Page 1

Hind 4.90 €

ISSN 2228-4265


www.lennusadam.ee


Sagadi mõiS Sagadi Manor · Hotell Hotel · reStoran Restaurant · metSamuuSeum Forest Museum · looduSkool Nature School

mõisapuhkus Sagadis Sagadi mõis on paradiis romantikutele, peredele ja loodushuvilistele kaunis Lahemaa rahvuspargis. 500 aastat külalislahkust

Suursugune 18. sajandist pärinev Sagadi härrastemaja oli vanasti mõisahärra ja tema pere koduks. Siin võeti vastu külalisi, korraldati külluslikke pidusid ning otsustati mõisa ja talupoegade saatuse üle. Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud kui mõis-muuseum ning on armastatud paik ka pulmade, pidulike vastuvõttude ja konverentside korraldamiseks.

loodusega sinasõbraks

Endises ait-tõllakuuris on end sisse seadnud Eesti ainus metsamuuseum, mille põnevad näitused ning omanäolised väljapanekud tutvustavad metsa kui üht meie suurimat väärtust. Muuseumipoest leiate ehedat eestimaist puidukäsitööd. lahemaa looduse avastamiseks korraldame retki koos kogenud juhendajatega, rendime jalgrattaid ja kõnnikeppe. Vaid kolme kilomeetri kauguselt algab RMK matkatee!

kosutav puhkus

Sagadi mõisa hotellis on 28 avarat tuba, millest 10 toa päikselised terrassid avanevad siseõue roosiaeda. Sauna ja kaminasaaliga hostel asub endises mõisavalitseja elumajas. Keha kosutab unikaalne metsaürtidega massaaž. Avar ja hubane rõduga aiamajake sobib suurepäraselt privaatseks puhkuseks. Jääkeldris ja saunas toimuvad lõbusad programmid ja saunaõhtud. Sagadi à la carte restoran võidab te südame metsaandidest ja ulukilihast valmistatud roogadega. Meie toidud on inspireeritud loodusest ja eelistatult kasutatakse kohalikku toorainet.

Saa osa ka Sagadi suvesündmustest! Jahitrofeede näituse avamine 20. juunil

100 kostüümi päev 2. juulil

Öömuuseumid

5., 12., 19., ja 26. juulil Öö hakul on nautimiseks nii huvitav loeng kui ka elav muusika.

Looduskooli perepäevad 6., 13., 20., ja 27. juulil Perepäevadel leiavad igas eas loodushuvilised mitmeid tegutsemisvõimalusi.

Kolme mõisa öömatk

28. juuli Jalgsimatk Sagadist Palmsesse lõpeb mõnusa öökontserdiga.

Puupäevad

5. ja 6. augustil Kaks päeva täis tegutsemist, uurimist, meisterdamist ja proovimist.

Seenepäevad

2. ja 3. septembril Seenenäitus ja seenetoitude õhtu restoranis.

Lahemaa maitsete nädal

7-15.oktoobril Sügisene eripakkumine kolmes mõisas kulmineerub galaõhtusöögiga Sagadi mõisa härrastemajas 14.oktoobril.

Põnevad tegevused

1

RMK Sagadi mõis · Sagadi, Vihula vald, 45403 Lääne-Virumaa, Eesti Telefon +372 676 7888 · sagadi@rmk.ee · www.sagadi.ee

| www.puhkuseestis.ee

Nii mõisaloo kui loodusega seotud meeskonnamängud pakuvad teadmisi, põnevust ja suurepärast lõõgastumist.


SISUKORD

PIKTOGRAMMID

Содержание Aktiivne puhkus важные номера

4. Matkarajad Eestis 8. Koer, kes on EestimaadОт näinud isegi paljuредакторов dest eestlastest rohkem Административная карта Эстонии 20. S UP ehk aerusurf kogub suuremat poОбüha Эстонии pulaarsust Народный отпуск

Toitlustus

Karavanikohad

Majutus

WiFi WiFi WiFi

РАЗЪЯСНЕНИЯ К ПИКТОГРАММАМ

KämpingudПитание

Saun

Telkimine Размещение в отелеLemmiklomadega lubatud Размещение в домиках Персона Ujumiskoht Arvestatud invaliididega Известные российские деятели в Эстонии Размещение в кемпингах Эстония как ностальгический курорт Kalastamine Meie inimesed Lastesõbralik Размещение в палатках Важно знать! 10. K  uidas puhkavad meie tuntud inimesed ja Matkarajad Место для плавания Летние события millised Eestimaa paigad on neile südaKaardimakse Летний гриль melähedased? Рыбалка Lõkkeplats СЕВЕРНАЯ ЭСТОНИЯ Каноэ Kanuusõit Каноэ 22. S andra Vungi: „Taimsed grillitoidud võiХАРЬЮСКИЙ УЕЗД Походные тропы vad olla nii maitsvad, et ei jäta kedagi külDuśś ИДА-ВИРУСКИЙ УЕЗД Discgolf maks!“ Площадка для костра ЯРВАСКИЙ УЕЗД

ЛЯЭНЕ-ВИРУСКИЙ УЕЗД

Naudi elamusi

РАПЛАСКИЙ УЕЗД

ЗАПАДНАЯ ЭСТОНИЯ 16. Läheme lastega karvaseid ja sulelisi küХИЙУСКИЙ УЕЗД lastama! ЛЯЭНЕСКИЙ УЕЗД 29. Suvesündmuste kalender ПЯРНУСКИЙ УЕЗД 168. Külasta Eesti väikesaari СААРЕСКИЙ УЕЗД

ЮЖНАЯ ЭСТОНИЯ

Oluline teadaЙЫГЕВАСКИЙ УЕЗД

ПЫЛЬВАСКИЙ УЕЗД 174. Kas oleme suveks valmis? ТАРТУСКИЙ УЕЗД ВАЛГАСКИЙ УЕЗД

38. Harjumaa

ВИЛЬЯНДИСКИЙ УЕЗД

47. Tallinn

ВЫРУСКИЙ УЕЗД

RatsutamineДуш

Верховая езда

Jalgrattarent

Tähtsad numbrid Места для караванов

HÄDAABI 112 WiFi 1888WiFi AUTOABI BUSSIINFO 12550

WiFi

Баня

ARSTI NÕUANNE 1220 LUKUABI 24H 1556 RONGIINFO 1667

Важные номера

Idee autorid:ПОЛИЦИЯ Ariina Süvirand, Rainer Süvirand 110 СКОРАЯ ПОМОЩЬ

112

ИНФОТЕЛЕФОНЫ

1182, 1188

АВТОБУСНАЯ ИНФОРМАЦИЯ

12550

Toimetajad: АВТОПОМОЩЬ Dorris Tiitre, Kati Aasov, 1888 Marko Kaldur,ПОМОЩЬ Jevgenia ПОZõbina ЗАМКАМ 24h 1556 Kujundus: Olmerk ИНФО ОKujundus ДВИЖЕНИИOÜ ПОЕЗДОВ 1447 Esikaas: foto Marko Kaldur

Издательство и продажа рекламы КаноэKiisa 8, Тallinn, 11313. «Отдых в Эстонии 2012». Издатель OOO Motivation, Kirjastaja: Puhkus Eestis Kirjastus OÜ Тел. +372 683 5145 Tel:+372 683 5145 info@vacationinestonia.com ; www.vacationinestonia.com Каноэ info@puhkuseestis.ee Редакторы: Виктор Фантанов, Евгения Изотова Издатель сделал все от него зависящее, чтобы обеспечить точность информаwww.puhkuseestis.ee ции в печатном издании. Размещенные в издании материалы предоставлены партнерами проекта, и издатель не несет ответственности за их содержание. NB! Берегите окружающую среду! После прочтения не выбрасывайте книгу в мусорный ящик! Сохраon teinud kõik endast oleneva, et tagada trükises täpne info. Reisijuhis esindatud materjal ните ее до следующего путешествияKirjastaja или подарите другу, планирующему отпуск.

50. Ida-Virumaa

60. Lääne-Virumaa 66. Järvamaa 2

pärineb projekti partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. Reisijuhis avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata. NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut pärast kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini või kingi puhkust planeerivale sõbrale.


72. Raplamaa 78. Läänemaa 84. Hiiumaa 90. Saaremaa 98. Pärnumaa 108. Pärnu linn

112. Viljandimaa 120. Jõgevamaa 128. Tartumaa 135. Tartu linn

142. Põlvamaa 146. Setomaa

Hea puhkaja! K

üllap oled nõus, et Eestimaal on väga palju kauneid ja ägedaid paiku, mis pakuvad puhkamiseks ning aktiivseteks tegevusteks rohkesti võimalusi. Sinu käes on värske Puhkus Eestis reisiajakiri, mis juhatab sind kõige selle juurde, olles tulvil uuest ning põnevast infost. Reisiajakiri muudab sinu puhkuse muretumaks, sest selle abil saad teada, milliseid paiku tasub kindlasti külastada. Kindlasti leiad siit omale vajalikku teavet ja avastad uusi ideid. Ei olegi oluline, kas sul on aega puhata mitu suvekuud või ainult põgusa nädalavahetuse jagu – reisiajakiri pakub head infot igale puhkajale! Ajakirja lehekülgedelt leiad Eesti maakondade tutvustused, kõik tähtsamad vaatamisväärsused, rohkesti toitlustus- ja majutusasutusi, suviste sündmuste kalendri ja palju muud kasulikku. Kas sulle meeldib, kui mõnusal puhkehetkel on käepärast ka huvitavat lugemist? Sellisel juhul oled teinud hea valiku – reisiajakiri pakub sulle ka meelelahutust, sest leiad nende kaante vahelt mitu põnevat artiklit. Loe näiteks, kuidas puhkavad Eesti tuntud inimesed, milline on nende meelest ideaalne puhkus ja missugused Eesti paigad on neile südamesse pugenud. Peale selle saad teada, kuidas on võimalik grillida maitsvalt ning lihavabalt – sellest räägib meile tuntud toidublogija Sandra Vungi. Sisukat lugemismaterjali jagub päris mitmeks lõõgastavaks momendiks. Loodame, et leiad just selle ajakirja abil omale uue lemmikpaiga või avastad mõne toreda majutuskoha, ürituse või restorani, millest sul varem aimugi polnud. Eestis on hea elada ja puhata. Soovime sulle kaunist suve ja unustamatuid hetki! Puhkus Eestis meeskond

154. Valgamaa 160. Võrumaa


Vällamäe

Matkarajad Eestis Kes soovib Eesti looduses ringi matkata, sellel valikust puudust ei tule – ükskõik, mis aastaajal, millise ilmaga või kuskandis ka ei viibitaks.

K

õikjal üle Eesti leidub kokku mitusada matkarada, mis sobivad erinevatele maitsetele ja huvidele – on nii lühemaid kui pikemaid, metsikus looduses või tsivilisatsiooni rüpes kulgevaid teid, kuid ka harivaid ehk õpetlikke matkaradasid. Peale selle leidub radu nii ekstremistidele kui erivajadustega inimestele ja kondiauruga või siis hoopis autoga matkajaile. Kõiki neid üles loetleda ja kirjeldada oleks üpriski võimatu – tõenäoliselt ei leidu Eestis ühtki inimest, kes teaks kõiki siinseid matkaradasid. Seetõttu anname lühikese ülevaate mõnedest huvitavamatest, vähemtuntumatest või omapärasematest Eesti matkaradadest.

sest mööda, mistõttu on näiteks ühistransporti kasutades võimalik alustada või lõpetada lühemaid rajaosi.

Pikad matkarajad

www.bit.ly/neljakuningatee

4

| www.puhkuseestis.ee

Pikemate matkaradade puhul käib jutt kümnetesse või lausa sadadesse kilomeetritesse ulatuvatest matkaradadest, mida suhteliselt väikese territooriumi tõttu meie riiki väga palju ei mahugi. Enim on viimastel aastatel taolistest radadest kuulsust kogunud RMK matkateed, mis ühendavad praktiliselt kõiki Eestimaa nurkasid ning mida mööda võib sisuliselt mitu tuhat kilomeetrit mööda Eestimaad maha vantsida. Läbi eripalgelise looduse kulgevatel radadel on pikkade matkade harrastajate jaoks arvukalt puhke- ja laagriplatse. Lühemate rändude tarbeks aga põikab rada piisavalt tihti ka tsivilisatsiooni lähedu-

RMK matkateed on mõeldud eelkõige kondiaurul liikujatele – jalgsi, jalgrattal, suuskadel või muul viisil, ent osa matkateedest on sobivad ka motoriseeritud sõiduvahenditele. Ehk siis hea tahtmise ning keskkonda säästva sõidustiili korral sobivad RMK matkateed ka automatkajatele. www.loodusegakoos.ee

Peamiselt auto- või rattamatkajatele

Automatkajatele sobiv on näiteks nelja kuninga tee, mis kulgeb Padise kloostrist Paide ordulinnusesse.

