hoone fassaa di või katust visuaalselt pikendada.

Lineaarne profiil

Kui soovite, et profiili reljeef oleks val guse eri langemisnurkade juures sel gelt nähtav, on see just õige valik. Rel jeefi rõhutab eriti kitsamate 310 mm Elegant-paneelide kasutamine.

Mikrolaineline profiil

Elegant – neli profiili, mille erinevus seisneb detailides

Elegant – see tähendab korraga nelja uut üksteisest veidi erinevat profiili. Täiesti siledast kuni soonelise või mik rolaineliseni. Eri maitsetele ja mitme sugustele arhitektuursetele lahendus tele. Kes tahaks olla nagu kõik teised?! Seda juba ei juhtu profiiliga Elegant!

Kergelt laineline reljeef, mis näeb hea välja avaratel suurtel pindadel ja hoo nemassiividel. Sellest sai müügihitt juba turule ilmudes. Sobib hästi Balex Metali sama profiiliga sandwich-panee lidega.

Iga

värv

on hea, kui on, mille vahel valida

Profiil annab teie hoone disainile vor mi. Profiili värvivalik on teie otsusta da. Ja siin on, mille hulgast valida – eri pinnakatted ja toonid koos profiilidega moodustavad enam kui 150 kombinat siooni. Tõeliselt eriline hoone välimus sünnib uute Elegant-profiilide abil.

Esmaklassilised äravoolurennid – Zenit

Elumajad, tööstusrajatised või põllu majandushooned – äravoolurennid on vajalikud iga hoone puhul, kuna vih mavett on vaja igas rajatises ära juh tida. Eriti märkame seda vihmasemal suvel või sademerohkel sügisel. Kui vihmaveerenn puudub, siis katuselt voolav vihmavesi uhub nii fassaadi kui ka maja vundamenti, tekitades neile kahjustusi. On oluline mõista, et la medale katusepinnale koguneb vihma ajal suur hulk vett. Mida suurem on ka tuse pind, seda rohkem vett see kogub. Vihma ajal koguneb ühele ruutmeetri le pinnale vesi suhteliselt kiiresti, kuid 100 m² või 200 m² katusetasapinna puhul on kogu katuselt voolava vee hulk tohutu, pealegi voolab vesi järsult katuselt alla suure hooga. Teades, mil line on vee jõud, tuleb see tingimata professionaalsete äravoolusüsteemide abil eemale juhtida, et kaitsta nii hoo ne fassaadi kui ka vundamenti kahjus tuste eest, eriti kui soovime, et hoone püsiks kaua ja kindlalt.

Täpsus

iga nurga all

Zeniti äravoolusüsteeme toodetakse tööstuslikult spetsiaalsete seadmete abil, mida kasutades valmivad sobivate nurkade ja suurustega torud, põlved, ühendused ja kõik muud süsteemi komponendid, mida on kokku 10. Ära voolusüsteemi projekteerimise kõiki des etappides on osalenud kogenud katusemeistrid, kelle ettepanekuid ja nõuandeid arvestades on veekogumisja äravoolusüsteemid projekteeritud nii, et need oleksid ohutud ning katu sepanijatele hõlpsasti paigaldatavad.

Täiuslik mõlemalt poolt

Võrreldes teistega, näiteks plekksep pade poolt valmistatutega, on Zeniti äravoolusüsteemid toodetud kahe poolse kattega materjalist – nii renni sise-kui välisküljel on sama korro sioonikindlus. Tööstuslik tootmine tähendab ka seda, et disain ja kõik ühendused on väga täpsed, mida ei ole plekksepatöökojas alati võimalik järgida.

Tähelepanuväärne on ka see, et Zeniti rennisüsteemides kasutatakse vee lä bilaskvuse suurendamiseks sügavamat profiili. Seega saab sellega tavasüstee midega võrreldes katuselt rohkem vett ära juhtida, lisaks on sellel hea korro sioonikindlus – Zeniti vihmaveerennid töötavad suurepäraselt suure, kuni neljanda kategooria korrosioonikoor muse tingimustes.

Üks, kaks – valmis!

Äravoolusüsteemide üheks suurimaks eeliseks on paigaldamise lihtsus – neid suudab üles seada isegi eriteadmisteta meistrimees. Katusemeistrid on loonud need eesmärgiga muuta paigaldamine lihtsaks ja kiireks. Muidugi on asju, millega paigaldaja peaks arvestama – oluline on need kinnitada sobiva nurga all, jaotades kalle kogu räästa ulatuses, mitte lihtsalt horisontaalselt külge panna ja head tulemust oodata. Ka renni vahemaa katuseplekist peab olema õige – mitte liiga madalal ega lii ga kõrgel. Kui see on liiga madalal, siis

ajab vesi üle, kui on liiga kõrgel, siis pritsib vesi mööda ja voolab mööda fas saadi alla. See on oluline ka talvel – kui renn on paigaldatud liiga kõrgele, võib lumi selle katuselt libisedes lõhkuda. Kui pöörate nendele aspektidele renni paigaldamisel tähelepanu, sujub eda sine paigaldusprotsess tõrgeteta. Liht salt ühendage kõik osad ja ongi valmis! Siin on tõesti paslik öelda – paigalda ja unusta! – sest detaile ei ole vaja täiendavalt tihendada ega reguleerida. Seetõttu pakub äravoolusüsteemi hõlbus ja kiire paigaldamine rõõmu nii meistrimehele kui ka hoone omanikule, säästes mõlemale nii aega kui vaeva.

