__MAIN_TEXT__

Page 1

Hind 4.90 €

ISSN 2228-4265


Selle suve

10 käsku :

1. Mine laulu- ja tantsupeole! 2. Istuta puu! 3. Mine matkama! 4. Külasta Tallinna loomaaeda, mis tähistab tänavu 80. sünnipäeva! 5. Reisi sellisesse Eestimaa paika, kus Sa varem käinud ei ole! 6. Loe läbi hea raamat (või mitu)! 7. Hulla vihma käes! 8. Mine suveetendusele! 9. Külasta uusi kohti (nt Patarei Vangla näitus, O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum jne)! 10. Naudi tähistaevast öise mere ääres!

Puhkus Eestis meeskond soovib sulle mõnusat puhkust!!

1


TÄHTSAD NUMBRID HÄDAABI 112 ARSTI NÕUANNE 1220 AUTOABI 1888 LUKUABI 24H 1556 BUSSIINFO 12550 RONGIINFO 1667

PIKTOGRAMMID Karavanikohad

Toitlustus

ержание

Majutus ые номера

оров

Kämpingud ративная карта Эстонии

ии

отпуск

Telkimine

е российские деятели в Эстонии

Ujumiskoht

ак ностальгический курорт

ать!

бытия

иль

АЯ ЭСТОНИЯ

КИЙ УЕЗД

РУСКИЙ УЕЗД

ИЙ УЕЗД

Kalastamine Matkarajad Lõkkeplats

ИРУСКИЙ УЕЗД

КИЙ УЕЗД

АЯ ЭСТОНИЯ

ИЙ УЕЗД

КИЙ УЕЗД

КИЙ УЕЗД

КИЙ УЕЗД

Duśś

Ratsutamine

WiFi WiFi WiFi

РАЗЪЯСНЕНИЯ К ПИКТОГРАММАМ Питание

Saun

Размещение в отеле

Lemmiklomadega

Размещениеlubatud в домиках

РазмещениеArvestatud в кемпингах

Размещениеinvaliididega в палатках

Место для плавания Lastesõbralik Рыбалка

Kaardimakse Походные тропы Площадка для костра Душ

Каноэ Kanuusõit Каноэ

Верховая езда Discgolf Места для караванов WiFi Баня

Jalgrattarent

ЭСТОНИЯ

Важные номера Rainer Süvirand СКИЙIdee УЕЗДautorid: Ariina Süvirand, ПОЛИЦИЯ 110 СКОРАЯ ПОМОЩЬ 112 СКИЙ УЕЗД Toimetajad: Dorris Tiitre, Kati Aasov, Andre Tamm, АВТОПОМОЩЬ 1888 КИЙ УЕЗД Kelly Kruusmann ПОМОЩЬ ПО ЗАМКАМ 24h 1556 КИЙ УЕЗД ИНФОТЕЛЕФОНЫ 1182, 1188 Kujundus: Olmerk Kujundus OÜ ДИСКИЙ УЕЗД ИНФО О ДВИЖЕНИИ ПОЕЗДОВ 1447 Esikaas: Renee Altrov АВТОБУСНАЯ ИНФОРМАЦИЯ 12550 ИЙ УЕЗД

WiFi WiFi

во и продажа рекламы EestisKiisa Kirjastus тонииKirjastaja: 2012». ИздательPuhkus OOO Motivation, 8, Тallinn, OÜ 11313. 3 5145Tel:+372 683 5145 ninestonia.com ; www.vacationinestonia.com Викторinfo@puhkuseestis.ee Фантанов, Евгения Изотова лал все от него зависящее, чтобы обеспечить точность информаwww.puhkuseestis.ee ом издании. Размещенные в издании материалы предоставлены проекта, и издатель не несет ответственности за их содержание. е окружающую среду! После прочтения не выбрасывайте книгу в мусорный ящик! Сохраедующего путешествия илиendast подарите другу, планирующему отпуск. Kirjastaja on teinud kõik oleneva, et tagada trükises täpne info. Reisijuhis esindatud materjal

pärineb projektiКаноэ partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. Reisijuhis avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata. NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut pärast kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini Каноэ või kingi puhkust planeerivale sõbrale.


"Me läheme reisile", olid väikese kaheaastase Olle viimased sõnad enne uinumist. "Jah", muigasin mina ja asusin asju pakkima, et hommikul alguse saava meie pere traditsioonilise Eestimaa avastusreisi jaoks valmis olla.

K

una Eestimaa ilm on ettearvamatu igal aastaajal, pakin kaasa nii suveriided kui ka sügisjope ja kummikud. Kaasa lähevad ka sööginõud, magamiskotid, telgid, pesemisvahendid, toiduvaru, ujumisrõngad, rannamänguasjad, plaastrid, sääsetõrjevahendid ja palju muud. Kolme lapse ja kahe täiskasvanu kohta kogunes ikka mustlasperekonnavääriline pagas. Aga mulle meeldib kui kõik vajalik ja vahel võib-olla ka mitte nii vajalik on alati kaasas. Üritame igal aastal avastada seninägemata paiku ja neid Eestimaal jagub. Päeval käime mõnes muuseumis, teemapargis, matkarajal, kinnitame keha kohalikes söögikohtades ja õhtuks otsime endale mõne looduskauni paiga, kus telkida. Lapsed ootavad alati kannatamatult õhtuid, et üheskoos telgid püsti panna, lõkkel valmistatud toitu maitsta, küpsetada vardasse aetud vorstikesi või vahukomme ja lihtsalt pereringis juttu vesta. Need on hetked, mis jäävad meelde. Hetked, mis on mäletamist väärt. Üks võimalus puhkuse veetmiseks on istuda lihtsalt autosse ning sõita. Teadmata, mis ees ootab või kuhu teekond täpselt viib. Siit ajakirjast leiad hulgaliselt ideid, et paika panna oma puhkusereisi sihtkoht või täita kogu teekond põnevate avastustega. Koge seda, mida sa veel kogenud ei ole ja tunne rõõmu väikestest asjadest - käi rabamatkal, söö metsa all mustikaid, löö kaasa mõnes turismitalus tehtavas maatöös või naudi kohalikku puhast ja hingega valminud toitu. Sest seda kõike meil Eestimaal jagub.

Imelist puhkust soovib Ariina perega

SISUKORD Harjumaa ...................................................................

4

Ida-Virumaa .............................................................

16

Lääne-Virumaa........................................................

30

Järvamaa ..................................................................

38

Raplamaa ..................................................................

46

Läänemaa .................................................................

54

Hiiumaa ......................................................................

62

Saaremaa .................................................................

70

Pärnumaa .................................................................

78

Viljandimaa ...............................................................

88

Jõgevamaa ...............................................................

96

Tartumaa .................................................................. 104 Põlvamaa ..................................................................

116

Valgamaa .................................................................. 122 Võrumaa .................................................................... 130 Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta ..................... 140 Suvesündmused .................................................... 142 Maitsemeeli ergutavad üritused ..................... 153 Nõuanded................................................................... 156 Eesti kaart ................................................................ 158


4


Harjumaa Põhja-Eestis asuv Harju maakond leidis algset kajastamist 13. sajandi “Taani hindamisraamatus”. “Henriku Liivimaa kroonikas” esines nimedena Harien ja Revele. 18. sajandil, Katariina II valitsemisajal moodustati ajutiselt Paldiski kreis ja Tallinna kreis, kuid need likvideeriti ja moodustati taas ühine Harju kreis. Need ajaloolise Harjumaa piirid jäid paika kuni 1950. aasta haldusreformini ja tänane maakond hõlmab pea täielikult Eesti nõukogudeaegse Harju rajooni ala. arjumaa on saja järve maa – suurimad järved neist on Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Maakonna piires suubub merre palju jõgesid ja muid vooluveekogusid. Pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Suurim kõrgendik maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul ulatub 112,6 meetrit üle merepinna. Vanad rannamoodustised, karstinähtused, aluspõhja astangud, joad ja rohked rändrahnud eristavad Harjut ülejäänud Eestist. Siin asub Baltimaade suurim hiidrahn Muuga kabelikivi ning kolmandat kohta hoidev Juminda majakivi. Harjumaa kirev taimestik sisaldab erilisi taimeliike, nagu näiteks alpi võipätakas, põhja-lipphernes ja mitmed käpalised. Haruldasemad loomaliigid on kaljukotkas, lendorav ja krüüsel. Maakonnas elab üle kolmandiku riigi rahvastikust ning toimib suurem osa Eesti majandusest, teadusest ja kultuurist. Harjumaale kuuluv esinduslik Tallinn on Põhja-Euroopa üks kaunimaid linnu. Tallinnast saavad alguse põhilised transpordimagistraalid ning Harjumaa on Eesti maakondadest kõige mitmekesisema majandusega. 27 kaitsealaga paradiisilik Harjumaa loodus pakub avastamisrõõmu igale maitsele. Tuhala nõiakaev Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab suurvete ajal vett üle ajama ning ,,keema“ 100 liitrit sekundis. Rah-

Harjumaa Põhja-Eesti

helisev haruldus vapärimuse kohaselt hakkab soise pruunika veega nõiakaev raevukalt sulisema siis, kui nõiad kaevus vihtlevad. See on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, kus maa-aluses jões tekib müstiline veesurve. Erakordset vaatepilti võib näha ühest päevast kuni kolme nädalani. 2012. aastal valis rahvas Tuhala nõiakaevu Eesti aasta imeks. Lisainfo: www.tuhalalooduskeskus.ee

Jägala ja Keila juga on mõlemad Eesti maalilisemad veekukkumised, pakkudes suurvee ajal kuninglikku kohisevat värvi- ja valgusmängu. Talve saabudes muutuvad need võrratud veenähtused nõiduslikeks jääpitsi mähkunud võlulossideks. Eesti kõige laiem juga ehk Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri. Talvekülmadega tardunud veemass muutub suurte jääpurika-

Turismiinfokeskus Tallinnas: Kullassepa 4, Tallinn.  +372 645 7777 5


tega sillerdavaks jääseinaks. Jägala jõe alamjooks joast kuni suudmeni on kalanduslikult üks väärtuslikumaid Eestis, sisaldades palju forelli ja lõhet. Vaatemänguline 6 meetri kõrgune Keila juga võlub oma veemölluga Keila-Joa alevikus Keila jõel, olles võimsuse poolest kolmandal kohal Narva ja Jägala joa järel. Pargist viib tee piki jõesängi joa juurde, sinna minnes saab jalutada üle kahe rippsilla. Eestis on allikaid alati pühapaikadeks peetud, sest neil arvati olevat raviomadused. Kolmest suurest allikast koosneva Saula Siniallikate vooluhulk on 20–30 liitrit sekundis. Tegemist on ohvriallikatega, mille vahelduv kirev värvitoon põhjustab valguse peegeldumise allika põhjas hõljuvatelt liivaosakestelt läbi selge veekihi. Rahvasuu räägib, et selle allika vesi ravivat kõiki haigusi, kui neile ohverdada hõbeehteid, raha või helmeid. Kui aga ei ohverda, võib Harjumaa haldjas Siniallika Tölp teile koju järele tulla... Lisainfo: www.visitharju.ee

IIDSETE AEGADE KUTSE Ajaloohõnguline Viikingite küla Kose vallas on vägev vilgas keskus, mis avab külastajatele eestlaste vanemast perioodist pärineva viikingite ajastu. Tulijate silme ees rullub lahti muistne eluolu. Pidevalt täienev kompleks võimaldab saabujal aja maha võtta ja muutuda ise mõneks ajaks hingelt viikingiks. Siin saab tunnetada aukartust ürgse looduse ees. Ehtne viikingite elukeskkond sisaldab elamusteks kõike vajalikku. Olemas on muinaslinnus, kiviheitemasin ja tavern, kus pakutakse süüa iga päev. Vinged saunad (koobassaun, kadakasaun, Soome saun) hoolitsevad hügieeni eest. Elamusmajutuse garanteerivad peamaja ja metsamajakesed. Viikingite küla toidab põnevalt külalise meeli, võimaldades seiklusi lastele, noortele ja vanadele. Lisainfo: www.viikingitekyla.ee

6

TEEKOND RAHUNI Sarnaselt keskaegsete rändajatega on ka tänapäevased palverändurid erinevatest Euroopa paikadest pidevalt teel pühadesse sihtkohtadesse, et lõpp-punktis tunnetada kõiksuse algallikat ja selle sidet endaga. Ka haruldasel Harjumaal leidub kirikuid, mis väärivad palverändurite sihiks olemist. Marsruudikirjeldus Palverännakud Harjumaal aitab ränduril leida ja külastada maakonna kauneid kirikuid ja kabeleid ning annab vihjeid, mida rännuteel veel vaadata. Rännakuid pühakodade juurde võib Harjumaal teha nii lääne- kui idasuunas, kus teelisele on avatud teeliste kirikud. Harjumaa idasuunal on palju kirikuid ja kabeleid, mida palverändur oma teekonnal vaadata võiks. Soovituslikud marsruudid kulgevad enamjaolt suurtest maanteedest eemal, võimaldades näha Harjumaa kauneid loodus- ja kultuuriobjekte, kalurikülasid, elu maismaal ja väikesaartel. Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga. Mõnesse kohta jõuab kiirelt kohale rongiga. Pealinna ümbruse kergliiklusteede võrgustik sobib hästi jalgrattaga matkamiseks. Lisainfo: www.visitharju.ee

Kes hinge täiustavast palverännakust loobuvad ja soovivad jumalasõnast ning vaimulikust valgustumisest osa saada paiksemalt, leiavad samuti meelepärase pühakoja. Üks ainulaadne Harjumaa kristlik sakraalhoone on Harju-Madise Mattiase kirik, mis ehitati 15.–18. sajandil. Selle vaimse templi meretuultes karastunud kõrgest kellatornist plingib majakatuli Pakri lahele, olles ainuke omalaadne kogu riigis. Legendi põhjal ehitas kiriku keegi kapten Mattias, kes pääses merehädast. Kiriku asukoht on otse rannaastangu äärel, peauks suunatud merele ja kantsli kõlaräästa tippu ehib nikerdatud päikeseketas, mida rahvas on pidanud laeva tüürirattaks. Kiriku lähedal seisab Eesti rahvakooli asutaja Bengt Gottfried Forseliuse sünnipaika tähistav mälestuskivi. Lisainfo: www.harjumadise.ee

U

nustamatud mõisad – humalate kuningas ja võluv glamuur

Saku alevikus paiknev 17. sajandist pärinev Saku Mõis & Saku Manor kuulub oma klassitsistliku härrastemajaga Eesti arhitektuuri tippude hulka. Hoone kavandajaks peetakse kuulsat arhitekti Carlo Rossi. Rikkaliku dekoori ja liigutavate laemaalingutega on Saku mõis üks Eesti kauneimaid. Majesteetlikus hoones asub kaks peosaali, kaks salongi, seminariruumid, 11 numbrituba, restoran Von Sackenmeck ja Õlle SPA. Mõis toimib seminari- ja puhkekeskusena. Korraldatakse kontserte ja etendusi ning renditakse ruume nii era- kui äriklientidele sündmuste tähistamiseks. Mõisa ümbruses on


HARJUMAA võimalik korraldada erinevaid seiklusmänge ning pargis asub kettagolfi rada. Mõisahoonest mitmesse suunda jäävad jalutusrajad pakuvad silmale puhkust ja hingele kosutust eeskujuliku haljastusega, vanade võimsate tammepuudega ja vaadetega õlletehase poolsele jõele. Lisainfo: www.sakumois.ee

Mõisa avastamine oleks mõttekas ühendada Saku Pruulikoja ja Õllemuuseumi külastusega. Nii selgub, kuidas Eesti õllekultuuri-pealinnas on pikka aega valmistatud põhjaveest, parimatest linnastest, humalast ja pärmist kvaliteetset õlut. Muuseum annab ülevaate Saku Õlletehase sajanditepikkusest õlletraditsioonist, tootmise ajaloost ja tehnoloogilisest arengust. 1,5-tunnise ekskursiooni käigus tutvutakse toodete valmistamise protsessiga ja maitstakse otse tehasest tulnud head õlut. Lisainfo: www.pruulikoda.ee

Keskaegset rüütlilossi meenutav neogooti stiilis Laitse mõisahoone valmis 17. sajandil, on vahetanud korduvalt omanikke ning kuulub Eesti arhitektuuri kullafondi. Romantilise miljööga lossis on külalistetoad, restoran ja seminariruumid ning sobilik pulmapidude korraldamiseks. Lossi kõrval ilutseb madalatest elupuudest kuplikujuline hekklabürint, milles kasvab veidi üle tuhande istutatud puu. Romantilises atmos-

fääris saab mängida seltskonnamänge, vaadata fotonäitust, lahendada glamuurset mõrvamüsteeriumi ning nautida romantikapaketti kahele koos sauna- ja massaažiteenusega. Lisainfo: www.laitseloss.ee

L

astega peredele – ratsutame, lüpsame ja tembutame

Tuhala nõiakaevu naabruses, Polli talu maadel tegutsev Polli loomaaed võimaldab näha ja katsuda mitmesuguseid loomi ja linde, käia laudas ning tallis. Saab sõpradega grillida, pidada laste sünnipäevi ja sõita poniga. Kui on soovi loomi sööta, siis võiks selleks kaasa võtta kapsast ja porgandit. Põhjapõdrad eelistavad toorest kartulit ja õuna. Lõbusa õhustikuga loomaaed võõrustab nii peresid kui ka suuremaid gruppe. Ratsutamishuvilistele pakutakse eraldi treeninguid. Suvised treeningud toimuvad Polli loomaaia territooriumil, alates septembrist Järve tallis. Polli loomakeskuse noorimad ratsutajad on 3-aastased. Treeninguteks on vajalik eelnev broneerimine! www.polliloomaaed.ee

Tule Lohesaba seikluslinnakusse SEIKLUSLINNAK • JÄÄTISEKOHVIK

ning uuri välja linna suurim saladus!

Esmapilgul tundub Lohesaba seikluslinnak nagu linnak ikka, kus teid ootavad jäätisekohvik, mängusaal ja rohkesti huvitava arhitektuuriga hooneid, mis on täidetud põnevate mängude ning tegevustega. Tegelikult ei ole see üldsegi mitte tavaline linnak. Peale selle, et on palju põnevaid turnimiseks mõeldud atraktsioone, võib linnakust leida ka labürindi, mille läbimisel ootab ees linna suurim saladus ja ei puudu ka tondiloss, kuhu sisenevad vaid kõige julgemad. Kes ei ole nii julged, võivad külastada hoopis moemaja või printsessitorni. Linnakus on veel politseimaja, ehitusbüroo, raamatukogu, kontserdimaja jne. Tule ja avasta veel palju huvitavat! Lohesaba seikluslinnakus saavad mõnusasti tegutseda nii väikesed kui suured! Külastage koos pere ja/või sõpradega! OLEME AVATUD E, T, N, R 14–21 • K, L, P 10–21 Suveperioodil oleme avatud iga päev 10 - 21 Tulge lihtsalt kohale ja veetke vahva päev! Aega ei ole vaja ette broneerida, olete alati oodatud!

Mustamäe tee 50, Tallinn +372 5193 4834 info@lohesaba.eu • www.lohesaba.eu

7


Mikumardi maaelu seikluspark Kuusalu vallas tutvustab maaelu muistseid seikluslikke tahke. Põnev park kutsub osalema terveks päevaks, mis saab täidetud huvitava ja hariva tegevusega. Külalistele jutustatakse vanade aegade maalaste mängudest ja töödest, tutvustatakse ehtsa Eesti põlistalu ajalugu, lubatakse käsitsi lehma lüpsta, mööda trossi otsezipline’ga heinakuhja sõita, piimanõudel ja hobusevankril tasakaalu harjutada, loomi ajada ning talutöödes osaleda (heina niitmine, lammaste niitmine, kündmine, viljakoristus jne). Lisainfo: www.retked.ee/mikumardi

Saku vallas Kurtnas asub tore kogupere park Vembu-Tembumaa, mis sobib kõigile. Vallatul maa-alal sukelduvad elamustesse kõik pisipõnnid, koolilapsed ning lapsemeelsed täiskasvanud. Seiklustuhinas saab tiirutada kardi-, ATV- ja elektriautorajal, liuelda vesiliumägedel, supelda sooja veega basseinides, hüpelda batuutidel, mängida minigolfi, lõõgastuda saunades ja nii mõndagi veel. Pargis on toitlustusteenus, kuid soovitatav on oma suupisted kaasa tuua, kuna seiklusmaal on grillimiskohad koos laudadega. Öömajalistele on avatud kämpingu tüüpi majutus ning matkaautodele parkimisvõimalus. Rõõmuküllane päevake koos perega Vembu-Tembumaal muudab suve mõnusamaks! Lisainfo: www.vembu-tembumaa.ee

S

oovitusi matkasellidele

– k ambamängud, linnulennud ja lõkketuli

8,5-kilomeetrise, viitadega tähistatud Metsanurme-Üksnurme loodus- ja matkaraja alg- ja lõpp-punkt asub Metsanurme külakeskuses Saku vallas. Loodushuvilistele matkasellidele huvitav Metsanurme küla ja lähiümbrus hoiab endas piirkon-

8 Vihasoo linnuvaatlustorn. foto: Nodic Houses

foto: Ants Liigus

na rikast kultuuripärandit. Siin tehtud ajaloolaste uurimused ja leiud räägivad ise enda eest. Matkarajal on kaks looduslikku puhkekohta katusealuse, piknikulaua ja välikäimlaga. Rada sobib ka lühemate retkede korraldamiseks. Seikluslikkust lisab kohaliku retkejuhi teenuste kasutamine. Teekonnal korraldatakse juhendajate toel meeskonnamänge. Matkarada pakub huvilistele mitmesuguseid pakette. Lisainfo: www.metsanurme.eu

Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul seisab Vihasoo linnuvaatlustorn, kust avaneb vaade Eru lahe loosaartele. Viimastel on 26 linnuliigi pesitsusala ning rändlindude peatuskoht. 7 meetri kõrgune torn mahutab korraga paarkümmend inimest ja vaateplatvorm asub maapinnast ligi 4 meetri kõrgusel. Infotahvlid tutvustavad loosaarte ja Eru lahe linde ning tee ääres kasvavat kaitsealust künnapuud. Torn paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad lihaveised. Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, kust veised läbi ei mahu. Vaatlustornis on väljas linnupiltide püsinäitus. Kuigi parim aeg linnuvaatluseks on kevad ja sügis, pakub Eesti loodus linnuvaatlejatele midagi huvitavat aasta ringi. Selleks annab võimaluse programm: linnuvaatlus koos kogenud saatjaga Lääne-Eesti rannikul. Programmi käigus on võimalik osa saada tuhandete arktiliste veelindude vaatemängulisest lennust üle Eesti. Veetlev vaatluspiirkond on sügisrände meka ning üks Euroopa linnuvaatlejate meelispaiku. Võimalik


HARJUMAA juurde kuuluvate ajalooliste spetsiifiliste ehitistega. Hoonete vahel looklevad kõnniteed, mis viivad vaatamisväärsuste juurde juhatavate viitade abil. Kehakinnitust korraldab kõrtsihoone ning lahmakat maa-ala saab läbida tellitud hobuvankril logisedes. Muuseumis toimib aasta ringi aktiivne ürituste ja tegevuste programm ning broneerida saab oma isikliku ürituse. Värskendaval merekaldal lainete loksumise saatel veedetud harivad tunnid kindlustavad elamuse kogu eluks. Lisainfo: www.evm.ee

Viimsi Vabaõhumuuseum Viimsi vallas Pringi rannakülas on üle 150 aasta vana rannatalude kompleks maalilisel mererannal. Siin saab osa külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest, merelkäigust, puhkehetkedest, külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest. Mererand ja ajalooline atmosfäär pakuvad meeldivaid puhkehetki. See on parim koht üle mere Tallinna silueti imetlemiseks. Korraldatakse mitmesuguseid programme ja erilisi sündmusi. Laupäeviti on avatud Eestimaa hinnatuim taluturg. Lastele pakub hoogsat lustimisrõõmu kiigeplats. Lisainfo: www.rannarahvamuuseum.ee

on näha rähni, tetre, metsist ja kakulisi. Hind sisaldab giiditeenust ja transporti. Saab valida nii nädalase kui ühepäevase linnuvaatluse. Kokkuleppel ka vaatlused teistes Eesti piirkondades. Avastamisväärne Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Mitme kaitseala territooriumile jääval puhkealal leidub metsade kõrval soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase matkapiirkonnaga, kus igal aastaajal saab liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskadega, tõsisemalt treenida ja niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad meelitavad jalga puhkama ja piknikku pidama. Võrratud võimalused loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele-marjulistele. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

K

ultuurikatel keeb – ajastute pildid, viisid ja taevalikud lauluhääled

Tallinnas Rocca al Mare aladel töötav Eesti Vabaõhumuuseum kannab endas sajandite pikkusi teadmisi ja traditsioone talurahvakultuurist. Siia vetevoogudega piirnevale merelõhnalisele kaldapealsele rajatud suursugune talude kompleks tutvustab elavalt eestlaste maaelu keskkonda ja kombestikku. Muuseumi alale on rajatud erinevad talutüübid koos nende

Kuusalu vallas, väikeses Viinistu rannakülas kutsub külla Viinistu Kunstimuuseum, mis asub vanas kalatöötlemise külmhoones. Kunstimuuseumis on esindatud sadade Eesti kunstnike looming läbi aegade ehk ligi 1000 värvikat kunstiteost alates baltisaksa aegadest ning Pallase koolkonnast kuni tänapäevani välja. Vanades veemahutites ehk nn tünngaleriides silitavad silmavaadet ja ergutavad emotsioone iga mõne aja tagant vahetuvad näitused. Hooajaliselt toimuvad teatrietendused ja kontserdid. Lisainfo: www.viinistu.ee

Laulasmaal heliseb kõigile klassikalise muusika austajatele Arvo Pärdi keskus. Eesti maailma areenil suureks teinud andeka helilooja keskuses säilitatakse ja uuritakse tema pärandit. Hoones on isikuarhiiv, raamatukogu, 140-kohaline auditoorium, näituseala, videoruum ja õppeklassid. Viiakse läbi meistriklasse, antakse kõrgel tasemel kontserte ja tehakse ekskursioone. Ringkäigul giidiga heidetakse pilk Arvo Pärdi käsikirjadele ning kuulatakse muusikat. Lisainfo: www.arvopart.ee

2019. aasta suurimaks kultuuriürituseks saab olema 4.–7. juulini Tallinnas toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” ning sellele eelnev tuletulemine, mis 1. juunist kuni 3. juulini läbib kõiki maakondi. Lisaks avatakse näitusi, korraldatakse haridusprogramme ning kontserte. See on Eesti kultuurisündmuste üks kõrghetkedest, mil voolavad kohale massid kodu- ja välismaalt, et tunnetada legendaarse laulurahva leegitsevat kokkuhoidvat energiat. Lisainfo: www.2019.laulupidu.ee

9


Harku vald – ELU KUI PUHKUS

eie vald on Tallinnast läänes asuv omavalitsus, mille põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Vallakeskuseks on Tabasalu alevik, kuhu on koondunud suurem osa valla teenindusest, kaubandusest ja ettevõtlusest. Tabasalust Tallinna kesklinna on 13 km.

Unikaalne loodus

Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline, suurem osa kuni 30 m kõrgune pankrannik. Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad. Vapustavad vaated avalduvad Tabasalu looduspargis ja Türisalu panga vaateplatvormilt. Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa valdavalt lainjat tasandikku läbib valla keskosas Vääna jõe org. Põnevamad koopad on Tilgu sadamas ja Naage külas.

Elu mere ääres

Meie valda läbib rahvusvaheline ranniku matkarada, mis kulgeb nii mööda liivast kui ka kivisemat rannaäärt, mööda mereäärseid metsasid ja kalurikülasid. Piirkonna kauneim liivarand asub Vääna-Jõesuus, lisaks saab rannamõnusid nautida Suurupi, Tilgu või Tabasalu supelkohtades. Tänavu suveks on valmimas ka Tilgu kalasadam, kus ilusal suvepäeval on ehk võimalus kalagi saada ja jahtidel silduda.

Arhitektuuriliselt põnev

Harku vald on tuntud ka oma mõisate poolest. Restaureeritud ning külalistele avatud on Kumna mõis ja Vääna mõis koos suursuguse tall-tõllakuuriga. Ajalooliste mälestistena on vaadeldavad Muraste, Harku mõis, Viti mõis. Lisaks on mitmeid eraomandis mõisahooneid. Vallas on kaks kirikut – 1994. aastal ehitatud Harkujärve kirik ja 1901. aastal ehitatud Rannamõisa kirik. Viimase kõrval on 2018. aastal valminud Rannamõisa tavandimaja Helin.

Ajalooline harmoonias tänapäevaga

Valla suurimaks pärliks on aga Eestis ainulaadsed Suurupi ülemine ja alumine tuletorn. Tuletornid on ainsad liitsihituletornid ning alumine on vanim puidust tuletorn. Mõlemad tornid on eraomandis, kuid suvisel perioodil on need avatud. Lisaks on vaadeldavad 1913-1917. aastail Vene impeeriumi poolt Peterburi kaitseks rajatud Peeter Suure nimelised kaitserajatised Suurupis, Sõrves, Humalas, Naages, Vitis.

Sport

Lisaks ajaloolisusele ja arhitektuurile on vallas ka mitmeid rekreatsioonivõimalusi – kaks discgolfirada, suvine SUP-laudade laenutus, puhkekohad.

Lisainfo: www.harku.ee, www.coastalhiking.eu, www.suurupi.ee, www.kumnamanor.eu


TERE TULEMAST TALLINNA LOOMAAEDA! See on Põhjamaade põnevaima kollektsiooniga loomaaed! Tallinna loomaaed asub looduslikult kaunis ja liigirikkas Veskimetsa parkmetsas. Esindatud on Aafrika hiiglased – elevandid ja ninasarvikud, majesteetlikud kiskjad, mänguhimulised ahvilised, müstilised maod ning paljud muud eksootilised ning ohustatud liigid. Siin on maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Avastamist ootab suurejooneline jääkarumaailm ja palju muud! Tallinna Loomaaed saab tänavu 80-aastaseks. Kutsume osalema juubeliprogrammis tallinnzoo.ee/80. EKSKURSIOONID Ekskursioonijuhiga ringkäigul saad ülevaate põnevatest loomaaia asukatest ja kuuled vahvaid lugusid loomaaiast. LASTE SÜNNIPÄEVAD Pea oma sünnipäev looduse ja loomade imelises maailmas. Kaasahaaravad eakohased sünnipäevaprogrammid 4- kuni 15aastastele lastele. KORRALDA ÜRITUS Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskus pakub kaasaegseid ja multifunktsionaalseid ruume erinevate konverentside, seminaride, koolituste ja koosolekute korraldamiseks. Loomaaia territooriumil on erineva suurusega piknikuplatsid suviste ürituste jaoks.

TALLINNA LOOMAAED ON AVATUD IGA PÄEV November-veebruar 9.00-15.00 Märts – aprill 9.00-17.00 Mai – august 9.00-18.00 September – oktoober 9.00-17.00 NB! Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist. Asume vaid 15-minutilise sõidu kaugusel kesklinnast. Loomaaeda pääseb kahest väravast: PÕHJAVÄRAV: Paldiski mnt 145

Zoo peatus 21, 21B, 42, 43

LÄÄNEVÄRAV Ehitajate tee 150

Meistri peatus 16 1 €/päev

PILETIINFO OKTOOBER – APRILL Täiskasvanu 5€ Sooduspilet 3€ Perepilet 13€

MAI – SEPTEMBER Täiskasvanu 8€ Sooduspilet 5€ Perepilet 20€

Tallinn Cardiga on sissepääs tasuta. tallinnzoo.ee


EESTI TULETÕRJEMUUSEUM Püsiväljapanek tutvustab Eesti tuletõrje ajalugu ammumöödunud aegadest kuni lähiminevikuni. Antakse ülevaade tuletõrjekorraldusest ja tuletõrjeorganisatsioonide arengust, tulekahjude tekkepõhjustest ja ränkadest tagajärgedest ning tulekahju ärahoidmise abinõudest. Võimalik on külastada ka tuletõrjetehnika väljapanekut Sakus. Külastused palume kokku leppida telefonil +372 5302 8404 Raua tn 2, Tallinn. GPS: 59° 26’ 7” N, 24° 45’ 51” E muuseum@rescue.ee; www.tuletorjemuuseum.ee

MÕISA TEE 1, VIIMSI | (+372) 621 7410 | www.esm.ee | SÕJATEHNIKA ANGAAR VEHEMA TEE 1A, VIIMSI (300 M MUUSEUMIST)

12

Foto: Jaan Riet Viljandi (1915)


HARJUMAA

Eesti Ajaloomuuseumi uuenenud Maarjamäe Ajalookeskus ootab külastajaid! MAARJAMÄE AJALOOKESKUSE AUHINNAD AASTAL 2018 • Maarjamäe keskus kui Tallinna Aasta parim arendusprojekt 2018 • Maarjamäe keskus kui Eesti Aasta parim Maarjamäe turismiobjekt 2018 ajalookeskus on avatud T-P 10.00 – 18.00 • Näitus „Minu vaba riik“ Maarjamäe (1. oktoober- 30. aprill) lossis kui Parim püsinäitus 2018 E-P 10.00 – 18.00 (1. mai – 30. september) www.ajaloomuuseum.ee uurel, imelise merevaatega pargialal

S

Maarjamäe lossipargis leiab külastaja eest kaks muuseumi – 15.02.2018 avatud renoveeritud Maarjamäe lossi ja 2017. oktoobris valminud Filmimuuseumi. Pargis on eraldi välinäitus nõukogude perioodi monumentidest, aga ka uhke Eesti-kujuline laste mänguväljak. Töötavad nii kohvik kui restoran ning 2018. maikuust on taas avatud ka kompleksi tallihoone Eesti levimuusikateemalise näitusega. Eriline rõõm on külastajaid kutsuda renoveeritud lossi. Maarjamäe oli tunnustatud suvituskoht juba 17. sajandil. Praeguse, suvelossiks mõeldud hoone ehitas 1874 kindraladjutant Anatoli Orlov-Davõdov. Hoone ajalugu on olnud kirju – siin

on pärast 1917. aasta revolutsioonisündmusi ja endiste omanike põgenemist asunud kahe maailmasõja vahel nii restoran, lennukool, aga nõukogude perioodil näitkes ka ühiskorterid. Ajaloomuuseumi valduses on loss alates 1987. aastast. Tänaseks on lõppenud 4 aastat kestnud lossi põhjalik renoveerimine ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avas Eesti Ajaloomuuseum Maarjamäe lossis suurnäituse „Minu vaba riik“. Näitus viib külastaja retkele läbi 100 aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude, esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides valitsevate meeleolude kaudu. Erinevatel ajahetkedel tuli Eestis elavatel inimestel langetada keerulisemaid või kergemaid otsuseid või püüda lihtsalt rasked ajad üle elada. Käed külge tegevuste kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, teha väike tantsutiir, seista Balti ketis ja veel nii mõndagi. Seekord algab rännak 1905. aastast ja jõuab välja tulevikku – kunstnike Varvara ja Mari „Neuronaalsete maastikeni“, mis on kunstnike visioon Eestimaast 1000 aasta pärast. Vahepeal räägime Eesti Vabariigi sünni eelloost, noore vabariigi arengutest. Ei saa mööda murrangulistest sündmustest teise maailmasõja keeristes ja nõukogude okupatsioonist. Näitusel saab selgeks, kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taassünd, millised rõõmud ja mured olid 1990-2000ndatel aastatel ning milline riigi tänapäev. Lastele valmis koos näitusega vahva paik, Laste Vabariik. See on mänguline õpikeskkond, kus on omavahel põimitud pärisja fantaasiamaailm. Seal tegutsevad lapslased ja elab sinine lõvi koos oma sõpradega, kuid kõigil neil on ühine eesmärk: ehitada üles vahva riik. Lossi endine suvesaal on saanud uue kuue, kuid omale kohale on jäänud pannoo „Rahvaste sõprus“, mille kunstnik Evald Okas maalis 1987. aastal Revolutsioonimuuseumi jaoks. Avasta aja lugu Maarjamäel ajalookeskuses!

13


Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla! Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõevulinast

• proovida kätt forellipüügis • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke • nautida elavat tuld ja kaminasooja

Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks. Soovi korral saate veski reserveerida kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest.

14

Paldiski maantee 351, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist. GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 info@hyyruveski.ee; www.hyyruveski.ee


HARJUMAA

Valkla Forell Valkla Forell on rajatud 1999. aasta suvel looduskauni Valkla jõe äärde. • Meie eesmärgiks on pakkuda meelelahutuslikku kalapüüki aastaringselt. Pakume Teile maitsvaid roogasid Teie enda püütud kaladest. • Lapsed saavad lõbusalt aega veeta väikesel mänguväljakul, kus põnevust pakuvad kiiged ja liivakast. • Meil saab pidada sünnipäevi, pulmi, firma suve-/talvepäevi jne. Suurema seltskonna puhul broneerige laud. Meil on võimalus reserveerida kogu territoorium. • Kõigest 1,5 km kaugusel meist laiuvad imeilusad Valkla ja Salmistu liivarannad. Kalapüük on tehtud Teile võimalikult lihtsaks: kõik vajaminevad vahendid on meie poolt ning maitsva roa valmistavad Teile meie kalakokad! Vastavalt Teie soovidele kas küpsetame, soolame või grillime kala. Lisaks 50-kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida õuealal: selleks oleme ehitanud toredad varjualused, kuhu mahub korraga istuma ca 5–20 inimest. NB! OLEME AVATUD AASTARINGSELT! Suvel avatud 12:00-22:00. Kalapüük kuni 21:00

Valkla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E +372 607 3231; +372 505 0043 info@valklaforell.ee; www.valklaforell.ee

NELIJÄRVE PUHKEKESKUSWiFi Nelijärve asub Aegviidu lähedal looduskaunis kohas järve kaldal, Tallinnast 60 km kaugusel. MaWiFi jutuskohti on kokku 278. Romantiline Pääsu Villa, järvemaja, rannamaja, puhkemajad, saunad, toitlustamine, 11 erineva suurusega saali. Puhkekeskus on sobilik perepuhkuseks, seminaride, koolituste, pulmade, firmapidude ning suve- ja talvepäevade korraldamiseks aastaringselt. Seiklusrada • paadid • vesirattad • jalgrattad • suusad • uisud jne. Nelijärve 4, Anija vald. GPS: 59° 15’ 60” N, 25° 38’ 59” E +372 5646 7750. myyk@nelijarve.ee; www.nelijarve.ee WiFi

WiFi Каноэ

VIIMSI VABAÕHUMUUSEUM Каноэ

Vabaõhumuuseumi moodustab ajalooline rannatalu, mis asub otse mererannal lummava vaatega Tallinna siluetile. Ajaloosõbrad leiavad siit ehedaid ajaloolisi hooneid, paate ja põnevaid lugusid. Romantikud leiavad ideaalse keskkonna, kus nautida merd ja erakordset vaadet. Lapsed saavad joosta, kiikuda ja avastada killukest maaelu määgivate lammaste ja tärkava viljaga. Tere tulemast! Muuseumi tee 1, PringiКаноэ küla, Viimsi vald. WiFiGPS: 59° 31' 16" N, 24° 48' 29" E +372 606 6952; info@rannarahvamuuseum.ee; www.rannarahvamuuseum.ee

Каноэ

WiFi

15


16


Ida-Virumaa Kirde-Eestis asuv Ida-Virumaa hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa ja piirneb idas Venemaa Föderatsiooniga. Maakonda ümbritseb põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Regioonist leitud ainese põhjal on tundma õpitud Eesti esiajaloo asustuse algusaegu ja paljusid materiaalse kultuuri nähtusi. Ida-Virumaal vaatad Toila Oru pargi ja muinasjutulise merevaiba veetlust, suvitad Narva-Jõesuu kuldliivasel rannal, koduned Kurtna järvestiku matkaradadel, palvetad koos Kuremäe kloostri nunnadega ja patseerid piirilinna Narva jõepromenaadil. 8000 aastat tagasi elasid Narva jõe orus kiviaja kütid-kalastajad. Narva jõe äärsetest asulatest pärinevad Eesti ala vanimad keraamilised leiud. 13. sajandist kuni 1925. aastani tegutsesid maakonna territooriumil Jõhvi, Lüganuse, Vaivara ja Iisaku kirikukihelkonnad. Põhjasõjas piirasid venelased Narvat, kuid kuningas Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal ülekaalukaid Vene vägesid. Viimased suutsid 1704. aastal Peeter I juhtimisel siiski Narva alistada. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel liitus Peterburi kubermangu kuulunud Narva ja seda ümbritsevad alad Eestimaa kubermanguga. 1918. aastal moodustas Narvas Eesti Töörahva Kommuun linna ümbritsevatest valdadest Narva maakonna ja Ida-Virumaast sai Vene tsaaririigi osa. Vabadussõjas vallutas Punaarmee Narva ning bolševikud kuulutasid seal välja Töörahva Kommuuni. 1920. aastal liideti Virumaaga Narva jõest idapoolsed maaalad, kus moodustati kolm valda: Karjati, Kose ja Narva vald. 1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida-Viru maakonna alal 19 valda. 1939. aastal nimetati vallad ümber ja eestistati Narva-taguste alade venepärased asulanimed. Iseseisvusperioodi lõpetas Narvas ratifitseeritud baaside leping, millega toodi sisse Vene väed.

Ida-Virumaa – kahe maailma

puutepunkt 1950. aastal moodustati Kiviõli rajoon. Jõhvi maakonnast sai Jõhvi rajoon. Vaivara allutati Narvale ja moodustati Narva linnapiirkond. 1960ndatel ühendati Narva linnapiirkonna külanõukogud Kohtla-Järve rajooniga. 1990. aasta algusest eksisteeris endise Kohtla-Järve rajooni territooriumil maakond, algul Kohtla-Järve maakonna, hiljem Ida-Viru maakonna nime all. Tasase pinnamoega Ida-Virumaa paikneb maastikuliselt Soome lahe rannikumadalikul, Viru lavamaal, Alutaguse madalikul ja Peipsi rannikumadalikul. Kõrgeimaks mäeks on tehislik Kohtla-Järve poolkoksimägi. Soome lahe rannikul seisab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja pikim osa. Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus, mille Eesti kõrgeima paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele.

Külastuskeskus Narvas: Peetri plats 3, Narva.  +372 359 9137 Тurismiinfokeskus Jõhvis: Rakvere 13a, Jõhvi.  +372 337 0568

17


Ontikast ida pool, Valaste suurkraavi suudmes kohiseb Eesti kõrgeim, 30 m kõrgune Valaste juga, mille tegevuse tulemused on vaateplatvormilt hästi jälgitavad. Maakonna idapiiril on Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu rabajärv. Alutaguse kandis sillerdab Eesti suurim järveala – Kurtna järvestik koos 42 järvega. Maakonnas voolab 165 jõge, oja ja muud veekogu, mis suubuvad Soome lahte, Peipsisse ja Narva jõkke. Pikimad jõed on Rannapungerja, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi. Maavaradest leidub Ida-Virumaal põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi ja turvast. Alutaguse rahvuspark kaitseb Ida-Eesti haruldasi soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri. Ida-Virumaa on ennekõike tööstuspiirkond, kus asuvad põlevkivikaevandused ja Eesti suurim elektrijaam Eesti soojuselektrijaam. Põlevkivi töötlevatest ettevõtetest on tuntuim Viru Keemia Grupp. MERI, RAND JA PÜHAD ÕED Toila alevikus haljendab kaunis Pühajõe ürgorus Oru park, mille koos vinge lossiga rajas Venemaa 19. sajandi kaubandusmagnaat Grigori Jelissejev. 1930ndatel said loss ja park president Pätsi suveresidendiks. Loss hävis Teises maailmasõjas. Hooldatud pargis jalutades näed arvukaid puu- ja põõsaliike, hõbeallika koobast ning jumalikku vaadet sinetavale merevaibale. Kõrguv paekallas, jõelamm, tõusev oruperv pangajärsaku serval, loopealne ja kaldanõlv pakuvad tõelist silmailu. Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja tuntuim turismiobjekt, kus taimeliikide hulgas on haruldased Siberi seedermänd, suurelehine tobiväät, euroameerika pappel, suhkrukask, jaapani juudapuulehik, ebatsuuga ja Mandžuuria pähklipuu. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

18

Eesti pikima mereäärse liivarannaga (7,5 km) ajalooline kuurort Narva-Jõesuu paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus kulgevad sümmeetrilised tänavad, mis on rajatud otse luitemännikusse. Lisaks ilusale supelrannale pakuvad pinget puitpitsiga kaunistatud ehitised, rohelus, lõhnav männimets ja spaamõnud. Narva-Jõesuu kuurordis käisid 19. sajandil sanatooriumipuhkusel Peterburi aristokraadid, millest kujunes hüüdnimi Põhjamaade Riviera. Kunagises Eesti kuulsaimas rannalinnas on elujõuliselt esindatud Eesti ja Vene ajaloo- ja kultuuripärand. Merelõhnalise linnakese hiilgeajad jäävad möödanikku. Esimese Eesti Vabariigi päevil armastas siin suvepuhkusi veeta näiteks rahvakirjanik A. H. Tammsaare. Sanatooriumid, hotellid, puhkekodu ja kämpingud mahutavad tuhandeid külalisi. Illuka vallas ilutsev Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster ehk Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eesti ainuke vene õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas, mis tänapäeval on tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Külastajatele sissepääs tasuta. Ringi jalutades ja lillerikast aeda imetledes tutvud paiksete pühakute elukorraldusega. Nunnadelt saab tellida tasulise ekskursiooni, mille käigus näeb kloostrikompleksi kirikuid ja muid nurgakesi, kuhu omal käel uidates sisse ei saa. Lisainfo: www.orthodox.ee

Kreenholmi manufaktuuri territoorium


N

IDA-VIRUMAA

arva

– kaks keelt ja kaks kultuuri

Eesti kõige idapoolsem linn Narva asub Narva jõe alamjooksul, Tallinna-Peterburi maantee ja raudtee ääres, Eesti-Venemaa piiril, olles suuruselt kolmas linn Tallinna ja Tartu järel. Narva jõe kallastel iidsetest aegadest asuv ajalooline piir on nagu kahe tsivilisatsiooni puutepunkt, kus kohtuvad lääneeuroopalik katoliiklus ja idaslaavlaslik õigeusk. Narva aladel ja ümbruses elati juba kiviajal. Narva asula tekkis muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. 12. sajandi Novgorodi kroonika järgi asus Novgorodis kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia küla esines esimest korda Taani hindamisraamatus 1241. 14. sajandil alanud Liivi ordu perioodil moodustati Narva foogtkond. 1558. aastal alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning vallutas Narva. Kuni 1581. aastani valitsesid venelased, kuni Rootsi Kuningriigi väed vallutasid Narva ja seejärel Ingerimaa. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa asehaldur. 1700. aastal alanud Põhjasõja algul toimunud Narva lahingus saavutasid vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle

võidu, kuid lõpuks võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva koos ülejäänud Eestiga läks Venemaa koosseisu. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna haldusesse. 1917. viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. Narva ja Jaanilinn eraldusid Jamburgi maakonnast ning loodi Narva maakond, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist. Narva oli 1944. aastal rindelinn. Lahingutes purunes enamik hoonetest ning ajalooline vanalinn. Ainsa barokkehitisena säilis Läänemere barokkpärlite hulka kuulunud raekoda. Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna-Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi. Üle jõe sirutuvad Sõpruse sild ja Narva raudteesild. Hoolimata ränkadest kannatustest on nähtav kaunis arhitektuurne ansambel, mis on ainulaadne terves Euroopas. Jõe vastaskallastel kõrguvad kivihiiglastena Hermanni linnus ja Ivangorodi kindlus. Linna üheks tõmbekeskuseks on Põhjamaade üks võimsamaid kindlusi Narva Hermanni linnus. Lisaks näitustele on see meeldiv paik jalutamiseks ja vabaõhusündmusteks, kus suviti tegutseb ajaloolise käsitöö keskus. Augustis äratab mänguline „Narva lahing“ Põhjasõja sündmused. Linnuse muuseum korraldab ekskursioone ka Kreenholmi manufaktuuri ja Narva kolledžisse. Vingeks vaatamisväärsuseks on Narva bastionid, mille vanad atraktiivsed seinad varjavad endas ajastute legende. Kui varem sai ehitistega tutvuda väljastpoolt, siis nüüd avanevad Viktoria bastioni saladused laiemalt. Käikudes olev ekspositsioon jutustab bastionide ehitamisest ja ajaloolisest kasutamisest. Kindlasti tasub suunduda jõepromenaadile. See Narva ajaloolises südames asuv kaldapealne pikk ala on idast piiratud Narva jõega, läänest bastionimüüride ja Hermanni kindlusega, põhjast Narva sadamaga ja lõunast Joaoru rekreatsioonialaga. Sellel jõekohinast saadetud pinnal, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piiri lähedal, jalutavad kohalikud ja külalised, askeldavad kalurid ja treenivad sportlased. Siin liiguvad üksikud unistajad, pered ja rulluisutajad. Promenaadil on lõvikujudega Rootsi terrass, kus asub Dahlbergi lava, päikeseplats, suvekohvik, purskkaev, päikesekellad ja lastebassein. Narva kosed asuvad legendaarse Kreenholmi manufaktuuri territooriumil. Hüdroelektrijaam laseb veehoidla turbiinidest vee jugade kaudu välja kevadise suurvee ajal, mil saab Eesti pool koskede ilu imetleda. Narva kanjonis paiknevate Narva koskede vaatemängu saab nautida kuni paar korda aastas. Ekskursioone koskede juurde korraldab Narva Muuseum. Narva tähtsamad tööstusharud on metalli-, tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus ning puidu-, mööbli- ja plastitööstus. Kultuurielu edendavad kultuurimajad, Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopin’i loomingule pühendatud rah-

19


vusvahelist noorte pianistide konkurssi. Aktiivselt tegutsevad Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti Selts. Spordisõbrad rakendavad ennast Narva Kreenholmi staadionil ja Kalev-Fama staadionil. Linnas on kaks spordikooli, mitukümmend spordiklubi ja Narva Spordikeskus. Narvas on sündinud malegeenius Paul Keres, kellele on pühendatud temanimeline tänav. Puškini tänaval Peetri platsi juures paikneb suurmeistri pronksist mälestusmärk. Siin võid istuda meistri vastas malelaua ees ja mõtiskleda koos temaga lõpetamata partii üle. Tule värvika ajalooga paeluvasse piirilinna ning tunneta ida ja lääne tsivilisatsiooni kohtumist!

U

nustamatud mõisad – muinasaja raud ja aegumatu merevaade

Lüganuse vallas Maidla külas asuva Maidla mõisa rajas Maydellide perekond ning seda on esimest korda mainitud 1465. aastal. Praegune barokkstiilis mõisamaja valmis 1767. aastal Georg Ludwig von Wrangelli soovil. 1925. aastast tegutseb siin kool, tänu millele on renoveeritud kompleks üks Eesti võimsamaid barokk-ansambleid. Mõisa saab külastada suvekuudel Unustatud mõisate külastuspäevadel või ettetellitud giidiekskursioonil. Teenuste hulgas ruumide rent, seminarid, spordisaal, saun ja kümblustünn. Toitlustust pakub Maidla mõisa kelder, kus toidu juurde tuuakse vein otse veinikeldrist. Ettetellimisel peomenüüd. Jääkeldris jagab teavet mõisa ja piirkonna ajaloo kohta infokeskus, kus on põhirõhk muinasaegse raua valmistamise ja töötlemise teemal. Unistele majutus spordihoones. Lisainfo: www.maidla.ee

Toila vallas Saka külas olev Saka mõis seisab Põhja-Eesti pankranniku serval, kus 1200 km pikkune Balti klint saavutab oma suurima kõrguse. 17. sajandil rajatud peahoone

Alutaguse seikluspark

avati uuenenult 2010. aastal. Härrastemajas on luksuslikud majutus- ja seminariruumid, suur saal ja antiikmööbel Inglismaalt. Mõis oma erilise asukoha, privaatsuse ja võimalustega sobib puhkuseks, töötoiminguteks, pidulikeks vastuvõttudeks ja pulmadeks. Valikus spaapaketid, võlvlagedega restoran, sportlik ajaviide ja majutusteenus. Mõisa pargis on tore jalutada, piknikku pidada ja erinevate ajastute kivimeid uurida. Saka mõisa meretorni tipus troonib platvorm, kust avaneb vaade lahes asuvatele saartele, päikesetõusule ja -loojangule. Meretorni juures telkimisala kõrval on lõkkeplats, mille lähedalt algab Saka klindimõisa matkarada. Lisainfo: www.saka.ee

L

astega peredele – künna tuult ja kasta sulge

Alutaguse vallas Vasavere külast leiad Alutaguse seikluspargi lastele ja täiskasvanutele, kus on erinevate raskusastmetega seiklusrada põnevate ülesannetega. Saad sooritada Eesti pikimad õhusõidud üle järve. Põhiradade külastamiseks pead olema vähemalt 140 cm pikk. Lasterada koos 22 põneva mänguga sobib lastele alates 4. eluaastast, kel pikkust vähemalt 110 cm. Lühemate laste puhul hindab instruktor nende osavust, millest sõltub raja läbimise võimalus. Alaealised ronivad suurtel radadel vastutava täiskasvanu järelevalve all. Kõik väikesed seiklejad varustatakse kiivri ja traksidega turvarakmetega. Aasta ringi on avatud tuubilaenutus ja tuubirajad. Lisainfo: www.alutaguse.com

20 mõis. foto: Anneli Loorits Saka


IDA-VIRUMAA Alutaguse vallas, Peipsi põhjaranniku puhkealal, Kurtna maastikukaitsealal lookleb ringjas Kurtna matkarada (9 km), mille unikaalsus väljendub järvede tihedal paiknemisel maastikul. Matka muudavad rikkaks erinevad järvetüübid, rabailu ning reljeefi ja taimkatte suur mosaiiksus. Vaatamisväärsustena on esil Kurtna järvistu pinnavormid, metsa kasvutüübid ja Pannjärve liivakarjäär. Telkimisala Martiska lõkkekohas. Tarbevesi Martiska järvest. Ujumise ja kalastamise võimalus. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

K

ultuurikatel keeb – vaikinud relvad ja lõbutsev

Toila vallas Kukruse külas kõneleb Kukruse polaarmõis ühe perekonna kaudu kaks lugu. Lugude juures saab sule ja tušiga kirjutada ning proovida vanamoodsaid rõivaid. Lastele mängutuba liu laskmiseks ja lumesõja pidamiseks. Sobib üksikkülastajatele ja gruppidele. Huvitav ekspositsioon jutustab kunagisest mõisa omanikust ja põlevkivi esmakasutajast Robert von Tollist ja tema kuulsast vennapojast, polaaruurijast Eduard von Tollist (1858–1902), kes jäi kadunuks otsides salapärast Sannikovi maad. Tema mälestuseks nimetatigi mõis polaarmõisaks. Aristokraatlikku miljööd võimendavad klaveri- ja ballisaal. Mõisas saab pidada vastla-, mardi- ja kadritralli ning patsutada noori kelgukoeri. Kukruse on ka teatrimõis, kus muu hulgas etenduvad suvelavastused. Lisainfo: www.kukrusemois.ee

S

oovitusi matkasellidele

– s oode saladused ja järvede peegeldused

linn

Vaivara vallas Sinimäe alevikus võõrustab huvilisi Vaivara Sinimägede Muuseum, mille hooneteks on renoveeritud Vaivara mõisa ait ja sepikoda. Väljapanek on pühendatud lahingutele Narva jõel ja Sinimägedes 1944. aastal. Eksponeeritakse peamiselt relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid, sõjaaegseid fotosid ja propagandaplakateid. Suurel ekraanil jooksevad ajaloolised kaadrid. Samal ajal kui täiskasvanud detailidele keskenduvad, saavad nooremad üht-teist oma käega katsuda ja ajalooliste militaarmasinate rooli taga turnida. Muuseumi korraldatava maastikumängu raames õpid kaarte lugema, märke seletama, orienteeruma ja lahendad ülesandeid. Arendavas maastikumängus läbid sõjaaegsed punkrid, Pargimäe ja vaatetorni. Lisainfo: www.muuseum.vaivaravald.ee

Ajaloofestival Narva lahing äratab Narva linnuses ellu Põhjasõja-aegse lahingumöllu, kus kajavad kahuripaugud ja lahingukära. Rahvusvaheline festival toob kokku sõjaajalooklubid kogu Põhja-Euroopast, kelle kaasabil peavad Peeter I ja Karl XII ajastust pärinevates mundrites sõdurid maha mängulised tapatalgud. Põhjasõja laagri kõrval toimuvad vanamuusika üritused ja teatrietendused ning askeldab põlisrahva küla. 2019. aastal võideldakse vapralt kuupäevadel: 16.–17.08.