Romantiline rannatee kulgeb Pärnumaal ja pakub erinevaid rajavariante. Igaüks saab koostada endale sobivaima marsruudi, mis sisaldab nii loodus- kui kultuuriturismi, samuti arvukaid võimalusi tutvuda kohaliku eluoluga ning põnevate turismitalude ja teemaparkidega. www.rannatee.ee

Sootuks omamoodi kultuuriruumi leiab Setomaalt. Läbi aegade tallel hoitud traditsioonid, rahvakombed, omamoodi arhitektuur ning paljud muud huvitavad nüansid kerivad end


Sibulateel paljastuvad samuti erinevate kultuuride kokkupuude ning segunemine ja eristumine. Peipsiäärsel marsruudil puutuvad omavahel kokku nii vanausulise arhailised traditsioonid, keskaegne mõisakultuur kui ka Eesti talupoegade traditsioonid ja kombed. Rääkimata maalilistest loodusvaadetest ning Peipsi järve avarustest. www.sibulatee.ee

Läbi Eesti kulgevad eri suundades ka palverännuteed, mis pole mõeldud mitte vaid religioossete huvidega inimestele, vaid kõigile teistelegi. Palverännuteedel on pühakodadele, kirikutele, kabelitele, pühapaikadele lisaks veel palju teisigi huvitavaid kohtasid – aja- või kultuuriloolisi, aga ka looduskauneid paikasid. Nõnda kujutab iga palverännutee endast tegelikult mitmekesist ning Eestist head ülevaadet andvat marsruuti. www.palverand.ee , www.camino.ee , www.maarjamaa.eu

Keskmised matkarajad

Poolepäevase kerge matka tarbeks leidub radasid üle Eesti arvukalt. Nende pikkus jääb tavaliselt alla kümne kilomeetri (koos haruradade või liituvate matkaradadega on võimalik läbida ka pikemaid vahemaid) ning rajad on mõeldud peamiselt pühapäevamatkajatele või jalutajatele, kes soovivad üksi või seltskonnaga veeta looduses mõned mõnusad tunnid. Nigula matkarada Pärnumaal algab Nigula järve äärest, kulgedes alguses piki järvekallast, seejärel suundub aga lagedale rabale. Värskelt renoveeritud laudtee viib vaatetorni juurest laugaste vahele ning rästiku kombel vingerdades kuni linnuvaatlustornini. See on paras paik puhkepausiks või miks mitte ka ekstreemsemaks ööbimiseks. Linnuhuvilistele on see aga sobiv koht vaatluste läbiviimiseks. Rada ise kulgeb veel kaugemale, metsakasvanud luidete peale, kus näeb jälgi paar aastakümmet tagasi ümbruskonda laastanud marutuulest. Laugasterohket sood ületab ka Ida-Virumaal asuv Selisoo matkarada, olgugi et seal on rabaavarused veidi rohkem metsaga kaetud ning laukaid oluliselt enam. Selisoo rajale jääb paar suuremat järve, neist ühes on võimalik ujuda järve keskel asuvatele pisitillukestele saarekestele. Nagu Nigula, nii on ka Selisoo matkarada „ühesuunaline“ – ehk siis hiljem on tarvis sama teed mööda tagasi minna. Erandiks pole ka Marimetsa rada Läänemaal, mis algul kulgeb läbi võsa ning üle heinamaade, seejärel sirutub aga noolsirgelt üle raba. Arvukatelt infotahvlitelt võib lugeda nii piirkonna ajaloo, kui ka erinevate rabavormide ning keset raba paiknevate omapäraste veesoonte kohta. Raja lõpus, laukajärvede ääres, kõrgub vaatetorn, mille tipust avanevad erilised ning kaunid loojanguvaated.

| www.puhkuseestis.ee

www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Populaarne matkarada on ka Viru raba Narva-Tallinn maantee ääres. Sinna võib julgelt minna isegi ratastooliga, sest kuni raba keskel asuva vaatetornini kulgeb lai ning mugavalt sõidetav laudtee. Sealt edasi läheb kitsam laudadest rada järvedeni ning pikema jalutuskäigu huvilised saavad ringiga mööda rabaveert tagasi algpunkti liikuda. Soomaa lausa kubiseb matkaradadest ning sinna võib end erineva pikkuse ning ülesehitusega teedel seiklema unustada paljudeks päevadeks. Pikematest Soomaa matkaradadest väärivad tähelepanu Ingatsi ja Lemmjõe matkarajad. Ingatsi matkarajal kõndides näeb puudel märke Soomaa viienda aastaaja ehk üleujutuste kohta. On paikasid, kus isegi pikakasvulistel matkasellidel ulatuvad üleujutuste märgid lõuani, sest suurvesi tõuseb seal niivõrd kõrgele ja uputab rajad ning metsaalused. Liikudes tasahilju Lemmjõe matkarajal, võid hea õnne korral märgata tegutsemas kopraid – olgu siis ujumas või suisa puude kallal hambaid teritamas. Tõendusi nende väikeste ehitusmeistrite tööst näeb aga kõikjal – näritud kännud, kopratammid, vette lohistatud tüved, maa-alused tunnelid. Paunküla mägedes Harjumaal kulgeb päris mitu eri pikkuse ja raskusastmega matkarada. Seal saab matkaja tõusta järskudele mäenõlvadele, laskuda sügavatesse orgudesse, mööduda kirkalt säravatest järvesilmadest ja ületada laudtee kaudu soiseid piirkondasid. Lõpuks võib laagriplatsil tule süüdata ja nautida puhkehetki koos väikese piknikueinega või jääda pikemalt laagrisse. Saaremaa keskel asuv Koigi raba matkarada pakub võimalust liikuda eriti omapärasel teel. Enamikul Eesti matkaradadest on puidust laudteed, kuid Koigi rabas on selle asemel metallist jalgealune. Pikad metallplaadid pärinevad nõukogudeaegsetelt lennuväljadelt, kus neid kasutati maapinna katetena. Nüüd on rasked metalldetailid rabasse veetud ning märgitud nende abil maha matkarada, mis kulgeb läbi Saaremaa ainsa suure soo. Alam-Pedja hiiglaslikud rabamassiivid peidavad endas palju metsloomi ning pakuvad metsikus looduses seiklejaile rohkeid võimalusi tsivilisatsiooni eest pagemiseks. Kes aga eelistab looduses liikuda veidi mugavamalt, siis Altmetsa matkarada annab selleks piisavalt valikuid. Teekond kulgeb piki jõekallast, üle ojakeste, läbi metsade ja üle aasade. Rajale jääb massiivne palkidest vaatetorn, mille ülemistel korrustel on vaateavad ning pingid puhkamiseks. Samuti saab infotahvlitelt lugeda legende hiigelhaugist ja muudest tegelastest, kes pidavat Alam-Pedjal ringi liikuma. Võrumaal piki Piusa jõe kaldaid ning läbi maalilise ürgoru viiv Piusa ürgoru matkarada toob matkaja tsivilisatsioonile taas lähemale. Taluõued ega asulad ei jää ühest küljest eriti kaugele, kuid järgmisel hetkel leiab rändur end rahulikust ning eraldatud jõesopist, kus paitavad kõrvu vaid lindude laul ja veevulin. Seda rada on kõige mõnusam läbida mitmepäevaste etappidena – lüüa laager üles meeldivas paigas ning oodata seal rahulikult õhtu saabumist. Ent kiirema sammuga saab raja – või osa sellest – läbida ka loetud tundide jooksul.

5

lahti kulgedes mööda Seto Külävüüd. Kirikud ja muuseumid, tsässonad ja loodusharuldused, teematalud ja matkarajad – seda kõike kogeb Seto Külävüü trassil ehedalt.


Lühikesed matkarajad

Orjaku

Matsalu

| www.puhkuseestis.ee

Selisoo

6

Marimetsa

Kes pikemat jalgsirännakut ette võtta ei soovi või tunneb muret pisipere väsimise pärast, ei pea siiski loodusesse minekust loobuma. Kõikjal Eestis leidub lühemaid radasid – kilomeeter või vähemgi – millele kergesti ligi pääseb ning kus on turvaline liikuda ka väikelastega. Paljud neist radadest on lisaks looduse nautimisele ka õpetlikud – rajalt leiab hulgaliselt infotahvleid, tihtipeale ka erinevaid atraktsioone, mis annavad võimaluse teha või tundma õppida midagi omapärast. Rae järve äärne matkarada Pärnumaal kulgeb peamiselt piki järvekallast. Rajaäärsed sildid tutvustavad ümbritsevat elusloodust – järvevette rajatud vaatetornis saab ise uudistada, kas mõni siltidel kirjeldatud lindudest-loomadest ka silma jääb. Hiiumaal Kaleste rannas ning mereäärses metsas looklev rada viib läbi eripalgeliste rannikumetsade, üle luidete ning rannalegi välja – maalilise lahesopi ääres ei maksa mitte üksnes rannapuhkusele keskenduda, vaid teha väike jalutuskäik ka ümbruses. Pärnumaal Kabli looduskeskuse juures paiknev õpperada annab võimaluse pärast keskuse külastamist otsida loodusest neidsamu taimi ja elusolendeid, keda keskuse väljapanek tutvustab. Tuvastamisele aitavad kaasa rajaäärsed infotahvlid. Samamoodi nagu enamike teiste õpperadade puhul, leiduvad Kabliski laagri- ja lõkkeplatsid, kuhu saab soovi korral pikemalt peatuma jääda. Porkuni pae- ja energiarada Lääne-Virumaal on hoopis teistsuguse suunitlusega. Kes tahab oma elujõudu värskendada ning uut energiat saada, siis just see rada pidavat taastumiseks hästi sobima. Ent ka skeptilisema meelelaadiga matkajaile leidub rajal põnevat – kaunis parkmets, vana paemurd, karstilehtrid, paepark. Karula rahvuspargis Võrumaal lainetava Ähijärve ümbruses on rohkesti eripalgelisi radasid. Teiste seas on ka kaldaid mööda kulgev Ähijärve õpperada, mis läbib ajaloolisi teid ja rajakesi. Näeb nii kultuuriloolisi kui looduskauneid paikasid ning soovi korral võib kasta end ka veevoogudesse. Käsmu poolsaare maalilistel randadel ja tuules kohiseva männimetsa all asub Käsmu õpperada. Jalutada saab ajaloolise kapteniteküla tänavatel, põigata läbi tillukese metsajärve äärest ning imetleda Eesti suurimat kivikülvi. Näärikivide õpperada Matsalus viib jalutajad üle rannaniitude. Pole mingi ime, kui raja ääres näeb rohtu näksivaid lambaid ja muid karjaloomi. Rääkimata paljudest eri linnuliikidest, kes Matsalus pesitsevad või rändeajal seal põgusalt peatuvad. Linnuhuvilistele on Matsalu kindlasti üks parimaid piirkondi Eestis. Ning Näärikividega seotud põnevast legendist saab aimu siis, kui ise kivi juures ära käia. Kellele meeldib lindude tegevust jälgida, siis ka Hiiumaal asuv Orjaku õpperada pakub selleks piisavalt võimalusi. Mitu eri pikkusega rada läbivad roostikuga kaetud alasid ja ületavad sildade abil veesilmasid. Vaateplatvormidest ja -tornidest


avaneb vaade ümbritsevale loodusele ning infoviidad suunavad märkama erinevaid linde ja loomi. Võrumaal Pähni looduskeskuse juures asuvad õpperajad keskenduvad peamiselt metsadele ning metsandusele. Samas näeb igal sammul jälgi metsloomade tegevusest ning vaikselt liikudes pole mingi ime, kui mõni loom ka silma jääb. Nende radade lähistel asuvad kuulsad „metsa kõlakojad“ – ruuporit meenutavad puidust konstruktsioonid, mille sees istudes kostavad kõrvu võimendatud metsahääled. Parika Väikejärve matkarada Viljandimaal viib omapärase ning kuulsust kogunud südamekujulise järve äärde. Maapinnal kõndides seda kuju küll tähele ei pane, ent kui oleks võimalus tõusta pilvepiirile, näeks romantilise kujuga järve, mis asub kesk metsade-rabade rohelust. Põhja-Kõrvemaa on samuti rikas eri pikkusega matkaradade poolest – kergema koormuse saamiseks sobib näiteks Paukjärve matkarada, mis lookleb läbi männimetsade ja üle kunagiste liustike, vahepeal möödudes järvesilmadest. Vaatetornist avaneb vaade nii Paukjärvele kui laiale rabamassiivile selle lähistel, laagriplatsidel saab jalgu nii puhata kui piknikut pidada. Järvamaal Norra-Oostriku allikate juures leidub matkaradasid, mis juhatavad peamiselt allikasilmade juurde. Neist üks huvitavamaid on Sopa allika õpperada, mille sihtpunktiks on Eesti sügavaim allikas. Nimest „sopa“ ei maksa end eksitada lasta – tegelikult on allikavesi suisa sedavõrd selge, et meetrite sügavusel olevad palgid tunduvad jäävat käeulatusse.