Hooldus – ainult üks reegel

Äravoolusüsteemi toimimiseks tuleb rennides tagada vee vaba voolamine. Sügistuultega kogunevad rennidesse lehed, tolm ja prügi, mistõttu on soovi tav neid lihtsalt puhastada. Kui seda ei tehta, võib vahel märgata, et rennides tärkab rohi, ja edasist protsessi ei ole raske ette kujutada. Muud erilist hoolt äravoolusüsteemid ei vajagi ja teenivad kaua. Kui äravoolusüsteem on korrali kult paigaldatud ja puhastatud, annab Balex Metal sellele 40-aastase tootja poolse garantii, sest süsteemi detailid on polüuretaankattega kindlalt kaits tud.

KERGE KAALUGA, TUULEKINDEL

JA VASTUPIDAV

bituumensindel on eramu katuseks kindel valik

Kui Ameerika Ühendriikides on umbes 80% eramajade katustest kaetud bituumensindelmaterjaliga, siis Euroopas ja Eestis on sindelkatuste populaarsus alles tõusuteel. Tegemist on kivikatusest oluliselt kergema, limiteeritud eluaegse garantiiga katusekattega, mis pakub välimuselt pilkuhaaravat eheda laastukatuse efekti. Juba ligi kaheksa aastat tagasi loodi Põhja- Ameerikas limiteeritud eluaegse garantiiga bituumensindel, mis garan teerib katuse eaks koguni 50–70aastat. „Eluea kvaliteedilt katusematerjalid enam praktiliselt paremaks minna ei

saagi,” nendib üle 20 aasta sindelka tuste panekuga tegelnud ettevõtte Sin delkatuse OÜ juht Toni Tomson. Kvali teetne bituumensindel on tema sõnul sarnases hinnaklassis kivikatustega, jäämata kvaliteedilt ja eluealt kuidagi

oma konkurentidele alla. „Materja lide arendus käib pidevalt. Täna näi teks leitakse aina enam viise, kuidas kasvatada vastupanu sambla ja teiste vetiktaimede kasvule. Meie pakutav Ameerika materjal Owens Corning Du ration TruDefinition seeria pakub kuni kümneaastast vastupidavust vetiktai medele.” Eestis vajab uue põlvkonna bituumensindel endiselt veel tutvus tamist, kuna seda kiputakse segamini ajama vana, 1990ndatel pakutud tõr vapapiga, mis sobis oma lühikese eluea tõttu pigem abihoonete katmiseks. Sa mamoodi on inimesed bituumensindli kvaliteedis pannud kahtlema Euroo pas, Valgevenes ja Venemaal toodetav odavama seeria materjal, mille vastupi davus on 10–15 aastat. Ehk siis eri toot jate bituumensindlid on väga erineva kvaliteediga, kuid nende kõige tähtsa maks võrdluselemendiks on materjali kaal ruutmeetri kohta. Sindelkatuse OÜ pakutav laastutüüpi materjal on 2–3kihiline ning kaalub tavalisest õhu kesest kärgtüüpi bituumensindlist ligi 5 kg ehk ligi 65% ühe ruutmeetri kohta

Duration Designer Color Storm Cloud

Duration Onyx Black

BITUUMENSINDELKATUSE EELISED:

• Esteetiline ja arhitektuuriliselt põnev väljanägemine.

• Lihtne ja kiire paigaldus.

• Hinna ja kvaliteedi suhe on paigas.

• Soojuslik kasutegur ja kõrge UVvastupidavus.

• Kerge, painduv ja lihtsalt töödeldav.

• Vaikne katus – sademete ja tuule korral ei tekita müra.

• Ei vaja lumetõkkeid.

• Bituumensindli all olev OSB-plaat tugevdab katuse konstruktsiooni ning vajaduse korral võimaldab katusel turvaliselt liikuda.

• AR-pinna töötlus suurendab kaitset sambla kasvu vastu.

• Eriti pikaajaline garantii.

rohkem. Lisaks on vahe materjali elueas: kärgtüüpi bituumensindlite eluiga on 15–20 aastat, samas kui laastutüüpi bi tuumensindlitel 50–70 aastat.

Bituumensindel sobib vaid kaldkatusega majadele

Bituumensindel on mõeldud kaldkatu sega majadele, seejuures nii uutele kui ka renoveeritavatele. Kaugemalt vaadates jätab materjal ehtsa laastukatuse mulje. Muide, Sindelkatuse OÜ laos on pide valt olemas kümme erinevat värvitooni bituumensindlit, nii et meeldivat värvi katusekatte leiavad kõik. Tegemist on vaikse ja helisummutava, kerge kaaluga ning kasutamisel minimaalse kaoga ma terjaliga. „Viimaste aastate suuremate tormide valguses on oluline mainida, et sindel on vastupidav ka tugevatele, kuni 60 m/s puhuvatele tuultele,” räägib Toni Tomson. „Erinevalt plekk- ja kivikatus test ei vaja sindelkatus talveks lumetõk keid, kuna sindli pealmine kiht on kare kui liivapaber. Vähem lisatarvikuid ka

tusel tähendab vähem väljaminekuid ja puhtamat ning esteetiliselt kauni mat katust.” Bituumensindelkatuse katte paigaldus ei ole keeruline ja sa geli paigaldavad majaomanikud selle lihtsamatele katustele ise väga edu kalt. Isetegemise miinused võivad olla keerulisemate sõlmede lahenda mised ja spetsiaalsete töövahendite puudumine, mis hõlbustaks töö kii remat tegemist või liikumist katusel. Näiteks naelu lüüakse naelapüstoli asemel haamriga ning spetsiaalsete tellingute asemel kasutatakse enda loodud tellingusüsteemi, see aga pi kendab töö protsesse. Sindelkatuse OÜ spetsialistid paigaldavad 200 m2 suuruse elumaja katuse umbes 2–3 tööpäevaga. Owens Corningu sindlid on kaetud mineraalsete graanulitega, mis tagavad katusekonstruktsiooni niiskuskindluse ning on kõikuvatele välitemperatuuridele vastupidavad.

Katte struktuurse tugevuse tagab ka hekordne klaasfiibrikiht.

