Puhkus Eestis 2018 by Puhkus Eestis

Hind 4.90 â&#x201A;¬

ISSN 2228-4265

Suvi 2018

Uus nĂ¤itus Lennusadamas

Puidust Sinu kodule!

PuitaiadTerrassidVarjualusedVäravad

info@puitaed.ee • www.puitaed.ee +372 5645 6168

Usaldusväärne partner Teie kodule uue puitaia või terrassi rajamisel.

www.puhkuseestis.ee

puitaed.ee

PIKTOGRAMMID Toitlustus

Karavanikohad

Majutus

WiFi WiFi WiFi

Telkimine

Lemmiklomadega lubatud Arvestatud invaliididega

Kämpingud

Saun

Ujumiskoht

Kalastamine

ержание

Matkarajad ые номера

оров

Lõkkeplats ративная карта Эстонии

ии

отпуск

Duśś

е российские деятели в Эстонии

Ratsutamine ак ностальгический курорт

Lastesõbralik Kaardimakse

РАЗЪЯСНЕНИЯ К ПИКТОГРАММАМ Питание

Каноэ Kanuusõit Каноэ

Размещение в отеле

РазмещениеDiscgolf в домиках

Размещение в кемпингах

Jalgrattarent

ать!

Размещение в палатках

бытия

Место для плавания

иль

Рыбалка

TÄHTSAD NUMBRID

АЯ ЭСТОНИЯ

КИЙ УЕЗД

РУСКИЙ УЕЗД

ИЙ УЕЗД

WiFi WiFi

ИРУСКИЙ УЕЗД

Походные тропы

Площадка для костра Душ

HÄDAABI 112 ARSTI NÕUANNE 1220 Верховая езда АЯ ЭСТОНИЯ AUTOABI 1888 LUKUABI 24H 1556 Места для караванов ИЙ УЕЗД КИЙ УЕЗД WiFi BUSSIINFO 12550 RONGIINFO 1667 КИЙ УЕЗД

КИЙ УЕЗД

Баня

КИЙ УЕЗД

ЭСТОНИЯ

Важные номера Rainer Süvirand СКИЙIdee УЕЗДautorid: Ariina Süvirand, ПОЛИЦИЯ СКОРАЯ ПОМОЩЬ СКИЙ УЕЗД Toimetajad: Dorris Tiitre, Kati Aasov, АВТОПОМОЩЬ КИЙ УЕЗД Eneli Jõeäär, Jevgenia Zõbina, Irina Baranova ПОМОЩЬ ПО ЗАМКАМ 24h КИЙ УЕЗД ИНФОТЕЛЕФОНЫ Каноэ Kujundus: Olmerk Kujundus OÜ ДИСКИЙ УЕЗД ИНФО О ДВИЖЕНИИ ПОЕЗДОВ Esikaas: Evelin Herbstreit АВТОБУСНАЯ ИНФОРМАЦИЯ ИЙ УЕЗД

Каноэ

110 112 1888 1556 1182, 1188 1447 12550

во и продажа рекламы EestisKiisa Kirjastus тонииKirjastaja: 2012». ИздательPuhkus OOO Motivation, 8, Тallinn, OÜ 11313. 3 5145Tel:+372 683 5145 ninestonia.com ; www.vacationinestonia.com Викторinfo@puhkuseestis.ee Фантанов, Евгения Изотова лал все от него зависящее, чтобы обеспечить точность информаwww.puhkuseestis.ee ом издании. Размещенные в издании материалы предоставлены проекта, и издатель не несет ответственности за их содержание. е окружающую среду! После прочтения не выбрасывайте книгу в мусорный ящик! Сохраедующего путешествия илиendast подарите другу, планирующему отпуск. Kirjastaja on teinud kõik oleneva, et tagada trükises täpne info. Reisijuhis esindatud materjal

pärineb projekti partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. Reisijuhis avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata. NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut pärast kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini või kingi puhkust planeerivale sõbrale.

SISUKORD

Armas lugeja – puhka päriselt! itäh, et hoiad käes meie ajakirja uut numbrit! Ju oled otsustanud aja maha võtta ja avastada veidi Eestimaad. Siis on sul kindlasti hea teada, et uute ideede ja huvitavate paikade tutvustamisel saame Sulle kindlasti abiks olla! Oleme selle ajakirja kaante vahele kogunud hulganisti mõtteid paikadest, mida külastada just meie vabariigi juubeliaastal. Meie maal on palju avastamata pärleid ehk paiku, mis pole turismimagnetid, kuid on siiski meie ajaloo ja kultuuriga seotud, väärivad külastamist ja säilitamist. Riiki poleks ilma inimesteta ja seetõttu kirjutame meiegi oma ajakirjas huvitavate lugude ja saatusega inimestest. On tore tõdeda, et oskame üha enam hinnata ja väärtustada vanavanemate pärandit. Loe näiteks lugu Silverist, kes õppis esivanema eeskujul selgeks seebikeetja ameti (lk 134). Riigi suure juubeli puhul soovivad paljud inimesed, ettevõtted ja muud ühendused kaasa mõelda ning anda oma panuse. On tore, et Eestile sai sünnipäeva puhul kingituse teha igaüks, kes soovis. Korraldati mitmesuguseid sündmusi (ja tehakse seda nii praegu kui tulevikus) või tehti midagi olulist Eesti rahva või looduse heaks Puhka seekord päriselt! Jaluta metsas, mine Eestimaa paikadesse, kus sa varem käinud ei ole, loe läbi mõni hea raamat, naudi suvekontserte ja linnulaulu. Võimalusel lülita välja oma nutiseade – nii leiad aega ka iseendaga aru pidada. Peale selle oled nõnda olemas lähedaste jaoks – just siin ja praegu.

Puhkus Eestis toimetus soovib sulle imeilusat suve!

4 Kuidas Eesti metsas ellu jääda?............ 8 Suvised spordiüritused............................. 10 Suvine suutäis ............................................. 14 Kus saab vegan kõhu täis?...................... 16 Järsk pööre: Peterburist Setumaale...... 18 Harjumaa....................................................... 22 Ida-Virumaa.................................................. 32 Lääne-Virumaa............................................ 44 Järvamaa....................................................... 50 Raplamaa...................................................... 56 Läänemaa...................................................... 62 Hiiumaa.......................................................... 68 Saaremaa...................................................... 74 Pärnumaa...................................................... 82 Viljandimaa................................................... 92 Jõgevamaa.................................................... 100 Tartumaa........................................................ 106 Põlvamaa....................................................... 116 Valgamaa....................................................... 120 Võrumaa......................................................... 126 Vana Jüri valvsa silma all.......................... 134 Huvitavad töötoad....................................... 136 Suvine kosmeetikakott............................... 138 Elamusmajutus............................................. 144 Nõuanded..................................................... 146 Suvesündmused.......................................... 150

Meie suurimad rahvuspargid...................

5 looduse- ja kultuuripärandi hoidjat – meie suurimad rahvuspargid

www.puhkuseestis.ee

ui oled ilu otsingul või soovid leida meelerahu ning olla eemal mürast ja saastest – mine loodusesse! Vaatle sinist taevast, jaluta põlispuude all, kuula imelisi helisid, pane tähele loodust, hinga värsket ja kosutavat õhku, tunneta looduse väge ning koge keset seda kõike ka iseennast.Eestis selleks võimalusi jagub, sest loodus on võrdlemisi heas seisus. Pool Eestist on kaetud metsaga, kus elavad laaneasukad. Meil leidub suuri rabasid ja veekogusid ning loodusesse minek ei võta palju aega, kui vaid tahtmist on. Et loodus oma mitmekesisuses säiliks ja oleks hoitud, on Eestis võetud kaitse alla umbes 19% maismaast ja 27% kogu veealast. Erinevad terminid nagu kaitsealad, hoiualad, rahvuspargid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid jt – kõik väljendavad looduse kaitset ja hoidmist. MAASTIKUD, KULTUUR JA MERI Rahvuspargis saavad kokku loodus, maastik, kultuuripärand ning tasakaalustatud keskkonnakasutus. Meil on viis rahvusparki, mis on loodud looduse ja kultuuripärandi kaitseks: • Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastikud • Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastikud • Soomaa – Vahe-Eesti sooja lammimaastikud • Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastikud • Matsalu – Lääne-Eesti kooslused ja Väinameri Väikseim neist on Karula (12 364 ha) ja suurim (74 784 ha) ning kõige vanem on Lahemaa rahvuspark. LAHEMAA RAHNULISED RANNAD Lahemaa rahvuspargi meeliköitvamaid paiku on vaieldamatult Kuusalu ja Haljala rannamaastikud oma arvukate neemede, lahtede, hiidrahnude ja võluvate kaluriküladega. Lahemaa

sümboliks on Jaani-Tooma rändrahn. Siinsed kalurid käisid nii kala- kui hülgepüügil, tänaseni on säilinud kuulsaimad rannakülad: Käsmu kaptenite küla, Altja kaluriküla ning salapiirituse vedajate küla Viinistu. KULTUURIPÄRANDID – SUURED MÕISAKOMPLEKSID Eelnevad põlvkonnad on väärtustanud ilu. Parimaks näiteks on maalilistesse kohtadesse rajatud mõisakompleksid. Üheskoos arhitektuur ja loodus – kaunis kooslus, mida hoolega hoitakse, et imetlejaid jätkuks kauaks. • Palmse mõis – Eesti väljapaistvaim barokkstiili esindaja koos mõisapargiga; • Sagadi mõis – kaunitar omasuguste seas, samaaegselt metsamuuseum, mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran; • Vihula mõis – suurim ja kaunim; • Kolga mõis – kunagine Põhja-Eesti suurim ja esinduslik, kuid praegu veel suures osas renoveerimata.

na kaitsealade ja turismiettevõtjate kohta. Park paikneb Soome lahe kaldal Harju ja Lääne-Viru maakonnas.

Karula künkad ja järved

Klassikaline Karula on väga mitmepalgeline – paks metsamassiiv talude, põldude, küngaste ja heinamaade vahel. Kogu Karula iseloomustamiseks on parimad märksõnad mitmekesisus, liigendatus ja mosaiiksus. Eesti kõige väiksemasse ja lõunapoolsemasse rahvusparki jääb kaunis Kaika kuplistik. Siinne kõrgeim tipp on Rebasemõisa Tornimägi. Külastuskeskus asub Ähijärve külas, otse Karula rahvuspargi keskmes.

Soomaa rabad ja sood

Pärnu- ja Viljandimaal asub imeline rahvuspark Soomaa, millel on väga tabav nimi, sest peamine kaitse on siinsetel soodel ja lammimaastikel. Soomaastik on ükskõik mis aastaajal huvitav, Soomaa elanikud tõestavad, et loodusega saab ühes rütmis elada, arvestades olemasolevaga ja sättides oma tegevused nii nagu loodus seab. Vahe-Eesti looduskaitsala on unikaalne nii Eesti kui kogu Euroopa jaoks – siinsed rabad on peaaegu inimpuutumatud ja sellist üleujutust kui Halliste jõel kultuuristatud Euroopas enam kusagil ei leidu. OMA AJAARVAMINE JA AASTAAJAD Kohalike sõnul algab Soomaal aasta kevadise pööripäevaga, viiendaks aastaajaks nimetatud üleujutus meelitab kohale huvilisi igast ilmakaarest. Soomaa sümboliks on ühepuulootsik ehk haabjas, parim sõiduvahend, millega lumesulamisest või

www.puhkuseestis.ee

TRADITSIOONID JA TÄNAPÄEV Rahvuspargi valikus on arvukalt erineva pikkuse ja otstarbega radasid. Rändaja sõelale võib jääda nii 5 km kui 40 km matkarada või midagi vahepealset, ikka igaühele tema tahtmiste ja võimete kohaselt. Uute teadmiste janunejatele sobivad õpiretked, mis viivad kurssi põlismetsa, orgude, rabade, pärandkultuuri, taimede ja kohalike vaatamisväärsustega. Liikudes jalgsi või rattaga, võid teha loodusvaatlusi, saada osa rannamõnudest, tutvuda kultuuripäranditega või jäädvustada kõike kaunist fotografeerides. 20 matka- ja õpperada, arvukalt lõkke- ja telkimiskohti ning vaatlustorne on loodud loodushuvilisele mugavaks ja mõnusaks äraolemiseks. Melomaanidelegi on Lahemaa tuttav kant, sest siin toimub traditsiooniks saanud põhjamaise muusika festival Viru Folk ja ridamisi kontserte. Lahemaa rahvuspargi Palmse ja Oandu külastuskeskustest saab infot rahvuspargi, RMK külastusobjektide, piirkon-

AJALOOLISED MAASTIKUD Peamiselt kuplistikel – Jõeperäst Mähkli külani ja Rebasemõisast Kolski külani – asetsevad pärandmaastikud. Vana talumaastik on kestnud ja arenenud aastatuhandeid katkematu inimtegevuse mõjutusel. Maastike elu ja püsimise tagab tasakaal looduse, põllumajanduse, masinate, loomade ja elutegevuse vahel.

Renoveeritud mõisad pakuvad väga mitmesuguseid ja erinimelisi teenuseid. Sagadi Mõisanapsi villimisetöökojas saad kokku segada ürdijoogi, mis on salaretsepti järgi valmistatud. Palmses vajab sepp alati õpipoisse, tema juhatusel saad endale õnnenaela või mündi taguda. Kel käed sepahaamrit just paslikuks ei pea, saab savikojas tassi voolida. Vihula mõisa ilus ja stiilne restoran taastatud laeornamentide, maalide, kamina ja klaveriga kostitab esmaklassiliselt ka nõudlikumat külalist.

KALARIKKAD VEESILMAD Karula kõrgustiku 60 järve seast suurim oma sopilise kaldajoonega on imekaunis Ähijärv. Sügavaim on selgeveeline Savijärv ning liigirikkusega paistab silma Ubajärv. Siinsetest veekogudest võib leida pea kõiki Eestis esinevaid mageveekalu. Tavapärased järveelukad on ahven, särg, haug, koger ja linask. Kaitstavatest kalaliikidest on esindatud hink ja vingerjas. Ähijärve teerada on märgistatud viitade ja märkidega, teavet kunagiste heinamaatee, kallasraja, jalgraja, metsatee, talitee ja hobusetee kohta saab infotahvlitelt.

suurtest vihmadest tekkinud üleujutuse ajal madalas vees liikuda saab. Haabjaga sõutakse nii sauna kui naabriperele külla, aetakse asju ja juhendatakse uudishimulikke. Kus mujal kui Soomaa üleujutuse ajal saab paadiga metsas sõita, näeb kevadlilli vee all õitsemas, kohtab keset „hiigeljärve“ liiklusmärke ja ujuvaid laudteid. Festivali mõõtmed saavutanud suurveematkad on eriti põnevad just seetõttu, et infot selle kohta peab ootama ja uurima otse Soomaa rahvuspargi külastuskeskusest, mis asub Kõrtsi-Tõramaal, Tipu külas, sest veeuputus tuleb ette teatamata. Kel suur soov endale ühepuulootsikuid meisterdada, saavad Haabja Seltsi liikmetelt õpetust nõutada. Loodusega koos olles on majadki saanud oma eripära, neil on kaks fassaadi – üks vaatab külatee poole, teine jõe suunas.

www.puhkuseestis.ee

MAAILMA KÕRGEIM RIND JA EESTIMAA ÜKSILDASEIM PAIK Kõige ilmekam koht, mida Eesti soo võib pakkuda, on rabarind. Mööda metsa kõndides tuleb vastu mägi, täiesti ootamatult, tavaliselt kasvabki mets rabarinnani. Raba moodustub turbasambla (mis pealt kasvab, alt sureb ja ladestub turbana) kasvamisel – nii ongi rabad kõrgemal kui ümbritsevad metsad ja niidud. Soomaa suurimas Kuresoo rabas on paik, mida peetakse Eestimaa kõige üksildasemaks kohaks. Nii, et kui oled omadega rabas, siis Toonoja rabasaar on see õige koht, kuhu räätsadel matkata ja iseennast taas leida. Kuresoo lõnaosas paiknevat rabarinda peetakse maailma kõrgeimaks. Vaatetornist avaneb kena vaade rabamaastikule. Laugaste vahele on ehitatud puidust platvormid, kus mõnus istuda ja laukas kosutava suplemise järel peesitada ja end kuivatada.

Käsmu kaptenite küla LIIKUMINE KONDIAURU JÕUL IGA ILMAGA Looduslembelise meeleheaks saab Soomaal liigelda aastaaegadele kohaselt kõigega, mis on ümbritsevat säästev: räätsadega, kanuudega, tõukekelkudega, jalgratastega ja kondimootoritega. Puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsadega Soomaal korraldatakse isegi metsamarja korjamise matkasid, kus jagatakse tarkust metsa ja ta andide kohta ning selle kohta, mis marja võib suhu pista ja mida ainult kaugelt imetleda. Soomaal on alati üllatavat, näiteks talvel saab minna otse üle rabade kohtadesse, kuhu suvel ei pääse. Maailmas on Soomaa üsna ainulaadne koht, elupaik nii väikestele kui suurtele loomadele. Põder, metskits, metssiga, ilves, hunt ja karu ei pane pahaks, kui suurema tähelepanu osalisteks saavad koprad ja nende töötandril insenerioskuste jälgimiseks loodud rajad, kuhu saab ka lapsevankri või ratastooliga. Igaüks saab ise võrrelda, kelle loodud ehituskunst parimat tiitlit väärib. Külastajate lemmikuteks on saanud Ingatsi laudtee 8 m kõrgusele Euroopa kõrgeimale rabarinnakule, vaatetornid, rippsillad, Riisa ja Kuuraniidu õpperajad.

Vilsandi – saar täis orhideelisi ja hülgeid

Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandi on siinse rahvuspargi keskuseks. Meri koos arvukate pisisaarte, rahude ja laidudega hõlmab kaks kolmandikku looduskaitsealast. Kadakate vahel uidates silmad taimeharuldusi – siin vohab arvukalt orhideesid, Saaremaa robirohtu ja luuderohtu. Tuhanded veelinnud ajavad omi asju ja hallhüljeste suurtest lesilatest

Jägala juga

Linnuparadiis Matsalu

Rahvusvahelise tähtsusega märgala, kus on miljonite lindude peatumis- ja sulgimiskoht. Roostikud, luhad, lahed, rannikualad ja laiud on sadade tuhandete lindude kodu, kus tuuakse ilmale ja kasvatatakse järglasi. Matsalu vapilinnuks peetakse hüüpi, kes teeb häält nagu puhutaks pudelisse. Teised Matsalu haruldased linnuliigid, mida kohata võid, on merikotkas, valgeselg-kirjurähn, väike-laukhani ja niidurüdi.

KALLEIM VARA VÄÄRIB HOIDMIST Praegu on kaitse- ja puhkealadel matkade ja ekskursioonide maht ning nende külastatavuse arv looduskaitsjate poolt hinnatud optimaalseks – külastajate rahulolu on kõrge ning loodus peab koormusele vastu. Rahvusparkide tähtsamaid alasid nimetatakse poollooduslikeks – ilma mõõduka inimtegevuseta ei säili laiad luhad, puisniidud ja rannakarjamaad, mis on koduks paljudele looma-, linnu- ja taimeliikidele. Hoiame nii ennast kui loodust, siis on meeleolu hea ja tervis tasemel!

www.puhkuseestis.ee

MATKARAJAD MAAL JA MEREL Vilsandi avastamiseks on mitmeid võimalusi, suvehooajal toimuvad regulaarsed matkad. Seljakotiga läbi maa ja vee kahlates, paadiga vaateid nautides ja jäädvustades, laevaga avamerel hülgeid kiigates, jalgrattaga kimades või kastiautos majaka poole sõites. Loona mõisast asuvast keskusest saab infot rahvuspargi ja matkade kohta. Harilaiu poolsaare liivaluited ja matkarajad, Loonalaid, Nootamaa saar, paekivipaljandid, tuletorn, Loona mõisa restoran, aidaromantika, vaikus ning looduseimed teevad Vilsandist aarete saare. Sobiv koht nii üksi kui kui sõpradega olemiseks. Meeldejäävad elamused kutsuvad kord siin olnuid ikka tagasi, pole ka ime, sest siinnne rahvuspark on Baltimaade vanima kaitseala – 1910. aastal moodustatud Vaika loodusreservaadi järglane. Üle saja-aastase ajalooga Vilsandi looduse jälgimise ja uurimise tulemusena peetakse taimerikkuselt Vilsandit botaanikaaiaks ning pärandkultuuri poolest vabaõhumuuseumiks.

ELU ROOSTIKUS, LAHTEDES JA LAIUDEL Ainulaadne Läänemere ääres ligi 3000 ha hõlmav Kasari suudmeroostik on kogu kaitseala südameks. Kõrge, paiguti 4 m kõrgune roog vaheldumisi veega pakub kaitset ja toitu rohkearvulisele linnuperele, kelle hulgas ka tildrid, kiivitajad, roolinnud ja koovitajad. Laht on toite- ja puhkepaigaks nii rändel kui oma alalise kodu valinud lindudele. Euroopa ja Eesti suurim säilinud lageluht on Kasari jõe luht, mille suuruseks on 4000 ha. Pesitsusajal on luhad lindude ja loomade päralt, kuid hiljem – heinaajal – saab inimene oma osa, selleks ajaks on pesitsejad siit juba lahkunud. Rannikualade roopuhmad, veeäärne kiviklibu ja rannaniidud moodustavad pideva vööndi Matsalu lahe ja Väinamere ääres. Neist rannaniidud on inimeste pärusmaaks ja roostik ning klibu kuuluvad lindudele. Nagu mujalgi Väinameres taganeb meri ka Matsalus, andes ruumi maale – nii tekivad laiud. Linnuparadiisis saab teha linnu- ja loomavaatlustuure ja olla metsapuhkusel. Põnevad on nii päevased kui öised ekskursioonid.

avardub võrratu vaatepilt. Vilsandi sümboliks on hahapere koos munaga, sümboliseerides hahkade bioloogilist mitmekesisust Läänemerel.

Kuidas Eesti metsas ellu jääda?

www.puhkuseestis.ee

„Igal aastal eksivad inimesed Eesti metsades ära. Mis on eksimise korral kõige hirmsam asi? Loomulikult paanika! Hirm on õige tunne, paanika aga irratsionaalne ja ohtlik,“ on veendunud Nikolai Nazarov, kes on firma Tokkroos Safari korraldavate ellujäämiskursuste juht.

Kuidas lõkkel vett keeta, kui õiget anumat käepärast pole? Kust vihmajärgses metsas kuivi oksi võtta? Milliseid loodusfiltreid vee puhastamiseks kasutada? „Selles, mida me näitame ja seletame midagi üleloomulikku küll pole – on vaid elementaarne terve mõistus, mis on täiendatud meie ja teiste inimeste oskuste ning kogemusega. Me ei räägi midagi sellist, mida te poleks võimelised ka ise taipama,” ütleb instruktor. „Meie põhiline eesmärk on jagada seda, mida me ise teame ja oskame,“ seletab ta. „Selline koolitus õpetab mitte üksnes ellujäämist, vaid tugevdab ja kasvatab ka ettevõtlikku vaimu.“ Sõltumata sellest, kas puhkate metsas või olete saatuse tahtel selles vastu ööd ära eksinud, on peamiseks eesmärgiks reeglina lõkke tegemine. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on hoolitsenud selle eest, et matkajad ei tassiks endaga kaasas puid ega süütevahendeid. Rohked matkarajad on varustatud spetsiaalsete lõkketegemiskohtadega, kust ka talvel leiab kuivi puid, kirve, paberit ja tikutoosi. Seadus ütleb, et Eesti metsades tohib lõket

Enne metsa minekut

• Kui hakkate end metsa minekuks valmis seadma, siis ärge unustage kaasa võtta ka nuga ja välgumihkel. Veenduge, et teie mobiiltelefoni aku on täis laetud. Metsas viibimise ajal ärge telefoni akut niisama raisake. Igaks juhuks teatage oma plaanidest lähedastele – rääkige neile sellest, kuhu täpselt kavatsete minna ning millal tagasi tulete. • Metsa minnes tuleks selga panna ilmaoludega sobivad erksavärvilised riided. Mõelda tuleb ka sellele, et oleksite valmis vihmasajuks ning metsas sundööbimiseks. Kui päeval on palav, siis ei tähenda see sama mõnusat olemist ka õhtusel ajal. Kui päeval on soe ning mõte võtta kaasa müts ja veekindel jope tundub imelik, siis öösel kuluvad need asjad kindlasti ära, kuna kaitsevad teid alajahtumise eest.

Mida teha, kui metsas ära eksid?

Keeda vett kilekotis

Instruktori sõnul on Eestis läbivooluvesi igal pool suhteliselt puhas, kuid kindluse mõttes oleks see parem ikkagi läbi keeta. Kuidas seda teha saab, kui käepärast pole metallanumat? Selgub, et vett saab keeta ka tavalises plastkotis. Teeme lõkke ning paigutame veega täidetud koti lõkke kohale niiviisi, et see ei puudutaks põlevaid oksi või puid. Protsessi käigus hakkab koti ülemine osa pisut sulama, allpool võivad tekkida mikroskoopilised augud, kuid üllatusega avastate, et vesi hakkab selles vaikselt keema. Katse käigus õnnestus meil Nikolaiga vett soojendada kuni 90 kraadini. Soovi korral saab seda vett kasutada tee tegemiseks või nõude pesemiseks. Muide, samaviisi on võimalik vett soojendada ka kasetohus. Nikolai on kindel, et vajadusel taipab inimene seda kõike ka ilma koolituseta. Vaja on vaid maha istuda ja rahulikult mõelda.

www.puhkuseestis.ee

teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Elus tuleb aga kõike ette. Kui olete metsas ära eksinud ning kõik lõkkeks sobivad oksad on märjad, siis pole lõkke tegemise ülesanne kaugeltki kerge. „Sel juhul proovige üles leida kuusk. Sealt leiab kuivi oksi isegi pärast vihma,“ õpetab instruktor ja lisab, et välgumihkel võiks kuuluda iga naise käekotti. Muide, Eestis ei õnnestu tuld hõõrumisega saada, kuna meil on liiga kõrge niiskustase. „Katsetasin küll, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Puud peavad olema absoluutselt kuivad, Eestis aga on välisõhu niiskus liiga kõrge,“ ütleb Nikolai.

• Püüdke maha rahuneda, siis olete võimeline tegema adekvaatseid otsuseid. • Kui kaasas on töötav mobiiltelefon, siis helistage häirekeskuse numbrile 112. Oma asukohta tuleb kirjeldada silmapaistvate objektide järgi – näiteks järv, raba või metsapadrik – midagi sellist, mille põhjal saavad otsingutel osalevad inimesed orienteeruda. Eksimise korral püüdke leida selline koht, kust teid on lihtsam märgata. Kui kuulete politseiauto sireeni, siis tuleb liikuda selle suunas. Kui on kuulda helikopteri lähenemist, siis tuleb kiirustada lagendikule, kus olete paremini märgatav. • Kui teil telefoni kaasas ei ole, siis püüdke üles leida tee, metsasiht või jõekallas – see viib teid kindlasti kuskile.

Jevgenija Zõbina

estlane on silmapaistev spordirahvas, kes võtab aastast-aastasse üha rohkem osa erinevatest rahvaspordiüritustest – maratonid, poolmaratonid, jooksusarjad, rattasõidud jt. Sellesuvised spordisündmused on kindlasti üheks suurepäraseks võimaluseks kõikidele asjaarmastajatele ja muidu spordiga tegelevatele inimestele, kes soovivad katsetada oma vastupidavuse piire või omasugustega mõõtu võtta. Miks mitte planeerida sellesse suvesse asjalikke jooksu- ja rattaüritusi, kus saab osaleda nii individuaalselt kui ka terve perega!

Spordiüritused UVISED

ARTU MAASTIKUMARATON

Baltikumi populaarseim murdmaajooks Tartu maastikumaraton toimus juba 36. korda ja leidis aset 13. mail. Maraton kulges mööda Lõuna-Eesti vaheldusrikast loodust ning programm pakkus nii jooksu kui kepikõnni distantse, milleks olid 5 km, 10 km, 23 km ja esimest korda ka 42 km jooksudistants. Pikematele, 42 km ja 23 km jooksudele anti avapauk talvepealinnas Otepääl ja finišisse oodati kõiki jooksjaid Elvas. Täispika maratoni distantsi algust iseloomustasid Otepää piirkonnale omane vahelduv maastik, mis on üpriski raske ja eeldab korralikku vastupidavust. Siiski väga pikkasid ja rutiinseid lõike pikal distantsil ei olnud ning vaheldust pakkusid nii

metsateed kui ka lühikesed asfaldi- ja kruusateelõigud. Lisaks pikamaajooksudele pakkus maraton tegevust ka lastele, sest samal ajal toimusid Tartu Tähtvere spordipargis üritused lastele ja noortele, kus eri vanuses lastel oli võimalik joosta 400 m kuni 2 km pikkusel distantsil. Tartu maastikumaraton kuulub Eesti Vabariigi 100. ürituste sarja ja seetõttu olid seekordsed maratoni medalid, stardinumbrid ja diplomid erikujundusega ning pidulikumad kui kunagi varem. Nii tähistati koos sportlastega Eesti Vabariigi juubelit sportlikult ja väärikalt. Infot Tartu maastikumaratoni ja Tartu Maratoni Klubi korraldatavate teiste rahvaspordiürituste kohta leiab infot veebilehelt: www.tartumaraton.ee

foto: Ain Liiva

UUNTO VIRTUAALJOOKSUD

Virtuaalvõistlused koguvad järjest enam tuntust üle kogu maailma ning nüüd on need jõudnud ka meile. Tänavu toimuvad Eestis esimesed suvised Suunto virtuaaljooksud. Aprillikuust oktoobrini leiavad aset seitse jooksu, mis on täpselt ühe kuu pikkused ehk esimene jooks korraldati 5.04–30.04, teine 01.05–31.05 jne. Virtuaaljooks on väga mugav sportimisviis, kuna võistluse kuu aja pikkune kestus võimaldab teha oma jooksu just sulle sobival ajal. Jooksude ja kõnni distantsid on 5 km, 10 km, 21,1 km ja 42,2 km, mille aega ja vahemaad tuleb endal mõõta GPS kella või telefonirakendusega. Lisaks jooksudele saab osa võtta ka virtuaalsõitudest jalgratturitele, mille distantsid on märksa suuremad: 25 km, 50 km ja 100 km. Täpsema info virtuaaljooksude ja -sõitude kohta leiab veebilehelt: www.marathon100.com

fo to :V ikt or Tun d

www.puhkuseestis.ee

EESTI ÖÖJOOKS

18. augustil leiab aset järjekordne Eesti ööjooks, mis on Baltikumis üks erilisemaid jooksufestivale. Nagu nimigi ütleb, toimub ööjooks pimedal ajal, öösel. Rakveres 2011. aastal alguse saanud sportlik üritus oli mõeldud eeskätt Rakvere linna ja Lääne-Virumaa piirkonna elanike liikumise propageerimiseks, kuid see ei tähendanud, et öisest jooksust ei võinud osa võtta teiste maakondade ja riikide aktiivsed tervisesportlased – ööjooksule olid teretulnud kõik. Eesti ööjooks on kogunud aastast-aastasse palju tuntust ning tore on tõdeda, et festivalile on sõidetud kohale lausa Filipiinidelt, Ameerika ühendriigist, Paraguayst, Küproselt ja Hispaaniast. Atraktiivne ja omanäoline jooks pakub nii elamust kui ühtekuuluvustunnet, sest distantsi läbivad kõik osavõtjad ühesugustes spordisärkides. 18. augustil antakse ööjooksu avapauk Rakvere spordikeskuse juures, mis on ühtlasi ka jooksu võistluskeskuseks. Kell 18 algavad lõbusad Mõmmi lastejooksud, 4 km distantsiga „Lahe Rakvere“ ja 10 km distantsiga „Raju Rakvere“, kuhu on oodatud ka kõik käijad. Pikim, 21,1 km distants on mõeldud aga pikema maa jooksjatele. Eesti ööjooksu kohta leiad täpsemat infot veebilehelt: www.ööjooks.ee

ÄRVEJOOKSUDE SARI

Iga-aastaste suviste spordiüritustena leiavad aset ka paljud traditsioonilised järvejooksud. DFDS järvejooksude sarja kuuluvad jooksud ümber Harku järve, Pühajärve, Saadjärve ja Ülemiste järve, eesmärgiga pakkuda inimestele iseseisvate treeningute vahele vaheldust ja loomulikult propageerida jooksuharrastust. Harku järve jooks (6,6 km) toimus juba 47. korda ja leidis aset 26. mail. 37. Pühajärve jooks (10,7 km) saab olema 7. juulil, viies suvejooks ümber Saadjärve (16,9 km) toimub 5. augustil ning 25. augustil saab juba joosta ümber Ülemiste järve (13,8 km). Ülemiste järve jooks toimub lausa 46. korda. Need neli erinevate pikkuste ja emotsioonidega jooksu pakuvad lisaks jooksmisrõõmule ka kauneid vaateid. Rohkem infot järvejooksude sarja kohta leiab veebilehelt: www.stamina.ee/jarvejooksud

AHE SILLA JOOKS

Kahel korral olümpiamängudel hõbemedali võitnud Jüri Jaansoni algatatud kahe silla jooks toob olenemata east ja sportlikust vormist septembrikuu esimesel nädalavahetusel Pärnusse liikuma tuhandeid spordisõpru. Jüri Jaansoni kahe silla jooks, mis toimub käesoleval aastal 1.–2. septembril, pakub tegevust ja lusti kogu perele. Kahepäevasele rahvaspordiüritusele antakse avapauk laupäeval, 1. septembril toimuvate laste- ja noorte jooksudega, ratastoolisõidu ning spordituruga ning sündmus lõpeb pühapäeval, 2. septembril, mil 10 km distantsiga liikumisrajale oodatakse kõiki jooksjaid ja käijaid. Kahe silla jooks kulgeb mööda Pärnu jõe kallast, olles ühtlasi Eesti veeäärseim liikumisrada ja tunnustatud rahvusvahelise passiga. Kahe silla jooks ei ole aga pelgalt ainuke aktiivne rahvaspordisündmus suvepealinnas. Infot kahe silla jooksu ning teiste Pärnus toimuvate spordiürituste kohta leiab veebilehelt: www.2silda.ee

ALLINNA MARATON

Kes meist ei oleks kuulnud Tallinna maratonist, mis on võitnud paljude rahvasportlaste südamed ning millest on saanud atraktiivne spordisündmus ka nn jooksuturistidele? Tänavune Tallinna maraton toimub 7.–9. septembril ja on pisut teistsugusem ja erilisem kui eelnevatel aastatel. Seekordne maraton on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Koos tublide ja liikumist harrastavate spordisõpradega plaanitakse üritust, mis oleks sajandi suurim jooksusündmus kogu Eestis. Et üritusele lisada veelgi pidulikkust ja ühtsustunnet, oodatakse kõiki osalejaid starti sinimustvalges ning iga finišisse jõudnu saab kaela spetsiaalselt Eesti juubeliaastaks disainitud unikaalse rukkilillemotiiviga medali, millest õhkub põhjamaade puhtust ja lihtsust. Maratonil osalejatele riputatakse kaela kuldse läikega, poolmaratonil hõbedase ning 10 km jooksu lõpetajatele pronksist medal. Kolmepäevane spordisündmus avatakse reedel, 7. septembri õhtul Nike noortejooksuga (We Run Tallinn) 5 km distantsil, laupäeval, 8. septembril toimuvad Mesikäpa lastejooksud ja 10 km sügisjooks, kuhu on lisaks jooksjatele oodatud ka käijad ja kepikõndijad. Jooksuürituse võimas lõppakord antakse aga pühapäeval, 9. septembril, maratoni ja poolmaratoniga. Infot SEB Tallinna maratoni kohta leiab veebilehelt: www.jooks.ee

AASTIKURATTASARI ESTONIAN CUP

Kõikidele rattaspordi harrastajatele võiks huvi pakkuda Eesti suurim maastikurattasari Estonian Cup, mis pakub võimalust võistelda nii suurematel kui ka väiksematel rattasõpradel üle kogu Eesti – see on spordiüritus kogu perele. Võistlus koosneb kaheksast etapist, mis viivad osalejaid Eestimaa looduskaunitesse paikadesse – Jõulumäele, Otepääle, Valgehobusemäele, Elvasse, Alutagusele, Kuremaale, Laukatagusele, Antslasse ja Saaremaale, pakkudes võimalust avastada uusi ja põnevaid rattaradasid ning looduskauneid kohtasid. Kogu vajaliku info rattamaratoni sarjade kohta leiab veebiaadressilt: www.estoniancup.ee

Liikumine on aktiivne ja lõbus tegevus, mis sobib igas eas inimestele. See on võtmesõna paljude terviseprobleemide ja haiguste ennetamiseks kui ka tervisliku eluviisi kujundamise aluseks. Rõõm on tõdeda, et eestlane on tubli spordirahvas, mida kinnitavad ka iga-aastased suurejoonelised ja rohkearvulised rahvaspordisündmused. Värske õhk, kaunis loodus, rõõmsad inimesed, ühtekuuluvustunne ja ülevad emotsioonid – suvised rahvaspordiüritused panevad silmad särama ja südamed kiiremini põksuma. Sportlikku suve!

(Lastejooksud 2018) Sportimisharjumuste arendamine on oluline juba varakult. Mõistagi käibki lastega alati kaasas elav liikumine ja rõõm mängulistest tegevustest ning võistlustest. Vaatame lähemalt, millistest lastejooksudest saavad lapsed osa võtta sel suvel ja sügisel! ESTI ÖÖJOOKS – MÕMMIJOOKSUD

Mõmmi lastejooksude toimumiskoht on Kastani puiesteel (võistluskeskuse ees) Rakveres 18.08.2018. Stardid algusega 18.00. Mõmmi lastejooksudele saab registreerida internetis ja hiljem on registreerimine kohapeal kuni 17.30. Kohtade arv piiratud. Mõmmijooksudel võib osaleda alates alla aastasest vanusest kuni 13 eluaastani (osaleda võib käsikäes vanematega). Distantsid on vanuseklassi põhised. Jooksudel osaleja saab rinnanumbri, diplomi, kinkekoti toetajatelt ning loomulikult ööjooksu elamuse.Täpsem info: www.ööjooks.ee

ÜRI JAANSONI KAHE SILLA JOOKS – LASTEJOOKSUD

Jooks toimub 1. septembril asfaltkattega teel Vaasa pargis. Kuni 5-aastastel on distantsi pikkuseks ca 240 meetrit ja vanematel lastel ca 480 meetrit. Kõigile lastele magus üllatus, värskendav jook ja diplom. Esikolmikud selgitatakse välja vanuserühmades 8–9 ja 10-11aastased. Uuri lähemalt: www.2silda.ee

ESIKÄPA LASTEJOOKSUD

www.puhkuseestis.ee

Mesikäpa lastejooksud toimuvad laupäeval, 8. septembril 2018 Hirvepargis algusega 11.00. Distantsi pikkuseks on ca 300 m ja osalema on oodatud kõik lapsed vanuses 2–12. Joostakse erinevates vanusegruppides, tüdrukud ja poisid eraldi. Registreerida on võimalik ka kohapeal enne oma vanusegrupi jooksu starti! Korraldajad soovitavad kohale tulla ca 30 min enne oma vanusegrupi starti. Mesikäpa lastejooksudel osalemine on tasuta. Iga osaleja saab finišis meene ja diplomi. Lastejookse viivad läbi Tibu ja Jäpe. Täpsem info: www.jooks.ee

UVINE SUUTÄIS oolast ja magusat

oodus meie ümber on imeline ja pakub aastaaegade vaheldumisega toidulauale mitmekesisemat valikut. Mida rohkem suve poole, seda värskemaks ja värvilisemaks meie toidud muutuvad. Suvel veedame palju aega värskes õhus ja soojal ajal meeldib eestlastele üheskoos olla – grillipeod, rannaskäigud, metsamatkad, festivalid, üritused jne. Et koosveedetud aeg oleks veelgi täisväärtuslikum, toome sinuni häid ja praktilisi näpunäiteid, kuidas enda, oma pere ja sõprade suvine toidulaud seekord pisut tervislikumaks muuta.

www.puhkuseestis.ee

is on hea ja suvine tervisejook?

Tihtilugu tarbib keskmine eestlane just suveperioodil rohkelt karastusjooke ja kergeid alkohoolseid janukustutajaid. Miks see nii on? Poest rüübet osta on lihtsam kui hakata seda ise valmistama. Lisaks annab poest ostetud jook kiiresti palju energiat, on magus ja pealekauba kihisev. Enne, kui sa selle aga poekorvi pistad, tasub mõelda samm kaugemale – kas see, mida sa jood, on tervisele kasulik? Kui palju sisaldab see suhkrut ja mitmesuguseid lisaaineid? Karastus- ja kergematele alkoholijookidele on tegelikult alternatiive – puhas joogivesi, värskendav maitsevesi, kodused morsid jt. Suvel peenralt korjatud värsked maitsetaimed ja marjad rikastavad meie valikuid veelgi. Seetõttu kutsume sind tege-

foto: Hele-Mai Alamaa

ma tervislikumaid valikuid. Miks mitte võtta ühel suvisel õhtupoolikul aega iseendale ja valmistada suveandidest hea ning maitsev siirup, mis koosneb rabarberist, aiamaasikatest ja piparmündist, millest saab palaval suveilmal teha hõlpsalt morssi nii lastele kui ka külalistele. Lisaks passib see isuäratav siirup imehästi lisandiks paljudele magustoitudele, kas või jäätisele, ja tervitusjoogina kangemate napsude kõrvale. Mis peamine, siirupi valmistamisega saab hakkama igaüks, kellel on vähegi tahtmist ja pealehakkamist. Siirupi valmistamiseks läheb vaja tassitäis maasikaid, üks rabarberivars ja suur peotäis värsket piparmünti. Kõik koostisained tuleb tükeldada, panna potti koos tassitäie suhkru (eelista rafineerimata pruuni suhkrut) ja ühe tassi veega. Keeda siirupit seni, kuni maasikad ja rabarber on pehmed, sõelu mahl välja, lase veidi jahtuda ja villi pudelisse. Siirupist valmistatud morss on palava suveilmaga kosutav tervisejook. Lisaks sobib seda pakkuda ka tähtsamal pidupäeval ja grilliõhtul.

illist toitu valmistada maitsvast värskest kartulist?

Olgugi et kartul on eestlase jaoks üks kõige tavapärasemaid ja lihtsamaid toite, on aasta esimene värske kartul omaette maitseelamus. Rikkalikuma meki saamiseks tuleks värskeid kartuleid keeta alati koos koorega, sest nii jäävad alles kõik vitamiinid.

METSAMAITSEGA SUVINE JA KALORIVAENE ROOG Kuumal suvepäeval on värske keedukartul ja seenekaste alati kindla peale minek ning see toit maitseb kõikidele pereliikmetele. Ühed lemmikseened, mida suvel korjata, on kindlasti kukeseened. Neid leidub igasugustes metsades, rohkem aga just männi- ja segametsades. Veeda perega üks tore suvepäev metsas jalutades ja korjake üheskoos ajaviiteks kollaseid kukeseeni. Nendest saab õhtusöögiks kindlasti meelepärase ja hõrgu kastme. Selle roa kõrvale sobib hästi näiteks värske kurgisalat. GRILLIÕHTUKS KRÕBEDAD AHJUKARTULID Kui sõbrad tulevad ootamatult külla, siis on paras aeg panna pliidile podisema koorega keedetud värsked kartulid. Kui kartulid on pehmeks keenud, tuleb need panna ahjupannile ja kergelt kahvliga katki vajutada. Seejärel sega kartulid õliga läbi, maitsesta meresoolaga ning soovi korral lisa tüümiani või rosmariini. Viimaks lisa kartulite kõrvale koorimata küüslauguküüned. Küpseta 200-kraadises ahjus senikaua, kuni kartulid on kuldpruunid ja pealt krõbedad. Serveerides võta röstitud küüslauk ja pigista see kartulitele ning sega läbi. Lisandiks sobib hapukoorekaste meelepärase maitserohelisega, rohelise sibulaga hapukoore-kohupiimasegu või värskelt hapendatud kurk. Grilliõhtule lisab hoogu tervislik ja maitsev kanašašlõkk.

uviselt kerged liha- ja kalaroad

Paljud meist armastavad süüa liha. Ja seda just suvel, kui on tipphooaeg grillimiseks. Grillvorstikesed, toorvorstikesed, šašlõkk, grill-liha jne. Eestlane armastab rasvast ja toekat kõhutäidet. Tihtilugu kaasnevad grillihooajaga ka lisakilod, millest on hiljem tülikas lahti saada. Kas sa pole mõelnud, et seekord võiks suve alustada natukene teistmoodi? Tervislikumalt toitudes. Seepärast tasub näiteks sealiha asemel eelistada kerget linnuliha ja kala. Miks mitte proovida ise valmistada midagi maitsvat ja ter-

KERGE KANAŠAŠLÕKK RABARBERIMARINAADIS Rabarberimarinaadis kana on maitseküllane ja igati tervislik ning kerge toit sumedal suveõhtul või lahedal grillipeol. Selleks läheb vaja: • 700 grammi kanakintsuliha Marinaadi valmistamiseks on tarvis: • 250 grammi rabarberit • 0,5 sibulat • jupp ingverit • 2 küüslauguküünt • 1,5 tl tšillihelbeid • 2 sl sojakastet • 1 sl suhkrut (soovitavalt pruuni) • poole sidruni mahl • soola, musta pipart Marinaadi valmistamiseks koori ning tükelda rabarber ja sibul. Riivi ingver ja haki küüslauk peeneks. Tõsta kõik marinaadi koostisained potti ja hauta neid madalal kuumusel ligikaudu 10 minutit. Seejärel lase jahtuda. Pane kana jahtunud marinaadi. Lase üleöö või vähemalt 3–4 tundi maitsestuda. Grilli! Kanašašlõki kõrvale sobib lisandiks suurepäraselt mõni kerge salat. Eelista värvilist kodumaist toodangut. Soolase kõrvale paku magustoiduks kohalikke puuvilju ja marju. Miks mitte valmistada nendest suvine magus puuviljasalat marjadega või kosutav smuuti. Mõlemad mekivad hästi nii suurtele kui ka väikestele. PÕNEV JA VÄHEKE TEISTMOODI AHJULÕHE Põnev ja omanäoline, kuid siiski väga maitsev söök on ahjulõhe koos tšilli, värske rabarberi ja ingveriga. Selleks läheb vaja: • 500–700 grammi nahaga kalafileed (lõhe või forell) • 1 värske ja mahlane rabarberivars • jupp ingverit • 0,5–1 tl tšillihelbeid • 1 sl suhkrut (soovitavalt pruuni) • soola, musta pipart Pane kala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, maitsesta soola-pipraga ja laota kalale hakitud rabarber, ingver ning lisa tšillihelbed. Lõpuks puista peale suhkur. Küpseta 200-kraadises ahjus 15–20 minutit.

ida sööme magustoiduks?

Üks suvine lemmik on kindlasti jahutav jäätis. Osta sobiv maius poest või valmista see ise. Koduse jäätise valmistamine on tegelikult üsna lihtne ja selle jaoks läheb tarvis vaid kolme komponenti: vahukoort, kondenspiima ja meelepäraseid marju. Koduse jäätise valmistamiseks võta 400 ml vahukoort, vahusta see kohevaks ja lisa magustatud kondenspiima. Lõpuks sega hulka purustatud marjad, milleks sobivad nii maasikad, mustikad kui ka vaarikad. Aseta segu külma. Söömisega võid algust teha kohe, kui jäätis on tahenenud. Suvi on puhkamise ja nautlemise aeg. Veelgi nauditavamaks teeb selle tervislik toit ja värske õhk. Olgem terved ja toitugem tervislikult.

www.puhkuseestis.ee

VALMISTA ÜRTIDEST MEELEPÄRANE ÜRDIVÕIE Värske keedukartuli lisandiks sobib hästi käepärastest ürtidest valmistatud maitsevõie. Ürdivõide valmistamiseks sobivad nii till, murulauk, küüslaugupealsed, basiilik kui ka teised maitserohelised. Ekstreemsema maitsenüansi saamiseks võib võidesse lisada ka värskeid purustatud kuusekasvusid. Juunikuus on veel viimane aeg neid varuda, et hiljem neist võideid valmistada, maitsvat jooki teha või näiteks smuutidesse lisada. Kuusekasvud on vitamiinirikkad ja neid võib kasutada paljudes soolastes ja magusates roogades.

vislikku? Peab tõdema, et enda valmistatu on kindlasti kordades isuäratavam ja mis peamine – tervislikum.

Kaunist suve!

Kindlasti tasub keeduvette lisada veidi meresoola ja kui on, siis ka maitserohelist. Selleks on väga hea till. Huvitavama maitsenüansi saamiseks soovitame keeduvette panna näiteks münti, sest üllataval kombel sobib see kartuliga väga hästi kokku.

Kus saab

VEGAN kõhu täis?

äistaimetoitlane ehk vegan on inimene, kes ei söö liha-, muna- ja piimatooteid, lisaks väldib ta enda toidulauas teisi loomseid saadusi nagu želatiin ja mesi. Vegan ei kanna ka loomset päritolu riideid – nahka, karusnahka, villa, siidi… Olenemata sellest, et täistaimetoitlase toidulaual puuduvad liha, muna ja piim, on tema menüü väga mitmekesine ja igati tervislik.

www.puhkuseestis.ee

Vegani mitmekülgne toidulaud

Sõna „vegan“ võib teinekord luua inimestes väga vastakaid seisukohti. Arvatakse, et kui sa oled vegan, siis sa ei võigi midagi süüa. Tegelikult see nii ei ole – vastupidi, teinekord võib vegani toidulaud olla isegi mitmekesisem, sest sinna kuuluvad: • t eraviljatooted nagu näiteks leib, tatar, kinoa, küpsetised, müsli jt; • kaunviljad, milleks on erinevad oad (põlduba, aeduba), läätsed ja herned; • k öögiviljad – porgand, kartul, spargelkapsas, mais, tomat, seller, lillkapsas jt; • p uuviljad – õun, avokaado, melon, pirn, banaan, apelsin, ploom jt; • s eemned nagu näiteks päevalille-, kõrvitsa-, mooni-, chia-, lina-, kanepiseemned jt; • mandlid; • p ähklid, milleks on Kreeka, para-, India, sarapuu-, kookospähkel jt; • marjad – maasikas, viigimari, kirss, mustikas, pohl, goji jt; • seened – kukeseen, šampinjon, austerservik jt. Niisiis on täistaimetoitlase toidulaud rikkalik, toitev ning

Restoran Raimond Pärnus

väga tervislik. Mis peamine, enamikku lemmiktoitudest nagu näiteks jäätist, juustuga makarone, maiustusi ja pikkpoissi saab valmistada ka 100% taimsetest toiduainetest. Tuleb vaid katsetada ja uusi maitseid proovida, sest harjutamine teeb meistriks.

Mõnusad söögikohad pealinna veganitele

Eestis leidub järjest enam selliseid söögikohti, kus ka vegan kenasti kõhu täis saab. Näiteks Tallinnas on vegantoite sisaldava menüüga kohvikuid-restorane juba rohkem kui 50. Eesti esimene vegantoite pakkuv Tallinna restoran Vegan Restoran V (Rataskaevu 12) asutati 2014. aasta kevadel. See kauni sisekujundusega väike õdus restoran pakub väga head kolmekäigulist menüüd, mis on iga vegani unistus. Von Krahli luksuslik ja hubane restoran Aed (Rataskaevu 8) on vegantoite pakkuva Vegan Restoran V kõrval üks parimaid täistaimset menüüd pakkuvaid pealinna söögikohti, kus saab suu magusaks 100% vegan magustoiduga. Mitmekesine toiduvalik on tähistatud L-laktoosivaba, G-gluteenivaba, M-munavaba ja V-vegan, et ka kõige nõudlikumad kliendid leiaksid kehakinnitamiseks midagi meelepärast ja maitsvat. Tallinna vanalinnas asuv 100% taimne kohvik Inspiratsioon (Lai 44) pakub lisaks maitsvatele vegantoitudele ka gluteenivabasid roogasid. Sealne toiduvalik on väga mitmekesine ning iga päev leiab menüüst ühe päevapakkumise. Kohviku hittideks on: kikerherne põhjal valminud gluteenivaba pitsa, kukeseene risoto, Soba nuudlid ja mitmed teised ahvatlevad road.

Ülikoolipealinnas Tartus leidub mitmeid huvitavaid söögikohti, kus pakutakse hõrgutavat taimetoitu, mis ei jäta ükskõikseks ka kõigesööjaid. Tartu esimene vegan ja gluteenivaba toidukoht Pahupidi Kohvik (Gildi 3) pakub rikkaliku valikuga vegantoite, mis on iga täistaimetoitlase unistus. Sealses toiduvalikus leidub kõike, mida hing ihkab: pitsad, pastad, supid, omletid, köögiviljaroad jt maitseküllased veganroad. Vanalinna kõrvaltänavas asuva Genialistide Klubi kohvikus Gengöök (Magasini 5) pakutakse samuti 100% vegantoitu. Kohviku menüüst leiab soodsa hinnaga päevapakkumise, suppe, salateid, magustoite ning õhtuti pakutakse burgerit ja vrappi.