Norra-Oostriku allikad

Krapi telkimisala

Isetehtud rajad

| www.puhkuseestis.ee

Põnevaid ja edukaid matkasid!

Porkuni

Näärikivid

7

Matkale minekuks ei pea tingimata valima mõnd ettemääratud ja mahamärgitud rada. Olgu tegu jalgsi, autoga, rattal või muul viisil matkamisega – tavaliselt on kõige põnevamad just need rajad, mis tekivad spontaanselt või muutuvad matka käigus. Endale sobiva matkamarsruudi valikuks piisab, kui valida välja huvipakkuv teema, piirkond, sihtpunkt. Näiteks matk piki rannikut pakub piisavalt erisuguseid loodusvaateid, vees sulistamise võimalusi ja palju muud. Võib ka mõnes rahvuspargis või looduskaitsealal sihitult ringi uidata, valides tee, mis tundub parasjagu kõige atraktiivsem. Sõiduvahendiga saab liigelda aga näiteks mõne sobiva temaatika järgi – olgu selleks siis mõisad, kirikud, mälestussambad või midagi muud. Alati toob huvitavaid seiklusi ja uute paikadega tutvumist kaasa ka meetod, kui valida pimesi kaardil mingi punkt ning suunduda sinna näiteks kõige otsemaid, kõige metsikumaid või muidu omapäraseid radasid mööda. Eesti pakub igat tüüpi matkade korraldamiseks lõputult võimalusi – kui lasta fantaasial korralikult lennata ning tegeleda veidi ka korraldusliku küljega, siis leiab igaüks endale sobiva raja.


Koer, kes on Eestimaad näinud isegi paljudest eestlastest rohkem Sel korral teeme juttu matkamehe reisikaaslasest ja sõbrast, valgest samojeedi koerast nimega Tähekiir. Koera omanik Marko Kaldur on harrastusmatkaja, reisikirjanik ja Puhkus Eestis reisiajakirja kaasautor.

8

| www.puhkuseestis.ee

Kumb sündis enne, kas Sinu kirg matkamise vastu või Tähekiir? Tähekiir on tunduvalt noorem kui minu rännu- ja matkakirg – juba väikese lapsena käisin koos vanematega mööda toonast Nõukogude Liitu, pärast piiride avanemist ka teistes riikides (esimene vaba maailma riik, kus käisin, oli Soome,). Edaspidi see rännukirg üha süvenes, 16 aastat tagasi muutus elustiiliks ning 10 aasta eest lisandus seltskonda ka Tähekiir. Kas loomaga on kerge matkata, kas on ohtusid? Millised on Sinu soovitused neile, kes sooviks oma koera matkale kaasa võtta? Talvel tundub see üsna ekstreemne. Loomaga matkamine on tegelikult üsna lihtne – juhul, kui koera on korralikult kasvatatud ja treenitud. Koer peab püsima inimeste läheduses, ei tohi ära joosta, loomi-linde taga ajada, koduloomi häirida. Kõige suurem oht on tigedad külakoerad ning praht – näiteks maas vedelevad klaasikillud ja muu taoline. Kuna Tähekiir on kelgukoer ning armastab külmasid ilmasid, siis tema jaoks on talvel matkamine täielik nauding. Teiste koerte puhul tuleb aga jälgida, et koer ei külmetaks (või suvel kuumarabandust ei saaks).

Kas võib öelda, et Tähekiir on üks Eesti kõige enam matkakilomeetreid läbi käinud koer? Tähekiir pole mitte ainult Eestis kõige rohkem ringi rännanud koer, vaid on Eestis ringi reisinud rohkem kui 99,99% eestimaalastest – matemaatiliselt kindlaks tehtud protsent. Seega jah – nii koertest kui enamikust inimestest on ta Eestit rohkem näinud. Tähekiirest on ilmunud isegi raamat, kas võiksid meie lugejatele rääkida mõne põneva seiga? Raamat Tähekiire seiklustest ilmus juba mõnda aega tagasi ning seal on välja toodud põnevamad hetked tema rännakutest, mis on aset leidnud metsades, rabades, koobastes, merel ja maismaal. Aja jooksul on juhtunud mõndagi huvitavat ning need momendid said ka raamatusse kirja – näiteks viibimised tormisel merel, kohtumised metsloomadega, äpardused takjapõõsasse ronides jne. Kas samojeed tõu ja matkakoera vahele saab panna võrdusmärgi? Kellele seda tõugu koer sobib? Samojeedi koer sobib eelkõige palju liikuvatele inimestele –


kes käivad siis kas matkamas või näiteks tervisejooksu tegemas ning ennast palju liigutavad. Kuna samojeedidele meeldib väga ka inimeste seltskond, siis on nad meelsasti ka toas seltskonna liikmed, ent kõige paremini sobib neile ikkagi õues ringi liikumine. Oled ise pärit Ida-Virumaalt. Milliseid kohti soovitad külastada selles piirkonnas? Teenimatult on Ida-Virumaal unarusse jäänud paigad, mis pakuvad närvikõdi ning ekstreemseid elamusi. Kohalikud turismikorraldajad suunavad külastajaid mõisaid-kirikuid-muuseume-matkaradu vaatama, kuid vähem pööratakse tähelepanu Ida-Viru „erilistele“ paikadele. Sestap soovitaks suurvete aegu külastada näiteks „nõiakaevusid“ ja „nõiaahjusid“; matkata Aidu karjääri tehismaastikel; külastada Sirgala ja Viivikonna kummituslinnasid; vaadata värvilisi järvesid. Aga külastada võiks ka äsja valminud Narva promenaadi ning esimest korda tulijatel loomulikult ka muid aja- ja kultuuriloolilisi objekte. Viiteid neile kohtadele leiab nii Puhkus Eestis väljaandest kui ka minu raamatust „Avasta Ida-Virumaa“.

9

| www.puhkuseestis.ee

Teed tööd ka giidina. Kas Sinu ja Tähekiirega on võimalik osaleda erilistel matkadel? Koos Tähekiirega, aga ka ilma temata korraldan tõesti nii giidireise kui matkasid – peamiselt küll eesti keeles, ent sobiva tõlgi olemasolul ka võõrkeeltes. Neid reise on võimalik tellida nii Ida-Virumaal kui ka teistes Eesti piirkondades – vastavalt huviliste soovidele. Ühendust saab kõige kergemini e-posti kaudu: marko@avastaeesti.ee


Argo Aadli perega

Kuidas puhkavad meie tuntud inimesed ja millised Eestimaa paigad on neile südamelähedased? Näitleja

Argo Aad li: „Hea puhkuse juurde kuulub ka jalgratas“

Argo jaoks on ideaalne puhkus selline, kus saab olla suhteliselt paigal ja läheduses võiks olla meri.

10 | www.puhkuseestis.ee

„Õnneks on Eestis selleks palju võimalusi. Loomulikult käib puhkuse juurde ka jalgratas,“ sõnab näitleja. Kõige südamelähedasem paik on Argo jaoks tema sünnikoht põhjarannikul (Kunda). „Need kivised rannad ja päikeseloojangud merre võtavad alati hingetuks,“ sõnab ta. Kuid talle meeldib aega veeta ka suvepealinnas. „Juba aastaid olen suviti Pärnus ja teisiti ei kujutakski suve ette,“ räägib Argo. „Kahjuks olen vähem sattunud Lõuna-Eestisse. Ka paljud väikesaared on nägemata. Küll aga olen korduvalt sattunud Kihnu saarele ja sealt olen saanud

Suvi on puhkuste aeg! Just suvel on mõistlik võtta aeg maha, nautida mõnusat päiksesepaistet ja planeerida mõni seiklusrohke matkateekond Eestimaal. Meil kõigil on puhkamiseks välja kujunenud omad lemmiktegevused ja -paigad. Paraku on tänapäeva elutempo nii kiire, et sageli aega liiga vähe ja seetõttu unistame ideaalsest puhkusest, mis oleks kohustustest täiesti vaba ning sisaldaks tegevusi, mida armastame kõige enam. Rääkisime puhkusest ja kodumaast üheksa tuntud Eesti inimesega ning uurisime neilt, milline on nende jaoks ideaalne puhkus, missugused Eestimaa paigad on kõige rohkem südamesse pugenud ning kas on mõni koht jäänud ka külastamata. väga palju inspiratsiooni ja üllatusi,“ kirjeldab Argo. Ta soovitab Kihnu sõita vähemalt paariks päevaks ja kindlasti kohapeal kasutada jalgratast. Suurepärane puhkus on garanteeritud!


Kirjanik

Kerttu Rakke:

„Sõbrad ei julgenud minuga Ida-Virumaale seiklema tulla, läksin siis üksi!“ Kerttu peab end väga mugavaks inimeseks ja püüab sellepärast teha kõik, et kogu aeg oleks mõnus nagu puhkusel. „Õnneks mulle meeldib mu töö. Mõnikord, m Tai kui olen pikalt kirjutanud, ei tule uni ka hommikutundidest hoolimata, sest rõõm ära s i l a foto: T tehtud tööst on nii suur,“ ütleb ta. Spetsiaalselt puhkusele minnes tuleb tema arvates kõigepealt endas igasugune vingumine alla suruda. Seejärel on tarvis hoida lõbusate inimeste ligi ning olla avatud kõigele uuele, sealjuures säilitades oma talupojamõistust. „Nii saab puhkusest ikka kasu, olgu see siis Võrumaa metsade vahel, liivarannal palmi all või mõne suurlinna peenes restoranis,“ kinnitab Kerttu.

Tallinna vanalinn on otsekui kärarikas sümbioos

Kerttule meeldib Tallinna vanalinn. See on nagu omaette maailm. „Kaunilt restaureeritud vanad majad, kohvikud, restoranid, muuseumid, turistid, käsitööturud, festivalid, kontserdid – ma naudin seda kärarikast sümbioosi. Jalutan siin oma tütrega tihti, tema lemmikkohtadeks on Tornide väljak oma mängu- ja spordiplatsi ning suvise lillefestivaliga. Talvel käime tihti Tallinna jõuluturul Raekoja platsil. Ja eriti lahe on, et suvalisel hetkel võib sinust mööda sõita rong!“ rõõmustab ta. Koduselt tunneb Kerttu end ka Võrumaal, sest ta on sealt pärit. „Kõik aastaajad lõhnavad seal teistmoodi kui mujal. Samuti ei saa alahinnata võrukeelset huumorit. Aga elada meeldib mulle ikka Tallinnas, kus meri on lähedal,“ nendib kirjanik. Kerttu on mõelnud, et võiks järjekordselt Tallinnast Võrumaale sõites käia läbi kõik vaatamisväärsused, mis tee äärde jäävad. Tore oleks ju teada, millest pidevalt mööda sõidad. „2002. aasta suvel tahtsin minna Ida-Virumaale, sest polnud seal kunagi käinud. Mu sõbrad ütlesid, et seal pole turvaline, keegi ei tahtnud minuga kaasa tulla. Läksin siis üksi. Ronisin tuhamäe otsa, vaatasin pankrannikult merele ja imetlesin Narva-Jõesuu imepeenikest rannaliiva,“ kirjeldab ta. „Hinnad olid seal siis kolkalikult odavad, keegi ei kippunud minu või mu asjade kallale, valdavalt venekeelses keskkonnas sain oma mõtted lõpuni mõelda – kokkuvõttes oli see üks kosutav kolmepäevane puhkus,“ lisab Kerttu. Hiljem on ta Ida-Virumaal mitu korda käinud, aga vaid tööasjus ja talvisel ajal, nii et üks suvine laisklemine sealkandis tuleks tema meelest lähimal ajal ette võtta.