Alutaguse vallas, Peipsi põhjaranniku puhkealal kulgeb Kotka matkarada (6,7 km), mis tutvustab madal- ja siirdesood. Võluvaid vaateid kingivad Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud, Rüütli raba salapärased soosaared, mis tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest, lagesoo taimestik ja laugas. Liivaseljandikelt järsult sooks muutuv maastik muudab tee vahelduslikumaks. Rada on tähistatud värvimärgistusega puudel ja piktogrammidega postidel. Olemas mitu lõkkeaset, pingid, metsaonnid, vaatetorn ja telkimisvõimalus. Vett saab rabast.

Narva Ooperi Päevad on festival, kus kõlab kaasaegne klassikaline muusika ning kus saab vaadata esietendusi ja noorte loovisikute töid. Vabal Laval, Kreenholmi Manufaktuuris ja Narva linnuses näeb sel suvel Kopenhaageni, Helsingi ning Rahvusooper Estonia ooperi- ja balletietendusi. Esiettekandeni jõuab Raimo Kangro ja Leelo Tungla „Juku naljadel“ põhinev muusikal. Kavas on prestiižse Taani teatriauhinna Reumert Awardi eriauhinna võitnud Peter Kohlmetz Mølleri elusuuruses nukkudega ooperilavastus "Dust" ning kaasaegne versioon klassikalisest Bellini ooperist "Norma". 2019. aastal täitub piirilinn klassikapärlitega kuupäevadel: 28.08.–14.09.

Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Lisainfo: www.narvaopera.ee

21


Sillamäe

- värskete meretuulte linn

Sillamäe on vaatamata kiirele tööstuse arengule väga roheline,, puhas ja romantiline linn 22

Tule meile külla! foto: Anton Makarjev

.


IDA-VIRUMAA

Sillamäel ei ole käinud enamik eestimaalastest, sest see linn oli Eesti nõukogude-aegne keelatud linn. Nüüd avatud ning avastatav. Siin on veel tollast õhustikku, millesse julgelt ja kirkalt löövad sisse uue, euroopaliku kultuuriajastu värvi- ja kõlaakordid. Sillamäe Mere puiestee

2017. aastal rekonstrueeriti Sillamäel üks oma „pärlitest“ ja kõige väärikamatest tänavatest – Mere puiestee. Sillamäe avanes elanikele ja külalistele täiesti uuenenud Mere puiestee näol koos laia allee, ajalooliste elementide, uute objektide ja mugava ligipääsuga merele.

1

www.sillamae.ee

Sillamäe Kultuurikeskus / Kesk tn 24

Kultuurikeskuses korraldatakse enamik linna kontsertidest ja üritustest. Hoone on tunnustatud arhitektuurimälestiseks, kus on nii sees kui väljas säilinud täiuslik arhitektuur eelmise sajandi 40.-50. aastate stiilis.

2

E-R 08.00-17.00. Nädalavahetustel kokkuleppel +372 687 5034, sillamae.kultuur@gmail.com www.kultuurikeskus-sillamae.ee

Sillamäe Muuseum

/ Kajaka tn 17a

Ida-Viru "Parimat uut seiklust 2017" saab endale osta Sillamäe Muuseumist, ning seda saab kasutada igal ajal ja iga ilmaga. Seiklus on üks parimatest viisidest tutvuda Sillamäe varjatud ajalooliste kohtadega ja Sillamäe ajaloolise linnakeskusega. Lisaks on meil mitmeid teisi teemaatilisi otsingumänge üle linna.

3

T-R 10.00-18.00, L 10.00-16.00 www.sillamae-muuseum.ee

Sillamäe spordikompleks “Kalev” / Kesk tn 30 4

Ujula, hostel, jõusaal, saun, kergejõustikumaneež, fitness-saal, konverentsisaal www.sillamaesk.eu

www.sillamae.ee

SillamaeLinn

Tähtsündmused 2019. aastal 21.06. - 23.06.2019

1

3

2

4

Tantsufestival «STIILIVISIOON.2019»

28.06.2019 - 30.06.2019

Sillamäe linnapäevad www.sillamae.ee

23


IISAKU KIHELKONNA MUUSEUM

„Kus saavad üheaegselt kokku kiviaeg, 20. sajandi talupojad, metsik loodus, koolmeistrid ja rikkalik pärandkultuur? See kõik on leitav Iisaku Kihelkonna Muuseumist. Siit algab salapära – avastamiseks Teile“

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjale. Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13. sajandist pärinevatest inimluustikest ja vadjapärastest ehetest. Tutvustatakse Iisakumaa poluvernikute traditsioonide, 20. sajandi talupojakultuuri ning Alutaguse loodust. Lisaks püsiekspositsioonidele on muuseumis aasta jooksul 5-6 ajutist näitust. Pakume ettetellimisel hariduslikke programme, mis on seotud Eesti rahvakalendri tähtpäevadega ja vanade rahvakommetega, mis on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Igal aastal juunis on traditsiooniline külalaat, sel aastal 9. juunil 2019. Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige unikaalsemas maakonnas – Ida-Virumaal. Asume 30 km kaugusel Jõhvist ja 100 km kaugusel Tartust. 1.06 kuni 31.08: E-R 10-17, L10-15, P suletud; 1.09 kuni 31.05: E-R 9-16, L-P suletud Gruppidele on ettetellimisel lahtiolekuajad kokkuleppel.

Tartu mnt. 58, Iisaku. GPS: 59o 5´48´´ N, 27o 18´47´´E

+372 339 3036; +372 339 3006 +372 5344 8738 info@iisakumuuseum.ee www.iisakumuuseum.ee


IDA-VIRUMAA

N SAU TOITLUSTUS

MAJUTUS

Eesti sügavaim elamus Allmaamuuseum ja Rikastusvabrik on Eesti Kaevandusmuuseumi ligitõmbavaim ja põnevaim atraktsioon, mille moodustavad endised kaevanduskäigud kogupikkusega 1 kilomeeter. Sõidetakse tõelise maa-aluse kaevuriterongiga ja tutvutakse mitmesuguse maa-aluse tehnikaga. Külastajatel on võimalik tellida endale maitsev kaevurilõuna ja nautida seda tõelises maa-aluses kaevurisööklas. Rikastusvabrikus saab vaadata interaktiivseid väljapanekuid, lugeda ja kuulata lugusid. Koostöös meie partneritega on võimalik tellida karjäärisafarit ja seiklusmatku. NB! Maa-aluseks külastuseks vajalik broneering juuni–august E–P 11–18 • september–mai T–L 11–17 Info ja ettetellimine +372 332 4017 info@kaevandusmuuseum.ee • kaevandusmuuseum.ee Jaama tänav 100, Kohtla-Nõmme, Ida-Virumaa

25


VIRUMAA HOSTEL

Virumaa hostelisse on oodatud kõik, kes soovivad WiFi nautida rahulikku ja mõnusat puhkust soodsa hinnaga. Pakume külalistele mugavaid 2- ja 3-kohalisi tube. KõikiWiFija TV, kohapeal on söögitegemise des tubades on puhas voodipesu, rätikud, WiFi võimalus. Hea meelega võõrustame ka suuremaid gruppe. Gruppide majutamisel WiFi arvestame meelsasti Teie erisoovidega ning kombineerime sobiva majutuspaketi. Vabal ajal saab kasutada jõusaali ja mängida lauatennist. Meie juures on võimalik rentida ka seminariruume. Kalevi 4, Kohtla-Järve. GPS: 59° 24’ 6” N, 27° 17’ 18” E +372 334 4103; info@virumaahostel.com; www.virumaahostel.com

WiFi Каноэ Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ

Каноэ

WiFi

RECOMMENDED RECOMMENDED

2018 2018 2018 RECOMMENDED

Каноэ

Tulge nautima ehtsaid Gruusia maitseid Jõhvis!

Lääne 1B, Jõhvi • +372 337 5750 • info@mimino.ee • www.mimino.ee

T-N: 11:30-21:00

11:30-22:00 P: 12:00-18:00

R-L:

GruusiaTrahterMimino

27


TERE TULEMAST LÜGANUSE VALDA! KOGUPERE ELAMUSPARK

TUHAMÄE HOSTEL 2018. aasta juunis avatud kogupere elamuspargis leiab endale tegevust nii suur kui väike, noor ja vana, kuna valikus on 15 erinevat atraktiivset tegevust vabas õhus. Atraktsioonidel saavad ja peaksidki kaasa lööma ka suuremad õed- vennad, vanemad ja vanavanemad. Kellele meeldib niisama mõnusasti aega veeta, saab kõike toredat jälgida maitsvat sööki ja jooki pakkuvas kohvikus.

Baltikumi kõrgeima tehismäe jalamil asuv modernne puidust kahekorruseline hoone sobib suurepäraselt majutuseks nii spordiharrastajatele kui ka perepuhkuse veetmiseks.

Mäepealse tee 1, Kiviõli +372 5331 7322 • www.seikluskeskus.ee

+372 5557 5556 www.tuhamaehostel.com

PURTSE KINDLUS: • Ettetellimisrestoran keskaegses rüütlilossis • Kindluse ajalugu tutvustav ekskursioon gruppidele • Grupitoitlustus • Seminarivõimalus

RECOMMENDED RECOMMENDED

2018 2018 Purtse küla, Lüganuse vald +372 514 6774 +372 517 4548 www.purtse.ee

29


30


Lääne-Virumaa Põhja-Eestis asuval Lääne-Virumaal on 134 km rannajoont. Maakonna piiresse jääb Eesti põhjapoolseim maismaapunkt Vaindloo saar ja päikese poole pürgiv Pandivere kõrgustik. Lääne-Virumaal võid pingutada musklit Georg Lurichi skulptuuri kõrval, seigelda Lahemaa rahvuspargis ja tunnistada Rakvere linnuse liigutavat miljööd. Saad kuulata lainete laulu kaunite kalurikülade kallastel ja märgata majesteetlike mõisate inspireerivat ilu. egiooni viljakad maad asustati juba 13. sajandil. Muinasajal oli Lääne-Virumaal kolm kihelkonda: lääneosas Repel, idaosas Mahu ja lõunaosas Lemmu. Sellest perioodist pajatavad meile Rakvere linnus, Toolse ordulinnus ja Kunda Lammasmägi. Kunda kandi varaseimad leiud pärinevad keskmisest kiviajast, millest tuleneb nimi Kunda kultuur. Kunda Lammasmägi on piirkonna vanim asustatud punkt, kus elati juba 8700 aastat eKr. Selle kandi elanikud tegelesid peamiselt küttimise ja kalastusega. Esimesed kirjalikud teated Lääne-Virumaa aladelt pärinevad võõrvallutajatelt. Territoorium on koos ülejäänud Virumaaga näinud taanlaste ja sakslaste ristisõdu. 13. sajandil kuulus ala Liivi ordule. 16. sajandi Liivi sõjas läks venelaste võimu alla, seejärel rootslaste valitseda. 18. sajandi Põhjasõjaga võtsid võimu uuesti üle venelased. Maakondade taastamisega moodustati 1990. aastal Rakvere rajooni maadel Rakvere maakond, mis peagi nimetati ümber Lääne-Viru maakonnaks. Lääne-Virumaa, Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), millel on 21,5 meetrine vaatetorn, kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja, päikesetõusumaja, vana kalmistu, “Kersna pink” ning telkimis- ja piknikukohad. Muistendi kohaselt tekkis Emumägi Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Maakonna pikim jõgi on Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv Porkuni järv (41,5 ha). Maastikuliselt jaotub Lääne-Virumaa Põhja-Eesti rannikumadaliku, Viru la-

Lääne-Virumaa – mõisate ja maastike

muinasmaa

vamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel. Kõrgustiku nõlvadelt ja jalamilt väljuvad allikad, millest algavad Eesti suurimad jõed: Pedja, Põltsamaa, Pärnu, Valgejõgi. Siinsetest rändrahnudest on Eesti suurim Letipea Ehalkivi. Lääne-Virumaale kuulub suur osa Lahemaa rahvuspargist, kus on Eestile iseloomulikud loodus- ja kultuurmaastikud: kivised ja liivased rannad, maalilised rabad, põlismetsad, loopealsed, kärestikulised jõed ning mandrijääga tulnud rahnud. Rahvuspargist kolmandiku moodustab meri, kaks kolmandikku selle maismaaterritooriumist katab mets. Metsad ja rannad on inimtegevusest vähe mõjutatud, sest Nõukogude ajal oli tegu suletud piiritsooniga. Lahemaa on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid, kus on palju loomi. Oandu ja Altja vahelises maalilises orus saab tutvuda kobraste eluga. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi põldudele sookured.

Turismiinfokeskus Rakveres: Lai 20, Rakvere.  +372 324 2734

31


Kuulsaimad Lahemaa rannakülad on Altja kaluriküla ja Käsmu kaptenite küla. Lahemaa suured mõisakompleksid Palmse, Vihula ja Sagadi on uhkelt renoveeritud ja külastajatele mitmekesiste teenustega avatud. Rahvuspargi looduskeskus ja infopunkt asuvad Palmses. Sagadis on esindatud metsamuuseum. Oandul on võimalus osaleda looduskeskuse programmides ja siirduda loodusradadele. Lahemaa suviseks rannapuhkuseks sobib Võsu oma liivase supelrannaga, mis meelitab puhkajaid meilt ja mujalt. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, kiiged, rannavolle ning läheduses mänguväljak. Kohapeal karastusjoogid ja suupisted. Söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada meetrit rannast. Maakonna märgilise tähtsusega koht on Väike-Maarja alevik, kus on sündinud üks Eesti kuulsamaid maadlejaid Georg Lurich, kes muutis väikese Maarjamaa maailmas suureks. Väike-Maarja kirikuaias puhkavad Lurichi omaksed ning aleviku keskväljakul kõrgub musklis rahvuskangelase skulptuur. Väike-Maarja kandist on pärit veel arstist kirjamees Friedrich Robert Faehlmann ning siin on tegutsenud luuletaja ja õpetaja Jakob Tamm. LAINE LOKSUB KÜLA KÜLGE Vihula vallas tuksub loksuva laineharja rütmis Altja kaluriküla, mis on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki üht külatänavat. Esimesed kirjalikud teated küla kohta pärinevad 1465. aastast. Tänapäeval näed Altjal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Altja neemel silmad omalaadseid taastatud võrgukuure, mille lähedal vees asub Suurkivi. Rannarahva pärimus pajatab, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu kutsutakse kivi ka Titekiviks. Külas on kiigeplats ning rahvuslikke roogi pakkuv Altja kõrts. Meretuules kohisev Käsmu kaptenite küla Haljala vallas on tänapäeval populaarne suvitamise ja ürituste toimumiskoht. Siin kosutad hinge rannas jalutades, avardad teadmisi õpperajal matkates või vaatamisväärsustega tutvudes ja lustid kontserdi taktis. Esimesed kirjalikud andmed Käsmu küla kohta pärinevad 1453. aastast. Käsmus töötas merekool ja pea igas peres oli oma kapten või tüürimees, mistõttu tunti Käsmut kaptenite küla nime all. Küla ajaloost annab ülevaate Käsmu meremuuseum. Julgemad võivad suvel ette võtta retke läheduses asuvale Saartneemele ehk rahva seas tuntud Kuradisaarele.

Aiajärveks ja Iiri järveks. Veekogu on kuulsaks teinud Suurjärves ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Järve arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmaallikas, mis mõlemad on seotud rahvajuttudega. Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi. Rakvere kesklinnas jagab turgutust Aqva spaahotell oma heaolukeskusega. Luksusliku valikuga keskuses leiduvad ihu ja hinge hellitavad massaažid, keha- ja näohooldused. Hotellis on kaks restorani, basseinidega veekeskus ja seitsme saunaga saunakeskus. Saadaval eriline spaateenus Rasulbadi – tervistava mudaga ilurituaal aurusaunas. Aqvas teostavad täiuslikke hoolitsusi lisaks Eesti spetsialistidele filipiinlased ja India ajurveeda õde. Lisainfo: www.aqvahotels.ee

R

akvere

– väekas linn

Lääne-Virumaa haldus-, majandus- ja kultuurikeskus Rakvere linn (ajalooliselt Tarvanpää) paikneb Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala, lõunaosas Palermo mets. Linna järgi on nime saanud Ordoviitsiumi Rakvere lade. Rakvere sai linnaks 1302. aastal, Taani kuninga Erik Menvedilti antud Lübecki linnaõigusega.

Lisainfo: www.kasmu.eu

UJUVAD SAARED JA NOORENDAV MUDA Tapa vallas asuv Porkuni järv (41 ha) on suviti populaarne ujumiskoht, mille saarel on Porkuni mõis koos paemuuseumiga. Suur Porkuni järv on paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks,

32

Palmse mõis


LÄÄNE-VIRUMAA Vanimad jäljed linna asustusest pärinevad Teatrimäelt, kus on vanim inimtekkeline kultuurkiht dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Linnus Vallimäel oli üks suuremaid Muinas-Eesti linnuseid ning seda tunti Tarvanpea nime all. Asula Teatrimäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud katkematuna tõenäoliselt keskajani. 13. sajandil vallutasid ja ristisid Virumaa alad taanlased. 1267. aastal rüüstasid piirkonda rängalt Novgorodi väed, kes aga kindlust vallutada ei suutnud ja taandusid. 14. sajandil müüs Taani kuningas Valdemar IV oma Eestimaa valdused koos Rakverega Saksa ordule. 16. sajandi Liivimaa sõjas piirasid edutult Rakveret esiti Poola kuninga pooldajad, hiljem Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. Rootsi vägedel oli hiljem siiski õnne ja Vene garnison kapituleerus. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusesse. 18. sajandi Põhjasõjas ületasid venelased Kunda jõe, tungisid Rakverre, kust viimased Rootsi väed taganesid lahinguta. 1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar. Linna peamised tööstusalad on toiduainetetööstus (Rakvere Lihakombinaat, AS Pihlaka, OG Elektra) ja puidutööstus (AS JELD-WEN Eesti ja AS Stora Enso Eesti Näpi saeveski). Rakvere rahvas hoiab au sees sporti. Edukaim korvpalliklubi on Eesti korvpalli meistriliigas mängiv BC Rakvere Tar-

vas, edukaim võrkpalliklubi Saja Liigas osalev Rakvere Võrkpalliklubi ning edukaim jalgpalliklubi Eesti Jalgpalli Esiliigas mängiv Rakvere JK Tarvas. Rakvere on Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb oma kutseline teater – Rakvere Teater. Kultuurielu koordineerib Rakvere Kultuurikeskus. Igasuviseks suursündmuseks on Rakvere linna päevad. Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal toimub paarisnumbriga lõppevatel aastatel juunis-juulis. Meeste tantsupidu tormleb iga viie aasta tagant. Rakvere tähtsaimaks vaatamisväärsuseks on ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Keskväljakul asub mälestusmärk “Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”, mis on pühendatud helilooja Arvo Pärdile. Linnuse lähedal seisab Tauno Kangro ürgpiisonit kujutav skulptuur Tarvas, mis viitab linna kunagisele nimele Tarwanpe. Baltikumi suurim loomaskulptuur on 7 m pikk ja 4 m kõrge. Ostuhuvilistele annab kõik eluks vajaliku Vaala keskus, mis asub Rakvere Sõmeru poolsel sisse-väljasõidul. Keskuses kauplevad teiste hulgas Maksimarketi hüpermarket, tööriistamarket ja Virumaa suurim kodukaupade kauplus Apelsin. Ostlejate kõhutäie eest hoolitsevad Kodused Toidud ja Hesburger. Keskväljaku läheduses asuv hubane Pihlaka kohvik sobib hommiku- ja lõunapausideks, pakkudes sooja toitu ja pagaritooteid. Burgerikohvik Grillers valmistab kodumaisest toorainest burgerid igasuguste lisanditega otse kliendi silme ees, hinnates värskust ja kodumaisust. Kesklinna Kuum Kahvel Resto pakub maitseelamusi nii taimetoitlastele kui lihasõpradele. Restoran sobib tähtpäevade tähistamiseks, perekondlikuks õhtusöögiks ja sõpradega aja veetmiseks. Ööklubi Mjau on Virumaa suurim, mahutades kuni 700 inimest ning kus lisaks tantsimisele peetakse sünnipäevi ja firmapidusid. Rakveres elanud Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase, õpetaja ja näitekirjaniku Juhan Kunderi mälestuseks püstitatud monument kutsub peatujat ajas tagasi vaatama – seda paigas, millest mööda kulges aastaid kirjamehe kodutee. Leia sinagi tee Rakverre ja tunne enda sees väge!

U

nustamatud mõisad – tume täkk ja palmiaed

Tapa vallas Jäneda külas on küla südameks Jäneda mõis, millest esimesed kirjalikud teated pärinevad 14. sajandist ning mis kuulunud erinevatele aadliperekondadele. Praeguse mõisahoone ehitas Johan von Benckendorf 20. sajandi alguses. Ajalukku kirjutas aga selle mõisa proua Maria Zakrevskaja

33


Võsu Nõmmeveski matkarada. foto: Sven Zacek

Benckendorf oma seiklusrikka elu kaudu, milles on leitud seosed Leninile tehtud atentaadiga ning eluga koos maailmakuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wellsiga. Esimese vabariigi ajal tegutses mõisas Põhja-Eesti põllutöökeskkool, millega on seotud tuntud ühiskonnategelased. Igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast. Gruppidel võimalik mõisa ja muusemi külastus ettetellimisel tutvustusega eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeles. Mõisakompleksis tegutsevad konverentsikeskus ja külalistemaja ning tuntud söögi- ja peokoht Musta Täku Tall. Lisainfo: www.janedaturism.ee

Ebamaiselt ilusat Palmse mõisa Haljala vallas on mainitud juba keskajal, mil see kuulus Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostrile. Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud ning terviklikumaid mõisaansambleid Eestis, kus härrastemaja täidab nii muuseumi kui esindushoone funktsioone. Hoones saab põhjaliku ülevaate mõisa ja selle omanike von der Pahlenite suguvõsa ajaloost. Ruumid on sisustatud erinevate ajastute mõisamööbliga. Külalistele on avatud vanasõidukite näitus, sepikoda ja palmimaja. Härrastemaja taga asub 18. sajandi jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas elutsevad kaunite taimedega üksmeeles eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on koolituskeskus. Mõisas toimuvad näitused, etendused, kontserdid, pulmad, meeleolukad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. Oma lahkesse keskkonda kutsuvad iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus on nautimiseks erinevate piirkondade parimad veinid. Lisainfo: www.palmse.ee

34

L

astega peredele – tiigrihüpped ja õnnemündid

Rakvere vallas Tõrremäe külas asub Virumaa suurim batuudikeskus Salto Batuudikeskus, kuhu on oodatud kõik mängu- ja seiklushimulised lapsed hüppama, turnima ja mängima. Mängutuba asub Põhjakeskuse teisel korrusel. Keskuses korraldatakse ka laste sünnipäevasid ja kokkuleppel pakutakse muid teenuseid. Kohapeal toitlustus ja ägedate õhupallide müük. Lisainfo: www.saltokeskus.ee

Kunda jõe kaldal sumisev Lontova seikluspark pakub elamusi ürgkanjonisse loodud erinevate raskusastmetega atraktsioonide ja puutumatu looduse kaudu. Park koosneb meeskondadele mõeldud alast, madalseiklusrajast, kõrgseiklusrajast ja lastealast, julgustades ergutavatele elamustele aasta ringi, vastavalt ilmastikule ja loodusoludele. Jõukohast tegevust jagub peredele, sõpruskondadele ja muudele seltskondadele. Võimalus on korraldada koosolekuid, seminare ja sünnipäevi. Lisaks atraktsioonidele on pargi koosseisus Blücheri kohvik ja grillplats. Siinne Kunda jõe ürgoru kaunis loodus kõnetab kõiki looduskaugeid seiklejaid. Külastajatel on soovitatav hankida kohvikust Lontova Viikingu õnnemünt ja visata see haldjakivilt heade soovidega Kunda jõe voogudesse. Lisainfo: www.lontovaseikluspark.eu


S

LÄÄNE-VIRUMAA

oovitusi matkasellidele

– allikalätteilt sadulasse

Lahemaa rahvuspargis Haljala vallas vonkleb Oandu-Võsu matkarada (9,5 km), mis kulgeb valdavalt mööda iidset Seljaku teed, läbi Koljaku-Oandu astangu aluste põliste metsade. Vaadet ilmestavad mitmekesised pinnavormid, metsakooslused, allikad, vana tõrvaahju ja veskitammi varemed, piirikivid ja muud pärandkultuuri objektid. Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga. Talvel on võimalik rada läbida suuskadel, mööda sisseaetud klassikarada. Talvistel jalgsimatkajatel palutakse suusarada säästa. Autodele parkimisvõimalus Oandu telkimisala parklas. Liikujatele toeks 25 m laudteed, infoalused, viidad, kilomeetripostid ja lõkkekoht. Värskust lisab Oandu külastuskeskuse salvkaev. Võsu telkimisalal on käeulatuses jõgi ning puurkaevuvesi. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Kadrina vallas Neeruti maastikukaitsealal kannab matkaselle Neeruti loodusrada (1,5 ja 3,5 km), mis on ringidena läbitav. Rada kulgeb loode-kagu suunaliste pikkade vallseljakute ehk ooside harjadel, mille järsk kalle ulatub kohati 45 kraadini. Lühem rada teeb ringi ümber Tagajärve, põigates ka Eesjärve edelakaldale jäävale muistsele linnamäele Sadulamäele. Pikem ring ulatub Kiissaaugumäeni. Teelisele on abiks infotahvel ja rajatähistused. Puhkuseks passivad hästi Eesjärve telkimisala, Tissipuu ja Leivaahjumäe lõkkekoht. Peamised vaatamisväärsused on Neeruti Ees- ja Tagajärv ning Sadulamägi.

Käsmu Meremuuseum asub Haljala vallas, kaunis kaptenite külas Käsmus, paiknedes 1993. aastast alates tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja tutvustab legendaarse Käsmu kaptenite küla ajalugu. Eksponaadid kajastavad kõiki merega seotud valdkondi: meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu, aga ka merd kui looduse osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti. Lastele korraldatakse muuseumipäevi põhiliselt kahel teemal: kapteniküla ja viikingiaeg. Muuseumimaja paikneb rannas väikesel neemeninal, kus asub ka Käsmu tuletorn. Lisaks on õues rida vaatamisväärsusi. Territooriumil toimuvad muuseumi üritused, külakonverentsid, teemapäevad, kontserdid ja näitused. Soovi korral võib siin tähistada tähtpäevi. Olemas suitsusaun, suitsuahi, istumiseks kohandatud vana paat ja lehtla. Lisainfo: www.kasmu.ee

Käsmus toimub iga-aastane põhjamaise muusika festival Viru Folk, kus esinevad artistid meilt ja merede tagant. Lisaks muusikale toimuvad eraldi üritused lastele, teatri- ja filmisõpradele. Müüakse käsitööd ja pakutakse toite. 2019. aasta 9.–11. augustil keskendub üritus iiri kultuurile. Esinevad eestlased ja iirlased, kelle hulgas võtab tuurid üles Iirimaa parimaks rahvusvaheliseks bändiks nimetatud The Kilkennys. Tule ja tunnista mõnusat mereäärset möllu!

Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

K

ultuurikatel keeb –keskaja kambrid ja mereäärne möll

Rakvere Linnus annab korraliku adrenaliinilaksu kogu perele ning suurematele gruppidele. Kohale saabudes sulandud 16. sajandi linnuse eluolu kujutavasse teemaparki, kus veedavad unustamatu päeva nii väikesed kui suured. Siin kirevas ajaloolises atmosfääris saad kehastuda ümber rüütliks ja sõjameheks, lahutada meelt ning õppida üht-teist kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta. Avatud on karistuskamber, surmatuba, põrgu, punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja, habemeajaja ning alkeemiku töötuba. Linnuses teenindav Schenkenbergi kõrts serveerib keskaegsete retseptide järgi valmistatud roogasid. Lisainfo: www.rakverelinnus.ee

KATARIINA KÜLALISTEMAJA JA RESTORAN Katariina külalistemaja pakub hubast ja kõigi mugavustega majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minuti tee kaugusel kesklinnast. 24 tuba mahutab kuni 54 inimest. Majas asub a la carte restoran-baar Katariina Kelder (nädalavahetusel elav muusika)WiFi ja kunstisalong. Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali (30 inimesele). Müügil nii külalistemaja kui restorani kinkekaardid. Tasuta parkimine. Pikk 3, Rakvere. GPS: 59° 20’ WiFi 60” N, 26° 21’ 14” E +372 322 3943; +372 504 0320; info@katariina.ee; www.katariina.ee WiFi

WiFi

35 Каноэ


Viitna kõrtsihoone

on samalaadsetest kõrtsidest Eestis üks suurim, vanim ning paremini säilinuid.

Viitna kõrts on rahvusrestoran, kus pakutakse ehtsaid Eesti talutoite, aga ka midagi põnevat lääne ja ida toidukultuurist. Kõrts mahutab 120 inimest. Suvel avatud väliterrassile mahub 60 inimest. P-N 11-22 /R-L 11-23 (pidude ajal kauem)

Viitna kõrtsi kõrval on rookatusega kiirtoidu kiosk, kus pakutakse maitsvat Viitna kebabi ja kiirtoitu. Kioski ja bistroo ühine välikohvik mahutab suvel 70 inimest. E-P 8-22 Kõrtsihoone Tallinna-poolses tiivas asub bistroo, mis on avatud E-P 7-20 ning mahutab 45 inimest. Siin asub ka Eesti käsitöö müügilett

Korraldame teile meelejääva sünnipäevapeo või firmaürituse. Samuti pakume ehedate eestimaisete toitudega catering teenust.

Ehtne Eesti kõrts, kus elu käib kui muiste! Viitna küla, Kadrina vald • GPS: 59° 27’ 23” N, 26° 0’ 45” E +372 520 9156 • info@viitna.eu • www.viitna.eu

NB! Kõrtsist 200m kaugusel asub männimetsas liivarannaga ja suurepärase ujumisvõimalusega järv, mille ümbruses on ka palju matkaradu.

Pandivere

Tule Pandivere Paeriiki!

Tule Põhja-Eesti kõrgustikku kaema!

 Tahad olla looduses nii, et midagi muud sa ei kuule ega näe?  Tahad olla eksinud, et ennast leida?

 Tahad saada jõudu ja nooruslikkust külmast allikaveest?  Tahad leida väega paiga, kus mäed on väed?

visitpandivere.ee 36


LÄÄNE-VIRUMAA

SUSHI TIGER Sushi Tiger on Rakveres asuv sushirestoran, kus pakume peale sushi ka teisi idamaiseid roogasid: pastad, salatid, supid, desserdid, lastepraed. Meil on suur jaapanipäraste jookide ja teede valik. Tule naudi kohapeal või telli kaasa! Väikestele sushisõpradele on meil ka lastenurk. Meie maja ees on suur tasuta autoparkla. AVATUD: E-L 10–22, P 12–22 Telli toit kulleriga koju või kontorisse: www.restokuller.ee Tallinna tn 12, Rakvere. GPS: 59° 23’ 16” N, 24° 41’ 24” E +372 621 8282; info@sushitiger.ee; www.sushitiger.ee

SLAAVI KÖÖK 12 KUUD Slaavi stiilis restoran Rakvere kesklinnas pakub hubast atmosfääri ning venepärase muusika saatel võib nautida nii Vene köögi roogi kui ka juba tuttavamaid maitseid Euroopa köögist. Ukrainapärased küüslauguleivad, käsitsi valmistatud pelmeenid, borš lehttaina kübara all, potiroad lamba- või veiselihaga, tatrajahust valmistatud pliinid kalamarjaga – on vaid väike valik meie menüüst. Täidame Teie erisoovid sünnipäevade ja muude pidulike koosviibimiste korraldamisel kuni 40 külalisele. E-N: 11.30-20.00; E-R 11.30-14.00 soodsad päevapakkumised! R-L: 11.30-22.00 Lai 11, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 32” E +372 322 2098; info@12kuud.ee; www.12kuud.ee

VIRMA PUBI

SARVIK GRILLRESTO Pakume Eestimaisest toorainest liha- ja kalahõrgutisi, mida valmistatakse restoranis sees olevas söeahjus. Sarviku restorani köögis on unikaalne söegrillahi - tegemist on grilli ja ahju kombinatsiooniga moodsas tehnoloogilises võtmes. Söeahi annab võimaluse valmistada ehedalt ja värskelt grillroogasid profiköögis, otse külaliste silme all. Olete oodatud Rakvere esimesse grillrestosse nautima värskeid grillroogasid!

Pakume pubiroogasid ning vürtsikaid elamusi Aasia köögist. Pisematele külalistele on olemas mängunurk. Nädalavahetustel hullutavad pidutsejaid ansamblid elava muusikaga. Ilusa ilmaga on suurepärane võimalus nautida elu meie suveterrassil. Piljardi mängimine hubases saalis muudab aga iga halli ilma lõbusaks. Ootame Teid meie ajaloolisse majja, Rakvere vanimasse pubisse, unustamatuid elamusi saama! Avatud: P-K 11-23, N 11-01, R-L 11-04 Tallinna tn 8, Rakvere +372 322 3907 • www.virma.ee

Avatud iga päev 12-22 Tallinna tn 8, Rakvere +372 325 5066 • www.sarvik.ee

37


38


Järvamaa Eestimaa keskosas asub Järvamaa – üks Eesti vanimaid maakondi. Ajaloolised ürikud annavad aimu, milliseid uhkeid ning võõrapäraseid nimesid on ta kandnud läbi muutlike aegade. See Pandivere kõrgustiku alal, tasandike ja voorte keskel elukeskkonnaks kujunenud, õhukese pinnakattega, allikate ja soode poolest rikas asustusala ulatub Kõrvemaani. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ja oli üks Eesti tähtsamaid asupaiku. Maakonna nimi arvatakse pärinevat sõnast „järv”. Valdava osa Järvamaast hõlmavad kaitsealad, millest suurim on Pandivere veekaitseala. änapäevase Järvamaa pealinn on hellitavalt „Eestimaa südameks” nimetatud Paide, mis avab väärikalt huvilistele kadunud ajastute mälestusi. Järvamaa on aegade marulistes tuultes arenenud, võidelnud, võitnud ja alistunud. On liikunud ühe võimu alt teise alla, lätlastelt taanlastele, Mõõgavendade ja Liivi ordule. 13. sajandil ehitatud Paide ordulinnus on kindlasti üks maakonna keskne sümbol. Mõisamajandus arenes siinmail aeglaselt ning talupoegade arv oli suurem kui mujal Eestis. 16. sajandil läks Järvamaa Rootsi võimu alla. Liivi sõjas aga sai koledal kombel räsida. 19. sajandil toimusid siin talurahvarahutused ning talude päriseksostmine algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis. Nõukogude okupatsiooni ajal tegutsesid tollases Järva rajoonis edukad, töökad, jõukal järjel olevad ühismajandid, kus suured mustavad põllud varustasid rikkaliku saagiga ja majandipidude pikad lauad koonerdamist ei tundnud. Tänapäeval on Järvamaa kiirelt arenev tõmbekeskus turismi- ja kultuurivallas. Sinna saabuvad nii siseturistid kui välismaalased, kes kõik leiavad sobiva väljundi elamusteks ja avastusteks. Maakohtades on viimaste aastakümnetega eluvaim sisse puhutud mitmetele eksootilistele mõisasüdametele ja talukruntidele, kus looduslähedane elulaad on õhkkonna uueks loonud.

Järvamaa

– pärl Eestimaa keskel

P

aide

– Eestimaa süda

Maakonnalinn Paide toob inimesi kokku kõikjalt, sest oma ideaalse asukoha tõttu on siia hea tulla igast suunast. Paide on „nelja kuninga linn”, mis tervitab kõiki ja ootab alati tagasi. Selle kunstiliseks väljenduseks on need vahvad ajaloolised tegelased visandatud suurele teeäärsele tahvlilegi, mis tähistab olenevalt sõidusuunast sisse- ja väljasõitu. Paides on, mida vaadata, kogeda ja meelde jätta. Kirikutagusel kõrgendikul kõrguv Vallitorn – Pikk Hermann on linna vägev kultuuriline sümbol. See ajastute hõngu kandev kindlus sisaldab rikkalikku ekspositsiooni Järvamaa

Turismiinfokeskus Järvamaal: Keskväljak 8, Paide.  +372 385 0400

39


Ajakeskus Wittenstein

vanemast ajaloost. Samas kutsub oma eksponaate kiikama kunstigalerii ning kehakinnitust pakub hubane kohvik. Vallitorni vaateplatvormilt avaneb panoraamvaade linnale ja selle ajaloolistele tänavatele. Kes iganes kauni vaate silmamälus oma radadele kaasa võtab, see leiab ikka tee tagasi Järvamaa päikeselisse „südamesse“. Vallimäe ordulinnuse varemed pakuvad omakorda võimalust ajateemalisteks mõtisklusteks, kus iga kivi pajatab vaikides möödujale oma lugu Eestimaa ajaloo rajudest tõmbetuultest. 13. sajandil rajatud linnuse esimeseks rajatiseks oligi kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1940ndatel sõjakeerises purustati. 1990ndate alguses Jüriöö ülestõusu aastapäevaks ehitati Vallitorn uuesti üles ning sellest sai Paide linna ja Järvamaa vapisümbol. Vallimäel seisab ka mälestusmärk ülestõusus reetlikult hukatud nelja eestlaste vanema ehk nelja kuninga mälestuseks. AJAKESKUSES WITTENSTEIN – PEATUB AEG Paide Vallimäe tornis toimib juba aastaid võimas interaktiivne ajakeskus Wittenstein, mis läbi kaheksa kõneka korruse viib külastajad läbi Eestimaa ajaloo, muinasajast kuni Euroopa ajani. Sel meeldejääval retkel saab istuda ühes lauas Järvamaa foogtiga, läbida nõiatesti ning teha lõbusõitu tsaariaegse postitõllaga. Eesti Wabariigi korrusel võib jalutada linnapromenaadil ning okupatsioonikorruselt kihutab stagna-aegne rong ajaränduritega taasiseseisvunud Eesti olustikku. Kogu seda seikluslikku elamusrada vürtsitavad spetsiaalsed heli- ja valgusefektid, videoprogrammid, illusioonid ja humoorikas kontekstis esitatud ajalooliste isikute võõrkeelne kõnepruuk. Kasutada saab giiditeenust, mis muudab ringkäigu oluliselt vingemaks. Lisainfo: www.wittenstein.ee

40

KESKVÄLJAK – ASENDAMATU PEATUSPUNKT Linna keskväljak oma avara külalislahke atmosfääriga võimaldab mõnusat liikumist ja rahulikku istumist. Möödunud suvel kujundati keskväljaku miljöö erakordselt huvitavaks ja ligitõmbavaks. Värviküllase ja lillelõhnalise ringikese ala ja selle ümbrus on varustatud iseäralike istekohtade, söögilaudade ja muu atraktiivse väljapanekuga, mille hulgas on kunstipäraselt kujundatud puuriidad. Selline kujundus oli üllatuseks isegi minule, kes ma tihti Paides käin. See kõik tõestab seda, et andekate ideedega Paide linn on pidevas arengus ning suudab alati võluvalt üllatada. Keskväljakut ja kogu linna valvav ja õnnistav EELK Paide Püha Risti kirik on viimaste aastate jooksul läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri. See pühakoda on nüüd täidetud aktiivse vaimuliku tegevusega, kuna veel 1990ndatel ja hiljemgi valitses seal valdavalt vaikus ja uksed seisid reeglina suletud. Kirikuelu elavnemine uhkelt renoveeritud jumalatemplis on kindlasti suur hüpe Järvamaa suurima linna elukorralduses. Kirikus käivad nii kohalikud kodanikud kui ka läbisõitvad sise- ja välisturistid, et Maarjamaa südames vajuda hetkeks õndsasse vaikusesse ja süüvida omaenda südame sügavustesse. MAAILMALINN PAIDE - KUSTUMATUD KIRJAREAD Paide ei ole mitte üksi maakonnalinn, vaid ka maailmalinn, millele annab suuruse Paide päritoluga maailmakuulus kirjamees Hermann Hesse, kelle vanaisa on siin sündinud. Armastatud klassiku isa ja vanaisa on mõlemad panustanud

Kirna mõis. foto: Margus Vilisoo


JÄRVAMAA Paide arengusse. Kirjanik ise küll eluajal Paidesse ei jõudnud, kuid kasvas üles juttude seltsis, mis vanaisa sünnilinnast pajatasid ning Paide on leidnud kajastamist ka Hesse loomingus. 2017. aastal toimus Paides suurejooneline, tugevalt inspireeriv kultuuriloopäev ja -konverents „Hermann Hesse 140 – Paide päritoluga maailmakuulus kirjamees“, mis tõi kohale muu hulgas külalisesinejad võõrsilt. Rahvarohke suursündmuse sügavamast puudutusest saab osa siinkirjutaja kajastatud artiklist, mis peaks tunnetuslikult tõestama Paide tegelikku suurust rahvusvahelisel areenil. Paide Reopalu kalmistu on väike teeäärne rahupaik linna Türi poolses otsas, mis hoiab Eestimaa erilist „südant” kindlalt maailmakaardil. Siia vaikusemüüride vahele on jäänud igavikku veetma Eestis ja maailmas tuntud suurkujud: • August Wilhelm Hupel (1764–1819) - baltisaksa vaimulik, literaat ja kodu-uurija (tema hauakoht on teadmata, kuid talle on püstitatud mälestuskivi) • Olaf von Stackelberg (1818–1903) - Venemaa viitseadmiral, Mäo mõisnik • Carl Hermann Hesse (1802–1896) - arst, saksa kirjanik Hermann Hesse vanaisa • Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet 1812–1885) • Carl Gotthard Hammerbeck (1800–1870) - vaimulik, esimese eestikeelse kooli rajaja Paides • Eduard Purfeldt (1890–1952) - Paide linnapea 1921–1930

T

üri

– kevade kuninganna

Ilus ja hooldatud kevadpealinn Türi tervitab külalist aedlinnale omase rohelusega. Linn püüab pilku parkide, puiesteede ja kaunite koduaedadega. Kena puhas tehisjärv pakub värskendavat puhkusevõimalust. Pärnu jõel saab korraldada kanuumatku. Tasub siseneda ka muuseumide majja, kirikusse ning külastada käsitööaita. Aktiivset ning arendavat vaba aja veetmist võimaldavad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused ning laadad. Linna üheks suuremaks magnetiks on igakevadine Türi Lillelaat, mis 2019. aasta mais toimub juba 42. korda. Piduliku meelelahutusprogrammiga täiendatud üritus avab lustlikult algavate kevadiste aiatööde hooaja. Oma tooteid reklaamivad aiandusfirmad, puukoolid ja eraaiad. Lillelaat on tõeline massiüritus, kuhu tullakse kokku igast Eestimaa nurgast ja kust lahkutakse sobiva aiakaubaga. Lisainfo: www.tyrilillelaat.ee

Lisaks nostalgiahõngulisele sööklale, pubidele ja kohvikutele pakub kvaliteetset toitlustust raudteejaamas asuv meeldiva miljööga jaamarestoran Külla Jürile, kus gruppidel on võimalus reserveerida endale söömaaeg pika laua taga. Türil asuv Eesti Ringhäälingumuuseum sai laiemalt tuntuks pärast seda, kui siin valmis 1937. aastal tolle aja Euroopa moodsaima antennimastiga raadiosaatejaam. Muuseumi püsinäitused ja ajutised väljapanekud tutvustavad rahvusringhäälingu ajalugu ja arengut regulaarsete raadiosaadete algusest 1926. aastast kuni tänapäevani. Lisainfo: www.rhmuuseum.ee

U

nustamatud mõisad – kunstitööd ja hingehool

Roosna-Alliku kahekorruseline varaklassitsistlik mõisahoone valmis 18. sajandil. 1924. aastal viidi sinna õppetöö, seega hakkas häärber täitma kooli funktsioone. Detsembris tähistatakse kooli sünnipäeva mälumänguga, mil nimeks „Valge roosi jaht“. Mõis on aktiivne turismiteenuse pakkuja. Siin korraldatakse pidustusi, konverentse, seminare ning toimuvad ekskursioonid giidi juhendamisel. Kuni 2019. aasta juunini on mõisahoones avatud Tartu kunstniku Helle Lõhmuse maalide näitus. Autori loomingus on esindatud loodusvaated ja figuraalkompositsioonid, söejoonistused ning õrn akvarell. Käesoleval näitusel domineerivad monumentaalsed õlimaalid, milles väljendub kunstniku armastus suure formaadi vastu. Lisainfo: www.roosnaallikumois.ee

41


Türi ja Paide vahel, teeäärsel müstilisel kõrgendikul paiknev Kirna mõis oma pargiga on ainulaadne kogu maailmas. Siia tullakse kodumaalt kui ka välisriikidest ning siinset kuulsat ja kummalist energeetilist maapinda on puudutanud tulijad Euroopast kuni Tiibetini. Kahekorruselise kivihäärberi peauksed on huvilistele avatud aasta ringi ja sissepääs on lubatud vaba annetuse alusel. Sellesse hoonesse tasub siseneda, sest seal ootavad vahvalt sisustatud, meditatiivse auraga toakesed ja koridorid, mille üle valvavad ja külastajaid õnnistavad seintel asetsevad vaimsete motiividega sõbrad. Rahuliku puhastava küünlaleegi seltsis saab aja maha võtta ning rännuteedele vahelduseks tutvuda iseendaga ja kätelda kõiksusega. Mõisahoone taga laiuvas pargis pakuvad turgutavat puhkamisvõimalust üleilmselt tuntud ravipingid, kuhu tullakse korduvalt oma hädadele leevendust saama. Või siis tehakse esimene uudistav katse – kuidas keegi. Meeleliste naudingute ja hingelise täiustumise eest hoolitsevas mõisamajas on ka toitlustusvõimalus, kuid gruppidel on mugavuse nimel kasulik reserveerida söögikord ette. Lisainfo: www.kirna.ee

L

astega peredele – nalja, puhkust, seikluskirge

Järvamaal perega reisides igav ei hakka ja lastele lusti jätkub. Kareda vallas Müüsleri külas asub Kilplaste teemapark – tuntud muistendile tuginev absurdihuumori keskus kogu perele. Aasta läbi avatud teemapark pakub meelelahutuslikku elamusretke giidi saatel, kus tutvutakse koomiliste kilplaste narritempudega.

Kohapeal saab süüa-juua, praktiseerida käsitööd ning osta meeneid. Lisaahvatlusena kutsuvad ligi viguritega valmistatud spordivahendid, ruumid ja hügieeniasutused. Gruppidel on kasulik külastus ette broneerida. Lisainfo: www.kilplased.ee

Türi Elamuspark asub kesklinnast pisut eemal, looduskaunis Kõrgessaare voorestikus. Sealt saab korraliku adrenaliinilaksu seikluslike atraktsioonide abil, mida möödunud aastal täiendati. Seikluspargi erinevad rajad mängude ja atraktsioonidega võimaldavad õhu- ja tünnisõite, vabalangemist, hüppeid, trossisõitu ja vallatuid vaateid vaatetornist. Pargis saab pidada piknikku. Lisainfo: www.tyrielamuspark.ee

Toosikannu puhkekeskus Türi vallas on suurepärane peokoht eri suuruses seltskondadele. Pakutakse seminariruume, majutust, toitlustust, lõõgastust eri tüüpi saunades ning supluseks kümblustünni. Suveperioodil on võimalus telkimiseks. Toosikannu puhkekeskus asub Eesti suurimas loomapargis, kus elavad muu hulgas põdrad, punahirved, metskitsed ning teised metsaelukad. Toosikannu puhkekeskuses on Eesti kõige uuem jahi- ja laskespordikeskus erinevate lasketiirudega ning laskesimulaatoriga. Lisainfo: www.toosikannu.ee

42 Tammsaare muuseum.


JÄRVAMAA ENDLA LOODUSKAITSEALA Norra-Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks. Inimtegevusest puutumata territooriumil leidub rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid. Lisainfo: www. loodusegakoos.ee

SIMISALU-MATSIMÄE LOODUSRADA Sood, metsad, vanad taluasemed ja taliteed, rabajärved – kõik need meelitavad matkajaid ligi, et ülendada meeli ja toita looduslikku kirge. Ürgsed õpperajad viivad Matsimäelt Simisallu. Need 10-kilomeetrised, suunavate märkidega tähistatud rajad on mõeldud veendunud jalamehele. Matsimäe Pühajärves saab värskenduseks supelda ning selle liivasel kaldapealsel lõõgastuda. Matka lõpp-punktis võtab teelise vastu Kõrvemaa maastikukaitseala külastuskeskus Simisalus – uhke talukompleks, kus etteteatamisel on võimalus mugavaks ööbimiseks. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

S

oovitusi matkasellidele

– metsakohin ja vetevulin

Loodusliku kalliskivina kutsuv Kõrvemaa piirkond korraldab vastavalt aastaajale ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid harivaid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Tuntumad neist on näiteks RMK Kõrvemaa neliküritus (kevadjooks, triatlon, ratta- ja suusamaraton) Sportland Kõrvemaa matkaja suusakeskuses; Tallinna suusamaraton Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses, Swedbank perespordisari (suusamaraton, rattasõit ja metsajooks) Valgehobuse suusa- ja puhkekeskuses, Estonian Cup rattamaraton Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses, presidendimatk Aegviidu ja Jäneda vahelisel suusarajal, orienteerumisvõistlused, kestvusratsutamise võistlused, metsajooksu- ja rattalaagrid. Kõrvemaa terviserada hõlmab endas erinevaid puhkekeskusi – Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskus, Aegviidu puhkebaas, Nelijärve puhkekeskus, Jäneda Turism koos Musta Täku talliga ning Valgehobuse suusa- ja puhkekeskus, kuhu on koondunud võrratud puhkamisvõimalused. See on ainulaadne ja mitmekülgne looduspuhkuse piirkond Eestimaal. Neile, kes ihkavad matkakoti selga vinnata ja särasilmselt teele asuda, soovitaksin nimetatud keskusi.

K

ultuurikatel keeb – uus teater ja ajatu väljamägi

Järvamaa kultuurielu keeb mühinal. Paide Kultuurikeskus kostitab kinofilmidega, kontsertidega, näitustega, ergutab tantsuõhtutega, kutsub kaasa mõtlema kultuuriseminaridel ning lahutab meelt muude eriüritustega. 2018. aastal alustas tegevust Paide kohalik teater, kelle toimekas kollektiiv aitab inimeste lugude ja kogemuste kaudu mõista maailma. Loomulikult on selle mõistmiseks kohale oodatud auväärt publik kõikjalt Eestist. Lisainfo: www.paidekultuurikeskus.ee

Anton Hansen Tammsaare Muuseum Vargamäel on üks Eesti kultuuriajaloo kuulsamaid keskusi. Siia lagedale haljendavale soosaarele tulevad kokku kõik, kes tahavad kontakti astuda eheda Eesti talukultuuri ja aegumatu kirjandusklassikaga. Suviti voorivad siia lisaks autodele ka paljud suured bussid sise- ja välisturistidega. Just siin, Järvamaa jumalikus looduskeskkonnas räägib Eesti armastatuima rahvakirjaniku lapsepõlvekodu kõigile lugusid minevikust. Vabaõhuetenduste aegu muutub suur osa rohetavast maastikust tohutuks autodemereks ja kõikjal sagib sõbraliku sipelgapesana ringi kultuurijanuline rahvamass. Vargamäe muuseum pakub mitmekülgseid elamusi. Talukompleksi külastamise kõrval saab kaasa lüüa meelelahutusüritustel, korraldada koolitusi, kogukondlikke pidustusi, nautida kohalikku toitu jm. Muuseumi lähistel asuvad veel teisedki „Tõe ja õigusega” seotud paigad, vaatamisväärsused. Lisainfo: www.vargamae.ee

43


Tammsaare muuseum Vargamäel on kirjaniku sünnikodu, mis inspireeris teda kirjutama romaani "Tõde ja õigus". Muuseumis saate tutuvuda kirjaniku kultuuri- ja kirjanduspärandiga, otsida ja leida paralleele romaani ning kirjaniku sünnitaluga. Lisaks saate ülevaate 19. sajandi Järvamaa taluelust. Info: +372 5340 0637, +372 3859 020 Grupid ja broneerimine: +372 5340 3461 Vetepere küla, Järva vald muuseum@vargamae.ee www.vargamae.ee


JÄRVAMAA

SÄMMI GRILL Maitsvad toidud elava tulega grillilt iga ilmaga. Menüü koostamisel oleme püüdnud ühendada eestlastele omased lihaküpsetamistraditsioonid ja miksinud sinna maitseid laiast maailmast. Paneme lihad aegsasti grillima, kui ette helistate! Nii saab ilma ootamiseta praed kätte! Toitlustus • seminarid • grupid Oleme avatud iga päev 11-22 Mäo küla, Paide linn. +372 384 6000 Metsvindi tee 2, Haljala. +372 384 6001

www.sammigrill.ee

IMAVERE KÕRTS Imavere kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus WiFi on neli eraldi kõrtsiruumi, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseks WiFi saanud Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus laupäeviti on elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta. Imavere küla, Järva vald. GPS: 58° 43’ 55’’ N, 25° 45’ 51’’ E +372 5646 3044. info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

WiFi

Каноэ WiFi KÕRTS MÄEKÜLA

Mäeküla kõrts asub otse Tallinn-TartuWiFi mnt ääres (94.km). Parklas olemas elektriautode laadiКаноэ mispunkt. Kõrtsi kahel korrusel on 60 istekohta, suvel lisaks terrass. Meie rikkalik toiduvalik on värskelt valmistatud ning taskukohane. Kõrtsi kohv on tunnustatud kui parim jook Tallinn-Tartu maanteel ning meie lihapirukaid teatakse tahta kaugemaltki Eesti otsast! Kiirustavatele külalistele pakume võimalust teel olles söögid ette tellida. Tere tulemast Mäeküla kõrtsi! Mäeküla küla, Paide linn. GPS: 58° 52’ 48” N, 25° 41’ 28” E

+372 384 0463; +372 527 0414; maekylakorts@gmail.com, www.maekylakorts.ee Каноэ

WiFi Каноэ Каноэ

1930. aastate sisseseadega meierei.