Veganisõbralikud Pärnu kohvikud ja restoranid

Pärnu kesklinnas Pühavaimu tänaval asuvad veganisõbralik kohvik Mum, ökogurmaanidele keskenduv kohvik Mahedik ja hubase atmosfääriga Wine Piccadilly kohvik. Viimane pakub oma valikus ainult taime- ja vegantoite, milleks on erinevad smuutid, supid ja magusad üllatused. Lisaks asub Maarja-Magdaleena Gildi majas (Uus 5) taimetoidukohvik Tervisetoidukoda, kus saab keha kinnitada naturaalsetest rafineerimata toiduainetest valmistatud taimsete, gluteeni- ja laktoosivabade lõunasöökidega. Kaasa

Veganitele mõeldud söögikohad Eesti väiksemates linnades

Veganile sobivaid toidukohti leidub ka paljudes väiksemates Eesti linnades – Viljandis, Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Rakveres, Jõhvis, Raplas, Võrus ja Valgas. Näiteks Haapsalus asub toreda interjööri ja mitmekesise vegantoidu menüüga Beguta taimetoidukohvik (Kalda 4), Rakveres (Laada 14) ja Jõhvis (Keskväljak 9) aga Ocean Sushi-Baar, kus pakutakse täistaimetoitlastele sobilikke makisid. Kuressaare Itaalia restoranis Castello Restoran-Pizzeria (Lossi 11) menüüs leidub taimseid eelroogasid, praade kui ka magustoite ning värskelt pressitud mahlasid. Kaugel Võrus saab vegan kõhu täis Kubija hotell-loodusspaa restoranis (Männiku 43a), kus pakutakse lisaks lihavabadele toitudele ka mitmeid veganroogasid ning peenes Georgi hotelli restoranis Postmark (Jüri 38a), kus valmistatakse kohalikust toorainest naturaalse maitsega tervislikke roogasid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et täistaimetoitlastest peetakse lugu paljudes erinevates toitlustusasutustes ning järjest enam leidub Eestis täisväärtuslikku taimetoitu pakkuvaid söögikohti ka väikelinnades. Veganlus ei ole tabu, vaid paljude inimeste elustiil, mida on järjest enam hakatud teadvustama ja aktsepteerima.

Pahupidi Kohvik Tartus

www.puhkuseestis.ee

Hea valik vegantoite ülikoolipealinnas Tartus

ostmiseks pakutakse tervislikke ja toekaid smuutisid ning maitsvat kohvi. Rannapiirkonna tipprestoran Raimond (Ranna pst 1) veganmenüüst leiad nii eelroad, supivaliku, pearoad ning hõrgutavad desserdid. Mitmekesine ja uudne toiduvalik on tähistatud tähtedega L-laktoos, G-gluteen ja P-pähkel, mis on oluline informatsioon kõikidele allergikutele. Külastades restorani Raimond on maitseelamus ja tervislik kõhutäis garanteeritud.

Kohvik Inspiratsioon Tallinnas

Ka buffet-stiilis kohvik Green Bakery (Katusepapi 4) pakub hõrgutavaid veganroogasid: soolased-magusad, külmad kui ka soojad ning erinevad maitsvad joogid. Sealne rikkalik menüü sisaldab spetsiaalselt veganitele mõeldud roogasid, mis on ahvatlevad ja kindlasti ka väga maitsvad: läätse-tomatisupp, mahlased porgandipihvid, oapasteet, seenekaste, kapsarullid, kikerherne-suvikõrvitsa hautis, kookoskook, kodune õunakook jt.

Järsk pööre:

Peterburist Setumaale

www.puhkuseestis.ee

uus aastat tagasi müüsid Olga ja Lev maha oma autod, kinnisvara Pihkvas, võtsid laenu ning kolisid Neeva lahe kaldal asuvast linnast Setumaale, et saada tollel ajal laguneva Hirvemäe puhkekeskuse omanikeks. Hoolimata sõprade prognoosidest pole Olga ja Lev kordagi tehtud otsust kahetsenud ning Peterburgi tagasi pöörduda ei kavatse. „Meid võeti siin avasüli vastu. Sellist vastuvõttu me ei oodanudki. Kõik on väga heatahtlikud ja avatud,“ jagab ettevõtja ja nelja lapse ema Olga oma muljeid. Millega tegelesite enne Eestisse kolimist? Mees töötas Peterburis kinotööstuses, tegi dokumentaalfilme Venemaa kohta. Enne seda õpetas lastele tööõpetuse aluseid. Minu enda tööelu algas kohvikust, siis olid restoranid, kasiino ning jälle restoran. Mulle meeldib väga

töötada teenindusvaldkonnas, suhelda inimestega. Pärast teise poja sündi jäin koju ning aitasin oma meest: lõin kontakte, korraldasin kohtumisi, koostasin dokumente – ühesõnaga, olin sekretär-asjaajaja. Kui laps sai kolmeaastaseks, hakkasin müüma tooteid Saksamaa kataloogist Otto. Kuid Moskva oli edukalt kõik regioonide baasid endale allutanud ning meie müügikontorid osutusid ebavajalikeks. Siis otsustasin alustada kallite naisterõivaste müügiga. Avasime sõbrannaga kahe peale Peterburis butiigi, kuid sain üsna kiiresti aru, et see pole päris see, millega ma tegeleda tahaks. Kohe pärast äriga lõpetamist suundusime me oma Värskas asuvasse su-

Hirvemäe Puhkekeskus

www.puhkuseestis.ee

Hirvemäe pere

Mõned säästud olid meil olemas. Enne kolimist müüsime oma autod ning Pihkvas asuva kinnisvara maha. Loomulikult polnud sellest Hirvemäe väljaostmiseks piisav ning me otsustasime võtta hüpoteeklaenu. Hiljem selgus, et see oli väga riskantne, kuna turismiäri mõjutab palju faktoreid, sh ka maailmas valitsev ebastabiilsus, millesse maailm langes nelja kuu möödudes pärast meie tehingut. Isegi turismiäri suured tegijad kandsid tohutuid kahjusid. Mõned on isegi tegevuse lõpetanud. Ühesõnaga polnud see algatusteks kõige sobilikum aeg. Kuid kes ei riski, see šampust ei joo. Loodan, et juba lähitulevikus joome šampust Hirvemäe puhkekeskuse hubases kohvikus. Millises seisukorras oli Hirvemäe siis, kui te selle soetasite? Mida jõudsite kuue aasta jooksul ära teha? Peamiseks ülesandeks oli selle säilitamine (naeratab). Kompleks oli lagunemisfaasis, tolleks ajaks oli kõik vanaks muutunud ning vajas kapitaalremonti või väljavahetamist. Esimesel etapil sai tehtud kosmeetiline remont, mänguala tegime ümber kohvikuks, vahetasime mõned mööbliesemed ja tekstiilid. Kas te taotlesite riigitoetust turismiäri arendamiseks? Kuidas kavatsete oma ettevõtmist edasi arendada? Esimestel tegutsemisaastatel polnud see meile kättesaadav, kuna hüpoteeklaenu arvestatakse bilansis. Praegu tegelemegi projekti kirjutamisega, et saada lisafinantseerimist. Plaanis on teha mahukaid renoveerimistöid, parandada majutustingimusi tubades ning kämpingutes ning rajada matkaautodele uued parkimiskohad. Lisaks sellele on meil vaja parandada puhkusekeskuse kogu infrastruktuuri, heakorrastada laste mänguala. Loomulikult on kavas ka reklaamkampaaniate läbiviimine. Isegi kohalike elanike hulgas oleme vähetuntud, teistest riikidest rääkimata. Loodame teha koostööd laste- ning muude suvelaagrite korraldajatega. Meelitada siia turiste suvehooajal – see polegi kõige raskem asi. Suvel püüavad inimesed niigi veeta rohkem aega metsades ning veekogude ääres. Palju

vekorterisse. Kui saime teada, et ootame last, siis otsustasime siia kauemaks, aga võib olla ka igaveseks elama jääda. Ühe aasta möödumisel jätkasin äriga tegelemist, seekord turismi ja toitlustuse valdkonnas. Meile on alati meeldinud Värska lahe kaldal asuv Hirvemäe, olime seal mitu korda puhanud. Kui saime teada, et see on müüki pandud, siis otsustasime kohe selle ära osta. Mis osutus n-ö viimaseks tilgaks ning ajendas Peterburist ära sõitma? Viimaseks tõukeks osutus soov tagada perele ja lastele rahu. Peterburi on imeline linn. Armastan seda väga ning olen alati valmis sinna sõitma. Kuid mitte kauaks ajaks (naeratab). Elamine on seal üsna rahutu, õhk on saastatud. Pärast aastast elamist Värskas läksin korraks Peterburi asju ajama ning ausalt öeldes tundsin tugevat õhupuudust. Me pole kordagi kolimist kahetsenud. Tulime siia üheksa-aastase lapsega ning kõige rohkem muretsesime just tema pärast. Temale mõeldes langeski otsus pöörduda tervislikuma eluviisi suunas. Ta on olnud haiglane laps ning olime sunnitud tihti Saksamaal ravil käima. Lootsime Eesti meditsiinile, et see asendaks saksa arste ning oleme väga rahul. Laps pole ka kordagi kahetsenud, et me ära kolisime. Tulime siia maikuus ning juba septembris läks ta eestikeelsesse gümnaasiumi. Erinevalt meist õppis ta üsna kiiresti eesti keele selgeks ning küsimusele – kas ta tahaks tagasi Peterburi minna – vastab ta eitavalt. Praegu on ta 15-aastane ning tunneb ennast siin absoluutselt vabalt. Huvitegevusi leiab ta aleviku piires, lisaks käib muusikakoolis kitarrimängu õppimas, osaleb kõikidel gümnaasiumi või valla poolt korraldatud üritustel, jalutab sõpradega metsas. Kas Peterburis käite? Käime küll, kuid harva. Lapsed on veel reisimiseks liiga väikesed. Turism on päris kulukas ärivaldkond. Millest te alustasite?

www.puhkuseestis.ee

fotod: erakogu

raskem on leida külastajaid ülejäänud üheksaks kuuks. Selleks tuleb pakkuda midagi ilmast ja loodusest mittesõltuvat. Väiketalude jaoks on see periood väga raske: turiste on vähe, vaadata pole eriti midagi, Setumaa põhilisi vaatamisväärsusi külastavad turistid suvel. Seetõttu on kavas pakkuda tervistava puhkuse pakette ning vananemisvastaseid programme, mis sisaldaks füüsilist koormust, spetsiaalset toitumist, loenguid ja seminare tervislikust eluviisist. Sügiseks renoveerime seminarisaali ning saame pakkuda head seminaride läbiviimise võimalust. Kui me tulevikus tagame stabiilse külastajate arvu, siis hakkame jälle tegelema erinevate ürituste korraldamisega. Varem korraldasime kulinaariateemalisi õhtuid „Kulinaarne ajalugu“ ning festivali „Hüvasti suvi!“, kuid kuna need üritused võtavad liiga palju aega, siis otsustasime nendest praegu loobuda. Kuidas nelja lapse kõrvalt jõuate kõigega tegeleda? Paljusid asju ei jõuagi ära teha (naerab). Ilmselt pole see kõige olulisem. Ei jõua näiteks külastada erinevaid kultuurilisi ja meelelahutuslikke üritusi. Vahel oleme sunnitud juba ostetud piletid ära andma või maha müüma. Väga harva suhtleme lähedaste ja tuttavatega, reisime ka vähe. Oma ettevõtmises oleks võinud ka rohkem ära teha, kuid ööpäevas on vaid 24 tundi! Aga me ei nukrutse. Küll tuleb aeg, kui jõuame ka selle ära teha! Tänapäeval on linnalapsed sukeldunud nutiseadmete maailma. Millega teie lapsed tegelevad? Kas neil on sõltuvus nutiseadmetest? Loomulikult kasutavad nad nutiseadmeid, kuid sõltuvuseks seda ei nimeta. Tänapäeval on lapsed nutiseadmetega tuttavad juba mähkmeist peale. Nutiseadmeid on vaja koolis. Samuti muusikat kuulatakse peaasjalikult nende kaudu. Meie lapsed kasutavad ulatuslikult tsivilisatsiooni hüvesid, samas panevad nad ilma probleemideta seadme kõrvale jalutuskäigu, sõpradega mängimise või vanematega suusatamise kasuks. Facebookis leiab nii kiidusõnu kui ka kriitikat puhkekeskuse kohta. Kuidas kriitikasse suhtute? Adekvaatselt ja konstruktiivselt, kui kriitika on sisuline. Võimalusel parandame oma vigu. Kui aga kritiseeritakse ebaõiglaselt, siis vajadusel seisame oma au ja väärikuse eest. Kuidas saate hakkama teenindamisega eesti keeles? Kes teid aitab? Mis puudutab ametlikku kirjavahetust ning ettetellimisi, siis sellega tegeleb eesti keelt valdav administraator. Puhkebaasis kohapeal teenindame tavaliselt vene või inglise keeles. Meie piirkonnas on raske leida töötajaid, kes valdaksid kõiki vajalikke keeli. Kuidas kohalik kogukond teid vastu võttis? Vaatamata Eesti kodakondsusele olete siin ikkagi võõrad. Meid võeti väga soojalt vastu. Sellist vastuvõttu me ei oodanudki. Kõik on väga heatahtlikud ja avatud. Me olime hämmastunud, kuivõrd suur vahe on äritegemisel Venemaal ja Eestis. Me ei pidanud taldu kulutama ega midagi paluma.

Jevgenia Zõbina

www.puhkuseestis.ee

Setumaalased on ammu mõistnud, et tee turisti südamesse käib läbi pitsitäie võlujoogi. Kas te ise handsa tootmist kaalute? Ei kaalu. See on sama mis pakkuda eestlasele, et vahetage oma autojuhtimisstiili „vene sõidustiili“ vastu. Parem pakume külalisele vanavene nastoikat. See on õigem ning tulemus sama. Kuidas teile Eesti toit maitseb? Kas oskate valmistada traditsioonilisi Setumaa roogasid? Mõned road maitsevad väga, näiteks seto puder ja magustoit kamajahuga. Kuid neid me valmistada ei taha, eelistan nende roogadega maiustada Setumaa kohvikutes. Arvan, et kui tahetakse hiina toitu, siis tuleb sõita Hiinasse või külastada kohvikut, kus on kokaks hiinlane. Sama puudutab ka teisi rahvusroogasid. Üldiselt aga eesti toidud mulle ei maitse. Olen Aasia ja Vahemere köögi suur armastaja. Pidev viibimine maal süvendab tungi kultuurielamuste järele. Milliseid üritusi te külastate? Kas kinos ja teatris ka käite? Loomulikult on meil tung kultuurielu järele. Käime Tartus Vanemuise teatris, külastame kohalikku kultuurikeskust. Just aasta alguses käisime Andrese ja Katrin Maimiku filmi esilinastust vaatamas. Muide, need on meiega sama küla elanikud. Linateose nimetus oli „Paha lugu“. Film jättis väga sügava mulje tänu oma mitmemõttelisusele ning pani mõtlema oleviku ja tuleviku peale. Kas Setumaal on tunda Eesti ja Venemaa vahelist pinget nagu meile meedia vahel serveerib? Pole tunda. Siin on kuurort ning oleme eeskätt huvitatud turistide voolust. Lisaks on Värska tänapäeval arenev alevik, mis oli hiljuti saanud Setomaa vallakeskuseks. Saatuse iroonia on see, et piir jaotab Setomaa kaheks osaks, millest üks kuulub Eestile ja teine Venemaale. Tänu hakkajatele kodu-uurijatele on selles piirkonnas käivitatud palju programme, mis on suunatud etniliste eripärade ning kultuuriväärtuste säilitamisele mõlemas naaberriigis. Kas te mööda Eestimaad ka reisite? Millised linnad ja kohad on jätnud eriti tugeva mulje? Jah, mõnedes linnades oleme küll käinud, kuid tahaks rohkem reisida. Eelmisel aastal käisime Saaremaal. Reis meeldis meile väga. Sel aastal tahame sinna veel kord sõita. Seal on mingisugune eriline õhkkond, vist tänu merele, mis pole küll kõige soojem, kuid ikkagi on salapärane ning meelitab enda juurde. Mereäärsed inimesed erinevad mandrielanikest vist selle poolest, et on väga positiivsed. Loomulikult oleme käinud Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Praegu on kõik meie reisid suunatud lõõgastumisele spaa-keskustes ning lastega puhkamiseks sobivates kohtades. Eesmärgiga silmaringi laiendada pole me mööda Eestimaad veel reisinud. Kuid põhilisi vaatamisväärsusi püüame ikkagi külastada ka lõõgastusreiside raames.

Toon mõned näited. Kord tulin maksuametisse 20 minutit enne sulgemist. Töötaja vormistas dokumente ning uuris, kas ma oskan e-maksukeskkonda kasutada. Kuna saali arvuti ei töötanud, siis pakkus ta mulle istet enda arvuti taga ning hakkas detailselt seletama seda, kuidas, mida ja kust otsida. Ta kulutas mulle asja seletamiseks aega vaatamata sellele, et tema tööpäev oli ammu lõppenud. Olin šokeeritud. Teiseks raputuseks osutus sanitaarjärelevalvega kokkupuutumine. Hirmuga ootasime seda, kuid tulid professionaalsed ja heatahtlikud inimesed. Keegi ei norinud ega olnud tunnet, et kohe leitakse midagi. Vaimustas nende soov aidata, mitte segada äritegemist. Meeldivalt üllatas ka gümnaasiumi juhtkonna ja pedagoogide mõistev suhtumine ning valmidus aidata. Abikäe ulatusid meile paljud inimesed: nii kohalikud elanikud ja naabrid kui ka sotsiaaltöötajad ja vallajuhtkond. Jagati soovitusi, kust mida osta, kuhu dokumendid saata, kuidas registreerida sotsiaalsete hüvede saamiseks jne. Kuna meil puudus välismaal äritegemise kogemus, siis kohe pärast Hirvemäe puhkekeskuse soetamist pöörasime tihti valla poole küsimustega ning oleme alati saanud vastused ja abi. Üks kohalik elanik, kes teab kõigist kõike, ütles kord, et ju me oleme kellegi sugulased ning uuris täpsemalt minu esivanemate ning Eesti kodakondsuse saamise põhjuse kohta. Kuidas te Eesti kodakondsuse saite? Olen pärit väga suurest perest. Minu isapoolsed vanavanavanemad elasid vaba Eesti territooriumil. Vanavanaisa oli vallavanem. Perearhiivis on olemas 1925. aasta kaart, millele on märgitud minu perele kuuluvad maad. Selliste perede otsestele järglastele andis Eesti valitsus sünnijärgse kodakondsuse. Kuidas teie tuttavad kolimisotsusele reageerisid? Olid šokeeritud ning ei uskunud. Tolleks hetkeks tulid lähedased sõbrad meid külastama ning ütlesid, et üle kuu me siin vastu ei pea. Et selline maakolgas ei sobi kokku minu energilise iseloomuga. Et meil on raske mõista eestlaste mentaliteeti. Ometi oleme siin juba kuus aastat elanud, mis moodustab kolmandiku meie pereelust. Vanematel on loomulikult hea meel selle üle, et me kolisime naaberriiki, mitte kaugemale Münchenisse. Setumaa on kuulus oma eripära poolest, paljud tulevad siia just õhkkonna pärast. Kas te kopeerite oma kodukandi turismiettevõtjaid või püüate leida oma nišši? Pigem mitte, kuigi mõned traditsioonid meile meeldivad ning oleme need meie kodus kasutusele võtnud. Näiteks, tellitud laudade korral on siin kombeks kuumad road nii öelda esimeseks roaks pakkuda. Venemaal pakutakse esialgu suupisteid ning alles tunni või pooleteist tunni pärast antakse praadi. Kuna esimene variant on mõistlikum ning külastajatele säästlikum, siis võtsime selle traditsiooni hea meelega üle. Kui venemaalased meilt laudu tellivad, siis soovitame neile just sellist roogade pakkumise järjekorda. See hämmastab neid, nagu hämmastas ka meid omal ajal.

Tallinn

•T allinna turismiinfopunkt: Kullassepa 4, Tallinn. Tel +372 645 7777

aatamata sellele, et Harjumaa on Eesti kõige rahvarohkem maakond, on see pindalalt vaid teisel kohal. Koos pealinnaga asub maakonnas kuus linna. Uskumatu, aga tõsi: Tallinnast Soome pealinna Helsingisse on vaid 82 km. Helsingi on seega lähemal kui mõni Eestimaa suurim linn.

Baltikumi karmus ja võlu

Kel õnnestub nautida Harjumaad lennuki pardalt, see teab, kuivõrd maaliline ja järverikas on meie loodus. Harjumaa pool territooriumit on kaetud järvedega, kuid viiendik rabadega. Vaatamata pealinna mõjule on Harjumaa metsarikkus (52%) lähedane Eesti keskmistele näitajatele. See on seotud suurte metsamassiividega maakonna ida- ja lääneosas. Tallinna elanikud on õnnelikud inimesed, sest jalutuskäikudeks sobivad metsarajad asuvad pealinnast vaid pooletunnise autosõidu kaugusel. Kui satute esimest korda Aegviidu puhkealale, Valgejärve ja Kõrvemaa maastikukaitseala õppe- ja turismiradadele (Nõukogude ajal asus territooriumil polügoon ning see oli suletud) ning Viru rabale – mis on Lahemaa rahvuspargi populaarseim koht igal aastaajal – siis ärge imestage, kui teid hakkavad tervitama võõrad inimesed, sest võimalus looduse rüpes aega veeta avaldab pealinlastele üksnes positiivset mõju. Suvel meelitavad puhkajaid ka Kloogaranna, Vääna-Jõesuu, Valkla ja Loksa liivarannad. Ka Tallinnas on viis ametlikku randa: Pirita, Pikakari, Stroomi, Harku ja Kakumäe. Rannahooaeg algab pealinnas 15. mail ja lõpeb 15. septembril. Sel perioodil tegutseb randades rannavalve, korraldatakse prügi äravedu ning paigaldatakse rannainventar ja WC-d. Harjumaa piires suubub merre kümmekond jõge, seetõttu on maakonna loodus eriline rohkete jugade, kärestike ja orgude poolest. Suurvee ajal on eriti vaatemängulised Treppoja, Keila, Vääna, Jägala, Nõmmeveski ja Joaveski joad. Paralleelselt rannajoonega kulgeb Balti klint, mis meelitab oma mitmekesisusega kohalikke ja välismaa turiste. Merepanoraami saab ohutult nautida Türisalus, Rannamõisas ja Ülgasel, kuid eriti maalilised vaated avanevad Pakri saarelt (samas tuleb siin eriti tähelepanelik olla, sest kohati ulatuvad klindineemikud otse merre). Meresetted on siinkohal paljastunud mitme kilomeetri ulatuses. Aastal 2004

5 fakti Harjumaa kohta: • Viiendik Harjumaa loodusest on võetud kaitse alla. • Eesti suurim sadam ja lennujaam asuvad Tallinnas. • Risti kirikut kaunistab Eesti kõige vanеm kell (XV sajand). • Muugas asub suurusjärgult Eesti teine hiidrahn (18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune) • Harjumaa on Eesti suurima rahvaarvuga maakond – 610 468 inimest (2018. a seisuga).

Harjumaa

HARJUMAA

Turismimagnetid: • Jägala juga • Lahemaa rahvuspark • Viru raba • Aegna saar • Naissaar • Keila-Joa loss • Jõelähtme kivikalmed • Muuksi linnamägi • Saha kabel • Padise klooster • Kiiu torn • Purekkari neem • Juminda neem • Põhja-Kõrvemaa • Suursoo looduskaitseala • Suur-Pakri • Väike-Pakri • Rummu tuhamägi • Nõiakaev

KÕIKEHAARAV

Rummu tuhamägi

Lisaks Aegnale on suvel väga populaarne ka Naissaar – Soome lahe saartest üks vanimaid, mis kerkis merest ca 7000 aastat tagasi. Tutvumist huvitavate objektidega võib ühendada matkaga turismirajal, mis algab telgiplatsilt ning viib põhja suunas läbi Taani kuninga aia. Põhjakülast kulgeb marsruut läbi metsa kuni Kunila mäeni, mis on saare kõrgeim. Sealt edasi pöörab rada tagasi lõuna poole, mööda miiniladude territooriumi ning viib tagasi telgiväljakuni.

Keskaja hingamine

Keila-Joa loss oli Balti klint Eesti valitsuse ettepanekul kantud UNESCO maailmapärandi eelnimekirja. Kui soovite puhata mereranna vaikuses ja üksinduses, siis tasub vaadata Kaberneeme või Muraste poole, kus kilomeetrite pikkune inimvaba rannajoon on garanteeritud. Siin tasub mainida, et Murastes asub ka üks arhitektuuripärleid – samanimeline mõis. Aastast 1848 kuulus see mõis meresõitja ja uurija Otto von Krusensternile, kes on tuntud meresõitja Adam Johann von Krusensterni lapselaps. Aastal 1851 käskis Otto von Krusenstern ehitada mõisale uue peahoone, mis on säilinud tänapäevani.

Harjumaal saab keskaja hõngu tunda ka mujal kui Tallinna vanalinnas. Keskaegse arhitektuuri unikaalseks mälestiseks on ka Padise klooster (1250), mis asub pealinnast tunnise sõidu kaugusel. Klooster tegutses Liivi sõja lõpuni. Aastal 1622 kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf selle Riia bürgermeister Thomas von Rammile. Tema pere elas ümberehitatud kloostrihoones, kuni see põles pikselöögi tõttu maha. Pärast tulekahju otsustati kloostrit mitte taastada ning selle kõrvale ehitati mõisa uus hoone. Veel vanemaks ehitiseks peetakse Saha kabelit, mis asub Jõelähtme vallas. Pärimuse järgi seisab kabel siin umbes 1000 aastat. Praegune Saha kabel on aga ehitatud XV sajandil. Kui reisite siinkandis autoga, siis tasub kindlasti külastada ka Rebala kivikalmeid. Kolm tuhat aastat tagasi rajasid toonased Jõelähtme elanikud oma lahkunud lähedastele maapealsed hauamonumendid. Järgnenud tuhandete aastate jooksul mattusid need rajatised mulla alla. 1980. aastate algul avastati need monumendid maantee laiendamistööde käigus ning tõsteti 20 meetrit kõrvale. Avastatud esemed on eksponeeritud Rebala muinsuskaitseala muuseumis.

Harjumaa

Rikka ajalooga väikesed saared

Enne 1990. aastaid oli paljudele Harjumaa, aga ka teiste maakondade väikestele saartele sattuda üsna raske. Tsaariajal saadeti kohalikud elanikud saartelt välja seoses Aegna ja Naissaare rannakindlustuste rajamisega. Nõukogude ajal kujunes Naissaar meremiinide laoks, Pakri saared aga olid kasutusel polügoonidena sõjalennuväe jaoks. Praegu elab kõige rohkem inimesi (umbes sadakond) Viimsi poolsaarelt 9 kilomeetri kaugusel Prangli saarel. Saare tähtsamad vaatamisväärsused on: puidust kirik, muuseum, maagaasi allikas, laeva Eestirand mälestusmärk ning maastikukaitseala. Vaatamata sellele, et Aegna saar, elanikkonnaga pisut üle 10 inimese, asub mandrilt 14 kilomeetri kaugusel, kuulub see administratiivselt Tallinna haldusalasse. Regulaarne laevaühendus Aegna ja pealinna vahel toimub vaid suveperioodil. Sõjaajaloo huvilised leiavad Aegna saarelt rohkesti objekte, sh ka rannakaitsepatareid. Saare vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ka jääajast pärinevad rändrahnud. Kümnendik neist on ümbermõõduga üle 18 m. Aegna kivikülvi vahetuses läheduses asub vana kalmistu. Roostetanud hauaristidelt võib veel lugeda ees- ja perekonnanimesid, piiblitsitaate ja daatumeid valdavalt XIX sajandi lõpust.

Eesti esimene marjaveinitalu kutsub nautima omamaist kvaliteetveini ning tutvuma kauni looduse ning rikkaliku ajalooga. Veinivilla perenaine on diplomeeritud sommeljee ja ajakirjanik Tiina Kuuler, kes jagab lahkesti oma kogemusi Eesti marjadest, viljadest ja õitest veini tegemisel. Veinivilla pakub aasta ringi võimalusi meeldivaks ajaveetmiseks koos degusteerimisega terrassil otse Valgejõe kaldal või maakõrtsilikus kaminasaalis. Gruppide suurus on kuni 40 inimest. Valgejõe Veinivilla avatud ainult ettetellimisel. Valgejõe talu, Valgejõe küla, Kuusalu vald. GPS: 59°28'4''N, 25°47'13''E +372 508 7222, info@veinivilla.ee, www.veinivilla.ee

Varjatud pärlid Riisipere mõis Riisipere mõis on suurejooneline klassitsistliku mõisaarhitektuuri saavutus, kuid viimaste aastakümnete jooksul on see saanud tõsiseid vihma- ja tuulekahjustusi. Praegu on mõis eravalduses ning külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Kernu kadakas Kernu koolimaja hoovis kasvab looduskaitsealune kadakas, mille tüvi moodustub seitsmest üksteise ümber keeratud väiksemast tüvest. Puu vanus on umbes 300 aastat. Muistendi järgi olevat puu Põhjasõja ajal istutanud Rootsi kuningas Karl XII, kelle laager olevat asunud Kernus. Samuti on levinud kõnekäänd, et kui kadakas kuivab, siis „Rootsi aeg“ tuleb jälle Eestimaale tagasi. Kernu kadakas kuivas viis aastat tagasi. Keila Mihkli kirik Huvi pakuvad pseudogooti stiilis torn, renessanslikud ja baroksed kunstiesemed, sh altarisein ja kateeder ning kirikuaias asuvad hauakabelid ja rõngasristid.

• Augustis aastal 1991 muutus Tallinna teletorn üheks Eesti iseseisvuse taastumise sümboliks. 19. augustil toimus Moskvas riigipöördekatse eesmärgiga peatada Nõukogude Liidu lagunemine. Venemaalt saadeti Eestisse lisaüksused, et võim enda kätte võtta. 20. augusti hilisõhtul 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu välja Eesti riikliku iseseisvuse. Järgmisel hommikul oli soomustehnikaga üksus saadetud vallutama Eesti peamist kommunikatsioonikeskust ehk teletorni. Riigipöördekatse ebaõnnestus ning õhtuks võtsid tankid suuna Pihkva poole.

Treppoja joastik Treppoja joastik koosneb üheksast väikesest astmestikust. Joastikku saab nautida igal aastaajal, kuna vett on siin aasta ringi piisavalt. Külastajate jaoks on ehitatud mugav jalakäijasild.

• Tallinnas Harjumäel asub Balti keti mälestuskivi. Augustis 1989 ulatasid Leedu, Läti ja Eesti elanikud üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. Balti ketiga meenutati 50 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamisest, mis avas Nõukogude Liidule tee Balti riikide saatuse muutmiseks. Leedu skulptori Gitenis Umbrasase loodud mälestuskivile kinnitatud plaadil on kujutatud jalajäljed, mis sümboliseerivad Balti ketist osavõtjate jälgi ajaloos. Samasugused mälestuskivid on ka Riias ja Vilniuses.

• Juulis 2017 avas Turba alevikus (46 kilomeetrit Tallinnast) uksed Mootorispordi muuseum, kus kõikidele huvilistele pakutakse võimalust näha nõukogudeaegseid võidusõidumasinaid. Muuseumi teeb eriliseks nii selle rikkalik kooslus kui ka asukoht (endises elektrijaamas). Suuremat osa autodest ja mootorratastest saab muuseumis oma käega katsuda ja nende sisse istuda. • Tallinna ehitatava T1 kaubanduskeskuse katusele kavandatakse Põhjaja Ida-Euroopa kõrgeimat vaateratast, mis tõstab huvilised 120 meetri kõrgusele. • Veebruaris 2018, pärast mahukaid projekteerimis- ja ehitustöid, mis kestsid peaaegu 10 aastat, avas taastatud Kehra jaamahoones uksed vabadussõja murdelahingute muuseum. • Kevadest 2017 on külastajatele taas avatud Suurupi tuletorn. Paekivist silindrikujuline tuletorn rajati 1760, et laevadel oleks võimalik Naissaare ja Suurupi vahele tormivarju minna. Nõukogude ajal oli Suurupi majakas suletud objekt, kuna sealt ülevalt võis kiigata sõjaväeossa. Suurupi tuletorn kuulub maailma saja ajaloolise kaitsealuse tuletorni hulka.

Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada 8,5-kilomeetrine matkarada saab alguse Metsanurme külamuuseumi juures ja kulgeb mööda teid ning Keila jõe äärt Üksnurme mõisani. Kostivere karstiala Kostivere on Harju maakonna suurim karstiala. Siin asuvad huvitavad karstivormid – nišid, koopad, süvendid. Muistsete legendide põhjal on nende koobaste tekkimisele kurivaim ise kaasa aidanud.

Harjumaa

Mis on Harjumaal uut?

EV 100 olulist ajaloost

Долгожданный Мир Kauaoodatud белого медведя открыт в jääkarumaailm on avatud! Таллиннском зоопарке! Põhjaväravворота Северные Paldiski mnt. mnt 145 145

Läbi suurte akende saad jälgida jääkarude tegemisi nii maal kui vees. Sul on võimalus näha neid lähemalt kui kunagi varem.

Harjumaa

Loomaaed on avatud iga päev! TALLINN ZOO

Põhjavärav Paldiski mnt. 145, Tallinn www.tallinnzoo.ee

EESTI TULETÕRJEMUUSEUM Püsiväljapanek tutvustab Eesti tuletõrje ajalugu ammumöödunud aegadest kuni lähiminevikuni. Antakse ülevaade tuletõrjekorraldusest ja tuletõrjeorganisatsioonide arengust, tulekahjude tekkepõhjustest ja ränkadest tagajärgedest ning tulekahju ärahoidmise abinõudest. Võimalik on külastada ka tuletõrjetehnika väljapanekut Sakus. Külastused palume kokku leppida telefonil +372 5302 8404 Raua tn 2, Tallinn. GPS: 59° 26’ 7” N, 24° 45’ 51” E muuseum@rescue.ee; www.tuletorjemuuseum.ee

VIIMSI VABAÕHUMUUSEUM Vabaõhumuuseumi moodustab ajalooline rannatalu, mis asub otse mererannal lummava vaatega Tallinna siluetile. Ajaloosõbrad leiavad siit ehedaid ajaloolisi hooneid, paate ja põnevaid lugusid. Romantikud leiavad ideaalse keskkonna, kus nautida merd ja erakordset vaadet. Lapsed saavad joosta, kiikuda ja avastada killukest maaelu määgivate lammaste ja tärkava viljaga. Tere tulemast! Muuseumi tee 1, Pringi küla, Viimsi vald. GPS: 59° 31' 16" N, 24° 48' 29" E +372 606 6952; info@rannarahvamuuseum.ee; www.rannarahvamuuseum.ee

TALLINNA LINNAMUUSEUM KUTSUB. TULE AVASTA VANALINNA JA KADRIORGU! LINNAMUUSEUM Vene 17, T–P 10.30–18.00 FOTOMUUSEUM Raekoja 4/6, K–E 10.30-18.00 PEETER I MAJA Mäekalda 2, T–P 10.00-18.00 TALLINNA VENE MUUSEUM Pikk 29 a, T–P 10.00-18.00

font on Calibri www.linnamuuseum.ee sinine 100 - 45 - 0 - 18

helesinine 33 - 15 - 0 - 6 pruun 30 - 56 - 100 - 37

MIIAMILLA LASTEMUUSEUMID Kalamajas Kotzebue 16, K–P 10.30–18.00 Kadriorus Koidula 21c, T–P kell 12.00–18.00

Harjumaa

KIEK IN DE KÖK & LINNAKINDLUSTUSED NEITSITORNI KOHVIKMUUSEUM Komandandi tee 2/Lühike jalg 9a, E–P 10.00–17.30

TÕUSE TAEVASSE!

TELETORN

5 põhjust, miks külastada Põhja-Euroopa kõrgeimat vaateplatvormi Kõik eestlased teavad, et meie teletorn on väga kõrge ja uhke, kuid kas kõik meist on täpsemalt kursis, miks võiks torni lähemal ajal külastada?

Unustamatu vaade Eesti kõrgeimalt ehitiselt!

Teletornis on Põhja-Euroopa kõrgeim avatud vaateplatvorm – see on elamus, mida peab ise kogema, nägema ning mida tõenäoliselt ei unusta kunagi. 175 meetri kõrguselt vaadates on iidne Tallinn ja sillerdav Läänemeri justkui peopesal. Hea ilmaga näeb isegi Soome pealinna Helsingi tulesid. 314-meetrine Tallinna Teletorn on Eesti kõrgeim ehitis. Peale selle ka moodne vaateplatvorm, sisukas näituseruum ja elamuskeskus. Tallinna Teletorni 21. korruse panoraamvaatega püsinäituse saalis on kõrguseotsijatele põrandasse ehitatud põrandaaknad, millest paistab 170 m tühjust.

Torni ajalooline tähendus ja näitus

Tallinna Teletorn on Eesti iseseisvuse taastamise sümbol. 20. augustil 1991, vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21. augusti varahommikul tegid Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabus torni kaitsma. Teletorni 2. korrusel on ekraanidel avatud interaktiivne ajaloonäitus. Igal aastal, 20. augustil toimub Teletorni õuel perepäev, millest on kujunenud populaarseim iseseisvumise taastamise tähistamisega seotud avalik sündmus.

Linna parima vaatega kohvik-restoran ja tipptasemel kokakunst

22. korruse kohvik-restoranist avaneb kaunis vaade Tallinnale ja kaugemalegi. Sisekujunduses on tunda veidi retrohõngu 80. aastatest, kui teletorn ehitati. Menüü toetub aga pigem kaasaegsetele toidutrendidele. Pakutakse värskest hooajalisest toorainest valmistatud roogasid, mida võib iseloomustada sõnadega – lihtne, toitev ja värviline. Restorani peakokk on Mihkel Kalbus.

NÄITUSED JA ATRAKTSIOONID: E-P 10–19 KOHVIK-RESTORAN: P-N 10-21 ja R-L 10-23 PILETID: pilet.teletorn.ee

9 км 10 €

34a, 38, 49

Ekstreemne kõnd justkui kuristiku serval

Teletornis on avatud ekstreemne ja ainulaadne atraktsioon servakõnd, mis toimub 175 meetri kõrguse vaateplatvormi serval! Turvarakmetega kinnitatult saab teha täisringi ümber torni korraga kuni neli inimest. Elamust on võimalik nautida kuni 30 minutit.

Populaarne ja humoorikas näitus

Sel suvel avatakse taas teletorni sissepääsutunnelis eelmisel aastal ülipopulaarseks saanud näitus "Banaane ei ole. Ajareis nõukogude argipäeva". Näitus on humoorikas pilguheit ajaperioodi, mille üle saame täna vabalt muiata. Need, kes mäletavad, võivad meenutada toonast absurdsust ja saavad rääkida sellest lastelegi. Tere tulemast Teletorni!

meremuuseum.ee

Laevade paraad Lennusadamas!

allinnas Lennusadama angaarides asub Eesti Meremuuseumi üks püsiekspositsioone eesotsas allveelaev Lembituga. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks avas muuseum Lennusadamas ajutise näituse „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918–2018“, mis räägib saja laeva lood. Rikkalik näitus esemete ja ehtsate laevadega Igale aastale sajast on leitud üks laev, mis on seotud Eesti ajaloos või tänapäeval toimunud mõne olulise sündmusega. Laevade hulgas on purjelaevu, aurikuid, sõjalaevu ja mootorlaevu. Laevalood on esitatud sõnas, pildis, helis, videos ja esemetes. Välja on pandud üle 130 eseme ning 42 laevamudelit, sh haruldasi metallist mudeleid. Külastajad näevad spetsiaalselt näituse jaoks filmitud videolugusid ja unikaalseid arhiivikaadreid. Seda kõike toetab efektne keskkond ja valgusmäng. Kirevad laevalood minevikust ja tänapäevast

Eesti laevalugu on rikas. Näitusele valitud laevade seas on Eesti lipu üle ekvaatori viinud laevu, nii miinide panemiseks kui ka sõja eest põgenemiseks kasutatud laevu, ajastumärgina tehasemõõtu kalalaevu, Eesti saja aarde hulka valitud kalepurjekas ja Läänemere moodsaim reisilaev Megastar. Mõned näituse laevalood räägivad rekorditest: kõige vanem, suurem või hoopis esimene. Laevahukud on seotud aga sõja, tormi või koguni tahtliku põhjalaskmisega – kindlustuspettuseks

või näiteks muuli ehituseks. Oma koha on näitusel leidnud ka valge laev – sadamasse oodatud, kuid tulemata jäänud laev ehk 1950. aastatest Eesti kultuurilukku jäädvustunud kujund okupatsioonist pääsemise lootusest. Mitut näitusel kajastatud laeva on võimalik Lennusadamas kai ääres või kai peal ka näha. Näiteks Eesti vanimat siiani seilavat purjelaeva Hoppet, jäämurdjat Suur Tõll, meremuuseumi uurimislaeva Mare ja mitut sõjalaeva. Näitust saadab esinduslik raamat-album Kõik saja aasta laevalood on kajastatud väljaandes „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades“, mis on mereasjatundjatelt kiidusõnu pälvinud. Rikkalike fotodega illustreeritud esinduslik kõvakaaneline raamat-album on väärikas kingitus igale merekultuuri austajale. Raamat ja Lennusadamas toimuv näitus on ühtlasi kummardus noil tähenduslikel laevadel töötanud, teeninud, õppinud või reisinud inimestele. Aga loomulikult ka neile, kes jäid ega tulnud kunagi tagasi. Näitus „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918–2018“ jääb avatuks 13. jaanuarini 2019. Näituseperioodi jääb hulgaliselt põnevaid sündmusi ja kohtumisi muuseumis, millega saab end kursis hoida kodulehe, uudiskirja või sotsiaalmeedia vahendusel.

Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla! Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõevulinast

• proovida kätt forellipüügis • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke • nautida elavat tuld ja kaminasooja

Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks. Soovi korral saate veski reserveerida kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest.

Paldiski maantee 351, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist. GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 info@hyyruveski.ee; www.hyyruveski.ee

Valkla Forell Valkla Forell on rajatud 1999. aasta suvel looduskauni Valkla jõe äärde. • Meie eesmärgiks on pakkuda meelelahutuslikku kalapüüki aastaringselt. Pakume Teile maitsvaid roogasid Teie enda püütud kaladest. • Lapsed saavad lõbusalt aega veeta väikesel mänguväljakul, kus põnevust pakuvad kiiged ja liivakast. • Meil saab pidada sünnipäevi, pulmi, firma suve-/talvepäevi jne. Suurema seltskonna puhul broneerige laud. Meil on võimalus reserveerida kogu territoorium. • Kõigest 1,5 km kaugusel meist laiuvad imeilusad Valkla ja Salmistu liivarannad. Kalapüük on tehtud Teile võimalikult lihtsaks: kõik vajaminevad vahendid on meie poolt ning maitsva roa valmistavad Teile meie kalakokad! Vastavalt Teie soovidele kas küpsetame, soolame või grillime kala.

Lisaks 50 kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida õue territooriumil: selleks oleme ehitanud toredad varjualused, kuhu mahub korraga istuma ca 5–20 inimest. NB! OLEME AVATUD AASTARINGSELT! Suvel avatud 12:00-22:00. Kalapüük kuni 21:00

Valkla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E +372 607 3231; +372 505 0043 valklakala@hot.ee; www.valklaforell.ee

RÄTSEPA TURISMITALU Parim paik, kus veeta mõnus päev või nädal, pidada pulmi, suve- ja talvepäevi või sünnipäeva. Siin elavad paabulinnud, jaanalinnupere, kängurud, lambad ja kaks taksikoera. Puhkemajas on kaminasaal 60 inimesele, köök, puuküttega Soome saun. Majutus 22 pidulisele. Pakume ka toitlustust. Õues köetav kümblustünn, tiik, grillimispaik, palliplats, kiiged, batuut jpm. Sõida Keilast Vasalemma poole. Pärast Vasalemmat suundu Harju-Ristile. Enne kirikut teeviit vasakule(Pae 3km). Rätsepa talu sildi juurest paremale! GPS: 59° 13’ 37’’N, 23° 59’ 50’’ E +372 5330 8342; +372 529 9848; info@ratsepa.ee; www.ratsepa.ee

NELIJÄRVE PUHKEKESKUS WiFi

Nelijärve 4, Anija vald. GPS: 59° 15’ 60” N, 25° 38’ 59” E +372 5646 7750. myyk@nelijarve.ee; www.nelijarve.ee WiFi

WiFi Каноэ

Paadid • vesirattad • jalgrattad • suusad • uisud jne.

Harjumaa

Nelijärve asub Aegviidu lähedal looduskaunis kohas järve kaldal, Tallinnast 60 km kaugusel. MaWiFi Pääsu Villa, järvemaja, rannamaja, puhkemajad, saunad, jutuskohti on kokku 278. Romantiline toitlustamine, 11 erineva suurusega saali. Puhkekeskus on sobilik perepuhkuseks, seminaride, koolituste, pulmade, firmapidude ning suve- ja talvepäevade korraldamiseks aastaringselt.

Narva linnus

•Т urismiinfokeskus Jõhvis: Rakvere 13a, Jõhvi. Tel: +372 337 0568

•T urismiinfokeskus Narvas: Peetri plats 3. Tel: +372 359 9137

KONTRASTNE

Industriaalromantika

Aastal 2013 tunnistati Kiviõli seikluskeskus Eesti parimaks turismiobjektiks. Kui varem oli keskus populaarne suusatajate ja mootorratturite jaoks, siis pärast uue ehitusetapi lõppu (planeeritult 2018. aasta juunis) avatakse atraktsioone ka lastega perede jaoks. Uute objektide seas täiendavad seikluskeskust: tuleohutuse akadeemia, kaevandusekskavaator, liikluslinnak ja suvine tubing rada koos tõstukiga, mänguväljakud ning rattarajad. Piirkonna turismimagnetite sekka kuuluvad ka: • Aidu karjäär, mis on kõige populaarsem koht maasturitega sõitmiseks, veematkade korraldamiseks. • Kohtla-Nõmme kaevanduspark, kus on võimalik minna maa alla ja näha töötajate töötingimusi, lõhkeaineladu, sõita kaevandustehnikaga ja tutvuda maavarade kaevandamise tehnoloogiatega. Huvilised saavad ringi jalutada ka endise karjääri territooriumil, näha sorteerimiskompleksi ja põlevkivi lademeid, otsida fossiile ja ronida vaatetorni.

Nõukogude arhitektuur

Lisaks Sillamäele, kus nõukogude ajal toodeti uraani, oli suletud ka Paldiski linn. Sillamäed ei olnud kaardil ja sellesse sisenemine oli lubatud vaid eriloa alusel. Hoolimata sellest, et Sillamäe sai linnaõiguse vaid 60 aastat tagasi, on sellel rikkalik ajalugu. Siin asuvat trahterit mainiti esimest korda juba 16. sajandi algul. Sillamäed läbis oluline kaubatee Narvani ja 19. sajandi teisel poolel oli tegemist populaarse kuurordiga: teiste seas puhkasid siin ka kunstnik Nikolai Dubovski, teadlane Ivan Pavlov ja helilooja Pjotr Tšaikovski.

Turismimagnetid: • Narva linnus • Narva promenaad • Viktoria bastioni kasematid • Kuremäe klooster • Kurtna järved • Kiviõli seikluspark • Ontika pank • Valaste juga • Purtse kindlus • Sinimäed • Toila-Oru park • Kukruse polaarmõis • Selisoo matkarada 5 fakti Ida-Virumaa kohta: • Eesti pikim mererannik (14 km) asub Narva-Jõesuus • Ontika pank on kogu Balti pankranniku kõrgeim punkt • Baltikumi kõrgeim tehismägi asub Kiviõlis • Kurtna järved – Eesti suurim järvestik • Pühtitsa klooster – ainus toimiv nunnaklooster Baltikumis

Ida-Virumaa

da-Virumaad võib õigusega pidada riigi kõige mitmekesisemaks maakonnaks. Sellel on meie majanduses suur roll, sest just siin toodetakse enamik Eestis tarbitavast elektrist. Suuremahuline tootmine ja väljakaevamised on jätnud maakonna maastikule oma jälje, kuid hoolimata sellest on Ida-Virumaa oma looduslike rikkuste poolest kuulus.

IDA-VIRUMAA

Kiviõli seikluspark

Kreenholmi manufaktuur foto: Heidi Tooming Tänapäeval on Sillamäe unikaalne peamiselt oma arhitektuuri tõttu. Nõukogude ajal ehitati hooned asendiplaani alusel ja peamiselt stalinistliku neoklassitsismi stiilis. Sellel perioodil ehitatud arhitektuuriansambel on säilinud niivõrd terviklikult, et seda võib tõsimeeli pidada linna peamiseks turismimagnetiks. Sarnane hoonestus kaunistab ka teist Ida-Virumaa tööstuslinna, Kohtla-Järvet, mis ilmus kaardile põlevkivivarude tõttu. Stalinistliku arhitektuuri jälgi on võimalik näha ka maakonna teistes asulates: Sompas, Ahtmes, Jõhvis, Kukrusel. Paljud nõukogude ajast pärinevad hooned on arhitektuurimälestistena muinsuskaitse all.

Ida-Virumaa

Veeavarused

Ida-Virumaa omapäraks on pikim mererand ja paarikümne kilomeetri pikkune Peipsi järve rannik. Narva-Jõesuu pälvis ametliku kuurortlinna staatuse 19. sajandi lõpus. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist langes koha külastatavus oluliselt, kuid viimasel ajal on linn oma varasema mõjukuse taastanud. Nüüd külastatakse linna taas, et kasutada nii ravi kui ka spaateenuseid. Samuti planeeritakse veepargi ehitamist. Populaarseks puhkusesihtkohaks on ka Toila, mis ei ole Narva-Jõesuust kaugel. Seal tegutseb kuulus spaahotell ning asub ilus park. Tänu sellele, et Toila alevik asub merepinnast kõrgemal, on seal õhk kuivem ja tervisele kasulikum. Tartu Ülikooli professorid juhtisid sellele tähelepanu juba 19. sajandil ja nimetasid Toilat õhukuurordiks. Teistlaadi muljeid pakub puhkusepiirkond Peipsi järve

Kuremäe Pühtitsa klooster põhjakaldal, mis ulatub Tammispäält Vasknarvani. Puhkajaid ootavad Järvevälja ja Smolnitsa luited, samuti ka kuulsad laulvad liivad, mis kinnitavad järvevee puhtust. Luited vahelduvad rabadega ning jõgede rohkus meelitab matkahuvilisi. Tänu Kurtna järvestikule on see puhkusepiirkond Eesti kõige järvederohkem. Lisaks Kauksi telkimisalale ja järveäärsetele luidetele soovitab RMK külastada Kotka õpperada, mis päädib Rüütli rabasaarel. Külastamist väärib ka Selisoo loodusrada.

Pühad kohad

Ida-Virumaa keskosa kaunistab 1891. aastal asutatud, kuulus nii Eestis kui ka välismaal – Kuremäe klooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on tänapäeval tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Lisaks nunnakloostrile endale on külastamist väärt kogu ümbruskond. Nõukogude ajal oli Vasknarvas asuv klooster samuti usklike seas kuulus. On öeldud, et kloostriülem, isa Vassili, ajas deemoneid inimestest välja ning sellepärast tuli rahvas sellesse väikesesse külla kloostrisse abi paluma kogu NSV liidust. Vasknarva ajalooline nimi on Sõrenets. Legendi kohaselt külastas küla 10. sajandil vürstinna Olga. Kohalikud elanikud kinkisid talle sirelikimbu ja väidetavalt sellest pärinebki küla nimi (sirel on vene keeles: сирень). Nüüd külastavad turistid peamiselt ordukindluse (ordulinnuse) varemeid Narva jõe kaldal, kuid ka kirikul on kogukonna elus oluline roll.

Varjatud pärlid: Poruni matkarada Rada asub Puhatu maastikukaitseala territooriumil. Poruni jõe kallast mööda viib rada Narva jõeni ning tutvustab lammimetsa. Talvel saab seda matkarada läbida suusatades või liikudes räätsadega. Pühtitsa kloostri Eelija erakla Vasknarva esimene puukirik ehitati 19. sajandi algul. Uus kirik valmis aastatel 1867–1873. Teise maailmasõja ajal sai klooster tugevalt viga. Vasknarvas viibides heitke pilk peale ordulinnuse varemetele Narva jõe maalilisel kaldal.

• Teise maailmasõja ajal lõppesid Sinimägedes enneaegselt paljude sõdurite elud. Neid traagilisi sündmusi meenutavad nüüd arvukad sõjamonumendid ja objektid. Meenutatakse nii nõukogude lendureid ja teisi sõjaväelasi, 20. eesti deviisi, kui ka sealkandis tegutsenud koonduslaagri ohvreid. Narva jõe ja Sinimägede veristest lahingutest pajatab Vaivara Sinimägede muuseum.

Kreenholmi manufaktuur Ekskursioone suursuguses kompleksis korraldab Narva muuseum. Lisaks vanadele hoonetele on võimalik näha ka vabriku territooriumil asuvaid jugasid. Rannapungerja tuletorn See 1937. aastal ehitatud tuletorn on maakonna ainus töötav majakas, millest avaneb kaunis vaade Peipsi järvele ja rannamaastikule. Igal suvel toimub tuletorni lähedal traditsiooniline kontsert, kus osalevad ka kuulsad Eesti artistid. Iisaku vaatetorn Iisaku mäel, mis on Uljaste oosi järel Ida-Viru maakonnas kõrguselt teine looduslik koht, asub 28 m kõrgune vaatetorn, kust selge ilmaga paistavad isegi Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv.