Sõudja

Jüri Jaanson

Jüri Jaansoni meelest on ideaalne aktiivne puhkus kusagil rahulikus looduslikus keskkonnas koos võimalusega teha sporti (eelistatult sõudmist või talvel suusatamist). Näiteks Lõuna-Eestis. Kõige armsamad paigad on aga tema jaoks Lõuna-Eesti, Viljandi ja Pärnumaa. „Viljandiga seob mind üleskasvamine ja kooliaastad, Pärnuga aga sõudmine,“ sõnab Jüri. Kus aga ei ole Jüri veel käinud? „Üldiselt olen Eestimaaga tuttav, samas on siin minu jaoks üksjagu veel avastamata rannikujoont ja matkaradu, mida mööda saab veesõidukil, jalgsi või rattal kulgeda.“

11 | www.puhkuseestis.ee

puhkab aktiivselt


Haridus- ja teadusminister

Mailis Reps:

„Olen Eestimaa ristirästi läbi sõitnud, kuid minu vaim puhkab kõige paremini maakodus toimetades“ Mailise puhkuse ideaaliks ei ole kaugete ja eksootiliste paikade külastamine. Tema meelest puhkab vaim ja keha kõige paremini, kui ta saab kiirustamata toimetada pere keskel oma Raplamaal asuvas maakodus. „Minu kõige paremad puhkused mööduvad maal muru niites, taluõuel toimetades, mustikaid ja vaarikaid korjates. Sellist puhkuse ideaali toetab ka laste siiras emotsioon, kui nad saavad segamatult võilillede ja puutoigastega mängida, pärast suvevihma veelompides hüpata, värskeid marju süüa,“ kirjeldab Mailis. Üheks erilisemaks ja südamelähedasemaks kohaks on Mailise jaoks Olustvere mõis, millega seob teda pulmapäev. „Seetõttu on Olustvere mõisa ja parki sattudes alati väga eriline tunne. Suviti üritame perega võimalikult palju mööda Eestimaad ringi sõita. Viimase suve eredamaks mälestuseks on kindlasti Karula rahvuspargi külastus. Laste erilisteks lemmikuteks on saared, kuna mandrilt saartele sõites on võimalik osa saada ka vahvast praamisõidust,“ ütleb riigikogu liige. Kas on ka paiku, kuhu Mailis veel jõudnud ei ole? „Presidendikampaania käigus sõitsin väga palju ringi, mistõttu võin vast liialdamata väita, et olen Eestimaa risti-rästi läbi sõitnud,“ kinnitab ta. Küll aga on see tutvus väga paljude Eestimaa paikadega olnud tema sõnul üsna pealiskaudne, mistõttu pakuvad need talle ka tulevikuks palju avastamisrõõmu.

Tiina Tauraite

Näitleja naudib puhkust koos perega ringi rännates

12 | www.puhkuseestis.ee

Tiina arvates on parim puhkus kindlasti puhkus perega – näiteks sõites koos lastega autos, mis on täis pressitud magamiskotte, makarone ja katelokke. Nende perele meeldib avastada uusi kohti ja inimesi. „Oleme sellist reisiviisi mitmel aastal praktiseerinud ja ma tean, et see on võimalik vaid seni, kuni lapsed on veel väiksed ja ei ihka oma sõprade seltsi,“ arvab Tiina. Kõige südamelähedasem on näitlejannale kodukant Vääna-Jõesuu, kus ta on viibinud viimased 14 aastat. „Avastan selle ümbrust siiamaani, leian uusi marjakohti, seenepaiku. Avastasin raba, mille olemasolust polnud mul aimugi. On merd ja metsa!“ rõõmustab ta.

Saared justkui kutsuvad!

„Mind kisub alati tagasi Eestimaa saartele ja laidudele, kus oleme traditsiooniliselt oma sõprade ja pereliikmetega jaanipäeva paiku käinud. Igal aastal on valitud mõni saareke, millel seni käidud pole. Nii juba viimased 21 aastat. See on alati põnev väljasõit olnud, sest enamjaolt me ei tea, mis meid ees ootab,“ kirjeldab Tiina. Õnneks on Eestimaal saari piisavalt.


Ülle puhkab kevadel aias, peenramaal, suvel hea raamatuga mere ääres, sügisel seenemetsas ja talvel suusamäel. „Kuigi juba üle kümne aasta olen suurema osa oma puhkeajast mänginud erinevates suveprojektides. Viimased kuus suve olen veetnud Ida-Virumaal ja nii olen pidanud töö ning puhkuse omavahel sobitama,“ räägib näitlejanna. Sel suvel veedab ta osa juunikuust Ontikal, kus osaleb suvelavastuses „Provintsitraagikud“. „Ma olen Ida-Viru patrioot, seal on lummav rannajoon ja võimas pankrannik ainulaadse taimestikuga terves Euroopas,“ sõnab Ülle, kuid lisab, et juulis viibib ta Sakus, kus mängib Saku mõisas suvelavastuses „Kui seda metsa ees ei oleks“ ja augustis kolib tagasi Ida-Virumaale, Eesti kaevandusmuuseumisse, et osaleda lavastuses „Kaevurite päev“. Kõige kallimaks peab Ülle mõistagi oma kodukanti. „Ma elan Kadrina vallas, Loobu külas keset metsi, kilomeetrike Viitna järvedest ja merigi pole kaugel,“ kirjeldab ta. Kas Eestimaal on kohti, kuhu Ülle veel jõudnud pole? „Rakvere teater on väljasõidu teater ja reisib palju ringi. Aeg-ajalt on tunne, et pole kohta terves Eestis, mis nägemata ...“ mõtiskleb ta. Ometi tunneb ta, et on vähe käinud Eesti väikesaartel ja Kihnu on koht, kuhu tema jalg veel astunud pole. Tuleb leida aeg ja minna! „Kuna mu abikaasa on saarlane, siis armastus Saaremaa vastu on vältimatu ...“ ütleb näitlejanna lõpetuseks.

Laulja

Rakvere teatri näitleja

Ülle Lichtfeldt veedab suvel aega IdaVirumaal

Liis Lemsalu

Liisi meelest sisaldab ideaalne puhkus endas nii puhkamist kui ka erinevaid aktiivseid tegevusi. „Hea on, kui saab tutvuda nii kultuuri kui ka loodusega,“ arvab ta. Uurisime Liisilt samuti, milline paik Eestimaal on talle kõige südamelähedasem. „Minu jaoks peitub Eestis väga palju erilisi kohti. Üht kindlat kohta pole välja kujunenud, sest Eestimaa loodus suudab mind alati üllatada oma ilu ja eripäraga,“ sõnas Liis. Ruhnu saarele pole ta aga veel jõudnud. „Sinna tahaks tõesti millalgi minna!“

fot o: J ake Far ra

13 | www.puhkuseestis.ee

ihkab külastada Ruhnu saart


Saatejuht

Kirsti ValdsteinTimmer: „Puhkuseks piisab paarist kohustustevabast päevast“

Kirsti sõnul on ideaalne puhkus kvaliteetaeg oma lastega ja lähedastega. Olgu see siis pikem reis või väljasõit mõnda Eestimaa kaunisse paika. Kõik oleneb alati inimestest, kes on su ümber, hea seltskonnaga on tema arvates igal pool tore puhata. „Meil on juba kolm aastat olnud traditsioon, et suvel ronime koos laste ja minu emaga autosse ja sõidame ühel päeval Viljandimaale piknikku pidama, teisel päeval Uhtjärve ürgoru nõiariiki. Need paigad tuleb igal suvel üle vaadata. Ka pool päeva autoroolis on sellisel puhul ideaalne puhkus,“ kinnitab Kirsti. Möödunud kevadel sõitis ta koos oma 22-aastase tütrega paariks päevaks Milanosse, kus nad olid oma aja peremehed ja tegid, mis pähe tuli. Jällegi, ääretult tore puhkamise viis. „Detsembris olin sõpradega paar päeva Moskvas ja jaanuaris emaga Londonis. Mulle täiesti piisab mõnest kohustustevabast päevast – juba olen puhanud. Ega ma pikalt logeleda oskagi, igav hakkab,“ ütleb ta. Laste tervise huvides tuleb tema arvates igal aastal ikka ka teises kliimas käia, et ei peaks hommikul taevast vaatama, kas saab ujuma või ei. „Eestimaa on mul küll risti-rästi selge, avastamata on veel mõni väikesaar, Ruhnu näiteks. Peaks suvel kindlasti lastega seal ära käima!“

Laulja

Jaagup Kreem:

14 | www.puhkuseestis.ee

„Puhkusepäevad suvekodus mööduvad aktiivselt – haamer või kirves käes“ Jaagup on samuti aktiivse puhkuse fänn ja rannas või basseini ääres vedelemine ning päikese käes enda pruunistamine tundub talle kuidagi maha visatud ajana. „Eestis ma küll väga puhata ei oska. Meil on pere suvekodu Saaremaal ja eks seal saab ka aeg-ajalt kalal käidud, aga põhimõtteliselt mööduvad minu puhkusepäevad seal haamer või saag käes,“ kinnitab ta ja lisab, et suvemaja juures on alati midagi teha ja ega ta muudmoodi oskagi olla. „Kui suvel on mõned vabad päevad, siis hea ilma korral sõidan mootorrattaga mööda Eestit ringi. Põhjarannik, Lõuna Eesti, Peipsi kallas – Eestis on palju, mida vaadata ja kogeda. On olemas kohti, kuhu kunagi ei satu. Enne tuleb veidi eeltööd teha!“ Jaagup ütleb, et mingit lemmikkohta tal Eestis polegi. „Armastan oma kodumaad kogu tema ilus. Ka aastaaegadel pole vahet – nagu nad ütlevad, pole halba ilma, on valesti valitud riietus. Saaremaal on mu juured, seega vast siis Saaremaa on see koht, kus ennast kõige paremini tunnen,“ mõtiskleb ta. Kuhu aga Jaagupil meeldiks taas minna? „Ohh, neid kohti on väga palju. Rummu karjääris sukeldumisest kuni kalapüügini Peipsil. Lõuna-Eesti käänulistest teedest, kus tsikliga sõita kuni Tallinna lahel purjetamiseni,“ kirjeldab ta. Eestis on tema sõnul palju võimalusi puhata. „Ja mis peamine, meil on veel mõneks ajaks siin ürgset loodust. Seda enam palju mujalt Euroopast ei leia ...“


UUS

!

PÄEVITUSEMULSIOON SATIN PROTECTION SPF 15, 30 220 ML

Troopilise lõhnaga väga veekindel päevitusemulsioon kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte kahjuliku mõju eest. C- ja E-vitamiini sisaldav kergesti imenduv emulsioon kaitseb, hooldab ja pehmendab nahka ning annab kergelt sädeleva jume. Dermatoloogiliselt testitud. Rahvusvaheline nahavähi organisatsioon soovitab toodet kui laiaspektrilist ohutut ja efektiivset kaitsevahendit päikesepõletuse eest.

PÄEVITUSÕLI ARGAANIA SPF 6, 15 177 ML

Argaaniaõli sisaldav väga veekindel kergesti imenduv päevitusõli kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte kahjuliku mõju eest. Rahvusvaheline nahavähi organisatsioon soovitab toodet kui ohutut ja efektiivset kaitsevahendit päikesepõletuse eest (alates SPF 15).

PÄEVITUSÕLI KOOKOS & MANGO SPF 30 180 ML

B

eauty of Sun Protection™

Maaletooja: Tibrette Trading OÜ, www.tibret.ee, +372 639 7044

15 | www.puhkuseestis.ee

Kookosõli ja mangoekstrakti sisaldav väga veekindel kergesti imenduv päevitusõli kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte kahjuliku mõju eest. Rahvusvaheline nahavähi organisatsioon soovitab toodet kui ohutut ja efektiivset kaitsevahendit päikesepõletuse eest.


Küülikufarm „Angorarabbitstours"

Läheme lastega karvaseid ja sulelisi külastama! Kellele meeldivad kõige rohkem loomad? Eks ikka lastele. Sellepärast tasub Eestimaal ringi reisides külastada mõnda loomaparki või talumajapidamist ja koguda häid emotsioone. Kui mõelda Eesti loomaparkide peale, siis esimesena meenub kindlasti Tallinna loomaaed, sest see on kõige suurem ja seal on paljud pered juba vähemalt korra käinud. Paraku võivad väiksemad loomapargid ja talud jääda tähelepanuta, kuigi neid polegi sugugi vähe! Pigem vastupidi – iga loomasõber peaks alljärgnevast nimekirjast leidma enda jaoks meeldivaima paiga. Või miks mitte külastada neid kõiki?