WiFi WiFi

Järvamaal Imaveres www.piimandusmuuseum.ee

Õppeprogrammid ja kontserdid. Muuseumi pargis kiigeplats ja naivistlikud müürimaalid 150. ruutmeetril. Avatud maist oktoobrini T – L 11.00 – 17.00 Каноэ Novembrist aprillini T – L 11.00 – 16.00 info@piimandusmuuseum.ee tel: +372 503 3886, +372 389 7533

45


46


Raplamaa Loode-Eestis asuv Rapla maakond jagab koos Järvamaaga kohta Eestimaa südames. See looduslikult liigirikas ja viljakas regioon on lätete paik, kust algavad jõed. Maakonna tähtsaim veelahe on 106 m kõrgune Paluküla hiiemägi, mis tekkis jääaja lõpul. ealinna läheduse tõttu on Raplamaad nimetatud vaimukalt „Tallinna magamistoaks“. Piirkond ja selle inimesed on läbi aegade olnud Eestimaa arengu peegeldajaks, olgu jutt muinasaja vanemate nõupidamispaigast, keskaja suurima ülestõusu algusest või Eesti eepose allikaist. 1950ndatel sündis siin suurim metsavendade organisatsioon, mis võitles vapralt kommunistliku okupatsiooni vastu. Ka taasiseseisvunud Eestis on Raplamaa kandnud tublit isamaalist rolli. Just siin taastati patriootlik Kaitseliit ja siin kasvas külaliikumisest välja üle riigi valgunud ökoturism. Raplamaa suurim väärtus on siinsed inimesed, kes läbi aegade on Eesti kultuuri õitsengule hoogu andnud. Piirkonnaga on seotud polüglotist teoloog ja orientalist Uku Masing, kirjanik ja tõlkija Arvo Valton ning teenekas kultuuriloolane Leo Villand. Maakonna ajalugu on pikk, keerukas ja rikas Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. 1343. aastal puhkes praeguse Raplamaa aladel Jüriöö ülestõus, mis oli eestlaste suur vastuhakk võõrvõimu esindanud Saksa ordule. Üürikeseks saavutatud vabadus läks kalliks maksma. Raevuka rahva mahasurumisega muudeti maa suuresti tühjaks, kuid kangekaelne meel jäi sellest ajaloo tähtsündmusest Raplamaile püsima. 16. sajandi Liivi sõda laastas omakorda rängalt maad ning selle vältel aset leidnud laiaulatuslik ülestõuski ebaõnnestus. Suurim lahing toimus Ruunaveres, kus rahvapärimuse põhjal ulatunud veri hobustele põlvini. Sellest pärineb ka koha nimi. 19. sajandi uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnenud jõulised talurahvarahutused kulmineerusid Mahtra sõjaga, kus mornid Mahtra mõisa teomehed astusid seadusega keelatud teorendi pärast mõisniku vastu. Üksmeelne ülesastumine mõjutas Vene tsaaririigi edasist

Raplamaa – muinaskeskus

ja talupoja jonn

talurahvapoliitikat. Selle märgilise sündmuse mälestuse hoidmiseks asutati Mahtra muuseum, mis tegutseb Juurus. 1905. aasta revolutsioon relvastatud kokkupõrgetega ja mõisate põletamisega kulges praeguse Raplamaa territooriumil tormilisemalt kui mujal Eestis. Tänase maakonna otseseks eelkäijaks oli nõukogude okupatsiooni ajal moodustatud Rapla rajoon. Raplamaa areneb mitmekülgselt ning ootab lähemalt ja kaugemalt teelisi oma rikkalikke radasid avastama. MUINAS-EESTI KESKUS Raplamaa hoiab väärikalt muinasaja hõngu, sest maakonnas on palju linnuseid. Märjamaa vallas kõrguv Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid, mille õuel on teostatud põhjalikud uuringud. Kõnekas keskkond vestab tuulesosinate ja giidi sõnade abil liigutavat lugu muistsete asukate erilisest

Turismiinfokeskus Raplas: Viljandi mnt 4, Rapla.  +372 489 4359 47


Voore tallid

elukorraldusest ja tormilistest taplustest. Esimese pealetungijana proovis Varbola linnuse peal kätt Novgorodi sõjakas vürst Mstislav Uljas, kuid tulutult. Hiljem polnud ka edukamad verel hambaga taanlased ega leedulased. Viimati vormus Varbola kants sõjatandriks jüriöö ülestõusu päevil. 16.–17. sajandil kasutati linnuseõue kalmistuna. Üldsuse laiem huvi muinasehitise vastu tekkis 18. sajandi lõpus ning uurimistööd jätkuvad tänaseni. Puhastatud on linnuse kaev, avatud mitmed eluasemed ja sepikoda. Postidega puukiik ja vanaaegsed relvad meelitavad muinasaja õhustikust osa saama nii üksikkülastajaid kui ka suuri gruppe. Linnuses on korraldatud kontserte. Iga aasta augustis leiavad aset rahvusvahelised puupäevad koos oksjoniga ning pööripäevadel võib kaasa lüüa turgutaval tuleriitusel. Raikküla vallas asub Pakamägi, mis Läti Henriku kroonika põhjal oli eestlaste vanemate nõupidamise ehk kärajate paik. Raikküla kant oli Muinas-Eesti tagala ja viljasalv, eestlastest vanemate vastuvõtja ja toitja – sinna sõjad ei puutunud. Sinna lähedusse jääva Kabala küla inimesed teavad tänaseni mäel kohta, kus jaanilaupäeva õhtul seistes kostvat meie muistsete vanemate hääli. Arvatakse, et just Raikküla Pakamäel süüdati jüriöö ülestõusu märgutuli. Pakamäe amfiteatris saab nautida kontserte ja suveetendusi ning pidada piknikku. Kehtna vallas, Lelle aleviku lähistel asub ürgne Paluküla hiiemägi, mille tipust alla vaadates silitab silmi horisondini ulatuv lõputu rohetav metsameri ja saladuslikud rabamaastikud oma müstiliste veesilmadega. Nõukogude ajal teadsid seda metsaga palistatud kuplit peamiselt kohalikud inimesed, kuid täna võib siin kohata matkajaid, orienteerujaid, jalgrattasportlasi, sise- ja välituriste. Iidse püha kõrgendiku kukil sobitatakse metsastunud nõlvadega sinasõprust küll võisteldes, küll vaikselt liikudes. Matkaradadel aitavad kulgeda informatiivsed teeviidad,

48

värvilised märgistused puudel. Hingetõmbeks annavad võimaluse pingid. Talvel kihab lumevaibaga kaetud hiiemägi suusatajate ja kelgutajate lustlikest kilgetest ning lumesahinast. Talvised suusasõbrad saavad pimedatel tundidel kasutada valgustatud suusaradasid. Varasematel aegadel vähetuntud, kuid tänaseks tõmbekeskuseks kujunenud Paluküla avab kõigile uudistajatele oma võrratu värskuse. Suvised läbisõitjad, matkajad, telkijad ja piknikupidajad ei unusta iial siinset panoraamvaadet lõputule metsavaibale, mis paelub vaatleja pilku igas suunas ja mässib ta meditatiivsesse rahusse. Siit palsamina kaasa võetud pildikesed koos rikkalike looduslõhnadega saadavad lahkujat veel koduteelgi. Hiiemäe lähedal asub Paluküla puhkemaja, mis pakub majutust, sauna, kööginurka ja lõbusat ajaviidet lastele. Lisainfo: puhkemaja.ennistus.ee

R

apla

– kirikumuusika kodu

Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 13. sajandi “Taani hindamisraamatust”, kus mainitakse “8 adramaa suurust Rapala küla”. 13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus, mil tsistertslased ehitasid Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikiriku asula keskpunktiks, mis Põhjasõjas müürideni maha põles. Objekt renoveeriti 18. sajandil.

Nelja kuninga tee. foto: Elvis Antson


RAPLAMAA Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnike. Sel perioodil avati apteek, asutati külakool ja haigla ning rajati tellisetehas. 1900. aastal avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin, 20. sajandi algul valmis uus kahe torniga uusromaani stiilis kirik. Nõukogude ajal nimetati Rapla aleviks, millest sai ühtlasi samanimelise rajooni keskus. 1990ndate algul sai Rapla linnaõigused. Linnas on tore külastada suuremaid kaubanduskeskusi, armsaid poekesi, einestada mõnusates söögikohtades ja kasutada meelelahutusvõimalusi. Teeäärne Viljandi mnt Meie Pubi pakub toitlustust ja ajaviidet vahvas pubiatmosfääris. Kooli tänava kohvik Võiroos kesklinnas kostitab nii sooja toidu kui ka maitsvate pagaritoodetega. Kiirtoidu vajaduse eest hoolitsevad Viljandi mnt Pizzakiosk ja Tallinna mnt Hesburger. Rapla Maarja-Magdaleena kihelkonnakirik on uhkelt uuendatud. Uusromaani stiilis kivist pühakoda on teiste maakirikutega võrreldes ainulaadne oma suurte mõõtmete ja kahe torni tõttu. Kohalik kultuurilooline sakraalhoone mahutab ligi 3000 inimest ning selle avaruse muudavad hubaseks altar, kantsel, elusuurune puidust krutsifiks 15. sajandist ja altariruumi vitraažid. Kirikuaias paiknevad 17. sajandist pärinevad paekiviristid ning Jaan Koorti loodud kuuemeetrine Saaremaa dolomiidist mälestusmärk I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele. Lisainfo: www.eelkrapla.ee

Iga-aastane suurejooneline kultuuriprojekt Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1990ndate algul, koostöös Soome kirikumuusikutega, mille eesmärgiks on maailma muusikapärandi tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on nende aastate jooksul kuulnud mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsazar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100”, A. Dvorak “Missa D-duur”). Suvisel festivalil kõlavad rahvusvahelises õhkkonnas suurvormid, esmaettekanded, koorilaulud, orel, keelpillide ja puhkpillide muusika ning tippsolistid. 1997. aastast väljus festival kiriku müüride vahelt, levides kuldse klassikaga maakonna kõige väiksemate külakirikuteni. Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud Eesti muusikaeliit ning esinejad Euroopast Aasiani. Festivali juures tegutseb Rapla suvekool, mille raames on korraldatud meistrikursuseid keelpillimängijatele, dirigentidele ja lauljatele. Praegu toimuvad kontserdid peamiselt kodupiirkonnas, kuid suurprojektid jõuavad endiselt maakonna piiridest väljaspoole. Lisainfo: www.raplafestival.ee

U

nustamatud mõisad – kärajad ja Kaitseliit

Raikküla klassitsismlikus mõisaansamblis on enamik hoonetest säilinud. Lisaks asub siin mõistatuslik maa-alune ehitis, mille kohta ajalooürikutes info puudub. Vabakujunduslik inglise stiilis park on avatud kõigile külastajatele tasuta. Pargis asub mõisa viimastele baltisakslastest omanikele – Keyserlingidele pühendatud mälestuskivi ja Alexander von Keyserlingi sõbra Otto von Bismarcki 200. sünniaastapäeva tähistav pink. Samas on ka Muinas-Eesti parlamendi Raikküla Kärajad 800. aastapäeva tähistamiseks paigaldatud maastikuinstallatsioon. Mõisa ürikutes seisavad sellised kuulsad nimed nagu Johann Wolfgang von Goethe, Johann Sebastian Bach, Aleksandr Sergejevitš Puškin. 19. sajandi lõpul sai Raikküla omanikuks baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling, kes oma valduste vaikuses kirjutas mitu filosoofilist teost. Neist mahukaim kannab pealkirja „Ühe filosoofi reisipäevik”, mis sisaldab autori elumõtisklusi maailmareisilt 1911.-1912. 1925. aastal asutati Raikküla mõisa lastekodu, mis nõukogude ajal muudeti Raikküla erirežiimiliseks internaatkooliks. Tänapäevase mõisaelu eesmärgiks on säilitada, tutvustada ja arendada kunagist klassitsistlikku esindusansamblit. 2014. aastast korraldatakse üritusi, koolitusi ning mõisast on kujunemas kõrgkultuuri ürituste kants. Lisainfo: www.raikkylamois.ee

49


Neogooti stiilis Alu mõis Alu alevikus kuulus 17. sajandil Uexküllidele ja Wrangellidele. Pärast Põhjasõda vahetas mõi sageli omanikke, kuuludes Rosenite, Bistramite ning Tiesenhausenite omandusse. 19. sajandi keskel läks Alu mõis naabruses asuva Sikeldi mõisa omaniku Otto von Lilienfeldi valdusse, kes lasi lammutada vanad hooned ning rajada uue härrastemaja. 20. sajandi lõpul omandas Alu mõisa peahoone Kaitseliit, kes rajas sinna oma õppekeskuse ning lasi hoone restaureerida. Härrastemaja juures asub maaliline park koos tiigiga. Vähestest säilinud kõrvalhoonetest on silmapaistvam uusgooti stiilis ait. Kogu arhitektuur on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist. Hoones tegutseb Kaitseliidu kool. Külastussoovi korral saab ette tellida eestikeelse giidi tuuri korraldamiseks.

L

astega peredele

– papagoid ja veerevad pallid

Märjamaa vallas Konuvere külas tegutseb omapärane Papagoi Keskus – vaba aja- ja õppekeskus inimestele, kelle harrastus on seotud papagoidega. Keskuses planeeritakse avada Eesti esimene ja ainus papagoide hotell. Kõikidel linnuhuvilistel on võimalus osaleda keskuses korraldatavatel teemaüritustel ning saada abi ja nõustamist. Samuti kuulub teenuste valikusse ürituste ja õppeseminaride korraldamine lastele ja kooliõpilastele, mille põhiteemadeks papagoide uurimine, kaitse, heaolu edendamine ja tutvustamine. Pakutavate teenuste hulgas on Papagoiteater, kestusega 45 minutit. See on huvitav õppeprogramm erilises džunglis koos piraadiga, kes näitab pea kõiki papagoiliike, andes õpetliku mängulise etteaste koos rääkivate papagoidega. Etendus on mõeldud peredele, lastegruppidele (lasteaiad, koolid), firmadele, pensionäridele ja linnuhuvilistele. Välijalanõudega keskusesse sisse ei pääse! Papagoi Keskuse elamuslikud külastused peab eelnevalt broneerima! Lisainfo: www.papagoi.ee

Põnev uuendatud bowlingusaal GoBowl Raplas kutsub kõiki aktiivselt lõõgastuma. Esindatud on uus maailmatasemel bowling’u radade- ja tulemuste haldamise süsteem – SYNC, mida leidub vaid üksikutes Eesti bowlingusaalides. Siin jätkub rõõmsaid emotsioone igale vanuseastmele. Laste jaoks on kõikidel radadel automaatsed rennipiirded. Seega ei pea kõige pisimgi muretsema, et tema visatud kuul renni kukuks. Ekraanidel ilutsevad uhiuued lahedad animatsioonid, mis ei jäta kedagi külmaks. Suurematele on reedeti ja laupäeviti alates kella seitsmest tavalise bowling’u asemel öö-bowling. Radadel kumab lisaks neoonvalgusele „diskovalgus“. Baaris saab süüa ja juua. Privaatruumis võib pidu- või seminari pidada kuni 20-pealine seltskond. Olgu siis tegemist sünnipäeva, firmapeo, koolituse või muu üritusega. Tellida saab nii täielikku kui osalist toitlustust. Lisainfo: www.gobowl.ee

S

oovitusi matkasellidele

– vesiroosid ja ujuvmajad

Eidapere lähedal laiuvasse Mukri rabasse viib laudtee. Rabas asuv Mukre järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 hektari suurune veesilm, kus saab ujuda. Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Rabas asub 14 m kõrgune vaatetorn. Nelja kuninga tee tähistab jüriöö ülestõusust osa võtnud

50


RAPLAMAA PARVEMATKAD Kes otsib meeleolukat kohta sünnipäevaks, kevad- või suvepäevadeks, meeskonnakoolituseks, tiimi- või kliendiürituseks, on teretulnud Vigala jõele vahvasse parvekülla, mis koosneb ujuvatest majadest ja parvedest. Ujuvmajadesse mahub koolitust pidama kuni 50 inimest. Suures parvemajas annab sooja kamin ja pakub tegevust suur peo- või koolitusruum, einestamiseks on köök. Samas on duširuum ja tualetid. Majas on ka saun, kuhu mahub korraga kuni 12 inimest leili võtma. Lisainfo: www.parvematkad.ee

K

ultuurikatel keeb

eestlastest nelja kuninga teed Padiselt Paidesse. Matkaraja pikkus on 160 km. Teekond kulgeb läbi 14. sajandi olustikuga seotud paikade, nagu näiteks muistsed eestlaste linnused ja vaenlase eest peitu pugemise kohad. Lahedatel radadel on võimalik aasta ringi liikuda jalgsi, rattaga või autoga. Teele jäävad toidukauplused ja bensiinijaamad. Loosalu-Paluküla õpperada (7 km) võimaldab poolepäevast matka mitmekesisel maastikul. Retk algab Loosalu soosaarelt ja jõuab välja Paluküla hiiemäele, mis on Loode-Eesti kõrgeim tipp. Loosalu rabas asuv samanimeline järv on suurim rabajärv Eestis. Kuimetsa karstiala (3 km) on Eesti üks suuremaid ja ainulaadsemaid. Karstilehtreid leidub erineva kujuga ja läbimõõduga. Huvitavad on karstikoopad ja kanalid. Koopaid on viis, millest mõnesse inimenegi sisse mahub. Kevadel on karstiala veega täidetud, suvel liigub vesi sügavamates karstikanalites. Maantee ääres annab juhatust karstiala skeem. Velise looduse- ja kultuuri õpperada (70, 40 või 30 km) algab Sillaotsa Talumuuseumi juurest ja sobib läbimiseks nii jalgratta kui autoga. Raja kogupikkus on 70 km, moodustades kaks ringi algpunktiga Velisel. Saab valida kas 30 km või 40 km matka. Pikem kulgeb Veliselt üle Valgu ja Nurtu Jämeda kaudu tagasi alguspunkti. Lühem aga Veliselt üle Velisemõisa ja Päärdu Seljamäele ning Kilgi kaudu kõrvalepõikega Sulule tagasi algusesse. Õpperada on soovitav läbida jalgratastel, kuna suurem osa vaatepunkte jääb maanteede lähedusse. Valdavalt eramaal asuvate objektidega tutvumisel tuleb kinni pidada igaüheõigusest. Lisainfo: www.velise.ee

– Mahtra malk ja Valgre vaim

Juurus asuva Mahtra Talurahvamuseumi püsinäitus tutvustab peamiselt maarahva elu 19. sajandil ning tolle aja tuntuimat talurahva vastuhakku baltisaksa mõisnike ülemvõimule Eestis – Mahtra sõda. Muuseumile kuulub Eeru kõrts, mis on ainus Eestis säilinud ehe talupojakõrts, kus muuseum korraldab üritusi. Korraldatakse kultuuri- ja teadusüritusi ning gruppidele saab tellida lasteprogramme ja täiskasvanutele mõeldud muuseumiprogramme. Muuseumist 4,5 km kaugusele Mahtra sõjaväljale on 1933. aastal püstitatud ausammas. Muuseumi ja tema partnerite koostöös sünnivad vahvad ekskursioonid ja üritused Juuru ja Hageri kihelkondades ning Raplamaal mujalgi. Lisainfo: www.mahtramuuseum.ee

Järvakandi Klaasimuuseum kogub ja tutvustab Eesti klaasitööstuse ajalugu. Lisaks klaasi käsitsi valmistamise ja masinatega tootmise tutvustamisele on avatud väike klaasikäsitöökoda. Täielik ülevaade püsiekspositsioonist on võimalik vaid giidi juhendusel. Tutvustus kestab 45–60 min. Lisainfo:www.klaasimuuseum.ee

Rapla Kultuurikeskus hoolitseb entusiastlikult kohaliku kultuurielu eest ja hoiab traditsioone. Väärikas vanuses olevas endises seltsimajas toimuvad arvukad sündmused ja edeneb isetegevus. Kultuurset eneseteostust saavad praktiseerida eri vanusegrupid paljudel aladel. Kultuurikeskuses saab vaadata kino, teatrit ja kuulata kontserte. Omaette elamust pakub Raimond Valgre teematuba, kus armastatud heliloojaga saab koos mõtelda ja vaikust kuulatada. Eesti muusika suurmehe lapsepõlveaastate tihe side Raplaga ongi teematoa sünni aluseks. Kultuurimajas tagab toitlustuse hubane kohvik. Keskuse kodulehelt leiab infot tulevaste sündmuste kohta. Lisainfo: www.raplakultuur.ee

51


RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL

27.06-14.07 2019

XXVII

27.06

Rapla kirik FESTIVALI AVAKONTSERT

TALLINNA KAMMERORKESTER

Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Risto Joost

Kontserdile eelneb kell 18.00 vestlus-kohtumine helilooja Tõnu Kõrvitsaga

28.06 Kehtna kirik TROMPETI-PARAAD Neeme Ots, Aarne Ots, Villem Endel Tiits, Mattis Johan Mere

30.06 Käru kirik PALVERÄND Oliver Kuusik tenor, Virgo Veldi saksofon, Tiia Tenno orel 02.07 Järvakandi kirik AVE MARIA Kristina Vähi sopran, Tiina Kärblane klaver, luule Margus Prangel

03.07 Rapla kirik KIITUS LOOJALE Ott Indermitte bariton, Liis-Helena Väljamäe viiul, Hille Poroson orel 09.07 Vahastu kirik ÕHTU ARGENTIINA VÄRVIDES Massimiliano Viapiano bariton, Itaalia ja kammeransambel 11.07 Rapla kirik EUROOPA GALA J. Morton viiul, UK, F. de Damas vioola, Norra, E. Wehse tšello, Saksamaa ja NOORED TALENDID 12.07 Velise kirik MAA JA MERI KIIDAVAD Ansambel TRISKELE

13.07 Vigala kirik ORATOORIUMI- JA OOPERIGALA Pille Lill sopran, Massimiliano Viapiano bariton, Itaalia, Suvekooli lauljad, kontsertmeister Tiina Kärblane

14.07 Rapla kirik JA MA KUULSIN HÄÄLE VOX CLAMANTIS, dirigent Jaan-Eik Tulve

RAPLA RAHVUSVAHELINE SUVEKOOL LAULJATELE JA KEELPILLIMÄNGIJATELE 8.07-13.07

Kontserdile eelneb kell 18.00 vestlus-kohtumine festivali patrooni EELK peapiiskop Urmas Viilmaga

Registreerimine avatud 6. juunini

WWW.RAPLAFESTIVAL.EE 52

Rapla vald

Märjamaa vald

Türi vald

Piletid 5-15€


RAPLAMAA

tla Mõisas on taastatud viinatootmise traditsioonid. Lisaks keraamikale valmistame nüüd Atlas ka kangeid õunanapse. Ettetellimisel korraldame mõisaekskursioone ja degusteerimisi.

Atla Mõisa Kooli ruumes on avatud kauplus ja piparkoogitöökoda, kus valmistatakse keskaegses stiilis vormidega piparkooke ja küpsiseid. Ettetellimisel korraldame töötubasid, mis on põnevad ja väga mängulised. Töötuba lõpeb alati parima piparkoogivalmistaja kroonimisega.

Atla Mõis Rapla vald, Raplamaa www.keraamika.ee • Raivi Juks, +372 504 0563

Meil on veel palju muudki huvitavat.

Tere tulemast!

WiFi

VALTU SPORDIMAJA Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. WiFi Lisaks on olemas 3 rannavolle väljakut, jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada, valgustatud liuväli, bassein 4x25m, massaažibassein, solaarium, juuksur, toitlustamine, tenniWiFi seväljak, võimla (sulgpall, võrkpall, korvpall, lauatennis, tennis), jõusaal, saunad, infrapunasaun, massaažitool. Läheduses WiFi raudteejaam. Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E +372 489 2490; www.valtuspordimaja.kehtna.ee WiFi

Каноэ

WiFi

53


54


Läänemaa Lääne maakond asub Lääne-Eestis, jäädes tervenisti Lääne-Eesti madalikule. 415 km pikkust rannajoont liigestavad Haapsalu, Matsalu ja Rame laht ning Noarootsi ja Puise poolsaar. Suuremad saared on Vormsi ja Osmussaar. Läänemaal kuuled Matsalu lahe kaldal kuninglike lindude hääli, tutvud Puise, Kiideva ja Haeska kaluriküladega, armud Haapsalu promenaadi ja spaade tervisepakettidesse ning saad osa Valge Daami süngest saatusest. Leiad õige hingamisrütmi joogafestivalil ja saad sinasõbraks võluvate saarte ja randadega. äänemaa on ajalooline maakond, mille materiaalses kultuuris peegelduvad kontaktid Rootsi alaga. Omanäoline kultuuripiirkond kujunes arheoloogiliste leidude põhjal välja rahvaste rännu ajal.  13. sajandi algul kirjutatud “Ynglingite saaga” kohaselt tungis 600. aasta paiku Rootsi kuningas Ingvar oma sõjaväega Adalsyslasse ja rüüstas kohas nimega Stein. Kindlam on Läänemaa samastamine skandinaavlaste seas kasutusel olnud kohanimega Vik, mis tähendab lahte, merekääru või abajat. 13. sajandil oli Läänemaal seitse muinaskihelkonda, millest suuremad ja mõjukamad Ridala (Rotalia) kihelkond loodeosas ja Soontagana (Sontagana) lõunaosas. Läänemaa on olnud Saare-Lääne piiskopi ja Liivi ordu valitsemise all ning kujunes maakonnaks (Haapsalu kreisiks) 17. sajandiks. Maakond oma ajaloolistes piirides likvideeriti 1950. aastal ning jagati rajoonideks. Praegune Lääne maakond loodi 1990. aastal, seoses maakondade taastamisega. Nüüdisaegne Läänemaa hõlmab oma ajaloolisest territooriumist vaid keskmise osa. Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi. Siin laiutab muinasjutuline Matsalu rahvuspark. Suurima jõena voolab Ka-

Läänemaa

– saladuslikud saared ja põhjamaade Veneetsia

sari jõgi (127,3 km) koos lisajõgedega. Suurima järvena sillerdab Sutlepa meri (203,3 ha). Matsalu lahe põhjakalda Haeska linnutorni peetakse parimaks omataoliseks Põhja-Euroopas. Torni ümbruse rannaniidud ja madalaveeline laht on eriti kevadel üks rändlindude eelistatuim peatuspaik. Mais näeb siin toitumas tuhandeid valgepõsk-laglesid ja hanesid. SAARTE JA RANDADE VÕLUMAA Noarootsi ja Nõva säilitavad puutumatut loodust. Mõlemad on ideaalsed surfamiseks, purjetamiseks, marjakorjamiseks, kalastamiseks ning lihtsalt vaikuse nautimiseks. Mööda rannikut reisides on see asendamatu peatuspaik. Noarootsi pärl on tema loodus koos nelja riikliku kaitsealaga: Nõva ja Osmussaare maastikukaitsealad ning Silma ja Leidissoo looduskaitsealad.

Turismiinfokeskus Haapsalus: Karja 15, Haapsalu.  +372 473 3248

55


Noarootsi – see on mereäärsed liivaluited, männimetsad, rannaroostik ja kaunid liivarannad. Tõeline mereliste maa! Nõva piirkond esindab soolaamasid, väikejärvi ning marja- ja seenerikkad metsamassiive. Kilomeetrite pikkune laulvate liivadega rannik on Eesti üks parimaid supelrandu. Siinse linnuriigi uhkusena poseerivad sookured, luiged, tedred, metsised ja kotkad. Lindude rändeperioodil lendab siit läbi tuhandeid arktilisi veelinde. Nõva rändavate suudmetega liivamaa jõgedel on kohati läbi luidete kaevatud kanjonilaadsed sängid. Nõva Püha Olevi kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest ja üks väiksemaid Eestis. Kiriku omapäraks on erineva kujundusega puupingid naistele ja meestele. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mis legendi kohaselt sai nime Islandi viikingi Orm (ehk madu) järgi. Kirjalikes allikates mainitakse Vormsit esimest korda 1391. aastal. 1944. aastani olid Vormsi asukateks rannarootslased, kelle esivanemad saabusid saarele 13.–14. sajandil Lõuna-Soomest ja Ida-Rootsist. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Värskuse ja puhtuse otsijatele mõjub palsamina saare mitmekülgne liigirikas loodus. Vormsil saab ringi sõita bussi ja autoga, kuid parimat kogemust pakub matk jalgrattal. Vormsi tunnusmärkideks on romantiline kadakane Rumpo maasäär, rootsikeelsed kohanimed ja 14. sajandil ehitatud Püha Olavi kirik, mille juurde kuulub maailma suurima, enam kui 330 pae- ja liivakivist rõngasristi kogumiga kalmistu. Siin rännates kohtad traditsioonilist rannarootsi taluarhitektuuri, kohtud Saxby kliburannaga ning saad osa salapäraste järvede ja allikate ilust. Mereäärsed aasad, rändrahnud ja majakad haaravad sind lennult oma võluriiki.

56

Puutumatu loodusega Vormsi sobib puhkusepaigaks rahu armastajatele ning rannarootsi ajaloo huvilistele. Kunagisest paiksest elulaadist annab ülevaate Sviby talumuuseum, mis on fotode ja põgenenute mälestuste põhjal terviklikult taastatud rannarootsi talu. Paralepa rand Haapsalus on üks soojema mereveega liivarandasid Eestis. Supelranna läheduses on võimalus kasutada tasulist dušši ja WC-d Thalasso spaahotell Fra Mares. Rannas on välitualetid, riietuskabiinid, laste mänguväljak ja võrkpalliplats. Kohapeal müüakse suupisteid, jäätist ja karastusjooke. Ametlik rannahooaeg kestab 01.06–31.08. Iga päev töötab rannavalve kl 10–22. Vajalik jälgida hoiatuslippude värve! Lääne-Nigula vallas Elbiku külas Roosta puhkeküla juures asuv liivarand on üks parimaid Loode-Eestis. Rannas on 80 kohaga parkla, laudteed ratastoolis inimestele ja riietuskabiinid. Müüakse suupisteid ja jooke. Kõrval asuvas puhkekülas leidub aktiivse puhkuse võimalusi: minigolf, tennisemäng, seikluspark ja bowling. Samas on ka majutus- ja toitlustusvõimalus. Suvel saab Roostal õppida lohe- ja purjelauasurfi, sõita aerupaadiga või aerusurfi- ehk SUP-lauaga.

H

aapsalu

– ravimuda kullasoon

Haapsalu linn Haapsalu lahe lõunakaldal on Tallinnast vaid ühe sõidutunni kaugusel asuv romantiliselt kumav „Põhjamaade Veneetsia“, nagu seda rohkem kui 730-aastast linna hüütakse.

Haapsalu kuursaal. foto: Ivar Leidus


LÄÄNEMAA 13. sajandil asutatud linn on läbi aegade võõrustanud kuninglikke kõrgusi ja vaimuhiiglasi, olnud suveparadiisiks külalistele igast ilmakaarest. Seda Saare-Lääne piiskopkonna sajanditevanust keskust meenutavad iidsed lossivaremed ja toomkirik, kus augusti täiskuuöödel kohtutakse salapärase Valge Daamiga. Oma jäljed linna ajaloo- ja kultuurimaastikule on jätnud nii rootsi kui vene aadelkond. Hindamatu väärtusega meremuda ja selle raviva toime tõttu on ahvatlevate puhkusepakettidega Haapsalu õitsvaks suvituskeskuseks, hoides ajalooliselt populaarsust nii vene tsaariperekonna kui ka baltisaksa aadlike seas. Eestis ainus algsel kujul säilinud puitpitsiline kuursaal, vanad mudaravihooned, romantilised puumajad, kaldapromenaad koos allikapaviljoni, paadisildade ja merre ankurdatava jääkaru-skulptuuriga on linna silmapaistvad aarded. Sisenema meelitavad meeldejäävad muuseumid, galantsed galeriid ja magusalt lõhnavad kohvikud. Üle lugemist paluvad piiskopilinnuse kellatorni trepiastmed ja kokku rehkendamist raudteejaama perrooni meetrid. Lapsepõlve meenutuseks passib suurepäraselt teemakeskus Iloni Imedemaa. Nimelt üle maailma armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraator Ilon Wikland veetis lapsepõlve Haapsalus, elades 1930ndatel vanavanemate juures, Linda ja Rüütli tänava nurgal. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive, mistõttu leiab tema loomingust Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi. Eestist pärit kuulsa rootsi kunstniku lapsepõlvekodu on vaadeldav ainult väljast. Haapsalus on linnatuurist puhates mõnus torgata varbad merevette ja loomulikult ei saa üle ega ümber kuninglikust kohtlemisest, mida pakuvad spaade tervistavad protseduurid.

Kuulsus siinsete mudavannide taevalikust toimest ulatub üle maailma. Haapsalu linna ja selle tervendavatesse andidesse on lihtne armuda.

U

nustamatud mõisad – iidsed leiud ja põlised pärnad

Saare mõis (Lyckholmi mõis) oli varem rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas, praeguse asukohaga Lääne-Nigula vallas Saare külas. Selle ostis pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen, misjärel anti mõis edasi isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. 1919. aasta maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta. Mõisa keskosa haris Friedrich von Rosen koos abikaasa Hedwigiga kuni ümberasumiseni 1939. aastal. Praegune Saare mõisa kompleks sai taastatud 21. sajandi alguseks. Taastatud on muu hulgas 18. sajandi hobusetalli varemed esialgses stiilis, kus praegu asub Lyckholmi muuseum. Lyckholmi atmosfäär annab ülevaate Noarootsi ajaloost, pearõhuga Eesti Vabariigile aastatel 1918.–1940. Eksponaatidena kõnelevad ajastute keeles majapidamistarbed ja tööriistad, mida kasutati omal ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel. Kõik, kes te soovite näha siluri ajastusse (443–419 miljoni aasta eest) kuuluvaid kivistisi ja fossiile ning muid ajalooväärtusi, tulge aga kaema! Liivi jõe väikesel saarel (Koluvere külas Kullamaa vallas) särab atraktiivse arhitektuuripärlina 13. sajandist pärit Koluvere mõis (loss). Eesti mõisate ühendus valis 2018. aastal pompoosse Koluvere lossi ka Eesti parimate mõisate hulka. Silmapaistva ajalooga Koluvere loss on ainus eraomanduses olev kastell-linnus Eestis. Sajandite jooksul rüüstatud, põletatud ja ülesehitatud kuninglik kants pakub pärast pikka restaureerimist suurepärast võimalust nii eriliste sündmuste, ametlike vastuvõttude ja seminaride-koolituste läbiviimiseks kui ka töisteks ja privaatseteks koosviibimisteks. Kristall-lühtritega valgustatud, maalidega kaetud ja kaminaleegist soojendatud restoran mahutab korraga kuni 40 inimest. Alumise korruse võlvkaarte vahelt leiavad suitsusõbrad sigariruumi. Esinduslik ballisaal passib hästi nii ametlikeks üritusteks kui ka kuninglikeks lossipulmadeks. Rahuliku puhkuse tagavad paksude seintega, erineva suuruse ja värvilahendusega toad. Võlvkaartega saunakompleksi lõõgastavad võimalused peletavad eemale viimasedki pinged ja mured. Valikus on Soome saun, aurusaun, mullitünn ja puhkenurk. Saunakompleksi saab tellida suupisteid ja jooke. Tule ja lülita end argisekeldustest välja ning tee seda lummava lossi kaitsvate võlvide all! Lisainfo: www.koluvereloss.com

57


L

astega peredele – turnime terviseks ja

kallistame klassikuga

Lääne-Nigula vallas Elbiku külas rõkkab Roosta Seikluspark, pakkudes põnevust, seiklust ja tõelist eneseületust. Seikluspark erineb enamikest teistest erakordse elamusliku projekti poolest. Elementide kinnitusel on kasutatud puid säästvaid paigaldusmeetodeid, mitte naelu. Roosta rõõmumaa pakub lõbusat ajaviidet peredele, põnevat võistlust meeskonnamängudeks, vahvat elamust koolilastele ja eneseületust kõigile, kes kardavad kõrgust, sest just nende jaoks korraldatakse ka öiseid ronimisretki. Seikluspargis on kolm erineva raskusastmega rada: sinine, punane ja must. Soovitatav on tulla kohale sportlikus rõivastuses. Ronimiselamused on tagatud iga ilmaga, välja arvatud äikesega. Pakutakse toitlustus- ja majutusteenust. Pakkumisel erinevad teemapaketid: lõõgastav puhkus looduses, perepakett, rannaromantika, lastele ja koolile, ränduri pakett. Särtsu jagub kõigile! Lisainfo: www.roosta.ee

KÄTELDES MAAILMAKLASSIKUGA Haapsalus Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna majas jutustavad oma armsat lugu Iloni toad. Lugemistoas ja küünlasaalis leiavad aset kirjanduslikud ja muusikalised lasteüritused. Ülakorruse mängutoas kutsuvad oma seltsi lasteraamatud, videofilmid ja muinasjutuplaadid.

Valge Daami aeg. foto: Arvo Tarmula

Raamatukogu sisehoovis lisab lusti laste mänguväljak Iloni aed koos atraktsioonidega. Väiksemate laste mänguvajadused katavad siin vedrukiiged, liivakast, pink, liurenniga Ronja loss koos lavaga ja kiiged. Iloni aed sai nime Haapsalus elanud Ilon Wiklandi järgi, kes on kuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraator. Haapsalu Kooli tänava Iloni Imedemaa on  lastele ja peredele suunatud teemakeskus, mis põhineb armastatud illustraatori joonistustel. Elamusi pakuvad galerii, kino- ja näitusesaal, Karlssoni tuba, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad.

S

oovitusi matkasellidele

– libedad laukad ja kummaline korallriff

Lääne-Nigula vallas Rõuma külas innustab teele asuma Marimetsa rabamatkarada (9 km). Raja algusosas olev pinnastee kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algav laudtee viib läbi madal-, siirde- ja kõrgsoo laugasteni välja. Teed juhatavad suunaviidad. Marimetsa rabas näeb mitmekesist linnustikku ja tai-

58

Roosta seikluspark. foto: Indrek Raag


K

LÄÄNEMAA

ultuurikatel keeb – “OM”, daam ja aurav kohv

Iga-aastane Joogafestival – see on jooga, muusika, tants ja veganite elustiil. Tegevused nii teadjatele kui ka kõigile, kes sellest seni on vaid mõelnud. Tutvustatakse ja proovitakse erinevaid joogastiile ning nauditakse pidulikku suminat alkoholita. Gurmaaniminutid mööduvad tervistava taimse menüüga. Vabaõhuprogramm tõmbab energiad käima Haapsalu piiskopilinnuse hoovis. Tervisekaupade turg, loengud ja töötoad valdavad meeli siseruumides. 2012. aastal hoo sisse saanud idamaise hõnguga holistilisel suursündmusel on osalejate arv olnud aukartust äratav. Festivalil esinevad parimad joogaõpetajad Eestist ja välismaalt. Kavas on tegevused meestele, naistele, lastele, noortele ja eakatele, algajatele ning kogenud joogatajatele. Tule sinagi ja saa osa väest ning rahust! 2019. aastal hingavad kõik kokkutulijad ühes rammestavas rütmis 27.–28. juulil. Lisainfo: www.joogafestival.ee

mestikku. 9 km rajast 5 km kulgeb laudteena. Rada on kohati märg, mistõttu võta kindlasti kaasa kummikud! Jalgrattaga liikumine on sel rajal võimatu! Matkaraja alguses on infotahvel Marimetsa looduskaitseala kaardi ja raja skeemiga. Laudrajal leidub kolm puhkekohta. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 meetri kõrgune vaatetorn. Mitmete sootüüpide ja laugaste kõrval väärivad vaatamist kindlasti ka Marimetsa oja ja Kuresilma mägi. Uljal ekslejal on vajalik teada igaüheõigust! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Vormsi vallas Fällarna külas hüüab läbi karge meretuule enda seltsi Huitbergi matkarada (3 km), mis laiub Vormsi maastikukaitsealal. Viimase põhiväärtuseks on piirkonnale iseloomulikud pärandkultuurmaastikud, haruldaste liikide elupaigad ning kasvukohad. Vormsi saare keskel kuusemetsas seisab Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel on näha kivistisi ja lubjakiviõnarustel endale kasvupaiga leidnud kaitsealuseid sõnajalgu. Ringikujuliselt läbitaval rajal toetavad teekäijaid puidust suunaviidad, infotahvel, pink ja laud. Sõidutee ääres on parkimisvõimalus. Kindlasti tutvuge kaitseala eeskirjaga ja igaüheõigusega! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Valge Daami aeg on juba kolmkümmend aastat olnud Haapsalu suve üks tähtsündmusi. Augustis täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks. Kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi. Toomkiriku ristimiskabeli aknal võib neil täiskuuöödel silmata salapärase naisterahva kuju. See ongi legendaarne Valge Daam, keda pärimuse põhjal karistati ammustel aegadel üleastumise eest ja müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina sisse. Sealt tuleb ta juba sajandeid ennast ilmarahvale ilmutama ja hapras vaikuses oma saatust kurtma. 2019. aastal mähib traditsiooniline Valge Daami aeg Haapsalu oma müstilisse loori 16.–18. augustil. Tule ja tunnista legendide linna salapära! Lisainfo: www.valgedaam.ee

Vormsi hoovikohvikute päeval on Vormsi saarel paljud hoovid avatud kõigile huvilistele. Seda selleks, et aidata uudistada Vormsi inimeste eluolu. Näidatakse päikesepaneelide abil toimivat elamist; loomi, linde ja palju muud põnevat. Igas kohvikus pakutakse omatehtud jooki, sööki, kala ja isetehtud asju. Täistuuridel töötavad ka täikad. Usinamad saavad „suure mängu“ abil kõik kohad läbi kammida ning koguda punkte ülesandeid lahendades või küsimustele vastates. Auhinnaks on ehe Vormsi omatoodang. 2019. aastal virgutab Vormsi hoovikohvikute päev kõiki uudistajaid 20. juulil. Lisainfo: www.vormsi.ee

59


HAAPSALU KUURSAAL

WiFi

Haapsalu kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Kuursaali suverestoran paWiFi kub maitsvaid kohapeal valmistatud küpsetisi, a la carte menüüd, grupi- ja lastemenüüd, laia jookide valikut. Suvel toimuvad kontserdid ja teatrietendused, õhtuti on elav muusika. Avatud on merevaatega rõdu, ilusa ilma korral töötab jäätisekohvik. Kuursaal on ka sobiv paik sündmuste tähistamiseks ja pulmade pidamiseks. Avatud: P-N 12-22 / R-L 12-23 Promenaadi 1, Haapsalu. GPS: 58° 57' 1" N, 23° 32' 15" E WiFi +372 5646 2466; info@kuursaal.ee; www.kuursaal.ee

WiFi Каноэ Каноэ MÜÜRIÄÄRE KOHVIK

Romantiline kohvik Haapsalu vanalinnas! Müüriääre kohvikust on saanud üks Haapsalu tuntumaid söögikohti. Eriliseks teeb selle koha sümbioos kõigest heast, milleks on suurepärane toit, omanäoline interjöör, hea aura, lilleline tagahoov, „miljoni WiFiimelised koogid, kohvilõhn, muusika, Каноэ dollari vaade“ linnusele ja kellatornile, tuttavad-sõbrad, keda juhuse tahtel kohtad just Müüriääres. Soovitame kindlasti maitsta Каноэ meie kohviku hitt-toodet – vaarika-beseerulli. Olete oodatud iga päev! Karja 7, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 52” N, 23° 32’ 12” E WiFi +372 473 7527; kohvik@muuriaare.ee; www.muuriaare.ee

60


LÄÄNEMAA

KASSIMAJA KODUMAJUTUS HAAPSALUS Majutus on kahes eraldi sissepääsudega korteris, 1920-ndatel ehitatud puumaja teisel korrusel. Mõlemas korteris on suur tuba kahe eraldi voodiga (lisavoodi võimalus), söögituba, köök (kõige vajaminevaga söömiseks ja söögi tegemiseks), pesemisruum ja WC koos. Sisehoovis on ruumi 3 autole, väliterrassil grillimise võimalus. Metsa 58, Haapsalu linn. GPS: 58° 56’ 24” N, 23° 33’ 7” E +372 554 3827; +372 553 2442 jyrikasper@kassimaja.eu; www.kassimaja.eu

刀漀漀猀琀愀 倀甀栀欀攀欀‫ﰀ‬氀愀 漀渀 愀瘀愀琀甀搀

㌀㘀㔀 瀀攀瘀愀 愀愀猀琀愀猀

刀伀伀匀吀䄀 䠀䄀䄀倀匀䄀䰀唀

㈀㔀  瘀漀漀搀椀欀漀栀琀愀 簀 ㌀㈀ 瀀甀栀欀攀洀愀樀愀 簀 ㄀㈀ 猀愀愀氀椀 簀 㜀 猀愀甀渀愀

眀 眀 眀 ⸀ 爀 漀 漀 猀 琀 愀 ⸀ 攀 攀   簀   爀 漀 漀 猀 琀 愀 䀀 爀 漀 漀 猀 琀 愀 ⸀ 攀 攀   簀   㔀 ㈀ 㔀   㘀 㘀 㤀 㤀

61


62


Hiiumaa Hiiu maakond ehk Hiiumaa asub Loode-Eestis, hõlmates Hiiumaa saare, Kassari saare, seda ümbritsevad väikesaared ja laiud. Laidudest suurim on Vohilaid. Hiiumaal kasvad kokku mühisevate metsade, kohiseva mere, kuldsete liivade ja soojendava päikesega. Su viibimist õnnistavad allikavesi ja naeratavad hiidlased, Orjaku linnuparved ja Kärdla supelrand. Sind võõrustavad Kõrgessaare viinaköök ja ergutavad hõrgud kohvikutepäevad. iiu maakonna ainus omavalitsusüksus on Hiiumaa vald, ainus linn Kärdla linn. Pärast taasiseseisvumist on maakonnas olnud Emmaste, Käina, Pühalepa, Kõrgessaare vald ja Kärdla. Maakonna kõrgeim punkt on Tornimägi (68 m merepinnast), pikim jõgi Luguse jõgi (21 km), suurim järv Tihu Suurjärv (85 ha) ja suurim soo Pihla raba (3050 ha). Rannajoone kogupikkus on umbes 326 km. Esimesed Hiiumaa asukad olid hülgekütid, kelle laager asus Kõpu poolsaarel 5000 aastat eKr. Muinasaja lõpus oli Hiiumaa Saaremaa hõredalt asustatud tagamaa. Keskajal jagati see Mõõgavendade, seejärel Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Saare idapoolne kolmandik kuulus ordule, ülejäänu piiskopile. Hiiumaa saare ajalooline saksakeelne nimi Dagö (ladina Dageida) tuleb rootsi keelest ja tähendas algselt päevasaart. Ordu alade keskus pani aluse hilisemale Pühalepa kirikukihelkonnale ja Hiiu-Suuremõisa mõisale. Piiskopkonna aladel tekkis Keina kihelkond. 1627 eraldus Reigi kirikukihelkond Pühalepa kihelkonnast ja 1866 Emmaste oma Keina kihelkonnast. 17.–20. sajandini kuulus praegune Hiiu maakonna ala Läänemaa ehk Haapsalu kreisi koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes 1564. aastal rannarootslaste külast, mis kasvas kiiresti pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. 1941. aastal põletasid taganevad punaarmeelased Kärdla kalevivabriku maha ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.

Hiiumaa

– rannad, laiud ja

kohvilähkrid

Hiiu maakond loodi omaette üksusena 1946. aastal, kui ala eraldati Läänemaast. 1950. aastal moodustati sellest Hiiumaa rajoon. 1990 taastati Hiiumaa maakond, mis 1991. aastal nimetati ümber Hiiu maakonnaks. Hiiumaa vald moodustus 2017. aasta haldusreformiga. Hiiumaa saar Läänemeres on mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate inimeste keskus, kuhu on alati põhjust tagasi tulla. 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel 10 kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja need sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast maailma ühe vanima saare. Hiiu saar on Eestis looduslikult üks ainulaadsemaid paiku, kus maastikutüübid vahelduvad peadpööritava kiirusega, põimudes kaunite ja miniatuursetena omavahel kokku.

Turismiinfokeskus Hiiumaal: Hiiu 1, Kärdla. +372 504 5393

63


Suviti meelitavad külastajaid kilomeetritepikkused liivarannad Tahkuna ja Kõpu poolsaarel. Hiiumaad ümbritsevad väikesaared muudavad piirkonna eriti värvikirevaks. Üle kahesaja saare ja saarekese hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata suuremaid metsaseid saari. Ümbritseva mere tõttu erineb Hiiumaa kliima Mandri-Eesti omast, pakkudes rohkem päikest ja vähem vihma. Nalja armastav, looduslapse hingega hiidlane seisab loodusele lähedal ning arvestab temaga. Siin viibides oled omaks võetud looduse lemmiklaps. Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks majandusharuks on tööstus, millest ühe suurema osa moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on ehitus, kaubandus, turism ja transport. Suvehooajal on enamik saare elanikest seotud turismisektoriga. Tegeletakse ka kalanduse ja põllumajandusega. Suurim kalandusettevõte on AS Hiiu Kalur ja suurim põllumajandusettevõte Hiiumaa Agro OÜ. Hiiumaa hästiliigendatud rannajoon pakub toredaid puhkevõimalusi. Päevitamiseks ja supluseks sobivad liivarannad asetsevad enamasti saare põhjaküljel. Kõpu poolsaare läänetipus asuvad Eesti parimad surfirannad, kus selle populaarse spordiala harrastajad on pidevateks külalisteks. Tähelepanuväärne on Eestis ainulaadne Ristna neeme lõunakülje järsu kallakuga rand, kus pind on kaetud jämedakoelise liivaga ning meri läheb sügavaks mõne sammu kaugusel veepiirist. Tuntumad rannad on Kärdla, Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina, Ristna ja Kaleste. KÕNELUS KIVIGA JA VESTLUS VEELINNUGA Kõpu Ojaküla Põrgukivi asub Kõpu asulast 1,6 km edela poole, Ojaküla metsavahimajast 250 meetrit. See on neli-

64

nurkse põhiplaaniga rabakivigraniidist rahn, millel on näha lainjas rõhtne lõhepind, mille kohalt kagunurgast on eraldunud tükke. Teelt nähtav, saarepuu kõrval külitav samblikuga kaetud rahn on looduskaitse all. Ümbruskonnas laiub osalt võsastunud karjamaa männipuudega. Rahnust lõuna pool metsas ja metsaservas on suurte rahnude külv. Kivi saanud oma nime huvitaval viisil. 1939. aastal Vene sõjaväebaaside rajamise aegu kavatsetud rahn lõhata, milleks puuriti laele kolm auku. Nende ümber esinevad vaondid, mis meenutavat Kuradi sõrmejälgi. Siit ka nimi: Põrgukivi. Rahnu pikkus 7, laius 6,2, kõrgus 3,4 ja ümbermõõt 19,6 meetrit. Orjaku linnuvaatlustorn Hiiumaa vallas Orjaku külas on Eesti üks suurimaid omalaadseid. Kevadel ja sügisel näeb tornist tuhandeid rändlinde peatumas puhkuseks Käina lahel. 1254. aasta Hiiumaa jagamise dokumendis mainitud Orjaku on väike, kuid elujõuline küla oma turismiettevõtluse, sadama, loodusraja ja linnuvaatlustorniga. Torni roninute silme ette kangastub kaunis maastik, mis on osa Kassari maastikukaitsealast, koosnedes maismaast ja merealast. Peamiselt hakkab silma Käina laht, mis eraldab Hiiumaad Kassarist. Laht pälvis 1998. aastal rahvusvahelise tähtsusega märgala nimetuse. See meenutab juba rohkem rannikujärve, mille muudavad maaliliseks 23 pisikest saarekest. Siin pesitseb koos metsalinnustikuga umbes sada linnuliiki ning läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat


HIIUMAA uju- ja sukelparti. Huvitavamad pesitsejad on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas. Laht on madal, kuid mudarohke ning muda omadused võrdväärsed Haapsalu ravimudaga. Teisel pool paistab kätte Jausa laht, kuid silm haarab rohkem külamaastikku väikesadama ja tuletornidega. Vaatlustorni esimese korruse väljapanek seletab ülevalt nähtut lahti.