Mis on Ida-Virumaal uut? • Sillamäel sai valmis ühe linna atraktiivsema tänava, Mere puiestee rekonstrueerimine. Järgmine samm on promenaadi ehitamine. See peaks valmima 2020. aasta lõpus. • Detsembris 2017 algas Narvas uue Vaba Lava teatrikeskuse ehitus. Hoone valmib kunagise Baltijetsi sõjatehase asukohale aadressil Linda 2. Hoones saab olema black-box tüüpi teatrisaal enam kui 220 vaatajakohaga. Samuti hakkavad hoones asuma Eesti Rahvusringhäälingu stuudiod, kohalik lasteteater Ilmarine, kontorid, kohvikud ja galerii. Plaani põhjal valmib keskus novembris 2018. • Novembris 2017 avati Narvas Kreenholmi piirkonnas pärast renoveerimist Eesti-Vene piiripunkt „Narva-2“. Piiripunkt toimib vaid nende Eesti ja Venemaa elanike jaoks, kes ületavad piiri jalgsi ja deklareerimist vajavate kaupadeta. • Riigiettevõte Elron pani Tallinn-Narva liinil käima kiirrongi. Reisile kulub 2 tundi ja 15 minutit. Muu hulgas peatub rong Kiviõlis ja Jõhvis.

Ida-Virumaa

• 20. sajandi algul jõi tuntud suurkaupmees Grigori Jelissejev kohvi oma luksusliku lossi verandal Oru pargis. Revolutsiooni esimestel aastatel emigreerus ta Pariisi. Aastal 1934 ostsid Eesti tööstusringkonnad lossikompleksi välja ja kinkisid selle Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Päts ise oli aga väga raske saatusega mees (suri 1956. aastal psühhiaatriakliinikus Buraševo alevikus, Kalinini oblastis, Venemaal).

EV 100 olulist ajaloost

Sillamäe „stalinistlik“ arhitektuur Sillamäe arhitektuuriline omapära väljendub kõige silmapaistvamalt linna südames: stalinistlike majadega tänavate, kultuurikeskuse ja mereni viiva kivitrepi näol. Selline harukordne arhitektuuriansambel on harvaesinev, leitav vaid endistes Venemaa suletud linnades.

Sillamäe

- värskete meretuulte linn

Sillamäe on vaatamata kiirele tööstuse arengule väga roheline,, puhas ja romantiline linn Tule meile külla! foto: Anton Makarjev

Sillamäel ei ole käinud enamik eestimaalastest, sest see linn oli Eesti nõukogude-aegne keelatud linn. Nüüd avatud ning avastatav. Siin on veel tollast õhustikku, millesse julgelt ja kirkalt löövad sisse uue, euroopaliku kultuuriajastu värvi- ja kõlaakordid. Sillamäe Mere puiestee

2017. aastal rekonstrueeriti Sillamäel üks oma „pärlitest“ ja kõige väärikamatest tänavatest – Mere puiestee. Sillamäe avanes elanikele ja külalistele täiesti uuenenud Mere puiestee näol koos laia allee, ajalooliste elementide, uute objektide ja mugava ligipääsuga merele. www.sillamae.ee

Sillamäe Kultuurikeskus / Kesk tn 24

Kultuurikeskuses korraldatakse enamik linna kontsertidest ja üritustest. Hoone on tunnustatud arhitektuurimälestiseks, kus on nii sees kui väljas säilinud täiuslik arhitektuur eelmise sajandi 40.-50. aastate stiilis. E-R 08.00-17.00. Nädalavahetustel kokkuleppel +372 687 5034, sillamae.kultuur@gmail.com www.kultuurikeskus-sillamae.ee

/ Kajaka tn 17a

Sillamäe spordikompleks “Kalev” / Kesk tn 30 4

Ujula, hostel, jõusaal, saun, kergejõustikumaneež, fitness-saal, konverentsisaal www.sillamaesk.eu

www.sillamae.ee

SillamaeLinn

Tähtsündmused 2018. aastal 10. juuni 2018

www.jazztime.ee

Ida-Virumaa

Rahvusvaheline jazz festival „Jazz Time Fest“

29. juuni – 1. juuli 2018

Sillamäe linnaja merepäevad 2018 www.sillamae.ee

Sillamäe Muuseum

Ida-Viru "Parimat uut seiklust 2017" saab endale osta Sillamäe Muuseumist, ning seda saab kasutada igal ajal ja iga ilmaga. Seiklus on üks parimatest viisidest tutvuda Sillamäe varjatud ajalooliste kohtadega ja Sillamäe ajaloolise linnakeskusega. Lisaks on meil mitmeid teisi teemaatilisi otsingumänge üle linna. T-R 10.00-18.00, L 10.00-16.00 www.sillamae-muuseum.ee

IISAKU KIHELKONNA MUUSEUM

„Kus saavad üheaegselt kokku kiviaeg, 20. sajandi talupojad, metsik loodus, koolmeistrid ja rikkalik pärandkultuur? See kõik on leitav Iisaku Kihelkonna Muuseumist. Siit algab salapära – avastamiseks Teile“

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjale. Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13. sajandist pärinevatest inimluustikest ja vadjapärastest ehetest. Tutvustatakse Iisakumaa poluvernikute traditsioonide, 20. sajandi talupojakultuuri ning Alutaguse loodust. Lisaks püsiekspositsioonidele on muuseumis aasta jooksul 5-6 ajutist näitust. Pakume ettetellimisel hariduslikke programme, mis on seotud Eesti rahvakalendri tähtpäevadega ja vanade rahvakommetega, mis on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Igal aastal juunis on traditsiooniline külalaat, sel aastal 10. juunil 2018 Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige unikaalsemas maakonnas – Ida-Virumaal. Asume 30 km kaugusel Jõhvist ja 100 km kaugusel Tartust. 1.06 kuni 31.08: E-R 10-17, L10-15, P suletud; 1.09 kuni 31.05: E-R 9-16, L-P suletud

Tartu mnt. 58, Iisaku. GPS: 59o 5´48´´ N, 27o 18´47´´E

+372 339 3036; +372 5344 8738 info@iisakumuuseum.ee www.iisakumuuseum.ee

N SAU TOITLUSTUS

MAJUTUS

Eesti sügavaim elamus Allmaamuuseum ja Rikastusvabrik on Eesti Kaevandusmuuseumi ligitõmbavaim ja põnevaim atraktsiooni, mille moodustavad endised kaevanduskäigud kogupikkusega 1 kilomeeter. Sõidetakse tõelise maa-aluse kaevuriterongiga ja tutvutakse mitmesuguse maa-aluse tehnikaga. Külastajatel on võimalik tellida endale maitsev kaevurilõuna ja nautida seda tõelises maa-aluses kaevurisööklas. Rikastusvabrikus saab vaadata interaktiivseid väljapanekuid, lugeda ja kuulata lugusid. Koostöös meie partneritega on võimalik tellida karjäärisafarit ja seiklusmatku. NB! Maa-aluseks külastuseks vajalik broneering juuni–august E–P 11–18 • september–mai T–L 11–17 Info ja ettetellimine +372 332 4017 info@kaevandusmuuseum.ee • kaevandusmuuseum.ee Jaama tänav 100, Kohtla-Nõmme, Ida-Virumaa

RECOMMENDED RECOMMENDED

Lääne 1B, Jõhvi • +372 337 5750 • info@mimino.ee • www.mimino.ee

T-N: 11:30-21:00

11:30-22:00 P: 12:00-18:00

R-L:

GruusiaTrahterMimino

Tulge nautima ehtsaid Gruusia maitseid Jõhvis!

www.puhkuseestis.ee

2018 2018

www.puhkuseestis.ee

2018 suuremad suvesündmused NARVA LINNUS JA PÕHJAÕU Euroopa Liidu idapiiril Narva jõe kaldal asuvas rohkem kui 700-aastases Narva linnuses on viimast suve avatud vana püsiekspositsioon Narva linna ajaloost, juba 2019. juunis avatakse uus interaktiivne püsinäitus linnuste ajaloost. 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist avaneb vaade Narvale ja Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele. 19. maist 26. augustini tegutseb Narva linnuse põhjahoovis 17. sajandi käsitööliste ajalookeskus Põhjaõu.

KREENHOLMI EKSKURSIOONID Igal pühapäeval kell 12 teeb Narva Muuseum ekskursioone 160-aastase Kreenholmi manufaktuuri territooriumil. KUNSTIGALERII Narva Muuseumi kunstikollektsiooni näeb kunstigaleriis, mis asub 18. sajandil ehitatud püssirohuaidas (Vestervalli 21).

AVATUD 10-18 • +372 359 9230 • Peterburi tee 2, Narva • www.narvamuuseum.ee

30.juunist – 1. juulini III Narva Keskaja Festival Narva linnuses taaselustub aasta 1346 – rüütliturniirid ja mõõgaheitlused, keskaegsed ballaadid ja tantsud, avatud on rüütlite telklinnak ja meistrikursused. 10. – 12. august Ajaloofestival Narva Lahing Ajaloofestivalil Narva Lahing kostab taas Põhjasõja lahingukära, lisaks toimuvad vanamuusikaüritused ja rändnäitlejate teatrietendused.

Ida-Virumaa

Külasta ka Narva muuseumi restorani Rondeel!

TOKKO FASHION

,,----..�.,.--

GOLOTll'IE:

MU�TANG FAS HJO N

, �EwYo1KER

S rr1antan

LINDCX

RESERVED

M O H I T 0

s.nsay

'rJJ/NSKING

1) denim dream

�house ,':I � �

APOLLO

Olete alati oodatud 1

Ida-Virumaa

Teie kasutuses on parimad kaubad, teenused ja meelelahutus, sealhulgas: kino, bowling, planetaarium. Erinevad kohvikud ja restoranid. 90 kauplust ja teenindusettevötet. Tasuta parkimine 600 autole ja autopesula.

Poodle ka meie e-keskuses: Astri.ee

e astri.ee/astri-keskus/ IJ /astrikeskus/

½ A-Boutique

ROSME

TOM MY::::a HILFIGER

JUKU�

KidZ� ONEfd

�eccö SELVER MM

UU S

TERE TULEMAST LÜGANUSE VALDA! KOGUPERE ELAMUSPARK

TUHAMÄE HOSTEL 2018 juunis avame oma erakordsel maastikul võimsa kogupere elamuspargi koos 15 spordi- ja vabaajategevusega. Suur rõhk on atraktsioonidel, kus lisaks lapsele on kaasatud ka vanemad õed-vennad ning emad ja isad. Lisaks olemasolevale peamaja kohvikule ja terrassile avame ka õues mitmed puhke- ja toitlustusalad.

Baltikumi kõrgeima tehismäe jalamil asuv modernne puidust kahekorruseline hoone sobib suurepäraselt majutuseks nii spordiharrastajatele kui ka perepuhkuse veetmiseks.

Mäepealse tee 1, Kiviõli +372 5331 7322 • www.seikluskeskus.ee

+372 555 75556 www.tuhamaehostel.com

PURTSE KINDLUS: • Restoran keskaegses rüütlilossis • Purtse Pruulikoja käsitööõllede degustatsioon • Kindluse ajalugu tutvustav ekskursioon gruppidele • Grupitoitlustus • Seminarivõimalus.

RECOMMENDED RECOMMENDED

2018 2018 Purtse küla, Lüganuse vald +372 514 6774 +372 517 4548 www.purtse.ee

Rakvere

•R akvere turismiinfokeskus: Lai 20, Rakvere. Tel +372 324 2734

•K unda turismiinfopunkt: Jaama 11, Kunda. Tel +372 322 2170

•V äike-Maarja turismiinfopunkt: Pikk 3, Väike-Maarja. Tel +372 326 1625

LOODUSKAITSEALUNE

Keskaegne hiilgus ja lühike Pikk tänav

Esimesed märgid inimasustusest pärinevad Kunda Lammasmäelt, kus Kunda kultuuri esindajad elasid 8700 aastat eKr. Sellest kohast alustamegi maakonna tutvustust. Nõukogude ajal olid Kunda linna tunnusjooneks tsemenditolmuga kaetud majad ja tänavad. 1990. aastate alguses oli Kunda tsemenditehas riigi välisõhu saastetasemelt kolmandal kohal. Olukord oli väga kurb. Otseses mõttes hallide linnaajaloo lehekülgedega on võimalik tutvuda Tsemendimuuseumis. Käesolevaks ajaks on Kunda muutunud ilusaks linnaks, mille ümbruses on kaunis liivarand tohutute rahnude ning suursuguste Toolse lossi varemetega. Huvi pakub ka Kunda kiriku väljaspool asuv kirikukell, vana elektrijaam, tsemenditehase varemed, Kunda mõis ning vaateplats vaatega sadamale ja merekaldale. Kundast pooletunnise sõidu kaugusel asub Lääne-Virumaa administratiivkeskus – Rakvere. Linna saabuvaid külastajaid tervitab kõrgendikult võimas tarva kuju. See paigaldati aastal 2002 Rakvere 700. aasta juubeliks ning kuulutati linna sümboliks. Selle kõrval asuvad linnuse varemed, kus turistidele pakutakse maitsta keskaegseid roogasid, proovida vibulaskmist ning külastada piinamiskambrit ja surmasaali. Keskajal, kui Rakvere alles laienes, oli linna peatänavaks Pikk tänav. Selliseks jäi see kuni XX sajandi alguseni: siin asusid pank, poed, restoranid ja hotellid. Praegu on pikkade tänavate nimekirjas Pikk tänav vaid neljandal kohal. Kuid siin on siiamaani palju vaatamisväärseid kohti. Pikal tänaval asuvad kunstisalong, käsitööpoed, galeriid ja kirik.

5 fakti Lääne-Virumaa kohta

• Letipea külas asub Põhja-Euroopa suurim rändrahn. Rahnu ümbermõõt on 49 m, kõrgus 7,6 m. • Saarlastele vastukarva oleva Õ tähe võttis kasutusele eestikeelse aabitsa looja Otto Wilhelm Masing, töötades Viru-Nigulas. • Viitna kõrtsihoone on samalaadsetest kõrtsidest Eestis üks suurim ja vanim. • Lääne-Virumaa on liider teraviljakultuuride kasvatamises. • Pandivere kõrgustikul asuv Porkuni järv on vahepeal ka täiesti kuivaks jäänud. See toimub järve põhjas olevate karstilõhede tõttu.

Lääne-Virumaa

ääne-Viru maakond häälestab vist kõige rohkem loodusmatkadeks ning keskaegse ja mõisaarhitektuuri ajalooga tutvumiseks. Pealinnast ühetunnise autosõidu kauguselt leiab hingerahu ja harmooniat – just sellist mõju avaldab linnaelanikule ühe tuntud turismiobjekti ehk Lahemaa rahvuspargi külastamine.

Turismimagnetid • Rakvere linnus • Käsmu küla • Käsmu Meremuuseum • Sagadi mõis • Vihula mõis • Palmse mõis • Porkuni Paemuuseum • Lahemaa rahvuspark • Toolse lossi varemed • Altja küla • Kiltsi mõis • Vao linnus • Kunda Tsemendimuuseum

LÄÄNE-VIRUMAA

Vihula mõis

Rakvere linnuse torn

Kolmnurk kaunitest mõisatest

Lääne-Virumaa uhkuseks peetakse Lahemaa rahvusparki. Pargis on 20 õppe- ja turismirada, mis moodustavad selle kandi loodus- ja kultuuripärandi. Turistide mugavuseks on paljud kohad varustatud lõkketegemis- ja telkimiskohtadega. Vaatlustornilt on aga võimalik jälgida lindude tegevust või nautida merevaateid. Lahemaa rahvuspargi imekauni loodusega harmoneeruvad kolm kuulsat mõisa: Palmse, Sagadi ja Vihula. Need on justkui kolm õde – küll erinevad, kuid igaühele on ikkagi omane suurejoonelisus, kaunidus ja külalislahkus. Palmse kujutab endast vabaõhumõisa-muuseumi, Sagadi territooriumil töötavad Loodusekool ja Metsamuuseum, Vihula mõisa aga jumaldavad luksuspuhkuse austajad. Lahemaast rääkides on võimatu jätta tähelepanuta unikaalsed kalurikülad. Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt XV sajandil. Altja on tüüpiline

rannaküla, kus majad paiknevad piki ühte külatänavat. Siin saab näha Uustalu ja Toomarahva taastatud rannatalusid, võrgukuure, külastada kiigeplatsi ning maitsta rahvuslikke roogi kohalikus kõrtsis. Samasuguseks külaks on ka Käsmu, mis sai nimeks „Kaptenite küla“, kuna siin töötas merekool ja pea igas peres oli oma kapten või tüürimees. Turismiobjektide hulka kuuluvad Meremuuseum, tuletorn, puitkabel ja kalmistu, kuhu on maetud mitukümmend kaptenit, kes Käsmu kuulsaks tegid. Käsmu kalmistul asub ka üks vabariigi kaunimatest hauamonumentidest, mis on püstitatud aastal 1937 kaugsõidukapteni Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre mälestuseks. Kui tekib soov Lääne-Virumaad maksimaalselt enda jaoks avastada, siis tasub kindlasti pöörata tähelepanu Vao linnusele Väike-Maarjas, Porkuni Paemuuseumile ja Kiltsi mõisale, kus lakkas tuksumast tuntud vene admiral Ivan Krusensterni süda.

RMK SAGADI METSAKESKUSWiFi

Lääne-Virumaa

Kaunist, 18. sajandist pärit Sagadi mõisakompleksi Lääne-Virumaal peetakse kõige mõisalikumaks mõisaks Eestis. Külasta härrastemaja- ja metsamuuseumit, restorani, looduskooli, majutu ja külasta piirkonna teisi lähedal asuvaid WiFi vaatamisväärsusi. Majutus: hotellis 28 tuba, kohti 54; aiamajakese sviit kahele; hostelis 6 tuba, kohti 31 Avatud: aastaringselt WiFi Sagadi küla, Haljala vald. GPS: 59° 32' 13" N, 26° 5' 3" E +372 676 7888; sagadi@rmk.ee; www.sagadi.ee WiFi

WiFi Каноэ

Varjatud pärlid Roela käbimuuseum Muuseum asub renoveeritud käbikuivatis. Pärast 1925. aastal Eestit tabanud männiseemneikaldust asus riigimetsade peavalitsus rajama käbikuivatite võrgustikku. Aastatel 1927–1928 rajati see peamiselt kuuseseemne saamiseks ka Roelasse – toona moodsaimana Eestis. Muuseum on avatud kokkuleppel. Oandu taimetarga rada Taimetarga rada on otsekui looduslik botaanikaaed. Üllatav, kui palju erinevaid taimi mahub ühele kilomeetrile! Sügisel kasvab raja äärde vabaõhu-seenenäitus. Mõnel aastal saab siin näha kuni kuutkümmet liiki seeni.

• Aastal 1937 avati Tapa jaama välisseinal memoriaaltahvel, mis meenutab Tapa vallutamist Eesti Vabariigi soomusrongide poolt 9. jaanuaril 1919. aastal. Pärast Eesti vastuvõtmist Nõukogude Liitu memoriaaltahvel demonteeriti. Tahvel pandi taas oma kohale pärast iseseisvuse taastamist.

Simuna kirik Simuna kiriku ehitusaasta pole täpselt teada, kuid see kuulub koos Tallinna Toomkirikuga Eesti vanimate hulka (13. saj). Sõdades on kirik mitmel korral hävinud ja taas üles ehitatud. Vanast kirikust on säilinud osa kaitseotstarvet täitnud tornist. Eelneva kokkuleppe alusel on turistidel võimalik minna kiriku kellatorni vaateplatvormile. Kunda hüdroelektrijaam Kunda hüdroelektrijaam ehitati aastal 1893 Kunda jõe ürgorgu. Tol ajal oli see Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid. Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. Praegu kuulub Kunda hüdroelektrijaam riikliku kaitse all olevate kultuurimälestusmärkide nimekirja. Turiste meelitab vaade hüdroelektrijaamale ja Kunda jõele.

Mida uut Lääne-Virumaal? • Sel suvel kehastub Sagadi mõisapark romantiliseks 19. sajandi Vene väikemõisaks, sest etendub Vene teatri lavastuses Ivan Turgenevi näitemäng „Kuu aega maal“. See on unikaalne koostööprojekt, millega kaasnevad kaks tõsist juubelit. Nimelt tähistab sel aastal Vene Teater oma 70. hooaega ning kirjandusavalikkus tähistab S. Turgenevi 200. sünniaastat. Lavastust mängitakse vabas õhus juuni jooksul. • Rakverre kavatsetakse ehitada Arvo Pärdi nimeline kontserdimaja. Arvo Pärt on tuntud eesti helilooja, kelle lapsepõlv möödus just selles linnas. Kontserdimaja peaks sulanduma rekonstrueeritud Vabaduse väljaku üldkontseptsiooni. Väljaku arhitektuurset ilmet on plaanis muuta lähiaastatel. • Möödunud aasta novembris ostis Rakvere riigilt välja ning andis „Virumaa muuseumidele“ kasutusele maja, mis kunagi kuulus krahv Gustav Dietrich von Rehbinderile. Majas on avatud püsinäitus, kus eksponeeritakse esemeid muuseumi hoidlatest. Eksponaatide hulka kuuluvad 2700 aastat tagasi valmistatud pronksmõõk, mammutihammas ning muud rariteedid, mida enne Rehbinderi maja avamist eksponeeriti vaid aeg-ajalt.

Lääne-Virumaa

• Aastal 1925 avati Rakveres Koidula tänaval Vabadussõja ausammas. Samba kuuejärgulise betoonist aluse valmistas ehitusmeister Reinhold Veigel ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoffi juhatusel. Pronkskujud valati Itaalias Amandus Adamsoni valmistatud mudelite järgi. 1940. aasta sügisel monument hävitati. Praegu seisab linnas ausamba koopia.

EV 100 olulist ajaloost

Sinijärv Sinijärv asub Väike-Maarja vallas Äntu maastikukaitseala territooriumil. Järv on unikaalne eriliselt sinakasrohelise värvuse ja vee läbipaistvuse poolest. Kauni värvuse annab veele järve põhjas olev hele järvelubi koos ümbritseva loodusega. Piki järve kulgevad matkarajad.

Viitna kõrtsihoone

on samalaadsetest kõrtsidest Eestis üks suurim, vanim ning paremini säilinud.

Viitna kõrts on rahvusrestoran, kus pakutakse ehtsaid Eesti talutoite, aga ka midagi põnevat lääne ja ida toidukultuurist. Kõrts mahutab 120 inimest. Suvel avatud väliterrassile mahub 60 inimest. P-N 11-22 /R-L 11-23 (pidude ajal kauem)

Viitna kõrtsi kõrval on rookatusega kiirtoidu kiosk, kus pakutakse maitsvat Viitna kebabi ja kiirtoitu. Kioski ja bistroo ühine välikohvik mahutab suvel 70 inimest. E-P 8-22 Kõrtsihoone Tallinna-poolses tiivas asub bistroo, mis on avatud E-P 7-20 ning mahutab 45 inimest. Siin asub ka Eesti käsitöö müügilett

Korraldame teile meelejääva sünnipäevapeo või firmaürituse. Samuti pakume ehedate eestimaisete toitudega catering teenust.

Ehtne Eesti kõrts, kus elu käib kui muiste! Viitna küla, Kadrina vald • GPS: 59° 27’ 23” N, 26° 0’ 45” E +372 520 9156 • info@viitna.eu • www.viitna.eu

NB! Kõrtsist 200m kaugusel asub männimetsas liivarannaga ja suurepärase ujumisvõimalusega järv, mille ümbruses on ka palju matkaradu.

Pandivere

Tule Põhja-Eesti kõrgustikku kaema!

Lääne-Virumaa

Tule Põhja-Eesti kõrgustikku kaema!

 Tahad olla looduses nii, et midagi muud sa ei kuule ega näe?  Tahad olla eksinud, et ennast leida?

 Tahad saada jõudu ja nooruslikkust külmast allikaveest?  Tahad leida väega paiga, kus mäed on väed?

Siin on sulle koht, kus sa teist turisti ei näe!

visitpandivere.ee

SUSHI TIGER Sushi Tiger on Rakveres asuv sushirestoran, kus pakume peale sushi ka teisi idamaiseid roogasid: pastad, salatid, supid, desserdid, lastepraed. Meil on suur teede valik ning palju jaapanipärased jooke. Tule naudi kohapeal või telli kaasa! Väikestele sushisõpradele on meil ka lastenurk. Meie maja ees on suur tasuta autoparkla. AVATUD: E-L 10–22, P 12–22 Tallinna tn 12, Rakvere. GPS: 59° 23’ 16” N, 24° 41’ 24” E +372 621 8282; info@sushitiger.ee; www.sushitiger.ee

SLAAVI KÖÖK 12 KUUD Slaavi stiilis restoran Rakvere kesklinnas pakub hubast atmosfääri ning venepärase muusika saatel võib nautida nii Vene köögi roogi kui ka juba tuttavamaid maitseid Euroopa köögist. Ukrainapärased küüslauguleivad, käsitsi valmistatud pelmeenid, borš lehttaina kübara all, potiroad lamba- või veiselihaga, tatrajahust valmistatud pliinid kalamarjaga – on vaid väike valik meie menüüst. Täidame Teie erisoovid sünnipäevade ja muude pidulike koosviibimiste korraldamisel kuni 40 külalisele. E-N: 11.30-20.00; E-R 11.30-14.00 soodsad päevapakkumised! R-L: 11.30-22.00 Lai 11, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 32” E +372 322 2098; info@12kuud.ee; www.12kuud.ee

SARVIK GRILLRESTO JA VIRMA PUBI Grillrestos pakume liha- ja kalahõrgutisi, mida valmistatakse restoranis unikaalses söegrillahjus, otse külaliste silme all. Olete oodatud nautima värskeid grillroogasid! Virma Pubis pakume pubiroogasid ning vürtsikaid elamusi Aasia köögist. Pisematele külalistele on olemas mängunurk. Nädalavahetustel ansamblid elava muusikaga. Ilusa ilmaga avatud suveterrass. Piljardi mängimine hubases saalis muudab aga iga halli ilma lõbusaks. Ootame Teid meie ajaloolisse majja unustamatuid elamusi saama! Tallinna tn 8, Rakvere. GPS: 59° 21' 3" N, 26° 21' 20" E +372 325 5066. www.sarvik.ee; www.virma.ee +372 322 3907

Pikk 3, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E +372 322 3943; +372WiFi 504 0320; info@katariina.ee; www.katariina.ee

WiFi

Katariina külalistemaja pakub hubastWiFi ja kõigi mugavustega majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minuti tee kaugusel kesklinnast. 24 tuba mahutab kuni 54 inimest. Majas asub a la carte restoran-baar Katariina Kelder (nädalavahetusel elav muusika) ja kunstisalong. Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali (30 inimesele). Müügil nii külalistemaja kui restorani kinkekaardid. Tasuta parkimine. WiFi

Lääne-Virumaa

KATARIINA KÜLALISTEMAJA JA RESTORAN

A. H. Tammsaare muuseum

• J ärvamaa turismiinfokeskus: Keskväljak 8, Paide, Järvamaa. Tel: +372 385 0400

ärvamaa on üks Eesti vanimaid maakondi, mille kujunemislugu sai alguse juba enne 13. sajandit. Ajaloohõnguline Kesk-Eesti süda on vaikne ja kaunis koht, kus on võimalus lihtsalt aeg maha võtta ja puhata, avardada silmaringi ja külastada põnevaid ajaloolisi muuseume, tutvuda mitmepalgeliste mõisahoonetega, kiigata maakonna varjatud pärleid või saada osa kevadpealinnas toimuvast iga-aastasest Türi lillelaadast.

Kolm põnevat muuseumit

Järvamaal asub mitu huvitavat muuseumit, mida tasub kindlasti külastada kõigil ajaloohuvilistel. A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL Kes meist ei teaks Eesti üht tuntuimat ja armastatuimat kirjandusklassikut Anton Hansen Tammsaaret ja tema suurepärast viieosalist romaanisarja „Tõde ja õigus“? Järvamaal Albu vallas asub kuulsa sulemehe A. H. Tammsaare sünnikodu, mis avati 1958. aastal kirjaniku 80. sünniaastapäevaks ja kus tänapäeval tegutseb muuseum. Elumaja, ait, rehielamu, laut ja saunikute majakesed Vargamäel on meenutus „Tõde ja õiguse“ aegadest ja armastatud kirjaniku elust ning loomingust. Muuseumi territooriumil toimuvad igal suvel vabaõhuetendused, mis meelitavad ligi nii kohalikku rahvast kui ka turiste ning kus aktiivsematel külalistel on võimalus jalutada matkaradadel, mis saavad alguse muuseumi juurest ja suunduvad Kõrvemaa maalilisse loodusesse. EESTI PIIMANDUSMUUSEUM Kes meist ei armastaks juua kodumaist piima ja süüa sellest valmistatud maitsvaid toite: võid, juustu, kohupiima, hapukoort ja jogurtit? Juba 19. sajandi teisel poolel oli Eestis märgata piimanduse arengut ja seda kuni tänapäevani, mil meie toidulaual on piim iga päev asendamatu jook ja toidu valmistamise koostisosa. 1976. aastal loodud piimandusmuuseum asub Imaveres, ajaloolises kohas, kus ühiskondlikel alustel asutati esmakordselt Eesti talunikele kuuluv ühispiimatalitus. 2001. aastal külalistele avatud muuseumis tutvustatakse Eesti piimanduse ajalugu, selle tootmist ja töötlemist, lisaks saab muuseumis kaasa lüüa või, jäätise, sõira ja kohukeste valmistamisel.

5 fakti Järvamaa kohta • Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu väike Toompea lossi mudel – mõlemad hooned on kavandanud arhitekt Johann Schultz. • Paide linna ja Järvamaa vapisümbol on Paide Vallitorn. • Eesti kõige viljakamad põllumaad asuvad Koigi vallas Järvamaal. • Järvamaal asuva Paide linna geograafiline asend on ainulaadne, sest sealt on iga suurema Eestimaa linnani umbes 100 km ja just seetõttu kannab Paide ka Eestimaa südame uhket tiitlit. • Järvamaal Jänedal asub ainulaadne ning maailma esimene muusikatähetorn-planetaarium.

Järvamaa

EESTIMAA SÜDA

JÄRVAMAA

Turismimagnetid • A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel • Eesti piimandusmuuseum • Järva-Jaani tuletõrjemuuseum • Albu mõis • Roosna-Alliku mõis • Laupa mõis • Paide Vallitorn ja ordulinnus • Seidla mõisa tuuleveski • Valgehobusemäe vaatetorn • Kilplaste teemapark • Türi lillelaat • Türi elamuspark • Saare-Kuusiku puhkeala • Toosikannu puhkekeskus • Vana-Veski puhkekeskus • Sassi talu jaanalinnufarm • Türi tehisjärve rand

Kakerdaja raba

Seidla tuuleveski JÄRVA-JAANI TULETÕRJEMUUSEUM 1999. aastal avatud muuseum on ehitatud kunagise kirikumõisa hobusetalli vundamendile, kus saab näha 44 aastat kadunud olnud vana tuletõrjeühingu lippu, uut juubelilippu, fotosid, medaleid, diplomeid – ühesõnaga kõike, mis meenutavat meile pritsimeeste kuldseid aegu. Tuletõrjemuuseumis asub ka Eesti suurim tuletõrjeautode kollektsioon ning mitmed eakad pritsumasinad on ümber ehitatud saunamõnusid pakkuvateks igiliikuriteks. Tuletõrjemuuseumis asub makett kahekorruselisest puumajast, mille väikestes tubades demonstreeritakse 27 erinevat tulekahju tekkepõhjust ja käsipritsiga pritsimeeste tõlda, mida näidati omal ajal filmis „Viimne reliikvia“. Lisaks tuletõrjemuuseumile asuvad Järva-Jaanis ka vanatehnika varjupaik ja kinomuuseum.

Järvamaa

Paide Vallitorn ja ordulinnuse varemed

Paide ordulinnuse rajamist alustati 1265. aastal piirkonda, kus linnustele pakkusid looduslikku kaitset sood, metsad ja Pärnu jõgi. Linnuse esimeseks rajatiseks oli kaheksakandiline kaitsetorn, mida tänapäeval tuntakse Paide Vallitornina ja mis avati kõikidele huvilistele 1993. aastal jüriöö ülestõusu 650. aastapäevaks. 2011. aastal avati tornis ajakeskus Wittenstein, mis annab külastajatele 1,5 tunniga täieliku ülevaate Eesti ajaloost läbi huumoriprisma: muinasaeg, orduaeg, kuningate aeg, tsaariaeg, Eesti aeg, okupatsiooniaeg, taasiseseisvumine ning lõpetuseks tänapäev. Ajas rändamine on sobiv kõigile, nii täiskasvanutele, eelkooli- ja algklassiõpilastele kui ka kõikidele ajaloohuvilistele. Täiskasvanutele mõeldud EV 100 rännak „Meelelahutuslik rännak koos maitseelamustega“ pakub tantsude ja laulude saatel teekonda läbi Eestimaa ajaloo, mida ilmestavad igale ajastule omased suupisted ja napsud. Õpilastele mõeldud EV 100 rännak „Mänguline rännak läbi Eesti-

Paide linnus maa ajaloo“ tutvustab aga meie kodumaa ajalugu laulu, tantsu ja mängu kaudu. Kavas on palju erisuguseid rännakuid igale maitsele ja eale. Tuleb vaid kohale sõita ja oma silmaga kaeda.

Mitmepalgelised mõisahooned

Järvamaa rikkus on seal taastatud mitmepalgelised mõisahooned ja -pargid, kus tegutsetakse nii koolidena kui ka majutusja toitlustusettevõtetena. ALBU MÕIS Eesti mõisaarhitektuuri suureks üllatuseks ja üheks Järvamaa vanimaks ordumõisaks on Albu mõis, mida 1921. aastast kasutatakse koolina. Mõisast on säilinud peahoone, ait, kaarsild, magasiait, viinaköök ja park. Lihtsa ja lakoonilise dekooriga hoone interjööris on tänaseni alles valge-sinistest kahlitest barokne ahi ja klassitsistlikud valgetest kahlitest ahjud, keldrikorrusel silindervõlvi ja neljakandilistele piilaritele toetuvad võlvidega omanäolised ruumid ning kõrge kunstilise väärtusega barokkstiilis maalitud laeplafoon. Mõisahoone restaureerimisel on säilitatud kõik selle hoone unikaalsed detailid või neid on kasutatud tänapäeva vajadusi arvestava interjööri kujunduselemendina – seda lihtsalt peab oma silmaga nägema. ROOSNA-ALLIKU MÕIS 1780–1786. aastal valminud kahekorruseline varaklassitsistlik mõisahoone on olnud mitme suguvõsa valduses ja tegutsenud ka koolina. Mõisa allkorrusel asub avar vestibüül ja pidulik kahemarsiline trepp. Algsest sisekujundusest on säilinud „roosa saal“, mille seinad on roosast kunstmarmorist ja „sinine salong“, kus asuvad sinisest kunstmarmorist seinatahveldised. Lisaks kaunistavad mõlema saali seinu valgest stukist modelleeritud Louis XVI stiilis kaunistused.

Hetkel tegutseb mõis turismindusega ja seal töötab kohalik kohvik. Mõis on avatud pulmade ja seminaride korraldamiseks, peoruumide rentimiseks kui ka ekskursioonideks. Lisaks asuvad Järvamaal Sargvere, Koigi, Eivere, Laupa ja Põhjaka mõis. Viimane on mõnus söögikoht, mis pakub kohalikust kodumaisest toorainest valmistatud tervislikku kõhutäidet.

Türi lillelaat

Juba aastakümneid meelitab kevadpealinnas Türil toimuv igakevadine lillelaat ligi kümneid tuhandeid inimesi, sealhulgas rohkem kui pooltuhat kaubapakkujat. Istikud ja taimed nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbed, töövahendid, majapidamiskaubad, käsitöötooted – laadal leidub kõike. Mis peamine, kevadisele aiatööde tipphooajale annab hoogu juurde lillelaadal toimuv sigin-sagin ja taimede ilu. Türi 41. lillelaat toimus 18.–20. mail Kalevi tänava väljakutel.

• Müüsleris Järvamaal on tähtsaimaks kohaks Vabadussõja mälestusmärk kunagisel lahinguväljal. 5. jaanuaril 1919. aastal toimus seal äsja loodud Järvamaa kaitsepataljoni ja Eesti Kaitseliidu salga lahing pealetungiva vaenlasega. Lahing võideti ning Paide jäi vallutamata. Mälestussammas võidetud lahingule avati 15. augustil 1934. Avamisel osales ligi 5000 inimest. Okupatsiooniajal mälestusmärk küll lõhuti, kuid taastati ja avati uuesti 27. augustil 1988.

Seidla mõisa tuuleveski 18. sajandist pärinev tuuleveski on Eesti kultuuriloos üks väheseid hollandi tüüpi tuulikuid, mis on säilinud koos sisseseadega oma algses funktsioonis kuni tänaseni. Tuulik on haruldane, kuna teist sarnast komplekselt säilinud tuuleveskit Mandri-Eestis ei kohta. Valgehobusemäe vaatetorn Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse kõrval asuva 25-meetrise vaatetorni tipust paistavad ümberkaudsete kirikute tornid ja teravam silm võib seletada lausa Tallinna teletorni. Valgehobusemäe on Kõrvemaa üks kõrgemaid tippe, kuhu on rajatud disc-golfi rada ja rattamatka jaoks 30 km ja 50 km pikkune ring. Kilplaste teemapark Temaatiline seikluspark, mis on seotud kilplaste muistenditega pakub kilplastele omaseid käelisi isetegemise võimalusi, humoorikat elamusretke ja müügiks nii meeneid kui käsitööd. Kilplaste teemapark on omanäoline ja lõbus ajaveetmise koht kogu perele. Kakerdaja raba Kakerdaja raba on üks suuremaid Kõrvemaa märgalasid, hõlmates ligikaudu 1000-hektarise maa-ala. Maalilise raba omapäraks on kahel tasandil paiknevad rabajärved ja 6,7-hektarine Kakerdaja järv. Raba on peatumiskohaks tuhandetele rändlindudele.

Mis on Järvamaal uut? • 2018. aastal avati Paides pubi Õel Ämm, kus saab nädalavahetusel elava muusika saatel jalga keerutada • 2017. aastal avati Türi elamuspark, kus saab turnida puu otsa rajatud seiklusradadel ja sõita jalgrattaga nii õhus kui maastikul. • 2017. aastal paigaldati Valgehobusemäe vaatetornile valgustus, mis muudab torni omaette vaatamisväärsuseks just pimedal ajal, mil värviliste LED-tulede mäng on kaunis ja pilkupüüdev. • 2017. aastal avati Imavere vallas Saare-Kuusiku puhkeala, kuhu kuulub varjualune ja grillkoda.

Järvamaa

• Käru alevikus Türi vallas asub 1989. aasta massiüritust meenutav Balti keti mälestusmärk, mis sümboliseerib läbi kolme Balti riigi kulgenud 600 km pikkust inimestest moodustunud ketti, kus osales ligikaudu kaks miljonit inimest.

Varjatud pärlid

EV 100 olulist ajaloost

SÄMMI GRILL Maitsvad toidud elava tulega grillilt iga ilmaga. Menüü koostamisel oleme püüdnud ühendada eestlastele omased lihaküpsetamistraditsioonid ja miksinud sinna maitseid laiast maailmast. Paneme lihad aegsasti grillima, kui ette helistate! Nii saab ilma ootamiseta praed kätte! Toitlustus • seminarid • grupid Oleme avatud iga päev 11-22 Mäo küla, Paide linn. +372 384 6000 Metsvindi tee 2, Haljala. +372 384 6001

www.sammigrill.ee

IMAVERE KÕRTS Imavere kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus WiFi on neli eraldi kõrtsiruumi, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseks WiFi saanud Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus laupäeviti on elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta. Imavere küla, Järva vald. GPS: 58° 43’ 55’’ N, 25° 45’ 51’’ E +372 5646 3044. info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

WiFi

Каноэ WiFi KÕRTS MÄEKÜLA

Mäeküla kõrts asub otse Tallinn-TartuWiFi mnt ääres (94.km). Parklas olemas elektriautode laadiКаноэ mispunkt. Kõrtsi kahel korrusel on 60 istekohta, suvel lisaks terrass. Meie rikkalik toiduvalik on värskelt valmistatud ning taskukohane. Kõrtsi kohv on tunnustatud kui parim jook Tallinn-Tartu maanteel ning meie lihapirukaid teatakse tahta kaugemaltki Eesti otsast! Kiirustavatele külalistele pakume võimalust teel olles söögid ette tellida. Tere tulemast Mäeküla kõrtsi! Mäeküla küla, Paide linn. GPS: 58° 52’ 48” N, 25° 41’ 28” E +372 384 0463; +372 527 0414; maekylakorts@gmail.com, www.maekylakorts.ee Каноэ

WiFi Каноэ Каноэ

1930. aastate sisseseadega meierei.

WiFi

Järvamaa

WiFi

Järvamaal Imaveres www.piimandusmuuseum.ee

Õppeprogrammid ja kontserdid. Muuseumi pargis kiigeplats ja naivistlikud müürimaalid 150. ruutmeetril. Avatud maist oktoobrini T – L 11.00 – 17.00 Каноэ Novembrist aprillini T – L 11.00 – 16.00 info@piimandusmuuseum.ee tel: +372 503 3886, +372 389 7533

Hindreku talu

Romantiline turismitalu ehedas Eesti külamiljöös

+372 527 8707 • www.hindrekutalu.ee • info@hindrekutalu.ee Hindreku talu, Valgma küla, Paide linn, Järvamaa

TOITLUSTUS • MAJUTUS • SEMINARID • ÜRITUSED • PUHKEMAJAD • KANUUMATKAD

Järvamaa

Värskelt renoveeritud talukompleks asub Esna jõe kaldal, Valgma külas, Tallinn – Tartu mnt ääres. Võimalus pidada pulmi või teisi üritusi idüllilises atmosfääris.

Rapla Maarja-Magdaleena kirik

•R apla turismiinfokeskus: Viljandi mnt 4, Rapla. Tel: +372 489 4359

aplamaa on suurepärase geograafilise asukohaga maakond, mis jagab koos Järvamaaga kohta Eestimaa südames ja asub vaid 50 km kaugusel pealinnast. Maakonda läbivad kaks suurt maanteed – Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Rapla-Türi – ning seega piisab vaid põgusast kõrvalepõikest, et kohata Raplamaa looduskauneid paiku ja sealseid vaatamisväärsusi.

Uhkeim Eestimaa maakirik

Rapla linna külastades tasub kindlasti läbi käia Maarja-Magdaleena suurejoonelisest ja uhkest kirikust, kus saab koguda nii häid mõtteid kui ka mälestada meie seast lahkunuid. 1901. aastal ehitatud suursugune Rapla Maarja-Magdaleena kirik on Eestimaa ainus kahe torniga maakirik ja üks stiilipuhtamaid uusromaani stiili järgivaid ehitisi. Suuremõõtmelises hoones asuvad altar, kantsel ja elusuuruses krutsifiks ehk ristilöödud Jeesuse kuju, mis on pärit 15. sajandist. Kirikust ei puudu ka ristimiskivi, mida kasutatakse ristimisel ja jumalateenistustel. Raplamaal asuvad veel Juuru Mihkli, Märjamaa Maarja, Järvakandi Pauluse jt kirikud. Lisaks sellele, et Raplamaal asuvad uhked ja omanäolised kirikud, korraldatakse seal ka kirikumuusika festivale, et tutvustada inimestele maailma rikkalikku muusikapärandit.

Pilkupüüdvad vaatamisväärsused

Raplamaal asub palju huvipakkuvaid vaatamisväärsusi: hollandi tüüpi tuuleveski, Eestimaa kivide kuningas, talumuuseumid, linnused jt, mis väärivad tähelepanu. PURAVIKU TUULEVESKI SEPIKODA Valtu külas Raplamaal asub mõisaansamblisse kuuluv silmapaistev tuulik, mis tänapäeval tegutseb sepikojana ja seda juba üle kümne aasta. Paekivist tuulikut on mainitud juba 18. sajandist – veski tuulelipul seisab aastaarv 1815. Sepikojas on võimalik tutvuda seppade igapäevatööga, näha ja katsuda nende kasutatavaid tööriistu, masinaid ja kuulata sepalugusid. Lisaks saavad külastajad läbi

5 fakti Raplamaa kohta • Lääne-Eesti kõige kõrgeim mägi, Paluküla Hiiemägi kõrgusega 106 m merepinnast, asub Raplamaal Kehtna vallas. • Maailmas haruldased lookuusikud kasvavad Raplamaal. • Eesti jämedaim puu, ohvripärn, kasvab Märjamaa vallas Sipas, jämedaim kadakas Mäekülas ja jämedaim saar Kivi-Vigalas Raplamaal. • Eesti kaks kõige suuremat karstikoobast asuvad Raplamaal – Kuimetsas ja Paes. • Raplamaal asuv Kaiu raba on Eesti kõige UFO-rikkam ala ja kogunud tuntust erinevate keskkonnaanomaaliatega.

Raplamaa

RAPLAMAA

OMANÄOLINE JA AJALOOLINE

Turismimagnetid • Rapla Maarja-Magdaleena kirik • Puraviku tuuleveski sepikoda • Eestimaa kivide kuningas ehk Pahkla Suurkivi • Järvakandi klaasimuuseum • Haimre park ja kabel • Põrgupõhja punker • Priiuse tamm • Sipa ohvripärn • Mahtra talumuuseum • Sillaotsa talumuuseum • Varbola Jaanilinn • Pakamägi • Kuimetsa karstiala • Vana-Vigala mõisapark • Lokuta puhkekeskus • Toosikannu puhkekeskus • Eeru kõrts

Eeru kõrts

Sipa ohvripärn veski seitsme korrusekambri minna veskitiibade võllini, kust avaneb avar vaade endisele Mitšurini sovhoosi õunaaiale.

Raplamaa

EESTIMAA KIVIDE KUNINGAS EHK PAHKLA SUURKIVI Eestimaa kivide kuningas – rändrahn, mille ümbermõõt on 29,5 m ja kõrgus 4,4 m, on peaaegu risttahukakujuline, vertikaalsete külgede ja tasase pealispinnaga kivi, mille ligikaudne ruumala on lausa 50 m². Rahvajutud räägivad, et vanasti korraldati kivi juurde väljasõite, kus lõbutseti, söödi-joodi ja tantsiti. Ükskord kukkunud aga kivi lõhestavasse prakku mõisahärra kulduur või -kett, mis peaks veel tänaseni seal olema… Kas on, tasub enda silmaga kaeda. Eestimaa kivide kuningaks kroonitu lähedal asuvad ka kolm väiksemat kivi: Mari nutukivi, Mägrakivi ja Ussi põllu 17 ohvrilohuga suurkivi. HAIMRE PARK JA KABEL Raplamaal Haimre külas asub ebaharilikult suur neogooti stiilis pargipaviljon, mis pärineb 18. sajandi lõpust. Kabelist on säilinud suhteliselt terviklikud müürid ja hoone esikülg meenutab meile kirikut, kuigi usulist otstarvet ei ole hoonega seostatud.

Paluküla Hiiemägi Rahvasuus muhamedi kabeliks nimetatud ja 1960. aastatel „kirikuks“ kroonitud hoone rajajaks oli Haimre mõisniku perepoeg Alexander Uexküll, kes ehitas selle oma idamaisele kallimale. Mõisapargis asub ka tähelepanuväärne ja osaliselt taastatud jääkelder. JÄRVAKANDI KLAASIMUUSEUM Raplamaal Järvakandis asuv klaasimuuseum on Eestis ainus muuseum, mis kogub, säilitab, uurib ja tutvustab Eesti klaasi ajalugu. Muuseum edastab külastajatele teadmisi klaasi valmistamisest läbi 400 aasta ja võimaldab töötavas klaasikojas jälgida protsessi, kuidas sulaklaasist valmib kaunis ja praktiline toode. Soovi korral saab ka ise katsetada klaasipuhumist, vaadata kunsti- ja disaini klaasinäituseid ja soetada muuseumipoest nii kohalike meistrite kätetööd kui ka ajaloolist kirjandust. VARBOLA JAANILINN Eesti ja kogu Põhja-Euroopa üks suuremaid ja võimsamaid muinaslinnasid on Varbola Jaanilinn, mida mainiti juba 1212. aastal. Linnus, mida ei ole väidetavalt mitte kunagi vallutatud, oli sõjaliselt viimast korda kasutusel jüriöö ülestõusu päevil 1343. aastal.

Linnuse muudavad huvitavaks ja omanäoliseks selle lähiümbruses asuvad mitmed sõjamasinad ja skulptuurid, mis on valmistatud Varbolas toimunud puupäevade raames. KUIMETSA KARSTIALA Raplamaal Kuimetsas asuvad Eesti suurimad karstikoopad, kust võib kõrgvee ajal kuulda maa-alust solinat ning pealõhedes, -kanalites jälgida veevoolu. Ainulaadsel karstialal leidub mitmesuguseid sellenimelisi vorme: langatusorg, karstilehtrid, karstilohud, -kanalid ja -koopad. Läti Henriku kroonika andmetel kasutati muistsel ajal koopaid peidupaikadena ja ka tänapäeval mahutab viiest karstikoopast suurim, 12 m pikk ja 8 m lai, kõlakojakujuline koobas hea arvu külastajaid. Kuimetsa karstiala külastades saab jalutada ka samanimelisel 3 km pikkusel õpperajal.

• 1343. aastal algas Raplamaa aladelt jüriöö ülestõus. • 1950-ndatel aastatel sündis Raplamaal suurim metsavendade organisatsioon RVL (Relvastatud Võitluse Liit), mis võitles nõukogude okupatsiooni vastu ja Eesti iseseisvumise aastail (1990) taastati Raplamaal Järvakandis Eesti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. • Eesti kirjanduse silmapaistev esindaja Eduard Vilde (1865–1933) kirjutas Raplamaal toimunud Mahtra sõja meenutustest romaani „Mahtra sõda“, mis ilmus 1902. aastal.

Sipa ohvripärn Eesti jämedaim 600-aastane pärn, ehk ohvripärn, kasvab Märjamaal Sipa külas. Peaaegu otse maapinnalt hargneva kolmeharulise pärna tüve sisse on osaliselt kasvanud ohvrikivi, mille ümbermõõt on 6,8 m. Sipa ohvripärna ümbermõõt on puu harunemiskohas lausa 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel aga 4,1 ja 3,8 m. On teada, et 19. sajandil käidi kivile ohvriande viimas ja lisaks ohvripuule nimetati seda ka armastuse puuks. Mahtra talumuuseum Juurus asuv Mahtra talurahvamuuseum, mis rajati 1470. aastal ja tegutseb tänapäeval muuseumina, tutvustab meile 19. sajandi maarahva elu ning Mahtra sõda, mis toimus 1858. aasta 14. juunil Eesti talupoegade ja Vene soldatite vahel. Muuseumi juures asuvad veel Eeru kõrts, mis on ainus Eestis säilinud talupojakõrts, Mahtra sõjaväli, kuhu on sõja mälestamiseks püstitatud kivi ning kunagise mõisa viinaaida juures sõja traagilise lõppvaatuse koht – Verepõld. Lisaks asub Raplamaal Sillaotsa talumuuseum, mis on looduskaunis koht ja killuke Eestimaa kodukultuurist. Pakamägi Raplamaal Raikkülas asub lame õhukese pinnakattega metsane Pakamäe paekõrgendik, kus Läti Henriku Liivimaa kroonika järgi peeti Muinas-Eesti hõimujuhtide nõupidamisi ja kus oletatavasti süüdati jüriöö ülestõusu märgutuli. See tore ajaloohõnguline koht, kus suviti korraldatakse vabaõhuetendusi ja kontserte, sobib suurepäraselt ka pikniku pidamiseks ja ajalootundide läbiviimiseks. 1973. aastal võeti Pakamägi riikliku kaitse alla.

Mis on Raplamaal uut? • 2017. aasta suvel avati Raplamaal 199 paneeliga päikesepark. • 2017. aastal avati Rapla linnas uus 3 km pikkune matkarada „Liigu ja õpi Rapla avastusrajal 2017“, kus on kokku 15 kontrollpunkti, mida saab läbida mobiiltelefoni või tahvelarvutit kasutades. • 2017. aastal avati Rapla linnas uus 11 rajaga discgolfipark. • 2017. aastal avati Mukri raba vaatetorn, mille kõrgus maapinnast on 18,15 meetrit, sealjuures vaateplatvormi kõrgus 14,4 meetrit.

Raplamaa

• Rapla linnas asub Priiuse tamm, mille istutasid 1816. aastal talupojad, et tähistada pärisorjuse kaotamist.

Varjatud pärlid

EV 100 olulist ajaloost

15 26.07 kl 19 Rapla kirik AVAKONTSERT Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) , solist Iris Oja (metsosopran), orelil Ene Salumäe, dirigent Mikk Üleoja

26.07 - 05.08

29.07 kl 19 Hageri Vennastekoguduse Palvemaja JOHANSONID ja VENNAD ning Krista Citra Joonas Koostöös Alion Baltic Rahvusvahelise muusikafestivaliga: 03.08 kl 19 Rapla kirik / 04.08 Tallinna Mustpeade Maja RAPLA KEELPILLIMÄNGIJATE SUVEKOOLI LÕPPKONTSERT Sergei Stadler (dirigent, viiul, Venemaa) 05.08 kl 19 Rapla kirik IMELINE HELIN Ines Maidre (orel), Tallinna Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein Vaata kogu programmi: www.RAPLAFESTIVAL.ee

l a v i t s e f i r e v a l k Eivere

1 0 . - 1 2 . AU G U S T

EIVERE MÕISAS

2 5 . AU G U S T - 2 . S E P T E M B E R Vaata kogu programmi: www.PLMF.ee

25.08 kl 19 Raekoda FESTIVALI AVAKONTSERT Olga Zaitseva (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Raiko Raalik (bass), Tiina Kärblane (klaveril) 26.08 kl 19 Rootsi-Mihkli kirik PEREKONTSERT EV100 www.puhkuseestis.ee

28.08 kl 19 Raekoda EESTI 100 - 70 IISRAEL Sofia Mazar (klaver) ja Iisraeli Noorte Akadeemia ooperisolist 31.08 kl 19 Hopneri Maja TRIO HEMEIS Sigrid Kuulmann (viiul), Andreas Lend (tšello), Ralf Taal (klaver) 01.09 kl 11-18.00 Vabaduse Väljak TARKUSE PÄEVA MUUSIKATELK Muusikaõppeasutuste õpilased ja mitmed ansamblid

01.09 kl 19 Raekoda Duo Anna-Liisa Bezrodny (viiul) ja Jan Erik Gustavsson (tšello, Soome) Piletid saadaval!

tla Mõisas on taastatud viinatootmise traditsioonid. Lisaks keraamikale valmistame nüüd Atlas ka kangeid õunanapse. Ettetellimisel korraldame mõisaekskursioone ja degusteerimisi.