Tallinna loomaaed

16 | www.puhkuseestis.ee

Loomaaeda tasub minna ka siis, kui oled seal juba varem käinud. Tallinna loomaaed asub looduskaunis ja liigirikkas Veskimetsa parkmetsas. Seal elab üle 10 000 isendi 500 liigist alamliigist Austraaliast Alaskani. Peale selle võib näha  maailma parimat kaljukitsede ja mägilammaste väljapanekut, märkimisväärset hulka kotkaid ja raisakotkaid ning rohkesti kaku- ja kureliike. “Loomaaias saavad mudilased esimese kogemuse muudest elukatest, õppurid ja muidu erksad inimesed uusi teadmisi, väsimusest roidunud aga tõelise puhkuse,” on öelnud endine loomaaia direktor Mati Kaal. Paldiski maantee 145, Haabersti linnaosa, Tallinn www.tallinnzoo.ee

Küülikufarm „Angorarabbitstours“

Tegemist on angooraküülikutega tegeleva pereettevõttega, kus kasvatatakse angooraküülikuid alates 2009. aastast. Praegu on farmis ca 70 puhtatõulist Inglise angoorat. Pererahva põhite-

gevuseks on tõuküülikute ja angooravillast lõnga müük. Alates 2014. aasta kevadest on farm avatud ka turistidele. Külastuse jooksul saab tutvuda angooraküülikute pidamisega. Huvilised näevad, kuidas käib angooraküüliku pügamine ja mismoodi valmib pügatud villast vokil lõng. Hiiekivi, Hirvli küla, Kuusalu vald, Harju maakond www.angorarabbitstours.ee

Polli loomaaed

Polli loomaaed kutsub loomi uudistama alates 2007. aasta kevadest. Loomaaed asub Tuhala nõiakaevu naabruses Polli talu maadel. Seal saab loomi toita ja katsuda, laste sünnipäevi pidada, poniga sõita ja sõpradega grillida. Kes seal elavad? Pollis leidub nii loomi kui linde alustades metsseast ja rebasest ning lõpetades marmosett ahvidega ning hobustega. Viimaseid on Polli loomaaias lausa mitukümmend. Polli, Kata küla, Kose vald, Harju maakond www.polliloomaaed.ee


Kallaste talu

Tegevust Kallaste talus peredele jagub – võimalik on külastada toredat loomaparki – kitsi, küülikuid, hanesid ja teisi koduloomi. Loomapark on avatud aasta ringi, kuid suvine külastus on kindlasti mõnusam. Kallaste talu, Kasepere küla, Padise vald, Harju maakond www.kallastetalu.ee

Kuristu talu miniloomaaed

Kuristu talus pakutakse huvilistele lõbusat ja meeldejäävat ajaveetmisvõimalust miniloomadega (ponid, minisead, kääbuskitsed, küülikud, paabulinnud, kääbuslambad jne). Nende juures saab korraldada lasteüritusi – tutvuda loomadega ning lõbutseda mänguväljakul, pidada piknikut pere või sõprade seltsis. Loomade igapäevaelu on ka mängutoast võimalik jälgida läbi avarate akende. Kuristu talu Ääsmäe küla Saue vald Harju maakond www.kuristu.ee

Paasiku koertemõis

Paasiku koertemõis on Tallinnast 35 km kaugusel asuv puhkekeskus. Mõisas elab mitukümmend Siberi Huskyt ja pererahvas on koeri kasvatanud ligi kümmekond aastat. Mõisas leiab tegevust aasta ringi ja tulevikus plaanitakse pakkuda ka majutusteenust. Paasiku mõisapere kinnitab, et külastajatele pakutakse igati vahvaid elamusi. Paasiku küla, Anija vald, Harju maakond www.paasiku.weebly.com

Hobuvärava talu miniloomaaed

mist on unikaalse vabaaja- ja õppekeskusega linnuhuvilistele. Lastele ja kooliõpilastele korraldatakse õppeseminare ning tähistada saab ka laste sünnipäevi. Konuvere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond www.papagoi.ee

Toosikannu loomapark

Toosikannus saab vaadelda loomi nende loomulikus elukeskkonnas. Tõenäosus kohtuda hirvede, põtrade või metskitsedega on just seal tunduvalt suurem kui niisama metsades uidates. Toosikannu loomapargi pindala on kokku 928 hektarit. Seal elavad Eestis hästi tuntud ja laialt levinud suurulukid nagu punahirved, põdrad ja metskitsed. Esindatud on enamik väikeulukitest, kellest tihemini näeme kährikuid, rebaseid ja jäneseid. Alates 2014. aasta sügisest elavad pargis Lätist toodud 152 punahirve. Praeguseks on punahirvede arvukus jõudsalt kasvamas. Toosikannu, Jõeküla küla, Käru vald, Rapla maakond www.toosikannu.ee

Alpakakasvatustalu Wile Alpaca Farm

Wile farmi eesmärgiks on kvaliteetsete tõu- ja villaloomade kasvatus ja aretamine, lõnga ja käsitöö tootmine ning vanade oskuste, nagu kraasimine ja ketramine, õpetamine. Farmi on võimalik külastada kokkuleppel. Külastuse käigus räägitakse alpakadest lähemalt, tehakse neile pai ja vahel viivad alpakad külalised ka väikesele jalutuskäigule. Töötoas saab vaadata, mida ja kuidas alpakavillast teha annab. Pärtsaare, Poaka küla, Türi vald, Järva maakond www.wilealpacafarm.com

Hobuvärava talu asub Malla külas, ajaloolise Malla mõisa karjakastellis. Pererahvas üritab jätkata Toolse jaanalinnufarmi tegevust ja tutvustab erinevaid mini-tõugu taluloomi, kodulinde, eksootilisi lemmikloomi ning -linde. Malla küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa miniloomad.kohalik.info

Konju mõisa kitsefarm

Kivise, Konju küla, Toila vald, Ida-Virumaa www.piim24.eu

Papagoikeskus

Papagoikeskus ühendab inimesi, kellele meeldivad papagoid. Keskuse raames planeeritakse avada Eesti ainuke papagoide hotell. Külalisi ootavad eksootilised ja taltsad papagoid. Tege-

Papagoikeskus

17 | www.puhkuseestis.ee

Konju mõisa talus elavad kitsed, lehmad, alpakad, hobused, lambad, haned, kitsetalled, vasikad ja küülikud. Kas soovid tunda end osana kitsekarjast, joosta võidu kitsetalledega? Kõigele lisaks saab Konju mõisas teada, kuidas töötab kaasaegne piimafarm ja Baltimaade suurim kitsefarm. Toimuvad ekskursioonid kitsefarmis, maitsta saab kitsepiima ja erinevaid juustusid.


Sassi talu jaanalinnufarm

Jaanalinnufarmi Imaveres hakati rajama 2002. aasta suve lõpul. Sassi talu jaanalinnufarmis võib näha lisaks jaanalindudele emusid, paabulinde ning mitmeid põneva välimusega kanatõugude esindajaid. 2005. aastast on Sassi talus ka Lõuna-Ameerika jaanalinnud ehk nandud. Troopikamajas saab kohtuda papagoide ja teiste troopikalindudega. Farmis valmistatakse ka roogi jaanalinnu saadustest. Imavere küla, Imavere vald, Järva maakond www.jaanalinnufarm.ee

Sassi talu jaanalinnufarm. Foto Indrek Karu

Ranna Rantšo

Ranna Rantšo koduloomade pargis elab 14 liiki erinevaid loomi ja linde, keda kõiki kokku on 300 isendi ringis. Nende hulgas on ohustatud tõugu hobuseid, Eesti maatõugu lehmad, kalkunid, kanad, haned, pardid, küülikud ja lisaks paljudele teistele ka kodu- ja metssead. Jüri talu, Hanila vald, Läänemaa www.rannarantso.ee

Muhu jaanalinnufarm

Laasu talu peremees ja -naine alustasid jaanalindude kasvatamist 1999. aastal. Jaanalindudele lisaks  kasvatavad nad ka  emusid, kellel on samuti hea punane liha ja väärtuslik rasv, mida kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel ja ka söögi tegemisel. Farmis elavad kängurud, alpakad ja ponid, kes täidavad lemmiklooma rolli. Farmis on külalisel ainulaadne võimalus näha Eesti keskkonnas sebrasid ja punakänguruid. Laasu talu, Laasu, Nautse küla, Muhu vald, Saare maakond www.jaanalind.ee

Alpakafarm

18 | www.puhkuseestis.ee

Eesti suurimas alpakafarmis on külalisel võimalik lähemalt tuttavaks saada Lõuna-Ameerika kameliidide alpakadega. Lisaks saab seal veel sõbruneda kameruni kääbuskitsedega ja näha minilambaid ning angooraküülikuid. Kännu, Niidu küla, Are vald, Pärnu maakond www.alpakafarm.ee

Nurmenuku puhkekeskus

Puhkekeskuse teenindus on korraldatud nii, et pere saab oma piknikukorvi kaasa võtta, kohale minna ja lihtsalt puhata. Tutvuge loomadega, lustige atraktsioonidel, olemas on ka grilli-

miskohad. Kohvikus on võimalik kinnitada keha ja kustutada janu. Loomad, atraktsioonid asuvad kõik üheskoos, pea  2,5 hektarilisel maa-alal. Nurmenuku puhkekeskuses on ruumi kõigile ning pealekauba ilus loodus ja vaikus. Piletihinnad sisaldavad kõiki atraktsioone, ka loomadega tutvumist. Kiisa küla, Sauga vald, Pärnu maakond www.nurmenukupk.ee

Mikkeni lambatalu

Mikkeni lambatalu kasvatab ja aretab Kihnu maalambaid (põlvnevad geeniuuringutega tõendatud isenditest)  Pärnumaal Varbla vallas. Pererahva jaoks on oluline säilitada Kihnu maalammast kui tõugu ja nende põliste Eesti maalammaste aborigeenseid omadusi: kahekihiline arhailine vill, sarved, tilbad, head emaomadused jms. Pakutakse lambavilla, lõnga, käsitööd, lambanahku, elusloomi ja emotsioone. Nõmme talu, Nõmme küla, Varbla vald, Pärnumaa www.lambatalu.eu

Eksootiline minizoo Pärnus

Pärnu kesklinnas asuvas kogu pere jaoks põnevas minizoos saab tutvuda paljude võõramaiste terraariumiloomadega. Loomaaia kogus on madusid alates sõrmepikkustest maobeebidest  kuni suurte võrkpüütonite ja tiigerpüütoniteni.  Kollektsioonis on mitukümmend liiki mürkmadusid – rästikud, kobrad, lõgismaod jne. Paljud eksponeeritavad  maod on Euroopa loomaaedades ainulaadsed. Näha saab ka mõnda gekoliiki, näiteks tokee’d või praeguseks isegi Eestis koduloomana levinud roheleeguane. Julgematele antakse  loomi ka lähemalt vaadata ja katsuda! Akadeemia tn 7, Pärnu linn Lisainfot leiab Facebookist


Murese lambakasvatustalu Lisaks lammaste eest hoolitsemisele ja käsitööle meeldib Murese pererahvale väga ka külalisi vastu võtta. Seal leidub uudistamist aasta ringi nii vanadele kui noortele, suurtele kui väikestele gruppidele. Soovi korral saab ka ise käed külge panna ja tegeleda tallede lutist toitmisega, lammaste söötmisega, karjatamisega jne. Samuti pole midagi eriskummalist ka ekskursioonis, mis toimub traktorikärus otse lammaste keskel. Murese talu, Raassilla küla, Tarvastu vald, Viljandi maakond www.murese.ee

Elistvere loomapark Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. See Eestis senini omalaadne loomapark on loodud 1997. aastal. Algselt emata jäänud ja viga saanud loomade koduks loodud park on nüüdseks saanud koduks nende loomade järglastele ning ka teistest loomaparkidest ja -aedadest vahetamise kaudu saadud asukatele.

Pargi eesmärgiks on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalusi metsloomade vaatlemiseks nendele omases keskkonnas. Näha saab Euroopa piisonit, põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, halljänest ja faasanit. Siseruumides võib tutvuda merisigade, deegude, hamstrite, liivahiirte, laborirottide, tšintšiljade ja laborihiirtega. Elistvere küla, Tabivere vald, Jõgeva maakond www.loodusegakoos.ee

Alaveski loomapark Ka Alaveskis on võimalik vaadelda loomi võimalikult looduslähedases keskkonnas. Loomapargi fauna on mitmekesine,  kokku elab Alaveski talus 90 erinevat looma, lisaks 28 faasanit. Talus võid kohata suuri karusid, väikseid karupoegi, ilveseid, oravaid ja rebaseid, hirvi ja kõige vanemaid asukaid – metssigu. Alaveski talu, Saru küla, Mõniste vald, Võru maakond Infot leiab Facebookist.

19 | www.puhkuseestis.ee

NB! Enne külastamist tasub kindlasti uurida lisainfot loomaparkide kodulehekülgedelt, sest paljud neist ootavad külalisi vaid etteteatamisel.