Rääkides katuse hooldusest, vajab see Toni Tomsoni sõnul lihtsalt pu hastust erinevatest okstest ja lehte

dest, mis puudelt katusele kukuvad. Samuti tuleks katusekattelt eemaldada sinna kasvav sammal.

Kliendikogemus: töö kiire ja korralik ning tulemus meenutab kaunist laastukatust

VBH Estonia OÜ tootejuht Andres Kokk kasutas sindelkatust oma vana maja renoveerimisel. „Sindelkatuse valiku tegin seepärast, et vana hoo net renoveerides soovisin säilitada ka vanad katusesarikad, mis ilmselgelt ei olnud mõeldud kandma kivikatuse raskust. Nii jäi valikusse kas plekk- või bituumensindel. Küsisin nõu mõnelt suuremate koge mustega mehelt, kes on aastaid ka tuseaknaid paigaldanud ja erinevate katuste elukaart oma silmaga näinud, mis materjali nemad soovitaksid. Tu rul pakutakse ju paljut ning jutu järgi on kõik uus ülihea ja kõige parem. Pä riskogemus meie kliimas aga kaalub kõik jutud üles ja nii jõudsin Sindelka tuse OÜni.” Andres Kokk tunnistab, et lõpptulemus katusel näeb suurepärane välja, sest vana maja viilkatusel mee nutab varjunditega sindel välimuselt vana head laastukatust. „Ka koostöö ehitajatega laabus parimal viisil. Kui muidu on kuuldavasti väikeehitamine üks hädaorg ja pettumuste jada, siis Sindelkatuse inimestega läks kõik vas tupidi – kiiresti, hästi, kõik lubadused pidasid ja väga paindlikult sai leitud ilmaga sobiv aeg tööde jaoks. Samuti hoolitses ettevõte vajalike lisade nagu valtsplekist äärised jm eest, et katus saaks terviklik ja vastupidav.”

Küsimuste ja huvi korral võta ühendust info@sindelkatus.ee või telefonil +372 5344 4320. Sindelkatus on kindel katus!

KUIDAS VALIDA KATUSEAKENT?

Enne kui otsustad, millist katuseakent valida, on tähtis mõelda kõikidele olulistele detailidele. Kui aken paigal datakse madalale, siis sobib ülemise käepidemega variant, kui aga kõrgele (alumine serv üle 150 cm põrandast), siis on soovi tatav valida alumise käepidemega mudelite seast.

Milline aknaraami siseviimistlus va lida? Valge polüuretaan sobib täiusli kult trendikate interjööride ja valgete lagedega. Selline viimistlus on väga otstarbekas niiskete ruumide, näiteks köökide ja vannitubade jaoks. Tradit sioonilisemate interjööride jaoks sobib aga naturaalne männipuit, mida katab ning kaitseb kolmekihiline läbipaistev vesialuseline lakk.

Põhiliseks teguriks, mis mõjutab ruu mide soojapidavust ja heliisolatsiooni, on katuseakna klaaspakett. Võimalik on valida just see klaaspakett, mida an tud piirkonnas vaja (linnas mürarikka tee kõrval, väga hea heliisolatsiooniga klaas ja näiteks nullenergia majas eriti hea soojapidavusega klaaspakett). Tä napäeval on suurem osa katuseakende klaaspakettidest kolmekordsete klaa sidega.

Lisaks heliisolatsioonile ja soojapida vusele on katuseakende klaaspaketti del veel tähtsaid omadusi. Näiteks on klaaspakettidele juba tootmise käigus kantud muldmetallide abil kastevasta ne kate ja isepuhastuv kate.

Katuseakende korrektseks, kiireks ja ohutuks paigaldamiseks on vaja paigal dustooteid. Selles osas on abiks VELUX paigalduskomplekt, kus on olemas kõik vajalikud komponendid (veeple kid, paigalduskrae koos veeäravoolu renniga, soojustusraam ja aurutõk kekile). Kindlasti peab enne tellimist teadma, milline katusekattematerjal majale tuleb, sest sellest oleneb, mil list paigalduskomplekti kasutada! Li saks paigaldustoodetele mängib väga olulist rolli katuseakende paigaldaja. Soovitatav on kasutada oma ala profes sionaale, kes tegelevad katuseakende paigaldusega igapäevaselt!

Olenevalt katuseakna asukohast (lõu napoolsel või põhja poolsel küljel) on vajalik valida õiged aknakatted. Päike sevalguse ja -soojuse reguleerimiseks on olemas välimised päikesevarjud ja sisemised kardinad. Originaalkar dinad on alati hea ja õige valik, kuna need sobituvad ideaalselt katuseakna ga, neid on lihtne paigaldada ning näe vad head välja.

VELUX katuseaknad on ilmastiku kindlad ja kõikidel akendel on tuulu tusklapid, millega saab tuba õhutada ka siis, kui aken on suletud. Moodsaid aknaid on mugav puhastada, sest ak naid saab ümber horisontaaltelje pöö rata 180° ja lukustada, nii jäävad käed töö jaoks vabaks.

Kui need põhipunktid on läbi mõeldud, võib kaaluda nii-öelda ülima mugavu se võimalust – kaugjuhtimisega katu seakna lahendust, mis jälgib kohalikku ilmaennustust ning sulgeb aknakatted ja päikesevarjud ennetavalt, et vältida ruumi ülekuumenemist, sisseehitatud vihmaandur sulgeb akna vihma korral automaatselt.

Puldist juhitavad katuseaknad ja lisa tooted saab ühildada VELUX ACTIVE süsteemiga, millega saab juhtida ka tuseaknaid ja sisemisi kardinaid ning välimisi aknakatteid. See on eriti ots tarbekas, kui aknad on kõrgel käeula tusest väljas. Juba paigaldatud, käsitsi ülalt avatavatele katuseakendele on võimalik mootor ja VELUX ACTIVE li sada. Selleks on kõige parem võimalus soetada valgusenergial juhitav moo torikomplekt, sest sellisel juhul ei pea voolukaablit aknani vedama.