Atla Mõisa Kooli ruumes on avatud kauplus ja piparkoogitöökoda, kus valmistatakse keskaegses stiilis vormidega piparkooke ja küpsiseid. Ettetellimisel korraldame töötubasid, mis on põnevad ja väga mängulised. Töötuba lõpeb alati parima piparkoogivalmistaja kroonimisega.

Atla Mõis Rapla vald, Raplamaa www.keraamika.ee • Raivi Juks, +372 504 0563

Meil on veel palju muudki huvitavat.

Tere tulemast!

WiFi

Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E Каноэ +372 489 2490; www.valtuspordimaja.kehtna.ee WiFi

WiFi

Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. WiFi Lisaks on olemas 3 rannavolle väljakut, jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada, valgustatud WiFi liuväli, bassein 4x25m, massaažibassein, solaarium, juuksur, toitlustamine, tenniseväljak, võimla, jõusaal, saunad, infrapunasaun, massaažitool. Läheduses raudteejaam. WiFi

Raplamaa

VALTU SPORDIMAJA

Hapsalu kuursaal

foto: Ivar Leidus

•T urismiinfokeskus Haapsalus: Karja 15, Haapsalu. Telefon: +372 473 3248

äänemaa meeldib neile, kes naudivad avastamist ja avarust. Näiteks Matsalu rahvuspargis võid seigelda päevi, kohtamata ühtki inimhinge ja kõrvus helisemas vaid linnulaul. Veel on Läänemaa märksõnadeks looduspärlid Nõva rannikualadel, Vormsil ja Osmussaarel, külalislahked inimesed, kaunid kunstid, mõistagi ka Haapsalu ja rohke kultuuriürituste valik.

Läänemaa – kunstisõprade kohtumispaik

Kuigi Haapsalu on väikelinn, leidub seal tõeliselt lai valik galeriisid, käsitöökodasid ja üht vanalinna tänavatelge (Posti-Karja-Ehte-Jaani-Kooli) võib nimetada lausa kunstitänavaks. Esindatud on nii tarbekunst kui kokakunst – midagi nii ihule kui hingele. Paljud kunstnikud on just Läänemaa valinud endale suvitus- või elukohaks. Kultuurikeskuses asuv Haapsalu linnagalerii näitab professionaalset kunsti. Haapsalu Pitsikeskuses on väärika koha leidnud maailmaime – õhuline Haapsalu sall. Hubast poodi nimega Tigukass peavad kunstnikust ema ja tütar. Lisaks tasub kindlasti külastada Evald Okase muuseumi. Haapsalu kunstipärliks on kahtlemata Epp Maria Galerii, mis on ainulaadne peregalerii. Pererahvas eksponeerib pere kolme põlvkonna kunstnike teoseid ja pakub tipptasemel kokakunsti tulemusi. Haapsalu kunstikooli majas asuvad nii kooli galerii kui ka väike hubane Kuke galerii. Näitusepaigana on kasutusel mõnusa atmosfääriga ja ülimaitsvaid toite pakkuv Müüriääre kohvik. Iloni Imedemaa teemakeskuse galeriis eksponeeritakse Haapsalus lapsepõlves elanud Ilon Wiklandi töid. Niisiis, kunsti- ja käsitööhuvilisel vaatamisest-käimisest puudust ei tule. Üles tasub otsida ka kohalik käsitööselts, et kangastelgedel vaipu kududa, viltimist proovida või muud põnevat teha.

Haapsalu piiskopilinnus ja uhke promenaad

Saare-Lääne keskuseks 13. sajandil loodud Haapsalu piiskoplinnus on üks väga hästi säilinud keskaegne linnus. Sõjad ja tulekahjud on selle palju kordi proovile pannud, kuid tänapäevaks on see renoveeritud väärikaks turismiatraktsiooniks ja heaks ürituste korraldamise paigaks. Linnuse südameks on pealinnus, kus asusid piiskopi ja tema kaaskonna

5 fakti Läänemaa kohta • Eesti kõige soojema mereveega rand asub Haapsalus. Seda kutsutakse Aafrika või šokolaadirannaks. • Läänemaal pole just palju sellist, mis oleks kõige-kõige, kuid siiski kasvab Eesti kõige jämedam haavapuu just Läänemaal. • Läänemaal asub 16 kaitseala, suurim neist Matsalu rahvuspark. • Haapsalu sall on tõeline käsitööime – see on nii peen, et mahub läbi sõrmuse. • Haapsalu on Eesti vanim kuurort, mis on kuulus raviva meremuda poolest.

Läänemaa

RIKKALIK KULTUUR JA PÕNEV AJALUGU

Turismimagnetid • Haapsalu linnus • Aafrika rand • Haapsalu promenaad • Haapsalu kuursaal • Iloni Imedemaa • Vormsi saar • Saxby tuletorn • Matsalu rahvuspark • Koluvere loss • Osmussaar • Rannarootsi muuseum • Nõva rand • Nõva kirik • Noarootsi • Lihula linnus • Puhtu-Laelatu kaitseala

LÄÄNEMAA

Haapsalu raudteeaam

foto: Merilin Kaustel-Lehemets

Tuhu vaatetorn Trepp foto: Päär Keedus

Läänemaa

elu- ja administratiivruumid ning keskaegse väikeriigi peakirik, suursugune toomkirik. Pealinnust ümbritsevad eeslinnused ning neid piirab seitsme torni ja nelja väravaga keskaegne ringmüür. Tänapäeval asub pealinnuses muuseum, kus 2019. aastal avatakse uus keskaja ajalugu käsitlev tegevusmuuseum-külastuskeskus. Eeslinnustest kujundati juba 19. sajandil park ning vallikraavis on lastele rajatud põnev temaatiline mänguväljak. Haapsalu piiskopilinnusega käivad kaasas mitmed legendid, millest tuntuim on mõistagi lugu Valgest Daamist. Haapsalus viibides tuleb kindlasti võtta ette jalutuskäik kauni ajalooga promenaadil, kust leiab palju vaatamisväärset. Näiteks Rudolf Tobiase park ja monument, Aafrika rand – linna peamine supelrand 20. sajandi teisel poolel. Praegu asuvad seal linnuvaatlustorn, tantsupaviljon ja lastele rikkalik mänguväljak. Kuursaali suunas jalutades leiad päikesekella ja pisut eemalt allikapaviljoni, kust näeb promenaadi ja kuurordi ajalugu tutvustavat fotonäitust. Kuursaal on 19. sajandil ehitatud puitpitsiline ehitis, mis on ainsana oma algkujul säilinud. Veel märksõnu promenaadil olles märkamiseks: kõlakoda, jääkaru kuju, Tšaikovski pink, Peltzeri villa.

Rannarootsi alad

Rannarootslased elasid Loode-Eesti rannikul ja läänepoolsetel saartel enam kui 1000 aastat. Tegemist oli suhteliselt isoleeritud asustusega, kus peeti oma päritolu ja kultuuri

Saxby tuletorn väga oluliseks. Kahjuks pidi enamik rannarootslastest teise maailmasõja ajal Rootsi põgenema ja oma kodu maha jätma. Haapsalus asub Rannarootsi muuseum, kus esimene näitus sai avatud 1998. aastal juunikuus koos suurejooneliste lavastuslike Vormsi pulmadega. Huvitav eksponaat on 20 m pikkune käsitsi tikitud vaip, millel on kujutatud eestirootslaste ajalugu ja eluolu. Saare mõisa hobusetallis asub Lyckholmi muuseum, mis annab samuti ülevaate Noarootsi ajaloost, põllutööriistadest ning suhtetest eri rahvuste vahel. Pürksi mõisa pargis asub endises abihoones asub Noarootsi loodusinfokeskus, mille väljapanek tutvustab piirkonna loodusväärtusi ja eripära. Suurepäraselt on Rannarootsi kultuuripärand säilinud Vormsi saarel, mille eripära püütakse senini Vormsi kuvandis kasutada. Vormsi on tõeliselt omanäoline saar Läänemeres, mis viib külalise otsekui teise maailma. See on maiuspala loodushuvilistele, ajaloosõpradele ja pakub avastamist igal aastaajal. Vormsi peamised vaatamisväärsused: Vormsi talumuuseum, Püha Olavi kirik, Eesti Vabadussõja ausammas, maailma suurim rõngasristide kogu, tuletornid, käsitöötuba. Veel märksõnu, mida tasub rannarootsi aladest huvitatul silmas pidada: Silma looduskaitseala, Roosta rand ja puhkeküla, Osmussaar, Neugrundi meteoriidikraater, Nõva (Nõva looduskeskuse teabepunkt, Nõva Püha Olevi kirik.

Varjatud pärlid Ungru loss Haapsalu lähedal Rohuküla tee ääres asuva Ungru lossi kavandamisel saadi inspiratsiooni Saksamaal asuva Merseburgi lossi fassaadidest. Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuid aeg on teinud oma töö. Uhke ehitis lõplikult valmis ei saanudki ning nõukogude võim võttis viimase: kolmandik ehitisest veeti sõjaväelennuvälja stardiraja täiteks.

• 20. sajandi 20ndatel aastatel puhkas ja turgutas oma tervist Haapsalus armastatud kirjanik Oskar Luts, kes kohtus seal ka helilooja C. Kreegi ning keeleteadlase J. Aavikuga. • Haapsalus aadressil Lossi plats 6 tegutses 1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta aprillini 1. Eesti polgu staap, mis tagas Haapsalu linnas ja Läänemaal korra ja hoidis ära palju rüüstamist. Hoonelt leiab ka samasisulise mälestustahvli.

Haapsalu raudteejaam ja -muuseum Esimene reisirong saabus Haapsallu 1905, viimane lahkus sealt aga 1995. Selle tõttu on Eesti Raudteemuuseumi asumine Haapsalus ka väga sümboolse tähendusega. Kuurortlinna sagedased külalised olid kroonitud pead, selleks rajati jaamale ainulaadne 216-meetrine täies ulatuses katusega kaetud perroon – nii said kõrgeausused kõigist vagunitest alati kuiva jalaga välja astuda. Tänapäeval asub raudteejaamas Eesti Raudteemuuseum, kus unikaalse tsaariaegse jaamahoone kõrval on silmatorkavamateks eksponaatideks vanad vedurid ja vagunid, veetorn, depoo, pöördsild ning raudteelaste elamud. Raudteele on aga rajatud Läänemaa tervisetee, mis on ca 50 km pikk ja lookleb Rohukülast Riisipereni. Teele jäävad arvukad vaatamisväärsused, viidad on turistidele abiks nende märkamiseks, tervisetee on eriti sobilik ratturitele.

Mida on Läänemaal uut? • Lõuna-Läänemaal Tuhu soos avati eelmise aasta lõpul omapärane vaatetorn. Unikaalne vaatetorn nimega Trepp on sisearhitektuuritudengite ühine projekt – koos projekteeritud, koos ehitatud. • Haapsalu vanalinnas avas 2017. aasta oktoobris uksed söögikoht. Endises Haapsalu kunstikooli galeriis Karja tänaval on nüüd uus söögikoht ja veinibaar Flamm, mis pakub Lõuna-Saksamaalt Elsassist pärit pitsataolist Flammkuchen’i-nimelist rooga. • Lihulas avas aprillikuus uksed Sakste maja kohvik. Kohvikus pakutakse söögiks esialgu küpsetisi ja tööpäeviti suppi. • Noarootsi sadamasse Dirhamis kavandatakse 2019. aastal luua merekeskus Meritäht, kus plaanitakse näidata ka elusaid ookeanikalu ja mereloomi, mis aga on leidnud palju vastuseisu loomakaitsjate seas.

Läänemaa

• Haapsalus on sündinud 19. sajandi eesti keeleteaduse suurkuju F. J. Wiedemann (1805–1887), kes avaldas töid soome-ugri keelte kohta, koostas eesti-saksa sõnaraamatu, toetas "Kalevipoja" avaldamist ja levitamist, propageeris ühtset kirjaviisi ja redigeeris Piibli keelt. Ta oli Tartu ülikooli audoktor.

Marimetsa raba matkarada Kokku 9 km pikkune edasi-tagasi rada annab hea võimaluse tutvuda erinevate elupaikadega: raja algusosas olev pinnastee kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algav laudtee viib läbi madal-, siirde- ja kõrgsoo laugasteni välja. Rabas oleval laudrajal (1,94 km) on 3 puhkekohta ja 9 väikest infoalust. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.

EV 100 olulist ajaloost

Ridala Maarja-Magdaleena kirik Ridala Maarja-Magdaleena kirik on Lääne-Eesti üks kaunimaid ja rikkalikuma kunstiväärtusliku sisuga kirikuid. 13. sajandist seisab Ridala kirik nelja tee ristil ja kutsub möödakäijaid oma vaiksesse rahusse. Saare-Lääne piiskopkonna kirikutele tüüpiliselt on Ridala ühelööviline kodakirik, mis koosneb väga korrapäraselt ja süsteemselt kavandatud kahe võlvikuga pikihoonest ja sellega avara võidukaarega ühendatud kooriruumist. Kiriku seinale on muinsuskaitse poolt paigaldatud ka riikliku kultuurija ajaloomälestise märk – esimene Läänemaal. Kirikaias on kõige väärtuslikumad 13. sajandist pärinevad päikeseratta ja elupuumotiiviga trapetsikujulised hauatähised.

HAAPSALU KUURSAAL

WiFi

Haapsalu kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Kuursaali suverestoran paWiFi küpsetisi, a la carte menüüd, grupi- ja lastemenüüd, kub maitsvaid kohapeal valmistatud laia jookide valikut. Suvel toimuvad kontserdid ja teatrietendused, õhtuti on elav muusika. Avatud on merevaatega rõdu, ilusa ilma korral töötab jäätisekohvik. Kuursaal on ka sobiv paik sündmuste tähistamiseks ja pulmade pidamiseks. Avatud: P-N 12-22 / R-L 12-23 Promenaadi 1, Haapsalu. GPS: 58° 57' 1" N, 23° 32' 15" E WiFi +372 5646 2466; info@kuursaal.ee; www.kuursaal.ee

WiFi Каноэ

MÜÜRIÄÄRE Каноэ KOHVIK

Läänemaa

Romantiline kohvik Haapsalu vanalinnas! Müüriääre kohvikust on saanud üks Haapsalu tuntumaid söögikohti. Eriliseks teeb selle koha sümbioos kõigest heast, milleks on suurepärane toit, omanäoline interjöör, hea aura, lilleline tagahoov, „miljoni WiFi imelised koogid, kohvilõhn, muuКаноэ dollari vaade“ linnusele ja kellatornile, sika, tuttavad-sõbrad, keda juhuse tahtel kohtad just Müüriääres. Soovitame kindlasti КаноэOlete oodatud iga päev! maitsta meie kohviku hitt-toodet – vaarika-beseerulli. Karja 7, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 52” N, 23° 32’ 12” E WiFi +372 473 7527; kohvik@muuriaare.ee; www.muuriaare.ee

TALUMEHE KÕRTS • Eesti toit • Asume Haapsalu vanalinnas • Avar terrass (suvel) • Lastele mängunurk • Grupitoitlustus Olete kõik oodatud, oma silm on kuningas! Avatud P-N 10-24 ja R-L 10-02, juuni kuni august P-K 9-24 ja N-L 9-02 Karja 2, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 54’’ N, 23° 32’ 12’’ E +372 5306 2755; talumehe@ehejaehtne.ee; www.talumehe.ee

SPITHAMI PUHKEMAJAD Läänemaa metsiku looduse keskel asub kaks saunaga metsamaja – Väike Maja ja Suur Maja. Mõlemad majad on kõigi mugavustega koos kümblustünni ja saunaga. Kogu kompleks majutab kuni 20 inimest. Metsamajad on ehitatud eelkõige mõnusaks perepuhkuseks, kuid tore on siin pidada kaWiFi sünnipäevi või väiksem firmaüritus. Ootame Teid külla!

WiFi

Männi tee 10, Spithami, Lääne-Nigula. GPS: 59° 12' 26" N, 23° 32' 36" E WiFi +372 53 466 264; epp@minupuhkus.ee; www.minupuhkus.ee

WiFi

KASSIMAJA KODUMAJUTUS HAAPSALUS Majutus on kahes eraldi sissepääsudega korteris, 1920-ndatel ehitatud Каноэ puumaja teisel korrusel. Mõlemas korteris on suur tuba kahe eraldi voodiga (lisavoodi võimalus), söögituba, köök (kõige vajaminevaga söömiКаноэ WiFi seks ja söögi tegemiseks), pesemisruum ja WC koos. Sisehoovis on ruumi 3 autole, Каноэ väliterrassil grillimise võimalus. Metsa 58, Haapsalu linn. WiFi GPS: 58° 56’ 24” N, 23° 33’ 7” E +372 554 3827; +372 553 2442 jyrikasper@kassimaja.eu; www.kassimaja.eu WiFi

Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ Каноэ

Каноэ

WiFi

Läänemaa

WiFi

Pronksskulptuur "Vanamees ja kits" Heltermaa sadamas

•T urismiinfokeskus Hiiumaal: Hiiu 1, Kärdla, Hiiu maakond. Tel: +372 462 2232

HIIUMAA

Tuletornid

Kas teadsid, et Hiiumaa on kuulsate tuletornide saar? Navigatsioonimärkidena on Hiiumaal kasutusel viis tuletorni, kuid külastajatele on avatud kolm ajaloolist tuletorni: auväärne Kõpu, Tahkuna ja Ristna. Kõik kolm on muinsuskaitse all ja avatud kuni 15. septembrini. • Kõpu on maailmas vanuselt kolmas järjest töötanud tuletorn. Tegemist on võimsa neljatahulise prismaga, mis kaalub pea 12 tuhat tonni. • Ristna tuletorn asub suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks ehitati Ristna tuletorn. Torni jalamil asub väike kohvik. • Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Torni kõrgus maapinnast on 43 meetrit, seega tegemist on Eesti randade kõige kõrgema torniga.

Imelised rannad

Hiiumaa hästiliigendatud rannajoon on üle 300 kilomeetri pikk ja pakub puhkamiseks palju võimalusi. Päevitamiseks ja supluseks paremini sobivad liivarannad asuvad saare põhjaküljel. Kõpu poolsaare läänetipus asuvad Eesti parimad surfirannad. Eriti tähelepanuväärne on Eestis ainulaadne Ristna neeme lõunaküljel asuv järsu kaldaga rand, kus pind on kaetud jämedakoelise liivaga ning meri läheb sügavaks vaid mõne sammu kaugusel veepiirist. Tuntumad rannad on Kärdla, Luidja, Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina, Ristna ja Kaleste. Randades võib tihtipeale kõndida tundide viisi, kohtamata inimhingegi – seda isegi rannapuhkuse tipphooajal.

5 fakti Hiiumaa kohta • Hiiu maakond on vabariigi väikseim – 1023 km² (koos väiksemate saartega). • Saare läbimõõt läänest itta on 60 km ja põhjast lõunasse 40 km. • Hiiumaa ilusaima aarde – rannajoone – pikkus on lausa 345 kilomeetrit. • Saarel on palju väikeseid turismitalusid ja gastronoomidele huvi pakkuvaid toidukohti. • Kärdla meteoriidikraatrisse on uuristatud Eesti sügavaim puurauk (815 m).

Hiiumaa

uigi Hiiumaa tundub väike ja vaikne saareke, leiab igaüks sealt oma, sest mitmekesisust jätkub. Hiiumaa on rahulik ja mõnus paik, kus aeg saab hoopis teistsuguse mõõtme. Kui sul on soov nautida segamatut olemist, ilusaid randasid ja tõelist puhkust – siis on just Hiiumaa selleks õige paik. Hiiumaad on võimalik avastada mitmel eri viisil, võttes eesmärgiks tuletornid, rannad, sadamad, matkarajad, militaarobjektid või muud vaatamisväärsused – valik on sinu!

Turismimagnetid: • Kõpu tuletorn • Tahkuna tuletorn • Ristna tuletorn • Kalana sadam • Luidja rand • Hiiumaa militaarmuuseum • Hiiumaa muuseum • Suuremõisa loss • Mihkli talumuuseum • Sõru muuseum • Kassari saar • Soera talumuuseum • Malvaste kirik

SAARETERAAPIA, MIS EI UNUNE

Kaibaldi nõmm

Surf Paradiis Kalanas

Hiiumaa

Sadamad – kaasaegsed, kuid ajaloohõngulised

Saaretuuri võib vabalt teha ka väiksemaid sadamaid pidi, kus on viimasel ajal elu aktiivsemalt käima läinud ning saab süüa, juua, magada ja kultuurigi nautida. • Suursadam oli Hiiumaa tähtsamaid kaubasadamaid ning laevaehituskohti. Suursadama peamised hooned pärinevad valdavalt 18.–19 sajandist. Praegu on tegemist peamiselt kalalaevade remondibaasiga. Meresõidu paremate päevade kohta saab teadmisi väikesest muuseumitoast. Ka aidas eksponeeritud mootorid, päästerõngad, tuukriülikonnad ja tormiankrud jutustavad vanadest meremeestest ja nende raskest tööst. • Orjaku sadam oli enne teist maailmasõda kasutusel nii kauba- kui ka reisisadamana. Tänaseks on Orjaku sadamast kujunenud külalissadam jahtidele koos väikese kalasadama osaga kohalikele kaluritele. • Sõru sadama kaudu peetakse parvlaevaühendust Saaremaaga. Tänast Sõru kandi inimest iseloomustab aktiivsus mitmes mõttes. Sõrulastel on isegi oma tarbijate ühistu ja kauplus. Mälestust vanadest aegadest aitab elustada väike rannakultuuri ja kohalikku külaelu tutvustav muuseum, mis loeb oma sünnipäevaks 1999. aasta 12. maid. Suured sadamahooned on kohandatud suveürituste läbiviimiseks. Eriti populaarsed on Sõru ranna jaanituled. • Kalana sadam asub Kõpu poolsaarel (rahvasuus: maailma

Kõpu tuletorn lõpus) ja on sadamakohana kasutusel juba üle 500 aasta. Meri, kivid ja jändrikud männid – koht, kus aeg seisab ja mured ununevad. Märksõnad: Kalana Sadama Suveresto, Hõbekala kohvik, puhkeküla.

Mälestusmärgid ja militaarobjektid

Tuntuimad mälestusmärgid on Kärdla ringteel asuv Kivi Jüri mälestusmärk, mis püstitati 1966. aastal teises maailmasõjas osalenud Hiiumaa kaitsjate auks ja Tahkunas asuv parvlaev Estonia hukkunud laste mälestusmärk. Kärdla kiriku ette on püstitatud mälestusmärk teises maailmasõjas hukkunud hiidlastele. Mälestusmärgi teeb eriliseks see, et see on püstitatud kõikidele hukkunutele vaatamata sellele, mis mundrit nad kandsid. Samuti Oomäe memoriaal Ristimäe läheduses, mis on pühendatud nõukogude terroriohvrite mälestuseks. Hiiumaal asub rohkelt militaarobjekte nii esimesest kui teisest maailmasõjast ning Hiiumaa militaarmuuseum, mis annab põhjaliku ülevaate just viimase sajandi jooksul Hiiumaal toimunud sõjategevusest ning nõukogudeaegsest tavakodanikele raskesti ligipääsetavast piiritsoonist. Veel asub saarel mitmeid kirikuid, kabeleid, parke, hiidrahnusid, kivikalmeid, muuseume, mõisakohtasid ja ajalooliselt põnevaid kalmistuid. Väga palju leidub lõkkekohtasid, õpperadasid, telkimisalasid, puhkekohtasid ja Kalurikoja metsaonn.

Varjatud pärlid: Kõrb keset metsa Hiiumaa oma kõrb ehk Kaibaldi nõmm on Eesti suurim liivik. Kärdla külje all laiuv liivaväli mõjub peaaegu maaväliselt. See ei ole looduslikult tekkinud, põhjuseks on sõdadeaegsed metsapõlengud ja ala hilisem kasutus tankide harjutusväljakuna. Sääre tirp Sellist omapärast nime kannab maanina, mis esineb kaardil tihti Orjaku või Kassari sääre nime all. Et saada Sääretirbist tõelist naudingut, tuleb aega varuda. Kitsas maanina on u 2 kilomeetri pikkune ja seal kasvab rohkelt kadakaid, kibuvitsu ja magesõstraid. Pinnas on üldiselt kivine. Vaatepilt on imekaunis, seega tasub ninaotsal kindlasti ära käia!

• Hiiumaa rajas 2016. aastal viimase Eesti maakonnana omale vabadussõja monumendi. Põhjus, miks Hiiumaal enne II maailmasõda vabadussõja mälestusmärki ei rajatud, peitub tollases haldusjaotuses ja hiidlastest võitlejaid mälestati Haapsalus asuva sambaga. • Hiiumaa kuulus esimese Eesti Vabariigi ajal Läänemaa koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. • Sajad hiidlased põgenesid 1944. aasta suvel ja hilissügisel massiküüditamiste hirmus kalapaatidega Rootsi. • Nõukogude ajal oli saarel tähtsaimaks majandusharuks veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – Hiiu Kalur.

Hiiumaa Eiffel Hiiumaa Eiffel on torn Hiiumaal Kõrgessaare vallas Kootsaare poolsaarel Reigi küla põhjatipus. Torni ehitas kohalik külamees Jaan Alliksoo oma koduõuele. Torn valmis 2007. aastal ja on 31,4 meetrit kõrge ehk 1/10 Prantsusmaal asuvast Eiffeli torni kõrgusest. Maapinnal ümbritsevad torni ümbrust värvikad puunikerdised ja -ehitised. Avastamist jätkub pikemaks ajaks ja külastajad saavad tõeliselt omanäolise kogemuse osaliseks. Ristimägi Kärdla-Kõrgessaare teel on paik, kus mälestatakse kunagi sealsamas aset leidnud ohvriterohket pulmarongide kokkupõrget, aga ka saarelt lahkuma sunnitud hiiurootslasi. Ristimäele ristide püstitamise legendi algupära on keeruline kindlaks teha, ent Hiiumaale esimest korda saabujatel soovitatakse hea õnne tagamiseks endagi pisike rist kohapeal valmis meisterdada. Olgu siis puust, kividest või kaasavõetud materjalist – sinna püstitatud ristid peaksid tooma nii üldist õnne kui edu abielus.

Mida on Hiiumaal uut? • Eelmise suve lõpus avati Hiiumaal üle 17 aasta korralik ja rikkalik kalakauplus, mille nimi on lihtne – Kala ja Võrk. • Hiiumaal alustas 2017. a lõpus tööd uus rändpood, kauplusbuss, mis viib Selveri kaubad kõigile hiidlastele kohale kodu lähedale. Rändpoel on kolm põhimarsruuti, mille jooksul teeb ta üle 100 erineva peatuse. • Evelin Ilvese uus kodurestoran ROOG pakub koduses õhkkonnas toiduelamust kuni 12 külalisele – suvel Hiiumaal Nasvarannas, talvel Tallinna vanalinnas. • Hiiumaa Kaubamaja avas uksed – märtsi alguses avati pidulikult Hiiu Konsumi teine korrus, kuhu ostja pääseb ka liftiga. Pärast poolteist kuud kestnud värskenduskuuri avatud kauplus kannab nüüd nime Hiiumaa Kaubamaja.

Hiiumaa

• 23. juunil 2015. aastal toimus esimest korda ajaloos Hiiumaal võidupüha paraad, millega kaasnes suur rahvapidu koos rohkete muusikaüritustega.

Paradiisirand Kalana külast leiab kauni liivaranna, kus peale tavaliste vee- ja rannamõnude saab harrastada ka veespordialasid, teha sõitu paadi või kaatriga ning muidugi maitsta kohalikke ja värskeid hõrgutavaid kalaroogi.

EV 100 olulist ajaloost

Kalana puhkeküla Ootame teid puhkama Hiiumaa läänetippu, Eesti päikesepaistelisemasse ja sademetevaesemasse paika. Parim koht, kus puhkust veeta!

www.puhkuseestis.ee

Puhkeküla on ideaalne paik peredele ja väiksematele sõpruskondadele, kes hindavad privaatsust, aktiivset tegevust ning puhkust looduses. Suvehooajal avatud kämpingumajad ja Kaluri külalistemaja asuvad Kalana sadama vahetus läheduses. Hooned on ehitatud Skandinaavia stiilis ja asuvad kauni männimetsa veerel. Aastaringselt avatud Vanaõue puhkemaja on valminud 2015. aastal. Puhkemaja asub merest 500 m kaugusel männimetsas. Võimalus korraldada firmaüritusi ja suvepäevi. Magamiskohti on kokku 100.

Kaluri külalistemaja. Külalistemajas on 6 tuba kuni

Vanaõue puhkemaja. Vanaõue puhkemaja asub Kalana külas, Kalana sadamast 500 m kaugusel. Puhkemajas on 2 magamistuba, milles kokku 6 magamiskohta. Beebivoodi võimalus.Lisaks täisvarustusega avatud köök/elutuba ja saun.

12 inimesele, lisavoodi võimalus. Kõikides tubades on dušš ja tualett. Maja teisel korrusel asub rõduga suurem tuba, kust avaneb kaunis vaade merele.

• internet • elektrikerisega saun • väliterrass • grillinurk • laste mänguväljak

• täisvarustusega köök • avar kaminasaal • väliterrass • laste mänguväljak (100 m)

16 kämpingumaja. Kämpingumajad paiknevad Kalana sadama vahetus läheduses kõrvuti Kaluri külalistemajaga. Igal majal on privaatne väike rõdu laua ja toolidega. Maja juures on võimalus grillida ja kasutada välikööki. Dušid ja tualetid asuvad eraldi hoones. Laste mänguväljak (100 m)

Kalana küla, Hiiumaa vald. +372 538 21844 • info@kalana.ee • www.kalana.ee

WiFi

PIHLA TURISMITALU Asume Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Kõpu tuletornist 1 km kaugusel lõuna suunas. WiFi Majutamiseks on Pihla talus 2 puhkemaja, kokku 10 tuba. Voodikohti on kokku 40, vajadusel lisavoodite võimalus. Oodatud on telkijad ja karavaniautod. Toitlustame hooajal (juuni-august) 40-kohalisesWiFi toidutares a´la carte menüü alusel, muul ajal ettetellimisel. Pakume koolituste ja seminaride läbiviimiseks konverentsisaali (40 kohta). Hobid: marjakasvatus, käsitöö. Kõpu küla, Hiiumaa vald. GPS: 58°54’22”N, 22°12’58”E Каноэ

WiFi +372 5647 0091; +372 5698 2123; pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla

Каноэ MÄNNILIIVA PUHKEMAJAD

Asume Hiiumaal Sääre külas. Majad paiknevad mändide ja kadakate vahel, üksteisest Каноэ WiFi eemal, et nautida privaatsust ja kaunist loodust. WiFi Majutuseks kolm maja, kokku 14 kohta (+7 lisakohta). Majades köök, dušš, wc, kamin, saun. Suur telkimisala ja WiFi telgi kohta broneerima ei pea. Lõkkeplats ja grillimise võimalus. Каноэ Lastele kiik, ronimispuu, liivakast, WiFi batuut ja palju ruumi jooksmiseks-mängimiseks. Sääre küla, Hiiumaa vald. GPS: 58° 57’ 37” N, 22° 54’ 42” E WiFi WiFi +372 513 7865, +372 513 9865 (rus); info@manniliiva.ee; www.manniliiva.ee

WiFi WiFi WiFi Каноэ

Каноэ Каноэ WiFi

19.-22. juulil 2018

JUURTE JUURES

Каноэ

WiFi

OXUS (USBEKISTAN), SVJATA VATRA, Каноэ Каноэ

Каноэ Каноэ WiFi Каноэ

WiFi

PUULUUP, MARI KALKUN, STRAND.. RAND,

JAAK JOHANSON JA KRISTA CITRA JOONAS, HEINAVANKER, PÖÖRIÖÖ Каноэ

Каноэ

WiFi

Каноэ

Каноэ Каноэ

www. h i i u f ol k. ee

Hiiumaa

hiiu folk

WiFi

XIV Hiiumaa Pärimusmuusikafestival

Angla tuulikud

•T urismiinfokeskus Kuressaares:

Tallinna tänav 2, Kuressaare linn, Saaremaa. Tel: +372 453 3120 •T urismiinfopunkt Muhu saarel: Liiva küla keskus (juuni–august), Tel: +372 5855 5020

esti suurim saar – Saaremaa – on tuntud suurepärase puhkekohana, kus on omanäoline saarelik loodus ning rohkesti huvitavaid vaatamisväärsusi. Saaremaa on oma asukoha ja eraldatuse tõttu unikaalne ning eriline. Vanades külades näeb ka praegu veel rookatusega ehitisi ja kiviaedu. Mõistagi ei saa mainimata jätta tuulikuid, leiba, saare õlut, kauneid rahvariided, rikkalikku ajalugu ning saarlastele omapärast keelepruuki. Peale klassikaliste vaatamisväärsuste ootavad külalist Saaremaal päikesepaistelised matkarajad, galeriid, meeldejäävad käsitöökojad, ajalooline arhitektuur ja hingematvalt kaunis keskkond.

Saaremaa kolm tähtsaimat turismiobjekti

Saaremaad külastades on vaja läbi käia vähemalt kolm tähtsat paika, sest kui neid näinud ei ole, siis polekski nagu saart külastanud. Muidugi on tegemist Kaali järve, Angla tuulikumäe ja Panga pangaga – kõik need paigad on tänapäeval kenasti korda ning rahvale ligipääsetavaks ja mugavaks tehtud. KAALI KRAATER JA KÜLASTUSKESKUS Milliseid huvitavaid ajaloolisi fakte peidab meie eest see salapärane kraatriväli? Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal. Lisaks 110-meetrise läbimõõduga peakraatrile on selle juures veel 8 väiksemat kraatrit. Kõige uuemate mõõtmiste põhjal hinnatakse kraatrite tekkeajaks 1530–1450 eKr. 2005. a suvel avati Kaali kraatriteväljal ajaloohõnguline Kaali külastuskeskus. Hoones asuvad meteoriitika- ja paekivimuuseum, konverentsisaal, väike hotell, saun ja kauplus. Kaali külastuskeskus asub Kuivastu–Kuressaare maanteest 3 km kaugusel, Kuressaarest 18 km kaugusel ning Kuivastust 62 km kaugusel. ANGLA TUULIKUD Angla küla südamesse on uue elu saanud viis tuulepüüdjat. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegrupp, mis paikneb oma originaalasukohas Angla tuulikutemäel. Seda kompleksi võib kahtlemata pidada Saaremaa üheks suuremaks vaatamisväärsuseks.

6 fakti Saaremaa kohta: • Eestis kõige läänepoolsem punkt on Nootamaa saar, mis on Vilsandi rahvuspargi territooriumile jääv 5,8 hektari suurune asustamata saar. • Panga Pank on kõige kõrgem pankrannik Lääne- Eestis. • Sõrve tuletorn oma 52 meetriga on Saaremaa kõige kõrgem majakas. • Kaali meteoriidikraater – kõige paremini ligipääsetav ja säilinud kraatriväli Euroopas. • Kuressaare linnus – kõige paremini säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. • Angla tuulikud – Eestis üks kõige paremini säilinud tuulikutegrupp.

Saaremaa

MERETAGUNE JA OMANÄOLINE PAIK

SAAREMAA

Turismimagnetid: • Kaali kraater • Panga pank • Angla tuulikud • Kuressaare piiskopilinnus • Vilsandi rahvuspark • Muhu saar • Pädaste mõis • Koguva muuseumiküla • Ruhnu saar • Ruhnu Püha Magdaleena kirik • Ruhnu tuletorn • Mihkli talumuuseum • Sõrve säär • Sõrve tuletorn • Saaremaa veski • Kuressaare kuursaal • Karujärv

Kuressaare loss Neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud, kuid viies tuulik on vaid pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Angla tuulikutest vanim on selles esinevate ehitusdaatumite põhjal 19. sajandi algusest pärinev Reinu tuulik. Nüüdseks on tuulikutele lisandunud Angla pärandkultuurikeskus, kus saab meistrite juhendamisel tegutseda töötubades – savikojas, villakojas, vildikojas. Angla pärandkultuurikeskuse koduleivasöömise toas ja hubastes varjualustes õues saad nautida rahvuslikke suupisteid, degusteerida Angla rukkileiba ja taimeteed, juua tassike kohvi. Ka lastele on jõukohased tegevused olemas. Kolmandal korrusel on avatud Saaremaa muuseumi Karja kihelkonna kultuurilugu tutvustav näitus.

Saaremaa

PANGA PANK Panga (Mustjala) pank asub Saaremaa põhjarannikul Panga küla lähedal. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest. Panga ulatus on umbes 2,5 km. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad seega oma profiililt oluliselt Põhja-Eesti pankrannikust. Panga pank kerkib paljandunud paese "müürina" otse rannalt. Kõige kõrgemas kohas asub muistne ohvrikoht, kus vanasti olevat toodud ohvreid merele. Mere kohal kõrguvalt astangult avaneb imeline vaade all lainetavale merele ja maalilisele ümbrusele. Aga lisaks sellele saab teha väikese retke ümbritseva metsa alla rajatud matkaradadel. Panga külastamine on viimastel aastatel tunduvalt mugavamaks tehtud, sest rajatud on korralik tee, parkla ja piknikukoht.

Päikesepealinn Kuressaare

Kuressaare on Eesti kõige läänepoolsem linn ja tõenäoliselt meie maa üks armsamaid. Seda kinnitab ka asjaolu, et 30. ap-

Sõrve tuletorn rillil 2017 sai Kuressaare päikesepealinna nimetuse. Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu on Kuressaare vanalinn muinsuskaitseala. Kindlasti ei saa külastamata jätta Saaremaa Muuseumit ehk Kuressaare piiskopilinnust, mida rahvasuus kutsutakse ka Kuressaare lossiks. Muuseum on Eesti vanimaid (asutatud 1865) ja suurimaid muuseume, mida igal aastal külastab 70–80 tuhat inimest. Muuseumi tuumikuks on 14.–15. sajandil rajatud piiskopilinnus, kus näeb mahukaid püsinäitusi Saaremaa loodusest, vanemast ajaloost ja lähiajaloost, mitmesuguseid ajutisi näitusi, korraldatakse kontserte, teatrietendusi, stiliseeritud “piiskopi pidusööke” jm üritusi. Saaremaa Muuseumi filiaalis Aavikute majamuuseumis (Vallimaa tänav 7, Kuressaare) saab vaadata püsiekspositsiooni eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elust ja tegevusest. Lihtsalt niisama mööduda ei saa ka Saaremaad iseloomustavast skulptuurist, mis sümboliseerib Saaremaa vägilast Suurt Tõllu ja tema naist Piretit, asub SPA hotelli Meri ees. Skulptuur valmis aastal 2002 ja selle meisterdas valmis tuntud Eesti skulptor Tauno Kangro. Kuressaares viibides võiks einestada linna vanimas söögikohas, mis asub omanäolises tuulikus (Saaremaa veski), kus pakutakse külalisele saaremaist söögi- ja joogipoolist. Tuulik on rajatud 1899. aastal Kuressaare esimese apostliku õigeusu kiriku kohale. PARADIIS SPAAPUHKUSE AUSTAJATELE Kuressaare on tõeliselt spaa-tihe linnake, mistõttu on Saaremaad juba ammu hüütud hellitusnimega Spaaremaa. Grand Rose SPA, Georg Ots Spa, spaahotell Rüütli, Johan Spa, spaahotell Meri jne – valik on tõeliselt lai!

Varjatud pärlid: Viidumäe looduskaitseala Looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mille kõrgeim koht on 59,12 meetrit üle merepinna ja moodustab „Saaremaa selgroo“. Alal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Kuulsaim neist on Saaremaa robirohi. Alaga saab tutvuda läbides Viidumäe õpperaja, mille pikkus on 1,6 km.

• Sõrve poolsaarel toimusid teise maailmasõja ajal ühed verisemad lahingud, mis Saaremaa pinnal eales on peetud. Tehumardi öölahingu käigus sattusid omavahel vastamisi saksa ning vene väed. Konflikti muutis eriti kurvaks asjaolu, et mõlemal vaenupoolel sõdisid ka eesti poisid. Seda ning paljusid teisi Saaremaal aset leidnud lahinguid kajastatakse Sõrve militaarmuuseumis.

Loona mõis ja orhideed Kaunis Loona mõisas toimuvad suvel orhideefestivalid. Saaremaal on 36 erinevat liiki orhideid, millest enamik on esindatud Vilsandi rahvuspargis. Festivalil korraldatakse huvilistele giididega matku orhideede juurde. Üügu pank Üügu pank asub Muhu saare põhjaosas. See on Muhu suurim pank, millel pikkust kokku ligi 450 meetrit ning kõrgust merepinnast üle 18 meetri. Panga allosas voolab maapinnale mitmeid allikaid. Ühel suuremal neist, Silmaallikal on ravitoime ning inimesed on selle vett kasutanud vastavate hädade raviks. Tammepuu keset jalgpalliväljakut Keset Orissaare jalgpallistaadionit kasvab majesteetlik tammepuu, mis võitis 2015. aastal Euroopa aasta puu tiitli.

Mis on Saaremaal uut?

• Apollo Kino avas septembris 2017 Kuressaares Saaremaa esimese kaasaegse kinokeskuse. Kinokeskuse kahes saalis on kokku ligi 200 kohta. Seni on Kuressaares filme näidanud Kuressaare Linnateater. • Kuna ilmateenistuse statistika kohaselt paistab just Kuressaares Eesti teiste linnadega võrreldes kõige rohkem päikest, siis kuulutati Kuressaare Eestimaa päikesepealinnaks. • Haldusreform tõi kõige rohkem aadressimuutusi just Saaremaal. Ühinenud omavalitsuses (Saaremaa vald) ei saa olla kahte ühe nimega küla, seega tuli Saaremaa 37 külal endale uus nimi välja valida. • Kuressaare rahvale tegi aastaid muret, et nende kodulinna temperatuuri mõõdetakse paari kilomeetri kaugusel mere ääres asuvas ilmajaamas ja seega jäi mulje, et linnas on mitu kraadi külmem kui tegelikult. Kuid nüüd on see mure lahendatud, sest eelmisel suvel valmis Kuressaares uhiuus ilmajaam. • Külastajaile plaanitakse avada 2018. aasta suveks Sõrve tuletorn, põnev ja oodatud atraktsioon kümnetele tuhandetele.

Saaremaa

• Saaremaa ajaloost rääkides tuleb kõigepealt meenutada Eestimaa muistseid aegu. Muistse vabadusvõitluse ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus.

EV 100 olulist ajaloost

Saaremaa maalinnad Tunnistust muistsetest aegadest leiab Saaremaalt praegugi ja selle parimaks näiteks on iidvanad maalinnad. Maalinn on eestlaste ringvall-linnuste rahvapärane nimetus. Need ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Suurim maalinn on keset saart kõrguv Lihulinn, ainus hoonetega maalinn Saaremaal on Maasi maalinn. Populaarsemate külastuskohtade hulka kuuluvad veel Valjala ja Kaarma maalinnad.

www.puhkuseestis.ee

Tere tulemast meie sadamatesse!

www.slmarinas.ee

PIDULA MÕIS JA PARK

• Külalistemaja mõisa valitsejamajas • Külaliskorterid • Suvekohvik ja terrass • Park ajaloolise Linnamäe ja ürdiaiaga • Üritused ja seminarid

Pidula küla, Saaremaa +372 523 3283 pidula@pidula.eu www.pidula.ee

SAAREMAA meretagune ja omanäoline paik

visitsaaremaa.ee Köik Saaremaast!

PUB VAEKODA Pubi asub Kuressaare südalinnas, kohe turuväravate kõrval, kus pakutakse nii süüa-juua kui ka võimalust spordiülekandeid vaadata. Varakevadest hilissügiseni on avatud terrass. Teeme ettetellimisel erinevaid suupisteid nii sünnipäevadeks kui ka muudeks üritusteks, samuti gruppide toitlustamise võimalus! Avatud suvel: P-N 11-23; R,L 11-06.30.

Saaremaa

Tallinna 3, Kuressaare. GPS: 58° 15’ 11” N, 22° 29’ 9” E +372 453 3020; pubvaekoda@hot.ee; www.vaekoda.ee

Kui Sul on vaja pidada ärikohtumisi, soovid tähistada oma sünnipäeva, tahad sõpradega chillida või siis niisama nautida, tule meile külla ja saame sõpradeks! Lossi 11, Kuressaare • +372 655 5700 www.castello.ee

LOODE TURISMITALU Meeldejäävaks teeb siinse puhkuse aidaromantika ja suitsusauna mahe leil. Meil naudite WiFi hääled ümbritsevad Teid 19. saj. hõnguliharjumatut vaikust, vaid mets- ja koduloomade ses talus. Ööbimine talu peahoones, aidatubades ja lakas ning metsamajakeses. Kokku majutame tubadesse kuni 40 inimest. Lisaks on olemas kadakasel karjamaal ka telkimisplatsid koos pesemisvõimalusega. Sobiv koht ürituste korraldamiseks kas peredele või firmadele.

WiFi

Loode talu, Kuralase küla, Saaremaa vald. GPS: 58° 28’ 7’’ N ,21° 57’ 40’’ E +372 505 6227; valdo@loodetalu.eu; www.loodetalu.eu

WiFi

WiFi WiFi Каноэ

Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu Каноэ

Tule veeda oma veinipuhkus Muhu saarel, nautides viinamarjapõldude rohulisust, maitsvaid roogasid, Muhu selget tähistaevast ja Eesti oma veini.

Каноэ

WiFi WiFi Каноэ Каноэ

WiFi

VEINITALU PAKUB WiFi

• Viinamarjakasvatusega tutvumine • Veinidegusteerimised • Veinikoolitused • Veiniõhtusöögid • Majutus • Veinitalu saunaspa • Workshopid veinisõpradele • Ratsutamine • Jahindus WiFi • Firma suvepäevad /talveüritused • Pulmad jm.

Каноэ Каноэ

WiFi

Lõo talu, Muhu vald, Saare maakond +372 5330 9912 www.veinitalu.ee

Каноэ

GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E +372 515 5100; +372 5667 1555 marko@islander.ee; www.islander.eе

Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega ning osaleda Каноэ linnu- ja hülgevaatlusreisidel. Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga. Mõlemad kaatКаноэ rid mahutavad kuni 10 reisijat. Organiseerime ka sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele. Korraldame loodusmatku ja pakume majutust Vilsandi saarel. Sõidud algavad: Papisaare sadamast, Saaremaa vallast.

Saaremaa

OÜ ISLANDER – MEREREISID VILSANDI RAHVUSPARGIS

Ammende villa

•T urismiinfokeskus Pärnus: Uus 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000

ärnumaa rikkalik ajalugu, kuid kaasaegne ilme pakuvad midagi igale maitsele. Suvepealinna kesklinn, imelised pargid ning tuntud liivaranna ja promenaadiga kuurordirajoon lausa kutsuvad jalutuskäikudele. Kindlasti tasub kiigata ka suvepealinnast väljapoole. Avastajaid ootavad laide täis rannaala, männiluitemetsad ja looduslikud liivarannad, kirev kalurikultuur ning rabad ja põlislaaned. Kõikjal leidub rohkesti kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume ja loodusväärtusi.

Tõeline suveparadiis kuurortlinnas

Pärnust rääkides ei saa üle ega ümber mõnusast pikast liivarannast, mida võib õigusega pidada Eesti üheks parimaks! PÄRNU RAND JA RANNAPARK Pärnu liivarand asub kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutusekäigu kaugusel. Rannas on toredad atraktsioonid lastele, kiiged, minigolfi rada, veloautode rent ja surfivarustuse laenutus. Romantikute lemmikpaigaks on mõistagi Pärnu rannapromenaad. Peale selle meeldivad neile ilmselt liivaranna ja jõe ristumispaigas paiknevad kaks ajaloolist kivimuuli, mis kutsuvad külalisi jalutama mööda 2 km pikkust teerada otse merre. Ranna kõrval asub 2010. aastal taasavatud atraktiivne, aasta läbi kasutatav Pärnu rannapark. PÄRNU VALLIKÄÄR JA TALLINNA VÄRAVAD Teine paik, kus tasub ette võtta üks mõnus jalutuskäik, on Pärnu Vallikäär, mis võlub kaldapervel kulgeva valgustatud promenaadi, üle vallikraavi kaarduva romantilise jalakäijate silla ja vallikraavi keskele rajatud Eesti kõrgeima purskkaevuga. Lastele pakub palju lusti mereteemaline mänguväljak. Avatud on ka muldkindlustuste vaheline käik ja restaureeritud kunagise postimaantee algust tähistanud Tallinna värav. Suvehooajal on värava teisel korrusel avatud kauni vaatega suvekohvik. KUURORDIAEGNE ARHITEKTUUR JA UHKED PUITVILLAD Pärnu köidab oma külalisi ajaloolise arhitektuuriga. Liikudes mööda alleesid linna südamest mere suunas, kõnnid läbi Eesti suurima puitvillade piirkonna. Isikupärased

5 fakti Pärnumaa kohta • Arvatakse, et 11 000 aastat tagasi jõudsid esimesed inimesed Eestisse. Selle kohta annab tunnistust Pulli asulakoht Pärnu lähistel. • Pärnu on alates 1996. aastast Eesti suvepealinn. • Pärnu tuntuim linnapea Oscar Brackmann jättis linnale muuhulgas pärandina siiani elujõus põlispuudega imekaunid pargid ja alleed. • Pärnumaa on suurima pindalaga maakond Eestis. Maakonna territooriumile jääb 177 saart ja laidu, millest suurimad on Kihnu ning Manilaid. • Pärnumaa on luuletaja Lydia Koidula ja rahvusliku liikumise juhi Carl Robert Jakobsoni kodukant.

Pärnumaa

MITTE AINULT SUVI, PÄIKE JA MERI!

PÄRNUMAA

Turismimagnetid • Pärnu rand ja rannapark •P ärnu muul • Vallikäär • Tallinna väravad • Pärnu muuseum •E ndla teater • Lottemaa • Kurgja talumuuseum • Soomaa rahvuspark • Eesti muuseumiraudtee • Kihnu saar ja muuseum • Valgerand • Auto24ring • Ammende villa • Tori põrgu • Kabli rand

Pärnu rand

Kurgja talumuuseum puitpitsiga ilustatud villad pakuvad avastamisrõõmu ja on kenad vaadata, sest enamik neist on nüüdseks restaureeritud ja paljudes neist asub hotell või kohvik. Kuurordiarhitektuuri absoluutseks tipuks võib pidada otse rannajoonel asuvaid Pärnu rannahoonet, mudaravilat ja Rannahotelli. Viimane on Eesti moodsa supelarhitektuuri üks parimaid näiteid ja funktsionalismi tippteoseid. Rannarajoonist leiad ka Pärnu kuursaali ja kõlakoja, mis on läbi aegade olnud Pärnu kuurordielu jaoks tähtis keskpunkt.

Pärnumaa

Mida teha linnast väljaspool? KIHNU SAAR JA MUUSEUM Üks omanäolisemaid paiku Pärnumaal on kahtlemata Kihnu saar, mis on kooskõla kaasajast ja minevikust. UNESCO pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on huvitav igale kultuuripärandist, isesorti loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele. Kihnu naised kannavad iga päev omaenda kätega valmistatud rahvariideseelikuid – körte. Lapsedki oskavad Kihnu tantse ja laule ning Kihnule omast keelemurret õpetatakse koolitundides. Kihnu muuseumis leiab kõike, mis on igapäevaelus oluline – tööriistu, rõivaid, käsitööd, mööblit. Lisaks saab uudistada kuulsate Kihnu meeste – kodu-uurija Theodor Saare, mets-

Kihnu tuletorn kapten Enn Uuetoa ja hõbedasepp Peeter Rooslaidu tutvustavat väljapanekut ning Kihnu naivistide kunstiloomingut. C.R JAKOBSONI TALUMUUSEUM Pärnumaal peab kindlasti külastama ka Carl Robert Jakobsoni talumuuseumit Kurgjal, kus saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga ning tema rajatud talu eluoluga. Muuseumi maa-alal tegeletakse tänapäevani karjakasvatusega, restaureeritud on vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, saun, veski ja rehi. Külaline saab ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega. Kohvikus on võimalik nautida rahvustoite ja poest osta kohalikku käsitööd.

Perepuhkus Pärnumaal

Pärnumaal on rohkesti pakkuda just peredele. Näiteks asub seal Baltimaade suurim teemapark Lottemaa, mis kujutab endast kaunis rannametsas asuvat Leiutajateküla, mis on tuttav muusikalidest, multifilmidest ja raamatutest. Seal kohtub igal sammul toredate tegelastega, kellega koos leiutada ja mängida. Lottemaal ootavad avastamisrõõmsaid peresid rohkem kui sada atraktsiooni, head toiduelamused, rand ja suveniiripoed. Kui seiklushimu ei ole veel kustutatud, siis tasub minna ka Valgeranna seiklusparki, mis on ehitatud puude otsa! Peresid ootab kaunis rand, põnevad olukorrad, kuus ägedat seiklusrada ja madalamad rajad ka mudilastele.