K

ärdla

– kohvilähkrite kodulinn

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal) on Hiiu maakonna halduskeskus ja Hiiumaa valla sisene linn, millest voolavad läbi Nuutri ja Lumumba jõgi ning Kärdla oja. Kärdla asub Tareste lahe (Kärdla lahe) lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule, kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna lääneosas pärlendavad arteesia allikad. Kärdla on olemuselt parklinn, kus on palju kõrghaljastust, aedu ja valdavalt väikesed hooned. Keeleteadlane Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime Kärrdal tõlkinud kui Võsaoru. 450 miljonit aastat tagasi langes Kärdla lähedale meteoriit, mille tagajärjel tekkis 4 kilomeetrise läbimõõduga ja 400–500

meetri sügavune Kärdla kraater. Meteoriidikraater on mattunud ja praeguses reljeefis vähemärgatav. Kärdlat on esimest korda mainitud 1564. aastal, kui siin asus rootslaste asundus. Aastaks 1810 oli enamik Rootsi peresid lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud Hiiu-Kärdla kalevivabriku tõttu. 1847–1890 moodustas piirkond vabrikuvalla. Kärdla kirik valmis 1863. aastal peamiselt annetuste toel. 1920 sai Kärdla alevikuks, kolmanda astme linnaks aga 1938. 1946. aastal sai Kärdla maakonnalinnaks, 1950 rajoonikeskuseks. Alates 1990. aastast on Kärdla taas maakonnalinn. Kärdla rahvast nimetatakse kohvilähkriteks, kuna pärimuse järgi olevat Kärdla alevi mehed vabrikusse tööle minnes lähkriga kohvi kaasa võtnud. 2011. aastal valiti Kärdla Eesti laulupealinnaks. 2013 ühines linn Kõrgessaare vallaga Hiiu vallaks ning Kärdlast sai vallasisene linn. 2017. aasta haldusreformiga moodustati kogu Hiiumaad hõlmav Hiiumaa vald, misjärel sai Kärdla osavalla staatuse. Kärdla osavallal on oma osavallakogu, osavallavanem ning oma lipp ja vapp. 1863. aastal valminud Kärdla kiriku ehituseks andsid lähipiirkondade parunid 2000 rubla. Ülejäänud annetused laekusid vabatahtlikelt. Kodakiriku tüüpi pühakoja läänefassaadi kattis Eestis ainulaadne lahtine kellatorn. Askeetliku arhitektuuriga vaimutempel on stiilne kultuurimälestis ning üks unikaalsemaid meie tööliskirikute hulgas. Kärdla supelrand on madal ja lauge, pinnakate osaliselt rohune, kuid merepõhi liivane. Vette minekut kergendab puidust sild. Vaatlemiseks on puuskulptuurid, lastele mänguplats ja kiiged. Rannas asub kauni merevaatega kohvik/ööklubi Rannapaargu. Vaatamisväärsusena asub siin merepiiril suur Kärdla rannakivi/rändrahn. Sellesse on raiutud kaks joont aastaarvudega 1893 ja 1967, mis näitavad, kui kõrgele vesi neil aastail võimsa tormiga küündis. Rannapargis asub kultuurimälestisena hiiurootslaste kalmistu, kus maa peal on näha vaid ühe maetu (surnud 1848) haual olev raudrist. Loodushuvilistele saab Kärdla sadamast kevadest sügiseni alguse seiklusrikas väikeste laevadega mereretk, mille käigus vaadeldakse hülgekolooniat. Retk viib ka laidudele, tutvuma imelise loodusega. Programm on mõeldud rühmadele. Linnapark katab linna alast 5,2 hektarit. Esimene osa pargist rajati 19. sajandil, kiriku valmimise järel Kirikupõllu-nimelisele kohale. Suurem puude istutamine toimus 20. sajandi algul, millega hiljem jätkati. Linnapargis on Kärdla lauluväljak. Hiiumaa esimene üldlaulupidu peeti siin 1926. aastal, mida juhatas hiljem üldlaulupidude üheks juhiks saanud helilooja ja koorijuht Tuudur Vettik. Kohaliku spordielu pärusmaa on Kärdla staadion, mis ühtlasi on ainus täismõõtmetes staadion Hiiu maakonnas. See jalgpalliväljak on Kärdla Linnameeskonna koduväljak. Hiiumaa käsitöömeistrite pood kaupleb ajaloolises kalevi-

65


vabriku hoovis, kus on müügil unikaalsed käsitöötooted, kohalikud kehahooldustooted ja kodukaunistuseks sobivad kaubad. Selle katuse all hoomad Hiiumaa eheda käsitöö olemust. Kui soovid Hiiumaa lähedalt värskelt püütud kala mekkida, siis külasta kauplus-kohvikut Kala ja võrk, mis asub linna sissesõidu ääres. Kalapüügi hooajal saad koos kaluritega minna merele saaki nõudma ja lasta asjatundjal kala kohapeal ära fileerida. Kaupluses on müügil ka kalastustarbed.

U

nustamatud mõisad – salajane aed ja põlenud lubi

Hiiumaa vallas Suuremõisa külas asub barokkstiilis Suuremõisa loss/mõis, mille ehitas 18. sajandil krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock. Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes päris mõisa oma emalt, loobus sellest võlgade tõttu ning 1796. aastal vahetas Suuremõisa omanikku. 1920. aastal mõis riigistati ja peahoones hakkas tegutsema kool. Lossi muuseumituba tutvustab mõisa ajalugu, kehakinnitust pakub kohvik-restoran ja meeneid müüb suveniiripood. Kauni interjööri, hoonete ja põneva ajaloo kõrval saab tutvuda Hiiumaa ametikooli aiaga ja inglise stiilis pargiga. Imekaunis “salaaias” aga segunevad kevadlillede lõhnad õuna-, ploomi- ja kirsiõite aroomidega. Lossis, mis on avatud septembrist maini, toimuvad kultuuriüritused ja harivad loengud. Giidiekskursioonid toimuvad eelneval kokkuleppel. Lisainfo: www.suuremoisa-loss.eu

Kohvikute päev

Kõrgessaares asunud Kõrgessaare mõis oli 17. sajandil Jacob de la Gardie kesksemaid Eesti valdusi, kust peeti laevaühendust Stockholmiga. Pärast Põhjasõda vahetas mõis mitu korda omanikke. Peahoone on hävinud. Täna domineerib mõisasüdames suur maakivist viinavabrik, kus asub söögikoht ja majutuskeskus. See on 1881. aastal ehitatud suurejooneline historitsistlik hoone, mille ees on väike vana tiik jahutusvee tarbeks ja kaldal 1989. aastal avatud mälestuskivi 1941. aastal põhja lastud tulelaevale Hiiumadal. Viinavabrik on säilitanud oma ajaloolise väliskuju. Säilinud on veel ait, valitsejamaja ja kaks lubjapõletusahju. Viinaköögi külalistemajas on 19 tuba. Kõigis neis TV ja WIFI. Dušid ja tualetid koridoris. Kasutuses suur saun. Gruppide toitlustamine tellimisel. Kompleks koos restoraniga on külastajatele avatud suvehooajal 25.06.–18.08. Lisainfo: www.viinakook.com

L

astega peredele – madal seiklus ja ürgne

66

tareke

Kärdla rannas, kohvik Rannapaargu lähedal möllab muhe madalseikluspark, kus on tegevust suurtele ja väikestele. Pargis on kaks rada, millest üks noorukitele ja täiskasvanutele ja teine väikelastele. Suurematele mõeldud rada on maapinnast ühe meetri kõrgusel, väikelaste oma poole meetri kõrgusel. Mõlemal neist on omad väljakutsed nende läbimisel. Siin


HIIUMAA 15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rada koosneb pikemast Orjaku (2 km) ja lühemast Roostiku (0,7 km) ringist. Marsruudil on linnuvaatlustorn koos vaatealustega, mudasild, katusealusega puhkekoht ja osaliselt laudtee roostikus. Õpperada sobib hästi ka lastega peredele, sest väiksem ring on jõukohane ka päris tillukestele. Vaatlustornist veelindude jälgimine on põnev elamus nii suurtele kui väikestele. Lühike roostikuring viib mööda laudteed läbi kõrge roostiku Silmakarele. Rada on tähistatud nooltega. Hiiumaa vallas Hiiumaa puhkealal asub Rebastemäe õpperada (1,5 km), paiknedes Lääne-Eesti vanimas ja kõrgeimas osas, Kõpu poolsaarel Kaplimäel, mis on Hiiumaa kõrguselt teine mägi (63,5 m) ja Rebastemäe vaatetornidest avanevad ilusad vaated üle metsa ja mere. Jalgsi läbitav ringikujuline rada on tähistatud nooleviitade ja rajalintidega ning selle alguses asub kaitseala tutvustav infotahvel. Teekonda ilmestavad luitepealne palumännik, astangualune liigirikas salumets, looduslik vana kuusik tormimurruga. Kuusikus võluvad vaadet igihaljas kääbuspõõsas ja harilik harakkuljus. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

tallad võrk- ja laudsildadel, vuhised õhus erinevatel kiikedel ja laskud trossidega oma valitud kõrguselt. Iga ilmaga avatud seiklusrada, kus paraku turvavarustus puudub, on kasutusel omal vastutusel! Hiiumaa vallas Sarve külas paikneb Pähkli ürgtareke. Eriline, ürgne, omanäoline, jämedatest palkidest ja paksu mätaskatusega saun-tareke sobib suurepäraselt lõõgastavaks puhkuseks. Majas on kööginurk ja saun. Pähkli ürgtareke sobib hästi lastega peredele, sest siin saavad lapsed seigelda enda loodud muinasjutus ja vanematelgi on kõik võimalused mõnusaks puhkuseks. Õuel on lõkkease ja püsiva elukoha on siin leidnud kolm imearmsat alpakat. Ehtsa ürgse elamuse annab puhas maalähedane kuivkäimla. Pähkli taluke – see on maailm Hiiumaa metsade vahel. Pakume majutusteenust, võimalust tutvuda seebikoja tööga, uudistada käsitööpoe väljapanekut ja siinset ürgset mööblit. Osaleme toitlustusüritustel. Väike Pähkli lahke pere ootab kõiki suurtele elamustele! Lisainfo: www.farmerkalle.com

S

oovitusi matkasellidele

– lehvita lindudele ja tõuse torni!

Hiiumaa vallas Orjaku külas vonklev Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina laht on liigirikka linnustikuga, kuhu kuulub umbes 190 liiki. Sügisel peatub siin kuni

K

ultuurikatel keeb – kalla kohvi ja köida salmikut!

Augusti esimesel nädalavahetusel muutub Hiiumaa lõhnavaks kohvikute saareks, kuna siis pakub traditsiooniline üritus Hiiumaa kohvikutepäevad unustamatut maitse- ja seltskonnaelamust. Hiiumaalt kodumaine kohvikutepäevade traditsioon just alguse saigi, kuna toimusid need ju esmakordselt 2007. aastal Kärdlas. Pealegi tuntakse Kärdla rahvast juba alates 19. sajandist kohvilähkrite nime all. 2019. aastal saavad kõik huvilised osa aromaatsest ja maitseküllasest saarepärasest kohvikutepeost, kus 1.–4. augustini on avatud ühepäevakohvikud üle terve Hiiumaa: 1. augustil Kassari saarel ning 2.–4. augustini kõikjal mujal Hiiumaal. Löö kampa ja tunne end tõelise kohvilähkrina! Kärdla linnas, endises kalevivabriku direktorite elamus asub Hiiumaa Muuseumi peahoone Pikk Maja. 19. sajandil ehitatud pikk hoone on tänaseni säilinud pikim puumaja Kärdlas. Püsiekspositsioon tutvustab lisaks kalevivabriku arenguloole vabrikusakste ja tööliste igapäevaelu ning nähtaval on tööstushoone esinduslik makett. Väljapanekut ilmestavad Kärdla Vanaparuni Robert Eginhard von Ungern–Sternbergi (1813–1898) ning tema abikaasa elusuuruses kujud. Avatud meene- ja raamatupood, kus laias valikus Hiiumaa käsitööd ja suveniire. Pikas Majas toimuvad ka töötoad, mis suveajal on jagatud mitmete muuseumide vahel. Töötubades saab valmistada pulmatutte ja köita salmikuid. Need aktiivsed meisterdamised on mõeldud 6–22 liikmelistele gruppidele, alates 12. eluaastast. Lisainfo: www.muuseum.hiiumaa.ee

67


Kalana puhkeküla Ootame teid puhkama Hiiumaa läänetippu, Eesti päikesepaistelisemasse ja sademetevaesemasse paika. Parim koht, kus puhkust veeta! Puhkeküla on ideaalne paik peredele ja väiksematele sõpruskondadele, kes hindavad privaatsust, aktiivset tegevust ning puhkust looduses. Suvehooajal avatud kämpingumajad ja Kaluri külalistemaja asuvad Kalana sadama vahetus läheduses. Hooned on ehitatud Skandinaavia stiilis ja asuvad kauni männimetsa veerel. Aastaringselt avatud Vanaõue puhkemaja on valminud 2015. aastal. Puhkemaja asub merest 500 m kaugusel männimetsas. Võimalus korraldada firmaüritusi ja suvepäevi. Magamiskohti on kokku 100.

Vanaõue puhkemaja. Vanaõue puhkemaja asub Kalana külas, Kalana sadamast 500 m kaugusel. Puhkemajas on 2 magamistuba, milles kokku 6 magamiskohta. Beebivoodi võimalus.Lisaks täisvarustusega avatud köök/elutuba ja saun. • internet • elektrikerisega saun • väliterrass • grillinurk • laste mänguväljak

Kaluri külalistemaja. Külalistemajas on 6 tuba kuni

12 inimesele, lisavoodi võimalus. Kõikides tubades on dušš ja tualett. Maja teisel korrusel asub rõduga suurem tuba, kust avaneb kaunis vaade merele. • täisvarustusega köök • avar kaminasaal • väliterrass • laste mänguväljak (100 m)

16 kämpingumaja. Kämpingumajad paiknevad Kalana sadama vahetus läheduses kõrvuti Kaluri külalistemajaga. Igal majal on privaatne väike rõdu laua ja toolidega. Maja juures on võimalus grillida ja kasutada välikööki. Dušid ja tualetid asuvad eraldi hoones. Laste mänguväljak (100 m)

Kalana küla, Hiiumaa vald. +372 538 21844 • info@kalana.ee • www.kalana.ee


HIIUMAA

PIHLA TURISMITALU Asume Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Kõpu tuletornist 1 km kaugusel lõuna suunas. WiFi Majutamiseks on Pihla talus 2 puhkemaja, kokku 10 tuba. Voodikohti on kokku 40, vajadusel lisavoodite võimalus. Oodatud on telkijad ja karavaniautod. Toitlustame hooajal WiFi (juuni-august) 40-kohalises toidutares a´la carte menüü alusel, muul ajal ettetellimisel. Pakume koolituste ja seminaride läbiviimiseks konverentsisaali (40 kohta). Hobid: marjakasvatus, käsitöö. Ootatud on ka tublid töökäed! Kõpu küla, Hiiumaa vald. GPS: 58°54’22”N, 22°12’58”E Каноэ +372 5647 0091; +372 5698 2123; pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla

WiFi

Каноэ MÄNNILIIVA PUHKEMAJAD

Asume Hiiumaal Sääre külas. Majad paiknevad mändide ja kadakate vahel, üksteisest eeКаноэ WiFi mal, et nautida privaatsust ja kaunist loodust. WiFi Majutuseks kolm maja, kokku 14 kohta (+7 lisakohta). Majades köök, dušš, wc, kamin, saun. Suur telkimisalaWiFi ja telgi kohta broneerima ei pea. Lõkkeplats ja grillimise võimalus. Каноэ Lastele kiik, ronimispuu, liivakast, WiFi batuut ja palju ruumi jooksmiseks-mängimiseks. Sääre küla, Hiiumaa vald. GPS: 58° 57’ 37” N, 22° 54’ 42” E +372 513 7865, +372 513 9865 (rus); info@manniliiva.ee; WiFi www.manniliiva.ee

WiFi WiFi Каноэ

XV Hiiumaa Pärimusmuusikafestival

18.–21. juuli 2019

FOLK

15

www.hiiufolk.ee

DanielКаноэWiFi otsi) slund(Ro Каноэ Wik WiFi

WiFi

HIIU

Каноэ

WiFi

WiFi

Curly Strings & Band (Kanada) April VerchКаноэ ekt – The Heritage Proj Каноэ Johansonid Tõnis Mägi Каноэ WiFi Каноэ Madingma(Belgia) Naised Köögis Untsakad

CätlinКаноэ Mägi Nedsaja küla bänd Каноэ Mari Jürjens

Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ Каноэ

Marek Sadam ja Sadamasild Laikrete pereansambel Robirohi jpt

Õpitoad Lastepesad Loodusmatkad jpm

69


70


Saaremaa Lääne-Eestis asuv Saare maakond ehk Saaremaa on Eesti läänepoolseim maakond, kuhu kuuluvad Saaremaa, Muhu, Abruka, Ruhnu, Vilsandi ning väiksemad saared ja laiud. Saare maakonnas kohtud kange rannarahvaga, koged taeva puudutust Kaali meteoriidikraatri serval ja vaatled Vilsandil lesivaid hülgeid. Hingad sisse tervist Muhu kadakatest ja sulad meloodiatesse Saaremaa Ooperipäevadel Kuressaares. estikeelne nimi Sarma esineb ajalooallikas esimest korda aastal 1490. Ajalooliselt jaotub maakond paljudeks kihelkondadeks, mille hulgas Kaarma, Muhu, Pöide ja Ruhnu. Esimesed märgid inimasustusest pärinevad 8000. aasta tagusest ajast. Muinasaja lõpus oli siinne rahvas tuntud meresõitjate ja mereröövlitena. Nende alistamine eestlaste muistses vabadusvõitluses oli ristisõdijatele kõige keerukam, see saavutati 1227. aastal. Siis jagati Saaremaa Liivi ordu, Riia linna ja Saare-Lääne piiskopi vahel. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu. 16. sajandi Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla. 1560–1572 valitses hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased. Ametlikult liituti Venemaaga Uusikaupunki rahulepingu alusel 1721. aastal. 19. sajandi lõpuni oli Saaremaal eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem eraldi maakond (kreis). Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi. 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond säilis. Saaremaa strateegiliselt tähtsa kohana oli lahingutandriks nii I kui ka II maailmasõjas. Muhus ja Saaremaal, eriti Sõrves peetud lahingud (Muhu väina dessant, Tehumardi lahing, Sõrve lahingud) olid Eesti alade raskeimad ja pikimad. Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks. 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon. Hiljem moo-

Saaremaa – Läänemere

särav saladus dustati Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati. Merelise kliimaga Saaremaal on liigirohke taimestik, millest haruldasemad on jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas, saaremaa robirohi, alpi võipätakas, lõhnav käoraamat, soohiilakas ja kärbesõis. Suurim kaitseala on Vilsandi rahvuspark. Saaremaal koos Muhuga on veel 15 maastikukaitseala, 17 looduskaitseala ning 31 muud kaitseala. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on 82. Maakonna loodus pakub palju rohkemat kui vaid kadakaid ja mererandu. Elamuslikeks retkedeks sobivad Saaremaad ümbritsevad väikesed saared. Abrukal lõhnab laialeheline mets, Vahasel ehivad maastikku rändrahnud, Vilsandi võlub 100 aasta vanuse rahvuspargi ja rändlindude tiivasahinaga. Ruhnu kutsub oma laulvate liivadega, Kesselaid põneva pankrannikuga. Kõinastu on tuntud läbi mere viiva jalutuskäigu

Turismiinfokeskus Kuressaares: Tallinna 2, Kuressaare.  +372 453 3120

71


poolest. Viidumäe looduskaitseala ja kogu Saaremaa kõige kõrgem koht on Raunamägi (54 m üle merepinna). Samas on saare kõrgeim vaatetorn (30 m), mille otsast avanevad oivalised vaated üle metsamassiivide. Maakonda saabudes tasub kindlasti ära vaadata Maasi ordulinnuse varemed, Angla tuulikumägi, Panga pank, Odalätsi allikad ja Sõrve poolsaar. Enamik regiooni ettevõtetest tegelevad põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega. Ülejäänud esindavad mitmesuguseid valdkondi. Laevandusega on seotud AS Saaremaa Laevakompanii ja AS Saarte Liinid. Elektroonikatööstuse esirinnas opereerib Enerpoint Saare OÜ. Puidutöötlusega tegelevad OÜ Sandla Puit ja OÜ E-Laube. Saared võluvad oma salapära ja kättesaamatusega. Saarele jõudmine on nagu maadeavastaja meretee, mis muudab sihtkoha magnetiks. Saartele toovad parvlaevad ja lennukid. Kättesaamatuse tunne aga jääb, sest ööpimeduses transport ei liigu. Saare maakonna paigad on kinkinud Eestile kangeid poegi, kelle hulgas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, vaimulik Jaan Tammsalu ja pedagoog Lauri Leesi.

sandi on Eesti läänepoolseim saar, kus asub Eesti üks suuremaid hallhüljeste lesilaid ja peatub tuhandeid veelinde. Metsade haruldaste taimeliikide hulka kuuluvad endeemne saaremaa robirohi ja luuderohi. Paekivipaljandites leidub fossiile ja kivistunud koralle. Pargi koosseisu kuuluvalt Harilaiu poolsaarelt leiad liivaluited, mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Rahvuspargi keskus asub Loona mõisas, kus on vaatamiseks püsiekspositsioon, filmid mereelustikust ja loodusest. Rahvuspark on hästi avastatav ka jalgrattal. Eesmärgiks on kaitsta Lääne-Eesti saarestiku mere- ja rannikumaastikke ning kultuuripärandit. Rahvuspargi ala jääb Natura 2000 võrgustikku ning on kantud rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimistusse.

TAEVAKIVI, VAIMUVÄGI JA LUUDEROHI Saaremaa vallas Kaali külas kõneleb kosmilises keeles Kaali meteoriidikraatrite väli. Umbes 7600 aastat tagasi kukkus siia meteoriit, tekitades suuri purustusi ja mille lööki on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Õhus lagunenud meteoriit sadas maha tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat kraatrit. Maailma noorimate tuntud hiidkraatrite hulgas on Kaali kaheksandal kohal. Kaali meteoriidikraatrite väli on Eesti haruldasim ja Euraasia efektseim loodusmälestis ning kõige paremini ligipääsetav ja säilinud kraatriväli Euroopas. Unikaalne paik sümboliseerib universumi jõudu ja planeedi haavatavust. Külastajatele on siin avatud Kaali külastuskeskus, milles asub meteoriitika- ja paekivimuuseum, konverentsisaal, hotell, saun ja kauplus. Tule tunnistama taevaliku saadiku kohalolu väikese planeedi väljavalitud maalapil!

Saaremaa lõunarannikul asub maakonnalinn ja halduskeskus Kuressaare, olles Eesti läänepoolseim linn. Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg, mille kõrval on kasutusel olnud eestikeelne kohanimi Kuresaar (aastast 1933 Kuressaare). 13.–14. sajandil paiknes Kuressaares sadamakoht, kuhu koondusid kõik ümbruskonna tähtsamad teed. Kuressaare alev sai 1563. aastal linnaõiguse Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt. Mitmetel 18. sajandi Vene kaartidel kasutati Kuressaaret kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani. 19. sajandil asutati siin mudaravila, millega Kuressaare sai

Lisainfo: www.kaitsealad.ee

K

uressaare

– muutlike tuulte pesa

Lisainfo: www.kaali.kylastuskeskus.ee

Muhu Katariina kirik on varagooti stiilis kaunis ehitis, mille interjööris on kõrged mõigasroietega domikaalvõlvid ja ristvõlvid. Kooriruumi seintel on säilinud 1330. aastatest seinamaalide fragmendid. Trepile viiva ukse kohal on kirikuseina müüritud 12.–13. sajandist pärinev haruldane trapetsikujuline hauaplaat. Muhu kirik on üks kaunimate proportsioonidega maakirikuid Eestis, mille kantsel on üks vanimaid Saare maakonnas. Kirikut on kasutatud kaitserajatisena ja kroonikas mainitud aastast 1267. Lisainfo: www.eelk.ee/muhu

Vilsandi rahvuspargis väljendub looduse ilu kaunite orhideede, rändavate linnuparvede ja hülgevaatluse kaudu. Vil-

72

Kuressaare loss


SAAREMAA kuurortlinnaks. 1878. aastal avati Wildenbergi nahavabrik, mille sisseseade viidi I maailmasõja ajal Venemaale. Nõukogude ajal kandis linn nime Kingissepa, Saaremaalt pärinenud enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi. Kuressaarel oli omavalitsuse staatus 1990–2017, kuni haldusreformini, millega kõik Saaremaa kohalikud omavalitsused ühinesid Saaremaa vallaks. Suur osa linnast on orienteeritud turismile, mistõttu kuuldub siin soome, rootsi, saksa ja muid keeli. 2017. aastast kannab Kuressaare päikesepealinna tiitlit. Vanalinnas on säilinud Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse kirik, kaubahoov, vana veski, sadamaait ja vanaaegseid elamuid. Samuti rootsiaegsed baroksed raekoda ja vaekoda. 17. sajandil ehitatud raekoja initsiaator oli krahv Magnus Gabriel De la Gardie. Suursugune raekoda esindab põhjamaade barokki, kandes ehtena raidportaali dateeringuga 1670. Teise korruse saali lage kaunistab Eesti kõigi aegade suurim laemaal. Esimesel korrusel on raegalerii ja turismiinfokeskus. Kuressaare piiskopilinnus ehk Kuressaare loss vahendab Saaremaa möödanikku. Linnus on rajatud 14. sajandil ja selles asub Saaremaa Muuseum püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega. Piiskopilinnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltikumis. Esteetilise elamuse kõrval annab stiilne arhitektuur külastamisel mitmekülgseid ajalooteadmisi, aidates saavutada kontakti keskajaga. Suviti seavad laskurmeistrid linnuse hoovis üles märgilehed, vibud, ammud ja nooled, proovides silma teravust ja käe kindlust. Kõik külalised võivad kaasa lüüa. Võhikutele loetakse õpetussõnad peale ja igaüks vinnastab nööri vastavalt oma võimetele. Kuressaare Kuursaali hoone avati 1889. aastal. Keskosas ehk valges saalis oli restoran, paremas tiivas suveteater, kus esinesid peamiselt Saksamaalt saabunud trupid. Pärast I

maailmasõda esinesid Eesti näitlejad. Kuursaalis on avatud restoran, toimuvad kontserdid ja töötab vabaõhukino. Teisel korrusel asuvad külalistetoad. Kuressaare supelrand on üks soojema mereveega liivarandasid Eestis, mis madala vee ja sooja lahe tõttu sobib lastega peredele. Rannas on riietuskabiinid, lastele atraktsioonidega mänguväljak, kus saab ronimist, kiikumist ja liivas hullamist harrastada. Ametlik rannahooaeg 01.06–31.08. Vahti peab rannavalve. See on mõnus linnasuvituse koht, kus noortele pakub tegevusi Kuressaare noortekeskus ja kostitab kohvik. Georg Ots Spaa hotell rõõmustab külastajaid igast ilmakaarest oma saunade ja basseinidega. Suplusbasseinis loovad meeleolu vägevad värvilahendused maheda valgusega. Aasta ringi avatud välibassein muudab suveaja kevade ja sügise arvelt pikemaks. Minibasseinis on veealune massaaž. Mullivannis haihtuvad stress ja väsimus. Sooja ja külma vee kontrastbasseinid hoolitsevad väsinud jalgade eest. Saunadest on olemas aurusaun, leilisaunad ja sanaarium. Kuressaare Spordikeskuses asub kolm korvpalliväljakut. Lisaks korvpallile on pallimängusaalides võimalus võrkpalliks, saalihokiks ja saalijalgpalliks. Spordikeskuses asub veel kergejõustikuhall kahe tenniseväljaku, jõusaali, tõstenurga, maadlus-, judo ja aeroobikasaaliga. Samuti on olemas sulgpalli ja lauatennise mängimise tingimused. Keskuses on kohvik, õppeklass ja saunad. Kultuurikeskusena on tuntuim Kuressaare Linnateater. 19. sajandi algul ehitatud hoone on varem olnud nii Eesti Seltsi maja kui ka Peterburi salanõuniku suvila, mis ärkas uuele elule 1990ndate algul. Saarerahva turvatunnet hoiab sümboolselt Tauno Kangro valmistatud skulptuur, mis kujutleb Saaremaa vägilast Suurt Tõllu koos tema naise Piretiga. Kiigu sinagi üle lainete Kuressaarde ja tunne vabastavat mereõhku!

U

nustamatud mõisad – Vilsandi võlu ja Muhu müstika

Saaremaa vallas Loona külas keskajast pärinev Loona mõis kuulus 16. sajandil perekond Lode’le, kes ehitasid selle välja kivist kindluselamuna ja mida on esmamainitud 1506. aastal. Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud kivist mõisahoone on ehitatud 17.–18. sajandil. Praeguseni säilinud klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi algul. Hoonete ümbrust ilmestab meeleolukas pargiala. 1990ndatel renoveeritud mõisahoones on külalistemaja ja restoran. Korrastatud pargis tõllakuur, tiigi ääres ait-kuivati, aednikumaja ja näitusemaja. Viimases asub Vilsandi rahvuspargi teabepunkt, püsinäitus rahvuspargi ajaloost ja piimakelder. Lisainfo: www.loonamanor.ee/et/mois

73


Muhu saarel Pädaste külas sädeleb kultuuripärlina Pädaste mõis, mille varasem ajalugu ulatub 16. sajandisse. 17. sajandi lõpus õitses Pädastes härrastemaja ja kõrvalhoonete rõõmuks viljapuuaed. Hoone esist muruväljakut raamistavad kahes reas aukartust äratavad maakivist kõrvalhooned, millest esimesena ehitati hobusetall ja tõllakuur. Peahoone tähtsamates ruumides on osaliselt säilinud iidsed seinad. Siin viibides liigud kujutlustes tagasi kaugesse minevikku. Mõisas on luksuslik spaahotell, majutus, toitlustus ja elamuspaketid. Pädaste mõis – see on rahulik luksus eksootilisel kadakalõhnalisel Muhu saarel. Lisainfo: www.padaste.ee

L

astega peredele – keeda teed ja silita sebrat!

Saaremaa vallas Kihelkonna alevikus Loona mõisa lähedal tegutseb Miku Metsapark, kuhu on aasta ringi kõik oodatud. Siin on võimalik kätt proovida endiseaegsete metsatöödega, harida end metsasaaduste kasutamise küsimustes või tutvuda niisama uidates kohaliku taimestikuga. Lõkketulel saab keeta taimeteed. Käeharjutamiseks võid puud voolida ja vibuga märki lasta. Kasutusel vanaaegne ronimisrada. Eriti oodatud on lasterühmad ja pered, kuid ka suurtele jätkub tegevust küllaga. Sissepääs metsaparki tasuta. Lisaks saad siin teavet retkede, ökomatkade ja muude vahvate tegemiste kohta Vilsandi rahvuspargis ja kogu Saaremaal. Soovijad viiakse ka Vilsandile. Võta seltskond kokku ja tule vaatama-kogema! Lisainfo: www.saaremaanaturetourism.eu

Pädaste mõis

Muhu saarel Nautse külas Muhu Jaanalinnufarmis leevendab igavust lahe loomapark, kus saad oma käega toita jaanalinde, lugeda sebra triipusid ja otsida kukrust välja piiluvat kängurupoega. Pargis elutsevad veel wallaby’d, alpakad, emud, ponid ja jänesed. Loomakeste kohta kuuleb põnevaid fakte ja saab end nende seltsis pildistada ning filmida. Muinasjutulise Muhu kadakate vahel on ainus võimalus kodumaal kohtuda Aafrika sebra ja Austraalia punakänguruga. Suveniiripood müüb kaasa meeneid ja kosmeetikatooteid. Loomapark avatud käesoleval hooajal 15. 05.–15. 09. 2019. Lisainfo: www.jaanalind.ee

S

oovitusi matkasellidele

– tuletorn ja madal soo

Saaremaa vallas Vilsandi rahvuspargis ootab avastamist Vilsandi matkarada (6 km ja 8 km). Matkarajad algavad Vilsandi saare keskelt vaatetorni alt bioloogiajaama lähedusest. Teelistele on abiks infotahvel, vaatetorn, skeemid ja viidad. Telkida saab Kulpri telkimisalal ja Vikati lõkkekohas. Vaatamisväärsused on saare floora ja fauna, ajaloolised ja geoloogilised objektid, Vaika saar ja Vilsandi tuletorn. Parkimisvõimalused Papissaare sadamas. Matkaradade alguses oleva vaatetorni platvormi kasutusel tutvu ohutusjuhendiga torni jalamil! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

74 Jaanalinnufarm Muhu


SAAREMAA lestusi ja kogemusi piirkonna kohta. Kohapeal tähistatakse rahvalikke tähtpäevi ja korraldatakse muid ühisüritusi. Gruppidele ettetellimisel muuseumitunnid, mis sisaldavad loenguid huvitavatel ja harivatel teemadel. Lisainfo: www.muhumuuseum.ee

Saaremaa Ooperipäevad on Baltimaade populaarseim ooperifestival, mis toimub suvel Kuressaare ajaloolises lossihoovis. Selleks püstitatakse 2000 istekohaga ooperimaja. Suursündmus on Kuressaare linna jaoks omamoodi ärkamine, mil tänavakohvikute terrassid on hilisõhtuni avatud ja rahvas ülevas peomeeleolus. Saaremaa ooperipäevad on võõrustanud tuntud teatreid, mille hulgas näiteks Moskva Helikon Opera ja Black American Opera Broadway’lt. Selle suve festivali peakülaline on Moskva Helikon-Opera, tuues külakostiks kaasa Tšaikovski ooperi “Padaemand”, Verdi armastatud ooperi “Nabucco”, Poulenci “Karmeliitide dialoogid” ning Kurt Weilli kammerooperi “Seitse surmapattu”. Ülipopulaarsel galakontserdil esitatakse tuntud ooperiaariaid. 2019. aastal kajavad kuninglikud ooperitämbrid 23.–27. juulini, mille raames esietendub kontsertetendus “Mr Georg Ots”. See on Moskva Helikon-Opera lugupidamisavaldus suure kunstniku elutööle. Lisainfo: www.saaremaaopera.com

Saaremaa vallas Viidu külas Viidumäe looduskaitsealal asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Audaku matkarada (2,8 km). Tegu on Saaremaa vanima ja kõrgeima osaga, mille tipp on 59 meetri kõrgusel merepinnast. Rada kulgeb valdavalt laudteena, mille läbimist hõlbustab suur infotahvel. Teele jäävad huvitavad, piirkonnale iseloomulikud metsatüübid, liigirikas madalsoo ja taastatud puisniidud. Matkarada algab ja lõpeb parklas Viidumäe looduskaitseala kontori lähedal. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

K

ultuurikatel keeb – Muhu vaim ja kandvad hääled

Muhu saarel Koguva külas meenutab läinud aegu Muhu Muuseum. Koguva küla on tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana, mis sai populaarseks reisisihiks juba tema eluajal. Esimene ekspositsioon avati kirjaniku sünnikodus kohe pärast tema surma 1971. aastal. Muuseum on kümnendite jooksul oma nime muutnud. Alates 1990. aastast kannab see nime Muhu Muuseum. Kompleksis väärivad uudistamist taluarhitektuur, Muhu rahvariided, vana külakool, näitused Muhu ajaloost, kunstinäitused ja muuseumipood. Väljapanekud asuvad neljas talus. Piletid ja külaplaani saab Tooma talust. Lisaks püsiväärtustele on muuseum kogunud Muhumaal ja Saaremaal käinute mä-

OÜ ISLANDER

– MEREREISID VILSANDI RAHVUSPARGIS Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega ning osaleda linnu- ja hülgevaatlusreisidel. Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga. Mõlemad kaatrid mahutavad kuni 10 reisijat. Organiseerime ka sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele. Korraldame loodusmatku ja pakume majutust Vilsandi saarel. Sõidud algavad Papisaare sadamast, Saaremaa vallast. GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E +372 515 5100; +372 5667 1555 marko@islander.ee; www.islander.eе

75


Tere tulemast meie sadamatesse!

www.slmarinas.ee


SAAREMAA

TULE MEITELE! NÄE, SII OO KÖIK KIRJAS VISITSAAREMAA.EE

#VisitSaaremaa

Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu Tule veeda oma veinipuhkus Muhu saarel, nautides viinamarjapõldude rohulisust, maitsvaid roogasid, Muhu selget tähistaevast ja Eesti oma veini.

VEINITALU PAKUB • Viinamarjakasvatusega tutvumine • Veinidegusteerimised • Veinikoolitused • Veiniõhtusöögid • Majutus • Veinitalu saunaspa • Workshopid veinisõpradele • Ratsutamine • Jahindus • Firma suvepäevad /talveüritused • Pulmad jm. Lõo talu, Muhu vald, Saare maakond +372 5330 9912 www.veinitalu.ee

77


78


Pärnumaa Siin kutsuvad külla Kihnu kultuuriruum, lapsemeelne Lottemaa, luitemetsad, liivarannad, spaad, promenaadid ja pargid. Eesti suvepealinn Pärnu annab elule õige jume. dela-Eestis asuv Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise Pärnumaa alasid ning osa vanast Läänemaast. See ajalooline maakond tekkis 16. – 18. sajandi jooksul Sakalamaale ja Läänemaale (Saare-Lääne piiskopkonnale) kuulunud aladel. Pärnumaa on Eesti suurim maakond, mille merepiir on ligikaudu 220 km. Esimest korda astus inimjalg siia 10 000 aastat tagasi. Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudmest. Esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr. Liivimaa ordu valitsemise ajal kuulus Põhja-Pärnumaa Pärnu ja Navesti jõeni Saare-Lääne piiskopkonda, Lõuna-Pärnumaa ordule, mis rajas sinna Pärnu ja Karksi ordulinnuse. 1562. aastal moodustasid rootslased Pärnu lossilääni, mis haaras mõlemal pool Pärnu jõge paiknevad Pärnu lahe ümbruse maad. Aastatel 1565–1575 oli Pärnu Poola valduses. Aastatel 1575–1582 oli Pärnumaa Moskva tsaaririigi valitseda ning Liivi sõja lõpuosas läks Rzecpospolita haldusesse, kui moodustati Koiva jõeni ja Võrtsjärveni ulatuv Rzeczpospolita haldusüksus Pärnu presidentkond. 17. sajandi algusest kuulus Pärnumaa Rootsi kuningriigile. 1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulus ka endine Viljandi staarostkond ja osa Loode-Läti alasid. 1710. aastal toimus Põhjasõda ja Vene tsaaririik vallutas Pärnumaa. Pärnu kreisis asus 20. sajandi alguses 11 kihelkonda. Ajalooline Pärnumaa likvideeriti aastal 1950, kui Eesti NSV-s moodustati maarajoonid. Pärnumaal on sündinud ja elanud riigijuhid, olümpiavõitjad, rahvakirjanikud, tantsuloojad, luuletajad ja maailmakuulsad dirigendid. Sealkandis toimuvad Eestis ja maailmas tuntud meistrikursused, näitused, filmi-, muusika- ja

Pärnumaa – luite- ja

rannamaa toidufestivalid, kontserdid, teatrietendused, traditsioonilised laulu- ja tantsupeod ning rahvarohked spordivõistlused. PEATU JA VAATA! Ühelööviline gooti stiilis Pärnu-Jaagupi kirik on ehitatud 1534. aastal. Kaks kaarvõlvi jagavad ruumi kolme ossa. Hoone on raudkivist, torniosa paekivist ja kaetud lubikrohviga. Kiriku interjööri vanim ja kauneim ese on 1660. aastal valmistatud evangelistide kujudega barokk-kantsel, mille autoriks Taanist pärit Elert Thiele. Ants Laikmaa loodud altarimaal valmis 1901. aastal ja on koopia Tallinna Toomkiriku von Gebhardti altaripildist “Kristus ristil”. Orel valmistati Walckeri töökojas Riias 1895. aastal. Pühakojas korraldatakse kontserte laiemale publikule. Kirik on pühitsetud palverändurite kaitsepühakule apostel Jaakobus Vanemale. Seetõttu on kogudus korraldanud aastaid Jaakobitee palverändurite kokkutulekuid.

Turismiinfokeskus Pärnus: Uus 4, Pärnu.  +372 5330 4134

79


P

ärnu

– rõõmurohke rannalinn

Kurese muinasküla Lääneranna vallas tutvustab mahajäetud ning muinasaegse struktuuriga legendaarset Kurese sumbküla, kust on leitud Pärnumaa vanim kalme. Leiu vanust arvestades asustati küla üle 1000 aasta tagasi. Ümbruskonnas avanevad võluvad vaated igasse suunda. Kurese küla on kui elav raamat - küla varemed justkui ise räägiksid endisaegsetest sündmustest, mida nad on näinud ja üle elanud. Hästi on näha erinevat tüüpi külaehitised – majad, kaevud, keldrid ja kiviaiad. Kõikjal on ehitusmaterjaliks kasutatud paekivi. RANNAÕHK TEEB VABAKS Häädemeeste vallas Kabli külas laiub merekohinast paitatud liivane Kabli rand. See on suvitajate lemmikpaik Pärnumaa lõunaosas Liivi lahe kaldal. Madala ja sooja temperatuuriga merevee tõttu on Kabli armastatud puhkepaik eriti lastega perede hulgas. Rannaliival ja -niidul lookleb promenaad, mida mööda kõndides ja ringi vaadates paistavad kätte piknikupaigad, laste mänguväljak ja suvekohvik. Liivase ja merelõhnalise puhkuse kõrval pakub Kabli vaheldust ka loodushuvilistele. Rannast vaid mõnesaja meetri kaugusel asub Kabli Linnujaam, Kabli looduse õpperada ja külastuskeskus. Läheduses on telkimisalad. Pärnu linna lähedal, Valgeranna külas peibutab looduskaunis liivane Valgeranna. Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Rannas on vaatetorn, laste mänguväljak, vahva seikluspark ning vesijalgrataste ja purjeka laenutus. Ujumise ja päevitamise vahepeal saab osta jahutavat jäätist ja toekamat kõhutäitki. Pikal rannaribal, promenaadist eemal, leiad vaiksema ja privaatsema äraolemise. Valgeranna metsatukk ja rand on populaarne jalutamise koht igal aastaajal!

80

Pärnu linna asutamise ajaks loetakse 1251. aastat. Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul triivis majanduselu tõusujoones. Tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti Pärnu sadam, mis sajandi lõpul ületas Tallinna sadama ekspordimahud. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof. 23.veebruaril 1918 loeti Pärnus Endla teatri rõdul ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ehk kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Nõukogude Eestis oli Pärnu samanimelise rajooni keskus, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus. Sadamalinn Pärnu on Eesti suuruselt neljas linn, hõlmates oma maa-alal 20% parke, haljasalasid ja kolme kaitseala. Pärnu on Edela-Eesti põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. 1930. aastatel muutus Pärnu armastatud Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänapäevani Eesti tuntuim suvitusparadiis. Aastast 1996 omistatakse igal aastal Pärnule tiitel Eesti suvepealinn. 2006. aastal uuendati tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati välja kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad.

Tõstamaa mõisa park


PÄRNUMAA Moodne ostukeskus Pärnu Keskus pulseerib otse Pärnu südames. Lisaks moe- ja vaba aja kaupade valikule asub keskuses kaasaegne kobarkino Apollo. Keskus koosneb kahest hoonest, mis on omavahel ühendatud üle Aida tänava kulgevate õhuliste galeriidega. Pärnu südalinnas asuv kaubanduskeskus Port Artur on populaarne ostukoht, mille kahes majas pakuvad oma soliidset kaubavalikut ja teenuseid kokku üle 80 ettevõtte. Ostukeskus Kaubamajakas sisaldab 21 000 m² ihaldatud moodi, ilu, kodusisustust, tehnikat, sööki, jooki ja teenuseid tuntud kaubamärkidelt. Siin on Pärnu lahe suurim valik! Kaubamajaka restoranide korrus Gurmaania on parim koht einestamiseks, sest seal on koos viis eriilmelist toidukohta. Pärnu kõrgeimalt hinnatud restoran on Rannahotelli restoran (White Guide Nordic). Lastesõbralikud söögikohad on teiste hulgas Pärnu Jahtklubi restoran, Trahter Postipoiss ja Kalamajaka kohvik, millest viimasesse võib ka lemmiklooma kaasa võtta. KERGEL SAMMUL HANSALINNAS Giidiekskursioonil tutvustatakse linna peamisi vaatamisväärsusi, vahendatakse põnevaid fakte Pärnu ajaloost ja vastatakse küsimustele muistse hansalinna ning kaasaja inimeste eluolu teemadel. Lisaks viiakse läbi temaatilisi ringkäike. Levinud on kummitustuur, aga ka Pärnu kuurordi ajalugu ning siinseid

kirikuid ja religiooni tutvustavad ringkäigud. Jalgsi giidituur Pärnu kesklinnas vältab ühe tunni ringis, kuurordi ajalooga tutvumine ja rannapiirkonna detailide avamine võib kesta kolm tundi. Pärnu kütkestab vingete vaatamisväärsuste, ajaloolise puitarhitektuuri ja kaasahaarava linnameluga. Jalutades mööda alleesid linna südamest mere poole, läbid Eesti suurima puitvillade rajooni. Linna uhkuseks on Vallikäär koos ajaloolise Tallinna väravaga. Eesti väärtarhitektuuri esindavad Pärnu Rannahoone, Mudaravila ja Rannahotell. Kultuurielu keskmeks on Endla teater, Eliisabeti kirik, Pärnu Kontserdimaja ning rohked muuseumid ja galeriid. Sulni suvepealinna siginal-saginal hoiavad silma peal mälestusmärgid – maailmaklassi malemeister Paul Keres, isamaaline kirjaneitsi Lydia Koidula, eestikeelse ajakirjanduse isa Johann Voldemar Jannsen ja hingeline helilooja Raimond Valgre.

U

nustamatud mõisad – vana tamm ja lamavad lõvid

Pärnu linna maadel paikneb kaunilt restaureeritud ja värvika ajalooga Tõstamaa mõis, mis on piirkonna tuntumaid vaatamisväärsusi, pakkudes ekskursioone mõisahoones ja Tõstamaa vallas, aga ka erinevaid puhkusepakette. Keskajast pärineva järelklassitsistliku ilmega mõisa juures tegutseb 2014. aastast huvikool. Majesteetlik kompleks pakub ülevaadet siinsest elust minevikus ja tänapäeval. Ekskursiooni käigus tutvustatakse mõisa ajalugu ja ruume. Eriliste ehetena uhkeldavad seina- ja laemaalingud, esinduslik paraadtrepp ja mantelkorstna alune ruum. Mõisapargi krooniks on läbimõõdult 23 meetrise võraga tammepuu, mis mäletab ammuseid aegu. Viimaseks mõisa omanikuks oli kuulus baltisaksa orientalist Alexander Stael von Holstein (1877–1937). Kohapeal toimuvad kultuuriüritused, kontserdid, kino- ja teatriõhtud. Mõisahoones tegutseb Tõstamaa muuseum, mis kajastab siinsete inimeste eluolu läbi esemete ja fotode. Muuseumi keldrikorruse ruumid jagunevad vastavalt temaatikale: Tootsi tuba, Forseliuse kabinet, Nõuka-nurk, Merekaru tuba. Korstnasaalis asuvad täieliku uuenduskuuri läbinud omaaegsed mõisakapid. Kolmanda korruse saalis räägivad enda eest uhke mantelkorsten ja korraldatakse näitusi. Majutusteenust pakutakse vanas tallihoones, mis on ümber ehitatud õpilaskoduks. Majutatakse peamiselt suvel ning võimalusel ka talvekuudel, sõltuvalt grupi suurusest ja ajast (kas koolivaheajal või puhkepäevadel). Lisainfo: mois.tostamaa.ee

81


Saarde vallas Tihemetsa alevikus on huvitav vaatamisväärsus Tihemetsa Voltveti mõisahoone, mille kohta esimesed teated pärinevad 1563. aastast ja mille omanikud on sajandite tuultes vahetunud. Hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1830. aastal ja seda ilmestab nelja toskaana sambaga portikus, lamavad lõvikujud ja lai trepp. Mõisahoonele on peale ehitatud kolmas korrus ning lisatud külg- ja tagatiib. Säilinud on mitmed kõrvalhooned, mis on ümber ehitatud. Maantee ääres paikneb mõisale kuulunud Eesti pikim kõrtsihoone. 1925. aastal alustas majas tegevust Voltveti metsakool, praegune Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht. Ehitis oli omal ajal üks Pärnumaa esinduslikumaid ja tasub kindlasti üle vaadata! Mõisa ümbritseb park, kus on 150 eri liiki puid, nende hulgas palju haruldasi liike. Mõisasüdamest kaks kilomeetrit edelas, Punapargile viiva tee ääres ning künka otsas paikneb mõisaomanike von Strykide perekonnakalmistu, millest säilinud vaid graniidist väravapostid ning paar purustatud hauatähist.

L

Lottemaa

astega peredele – lõbusad leiutajad ja lahe loomapere

Häädemeeste vallas Reiu külas rõkkab lustist lapsemeelne Lottemaa – Pärnust vaid 6 km kaugusele jääv Baltimaade suurim kogupere teemapark. See on kaunis rannametsas rahmeldav Leiutajateküla, mis on laiemale üldsusele tuttav koeratüdruk Lotte filmidest, muusikalidest ja raamatutest. Lottemaa on külastajatele avatud suvel, aga ka talvel – jõuluajal. Külas rahmeldavad ringi selle aktiivsed elanikud. Nad teevad seda mängides, meisterdades, sportides ning suheldes küllatulnud laste ja nende vanematega. Siin kohtud Lotte, Bruno, Alberti ja teiste lõbusate semudega, kellega koos mängida ja leiutada. Lottemaal ootavad avastamist üle saja atraktsiooni, temaatilised majad, seiklusrada, meeldivad toiduelamused, suveniiripoed ja päris oma supelrand. Mängitakse maha toredaid teatrietendusi. Hoogsat avastamist, lahedat leiutamist ja peadpööritavaid seiklusi jätkub terveks päevaks kogu perele! Lisainfo: www.lottemaa.ee

Audru vallas Jõõpre külas Teispere talus asub armas Teispere talu looma- ja linnupark. Värske õhu, veesulina ja kodulindude laulu taustal avanebn Teispere talu elav parkaed, mis on koduks jänestele ja erinevatele linnuliikidele. Siin resideeruvad kanad, tuvid, faasanid, pardid ja haned. Muu hulgas ootavad laste seltsi ja pehmet paitust kääbuskits, pesukaru ja lontkõrv-jänkud. Aega aitavad seikluslikult sisustada taluhoovi saar, mägirada, metsarada, keldrirada ja arteesia kaev. Teispere talu on külastatav ettetellimisel pere, sõprade või suurema seltskonnaga. Talu territooriumil saab pidada piknikku, korraldada

82

koosolekuid ja koolitusi. Õuemajakesse mahub istuma kuni 40 inimest. Talu perenaine valmistab linnusulgedest ning taaskasutusmaterjalidest aksessuaare, mida võib meenetena kaasa osta. Võta aeg maha, tule hinga maaõhku ja vajuta nunnumeeter põhja! Lisainfo: www.teisperetalu.ee

S

oovitusi matkasellidele

– luiteretk ja võluvaated

Häädemeeste vallas meelitab matkaselle Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada (2,2 km). Rannametsa luited on alati olnud populaarseks matkamispaigaks. Luitemaa looduskaitsealale rajatud ringikujuline ja osaliselt laudteel kulgev looduse õpperada koos infotahvlitega esitleb luitemännikut, Tolkuse raba ning viib raba suurima laukani. Teele jääb palju huvipunkte, rabajärv ja puhkekohad. Raja lähedal Eesti kõrgeima luite Tornimäe harjal seisab 18 m kõrgune vaatetorn, mille tipust avaneb hunnitu vaade Häädemeeste rannaniidule, Tolkuse rabale ja Pärnu lahele. Teekond on läbitav jalgsi ja selleks kulub 1,5–2 tundi. Vajalik teada igaüheõigust! Nauditaval loodusrajal on tore matkata kogu perega. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Lääneranna vallas Matsalu rahvuspargis aitab matkahuviliste aktiivset puhkust vürtsitada Penijõe matkarada (3,2–7 km). Matsalu rahvuspargile iseloomulikud maastikud (roostik, kevadeti üleujutatud jõeluht ja niidud) pakuvad erinevaid läbimisvõimalusi. See on suurepärane koht muinasjutulise keskkonna elustiku tundmaõppimiseks. Rajale jääb roostiku servas asuv


PÄRNUMAA on kasutuses juhtmevaba internet. Siinset elu hoiavad erksana kokkutulekud, laagrid ja suvepäevad. Telkijate käsutusse jääb lõkkeplats. Juulikuu viimasel laupäeval korraldavad C. R. Jakobsoni Talumuuseum ja jooksuklubi Mispo „Sakala tee metsajooksu“. Marsruut kulgeb Kurgjalt Vanaõueni, mida mööda rahvavalgustajast põllumees käis Viljandis Sakalat toimetamas. Kurgjal tunned meeleoluka programmi kaudu Eesti maaelu igikestvat hingust! Lisainfo: www.kurgja.ee

8 m kõrgune vaatetorn, 2,5 m kõrgune vaateplatvorm Saare mäel ja purded märjemates kohtades. Matkarada on võimalik läbida neljal eri distantsil. Raja pikkuseks kujuneb kas 3,2 km (vaatetornini ja tagasi), 4,7 km, 5 km või 7 km (ringselt läbitavad rajad). Rada kulgeb osaliselt karjatatavatel aladel, suurem osa kulgeb pinnaseteena ja on tähistatud suunaviitadega. Vaatamisväärsustena kuuluvad matkamõnude juurde Matsalu rahvuspargi külastuskeskus, Penijõe mõisakompleks, eriilmelised kooslused, Penijõe vaatetorn, Viita puisniit. Kevadisel vesisel ajal on soovitatav kõndida kummikutega. Vajalik teada igaüheõigust!