Tuulutuse nutisensoritega juhtimise süsteemis mõõdetakse pidevalt ruumi

Foto: Elvo Jakobson

temperatuuri, niiskust ja õhukvalitee ti ning vastavalt etteantud näitudele avatakse või suletakse katuseaknad automaatselt, et tagada tervislikum si sekliima.

VELUX ei piirdu vaid harjumuspäraste katuseakendega. Üllatava lisamugavu sega VELUX rõdusüsteemi saab avada mõne sekundiga – nii tekib katusealu ses ruumis mõnus koht, kus päikest nautida. Alt avanev katuseaken on koos alumise, vertikaalasendi võtva

aknaosaga, mis moodustab nii minirõ du välispiirde. Suletuna on see akna süsteem katusega samas tasapinnas.

VELUX katuseterrassisüsteemil on kaks elementi – ülemine moodul on al tavanev katuseaken, alumine moodul aga on vertikaalne ja avaneb nagu uks (valikus on nii paremale kui vasakule avanev variant). Kui mõlemad elemen did korraga avada, saab otse terrassile astuda. Kui paigaldada mitu elementi kõrvuti, saab tekitada avara terrassi.

MILLAL VAHETADA VÄLJA OLEMASOLEV

KATUSEAKEN?

Kui aastaid tagasi paigaldatud katu seaknad enam korralikult ei tööta või on akende raam ja leng juba hallikat tooni, on aeg antud akendega midagi ette võtta või mõelda akende vahetuse le. Oluline on rõhutada, et uued aknad pakuvad rohkem kui kaks korda pare maid soojusisolatsiooniomadusi kui 15-20 aasta vanused katuseaknad. Nii on küttekulud edaspidi tunduvalt väik semad. Katuseakende vahetuse käigus saab kõrvaldada võimalikud külma sillad ja niiskuseprobleemid akende ümbruses. Uute akende võimalused ja disain on paremad ning sobituvad moodsa sisekujundusega ruumidesse.

VELUX akende vahetus on tehtud väga lihtsaks seeläbi, et mudelite mõõdud on läbi aastate täpselt samad, nii on lihtne valida uus aken vana asemel ja paigaldusel ei ole vaja ava mõõte muu ta. Lisaks annavad uued mudelid või maluse aknad ühendada VELUX nuti kodu ja muude süsteemidega, nii saab tagada pideva ning korraliku ventilat siooni ja tervisliku sisekliima.

Akende vahetust planeerides tasub mõelda sellele, kas on vaja muuta akende lahendust ruumis – eelkõige selles suunas, et ruumis oleks rohkem valgust. Selline terviklähenemine on kuluefektiivsem kui hiljem n-ö uue le ringile minna. Nagu öeldud, uutel katuseakende mudelitel on vanadest oluliselt parem soojapidavus, nii saab plaanida neid suurema üldpinnaga ilma mureta, et ruumi küttekulud kas vaksid.

Foto: Elvo Jakobson

Kergete siseseinte ehitamiseks on hea kasutada terasprofiile!

Miks terasprofiil? Sest neid on lihtne paigaldada, nad on kindla pik kusega ning sirged! Valmis seinas säilitavad terasprofiilid alati oma mõõtmed ja vormi, sein peab vastu kogu ehitise eluea. Materjal on niiskus-ja tulekindel.

Terasprofiilide valmistamisel on arvestatud kipsplaatide , soojus tuse-ja isolatsioonimaterjalide enamlevinud mõõtudega. Verti kaalprofiili ümmargused augud võimaldavad paigaldada seinte sisse telefoni-ja elektrijuhtmeid ja veetorusid.

• Isolatsioonvillaga täidetud terasprofiilkarkassiga kipsseinad ta gavad suurepärase heliisolatsiooni;

• soojustusvillaga täidetud terasprofiilkarkassiga kipsseinad on soojapidavad;

• terasprofiiltooted on allergia vabad – neist ei eraldu tervisele kahjulikke aineid. Termoprofiil ehk termoroov on kuumtsingitud lehtterasest valmis tatud õhukeseseinaline painutatud profiil, mis on mõeldud välis seinte karkasside ja fassaadide valmistamiseks. Terase tugevus ja hea töödeldavus võimaldavad valmistada kergeid, õhukesi, kuid samal ajal tugevaid konstruktsioone.

Termoprofiili ristlõike keskosas paiknev perforeering lõikab läbi külmasilla, vähendades oluliselt teraslehe soojusjuhtivust. Ter moprofiili ning sama ristlõikega puitprussi soojustehnilised näi tajad on samas klassis. Samuti on heal tasemel termoprofiilseina heliisolatsiooniomadused.

Rohkem infot: www.raintar.ee

PUUMARKETI PUIDUSALONGID Tallinnas ja Tartus!

Puumarketi puidusalongid pakuvad klientidele täielikku ülevaadet meie parimate koostööpartnerite toodetest: voodri- ja terrassilauda dest, saunamaterjalidest, lisaks eksponeerime ka saunade visuaalseid valmislahendusi.

Kõigil külastajatel on võimalus tooteid kohapeal vaadelda ja erinevate lahendustega tutvuda, sest materjali nägemine suuremal pinnal, kat sumine, valimine ning omavahel sobitamine on hoopis teine asi, kui internetist valimine. Puidusalongidega saame kliendile pakkuda inspi ratsiooni suurepärase kodu loomiseks.

Tulge planeerima!