Jõuluvanale saab külla minna aasta ringi! Tõstamaal ootab külalisi Jõuluvana Korstna talu, kus saab osaleda vahvates tegevustes, mis sobivad nii suurtele kui väikestele. Mõistagi meeldivad lastele enamasti loomad ja seega tasub sammud seada ka Eesti suurimasse alpakakasvatusse Are vallas Niidu külas. Need loomakesed on armsad, uudishimulikud ja pisut pelglikud. Talus saab alpakasid näha, katsuda, sööta, osta poest alpakatooteid ja kergemat einet. Veel mõned märksõnad perepuhkuseks Pärnumaal: Tervise Paradiisi veekeskus, mitmekülgsed terviserajad, Eesti muuseumiraudtee Lavassaares, matkarajad, Auto24ring Audrus, Pärnu laserpark.

Varjatud pärlid:

Jõesuu rippsild Jõesuu rippsild viib üle Pärnu jõe ning on Pärnumaa pikim rippsild. Sild on 67,5 m pikk ning ehitati 1975. aastal. Jõesuu küla Pärnumaal on oma nime saanud jõgede järgi. See on koht, kus Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke. Manija maastikukaitseala ja saarekeskus Pärnumaa suuruselt teine saar Manija on kõigest 4,5 km pikk ja 0,5 km lai. Kogu saart katab Manija maastikukaitseala, mis on omapärane seetõttu, et seal ei tule inimtegevust mitte piirata, vaid hoopis julgustada kohalikke arendama karjakasvatust, et taastuksid ja püsiksid sealsed pärandkultuurmaastikud. Saare loodusväärtuseks on haruldaste taimede kasvualad, rannikulindudest rõkkavad rannaniidud ja kõlavad kõrekontserdid. Informatsiooni Manija saare looduse, rahva ja kultuuri kohta saab Manija saarekeskusest. Tõhela järv Tõhela järvest räägitakse kui Pärnu maakonna ja kogu Lääne-Eesti ühest ilusaimast järvest. Järve loodeosast saab alguse piirkonna üks kuulsamaid vähijõgesid – Paadrema jõgi. Järv on kalarikas, seetõttu on see kujunenud lemmikuks just harrastuskalastajatele. Järve idakaldale on rajatud avalik rand, mis sobib ideaalselt suplemiseks ning perega puhkamiseks. Olemas on puhkenurk, võrkpalliplats, mänguväljak ning vaatetorn. Koht on ideaalne pikniku pidamiseks, lõõgastumiseks ja looduse nautimiseks.

Mida on Pärnumaal uut? • Pärnu rannarajooni plaanitakse ehitada uus elamurajoon. Ehitatakse viis 7–9kordset kortermaja kogupinnaga 21 000 m². • Sõbrapäeval 14. veebruaril alustas Pärnus tööd uus ja kaasaegne bussijaamahoone. Bussijaam, kust väljub päevas ligi 200 bussi, on igati nüüdisaegne, oma suurte tabloode ja nägusate istmetega jätab see lennujaama mulje. • Pärnu lähistel Reiu külas avati kevadel suur pagari- ja kondiitritööstus nimega Pärnamäed. Sealsamas pakub ahvatlevaid küpsetisi ja lõunasööki ka kohvik-kauplus.

Pärnumaa

• 23. veebruaril 1918. aastal loeti Pärnus Endla teatri rõdult ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ehk siis kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik. Sel ajal asus Endla teater praeguse Pärnu Hotelli asukohal. Paraku sai uhke teatrihoone teises maailmasõjas tugevalt kannatada ja 1961. aastal lõhati ka varemed. Eesti Vabariigi 90. juubelil avati aga mõnikümmend meetri eemal väljakul Endla teatri rõdu graniidist koopia. Sellele paigaldati ka iseseisvusmanifesti tekst. Igal aastal vabariigi aastapäeval loetakse sellelt rõdult ette iseseisvusmanifesti tekst. • Konstantin Pätsi mälestussammas Tahkurannas Pärnumaal tähistab Eesti esimese presidendi sünnikohta. Monument on valmistatud roosast graniidist, mis korjati Konstantin Pätsi sünnitalu põldudelt. Mälestussammas paikneb pargis, mille omal ajal kavandas Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa.

EV 100 olulist ajaloost

Allikukivi koopad Väikese Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saab uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana. Seda salapärast kohta tasub lähemalt uurida. Muistendi põhjal olevat selle koha peal maa alla vajunud jõukas talu, karistuseks selle eest, et pererahvas pulmapeo ajal kerjusele almust ei andnud.

Eesti Muuseumraudtee

Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid.

Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20-30ndatel aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem.  Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011. aasta augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu. Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsitu letõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka videosaal, kus korraldatakse videonäitusi. Muuseumis avaneb teil ainulaadne võima lus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist sep-

tembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt.  Rendime ruume sündmuste ja tähtpäevade korraldamiseks.  NB! Muuseumirongid on käigus suviti ka laupäeval ja pühapäeval. AVATUD: mai, oktoober: ETTETELLIMISEL juuni-august: E-L 11-18.00, P 11-17.00 september: E-R ETTETELLIMISEL L 11-18.00, P 11-17.00 NB! Laupäeviti giiditeenust ei osutata!

Ülejõe 1, Lavassaare. GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E +372 527 2584; www.museumrailway.ee

Ajalugu uues kuues Pärnu Muuseumi püsinäitus – „11 000 aastat ajalugu Elamusi vanast ajast“.

Pärnu Muuseum interaktiivne püsinäitus avati 2012. a mais. Kiviajast tänapäeva kulgeva rännaku käigus on võimalik tunda möödunud aastatuhandete hõngu läbi paljude ehtsate esemete, sisukate teadmiste, mängude ja elamusnurkade. Püsinäitus algab esimeste asukate tulekuga Pärnumaale, kes lõid jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula. Selle suvise laagripaiga leiud ja paari järgneva aastatuhande haruldastest leiumaterjalidest on esindatud tulekivilaastud ning varased töö-ja jahiriistad. Pärnu Muuseumi kogu ulatub ca 130 000 eksponaadini ning muuseumi üks tähteksponaate on Balti regiooni vanim inimkujutis, üle 8000 aasta vana „Kiviaja Madonna“. Keskaja saalis satub külastaja Hansaliidu kaubanduse ja palverännakute tulemusel tekkinud uute võimaluste maailma. Barokiajastu väljapaneku moodustavad esemed Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt ja Pärnu ülikoolielust. Suurim osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisele ja vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 1918. aastal Pärnus. Tähelepanu on ka Pärnule

iseloomulikul kuurordielul nii 19. kui 20. sajandil. Näitus jätkub elamusliku meenutusega okupatsiooni algusajast ning kulmineerub nõukogude argieluga. Hoone kolmandal korrusel asub ajutiste näituste saal (531 m2), kus on 12. juunist kuni 7. oktoobrini avatud näitus „Made in Pärnumaa“. Külastajateni tuuakse kõige olulisemad esemed, teod, teenused, omapärad ja inimesed, mis ja kes on kõik alguse saanud või pärit Pärnumaalt. Nii mõnedki neist on ka kogu maailmas populaarsust kogunud. Pärnu Muuseum koostöös Pärnumaa väikemuuseumitega loob tagasivaate esemetele, inimestele ja tegevustele, mis siiani mängivad tähenduslikku rolli Eesti rahva seas ja ajaloos. Lisaks ootab külastajat omanäolise valikuga muuseumipood. Endiste ja praeguste aegade maitseelamusi pakub hubane Muuseumikohvik. Pärnu Muuseumi filiaalina tegutsev Koidula Muuseum jäädvustab Eesti esimese naiskirjaniku Lydia Koidula mälestust kunagises Jannsenite kodus- ja kihelkonnakoolis (Jannseni 37, Pärnu).

Pärnu Muuseum. T-P 10-18. Aida 3, Pärnu. +372 443 3231 Koidula Muuseum. T-L 10-18. Jannseni 37, Pärnu. +372 443 3313

info@parnumuuseum.ee www.parnumuuseum.ee

A L L I V N GREE

Green Villa – Vee 21, Pärnu Aare House – Tallinna mnt. 11, Pärnu

Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud apartemendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad. Green Villa – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer, hommikusöök. Ilusalong. Aare House – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Konverentsisaal, ilusalong. Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal! +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

kihnu paelu põimima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku rakendama, kihnu saia küpsetama, Kihnu tantse tantsima ja laule laulWiFi ma. Töötoad toimuvad ettetellimisel. Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega kell 12 muuseumitund folklooriansambWiFi liga Kihnumua. Muuseumis on olemas kaardimakse võimalus. Olete oodatud! Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17 septembris T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14

Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab Kihnu pärimuskultuuri kõiki kaasaja võimalusi kasutades – tavapärast, esemelist püsiekspositsiooni täiendab multimeediaekspositsioon, mis kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja helitausta. Eestoas on üldine pilt saarest, selle asustusest ja ehitistest. Siin saab puhata jalgu, juua tassike teed või kohvi, turisti jaoks on siin infopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood. Kihnu muuseumis tantsitakse, lauldakse, mängitakse pilli ja tehakse väga palju käsitööd: külastaja saab töötubades õppida

WiFi

Каноэ Каноэ

fotod: Olev Mihkelmaa

Pärnumaa

KIHNU MUUSEUM

Linaküla küla, Kihnu vald. +372 5818 8094; +372 446 9717; muuseum@kihnu.ee; www.kihnu.ee

Каноэ

OIDREMA SAUN Oidrema saun on suurepärane koht, kus linnakärast eemale saada, puhata värskes õhus, lõbutseda ja saunamõnusid nautida. Saunakompleksi hulka kuulub hea varustusega köök, suvisel hooajal ka grillimiskoht õuealal. Peolaud mahutab istuma kuni 25, saunalava korraga 15 inimest. Ülakorrusel on 4 toa peale 12 voodikohta. Pakume privaatust, sobides ideaalselt nii ettevõtte väljasõiduks, tähtpäevade tähistamiseks kui ka pere ja sõpradega puhkamiseks. Oidrema küla, Lääneranna vald. GPS: 58° 35' 55" N, 23° 56' 4" E +372 5656 4974. oidremasaun@gmail.com; www.oidremasaun.ee WiFi

WiFi

WiFi WiFi KLAARA-MANNI PUHKE- JA SEMINARIKESKUS Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle tegemised ja toimetamised on WiFipuhkemaja sobib puhkuseks nii peredele kui jäänud eelmisesse sajandisse… Klaara-Manni gruppidele. Toad liikumisraskustega inimestele. Kohalik toit ja Eesti saun. Ruumid seminaride ja konverentside läbiviimiseks. Olete oodatudWiFi nautima puhkust KLAARA-MANNIS! Каноэ majutus * seminarid-konverentsid * firmapeod tähtpäevad * ürituste korraldamine

WiFi

Randivälja küla, Tori vald. GPS: 58° 28’ 0” N, 24° 47’ 2” E Каноэ +372 564 57745; info@klaaramanni.ee; www.klaaramanni.ee WiFi

Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ MARKNA TURISMITALU

Turismitalu asub Pärnu Каноэ kõigest 10 sõiduminuti kauguWiFijõe kaldal, Pärnu kesklinnast sel. See on ideaalne paik puhkuseks 2–4 perekonnale. Beebivoodi võimalus. MajutuWiFi seks pakume kahte maja. MõlemasWiFi on 2 magamistuba, köök, saun,Каноэ suur terrass ja wifi ühendus. Olemas grillimise koht, võrkpalliplats ja kalastamisvõimalus. Каноэ Tammiste küla, Sauga vald. GPS: 58° 22’ 24” N, 24° 35’ 43” E +372 5345 6053. info@marknatalu.ee; www.marknatalu.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

Kärsu küla, Saarde vald. GPS: 58° 11' 24" N, 25° 3' 55" E +372 5561 5508; info@aasapuhkemajad.eu; www.aasapuhkemajad.eu WiFi Каноэ WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ Pakume majutust kahes erinevas majas. Puhkemajas on kaminasaal, mis mahutab 30 iniWiFi Каноэ mest ja teisel korrusel 4 magamistuba 9 voodiga. Aasa onnis kaminaga puhkeruum 10 inimesele ja ülemisel korrusel 6 magamiskohta. Lisakohtade võimalus. Mõlemas majas WiFi WiFija võrkpalliplats. Lisatasu eest suitsusaun ja on saun ja köök koos varustusega. Õues grill kümblustünn. WiFi Puhkemajad sobivad nii peo pidamiseks kui ka looduse nautimiseks. КаноэWiFi WiFi

Pärnumaa

Каноэ AASA PUHKEMAJA

Villa Andropoff A

sume hingekosutavas männimetsas ja imelise liivaranna kaldal Valgerannas, ainult 10 km kaugusel Pärnu kesklinnast.

Majutus

ajutust pakume apartement tüüpi tubades peamajas ja ridaelamutes. Voodikohti on kokku 144 inimesele, lisakohtadega kuni 200-le. Einestamiseks on meil 120-kohaline merevaatega à la carte restoran. Pakume ka seminaride ja muude ürituste pidamise võimalust.

uvel on külastajatele avatud ka väliterrass.

Perepuhkus apartmentides

WiFi WiFi

Mõnus liivarand

Pärnumaa

Merevaatega restoran

Valgeranna küla, Pärnu. GPS: 58° 23’ 13” N, 24° 23’ 26” E +372 444 3453 info@andropoff.ee · www.andropoff.ee

Каноэ

ATSIKIVI PUHKETALU Atsikivi puhketalu sobib suurepäraselt privaatseks perepuhkuseks või seltskonnaürituse korraldaWiFiToitlustamine kokkuleppel. Puhkekeskuse peamiseks (nt suvepäevad, kokkutulekud, seminarid). majja mahutab ööbima 7+ inimest ja kämping-majades on kokku 28 voodikohta. Saun asub õuel omaette palkmajas. Saunapealsel 4 voodikohta. Telkimisvõimalus. Umbes 80 inimest mahutavasse lehtlasse võib paigutada nii varjulise peolaua kui pisemat sorti tantsuplatsi. Helista ja küsi lisa! Penu Küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 1’ 24” N, 24° 28’ 3” E +372 5569 7588; info@atsikivi.ee: www.atsikivi.ee

WiFi

Каноэ KOSMONAUTIKA PUHKEKESKUS WiFi

Tule ja veeda meeldiv puhkus koos pere ja sõpradega või korralda oma firmaüritus, WiFi Eestimaal! Pakume WiFi kohas seminar ja koolitus meie juures - kõige päikesepaistelisemas erinevaid puhkemaju, toitlustust vastavalt Teie soovidele, kosmilist sauna mullivanWiFi WiFi ni-basseiniga ja mitmeid ruume ürituste läbiviimiseks. Ja seda kõike otse mere kaldal!

Каноэ

WiFi

Penu küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 2’ 5” N, 24° 27’ 29” E +372 503 4829; info@kosmonautika.ee; www.kosmonautika.ee

WiFi

WiFi WiFi

Каноэ

WiFi

КаноэКаноэ

VIISNURGA PUHKEMAJAD WiFi

Perepuhkus,

КаноэКаноэ sünnipäevade,

WiFi

Каноэ Каноэ Каноэ Каноэ

Каноэ WiFi Каноэ

WiFi

Viisnurga puhkemajad asuvad looduskaunis kohas keset iidset WiFi männimetsa Pärnumaal. Nime all peitub kunagine 1975. aastal ehitatud Viisnurga Suusavabriku puhkekompleks, mida kutsuti sel ajal Viisnurga Saunaks. • perepuhkus • saunaõhtud • suvepäevad • sünnipäevad • firmaüritused • seminarid

WiFi

Каноэ

Köstri tee, Uulu küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 17’ 17’’ N, 24° 34’ 33’’ E +372 5557 5831; info@viisnurgapuhkemajad.ee • www.viisnurgapuhkemajad.ee

Pärnumaa

Каноэ • majutus • looduspuhkus

Каноэ

WiFi

suvepäevade ja koosviibimiste pidamiseks.

www.puhkuseestis.ee

Viljandi järv

•T urismiinfokeskus Viljandis: Vabaduse plats 6, Viljandi. Tel: +372 433 0442

iljandimaale mõeldes tulevad enamasti kohe pähe märksõnad folk, lossimäed, rohelus, kaunis järv, kohvikud, kauplemine jne. Viljandimaa ehk mulgimaa on rikkalik nii vaimuvara kui ka looduse poolest. Mulgimaal on lugusid pajatada ja põnevat tutvustada eriti rohkesti. Sealsetel aladel on äratuntav sajanditepikkune elutegevus, tugev kultuurilugu ja pikaajalised traditsioonid.

Viljandi – iidne linnake rohelise järve kaldal

Viljandi on muinasaegne linn, mis laiub künkal kauni järve kaldal. See on seesama järv, kus paadimees kord kaunisilmset neidu üle vee viinud. Paadiga tasub järvele minna ka külalisel ja samal ajal heita pilk linnale, mille siluetina kõrguvad Pauluse ja Jaani kiriku tornid ning vana veetorn. Veetorni 30 meetri kõrguselt vaateplatvormilt avanev vaade on üks paljudest võimalustest linnaga tuttavaks saada. Muidugi ka rohelised pargid, vanad puumajad, skulptuurid ja väikesed kunstigaleriid annavad põhjuse pikkadeks jalutuskäikudeks mööda hansahõngulist linna. Hansakaubandus sai alguse juba 14. sajandil. Soodsa asukoha, loodusliku mitmekesisuse ja heade ühendusteede tõttu on Viljandi olnud läbi aegade suurepärane koht kauplemiseks, peatumiseks ja elamiseks. Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva lossipargiga (Viljandi lossipark) kujunenud puhkealaks. Varemetes korraldatakse kontserte ja muid üritusi. Lossimägesid tasub külastada juba ainuüksi imelise vaate pärast Viljandi järvele. Lossimägede nõlvadele on suveks toodud lambad, kes nosivad rahulikult rohtu ja pakuvad linnarahvale silmailu. Kas teadsid, et Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni? Vana veetorni kolmel korrusel on püsinäitus, lisaks erinevad rändnäitused. Veetorn on oluline osa Viljandi kui tornide linna siluetist. Vanas pastoraadi hoones asub autsaiderkunsti ja professionaalse kunstiga tegelev muuseum Kondase keskus, kus on eksponeeritud Viljandi muuseumile kuuluv maalikollektsioon Eesti ühelt tuntumalt naivistilt Paul Kondaselt (1900–1985). Kuues näituseruumis vahetuvad pidevalt väljapanekud Eesti ja välismaa autoritelt.

Turismimagnetid • Võrtsjärv • Soomaa rahvuspark • Viljandi lossimäed • Viljandi rippsild • Viljandi vana veetorn • Viljandi järv • Heimtali mõis ja park • Heimtali viinaköök • Vana veetorn • Kondase keskus • Viljandi Pauluse kirik • Viljandi muuseum • Ugala teater 5 fakti Viljandimaa kohta • Mulgi rattamaraton – Viljandi kõige suurem rattaspordiüritus. • Viljandimaa on kunagi olnud Eesti kõige suurem tubakakasvataja. • Viljandis valmistati maailma kõige suurem tuletikk (6 meetrit). • Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. • Viljandi pärimusmuusikafestival on suvine suurüritus, kuhu saabub esinejaid ja külalisi üle kogu maailma ning linna elanike arv lausa kahekordistub.

Viljandimaa www.puhkuseestis.ee

KULGEB ÜRGSETES RÜTMIDES

VILJANDIMAA

August Maramaa skulptuur

Viljandimaa www.puhkuseestis.ee

Heimtali juustukoda foto: Ivar Leidus

Lossimägede rippsild

Viljandi üks oluline märksõna on mõistagi Ugala teater, mis on üks Eesti vanemaid kutselisi draamateatreid, mis loodi 1920. aastal. Ugala mängukava pakub väga eriilmelist repertuaari alates lastelugudest ja muusikalavastustest kuni maailmaklassika ja kaasaegse maailmadramaturgiani. Kindel on see, et Viljandi väikeses ja armsas linnas on teha ja näha palju. Näiteks vaata kindlasti üle: Arkaadia aed, Bonifatiuse gild, pärimusmuusika ait, trepimägi, Viljandi muuseum, Viljandi rippsild, Pauluse kirik.

Viljandimaal asub Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskus, kus on suurepärased vaba aja veetmise võimalused. Maastiku poolest ei jää see paik sugugi alla Otepääle. Mainimata ei saa kindlasti jätta ka Viljandimaal asuvaid põnevaid mõisaid, näiteks Heimtali mõisakompleks ja Pärsti. Heimtali tähelepanuväärsele peahoonele lisaks on huvitavad viinaköök ja ringtall. Pärsti mõisa peahoone on aga üks ilusaimaid puitmõisaid kogu Eestis.

Mulgimaa imeline loodus

Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera skulptuur asub raekoja kõrval Trepimäe alguses. Tänane Viljandi on ilus linn paljuski tänu linnapea August Maramaa tegevusele. Viljandis Tartu tänaval asub Carl Robert Jakobsoni monument. Tegemist oli Eesti ärkamisaja tähtsaima ühiskonnategelasega, publitsisti, kirjaniku ja pedagoogiga, samuti oli ta Viljandimaa ajalehe “Sakala” asutaja. Vabadussõjas eestlaste vägesid juhatanud Johan Laidoner on pärit Viljandimaalt. Tema sünnikodu asus teisel pool Viljandi järve. Tänapäeval tähistab seda paika kaunis puudeallee ja mälestustahvel. Lossi tänavalt leiad Johann Köleri monumendi. Monument püstitati Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäevaks. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas.

Viljandimaal leiab loodushuviline külastaja väga häid võimalusi puhkuseks kaunis looduses, retkedeks näiteks Võrtsjärvel või seiklusteks matkaradadel (nende hulgas ümber Viljandi järve kulgev rada). Soomaa rahvuspark on suuruselt teine rahvuspark Eestis. Pärnu ja Viljandimaa piiril paiknev Soomaa on oma suurte, inimtegevusest pea puutumatute rabade ja looduslikes sängides jõgedega üheks Eesti looduse pärliks. Omal käel matkajatele on Soomaa rahvuspargis ja selle lähipiirkonnas Kurgjast Viljandi ja Pärnuni kokku üle 50 erineva külastajale suunatud RMK puhkerajatise, mis avatud igaühele. Loodi looduspargi põhjaosa moodustab Viljandi ürgorg, mida peetakse Sakala vanimaks ürgoruks. Looduspargis asub Siniallikas, mis on tuntud ohvriallikana. Looduspark on Viljandi maakonna suurim maastikukaitseala.

Tähelepanuväärsed mälestusmärgid

Varjatud pärlid Puuskulptuurid Mulgimaal Kui oskad tähele panna, siis pea igast Mulgimaa vallast võid leida kauneid mulgiteemalisi puuskulptuure – Abjast mulgi mehe, Helmest mulgi naise. Paistus tervitab tulijaid istuv mulk, Karksis tantsiv mulgipaar. Tarvastus paelub pilku koguni terve «Õnnelik mulgi pere». Leia nad kõik üles! Tarvastu ordulinnuse varemed

• Eesti maakirikutest kõrgeima torniga Pilistvere Andrease kiriku juures asutati 1988. aastal vabariigi taasiseseisvumise üks alusepanijaid – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). • Kiriku lähedal paikneb ka Pilistvere kivikangur-memoriaal, millega mälestatakse nõukogudeaegsete repressioonide käes kannatanud ning Siberisse saadetud eestimaalasi. • Ebatavalise musta laega Halliste kirik taastati Eesti taasiseseisvumise esimesel aastal ning see on endise vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kodukirikuks.

2002. aastal loodud muuseumis on välja pandud ligi 1000 klaaseset. Kogu annab hea ülevaate aegade jooksul Meleski klaasivabrikus valmistatud erinevatest klaasesemetest. Samuti on fotosid, dokumente ja tööriistu. Meleski klaasivabrik töötas aastatel 1792–1987. Avatud ettetellimisel: Kontakt: (+372) 4359468, (+372) 56489406 Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed Karksi org on üks kaunimaid paiku Viljandimaal. Mööda käänulist teed alla sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus. Õisu mõis ja park Õisu mõisahoone on varaklassitsistlik ehitis, mille põhiosa on rajatud 18.–19. sajandil. Mõisa sissesõitu ja eesväljakut raamivad kaarekujulise põhiplaaniga ait ja tall-tõllakuur. Hoones on aja jooksul tegutsenud piimanduskool ja toiduainetööstus. Mõisahoone tagant laskub terrassidena järve poole mõisapark.

Mida on Viljandimaal uut? • Eelmisel suvel avati Eesti endise riigitegelase, poliitiku, õigusteadlase ning Postimehe väljaandja Jaan Tõnissoni mälestusmonument Mursi talus, kus ta 1868. aastal sündis. • Viljandi vanalinnas avab uksed uus kohvik nimega Edmund. Et omanikeks on iirlane ja tema põlisviljandlannast elukaaslane, kavatsetakse menüüsse võtta nii klassikalist iiri- ja inglispärast kehakinnitust kui ka eestlasele meelepäraseid roogasid. • Viljandi südalinnas avab juunis uksed luksuslik Park Hotel. Lisaks tubadele on tsaariajal rajatud juugendstiilis majja kavandatud restoran, kohvik ja seminariruum. • Eelmisel suvel avati Ugala teatri juures renoveeritud jalutuspromenaad, mis lookleb Ugala tiigi kallastel. Muidugi väärib mainimist ka see, et eelmise aasta alguses avati ka täielikult renoveeritud uhke teatrimaja ise.

Viljandimaa www.puhkuseestis.ee

• Viljandi on üks Eesti vanimaid linnu, mis sai linnaõigused hiljemalt 1283. aastal, linnust on esmakordselt mainitud aga 1211. aastal. Viljandist sai ka Hansaliidu liige ning keskajal asus seal võimas ordulinnus.

Meleski klaasimuuseum

EV 100 olulist ajaloost

Ordulinnus on ehitatud tõenäoliselt 14. saj arvatavale eestlaste maalinna kohale maalilisel jõekaldaga piiratud mäenõlval. Ehitise põhjaküljel oli vesiveski, mis täitis ka strateegilist ülesannet kaitstes ligipääsu kindlusse. Sama osa etendas ka vesiveski kõrval olev torn. Liivi sõja ägedates võitlustes käis kindlus käest kätte, pommitamise, põlemise ja püssirohuga õhkimise tagajärjel jäid võimsast ehitisest järele vaid müürid. Ordulinnuse lähedal paikneb 19. sajandi alguses ehitatud klassitsistlikus stiilis hauakabel.

Mulgi vald mulgivald.ee

Mulgi vald asub põlistel Halliste ja Karksi kihelkonna aladel, Mulgimaa südames. Omavalitsus moodustati Viljandi maakonda jäävate Mõisaküla linna ning Karksi, Abja ja Halliste valla liitumisel. Vallakeskus asub Abja-Paluojal. Siin on järvede, sügavate orgude ja mägede kodu. Härjassaare mägi (147 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Rahvasuu jutustab muistendites Vanapaganatest, kes Mäkiste põrguhauas ehk Maimu koopas, Koodioru, Hendrikhansu, Lopa ning Õisu paljandites ja koobastes, ürgorgudes, metsades ja rabades olla pelgupaiga leidnud. Sama vaheldusrikas kui loodus on ka kohalik kultuuripärand. 19. sajandil hoogustus selles piirkonnas linakasvatus, mis pani aluse jõukatele Mulgi taludele. Kohalikku elu-olu möödunust tänapäevani talletavad Mõisaküla muuseum (+372 435 5607), Mulgi külamuuseum (+372 520 4205), Abja muuseum (+372 523 5102), Karksi külamuuseum (+372 433 2736), kirjaniku August Kitzbergi tubamuuseum (+372 527 5432). Vaatamist väärivad Mõisaküla Püha Vaimu kirik ja Maarja-Magdaleena kirik, Abja linavabrik (1913-1992), Abja-Paluoja postimaja, Abja mõis, Halliste kirik, Kulla leerimaja, Mulgi häärber, Polli mõis, Karksi ordulinnuse varemed ja Karksi Peetri kirik, Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik, Halliste-Karksi ürgorg, Karksi mõisa valitsejamaja, Oti õunapuu, Murri häärber, Õisu mõis, Balti keti mälestusmärk, puuskulptuurid „Mulgi mees“ Abja-Paluojal, „Tantsivad mulgid“ Karksi-Nuias, „Mulgi lapsed“ Mõisakülas. Võimalus on matkata Õisu matkarajal (2,5 km), Teringi õpperajal (4,5 km), Lilli loodusmaja (www.looduskeskus.ee) õpperajal (2,9 km). Infot sportimisvõimaluste, valgustatud tervise- ja suusaradade, laagrite korraldamise ja erinevate spordiürituste kohta leiab Abja Spordi- ja Tervisekeskuse kodulehelt sport.abja.ee ja August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi spordikompleksi kodulehelt sport.karksi.ee.

Abja-Paluoja Postimaja

Halliste kirik

A. Kitzbergi monument Halliste-Karksi ürgoru nõlval

TOITLUSTUS: Mulgi kõrts www.mulgikorts.ee, +372 502 2121 Abja-Paluojal Triinu pubi www.catering24.ee Abja-Paluojal Abja Gümnaasiumi söökla sport.abja.ee, +372 436 1282 Abja-Paluojal ettetellimisel Halliste söökla +372 436 3159 Halliste külas Kohvik HEIM +372 433 3527 Karksi-Nuias Kohvik POPCafe +372 518 2767 Karksi-Nuias

www.puhkuseestis.ee

Restoran Karksi +372 435 5292 Karksi-Nuias ettetellimisel

MAJUTUS:

Mõisaküla muuseum

Mulgi kõrtsi külalistemaja www.mulgikorts.ee, +372 502 2121 Abja-Paluojal Abja õpilaskodu-hostel +372 434 7089 Abja-Paluojal Penuja külamaja +372 5360 3905 Penuja külas Mellini puhkekeskus mellini.ee, + 372 510 3938 Leeli külas Leeli talu kodumajutus www.leelifarm.com, + 372 5623 8288Leeli külas Kiini-Hansu kodumajutus www.kiinihansu.ee, +372 518 7554 Kõvaküla külas Käbi puhkemaja www.puhkemaja.com, +37251 13861 Ainja külas Kopra talu www.kopra.ee, +372 521 0318 Tuhalaane külas Karksi-Nuia turismiinfopunkt Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia, Mulgi vald, Viljandi maakond. Тel +372 435 5527, turism@karksi.ee

Abja Spordi- ja Tervisekeskus

Pakume Sulle suurepärast elamust, otse Viljandi südalinnas

Õdus lokaal Viljandi südames

Viljandimaa

Kvaliteetne tooraine ja läbimõeldud maitsed!

Avatud: T-N 11-22 • R-L 11-01 • P-E 11-20 Tartu tänav 9, Viljandi +372 5853 9298 • viljandilegend.ee

Grand Hotel Viljandi

NELJATÄRNI KVALITEEDINÕUETELE VASTAVAS GRAND HOTEL VILJANDIS ON: · 50 unikaalset art deco stiilis kujundatud numbrituba, sealhulgas 6 sviiti, 4 allergikute- ja 2 invatuba · 50-kohaline a la carte restoran · Konverentsikeskus Kohtumiseni Viljandis! Tartu 11/Lossi 29, Viljandi linn • +372 43 55 800 info@ghv.ee • www.ghv.ee

Männimäe külalistemaja Majutus · Saun · Kohvik · Seminarid ja firmapeod · Tenniseväljak, korvpalliväljak, rannavolle, piljard · Bowling · Salong-kino

Viljandimaa

Riia mnt 52d, Viljandi linn. GPS: 58° 20' 41" N, 25° 34' 38" E +372 435 4845 · info@mannimaja.ee · www.mannimaja.ee

WiFi

Каноэ

HOTELL CENTRUM Valgusküllane ja avarate tubadega hotell asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele vastavas hotellis on 23 kahekohalist tuba ning kaks sviiti. Võimalik on kasutada sauna ja solaariumit ning juuksuri, ilusalongi ja WiFi massaažiteenuseid. Hotellis on suurepärased võimalused konverentside korraldamiseks. Tasuta WiFi ja suur parkimisala. Ootame teid puhkusele Viljandi Centrumisse! Tallinna 24, Viljandi. GPS: 58° 22' 5" N, 25° 35' 52" E +372 435 1100. bron@centrum.ee; www.centrum.ee

WiFi

PÄRNA PUHKEKÜLA

Pärna puhkeküla asubКаноэ looduskaunis kohas, endise Taevere mõisa südames. Puhkeküla on WiFi sobiv koht sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute ja ettevõtete suvepäevade pidamiseks aga ka peredele puhkamiseks. Külastajatele on rajatud peomaja, suitsusaun, soome saun, laululava koos varjualusega, laste mänguväljak, rannavolle plats, külakiik, lõkkeplats, grillialused ja Каноэ avar telkimise plats. Majutuseks on erinevad palkaidad ja kämpingud 45 inimesele. Taevere küla, Põhja-Sakala vald. GPS: 58° 33' 60" N, 25° 28' 53" E Каноэ +372 53 73 9333 ; ain.arula@mail.ee; www.parnapuhkekyla.ee

WiFi

WiFi WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ Каноэ

Soomaal asuv Junsi Puhkekeskus on suurepärane koht, kus Каноэ korraldadarõõmsaid koosviibimisi ning koguda elamusi adrenaliinirohketest või hoopis rahu ja lõõgastust pakkuvatest tegevustest. Meie teenuseid iseloomustavad kvaliteet, paindlikkus ja privaatsus. Mitmekesine teenuste hulk hõlmab majutust, peo- ja seminariruumide renti, ürituste korraldamist, erinevaid aktiivse puhkuse võimalusi, sauna ning massaaži. Laane küla, Põhja-Sakala vald +372 529 5270 junsi@junsi.ee • www.junsi.ee

Viljandimaa

WiFi

Tere tulemast Junsi Puhkekeskusesse!

Каноэ

Põltsamaa loss ja kirik foto: Väino Valdmann

•T urismiinfokeskus Jõgevamaal: Suur 3, Jõgeva linn, Jõgevamaa. Tel: +372 7768520

•T urismiinfopunkt Põltsamaal: Lossi 1b,

Põltsamaa, Jõgevamaa Tel: +372 775 1390

•T urismiinfopunkt Mustveel: Tartu 12, Mustvee, Jõgevamaa. +372 776 6346

• P eipsi turismiinfopunkt: Sõpruse 84

õgevamaa on tõeliselt omanäoline ja mitmekesine maakond, millest annab tunnistust ka selle asukoht – ulatub see ju nii Mandri-Eesti keskpunkti kui ka idapiirini Peipsi järve kaldal. Samal ajal on Jõgevamaa väravaks Lõuna-Eestisse. Siinsetel aladel on rikkalik minevik, millele viitavad linnusevaremed ja peale selle on Jõgevamaa seotud ka Eesti oma kangelase – Kalevipojaga, sest ümbruskonnast võib rohkesti leida kangelastega seotud rändrahne ja pinnavorme.

Põltsamaa

Põltsamaad iseloomustavad märksõnad on meelitavad – tegemist on sildade (18 silda!), parkide, rooside ja veini linnaga, mis asub pikkuselt Eesti kolmanda jõe kallastel. Põltsamaa piirkond kutsub huvilisi vaatama kauneid mõisahooneid, arvukaid parke, lossivaremeid, roose ja külastama suviseid vabaõhuüritusi. Üks tähtsamaid vaatamisväärsusi on mõistagi vallikraavidega ümbritsetud linnusemüürid koos lossivaremetega ja kaugele paistva punase torniga kirikuga. Põltsamaa muuseum tutvustab lossi ja kogu piirkonna ajalugu. Veinikelder kutsub maitsma kohalikke veinisorte ning uudistada saab ka toidumuuseumis. Lossihoovist leiad veel Eesti Pressimuuseumi, Käsiteokoja ja Kesk-Eesti kunstigalerii pART. Kord juba Põltsamaa linnas olles võiks vaadata veel Põltsamaa roosiaeda (1000 erinevat sorti), Sõpruse parki, Kuningamäe kardirada, Saunasaart, K. A. Hermanni mälestussammast, Kördiööbiku parki, Vabadussammast, Naistesaart, Uue-Põltsamaa mõisa ja parki ning rippsilda. Lustivere mõis on uhke neogooti stiilis loss, mis ehitati 1861–1891. Eriline koht on ajaloos aga ka Võisiku mõisal – selle omanik T. E. von Bock on Jaan Krossi romaani „Keisri hull“ peategelane kui Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti autor. Põltsamaalt Tartu poole liikudes jääb tee äärde suurejooneline Puurmani mõis, kuid liikudes hoopis Põltsamaalt Kamari poole leiad Kaarlimõisa – uhke puitsammastega maja, milles tegutses Eesti Aleksandrikool (muuseumitoas saab selle ajaloost ka ülevaate). Alam-Pedja looduskaitseala esitleb käänulisi jõgesid ja laiu jõeluhtasid, avaraid soid ja põlismetsi. Ainulaadset loodust saab nautida 7 km pikkusel Kirna matkarajal.

Turismimagnetid: • Põltsamaa loss • Põltsamaa roosiaed • Puurmani mõis • Lustivere mõis • Endla looduskaitseala • Kassinurme maalinn ja hiis • Palamuse kihelkonnakompleks • Vudila mängumaa • Elistvere loomapark • Kalevipoja koda • Kalevipoja muuseum • Mustvee vanausuliste muuseum • Tänavkülad: Raja-Kükita-Tiheda-Kasepää • Alam-Pedja looduskaitseala 5 fakti Jõgevamaa kohta: • Kõige rohkem Kalevipojaga seotud legende, muistendeid, lugusid, loodusmärke on leida just Jõgevamaal. • Eesti suurim mootorratturite kokkutulek, Jõgevatreff toimub Kuremaal. • Eestis ainuke Kaalumuuseum asub Jõgevamaal, Mustvees. • Mustvee linnas on kõige rohkem kirikuid elaniku kohta (5 kirikut). • Maailma 1. kosmosetoit valmistati Põltsamaal.

Jõgevamaa

JÕGEVAMAA

101

LEGENDIDEGA TÄIDETUD

(“Peipsi järve elu toa” juures), Kasepää vald. Tel: + 372 602 0105 •Ä ksi turismiinfopunkt: Äksi motelli juures, Voldi küla, Tabivere vald. Tel: +372 776 4988

Kassinurme linnus

Palamuse kirik

102

Jõgevamaa

Vooremaa

Vooremaaks loeme Jõgevamaal Jõgeva piirkonda (vald ja linn, samuti Palamuse vald ja Tabivere). Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunanõlval. Tähistatud matkarada ja Männikjärve raba laudtee annavad külalisele võimaluse tutvuda metsakooslustega, puisniidu ja soodega, linnu- ja taimeliikidega. Vaimastvere mõisahoonest on säilinud maakivist tõllakuur ja kui liikuda edasi Jõgeva poole, siis saab peatuda Paduvere talumuuseumis, mis tutvustab 18. sajandi taluelu. Jõgeva on külmalinn ja jõuluvana kodu. Eesti kõigi aegade külmarekord ongi mõõdetud seal: 1940. aastal lausa 43,5 miinuskraadi. Selle sündmuse mäletamiseks püstitati Jõgeva piirile sümboolne külmasammas. Kus on külm, sealt ei puudu ka jõuluvana postkontor, kuhu oodatakse kirju aasta ringi. Jõgeva linnas on veel: Betti Alveri muuseum, Hea Linna Vaimu kivi. Muinaseestlaste linnuse ja kultusepaiga leiab Kassinurme mägedest. Linnuse valli ees asub allikas, mida rahvasuu kutsub Kalevipoja silmapesukausiks. Elistvere loomapark on üks külastatavamaid paiku Jõgevamaal – loomulikus looduskeskonnas saab vaadata kodumaiseid linde ja metsloomi. Vaid 1,7 km kaugusel asub Eesti suurim kogupere mängumaa, mis on meelelahutuseks nii suurtele kui väikestele.

Ordulinnuse varemed Palamuse on vanimaid kihelkonnakeskusi Lõuna-Eestis (1234) ja selle on kuulsaks teinud Oskar Luts. Ajalooline asula paigutub kiriku ja kirikupargi ümber. 1873. aastal ehitatud kihelkonnamajas asub praegu muuseum. Laiuselgi on palju vaadata, nt Laiuse voor on Vooremaa kõrgeim ja läheduses asuvat Siniallikat on nimetatud „Kalevipoja kaevuks“. Laiuse õlemuuseumis saab näha erisugustes tehnikates õlgehistöid. Jõgeva-Mustvee maantee äärest leiad aga Laiuse ordulinnuse varemed.

Peipsi piirkond

Peipsi piirkonda esindavad Jõgevamaal Mustvee linn, Kasepää, Pala, Saare ja Torma. Mustvee linn asub kahel pool Peipsisse suubuvat jõge. Linnas on lausa viis erinevat kirikut. Mustvee vanausuliste muuseum tutvustab piirkonna ajalugu ja kultuuri. Umbes 30 km ulatuses uhub Jõgevamaa randa Euroopa suuruselt neljas järv – Peipsi. Võimalik on külastada Peipsi järve elu tuba Kasepääl. Piirkonnast leiad ka omanäolised Raja-Kükita-Tiheda-Kasepää tänavkülad. Kääpa külas asub Kalevipoja Koja teemapark ja just Kääpa jões on paik, kus legendide põhjal sai teoks needus, et Kalevipoeg peab hukkuma omaenda mõõga tõttu. Kalevipoja muuseumis tutvustatakse muistendeid, piirkonna ajalugu ja esemeid.

Varjatud pärlid Raigastvere vaatetorn Torn asub järsunõlvalise Raigastvere voore lael, kust avaneb kaunis vaade järvedele. Ranna ohvritamm Jõgevamaa kuulsaim puu, mida kutsutakse praegugi Kodavere tammeks, tuhandeaastaseks tammeks ja rootsiaegseks tammeks. Keskaegsel külakalmistul kasvava 15 m kõrguse ohvritamme vanuseks loetakse ligi 400 aastat. Ranna ohvritamm pole säilinud oma muistses hiilguses, kuna 20. sajandi alguses pandi suur õõnes puu põlema ja enamus tammest hävis. Üks võimas oksaharu aga seisab tugede najal siiani.

• Eduard Bornhöhe (1862–1923) oli eesti proosakirjanik, kes töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis mõnda aega abikoolmeistrina. Ta kirjutas seal oma tuntuima teose „Tasuja“. • Jõgevalt on pärit poetess Betti Alver ja laulva revolutsiooni üks silmapaistvamaid tegelasi helilooja Alo Mattiisen. Nende mälestuseks korraldatakse igal aastal Betti Alveri luulepäevi ja Alo Mattiiseni muusikapäevi. Jõgevalt pärit poetessi auks toimuvad Jõgeval juba alates 1993. aastastast Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tähetund”. Samuti toimuvad igal aastal Jõgeval ka Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad. • Teises maailmasõjas hävis Jõgeva linnast ligi 60%.

Kursi jahiloss Tegemist on krahv Manteuffelile kuulunud suvemõisa peahoonega aastast 1888. Kaunis ajalooline jahiloss on ideaalseks kohaks kogu pere puhkusele. Kärde rahumajake Kärde külakese keskel tasub üles otsida Kärde rahumajake, sest just seal olevat sõlmitud 1661. aastal rahuleping Venemaa ja Rootsi vahel. Preilikivi Kärde mäe tipust leiad Preilikivi, millega mälestatakse traagiliselt hukkunud mõisapreilit Rita Stackelbergi, kes armus kohalikku talupoega, kuid mõistis armastuse lootusetust ja uputas end lähedalasuvasse Linajärve.

Mida on Jõgevamaal uut? • Oma Mehe Kohvik avas uksed 8. veebruaril Betti Alveri muuseumis Jõgeval. • Pajusis avati pidulikult rahvamaja, vana mõisahoone läbis põhjaliku uuenduskuuri. • Põltsamaa linnas on nüüd „ametlik“ nõid. Alates 8. juunist 2017 tegutseb Nõiakoobas, kus nõia ametit peab Helve Tamm, kelle juures muredele lahendusi otsivad inimesed on teretulnud. • Eelmise aasta lõpus jõudis Põltsamaale Kuningamäe kardiraja kõrval asuvale haljasalale Tallinnas liinitöö lõpetanud tramm. Trammi nimeks sai Ahhaa ning sellesse plaanitakse teha mängutuba ja kohvik. • Selle aasta märtsist hakkab Põltsamaa päevakeskuse ruumides tegutsema nõustamise ja ravimassaaži kabinet. • 2019. aastal avatakse Põltsamaal kosmopark, mis on Skandinaaviamaade ja Baltikumi ainus aastaringselt tegutsev kosmoseteemaline koguperepark, kus on esmakordselt ühes majas vertikaalne tuuletunnel, temaatilised atraktsioonid ja püsinäitus ning tuubitoidukohvik!

Jõgevamaa

• Põltsamaa sai linna õigused 30. juunil 1926. Teises maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest.

103

EV 100 olulist ajaloost

Saare järv Imeline järv keset metsamaastikku. Saare järve ääres on mitu ujumiskohta. Samuti võib leida terve järve ümbruses lõkkeplatse ja telkimiskohti. Saare järve ümbritseb matkarada, mis koosneb laudteedest, soost ja metsast. Kevadel ja suvel saab järve ääres laenutada ujuvat sauna, paati ja kanuusid.

Kase Turismitalu Kõpu küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond +372 514 9900 • kasetalu.eu

Turismitalu asub looduskaunis kohas – Jõgeva maakonnas Kõpu külas. Privaatne ja lõõgastav atmosfäär pakub puhkuseks ning sündmuste tähistamiseks parimaid võimalusi. Puhkemajas on suur kaminasaal (40 kohta) ja kõige vajalikuga kööginurk. Majutuseks on 5 tuba 10 inimesele. Lõõgastust pakub korralik puuküttega saun ja maja kõrval olev tiik.

Tule ja naudi loodust ning mõnusat olemist pere või sõpruskonnaga! KOSEVESKI PUHKEKESKUS

Puhkekeskus asub looduskaunis kohas Kose järve ääres. Puhkekeskus sobib ideaalselt WiFi jm koosviibimiste pidamiseks. nii sünnipäevade, pulmade, suvepäevade, seminaride Kokku 31 magamiskohta. Vastavalt vajadusele on võimalik rentida kogu puhkekeskus või eraldi saun puhkeruumiga. Olemas on ka laulukaar ja tantsupõrand. Lõõgastumiseks on meil pakkuda puusaun, elektriküttega saun ja kümblustünnid. Tule puhka linnakärast või naudi aktiivset puhkust. Uuri lisavõimaluste kohta! Koseveski küla, Musvee vald. GPS: 58° 43’ 58” N, 26° 52’ 32” E WiFi +372 502 6498, info@koseveski.ee, www.koseveski.ee

104

Jõgevamaa

Каноэ KUNINGAMÄE KARDIRADA

Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal WiFi võimalik sõita võistlustest vabal ajal. Erinevalt paljudest teistest radadest ei toimu sõit kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal, mis on 850 meetrit WiFi pikk ja hobikartide keskmine kiirus küündib üle 60 km/h. Pakume majutust majas, Каноэaga on võimalik ka telkida ja karavani parkida. Avatud kohvik ja võimalus kasutada sauna. Gruppidele toitlustus ettetellimisel. Kuningamäe küla, Põltsamaa vald. GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E +372 507 8188; sadukkart@hot.ee; www.kuningamae.ee

WiFi

Jõgeva vald

Jõgeva valla, Jõgeva linna, Palamuse valla ja Torma valla ühinemise teel moodustus uus haldusüksus Jõgeva vald

jõgeva.ee

14.07 Sadala laululava ja lipuväljaku avamine – EV100 kingitus 26.07–29.07 XXVII Jõgevatreff (www.jogevamc.ee) 04.08 „Avatud Külavärvad“ Sadalas 24.–26.08 Sadala külateatrite päevad (FB Sadala Külade Selts – Sadala rahvamaja)

25.08 Küüslaugufestival Kuremaa rannas (www.küüslaugufestival.ee) 15.09 XXI Suur Paunvere väljanäitus ja laat Palamusel (www.jõgeva.ee) Kuremaa järv

UDU TALU Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pereahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks püsti pannud 3 katusealust peo pidamiseks. Samuti on siin suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats, lastenurk, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada. Udu talu – see on mõnus puhkepaik WiFi Kuremaa järve kaldal. Änkküla, Jõgeva vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E +372 5563 6434; +372 5563 6433. udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

WiFi

Avinurme Elulaadikeskuses WiFi

on suurepärane võimalus mõistmaks WiFi Avinurme piirkonna käsitöö eripära ning selle rolli unikaalse puitkäsitöö Каноэ kultuuri arengus. Elulaadikeskus asub Rakverest ja Jõhvist vaid pisut üle poole tunni autosõidu kaugusel.

КаноэWiFi

WiFi

Avatud: teisipäevast laupäevani 10-16, muul ajal kokkuleppel + 372 552 1331 Каноэ Võidu tn 2, Avinurme alevik, Mustvee vald www.elulaadikeskus.ee

WiFi Muuseumis on 3 ekspositsiooni: piirkonna kultuurilugu tutvustav „Puust sündinud elu", "Jaht kui elulaad" ja "Avinurme lahing".

Каноэ Каноэ

Каноэ

Jõgevamaa

WiFi

Töötubades õpetavad meistrid Avinurme Каноэ traditsiooniliste käsitöötoodete valmistamist.

105

Puu-ja käsitöökeskuses on avatud käsitööpood, võimalik osaleda töötubades, külastada muuseumit ja ettetellimisel kinnitada keha maitsvate toitudega.

Avinurme Elulaadikeskus

ERM püsinäitus

•T artu külastuskeskus: Raekoda 1a, Tartu. Tel: +372 744 2111

Heade mõtete ja rohkete muuseumide linn

Loomulikult on Tartu kuulus oma rikkaliku teadus- ja üliõpilastegevuse poolest. Siin kaitstakse kaks kolmandikku kõikidest doktoritöödest. Rohketes ja üle linna paiknevates ülikoolihoonetes õpib üle 14 000 tudengi. Lisaks kolledžitele, filiaalidele ja kliinikutele kuulub Tartu Ülikoolile ka rida muuseume. Ajaloolises peahoones tegutseb Kunstimuuseum, mille kogusse kuuluvad Kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid, Egiptuse muumia, mündid, vaasid ning kiilkirjalised tahvlid. Kunstimuuseumi külastuse ühe osana on ühtlasi võimalik tutvuda peahoone uhke aula ja pööningul asuva tudengikartseriga. Peahoonest kahe sammu kaugusel Toomemäel asub toomkirik, kus tegutseb linnakülastajaid teaduse ja hariduse ajalooga tutvustav Tartu Ülikooli muuseum. Suveperioodil oodatakse külastajaid ka observatooriumis. Selles 1810. aastal ehitatud hoones on võimalik tutvuda näitusega astronoomiast ja kosmosest, lugeda kokku langevad meteoriidid ning õppida selgeks tähtkujud. Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi püsinäitusel „Maa. Elu. Lugu“ on esitatud üle 800 loodusteadusliku eksponaadi. Botaanikaaias saavad huvilised tutvuda kohalike ja eksootiliste taimede koguga. Tartu Ülikooli muuseumide hulka kuulub ka Vana Anatoomikum. Praegu on see remondiks suletud ning ülikooli meditsiinikogud on ajutiselt esitatud AHHAA teadus- ja meelelahutuskeskuses. Mai algusest on AHHAA keskuses avatud ka uus ajutine näitus merekoletistest. Tartust Peterburini on kõigest 300 km. Laevaga Inglismaalt aga ca 3000 km – see oli kaalukas põhjus avada õlletehas, mille toodang saadeti Venemaa imperaatori õukonda. Just sellise otsuse tegid üle saja aasta tagasi britid. Sel aastal tähistab õlletehase territooriumil töötav A. Le Coq õllemuuseum oma 15. sünnipäeva.

Kahe järve vahel

Tartumaa paikneb Võrtsjärve ja Peipsi järve vahelisel alal. Maakonna idapiir Peipsi järvel on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga. XVII sajandil ilmusid rannikule esimesed vene vanausulised. Hea võimalus tutvuda nende omapärase kultuuriga – sõita mööda nn sibulateed. Vanausuliste olmega on

5 fakti Tartumaa kohta: • Emajõgi on Eestis ainus kogu ulatuses laevatatav jõgi. • Tänu Tartu Ülikooli üliõpilastele ja õppejõududele saadeti mais 2013 orbiidile Eesti esimene satelliit ESTcube-1. • Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev, Emajõe Ateena, Liivimaa Ateena, Muusadelinn. Nüüd on sellel veel üks nüüdisaegne nimetus – heade mõtete linn. • Tartus elas V. Lenini noorem vend Dmitri Uljanov. Aastal 1901 lõpetas ta Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonna. • Piirisaar on Peipsi järve ainus asustatud saar.