SUP ehk aerusurf kogub üha suuremat populaarsust

20 | www.puhkuseestis.ee

Kas tahaksid teha midagi uut ja värskendavat? Võib olla natuke ekstreemsemat kui jalgrattasõit või metsajooks? Kui nii, siis võiksid proovida aerusurfi! Sellest aina rohkem tuntust koguvast alast rääkisid meile lähemalt ettevõtte Time to Surf asutajad: Toomas Kõuts, Anna Kõuts ja Andrei Petrov. Tallinna lahel Pirita rannavetest võib igal aastaajal leida hulganisti aeru ja laudadega lainepüüdjaid – millise spordialaga on tegu? Tegemist SUP- ehk aerulauduritega, kes harrastavad aerusurfi. Lihtsalt öeldes seisab inimene püsti surfilaual ja kasutab edasi liikumiseks või lainetes liuglemiseks aeru. See spordiala tuli meile Hawaii saartelt, esimesed mainimised sarnase tegevuse kohta on pärit 1778. aastast. Päris spordialaks muutus see umbes 2000. aastate alguses. Tänapäeval on aerusurf levinud üle terve maailma, sellel on mitu eri suunda ja kasutatakse ka mitmesuguseid SUP laudu, levinumad on race, wave ja allround. Race – siin kasutatakse pikki ja kitsaid SUP laudu, eesmärgiks saavutada võimalikult suur kiirus või läbida pikk vahemaa; wave – ehk lainesõit, kus kasutatakse lühemaid laudu, et saaks lainega koostöös teha keerulisi manöövreid; allround – universaalsed lauad, millega saab rahulikult liikuda erinevatel vetel ja võtta väiksemaid laineid või teha isegi joogat. Kas sõidate igal aastaajal? Kui rääkida Eestist, siis siin oleme harjunud pigem jaheda ilmaga ja valime ka ilmale sobiva varustuse. Aerulauga sõitmiseks on hea pigem tuulevaikne ilm. Kui neopreenvarustus* on piisavalt kvaliteetne, siis saab sõita ka talvel. Sügisel

võivad kogenumad surfarid nautida ka ehtsat lainesõitu Ristna või Vääna rannikul, kus on lainekõrgused kuni 2 meetrit või ulatuvad isegi 3–4 meetrini. Külma ilmaga kasutame sooja aluspesu, talvekalipsot, neopreensusse, mütse ja kindaid. Suvel piisab lühikesest kalipsost või tavalistest ujumisriietest. *Neopreen on materjal, mis sisaldab pisikesi õhukambrikesi. Need suurendavad märgatavalt soojusisolatsiooni. Kas Eesti veekogud sobivad selle spordialaga tegelemiseks? Me ju kipume seostama surfisporti ikka suurte lainetega? Selle spordiala võlu ongi see, et igaüks võib leida just endale sobiva sõidustiili. Järvedel või rahuliku vooluga jõgedel on väga mõnus korraldada matku – selleks valitakse veidi laiemad SUP lauad, nendel on väga lihtne liikuda ka inimestel, kellel puudub kogemus või treenitud tasakaal. Kes on veidike kogenum, võib ennast proovile panna kiirematel jõgedel või merelainetel. Kuna päris lainete tekkimist on keeruline prognoosida, siis algatuseks soovitame katsetada laeva tekitatud lainetega. Sadamasse iga natukese aja tagant saabuvad reisilaevad tekitavad piisava suurusega laineid ning järellainetus kestab keskmiselt 10–20 minutit – kõik see on võimalik praktiliselt Tallinna kesklinnas.


Kellele aerusurf sobib? Meie oma lapsed sõidavad iseseisvalt alates 10. eluaastast ja kõige vanemad meie klubi kasutajad on üle 60, seega ütleks, et aerusurf sobib pea kõigile vanusegruppidele. Valida saab endale sobiva koormuse ja viisi, kuidas seda harrastada, alates sprindist kuni SUP joogani. Pärast vees veedetud aega tunneb inimene ennast palju paremini ja aeg lendab märkamatult. Paljud meie klubi liikmed käivad suvel spordisaali asemel sõitmas just SUP laudadega. Kas tegelete ka koolitamisega? Jah, meie klubi pakub aerulaua ja lohesurfi koolitust. Sõltuvalt ilmast algab meie aerulaua koolitamise hooaeg juunis ja lõppeb oktoobris. Valime tuulevaikseid päevi ja pakume kuni 9-liikmelisele grupile lainesõidu koolitust (Russalka juures rannas). Lisaks korraldame matkasid ja firmaüritusi erinevates Eestimaa paikades.

Mida selle spordialaga tegeledes silmas pidada? Ehk mõni nõuanne algajatele? Iseseisva katsetamise asemel soovitame käia mõne surfiklubi juures proovimas, kus kogenud treener annab asjalikku nõu, kuidas laual seista ja aeru kasutada, mida võib teha ja mida ei maksa. Lainesõidu puhul on hoopis muu kehaasend ja aerutamise tehnika kui näiteks kiiresti sõitjatel. Sõltumata alast tuleb SUP laual liikudes hoida tasakaalu ja aerutada, kasutades pea kõiki lihasgruppe. Selline stressivaba liikumine looduses ja elus vesi mõjuvad väga hästi nii kogu kehale kui ka vaimule! Kuna tegemist ikkagi veespordialaga, siis on väga oluline ka turvalisus ja vees käitumise oskus. Aerulauaga sõitma ja ujuma ei tohi minna joobes olekus ning kindlasti tuleb kasutada päästevesti! Lisainfo: www.timetosurf.ee

Toomas, Anna, Andrei

21 | www.puhkuseestis.ee

Milline on hea aerusurfivarustus? Kui rääkida laudadest või aerudest, siis see on väga individuaalne ning sõltub nii eesmärgist kui sõidukogemusest. Kindlasti soovitame proovida mitut varianti enne lõpliku otsuse langetamist. Ise alustasime suuremate ja stabiilsemate laudadega, oleme katsetanud ka race tüüpi SUP laudu, nüüd aga eelistame lühemaid ja kergemaid lainelaudasid. Jaheda vee ja kehva ilma korral soovitame kevadel ning suvel kasutada aerulauduritele mõeldud kalipsot, kus liikuvad osad (õlad ja jalad) on õhemast materjalist ja kehaosa veidi paksemast. Sügisel ja talvel sobib veidi paksem liimitud õmblustega talvine variant, sinna juurde kuuluvad kindlasti väga soojad sussid, kindad ja müts. Korraliku varustusega ei tasu vettekukkumist karta. Suvel sobivad ka tavalised ujumisriided. Ise kasutame O’Neill kalipsosid (lisainfo www.kalipso.ee) ja oleme nende kvaliteediga väga rahul.


22 | www.puhkuseestis.ee

Kas taimetoit saab olla maitsev? Kas on võimalik isegi grillida täiesti lihavabalt? Lõuna-Eestist pärit tuntud toidublogija ja pikaajaline vegan Sandra Vungi tutvustas meile lähemalt taimetoitu ja sellega kaasnevat elustiili. Tema sulest on ilmunud mitu kokaraamatut, mis annavad inspiratsiooni ja näpunäiteid, kuidas valmistada 100% taimselt hõrkusid roogasid.

foto: Armin Mitt


Sandra Vungi:

„Taimsed grillitoidud võivad olla nii maitsvad, et ei jäta kedagi külmaks!“

Vegan versus taimetoit – kas need on erinevad asjad? See oleneb. Eesti keeles saan ma enda kohta öelda, et olen nii taimetoitlane kui ka vegan. Inglise keeles aga tähendab vegan taimetoitlast, kes ei tarbi ei liha ega ka muid loomseid tooteid nagu muna ja piim. Samuti ei osta veganid nahka, villa, siidi ega loomadel testituid tooteid. Eestis võib taimetoitlane tähendada nii veganit kui ka inimest, kes näiteks liha ei söö, muud loomset aga küll. Kuidas suhtuvad Sinu elustiili lähedased? Mõistvalt ja toetavalt. Eks ma olen juba nii kaua vegan olnud ka (10 aastat), et ei teki enam küsimustki. Eriti seetõttu, kuna olen terve selle aja väga mitmekesiselt toitunud. Sinu elustiilist ja ideedest on ilmunud mitu kokaraamatut – milline on Sulle kõige hingelähedasem? Eks alati on vist nii, et kõige viimasena kirjutatud raamat on kõige südamelähedasem. See müüs ka väga ruttu läbi ja juba varsti tehti kordustrükk. Samas on kõik raamatud mulle väga olulised. Kõigil on oma lugu ja teema ning kõikidesse olen ma väga palju panustanud. Mul on selgelt meeles iga raamatu loomisprotsess. Minu raamatud on müügil Eestis pea kõikjal, kus raamatuid müüakse. Apollo raamatupoest saab raamatuid tellida ka välismaale. Samuti on minu ingliskeelne kokaraamat “Vegan Dinner Party” saadaval Amazoni veebipoes.

Kuidas sünnivad Sinu retseptid, kuidas ammutad uusi ideid? Minu retseptid sünnivad mitmel erineval moel. Näiteks käisin sõbral külas ja ta valmistas mõne toidu, mis mind inspireeris. Või oli mul kellegagi jutuajamine mingist toiduainest või toidust. Ehk nägin hoopis filmis mingit rooga, mis suure isu peale ajas ja millest tahan luua oma versiooni. Samuti inspireerivad mind lapsepõlvemaitsed ja -mälestused ning minu enda varasemad kokkamiskogemused. Ehk siis tihti tean juba peas, mis toiduained millega kokku sobivad ja uus retsept ongi sündinud! Siis ostan vajalikud koostisosad ja asun tegutsema. Panen kõik täpselt kirja ning kui maitstes tulemusega rahule jään, siis hakkan toitu pildistama. Seegi on omaette suur protsess. Oluline on hea valgus (kasutan alati päevavalgust), head nurgad, dekoratsioonid jne. Kõige tähtsam on, et toit jääks isuäratav ja arusaadav. Pärast seda töötlen fotod arvutis. Siis panen retseptid nii eesti- kui ka inglise keeles kirja ning laen oma mõlemasse blogisse üles. Seejärel hakkan uut postitust sotsiaalmeedia kanalites reklaamima. Olen aastatega oma töö suhtes järjest kriitilisemaks muutunud ning lehele ülespandud retsept peab olema ikka väga hea. Millist nõu annaksid algajale veganile – mida silmas pidada, millest alustada? Soovitan näiteks võtta ette oma vanad lemmikroad ja proovida need muuta taimseks. Mõne jaoks võib selline üleminek kergem olla. Koorepastas asendad lehmapiimast tehtud koore kaerakoore- või sojakoorega või hoopis kookospiimaga. Bolognese kastet teed hakkliha asemel hakksojaga. Kotletid valmistad ubadest ja köögiviljadest. Omleti saad teha kikerhernejahust. Kõik need retseptid on ka minu retseptilehtedel üleval. Kui tunned, et vajad rohkem toetust, otsi mõni teadlik vegan, kellelt saaksid nõu küsida. Mulle võib ka alati kirjutada! Ühtlasi on olemas palju harivaid ja inspireerivaid filme ja foorumeid.

23 | www.puhkuseestis.ee

Sandra, taimetoitlus on elustiil – millal ja kuidas Sina selleni jõudsid? Jõudsin selleni aastal 2007. Kuna ma olen terve elu väga austanud ja armastanud loomi, siis ühel hetkel sain aru, kuidas liha minu taldrikule jõuab. Viimase tõuke andis video, mis oli filmitud tapamajas. Nutsin filmivaatamise ajal ja pärast seda ma polegi enam liha söönud. Ma ei taha oma rahakotiga seda verist tööstust toetada. Eriti nüüdsel ajal, kui saab väga hästi elada ka ilma selleta.


24 | www.puhkuseestis.ee

T  aimseks grillipeoks sobivad suurepäraselt näiteks erinevad köögiviljad (suvikõrvits, baklažaan, mais, paprika, kapsas jne), seened, sojatooted.

Suvi on peaaegu juba käes! Räägime natuke grillimisest. Paljudel kipub olema eelarvamus, et kui ei ole liha, siis ei saa söök olla maitsev ega toitev. Ja grill ilma lihata ei ole üldse mingi grill. Kuidas lükkaksid selle ümber? Saan täitsa aru, et inimene, kes on harjunud iga toidukorraga liha sööma ja mõtleb, et kui seda tükki seal taldrikul nüüd enam pole, siis ei jäägi midagi alles. Aga taimetoitlus ei olegi tegelikult lihtsalt liha taldrikult ära võtmine, vaid selle asendamine taimse valgurikka alternatiiviga. Kuna ma olen kokk, siis peab see alternatiiv olema ka väga maitsev. Kõige parem viis selle müüdi ümber lükkamiseks on tegelikult lihtsalt ise kätte võtta ja proovida mõnda head taimset retsepti. Millest saab teha lihavaba grilli? Mis on eriti maitsev, Sinu lemmik? Taimseks grillipeoks sobivad suurepäraselt näiteks erinevad köögiviljad (suvikõrvits, baklažaan, mais, paprika, kapsas jne), seened, sojatooted ja miks mitte ka värske pitsa ja muud küpsetised! Olen teinud grillil fooliumil pitsat ja see oli väga mõnus.