Puidusalongidesse olete oodatud nii oma kaaslase kui arhitektiga, kuna oleme teile loonud suurepärased ja mugavad tingimused aruteluks ja kavandamiseks otse tootenäidiste keskel. Salongides on ka meie kooli tatud müügipersonal, kes oskavad teile küsimuste tekkimisel vastuseid leida. Kui te kohe otsustada ei suuda, ärge muretsege – salongides on spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud tootenäidiste riiulid, kust on võimalik soovitud materjalid tasuta koju kaasa võtta, et neid vastavas olustikus visuaalselt sobitada.

Küll aga palume tähele panna, et puidusalongis on esindatud eelkõige eksklusiivsemad materjalid, mistõttu tuleb arvestada, et paljusid too teid ei ole võimalik kohe laost soetada ning tarneajad võivad olla tavapä rasest pikemad. Küll aga on lõpuks teie unistustele vastav materjal seda ootamist väärt.

Meie tootevalik

Oleme Eesti suurim ning kõige laiema puitmaterjalide valikuga kaup lus, ühtlasi ametlik edasimüüja sellistele tootjatele ja kaubamärkidele nagu Thermory, Puidukoda ja Woodmood. Seega on meie esmane ees märk anda ülevaade tootjate kaubavalikust ning luua kliendile lisaväär tust erinevate ideede ja võimaluste näol.

Kodu sisustades seisame tihtipeale va likute ees: materjali ja lahendusi, mil le hulgast valida, on sadu kui mitte tu handeid. Küll aga ei saa materjalidest rääkida ilma, et teemaks tuleks puit. See on üks eelistatumaid materjale, mis toob ruumi looduslähedust ja soo just.

Puitu saab sisekujunduses kasutada mitmeti: põrand, mööbel, pildiraamid, aksessuaarid ja palju muud. Üheks uudseks ning modernseks lahendu seks interjööri kaunistamisel on kasu tada originaalseid ribipaneele, mis on nii visuaalselt kaunid kui ka hea heli pidavusega.

Akustilised ribipaneelid Puumarketis

Akustiliste ribipaneelidega katad laed ja seinad stiilselt ja ainulaadselt. Pa neelid on tugevad ning lihtsasti paigal datavad. Akustiliste paneelide pind on valmistatud ehtsast tammevineerist, mis annab neile loomuliku välimuse.

Paneelid loovad kauni ja kaasaegse at mosfääri igat tüüpi ruumis. Paneelidel asetsevade liistude servadel on väike mikrokalle, lisaks on liistud alt höövel datud 45-kraadise nurgaga, andes neile kolmemõõtmelise sügavuse.

Soovitame paneele kasutada just akustliselt nõudlikes ruumides. Per foreeritud heli neelav raam ning sile, heli peegeldava pinna kombinatsioon muudab paneelid ideaalseks lahendu seks näiteks muusikat või kõneakusti kat vajavatesse ruumidesse.

Ribipaneelide paigaldamine

Esmalt pange paneelid omavahel kok ku ning seejärel kinnitage liistude vahelt pakendis olevate mustade kru videga. Soovitatav naastude vahe on seintel 600 mm ja lael 400 mm. Kui laes on küte, järgige alati küttetootja juhiseid, milliseid materjale tohib ka sutada ning mis kaugusele tuleb pa neelid küttesüsteemist paigaldada.

IGAÜKS SAAB ISE HAKKAMA

Leiliruumi planeerimises pole midagi keerulist, juhul kui teate ja võtate arvesse järgnevaid punkte.

sauna planeerimisega

SAUNA

KATALOOG

1. Asukoht. Leiliruum paikneb kaasaegse tes hoonetes üldjuhul kas teiste sanitaar ruumide koosseisus või nende lähedal, tänu millele moodustavad saun ja pesuruum ühtse ning funktsionaalse terviku. On ka mitmeid ehituslikke iseärasusi, mis kõrvuti paiknemist õigustavad: sauna ja pesuruumi siseklimaatilised karakteristikud nagu näi teks kõrge suhteline niiskus ja kõrgem tem peratuur on sarnased, mis tähendab, et mõistlik on ruumid tervikuna lahendada, teostades ka hüdroisolatsioonitööd ühtse alana. Vastasel juhul võib juhtuda, et tuleb kasutada erilahendusi  või põhjendamatult keerulisi ehituslikke võtteid.

2. Suurus. Leiliruumi suuruse valik sõltub konkreetsetest soovidest ja võimalustest. Prioriteete on erinevaid, aga üldjuhul ehita takse saun olemasolevasse ruumi, mitte ei ehitata hoonet sauna ümber ehk oluliseks faktoriks on vaba ruumi olemasolu, mis määrab, kui suurt leiliruumi on üldse või malik ehitada.

Saun on koht lõõgastumiseks ja puhastu miseks. Aga mitte ainult. Meie kultuuri ruumis on laialt levinud põhimõte, et sau namõnusid on võmalik nautida üheskoos. Koht, kus suheldaks ja nauditakse koos. Seetõttu võiks saun mahutada vähemalt kahte-kolme inimest.

Saunalava pikkuseks võiks arvestada ca 600 mm istuva inimese kohta. Kui soov on saunas ka pikali visata, peaks lavaruumi olema nii palju, et pikutaja ei peaks olema ebamugavas asendis ehk saunalava pikkus võiks olla ca 2000 mm. Sauna sügavuse osas mängib rolli valitav keris. Sauna sügavust arvutades võiks võt ta aluseks kerise mõõdu koos ohutuskuja dega, millele liidetakse alumise lava süga vus 400 mm ja ülemise lava sügavus 600 mm. Kaks viimast mõõtu on soovitusli kud ja neid võib muuta vastavalt sellele, mida mugavamaks peetakse ja kuidas need sauna mahuvad.

Leiliruumi kõrgusele ei saa piire seada, aga enamasti jääb optimaalne kõrgus vahemik ku 2100-2300 mm. Soe soovitus on arvesta

-

Ettevalmistus | Ehitus | Hooldus

da ülemise lava ja lae vahelise kõrguse ga - see võiks olla 1000-1200 mm, sel juhul on tagatud, et istuda saab sirge seljaga ja samas saab kätte ka leili. Kõr gemal asuv lava võib osutuda ebamu gavaks ja kuumaks, madalama puhul on oht leilist ilma jääda.