Tulesäras Pärnu Kontserdimaja Pärnu südalinnas hoiab kohalikku kultuurielu kõrgel. Saalides, rõdudel ja liikuval laval kõlavad kammerkontserdid, muusika suurvormid, sõna- ja muusikateatri etendused. Toimuvad kõnetavad konverentsid, seminarid ja konkursid. Sumisevad banketid, vastuvõtud ja tseremooniad. Esimese korruse galeriiruumis eksponeeritakse näitusi. Toitlustuse eest hoolitseb kohvik, kuhu saab vaheajaks laua broneerida. Suures saalis asub ainus hispaania trompetitega orel Eestis, millel on digitaalne ning teisaldatav mängupult. Unikaalse pillide kuninga valmistas 2003. aastal Martin ter Haseborgi Oreliehitus. Kontserdimaja ees on publikule sündmuste toimumise ajaks 30 tasuta parkimiskohta. Lisainfo: www.concert.ee

Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

K

ultuurikatel keeb – odrakakk ja ooperigala

Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas Linnutaja talus hoiab väärikalt Eesti maaelu traditsiooni C.R. Jakobsoni Talumuuseum. Legendaarse edu- ja uuendusmeelse peremehe koduvaldustes kohtuvad vana ja uus. Ekskursioonil on võimalik peahoone ekspositsiooniga tutvuda iseseisvalt. Giidi saatel tehakse hariv ring peale aidale, kus on vanad tööriistad, ning saunale, kus elas Jakobson perega. Peale selle vaadatakse vesiveskit ja heidetakse terasem pilk lauta. C.R. Jakobsoni projekti põhjal ehitatud rehetoas saavad grupid ettetellimisel einestada. Võimalusel serveeritakse suvisel ajal ka ainult kergeid eineid (odrakarask, kohupiimakook, kama) üksikkülastajaile, järjekorra alusel. Kurgja põllumehe kodu ümbruses korraldatakse nii pere- kui firmaüritusi. Muuseumis peetavatel isiklikel konverentsidel või kokkutulekutel saab kasutada tänapäevast tehnikat sülearvutist projektorini ning laagriplatsil

KLAARA-MANNI PUHKE- JA SEMINARIKESKUS Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle tegemised ja toimetamised on jäänud eelmisesse sajandisse…WiFi Klaara-Manni puhkemajaWiFi sobib puhkuseks nii peredele kui gruppidele. Toad liikumisraskustega inimestele. Kohalik toit ja Eesti saun. Ruumid seminaride ja konverentside läbiviimiseks. Olete oodatud nautima puhkust KLAARA-MANNIS!

WiFi WiFi

* majutus * seminarid-konverentsid * firmapeod * tähtpäevad * ürituste korraldamine WiFi Randivälja küla, Tori vald. GPS: 58° 28’ 0” N, 24° 47’ 2” E +372 5645 7745; info@klaaramanni.ee; www.klaaramanni.ee

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi КаноэКаноэ Каноэ

83


Eesti Muuseumraudtee

Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid.

 Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20-30ndatel aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem.  Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011. aasta augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu. Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsitu letõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka videosaal, kus korraldatakse videonäitusi. Muuseumis avaneb teil ainulaadne võima lus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist sep-

tembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt.  Rendime ruume sündmuste ja tähtpäevade korraldamiseks.  NB! Muuseumirongid on käigus suviti ka laupäeval ja pühapäeval. AVATUD: mai, oktoober: ETTETELLIMISEL juuni-august: E-L 11-18.00, P 11-17.00 september: E-R ETTETELLIMISEL L 11-18.00, P 11-17.00 NB! Laupäeviti giiditeenust ei osutata!

Ülejõe 1, Lavassaare. GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E +372 527 2584; www.museumrailway.ee


Ajalugu uues kuues Pärnu Muuseumi püsinäitus „11 000 aastat ajalugu Elamusi vanast ajast“. –

Pärnu Muuseum interaktiivne püsinäitus avati 2012. a. mais. Kiviajast tänapäeva kulgeva rännaku käigus on võimalik tunda möödunud aastatuhandete hõngu läbi paljude ehtsate esemete, sisukate teadmiste, mängude ja elamusnurkade. Püsinäitus algab esimeste asukate tulekuga Pärnumaale, kes lõid Jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula. Selle suvise laagripaiga leiud ja paari järgneva aastatuhande haruldastest leiumaterjalidest on esindatud tulekivilaastud ning varased töö-ja jahiriistad. Pärnu Muuseumi kogu ulatub ca 130 000 eksponaadini ning muuseumi üks tähteksponaate on Balti regiooni vanim inimkujutis, üle 8000 aasta vana „Kiviaja Madonna“. Keskaja saalis satub külastaja Hansa liidu kaubanduse ja palverännakute tulemusel tekkinud uute võimaluste maailma. Barokiajastu väljapaneku moodustavad esemed

Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt ja Pärnu ülikoolielust. Suurim osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisele ja vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 1918. aastal Pärnus. Tähelepanu on ka Pärnule iseloomulikul kuurordielul nii 19. kui 20. sajandil. Näitus jätkub elamusliku meenutusega okupatsiooni algusajast ning kulmineerub nõukogude argieluga. Hoone kolmandal korrusel asub ajutiste näituste saal (531 m2), kus on 18. juunist kuni 9. septembrini avatud Itaalia fotograaf Nicola Bertellotti fotonäitus “Hüljatud ilu”, mis on pühendatud lagunemise ja kadumise esteetikale. Fotograaf toob läbi oma kaamera objektiivi esile hüljatud kirikute, mõisahoonete ja avaliku sektori asutuste ilu. Lisaks ootab külastajat omanäolise valikuga muuseumipood.

Pärnu Muuseum. T-P 10-18. Aida 3, Pärnu. +372 443 3231 • info@parnumuuseum.ee • www.parnumuuseum.ee


KIHNU MUUSEUM Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab Kihnu pärimuskultuuri kõiki kaasaja võimalusi kasutades – tavapärast, esemelist püsiekspositsiooni täiendab multimeediaekspositsioon, mis kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja helitausta. Eestoas on üldine pilt saarest, selle asustusest ja ehitistest. Siin saab puhata jalgu, juua tassi teed või kohvi, turisti jaoks on siin infopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood. Kihnu muuseumis tantsitakse, lauldakse, mängitakse pilli ja tehakse väga palju käsitööd: külastaja saab töötubades õppida kihnu paelu põimima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku rakendama, kihnu saia küpsetama, Kihnu tantse tantsima ja laule laulma. Töötoad toimuvad ettetellimisel. Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega kell 12 muuseumitund folklooriansambliga Kihnumua. Muuseumis on olemas kaardimakse võimalus. Olete oodatud! Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17 septembris T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14 Linaküla, Kihnu vald. +372 5818 8094; +372 446 9717; muuseum@kihnu.ee; www.kihnu.ee

VIISNURGA PUHKEMAJAD

Viisnurga puhkemajad asuvad looduskaunis kohas keset iidset männimetsa Pärnumaal. • majutus • looduspuhkus • perepuhkus • saunaõhtud • suvepäevad • sünnipäevad • firmaüritused • seminarid Köstri tee, Uulu küla, Häädemeeste vald. +372 5557 5831 info@viisnurgapuhkemajad.ee www.viisnurgapuhkemajad.ee GPS: 58° 17’ 17’’ N, 24° 34’ 33’’ E

86


PÄRNUMAA

KOSMONAUTIKA PUHKEKESKUS WiFi Tule ja veeda meeldiv puhkus koos pere ja sõpradega või korralda oma firmaüritus, semiWiFi nar ja koolitus meie juures - kõige päikesepaistelisemas kohas Eestimaal! Pakume erinevaid puhkemaju, toitlustust vastavalt Teie soovidele, kosmilist sauna mullivanni-basseiniga ja WiFi mitmeid ruume ürituste läbiviimiseks. Ja seda kõike otse mere kaldal! Penu küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 2’ 5” N, 24° 27’ 29” E +372 503 4829; info@kosmonautika.ee; www.kosmonautika.ee

WiFi

Каноэ

MARKNA TURISMITALU

Каноэ

Turismitalu asub Pärnu 10 sõiduminuti kaugusel. WiFijõe kaldal, Pärnu kesklinnast kõigest Каноэ WiFi 2–4 perekonnale. Beebivoodi See on ideaalne paik puhkuseks võimalus. Majutuseks pakume kahte maja. Mõlemas on 2 magamistuba, köök, saun, suur terrass ja wifi ühendus. Olemas grillimise koht, võrkpalliplats ja kalastamisvõimalus. Tammiste küla, Sauga vald. GPS: 58° Каноэ 22’ 24” N, 24° WiFi 35’ 43” E +372 5345 6053. info@marknatalu.ee; www.marknatalu.ee

WiFi

WiFi WiFi WiFi Каноэ Каноэ

WiFi Каноэ

WiFi WiFi Каноэ

WiFi

A L L I V N GREE WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ Каноэ

Green Villa – Vee 21, Pärnu Aare House – Tallinna mnt. 11, Pärnu

Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud apartemendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad. Green Villa – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer, Каноэ hommikusöök. Ilusalong. Каноэ Aare House – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Konverentsisaal, ilusalong. Каноэ Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal! +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

87


88


Viljandimaa Viljandimaa on Eesti lõunaosa ajalooline maakond, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal. Tollal kuulusid Viljandimaale muistsed maakonnad Sakala, Mõhu ja Nurmekund. änapäevane maakond hõlmab selle ajaloolisest osast vaid keskosa. 13. sajandil kuulus piirkond Mõõgavendade ordule ning jagunes Viljandimaa komtuurkonnaks ja Põltsamaa foogtkonnaks. 15. sajandil need kaks osa liideti. 16. sajandi Liivi sõja ajal läks suurem osa Viljandimaad Moskva tsaaririigi võimu alla. Pärast sõda kuulus Viljandimaa ala Poola-Leedu Liivimaa hertsogkonda. 17. sajandil oli Viljandimaa Rootsi valduses, kuuludes Pärnu kreisi. 18. sajandi Uusikaupunki rahu põhjal ühendati Viljandimaa Vene keisririigiga. Sealtmaalt välja kujunenud ajaloolise maakonna piirid jäid valdavalt kehtima kuni 1950. aasta haldusreformini, mil Eesti NSV-s moodustati maarajoonid. Viljandimaa ürgses südames tuksub harmooniliselt minevik, olevik ja tulevik. Maakonda saabujat haaravad lennult sajandite pikkune elutegevus, tugev tundeküllane kultuurilugu ja pikaaegsed traditsioonid. Maakonna lõunaosa mõnusal Mulgimaal on eriti palju lugusid pajatada. Omanäolist meelitavat Mulgimaad kutsub lüürilise sõnastusega avastama ka kirjanik August Kitzberg: “Tule oh rändaja Karksi mägedele, orgudesse ja metsadesse...” Põhja-Viljandimaa paelub külastajat mitmekülgsete muusikaliste rütmide, eestlaste vanema Lembitu vägitükkide ja moodsa mõisakultuuriga. Suure-Jaani ümbrus pakatab lugudest Eesti muusika ja kunsti suurkujude kohta, kes selles kandis sündinud, elanud või tegutsenud. Maakonna üheks köitvamaks sillerdavaks uhkuseks ja turgutavaks puhkepaigaks on Eesti territooriumi suurim siseveekogu Võrtsjärv, millele avanevad ainukordsed vaated külastuskeskuse juurest, puhkekohtadest ja vaatetornist. Eestimaa järvede kuningas kannab enda siledal pinnal nii vaikselt liuglevaid paate kui ka häälekaid lõbureise kalapurjekatel. Euroopa kõrgeima rabarinnaku leiate

Viljandimaa

– Sakala sõnumi kandja

Kuresoo raba serval laiutavalt Soomaalt. Külalislahke Viljandimaa ootab avasüli kõiki avastama piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandit, seiklema ürgses looduses ja nautima mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. SAKALA SANGARI JÄLGEDES Olustvere ja Suure-Jaani vahelisel alal seisab uhkelt muinasaegne Lõhavere linnamägi, kus elas kuulus eestlaste vanem Lembitu – esimene eestlane, keda on ajalooürikutes nimepidi mainitud. Lõhavere on üks põhjalikumalt uuritud linnamägesid Eestis, mida mainitakse Läti Henriku kroonikas Castrum Leole nime all. Oma kodukandi autoriteetse liidri ja südika sõjamehe elupaik avastati 1880. aastal. Leiumaterjalide järgi selgub, et linnus oli kasutusel 12.–13. sajandil ning see on elanud üle mitu põlengut. Kangelasliku suurmehe koduvaldustest on leitud unikaalseid tööriistu, ehteid ja relvi, nii osadena kui

Turismiinfokeskus Viljandis: Vabaduse plats 6, Viljandi.  +372 433 0442

89


Viljandi rippsild

sakaupmehed, kes vaimustusid linna soodsast asukohast, mitmekesisest loodusest ja headest ühendusteedest. Vanu traditsioone järgides muutub linn iga aasta juunikuus hansapäevade raames taas selle ajastu hõnguliseks. Kaubeldakse laadal, riietutakse vastavalt ajastule, korraldatakse näitusi ning peetakse pidu. Igasuvine Viljandi pärimusmuusika festival toob linna rahvamuusika sõpru lähedalt ja kaugelt, mistõttu on Viljandi paljude jaoks folkmuusika särtsuv pealinn. Neil päevil on õhus tunda eriti tugevaid rõõmsaid ja nooruslikke võnkeid. Kõikjal kõlavad rütmid – lossivaremetes, linnaväljakutel, platsidel, kohvikutes ning järve ääres. All orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele ja tervisespordi harrastajatele. Intensiivseid spordirütme võib kuulda ja tunda 1. mail, kui leiab aset iga-aastane ümber järve jooks. Rannaalal on palliplatsid, väliujula, hüppetorn, sõudepaatide ja vesirataste laenutus ning terviseväljak kiikede, ronimisredelite ja muude atraktsioonidega. Järvel sõidab katamaraan Rannapiiga. Talvisel ajal saab rohelisest järveümbrusest maaliliselt kaunis lumine maastik suusatajatele, kelgutajatele ja niisama looduse nautlejatele. Ümber järve keerduv matkarada on läbitav nii jalgsi kui rattaga, kinkides kulgejale kuhjaga kauneid vaated. Viljandi lossipark ja ordulinnuse varemed vestavad

ühes tükis. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega, võimsalt mõjuv looduslik linnusemägi räägib saabujatele juttu eestlaste rajust möödanikust. Sajandite taguseid sõnumeid annab edasi ka linnuse jalamile püstitatud Madisepäeva lahingut tähistav graniidist monument, mis ei väsi vestmast liigutavat lugu meie kaugete esivanemate vabadusvõitlusest. Mineviku kangete meeste karmil mängumaal korraldatakse seltskonnamänge ja võistlusi. Sõidukitega saabujatele on parkla. Lõkketule tegemine on arheoloogiamälestise territooriumil keelatud! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

V

iljandi

– jumaliku järve valvur

Kindlasti on enamus eestlasi kuulnud lahedat laulu: “Puhkused veedame kõik Viljandis...” Tõepoolest, tasub veeta aega iidses Viljandi linnas, mis laiub kõrgel künkal kauni järve kaldal. Seesama kuulus järv, kus paadimees kord kaunisilmset neidu üle vee viinud. Paadiga järvel aerutades ja pilku linnale heites näeb suurepärase siluetina kõrgumas Pauluse ja Jaani kiriku torne ning vana veetorni. Viimase 30 meetri kõrguselt vaateplatvormilt avanev vaade on üks võimalusi linnaga laiemalt tutvuda. Rohelised pargid, vanad puumajad, väikesed kunstigaleriid annavad põhjuse pikkadeks jalutuskäikudeks mööda hansahõngulisi uulitsaid. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse han-

90

Heimtali mõisa viinaköök. foto: Ivar Leidus


VILJANDIMAA lakkamatult lugusid meie maa kaugemast minevikust. Sightsmapi andmetel on Viljandi lossimäed üks Eesti kümnest kõige enam pildistatud kohast, kust avanevat vaadet on võrreldud koguni Šveitsi panoraamidega. Ja selle iidse linna ajalool, olevikuhetkel ja tulevikusuundadel, käänulistel munakivitänavatel ja hubastel kohvikutel hoiavad silma peal monumentideks vormitud suurmehed – Carl Robert Jakobson, maalikunstnik Johann Köler, kindral Johan Laidoner ja maadleja Martin Klein. Taevalikku kaitset ja rahu jagavad linnale Viljandi Jaani kirik ja Viljandi Pauluse kirik. Lisainfo: www.visitviljandi.ee

U

nustamatud mõisad – koduloo kants ja põllumehe koda

Raudna ürgoru kaldal, Viljandist Pärnu suunal, Heimtali külas 19. sajandil rajatud Heimtali mõisaansambli moodustavad klassitsistlik peahoone, valitsejamaja, haruldane ringtall ja

kena nelja korstnatorniga viinaköök. Peahoones asub praegu Heimtali kool. Huvitava arhitektuuriga ringtall on renoveeritud modernseks spordihooneks. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök, tegelikult mõisaaegne juustukoda, on eravalduses. Mõisnike von Siversite suguvõsa poolt rajatud Heimtali metsapark mõisasüdame ümber on allikaterohke ja liigirikas laialeheline puistu, mis kasvab sügaval sälkoru küljel. Pargi pindala on 37 hektarit. Mõisa lähedale jääb Heimtali koduloomuuseum, mida tasuks samuti külastada. Mõisaga saab tutvuda vaid ettetellimisel. Heimtali mõisas kuulete, milliseid häid ja halbu jälgi on baltisaksa ja eesti kultuurilukku jätnud von Siversite suguvõsa. Giidi sõnu toetab rohke pildimaterjal ja dokumendid. Romantiline park pargipaviljoniga aitab nautida Eestimaa looduse ilu. Heimtali mõisa on tore tulla perega, sõpradega, aga ka päris üksi. Lisainfo: www.heimtali.vil.ee/mois

Põhja-Sakala vallas ootab külalisi oivaline Olustvere mõisakompleks, pakkudes unustamatuid elamusi. Tegemist on ühe täiuslikumalt säilinud mõisakompleksiga Eestis. Juugendstiilis häärberis paitavad pilku põnevad väljapanekud – Voldemar Luhti puuhobused ja Leonhard Vene mööblikogu. Jalutuskäik inglise stiilis maastikupargis giidi saatel avardab silmaringi ja pakub põnevaid lugusid krahvipere eluolust. Avatud on käsitöö- ja villatuba, sepikoda, savikoda ja viinavabrik. Neis kõigis tajute selgelt selle lummava paiga minevikukaja oma meeltes. Kohapeal asub turismikeskus. Olustvere mail tunnetate möödunud aegade rütmi tänasega sulandumas. Siin avastate endas tahte kõike oma ja hääd kaitsta ning tulevastele põlvedele säilitada. Mõisakompleks on avatud aasta ringi. Lisainfo: www.olustveremois.ee

L

astega peredele – mängulised peod ja

järveäärne laagrimelu

Viljandi kesklinnas askeldab agaralt Jakobsoni Mängumaailm. Meeleolukas meelelahutuskeskuses on siseliikluslinnak ehk mänguala erinevate atraktsioonidega, 7D kino ning kolm peotuba pidude pidamiseks. Rõõmu jagavad ronimislinnak pallimere ja batuudiga, kahekorruseline mängumaja, liumägi, beebiala, nukunurk, poemäng, legolaud, köök, päästekeskus, lauamängude ala ja muud ahvatlused. Lustlik ajaviide hubases, avaras ja põnevas mänguparadiisis on garanteeritud igas vanuses lastele. Ideaalne koht niisama mängimiseks, liikluslinnakus elektrisõidukitega liiklemiseks kui ka eriüritusteks ja laste sünnipäevade pidamiseks. Ka lapsemeelsetele täiskasvanutele igati soodne aja veetmise võimalus. Lisainfo: www.mangumaailm.ee

91


Võrtsjärve kaldal, Valma külas toimetav Valma seikluspark on puhkekompleks, mis on suunatud seiklusturismi ja aktiivse puhkuse teenustele, suvepäevade, konverentside, koolituste ja seminaride korraldusele ja muude ürituste läbiviimisele. Siin saab võtta mõõtu ka spordipäevadel ja lapsed kogevad laagrielu. Lisaks kliendipäevad, pulmad, sünnipäevad, kokkutulekud. Kompleksis on üle 100 majutuskoha peamajas ning kämpingmajakestes. Tiigi kaldal suur saun, mullibasseiniga katusealune väliterrass, grillkoda, lastele mängupark mereröövlite laevaga, seiklusrada, lasketiir, külakiik, lõkkeplats, korvpalliväljak ja minigolf. Adrenaliini aitavad kergitada trosslaskumise liin ja ronimiskompleks. Lisainfo: www.valma.ee/

S

oovitusi matkasellidele

– loodusõpe, rulluisud ja öömatkad

Eesti matkasellide üks meelispaiku Soomaa rahvuspark Põhja-Sakala vallas haarab oma lõhnavasse rüppe tulijaid lähedalt ja kaugelt. Mitmekülgne, lühemate ja pikemate distantsidega looduspark lubab valida erinevate radade vahel. Lemmjõe keelemetsa õpperada (5,8 km) on vana lammimets, mille taolised on Eestis haruldased ja mujal Euroopas sootuks kadunud. Rada algab Kildu-Tõramaa teelt Kuusekäära talu juurest, jookseb mööda Raudna jõe äärset luhaniitu, siis mööda kallast läbi lammimetsa kuni Raudna ja Lemmjõe ühinemiskohani, kus kaunid tammepuud pilku püüavad. Tagasi suundub matkarada mööda Lemmjõe kallast ja lõpeb taas Kuusekääral. Rajale jäävad lõkkekoht, puude varjualune, kuivkäimla ja infotahvlid. Võimalus telkimiseks. Teekond on läbitav jalgsi. Vajalik teada igameheõigust! Jõed ujutavad Lemmjõe keelemetsa suurvee perioodil üle. Õpperaja ääres võib kohata kobraste tegutsemisjälgi. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Kuuraniidu õpperada (1 km) on tõeline ürgmetsa rada, kus viib laudtee läbi vana kõdusoometsa ja toob ringina alguspunkti tagasi. Seda rada tallanud teelised teavad rääkida meeletust energiasööstust, mida metsas kõndimine on andnud. Vaatamisväärsustena seisavad silme all väärikad suured ja võimsad haavad. Need aegade ja tormide räsitud vägevad vintsked sõbrad aitavad tuulekohinas kõndijal ühineda looduse väega ja mõista tema sosinaid. Raja alguses on olemas lõkke- ja telkimisplats. Kuuraniidu kõdusoomets on tekkinud lodumetsast kuivenduse tagajärjel. Ettevaatust! Tugeva tuulega on mets langevate puude tõttu ohtlik! Kasutada saab vaateplatvormi ja telkimisvõimalust. Rada on läbitav jalgsi. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

92

Viljandi vallas Viisukülas looklevad Holstre-Polli vabaajakeskuse matkarajad. Siinne kaunite pinnavormidega Loodi looduspark hõlmab matka- ja suusaradu. Hästi läbitavad rajad esitlevad matkajale ilmekalt looduse loomulikku elukäiku. Suusasõbrad ei pea muretsema lumevaese talve pärast, kuna vajadusel tuuakse radadele lumelisa. Eraldi asfaltkattega teelõigud rõõmustavad jalgrattureid, rulluisutajaid ja jalutajaid. Kaunite pinnavormidega Loodi looduspark on ideaalne paik loodusega seotud tegevusteks ja ürituste korraldamiseks. Pargis viiakse läbi looduskoolitusi lastele ja täiskasvanutele ning korraldatakse giidiga matkasid suurematele ja väiksematele rühmadele. Palju positiivset tagasisidet on korraldajad saanud oma põnevate öömatkade kohta. Lisainfo: www.holstrepolli.ee

K

ultuurikatel keeb – Mulgi mõistatus,

hansa hõng ja folgi võim

Mulgi vallas, Uue-Kariste küla mõisa antvärkide majas eksponeerib Mulgi külamuuseum külainimeste eluolu esemete, fotode ja mälestuste kaudu. Koolituba tutvustab Kosksilla kooli ajalugu. Mõisapargis olev 19. sajandist pärit aidahoone esitleb tööriistu ja muid esemeid ning mulgikeelne jalutuskäik vahendab Uue-Kariste mõisahoonete ajalugu. Kompleks on huvilistele avatud ettetellimisel ja tasu on annetuslik. Iga-aastane ajalooline suursündmus Viljandi hansapäevad mähib linnakeskkonna möödunud kuldaja loori. Juuni alguspäevadel tõmmatakse selga keskaegsed rüüd ja meenu-


VILJANDIMAA on tegusad temaatilised alad lastele, noortele, kunstnikele ja teatrisõpradele. Lisainfo: hansa.viljandi.ee

tatakse, kuidas vanadel aegadel kanti siia jõukust ja koguti eesrindlikke ideid. Tänavatel elustub aga keskaegne kauplemine, kus käsitööd müüvad nii omad kui võõrad kauplejad. Hansapäevade kavasse kuulub ka kohvikuöö, kus Tartu tänava Mulksu veinibaarist saab vorstibaar. Üldises saginas lööb hansakarnevali melus oma ahvatlustega letid lahti Mulgi Mess. Omavahel ühendatud hansapäevad ja mess esindavad korraga nii meelelahutus- kui äriõhustikku, kus boonuseks

Viljandi lossimägede servas sumiseb virga kultuurimesilasena Viljandi Pärimusmuusika Ait. See on vana aidahoone, mis kujundati kaasaegseks kultuurikeskuseks ja kontserdimajaks. Esimese korruse kontsertsaalid mahutavad palju publikut. Samas tegutseb ka pood, mis müüb pärimusmuusika helikandjaid, raamatuid ja pille. Keldrikorrusel harjutavad muusikud ja tegutseb vabahariduskool. Selles vanas vahvas majas toimuvad aasta läbi kontserdid, seminarid, konverentsid, loengud ja tähtpäevade tähistamised. Aida kohvik serveerib sooja toitu, lõunasööki, kohapeal valmistatud kooke, kvaliteetseid veine ja soojendavaid jooke. Aida südamena pulseeriv Eesti pärimusmuusika keskus korraldab koos tegusa meeskonnaga Eesti üht suurimat iga-aastast kultuuriprogrammi nimega Viljandi pärimusmuusika festival. See on igasuvine suurüritus, kus kaiguvad folkmuusika kaasahaaravad meloodiad ning kuhu voolavad kokku folgisõprade hordid kõikjalt Eestist ja võõrsilt. Need on elamuslikud päevad, mis panevad folgirütmis pidulikult pärimuskultuuri pulbitsema ja täidavad linna rõõmust rõkkava rahvamassiga. Kes osaleb, see ei unusta! 2019. aasta XXVII Viljandi pärimusmuusika festival mürtsub täistuuridel 25.–28. juulil. Lisainfo: www.viljandifolk.ee

93


Abja-Paluoja Postimaja

M

A. Kitzbergi monument

Mulgi vald

ulgi vald asub põlistel Halliste ja Karksi kihelkonna aladel, Mulgimaa südames, vallakeskusega Abja-Paluojal. Valda läbib Eesti üks põhimaanteedest: Valga-Uulu maantee. Piisab vaid põgusast kõrvalpõikest, et kohata looduskauneid paiku ja sealseid vaatamisväärsusi. Mõisaküla linna muuseumis on peamiselt raudteeteemaline ekspositsioon. Eesti-Läti Piiripunktilaat toimub 02.06.2019. Terviseradasid on vallas mitu, 11 km lõik Roheliste Rööbaste matkaradade võrgustikust läbib Mõisaküla nii Abja-Paluoja kui ka Läti suunas lõunasse. Rada on läbitav nii jalgsi kui jalgrattaga. Suundudes edasi Abja-Paluojale, leiab maantee äärest viida, mis juhatab Hendrikhansu Põrgu suunas ja näitab teed Eesti kõige laiema liivakivipaljandi juurde. Jõudnud Abja-Paluojale, jääb silma keskpargi ääres asuv arhitektuurimälestis Postimaja, mis valmis 1929. aastal pangahoonena. Suvel (19.-21.07.2019) külasta vallakeskuses suvepäevi ja Mulgimaa Pealinna Akordionifesti. Mulgi vallas asuvatest mõisatest on Abja mõisas peatunud Venemaa keisrinna Katariina II oma ringsõidul. Teel Abja mõisa külasta Abja spordi- ja tervisekeskust, kus saab aega veeta veekeskuses, treeningutel ja terviseradadel ja infot turismiinfopunktist. Vallas on mitu kirikut, näiteks Halliste Püha Anna kirik ja kalmistu, mis asub juba 15. sajandist samas asukohas. Kirikus asub tuntud Eesti kunstniku J. Arraku altarimaal „Kristus“. Penuja Kõikide Pühakute Kirikust on alles varemed, kalmistule on maetud Petseri kloostri ülem Nikolai Leisman. Abja Spordi- ja Tervisekeskus

94

Mõisaküla muuseum

Õisu maastikukaitsealal asub varaklassitsistlik Õisu mõisa peahoone, Õisu matkarada ja tegutsev sepikoda. Lopa oja kaldal asub Lopa paljand e Lopa põrgu, mis on üks pikemaid ja huvitavamaid looduslikke koopaid Eestis. Viljandimaa tuntuima kirjaniku, August Kitzbergi elu ja töö püsiekspositsiooniga saab tutvuda Kitzbergi tubamuuseumis. Mulgi Muuseumi leiab Uue-Karistest. Karksi-Nuia uhkus on Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed 13. sajandist. Karksi Peetri kiriku ehitamist alustati 18. saj endise ordulinnuse varemetesse. Külasta ka Püha Aleksei Õigeusu kirikut, mis on huvitava ikonostaasiga. 06.-07.09.2019. toimub Meepealinnaks kuulutatud Karksi-Nuias suur Meefestival, mis pakub kõigile külastajatele muusika- ja maitseelamusi, osaleda saab ka laadal. Muri külast leiab Murri häärberi, mis on ainulaadse arhitektuuriga kahekorruseline Lõuna-Eesti taluniku häärber, mida võib pidada Eesti iseseisvuse esimeste aastakümnete talukultuuri näidiseks. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuses toimub puuviljanduse alane uurimistöö, müügil on naturaalsed tooted. Sakala kõrgustiku kõrgeima tipu (147 m) leiab Sudiste külast, külastada saab ka Lilli Loodusmaja ja õpperada, matkata Teringi raba matkarajal. Mulgi vallas on mitmeid toitlustus-ja majutusasutusi, näiteks Mulgi kõrts koos majutusega, Abja Õpilaskodu Hostel ja Käbi Puhkemaja. Lisainfo turismiinfopunktidest ja Mulgi valla kodulehelt

mulgivald.ee Halliste Püha Anna kirik


VILJANDIMAA

PÄRNA PUHKEKÜLA Pärna puhkeküla asub looduskaunis kohas, endise WiFi Taevere mõisa südames. Puhkeküla on sobiv koht sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute ja ettevõtete suvepäevade pidamiseks aga ka peredele puhkamiseks. Külastajatele on rajatud peomaja, suitsusaun, soome saun, laululava koos varjualusega, laste mänguväljak, rannavolle plats, külakiik, lõkkeplats, grillialused ja avar telkimise plats. Majutuseks on erinevad palkaidad ja kämpingud 45 inimesele. Taevere küla, Põhja-Sakala vald. GPS: 58° 33' 60" N, 25° 28' 53" E +372 53 73 9333; ain.arula@mail.ee; www.parnapuhkekyla.ee WiFi

HOTELL CENTRUM

Каноэ Valgusküllane ja avarate tubadega hotell asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele WiFivastavas hotellis on 23 kahekohalist tuba ning kaks sviiti. Võimalik on kasutada WiFi sauna ja solaariumit ning juuksuri, ilusalongi ja massaažiteeWiFi võimalused konverentside korraldamiseks. Tasuta WiFi nuseid. Hotellis on suurepärased ja suur parkimisala. Ootame teid puhkusele Viljandi Centrumisse! Каноэ Tallinna 24, Viljandi. GPS: 58° 22' 5" N, 25° 35' 52" E +372 435 1100; WiFi bron@centrum.ee; www.centrum.ee

WiFi

WiFi WiFi MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA Каноэ

Каноэ Каноэ

WiFi Каноэ Каноэ

Каноэ Каноэ

Каноэ

WiFi

MAJUTUS · KOHVIK BOWLING · PILJARD SAUNAD · PEOSAALID SEMINARIRUUMID

Riia mnt 52d, Viljandi linn • +372 435 4845 • info@mannimaja.ee • www.mannimaja.ee

95


96


Jõgevamaa Jõgevamaa asub Ida-Eestis, Mandri-Eesti keskpunkti ja Peipsi järve vahel, hõlmates endise Jõgeva rajooni ala. Ajalooliselt on praegune maakond kuulunud Tartuja Viljandimaa alla. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi Eesti riigipiir Venemaaga. Siinsete loodusobjektidega seostuvad mitmed Kalevipoja legendid. Jõgevamaa pakub sulle sooja sõprust ja jumalikku veinimekki Põltsamaa stiilis. Siin asuvad Paunvere väljanäitus ja Avinurme tünnitööstus. iin on iidsetest aegadest elanud inimesed oma eripäraste saatustega. Muinasajal kuulus enamik Jõgeva maakonnast Vaiga väikemaakonda. 13. sajandil murdus Vaiga vastupanu saksa ja skandinaavia vallutajate vastu. 1224. aastal läks maade jagamisel valdav osa nüüdsest Jõgevamaast ordu võimu alla, selle lõunapoolne osa jäi Tartu piiskopile. Hiljem on maakond koos ülejäänud Eestiga olnud rootslaste, poolakate ja venelaste valduses. Kohalik rahvas kannatas vallutajate vastastikustes sõdades ja rüüsteretkedes palju, eriti Liivi sõjas 16. sajandil ja Põhjasõjas 18. sajandil. Jõgeva maakonna eelkäija Jõgeva rajoon moodustati 1950. aastal Jõgevamaa keskosast ning Tartumaa Kudina ja Saadjärve vallast. Praegune Jõgevamaa loodi 1990. aastal, mil rajoon nimetati ümber maakonnaks. Selle piirid kattuvad osalt Jõgeva rajooni piiridega pärast 1962. aastat. Maakonna uhkuseks on selle keskosas paiknev kaunite järvesilmadega Vooremaa – üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. See on loode-kagusihiliste suurvoortega maastikurajoon, mille kõrgeimaks punktiks on Laiuse mägi (144 m). Vooremaa kirdeserval Sadala ja Torma ümbruses paiknevad suured voorjad kõrgendikud, kaguserval Sõõru ümbruses on mõhnastik – Toljase mäed. Maakonna kaguosa kuulub Kagu-Eesti lavamaasse. Siinses rikkas looduses vahelduvad metsad ja rabad väiksemate järvedega. Enamik Jõgevamaa territooriumist jääb Emajõe jõgikonna piirkonda. Pikima-

Jõgevamaa – voore- ja

veinimaa te jõgede hulka kuuluvad Peipsi järve suubuvad Kullavere ja Mustvee jõgi. Suured metsaalad paiknevad Jõemõisa-Kaiu järvestikust lõuna ja ida pool, Peipsiäärsel madalikul, kohati ka maakonna põhjapiiril. Jõgeva maakonnas asub viis looduskaitseala: Endla, Alam-Pedja, Aidu, Tellise ja Mustallika ning kolm maastikukaitseala: Saarjärve looduspark, Vooremaa ja Kääpa. Kuninga pärn Laiuse kiriku aias on ainus puu Eestis, mille kohta ajalooallikad väidavad, et selle on istutanud Rootsi kuningas. Puu kõrgus on 25 m ja tüve rinnasümbermõõt 429 cm. Vanimad andmed kuningliku pärna ümbermõõdu kohta pärinevad 1918. aastast. Puu on kasvanud üsna aeglaselt, suurenedes sajandi jooksul ümbermõõdult umbes pool meetrit. Maakonna põhiline majandusharu on põllumajandus, Peipsi rannikul on oluline kalapüük. Põllumajandussaadus-

Turismiinfokeskus Jõgevamaal: Köstri allee, Palamuse alevik.  +372 776 8520 Turismiinfopunkt Põltsamaal: Lossi 1b, Põltsamaa.  +372 775 1390

97


Selles sõbralikus salus haljendavad harilikud ja punaselehised tammed ning püramiidtammed, aga ka Serbia kuused ja lehised. 20. Augusti Klubi toimekad liikmed hoiavad tammikul hoolitsevalt silma peal.

te töötlejatest on tuntud tegijad Põltsamaa Felix, AS Werol Tehased, E-Piim ja Põltsamaa Meierei. Kalandusettevõtetest paistavad silma Peipsi Kalatööstus ja OÜ Kalameister. Jõgevamaa kultuurilooliselt tähtis punkt on Eesti ajakirjanduse sünnipaik Põltsamaa, millel on ühtlasi Eestimaa veinipealinna staatus. Jõgevamaal asub Oskar Lutsu teoste sünnikoht Palamuse. Jõgeva linnast on pärit luuletaja Betti Alver ja helilooja Alo Mattiisen. SÕLMI RAHU JA SOBITA SÕPRUST! Jõgeva vallas Kärde külas kükitav Kärde Rahumajake on pisike palktare Kärde mõisa pargi serval. Väikesel veidral osmikul on aga ajalooline väärtus. Pärimuse kohaselt sõlmiti selles 1661. aastal Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel rahuleping, mis lõpetas Vene-Rootsi sõja (1656–1658). Rahumajake on avatud aasta ringi ja iga päev. Tõenäolisem on siiski variant, et lepingut ei sõlmitud mitte selles tarekeses, vaid mingis suuremas hoones, mille lagunemise järel (arvatavasti 18. sajandil) püstitati sellest allesjäänud tervematest palkidest nimetatud tareke. 1661. aastast võivad pärineda ehk paremal juhul mõned seinapalgid. Tänapäevases rahutus maailmas liigeldes võta Kärde kandis tuurid maha ja tunneta kitsukeses kambrikeses madala katuse all suurt vabastavat rahu! Põltsamaa Sõpruse park on noorim linna parkidest, kus on peamiselt Luua puukoolist toodud puid üle 6000. Siia on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased ning paigaldatud kauneid graniitskulptuure. Näiteks kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastel ilutsevad kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Puid on istutanud presidendid, nõukogude kosmonaut, näitlejad, sportlased ja muud prominendid. Põltsamaa Sõpruse pargi rajaja Ants Paju eestvedamisel istutati pargi veerele tammik nende Eesti Ülemnõukogu liikmete auks, kes 20. augustil 1991. aastal hääletasid Eesti taasiseseisvumise poolt.

98

VEINIMEKK JA HIIEPIKNIK Põltsamaa veinikelder on linna üks turismimagneteid. Uudistajad saavad kogu veinivalikut kohapeal proovida ja kaasa osta. Veinikelder pakub naturaalseid puuvilja- ja marjaveine, millest osad värsked ja reipad, teised jälle pikkamööda laagerdatud ja väärikad. Kõik veinide valmistamiseks vajalik saadakse Eestimaa puuvilja- ja marjaaedadest. Vinoteek pakub kolme ja viie veini degusteerimise pakette. Auväärt veinigurmaanid, ärge magage maha elu parimaid maitseid, tõtake Eestimaa veinipealinna! Jõgeva vallas Patjala küla muistselt helisevas hiies terendab teelisele Kassinurme linnus, mis on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat linnamäge kasutati kuni 13. sajandini. Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Nüüdsel ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik. Linnamäe kõrval on muinaslinnuse makett ning varjualused pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole rajatud hiies tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal avarduvad teadmised Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.

Puurmani mõis


J

JÕGEVAMAA

õgeva

– külma ilma kants

Jõgeva linn asub Vooremaa maastikurajoonis kahel loode-kagusuunalisel voorel ja nendevahelistes nõgudes, 200–300 meetri laiuse Pedja jõe oru kallastel, olles maakonna halduskeskus. Muinasajal kuulus Jõgeva Valga maakonda. Tõenäoliselt oli Jõgeva küla olemas juba enne sakslaste tulekut. Küla ja mõisa mainiti esmakordselt 1601. aastal Poola revisjonikirjas Hoff Jagiwa kujul. Jõgeva nime etümoloogia kohta on keelemeestel mitu selgitust. Lauri Kettunen pidas seda v-tuletiseks sõnast jõgi, Andrus Saareste lühenenud vormiks nimest Jõgedevahe. Vähemalt 16. sajandi lõpust pole nimi muutunud. Wiedemanni sõnaraamatus leidub sõna jõgev (omastav jõgeva), mis tähendab kiirevoolulist. Põhjasõja ajal 1701. aastal, kui Rootsi kuningas Karl XII talvitus Laiusel, ehitas Jõgeva mõisa majutatud väeosa väljale täismõõdulise lumekindluse. Peeti maha suurejooneline sõjamäng, kindluse kaitsmine ja vallutamine kõigi sõjakunsti reeglite kohaselt. Tulistati pappkuulidega. Jõgeva linn tekkis kohale, kus varem asus Jõgeva küla. Linna tekkimise ajendiks sai kohaliku raudteejaama asutamine 1876. aastal Tapa–Tartu raudtee äärde.

Jõgeva sai aleviks 1919. ja linnaks 1938. Jõgeval mõõdeti 17. jaanuaril 1940. Eesti külmarekord – 43,5 °C. Sellest johtuvalt toimusid Jõgeval Jääpurika festivalid, millest sai hiljem Külmalinna talvefestival. Nõukogude ajal sai Jõgevast rajoonikeskus, põllumajandusrajooni juhtiv linn, kus Tartu lähedus ja põllumajanduskesksus peegeldusid ettevõtluses. Alates 1960ndatest kerkis linna hulgaliselt teenindushooneid ja suurelamuid (Pae linnaosa ja Tähe-Rohu kvartal). Jõgeval on ligikaudu 30 ha kõrghaljastusega ja liigirikkaid haljasalasid, mis vahelduvad rohelusse uppuvate koduaedadega. Ostlemiseks kannatab sisse põigata Jõgeva kaubahalli, kus on lai valik kõiksugu kaupa. Omapärase interjööriga perekeskne kodukohvik nimega Ateljee kesklinnas pakub hubases õhkkonnas koduseid toite. Aeg-ajalt kuuleb siin elavat muusikat ning suvehooajal on avatud välikohviku osa. See on igati mõnus koht koosviibimiseks pere ja sõprade seltsis. Estakaadi tänava Laisholm Pub tagab lõõgastuse ja korraliku kõhutäie värskete rüübetega. Avara saaliga trahter sobib firma-, tähtpäevade- ja juubelipidustusteks. Saksa stiilis õllerestoran on kahe rõduga ja rohkete istumiskohtadega. Pubis on võimalused seminaride ja koolituste läbiviimiseks. Nädalavahetustel keerutavad plaate DJ-d ning esinevad tuntud Eesti bändid. Pubi muretus ja meeldejäävas peotuules käivad käsikäes inspiratsioon ja ajalugu. Pizzakioski pitsad on vaieldamatult parimad pannipitsad Jõgeva linnas. Pitsasõber saab portsjoni ette tellida ja kaasa osta või kohapeal sooja pannipitsat nautida. Jõgevalt on pärit heliseva sulega poetess Betti Alver ja laulva revolutsiooni äratav helilooja Alo Mattiisen. Nende suurkujude mälestuseks toimuvad igal aastal Betti Alveri luulepäevad ja Alo Mattiiseni muusikapäevad. Kesklinnas asuvat Jõgeva Muusikakooli hoonet täiendab Alo Mattiiseni mälestuskivi. Koolimajas on Alo klaveriklass, kus paikneb täielikult restaureeritud, muusikule kuulunud kabinetklaver ja väljapanek helilooja isiklikest asjadest. Klassis viiakse läbi väiksemaid kontserte, koolitusi, konverentse ning muusikatunde. Jõgeval on peetud lustiküllast Eesti Naiste Tantsupidu, kus on kaasa löönud tantsulõvid kaugematestki välisriikidest.

U

nustamatud mõisad – buduaarist parki ja järveranda

Põltsamaa vallas Puurmani alevikus olev neo-renessanss stiilis lossitüüpi Puurmani mõis pakub pilgule puhkust ja vaimule valgust. Valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. aastal moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Praegu

99


tegutseb lossis Puurmani Mõisakool. Kompleksi haldab Puurmani Mõisa Sihtasutus. Mõisa ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti “Unustatud mõisad” raames. Muul ajal toimuvad ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigutakse ringi erinevatel korrustel, kus on vaatamiseks krahvinna buduaar, torni viiv salauks, krahvi kabinet ja varakamber. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Lisaks laias valikus kultuuriüritusi ja majutusteenus. Leia muinasjutuline loss Pedja jõe kaldal! Lisainfo: www.puurmanimois.ee

Jõgeva vallas Kuremaa alevikus paikneb klassitsistlik Kuremaa mõis/loss, mis ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Pargi projekteeris Tartu arhitekt E. J. Strauss. Lossis asuv muuseumituba tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Lossiruume kasutatakse seminaride ja konverentside korraldamiseks. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Soovijatele võimaldatakse kaunis pargis või hoones pidada pulmi ja sünnipäevi.

O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum

Lisainfo: www.kuremaaloss.ee

L

astega peredele – maisimöll ja õhulennud

Põltsamaa vallas Uuevälja külas leiad uudse ajaveetmise võimaluse Sarapiku talu maisilabürindis.

Endla laudtee. foto: Liina Laurikainen

Salapärases talus saad lahendada maisirägastikku peidetud mängu ja osa võtta teistest õuele seatud nutikust ja osavust nõudvatest tegevustest. Labürindis pead kaardi abil üles leidma kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, rägastikus palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb jõuda väljapääsuni. Tule, orienteeru ja pane end proovile! Lisaks maisilõhnalistele keerdkäikudele olemas veel põõsas- ja kivilabürint, loomad, mõtlemismängud ja mänguplats. Arendav põnevus tagatud õpilasgruppidele, lastele ja seiklushimulistele täiskasvanutele. Lisainfo: www.toretalu.eu

Mustvee vallas Kääpa külas asuv Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumit, rahvamaja ja seiklusparki. Kalevipoja muuseum avaneb uuesti 2019. aasta lõpus, täiesti uue sisuga. Seni on võimalik broneerida ette eepose tutvustust ja tunnistada kodulooekspositsiooni. Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel, valides kõrgema või madalama raja vahel. Madalam sobib hästi lastele. Tuge vajajatele ulatavad kõikjal oma abistava käe instruktorid. Siin unustavad igavuse igas eas külastajad. Rahvamajas saab korraldada üritusi. Suurde saali mahub ligi 100 inimest, väiksemasse kuni 50. Tule kätle koja kange vägimehega ja vuhise läbi õhu! Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee

100

Sarapiku talu maisilabürint


JÕGEVAMAA Mustvee vallas Tartu-Jõgeva puhkealal paikneb ka Tammeluha matkarada (3 km). Suuremate sadude korral võib laudtee olla vee all (vee sügavus kuni 30 cm). Rajal tutvustatakse 11 huvipunktis asetsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning luhtade vahele jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart oma metsakoosluste ja võimsa emamänniga, mis on ümbruskonna suurim puu. Pedassaarele viib Siberis kasvanud lehise puidust rajatud 0,6 km pikkune laudtee. Jalavaevale lõõgastavaks vahelduseks on loodud Tammeluha ja Jõemõisa lõkkekohad. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

K

ultuurikatel keeb – Tootsi taskud ja tünnisimman

S

Avinurme puiduait

oovitusi matkasellidele – järve lumm ja emamänd

Jõgeva vallas, Endla looduskaitsealal laiub Männikjärve matkarada (2,2 km), millel avanevad ilusad vaated Männikjärvele ja ümbritsevale rabale. Võimalus on liikuda ümber Männikjärve, rabas ning salumetsas. Rada on looduses tähistatud puudel oleva punase märgistusega ning läbimiseks kulub keskmiselt tund. Retke kergendavad kaks infotahvlit, Tooma ja Linajärve lõkkekohad. Autoparkla Tooma keskuses. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Mustvee vallas, Tartu-Jõgeva puhkealal kingib Saare järve õpperada (3,5 km) huvitava hariva jalutuskäigu. Erinevaid metsakooslusi tutvustavale teekonnale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui ka Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada rullub mööda metsasiseseid pinnaseteid, sihte, laudteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul ning möödub Manteuffelite perekonna matmispaigast ja kompleksseirejaamast. Infotahvlid ja viidad teevad tee selgemaks ja lõkkease kutsub grillima. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Jõgeva vallas Palamusel hoolitseb südamlikult Eesti kooli ajaloo säilimise eest Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum. Ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele tervikuna avatud sellisena, nagu see 1895. aastal võis välja näha. Selles on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning köstri eluruumid. Värskelt valminud peamajas toimib õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades “Kevade” abil Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst väljendatud tootsilikus võtmes. Saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci, sorida Tootsi taskutes ja tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile. Muuseumis korraldatakse programme ja saab broneerida eriüritusi. Tule kohale ja tunne end tegijana Eesti sajandi filmist tuttavate seinte vahel. Lisainfo: www.palamusemuuseum.ee

Traditsiooniline Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat Palamusel pakub kõike alates toidust ja taimedest kuni käsitöö ja riieteni välja. Mitmel laval kuumab kultuuriprogramm ja säriseb grillimisvõistlus. Lisaks on loomade väljanäitused ning tegevused lastele. Nunnunäitusel valitakse omanäolisemad suurimad aiasaadused ning kõigi kostümeeritud laadaliste vahel jagatakse välja auhindu. Võimalus on nautida Palamuse ja Vooremaa vaateid otse kopteriaknast. Avatud on Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, kirik, apteek, vesiveski ja Jõgevamaa Turismiinfokeskus. 2019. aastal leegitseb traditsiooniline trall 21. septembril, kus üleüldises melus löövad kaasa Anne Veski ja Lõõtsavägilased. Mustvee vallas Avinurme alevikus korraldatakse igal aastal jaanipäeval Avinurme tünnilaata. Tänaseks on sündmusest kasvanud välja üks suuremaid ja hinnatumaid käsitööga kauplemise kohti Eestis. Lisaks kohalikele meistritele pakuvad laadal oma toodangut kaupmehed üle riigi. Laadapäeval tuleb Avinurme tuhandeid külalisi, kes uudistavad rikkalikku käsitöövalikut, aiasaadusi ning jälgivad kogu päeva kestvat kultuuriprogrammi. Traditsiooniliselt annab laadapäeva lõpus etenduse Avinurme Suveteater, süüdatakse jaanituli ning tantsujalad tatsuvad simmanil. 2019. aastal süttib kauplemiskirg ja jaanituli taas 23. juunil.

101


Veski Külalistemaja

Veski külalistemaja on mõnusa atmosfääriga söögikoht, kus menüüs on ennekõike eestimaised toidud. Soojade ilmadega avatud väliterrass ja laste mänguväljak. Majutusteenust pakutakse Veski külalistemajas teisel korrusel viies kahekohalises toas. Tubades on kirjutuslaud, lameekraaniga televiisor ja privaatne vannituba. Külalistemajas on ka neljakümnekohaline seminarisaal, parkla ja tasuta WiFi-ühendus. Meie juures saab pidada sünnipäevasid ja teemaüritusi vastavalt kliendi soovile. Veski Külalistemaja asub Jõgeva-Mustvee mnt. ääres. +372 510 2527 • Kantküla, Jõgeva vald, veski.kulalistemaja@gmail.com www.veskikulalistemaja.ee

Kase Turismitalu Kõpu küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond +372 514 9900 • kasetalu.eu

Turismitalu asub looduskaunis kohas – Jõgeva maakonnas Kõpu külas. Privaatne ja lõõgastav atmosfäär pakub puhkuseks ning sündmuste tähistamiseks parimaid võimalusi. Puhkemajas on suur kaminasaal (40 kohta) ja kõige vajalikuga kööginurk. Majutuseks on 5 tuba 10 inimesele. Lõõgastust pakub korralik puuküttega saun ja maja kõrval olev tiik.

Tule ja naudi loodust ning mõnusat olemist pere või sõpruskonnaga!

102


JÕGEVAMAA

Jõgeva vald jõgeva.ee

25.07–28.07 XXVIII Jõgevatreff (www.jogevamc.ee) 17.08 XII Küüslaugufestival Kuremaa rannas. (www.küüslaugufestival.ee) 17.08 Palamuse öölaulupidu Palamuse laululaval 23.–25.08 Palamuse esmamainimise 785. aastapäeva

tähistamine kontsertide, näituse, ühispalvuste ja jumalateenistusega (www.jõgeva.ee) 21.09 XXII Suur Paunvere väljanäitus ja laat Palamusel. Esinevad Anne Veski ja Lõõtsavägilased. (www.jõgeva.ee) 28.09 „Supikross 2019“ Jõgeva lähedal Linnamäe krossirajal (www.linnamae.ee) Kuremaa järv

WiFi

KAIU PUHKEMAJAD Imelise männimetsa all, Kaiu järve kaldal asuv nostalgiline endine kalastajate puhkekoht on sobiv nii peredele puhkamiseks kui ka firmadele suvepäevadeks. Rentida saab lisaks sauna ning peo-söögimaja. Olemas grillimiskohad. Võimalus laenutada paate, kala püüda, ujuda. Paadiga saab sõita kolmel jõgedega ühendatud puhta veega järvel. Tulge julgesti tutvuma ja linnakärast puhkama! Küsige lisa e-maili või telefoni teel! Pedassaare küla, Mustvee vald. GPS: 58° 38’ 45” N, 26° 50’ 52” E +372 5646 3616; +372 5664 WiFi3520; marelaur@gmail.com; www.kaiupuhkemajad.ee

Каноэ

UDU TALU Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pererahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks või peo pidamiseks püsti mannud 3 katusealust. Samuti on siin suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats, lasWiFi tenurk, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada. Udu talu – see on mõnus puhkepaik WiFi Kuremaa järve kaldal. WiFi Каноэ Änkküla, Jõgeva vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E +372 5563 6434; +372 5563 6433. udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

WiFi

WiFi

WiFi WiFi

WiFi

KUNINGAMÄE KARDIRADA Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal võimalik sõita võistlustest vabal ajal. ErinevaltWiFi paljudest teistest radadest ei toimu sõit Каноэ kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal, mis on 850 meetrit pikk ja Каноэ hobikartide WiFikeskmine kiirus küündib üle 60 km/h. Каноэ Pakume majutust majas, aga on võimalik ka telkida ja karavani parkida. Avatud kohКаноэ vik ja võimalusWiFi kasutada WiFisauna. Каноэ Gruppidele toitlustus ettetellimisel.