Tartumaa

TARTUMAA

107

KÕRGKULTUURILINE

Turismimagnetid • Tartu Ülikool ja selle muuseumid • Toomemägi • Järvselja ürgmets • Eesti Rahva Muuseum • Mehikoorma tuletorn • Piirissaar • Alatskivi loss • Eesti Lennundusmuuseum • Jääaja Keskus • Tõravere Observatoorium • Varnja muuseum • Kolkja muuseum • Kambja kirik • Kallaste liivakivipaljand • Tartu botaanikaaed • Elistvere loomapark • Tartu tagurpidi maja • Ahhaa Keskus • Antoniuse õu • A. Le Coq’i õllemuuseum

Alatskivi loss

108

Tartumaa

Sibulatee võimalik tutvuda Varnja ja Kolkja koduloomuuseumis ning traditsiooniliste Peipsi-äärsete vanausuliste külade näitel. Lisaks vanausuliste traditsioonidele tutvustab sibulatee ka Eesti maarahva kultuuri (Juhan Liivi muuseum) ning baltisaksa mõisakultuuri (Alatskivi loss). Tartumaa koosseisu kuulub ka Piirissaar – suuruselt Peipsi järve teine saar, mis asub 2,5 km kaugusel Eesti ja 5,5 km kaugusel Venemaa kaldast. Põhjasõja ajal asustasid saart vene vanausulised. Piirissaarlased on säilitanud oma usu ja traditsioonid, kohalikus palvemajas toimuvad regulaarselt jumalateenistused. Argipäeviti tegelevad saareelanikud kalapüüdmise ning juurviljade kasvatamisega: peamiseks köögiviljakultuuriks on siin alati olnud sibul. Eelmisel suvel paigaldati Piirissaare sadamasse National Geographic’u kollane aken. Kui on plaanis külastada seda piirkonda juulikuus, siis tasub kindlasti tutvuda ka Peipsi järvefestivali (peipsifestival. ee) kavaga, sest osa festivali üritustest toimub Tartumaa sadamates. Peipsi toitu, loodust ja veeohutust tutvustavad õpitoad ning värvikirev kultuuriprogramm – alates 30. juunist kuni 7. juulini pakutakse kõikidele kultuurihuvilistele võimalust tutvuda Peipsi järve imeliste eripäradega. Järveromantika austajatel on võimalik tutvuda Rannu-Jõesuu puhkealal pakutavate vaba aja veetmise võimalustega Võrtsjärve külastuskeskuses. Eestimaa suurimate ning samas sügavamate järvede kümnendikku kuulub ka Saadjärv.

Tartu ülikool Saadjärve ning järve rahnudega on seotud legendid eestlaste müütilisest kangelasest – Kalevipojast. Saadjärv on populaarne puhkamise ja vaba aja veetmise koht, mis pakub midagi huvitavat aasta ringi. Mööda Tartumaad kulgeb rida EuroVelo marsruute ning sadu kilomeetreid Põhja-Lätit ja Lõuna-Eestit ühendav jalgrattamarsruut Tour de LatEst. Üks pikemaid siinseid rattaradu lookleb ümber Võrtsjärve 140 km ulatuses. Rattarajad asuvad ka Elva-Vitipalu maastikukaitsealal Vellaveres, Ilmatsalus ja Vapramäel. Lisaks sellele on rattahuvilistel hea võimalus neis paikades loodust nautida. Tartumaa suurimad looduskaitsealad on Emajõe-Suursoo soostik ning Alam-Pedja. Neitsilikel märgaladel on säilinud kotkaste, must-toonekurgede, rohuneppide ning teiste haruldaste lindude elamisalad. Suvel 2018 avatakse pärast rekonstrueerimistöid Emajõe-Suursoo looduskeskuse juurest algav õpperada, mis teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo heinamaal ning läbib sookaasiku. Aktiivse puhkuse armastajatel tasub ette võtta ka üks mõnus jalutuskäik Elvas asuval Väikesel Väerajal, mis on kujundatud muinasjuttude tegelasi kajastavate puuskulptuuridega. Räägitakse, et siinsetes metsades valitseb eriline atmosfäär, mis avaldab tervisele soodsat mõju. Matkarada on nauditav aasta ringi ning see on läbitav isegi lapsevankriga. Lastega perede käsutuses on ka Elva seikluspark, mis muu hulgas pakub põnevat trossiga sõitu üle Verevi järve.

Varjatud pärlid Supilinna piirkond Tartus Varem oli see linnaosa kehva mainega, aga tänapäeval on saanud uue hingamise. Värvilised puumajad, rohelusse uppunud sisehoovid, kiiged ning konnatiik meelitavad siia rahulikke jalutuskäikude armastajaid.

• Tartus on pikemat aega elanud ja töötanud Johann Voldemar Jannsen, Eesti Vabariigi riigihümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ sõnade autor. Jannsen alustas ajalehe „Eesti Postimees“ väljaandmist ning esimesena hakkas ametlikult kasutama sõnapaari “Eesti rahvas” (enne seda nimetasid eestlased ennast „maarahvaks“). • Eesti Rahva Muuseumi (ERM) püsiekspositsiooni „Rahvas ja riik“ kesksel kohal on meie sinimustvalge trikoloor. Selle ajaloolise lipu saatus on hämmastav. Esimest korda näidati seda juunis 1884 Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) lipuna. 1934. aastal anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumile hoiule. Kui aastal 1940 keelustas Nõukogude võim kasutada Eesti rahvussümboolikat, siis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu. 1943. aastal peitis Karl Aun ajaloolise lipu oma Tartumaal Kõola külas asuvasse tallu. Kanadasse emigreerinud Auna sugulased võtsid lipu oma peidupaigast välja alles 1991. aasta detsembris. Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas.

Karlova mõis Tartus asuv Karlova mõis asutati aastal 1793. Hiljem renoveeriti mõisa mitu korda ning see kaotas esialgse ilme. Karlova mõisa ostis Faddei Bulgarin, kelle ajal sai sellest kohaliku vene kultuurielu keskus, kus oli hoiustamisel rikkalik kunsti-, raamatu- ja haruldustekogu. Hetkel on mõis eravalduses ning sellega saab tutvuda ettetellitud ekskursioonil. Sookalduse nartsissid Peipsiääre vallas Sookalduse külas asub Baltikumi ainus looduslik kollase nartsissi kasvukoht. Lilled on sinna sattunud Sookalduse omanikuga XIX sajandi lõpus. Aastal 1964 võeti territoorium kaitse alla.

Mida uut on Tartumaal? • Veebruaris liitus Tartu ülikooli tudengitega esimene Jaapani firmas SoftBank loodud humanoidrobot Pepper. Uue üliõpilase koolitamises osaleb viis robootikatudengit. Semestri lõpuks peaks Pepperil olema mitmesugused uued oskused ja teadmised, mis aitavad tal inimestega senisest veelgi paremini suhelda. • Pärast pool aastat kestnud renoveerimistöid avati Tartus uuenenud Kaarsild. Renoveerimistööde käigus laiendati jalakäijate teed ühe meetri võrra, uuendati valgus- ja elektrisüsteemi, lisati helilahendus ning ehitati uued trepid ja kaldteed, mis lihtsustavad liiklemist lapsevankrite, ratastooli ning jalgrattaga. • Eelmisel aastal avati Tartu Lõunakeskuses pärast renoveerimistöid liuväli, mis töötab aasta ringi. Lahtiolekuajad ja lisainfo: astri.ee/lounakeskus • Tartus on uue ilme saanud üks südalinna vaatamisväärsusi – Pirogovi plats, mis on linna ainus ala, kus on lubatud vähese alkoholisisaldusega jookide avalik tarbimine. Pirogovi platsil on uuendatud kõnniteed, platsid, trepid ja tugimüürid ning välja on ehitatud sajuveekanalisatsioon. Rajatud on pargivalgustus ning paigaldatud uued pingid ja prügikastid. Plats sai juurde uut kõrghaljastust ning püsikute ja põõsaste istutusalasid. Lähitulevikus on kavas platsile paigaldada ka tualett. • Sel kevadel sai Lennundusmuuseum enda kogusse kauaoodatud Harrier tüüpi hävitaja. 1960ndatel aastatel välja töötatud Harrier on maailma esimene vertikaalstardi ja -maandumisvõimega lennuk, mis õnnestus püsivalt seeriatootmisesse anda. Hävitaja saabus lahtivõetud kujul muuseumisse Inglismaalt. Avalikkusele esitletakse lennukit traditsioonilistel Lennunduspäevadel, mis sel aastal toimuvad 9.–10. juunini.

Tartumaa

• 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahulepingule, mis pani punkti eestlaste võitlusele iseseisvuse eest. Eesti poolt kirjutas rahulepingule alla Jaan Poska. Lepingu allkirjastamine toimus hoones aadressil Vanemuise 35. Praegu tegutseb selles majas Jaan Poska nimeline gümnaasium.

Alatskivi matkarada 4,5 km pikkune vahelduva pinnamoega matkarada kulgeb kuulsa Alatskivi lossi läheduses. Vaatamisväärsused: Hirveaed, Alatskivi lossipark, Veski- ja Lossijärv, rekonstrueeritud turbasild, truuduse tamm, punane allikas, Kalevipoja säng, suurepärased vaated Alatskivi lossile.

109

EV 100 olulist ajaloost

Muuseumi tee 2, Tartu Avatud: T–P 10–18, K 10–20

+372 736 3051 www.erm.ee

Pärl väljast, kosmos seest EESTI RAHVA MUUSEUM

ule hobuse või rongiga, jalgsi või lennukiga, lahkuda ei või Tartust Eesti Rahva Muuseumi külastamata. Pika ajalooga muuseum pidi ootama päris oma kodu 107 aastat, kuid tulemus vääris kannatamist. Majesteetliku arhitektuurilise maamärgina käivitab ERMi peahoone terve uue linnaosa sünni Tartu linnasüdamest vaid jalutuskäigu kaugusel. Pariisi arhitektide loodu seob mitmekihilise ajalooga ala ühtseks tervikuks ning on ühtlasi võimaldanud rajada Eesti suurima ja tehnoloogiliselt moodsaima püsiekspositsiooni, samaaegselt hariva ja meelt lahutava. Kokku jalgpalliväljaku suurusel näitusealal on kaks püsinäitust ning hulk suuremaid ja väiksemaid vahetuvaid näitusi. Eesti kultuuriloo püsinäitusel „Kohtumised“ hargnevad lood tavaliste Eesti inimeste argielust läbi 11 tuhande aasta, mil inimjalg siin maal on astunud. Ja iga selline lugu pakub ka vastuseid selle kohta, miks eestlased praegu on just sellised, nagu nad on. Siin on palju äratuntavat, sest iga kultuur laenab midagi lähematelt ja kaugematelt naabritelt, ja samuti eripärast, mille kujunemise on dikteerinud ainulaadne elukeskkond ja iga rahva kordumatu ajalooline saatus. Maailmas ainulaadne püsinäitus „Uurali kaja“ on pühendatud eestlaste keelesugulastele, soome-ugri omariikluseta põlisrahvastele, kes asustavad hiiglaslikku maa-ala Euraasia põhjaservas Skandinaaviast ja Läänemerest Taimõri poolsaare ja Jenissei jõeni Siberis. Soomeugrilaste asuala ulatub lõunas paiguti Doonau ja Volga keskjooksuni. Näituse keskne idee põhineb naiste ja meeste igapäevaste tegemiste ja maailmamõistmise erinevuste mängul. Näitusel kujutatakse soome-ugri naiste ja meeste eluilma seoseid argitegemistes, elukäiguga seotud rituaalides ja rahvakunstis. Kuni suve lõpuni on avatud kõigi aegade suurim eesti rahvarõivaste näitus, kus näitame eri aastaaegadel ja puhkudel kasutatud 150 rahvarõivakomplekti, mis pärit kõigist Eesti kihelkondadest. Talurahva paikse eluviisi tõttu kujunesid välja väga selged piirkondlikud eripärad, millest näitusega kõrvutatavat tervikpilti ja rikkust ei näe isegi laulupidudel. Näituste tuhandete eksponaatide hulgas nii mõnigi on iseseisva sümboli väärtusega. Neist ainulaadseim ja eestlastele kalleim on esimene, 1884. aastal algselt üliõpilasseltsi tarbeks valmistatud sinimustvalge rahvuslipp, mis on 34 aastat vanem kui Eesti riik ja tänu heale õnnele ja üksikute vaprusele elanud üle kõik 20. sajandi jooksul Eestit tabanud hädad. Moodsa Eesti kirg rakendada kiirelt kõiki uusi e-lahendusi on leidnud koha ka muuseumis. Ühe kiipkaardi viibutusega on võimalik vahetada endale sobivaks sadade tekstiekraanide, filmisubtiitrite ning puutelaudade keelt (praegu lisaks eesti keelele inglise, saksa, prantsuse, soome, vene ja läti keel), mis hõlbustab näitustesse süvenemist ka giidi või tõlgi abita. Interaktiivsus, sealhulgas mänguline ja jõukohane ka pere väiksematele, on norm kõigil näitustel. Eesti Rahva Muuseum on rajatud mitmekülgse haridus- ja kultuurikeskusena. See tähendab, et igapäevaselt täidavad muuseumimaja kontserdid, kinoseansid, teatriõhtud jm kultuurisündmused. Muuseumi ligi 40 hektari suurune väliala on veel lõpuni välja arendamata, kuid suvehooajal on sealgi võimalik kultuurselt vaba aega veeta. Maja sees toetavad külastaja jaksu restoran ja kohvik, kus oskuslikult segatakse traditsioone ja moodsa maailma maitseid. Ainus, millest muuseumis puudu kipub jääma, on piisav aeg selleks, et näha kõike. Keskmine külastaja viibib Eesti Rahva Muuseumis üle 4 tunni ja reeglina kinnitab lahkumisel, et peab tagasi tulema, sest nii palju jäi veel nägemata ja lugemata ses kõikehõlmavas Eesti kosmoses.

Lõuna-Eesti suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus Rohkem kui 200 kauplust ja teenust. Hotell, liuväli, golfistuudio, kino, restoranid ja laste mänguväljak.

T RANSPORT: Tasuta buss kesklinnast Lõunakeskusesse ja tagasi K ES KUS AVATUD: E-P, kell 10.00 -21.00

112

Tartumaa

A S U KOHT : Ringtee 75, 50501 Tartu

Kaubanduskeskus Sinu taskus

Poodle ka meie e-keskuses Astri.ee/lounakeskus

Eesti Lennundusmuuseum

Näitused • Käsitöö - ja restaureerimise kursused • Muuseumitunnid • Taluloomad ja hobusõit • Suurüritused • Sünnipäeva- ja pulmaprogramm • Ruumid seminarideks ja koosviibimisteks • Toitlustus, ettetellimisel eesti rahvustoidud

2018. AASTA SUURÜRITUSED 19.05 Muuseumiöö ja Perepäev „Suvisted maarahva traditsioonides“ 9.06 Üleriigiline masinapäev Päevakangelane Lanz-Bulldog ja esineb ansambel Lõõtsavägilased. 22.06 Jaanipäev „Tule Jaaniste tulele…“ Esineb Marju Länik ja ansambel Nukker Kukeke. 29.06 Viss 2018. Ülenurme mõisa- ja talupäev 29.06 Eesti Põllumajandusmuuseumi 50. aastapäev Esineb ansambel Untsakad. 22.07 Avatud talude päev 11.08 Üleriigiline raskeveohobuse päev ja rukkimaarjapäeva rukkilõikustalgud. Esineb ansambel Seelikukütid. 1.09 Tõuloom & Tartu sügisnäitus 2018 9.09 Vanavanemate päev 13.10 Lõikuspüha 23.10 Koolivaheaja kokakool

Avatud T-P 10-18 • Pargi 4, Ülenurme +372 738 3810, +372 5373 7124 • info@maaelumuuseumid.ee • www.epm.ee •

Tartumaa

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM Muuseum asub Ülenurme ajaloolises kompleksis, Tartu südalinnast 7 km Võru suunas. Muuseumi põhitegevuseks on maakultuuripärandi kogumine, uurimine ja tutvustamine. Püsinäitused kajastavad mesinduseja linnukasvatuse-, rukki- ja linakasvatuse ajalugu. Ülevaate saab eestlaste ja baltisakslaste toidutraditsioonide muutumisest 19.-21. sajandini. Eesti suurim aurumasinate kollektsioon annab ülevaate põllumajandustehnika arengust.

113

Lange küla, Kastre vald. GPS: 58° 17' 17" N, 26° 45' 51" E; +372 502 6712 info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee

Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub 25 lennukit ja 5 helikopterit. Lennukid on pärit Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Soomest ja Venemaalt. Kollektsioonis on rida haruldusi, mida harva kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24, Jak-28, MiG25RBS, Harrier jne.). Oluline koht on suurel mudelite kogul. Eesti Lennupäevad 2018 toimuvad 9.-10. juunil. Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiline lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.) Avatud iga päev 28. aprillist kuni 28. oktoobrini.

WiFi DOMUS DORPATENSIS KÜLALISKORTERID Pakume privaatset ja WiFi turvalist majutust Tartu südalinnas Raekoja kõrval. Meie kümnes hubases külaliskorteris on olemas kõik vajalik, et saaksite tunda end nagu kodus. Majas asub restoran Umbroht. Parim asukoht Tartu vanalinna ning põnevaimate vaatamisväärsuste avastajaile, perega puhkajaile ning kultuurihuvilistele! Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu. GPS: 58° 22’ 47” N, 26° 43’ 20” E +372 5333 3031; +372 733 1345; dorpatensis@dorpatensis.ee; www.dorpatensis.ee

WiFi Каноэ

Каноэ HOTELL ANTONIUS

Tartu südalinnas, otse Tartu Ülikooli peahoone vastas, ootab Teid elegantne ja luksuslik hotell Antonius, mille juures asub ka Eesti parimate restoranide hulka kuuluv restoran Antonius. Hubane miljöö pakub kõiki tänapäevaseid mugavusi koos tagasipõikega ajalukku ning hotelli nostalgiline võlu ja sundimatult sõbralik õhkkond loovad alati koduse tunde. Meie siiras soov on hoolitseda kõikide Teie soovide ja pisidetailide eest – nautige meeldejäävat puhkust või inspireerivat tööreisi hotellis Antonius! Ülikooli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 45”Каноэ N, 26° 43’ 21” E +372 737 0377: sales@hotelantonius.ee; www.hotelantonius.ee

WiFi

114

Tartumaa

AURA VEEKESKUS

TartusWiFi asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja sportlikuks vaba aja veetmiseks. Veepargi tõmbenumbriks on kaks liutoru pikkusega 55m ja 38m. WiFi Põnevust loovad veekardinad, mille taga on koopad istepinkide ja veemassaažiga, purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid. Каноэ Pisemategi unistused täituvad väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis sulistades ning veemänguasjadega mängides. Terviseklubi pakub lõõgastavat puhkust mõnusas miljöös. Saunamõnusid saab nautida erineva temperatuuriga leilisaunades ja auru-, aroomi-, soolakivi-, auru-aroomi- ning iglusaunas. Lõõgastust pakuvad 40°C Jaapani vann, Emajõe-vaatega mullivann, värviküllane sanaarium, köetav lamamistool ja värskendav jalavann ehk kneipp. Külma veega karastajatele on jäämasin ja külmaveeämber. Sõpradega jutuajamiseks sobib suurepäraselt hubane rippКаноэ toolidega puhkeala. Veekeskuses on võimalik korraldada täpselt enda soovidele vastav privaatüriКаноэ tus, broneerides kas terve keskuse või osa sellest. WiFi Aura Keskus on üks vähestest veekeskustest Eestis ja Euroopas, milles viibimise aeg ei WiFi ole piiratud.

+372 730 0280 • Turu 10, Tartu • www.aurakeskus.ee

WiFi

EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM Spordielamus atraktiivsest elamusmuuseumist Каноэ

Tartu kesklinnas asuvas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis avatud tõelisel käed-külge elamusnäitusel „Kõik mängu“ saad tänu interaktiivsetele ja põnevatele tehnilistele lahendustele veeta pere või sõpradega lõbusalt aega, muuhulgas: • Panna end proovile reaktsiooniseinal ja mõõta Каноэelamus, andes WiFi servikiirust • Saada unikaalne intervjuu Kalev Kruusile ja aidates tal mängu kommenteerida • Otsida edu valemit Eesti parimate sportlaste ja treenerite juhendamisel WiFi Каноэ WiFi ettetellimisel! Avatud: K-P 11-18. Giidiga ekskursioonid Rüütli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 56” N, 26° 43’ 16” EКаноэ +372 730 0750; info@spordimuuseum.ee; www.spordimuuseum.ee

TERE TULEMAST KOLKJA KALA- JA SIBULARESTORANI! Meie väikeses, kuid maailmas ainulaadses Каноэ restoranis pakutakse toite, mis on valmistatud Каноэ põlvest põlve pärandatud retseptide järgi. Peipsi kalast, ümberkaudsevene vanausuliste WiFikasvatatud juurviljadestКаноэ test külades tehtud road pakuvad toiduelamust ka kõige nõudlikumale maitsele. Soovitame maitsta meie teed, mis on keedetud suhkruga. Külastage kindlasti ka Kolkja vanausuliste muuseumit. Olete teretulnud iga päev kl 12-18, oktoobrist kuni aprillini töötame ettetellimisel. Kolkja alevik, Peipsiääre vald. GPS: 58° 32’ 59” N, 27° 13’ 2” E +372 504 9908; kalasibula@gmail.com; www.facebook.com/kalajasibula/

115

Tartumaa

Каноэ

Mooste mõis foto: Ivar Leidus

•T urismiinfokeskus Räpinas: Kooli tänav 1, Räpina linn Põlvamaa. Tel: +372 799 5001.

õlvamaal kasvavad kõige pikemad puud, voolavad tervistavad allikad, looklevad hunnitud matkarajad ja talitavad rohelise mõttemaailmaga inimesed. Juba aastasadu on põlvamaalased toimetanud loodust ja ressursse säästvalt, olgu näitena toodud jõgede äärde ehitatud vabrikud ning sae-, jahu- ja paberiveskid, mis tarvitasid jõuallikana vett. Ümbritsev on siin ürgne ning iga kivi, oja, org, puu või küngas on täis ajalugu, legende ja salapära.

Lõõtsapealinn

Põlva on maakonna keskus ning ka pealinn – lõõtsapealinn. Kui tavaliselt on keskuses pilvelõhkujad, liiklusummikud ja müra, siis Põlva linna lõunaosas laiub väekas ja innustust andev metsapark – Intsikurmu. Spordisõpradele sobib 2,5 km pikkune südamerada ja slaalominõlv ning kultuurihuvilistele pärimuslik peokoht. Pargi ligi 23-hektarilisel keskkonnakaitsealal toimusid juba 1855. ja 1857. aastal Eesti esimesed laulupäevad. Hea auraga ürgne peopaik on koosolemise ja -loomise kohaks nii mõnelegi traditsiooniks kujunenud peole ja festivalile, nimekamad neist Intsikurmu Festival ja lõõtspillipidu Harmoonika. Intsikurmu parkmetsas olev laululava mahutab 3500 lauljat, pealtvaatajatele ja kaasatantsijatele pole piirarvu seatud, oodatud on kõik huvilised.

Legendaarne loodus

Igal eestlasel olevat auasi kordki elus Taevaskoda külastada. Kiidjärve-Kooraste puhkealal asuvad liivakivipaljandid on kahtlemata külastatavamad ja tuntumad Eestimaa looduspaigad. Ahja jõe paremal kaldal asuvad pühakojad – Suur- ja Väike-Taevaskoda – hiiepaigad, kus saab nautida maaema ehedust ja võimsust, kaasa elada legendidele ning lõõgastuda. Väikeses Taevaskojas Emalätte koopast väljavoolaval allikaveel usutakse olevat raviv toime. Vesi on puhas ja maitsev. Rahaand allikale ja silmapesu on paljude külastajate tavarituaalid. Suurest Taevaskojast pisut ülesvoolu asuva kärestiku äärel on suur rändrahn – Nõiakivi ehk Salakuulaja kivi, ka sellel kivihiiglasel on oma lugu nagu paljudel muistsetel kohtadel Põlvamaal. Taevaskojas ja selle ümbruses olid Eesti ühe armastatuima filmi „Viimne reliikvia” võttepaigad. Filmihuviline ko-

5 fakti Põlvamaa kohta • Põlva kannab alates 2015. aastast tiitlit: Eesti lõõtsapealinn. • Võhandu jõgi on pikim Eesti territooriumil asuv jõgi, mille pikkuseks 162 km. • Baltimaade parim teehöövlite kogu asub Eesti Maanteemuuseumis, kus on eksponeeritud ka täiesti töökorras saja aasta vanune masin. • Eesti kõrgeimaks puuks tunnistati Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine kuusk. Rekordi püstitas ka kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd. • Räpina Paberivabrik alustas tööd 1734. aastal ja on Eesti vanim seni tegutsev tööstusettevõte.

Põlvamaa

PÕLVAMAA

Turismimagnetid • Põlva talurahvamuuseum • Ahja valla Tuglase muuseum • Süvahavva villavabrik-muuseum • Tilsi mõis • Mooste mõis • Cantervilla loss • Sillapää loss • Põlva Püha Neitsi Maarja kirik • Kanepi Jaani kirik • Räpina Miikaeli kirik • Suur ja Väike Taevaskoda • Mooste mõisakompleks • Eesti Maanteemuuseum • Intsikurmu puhkerajad

117

PÕLVEST PÕLVE ROHELINE JA MAAGILINE

lastajatele nii avastamist kui rõõmu. Laste päralt on peamaja kogu teine korrus – postijaama eluolu tutvustavas lastemuuseumi kahes teematoas saavad väikesed külastajad keskenduda nii postiveole kui kaardi tundmisele ja aja tajumisele. Lood tee-ehitusest ja liiklemisest saavad jutustatud näitusekeskkonna abil. Põlva talurahvamuuseum on Lõuna-Eesti suurim ja omanäolisem vabaõhumuuseum, kus 5 ha suurusel territooriumil on palju hooneid, vanu põllutöömasinaid ja erinevat tarbekraami. Huvitav on fakt, et Karilatsi muuseum on valminud õpilaste kätetööna. Muuseumis toimub ka põnevaid üritusi ja teemapäevi. Augustis leiab siinmail aset rohelise Põlvamaa üks suursündmusi – Ökofestival. Täpselt õige koht, sest festival on tunnustab kõike kohalikku ning oma kätega tehtut.

Põlva talurahvamuuseum

Kultuurikants Mooste

Mooste uhke mõisakompleks sisaldab endas nii Lõuna-Eesti vingeimat kontserdisaali, rahvusvahelist kunstikeskust MoKS, unikaalset rahvamuusikakooli, ökoloogilisest ehitusest kõike teadvaid Restauraatorite Koda ning Vanaajamaja, parimate pulmapidude paigana ja fototurismi keskusena tuntud Vii-

Intsikurmu Harmoonikum

foto: Sigrid Semm

118

Põlvamaa

geb äratundmisrõõmu leides Gabrieli männi, Siimu silla või Risbieteri kalju. Arvatakse, et Põlvamaal on erinevaid matkaradasid rohkem kui kusagil mujal Eestis. Rännatakse jalgsi, jalgrattaga, tõukekelguga, kanuuga, parvega, räätsadega – arvatavasti on vahendi valikul piiriks vaid fantaasia. Räpina-Värska puhkealal olev Meenikunno raba meelitab matkaselle sohu. Kaunis rabamaastik on asupaigaks paljudele kaitsealustele looma-, linnu- ja taimeliikidele. Mitmevärvilised turbasamblad, kukemarjad, sookailud, küüvitsad ja tuppvillpead demonstreerivad rabamatkajatele oma ilu. Päikeseloojangu metsamajast kuni Suur Soojärveni on mööda laudteed võimalik matkata ka lapsevankri või ratastooliga. Matkaraja ümberkaudsetes päikeselistes palumännikutes kasvab seeni ja rohkesti erinevaid metsamarju.

Huvipakkuvad kunstikambrid

Ajaloolises Varbuse postijaamas tutvustab Eesti Maanteemuuseum oma interaktiivsete väljapanekutega seda, kuidas inimene on endale aegade algusest teed rajanud. Arvukas kogu kaherattalisi, masinahall ning huvitavad näitused pakuvad kü-

ELMARI TALU Külaliste päralt on külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun. 60-kohalise kaminasaali ja 10 majutuskohaga seminarimaja sobib kokkutulekuteks ja pidulikeks sündmusteks. Piljardilauaga külalismaja majutab kuni 15 inimest. Lisaks saab nautida elektri-, infrapunasauna ja 10-kohalist kümblustünni. Tiik pakub võimalusi ujumiseks, parvega sõitmiseks ja kalastamiseks, Jõksi järv paadi ja vesiratta renti. Varjualuses saab kasutada suitsuahju, barbeque- ja gaasigrilli. Weizenbergi 38, Kanepi alevik, Kanepi vald. GPS: 57° 59’ 24” N, 26° 44’ 50” E +372 507 7533; gunnarkaljuvee@gmail.com; www.elmaritalu.ee WiFi

WiFi

navabrikut ning erinevaid käsitöökodasid. Moisekatsi Elohelü ehk Mooste folk paneb Mooste mõisa folgikoja helisema igal aastal aprilli lõpus. See on sissejuhatus kõigele järgnevale – suvel toimuvatele kirbuturgudele, Baltica peole, kohvikute päevale, linalaadale, mõisaekskursioonidele ja kunstnike etendustele ning näitustele.

Aianduse pealinn Räpina

EV 100 olulist ajaloost

Roosipõõsaste ja viljapuude meka Räpna korraldab juuni alguses Räpina hea kodu päevi, kus aiapidajate mõttelennud saavad oma unistuste aedade tarbeks uut inspiratsiooni. Väiksele linnale on tuntust toonud Räpina Aianduskool, paberivabrik, loomemaja ja Sillanpää loss. Räpina sadam, mille kaide vastu loksub Peipsi järv, on maiuspala kutselistele kaluritele ja kalastajatele ning veespordihuvilistele. Sadama kaasaegsed tingimused meelitavad siinkandis silduma ja hoiustama veesõidukeid. Kuuest küljest Lämmijärvele avaneva vaatega sadama tehissaarel paiknevas paviljonis asub Sadamakohvik, huvilistele pakutakse ka võimalust korraldada seminare, koosolekuid ja pidulikemaid üritusi.

Varjatud pärlid

• Ahjalt pärit Friedebert Tuglas (2. märts 1886–15. aprill 1971) oli Eesti 20. sajandi kirjanduse ja kirjanduselu pealiini kujundaja ja organisaator. 1917. aastal korraldas ta koos Gustav Suitsuga „Siuru“ rühmitust, 1923. aastal hakkas tema initsiatiivil ilmuma ajakiri „Looming“.

Kiidjärve vesiveski Ahja jõe ääres paiknev Kiidjärve vesiveski oli omal ajal Eesti suurim ja võimsaim jahuveski. Betoonist, maakividest ja punastest tellistest neljakorruseline nägus hoone on muinsuskaitse all ja hetkel erakätes. Hinni talu Liivimaa vanim säilinud rehetalu on Hinni talu. Kanepi vallas asuv Hinni on isegi kinoajalukku filmitud kui Joosep Tootsi Ülesoo koht. Tuglase muuseum Tuglase muuseumis, kus oli ka ta lapsepõlvekodu, on muuseumi ekspositsioonis suur kaart, millele on märgitud kõik kohad, mis on seotud nii Friedebert Tuglase kui ta kuulsaima teose „Väikese Illimariga“.

Mida on Põlvamaal uut? • 2018. aasta jaanuaris avati Vastse-Kuustes Eesti esimene ja Baltimaade parim koeraspordihall, mis on spetsiaalselt ehitatud koerte treeninguteks ja võistlusteks. • Intsikurmu festival sai 3. aprillil suure tunnustuse osaliseks. Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2018 üritusel tituleeriti festival aasta muusikasündmuseks. • 2018. aasta kevadel valmib Põlva keskväljak. See on valgustatud väljak koos disainitud atraktsioonidega ning Orajõeni ulatuv pargi- ja puhkeala koos mööbli, purskkaevu, lipuväljaku ning kõnniteedega. Rajatakse ka kaks uut tänavavalgustusega sõiduteed.

Põlvamaa

• 1918. aastal trükiti Räpina paberivabriku paberile osa Eesti Vabariigi rahatähtedest.

Leevaku korsten Leevaku 50-meetrine korsten püüab pilku. Seda kutsutakse ka maailma kõrgeimaks saunakorstnaks. Kunagi tellisevabriku tarbeks ehitatud korstnasse ehitas kohalik peremees puidust sauna. Korstnat saab imetleda väljastpoolt, sest on korstnas olevat sauna kasutavad omanikud tänaseni.

119

• Eestis ärkamisaja 1860–1880 eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen ning Jakob Hurt. Põlvamaal sündinud ja kooliteed alustanud Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ja Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. J. Hurda mälestusmärk asub Põlva kultuurikeskuse lähedal.

Sangaste loss foto: Ivar Leidus

•K ülastuskeskus Valgas: Kesk tänav 11,

Valga linn, Valgamaa. Tel: +372 766 1699

•T urismiinfokeskus Otepääl: Tartu mnt 1, Otepää, Valgamaa. Tel: +372 766 1200

•T urismiinfopunkt Tõrvas: Valga mnt 1, Tõrva, Valgamaa. Tel: +372 766 3300

VALGAMAA algamaale on iseloomulik mitmekesine pinnamood ja imekaunis loodus. Maakonna kõrgeim tipp Kuutsemägi, suurimad järved Võrtsjärv ja Pühajärv, tuntud vaatamisväärsused ning iga-aastased kultuurisündmused meelitavad ligi nii kohalikke turiste kui ka väliskülalisi. Valgamaal on hea puhata, pidu pidada ja ajaloolisi paiku külastada.

• Helme ordulinnuse varemed

Ajaloolised paigad ja mälestuskohad

• Harimäe vaatetorn

Eestimaa lõunavärava ilu ja võlu peitub seal asuvates ajaloomälestistes, mis on silmapaistvad igale möödujale: muistseid aegu meenutavad Helme ordulinnuse varemed, klassitsistlik Barclay de Tolly mausoleum ja suursugune Paju lahingu mälestusmärk. Need kolm tähtsat paika on meenutus meie riigi ajaloost. HELME ORDULINNUSE VAREMED Pärnu-Valga maantee ääres kõrguva Helme ordulinnuse varemed mälestavad kauget muistset aega, meie esivanemate töökust ja tarmu. Imekaunil looduslikul neemikul kõrguv ajalooline ehitis pakub igale sellest möödujale nii silmailu kui suurt lugupidamist meie kaugetele esivanematele. 14. sajandi esimesel poolel ehitatud ordulinnuse vanim ja huvitavam osa on selle keskosas laiuv tornilaadne ehitis, linnuse all orus vuliseb ohvriallikas ehk arstiallikas ja varemetest põhja pool asuvad Helme koopad, mis on omaaegsetest grottidest kõige uhkemad. Suursugust linnust kutsuti omal ajal ka põrguks, mis pakkus sõjaaegset kaitset ja pelgupaika. BARCLAY DE TOLLY MAUSOLEUM Avastamist väärt paik kõikidele kultuurija ajaloohuvilistele on kindlasti Barclay de Tolli mausoleum, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Barclay de Tolly mausoleum on Eestis üks klassitsistliku arhitektuuri tippe, mis hõlmab endas skulptuuride ja ehisdetailide rohkust ning fassaadide liigendatust. Kabel püstitati 1823. aastal ühe suurima ja kuulsama Vene väejuhi kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly auks, kelle põrm puhkab tänaseni matmiskabelis. Mausoleumi juures asub II maailmasõjas langenute mälestusmärk, kabelis sees aga vürsti ja vürstinna de Tolly tänaseni säilinud originaalsarkofaagid.

• Barclay de Tolly mausoleum • Paju lahingu mälestusmärk • Kuutsemäe puhkekeskus • Väike Munamägi • Tehvandi suusahüppeplatvorm • Sangaste loss • Taagepera loss • Pühajärv 5 fakti Valgamaa kohta • Otepää looduspark on kõige suurem maastikukaitseala Eestis. • Taagepera loss on valitud viimasel kaheksal aastal Eesti parimaks pulmakohaks. • Baltimaade ühe olulisima autorallivõistluse Rally Estonia toimumiskoht on Otepää ja selle lähiümbrus. • Valga militaarajaloo festival pälvis 2013. aastal Lõuna-Eesti parima turismisündmuse tiitli. • Helme koopad ja nendes leiduvad paljandid on ürglooduse objektid ja kuuluvad looduskaitse alla.

Valgamaa

Turismimagnetid

121

EESTI LÕUNAVÄRAV

Taagepera loss PAJU LAHINGU MÄLESTUSMÄRK 31. jaanuaril 1919 toimus Paju mõisa lähistel Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid – Paju lahing, kus sai surmavalt haavata selle sõja legendaarseim juht, leitnant Julius Kuperjanov. Seda lahingut meenutab meile 1994. aastal taasavatud graniidist mälestussammas, mis on asetatud kolmeastmelise muldkehaga püramiidile. Paju lahingu mälestussammas on koht, kus saab austust avaldada kõikidele lahingus langenutele, nii eestlastele, kelle nimed leiab mälestussamba tahvlilt, kui ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügemendile, kelle auks on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale ja mälestuskivi Paju mõisa parki. Rasket sõjaaega meenutavad meile ka Valga Säde pargis asuv küüditatute mälestuskivi, Murrumetsa tammikusse püstitatud Pühajärve sõja mälestuskivi ning Vabadussõjas langenute mälestussambad Tõrvas ja Otepääl.

Mäed ja vaatetornid, järved ning jõed

122

Valgamaa

KUUTSEMÄGI JA VÄIKE MUNAMÄGI Otepää kõrgustiku kõrgeim tipp Kuutsemägi pakub harukordset vaadet Lõuna-Eesti kuppelmaastikule ja tuntuima mäe Väikese Munamäe vaade ulatub kuni 50 km raadiuseni. Suvel on Otepääl mõnus aktiivselt puhata ja talvel tegeleda mäesuusatamisega. HARIMÄE VAATETORN Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid on Harimägi, kus asub 28 meetri kõrgune vaatetorn, mis pakub suurepärast vaadet Otepää mägedeni ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule. Harimäe vaatetorni tasub külastada kõigil, kes satuvad talvepealinna Otepääle.

Harimäe vaatetorn

foto: Janno Lepp

TEHVANDI SUUSAHÜPPEMÄE VAATEPLATVORM Tehvandi suusahüppeplatvorm on ainulaadne turismi- ja spordiobjekt Põhjamaades, mis võimaldab tõusta 34 m kõrgusele. Torni tõusmiseks saab kasutada treppi kui ka lifti. Tehvandi suusahüppeplatvorm on kõrguselt teine vaatetorn Lõuna-Eestis. PÜHAJÄRV Otepää suurim ja kauneim järv Pühajärv on maalilise käärulise kaldajoone ja viie saarega veekogu, mille lõunapoolsest tipust saab alguse Väike Emajõgi. Ümber järve kulgeb looduskaunis 12 km pikkune matkarada, mis pakub aktiivset puhkust ja kus võib kohata mitmesaja aasta vanust sõjatamme. Järvest vaid mõnesaja meetri kaugusel asub Pühajärve spaa- ja puhkekeskus.

Kaks imelist lossi ühes maakonnas SANGASTE LOSS – EESTI KAUNEIMAID JA OMANÄOLISEMAID LOSSE Sangaste loss on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja, mis on mõisakompleksi tähelepanuväärsem ehitis. Loss tegutseb hotelli ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht, keldris asub lastele mõeldud Hiirtemaa ning lossipargis ajalooline dendropark, kus võib kohata ainulaadselt haruldasi puuliike. Uhked saalid, arhitektuur ja ajalugu teevad Sangaste lossist suurejoonelise ehitise. Sangaste lossi praegune ilme on pärit aastatest 1870–1880, mil krahv Friedrich von Berg selle esinduslikult välja ehitas. Lisaks ehitusmeistrile oli von Berg ka tuntud sordiaretaja, kes aretas kohalikele oludele sobiva rukkisordi „Sangaste“, millest kohalik restoran pakub tänaselgi päeval nii söögi- kui ka joogipoolist.

TAAGEPERA LOSS – PARIM KOHT TÄHTSATE SÜNDMUSTE TÄHISTAMISEKS VÕI PIDULIKE ÜRITUSTE LÄBIVIIMISEKS Endine rüütlimõis Taageperas on ehitatud aastatel 1907–1912. Loss on üks Euroopa tähelepanuväärsemaid juugendstiilis ehitisi, kus praegu asub hubane hotell ja klassikaline restoran. Lisaks mõisakompleksi peahoonele väärivad tähelepanu ka väravahoone, maakivist tallid, vesiveski ja liigirikas lossipark, kus kasvavad Lõuna-Eesti suurimad ja liigirikkamad puud. Taagepera lossi peetakse Eesti üheks parimaks pulmakohaks. See on eriline paik, kus põimuvad elegantsus ja maamiljöö, ajalugu ja tänapäev.

Rahvusvahelised tähtsündmused

• 31.01.1919 Vabadussõja Paju lahingus sai surmavalt haavata Eesti ajaloo legendaarsemaid leitnante Julius Kuperjanov. • Põlispuu, Pühajärve sõjatamm on ajalooliste sündmuste tunnistaja ja ligi 400 aastat vana looduskaitse objekt. • Maailma vanima rukkisordi „Sangaste“ aretas Sangaste lossi mõisnik von Berg.

RAHVUSVAHELINE VALGA MILITAARAJALOO FESTIVAL Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival on iga-aastane ainulaadne suurüritus, kus saavad kokku sõjaajaloo klubide liikmed erinevatest riikidest. Festivali raames viiakse läbi näidislahing, läbi Valga linna kulgeb sõjameeste marss ja kohalik militaarteemapark tutvustab nii sõjatehnikat kui ka Vabadussõja Paju lahingupaika.

Varjatud pärlid Lõuna-Eesti suurim rändrahn Helgikivi on hiidrahn, mis on 11,6 meetrit pikk, 6,5 meetrit lai ja 1,8 meetrit kõrge kivi, mille ümbermõõt on suisa 29,2 meetrit. Rahnuga on seotud muistend, kuidas kivi juures käidi hobustega öösiti õitsil, hiljem tantsimas ja hullamas. Mõnikord ilmuvat kivi juurde punase mütsiga poisike, kes eksitab inimesi. Hellenurme vesiveski Elva jõe paisjärve kaldal asub Hellenurme vesiveski, mis on ehitatud 1880. aastal. Nelja ja poole korruseline vee jõul töötav veski pakub külastajatele vaatamist, katsumist ja maitsmist, kuidas ja mis valmib viljaterast. Vesiveski leivakojas küpsetatakse värskest jahust leiba, mille lõhn ja maitse kannavad mälestustes meie esivanemate aega. Karula rahvuspark Eesti rahvusparkidest väikseim park on loodud Lõuna-Eestile iseloomuliku metsa- ja järverohkete kuppelmaastiku ning kultuuri kaitseks ja tutvustamiseks. Metsad ja niidud, sood ja soostunud puistud, järved ja ojad… kõike seda pakub Karula rahvuspark, millest pool asub Valgamaal ja pool Võrumaal.

Valgamaa

• 1816–1819 teostas Harimäel geodeetilisi mõõdistamisi rahvusvahelise tunnustusega astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struwe.

RALLY ESTONIA Otepääl ja selle lähiümbruses toimuv autorallivõistlus on suurim Baltimaades korraldatav autospordisündmus, mis on valitud parimaks FIA ERC ralliks. Juba käesoleval 2018. aastal toimub autoralli tippsarja, WRC sarja etapi Eestisse toomine, mis on suur väljakutse nii korraldajatele, Eesti autospordile kui ka Eesti riigile.

123

EV 100 olulist ajaloost

Enimkülastatud sündmused Valgamaal on läbi aegade Rally Estonia ja rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival. Saginat ja meelelahutust nii kohalikele turistidele kui ka väliskülalistele pakuvad ka Tartu Maraton, Tartu ratta- ja jooksumaraton, Leigo järvemuusika ning Tõrva Loits.

angaste – see on maaliline paik LõunaEestis, kus kohtuvad baltisaksa mõisakultuur, Eesti rahvusköögi parimad traditsioonid ja kaasaegne maaturism. Just siin aretas Sangaste mõisnik krahv Friedrich von Berg 1875. aastal kuulsusrikka Sangaste rukkisordi, mis on nüüdseks vanim kasvatatav sort maailmas.

Muinasjutuline

Sangaste loss... päev, seminar, firmapidu või hoopiski sünnipäev. • Maitseelamusi pakub restoran Vidrik, mis hoiab au sees esivanemate toidu maitsestamise ning küpsetamise võtteid nagu näiteks lõkkel ja naturaalses suitsus küpsetamist. • Gruppe ootavad ettetellimisel ajarännakud giidiga (eesti, vene, inglise, soome ja saksa keeles) ja niisamuti kehakinnitus lossi restoranis. • Avastamisrõõmu pakub maailmakuulsast Sangaste rukkist valmistatud toodete degusteerimine (ettetellimisel). • Ootame teid osalema erinevates töötubades, millest populaarseim on rukkileiva valmistamine (ettetellimisel). Kohtumiseni Sangaste lossis!

124

Valgamaa

• Sangaste loss esindab ühte Lõuna-Eesti 21 avastamisväärivast paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mille külastamist soovitatakse eriti kultuurija ajaloohuvilistele. • Siin on paik, kus saad viivuks aja maha võtta ja veeta mõnusalt aega looduses ja ehedana säilinud mõisamiljöös. Üheskoos Sinuga loome meeldejäävad hetked Sangaste lossis! • Kosutavat und nii romantikutele kui peredele pakub 16 numbrituba, millest kahes on uhked mõisasviidid ja veel kahes avarad peresviidid. • Suurüritustel on meie juures võimalik majutuda kuni 100 külalisel. • Erinäolised saalid pakuvad võimalust mitmesugusteks üritusteks, olgu selleks pulma-

Lossiküla küla, Otepää vald, Valgamaa • +372 529 5911 hotell@sangasteloss.ee • loss@sangasteloss.ee • www.sangasteloss.com

PÜHAJÄRVE SPA & PUHKEKESKUS

WiFi

Eesti kauneima järve kaldal paiknev puhkekeskus pakub külastajaile hubast majutust, WiFi spaa- ning konverentsiteenuseid. Pühajärve on ideaalne sihtkoht nii tervisekliendile kui ka luksuslikuma spaapuhkuse sõbrale. Maitsvaid roogi saab nautida nii pubis, restoraWiFialati – majas asuvad nis kui ka imelise vaatega tornikohvikus. Tegevust jätkub Pühajärvel bowling, jõusaal, ujula, olemas on tenniseväljakud ning rohkesti liikumisradu ümbruses. Pühajärve küla, Otepää vald. GPS: 58° 2' 50" N, 26° 27' 47" E +372 504 4238; pjpk@pjpk.ee; www.pyhajarve.com

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

HOTELL METSIS

WiFi

Каноэ

Hotell Metsis on väike, mugav ja turvaline hotell Valga linna südames 18 mugavalt Каноэ WiFionWiFi sisustatud numbritoaga. Kokku 40 voodikohta. Hotellis on restoran 40 külalisele, kus saab korraldada vastuvõtte, sünnipäeva- ning pulmapidusid, bankette,Каноэ juubeleid ning peiesid. Suvel avatud 20-kohaline terass. WiFi. Broneeri majutus otse kodulehelt hotellmetsis.com WiFi WiFija säästa -5% Каноэ Kuperjanovi 63, Valga linn. GPS: 57°46’52”N26°2’59”E +372 766 6050; +372 5623 0110. info@hotellmetsis.com; Каноэ WiFi www.hotellmetsis.com

КаноэWiFi Каноэ КаноэКаноэ

WiFi WiFi

КаноэКаноэ

WiFi

Каноэ Каноэ

Каноэ

KAKULAANE TURISMITALU

Каноэ AsumeWiFi privaatses looduslikult kaunis kohas ja pakume suurepäraseid võimalusi mõnusaks puhkuseks, suve- ja talvepäevade, firmapidude ja sünniWiFi päevade korraldamiseks. Majutuseks on tiigi lähedal asuv saunaga palkmaja (10 kohta) ning jõe kaldal asuv kämping (5 kohta) ja väike palkmaja (10 kohta). Tiigi kaldal ootab saunalisi Lõuna-Eesti suurim suitsusaun.

Ootame Teid külla!

Valgamaa

+372 5350 5056 Lauküla, Otepää vald GPS: 57° 53' 1" N, 26° 21' 2" E www.kakulaane.eu

Каноэ

125

• suur telkimisplats • vabaõhulava • katusealune (50 kohta) väliköögiga • lõkkeplatsid, grillid • tünnisaun • sportmängud • ujumine, kalapüük • lastele mänguväljak

Tamme-Lauri tamm

•T urismiinfokeskus Võrus: Jüri tänav 12,

Võru linn, Võrumaa. Tel: +372 782 1881

•T urismiinfopunkt Värskas: Pikk tänav 12,

esti ehedaim ja kõige-kõigem maakond on Võrumaa. Lisaks ahhetama panevale loodusele saab siin kogeda võrokeste ja setode mahlakat keelekasutust, otsekohesust, külalislahkust ning oskust nii tööd teha kui pühi pidada. Võrumaa suurim rikkus on inimesed. Võrokesed ja setod, kelle kuraas, töökus ja omapära loovad Eesti kõige lõunapoolsemast maakonnast lihtsa, maalähedase, alalhoidliku ja tugevalt pärimusliku põlise kultuuriga piirkonna.

Looduspargid ja matkarajad

Võrumaad on võimalik nautida igal aastaajal. Abiks arvukad matkarajad, vaatetornid, lõkkekohad ja matkaonnid. Matkates võid enne kohata jänest kui inimest – valitsevad privaatsus ja vaikus. Võrumaa südames asuvat Haanja loodusparki külastades valmistu parimaks, sest seal on Baltimaade kõrgeima tipuga Suur Munamägi, mille tipus olevast vaatetornist silmad Eesti kõige kõrgemal asuvat veekogu – Tuuljärve. Haanja kaitseala 120-aastase kuusikuga ürgmets ja sügava turbalasundiga raba serv ilmestavad Vällamäe 2,2 km pikkust matkarada. Selles müstilises ja pühas paigas saab ööbida RMK metsamajas. Rõuge matkarada kulgeb mööda allikaterikkast orunõlvast ja Liinjärvel töötavatest vesioinastest. Teekond pakub vaateid Ööbikuoru ja Linnamäe suunas ning sügavas ürgorus asuvale Eesti sügavaimale järvele – Rõuge Suurjärvele. 10 km pikkuse retke lõpus on justkui preemiaks ainulaadne loodusmälestis Hinni kanjon. Sälkoru põhjas oleva Enni oja mõlemal küljel paiknevad püstised liivakivipaljandid. Küllaltki raske ja järsu maastikuga 9,6 km pikkuse Kütioru matkaraja läbimiseks tuleb aega varuda umbes viis tundi. Kogu retk annab väga hea ülevaate Eesti suurimast ja võimsaimast ürgorust. Metsarikast Kütioru piirkonda oma vanade veskikohtade, töötava jahuveski ja muistsete kultuurimälestistega võib uurida ka väiksema jalavaevaga. Karula rahvuspark – kõige väiksem ja künklikum omasuguste seas (osa sellest on Võrumaal ja osa Valgamaal). Väikeste soode ja rabadega metsamassiivid on koduks haruldastele linnuliikidele nagu kalakotkas, väike-konnakotkas ja must toonekurg. Kauni ja vahelduva pinnamoega rahvuspargis on erineva pikkusega matkateid, mida läbides jäädvustuvad mällu vaated Ähijärvest, Rebasemõisa Tornimäest, Kaika kuplistikust ja pika ajalooga talukultuurist.

Turismimagnetid • Katariina allee ja Tamula rannapromenaad • Lasva veetorni galerii • Rõuge ürgorg ja Pesapuu vaatetorn • Urvaste kirik ja Uhtjärv • Suur Munamägi • Vastseliina piiskoplinnus • Meremäe vaatetorn • Piusa külastuskeskus ja koopad • Vana-Võromaa kultuurikoda • Võrumaa mõisad • Setomaa 7 fakti Võrumaa kohta: • Kõrgeim mägi Baltikumis kannab nime Suur Munamägi, asub Haanjas ja on 318 meetrit kõrge. • Kõige lõunapoolsem Eesti maanurk asub Võrumaal Naha külas. • Piusa jõe kaldad Härmamüürid on kõrgeimad liivakivipaljandid. • Tamme-Lauri tamm Urvastes on püha puu, Eesti kõige vanem puu (uuringute järgi 692-aastane) ja jämedaim tamm. • Rõuge Suurjärv – Eesti sügavaim järv (38 m). • Eesti sügavaim ja võimsaim ürgorg Kütiorg algab Haanja kõrgustikult. • Eesti pikim Roosisaare rippsild (180 m) asub Võru linnas.

Võrumaa

OMA RÜTMI JA RITUAALIDEGA MAA

127

VÕRUMAA

Värska alevik, Setomaa vald, Võrumaa. Tel: +372 796 4782 •T urismiinfopunkt Obinitsa muuseumis: Obinitsa küla, Setomaa vald, Võrumaa. Tel: +372 785 4190 •T urismiinfopunkt Piusa koobaste külastuskeskuses: Piusa küla, Võru vald, Võrumaa. Tel +372 5304 4120, +372 797 9010

Seto leelokoor Kuldatsäuk

Postitee

128

Võrumaa

Suitsusaun ja Uma Mekk

Võrokesed usuvad, et suitsusaunas saavad puhtaks nii ihu kui hing. Suitusaunakombestik, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, hõlmab lisaks saunas käimisele ka selle ehitust, kütmist ja vihtade tegemist. Võrumaad väisates kirgastu ka ise suitsusaunas. Näiteks Mooska talu suitsusaun asub tiigi ääres; vihad, saunamesi ja taimetee on pealekauba. Elmari talus on 100-aastase suitsusauna kaaslaseks kaasaegne kümblustünn. Jõeveere talu suitsusauna leilikuumusele on võimalik Piusa jõest leevendust leida. Hämsaare puhketalus saab pärast sauna kõrtsiski käia. Nimekiri Võrumaa puhketaludest ja nende suitsusaunadest on pikk, vali kas või iga nädal uus ja katseta oma nahal, mis kõige paremini mõjub. Suitsusaunade kogu kombestikku, hingeelu ja headust saab kogeda sügiseti Haanjamaa suitsusauna nädalal. Kaasajal trendikas ökotoit on võrokese laual igapäevane ning iseenesestmõistetav juba põlvkondi. Võrumaine aus kraam, mis esindab ligi 50 väiketootjat ja 200 toodet, on saanud kaubamärgi Uma Mekk. Seda kaubamärki kandev toit on kohalik, traditsiooniline ja kvaliteetne. Lisaks pikkade traditsioonidega Hauka Laadale on võimalus lunastada uhkeid sibulavanikuid, järvekala, suitsuliha, küpsetisi ja rohkesti muid

Suure Munamäe vaatetorn maitsemeelte erguteid Võru, Lüübnitsa, Maarahva, Lindora jt laatadelt. Uma Meki märgisega menüüd on Uhtjärve Nõiariigis, Spring Cafes ja kohvikus Suur Muna. Ka kohalikest poodidest ja turismitaludest leiab huviline Uma Meki hääd kraami.