Ülemise ja alumise lava vaheline kõrgus võiks olla ca 450 mm, sest siis saab mõnusalt jalgu toetada. Alumise lava kõrgus põrandast võiks olla ca 500 mm, mis on kõrgem, kui traditsiooniline trepiaste - nii on tagatud hõlbus ronimine lavale.

3. Kuju. Hea leiliruum on sellise kujuga, et selles on tagatud õhu loomulik takistusteta liikumine. Väga sopistatud ruum ei ole sauna jaoks hea, samuti tasub hoiduda eenduvatest väljaehitistest lae tasapinnas, sest need takistaksid kuuma õhu liikumist lava kohale.

4. Ventilatsioon. Ka kõige paremate kavatsuste ja kõrgeima meisterlikkuse ning kvaliteediga ehitatud saunas võib kogemuse rikkuda, kui ventilatsioonile pole piisavalt tähelepanu pööratud. Juhendeid on erinevaid ja nendes antud suunised sauna õhuvahetuse normväärtuste kohta erinevad üks teisest mitmekordselt, ulatudes vasta valt 3-6 korrani tunnis. Soovitame aluseks võtta kohalikud ehitus- ja projekteerimisnormid - heaks baasväärtuseks on 2 l/s/m2. Juhul kui saun ehitatakse uude hoonesse, peaks ventilatsiooni vaatama kui tervikut ning see ülesanne on mõistlik jätta kütte- ja ventilatsiooniinsenerile, kes arvutab vajalikud õhuvahetushulgad ja tasakaalustab hoone ventilatsiooni juba projekti staadiumis.

Ventilatsiooniavad on saunas soovi tuslik asetada järgmiselt: sissepuhe kerise all põranda lähedal ning välja tõmme kerisest diagonaalis ruumi sisekõrguse alumise kolmandiku piiril. Väljatõmbe võib võimalusel asetada ka vahetult ülemise lava alla.

Ventileerimisel peab arvestama ka pai galdatava kerise kasutusjuhendiga, sest see võib tähendada eritingimusi õhuga varustatuse osas.

Üldjuhul saab leiliruum õhu ukse all asuva pilu kaudu. Sellegipoolest peab jälgima ka kerise  nõudeid õhutuse osas. Kui uksepilu on kaugel või sellest ei piisa, on vaja teha kerisele oma ventilatsiooniava, kui paigaldusjuhend seda nõuab.

5. Keris. Korstna olemasolul võib otsu tada nii puu- kui elektrikerise kasuks. Korstna puudumisel on võimalik valida elektrilise kerise või infrapunaelemen di vahel.

Kerise võimsus valitakse sauna ku batuuri järgi: reeglina 1kW võimsust 1m3 ruumi kohta. Kui saunas on suured klaaspinnad, tuleb arvuta da juurde ca 0,5kW 1m2 klaaspinna kohta. Nii tehes on tagatud, et saunas saavutatakse optimaalne temperatuur, seda olenevalt kasutaja eelistustest, umbes 30-50 minutiga ning temperatuur on tagatud terve saunatamisaja jooksul.

Soetatud keris tuleb paigaldada alati vastavalt tootja juhendile - seal on kir jas täpsed parameetrid kõrguse, ohu tuskujade ja vajaliku elektrivõimsuse osas, juhul kui tegu on elektrikerisega. Kerise paigaldus on jõukohane kõigile, kes oskavad kasutada tööriistu ja tun nevad elementaarseid ehitusvõtteid. Seda mõistagi eeldusel, et täidetud on tootja poolt antud eeltingimused  elektriühendus tuleks lasta teosta da pädeval spetsialistil, kelle pädevus on tõestatud ka kutsetunnistusega.

Puukeris ühendatakse korstna suit sulõõri ja selle töö puhul on oluline, et seda teeks vastava kutsetunnistusega isik, kes suudab deklareerida, et ühen dused ja läbiviigud on teostatud vasta valt tuleohutusstandartitele. Kindlasti tasub veenduda, et ka korstna tempe ratuuriklass vastaks kerise karakte ristikutele ja selle jaoks oleks olemas eraldi lõõr.

6. Hooldus. Puit, millest saunad ehitatakse, on naturaalne materjal, see tähendab, et sauna pikaealisuse tagamiseks on möödapääsmatu puitpindasid kaitsta ja hooldada. Saunamaterjalid saavad väga suure termilise ja niiskuskoormuse osa liseks, mis mõjub katalüsaatorina puidu väljanägemise ja struktuuri

degradeerumisel. Kõik see on enne tatav korraliku hooldusega.

Enne sauna kasutuselevõttu peab kõik puitpinnad töötlema puidukaitseva hendiga, olgu selleks siis õli või vaha. Et sauna eluiga veelgi pikendada, ta sub saunas kasutada  termotöödeldud puitu - see on bioloogilistele mõjuri tele vastupidavam, parema dimensi onaalse stabiilsusega ja lisaks nägusa suitsuse tooniga. Saadaval on ka eri neva termotöötlusintensiivsusega ma terjale: tavaline ja intensiivne. Viimane annab sügavama tumedama tooni.

Ka termotöödeldud materjal tuleb kaitsevahendiga töödelda. Peale iga saunaskäiku tuleb lavade restid tõsta püstisesse asendisse (kui ehitus seda võimaldab), et need saaksid kuivada. Saunaskäigu järel tasub jätta keris veel pooleks tunniks tööle, et aidata kaasa puidu kuivamisele. Niiskus eemalda takse ka piisava ventilatsiooni abil. Kindlasti aga ei tohi puitpindadele jää da seisvat vett ega sauna voolava veega pesta, vaid pindasid peab puhastama niiske lapiga.