WiFi

Kuningamäe küla, Põltsamaa vald. GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E +372 507 8188; sadukkart@hot.ee; www.kuningamae.ee

Каноэ

WiFi

Каноэ

Каноэ

103


104


Tartumaa Ida- ja Lõuna-Eesti piiril, Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel paiknev Tartumaa tunneb ajastute torme ja teab tarkusi. Siin võrgutab Emajõgi oma veetlevate voogudega ja kiikavad taevasügavustesse Eestimaa kõrgeimad puud. Lõuna-Eesti tõmbekeskuses Tartus vibreerivad suurlinna rütmid läbi aegumatu akadeemilise õhustiku. Tartumaa mäletab, hoiab ja mürtsub. raeguse Tartumaa territooriumile asusid inimesed elama umbes 5000 aastat tagasi. Selle ajalooliseks eelkäijaks on Ugandi muinasmaakond, mis 13. sajandi algul hõlmas kogu Emajõest lõuna poole jääva maa-ala kuni latgalite asualani ja Pihkva vürstiriigini. 13. sajandil kujunes Tartu linn piirkonna tähtsaimaks keskuseks, kuna astus Hansa Liitu ja linna kaudu toimus suur osa läänepoolsete kaupmeeste kaubavahetusest Pihkvaga. 13.–15. sajandil hakkasid tekkima hilisema ajaloolise Tartumaa kirikukihelkonnad. Liivi sõja käigus 16. sajandil läks Tartumaa piirkond Moskva tsaaririigi võimu alla, pärast seda jäi aga Poola valitseda. 1620. aastatest alates kuulus Tartumaa Rootsi kuningriigi alluvusse. 18. sajandi Põhjasõja tulemusena liideti see koos ülejäänud Eesti aladega Venemaa keisririigi koosseisu. 1950. aastal moodustati Tartu rajoon, mis 1990. aastal nimetati ümber Tartu maakonnaks. Kolm aastat hiljem arvati sellesse ka Tartu linn, mis nõukogude ajal oli omaette haldusüksus. Tartumaa ajaloos on oluline osa Hansa Liidul, mille koosseisus sai Tartust Läänemere piirkonnas oluline kaubanduskeskus. 19. sajandi teisel poolel rajati Tartu raudteeühendus Tallinna, Riia ja Peterburiga, mis tähistas olulist hüpet transpordi arengus. Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal, mida läbivad mitmes suunas ürgorud, neist suurim on Emajõe ürgorg. Pikim jõgi on Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna.

Tartumaa Heade

mõtete keskus

Kastre vallas Järvseljal asuv ürgmets on Eesti vanim metsakaitseala, kus kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Looduskaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist. Suurimad neist on Alam-Pedja, Järvselja, Kärevere, Padakõrve ja Peipsiveere. EMAJÕE VOOGUDE VÕLU Eesti suurimate jõgede hulgas olev Emajõgi on läbi aegade olnud Lõuna-Eestis oluliseks transpordirajaks. Muusikalegi inspiratsiooni andnud rahuliku vooluga siseveekogu hõlmab lisajõgesid ja soiste kallaste tõttu on olnud sildade ehitamine keerukas. Suur Emajõgi on Eesti ainus kogu ulatuses laevatatav jõgi. Keskajal oli see tähtis kaubatee, mille kaudu hoiti ühendust läänepoolsete hansalinnadega. Suviti toimuvad huvireisid laevaga Emajõel ja Peipsi järvele Piirissaarde.

Tartu külastuskeskus: Raekoda 1a, Tartu.  +372 744 2111 105


rikas põlismets. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa kaguosas. Seal kohtad 360 aasta vanust kuningamändi ning üle 40 m kõrgeid, 200-aastaseid kuuski, mis kuuluvad Eestimaa kõrgeimate puude hulka. Imetleda saab ka võimsaid kaski, haabasid, pärnasid, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas ürgmetsakvartalis aitab õpperajal liikuda laudtee. Järvseljal töötab metsandusüliõpilaste õppebaas ning ürgne mets on tähistatud National Geographic’u kollase aknaga. Lisainfo: www.jarvselja.ee

T

artu

– tarkuse toitja

Emajõe veevoolus harrastatakse huvireise ka keskaegse lodjaga. Lodi oli vanasti spetsiaalselt Peipsi ja Emajõe piirkonna tingimustele kohandatud keskaegne kaubapurjekas. Kuna keskajast pole säilinud ühtegi lotja, on vanade jooniste põhjal ehitatud Lodjakojas lodi nimega Jõmmu – esimene omasugune. Tartu ümbruses „künnavad“ jõevoogusid suviti väikesed lõbusõidulaevad. Tartu linna piires ja lähemas ümbruses tegeldakse mingil määral veemotospordiga. Suur jõgi kannab suuri saladusi ja seiklusi. Emajõe äärde jääb 5 km pikkune Jänese matkarada, mis algab Tartu linna piirilt. Rada on looduslikult vaheldusrikas ja selle lõpuosas on Jänese kõrtsi varemed.

Ülikooli- ja heade mõtete linn Tartu on Eesti suuruselt teine linn ja Lõuna-Eesti mõjukaim tõmbekeskus. Siin jätkub kõigile kõike külluses. Tartu tagab elamused kultuuris, meelelahutuses, ostlemises ja hõrkudes maitsetes. Kohaliku kultuuri arengut on eriliselt mõjutanud 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, eeskätt oma peahoonega. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoones asub klassitsistlik aula ning endisaegne kartser, kus istusid avalikku korda ja ülikooli käitumisreegleid rikkunud üliõpilased. Ülikooli haldusalasse kuuluvad oma ajaloomuuseum,

Alam-Pedja looduskaitseala on ulatuslik loodusmaastik Tartust loodes. Lodud, madalsood ja rabad moodustavad suurema osa pindalast. Vaheldust pakuvad põlismetsadega kaetud soosaared. Ala on suuresti piiratud jõgedest ja ojadest ning selle ligipääsmatust on veelgi suurendanud siin 50 aasta jooksul asunud nõukogude armee pommituspolügoon. Jõgede väikese languse tõttu ujutab tulvavesi kevaditi üle suuri alasid. Huvitavad on Suur-Emajõe 55 vanajõge, kuhu tulevad kudema paljud Võrtsjärve ja isegi Peipsi kalad. Rände ajal on Emajõe luht täis uju- ja sukelparte ning luiki. Meri- ja kalakotkaidki näeb sel ajal sageli. Luhaäärsetes metsades pesitseb rohkesti konnakotkaid ja rabade kohal võib kohata kaljukotkast. Jõeluhtades pesitseb palju rohuneppe. Kaks õpperada annavad põgusa ettekujutuse siinsetest elupaikadest. Alaga saab tutvuda ka paadiga mööda jõgesid matkates. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

KÕRGETE PUUDE KÕNETUSED Kastre valla Järvselja ürgmets on vaid ühe kvartali suurune, kuid see-eest üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid. Puutumatu metsaosa on Eesti looduse üks musternäidiseid, mida hoolega säilitatakse. Järvseljal leidub väikesel alal liigi-

106

Emajõgi. foto: Jaak Nilson


TARTUMAA geoloogiamuuseum, zooloogiamuuseum, kunstimuuseum ning botaanikaaed, kus kasvab 6500 taimeliiki. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ning liigirikkaim. Tartu kultuurielu üks alustalasid on teater Vanemuine, kus on esindatud draama, tants ja muusika. Kuid linnas tegutseb ka väiksemaid teatreid. Näiteks Tartu Uus Teater, mis üllatab loomingulise julgusega ning Teatri Kodu, mis on orienteeritud laste meelelahutusele. 14. sajandil rajatud Tartu Jaani kirik on ainulaadne gooti arhitektuuri näide kogu Euroopas ligi tuhande säilinud terrakotafiguuri tõttu. Keskaegne telliskirik on pühendatud Ristija Johannesele. Tartu ajaloolises linnasüdames Jaani kvartalis asub Antoniuse õu kolme maja ja hubase hooviga. Antoniuse õu ja gild on professionaalseid tarbekunstnikke, kunstnikke ja käsitöölisi ühendav organisatsioon. Gildi eesmärgiks on edendada Eesti kunsti ja käsitööd kunstnike ja käsitööliste loomingulise tegevuse ning enesetäienduse toetamise kaudu. Siin töötavad käsitöömeistrid, kelle töid ja tegemisi saab jälgida. Õuel toimuvad kontserdid, etendused, näitused ja spetsiifilised kunstiüritused. Emajõe ürgoru paremal kaldal toretsev Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks, kuhu rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär Kassitoome. Toomemäel leidub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid:

endine Toomkirik, Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Tartu linnas ostlemiskohtadest puudu ei tule. Ostukeskustest ja butiikidest leiab nii kohalikku käsitööd ja ökotooteid kui ka maailmakuulsate ja kohalike rõivatootjate loomingut. Mitu ostukeskust pakub lisaks ostlemisvõimalusele toitlustus-, ilu- ja meelelahutusteenuseid. Suurimad ostukeskused Tartus on Lõunakeskus, Kvartal, Tartu kaubamaja ja Tasku. Kohaliku tooraine hindajatel kannatab külastada Lõunakeskuses asuvat taluturgu. Disainihuvilistele võiks soovitada Disainimaja või Aparaaditehase loomelinnakut. Väsimatult pulseeriva Taaralinna (Tartu sünonüüm) ilu silitavad skulptuuridesse tahutud pilguga teiste hulgas ajastute suurvaimud – helilooja Eduard Tubin, keeleteadlane Jakob Hurt ning kirjanikud Kristjan Jaak Peterson ja Oskar Luts. Nemad ja paljud teised ärksad hinged hoiavad oma alatise kohalolekuga au sees hoogsa “Tartu marsi” sõnu: “Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal...”

U

nustamatud mõisad – rüütlid, majandivili ja pügatud puud

Ülenurme rüütlimõis esineb allikates esimest korda aastal 1646, mil sõjaväelane Bernhard Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, Ülenurme mõisa omanik aastail 1856 –1883. Mõis on käinud käest-kätte ja peamiseks sissetulekuallikaks on olnud teraviljakasvatus. Pärast sõda muudeti Ülenurme omaette sovhoosiks, mis haritud direktorite juhtimisel saavutas tööviljakuses suurt edu. Nõukogude ajal tegutses ka katsemajandina. 1970. aastate algul eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse hooned varem asutatud Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis aastast 1981 on avatud külalistele. Luke mõis on koht, kuhu võid jätta oma südame. Varaseimad teated mõisa olemasolust pärinevad 1557. aastast. Puidust peahoone pärines lõplikul kujul 19.–20. sajandi vahetusest, iseloomulikke jooni oli neobarokist ja heimatstiilist. Mõisahoone hävines II maailmasõjas. Luke mõisa uhkuseks on kaunis neobarokkpark erinevatel kõrgustel paiknevate terrasside ja kunagi pügatud puudega, mis nüüd on väga omapärase kujuga. Üht terrasside vahelist trepikäiku ääristavad betoonist lõvikujud. Vaatamisväärne on ka stiilne historitsistlik kaasajal restaureeritud aednikumaja ning taastatud tiikide süsteem. Väga hästi säilinud algse planeeringuga park on Lõuna-Eestis mõisaansambli üks väärtuslikumaid elemente. Luke mõisakompleks pargiga on kõigile avalikuks kasutamiseks. Suveperioodil avatud kohvik. Tere tulemast kogu perega! Lisainfo: www.lukemois.ee

107


L

astega peredele

– lelud, loomad ja veesulin

Perega tasub sammud seada UNICEFi hinnatud Tartu Mänguasjamuuseumisse, mis asub Tartu kesklinna südames, ülikooli ja Toomemäe lähedal, kenades vanades puumajades. Muuseum pakub äratundmisrõõmu ka vanematele külalistele, sest seal on välja pandud mänguasju erinevatest maadest ja aegadest. Saab näha nukke, nukumaju, kaisuloomi ja mänguautosid, haruldasi Eesti filminukke, suveniir- ja kunstnikunukke, töötavat mudelraudteed, üleskeeratavaid vidinaid ja muid nostalgilisi lelusid. Mängutuba asub muuseumi teisel korrusel, kuhu pääseb tavalise muuseumipiletiga. Mänguasjamuuseum on mõnus paik nii laste kui täiskasvanute sünnipäevade ning teiste pidulike või asjalike koosviibimiste pidamiseks. Üritusteks saab kasutada nii mängutuba kui ka lastestuudiot. Sünnipäevalised võtavad ise toidu kaasa. Lisainfo: www.mm.ee

Endises Elistvere mõisapargis elutseb Elistvere Loomapark, kus looduslähedastes tingimustes elavad kodumaised metsloomad: rebased, kitsed, hirved, karu, ilvesed, põdrad, metssead, piisonid ja rohkemgi veel. Eraldi osakonnana on avatud pisinäriliste keskus. Looduse õpperajad tutvustavad siltide abil erinevaid taimeliike. Laudtee viib Elistvere järve äärde vaateplatvormi juurde, millelt võib imetleda järve rikkalikku linnuriiki. Võtke aega ja veetke lennukas päev lõbusas loomapargis koos sõpradega, perega või kolleegidega ja haarake kaasa unustamatud elamused! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Kena Kaiavere järve ääres vigurdab Vudila Mängumaa, kus ootavad suur väliveepark kolmetasandilise liumäe ja -toruga, torusaunad, kiiged, turnimisatraktsioonid, batuudid, sky-

Tartu vanalinn. foto: Jaak Nilson

jump, elektriautod, ATV-d, lasketiir, aerupaadid, vesirattad, suur mängutuba, loomapere, hobusõidud ja muud toredad võimalused. Lisaks toitlustus ja forelli püüdmise võimalus. Mängumaale on oodatud kõik lapsed koos vanemate, vanavanematega ning sõpradega, sest tegevust jätkub kõigile ja terveks päevaks. Lisainfo: www.vudila.ee

S

oovitusi matkasellidele

– loss, järved ja truuduse punkt

Alatskivi matkarada (4,5 km) vonkleb Peipsiääre vallas kuulsa Alatskivi lossi läheduses, kulgedes ümber Lossijärve. Algab Alatskivi alevikust, kalmistu vastas asuva infotahvli juurest. Rõõmuküllase elamuseretke tagavad igal aastaajal vahelduvad reljeefid, huviväärsused ja mitmekesine elustik. Kõndijat kannavad laudteelõigud, kaks silda ja Kalevipoja sängis asuv palktrepp. Puhkehetki aitavad veeta laud, pingid, lõkkekoht ning lusti lisab külakiik. Rajale jäävad hirveaed, Alatskivi lossipark, Veskijärv ja Lossijärv, Punane allikas ja Truuduse tamm. Liikujal on vajalik teada igameheõiguse kohta! Telkimine pole lubatud! Raja alguses olevasse Alatski-

108


TARTUMAA inimestest. Näitus „Uurali kaja“ näitab soomeugrilaste ja samojeedide traditsioonilist argikultuuri. Peale näituste osa on majas kino- ja konverentsisaal, black-box teater, kohvik, restoran ja muuseumipood. Uue muuseumihoone üle 6000 ruutmeetrine näituseala on Eesti suurim. Lisaks näitustele toimuvad regulaarselt kontserdid, loengusarjad ja teatrietendused. Valminud on täiendavad sisukad haridus- ja vaba aja programmid. Lisainfo: www.erm.ee

vi parklasse mahub 6 autot, Kalevipoja sängi juures asuvasse parklasse 4 autot. Kambja vallas köidab matkajate meeli varjuline Pikksaare matkarada (1 km), mis lookleb Pangodi parkmetsas ning sobib meeleolukaks jalutuskäiguks. Tore teekond algab ja lõpeb Pangodi järve ääres asuva infotahvli juures. Rajal aitavad orienteeruda viidad ning tee läheb mööda Pangodi telkimisalast ja lõkkekohast, kus on mõnus aega maha võtta. Vaatamisväärsustest jääb rajale Vabadussõja mälestussammas. Pikksaare matkateed tallates kinnita pilk ilusateks vaadeteks Pangodi järvele! Tee on läbitav jalgsi. Parkimine telkimisala parklas ja maantee ääres (kuni 30 autot).

K

ultuurikatel keeb – rahva lugu, mammut ja vinge vaksal

Tartus esindab mitmepalgelist Eesti ajalugu, kultuuri ja traditsioone Eesti Rahva Muuseum (ERM). Rahvusmuuseum mõtestab eestlust, kannab rahva põhiväärtusi ja hoiab järjepidevust. Külastajale avaneb nii esemeline kui virtuaalne avastusterohke maailm. Muuseumis on kaks püsinäitust. „Kohtumised“ on näitus Eestimaal kõikidel aegadel elanud tavalistest

Kauni Saadjärve kaldal, Vooremaa keskmes asuv Jääaja Keskus on ainulaadne terves Baltikumis ning suunatud kogu perele. Siin kutsuvad ennast imetlema elusuuruses eelajaloolised loomad ning avaneb ülevaade Eesti ja maailma looduse kujunemisest läbi aastatuhandete. Saab teada meie universumi kujunemisloost ja inimkonna tuleviku väljavaadetest. Leiab vastused küsimustele: Kas mammut on karvane elevant? Millal tekkis Eestisse inimasustus? Kuidas muutub rannajoon ajas? Kas kliima soojeneb või hoopis külmeneb? Lapsi peibutab põnev mängukoobas, kus saab teha arheoloogilisi väljakaevamisi, täiendada koopajooniseid, mängida jääaja loomadega ja vaadata multifilmi “Välek Vibulane”. Ruumides on võimalus korraldada konverentse, sünnipäevi ja muid sündmusi. Keskus on avatud aastaringselt. Ettetellimised gruppidele (alates 12 inimesest). Liikuda saab lapsevankriga. Äksis Saadjärve Looduskeskuse majas asuvad Jääaja Keskuse kontor, Saadjärve looduskooli õppeklass, Soomepoiste tubamuuseum, Äksi raamatukogu ja Äksi kauplus. Lisainfo: www.jaaaeg.ee

Elva südalinnas tukslev Elva Matkakeskus asub enam kui 120-aasta vanuses vaksalihoones. Renoveeritud, vaba aja- ja matkakeskuseks kujundatud jaamahoone täidab ka kultuurilist rolli. Ateljees korraldatakse näitusi, koolitusi ja seminare ning toimuvad erinevad huviringid. Põnev puhkepiirkonda tutvustav interaktiivne püsiekspositsioon on Tartu maakonnas ainus omataoline, esitledes ümbruskonna loodust ja kultuuri. Ühtlasi informeerib ekspositsioon külastajaid Elva puhkepiirkonna sportimis- ja matkamisvõimalustest. Kõige põnevam osa ekspositsioonist on interaktiivne matk, kus külastaja saab simulaatorite abil tutvuda piirkonna matkaradadega. Ruumist väljumata saab teha tiiru rattaga või kanuuga, sulandudes kohalikku loodusesse Ekspositsioon jutustab veel asustuse tekkimisest ja kujunemisest ning tutvustab Elva tähtsamaid kultuuri- ja spordisündmusi. Külastajale antakse kogu informatsioon erinevate interaktiivsete esitlusviiside abil, et pakkuda vahetu kogemuse kaudu võimalikult meeldejääv elamus. Lisainfo: matkakeskus.elva.ee

109


TARTUMAA

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM ÜLENURMEL Muuseum asub Ülenurme ajaloolises kompleksis, Tartu südalinnast 7 km Võru suunas. Püsinäitused kajastavad mesinduseja linnukasvatuse-, rukki- ja linakasvatuse ajalugu. Avatud T-P 10-18 • Pargi 4, Ülenurme, Tartumaa +372 5373 7124 • www.epm.ee SÜNDMUSED 2019

08.06 Üleriigiline masinapäev „Mehed ja masinad – hetk Jüri Kusminiga“. Ansambel „Heino Tartes ja sõbrad“ 21.06 Jaanipäev Ülenurmel. Jaaniõhtu muusika ansamblilt FIX 28.06 Viss 2019. Eesti holsteini- ja eesti punast tõugu veiste näitus-konkurss. Ülenurme mõisa- ja talupäev 20-21.07 Viies üle-eestiline avatud talude päev 20.07 Kogupere etendus „Piip ja Tuut lähevad kosja“ 10.08 Rukkimaarjapäev. Rukkitoidud ja laat. Kontsert tütrelt ja isalt – Sissi ja Dave Bentonilt 07.09 Tõuloom & Tartu Sügisnäitus 2019. Suur Sügislaat! Kontsert Koit Toome ja bänd 12.10 Perepäev lõikuspüha ja sügislaat. Meeleoluks ansambel „Sada ja seened“

C.R. JAKOBSONI TALUMUUSEUM KURGJAL Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja töö ülevaade, tema poolt rajatud tänaseni karjakasvatuse ja põlluharimisega tegelev talumuuseum. Kurgja küla, Pärnu maakond +372 5860 0025 • www.kurgja.ee SÜNDMUSED 2019

23.06 Rahvusliku jaanipäeva tähistamine 03.08 Lambapäev 18.08 Eesti hobuse päev 24.08 Talupäev

TORI HOBUSEKASVANDUS Aastaringsed individuaal- või grupi ratsatreeningud, hobusõidud kasvanduses, maastikul (pikniku võimalus). Pärnu mnt. 10, Tori alevik, Pärnu maakond +372 5322 9786 • www.epm.ee SÜNDMUSED 2019

10.06 Tori kihelkonna laulupidu 20.08 Tori tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed

EESTI LENNUNDUSMUUSEUM Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub 26 lennukit ja 5 helikopterit. Lennukid on pärit Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Inglismaalt, Soomest ja Venemaalt. Kollektsioonis on rida haruldusi, mida harva kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24, Jak-28, MiG-25RBS, Harrier GR3, Panavia Tornado F3, jne.). Oluline koht on suurel mudelite kogul. Eesti Lennupäevad 2019 toimuvad 8.-9. juunil. Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiLange küla, Kastre vald. line lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.) GPS: 58° 17' 17" N, 26° 45' 51" E; +372 502 6712 info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee Avatud iga päev 27. aprillist kuni 3. novembrini.

113


EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM SPORDIELAMUS KOGU PERELE! Tartu kesklinnas asuvas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis on kõikidel spordisõpradel võimalus ise käed külge panna ja end võitjana tunda. Tänu interaktiivsetele ja põnevatele lahendustele saab veeta lõbusalt aega koos pere või sõpradega, muuhulgas: • Panna end sporditähtede vastu proovile • Anda intervjuud koos Kalev Kruusiga • Proovida mehaanikuametit • Kihutada rallisimulaatoril! Avatud: K-P 11-18. Giidiga ekskursioonid ettetellimisel Rüütli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 56” N, 26° 43’ 16” E +372 730 0750; info@spordimuuseum.ee; www.spordimuuseum.ee

WiFi DOMUS DORPATENSIS KÜLALISKORTERID Pakume privaatset ja WiFi turvalist majutust Tartu südalinnas Raekoja kõrval. Meie kümnes hubases külaliskorteris on olemas kõik vajalik, et saaksite tunda end nagu kodus. Majas asub restoran Umbroht. Parim asukoht Tartu vanalinna ning põnevaimate vaatamisväärsuste avastajaile, perega puhkajaile ning kultuurihuvilistele! Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu. GPS: 58° 22’ 47” N, 26° 43’ 20” E +372 5333 3031; +372 733 1345; dorpatensis@dorpatensis.ee; www.dorpatensis.ee

WiFi Каноэ

AURA VEEKESKUS Каноэ

Tartus asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja sportlikuks vaba aja veetmiseks. Veepargi tõmbenumbriks on kaks liutoru pikkusega 55m ja 38m. Põnevust loovad veekardinad, mille taga on koopad istepinkide ja veemassaažiga, purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid. Pisemategi unistused täituvadКаноэ väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis sulistades ning veemänguasjadega mängides. Terviseklubi pakub lõõgastavat puhkust mõnusas miljöös. Saunamõnusid saab nautida erineva temperatuuriga leilisaunades ja auru-, aroomi-, soolakivi-, auru-aroomi- ning iglusaunas. Lõõgastust pakuvad 40°C Jaapani vann, Emajõe-vaatega mullivann, värviküllane sanaarium, köetav lamamistool ja värskendav jalavann ehk kneipp. Külma veega karastajatele on jäämasin ja külmaveeämber. Sõpradega jutuajamiseks sobib suurepäraselt hubane ripptoolidega puhkeala. Veekeskuses on võimalik korraldada täpselt enda soovidele vastav privaatüritus, broneerides kas terve keskuse või osa sellest. WiFi Aura Keskus on üks vähestest veekeskustest Eestis ja Euroopas, milles viibimise aeg ei ole piiratud.

WiFi

+372 730 0280 • Turu 10, Tartu • www.aurakeskus.ee

114


Disainhostel uue ajastu majutus Tartus

H

ektor Design Hosteli kontseptsioon on Eestis uudne ning meelitanud kohale isegi Eesti Vabariigi Presidendi. See on koht, kus saavad kokku klassikalise hotelli kvaliteet ja moodsa hosteli lai teenustevalik, mis tähendab kliendi jaoks hinna ja kvaliteedi paremat tasakaalu. Hektor paistab Tartu hotellide seast silma oma julge ja moodsa disaini ning värske suhtumisega, sest sobiva lahenduse leiab siit nii privaatsust eelistav äriklient kui lastega reisiv suurpere. „Pidasime silmas erinevate klientide sarnaseid põhivajadusi,“ ütleb Hektor Design Hosteli juht Piret Rosenthal. „Enamus disainhosteli tube on privaatse vannitoaga ja toas asuva kööginurgaga. Lisaks veel mugav voodi, kvaliteetne wifi, esteetiline ümbrus ja soodne hind.“ Kuid Hektori loojate sõnul võib nende kõige olulisemaks märksõnaks pidada nutikust. „Tõestame, et ka hostel võib pakkuda hotelli kvaliteediga majutusteenust, kuid samas

luua kordades rohkem valikuvõimalusi,“ ütleb Hektor Design Hosteli juht Piret Rosenthal. „Näiteks on meil peredele olemas mugavad kahetoalised korterid eraldi magamistubadega vanematele ja lastele.“ Üllatusi jätkub Hektoris aga veelgi. Majas tegutseb a la carte menüüga kohvik Hektor Cafe, mille mugavast raamatukogust on saanud ettevõtjate lemmik töönurk; moodne jõusaal; lõõgastav saun, rohkem kui 200 tasuta parkimiskohta ja kõrvalmajas asub nooruslik Aparaaditehas disainipoodide ja söögikohtadega. Kohtumiseni Tartus! HEKTOR DESIGN HOSTEL RIIA 26, TARTU WWW.HEKTORHOSTELS.COM

115


116


Põlvamaa Kagu-Eestis asuv Põlvamaa hõlmab suurema osa endise Põlva rajooni alast. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga. Põlvamaale on põhjust saabuda, kui sulle ei meeldi ülerahvastatud kohad, ihkad kuulata leelot ja rabavaikust, hindad kunstikirest kantud Intsikurmu muusikafestivali ürgses metsapargis ja soovid silmata salapärase Taevaskoja liigutavaid liivapaljandeid. simesed ajaloolised andmed Põlvamaast pärinevad 13. sajandist, kui üks bernhardlaste mungaordu piiskop asutas siinsesse orgu Maarja kiriku. Muinasaegse maakondade jaotuse järgi kuulub praegune Põlvamaa suures osas Ugandi maakonna koosseisu. Kuigi ajalooliselt võib Põlvamaad pidada nooreks, on tema territooriumiga seotud üks Eesti haldusloo lahendamata saladusi – Walgatabalwe maakonna/kihelkonna lugu. See Läti Henriku kroonikas mainitud haldusüksus on paelunud paljusid uurijaid ning seda on seostatud kitsalt nii Põlva kihelkonna kui ka kogu Ugandi muinasmaakonna kaguosaga. Põlva maakond on oma olemasoluga tekitanud palju poleemikat. Mõnede arvates tuleks sedalaadi haldusüksus kaotada, jagada maad Tartu- ja Võrumaa vahel ning setud vaadaku ise, kuidas saavad. Siiski on ligi poole sajandi jooksul ühtse haldusüksusena tekkinud oma identiteet ja kultuuriruum, mille lõhkumine oleks mõttetu. Seega võib Põlvamaa puhul rääkida aja-, loodus- ja haldusloo suurest mitmekesisusest. Maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur-Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus. Maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et selle kõik jõed ja ojad jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve. Samas sillerdab ligi 130 järve, millest enamik moodustab järvestikke. Põlvamaa põnevamad loodusobjektid on veel Erastvere mõisapark, Nohipalu Mustjärv, Tilleoru maastikukaitseala ja Tsõõrikmäe meteoriidikraater. Praegune Põlva maakond on olnud

Põlvamaa

– pärandirikas

kultuurikandja osa endisest Võru-, Tartu- ja Petserimaast ja siin kõneldakse peale eesti keele veel võru ja seto keelt. Tegemist on kultuuriliselt väga mitmekesise regiooniga. Paljud põliselanikkonna tavad, rituaalid, käsitööoskused ja ehituskunst pärinevad vanalt Võromaalt. Põlvamaa süda on Eesti laulupeotraditsiooni sünnikoht. Esimesed eestlaste kooride kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Intsikurmus. Laulupeo- ja pillimängutraditsiooni kannavad edasi nii Uma Pido kui Harmoonika. Põlvamaal sündis ja tegutses Eesti rahvusliku liikumise ja pärimuskultuuri suurkuju Jakob Hurt, kelle vaim hõljub tänagi kohalikus hariduselus. Väikese Illimari rajad Ahjal kirjutas kirjandusklassikasse ja rahva südamesse siitkandi sulemees Friedebert Tuglas. Spordis on siinmail au sees orienteerumine, suusatamine ja jalgpall ning kõik on kuulnud kuulsast käsipalliklubist Põlva Serviti.

Turismiinfokeskus Räpinas: Kooli 1, Räpina.  +372 799 5001

117


Kirikus on haruldane vana altarimaal ”Püha õhtusöömaaeg” (1650) ja kantsli maalitahvlid (1647). Esialgsest ruudukujulise põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud kõrge ja sügava nišiga torn ja läänekülg.

P

õlva

– põlvitava preili kodulinn

REIBAS RÄNDUR, VAIKINUD VESKI JA MÜÜRITUD MAARJA Kõlleste vallas Ihamaru külas tõmbab kulgejaid ligi Rändaja kuju, tähistades väärika ajalooga Postitee lugu. Postitee oli kauba- ja sõjatee, mis on sajandeid ühendanud Tartut Vastseliina ja Venemaaga. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid sel teel veerema postivankrid ning loodi postijaamade võrgustik. Sellest ka tee nimetus. Rändaja kuju Postiteel on esimene maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuur Eestis, mis kujutab reipalt tõttavat meest, õlal postipaun ja käes rännukepp. Kolme meetri kõrgune skulptuur koosneb metallplaatidest ning selle autor on kunstnik Mati Karmin. Tule sinagi, seisata korraks ja puuduta Postitee pärandit. Põlva vallas Kiidjärve külas küünitab puude seltsis taeva poole Kiidjärve vesiveski. Võimas, igavikulist meeleolu edasi andev kivihoone ehitati 1914. aastal. Veski oli Eesti suurimaid ja võimsamaid, kuuludes ajaloolise Kiidjärve mõisa (Kiddijerw) juurde ning töötas kuni 1979. aastani. 1987–1988 ehitati veskile uus pais ja hiljem alustas see uuesti tööd. Veski seiskus taas 1990-ndate aastate keskel. Ehitis kuulub eraomandisse ja on vaadeldav väljastpoolt. Jumalaema Maarjale pühendatud Põlva Püha Neitsi Maarja kirik ehitati 1240. aasta paiku bernhardlaste mungaordu poolt algselt Maarja kirikuna. Legendi järgi käinud Vanapagan seda igal ööl lõhkumas. Küsiti nõu targalt, kes käskinud kedagi müüri sisse müürida. Järgmisel päeval küsitud, kes soovib hoida kiriku võtmeid. Keegi Maarja-nimeline tüdruk nõustunud. Pistetudki temale võtmekimp pihku ning müüritud põlvili müüri sisse. Vanapagan lõpetanud lõhkumise ning ehitustööd õnnestusid. Noore põlvitava ohvri järgi said oma nime kirik ja Põlva linn.

118

Esimesed kirjalikud ülestähendused Põlvast (Põlwe) pärinevad 1452. aastast, mil Põlva kihelkond kuulus Tartu piiskopkonna koosseisu. Liivi sõjaga läks Põlva kihelkond Vene võimu alla kuni 1582. aastani, kui kogu Lõuna-Eesti võttis üle Poola. Rootsi-Poola sõdade tulemusena sai Põlva kihelkonnast Tartumaa osa Liivimaa kubermangus. Pärast Põhjasõda sõlmitud Uusikaupungi rahulepinguga läks kogu Eesti- ja Liivimaa üle Venemaale. 1783. aastal ühendati Põlva kihelkond Võrumaaga. Tsaariajal oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla. 1907. aastal asutati Põlvas haridusselts ja 1910. aastal valmis seltsimaja. Eesti Vabariigi ajal kasvas Põlva jõudsalt. 1931. aastal valmis Tartu-Petseri raudtee, mis elavdas majandustegevust. Suuremad ehitised on Põlva Ühispank (1929), majandusühisuse (1932) ja apteegi (1936) hooned ning Pikka Villavabrik ja Tanningu riide- ja värvimistöökoda. Põlva rajooni moodustamine 1961. aastal kiirendas Põlva arengut, kuna kerkisid uued ettevõtted, elamud ning elanike arv kasvas. 1993. aastal sai Põlva linna staatuse.

Kiidjärve vesiveski. foto: Ivar Leidus


PÕLVAMAA Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines Põlva vallaga. Põlva järv oma rannaga pakub võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks, vee- ja rannamõnude nautimiseks. Olemas on rannavalvega supluskoht. Järve ääres on mänguväljakud, rulaja rulluisuplats ning jalutusrajad, välijõusaal, rannavõrkpalli plats ning läheduses Põlva skatepark. Omapärane on järve saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab ja peegeldab 150 erivärvilist laternat. Järve rannas pakutakse üksikisikule ja seltskonnale ettetellimisel sõudepaadilaenutust. Hubase linnakese talupoes asuv pisike Tillu kodukohvik ootab kõiki gurmaaniminutitele. Tillu oma pagarikoda küpsetab päev läbi saiakesi ja pirukaid, nii et pidevalt hea lõhnaga täidetud kohvik vastvalminud saiakestega ja hullutavalt maitsvate kookidega muudab päeva magusamaks. Pubi Hull Lehm toitlustab Põlva Edu Keskuse ruumides. Menüüs praed, burgerid, vrapid ja pitsad. Pubis teenindus mõnusa atmosfääriga siseruumis, suviti avatud väliala. Järve ääres looduskaunis kohas ahvatleb külalisi hubase interjööriga kohvik Aal. Suviti avatud klubi väliterrass viib pilgu järvele ekslema. Hoone esimesel korrusel asub kohvik ja ülemisel kaks suuremat saali ürituste korraldamiseks. Aal pakub ka catering teenust, mille käigus kaetakse laud kliendi väljavalitud peokohta. Ettetellimisel on kohvik avatud ka nädalavahetusel. Rohelise võtme Pesa hotellis saab mõnuleda hotelli külaline ja muu huviline. Broneeringud seltskondadele. Hotelli

minispaa Sõstar mahutab kuni 12 inimest ja külastusajaks on arvestatud 2 tundi. Minispaas on leilisaun, auru-aroomisaun, mullivann, jäämasin ja tsirkulaardušš. Turgutuseks saab valgusteraapia toas (Bioptron lampide all) nautida mustsõstrateed. Minispaasse saab tellida suupisteid ja jooke. Tõhusamaks toidukorraks on soovitatav suunduda Pesa restorani, kus pakutavad toidud loovad maitseelamuse nii puhkajale kui ärireisijale. Kesklinnas, endises kinomajas müdistab ööklubi Kino, kus asub avar tantsusaal koos rõdu, suure lava ja pika baariletiga. Seltskonnaga saab mõnusalt õhtut sisustada Viru Valge võtteplatsil ning piljardisaalis, ööklubi Kino – see on elu nagu filmis!

U

nustamatud mõisad – tegusad kojad ja paradiisi moodi park

Põlva vallas, Mooste järve kaldal asub Mooste mõis, mis läbi paljude omanike jõudis 19. sajandil pikemaks ajaks Nolckenite suguvõsa valitsemise alla. Mooste on üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega. Peahoones tegutseb kool, renoveeritud puutöökojas Mooste Mõisa külalistemaja, endises tööhobusetallis Restauraatorite koda, valitsejamajas kunsti ja sotsiaalpraktika keskus ning endisest karjalaudast on saanud konverentsi-ja kontserdisaal Folgikoda. Külalised on oodatud esmalt infokojas. Gruppidele ringkäigud ettetellimisel. Infokojas on territooriumi kaardid, reisijuhid mõisas liikumiseks ja müügilett. Mooste mõis on tore koht pulmade, firmaürituste ja väga suurte ürituste korraldamiseks (siseruumides kuni 600 inimest). Mugavust lisavad majutuskohad, kohvik, restoran ja väike poeke. Iga päev on avatud Villakoda. Lisainfo: www.moostemois.ee

Räpina mõisa härrastemaja ehk Sillapää loss Räpinas kerkis mitu inimpõlve ja valmis 19. sajandi keskel. Silmapaistva arhitektuuriansambliga loss on riikliku kaitse all. Majesteetliku hoone esimesel korrusel hoiavad eluvaimu Räpina koduloo ja aiandusmuuseum ning Räpina Vabahariduse Ühenduse Räpina rahvakool. Teisel korrusel musitseerib Räpina Muusikakool. Muuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisa ja kihelkonda, aiandusharidust ning Euroopa üht vanimat paberivabrikut. Lossi ümbritseb liigirikas dendropark, milles leidub üle 600 liigi puid ja põõsaid. Seda Räpina ajaloolist südant tuntakse ka kui üht Lõuna-Eesti avastamisväärsemat paika, mida soovitatakse avastada „Elu kahe maailma piiril“ projekti raames, läbi National Geographic’u kollaste akende. Lisainfo: muuseum.rapina.ee/hoone

119


L

astega peredele – pokud, autod ja salamaa

Põlvamaa ja Võrumaa piiril pakub põnev päikseline Pokumaa armsaid avastusi ja aktiivset ajaviidet. Osa kompleksist (Pokukoja talu) jääb Põlvamaale Kanepi valda ja osa (Pokumaa teemapark) Võrumaale Antsla valda. Pokumaa on loodud Edgar Valteri “Pokuraamatu” ja selle väljamõeldud nimitegelaste – pokude – ainetel. Pokude looduslikud prototüübid on tarnamättad. Selles imetabases maailmas juhatab külastajaid välimuselt kaksikpokut meenutav külastuskeskus. Pokukoda on Eesti unikaalseim palkehitis, üllatuslike treppide, käikude ja sisekujundusdetailidega. Koda esitleb lastekirjaniku ja kunstniku originaalillustratsioone ja õlimaale. Giidiretkel Pokukojas tutvustatakse Pokumaa teemapargi loomist, Pokukoja ehitust ja sisustust, antakse ülevaade Edgar Valteri elust ja loomingust. Saad ise pokusid meisterdada, õpperadadel loodust õppida, külakiigele hoo sisse kütta ja töötubades osaleda. Väljaspool kevad-suvist hooaega on Pokumaa igapäevasteks külastusteks suletud, kuid avatud gruppidele ja ettetellimisel muudeks üritusteks (laste sünnipäevad jm). Padasoomäe ja Hauka talukoht ning matkarajad kutsuvad metsaradu tallama. Matkamiseks on neli erinevat matkarada: matkamängurada, suur ja väike taimerada ning kratirada. Pokumaa koos oma kojaga on koht kõigile suurtele ja väikestele, kes armastavad loodust ning austavad Edgar Valteri loomingut. Lisainfo: www.pokumaa.ee

Pikajärve külas, muinasjutulise Cantervilla lossi kõrvalhoonetes ja välialadel on suur mõisaajastut kajastav teemapark-mängumaa, kus jätkub pikaks päevaks lõbusaid tegevusi nii lastele kui vanematele. Teemapargis näed, millega vanasti mõisnikud liiklesid, millest elatusid, milliseid riideid kandsid, mida sõid ning millised olid nende lauakombed. Mängumaal meelitavad külastajaid enda seltsi veepark, autod, ronimisväljak, batuudid, labürint, kostüümituba ja muud tõmbenumbrid. Mängumaale võib kaasa võtta oma piknikukorvi, einestada kohapealses kohvikus või lossi restoranis. Lisainfo: cantervilla.ee/mangumaa

Põlva vallas, Eesti ühes kaunimas paigas Taevaskojas asub Taevaskoja salamaa. Kuninglikest liivakivipaljanditest vaid veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel, üle 150 aasta vanusest okasmetsast ümbritsetud saladuslikus oaasis on ööbimiskohad, põnevad teematoad, müramängumaa, grilli- ja lõkkekohad, maalava, saunad, telkimise ja autokaravani kohad. Salamaal viibijad saavad avastada muinasjutulist loodust tõukekelkudel või tõukeratastel, metsas matkates ja mängides. Läbi mitmekülgsete tegevuste tunnevad siin end hästi pere

120

Pokukoda. foto: Nele Hendrikson

kõige suuremad ja pisimadki. Keskusest saab alguse ka salarada, mis viib Taevaskodadesse. Suvel sõidab Taevaskojas jõelaev Lonny. Suurepärane koguperepuhkus on garanteeritud! Lisainfo: www.salamaa.eu/perepuhkus

S

oovitusi matkasellidele

– rabamättalt sipelgapessa

Põlva vallas, Kiidjärve-Kärsa tee läheduses vallutab rabamatkajate meeled Valgesoo õpperada (1,9 km). Retk sobib soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline õpperada, millest 1 km on laudteed, keerleb ümber Valgesoo raba. Ringi vaadates tulevad hästi esile rabataimestik, vanad metsakultuurid ja n-ö parunimännikud. Liikumist lihtsustavad rajaskeem ja värvimärgid puudel. Puhkuseks passib hästi grillrestiga lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21 avastamisväärsest paigast, mis on tähistatud National Geographic’u kollase aknaga ning soovitatud loodushuvilistele. Vajalik tunda igaüheõigust! Soovijatele juhendatud retked kokkuleppel. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Kiidjärve kuklasterada (1,5 km) Kiidjärve-Kooraste puhkeala tutvustab sipelgate elukorraldust spetsiaalselt selleks ehitatud õpperajal. 20 hektaril paikneb 200 pesa, neist suurim 1,7 m kõrgune. Samas asub uhke imetlusobjektina rekordkõr-


PÕLVAMAA Intsikurmu laululava Põlva linnas on tuntud kontserdi- ja peopaik ürgses metsapargis. Laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja hõiskama aga kõik huvilised. Selles kaunis inspireerivas metsapargis särtsub iga-aastane Intsikurmu Muusikafestival. Festivalil kohtuvad loovus, hoolivus ja kunstikirg. Siin kajab sisemine kutse pöörduda tagasi metsapõue, leidmaks sealt ennast ja meie esivanemaid muusika kaudu. Üldises melus suureneb kultuuriarmastus ning looduslikus ilus tunnetatakse uut hingamist. Videoinstallatsioonid, rahvusvahelised esinejad ning mõttega muusika on festivali pärisosa. Intsikurmu Muusikafestival 2019 hoiab tuurid peal 2.–3. augustini. Esinevad üle 30 artisti meilt ja mujalt. Väiksematele külalistele toimub kolmandat aastat järjest oma Lastekurmu. Lisainfo: www.intsikurmu.com

ge kuusk (42 m). Ekskursioonide kõrgperioodil on Kiidjärve kuklaste kuningriik jagatud kahe võrdväärse õpperaja vahel, millest mõlemad on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate kiirteid ületavate sillakestega. Väsimatult sibliv sipelgate tsivilisatsioon pakub elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele ja hiiglase tunnet imetillukeste kuklaste maailmas. Soovijatele pakutakse kokkuleppel ka juhendatud retki.

Mooste folgikojas etendub 2019. aasta augustis (2.–4. augustini) järjekordselt muusikaline lavastus “Suidsusannasümfoonia”. Osalevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, näitlejad ja pärimusmuusikud. Erilaadse programmi kaudu tõstetakse muu hulgas esile Vana-Võromaa suitsusaunakultuur ning tutvustatakse Lõuna-Eestit ja eriti Mooste kanti kogu Eestile ja väliskülalistele. Lisainfo: www.savvusann.ee/et/suidsusannasumfoonia

Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

K

ultuurikatel keeb – talutarest metsaparki ja suitsusauna

Põlva Talurahvamuuseum Kanepi vallas Karilatsi külas on omanäoline vabaõhumuuseum, mis kujutab 19. sajandi lõpukümnendite ja 20. sajandi alguse kooli- ja taluelu ning kohaliku omavalitsuse tekkelugu. Tüüpiline vallakeskuse hoonestus kujunes siin välja 19. sajandi lõpul. Muuseumi territooriumil on kooli-, kohtu- ja vaestemaja koos kõrvalhoonetega, magasiait, rehielamu, popsitalu ja tuulik. Eksponeeritakse põllutöömasinaid ja sõidukeid. Ajas sajandi jagu tagasi viivas kultuurikeskuses jätkub lahedat harivat olemist kogu päevaks. Lisaks toetab toimekas talukompleks erinevate programmide ja ettevõtmiste teostamisel, tagab lahedad piknikud ja sünnipäevad, lasteaia- ja kooliaasta lõpupeod ning pruutpaaridele pulmarongkäigu vahepeatused.

ELMARI TALU Külaliste päralt on külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun. 60-kohalise kaminasaali ja 10 majutuskohaga seminarimaja sobib kokkutulekuteks ja pidulikeks sündmusteks. Piljardilauaga külalismaja majutab kuni 15 inimest. Lisaks saab nautida elektri-, infrapunasauna ja 10-kohalist kümblustünni. Tiik pakub võimalusi ujumiseks, parvega sõitmiseks ja kalastamiseks, Jõksi järv paadi ja vesiratta renti. Varjualuses saab kasutada suitsuahju, barbeque- ja gaasigrilli. Weizenbergi 38, Kanepi alevik, Kanepi vald. GPS: 57° 59’ 24” N, 26° 44’ 50” E +372 507 7533; gunnarkaljuvee@gmail.com; www.elmaritalu.ee

WiFi WiFi

Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

WiFi

121


122


Valgamaa Valgamaa asub Eesti lõunaosas, kuuludes majandusgeograafiliselt ja regionaalpoliitiliselt Kagu-Eesti, ajalooliste sidemete ja maastikulise omapära poolest aga Lõuna-Eesti regiooni. Maakonnal on riigipiir Läti Vabariigiga (102,4 km). Valgamaal kerkivad vaatevälja kenad kuppelmaastikud ning ilumeeli puudutavad pühitsetud Pühajärv ja vinged Sangaste lossi tornid. Siinmail saab treenida riigi uhkeimas talispordikeskuses, anda au sinimustvalge riigilipu sünnikohale Otepää kirikus ja heldida klassikaliste helide lummuses Leigo järvede kallastel. algamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne. Tänane maakond hõlmab enamiku endise Valga rajooni territooriumist. Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala ja idapoolne osa Ugandi muinasmaakonda. 13. sajandil toimunud ristisõdade ja muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes piirkond ajaloolise Vana-Liivimaa keskuseks, mida läbisid strateegiliselt tähtsad liiklemisteed põhjast, lõunast ja idast. Pärast orduaega, Liivi sõda, Poola ja Rootsi aega ning Põhjasõda läks Valga Vene riigi koosseisu. Valga maakond (Valga kreis) moodustati 1783. aastal Katariina II otsusega Riia ja Võnnu kreisi osadest. Eesti ja Läti iseseisvumise järel 1920. aastal, kahe rahvusriigi vahelise piiri kinnitamisega, loodi Eesti poolele uus Valga maakond, mis kaotati 1950. aastal rajoonide tekkega. 1939. aasta haldusreformiga ühendati paljud väikesed vallad elujõulisemateks. 1952. aastal moodustati ENSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast, millega Valga lülitati Tartu oblasti koosseisu. 1990. aastal muudeti Valga Rajooni Täitevkomitee taas Valga maakonnavalitsuseks. Mitmekesise pinnaehitusega lääneosa jääb Sakala kõrgustiku kaguossa, milles tuleb esile ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-

Valgamaa

– kuplite ja pühade

vete kodu

seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja suunal ilmestavad maastikku väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Lõuna pool leidub kuplistikke. Lõunaosas ehk Läti Vabariigi piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmavad Väike-Emajõe orund ning Valga nõgu. Vahelduva reljeefiga kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses valitseb vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja rohkete järvedega, millest tuntuim on Pühajärv. Järvi on rohkelt Otepää kõrgustikul, Karula kuplistiku alal ning Õhne jõe valgalal. Suurim järv on Pühajärv (286 ha), millele järgneb Aheru (234 ha). Maakonna piiridesse kuulub Võrtsjärve lõunaosa (300 ha). Tuntuim jõgi on Väike-Emajõgi, mis algab Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve.

Külastuskeskus Valgas: Kesk 11, Valga.  +372 766 1699

123


Looduskaitsealune territoorium moodustab maakonna kogupindalast umbes 20%. Suurimateks looduskaitseobjektideks on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Üksikobjektidena on kaitse all 28 põlispuud ja 5 rändrahnu. Kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on jämedaim harilik kuusk Eestis, kõrgusega 29 meetrit ja ümbermõõduga 4,32 meetrit. Kõige jämedam puu, Pühajärve sõjatamm on 6,98-meetrise ümbermõõduga. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn Helgikivi, ümbermõõduga 30,2 m. Väikese ehk Otepää Munamäe kõrgus on 207,5 meetrit ning selle tippu ronimise vaev tasub end ära, sest vaade ulatub üle 50 km. Väikese Munamäe kirdenõlva allikat peetakse Väikese Emajõe alguseks. Esimese tasandiku serva rändrahn (2500 kg) on ümbruskonna suurim. Populaarne Väike-Munamäe Suusakeskus ehk Munakas asub Otepäält 2 km kaugusel. Nõlvad pakuvad sõidurõõmu ja väljakutset sportlastele ja algajatele ning on raskusastmelt võrreldavad Alpide punasega. Kasutusel kaks ankurtõstukiga mäge, pikim laskumisnõlv on 450 meetrit. Maakonna tuntuim ning külastatuim turismisihtkoht on Otepää linn, mis kannab igal talvel talvepealinna tiitlit ning on spordikeskusena tuntuim treeninglaagrite ja talispordiürituste paik. Otepää on sinimustvalge lipu sünnipaik, kus 1884. aastal pühitseti ja õnnistati tänane Eesti riigilipp. Valgamaalt on pärit kuulsad kirjanikud Hella Wuolijoki, Henrik Visnapuu ja Mats Traat, kellest viimane oma teostes Valgamaad jäädvustanud. Siin kandis on sündinud maailameistrist maadleja August Englas, maalikunstnik Konrad Mägi ja legendaarne teleajakirjanik Urmas Ott. Tule kohale ja veendu Valgamaa võrratus vägevuses!

124

PÜHA JÄRV JA NÄGUS NIIT Otepää kõrgustikul sillerdav Pühajärv on kauni käärulise kaldajoone ning viie saarega piirkonna suurim järv, mille tekkelugu on seotud paljude rahvajuttudega. Selle põhjatipus on suvitusrand, rannahoone, palliplatsid, laste mänguväljak, kohvikud ja paadisadam. Järve lõunatipus asub Kooliranna puhkeala, kust algab Väike Emajõgi. Järves leidub rohkesti allikaid, millest tuntuim on Armuallikas Poslovitsa rannakäärus. Veesõidukite laenutusest saad suvel laenutada aerupaate, kanuusid, vesijalgrattaid ja veesuuski. Naabruses asub Pühajärve rand koos rannamõnudega. Pühajärve rannapargi ja järvevee õnnistas 1991. aastal kauge külaline dalai-laama Tendzin Gjatso. Sündmuse tähistamiseks püstitati järve pargipoolsele kaldale puuskuptuur. Taju pargis jalutades või vees ujudes pühalikkust, millesse siinkandis usutakse. Koiva jõe ääres Eesti-Läti piiril laiub üks Eesti kauneimaid lammipuisniite – Koiva puisniit. Kaitsealune territoorium koosneb põhjapoolsest Vaitka ja lõunapoolsest Koiva puisniidust. Silma hakkavad paljud vanad puud, mille hulgas liikidena domineerivad tamm, pärn ja haab. Koiva puisniidul on omapärane ja mitmekesine elustik koos haruldaste linnu-, looma- ja seeneliikidega. Need niidud on mitmete liikide esmaleiukohaks Eestis või Baltikumis. Huvitavamatest mardikalistest on Koiva kallastel levinud näiteks karus-lühitiib, sarviksitikas, suur-nukitssitikas, eremiitpõrnikas ja piklik rädiürask. Huvitavamad seened on kastanpäkk, keskmine ebavesinutt, tuviheinik, valge limaloorik ja papagoi-limavesinutt. Soontaimedest on tähelepanuväärivaim harilik kik-

Taagepera loss


VALGAMAA kapuu. Linnuriigist esindatud peoleo, valgeselg-kirjurähn ja must-toonekurg. Koiva jõgi on populaarne paadimatkajate seas, kuna siit allavoolu, Lätis, ootavad vapraid seiklejaid suured kärestikud ja liivakivikaljud.

V

alga

– jäätis ja saldejums

Valgamaa suurim asula Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn, mis paikneb Eesti-Läti piiril, olles ühtlasi maakonna ja Valga valla halduskeskus. Linn moodustab ühtse terviku kaksiklinn Valkaga. Mõlemat läbib Pedeli jõgi, ühine raudteejaam jääb Eesti poolele. Valgat on esmakordselt mainitud 13. sajandil nimega Walk Liivimaa ordu dokumentides. 1536. aastal nimetati Valgat väikeseks asulaks, millest pool kuulus Liivi ordule ja pool Tartu piiskopkonnale. 1626. aastal läks Valga rootslaste valdusse. 1584. aastal andis Poola kuningas Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia õiguse, mida peetakse Valga linna sünnipäevaks. 1710. aastal läks Valga Põhjasõja käigus Venemaa alluvusse. 1783. aastal loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord, millega Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest moodustati Liivimaa kubermangu Valga kreis ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus.