Hästi lihtne ja kiire ilma pärmita pitsataina retsept: 3 kruusi (täistera) nisujahu üks kruus vett Soovi korral lisada veel soola ja ürte ning sutsuke õli. Siis sõtku tainas, jätta seisma kümneks minutiks, jaga pallikesteks ja rulli need pallikesed võimalikult õhukesteks pitsapõhjadeks, sest see tainas ei kerki ja jääb selliseks nagu rullid. Kui valmistad pitsat grillil, siis aseta pitsapõhi õliga määritud fooliumile ja küpseta mõlemalt poolt kuldpruuniks. Seejärel lisa peale natuke õli, tomatikastet ja meelepäraseid köögivilju ja/ või seeni.


Minu lemmik on tegelikult sojašašlõkk. Selleks tuleb osta kuivatatud sojakotlette (müügil näiteks Prismas ja Coop poodides) ja keeta neid 10 minutit. Seejärel loputada hoolikalt külma veega ja pigistada igast kotletist vesi välja. Nüüd võib neid kotlette marineerida nii nagu ikka. Minu marinaadid koosnevad tavaliselt kõigest, mis kätte satub. Kindlasti on seal kõvasti sibulaviile, oliiviõli, õunaäädikat, suhkrut, tomatipastat, soola, sojakastet ja kuhjaga ürte ja vürtse (nii kuivatatud kui ka värsked sobivad). Marinaad peab jääma üsnagi soolakas ja maitsekas, sest kotletid on alguses täiesti magedad. Marinaadi võib koos sojakotlettidega visata ka suvikõrvitsakuubikud ja seened. Pärast lükkad kõik varda otsa ja grillid. Kui soovid veel mahlasust ja maitset juurde anda, siis vahetult enne serveerimist piserda neid kergelt sojakastmega (light versioon sojakastmest on parim). Väga maitsvad on ka marineeritud ja grillitud suvikõrvits ja baklažaan ning olen grillinud ka keedetud maguskartulit, mille lõikan suurteks viiludeks ja määrin grillil õli ja soolaga. Kas on olemas taimetoidu grilliretsepte, mis petaksid ära ka kõige suurema lihafänni? Kindlasti seesama sojašašlõkk. Lisaks olen grillinud seitani steike, mis on nisugluteenisteigid ja valmistan neid spetsiaalsest gluteenijahust. Küll aga soovitan steigid enne pannil kergelt üle praadida ja piisava hulga sojakastmega maitsestada. Ning kui eriti lihtsat teed soovid minna, siis on praegu ka poodides (eriti Prismades) saadaval külluslikult taimseid lihaalternatiive (valmis kotlette, grillvorste, viinereid jne). Kas grillitud toit on tervislik? Usun, et tervislikum, kui praetud toit. Ning kuna grillimine ei ole päris igapäevane nähtus, siis ma ei usu, et see kuidagi halvasti mõjuks. Usun, et juba see, kui valid vahelduseks grillimiseks ka midagi taimset, on suur samm tervislikuma toidu suunas. Lisaks veel hea kerge enesetunne ja loomasõbralikkus. Samuti on näiteks köögiviljad ja kuivatatud sojakotletid väga odavad, niisiis taimne grill võib ka oluliselt soodsam olla.

Kas külastad Eestis ka erinevaid söögikohti ning kuidas neid hindad? Üks vähene luksus, mida endale luban, on väljas söömine. Kui ise iga päev nii palju kokata, siis on vahel hea süüa teiste tehtud toitu. Minu lemmikkohad Tartus on Aparaat ja Hot Pot. Pahupidi kohvik pakub ka gluteenivabasid vegantoite. Muidu ei olnud Tartus ühtegi head toidukohta, kust sellist toitu saaks, kuid nüüd on neid nii palju, et annab valida! Vil-

25 | www.puhkuseestis.ee

Kas Eestis on siis veganile vajalik tooraine hästi kättesaadav? On küll! Isegi maal elades. Prisma on muidugi minu lemmikpood. Kui linna satun, varun alati Prismast taimseid juuste, vorste, koort, kotlette, jäätist jne. Aga ka ilma valmistoodeteta saab väga maitsvalt ja soodsalt söönuks.


jandis on suurepärane toidukoht Amrita, mis pakub imelisi värskeid pitsasid veganjuustuga ning veel igasuguseid maitsvaid toite. Tallinnas on samuti mitu toredat kohta. Tokumarus saab maailma parimat vegan ramen’it ja sušit, veganrestoran V-s on aga kogu menüü veganile sobiv ja maitsev. Millised on Sinu suvised puhkuseplaanid? Ma tahaksin väga oma kodu lähedal männimetsades jooksutiire teha, pärast seda sooja järve ujuma hüpata ja

õhtusöögiks kukeseeni korjata. Paar aastat tagasi seadsin endale eesmärgiks, et suvi peab tulema nagu oli lapsepõlves – lõbus ja rohke puhkusega. Tookord õnnestus see väga hästi ja püüan korrata seda ka sel aastal. Kuna olen tohutu ujumisfänn, siis kindlasti tahan võimalikult palju ujuda ja üleüldse nautida kõike, mida pakub suvine Eesti loodus. Kindlasti on siin oma osa ka suurepärastel värsketel andidel, mis tulevad ema aiast. Suvi viib mind ka Monacosse ja võib-olla Tšehhi, aga kõige rohkem aega veedan ikkagi meie võrratus Lõuna-Eestis! Kas Eesti on hea paik elamiseks ja puhkamiseks? Eesti on suurepärane. Ma tõesti armastan oma kodumaad ja siin on väga hea elada ja puhata. Olen tänulik, et just siin riigis sündisin. Kõik võimalused on olemas, et ennast teostada ja mõnusalt elada. Tuleb vaid osata neid näha ja nende nimel töötada. Eriti meeldib mulle olla maal, sest olen terve elu olnud maatüdruk ja elan praegugi metsa sees. Milliseid kohti soovitaksid Eestis külastada? Kuna olen ise pärit lõunast, siis ei saa soovitamata jätta Lõuna-Eestit. Praegu elan Valgamaal ja see sobib oma metsade ja vähese asustusega mulle väga hästi. Linnadest on minu lemmikud Tartu ja Otepää. Tartu on piisavalt suur ja piisavalt väike ning ääretult ilus linn, kus leidub kõike. Otepää on lihtsalt väga südamelähedane, kuna sealt on pärit minu kallim ja olen selle linnaga tihedalt seotud. Valgamaal on ka ägedaid matkaradasid, mida tasub külastada.

26 | www.puhkuseestis.ee

Kas ja millal võime poelettidel kohata Sinu uut retseptiraamatut? Kirjutan praegu uhiuut ingliskeelset kokaraamatut, mille loodan pärast ilmumist mingi aeg ka eestikeelsena välja lasta. Loodetavasti juhtub see 2018. aastal. Kui meie ajakirja lugejatel tekkis huvi Sinust rohkem teada saada, siis kuidas ühendust võtta? Kindlasti tasub esimesena ette võtta minu retseptileht taimetoit.ee (ingliskeelsena vegansandra.com). Seal on kõik minu kontaktid ka olemas, sealhulgas e-posti aadress ja sotsiaalmeedia kontod. Soovitan YouTube’st vaadata ka minu ingliskeelseid videoid, kus õpetan vaatajaid valmistama minu lemmiktoite. Soovita palun meie lugejatele veel mõni lihtne ja mõnus grilliretsept selleks suveks, mida võib kiirelt valmistada – midagi Sinu lemmikutest! foto: Rain Pohlak


Soovitaksin ühte hästi lõbusat ja ka väga maitsvat retsepti

Soovitan ka kahte väga mõnusat

suitsused grillitud porgandi hot-dog’id marinaadiretsepti. kreemja kikerhernesalatiga. Keedetud, marineeritud ja grillitud porgandid omandavad täiesti uue taseme ning sobivad suurepäraselt pehme saia vahele koos toitva ja maitseka kikerhernesalatiga. Usun, et külmaks ei jäta see toit kedagi.

Kogus: 8 hot dog’i Porgandite jaoks: • 8 suurt porgandit • 1 sl õli • 1 ½ tl soola • 1 tl kuivatatud punet ehk oreganot • 1 tl kuivatatud tüümiani • 2 kuhjaga tl paprikapulbrit • 1 ½ sl sojakastet • 120 ml vett Kikerhernesalati jaoks: • 400 g purk kikerherneid • 3 keskmist marineeritud kurki • 1 väike sibul • suur peotäis lehtsalatit • 1 tl õunaäädikat või valge veini äädikat • ½ tl kuivatatud punet • ½ tl soola • purustatud musta pipart vastavalt maitsele • 120 ml taimset koort (nt Alpro Soya või Planti kaerakoor)

Rabarberi-ürdimarinaad

Kogus: ½ kg toiduainete marineerimiseks • 50 ml oliiviõli • 2 sl roosuhkrusiirupit või pruuni suhkrut • 30 ml palsamiäädikat • 30 ml sojakastet või tamari sojakastet • 1 tl soola • 1 sl kuivatatud punet või paar sl värsket • 1 sl kuivatatud basiilikut või paar peotäit värsket • 1 sl kuivatatud tüümiani või paar sl värsket • ½ sl kuivatatud rosmariini või paar sl värsket • 100 g peeneks hakitud rabarberit (kooritud rabarberist) • 1 punane sibul (peeneks hakitud) Vispelda kõik koostisosad läbi. Lisa endale meelepärane taimne kraam, mida soovid marineerida ja pane kogu kupatus ööks või mõneks tunniks kilekotti ja külmkappi.

+ hot dog’i saiu + (ketšupit serveerimiseks)

Vürtsikas tomati-küüslaugumarinaad Kogus: ½ kg toiduainete marineerimiseks • 50 ml oliiviõli • 2 sl suhkruroosiirupit või pruuni suhkrut • 120 ml tomatimahla • 2 tl Tabasco kastet • 2 tl soola • 5 suurt küüslauguküünt Vispelda kõik koostisained läbi. Lisa endale meelepärane taimne kraam, mida soovid marineerida ja pane kogu kupatus ööks või mõneks tunniks kilekotti ja külmkappi.

Head isu!

27 | www.puhkuseestis.ee

Pese porgandid, aga ära koori. Keeda soolata vees pehmeks, aga mitte pudruks. Kurna ja lase maha jahtuda. Sega õli soola, ürtide, paprikapulbri, sojakastme ja veega läbi. Koori porgandid ja aseta väiksesse kilekotti. Vala peale marinaad ja aseta porgandid külmkappi mõneks tunniks või terveks ööks marineerima. Kikerhernesalati jaoks kurna ja loputa kikerherned. Tee need kahvliga kergelt puruks, aga mitte pudruks. Jäta mõned kikerherned terveks. Lisa peeneks hakitud marineeritud kurk, sibul ja lehtsalat. Lisa äädikas, pune, sool, pipar ja taimne koor või päevalilleseemne hapukoor. Sega kõik segamini. Jäta salat külmikusse, kuni on aeg porgandeid grillida. Võta marineeritud porgandid ja suska need grillvarraste otsa. Grilli, kuni nad on juba palju tumedamad. Lõika hot dog’i sai pikkupidi pooleks ja määri sisemised pooled ketšupiga. Lisa salatileht, grillitud porgand ja kõige peale hunnik kikerhernesalatit. Naudi!


28 | www.puhkuseestis.ee

www.paksmargareeta.ee


Suvesündmused 2017 01.06.– 04.06.2017

Tallinn

www.piletilevi.ee

01.06.– 04.06.2017

Narva linnapäevad 2017. Suve alguses toimuvad Narvas igal aastal Narva linnapäevad, kus esinevad nii professionaalsed kui taidluskollektiivid, rahvuskultuuride ühingud, tuntud kultuuri- ja sporditegelased ning ka linnaelanikud.

Narva

www.narva.ee

02.06.– 04.06.2017

XI seppade festival «Barokksepis 2017». Ääsid aetakse Narva linnuse Põhjaõues vihaseks ning kokku Narva Muuseumi tulevad tõelised mehemürakad, et näidata, mis rauast Põhjaõu erinevate maade sepapoisid on.

www.narvamuuseum.ee

02.06.

Kesk-Eesti suve avapidu 2017

Türi lauluväljak

www.tre.ee

02.06.– 04.06.2017

Kaunid kontserdid Käsmus 2017. Üheksandat aastat toimuv muusikasuve esimene suursündmus, mis toob igal aastal kokku üle 10 000 inimese. Looduse ja muusika harmoonia ning melu juunikuus Käsmu kaptenikülas.

Käsmu

www.kaunidkontserdid.ee

29 | www.puhkuseestis.ee

JUUNI Rahvusvaheline visuaalteatrifestival NuQ Treff. Rahvusvaheline visuaalteatrifestival, mis tutvustab nüüdisaegset visuaalteatrikunsti, nukuteatri traditsioone ja üllatab vaatajat teatrivormidega, mille olemasolust seni veel teadlikudki ei oldud.