Korda kahe aasta tagant võiks sauna pinnad lihvida ja korrata töötlust pui dukaitsevahendiga. Ebapiisav hooldus ja mitteheaperemehelik kasutus on peamised põhjused, miks puitmater jalid saunas kahjustuvad ning vaheta mist vajavad.

PUUMARKETI PUITLIISTU VALIK

pakub lahendusi ka kõige nõudlikumale

kliendile!

Siseviimistlust võib pidada ehituses üheks tähtsaimaks etapiks, lõpuks ometi on töö lõpusirgele jõudnud ning tulemus on silmale näha. Liistude paigaldamine on üks siseviimistluse lõputöödest, kuid millegipärast on tih tipeale just liistude paigaldamine see, mis kipub töö valmimist pikendama. Mis liistude paigaldamise nii keeruli seks teeb? Kas materjali kättesaadavus, sobiva valiku tegemine või spetsialisti de paigaldamisvilumuse ja õigete töö võtete puudumine? Alustagem aga va likust, mida on Puumarketil pakkuda.

valitud liist kaunistab ruumi nagu raam pilti

Liistude ülesandeks on varjata ja kaits ta või, vastupidi, rõhutada erinevate materjalide ja pindade üleminekuid. Seetõttu on sama otstarbega liiste saa daval nii lihtsa profiili ja minimaalse laiusega kui ka laia, efektse ning kee ruka profiiliga.  Lisaks on liistude üles anne ilmestada ruumi – varjata ühen duskohti, juhtmeid, piiritleda ääri ja

nurki, aga ka peita ehituse iluvigu. Sa mas on erinevate liistude kasutamine kodusisustuses lihtne lahendus luua visuaalset väärtust ning kõnekust oma kodule.

Liist on nagu sisustuselement, mis rõhutab vorme, toob välja viimistlus materjalide ilu ning võimaldab ruumi mitmekülgselt kujundada. Küsimus ei ole mitte ainult visuaalses valikus, väga oluline on ka õigete materjalide valik ning nende oskuslik kokku so bitamine. Millega ühendada seina ja

põranda pinnad? Kas tammeparketile sobib värvitud liist või  dikteerib lahen duse hoopis seina pind?

Liistude paigaldamine

Kvaliteetseks paigalduseks on hädava jalik juhikutega nurgasae kasutami ne, ilma selleta ei ole korralikke liiteid

Õigesti

võimalik saada. Naelapeade süvista miseks läheb vaja torni, liistude jaoks müüakse ka spetsiaalseid naelu, mille pea kuju ja värvus tagavad nende mi nimaalse silmatorkavuse. Võimalik on liistude paigaldamine silikooni või lii miga. Kui liistude värv seinast erineb, on mugavam need värvida või lakkida enne seina külge kinnitamist.

Ameerika eeskujul on Eestis juba pi kemat aega väga populaarsed kõrged valged liistud. Ka Puumarketi klientide esmaseks lemmikuks on kõrged, val ged põrandaliistud.

Kõrged liistud on oma massiivsuselt kõnekad ning stiilsed, luues ruumile elegantse nüansi. Kõrgete valgete liis tude oskuslik kokku sobitamine on suurepärane valik väga erinevatesse interjööridesse. Samuti ruumidesse, kus on palju puitu – hoides sisekujun duse kaasaegsena, kuid siiski maalähe

Klassikaline tamm?

Klassikaline tammeliist on hinna poo lest küll pisut kallim, kuid on samuti eestlaste suureks lemmikuks. Tamm annab hubasust, soojust ning võimal dab omavahel kombineerida nii neut raalset kui värvitud puitu ja pindu. Tänu puu kaunile tekstuurile on tam mepuidust liistud eelistatud lakituna või mõne muu läbipaistva viimistlus vahendiga töödelduna.

Puumarketi kauplustes leiab ka kõige nõudlikum klient omale sobivaima va riandi – klassikalisest elegantsist kuni keerukate karniisiliistudeni.

SISEUSTEL  ON OLULINE ROLL interjööri kujundamisel

Kui siseukse valik on tehtud, arvestades nii sisekujunduslikku kui ka praktilist poolt, ilmestavad uksed kodu või tööruumi kaua. Standartne siseuks on mõeldud ruumi teisest eraldama. Samutil on siseuksed mõeldud heli ja muu eraldamiseks.

Enne ukseava tegemist tutvu tootja paigaldusjuhendiga. Ukse käelisust vaata avanemise poolt: kui hinged asetsevad vasakul, on uks vasakukäe line, kui hinged on paremal pool, on tegemist paremakäelise uksega. Tuleb meeles pidada, et ukse tarvikud (käe pide, lukukate jne.) ei kuulu reeglina komplekti – need tuleb eraldi tellida. Ukse mõõtu mõõda alati lengi välis küljelt.

Kui kasutate ust niiskemates ruumi des, on soovitav eelnevalt töödelda ukse alumine ja ülemine äär niiskus kindlaks (näiteks värvida). Siseuksed on ette nähtud kasutamiseks siseruu mides, kus temperatuurikõikumised kahel pool ust ei ületa 5°C

Erinevad uksetüübid

Siseuks mängib olulist rolli ruumi ku jundamisel, samas võib tal olla ka mit meid praktilisi lisafunktsioone, nagu tule-, müra- ja niiskuskindlus. Enne ukse ostu tuleks mõelda põhjalikult läbi, millised uksed sobivad kõige pa remini ja kas need vastavad ka oma

dustelt soovitud kohas kasutamiseks. Välimusele lisaks tuleks jälgida, et vannituppa saaksid niiskuskindlamad uksed, magamistuppa heliisolatsioo niga uksed ja tehnilistesse ruumidesse tuletõkkeuksed. Lisaks kas soovitakse sileservaga ehk plokkust või mantel servaga ust. Mantelukse puhul jääb varjatuks ukselehe ja lengi vahel olev pilu.