1903. aastaks sai Valgast tähtis raudteede keskus, tänu millele kasvas kiirelt linna elanikkond. 1950. aastal loodi Valga rajoon. 1993 asus tööle Valga linnavolikogu. Valga linna mõjuala ulatub kahe riigi kakskeelsesse kultuuriruumi, kus Konnaoja poolitab kaksiklinna Valga-Valka, avades värava Lõuna-Eestisse. Tänapäeval on Valga-Valka nagu üks linn, mis ei mahu ühe riigi piiridesse. Sellest ka tunnuslause “Valga-Valka, üks linn, kaks riiki”. Kurikuulsate piiripostide taustal pildistamine on külaliste hulgas levinud. Milline elamus seista nii, et viibid ühe jalaga Eestis ja teisega Lätis, ühes käes jäätis ja teises saldejums! 19. sajandist pärinev linna raekoda katuseakende ja tornikesega on historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja fuajees asub mälestustahvel endisele teenekale linnapeale Johannes Märtsonile. Esimesel korrusel teenindab külastajaid Valga külastuskeskus. 1816. aastal valminud Jaani kirik kesklinnas on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Unikaalne originaalkujul Eestis säilinud Friedrich Ladegasti ehitatud orel kuulub Euroopa 200 parema hulka. Omaette vaatamisväärsus on Valga raudteejaama torniga jaamahoone, mille avarates ruumides saab pidada seminare, konverentse ja muid üritusi. Ajalooliselt olulise sõlmjaamani jõuad kesklinnast kõndides umbes 7 minutiga. Vabaduse tänava kodukohvik Johanna sai alguse kodukohvikute päevade traditsioonist. Siin meelitavad maiasmokki hommikukohv koos hõrgutava küpsetisega, mille valikus linna parim rullbiskviit, tuuletaskud, ekleerid ja suurepärased Pavlova koogid. Kohvikust saab toeka lõunasöögi ning osta kaasa maitsvaid pagaritooteid. Mammi köök kesklinnas pakub taskukohaseid ja koduseid lõunaid. Julius Kuperjanovi tänava Voorimehe pubi kesklinnas on mõnus ajaveetmise koht, kus on kaks omavahel lükandseinaga eraldatavat saali, mis mahutab palju inimesi, lisaks väliterrass. Valikus suupisted õlle kõrvale ja toekad praed, kiireks lõunasöögiks päevasupp ja päevapraad. Reedeti tantsuõhtud ansambli saatel, laupäeviti tõmbavad möllu käima retrodiskorid. Mõnel kesknädalal võid sattuda pubile kohaselt ühise jalgpallimatši kaasaelamisele. Kiirsöögikoht Hesburger kostitab soodsa ja korraliku kõhutäiega Valga-Valka kesklinna poolitava riigipiiri äärses Rimi keskuses. Säde pargis kergitab möödujatele uljalt kaabut Eesti kirjandusklassika rändav suurkuju Nipernaadi, kelle tõstetud saapa talla alt peegelduvad vastupandamatud lõputud rännuteed. Vaata väsimatu teekäija silmadesse ja unistused mässivad su mänglevalt enda võrku. Silmsidemest A. Gailiti romaani ”Toomas Nipernaadi” peategelase pronksskulptuuriga saab sinu tulevikureiside inspiratsioon. Valga linna avastades toidad endas rõõmsameelset rännukirge!

125


U

nustamatud mõisad – tornide tervitus ja hellitatud ihu

Otepää vallas võlub omasid ja võõraid Sangaste mõis/loss, mis kuulub Lõuna-Eesti 21. tähtsaima avastamisväärsuse hulka, olles tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Tornitippudega kuningliku kantsi külastamine sobib just eriti kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Lossi arhitektuur, saalid ja ajalugu võimaldavad pidada pulmi, suuremaid koosviibimisi või ööbida kuninglikult ehtsas lossitoas. Lossi restoran Vidrik pakub kohalikku toitu ja jooki, mille hulgas on Sangaste rukkist valmistatud rukkiviin, Sangaste õlu ja rukkikama. Keldris asub lastele mõeldud Hiirtemaa, lossi taga õilmitseb ajalooline dendropark. Siinses õhustikus tunnevad end tõeliste õukonnaliikmetena pered, sõpruskonnad ja muud grupid. Lisainfo: www.sangasteloss.ee

Tõrva vallas kõrguv Taagepera mõis/loss on eriline paik, kus põimuvad elegants, maamiljöö, möödanik ja olevik. Võimsa juugendstiilis lossi lasi ehitada parun Hugo von Stryk üle saja aasta tagasi. Uuenenud lossikompleksi miljöö on unikaalne, kuhu kuulub loss, à la carte restoran, luksuslik lossispaa, 1930ndate stiilis hotell, sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused. Lummav atmosfäär, rahu, massaažid, restoran, saun, värske õhk ja muud elamused kingivad täieliku meelerahu nii üksikkülastajale, peredele kui ka gruppidele. Pakkumisel spetsiifilised eripaketid. Tule ja heida endast argielu ajaraamid eemale! Lisainfo: www.wagenkull.ee

Leigo järvemuusika. foto: Jaak Jõepera

L

astega peredele – vuhisev lend ja pallimeri

Otepää Seikluspark aitab aktiivselt ja elamuslikult sisustada vaba aega. Ronimine kõrgustes ühendab endas füüsilise pingutuse, ekstreemsuse tunnetuse ja mängulise tegevuse. Pargis on võimalik sisustada terve päev, seigeldes maa ja taeva vahel. Mõõduka adrenaliini tagavad erineva raskusastmega ronimisrajad, ligi 350 m pikkune õhulend Linnamäe oru kohal või katapuldiga õhkutõus kuni 20 meetri kõrgusele. Pere pisikestele on mõeldud turvaline lasterada. Ronijaid ja lendlejaid toetab professionaalne meeskond, kelle seltsis ületatakse kõik takistused. Tule, seikle ja saada tuulde kõik olmemured! Lisainfo: www.seikluspark.ee

126

Valga linnas Valga Bowling Center keskuses lustiv laste mängumaa on mõeldud eeskätt koolieelikutele, kuid rakendust leiavad ka pisut vanemad lapsed. Mängumaal saab hullata pallimeres, vaadata multikaid, mängida legodega suures mängumajas, libiseda liumäel, sõita võidu ratastega ja muud põnevat. Saab pidada laste sünnipäevi ja korraldada lõbusaid koosviibimisi.


VALGAMAA 1586. aastal asutatud talukohast ning noorema rauaaja asustusjälgedega Linnamäest. Vahelduseks saad ronida kohalikule Araratile (103,1 meetrit merepinnast), kiigata külma veega Raudjärve ning imetleda Karula kõrgustiku üht suurimat uhtorgu, mis eriti ilus kevadel. Siin hellitavad sõõrmeid õidepuhkenud ülaste kevadised aroomid. Raja läbimine on kergem tugevamate jalanõudega. Vihmaga on rada kohati porine ning laudteed libedad. Kuna tee läbib karjakopleid, võib kohtuda uudishimulike, kuid reeglina sõbralike lihaveistega. Matkajatele toeks eesti- ja ingliskeelsed infotahvlid, suunaviidad, purded, värvimärgid puudel, vaateplatvorm ja karjaväravad. Olemas on grillrestiga lõkkease. Matkarajalt tulles võid vaadata parkla lähedal paistvat maakivist Rebäse rehte. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

K

ultuurikatel keeb – magav marssal ja helisev

Sünnipäeva ajal jätkub tegevust ka täiskasvanutele, kes saavad mängida bowling’ut või piljardit. Bowlingukeskus ei osuta lapsehoiuteenust ega laste järelevalvet! Mõnikord võib mängumaa olla reserveeritud. Kohapeal müüakse karastusjooke. Tule mürgeldama ja keelt kastma koos sõpradega või pereringis! Lisainfo: www.valgabowling.ee

S

oovitusi matkasellidele

– K  ekkose kutse ja Ararati vallutamine

Otepää vallas Kääriku külas kutsub aastaringselt kasutatav Kekkose matkarada (15 km) suvel jalgsimatkajaid, harrastus- ja tippsportlasi ja jalgrattureid, talvel suusatajaid. Rada sai oma nime Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. See algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduskauneid paiku. Nende hulgas on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid Harimägi (211 m üle mere pinna) koos oma 26 meetri kõrguse vaatetorniga. Harimäel võimalik teha täiendav 5 km pikkune ring. Valga vallas Rebasemõisa külas Karula rahvuspargis lookleb Rebäse maastikurada (7 km) vanadel talumaastikel. Õpperajal sammudes möödud ümbruskonna vanimast,

järv

Tõrva vallas Jõgeveste külas paiknev Barclay de Tolly mausoleum on üks Lõuna-Eesti 21 avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Kindralfeldmarssal on Balti aadelkonnast põlvnev Šoti juurtega Vene väejuht, kes on Eestiga seotud ja kelle põrm veedab siin oma igavest puhkust. Ta etendas olulist rolli 1812–1814 võitluses Napoleoni vägede vastu. 1791. aastal abiellus Barclay de Tolly Helene Auguste Eleanore von Smitteniga, saades Jõgeveste mõisa omanikuks. Turistide hulgas tuntud matmiskabel ehitati 1823. aastal. Rohkete skulptuuride ja uhkete fassaadide tõttu pälviski ehitis mausoleumi staatuse. Esinduslik rahutempel on läbi elanud rüüstamise, kuid toimib tänaseni piirkondliku kultuurilise tõmbekeskusena. Otepää vallas Lutike külas Leigo talus peetakse igal suvel Euroopa unikaalseimat festivali, millel nimeks Leigo järvemuusika festival. Siin loob esinejale ja publikule erilise emotsionaalse õhkkonna kaunis loodus koos elava tulega, kus kõik sulandub eksootiliselt ja meditatiivselt kokku. Festival imepärases keskkonnas annab klassikalisele muusikale uued mõõtmed, mis on suurepärane vaheldus kontsertsaalidele ja inspiratsioon loomeinimestele. Leigo on koht liigutavate meloodiate kuulamiseks, näiteks vabas õhus tekil pikutades. Festivali põhieesmärk on klassikalise muusika populariseerimine. Meeliülendav vabaõhuüritus sobib nii vanadele kui noortele muusikasõpradele. Lapsed kuni 10. eluaastani saavad sisse ilma piletita. Külalisi ootab tervitusamps ning vahuvein. Parkimine on Leigol tasuta. Lähimad ööbimisvõimalused on Otepääl, Elvas ja Tartus. 2019. aastal helisevad vaimustavad klassikalise muusika pärlid Leigo järvede peegelpinnal 1.–3. augustini. Tule kuulama ja vaatama ning lahkud siit uue inimesena! Lisainfo: www.leigo.ee/festival

127


LEIGO JÄRVEMUUSIKA FESTIVAL 1.–3. AUGUST 2019 TULE NAUDI HEAD MUUSIKAT JA MAITSVAT KOLMEKÄIGULIST ÕHTUSÖÖKI IMELISES LÕUNA-EESTI LOODUSES! FESTIVALILE SÕIDAVAD KA ERIBUSSID TALLINNAST JA TARTUST. WWW.LEIGO.EE/FESTIVAL/ WWW.FACEBOOK.COM/LEIGOLAKEMUSIC/

128


VALGAMAA

PÜHAJÄRVE SPA & PUHKEKESKUS

WiFi

Eesti kauneima järve kaldal paiknev puhkekeskus pakub külastajaile hubast majutust, spaaWiFi ning konverentsiteenuseid. Pühajärve on ideaalne sihtkoht nii tervisekliendile kui ka luksuslikuma spaapuhkuse sõbrale. Maitsvaid roogi saab nautida nii pubis, restoranis kui ka imelise WiFi vaatega tornikohvikus. Tegevust jätkub Pühajärvel alati – majas asuvad bowling, jõusaal, ujula, olemas on tenniseväljakud ning rohkesti liikumisradu ümbruses.

WiFi

Pühajärve küla, Otepää vald. GPS: 58° 2' 50" N, 26° 27' 47" E +372 504 4238; pjpk@pjpk.ee; WiFi www.pyhajarve.com

WiFi Каноэ

WiFi

ANNIMATSI KÄMPING

Каноэ

Kämping asub Otepää kesklinnast vaid 6 km kaugusel ja sobib oma soodsa hinnaКаноэ WiFi WiFi klassi poolest perepuhkuseks, laste- ja spordilaagrite korraldamiseks ning erinevateks firma- ja pereüritusteks. Annimatsi kämpingus on majutuskohti suvel 115 ja talvel 40-80. Каноэ Majutuseks pakume 2 suuremat maja kokku 9 magamistoaga, 10 viiekohalist ja 6 kahekohalist kämpingumaja. Suvel on võimalik saunalistel ööbida ka sauna 2. korrusel, kus on 11 WiFi WiFi Каноэ voodikohta. Annimatsi, Otepää vald. GPS: 58° 2' 20" N, 26° 25' 37" E Каноэ WiFi +372 511 0317, annimatsi.camp@mail.ee, www.annimatsi.ee

КаноэWiFi

Каноэ

WiFi

КаноэКаноэ

WiFi WiFi Каноэ

Каноэ

WiFi Каноэ

• suur telkimisplats • vabaõhulava • katusealune (50 kohta) väliköögiga • lõkkeplatsid, grillid • tünnisaun • sportmängud • ujumine, kalapüük • lastele mänguväljak +372 5350 5056 Lauküla, Otepää vald GPS: 57° 53' 1" N, 26° 21' 2" E www.kakulaane.eu

WiFi WiFi Каноэ KAKULAANE TURISMITALU Каноэ

Asume privaatses looduslikult kaunis kohas ja pakume suurepäraseid võiWiFi Каноэ Каноэ malusi mõnusaks puhkuseks, suve- ja talvepäevade, firmapidude ja sünnipäevade korraldamiseks. Majutuseks on tiigi lähedal asuv saunaga palkmaja (10 kohta) ning jõe kaldal asuv kämping (5 kohta) ja väike palkmaja (10 kohta). Tiigi kaldal ootab saunalisi Lõuna-Eesti suurim suitsusaun. Каноэ Каноэ

Ootame Teid külla!

129


130


Võrumaa Kagu-Eestis asuv Võrumaa hõlmab ajaloolist Võrumaa lõunaosa ning Eesti piires olevat tükki Setumaast. Võrumaa loodusväärtuste mitmekesisuse ja vaheldusrikkuse tõttu siin juba igav ei hakka. Võid kikitada kõrvu helisevas ürgses ööbikuorus, tõusta müraka Munamäe kukile, kobada Piusa koobaste sügavuses ja kuulatada 700-aastase tamme sosinaid. Võrumaal kätled kange Kalevipojaga ja tunnetad laulumaia seto hinge. õrumaa (võru keeles Võromaa) asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldad. Esimesed asulakohad Võrumaal olid Kääpal, Villal ja Tamula järve kaldal. Neist vanim on Kääpa, kus elati juba 5000 aastat tagasi. Keskmise rauaaja lõpuperioodil, slaavi hõimude saabumisega, hakkas kujunema huvitav etniline grupp – setud, kelle materiaalse ja vaimse kultuuri kujunemises esineb tugevaid slaavi mõjusid. 13. sajandil vallutas Mõõgavendade ordu Ugandi, kus moodustati Tartu piiskopkond. Vallutajad ehitasid Võrumaa alale piiri kaitseks venelaste vastu Kirumpää ja Vastseliina linnuse. 16. sajandi Liivi sõja ajal oli Võrumaa territoorium Moskva suurvürstiriigi võimu all, kuni läks 1582. aasta rahulepinguga Poola valdusesse. 17. sajandi Vene-Rootsi sõja tulemusel jäi Võrumaa Vene võimu alla, kuni 1661. aastal taastati Kärde rahulepinguga Rootsi võim. Põhjasõjaga lülitus Võrumaa 1704. aastal Moskva tsaaririigi koosseisu. 1783. aastal moodustati Tartumaa lõunaosast koos Võru linna asutamisega Võru kreis. 1939. aastal moodustati Võrumaal uued vallad, mis püsisid kuni 1950. aastani. Lisaks võrukeste maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja muud regionaalsed identiteedid, näiteks haanja identiteet Haanjamaal. Maakonna tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus ja turism. Peamine tööstusharu on puidu- ja mööblitööstus.

Võrumaa – kui siit

pilvepiirilt... Võrumaa eristub ülejäänud Eestist oma vaheldusrikka pinnamoe, mitmekesise maastiku ja kiirelt vahelduvate looduskoosluste poolest. Kaitsealused alad võtavad enda alla üle 36 000 hektari. 51 kaitstavat loodusobjekti kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade võrgustikku, millest suurimad on Karula rahvuspark ja Haanja looduspark. Kaitstavate looduse üksikobjektidena on Võrumaal väärtustatud 37 põlispuud, mille seas Eesti tammede kuningas – 700-aastane Tamme-Lauri tamm. Rõuge ürgoru Ööbikuorus kajab kevadeti oivalise looduse sümfooniana mitmehäälne ööbikulaul. Urvaste Püha Urbanuse kirik Uhtjärve kaldal on üks vanimaid ja ainulaadsemaid maakirikuid, millest esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1413. Urvaste kirikule ja Uhtjärve ürgorule avaneb lummav vaade läbi Uhtjärve kaldale püstitatud National Geographicu kol-

Turismiinfokeskus Võrus: Jüri 12, Võru.  +372 782 1881 Turismiinfopunkt Värskas: Pikk 12, Värska alevik, Setomaa vald.  +372 5682 1268

131


lase akna, tähistamaks ühte Lõuna-Eesti 28 avastamist väärt paigast, mida külastada soovitatakse. Luhasoo maastikukaitseala Eesti-Läti piiri ääres Pärlijõe lammil on Lõuna-Eesti suurim ja ainuke peaaegu inimtegevusest puutumatuna säilinud soo, mille erilisteks pärliteks kolm rabajärve. Luhasoos on jälgitavad pea kõik soo arenguastmed, kasvab palju kaitsealuseid taimi ning pesitseb sookurg. TAEVAKÕRGUS, KOOPASÜGAVUS JA ELUVESI Suur Munamägi Haanja kõrgustikul on Eesti ja Baltimaade kõrgeim tipp (317,6 m merepinnast) ning oma kõrguse tõttu Eesti üks olulisemaid rahvuslikke sümboleid. Legendi järgi tahtnud väsinud Kalevipoeg pikali visata, kuid peaalune jäänud madalaks. Nii tõmmanud vägilane kahelt poolt kätega ja tekkinudki Munamägi. Suure Munamäe ehteks on võimas vaatetorn, millest avanevad vaated võtavad ahhetama. Ajalugu teab, et 19. sajandil ehitatud esimene torn eksitanud oma kõrguse tõttu merelaevu ja seetõttu lammutatud. Kuid tänane esinduslik vaatetorn on avatud kõigile ja siit nähtud vaated Eestimaa ilule jäävad igaveseks silmamällu. Torni saab minna jalgsi või liftiga ja selge ilmaga näeb 346,7 meetri kõrguselt kuni 70 km kaugusele. Ja need Haanjamaa hiiglase turjalt tunnistatud kirevad kaugused annavad kinnitust tuntud laulusõnadele: „Võromaa, Võromaa, kõge ilosamp sa...“

V

õru

– üts ummamuudu liin

Võru (võru keeles Võro) on maakonna haldus- ja majanduskeskus, kus räägitakse peamiselt eesti ja võru keelt. Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega ja on umbes 6000 aastat vana. Võru linn asutati 1784. aastal. Aasta varem oli moodustatud Võru kreis. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna  õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond.  1797. aastast aga pöörduti tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde.  1888. aastal taastati Võru maakonnalinna õigused. 19. ja 20. sajandil arenes Võru majanduselu. 1889. aastal valmis raudteeühendus Riia ja Pihkvaga, 1899. aastal saavutati telefoniside Tartuga. Nõukogude ajal rajati siia mõjukad suurettevõtted ja elanikkond kasvas hüppeliselt. Kuulsaim võrulane läbi aegade on Fr. R. Kreutzwald (1803–1882), kes töötas linnaarstina 1833–1877 ning pani Võrus kirja rahvuseepose “Kalevipoeg”. Võru on üks Eesti kaunimatest linnadest, kus isevärki tänavavõrguga ning armsate madalate puumajadega linnasüda

Lisainfo: www.suurmunamagi.ee

Heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid Piusa koopad Võru vallas on üks Kagu-Eesti tuntuim turismimagnet, kus külastajaid võõrustab vahva nahkhiirekujuline külastuskeskus. Keskuses on seminari- ja meisterdamisruum, kinosaal ja ohtralt eksponaate. Kinosaalis näidatakse filmi koobaste tähtsaimatest elanikest – nahkhiirtest – ning seejärel on võimalus suunduda koos keskuse giidiga muuseumikoopa vaateplatvormile. Suvel koobastes nahkhiiri pole, nad tulevad sinna vaid talvituma. Muuseumikoopa taga haigutab Piusa liivakarjäär, n-ö Eesti suurim liivakast. Rohkete atraktsioonide, mitme basseini ja saunadega Värska Veekeskus Setomaa vallas on ideaalne lõõgastuskoht igas eas külastajale. Tegu on Eesti ainsa veepargiga, kus osaliselt kasutusel otse maapõuest tulev looduslik mineraalvesi. Survekosed ja tugevad veejoad teevad mõnusat massaaži, lastebassein ja liumägi on pisipere vaieldamatud lemmikud. Olgu ilmaprognoos milline tahes – veepargis on õhk alati 28 ning vesi 32 kraadi soe. Veekeskuses turgutavad sind survekosed, vastuvoolukanal, troopiline vihm, mineraalvee kontrastmullivannid 26 °C ja 34 °C, mineraalvee lesila, veemägi, kivikliburada, ujumisbassein, lastebassein, saunad ja veebaar. Lisainfo: www.spavarska.ee

132

Tamula järve promenaad. foto: Ago Pelisaar


VÕRUMAA võlub igal sammul. Ajaloolises linnakeskuses seisab Võru vanim ja kauneim hoone (endine mõisahoone), milles tegutseb riigigümnaasium. Linnamiljöös tunned kõikjal positiivset südamlikku hõngu, mida kannavad kohalikud sõbralikud inimesed. Muljet avaldavad piirkondlik murdekeel, huvitav puitarhitektuur ning rahva aupaklik suhtumine kõigesse umasse ja häässe. Võru on parim paik puhkuse veetmiseks nii suvel kui talvel. Linnasüdamest vaid 8 minuti autosõidu kaugusel asuvad Kubija valgustatud suusa- ja jooksurajad ja välijõusaal ning 20 minuti sõidu kaugusel on Haanja valgustatud suusarajad. Linna pärliks on Tamula järv koos rannapromenaadiga, mida ühendab ajaloolise keskusega kaunis Katariina allee. Siia leiavad tee kõik suvitajad. Mugavas Tamula rannas on riietuskabiinid, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud ja väli-fitness ala. Ranna muruoaas laseb muretult päevitada neil, kes liivarannast vaheldust vajavad. Rannas ahvatleb patseerima 800 meetrine rannapromenaad, mis algab Tamula hotelli ning lõppeb Roosisaare silla juures. Viimaselt avaneb võrratu vaade linnale ning järvele. Tamula järve rand on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Rannapromenaad pälvis Eesti Maastikuarhitektide Liidu tiitli: 2009. aasta maastikuarhitektuuri tegu. Vaiksemat rannapuhkust saab nautida Kubija hotell-loodusspaa vahetus läheduses, pisikese Kubija järve kaldal.

Suvitajate ja linnarahva rõõmuks toimub suvel ridamisi üritusi ja festivale ning linnapäevad. Tamula järve kaldal, kenas pargis kõrgub Dr. Fr. R. Kreutzwaldi monument, mille autoriks on Amandus Adamson. Sellelt kõrgelt mälestuskivilt hoiab õpetlikus poosis Viru laulik ja Võru linnaarst muutuvate aegade keerises igavesti rahva meeltes Eesti kultuuri sügavust. Kultuurihuvilistele on avatud Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum ja Võrumaa kultuurikoda, milles asub muuseum ja galerii. Huvitavat programmi viljeleb Võru Kultuurimaja Kannel, kus on kino, teater ja kontserdisaalid ning linnagalerii. Öistele pidulistele sobivad klubid Tartu ja Capital, Stedingu kelder ning Taevas ja Põrgu. Võrus tunned end tõesti ummamuudu!

U

nustamatud mõisad – taevatee ja veinihurm

Rõuge vallas Sänna külas asuva Sänna mõisa (Senna Hof) esmamainimine kajastub Liivimaa maarevisjonis 1638. aastal. Praegune Sänna kultuurimõis aitab luua ja hoida kultuuri- ja loometegevuseks soodsat keskkonda ning pakub peredele vaba aja tegevusi. Südant sütitavad kunstilised stuudiod, galeriid ja mitmekülgsed eriüritused. Võimalus on tellida ekskursioone, rentida seminariruume, rattaid ja osaleda puutöökoja õpitubades. Rohkelt rõõmu leiavad lapsed, kuna mõisas tegutsevad Leiutajate külakool, Leiutajate merekool ja Leiutajate tsirkusekool. Teenusekeskuses asub raamatukogu, pood, noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemise võimalus. Mõisa juurest leiab matkaraja nimega Sänna taevarada, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard (1 mm = 1000 km või 1 m = 1 mld km). Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid Pärlijõe orus, Sänna ja Hurda külade vahel. Tule ja sulandu universumisse! Lisainfo: www.kultuurimois.ee

Haanja vallas Ruusmäe külas tutvustab Rogosi Mõisa muuseum külalistele mõisa, seal asunud kooli ja aset leidnud sündmuste ajalugu, tänapäeva, tulevikuplaane, käsitöönurka ja näitusi. Külalisele tutvustatakse lisaks peamajale ja mõisa pargile ka muuseumikeldreid, sealhulgas veinikeldrit. Veinikeldris on säilinud vana, arvatavasti keskaegne veiniseinastik. Esimesed teated Rogosi mõisast pärinevad 1591. aastast, kui selle omanik oli Poola päritolu vürst Stanislaw Rogosinsky. Sellest tuletatud ka mõisa nimi. Hiljem vahetusid omanikud mitmel korral, kuni mõisa riigistamiseni 1919. aastal. 1930ndatel kolis mõisahoonesse kool. Rogosi mõisas viibides peatub aeg, puhkab hing ja vibreerib positiivne energia! Lisainfo: www.rogosi.ee

133


L

astega peredele – liiklusmöll ja karujõmmid

Urvaste vallas, Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis udjab uhketel tuuridel Liikluslinn, kus ainulaadses siseliikluslinnakus vilguvad valgusfoorid ja säravad suurlinnatuled. Siin õpivad ohutult liiklema, tutvuvad liikluseeskirjadega ja veedavad lõbusalt aega suured ja väikesed. Vuravad nii mitut masti masinad kui ka jalgrattad. Lisaks on võimalik korraldada seminare ja koolitusi. Tegevusi leidub laias valikus igale maitsele nii sees kui väljas. Õhtusööki, majutust ja saunamõnusid pakub Uhtjärve Ürgoru Nõiariik. Meelelahutuseks tümpsub disko. Liikluslinn tervikuna on gruppidele avatud ettetellimisel maist oktoobrini. Liikluslinna tuubimäele saab tulla iga ilmaga. Lustakas Liikluslinnas omandad mänguliselt liikluskultuuri! Lisainfo: www.liikluslinn.ee

Rõuge vallas Saru külas Alaveski Loomapargis saab vaadelda loomi looduslikus keskkonnas. Loomapargi elanikkond on mitmekesine – siin elab 90 eri looma, lisaks 28 faasanit. Talus näitavad ennast külalistele karupreili Mõmsik ja karupoiss Harry, väikesed karupojad, ilvesed, oravad, rebased, hirved ja kõige vanemad asukad – metssead. Pargis püütakse võimalikult looduslähedastes tingimustes näidata eelkõige meie metsade elanikke. Siia tasuks lastega Lõuna-Eestisse sattudes kindlasti sisse põigata. Alaveskis käik ei ole pelgalt loomade vaikne vaatlemine, vaid perenaine või perepoeg käib külalistega kaasas ja räägib iga looma kohta lugu tema päritolust ja eluviisist. Kõik küsimused saavad vastuse. Võrumaa ja Põlvamaa piiril podiseb Eesti üks ägedamaid maid Pokumaa oma kahe osakonnaga (Pokumaa teemapark ja Pokukoda), kus peategelasteks on veidrad pokud. Sellest kummalisest kuningriigist loe pikemalt Põlvamaa peatükis!

S

Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Rõuge vallas Vastse-Roosa külas Haanja-Karula puhkealal lookleb Mõisamõtsa loodusrada (5 km). See Eesti kõige lõunapoolsem matkarada jääb Mõisamõtsa looduskaitsealale. Auto saab parkida Metsavenna talu parklasse, kust tuleb minna 650 m mäest üles Mehka poole. Rajal on neli huvipunkti, mis tutvustavad Vaidva jõe äärset vahelduvat reljeefi ja erinevaid metsakooslusi. Rajal saab liikuda vaid jalgsi ja see on kohati raskesti läbitav!

Antsla vallas Karula rahvuspargis põnevust pakkuv Peräjärve metsarada (4 km) viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide: laanemetsa, palumetsa, nõmme-, lodu- ja rabametsa. Saab ülevaate pärandikultuurist ning metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, mille elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud. Huvitav õpperada avab saabujale oma saladused aastaringselt. Kevadel rõkkab mets linnulaulust ja raja alguses õitseb näsiniin. Suvel ja sügisel on mets täis marju ja seeni. Talvel aga jutustavad lume peale jäetud jäljed metsaasukate kohta nii mõndagi. Rada on varustatud infotahvlite, suunaviitade ja värvimärkidega puudel. Peräjärve lõkkekohas ootab tulukese süütamist lahtine lõkkease.

Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

oovitusi matkasellidele

– ürgne org ja vaigu lõhn

134

Võru vallas Haanja looduspargis kulgev vaheldusrikas Kütioru matkarada (9,6 km) algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast ning on varustatud suunaviitadega. Raja maastik on küllaltki järsk ja raske, mistõttu tuleks selle läbimiseks varuda neli-viis tundi. Teekonnal saab matkaja hea ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtadega, töötava jahuveskiga ja muistse ohverduspaigaga. Loodust ja kultuuripärandit aitavad paremini mõista infotahvlid. Kütioru metsastel nõlvadel kohavad enam kui sajandivanused kuusikud ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Autodele on parkimisvõimalus Kütioru mäesuusakeskuse juures või matkaradade alguspunktis (ruumi kuni 8 autole). Rada on läbitav jalgsi ja jalgrattaga.


VÕRUMAA Vana-Võromaa kultuurikoda – Võrumaa Muuseum Võru linnas annab infoküllase püsiväljapanekuga ülevaate Võrumaa asustamise aja algusest kuni 20. sajandi keskpaigani. Põnevalt on kujundatud arheoloogiliste leidude väljapanek, talutare, rätsepa ja kingsepa töönurk ning metsavenna punker. Kultuurikoja galeriis korraldatakse näitusi. Õpilastele muuseumitunnid. Piletivabad päevad on lastekaitsepäev 1. juunil ja rahvusvaheline muuseumipäev 18. mail. Lisainfo: www.vorumuuseum.ee

K

Seto Folk on külapeo vaimus kaikuv festival, kus muusika ja looduse koosmõjust sünnivad elamused ja tärkab inspiratsioon. Üritus toob kokku matka- ja muusikahuvilised üle Eesti. Peo käigus müüvad meistrid laadaplatsil kohalikku käsitööd. Toiduks on tõelised seto road, joogiks koduõlu ja hinge toidab seto soe külalislahkus. Tule, puhka, naudi rõõmsat seltskonda, head muusikat ja kaunist loodust tõelisel seto kirmaseplatsil. 2019. aastal löövad meloodilised kired lõkkele 28.–29. juunil Värskas. Lisainfo: www.setofolk.ee

ultuurikatel keeb – eepos, aeg ja seto hing

Võru linna ühes vanimas majas (1793) Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis tutvud Võru linnaarsti ja Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) elu ja loominguga. Elumajas on säilinud oma ajastu interjöör, õuemajas saab vaadata kirjanduslikku ekspositsiooni. Aidas asuvad Kreutzwaldi loomingust inspireeritud kunstiteosed, fotod, raamatute kordustrükid ja tõlked. Tallis on sõiduvahendid ning muinasjuttudest tuttavad etnograafilised esemed. Muuseumi territooriumil asuvad veel kelder, saun, kaev, aed ja lehtla. Tegevustoas saab meisterdada, joonistada ja teha käsitööd. Lisainfo: www.lauluisa.ee

Setomaa vallas Obinitsa külas Obinitsa Muuseumis elab oma ärgast elu Setomaa omapärane kultuur ja ajalugu. Külalistel on võimalus osa saada erinevatest õpitubadest ja üritustest. Muuseumitunnis vaadatakse sügavamalt sisse mõnda seto kultuuri valdkonda – näiteks seto laulu või rahvarõivaste teemasse. Enamik muuseumikogu esemeid on pärit ümbruskonna küladest, millest eriti väärtustatakse seto naiste peent käsitööd. Muuseumi turismiinfopunktist saab teavet Setomaa, Põlvamaa ja Võrumaa kohta, muuseumis olemas WiFi ühendus. Müüginurk müütab kaasa käsitööd, setokeelseid ja -meelseid raamatuid ning temaatilisi CD- ja DVD-plaate. Lisainfo: www.obinitsamuuseum.ee

RÄNDURI KÜLALISTEMAJA PUBI Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnas ning on mõnus ja hubane peatuspaik. Külalistemaja luksuslikud WiFi toad on kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja mitmekülgset atmosfääri. Toad on renoveeritud WiFi2012. – 2013. aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on suur parkla. Hinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa hommikusöögi juba varavalges ning pubi on avatud hilisööni. Jüri 36, Võru linn. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E +372 786 8050; info@randur.ee; www.randur.ee

WiFi Каноэ Каноэ

135


Vana-Võromaa

Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Toonane Võru maakond moodustati 8 ajaloolise kihelkonna baasil. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva ja Valga maakondade alasid, kuid teadmine ajaloolistest kihelkondadest ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum

Põlva talurahvamuuseum

Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn. GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E; Tel: +372 782 1798 info@lauluisa.ee; www.lauluisa.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18; okt-märts K-P 10-17 E-T ettetellimisel

Karilatsi küla, Kanepi vald, Põlvamaa. GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 polvamaa@wi.ee www.polvatalurahvamuuseum.ee Avatud: mai-sept E-P 9-18 okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel

Mõniste talurahvamuuseum

Vana-Võromaa kultuurikoda

Kuutsi küla, Rõuge vald, Võrumaa. GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E Tel: +372 789 0622 ja +372 525 7027 monistemuuseum@wi.ee www.monistemuuseum.ee Avatud:mai-sept E-P 10-17, okt-apr E-R 10-14

Katariina allee 11, Võru linn. GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E Tel: +372 782 1939 info@vorumuuseum.ee www.vorumuuseum.ee Avatud: apr-sept K-P 10-18; okt-märts K-P 10-17 E-T gruppidele ettetellimisel

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus.

Vanim vabaõhumuuseum Eestis

Suurim vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis.

5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all.


VÕRUMAA

TAMULA HOTELL Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast, on avatud heatasemeline hotell. Renoveeritud 2014. a. Suured õhuküllased toad, vaatega maalilisele Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 külalist. Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun. Vee 4, Võru linn. GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E +372 783 0430; hotell@tamula.ee; www.tamula.ee WiFi

WiFi

TAMME PUHKEMAJA Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkekompleks asub Haanja looduspargi metsade, järvede ja küngaste vahel. WiFi Aastaringseid voodikohti on 25 ja suvel 36. Teie käsutuses on mistahes ürituse tarvis peotares kaminasaal 25, peosaal 50 ja suvel lahtine grillimaja kuni 27 inimesele. Väiksematele seltskondadele on meil pakkuda hubane saunamaja. Talvel on Kurgjärve – Haanja suusarajad meist vaid 2 km kaugusel. Võimalus kasutaWiFi Каноэ ettetellimisel. WiFi da kööki või toitlustusteenust Vadsa küla, Rõuge vald. GPS: 57° 44’ 3” N, 26° 59’ 51” E Каноэ +372 786 0835; +372 506 4465; info@tammepuhkemajad.ee; www.tammepuhkemajad.ee

WiFi

Каноэ

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! WiFi

Puhkusepakett alates

49 WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi

WiFi WiFi

Каноэ • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran Каноэ • Nõupidamine • Haanjamehe Talu

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

Каноэ • Unekliinik

Каноэ

Каноэ

WiFi

Männiku 43A, Võru 65526, Tel +37 2 50 45 745 • info@kubija.ee • w w w.kubija. ee

Каноэ

Каноэ

137


Piusa koobaste külastuskeskus

Külastuskeskuses asuvad muuseum, meisterdamistuba, 50-kohaline seminariruum ja kohvik. Giidiga on võimalus külastada muuseumikoobast ning läbida õpperada, kus saab tutvuda nõmmemetsakooslusega. Korraldame loodusretki, mille pikkuseks 1,5 tundi ja viime läbi õpitubasid. Korraldame bussiekskursioone looduskaunitesse kohtadesse piirkonnas. Piusale saab tulla 1.maist ka rongiga.

Oleme avatud: 15. mai - 15. september IGA PÄEV, 16. september - 14.mai L, P. Teistel aegadel ettetellimisel. Piusa küla, Võru vald • +372 5304 4120 • piusainfo@gmail.com • www.piusa.ee


VÕRUMAA

SUURE MUNAMÄE VAATETORN Suur Munamägi on Batimaade kõrgeim tipp, kõrgus merepinnast 317,6 m. Suure Munamäe vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Binokli laenutus. Avatud Kohvik 318. 01.11-31.03 L-P 12-15, 01.04-31.08 E-P 10-20, 01.09-31.10 E-P 10-17 NB! Vaatetorn on avatud talvistel ja kevadistel koolivaheaegadel iga päev 12-15. Haanja küla, Rõuge vald. GPS: 57° 42' 55" N, 27° 3' 19" E +372 787 8847; +372 514 4675

139


Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta

E

estlane on laulu- ja tantsurahvas. Juba 19. sajandi keskpaigast on laulupidude traditsioon toonud iga viie aasta tagant kokku laulukoore üle kogu Eestimaa. Selline komme kinnistus veelgi 1980ndate aastate lõpus laulva revolutsiooni ajal, mil kümned tuhanded inimesed kogunesid Eestimaa iseseisvuse taastamiseks Tallinna lauluväljakule, et laulda isamaalisi laule. Olenemata sellest, et 19. sajandil ei pööratud tantsule veel niivõrd palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule, kasvas oluline huvi selle vastu 20. sajandi alguses. Seda tänu traditsiooniks kasvanud laulupidudele.

Johann Voldemar Jannsen. Olenemata sellest, et kavas oli vaid kaks Eesti algupärast laulu – Aleksander Kunileidi „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ (mõlemad Lydia Koidula tekstiga) – oli laulude tähenduslikkus seda suurem. Side laulu- ja tantsupidude vahel loodi 1928. aastal IX üldlaulupeo „Ilopüha“ ja 1933. aastal X üldlaulupeoga „Jaaniõhtu“, kui lavastuses lõid kaasa rahvatantsurühmad. Siiski võib tantsupidude aluspanijaks pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu.

Möödunud aegade lugu…

On suur au tõdeda, et 7. novembril 2003. aastal kanti Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja, 2008. aastal liideti see aga inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Oleme uhked ja õnnelikud, et meie rahva kauaaegset traditsiooni on märgatud ja tunnustatud.

Eesti laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus, mis oli ka üheks rahvusliku ärkamise meeleavalduseks. Laulupeo idee algatajaks ja läbiviijaks oli lauluselts „Vanemuine“, kelle eesotsas tegutses ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhtidest

140

Osa maailma vaimsest kultuuripärandist


Foto: Jaanus Ree

Foto: Kaarel Mikkin

Foto: Aivar Pihelgas

Juubeliaasta juhtmõte ja pealkiri – „Minu arm“

Käesoleval aastal möödub esimesest laulupeost 150. aastat – kätte on jõudnud laulurahva juubeliaasta. XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte „Minu arm“ on pärit armastatud luuletaja Lydia Koidula sulest. Need on sõnad, mis puudutavad meid kõiki, sest kes meist ei tunneks armastust oma isamaa vastu. Isamaaarmastusest pajatavad värsid on eestlasi rasketel aegadel lohutanud ja helgetel aegadel rõõmustanud. Selle aasta laulupeo peadirigent Peeter Perens on öelnud:

„Nii nagu meile on kallid meie emad ja isad, on meile kallid ka meie isamaa ja emakeel. Eesti laulupidu on sündinud armastusest meie maa ja keele vastu. Selle armastuse kaudu sai maarahvast eesti rahvas ja maast Eesti riik. Pühitsedes laulupidu pühitseme me oma emakeelt ja isamaad, et võiksime neid pärandada oma lastele ja kesta igaviku tuultes igavesti.“ Kaunis, hingestav ja lootusrikas … Käesoleval aastal toimub laulu- ja tantsupidu 4.–7. juulil Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil, millele eelneb üle-eestiline tuletulemine.

* Esimest korda toodi laulupeo tuli Tartust Tallinnasse 1969. aasta juubelilaulupeo eel. I üldlaulupeo mälestuskivi juures süttinud tuli liikus kahe nädala jooksul läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse. Tuletulemine ehk laulu- ja tantsupeo tuleteekond on ettevõtmine, mille käigus tuuakse laulu- ja tantsupeo tuli I laulupeo hällist, Tartust, Tallinnasse. AJalooliselt süüdati laulupeo tuli Tartus Narva mäel I laulupeo mälestuskivi juures, alates 2014. aastast aga ühiselt tantsupeolistega ERM-i mõisapargis Raadil. Tuleteekonda on aastate jooksul korraldatud väga erinevalt – hobustega, autodega ja ka laevade-paatide-haabjatega mööda vett.   

141


PATAREI VANGLA –

kommunistliku terrori sümbol Tallinna südames

S

oome lahe kaldal Tallinna kesklinnas asub sünge ajalooga Patarei merekindlus ja endine vangla. See on Euroopa üks enimohustatud mälestisi ning kommunistliku terrori üks sümboleid. XX sajandi vältel kasutasid Patareid süütute inimeste vangistamiseks nii Nõukogude Liidu kui Saksamaa totalitaarsed režiimid. Hoone idatiivas on avatud näituseala „Kommunism on vangla“, mis kõneleb kommunismi ideoloogiast ja kuritegudest Eestis ja maailmas. Lennusadam ja Noblessneri laevatehas ühel, kruiisisadam teisel pool, asub Patarei populaarsel Tallinna mereäärsel kultuurikilomeetril. Aastaid tühjalt seisnud Patarei koos naabrite Lennusadama, PROTO avastusehase ja Kai kunstikeskusega moodustavad kiirelt areneva ning põneva kultuuri- ja vabaajaveetmiskeskuse Põhja-Tallinnas, mis on vaid 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Tallinna tõmbenumbritest – vanalinnast ja Telliskivi loomelinnakust Kalamajas. Patarei on Eestis ja lähipiirkonnas üks suurimaid tervik-

142

likult säilinud klassitsistliku arhitektuuriga hooneansambleid. Kompleks rajati 1840. aastal osana Venemaa pealinna Peterburi kaitsesüsteemist (1710 – 1918 kuulus Eesti Vene Keisririigi koosseisu). 1918. aastal loodud iseseisev Eesti Vabariik võttis senise kasarmu 1920. aastal kasutusse riigi keskvanglana ning sellena oli ta kasutusel katkematult kuni 1940. aastani, mil Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Patareid kasutati vanglana ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist (1991) kuni aastani 2002. Kogu Patarei kompleks on ehitismälestisena riigi muinsuskaitse all. Aastatel 1940 - 1991 kasutas Patarei kompleksi kinnipidamisasutusena põhiliselt Nõukogude Liidu okupatsioonirežiim (vahepealsel Saksa okupatsiooni ajal 1941 – 1944 kasutas Patareid samadel eesmärkidel natsionaalsotsialistlik Saksa režiim). Kriminaalkurjategijate kõrval hoiti ning hukati seal režiimi poliitilisi vastaseid. Kokku vangistati Nõukogude okupatsiooni ajal poliitilistel põhjustel hinnanguliselt


KOMMUNISM ON VANGLA Totalitaarse terrori sümbol Tallinna südames patareiprison.org

45 000 Eesti kodanikku ja elanikku. Neist suurem osa käis läbi ka Patareist ning just sel põhjusel on Patarei eestimaalastele nõukogude poliitilise terrori suurimaid sümboleid. Patarei ligikaudu 1200 ruutmeetril paiknev näituseala „Kommunism on vangla“ on säilitanud eheda vanglasisemuse ning tutvustab kommunistliku ideoloogia olemust ja selle rakendajate kuritegusid nii Eestis kui teistes maades, samuti kommunismi ja natsismi ohvrite lugusid ning Patarei sündmusrohket ajalugu alates selle rajamisest merekindlusena XIX sajandil. Näituseala koosneb hoovis säilinud vangide jalutusboksidest, üksikkambrite majast, peamaja kambritest, kuhu suruti kümneid inimesi, pesuruumist ja koridoridest, haldusruumidest, sh ruumid vangide fotografeerimiseks, ülevaatamiseks ja vanglapersonali jaoks, mahalaskmiskambrist koos eesruumiga, kus ohvrile loeti ette surmaotsus, ning teistest ruumidest. Sõltumata elukohast, päritolust ja emakeelest, kõnetab Patarei omal moel igaüht. Ta hoiatab totalitaarsete ideede ohtlikkuse eest ning tuletab meelde inimväärikuse ja vabaduse väärtust. Patareis saab õppida, kogeda, mälestada, mõtiskleda. Tulevikus on Patareisse plaanis rajada Rahvusvaheline Kommunismiohvrite Mälestusmuuseum. Näituseala külastusaegade, piletite, ekskursioonide jm kohta loe lähemalt siit: www.patareiprison.org

Eheda vanglasisemusega Patarei näituseala tutvustab kommunismi ideoloogiat ja kuritegusid, totalitarismi ohvrite lugusid ja Patarei kindluse ajalugu alates 19. sajandist. Juuni-august avatud iga päev 10-18 septembris avatud T-P 10-18 Pilet: 5 € Kontakt: info@patareiprison.org Aadress: Kalaranna 28, Tallinn 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast ja Kalamajast

143


Suvesündmused 2019

J

UUNI

28.05-11.07.2019 Hilisõhtused ekskursioonid Tallinna Loomaaias. Öine loomaaed kutsub taas! Tahad saada ainulaadset kogemust – tule keskööni või kauemgi kestvale ekskursioonile ja uudista, mida teevad loomad öises loomaaias. Loomaaia hilisõhtused ekskursioonid toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti, loomi tutvustavad ja nende käitumist mõtestavad lahti staažikad loomaaiatöötajad ja oma ala suured entusiastid. Tallinna Loomaaed, Tallinn. www.tallinnzoo.ee 12.06.2019 STING - My Songs Tour. Maailma üks silma-

paistvamaid meesartiste Sting naaseb taas Eestisse, seekord oma uue turnee “My Songs” raames. Kontserdi kavas on armastatuimad palad nii ansambli The Police kui ka Stingi soolokarjääri repertuaarist. Saku Suurhall, Tallinn. www.piletilevi.ee

13.06.2019 Tartu Jaanipidu 2019 - Terminaator & Hellad Velled & 5 Miinust. Tegemist on kogupereüritusega – vanusepiirang puudub! Tartu Laululava, Tartu. www.piletilevi.ee

13.06.2019 ALICE IN CHAINS - Rainier Fog Tour. Teile

esineb läbi aegade üks mõjukamaid Ameerika rokkbände, grungemuusika ikoon ALICE IN CHAINS. Rock Cafe, Tallinn. www.piletilevi.ee

13.06-16.06.2019 Sõru Jazz 2019. Eesti jazzmuusika suve-

pidu, Sõru Jazz kutsub juba 12. korda Hiiumaale, et pakkuda puhkust hingele ja kehale – parimat muusikat, sõbralikku seltskonda, kauneid loodusvaateid. Esinejad tulevad Sõrule nii kodumaalt kui ka mujalt – Venemaalt, Lätist, Soomest, Rootsist, USA-st. Hiiumaa. www.kaunismuusika.ee

14.06-15.06.2019 Võnge 2019. Rändav kultuurifestival.

Eesti ainus rändav kultuurifestival võngub oma 5. sünnipäeval esmakordselt Lääne-Virumaale, täpsemalt Altja kalurikülla. Kahe pika päeva jooksul astuvad otse looduse rüppe istutatud poeetilistel lavadel üles artistid Eestist

ja mujalt. Festivalil ootab külastajaid ka Maitseaed, Põnniplats, Joogavälu ning hulgaliselt kunsti- ja kultuurielamusi. Altja, Lääne-Virumaa. www.vonge.ee

14.06-16.06.2019 Bushcraft Festival Estland 2019. Loodus-

tegevuste, ajaloolise käsitöö ja pärandkultuuri festival, mille eesmärk on tutvustada ja edendada looduslähedast eluviisi ning kaduma hakkavaid kaugeid teadmisi ning oskusi, pakkudes võimalikult palju erinevaid teemakohaseid koolitusi, õpitube ja loenguid. Avatud on müügikohad ning osa saab mõnusast meelelahutusest. Seda kõike imeilusa looduse keskel Põhja-Eestis Lahemaal Raudsilla puhkekeskuses. Raudsilla puhkekeskus, Kuusalu vald. www.bushcraftfestival.ee

15.06-16.06.2019 XXV Maarahva laat. Maarahva laat

Vastseliina alevikus pakub meelelahutust, erinevaid atraktsioone, kauplemislusti ja mitmekülgset kultuuriprogrammi nii suurtele kui väikestele. Vastseliina laat on parim kogupereüritus Kagu-Eestis enne jaanipäeva! Vastseliina, Võrumaa. www.vastseliina.ee

16.06.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 – Karl-Erik

Taukar Band. Esitlusele tulevad Karl-Erik Taukar Band laulud Luke mõisasse sobivas akustilises esitluses. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee

16.06.2019 Võru maakonna laulu- ja tantsupidu “Võru

vere värinal”. Maakonna laulu- ja tantsupeol astuvad lavale sealsed koorid, rahvatantsukollektiivid ja orkestrid. Kubija laululava, Võru. www.kultuur.info

20.06-22.06.2019 Tartu laulupidu 2019 – laulupeo 150.

sünnipäev. Laulupeo sünnikodus Tartus toimub laulupidu. Tartu laulupeo peakontsert kannab oma südames laule, mis meile kõigile armsad ja sügavale hinge pugenud. Enam kui 8500 laulja poolt, kelle seas nii vanaisasid kui lasteaedade mudilasi, tuleb 22. juunil 2019 ettekandmisele palju kullaprooviga koorimuusikat. Üles astuvad puhkpilliorkestrid nagu päris esimeselgi laulupeol 150 aastat tagasi. Kaastege-

145


vad on Vanemuise Sümfooniaorkester ning solistid Tõnis Mägi, Ivo Linna, Jarek Kasar, Reigo Tamm (Rahvusooper Estonia) jt. Peakontserdi lõppedes jätkub laulupeo sünnipäeva tähistamine Tartu lauluväljakul koos ansambliga Curly Strings. Tartu Laululava, Tartu. www.piletilevi.ee

Võrumaa. www.suvepeod.ee

22.06-23.06.2019 Pühajärve jaanituli 2019. Eesti suurim jaa-

Klassikalise ja eesti muusika ning muusikutekeskne festival, mis pakub midagi pea igale maitsele. Viljandimaa. www.kultuur.info

nipidu toimub tänavu kolmeteistkümnendat korda ja pakub traditsiooniliselt jaanipühadel vabariigi parimat meelelahutusprogrammi. Pühajärve 2019 väliskülalisteks on hetke üks tähelepanuväärsemaid EDM artiste Salvatore Ganacci (SWE), Inglismaalt pärit DJ ja produtsent Macky Gee ning Eesti populaarseim artist Nublu. Pühajärve park, Otepää. www.jaanituli.ee

19.06-23.06.2019 Muhu Festival ‘’Juu Jääb 2019’’. Muusi-

23.06.2019 Jaanipäev 2019 „Uued algused”. Teeme Eesti

16.06-19.07.2019 Ivo Linna juubelikontserdid – Iff 70.

23.06.2019 Mulgimaa Jaanituli. Esinevad Marju Länik,

16.06-23.06.2019 Suure-Jaani muusikafestival 2019.

kuid on oodata pea kõikjalt maailmast. Loomulikult on kohal Eesti artistide paremik. Lisaks muusikutele leiavad tee Muhu Muusikatallu sel aastal ka teiste žanrite esindajad – oma uusi ideid ja loomingut esitlevad kunstnikud, disainerid, valgus- ja videokunstnikud jpt. Nelja päeva jooksul saab nautida kontserte Muhu Katariina kirikus, Pädaste mõisas, Kuressaares ja loomulikult festivali põhilises toimumiskohas – Muhu Muusikatalu vabaõhulaval ning jämmitelgis. Muhu saar. www.juujaab.ee

Ivo Linna kahetunnine juubelikontsert on justkui hittide paraad, sekka ka mõni uuem laul. Ta on oma lihtsa ja tagasihoidliku suhtumisega paljude eestlaste lemmik ja eeskuju ja olnud laval juba tervelt 52 aastat, mis on omamoodi rekord ja näitab tema vägevat sisu artistina. Üle Eesti. www.piletilevi.ee

21.06.2019 MJ Young FEST 2019. Lavale astub erinevaid

artiste: T-Fest, Lesha Svik, Zomb, Maruv, Rasa, Arturio, Alisha. Tondiraba jäähall, Tallinn. www.piletilevi.ee

21.06.2019 Rapla Jaanituli. Karl-Erik Taukar, Anne Veski, 5 Miinust. Rapla värskelt renoveeritud lauluväljakul saavad kokku pered, sõbrad ja tuttavad, et pidutseda ning tähistada pühi. Õhtu jooksul korraldatakse mitmeid mänge ning tegevusi nii suurematele kui väiksematele, kus parimad saavad auhinnatud. Jaanilõkke süütavad Jaanikad ning Jaanid ja toimub traditsiooniline köietõmbamine. Kohal on toitlustaja, avatud on baar ning lastele on mitmeid meelelahutuslikke tegevusi! Rapla Lauluväljak, Rapla. www.piletilevi.ee

21.06-09.07.2019 Marko Matvere & Väikeste Lõõtspillide

Ühing 30 juubelituur. Ansambel kutsub kõiki enda seniseid ja loomulikult ka uusi kuulajaid juubelikontsertidele, kus tulevad esitusele parimad palad, mida bänd selle aja jooksul on esitanud ja sadadele tuhandetele tantsujalgadele mänginud. Üle Eesti. www.piletilevi.ee

22.06.2019 Pärnu jaanipidu 2019 – 5 Miinust, Hellad Velled, Nancy, Jüri Homenja. Taaskord tähistame Pärnus eelseisvat Jaanipäeva! Tegemist on kogupereüritusega, kus puudub vanusepiirang. Pärnu Vallikäär, Pärnu. www.piletilevi.ee

146

22.06.2019 Metsavenna Jaanituli 2019. Metsavenna talu,

Vabaõhumuuseumi Jaanipäeval ajahüppe kolme murrangulisesse ning uut algust kuulutavasse aastasse. Nii saab osa 1869. a külapeost, kus valla meeskoor valmistub sõitma Tartusse I üldlaulupeole, 1919. aasta heategevuslikust jaanikust, mis on korraldatud Vabadussõjas vigastatud sõjameeste toetuseks, ning 1995. aasta suvealguse peost, kus lääne eeskujul on kõik müügiks! Esinevad Untsakad, The Tuberkuloited, Nancy, Lüü-Türr, Pritsu Brass ja Leigarid! Rocca al Mare Vabaõhumuuseum, Tallinn. www.piletilevi.ee Hellad Velled, Lõõtsavägilased. Karksi Ordulinnus. Karksi-Nuia. www.piletilevi.ee

23.06.2019 Juminda Jaanituli. Jaanitule raames toimub

Marko Matvere & VLÜ 30 juubelikontsert. Tantsukingadele ja lauluhäälele annab valu legendaarne Koit Toome oma bändiga. Jaaniõhtut juhib õhtujuht Raul Kivi koos põnevate jaanimängude- ja tegevustega nii väikestele kui suurtele. Kohal on Tamme Ratsutalu miniloomakesed, ponid ning eesel. Toimub ka uhke korvpalliturniir nii lastele, naistele kui meestele. Avatud on lasteala koos batuudi ja kuradirattaga ning parimaid jaanitoite- ja jooke pakub Kutsu Kokk Koju catering. Kolga-Aabla, Harjumaa. www.piletilevi.ee

26.06-30.06.2019 VI Peipsimaa orelifestival. Viie päe-

va jooksul toimub Illukast Räpinani üheksa kontserti. Esinejaid jätkub nii kodusest Eestist kui põhjamaadest. Kontserdid on publikule tasuta, annetusi saab teha kohalikele kirikutele orelite korras hoidmise heaks. Üle Eesti. www.facebook.com/peipsimaaorelifest

27.06-30.06.2019 Haapsalu Tšaikovski festival 2019. Sel

suvel toimub festival juba kolmandat korda! Nagu kahel eelnevalgi aastal, kui põhikontserdid toimusid ajaloolises piiskopilinnuse hoovis, avatakse piiskopilinnus taas pärast põhjalikku restaureerimist festivaliga samal nädalal. Seekord toimetab aga festival väiksemates, samas õdusates kontserdipaikades. Seega, põhjuseid Haapsallu tulla on mitu! Haapsalu. www.tchaikovskyfestival.ee

27.06-03.07.2019 ESTO 2019. XII ülemaailmsed eestlaste kultuuripäevad ehk ESTO 2019 festival jõuab eeloleval


suvel üle Soome silla Eestisse. EV100 juubeliprogrammi kuuluva festivali teema on “Meie tulevik” ning sündmuste fookuses on noored. Esmakordselt ESTO-de ajaloos algab festival Soomest ning Helsingis toimuvaid avasündmusi korraldavad soome-eestlased. Helsinki, Tartu, Tallinn. www.estofestival.com

27.06-14.07.2019 XVII Rapla kirikumuusika festival.