Setomaa

Selleks, et näha suuremat osa Setomaast, tuleb ronida merepinnast 222 m kõrgusele Meremäe vaatetorni. Üle tuhande aastase ajalooga Obinitsa külast leiad elujälgi erinevatest aastasadadest: vanad kääpad, kirikud, palvemajad, korterelamud ja tootmishooned. Paisjärve kaldal kõrgub Seto lauluema monument. Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Seto Seltsimaja ja ateljee-galerii pakuvad oma värvika ajalooga eestiaegsetes eluhoonetes turistidele infot ja ajalugu ning kohalikele kooskäimise kohti. Kel soovi kauemaks Setomaa keskmesse jääda, saab Obinitsa puhkemajas silmagi looja lasta. Saatse Seto Muuseum rõõmustab ka tõsisemat ajaloohuvilist, sest siin on Setomaa kõige rikkalikuma koguga püsiekspositsioon. Avaral õuealal võib jalutada õpperajaga kaunis parkmetsas. Ettetellimisel on võimalik külastada ka kirikut. Värska vesi, mudaravi ja kõik muu, mida tervis naudib, saab siinsest tervisepuhkuse keskusest. Kui ravi- ja veeprot-

seduuridest isu täis, siis tutvu Seto Talumuuseumiga, mille kogudes on taluarhitektuuri, tööriistu ja käsitööd. Muuseumi Tsäimajas pakutakse parimaid seto köögi palasid, mida vürtsitavad traditsioonilised seto regilaulud. Traditsioone austava elurütmiga on alles hoitud leelo ehk seto laulutraditsioon, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Leelo on rohkem kui tuhande aastase ajalooga mitmehäälne traditsionaalne laul. Leelotamise mõjuvõimu tunneta Võru folkloorifestivalil, Seto Folgil, Seto kuningriigi päeval, külapidudel ja laatadel. Setomaa folkmuusikat tänapäevases võtmes populariseerivad ansamblid Zetod, Trad.Attack! ja Klapp.

Varjatud pärlid:

• Metsavennad ehk teise maailmasõja ajal ja pärast sõda tegutsenud vabadusvõitlejad sõdisid nõukogude invasiooni, okupatsiooni ja režiimi vastu. Erinevate allikate andmeil oli Võrumaal metsavendi rohkem kui teistes maakondades. Metsavenna talus Vastse-Roosa külas olevad peidikud, punkrid ja peremehe jutustatud tõestisündinud lood tutvustavad metsavendade tegevust. • 18. märtsil 1992 taasasutati Võrus Kuperjanovi jalaväepataljon esimese taasloodud kaitseväe väeosana. Kuulsa väejuhi Julius Kuperjanovi 23. detsembril 1918. aastal asutatud jalaväepataljon pidas võidukaid lahinguid Eesti esimeses vabadussõjas 1918–1920.

Postitee Postitee on üks kaunim teelõik kogu Eestis. Tartust Võruni kulgeval teejoonel on igal käänul ja kurvil oma ajalugu. Teeäärsed matkarajad ja kaunis loodus suisa sunnivad vahepeal peatusi tegema. Saatse saabas Saatse saabas – Värska ja Saatse vaheline 1 km teelõik. Jalgsimatkamine, korilusega tegelemine ja jalgrattaga liiklemine on keelatud, kuna tegemist Venemaa territooriumiga. Autoga sõites pea kinni piirkiirusest ja hoia dokumendid käepärast. Rõuge Sepp Rõuge Sepp – huvitav isik, kes tutvustab oma sepikojas arhailiseid sepatöö võtteid, iidsetest aegadest pärit sepiseid ja nende valmistamise saladusi. Andri-Peedo kitsefarm Andri-Peedo kitsefarm Kimalasõ külas – tüüringi tõugu kitsede kodu. Talumajand on omasuguste seas moodsaim mitte ainult Eestis vaid kogu Põhja-Euroopas. Soovijad saavad maitsta talusaadusi, uudistada loomi ja tutvuda kogu tootmisprotsessiga. Farmis on mõnus värske heina lõhn, armsad kitsed ja talled, viimase peal tehnika ning vahvad noored talunikud. Selle naabruses on Pulli järv ja infotahvlitega varustatud matkarada.

Mida on Võrumaal uut? • 2017. aastal ehitati Võru linna läbiv kergliiklustee, linlased tunnistasid kauaoodatud ehitise aasta suurimaks teoks. • Alexela Energia rajas Võrru 2017. aasta alguses CNG tankla, mis on esimene LNG- baasil töötav surugaasitankla Baltimaades. • Võrus sai valmis mitu uut parklat: Laane tänava, Tartu tänava bussijaama, polikliiniku ja Kagukeskuse parkla. • 2018. aastal ehitatakse Võru linna uus keskväljak. • 2018. aasta kevadel avatakse Võrus Liiva-Vabriku tänava nurgal 150-kohaline restoran koos pruulikoja ja suure õuealaga.

Võrumaa

• Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803–25. august 1882) elas oma parimal loomeajal Võrus, mil ta kirjutas ka rahvuseepose „Kalevipoeg“.

129

EV 100 olulist ajaloost

Setomaa tsässonad Setomaa tsässonad ehk õigeusu külakabelid on väikesed, 6–10 m2 suurused lihtsad palkhooned ja Eestimaa ühed vanemad puithooned. Mikitamäe vana tsässona arvatav ehitusaeg on 1694. aasta. Tsässonates on peetud nii kiriklikke kui ka paganlikke rituaale.

Vana-Võromaa

Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Toonane Võru maakond moodustati 8 ajaloolise kihelkonna baasil. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva ja Valga maakondade alasid, kuid teadmine ajaloolistest kihelkondadest ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus.

Põlva talurahvamuuseum Suurim vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis.

Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn. GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E; Tel: +372 782 1798 info@lauluisa.ee; www.lauluisa.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18; okt-märts K-P 10-17 E-T ettetellimisel

Karilatsi küla, Kanepi vald, Põlvamaa. GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 muuseum@polvamaa.ee www.polvatalurahvamuuseum.ee Avatud: mai-sept E-P 9-18 okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel

Mõniste talurahvamuuseum

Vana-Võromaa kultuurikoda

Kuutsi küla, Rõuge vald, Võrumaa. GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E Tel: +372 789 0622 ja +372 525 7027 info@monistemuuseum.ee www.monistemuuseum.ee Avatud:mai-sept E-P 10-17, okt-apr E-R 10-14

Katariina allee 11, Võru linn. GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E Tel: +372 782 1939 info@vorumuuseum.ee www.vorumuuseum.ee Avatud: apr-sept K-P 10-18; okt-märts K-P 10-17 E-T gruppidele ettetellimisel

Vanim vabaõhumuuseum Eestis

5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all.

WiFi

GEORGI HOTELL

WiFi

Hotell asub Võru kesklinnas peatänaval 140 aasta vanuses ajaloolises hoones, mis on renoveeritud luksuslikuks boutique hotelliks ja avatud 2015.WiFi a. Hotelli eripäraks on kontrastid ja innovaatilisus: ajaloolise hoone omapära ja tänapäevased nutilahendused käsikäes. Hotellis on 18 tuba. Hotellikompleksi kuuluvad restoran Postmark, ilusalong ning mini spaa. Hotellis on kasutusel uudsed tehnilised lahendused, targa maja KNX-tehnoloogia. Jüri 38a, Võru linn. GPS: 57° 50' 37" N, 27° 0' 7" E +372 332 2221; info@georgihotell.ee; www.georgihotell.ee Каноэ WiFi

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi Каноэ RÄNDURI KÜLALISTEMAJA PUBI Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnas on mõnus ja hubane peatuspaik. WiFining WiFi Külalistemaja luksuslikud toad on kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja mitmekülgset atmosfääri. Toad on renoveeritud 2012. – 2013. aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on suur parkla. Hinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa hommikusöögi juba varavalges ning pubi on avatud hilisööni. WiFi Каноэ Jüri 36, Võru linn. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E +372 786 8050; info@randur.ee; www.randur.ee

Каноэ

WiFi WiFi Каноэ

TAMULA HOTELL

КаноэКаноэ Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast, on avatud heatasemeline hotell. Renoveeritud WiFi 2014. a. Suured õhuküllased toad, maalilise vaatega Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 külalist.WiFi Kõikides tubades on dušš jaКаноэ WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun.

WiFi

Vee 4, Võru linn. GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E +372 783 0430; hotell@tamula.ee; www.tamula.ee WiFi

КаноэКаноэ

WiFi

TAMME PUHKEMAJA Каноэ

Vadsa küla, Rõuge vald. GPS: 57° 44’ 3” N, 26° 59’ 51” E Каноэ +372 786 0835; +372 506 4465; info@tammepuhkemajad.ee; www.tammepuhkemajad.ee Каноэ

131

WiFi

Võrumaa

Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkekompleks asub Haanja looWiFiAastaringseid voodikohti on 25 ja suvel duspargiКаноэ metsade, järvede ja küngaste vahel. 36. Teie käsutuses on mistahes ürituse tarvis peotares kaminasaal 25, peosaal 50 ja Каноэ kuni 27 inimesele. Väiksematele seltskondadele on meil pakWiFi grillimaja suvel lahtine kuda hubane saunamaja. Talvel on Kurgjärve – Haanja suusarajad meist vaid 2 km WiFi Каноэ köökiWiFi WiFi kasutada kaugusel. Võimalus või toitlustamist ettetellimisel.

Каноэ

Piusa koobaste külastuskeskus

132

Võrumaa

Külastuskeskuses asuvad muuseum, meisterdamistuba, 50-kohaline seminariruum ja kohvik. Giidiga on võimalus külastada muuseumikoobast ning läbida õpperada, kus saab tutvuda nõmmemetsakooslusega. Korraldame loodusretki, mille pikkuseks 1,5 tundi ja viime läbi õpitubasid. Korraldame bussiekskursioone looduskaunitesse kohtadesse piirkonnas. Piusale saab tulla 1.maist ka rongiga.

foto:Tarmo Sammal

Oleme avatud: 01. mai - 30. september IGA PÄEV, oktoober - mai L, P Piusa küla, Võru vald • +372 5304 4120 • piusainfo@gmail.com • www.piusa.ee

Puhkusepakett alates

TERVIS PUHTAST LOODUSEST!

Puhka kauni Võrumaa looduse ja ilusa männimetsa keskel!

45€ • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik • Haanjamehe Talu

Männiku 43A, Võru • Tel +372 50 45 745 • info@kubija.ee • www.kubija.ee

SUURE MUNAMÄE VAATETORN Suur Munamägi on Baltimaade kõrgemaid tippe kõrgusega 317 m merepinnast. Suure Munamäe vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Binokli laenutus. Avatud Kohvik 318. 01.11-31.03 L-P 12-15, 01.04-31.08 E-P 10-20, 01.09-31.10 E-P 10-17 NB! Vaatetorn on avatud talvistel ja kevadistel koolivaheaegadel iga päev 12-15. Haanja küla, Rõuge vald. GPS: 57° 42' 55" N, 27° 3' 19" E +372 787 8847; +372 514 4675

POKUMAA Muinasjutuline koht kesk Võrumaa metsi, mis sündinud Edgar Valteri pokuraamatute põhjal. Paik, kus väikesed saavad minna oma lemmiklugude sisse ja kus isegi suurtel on lubatud olla lapsemeelne ning meenutada vargsi aegu, mil rohi oli rohelisem…

Urvaste küla, Antsla vald, Võrumaa. GPS: 57° 56' 31" N, 26° 35' 9" E +372 534 25054; info@pokumaa.ee; www.pokumaa.ee

133

AVATUD: juuni–august T–P 11–18, mais ja septembris nädalavahetustel. Gruppidele ettetellimisel aastaringselt iga päev.

Võrumaa

Pokumaal saab näha Eesti kõige unikaalsemat palkehitist koos kõige selles sisalduvaga, uudistada koduloomi ja -linde, meisterdada ning metsaradadel uidata.

Vana Jüri valvsa silma all

134

www.puhkuseestis.ee

Ilma õnnetuseta poleks õnne. See vanasõna iseloomustab ülimalt hästi väikest poodi, mis asub Kolossova külas Setomaa vallas Piusa jõe kaldal, ning selle omanikku – seebimeister Silver Hüdsit.

ilver on üks Setumaa elanikest, kes oli linnaelust tüdinenud ning otsustas maale kolida. „Kui mu käest küsitakse, miks ma otsustasin tegeleda seebi tootmisega, siis eeskätt jutustan sellest kohast, kus ma elan. See on mu esivanemate kodu. Siin elasid mu vanavanemad, siin sündis mu ema,“ alustab Silver oma juttu. Üks kohalik elanik rääkis saladuskatte all, et Silveri kannatuste karikas sai täis 13 aastat tagasi: tulles kord Tartust Setomaale, viskas ta lihtsalt oma linnakorteri võtmed Piusa jõkke ning jäi maale elama. „Tol ajal alustasime siin turismi arendamisega: pakkusime

majutust, kanuumatkasid, kuid peas oli kogu aeg mõte, et tuleb välja mõelda mingisugune suveniir, mida Setumaal veel ei ole. Lõpuks tulin järeldusele, et see on seep!“ meenutab Silver. Idee on ilmselgelt hea, kuid kuidas seda keeta? Loomulikult vanamoodi! „Tol ajal oli veel elus minu vanaisa õde, kes mäletas, kuidas seda tehakse. Korraldasime tema kodus õpitoa ning keetsime terve päev seepi. Kaheksa tundi järjest keetsime, kuid mitte midagi sellest välja ei tulnud,“ jätkab Silver oma juttu. Tulemuse saime alles hämaruse tulekuga. „Vanaisa õde pärast ütles meile, et viimati keetis ta seepi 50 aastat tagasi. Tol hetkel

mõtlesin ma, et vaevalt sellist tootmisviisi veel kord kasutan,“ muigab seebikeetja. Kuid vaeva nägemine polnud siiski asjata – too esimene partii pandi õue ning kanuumatkale tulnud turistid ostsid kõik kohe ära.

Saatust määranud puuk

Silveril tekkis mõte õppida selgeks seepide uusi valmistamistehnoloogiaid taimerasvadest – kookose-, oliivi-, palmi- ja muudest õlidest. Kuid see polnud sugugi lihtne. Kümme aastat tagasi ei tahtnud keegi seebi valmistamise saladusi Eestis jagada– kes ikka soovib oma rahast ilma jääda! „Ma teadsin, et koduse seebi valmistamises on eriti tugevad itaallased ning hakkasin interneti teel asja selgeks õppima. Suureks sooviks oli valmistada tõrvaseep. Kaks aastat kulutasin katsetele, kuid tulemuseta,“ meenutab seebimeister. Selgus, et probleem oli tooraines. Kui õnnestus kätte saada ehtsat tõrva, siis tulemust ei tulnudki enam kaua oodata. Esialgu oli kavas keeta seepi enda ja tuttavate jaoks ning natuke ka müügiks. Kes teab, võib-olla oleks see nii ka olnud, kui asjasse poleks sekkunud puuk. „Aasta 2010 osutus minu jaoks mitte eriti edukaks: mind viidi neli korda halva enesetunde tõttu kiirabiga Tartu haiglasse. Ning kui muud üle ei jää, kui ainult lamavas asendis olla, siis hakkavad pähe tulema igasugused mõtted,“ seletab ta. Esimesel haiglas viibimise ajal tuli Silver mõttele, et kohe pärast toibumist hakkab ta hommikuti pärast naise tööle saatmist ahju kütma ning seepi keetma. Teist korda haiglasse sattudes otsustas ta seebi tüübi ja pakendi üle ning kolmandat korda mõtles oma minivabrikule ka nime välja. „Panin sellele nimeks Vana Jüri vanaisa auks. Vaatab sealt, kuidas ma töötan,“ viitab meister seina peal rippuvale vanaisa portreele. Otsus avada pood sai langetatud neljandal haiglas viibimisel. Esialgu suhtus Silveri pere ideesse skeptiliselt. Vaatamata sellele toimus poe avamine juba aasta pärast. „Kolm jalgratturit pöörasid meie poe poole juba siis, kui paigaldasime pojaga tee äärde viimase sildi.

Kauplemine käib juba seitse aastat. Rahvast liigub siin kogu aeg. Eelmisel aastal kohvikute päevade ajal oli meil eriti rahvarohke. Osteti peaaegu kõik ära,“ nendib Silver. „Nagu öeldakse – ilma õnnetuseta poleks ka õnne. Kui mind tookord puuk ei oleks hammustanud ja salakavalasse borrelioosi nakatanud, siis poleks praegu ka seepi.“

Millise seebiga pestakse raha?

Silveri fantaasia on lõputu. Riiulitele laotud kenad mitmevärvilised seebid lausa kutsuvad end kätte võtma. Kohe tekib soov kõik need lõhnad – vanilli, vaigu, okaspuu, kookose ja tuntud Värska ravimuda ning mineraalvee aroomi – ükshaaval sisse hingata. Kuidas aga lõhnab seep nimetusega ”KamaSutra” ja ”Rahamõskmis siip” (rahapesu seep)? Seda ajakirja „Puhkus Eestis“ toimetus teile ei ütle. Need poliitilise varjundiga seebikangid on seebimeistri tormilise fantaasia ja terava huumorimeele vastukaja ühe Eesti partei finantsskandaalile ja kooseluseaduse vastuvõtmisele, mis vapustas riiki mitu aastat tagasi. „Nagu meil Setomaal öeldakse, võib laulu sisse sattuda nii hea kui ka halb inimene,“ arutleb Silver. Kõige populaarsem toode on seep veega Petseri kloostrist – pesed ennast sellega ning muutud kohe kümme aastat nooremaks. Milline neist on aga Silveri lemmik? Tulge Setomaale ning küsige ta käest isiklikult. Ta räägib sellest hea meelega!

Külastage Pekot

Silveri poest paarisaja meetri kaugusel kõrgub Jumalamäel Peko puukuju, mille valmistas eesti skulptor Rinaldo Veeber. Peko on viljakusjumal, kes valitseb ilma ning kaitseb põlde ja saaki. Iga küla kohta oli üks Peko kuju, mida hoiti aidas. Uue Peko peremehe valimine toimus sügispeol: mehed kogunesid peremehe aita, kelle juures Peko sel aastal hoiul oli olnud, istusid ümberringi, seljad Peko poole. Seejärel joosti välja ning kakeldi. Kes oli kakluse ajal kõige rohkem kannatada saanud, see valiti Peko peremeheks järgmiseks aastaks.

es meist ei ihkaks teha midagi ilusat ja praktilist enda kätega? Isetegemise rõõm on kordumatu elamus, mis loob elule vürtsi, pakub igapäevategemiste juurde uusi ideid ja mis peamine – sellest tunnevad rõõmu nii suured kui väikesed käsitööhuvilised.

R õõm isetegemisest! M

136

www.puhkuseestis.ee

aarja-Magdaleena Gildi maja – suvepealinna tuntuim õpitubade korraldaja Tuntuim praktiliste õpitubade korraldaja Pärnus on Maarja-Magdaleena Gildi maja (Uus tn 5), kus saab omandada teadmisi alates toidutegemisest ja lõpetades savipottide keerutamisega. Käsitööhuvilistele võib huvi pakkuda villast esemete ja villapildi valmistamine, siidisalli maalimine või tekstiilitrüki tegemine. Kodukujundajad saavad aga käe valgeks puidust esemete dekoreerimise ja savipoti keerutamise töötoas, kus lõbusa ning emotsionaalse käelise tegevuse käigus valmivad vaasid, kausid, vaagnad… Kokandushuvilistele korraldatakse gildimajas tooršokolaadist kommide ja toortortide õpituba ning seda loomulikult koos degusteerimisega. Õpitubasid ja loenguid saab tellida ka gildimajast väljapoole. Infot Maarja-Magdaleena Gildi majas korraldatavate töötubade kohta leiab veebilehelt: www. maarjamagdaleenagild.ee Ürgsed õpitoad, paberikunst ja ahvatlevad küpsetised – koge seda kõike Tallinnas ja lähiümbruses.

Huvitavad töötoad

änapäeval on saanud üha populaarsemaks mitmesugused töötoad, mis pakuvad huvitavaid enesetäiendamise võimalusi. Praktiline õpituba on mugav ja tavapäraselt lühikest aega kestev intensiivne kursus, mille positiivne külg on vahetu kontakt juhendajaga ja käsikäes õppimisega. Omanäolises „Teeme teistmoodi“ käsitöö- ja kunstipoes (Tondi 50, Tallinn) toimuvad käsitööle keskenduvad õpitoad, kus saavad hakkama nii algajad kui ka edasijõudnud. Aeg-ajalt toimuvad lühikoolitused ka teistes linnades, näiteks Viljandis. Õpitoas osalemiseks ei ole vaja teha muud, kui end kirja panna ja kohale minna, sest töötoa maksumus sisaldab kõiki vajalikke materjale koos juhendamisega. Osale näiteks portselani dekoreerimise õpitoas või valmista: • liimköites ehk õmblusteta kaunis fotoalbum; • raamatuköites retseptiraamat; • märkmik või kalendermärkmik; • jaapaniköites fotoalbum; • mahukas laegas erinevate asjade hoidmiseks; • ja palju muud. Lisaks saab kohapealt kaasa osta vajalikke käsitöötarvikuid ja valmisdetaile koduseks katsetamiseks. Miks mitte õppida pealinna hubases käsitöö- ja kunstipoes meisterdama, sest isetegemise rõõm paneb silmad särama ja enda tehtud kätetööd on hea ka kinkida. Infot „Teeme teistmoodi“ korraldatavate õpitubade kohta leiab veebilehelt: www.teemeteistmoodi.com

Tallinna külje all Kuusalu vallas looduskaunis kohas asub Raudsilla puhkekeskus (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa), kus õpetatakse huvilisi esiisade kombel tööriistu sepistama ja lõkkel süüa tegema. Ürgsed õpitoad: lõkkesepis, muinastoidud, vägirohud, ruunimaagia, välikeraamika ja ürgse sauna kool teevad meele rõõmsaks ja pakuvad aktiivset puhkust. Miks mitte võtta aega iseendale ja omandada uusi oskusi ning teadmisi ürgses saunakoolis? Õpitoas saab teada iidsest saunakultuurist ja hügieenitavadest. Vastused leiab küsimustele: • Miks just kask või kadakas? • Kuidas õigesti vihelda? • Milleks saunasalvid ja -meed? • Mis on raviväega õllesegud ning kosutavad saunajoogid? Mis peamine – kõiki kehamäärdeid saab ise kokku segada ja enda peal katsetada. Huvitav ruunimaagia töötuba õpetab osalejatele iidse kirjaviisi ehk ruunikirja ajalugu, tausta ja kasutusvõimalusi. Osalejatele tutvustatakse ruunitalismanide ja peremärkide valmistamise põhimõtet ning kõik osalejad saavad ise luua looduslikust materjalist peremärgiga ripatsi. Infot Raudsilla puhkekeskuse tegemiste kohta leiab siit: www.raudsilla.ee

Suvel Saaremaale reisides tasub kindlasti võtta aega ja külastada Saaremaa seebikoda ehk GoodKaarma talu (Kuke küla, Lääne-Saare vald), kus saab valmistada ja kaasa osta kohalikku ökoseepi ning nautida aiakohvikus Saaremaa kaunist loodust. GoodKaarma talu isetegemise valikus on kaks lõbusat õpituba: külmprotsessi meetodil seebivalmistamise saladused ja seebi „ümbersulatamine“. Esimene pakub osalejatele tutvustavat esitlust, teadmisi eeterlike õlide kasutamisest ning ürtide ja vürtside omadustest seebi koostises. Lisaks saab iga osaleja huvitava kogemuse kodutööstuse tegevusest. Teine õpituba sobib eeskätt peredele. Praktilise tegevuse käigus sulatatakse seepide tootmisjääke, kus igaühel on võimalus valmistada endale isiklik seebitükk. GoodKaarma talus toimuvatest õpitubadest saab osa võtta eelregistreerimise alusel, infot leiab veebiaadressilt: www.goodkaarma.com

Huvitavaid töötubasid korraldatakse igas Eestimaa nurgas. Näiteks Lääne-Virumaal Karepa külas asuvas Karepa ravimtaimeaias saab õppida väekatest taimedest valmistama salve, Tallinnas Kristallimaailmas (Mustamäe tee 8) ning Maa ja Taeva heaolukeskuses (Põhja pst 21/1), Pärnus Lootos salongis (Ringi 4) ja Gerda kristallitoas (Õhtu põik 3–19) korraldatakse maagilisi kristallitöötubasid. Ida-Virumaal (Võidu 3, Avinurme) Avinurme puiduaidas saab valmistada laastukorvi ja Rõuge lähedal Nogo külas Taalbergi talus õpetatakse meisterdama pajuvitstest korvi-lillepotiümbrist. Üle Eesti leidub palju huvitavaid töötubasid – tuleb vaid kohale minna ja kätt proovida, sest uued teadmised ning kogetud hetked on need, mis jäävad sinuga kogu eluks.

www.puhkuseestis.ee

iit nurgast ja sealt nurgast…

137

Kokandushuvilistel tasub teada, et Seikluskohviku erakool (Kunderi 28, Tallinn) viib läbi toiduvalmistamisega seotud õpitubasid. Enne jaanipäeva saab erakoolis selgeks õppida maitsvate grillvorstide valmistamise. Kõikidele osalejatele antakse kaasa ka retseptid. Populaarsed on õpitoad: kringel, pirukad, saiakesed ning leib, pesto ja soolased küpsetised, kusjuures viimases valmib oma maitse järgi küpsetatud leivatoode, mille saab kaasa koos leivajuuretise ja kolme erineva leivamäärdega. Veel toimuvad paljud magustoitude töötoad, kus õpetatakse valmistama makroone, sefiiri, ekleere, torte, minikooke ja palju muud põnevat. Seikluskohviku erakoolis on võimalik omandada uusi teadmisi ja kogemusi nii privaatselt kui seltskonnaga. Infot kohviku korraldatavate töötubade kohta leiab veebiaadressilt: www.seikluskohvik.ee

vasta seebitegemine Saaremaal

suvine kosmeetikakott 138

www.puhkuseestis.ee

MIDA VÕIKS SISALDADA

Suvi on aktiivne aeg, mil reisime palju ringi, päevitame, käime ujumas ja sõidame jalgrattaga. Ühesõnaga, oleme sel ajal väga aktiivsed ja samas naudime täiel rinnal soojust ning päikesepaistet, kui ilm vähegi lubab. Suvel võiks iga naine valida enda suvisesse kosmeetikakotti midagi praktilist ja nahasõbralikku. Nahahooldus, suvised apteegitarvikud, putukatõrjevahend, päikeseprillid, kübarad, hõlstid – kõikidest nendest tarvilikest asjadest teemegi nüüd juttu.

PÄIKESEKAITSEGA MATISTAV NÄOKREEM Kuumal suvepäeval higistab keha märksa rohkem ja seepärast võiksid sel ajal kasutada allergiavaba õrnemat kosmeetikat, mis ei ummista poore ning laseb nahal hingata. Taolisi tooteid leiad nii ökopoodidest kui ka apteegist. SPF faktoriga matista-

vad kreemid annavad suvel näole kaitset ja loovad nahale ilusa mati jume. Kvaliteetsed määrded sisaldavad antioksüdante ja pakuvad nahale niisutust. Kindlasti soovitame sul enne sobiva kreemi ostmist tutvuda toote koostisosadega ja valida enda nahatüübile sobiv parabeenivaba SPF kaitsega näokreem.

Oled ilus!

äevitunud näole loovad ilmet päikesepuudrid ehk pärlid. Üldjuhul sisaldavad puudripärli karbikesed kolme erinevat tooni pärlikesi, mis segunedes annavad mõnusa tooni, sära ja läike. Kanna puudrit õrnalt põsesarnadele ja sära! Tänu puudripärlitele saavutad loomuliku suvemeigi.

TEE ISE VÄRSKENDAV NÄOSPREI Näosprei on väärt abivahend, mis sobib suurepäraselt kergeks niisutuseks kuumal suvepäeval. Seda saab kasutada ka siis, kui kannad parasjagu meiki. Väga hea toode on Kiehl’s kaktuselille ja Tiibeti ženšenni sisaldav niisutav näosprei, mis parandab lisaks kõigele ka naha üldist tekstuuri. See niisutussprei muudab naha pehmeks, siledaks ja värskeks. Sama tõhusalt toimivad kindlasti ka enda valmistatud ilutooted. Miks mitte katsetada kätt ja teha käepärastest vahenditest hoopiski ise üks värskendav, toitev ja kehasõbralik niisutaja? Selleks läheb vaja kahte sidrunit ja sama palju apelsine. Sprei valmistamiseks koori puuviljad, pane koored kaussi ning vala üle kuuma veega. Hoia üleöö, hommikul kurna ja lisa saadud vedelikule kahe E-vitamiini kapsli sisu (E-vitamiin aitab tootel säilida). Sega ning vala saadud vedelik väikesesse spreipudelisse. C-vitamiiniga rikastatud näosprei pakub sulle suurepärast värskendust.

www.puhkuseestis.ee

Püüa päikest pärlitega!

VEEKINDEL RIPSMETUŠŠ Veekindla ripsmetušita on suvel pea võimatu hakkama saada. Palav päike, vesi … ikka tuleb ette olukordi, kus liigse kuumuse tõttu võib otsmik niiskeks minna. Tänu veekindlale vahendile ei ole sul vaja muretseda, et ripsmetušš on laiali ja silmaalused määrdunud. Maybelline, L’Oreal, Lumene, Bourjois, Mascara jt tuntud kaubamärgid – valik on lai. Milline on üks hea ja tõhus ripsmetušš, mis peaks vastu ka äärmuslikes olukordades? Blinc on kosmeetikabränd, mis keskendub silmadele ja kulmudele ning mille kõik tooted on veekindlad ja nahka või ripsmeid hooldavad. Blinc tooted on rikastatud vitamiinidega ning ei sisalda lõhna- ega värvaineid. Hea on näiteks Blinc Amplified Mascara ripsmetušš, mis on kliiniliselt testitud ja sobiv ka tundlikele silmadele.

139

Suvel on kõik ilusam – ka naised on kaunimad ja kütkestavamad. Ilus naine ei vaja sel ajal palju meiki, piisab vaid silmade rõhutamisest, klaarist jumest ja säravast läikest.

UUS

PÄEVITUSEMULSIOON DUO DEFENCE SPF 15, 30 180ML

Topeltkaitsega kergesti imenduv päevitusemulsioon sisaldab antioksüdantiderikast rohelise tee ekstrakti, mis vähendab keskkonnasaastatuse ja UV- kiirguse kahjulikku mõju ning hoiab naha kaunina. UVA- ja UVBkaitsega emulsioon on 80 minutit veekindel ja soovitatud Rahvusvahelise Nahavähi organisatsiooni poolt kui efektiivne ja ohutu kaitsevahend päikesepõletuse eest.

PÄEVITUSÕLI ARGAANIA SPF 6, 15 177 ML

Argaaniaõli sisaldav väga veekindel kergesti imenduv päevitusõli kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte kahjuliku mõju eest. Rahvusvaheline nahavähi organisatsioon soovitab toodet kui ohutut ja efektiivset kaitsevahendit päikesepõletuse eest (alates SPF 15).

PÄEVITUSÕLI KOOKOS & MANGO SPF 30 180 ML

www.puhkuseestis.ee

Kookosõli ja mangoekstrakti sisaldav väga veekindel kergesti imenduv päevitusõli kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte kahjuliku mõju eest. Rahvusvaheline nahavähi organisatsioon soovitab toodet kui ohutut ja efektiivset kaitsevahendit päikesepõletuse eest.

140

eauty of Sun Protection™

Maaletooja: Tibrette Trading OÜ, www.tibret.ee, +372 639 7044

LOODUSLIK HUULEPALSAM ON PARIM VALIK Kuna tuul ja päike kuivatavad huuli, soovitame suveks varuda endale üks hea ja niisutav SPF kaitsega huulepalsam. See on praktiline ja leiab alati kasutust. Enne, kui sa asud aga huulepalsamit ostma, võiksid tutvuda selle koostisosadega. Sest kui huuli niisutada vale hooldusvahendiga, võid teha endale hoopis karuteene ning niisutuse asemel seista silmitsi vastupidise efektiga. Tihtilugu sisaldavad poelettidel müüdavad hügieenilised huulepalsamid, -määrded ja -pulgad parafiini, mis kuivatavad huuli rohkem kui niisutavad. Alkoholi, kamprit, mentooli, fenooli, salitsüülhapet – kõiki selliste koostisosadega tooteid tuleks vältida. Taoliste komponentidega huulepalsamid võivad huuli kahjustada ja tekitada huulepalsami sündroomi. See näeb välja selline, et sinu huuled vajavad pidevat niisutust ja sa ei saa ilma huulepalsamita kuidagi olla. Huuled on kuivad, kihelevad ja kipitavad ning käsi haarab pidevalt huulepulga järele. Hea on valida hoopis looduslik huulepalsam, mis tõesti kaitseb ja niisutab sinu huuli. Astelpajuõli, mandliõli, sheavõi, kakaovõi, mesilasvaha jt – kõik need looduslikud huulepulga koostisosad on tõhusad ja sobivad kasutamiseks isegi lastele. Suure valiku looduslikke niisutavaid tooteid leiad kindlasti parimatest ökopoodidest.

illist päikesekaitsevahendit valida?

Suviseks päikesekaitsevahendiks sobib kõige paremini kaitsefaktoriga (SPF) kreem. Sealjuures peaks arvestama, et 1 SPF tähistab 20-minutilist kaitset päikese käes ilma, et nahk saaks kahjustada. Heledama nahaga inimestele sobivad kindlasti suurema faktoriga kreemid, mille kaitse võiks olla 30 SPF. VALI VEEKINDEL PÄIKESEKAITSEKREEM Soovitatav on valida endale nahasõbralik veekindel kaitsekreem. Jah, taolised nahasõbralikud tooted on olemas ja need on mõeldud tundlikule ja õrnemale nahale. Selliseks tooteks on näiteks Hawaiian Tropic päikesekaitsekreemid ja hooldusvahendid peale päevitamist. Selle firma toodetes kasutatakse looduslikke nahka niisutavaid komponente ja kaitsekreeme toodetakse ilma keemilise kaitsefiltrita. GEELIGA PÕLETUSE VASTU Kindlasti tasub enne randa minekut pista enda suvisesse kosmeetikakotti nii igaks juhuks kaasa ka päikesepõletust leevendav kreem. Aaloed ja teepuuõli sisaldavad päikesekaitse geelid on väga head tooted, mis rahustavad, niisutavad ja leevendavad päikesepõletusest tekkivat valu. Hea ja

taskukohase hinnaga on näiteks Dermosil Aaloe Geel, mis sobib kogu perele. Lisaks leevendab aaloe geel ka putukahammustustest põhjustatud sügelust ja see on parabeenide ning värvainete vaba.

äepärane putukatõrjevahend

Putukad on tüütud tegelased ja kimbutavad meid just suvel. Alternatiiviks poelettidel müüdavatele keemilistele putukatõrjevahenditele võiks proovida isetehtud vahendit, mis koosneb kodustest ürtidest. Ürdipihusti valmistamiseks läheb tarvis: • Õhukindlat klaaspurki • 200 ml kuuma vett • 2–3 sl ürte: piparmünti, sidrunheina, lavendlit (sobivad nii kuivatatud kui ka värsked) • 2–3 nelgitera • 200 ml viina Esmalt valmista tõmmis. Selleks vala kuum vesi purki ja lisa ürdid. Sulge purk ja lase jahtuda. Seejärel kurna, lisa segule viin ja villi pihustiga pudelitesse. Toodet säilita külmkapis.

äikeseprillid, kübarad, hõlstid …

Suvisele välimusele lisab veetlust moodsate päikeseprillide kandmine. Samas on need ka väga praktilised ja kaitsevad silmi ereda päikesevalguse eest. Randa minekuks on igati sobilik kanda rannakübarat ja õhulist hõlsti, mis pakuvad ka efektiivset päikesekaitset. VALI MOODSAD JA UNIKAALSED PÄIKESEPRILLID Head päikeseprillid on kvaliteetsed ja UV-kaitsega. Miks mitte toetada Eesti disainerite kätetööd ja valida selle suve lemmikuks ProsaWood brändi loodud unikaalsed puidust raamidega päikeseprillid. Kerged ja lisaks väga ilusad prillid on UV 400 kaitsega ning polaroidklaasidega. Mitte igaüks ei kanna käsitööna valmistatud päikeseprille ja miks ei võiks need kuuluda just sinu suvisesse kosmeetikakotti. Puidust raamidega moodsaid prille kandes oled isikupärane ja stiilne. HÕLSTID JA RANNAKÜBARAD ON ALATI MOES Moodne ja vajalik aksessuaar suvel on rannakübar. See ei kaitse sind üksnes päikese eest, vaid täiendab ka sinu outlook’i. Miks mitte soetada endale selleks suveks üks kaunis ja isikupärane kübar! Hõlsti on hea selga panna kas või pärast rannas päevitamist või ujumist. See naturaalne puuvillane kerge riideese võiks kuuluda iga naisterahva suvisesse garderoobi. Pealegi mahub see enamasti ka kosmeetikakotti. Soovime sulle mõnusat suve algust!

ullakreemid

142

www.puhkuseestis.ee

SÕLTUVUST TEKITAVAD ILUTOOTED

„Ma tahtsin teha midagi teisiti, midagi, mis päriselt aitab lahendada mõnd iluprobleemi,“ räägib eduka eestimaise ilubrändi Blessix looja Sigrid Keskküla. Uurisime temalt, miks just kuld, milleks on see hea?

Blessix

Kuidas tulite mõttele luua uus ilubränd, mis Teid ajendas? Hindan pikaajalisi traditsioone ja usaldan nii kosmeetikas kui ka alternatiivmeditsiinis aineid ja meetodeid, millel on pikk ajalugu ja mille toime on ammu tuntud ja kasutusel olnud pikka aega. Seetõttu panin oma kosmeetikas kokku teaduse, alternatiivmeditsiini ja traditsioonid. Lisaks armastan ma luksust ja mulle meeldivad “päris asjad”, kui kuld, siis olgu puhas, kui jasmiin, siis ehtne jne. Näiteks kullakreemidel on isegi lõhnad valitud teadlikult – eeterlikud õlid, millel on nahka parandavad omadused. Igal koostisainel on oma ülesanne, mitte ükski ei ole juhuslik või sellepärast, et nii on kogu aeg tehtud. Milliseid häid lõhnu Teie toodetest leiab? Mis puudutab lõhnasid – kuigi jasmiin ei ole eestipärane, on tegemist taimega, millel on palju võimeid. Selle mõju on naised kasutanud meeste võrgutamiseks tuhandeid aastaid ja tänaseni on jasmiinil parfüümitööstuses garanteeritud tubli esimene koht. Minu arvates see mõjub päriselt. Absoluutne jasmiiniõli on hinnaline kraam, aga ometi on see meil kuivale nahale mõeldud kreemi üks koostisaine. Kujutage ette – selleks et saada 1 ml absoluutset jasmiiniõli, tuleb käsitsi korjata 8000 jasmiiniõit! Kui jasmiini suhtes ülitundlikkust ei ole, siis ole valmis nautima igat lõhnanooti ja tundma selle kuningliku taime maagilist mõju. Lisaks teeb see kuiva naha elastseks. Rasuse ja normaalse naha kreemi koostisaineks ning lõhnanoodiks on geraanium, sest see sobib kõikidele nahatüüpidele, tasakaalustab rasust nahka. Mulle sümpatiseeris selle aroomiteraapiline sügav mõju, mis aitab leevendada stressi, toniseerib närvisüsteemi ja surub maha ärevuse ning masenduse. Mõjub erutavalt ja on vastassoole eriliselt hüpnotiseeriv. Seda muidugi heas mõttes. Aitab isegi ohatist ravida. Suurepärane eeterlik õli akne raviks, sobib väga hästi rasusele nahale ja samal ajal paneb tuhmi, kuiva naha särama. Vot just nendel põhjustel valisin selle kauni lille kreemi lõhnanoodiks. Tunned seda kohe ja samas mõne minuti möödudes see haihtub ega jää sind häirima ja ei sega parfüümiaroomi. Miks just kuld? Võti peitubki kullas ja hõbedas, mille nanotehnoloogiline koostis aitab kõikidel headel ainetel imenduda sügavatesse nahakihtidesse. Ja oi kui palju häid omadusi tuleb veel boonusena kaasa, mis on teada tuntud juba ilukuninganna Kleopatra ajast. Muuseas, juba siis panid vaaraode naised kullatükke

oliiviõlitünnidesse ja kaitsesid nahka nahavähi eest ning leevendasid päikesepõletust. Aleksander Suur juba teadis, et vett tuleb hoida ja säilitada hõbeanumates, et see ei rikneks. Nii et tuhandeid aastaid on olnud kuld ja hõbe ilu ja tervise arsenaliks. Tegelikult on see teema terve teadus ja sellest võiks kirjutada paksu raamatu.

SAABUVAL SUVEL

Uuenenud kullakreem jumestuskreemi asemel sobib suveks suurepäraselt. Päiksepunale annab see kena kuldse helgi ja sametise õrna ning loomuliku jume. Lisaks on seal sees aaloe, mis rahustab nahka, ja siid, millel on UV-kaitse sees. Juustele on aga parim juuksesiid, mis kaitseb kuuma eest: sirgendamine, föönitamine, päike. Lisaks annab juustele kauni loomuliku sära ja paneb need meeldivalt lõhnama. Juuksed ei kuiva ja on niisutatud. Seda võiks täiendada meie uue juukseseerumiga, mis sisaldab merevee- ja kloorikaitset ning päikesekaitset. Aitab kasvatada terved ja kaunimad juuksed. Seda võid panna kuivadele juukseotstele, aga ka tilgakese üle terve juuksekihara. Kehale muidugi populaarseim ja pidevalt läbimüüdud toode on Venus Aroma, imeline suveks. Sa särad üleni päikesevalguse käes, samas nahk on niisutatud, toidetud, paitatud ja rahustatud.

www.puhkuseestis.ee

Mitmed Blessixi tooted on auhinnatud, olete osalenud konkurssidel – rääkige palun lähemalt! Alles see oli, kui mulle tundus, et teen tooteid iseendale ja oma sõpradele, nüüd on nõudlus pakkumise ületanud, kliendid kasutavad meie tooteid iga päev ja tahavad juurde. Vahepeal ööd möödusid tooteid tehes ja päevad tellimusi vormistades. Õnneks on nüüd meil ülesanded kenasti jaotunud ja koostööpartnerite vahel hajutatud. Seega saame ise 100% pühenduda toodete arendusse. Sel hooajal sai Blessix kaks Iluguru iluteemanti parima kehahooldustoote ja loodustoote kategoorias, viimane läks kullakreemile, mille tegime silmaümbrusele. Lisaks valis Buduaar meie kehatoote lemmikuks ja rahvas valis kullakreemi jumestuskreemi asemel top 5 näohooldustooteks. Praegu aga osaleme London Beauty Awards konkursil, milles saime oma juuksesiidiga tuhandete toodete seas finaali, 7 parima juuksetoote sekka. Meid kutsuti Dubaisse finaalüritusele, kus esindasime oma toodet. Nüüd aga võistleme edasi ja tulemused selguvad 25. oktoobril. Lisaks kutsuti meid Monacosse suurele ülemaailmsele kongressile tarkusi koguma ja võistlusel osalema kullakreemidega. Igal juhul on konkurents tihe ja meile on ometi avanenud sellised uksed, mis muidu on väiketootjate jaoks lukus. Tegelikult on kõik alles ees. Kui ma kolm aastat tagasi arvasin, et alustan Blessixiga, siis ma eksisin – ma alles õppisin, kuidas alustada ja nüüd alles alustan. Kuhu teekond viib, on täna veel võimatu ennustada, aga kõik toimuv on ülipõnev, hariv ja ainult edasiviiv. Uudis on veel see, et meil on Valtus vanas mõisahoones oma butiik, kuhu võib alati sõpradega tulla tooteesitlust kuulama ja tooteid proovima, on ainult vaja broneerida aeg. Lisaks on meil mitmekeelne uus veeb www. blessix.eu, seal on ka palju huvitavat lugemist Blessixi blogis. Tooteid me aga suurde kaubandusse edasi ei müü, ainult ilusalongide või volitatud edasimüüjate kaudu.

UUED TOOTED NR 1

www.blessix.com kullakreem

143

Milline on Teie tootevalik, kellele suunatud? Tooted on näole, kehale ja juustele, eraldi on ka kullakreemide sari. Ma siin vanusepiiri ei paneks, küll aga tean, et minu klient on üsna eneseteadlik ja enda eest hoolitsev naine. Uut sarja valmistame ette ka kätele, näiteks küüneplaadi ja küünenaha palsam koos jäätiselõhnalise kätekoorijaga, mis on kolm-ühes toode. Aitab käed ja küüned korda. Ma ise näiteks rikkusin oma küüned ära, kuid nüüd olen küünepalsamiga need üles turgutanud ja saan taas punaseks lakkida ega pea käsi taskusse peitma.

OMANÄOLISED ÖÖBIMISPAIGAD as oled harjumuspärastest hotellidest, külalistemajadest ja kodumajutustest tüdinenud? Need ju ununevad enamasti kiirelt. Sellisel juhul on kindlasti hea teada, et Eestis on palju vahvaid majutusvõimalusi, mis pakuvad pisut teistlaadi kogemusi. Miks mitte muuta oma puhkus veelgi meeldejäävamaks ja ööbida viisil, mis ei ole tavapärane? Näiteks ujuvas kämpingus, püramiidis, nõiamajakeses? Need on vaid mõned variandid. Vaatame põnevamaid neist kohe lähemalt. Ohessaare pank, Torgu, Saaremaa, www.saaremaatuulik.ee Keldrimäe külalistemaja, Kassari, Käina alevik, Hiiu maakond, www.keldrimae.ee

Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Uue-Antsla, Antsla vald, Võrumaa, www.noiariik.ee

144

www.puhkuseestis.ee

Eriline ööbimiselamus kanajalgadel nõiamajakeses

Kui soovid külastada ja ööbida maailma kõige väiksemas ja erilisemas riigis, siis sea sammud Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi poole Võrumaal. Sind võtab vastu nõiapere, kes tutvustab Nõiariigi valdusi ja räägib legende. Pakutakse muidugi ka majutust – mõnusad toad põhihoonetes ja neile, kes soovivad veidi ekstreemsust, on pakkuda omamoodi ööbimist kanajalgadel majakestes. Aktiivseid vaba aja tegevusi jätkub sulle, perele või sõpruskonnale terveks päevaks, ent on üks ainulaadne spordiala, luuavise, mis tuleb Nõiariigis viibides kindlasti järgi proovida.

Hiiumaal saab majutuda püramiidis

Hiiumaal looduskaunilt Kassari poolsaarelt leiad Keldrimäe külalistemaja, mis asub endise Kassari mõisa peahoone asukohas, kuhu paekivist alusmüüride varemete vahele on rajatud mitu mõnusat grillimiskohta ja lõkkeplats. Külalistemaja tagahoovi roheluses on kämping, mis on justnagu Egiptuse püramiidi vähendatud koopia, ehitatud samades proportsioonides ja orienteeritud õigete ilmakaarte järgi. Lisaks asub majutuskoha vahetus läheduses Eestimaa üks soojema kaldaveega Sääretirbi supelrand.

Saaremaal veeda öö tuulikus

Kui paljud saavad öelda, et on maganud ehtsas tuulikus? Saaremaal Sõrve Säärel, Ohessaare panga vahetus läheduses ongi võimalik saada selle erilise elamuse osaliseks. Ohessaare tuulik on taasehitatud aastal 2010, täpselt sellele kohale, kus vanasti kõrgus pukk-tuulik. Külaliste käsutuses on kogu tuulik – esimesel korrusel asub eestuba ning teisel korrusel on magamistuba kahele. Allkorrusel on ühekohaline diivan, kuid vajadusel saab paigutada veel kaks lisakohta. Seega kokku on võimalik tuulikus ööbida viiel inimesel. Tuuliku kõrval asub bio-wc ning dušist tuleb päikesesoe vesi. Õnneks on Sõrve kõige päikesepaistelisem koht Eestis, seega ei tasu muretseda. Tuulikus elekter puudub aga päeval saab kasutada kohvikut.

Nina põhumajakesed Peipsi ääres

Nina põhumajad pakuvad omapärast ja looduslikku ööbimist peredele ja väiksematele seltskondadele. Külaliste kasutuses on kolm põhumaja, mis mahutavad kaks, kolm või neli külalist. Majad on lihtsad, kuid peavad ka talvel sooja, kütmine toimub puudega. Igas majas lihtne kööginurk, käimla ja dušinurk asuvad õues. Kõige imelisem on Nina põhumajade juures nende asukoht: Peipsi vaikne loksumine pea otse et akna taga toob suvekuudel kindlasti silme ette tõelise mereäärse puhkuse! Tõesti – Peipsi on vaid ligi kolmekümne meetri kaugel. Nina küla on Peipsi-äärseist kaluriküladest vanim – tekkinud 17. sajandi teisel poolel.

Veepealsed tünnikämpingud

Kui vesi on just see, mis sinu jaoks erilise majutusega võiks kaasas käia, siis meeldiks sulle kindlasti majutuda vee peal ujuvas tünnikämpingus. Nimelt Paekalda puhkekeskuses on ainulaadne võimalus majutuda just selles. Tünnikämpingud on sobilikud vaikseks ja rahulikuks koosviibimiseks. Kämpinguid on kokku 5 ning iga majake mahutab 2 täiskasvanut. Kämpingul on väike terrass kahe istekohaga. Otsasein on valmistatud klaasist, mis annab külalistele tunde, justkui ööbiksid nad keset loodust. Aknast avaneb imeline vaade järvele ja õhtusele päikeseloojangule. See on ideaalne peatuskoht matkajatele, peredele ja loodushuvilistele ning neile, kes otsivad uusi elamusi.

Ripptelgid ehk uni maa ja taeva vahel

Ripptelgi ülesseadmisel on piiriks ainult taevas. Enam ei pea telkimisel otsima tasast maapinda, piisab ainult mõnest puust ning parim telkimiskogemus võib alata. Taevaskoja puhkekeskus võimalust veeta öö puhkekeskuse territooriumil kauni metsa vaNina küla, Alatskivi vald, hel. Nende hooleks jääb telgi ülespanek ja www.ninamajad.voog.com sinul tuleb kaasa võtta ainult magamiskott. Ripptelke pakutakse kahe- ja kolmekohalisi.

Taevaskoja küla, Neitsikoopa tee 10, www.taevaskoja.ee

Paekalda puhkekeskus, Rummu järv, Harjumaa, www.paekalda.ee

Enne reisiteenuse broneerimist

varu aega eeltöö jaoks

146

www.puhkuseestis.ee

ageli pöördutakse tarbijakaitseametisse või tarbijavaidluste komisjoni muredega, mis puudutavad reisimist. Osa probleeme on kindlasti võimalik ära hoida parema teadlikkusega ja kõrvutades saadud pakkumisi oma vajadustega. Tasub teada, et 1. juulist 2018. a jõustuvad turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, millega võetakse üle pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv nr 2015/2032. Sellega suureneb reisiettevõtjate tegevuse läbipaistvus ning paraneb reisijate õiguste kaitse. Reisijaile on olulisim teada, et edaspidi peab ta saama enne lepingu sõlmimist või siduva pakkumise tegemist standardinfo teabelehe. Pakettreisi puhul peab standardinfo teabeleht muuhulgas sisaldama infot, et tegemist on pakettreisiga, teavet reisija õiguste, reisikorraldaja vastutuse ja reisikorraldaja tagatise kohta. Seotud reisikorraldusteenuste puhul peab standardinfo teabeleht teavitama reisijat sellest, et tegemist ei ole pakettreisiga ning reisija ei saa kasutada pakettreiside korral ettenähtud õigusi ja iga teenuse osutaja vastutab ainuisikuliselt oma teenuse lepingujärgse osutamise eest. Samuti peab teabeleht teavitama reisijat asjaolust, et reisija saab kasutada seotud reisikorraldusteenuste korral turismiseadusega ettenähtud kaitset tagatise näol juhul, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksevõime tõttu. Üldised soovitused enne reisiteenuste ostmist: • Uuri põhjalikult järele, mida teenus sisaldab ja mõtle järele, kas see vastab Sinu vajadustele ja soovidele ka selles osas, mis puudutab teenuse muutmist – näiteks kui hiljem soovid kuupäevi muuta või loobuda sellest sootuks. • Tee endale selgeks teenuse lõpphind. • Uuri, kas majutusasutus pakub hommikusööki ning kas see on hinna sees või lisatasu eest. Näiteks majutuse juures olev märge „hommikusöök“ või „Wi-Fi võimalus“ ei tähenda tingimata, et pakett seda sisaldab. Võib juhtuda, et wifi kasutamise eest tuleb juurde maksta. Sellisel juhul peab hind olema kuvatud enne broneerimist. • Majutuse puhul tuleb arvestada, et teenusest loobumise

korral ei pruugi ettevõtja olla kohustatud tarbijale tasutud summasid tagastama. • Tee teenusepakkujale taustakontroll: otsi infot internetist, loe foorumitest varasemate klientide arvamusi. Kui oled ostmas pakettreisi mõnelt Eestis tegutsevalt reisikorraldajalt või -büroolt, vaata üle ka tarbijakaitseameti reisiettevõtjate must nimekiri, kontrolli majandustegevuse registrist firma registreeringu ja tagatise olemasolu ning vahendaja puhul kontrolli edasimüügi õigust. • Loe läbi teenuse osutamise tingimused. Pööra kindlasti tähelepanu taganemistingimustele ja pretensioonide lahendamise korrale. Pretensiooni korral tuleb esmalt alati pöörduda otse teenusepakkuja poole, et leida omavahel sobiv lahendus. • Kontrolli üle kontaktandmed, kuhu saaksid teenusega seotud küsimustes pöörduda. • Säilita kõik teenuseostmisega seotud dokumendid ning võta reisile igaks juhuks kaasa ka nende väljatrükid. Kui Sul on tarbijaõigustega seotud küsimusi, siis saada kiri e-posti aadressile info@tarbijakaitseamet.ee või helista tööpäeviti kella 10-15 tarbijakaitseameti nõustamistelefonile 620 1707. Piiriüleste küsimuste korral nõustab Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus. Rohkem reisiteemalist teavet leiad tarbijakaitseameti kodulehel reisimise rubriigist www.tarbijakaitseamet.ee/ reisimine. Kui Sul ei õnnestu probleemi ettevõtjaga ise lahendada, on Sul õigus pöörduda asja kohtuväliseks lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni. Rohkem teavet leiad www.komisjon.ee.