Mantelserv Sileserv

Mõned näited enimlevinud siseuste kohta:

Sileuks on klassikaline sileda pinnaga uks, mis sobib erinevatesse interjööri desse. Profiilne uks on sissepressitud mustriga. Põhiliseks viimistluseks on värv. Õigeid tihendeid ja lukustusi va lides on uks ka võimalikult helikindel.

Täispuitukse konstruktsioonilised elemendid on nähtaval ning valmista tud valitud puiduliigist. Puidust uksi

toodetakse nii lakituna või viimistle mata. Viimistlemata ust on võimalik õlitada, peitsida, lakkida või värvida paljudes võimalikes värvitoonides. Kor raliku hoolduse puhul kestavad täispui tuksed mitmeid põlvkondi.

Tugevdatud siseuksed on mõeldud kohtadesse, kus uste kasutamine on intensiivsem. Seda tüüpi uksed on kaalult raskemad ja vastupidavamad. Tugevdatud siseuksed on sobivad ühis kondlikesse hoonetesse, nagu bürood, haiglad, koolid, lasteaiad.

Melamiinkattega siseuks on valmis tatud kärgpapist, mis on omakorda ümbritsetud MDF karkassiga ning pea listatud mõlemalt poolt puitkiudplaa diga. Melamiin on vaiguga immutatud kõrgsurvepressimisel saadav katte paber (paksusega u 0,2 mm), millega kaetakse mööbliplaat. Dekoormela miinide valik on väga lai, enamlevinud on naturaalse puidu imitatsiooniga va riandid (nt pöök, kask) või laustoonid – valge, hall.

Foto: Jeld-Wen

Valged siseuksed on mõeldud eralda ma kahte ruumi üksteisest, samuti di sainielemendina. Klaasiavade arvuga saab anda oma uuele uksele omapära se kujunduse. Uksed on nii sileda kui profiilse pinnaga. Siseuksed on valmis tatud kärgpapist ja kaetud mõlemalt poolt MDF kattega.

Spoonuksed on valmistatud kärgpa pist, mis on omakorda kaetud puit laastplaadiga. Viimase kihina on spoonustele lisatud kaks kihti puidu spooni. Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvi neeri valmistamiseks ja vähemväär tuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spoonil esineb tihti värvimuutust, ok sakohti ning teisi puidule luumulikke eripärasusi, sest looduses on iga puidu tüvi eri tooni ja tekstuuriga. Viimistlu seks saab valida peitsimise, õlitamise ja lakkimise vahel.

Puumarketi siseuste kohapealne näi diste valik on vaid marginaalne osa tuhandetest erievatest võimalikest si seuste variantidest, mida on võimalik Puumarketist tellida.

Iga arhitekt või koduomanik saab ise kokku panna täiesti omanäolise komp lekti, valides sobiva ukselehe, lengi ja lingi. Tulge tutvuma ja küsige nõu Puumarketi projektimüügist.

Foto: Jeld-Wen

Materjalideks TRANSPORDI SAAD TELLIDA PUUMARKETIST!

Puumarket leiab teile alati sobiva lahen duse ostetud kaupade soovitud asukohta mugavaks toimetamiseks. Suuremahu listele ja rasketele kaupadele (näiteks ki vid, plokid, puitmaterjal) pakume tõstega transporti. Leiame õige transpordivahen di igas pikkuses ja kaalus materjalile ning toimetame kaubad kõikjale üle Eesti. Li saks on Puumarketil vastutustundlikud autojuhid, kes tagavad parima teenuse kliendile, veendudes, et on olemas kõik vajalikud vahendid kiire ja ohutu töö tege miseks.

Väikesemahuliste kaupade transpordiks on Puumarketis võimalik nii äri- kui erak liendil tellida kullerteenust. Kullerteenuse hind võib sõltuda vastavalt asukohale. Kul lerteenust on võimalik tellida läbi müügis petsialisti, kliendihalduri või lisamisega päringu esitamise märkuste vormi. Lisaks on võimalik Puumarketi müügiosa kondades rentida haagist. Vaata lähemalt kodulehelt.

A++ A A1

Parima kvaliteediga kivivillast soojustustooted. PREMIUM kategooria üldehituslikuks isolatsiooniks. Uus PREMIUM klassi kivivillatoodete sari koosneb kolmest parima kvaliteedi ja parimate parameetritega tootest. Plaadid ROCKTON PREMIUM (λD=0,033 W/mK) ja SUPERROCK PREMIUM (λ =0,034 W/mK) ning matid TOPROCK PREMIUM (λD=0,035 W/mK). Need on erakordsete soojus-, tule- ja akustiliste omadustega tooted, mis loovad ruumis parima mikrokliima. ROCKWOOL kivivill - professionaalne valik! UUDIS!

Rohkem infot www.rockwool.ee

KONTAKTID

Männiku müügiosakond

Väike-Männiku 11, 11216 Tallinn Tel 679 1551, 654 1990 puumarket@puumarket.ee E-R 8-18, L 9-15

Mustamäe müügiosakond

Laki 3a, 10621 Tallinn Tel 650 9835, 650 9830 mustamae@puumarket.ee E-R 8-18, L 9-15

Tartu müügiosakond

Ringtee 37b, 50105 Tartu Tel 733 7940 tartu@puumarket.ee E-R 8-18, L 9-15

Pärnu müügiosakond Lina 24, 80039 Pärnu Tel 444 8080 parnu@puumarket.ee E-R 8-18, L 9-15

laiemaKõigepuiduvalikuga ehitus- kauplusteEestiskett

Rakvere müügiosakond

Ringtee 3, 44314 Rakvere Tel 324 4366 rakvere@puumarket.ee E-R 8-18, L 9-15