Oliver Kuusik, Virgo Veldi, Tiia Tenno. Avakontsert toimub 27. juunil kell 19.00 Rapla Maarja-Magdaleena kirikus, kaastegev Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Risto Joost. Rapla. www.raplafestival.ee

28.06-29.06.2019 Sweet Spot Festival. Sweet Spot’l astub üles Lykke Li, Rootsi päritolu lauljatar, keda huvilised on Eestisse oodanud pikkisilmi. Festival pole pelgalt muusikafestival, vaid täiuslik linnafestival kombineerides endas parimaid esinejaid, head sööki-jooki ning ka iga päeva lõppedes toimuvaid järelpidusid. Kultuurikatla park, Tallinn. www.sweetspot.ee

28.06-29.06.2019 Hard Rock Laager 2019. Tuhandete ras-

kemuusika austajate aasta tippsündmus toimub Vana-Vigala müstiliselt kaunis jõekäärus juba 18. korda. Kahe päeva jooksul astub kahel laval üles 22 artisti. Lisaks Eesti metalbändide paremikule saab kuulda ja näha ka arvukalt välisartiste. Vana-Vigala, Vigala vald. www.piletilevi.ee

28.06-29.06.2019 Seto Folk ‘’Päri musi!’’ Värska Laulula-

val, Seto Talumuuseumi karjakoplis ja vanas sööklas esinevad kahel päeval mitmed mõnusad artistid meilt ja mujalt. Tõelise elamuse kindlustab Seto Folgi raames toimuv XV Seto Leelopäev, kuhu tulevad kokku pea kõik aktiivsed seto koorid! Värska laululava ja Seto Talumuuseum, Setomaa. www.setofolk.ee

28.06-30.06.2019 Retrobest Festival 2019. Juunikuu vii-

masel nädalavahetusel toimub looduskauni Pühajärve kaldal juba neljas ajastufestival Retrobest. Artistid, kes publiku ajas tagasi viivad on Belinda Carlisle, Smokie ning Thomas Anders, lisaks vahvad üllatajad kodumaalt. Pühajärve park, Otepää. www.piletilevi.ee

28.06-30.06.2019 XIX Pärnu Hansapäevad. Rikkalik kont-

serdiprogramm, kolmel päeval, viiel laval trubaduurid meilt ja mujalt. Keskaja kombed ja tavad, linnud ja loomad, rüütli-, ammu- ja vibuturniirid, keskaja turg, käsitöömeistrite laat, lasteküla ja atraktsioonid, erinevad õpitoad nii suurtele kui väikestele. Vallikääru park, Pärnu. www.laadakalender.ee

28.06-30.06.2019 Rahvakunsti laat. Rahvakunsti laadal pakutakse kohalike meistrite väärt käsitööd, toimuvad meistrikojad ja esinevad väikesed muusikud. Laupäeval liituvad meistritega lapsed, et pakkuda enda valmistatud käsitööd. Raekoja plats, Tallinn. www.folkart.ee

29.06.2019 XV Seto leelopäev. Leelopäev on kõikide seto

leelokooride ja leelotajate suur kokkutulek. Esinevad seto koorid kõikjalt Eestist ning kaasa löövad tantsurühmad, pillimehed ja külalisesinejad. Värska, Põlvamaa. www.kultuur.info

29.06-30.06.2019 Festival “Mägede Hääl” 2019. Rappuv räpp, raju rokk ja ragistav tehno - see on «Mägede Hääl». Korra aastas Ida-Virumaalt kajav helikompott tõuseb sel aastal juuni viimasel nädalavahetusel. Eesti Kaevandusmuuseum, Ida-Virumaa. www.magedehaal.ee

29.06-03.08.2019 Kabli Päikeseloojangu festival 2019.

Suve südames toimuv mitmenädalane festival meelitab Kablisse puhkust veetma Eesti parima muusikavaliku, põnevate kohtumiste, lummava päikeseloojangu ja mõnusa atmosfääriga. Pea igasse suvepäeva jätkub Kabli kandis kontserte džässist folgini, õdusaid salongiõhtuid, kirjandus- ja filmisündmusi, ekskursioone jpm. Festivalipaikadeks on kõige kaunimad kohad päikeseloojangurannikul Läti piiri ääres. Kabli, Pärnumaa. www.kablifest.com

30.06.2019 Delfi rallipäev Ott Tänakuga. Saa osa või-

malusest veeta oma päev rallimaailma absoluutse tipuga - kõikide eestlaste kangelase Ott Tänakuga. Ürituse vältel leiab tegevust ja põnevust kogu perele. Kindlasti ei puudu ka muusikaline vahepala. Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.lauluvaljak.ee

J

UULI

03.07.2019 LP ‘’Heart To Mouth Tour’’. Ameerika lauljatar LP ehk Laura Pergolizzi “Heart To Mouth” on seni tema kõige otsekohesem väljaütlemine. Ei mingeid filtreid ega tsensuuri. Haapsalu Piiskopilinnus, Haapsalu. www.piletilevi.ee 03.07.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 - Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing 30. Tule tähista Väikeste Lõõtspillide Ühingu 30-ndat tegutsemisaastat Luke mõisapargis. Kontserdi ajal avatud Luke mõisa kohvik ja müügil Luke mõisa käsitöö. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee

04.07-07.07.2019 XXVII ja XX laulu- ja tantsupidu

„Minu arm”. Käesoleval aastal möödub esimesest laulupeost 150 aastat ning 85. aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda – on Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta. XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte on „Minu arm“. Need Lydia Koidula sulest päritud sõnad puudutavad meid kõiki - igaühte isiklikult, natuke ühtemoodi ja samas ka pisut erinevalt. Need sõnad on hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud ja headel aegadel rõõmustanud. Tallinn. www.piletilevi.ee

147


05.07-07.07.2019 Festival KÕU. Esindatud on "Undergeound"-muusika, tänavakunst, performatiivne etenduskunst, installatsioonikunst, stringart. Kuuendat aastat toimuval elektroonilise muusika festivalil KÕU on sel aastal 6 lava ja üle 70 DJ. Artistid Eestist, Lätist ja Soomest mängivad house’i, tech-house’i, techno’t, drum and bass’i, jungle’it, psytrance’i, ambient’i ja elektrodћässi. Mäeotsa talu, Võrumaa. www.kõu.ee

08.07-14.07.2019 IV Peipsi järvefestival 2019. Juba nel-

jandat korda toimub maismaad ja järve ühendav festival, kus saate tutvuda kohaliku eluolu, traditsioonide ja maitsetega. Samuti on võimalus laevatada erinevate veesõidukitega, osaleda põnevates töötubades ning nautida kontserti. Peipsimaa, Jõgevamaa. www.kultuur.info

11.07-14.07.2019 Keskaja päevad. Keskaja päevade ajal

võib Tallinna vanalinnas kohata õitsva hansaaja hõngu. Raekoja platsil toimub keskaja turg kauplejate ja meistrikodadega. Üles astuvad muusikud ja tantsijad lähedalt ja kaugelt. Toimub keskaegne rongkäik. Niguliste mäelt leiate meistrite küla ning lasteala õpitubade, rüütlikooli ja palju muu põnevaga. Lisaks ekskursioonid, õpikojad ja teatrietendused. Tallinna vanalinn, Tallinn. www.folkart.ee

11.07-14.07.2019 I Land Sound 2019. Kolmandat järjesti-

päevane festival toob külastajateni muusikagurmee Eesti punk- ja rokkansamblitest. Raadi mõisapark, Tartu. www.kultuur.info

12.07-14.07.2019 American Beauty Car Show 2019. Haapsalu Piiskopilinnus, Haapsalu. www.american.ee

12.07-14.07.2019 Tallinna Merepäevad 2019. Eesti suurim mere- ja perepidu, mis ühendab endas merenduse ja sadamaga seotud sündmusi. Tule naudi kontserte, laevasõite, veega seotud atraktsioone, etendusi ja muud merelist meelelahutust. Port Noblessner, Tallinn. www.tallinnamerepaevad.ee

12.07-14.07.2019 Kihnu mere pidu 2019. Festival lähtub vanast heast kaluritepäeva traditsioonist, kuid hõlmab laiemalt kõike, mis Kihnu elu-olu puudutab: käsitöö, kunst, laulud, tantsud, pillimäng ja traditsioonilised toidud. Kihnu mere pidu toimub 2019. a juba kümnendat korda. Kihnu sadam, Pärnumaa. www.kultuuriruum.ee

13.07.2019 Suveõhtu staarid - Hellad Velled, 5Miinust, Haddaway (GER). Tule veeda üks tore suveõhtu! Toila Laululava, Toila. www.piletilevi.ee

15.07-21.07.2019 Pärnu Muusikafestival 2019/Järvi

Akadeemia Sinfonietta kontsert. Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Jaani Kirik, Tallinn. www.parnumusicfestival.ee

kust suve maandub maaliliselt ilusal Illiku laiul elamusfestival I Land Sound. Toome kaunis looduses ja vabas õhus kokku parima, mis muusikal, kunstil, ühisel koosviibimisel ja Eestimaa suvel anda on. Orissaare Illiku laid, Saare maakond. www.ilandsound.ee

17.07.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 - Curly Strings

11.07-15.07.2019 Pärnu Harmonica festival ja konkurss

Raadi lennuväljal esineb maailma üks mõjukamaid ja edukamaid rokkbände Metallica. Ameerika ansambli ainus välishow Baltikumis leiab aset maailmaturnee “WorldWired Tour” raames. Erikülalistena astuvad üles Rootsi bänd Ghost ja Norra punt Bokassa. Massiivne lava paigutatakse Eesti Rahva Muuseumi hoone taha näoga lennuraja poole. Raadi lennuväli, Tartu. www.piletilevi.ee

“Baltic-Nordic Open” 2019. Suurim muusikafestival Ida-Euroopas, kus peamiseks instrumendiks on suupill, toimub 2019. aastal kaheksateistkümnendat korda. Pärnu, Tallinn. www.piccolo.ee

11.07-16.07.2019 Festival “Klaaspärlimäng 2019”. Fes-

tivali nimi on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust. See annab märku, et «Klaaspärlimängule» on kutsutud muusikud, kes tõlgendavad heliloomingut tavatust vaatenurgast. Selle maineka festivali huviorbiidis on erilised instrumendid, ebatavalised kooslused ning seosed teiste kunstialade ning filosoofiaga. Tartu. www.erpmusic.com

12.07-13.07.2019 Keskaja Päevad Viljandi Ordulinnuses. Keskaegne turg, pidusööming, vaatemängud, muusika, viikingilaev, ajaloorännakud, veinikelder, laste mängud ja palju muud. Viljandi Lossimäed, Viljandi. www.bonifatiusegild.ee

148

12.07-13.07.2019 Festival “Punk & Rock 2019”. Kahe-

& The April Verch Band. Kontsert kannab nime The Heritage Projekt ning ühendab teine teisel pool maailma asuvate ansamblite talente. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee

18.07.2019 Metallica - WorldWired Tour 2019. Tartus

18.07-21.07.2019 XXV Võru pärimustantsu festival. Ala-

tes 1995. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist. Festival, see on värvikirevad kontserdid ja tantsuõhtud, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tantsutoad, suur tänavatants, festivalilaat ja palju muud. Võru. www.vorufolkloor.ee

18.07-21.07.2019 Hiiu Folk 2019. XV Hiiumaa Päri-

musmuusikafestivalil esinevad: Daniel Wikslund (Rootsi), Curly Strings & April Verch Band (Kanada) - The Heritage


Projekt, Johansonid, Tõnis Mägi, Madingma (Belgia), Naised Köögis, Untsakad, Cätlin Mägi, Nedsaja küla bänd, Mari Jürjens, Marek Sadam ja Sadamasild, Laikrete pereansambel, Robirohi, Tuli Taevast jpt. Lisaks õpitoad, lastepesad, loodusmatkad jpm. Hiiumaa. www.hiiufolk.ee

19.07-20.07.2019 Rock in Haapsalu 2019. Haapsalu lossihoovis kolmandat korda toimuv Rock in Haapsalu toob Eestisse jazzpopi maailmastaari Katie Melua ja romantikakuninga Chris de Burghi. Haapsalu Lossihoov, Haapsalu. www.rockinhaapsalu.ee

19.07-20.07.2019 Ostrova Festival 2019. Muusikat on

igale maitsele, folgist rockini, lavale astuvad Eesti tippartistide kõrval ka muusikuteed alustavad Setomaa noored. Külalistel on võimalus kuulata hingematvalt kaunis kohas, kus tavaliselt aeg jääb seisma, head muusikat, maitsta õdusates kodukohvikutes kohalikke hõrgutisi. Tegevusi leidub ka kõige pisematele, seega tule koos perega. Ostrova küla, Setomaa. www.ostrova.ee

19.07-20.07.2019 Peipsi Romantika. Peipsi Romantika pa-

neb muusikast helisema suvise Peipsi. Kahel õhtul toimuvad mõnusad vabaõhukontserdid Jõgevamaal Kasepää laululaval Peipsi kaldal, kus astuvad üles Ivo Linna, Tanel Padar, Maarja-Liis Ilus, Antti Kammiste ja Supernova, Robert Linna, Eneseimetlejate Klubi, Uudo Sepp ja Dagö oma parimate paladega. Kasepää laululava, Jõgevamaa. www.piletilevi.ee

19.07-20.07.2019 Muusikafestival «Baltic Sun». Narva, Ida-Viru maakond. www.balticsun.ee

19.07-20.07.2019 Mustjala festival 2019. Kirjanik Jüri Tuulik:

“Saaremaa ei ole vaid geograafiline punkt Läänemeres – Saaremaa on ka hingeline seisund, mis ei jäta neid, kes seda tundnud, kunagi.” Et selles veenduda, tuleb kohale sõita ja nautida rikkaliku programmiga nädalalõppu maalilisel Saaremaa põhjarannikul. Mustjala küla, Saare maakond. www.kultuur.info

19.07-21.07.2019 Mustlasfestival «Bah(t) amari». Festiva-

li raames toimub 19. juulil suur kontsert Tartus Vanemuise väikeses majas, 20. juulil väiksemad kontserdid Tartus Hansapäevade raames ja esinemine Võrus Võru folkloorifestivalil. 21. juulil toimuvad Natalja Kulishenko mustlastantsu meistriklassid. Rahvusvahelisel mustlasfestivalil astuvad üles järgmised kollektiivid: tantsukool Dance Hayat Kiievist, mustlastantsu- ja lauluteater Šatritsa Peterburist, show-teater Jagory Tallinnast, Lehti Kostabi mustlastantsugrupp Airoso, Tartu Romaška ja festivali peakorraldaja, mustlastantsu- ja lauluansambel Maljarka. Tartu, Võru. www.kultuur.info

19.07-21.07.2019 Kundalini Jooga Festival 2019. Festivali

kandvaks teemaks on „Valguses elamise rõõm”. See on hinge ja valguse pühitsemise festival. Oodatud on kõik kundalini

jooga sõbrad, nii kogemustega praktiseerijad kui uued huvilised. Festival on kogu pere sündmus. Hatu Mõisapark, Harjumaa. www.kundaliniyogafestival.ee

20.07.2019 Lõõtspillipidu ‘’Harmoonika’’. Tänavusel lõõts-

pillipeol Harmoonika näitame oma ilusat rahvuslikku lõõtspilli kogu Euroopale. 20. juulil Põlva Intsikurmus toimuval rahvusvahelisel lõõtspillipeol Harmoonika on publiku seas delegatsioonid 28st Euroopa riigist, kes on Põlvasse sõitnud Euroopa Maapiirkondade Harta aastakohtumisele ja teevad lähemat tutvust ka meie rahvakultuuriga. Eesti laulu- ja tantsupeo aastal saavad külalised koos publikuga kaasa laulda tuntud-teada laule, näha rahvatantsijate kauneid mustreid ning osa saada eestlaste ühislaulmisest. Intsikurmu lauluväljak, Põlva. www.piletilevi.ee

20.07.2019 Tallinn Truck Show 2019. Tallinn Truck Show

on Baltimaade suurim kunstiliselt kujundatud ja tuunitud raskeveokite näitus. Lisaks ainukordsele võimalusele näha maailmatasemel rekkasid on kavas palju muud põnevat: ekstreemsed etteasted, driftijad, trikitajad, kontserdid, maitseelamusi pakkuvad toitlustajad ning fantastiline lasteala. Ürituse peaesinejaks on Soome power-metal ansambel Stratovarius. Lisaks esinevad veel: Shanon, Metsatöll, Up the Sky. Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.truckshow.ee

20.07.2019 Rõõmsate laste festival 2019. Pärnu rannapark, Pärnu. www.lastefestival.ee

20.07-21.07.2019 Tartu Hansapäevad 2019. Hansapäe-

vade ajal saavad igas vanuses külastajad osa kirevast laadamelust ja kultuuriprogrammist. Tule koos kogu perega! Kesklinn, Tartu. www.hansapaevad.ee

21.07.2019 Motonostalgia 2019. LaitseRallyPark, Kernu vald. www.motonostalgia.eu

21.07.2019 Avatud talude päev. Viiendal üle-eestilisel ava-

tud talude päeval ootavad Teid külla paljud talupidamised ja põllumajandustootjad. Avatud talude päev annab hea võimaluse näha, kuidas kasvab kodumaine toit ja mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte. Üle Eesti. www.avatudtalud.ee

25.07-27.07.2019 XIV muusikafestival “Hiiumaa

Homecoming”. Hiiumaa Homecoming on üks oodatumaid pika traditsiooniga kammermuusika sündmuseid Hiiumaal. Festivalil kuuleb maailma suurkujude muusikat, sealhulgas Eesti heliloojate loomingut. Hiiumaa. www.hiiumaahomecoming.com

25.07-28.07.2019 Viljandi pärimusmuusika festival

2019. Iga aasta juulis Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetav pärimusmuusika festival on ühe erilise, 1990. aastate algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus. See

149


on: 4 päeva pärimuspidu, 9 lava, 800 artisti, 110 kontserti, 26 000 külastajat, tasuta kontserdid Rohelisel laval, pillimängu, laulu ja tantsude õpitoad, ööülikool, regilaulutuba, muinasjututoad, käsitööhoov ja näitused, kontserdid maakonnas. Viljandi. www.viljandifolk.ee

25.07-28.07.2019 Kalana Saund 2019. Kolmel laval Sõru

sadamas kuuleb elektroonilist, poolelektroonilist, hullu, pehmet, ilusat, tempokat, hüpnootilist, klassikalist muusikat. Sõru sadam, Hiiumaa. www.kultuur.info

27.07-28.07.2019 Joogafestival 2019. Haapsalu Lossihoov, Haapsalu. www.joogafestival.ee

30.07-03.08.2019 XXV Kuressaare kammermuusika

päevad. Eesti vanim ja tuntuim rahvusvaheline kammermuusikafestival on publiku hulgas populaarne ja oodatud muusikasündmus ning kaunistab oma põnevate ja eriilmeliste kontsertidega Saaremaa kultuurisuve aastast 1995. Kuressaare, Saare maakond. www.kammerfest.ee

25.07-28.07.2019 XXVIII Jõgevatreff. Bändid kolmel

õhtul, võistlused iga päev, auhinnad. Reedel valikulised ekskursioonid Eestimaa huvitavatesse paikadesse (oma ratastel, ekskursioonijuhid korraldajate poolt). Oled oodatud! Kuremaa, Jõgevamaa. www.jogevamc.ee

25.07-28.07.2019 XXVI Haapsalu vanamuusikafestival.

Lääne-Eesti kaunimas kuurortlinnas 1994. a. sündinud Haapsalu Vanamuusikafestivali hinnatakse omas žanris üheks kaalukamaks Eestis ning see on köitnud paljude nimekate muusikute tähelepanu kogu Euroopas. Festivali kontserdid toovad kokku Eesti muusikute koorekihi ja oma ala suurimaid meistreid kogu Euroopast – koostöös elustatakse paljude sajandite muusika, et pakkuda publikule unustamatuid elamusi. Haapsalu. www.studiovocale.ee

26.07-28.07.2019 Võsu Rannafestival Non.Stop.Music.

Kahel päeval astuvad rannalavale mitmed tuntud artistid nii Eestist kui mujalt maailmast. Peaesinejad on sel aastal Briti produtsentide duo SIGMA ning Amsterdamist pärit DJ ja produtsent BURAK YETER. Võsu rand, Lääne-Virumaa. www.piletilevi.ee

26.07-04.08.2019 Tallinna XXXIII Rahvusvaheline Orelifestival 2019. Üle Eesti. www.festivals.ee

27.07.2019 Uulu Lamba Vest 2019. Ettevõtja/taluniku, käsitöö ja toidu laat. Uulu, Pärnumaa. www.laadakalender.ee

27.07-28.07.2019 Jäneda XXVIII Talupäevad. Talupäe-

vad on mõeldud põllumajandusega kokkupuutuvatele inimestele. Ühe pikema traditsiooniga ja samas paigas toimuval suurüritusel pakutakse kultuuriprogrammi, osaleda saab nii konkurssidel kui võistlustel ja palju muud. Jäneda mõis, Lääne-Virumaa. www.laadakalender.ee

27.07-28.07.2019 Võru lastefestival “Rõkkab rõõmust

maakera”. Võru linn ootab suvel külla, muutudes suureks ja lõbusaks kogu pere mängumaaks. Tegevusi jagub igas vanuses külastajatele: tehakse koos sporti ja muusikat; toimuvad teaterietendused, kontserdid ja töötoad; kohtutakse kuulsate inimestega; põnevust pakuvad mustkunstietendused, teadus- ja seikluspark. Lisaks ootab teid tore kinoprogramm ja veel palju muudki. Võru. www.vorulastefestival.ee

150

  

A

UGUST

01.08-03.08.2019 Keskkonna- ja kultuurifestival «PurFest». Festivali eesmärk on tõsta fookusesse erinevaid Ida-Virumaa keskkonnaga seotud teemasid ning tuua inimesi läbi põnevate tegevuspaikade ja kontserdikohtade nautima Ida-Virumaa looduse eripärasid. Lüganuse, Ida-Virumaa. www.kultuur.info

02.08-03.08.2019 Kukemuru Ambient festival 2019.

Seitsmendat korda aset leidev Kukemuru Ambient festival toimub Pärnu jõe ääres asuvas Laupa mõisas ning mõisapargis. Kahe festivalipäeva jooksul kuuleb ja näeb sügavama elektroonilise muusika esindajaid üle maailma. Laupa mõis, Järva maakond. www.kukemuru.ee

02.08-03.08.2019 Leigo Järvemuusika 2019. Kontserdid algavad mõlemal päeval umbes kell 18.00 ning viimaseid kontserte saadab mõlema päeva südaöö paiku elava tule installatsioon järvel ja kallastel. Lisaks kontserdile on võimalik nautida ka maitsvat kolmekäigulist õhtusööki. Täpsem info menüü kohta leiab Leigo Järvemuusika kodulehelt. Leigo talu, Valgamaa. www.leigo.ee

02.08-03.08.2019 Intsikurmu festival 2019. Intsikurmu festival on head muusikat, kunsti, loodust ja inimesi koondav sündmus, mis toob igal suvel Põlvasse Intsikurmu metsaparki kokku kvaliteetset ilu ja olu hindava publiku. Intsikurmu metsapark, Põlvamaa. www.intsikurmu.com

02.08-04.08.2019 Pärnu Merepäevad. Juba teist aastat

toimuvatel merepäevadel pakutakse teemakohast meelelahutusprogrammi, sadamate vahel sõidab veetakso, turg ja kalalaat, laevasõidud, kalapüügivõistlus ja tegevused lastele. Tule ja saa osa suvepealinna merepäevadest. Pärnu Jahtklubi ja Pärnumaa sadamad. www.fishingwillage.ee

02.08-04.08.2019 Pühalepa muusikafestival 2019. Täna-

vune VIII Pühalepa muusikafestival on eriline selle poolest, et sel korral kõlab kõikidel kontsertidel Hiiumaa helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. Kuna tegemist on ühtlasi Erkki-Sven Tüüri 60. sünnipäeva-aastaga, siis mis saab veel toredam olla, kui tähistada seda helilooja kodusaarel tema


enda muusikaga. Üks sünnipäevalaps on meil sellel festivalil veel - Tõnu Kõrvits, kes tähistab 2019 oma esimest juubelit – 50! Pühalepa, Hiiumaa. www.piletilevi.ee

02.08-04.08.2019 VII Eivere klaverifestival. Festival sai alguse 2013. aasta suvel tihedas koostöös Eivere mõisaga. Eivere mõis, Järva maakond. www.kultuur.info

02.08-04.08.2019 Augustibluus 2019. 3-päevane festival

toob kuulajateni üle kolmekümne kontserdi. Lisaks kodumaisele bluusiparemikule ning bluusi sünnimaalt USAst saabuvatele peaesinejatele astuvad Augustibluusil üles muusikud Austraaliast, Inglismaalt, Itaaliast, Soomest, Rootsist, Lätist ja Venemaalt. Haapsalu. www.piletilevi.ee

3.08.2019 Al Bano & Romina Power Kordumatu ühiskontsert. Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.lauluvaljak.ee

4.08.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 – Dagö. Kõlavad tuntud Dagö laulud läbi aegade. Kontserdi ajal on avatud Luke mõisa kohvik ja müügil Luke mõisa käsitöö. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee

06.08-11.08.2019 Rahvusvaheline vaimuliku muusika

festival “VM FEST Mustvee”. Mustvee, Jõgeva maakond. www.kultuur.info

09.08-10.08.2019 Kuressaare Merepäevad 2019. 23.

Kuressaare merepäevad toimuvad Raiekivi säärel ja Kuressaare supelrannas. Territooriumil on laat, mess, melu, Haakriku laat, lasteala, tühja kõhu sõbrad, tänavatoit ja laevad. Raiekivi poolsaar ja Kuressaare supelrand Saaremaa. www.merepaevad.ee

09.08-10.08.2019 Eesti hiphop festival 2019. Elva. www.eestihiphopfestival.ee

09.08-11.08.2019 Viru Folk 2019. Koguperefestival Viru

Folk võtab seekord tutvustada iiri kultuuri. Käsmu, Lääne-Virumaa. www.virufolk.ee

09.08-18.08.2019 Birgitta Festival 2019. Birgitta festival

on alguse saanud Eri Klasi ideest ja käesoleval aastal tähistame sellega maestro 80. sünniaastapäeva. Pirita kloostri varemed, Tallinn. www.piletilevi.ee

12.08-18.08.2019 Juuniorite maailmameistrivõistlused maadluses 2019. Tondiraba jäähall, Tallinn. www.maadlusliit.ee

14.08-29.08.2019 Ekskursioon Kreenholmi manufak-

tuuris etenduse “Kremli ööbikud”. Narva Muuseum teeb Kremli ööbikute etenduste päevadel eriekskursioone Kreenholmi manufaktuuri, et reisida tekstiilihiiglase 160-aastasesse ajalukku ja imetleda monumentaalset tööstuskompleksi. Ekskursioonid viivad külastaja neisse kohtadesse ja soppidesse, kuhu õhtusel etendusel ei pääse. Ekskursioonid algavad Kreenholmi vana värava juurest Joala 32 vastas ja kestavad orienteeruvalt 1,5 tundi. Kreenholmi Manufaktuur, Narva. www.piletilevi.ee

15.08.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 – Öösorr. Kas tead, et selle aasta lind on Öösorr? Kuidas siis teisiti kui teha selle puhul üks mõnus Öösorri kontsert. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee

15.08-20.08.2019 E. Tamme nimeline Võru puhkpilli-

festival 2019. Võrumaalt sirgunud puhkpillimängijatest professionaalid jagavad oma kogemusi ja oskusi noortele puhkpillimängijatele Tamme-festivalil Võrus, kaasates selleks oma õpilasi-kolleege-sõpru Eestist ja välismaalt. Võru. www.tammefestival.com

16.08-17.08.2019 Urissaare Kantrifestival 2019. Urissaare talu, Univere küla, Mulgi vald. www.piletilevi.ee

16.08-18.08.2019 Ökofestival 2019. Ökofestival kutsub augustikuus keskkonnasäästlikust eluviisist ja kodumaisest toodangust lugupidavaid inimesi Põlvamaale. 18. augustil toimub Karilatsis Põlva Talurahvamuuseumi õuealal omamaise toodangu turg, mille juurde kuuluvad ka erinevad töötoad, teabetelgid ja meeleolukas kultuuriprogramm. Põlva Talurahvamuuseum, Põlvamaa. www.ecofest.ee

17.08.2019 XII Küüslaugufestival 2019. Erinevates va-

10.08.2019 Maheda Muusika festival 2019. Kose lauluväl-

riatsioonides küüslauk, tihe kultuuriprogramm ning õpitoad. Tegevust jagub kõigile. Kuremaa, Jõgevamaa. www.küüslaugufestival.ee

10.08-11.08.2019 Rahvusvaheline Suveöö balletigala /

17.08.2019 Vaba Rahva Laul 10. Sel aastal tähistame Vaba

jak, Kose. www.mahemuusika.ee

Summer Night’s International Ballet Gala. Rahvusooper Estonia, Tallinn. www.opera.ee

11.08.2019 IX Lihula lillkirja festival. Lillkirjafestival on

traditsiooniline tikkimispidu, kus toimuvad töötoad, seminar, võistutikkimine ja kultuuriprogramm. Lihula mõis, Pärnu maakond. www.lihulalilltikand.ee

Rahva Lauluga juba 10. korda Eesti taasiseseisvumispäeva. Üle tuhande koorilaulja Eestimaalt ja Soomest moodustavad suure ühendkoori. Pärnu rahvakultuuriseltsi Kirmas rahvatantsijad esitavad Raivo Ermi juhendamisel särtsakaid rahvatantse. Laulupeol kõlavad isamaalised ja lihtsalt kaunid laulud ilusas eesti keeles. Elagu Vaba Eesti! Pärnu Vallikäär, Pärnu. www.piletilevi.ee

151


17.08.2019 Vanamõisa Käsitöölaat. Eesti üks suurimaid laatasid, kus peategelaseks on ehe ja aus kraam eestlaste käsitöötubadest, pisikestest kodutootmistest, kuhu süda ja hing on sisse pandud. Laada peaesinejaks on 2 Quick Start ja „Rahvabänd 2018” võitja Nedsaja Küla Bändd. Vanamõisa vabaõhukeskus, Harjumaa. www.käsitöölaat.ee

17.08.2019 Alphaville. Alphaville on Saksamaa ansambel,

mis kogus populaarsust 1980-ndatel. Alphaville on ka varem Eestit külastanud, saades suure publikumenu osaliseks. Show tõmbab käima ansambel Shanon! Kasepää laululava, Jõgevamaa. www.piletilevi.ee

20.08.2019 ANDREA BOCELLI - WORLD TOUR 2019.

20. augusti õhtul esineb Tallinna lauluväljakul maailma armastatuim tenor Andrea Bocelli. Tenori etteaste saab olema suurejooneline, sest kavas on nii klassikalise muusika pärlid kui ka Bocelli kõige populaarsemad lood. Tegemist on tema ainsa välikontserdiga Baltimaades. Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.piletilevi.ee

21.08-24.08.2019 Linnafestival “UIT” 2019. Linnafesti-

val “UIT” on Tartus toimuv rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival. Esindatud on nii Eesti kui väliskunstnike kohaspetsiifilised teosed: etendused, installatsioonid, kontserdid, linnatuurid ja -mängud, aga ka üritused lastele. Tartu. www.uit.ee

21.08-31.08.2019 XV Tallinna kammermuusika festival

2019. Festivalist on saanud traditsioon ja see kuulub Eesti klassikalise muusika tippsündmuste hulka. Festivali on pärjatud Euroopa Festivalide Liidu EFFE kvaliteedimärgisega aastatel 2015-2018. Tallinn. www.plmf.ee

23.08-25.08.2019 RuhnuRahu festival. Eesti väikseim

suur Tivoli park, Lottemaa kangelased, erinevad huviringid, spordiklubid ja paljud teised. Kogu päeva laulavad ja tantsivad laval tantsu- ja laulukollektiivid. Saab olema lõbus! Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.piletilevi.ee

28.08-31.08.2019 Festival «Tallinna tornid». Keskaegsed

linnamüüritornid, kirikud, moodsad pilvelõhkujad - kogu Tallinn täitub vastavalt torni ajastule muusikaga, keskajast ja barokist rahvalike viiside, džässi ja nüüdismuusikani. Tallinn. www.corelli.ee

28.08-12.09.2019 Narva ooperipäevad 2019 ja Kreen-

holmi ekskursioon. Narva muuseum kutsub ekskursioonile Kreenholmi Narva Ooperipäevade etenduse päevadel. Narva. www.piletilevi.ee

30.08-31.08.2019 Aparaaditehase festival 2019. Festival

avab kõigile huvilistele ka muidu suletuks jäävad uksed ning voolates põneva programmiga ka tehasepargist välja, haarab festivalimelusse terve ümbritseva piirkonna. Aparaaditehas, Tartu. www.aparaaditehas.ee

S

EPTEMBER

07.09.2019 Tõuloom ja Sügisnäitus 2019. Loomatõugude parimad esindajad. Ülenurme, Tartu. www.epm.ee 07.09.2019 Tartu Maarjalaat 2019. 1999. aastal alguse saa-

nud laadal müüakse sügisande (juur- ja puuvilju), istikuid, lillemugulaid. Samuti on esindatud Eesti käsitöömeistrid ning toiduainete pakkujad. Maarjalaadalt ei puudu ka meelelahutusprogramm. Tartu kesklinn. www.tartu.ee

festival sõbralikele inimestele. Viiendat korda toimuv suvelõpufestivali kavas on filmid, peened muusikud ja plaadikeerajad, teater, kunstinäitused, kohalik toit ning kange kohv, loodus- ja kultuurikõnnid, töötoad, arutelu ning muu inspireeriv. Ruhnu saar, Saare maakond. www.ruhnurahu.ee

07.09.2019 Lüganuse Maarahvalaat 2019. Rikkalik kultuu-

25.08.2019 Jäätisepidu 2019. Tallinna Lauluväljaku Mere

niline Paunvere Laat pakub kõike alates toidust ja taimedest kuni käsitöö ja riieteni välja. Mitmel laval on kultuuriprogramm, toimub grillimisvõistlus, loomade väljanäitusi ning lastele erinevaid tegevusi. Palamuse, Jõgevamaa. www.jogevamaa.com

alal toimub juba traditsiooniks saanud Jäätisepidu. Laval esinevad laulu- ja tantsukollektiivid Eestist ja mujalt. Kogu päev lõbustavad lapsi ja täiskasvanuid esinejad firmast ‘Wonder Planet’. Kohapeal on paljud erinevad jäätised,

riprogramm, käsitöö, istikud, loomad-linnud, tarbekaubad ja toiduained. Õhtul simman ansambliga Detail. Lüganuse, Ida-Virumaa. www.laadakalender.ee

21.09.2019 Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat. Traditsioo-

Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 15.05.2019 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimu­mise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisain­formatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

152


Maitsemeeli ergutavad üritused

K

ohvikutepäevad on Eestis muutumas iga aastaga üha populaarsemaks. Lisaks kohvikupäevadele pakuvad maitseelamusi ja naudingut ka tänavatoidufestivalid, gurmeeõhtud, veinipeod jpt. Mida põnevat toimub 2019. aasta suvekuudel ja varasügisel?

VEINIPEOD NAUTLEJATELE NING VEINIARMASTAJATELE!

Korralikul veinipeol on esindatud nii rikkalik veinivalik kui ka mõnus õhkkond. Augustikuu esimesel nädalavahetusel (02.08–04.08.2019) toimuval Tartu toidu- ja veinifestivalil ei pakuta üksnes ehedaid Eesti maitseid Lõuna-Eesti väiketootjatelt ja pop-up restoranidelt koos rikkaliku veinivalikuga, vaid ka mitmekülgset meelelahutusprogrammi. Toidu- ja veininaudingutele lisavad värvi linnaosade kodukohvikud, ööpromenaad Emajõe ääres ja palju muud. See on kogupereüritus, kus tegevust jagub nii suurtele kui ka väikestele.

TÄNAVATOIDUFESTIVALID JA KOHVIKUTEPÄEVAD

Isemoodi suupisted, ahvatlevad hõrgutised, kohalikust toorainest hüva toit… Kõike seda ja palju muudki pakuvad meile tänavatoidufestivalid ja kohvikutepäevad. Kindlasti on üks taolisi tähelepanuväärsemaid üritusi II Peipsi Toidu Tänav 175 km, mille raames avatakse augustikuu viimasel nädalavahetusel (24.08–25.08.2019) 175 km ulatuses pop-up restoranid Vasknarvast Saaboldani, pakkudes roogasid ja jooke vaid Peipsimaa puhtast toorainest. Samas ei jää Peipsi inimestele alla ka võrokesed, sest sügiskuul (14.10–20.10.2019) toimuv UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal kutsub kokku Võromaa pärandtoidu tootjad, et pakkuda külalistele Võrumaa maitseid. Rõõm on tõdeda, et terve suve jooksul toimuvad üle Eesti toredad kohvikutepäevad, mis kutsuvad rahvast kokku ühistegevusele ja loovad vundamenti heale läbisaamisele. Rohkem kõlapinda ja avalikku tähelepanu saanud kohvikutepäevad toimuvad Valga-Valkas, Elvas, Hiiumaal, Viimsis, Kosel ja Sakus. Naudi head toitu!

153


JUUNI    

15.06-16.06. Tartu tänavatoidufestival 2019. Festivalil

osalevad toitlustajad pakuvad kombinatsiooni kvaliteetsest «klassikalisest» tänavatoidust ning värsketest, üllatuslikest ja eksootilistest lähenemistest. Lisaks mõnusatele toiduelamustele toob festival «TaDaa!» külla kümned tänavaartistid, kes täidavad festivaliala muusika, tantsu, tsirkuse, teatri, tuleetenduste, akrobaatiliste numbrite ja muu kaasahaarava meelelahutusega. Aparaaditehas, Tartu. www.aparaaditehas.ee

JUULI    

13.07. Valga-Valka kohvikutepäev 2019. Juba neljandat korda täidab soojal juulikuu päeval Valga-Valka kaksiklinna kohvikute hurm. Valga-Valka kesklinn. www.valgamaa.ee

13.07. Elva kohvikutepäev 2019. Kuuendat korda toimuv

Elva kohvikutepäev on päev, kui Elvasse tulevad need, kes seal sündinud, kasvanud või koolis käinud, need, kes on sealt kunagi läbi sõitnud ja need, kes satuvad Elva kohvikutepäevale esimest korda. Tullakse, et nautida kord aastas maailma parimaid Pavlova ja Napoleoni kooke, veiseburgereid, grillitud vutti või kohapeal saviahjus küpsenud pitsasid. Maitsvate toitude nimekiri on tõesti pikk. Lisaks heale toidule pakuvad Elva kohvikud ka kõrgetasemelist meelelahutust. Elva linn. www.kohvikutepäev.elva.ee

tõelise kohvikute-saarena ning pakub unustamatu võimaluse saada osa traditsiooniks kujunenud Hiiumaa kohvikutepäevadest. Hiiumaa. www.kohvikutepäev.ee

20.07. Viimsi kohvikutepäev 2019. Tule naudi Viimsi mait-

02.08. Tartu Toidu- ja Veinifestival 2019. Tartu toidu- ja

seid! Viimsi, Harjumaa. www.viimsikohvikutepaev.ee

AUGUST    

01.08-04.08. Hiiumaa kohvikutepäev 2019. Augusti esi-

mesel nädalavahetusel tervitab Hiiumaa kõiki oma külalisi

veinifestival pakub ehedaid maitseid Lõuna-Eesti väiketootjatelt ja pop-up restoranidelt ning rikkalikku veinivalikut. Kõigil on võimalus osa võtta avatud degustatsioonidest ja saada nõuandeid Eesti parimatelt sommeljeedelt. Vürtsi lisavad meelelahutusprogramm kogu perele, kodukohvikud Tammelinnas, ööpromenaad Emajõe ääres, lasteala ja palju muud põnevat. Tartu linn. www.kultuuriaken.tartu.ee

03.8.2019 Kose valla IV kodukohvikute päev. Seekord

kohtume Ardu ja selle ümbruse koduaedades, väljakutel ja õuedes. Kose vald, Harjumaa. www.facebook.com/kosekohvikutepaev

10.08-11.08. Haapsalu Maitsete Promenaad 2019. Viien-

dat aastat järjest toimub Haapsalus tänavatoidufestival. Sel aastal on asetatud rõhk kõige omanäolisemate, isikupärasemate ja eelkõige naturaalsemate maitsetega kauplejatele. Haapsalu. www.haapsalu.ee

17.08-18.08. Seto Külävüü kostipäiv. Üheks suviseks nädalavahetuseks avavad Setomaa talud oma väravad ning perenaised pakuvad kohalikust toorainest valmistatud setomaiseid hõrgutisi. Lisaks meeleolukad programmid. Setomaa, Võrumaa. www.visitsetomaa.ee

154


07.06. Jäneda Sügislaat 2019. Sügislaat on Jäneda külalisi ikka

rõõmustanud suure valikuga kõigest värskest ja värvilisest, mida sügisene aed meile pakub. Peipsiääre sibulad ja tõeliselt küüslaugu aroomi levitavad palmikud on vaid üks osa populaarsetest ja küsituimatest kaupadest. Suitsuliha mitmel erineval moel, lisaks vutid ja kala on kohustuslik osa korvis, mida koju kaasa tarida. Jäneda loss, Lääne-Virumaa. www.janedaturism.ee

29.09. Silmufestival. Silmud on väga haruldane kalaliik, kuid

Narva-Jõesuus püütakse silmu juba iidsetest aegadest. Traditsioonilise silmufestivali ajal on kalurite ja asjaarmastajate jaoks linnakail avatud kalalaat, kust saab osta nii värsket kui erineval viisil valmistatud kalatooteid. Saab proovida erinevaid silmudest valmistatud toite. Soovijatele pakutakse võimalust minna koos kaluritega jõele ja kaeda oma silmaga, kuidas käib silmupüük. Narva-Jõesuu. www.narva-joesuu.ee

OKTOOBER    

14.10-20.10. UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal.

24.08. Saku aleviku kohvikutepäev 2019. Saku alevik, Harjumaa. www.sakuvald.ee

Kohvikute ja restoranide nädala eesmärgiks on viia kokku Võrumaa pärandtoidu tootjad, kes on koondunud võrgustikku Uma Mekk, toitlustus- ja turismiettevõtjatega. Toimumiskoht: erinevad toitlustuskohad Vana-Võromaal. Tule ja saa osa Võrumaa maitsetest! Võrumaa. www.facebook.com/ vorumaakohvikutejarestoranidenädal

24.08-25.08. Lüübnitsa sibula- ja kalalaat. Vanade kalurikülade kõrgetel peenardel kasvanud ja lopsakatesse vanikutesse põimitud kullakarva sibulad koos sealtsamast Pihkva järvest püütud kalaga ahvatlevad tuhandeid ehedate maitsete armastajaid. Lisaks käsitöö ja laadamelu. Lüübnitsa, Põlvamaa. www.visitsetomaa.ee

24.08-25.08. II Peipsi Toidu Tänav 175 km. „II Peipsi

Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 15.05.2019 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimu­mise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisain­formatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

Toidu Tänav 175 km“ toimub 24.-25.08 Vasknarvast Saaboldani ning selle raames avatakse 175 km ulatuses pop-up restorane, mis pakuvad roogasid, jooke Peipsimaa puhtast toorainest, nii uuemas kui ka vanemas võtmes. On nii kohalike kogukondade restorane kui ka külalisrestorane üle Eesti, kes panevad oma ideed lauale kohaliku tooraine osas. Peipsi Toit on kõik see, mida piirkonnas kasvatatakse, mida annavad järv, metsad, põllud, rabad, sood. Mitmekülgne ja erinevaid kultuure kaasav, traditsiooniline ja samas ka uus. Peamiseks väärtuseks siinsed inimesed, kes vääristoidu lauale toovad. Mustvee linn, Peipsi rannik Vasknarvast Setomaani. www.visitpeipsi.com/sundmused-peipsimaal

SEPTEMBER    

05.09-15.09. Saaremaa Toidufestival. Alates 2014. aastast toi-

muv Saaremaa Toidufestival pakub kogu nädala kestvat põnevat programmi, mille kohta saab öelda vaid üht: hääst sööjast on ka toidul hää meel. Saaremaa. www.saaremaatoidufestival.ee

155


uvi on aeg, mil veedame meelsasti oma vaba aja väljas – külastame pere ja sõpradega tihedamini väliüritusi, käime seenel ja marjul ning matkame ja avastame uusi kohti. Väljasõite planeerides tuleks kindlasti läbi mõelda võimalikud ohutegurid, kuigi see on viimane asi, mis meil meeles mõlgub. Ootamatusi võib aga juhtuda kõikjal.

Foto: Renee Altrov 156


KAS OLEME SUVEKS VALMIS? M

ida teha, kui saate nõelata?

M

uud tüütud putukad

Mesilase ja herilase piste on harva eluohtlik, aga pistekoht võib olla valus, punetada ja sügeleda. Esmaabiks tuleks torkekohale asetada midagi külma, mis võtab ära valu ja võimaliku turse. Ohtlikum on olukord siis, kui nõelamine satub hingamisteedesse või kaelapiirkonda või kui inimene on mürgi suhtes ülitundlik. Sellisel juhul võib tekkida hingamisteede turse, mis tähendab lämbumisohtu. Esmaabi peab olema väga kiire, külm tuleb asetada jällegi piste asupaika. Juhul, kui inimene oma ülitundlikkusest teab, siis peaks ta endaga alati kaasas kandma perearsti määratud tablette ja/või ühekordset adrenaliinisüstalt ning teavitama oma terviseseisundist ka lähedasi. Allergilise reaktsiooni puhul tuleks kindlasti helistada hädaabi numbril 112! Olukorras, kus meditsiinilise abi saabumine võtab aega ja selle aja jooksul muutub kannatanu seisund eluohtlikuks, tuleks kiiresti avada inimese hingamisteed ja vajadusel alustada elupäästvat esmaabi.

Teiste putukahammustuste vältimiseks on mõistlik kasutada ennetusmeetodit ehk tõrjuda nad inimeste juurest mujale toitu otsima. Ruumidest saab tüütuid külalisi eemal hoida spetsiaalsete ruloode ja aknavõrkude abil. Sääski on võimalik tõrjuda kasutades sääsespiraale ja eriküünlaid. Need sisaldavad enamasti kergestisüttivaid aineid, seega ei maksa neid kasutada lahtise tule läheduses. Aerosoole pihustatakse tavaliselt otse rõivastele. Laste riietele pihustage kaitsevahendit enne nende selga panemist. Beebide ja koduloomade kaitseks tuleb välja mõelda muid lahendusi. Puukide eemaldamiseks müüakse apteekides pintsette, mille abil saab putuka kerge vaevaga nahast välja tõmmata. Oht nakatuda on seda väiksem, mida kiiremini puuk keha küljest ära võetakse. Soovitav on keha igal õhtul hoolega üle vaadata. Esimeste haigusnähtude ilmnemisel pöörduge kiiresti perearsti poole.

M

ürgine roomaja Eesti looduses

Eestis esineb ainukese mürgise maona rästik. Metsas seenel olles tasub käituda ettevaatlikult ja vaadata jalge ette. Rästik hammustab üksnes siis, kui talle peale astuda või teda käega haarata. Ohtlik on ta ka päikesevalguses peesitades või kui rästikupoegadel on kestumise aeg. Siis nad näevad halvasti ja reageerivad instinktiivselt. Rästikuhammustuse puhul tuleks püüda jääda rahulikuks, võimalusel varjuda ja lamada abi saabumiseni või liikuda aeglaselt ja püüda mitte astuda salvata saanud jalaga. Varjumine jahedasse on oluline, sest see aeglustab mürgi imendumist

organismi. Ka lamamine aeglustab inimese elulisi tegevusi (mürgi imendumine). Rästikuhammustust EI TOHI lõigata ega sealt üritada mürki välja imeda. Kui kaaslane soovib teie hammustust „ravida“ mürgi imemise kaudu, kahjustab ta sellega ennast, sest mürk satub suu kaudu ka tema organismi. Salvatud kohale võib asetada külma, kuid külmakoti ja naha vahele tuleb kindlasti panna mingi riideese. Külma aerosooli ei tohi lasta otse vigastatud kohale. Kannatanule ei maksa anda juua ega pakkuda alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini. Salvamiskoha põletamine ei takista mürgi levikut ja põhjustab lisatrauma. Tuleb meeles pidada, et hammustada saanud jalga ei tohi tõsta kõrgemale, sest nõnda kiireneb mürgi imendumine. Tähelepanelikud peaksid olema ka koeraomanikud, kes metsas koos lemmikuga jalutavad või jooksevad. Tasub hoolega jälgida rada, mida mööda liigute ja kindlasti ka oma koera. Rästik on kaval roomaja, ta võib ohu korral teeselda surnut. Koer võib haarata rästiku hambusse, millele järgneb ootamatu salvamine. Rästikuhammustuse puhul vajab kiiret meditsiinilist abi ka koer!

I

gasugune loomahammustus on ohtlik

Loomahammustuse puhul on ohtlikuks tüsistuseks marutõbi ja vaktsineerimata jätmine võib lõppeda surmaga. Marutõve viirus on haige looma süljes juba enne haiguse algnähtude ilmumist, seepärast tuleb ohtlikuks lugeda igasugune loomahammustus. Esmaabi: tavalise verejooksu puhul õpetatakse see sulgema käepäraste vahenditega, aga loomahammustuse korral tuleks lasta mitteeluohtlikul verel voolata, et loomasülg eemalduks haavast koos verega. Pärast seda peaks haava pesema puhta veega ja võimalusel desinfitseerima haavaümbruse kange alkoholiga (soovitavalt viinaga). Haav tuleb katta võimalikult puhtalt ja seejärel toimetada kannatanu erakorralise meditsiini osakonda või helistada numbril 112 ja kutsuda abi. Loomahammustuse tagajärjel tekivad enamasti rebimishaavad ja enamik neist vajavad õmblemist. Hammustuse tagajärjel tekkinud haavadel on hiljem oht põletiku tekkeks ja seetõttu tuleb neid hiljem hoolikalt jälgida ning võimalikult säästvalt siduda. Õigesti puhastatud ning õmmeldud haavad paranevad paremini. Õigeaegse vaktsineerimisega õnnestub inimesel saavutada immuunsus enne, kui lõpeb marutaudi peiteperiood. Rahulikku suve!

Ellen Sternhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

157


www.ahhaa.ee

Teaduskeskus AHHAA, Sadama 1, Tartu

160


PÄEVITUSEMULSIOON DUO DEFENCE SPF 15, 30 180ML

Topeltkaitsega kergesti imenduv päevitusemulsioon sisaldab antioksüdantiderikast rohelise tee ekstrakti, mis vähendab keskkonnasaastatuse ja UV- kiirguse kahjulikku mõju ning hoiab naha kaunina. UVA- ja UVBkaitsega emulsioon on 80 minutit veekindel ja soovitatud Rahvusvahelise Nahavähi organisatsiooni poolt kui efektiivne ja ohutu kaitsevahend päikesepõletuse eest.

PÄEVITUSÕLI ARGAANIA SPF 6, 15 177 ML

Argaaniaõli sisaldav väga veekindel kergesti imenduv päevitusõli kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte kahjuliku mõju eest. Rahvusvaheline nahavähi organisatsioon soovitab toodet kui ohutut ja efektiivset kaitsevahendit päikesepõletuse eest (alates SPF 15).

PÄEVITUSÕLI KOOKOS & MANGO SPF 30 180 ML

Kookosõli ja mangoekstrakti sisaldav väga veekindel kergesti imenduv päevitusõli kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte kahjuliku mõju eest. Rahvusvaheline nahavähi organisatsioon soovitab toodet kui ohutut ja efektiivset kaitsevahendit päikesepõletuse eest.

B

eauty of Sun Protection™

Maaletooja: Tibrette Trading OÜ, www.tibret.ee, +372 639 7044


Jalgrataste kodu juba aastast 1997

facebook.com/Veloplus.Estonia

Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17

Kauplus: 56 488 000

WWW.VELOPLUS.EE

Profile for Puhkus Eestis

Puhkus Eestis 2019  

Puhkus Eestis reisiajakiri aitab sul planeerida imelist puhkust Eestimaal. Ajakirjast leiad hulgaliselt ideid, et paika panna oma puhkusere...

Puhkus Eestis 2019  

Puhkus Eestis reisiajakiri aitab sul planeerida imelist puhkust Eestimaal. Ajakirjast leiad hulgaliselt ideid, et paika panna oma puhkusere...

Advertisement