Unusta vahendajad ja

BRONEERI OTSE,

sest see on kasulikum!

Ehk siis kokkuvõtvalt: Kui sa BRONEERID OTSE, on sul alati olemas vahetu kontakt teenusepakkujaga. Tänu otsekontaktile majutusega säilivad kõik spetsiifilised andmed ja personaalsed soovid ning neile saab vastata konfidentsiaalselt. Otsene suhtlus aitab teenuse pakkuja ja tarbija suhet muuta tõhusamaks ning paremaks. Üsna tõenäoliselt on võimalus saada ka head eelised nagu paindlikumad tingimused ja soodsam hind. BRONEERI OTSE, annab tarbijale võimaluse olla otsekontaktis kohe teenusepakkujaga ning saada viivitamatut tagasisidet, kui teemaks on vabade tubade olemasolu, võimalikud eripakkumised, eriteenused ja soovid. BRONEERI OTSE teenuse kasutamiseks on mitu erinevat viisi. Kontakti võtmise võimalused on leitavad teenusepakkuja koduleheküljel ning teistes turunduskanalites. Sõltuvalt päringu tüübist on igal kliendil võimalus valida sobiv viis ühenduse loomiseks – olgu selleks kas vahetu suhtlus telefoni või e-maili teel või hoopis teenusepakkuja kodulehe kaudu. Soovijad saavad kontakti luua ka hotellis koha peal silmast-silma. Mugavat broneerimist!

www.puhkuseestis.ee

Ka majutusettevõtte jaoks on vahendajateta broneerimine tihti tulusam Teadagi on suured broneerimisettevõtted saavutanud kogu maailmas tugeva positsiooni. Broneerimiskanalite valik on lai ja need on tehtud tarbijate jaoks võimalikult lihtsaks, pidades silmas valikuvõimalusi, mugavust ja kiirust. Broneeringusüsteemid on tarbija poolt vaadatuna hea võimalus leida enda jaoks väikese ajaga sobivaim majutus – enamasti on majutuspaiga kohta lehel palju fotosid ja rohkelt infot ning see lihtsustab otsuse tegemist. Mõnus on lugeda ka teiste külastajate kommentaare ja vaadata, milline keskmine hinne on

majutuspaigale antud. Pealegi on broneerimine vaid ühe nupuvajutuse kaugusel. Samas kipuvad broneeringuettevõtted seadma nt majutuspaikadele põhjendamatult karme tingimusi ja peale selle on ka teenustasud sageli liiga kõrged. Lisaks võib broneerimiskanal näidata, et majutuses vabu tube ei ole, kuid tegelikkuses on küll. Veel mõned otse broneerimise eelised: • Tarbija saab tarbijakaitse ombudsmani kontrollitava majutusettevõteteülese broneeringu ja tingimuste tühistamise vastase kaitse • Teenusepakkuja võtab vastutuse võimalike broneeringuga seotud probleemide eest. Kui teha broneering vahendaja (välise broneerimisettevõtte) kaudu, siis need tingimused ei kehti.

147

uroopa katusorganisatsioon HOTREC on käivitanud kampaania BRONEERI OTSE, millega tuletatakse meelde võimalust broneerida teenus otse pakkujalt, samuti antakse teada eelistest, mida tarbija saab, tellides majutuse-, restorani- või muu teenuse otse ettevõtete enda broneerimiskanalite kaudu. Reisi tarbeks majutuse broneerimiseks leidub tänapäeval erinevaid viise. Igal broneerimiskanalil on oma eelised ja kasu nii tarbijatele kui teenusepakkujatele, seetõttu rikastab kanalite mitmekesisus nii tarbijate valikuid kui ettevõtjate võimalusi. Kuigi vahendajate kaudu broneerimine on sageli tehtud hästi mugavaks ja kiireks võimaluseks, soovitame siiski enne pisut süveneda, otsida üles soovitud teenusepakkuja kontaktandmed (veebileht, e-posti aadress või telefoninumber) ja küsida pakkumist otse temalt. See on tihti mõlema poole huvides kõige kasulikum. Kampaanial BRONEERI OTSE on klientidele ja ettevõtjatele pakkuda mitmeid hüvesid: • Saad infot otse allikast, st suhtled näiteks vahetult hotelliga. • Sulle antakse kõige õigem teave vabade kohtade, teenuste ja tingimuste kohta. • Võimalik, et saad parema hinna kui arvasid, sest on ettevõtete huvides pakkuda nt kodulehel alati soodsaimat hinda. • Ei mingeid peidetud lisa- ega tühistamistasusid. • Tühistamine ja broneeringu muutmine on enamasti paindlikum. • Sulle võidakse pakkuda paremat tuba kui vahendaja kaudu broneerides.

uvi on aeg, mil veedame meelsasti oma vaba aja väljas – külastame pere ja sõpradega tihedamini väliüritusi, käime seenel ja marjul ning matkame ja avastame uusi kohti. Väljasõite planeerides tuleks kindlasti läbi mõelda võimalikud ohutegurid, kuigi see on viimane asi, mis meil meeles mõlgub. Ootamatusi võib aga juhtuda kõikjal.

KAS OLEME SUVEKS VALMIS?

148

www.puhkuseestis.ee

ida teha, kui saate nõelata?

Mesilase ja herilase piste on harva eluohtlik, aga pistekoht võib olla valus, punetada ja sügeleda. Esmaabiks tuleks torkekohale asetada midagi külma, mis võtab ära valu ja võimaliku turse. Ohtlikum on olukord siis, kui nõelamine satub hingamisteedesse või kaelapiirkonda või kui inimene on mürgi suhtes ülitundlik. Sellisel juhul võib tekkida hingamisteede turse, mis tähendab lämbumisohtu. Esmaabi peab olema väga kiire, külm tuleb asetada jällegi piste asupaika. Juhul, kui inimene oma ülitundlikkusest teab, siis peaks ta endaga alati kaasas kandma perearsti määratud tablette ja/või ühekordset adrenaliinisüstalt ning teavitama oma terviseseisundist ka lähedasi. Allergilise reaktsiooni puhul tuleks kindlasti helistada hädaabi numbril 112! Olukorras, kus meditsiinilise abi saabumine võtab aega ja selle aja jooksul muutub kannatanu seisund eluohtlikuks, tuleks kiiresti avada inimese hingamisteed ja vajadusel alustada elupäästvat esmaabi.

uud tüütud putukad

Teiste putukahammustuste vältimiseks on mõistlik kasutada ennetusmeetodit ehk tõrjuda nad inimeste juurest mujale toitu otsima. Ruumidest saab tüütuid külalisi eemal hoida spetsiaalsete ruloode ja aknavõrkude abil. Sääski on võimalik tõrjuda kasutades sääsespiraale ja eriküünlaid. Need sisaldavad enamasti kergestisüttivaid aineid, seega ei maksa neid kasutada lahtise tule läheduses. Aerosoole pihustatakse tavaliselt otse rõivastele. Laste riietele pihustage kaitsevahendit enne nende selga panemist. Beebide ja koduloomade kaitseks tuleb välja mõelda muid lahendusi. Puukide eemaldamiseks müüakse apteekides pintsette, mille abil saab putuka kerge vaevaga nahast välja tõmmata. Oht nakatuda on seda väiksem, mida kiiremini puuk keha küljest ära võetakse. Soovitav on keha igal õhtul hoolega üle vaadata. Esimeste haigusnähtude ilmnemisel pöörduge kiiresti perearsti poole.

ürgine roomaja Eesti looduses

Eestis esineb ainukese mürgise maona rästik. Metsas seenel olles tasub käituda ettevaatlikult ja vaadata jalge ette. Rästik hammustab üksnes siis, kui talle peale astuda või teda käega haarata. Ohtlik on ta ka päikesevalguses peesitades või kui rästikupoegadel on kestumise aeg. Siis nad näevad halvasti ja reageerivad instinktiivselt. Rästiku hammustuse puhul tuleks püüda jääda rahulikuks, võimalusel varjuda ja lamada abi saabumiseni või liikuda aeglaselt ja püüda mitte astuda salvata saanud jalaga. Varjumine jahedasse on oluline, sest see aeglustab mürgi imendumist organismi. Ka lamamine aeglustab inimese elulisi tegevusi (mürgi imendumine). Rästikuhammustust EI TOHI lõigata ega sealt üritada mürki välja imeda. Kui kaaslane soovib teie hammustust „ravida“ mürgi imemise kaudu, kahjustab ta sellega ennast, sest mürk satub suu kaudu ka tema organismi. Salvatud kohale võib asetada külma, kuid külmakoti ja naha vahele tuleb kindlasti panna mingi riideese. Külma aerosooli ei tohi lasta otse vigastatud kohale. Kannatanule ei maksa anda juua ega pakkuda alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini.

gasugune loomahammustus on ohtlik

Loomahammustuse puhul on ohtlikuks tüsistuseks marutõbi ja vaktsineerimata jätmine võib lõppeda surmaga. Marutõve viirus on haige looma süljes juba enne haiguse algnähtude ilmumist, seepärast tuleb ohtlikuks lugeda igasugune loomahammustus. Esmaabi: tavalise verejooksu puhul õpetatakse see sulgema käepäraste vahenditega, aga loomahammustuse korral tuleks lasta mitteeluohtlikul verel voolata, et loomasülg eemalduks haavast koos verega. Pärast seda peaks haava pesema puhta veega ja võimalusel desinfitseerima haavaümbruse kange alkoholiga (soovitavalt viinaga). Haav tuleb katta võimalikult puhtalt ja seejärel toimetada kannatanu erakorralise meditsiini osakonda või helistada numbril 112 ja kutsuda abi. Loomahammustuse tagajärjel tekivad enamasti rebimishaavad ja enamik neist vajavad õmblemist. Hammustuse tagajärjel tekkinud haavadel on hiljem oht põletiku tekkeks ja seetõttu tuleb neid hiljem hoolikalt jälgida ning võimalikult säästvalt siduda. Õigesti puhastatud ning õmmeldud haavad paranevad paremini. Õigeaegse vaktsineerimisega õnnestub inimesel saavutada immuunsus enne, kui lõpeb marutaudi peiteperiood. Rahulikku suve! Ellen Sternhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

www.puhkuseestis.ee

149

Rästikuhammustust EI TOHI lõigata ega sealt üritada mürki välja imeda.

Salvamiskoha põletamine ei takista mürgi levikut ja põhjustab lisatrauma. Tuleb meeles pidada, et hammustada saanud jalga ei tohi tõsta kõrgemale, sest nõnda kiireneb mürgi imendumine. Tähelepanelikud peaksid olema ka koeraomanikud, kes metsas koos lemmikuga jalutavad või jooksevad. Tasub hoolega jälgida rada, mida mööda liigute ja kindlasti ka oma koera. Rästik on kaval roomaja, ta võib ohu korral teeselda surnut. Koer võib haarata rästiku hambusse, millele järgneb ootamatu salvamine. Rästikuhammustuse puhul vajab kiiret meditsiinilist abi ka koer!

150

www.puhkuseestis.ee

Suvesündmused 2018

UUNI letoojatest ja nende Itaalia partnerid. Haapsalu. www.kultuurimaja.ee

2.06.

Haapsalu Itaalia Muusika Festival. Haapsalu lossihoovis toimub Itaalia muusika festival, kus peaesinejaks on kultusmuusik PUPO. Haapsalu piiskopilinnuse hoov. www.piletilevi.ee

1.06. Saja tantsu lugu. Eesti Vabariigi 100. sünnipäe-

02.06.-08.06. Kaunid kontserdid Käsmus 2008. Nau-

01.06.-02.06.

08.06.-10.06.

va auks korraldab Eesti Rahvatantsuansamblite Liit kontserdi, kus suur rõhk on pööratud lastele. Kalevi Spordihall. www.piletilevi.ee

Viljandi hansapäevad. Viljandi suvehooaja avaüritus toob külastajateni kontserte ja etendusi, avatud on kunstinäitused, käsitöölaat ja Mulgi mess. Viljandi. www.hansa.viljandi.ee

01.06.-03.06.

XII Türi Kevadfestival. Lilled, heinamaa, päikesepaiste, kontserdid, loengud, jalgrattamatk, loodusfotode näitus, ühislaulmine. Türi. www.kevadfestival.tyri.ee

2.06.

Võrukeelne laulu- ja rahvapidu “Uma Pido”. Võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana-Võromaa kihelkonda puudutav laulu- ja rahvapidu seob Eestile olulisi väärtusi - kohavaimu ja laulupeotraditsiooni. Kubija laululava, Võru linn. www.umapido.ee

2.06. Põhja-Liivimaa festival. Piiriülene kaksiksünd-

mus Lätiga, kus toimuvad lavalised etteasted ning omatoodangu ja käsitöö laat. Häädemeeste alevik, Pärnumaa. www.kultuur.info

2.06.

Itaalia veinipidu Haapsalus. Veinipeol pakuvad veine suur osa Eesti suurematest veinide maa-

di imelist Eesti muusikat mereääres. Käsmu merelava on üks kaunimaid kontserdipaiku terves Eestis. Käsmu küla, Lääne-Virumaa. www.kaunidkontserdid.ee Festival Luige Nokk 2018. Esmakordselt toimuv festival toob kolme päeva jooksul kokku ligemale 50 armastatud Eesti näitlejat, koomikut, luuletajat, režissööri, mustkunstnikku ja muusikut. Luige baas, Kiili vald. www.luigenokk.ee

8.06. Suve avapidu 2018. Suve avavad head Eesti artis-

tid: Ivo Linna, Shanon, Patune Pool, Nexus. Märjamaa lauluväljak. www.piletilevi.ee

9.06.

Lõuna-Eesti suve suur avapidu 2018. Legendaarne tüdrukutebänd Nexus tähistab oma 15. sünnipäeva. Esinevad Smilers, Ines, Arop, Kapriiz. Põlva Intsikurmu Lauluväljak. www. piletilevi.ee

9.06.

Saaremaa tantsupidu “Tuhande tunde saar”. Saare oma tantsupeo ehteks on saarlaste endi loodud tantsud. Kuressaare Linnastaadion. www.piletilevi.ee

9.06.-15.06.

Tallinna kitarrifestival 2018. 13-ndat aastat pakub festival kauaks meeldejäävaid muusikaelamusi tuues Eestisse maailma tippe kogu kitarrimuusika stiiliderohkuses. Tallinn. www.kitarrifestival.ee

www.puhkuseestis.ee

1.06. XXXVII Tallinna vanalinna päevad. 37. vanalinna päevad kannavad Eesti juubeliaasta puhul juhtmõtet «Sada sammu sajandis». Viiele päevale (30.05.-03.06) jagunev programm koosneb sajast märgilise tähendusega sammust, mis iseloomustavad eri ajastuid aastatest 1918-2018. Tallinna vanalinn. www.vanalinnapaevad.ee

151

9.06. Deep Purple - The Long Goodbye Tour. Kuulus Briti rokkansambel tähistab oma 50. juubelit. Saku Suurhall. www.piletilevi.ee

09.06.-9.08. Luke mõisa suvekontserdid 2018. Esi-

nevad: Dagö, Traffic, Shanon, Ines ja bänd, Estonian Voices, Hendrik Sal-Saller ja Erko Laurimaa. Luke Mõisapark, Tartumaa. www.piletilevi.ee

13.06.-17.06. Suverock 2018: Smilers / Tanel Pa-

dar. Armastatud kodumaised artistid annavad unustamatu kontsertelamuse oma parimate hittidega. Üle Eesti. www.piletilevi.ee

14.06.-17.06.

Sõru Jazz 2018. Festival pakub väga heal tasemel esinejaid erinevatele maitsetele nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Sõru sadam, Hiiumaa. www.sõrujazz.ee

16.06.-17.06.

Kiviõli Motofestival 2018. Eesti võimsam motokrossipidu toimub juba 11. korda. Kokku võistleb Kiviõlis üle 300 võistleja 22 riigist. Kiviõli Seikluskeskus. www.motokross.ee

16.06.-23.06.

XXI Suure-Jaani Muusikafestival. Festivalil kõlavad paljude eesti heliloojate teoseid kui ka maailma muusikaklassikat ja tänapäeva loomingut. Festivali suurim magnet on nn sookontsert, mis toimub kell 3 öösel Hüpassaare rabasaarel. Suure-Jaani. www.piletilevi.ee

16.06.-17.06.

XXIV Maarahva laat. Parim kogupereüritus Kagu-Eestis pakub mitmekülgset kultuuriprogrammi ja laadaelamust. Vastseliina alevik, Võrumaa. www.kultuur.info

17.06. Suurkontsert - «5 isamaalist laulu». Ivo Lin-

152

www.puhkuseestis.ee

na eestvedamisel toimub suurejooneline kontsert, et tähistada 30-ne aasta möödumist Alo Mattiiseni, Jüri Leesmendi ja Henno Käo «viie isamaalise laulu» esmaesitlusest sealsamas paigas. Tartu laululavale paigaldatakse selle kontserdi eel ka samasisuline mälestustahvel. Tartu Laululava. www.piletilevi.ee

22.06.-23.06.

Pühajärve Jaanituli 2018. Looduskauni Pühajärve ääres toimuv «Pühajärve jaanituli» võõrustab sel aastal Inglismaa tantsumuusikakuulsust Example, EDM-i duot Tungevaag ja Raaban ning Eesti läbi aegade edukaimat popmuusikut Kerli. Pühajärve park, Otepää. www.jaanituli.ee

23.06.-24.06.

Üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus 2018. Baltimaade suurim üliõpilasfestival toimub Tartus. Tartu. www.piletilevi.ee

28.06.-30.06. Haapsalu Tšaikovski festival. Väikesel Eestil ja veel väiksemal Haapsalul on rääkida üks võimas muusikaline lugu. Haapsalu. www.tchaikovskyfestival.ee

29.06.-30.06.

Seto Folk 2018 «Peo peal». Kõlavad folgiartistid nii meilt kui mujalt. Eriprojektina sünnib I Seto Tantsupidu ja maad võtab mõnus festivalimeeleolu. Värska laululava ja Seto Talumuuseum. www.setofolk.ee

29.06.-30.06.

Retrobest Festival 2018. Selle suve suurim stiili- ja ajastufestival. Festivali teemaks on sel korral «Suvepuhkus», mis toob endaga kaasa palju üllatusi, lõunamaiseid rütme, stiilseid külalisi ja suve parima nädalavahetuse. Pühajärve park, Otepää. www.retrobest.ee

29.06.-01.07.

Pärnu Hansapäevad. Keskaja ja pärandkultuuri festivali seekordseks teemaks on «Juurte juurde. Talu elu ja ilu», kus kõik külastajad saavad osa Eesti külast oma eheduses ja ilus. Keskaja turg, käsitöömeistrite laat, linnu- ja loomalaat, põnevad rüütli- ja vibuturniirid, kunstinäitused, lasteküla ja atraktsioonid ning erinevad vanade oskuste töötoad. Pärnu. www.hansa.parnu.ee

29.06.-15.07. XX «7 linna muusika» festival. Alg-

ne idee - seitse päeva, seitse kontserti, seitse linna on nüüdseks kujunenud kahekümne kontserdiga suursündmuseks Ida-Virumaa põnevates kontserdipaikades. Selleaastane kava on justkui tagasivaade festivali ajaloole, kust leidub midagi igale maitsele. Ida-Virumaa. www.concert.ee/7linna

29.06.-05.08.

Kabli päikeseloojangu festival. Suve südames toimuv neljanädalane festival meelitab Kablisse puhkust veetma Eesti parim muusikavalik, põnevad kohtumised, lummav päikeseloojang ja mõnus atmosfäär. Kabli, Pärnumaa. www.kablifest.com

UULI

04.07.-08.07. XXV Haapsalu Vanamuusikafestival. Festival toob kokku Eesti muusikute koorekihi ja oma ala suurimad meistrid kogu Euroopast, et pakkuda publikule unustamatuid elamusi. Haapsalu Toomkirik ja Jaani kirik. www.studiovocale.ee

04.07.-06.07.

Õllesummer festival 2018. Eesti suurim vabaõhufestival Õllesummer tähistab

peripäevad on kohtumispaik kõikidele ooperigurmaanidele. Pärnu kontserdimaja. www.piletilevi.ee

ev ad H an sa nu Pä r

05.07.-06.07. Pärnu Ooperipäevad 2018. Pärnu Oo-

pä

25. sünnipäeva, kus lavale astuvad head välisartistid ja kodumaised muusikud. Tallinna Lauluväljak. www.ollesummer.ee

05.07.-08.07.

XXII Muhu tulevikumuusika festival «Juu jääb 2018». Eesti saarte vanim džässi- ja maailmamuusika festival toimub juba 22. korda Muhu saarel. Põhiprogramm toimub Muhu Muusikatalus, festivali kontserdid leiavad aset ka mujal Muhu saarel, Kuressaares, Tartus ja Tallinnas. Üle Eesti. www.juujaab.ee

05.07.-08.07.

XIX keskaja päevad. Neil päevil kohtab Tallinna vanalinnas õitsva hansaaja hõngu. Raekoja platsil toimub keskaja turg kauplejate ja meistrikodadega. Üles astuvad muusikud ja tantsijad lähedalt ja kaugelt. Toimub keskaegne rongkäik ja palju muud. Tallinn. www.kultuur.info

06.07.-07.07. Seto jaanituli. Traditsioonilisel festi-

valil astuvad üles seto leelo- ja tantsurühmad ning pop-rock-ansamblid. Peaesineja Ruslana Ukrainast. Käre festivaliala, Setomaa. www.setojaanituli.ee

06.07.-08.07. InvesteerimisFestival 2018. 3-päevane

meeletult elamusterohke väikeinvestorite suursündmus on praktiliste investeerimismõtete kohtumispaik. Oma kogemusi jagavad Eesti edukamad investorid ja rahatarkuse edendajad. Kallaste turismitalu ja Padise mõis. www.investeerimisklubi.ee/investeerimisfestival

06.07.-08.07.

Kihnu mere pidu 2018. Käsitöö, kunst, laul, tants, pillimäng, traditsiooniline toit - pidu hõlmab kõike, mis Kihnu eluolu puudutab. Peaesinejad on Metsatöll ja Terminaator. Kihnu sadam. www.kultuuriruum.ee

07.07.-08.07.

Tartu hansapäevad. Kahel päeval saavad hansapäevade külalised osa elavatest kontsertidest, mängulistest etendustest ning paljust muust, mis kutsuvad osalema nii noori kui vanu hansapäevalisi. Tavapäraselt on avatud ka rikkalik hansalaat. Tartu. www.hansapaevad.ee

12.07.-17.07.

Festival Klaaspärlimäng 2018. Selle maineka festivali huviorbiidis on erilised instrumendid, ebatavalised kooslused ning seosed teiste kunsti-

13.07. E-Type Live Band. Suvepealinnas Pärnus as-

tub lavale Skandinaavia ning rootslaste legendaarne 90ndate ansambel. Tõotab tulla meeleolukas hitisadu! Pärnu Vallikäär. www.piletilevi.ee

13.07.-15.07.

American Beauty Car Show 2018. Baltimaade suurim ameerika autode näitus, kokkutulek ja kiirendusvõistlus. Haapsalu piiskopilinnus. www.american.ee

13.07.-15.07.

Tallinna merepäevad. Eesti suurim tasuta mere- ja perepidu. Parimat meelelahutust pakuvad parimad Eesti artistid, avatud on lasteala, välikohvikud, laat ja palju põnevat igas vanuses. Tallinn. www.tallinnamerepaevad.ee

13.07.-15.07.

Hiiumaa kammermuusikapäevad. 1999. a tegevust alustanud kammermuusikasündmus rikastab Lääne-Eesti suuruselt teise saare suvist muusikaelu. Hiiumaa. www.hiiukammer.ee

14.07.

Lõõtspillipidu «Harmoonika». Erisugune pidu, kus esinevad Eesti parimad lõõtspillimängijad, mille saatel astub üles ka mõni tuntud popartist. Intsikurmu lauluväljak, Põlva. www.kultuur.info

14.07.-15.07. Südamemuusika Festival 2018. Festival pakub maitseelamusi ja muusikat südamest südamesse - Curly Strings, Adeele Sepp jt. Roosiku küla, Võrumaa. www.piletilevi.ee

www.puhkuseestis.ee

05.07.-08.07.

alade ja filosoofiaga. Igasuvine muusikafestival on seekord inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust. Tartu. www.klaasparlimang.com

153

XXIV Võru Pärimustantsu Festival. Ainulaadne rahva ja pärimustantsu üleilmset rikkust tutvustav tantsijate ja pillimeeste suurpidu. Võru. www.vorufolkloor.ee

aa H a nj m

26.07.-05.08. XXVI Rapla kirikumuusika festival.

aa a us its su a un d nä

Üks pikemate traditsioonidega festival Eestis, mis tutvustab professionaalset helikunsti ja suurte loojate loomingut. Rapla maakond. www.raplafestival.ee

27.07.-28.07.

Sweet Spot Festival. Pigem kui elustiilifestival, mis on mõeldud inimestele, kes hindavad kunsti, kultuuri, tänapäevast euroopalikku elustiili. Kultuurikatel, Tallinn. www.piletilevi.ee

27.07.-28.07.

Punk ja Rock Festival 2018. Kaks päeva muusikagurmeed parimatelt Eesti punkja rokkansamblitelt. Raadi mõisapark, Tartu. www.piletilevi.ee

27.07.-28.07. 19.07.-22.07. XIV Hiiumaa pärimusmuusika festival «Hiiu Folk 2018». Peresõbralik pärimuspidu - kontserdid, õpitoad, filmiprogramm, loodusmatkad ja palju muud. Hiiumaa. www.hiiufolk.ee 19.07.-28.07.

Saaremaa ooperipäevad. Baltimaade populaarseim ooperifestival leiab aset ajaloosises Kuressaare lossihoovis, kus ootab teid 2000 istekohaga ooperimaja. Kuressaare. www.saaremaaopera.com

20.07.-22.07.

Rahvakunsti laat. Kohalike meistrite väärt käsitöö, toimuvad meistrikojad ja esinevad väikesed muusikud. Raekoja plats, Tallinn. www.folkart.ee

21.07. Rock in Tartu. Lõuna-Eesti suurim ja kuumim rockipidu. Tartu lauluväljak. www.piletilevi.ee

21.07. Rõõmsate laste festival. Festival on igas vanu-

154

www.puhkuseestis.ee

ses laste ja lapsemeelsete suve oodatuim üritus - kohustuslik kohalikele ning teistele hea põhjus Pärnut külastada. Pärnu. www.lastefestival.ee

Tuletorni kontsert. Kahepäevane minifestival pakub kvaliteetset muusikat erinevate stiilide esitajatelt. Kuuleb poppi, rokki, džässi, bluusi ja folki tuntud tegijatelt. Rannapungerja, Ida-Virumaa. www.tuletornikontsert.ee

28.07.

East Beach Fest 2018. Rannafestivalil kõlab lemmikmuusika ja kuum meelelahutus. Narva-Jõesuu rand. www.piletilevi.ee

28.07.

X rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival. Tulemas on festivali juubeliaasta. Valga. www.isamaalinemuuseum.ee

28.07. Uulu lamba vest 2018. Kogu perele suunatud Uulu lamba vestil toimuvad Eesti meistrivõistlused lambaliha grillimises ning kohaliku käsitöö ja kauba laat. Uulu, Pärnumaa. www.facebook.com/lambavest

28.07.-29.07.

Joogafestival. Joogafestivalil esinevad parimad joogaõpetajad Eestist ja välismaalt. Saab proovida üle kümne joogastiili ning kuulata loenguid ja osaleda töötubades. Haapsalu. www.joogafestival.ee

28.07.-30.07.

Võru lastefestival «Rõkkab rõõmust maakera». Nendel päevadel on Võru linn suur ja lõbus koguperemängumaa. Võru. www.vorulastefestival.ee

22.07.

28.07.-29.07.

26.07.-29.07.

28.07.-12.08. Tallinna XXXII rahvusvaheline oreli-

Põltsamaa lossipäevad. Käsitöölaat, kultuuriprogramm, tegevused lastele. Kell 20:00 algab rahvapidu, kus tantsuks mängivad ansambel Rock Hotel ja Kaire Vilgats ja Band. Põltsamaa lossihoov, Põltsamaa. www.kultuurikeskus.eu

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival. Neli päeva pärimuspidu nii väli- kui siselavadel, pillimäng, õpitoad, käsitööhoov, näitused ja palju muud. Viljandi. www.folk.ee

XXVII Jäneda Talupäevad. Kaks parimat päeva maarahvale ja ilmekat suvepäeva linnakodanikule. Aset leiavad suvesaaduste laat, näitused, simmanid ja toimuvad taidlejate kontserdid. Jäneda, Lääne-Virumaa. www.janedaturism.ee festival. Üks vanimaid muusikafestivale, mille südameks on asutamisaastastest alates Tallinna ajalooline Niguliste kirik. Tallinn. www.concert.ee

30.07.-05.08.

Hiiumaa TantsuFestival 2018. Kaasaegse tantsu ja teatri festival Hiiumaal Käinas pakub võimalust tutvuda kaasaegse tantsu ja teatri maastikul toimuvaga nii kogenud tantsusõpradele kui ka uute elamuste otsijaile. Käina, Hiiumaa. www.tants.org

31.07.-04.08.

XXIV Kuressaare kammermuusika päevad. Eesti vanim ja tuntuim rahvusvaheline kammermuusikafestival «Kuressaare kammermuusika päevad» on publiku hulgas populaarne ja oodatud muusikasündmus. Kuressaare. www.kammerfest.ee

tuteks saab väärikast Pirita kloostrist kaasaegne ooperimaja, kus näeb muusikateatri erinevaid žanre: klassikalist ooperit, balletti, lavastatud oratooriume, kaasaegset tantsu ja muusikalist huumorit. Pirita kloostri varemed, Harjumaa. www.filharmoonia.ee/birgitta

09.08.-11.08.

Kuressaare merepäevad 2018. Traditsiooniline merefestival sisaldab põnevaid üritusi ja rannatäit melu. Raiekivi poolsaar, Saaremaa. www.merepaevad.ee

09.08.-12.08.

02.08.-05.08. Augustibluus 2018. Festival muudab Haapsalu linna hea muusika sõbra jaoks justkui paradiisiks. Haapsalu. www.augustibluus.ee

03.08.-04.08.

Intsikurmu festival 2018. Intsikurmu festivalil kohtuvad müstilises metsapargis parim kaasaegne Eesti muusika ja lootustandvad välismaised artistid absoluutselt parima festivalipublikuga. Intsikurmu metsapark, Põlvamaa. www.intsikurmu.ee

03.08.-04.08.

Leigo järvemuusika. Kontserdid ja suurejoonelised tuleetendused. Leigo talu, Valgamaa. www.leigo.ee

03.08.-05.08.

Tartu toidu- ja veinifestival. Ehedad Eesti maitsed väiketootjatelt ja kohalikust toorainest valmistatud maitseelamused tänavatoitlustajatelt. Kõigil on võimalus osa võtta degustatsioonidest ja selgitada välja Tartu maitse 2018. Tartu. www.maitsevtartu.ee

4.08.

Seto Kuningriik 2018. Lauldakse seto hümni, rahvas valib meistrid ja uue sootska, võistlevad sõnolised ja karguse tantsijad, tehakse seto toitu ja käsitööd, saab näha seto sõjaväge. Õhtul on külalised oodatud kirmaskile ehk seto peole pillimängu, leelo ja tantsuga. Misso vald, Luhamaa. www.setomaa.ee

4.08.

Curly Strings. Külastajatele avame uksed kell 16.00 ja Curly Strings astub lavale kell 18.00. Ranna Puhkebaas, Peipsiääre vald, Tartu maakond

05.08.-11.08.

Pärnu Muusikafestival 2018. EFFE ehk Europe for festivals kvaliteedimärgisega hinnatud klassikalise muusika festival on kasvamas üheks olulisemaks orkestrifestivaliks kogu Euroopas. Ligi 300 muusikut kuni 20 riigist, suurapärased solistid ja kammermuusika. Pärnu. www.parnumusicfestival.ee

09.08.-12.08. Haanjamaa suitsusauna nädal. Suit-

susauna pärimust ja eluviisi jagav kultuurija elustiilisündmus, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Üritusele on oodatud kõik saunahuvilised Eestist ja mujalt maailmast. Haanja küla, Võrumaa. www.kultuur.info

10.08.-11.08.

Arvamusfestival 2018. Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele aruteludele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Paide. www.arvamusfestival.ee

10.08.-11.08.

XXI Pärnu gildipäevad. Käsitöö- ja tarbekunstipidu Pärnu südalinnas. Pärnu. www.maarjamagdaleenagild.ee

10.08.-12.08.

Viru Folk 2018. Põhjamaise muusika festival «Viru Folk» on koguperefestival, kus kuuleb nii mürisevat Metsatölli kui ka malbeid Naised Köögis ja teisi. Käsmu, Lääne-Virumaa. www.virufolk.ee

10.08.-12.08. Emajõe festival 2018. Tartu olulisim

looduslik sümbol Emajõgi on käesoleva festivali keskmeks, mis koondab spordi- ja kalapüügivõistlused, lõbusate külalistega lasteala ning paadimehed võimsa jõeparaadiga. Tartu. www.emajoefestival.ee

10.08-12.08.

Eivere Klaverifestival, Eivere mõisas Järvamaal. www.plmf.ee

11.08.

Rummu Rock ja Mäkketõus 2018. Eesti meistrivõistluste IV etapp mootorrataste mäkketõusus. Võistlus toimub neljas etapis: kross, juuniorid, single ja unlimited. Meeleolu loovad 5Miinust, Daniel Levi ja Winny Puhh, kohal on ka Rummu viimane vang Venno! Rummu karjäär, Vasalemma. www.piletilevi.ee

www.puhkuseestis.ee

UGUST

13. rahvusvaheline puhkpillifestival «Mürtsub pill». Suurim suvine puhkpillimeeste pidu, pillimeeste laulu- ja mängupidu. Tartu. www.kultuur.info

155

9.08.-18.08. Birgitta Festival 2018. Loetud augustiõh-

13.08.-18.08.

Tartu armastusfilmide festival «tARTuFF». Kuue päeva jooksul näidatakse Tartu Raekoja platsil 12 filmi, millest igaüks kõneleb otseselt või kaudselt armastusest. Tartu Raekoja plats. www.tartuff.ee

19.08.-31.08. XIV Tallinna kammermuusika festi-

11.08. Augustiunetus. Pärnu kesklinnas ning ranna-

val festivalil saab proovida põnevaid kurgihoidiseid, osta kaasa kohalikku toitu ja käsitööd, kuulata ja kaasa laulda rahvalikke laule, osaleda õpitubades ja teha ise käsitööd. Tahku Tare külakeskus, Pärnumaa. www.rannatee.ee

piirkonnas saab kogeda erinevaid elamusi teatri-, raamatu-, muusika-, tantsu-, moe- ja toidukunsti vallast. Pärnu. www.augustiunetus.ee

16.08.-18.08.

Weekend Festival Baltic 2018. Baltikumi suurim festival pakub külastajatele lisaks mitmel laval rikkalikule programmile palju muid atraktsioone. Kaunisse Pärnu randa paigaldatakse 4 lava, kus kolme päeva jooksul astub üles üle 70 artisti. Pärnu. www.piletilevi.ee

17.08.-18.08. Urissaare kantrifestival 2018. Lisaks

kaasahaaravale muusikaprogrammile pakub festival kantrilistele unustamatuid elamusi lasteala, laada, õpitubade ning atraktsioonide ja võistlustega. Kaabud ja saapad kaasa - saloonis toimub line-tantsu pidu hommikuni. Urissaare Rantšo, Viljandimaa. www.urissaarekantri.ee

17.08.-18.08. III rahvusvaheline seeniortantsufestival «Naaber, tule tantsima!». Rapla. www.kultuur.info.ee

17.08.-19.08. Ökofestival. Festival kutsub keskkon-

nasäästlikust eluviisist ja kodumaisest toodangust lugupidavaid inimesi Põlvamaale! Põlva Talurahvamuuseum, Põlvamaa. www.ecofest.ee

18.08.

Tänavatoidufestival «Maitsete promenaad». Kõik, kelle kirg on toit, maitsed ja Haapsalu suvi on teretulnud. Haapsalu. www.kultuur.info

18.08.

Filmilindifestival 2018. Tänavune festival on pühendatud teekonnafilmidele. Vanatehnika varjupaik ja Järva-Jaani kinomuuseum, Järvamaa. www.kultuur.info

156

www.puhkuseestis.ee

18.08.

Varnja SaunafEST. Saunasõpradele köetakse kuumaks ja on ühe õhtu jooksul piiramatul hulgal külastamiseks erinevad saunad Varnja külatänaval. Varnja küla, Peipsiääre vald, Tartumaa. www.sibulatee.ee

18.08. Vanamõisa käsitöölaat. Traditsiooniline pere-

sündmus, mis toob igal aastal kohale ligi 400 kauplejat ja tuhandeid külastajaid üle Eesti. Vanamõisa vabaõhukeskus, Harjumaa. www.käsitöölaat.ee

19.08. Balti Liiga Speedways. Võistlejad Eestist, Lätist, Soomest, Ukrainast ja Venemaalt. Kohtla-Nõmme motokeskus. www.piletilevi.ee

val. Eesti klassikalise muusika tippsündmus on pärjatud Euroopa Festivalide Liidu EFFE kvaliteedimärgisega aastal 2015-2018. Tallinn. www.kultuur.info

20.08. Tahkuranna kurgifestival. Kurgihoojal toimu-

20.08.

Tori tõugu noorhobuste üleriigilised näitus-jõudluskatsed. Tori Hobusekasvandus, Pärnu mnt 10, Tori alevik, Pärnumaa

23.08.-25.08. We Love The 90s 2018. Euroopa suu-

rim retrofestival toob lavale No Mercy, La Bouche-i, Nana ja Loona. Tallinna lauluväljak. www.piletilevi.ee

23.08.-26.08.

Festival «Tallinna tornid». Stiilsed kontserdid ja kaunis muusika traditsioonilistes ja ootamatutes kontserdikohtades, muusikalised jalutuskäigud, vabaõhu ühislaulmised, suvelõpu päikeseloojakud, hurmavad vaated nii Tallinna linnale kui ka kaugele üle mere. Tallinna kuulsa «kilukarbisilueti» erinevad tornid. www.corelli.ee

24.08.-26.08.

Valge Daami aeg. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi. Haapsalu. www.valgedaam.ee

25.08.-02.09.

XIV Tallinna Kammermuusika Festival. www.plmf.ee

25.08. kl 19 Tallinna Raekoda Festivali avakontsert

Olga Zaitseva (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Raiko Raalik (bass), Tiina Kärblane (klaveril). www.plmf.ee

25.08. Jäätisepidu. Kõige magusam pidu kogu perele. Premia kostitab kõiki külalisi tasuta jäätisega. Tallinna Lauluväljak, Mere ala. www.piletilevi.ee

25.08.

Kultuuriöö 2018. Tallinna linna südames ja mere ääres toimuv kultuuriöö on kõigile tasuta. Kontserdid, etendused, avatud on muuseumid ja galeriid, osaleda saab põnevates töötubades ja ekskursioonidel. Tegevust jagub kõigile. Tallinn. www.visittallinn.ee

25.08. Muinastulede öö ja Eesti Vabariik 100. Õhtu

eesmärk on Läänemere randades süüdata lõkkeid.

18 20 tiv al vi iu lif es Ki hn u

Ka Eesti Vabariigi juubeliaastal jutustab muinastulede öö uue loo… Sündmuse mõtteks on koostegemine ja koos olemine ning sellega seoses ühtsuse ja sellest tulenevatele väärtustele tähelepanu pööramine. Üle Eesti. www.muinastuled.ee

25.08. Eesti tõugu noorhobuste finaaljõudluskatsed. Tori Hobusekasvandus, Pärnu mnt 10, Tori alevik, Pärnumaa

26.08. Perekontsert EV100. Rootsi-Mihkli kirik, Tallinn. www.plmf.ee

25.08.

o: w w ku w. ltu

Festivali eesmärk on tuua lavale kaasaegsete heliloojate muusikat, eelkõige lavamuusikat (ooper, ballett) kui ka suurvorme. Narva. www.contemparteesti.ee

Kuulmann (viiul), Andreas Lend (tšello), Ralf Taal (klaver). www.plmf.ee

31.08.-02.09.

Aparaaditehase festival. Kolmandat korda toimuv Aparaaditehase festival pakub kahe päeva jooksul rikkalikku kultuuriprogrammi, mis ühendab endas majaliste poolt pakutava, öökino, täika, toitlustuse, tänavaspordi ja muusika. Aparaaditehas, Tartu. www.aparaaditehas.ee

EPTEMBER

01.09 kl 11-18.00 TARKUSE PÄEVA MUUSIKATELK, Vabaduse Väljak, Tallinn. Muusikaõppeasutuste õpilased ja mitmed ansamblid. www. plmf.ee 01.09.2018

Tallinna Raekoda Duo Anna-Liisa Bezrodny (viiul) ja Jan Erik Gustavsson (tšello, Soome). www.plmf.ee

01.09.-09.09. Narva Ooperipäevad „Contem-

pArt“. Rahvusvaheline kaasaaegse muusika festival.

15.09.-16.09.

Seenefestival 2018. Sügis, seened ja keskkonnaharidus - need kolm lõimuvad Tihemetsas seenesündmuseks. Tihemetsa, Pärnu maakond. www.kultuur.info

19.09.-23.09. Hiiumaa toidu- ja kunstifestival. Kohalik toit ja kunst, ehedad loomeinimesed. Hiiumaa. www.hiiumaamaitsed.ee

21.09.

The Rasmus. Miljonite lemmik soomlaste au ja uhkus The Rasmus kontsert. Rock Cafe, Tallinn. www.piletilevi.ee

26.09.-28.09.

Teadlaste Öö festival 2018. Teadlaste Öö festival ehk TÖF on kireva programmiga koguperefestival, mis paotab teadusmaailma ust ja väärtustab teadmisi. Huvilistel on võimalik uurida salalaboreid, tutvuda teadlaste tööga ja võtta osa arvukatest tasuta töötubadest, teadusteatrietendustest, filmiõhtutest ja eksperimentidest. Üle Eesti. www.teadlasteöö.ee

28.09.-30.09. Kihnu viiulifestival 2018. Koonduvad

parimad viiuldajad. Festival on suurepärane vaba aja veetmise võimalus kõikidele vanusegruppidele. Rootsiküla, Kihnu. www.kultuur.info

Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 15.05.2018 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimumise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisainformatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

www.puhkuseestis.ee

31.08. TRIO HEMEIS Hopneri Maja, Tallinn. Sigrid

157

a Mazar (klaver) ja Iisraeli Noorte Akadeemia ooperisolist. www.plmf.ee

e .e

28.08. Tallinna Raekoda EESTI 100 - 70 IISRAEL Soﬁ

Tartu Rulluisumaraton. Baltikumi ja Skandinaavia suurim rulluisusündmus, mille programmilistes ürituses osaleb ca 1500 rulluisutajat. Tartu. www.tartumaraton.ee

iru

26.08.

t fo

Kallaste kala-ja sibulalaat. Traditsiooniline Peipsiääre suvelõpusündmus, kus müüjad toovad laadale erinevat kaupa sh kuulsa Peipsi sibula. Kallaste, Tartumaa. www.sibulatee.ee

Tähtsündmused 2018. aasta suvel-sügisel! elle aasta 24. veebruaril sai Eesti Vabariik 100-aastaseks! Meie riigi loomisest on möödunud sadakond pikka aastat ja see on kahtlemata üks olulisemaid ja väärikamaid tähtpäevi, mis puudutab meid kõiki. Suurt sünnipäeva tähistatakse kõikjal – nii kohapeal kui ka võõrsil ja seda paljudes eluvaldkondades. Siiski keskendutakse juubeliaastal kõige rohkem lastele ja noortele, sest just nemad on meie riigi tulevik. Tähtsale juubeliaastale rajavad vundamendi erinevad üle-eestilised üritused, taasiseseisvumispäeva nädalal toimuvad suured ühisüritused ja üheskoos tehtud sünnipäevakingitused, milleks on näiteks Eesti 100 tamme, mille raames saab iga maakond vähemalt ühe tammepargi võrra rikkamaks. Elavad muusikasündmused

Seoses vabariigi sünnipäevaga toimub palju mitmesuguseid üleriigilisi kontserte ja ühisüritusi, millest saavad osa võtta kõik soovijad.

„Laulu võim“

Üheks juubeliaasta tipphetkeks on kindlasti 19. augustil toimuv ühine sünnipäevalaulmine „Laulu võim“ Tallinna Lauluväljakul, mis toob kokku rahvast nii meilt kui mujalt, et üheskoos laulda armastatud laule.

„Muinastulede öö“

158

www.puhkuseestis.ee

25. augustil süütame pimeduse saabudes mereäärsetel aladel lõkked, et mõelda oma riigi 100. sünnipäeva aastale. See öö on üks suviseid juubeli tähistamise tipphetki, pakkudes kõikidele osalejatele nii emotsionaalset elamust kui ühtsustunnet.

Kontserttuur „Mööda piiri“

8-päevase kallistuse Eestile teeb politsei- ja piirivalveamet oma kontserttuuriga „Mööda piiri“, kus koos tuntud solistidega esitatakse isamaalisi laule. Tuuriga liigutakse mööda Eesti piiri Narvast Tallinna ning kontserdid toimuvad: • 19.08 Narva linnuse hoov • 20.08 Alatskivi laululava • 21.08 Värska laululava • 22.08 Valga keskväljak

• 23.08 Lilli-Ungurini piiripunkt • 24.08 Kuressaare linnuse hoov • 25.08 Kärdla laululava • 26.08 Tallinna Vabaduse väljak Kontserttuuri „Mööda piiri“ eesmärk on tuua kuulajateni kaasaegne isamaaline mõte nii tekstis kui heliloomingus. Üles astuvad armastatud teksti- ja laululoojad Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott Lepland, Mari Kalkun, Karl-Erik Taukar, Mari Jürjens, dirigeerib Hando Põldmäe.

EV100 juubelimatkad

Suvi on aeg, et tutvust teha Eesti looduskaunite paikadega. Miks mitte osaleda üksi, kogu pere või sõpradega meelelahutuslikel ühistel matkadel. Aprillikuus alguse saanud suur EV100 matkasari viib kõiki huvilisi matkama Eestimaa erinevatesse kohtadesse. Süsta-, ratta-, kanuu-, jalgsimatkad, RMK ühised matkamised ning verd tarretama panevad avastusretked Rummu metsade-majade kohal ja palju muud põnevat.

Süstamatk Eesti 100 väikesaart

Meelelahutust ja elamust pakkuvad süstamatkad toimuvad: • 02.06–03.06 Naissaare • 09.06–10.06 Vilsandi rahvuspark • 16.06 Mohni • 22.06–25.06 Viirelaid-Muhu-Kõinastu-Kesselaid • 30.06–01.07 Osmussaar

• 07.07–08.07 Vaindloo • 14.07–15.07 Vahase-Abruka • 27.07–29.07 Kolga lahe saared • 03.08–05.08 Manija-Sorgu-Kihnu-Sangelaiud • 11.08–12.08 Tõstamaa-Matsi-Varbla laiud • 17.08–20.08 Sõrve-Kolka-Ruhnu-Kihnu • 25.08–26.08 Vissulaid-Selgrahu-Kadakalaid • 31.08–02.09 Hobulaid-Vormsi-Rukkirahu-Kuivarahu

Avastusretk Rummus

Rummu on üks legendaarsemaid kohti Eesti ajaloos, kus 1938. aastal avati vangilaager. Kui 2013. aastal kinnipidamiskoht suleti, lõpetati kohapealsest karjäärist ka vee väljapumpamine, mille tulemusel täitus 44 hektari suurune ala allikavetega ja hetkel pakub meelelahutust sukeldumiseks. Põnevas veealuses maailmas saab näha omaaegseid hooneid, okastraataeda, ekskavaatorit ja metsa. Huvitavad avastusretked Rummu veealuste metsade ja majade kohal toimuvad: • 21.08 • 24.08 • 30.08 Parved on 6-kohalised ja iga osavõtja saab ühe aerutamiskogemuse võrra rikkamaks. Lisaks eeltoodule on Eesti suvi täis üllatusi ja meeldejäävaid rännakuid. Kõiki toimuvaid matkasid saab jälgida veebilehelt: www.ev100.ee/et/juubelimatkad.

Kaks vahvat festivali!

Käesoleva aasta suvekuudesse mahub kaks toredat festivali.

III Peipsi järvefestival

Kingitus Eestimaale, Peipsile ja iseendale – 30. juunist 7. juulini mööda Peipsi sadamaid kulgev kultuurisündmus näitab nii kohalikele kui külalistele tavapärast Peipsi järve märksa põnevamal moel. Kaheksa päeva vältava festivali kestel saabuvad kultuurilaadungiga laevad iga päev uude sadamasse, kus viiakse läbi erinevaid Peipsi järve kultuuripärandit ja loodust ning Eesti pärimusmuusikat tutvustavaid õpitubasid, laevasõite ning kontserte.

Tähistame juubeliaastat koos loomade, taimede, seentega…

Keskkonnaagentuur ja Eesti Loodusuurijate Selts kutsub kõiki tähistama juubeliaastat loodusesse, et kaasa aidata Eestis elavate liikide leviku kaardistamisele, suurendades seejuures teadlikkust loomadest, taimedest, seentest. Projekti eesmärk on kinkida Eestile 100 erineva liigi vaatlust, mida saab registreerida kuni 15. septembrini Loodusvaatluste andmebaasis (www.lva.eelis.ee). Kõiki 100 punktiskooriga osavõtjaid tunnustatakse meenetega.

„Teeme ära“ maailmakoristus

Maailmakoristus „Teeme ära“ toimub 15. septembril, mis on ühtlasi ka Eesti suurim juubelikingitus maailmale, kust võtab osa vähemalt 116 riiki. Tegemist pole pelgalt prügikoristamise, vaid kogukonna ühendamise ja teadlikkuse tõstmise, mille lõplikuks tulemuseks on puhas ja terve planeet. Rohkem infot leiad veebiaadressilt: www.ev100.ee/et/teeme-ara-maailmakoristus. Eesti Vabariik 100 on sündmus, mis ikka veel kestab, mille loovad inimesed ise, olenemata rahvusest, emakeelest või usutunnistusest ja seepärast on sünnipäevale oodatud kõik, nii kohalik rahvas kui ka võõrsil elavad inimesed.

www.puhkuseestis.ee

EV100 teatriprogrammi kuuluv rahvusvaheline tänavateatrite festival toob ajavahemikul 06.06 kuni 17.06 Tallinna, Narva ja Tartu tänavatele rohkelt elamusi ja artiste. Neljandat korda toimuv festival on vabariigi juubeli puhul suurejoonelisem kui kunagi varem. Mustkunst, tänavatsirkus, mustlasjazz, tule-show’d, elavad skulptuurid ja palju muud toob vaatajateni Dan Renwick, kes on pikaajalise kogemusega rahvusvaheliselt tunnustatud näitleja ja tänavaartist. Ajakava: • 09.06.–10.06 Telliskivi Loomelinnak, Tallinn • 12.06.–13.06 Narva • 14.06 Jõhvi • 16.06.–17.06 Aparaaditehas, Tartu Rohkem infot festivali kohta leiad: www.tadaafestival.org.

Toitlustust pakuvad kohalik rahvas ja ettevõtjad. Lisainfo: www.peipsifestival.ee.

159

TaDaa! festival

OANDU Lahemaa rahvuspark

PERAKÜLA Matsalu rahvuspark

PENIJÕE

AEGVIIDU

Soomaa rahvuspark Karula rahvuspark

IKLA

KAUKSI