30 | www.puhkuseestis.ee

03.06.

XII Põhja-Liivimaa festival. Traditsiooniliselt toimub suur laat, esinevad erinevad kollektiivid ja avatud on töötoad. Festival on hea näide vallaelanike, seltside, ettevõtete ja kultuuritegijate koostööst.

03.06. – 04.06.2017

Eesti lennupäevad 2017. Traditsioonilised Eesti lennupäevad on Baltikumi suurim lennundussündmus, Eesti Lennunduskus esinevad vigurlendude kuulsused, Õhuväe ja muuseum, TartuPPA Lennusalga lennukid ja kopterid, tiibvarjurid, maa motodeltaplaanid, langevarjurid ning toimub lennutehnika esmaesitlusi.

03.06.

Kaparock 2017. Muusikat, head seltskonda ja kõike sinna juurde kuuluvat saab nautida südaööni välja!

Tohisoo mõisapark, Raplamaa

www.kaparock.ee

06.06

Eesti Interpreetide Liit kutsub. KAMMERMUUSIKA KONTSERDID. Helen Lokuta (metsosopran), Martti Raide (klaver). Kavas: E. Grieg, J. Sibelius, M. Saar, E. Mägi, E. Tamberg jt

Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja

www.interpreet.ee

07.06.– 10.06.2017

Tartu loodusfestival 2017. Tartu loodusfestival kutsub märkama linnaloodust ning linnaruumis elavaid liike. Tartu kesklinna Festivalipäevade jooksul toimuvad üle linna õpitoad, park loodusretked, vestlusõhtud, loodusmängud ja huvitavad ettevõtmised kogu perele

www.loodusfestival.ee

07.06. 08.06. ja 09.06.

Star FM suvekontserdid. Suvekontserditel astuvad lavale legendaarsed artistid Boney M, Joy ja Koit Toome ning Sarah.

Tartu, Pärnu, Rapla

www.piletilevi.ee

08.06.– 11.06.2017

Rakvere linna päevad 2017. Linnapäevadega tähistatakse Rakvere linna sünnipäeva. Kolme päeva jooksul saavad külastajad osa erinevatest sündmustest, mille südameks on Pika tänava käsitöölaat.

Rakvere

www.rakvere.ee

Häädemeeste

www.haademeeste.ee

www.lennundusmuuseum.ee


Telliskivi loomelinnak, Tallinn

www.tallinnstreetfoodfest.ee www.tadaafestival.org

10.06.

Soome 100 suurkontsert. Kontsert on Soome 100 juubeliaasta peasündmus Eestis. Publiku ees on 9 soome ja 9 eesti pop- ning rokkmuusikut, kes esinevad koos ja eraldi. Terve õhtu on laval soomeeesti saatebänd.

Vabaduse väljak, Tallinn

www.finst.ee/soome-100

11.06.

Rammsteini kontsert

Tallinna lauluväljak www.piletilevi.ee

12.06.– 18.06.2017

Tänavakunstifestival «Stencibility» Tartust alguse saanud Eesti igakevadine tänavakunstifestival, mis toimub samal ajal ka teistes asulates.

Üle Eesti

www.stencibility.eu

16.06.– 18.06.2017

Seto Folk «Metsa poole». Festival, kus elamused sünnivad muusika ja looduse koosmõjust. Põnevad kontserdipaigad (hommiku- ja öökontserdid lodjal, järve ääres, metsalagendikul, talumuuseumi arhailises rehetoas jne) loovad õhkkonna, mis laseb muusikal kuulajaid tõeliselt kõnetada.

Värska

www.setofolk.ee

17.06. – 18.06.2017

XXIII Maarahva laat Vastseliinas. Maarahva laat Vastseliina alevikus pakub meelelahutust, erinevaid atraktsioone, kauplemislusti ja mitmekülgset kultuuriprogrammi nii suurtele kui väikestele.

Vastseliina

www.vastseliina.ee/laat

23.25.06.2017

Sillamäe linna sünnipäev. Sillamäe linn tähistab linna 60. juubelit. Toimuvad pidustused: rongkäik, Sillamäe kontserdid, meistriklassid, tantsuõhtu, lasteprogramm, retroautode näitus.

www.sillamae.ee

27.06

Eesti Interpreetide Liit kutsub. KAMMERMUUSIKA KONTSERDID. Mari-Liis Päkk (viiul), Peep Lassmaan Elva raekoda (klaver). Kavas: E. Boch, S. Prokofjev, L. Berio, M. Ravel

www.interpreet.ee

28.06. – 01.07.2017

XXI rahvusvaheline Muhu tulevikumuusika festival «Juu Jääb 2017». «Juu Jääb» on igasuvine rahvusvaheline kohtumispaik muusikutele, kunstnikele Muhu saar ja Saaremaa ja publikule, tutvustades samas Eesti saarte erilist atmosfääri mõnele tuhandele festivalikülalisele juba üle kahe aastakümne.

www.juujaab.ee

28.06.– 01.07.2017

Haapsalu Tšaikovski festival. Väikesel Eestil ja veel väiksemal Haapsalul on rääkida üks võimas muusikaline lugu.

Haapsalu

www.concert.ee

29.06.

Tartu linna päev 2017 – Ooperisümbioos 2. Linna päev ei mahu enam ühe päeva sisse ära – 29. juunist on Tartus kujunemas ooperi- ja klassikalise muusika minifestival, mis algab juba linna päeva eelõhtul ja libiseb järgmisesse päeva ka!

Tartu

www.tartulinnapaev.ee/et

29.06

Tallinna Eesti Interpreetide Liit kutsub. KAMMERMUUSIKA Filharmoonia KONTSERDID. Mari-Liis Päkk (viiul), Peep Lassmaan (klaver). Kavas: E. Boch, S. Prokofjev, L. Berio, M. Ravel Mustpeade maja

www.interpreet.ee

29.06.– 01.07.2017

Retrobest Festival 2017. Retromuusika ja ajastufestival. Kõige esimest «Retrobesti» külastas kahe päeva jooksul üle 20 000 ajastufänni — see number teeb üritusest suurima retrofestivali Baltikumis.

Pühajärve park, Valgamaa

www.retrobest.ee

29.06.– 01.07.2017

Pärnu hansapäevad 2017. Keskaja ja pärandkultuuri festival - hansaturg ja käsitöömeistrite laat koos rikkaliku kultuuriprogrammiga.

Pärnu

www.hansa.parnu.ee

31 | www.puhkuseestis.ee

10.06.– 11.06.2017

Tallinna tänavatoidufestival 2017 & TaDaa! Festival 2017. Tallinna tänavatoidufestival on vingeim tänavatoidule pühendatud sündmus Eestis. Kahel päeval pakuvad Telliskivi Loomelinnaku õuel, restoranides-kohvikutes ning saalides maitseelamusi üle 50 tänavatoitlustaja Eestist ja välismaalt. 2017. aasta festivalil on eraldi fookus Soome toidul ning kokkadel. «TaDaa!» on ainulaadne tänavaartistide festival, kus kolmel «laval» esinevad professionaalsed tänavaartistid üle maailma.


30.06.– 01.07.2017

Hard Rock Laager 2017. Lisaks Eesti metal-bändide paremikule toob festival lavale arvukalt välisartiste

Vana-Vigala, Raplamaa

www.hardrocklaager.ee

30.06.– 02.07.2017

XII noorte laulu- ja tantsupidu «Mina jään». Laulupidu tõstab esile uue põlvkonna heliloojate loomingu ning kogemustega dirigentide kõrval saavad oma esimese laulupeo kogemuse ka mitu noort dirigenti.

Tallinna lauluväljak, Kalevi keskstaadion, Tallinn

www.laulupidu.ee

30.06–08.07

Orienteerumise maailmameistrivõistlused 2017. Orienteerumisspordi tippsündmus, mis toob LõunaEestisse maailmameistritiitlite nimel heitlema 50 riigi koondised ja neile kaasa elama paar tuhat kodu- ja välismaist spordifänni.

Tartu, Viljandi, Rõuge, Vitipalu

www.woc2017.ee

01.07.– 30.07.2017

Kabli päikeseloojangu festival. Suve südames toimuv neljanädalane festival meelitab Kablisse puhkust veetma Eesti parima muusikavaliku, põnevate Kabli, Pärnumaa kohtumiste, lummava päikeseloojangu ja mõnusa atmosfääriga.

www.kablifest.com

03.07.– 16.07.2017

XXXI Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival. Baltimaade vanim filmipidu, mis 2017. aastal toimub juba 31. korda. Festivali üks peateemadest on olnud juba esimesest festivalist peale põlisrahvaste ja nende kultuuride ellujäämine.

Pärnu, üle Eesti

www.mona.ee

04.07.– 08.07.2017

Klassikalise muusika festival «Helisevad Saaremaa orelid 2017». Suvise festivali viiel päeval toimuvad kontserdid Saaremaa viies auväärses kirikus. Esitamisele tuleb kaunis klassikaline muusika.

Saaremaa

www.helisevadorelid.ee

04.07.– 09.07.2017

XIX suvemuusika festival «Seitsme linna muusika». Festivali algne idee - seitse päeva, seitse kontserti, seitse linna – on aegade jooksul täienenud ning tänaseks on kujunenud suvine suursündmus tihedaks muusikaliseks nädalaks koos põnevate kontserdipaikadega üle maakonna.

Ida-Virumaa

www.concert.ee/7-linna-festival

05.07. – 08.07.2017

Õllesummer festival 2017. Eesti suurim vabaõhufestival Õllesummer pakub 4 päeva jooksul ligi 8 laval suurel hulgal Eesti ja välismaiseid artiste igale maitsele.

Tallinna Lauluväljak

www.ollesummer.ee

06.07.

Jaanipäiv ja Ivan Kupala. Õigeusklikud setod ja Peipsi järve ääres elavad vanausulised tähistavad aasta valgeimat ööd vana kalendri järgi juulikuus.

Eesti Vabaõhumuuseum

www.evm.ee/est/avaleht

06.07.– 09.07.2017

Võru pärimustantsu festival. Festival kutsub kõiki pilli- ja tantsuhuvilisi valsi ja valsi juurte juurde, et erinevatest valsiviisidest see ühine rütm ja hõng üles leida.

Võru

www.vorufolkloor.ee/

06.07.– 11.07.2017

Festival «Klaaspärlimäng». Selle maineka festivali huviorbiidis on erilised instrumendid, ebatavalised kooslused ning seosed teiste kunstialade ja filosoofiaga. Igasuvine muusikafestival on seekord inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust.

Tartu

www.erpmusic.com/

06.07– 15.07.2017

Peipsi järvefestival. Kultuurilaadungiga laevad saabuvad 10 päeva vältava festivali kestel iga päev uude sadamasse, kus terve päeva kestel viiakse läbi erinevaid Peipsi järve kultuuripärandit ja loodust ning Eesti pärimusmuusikat tutvustavaid õpitubasid, laevasõite ja kontserte.

Peipsiäärsed sadamad

www.peipsifestival.ee

07.07

Eesti Interpreetide Liit kutsub. KAMMERMUUSIKA KONTSERDID. Marie-Helen Aavakivi (viiul), Andreas Lend (tšello), Maarit Saarmäe (klaver). Kavas: H. Eller, A. Lemba, E. Kapp

Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja

www.interpreet.ee

32 | www.puhkuseestis.ee

JUULI


07.07.– 08.07.2017

Seto jaanituli. Traditsioonilisel festivalil astuvad üles seto leelo- ja tantsurühmad ning pop-rokk-ansamblid.

Käre külaplats, Toomasmäe, Põlvamaa

08.07.– 09.07.2017

Tartu hansapäevad 2017. Kahel päeval saavad hansapäevade külalised osa elavatest kontsertidest, mängulistest etendustest ning paljust muust, mis kutsuvad osalema nii noori kui vanu hansapäevalisi. Tavapäraselt on avatud ka rikkalik hansalaat.

Tartu

www.hansapaevad.ee

07.07. – 09.07.2017

Tartu Mill Triathlon. Linnatriatlon, mis pakub tõsist väljakutset võistlussportlastele kuid samaaegselt ka elamusi harrastussportlastele ja lastele.

Tartu

www.tartutriatlon.ee

07.07.– 10.07.2017

Pärnu Harmonica Festival 2017. Suurim ja tuntuim muusikafestival Põhja- ja Baltimaades, kus peamiseks instrumendiks on suupill ja tema kõrval «noorem veli» lõõtspill.

Pärnu

www.piccolo.ee

08.07.

Suur rannakülafestival väikeses kalurikülas – Meie Küla Pidu. Väike rannaküla Lindi Pärnumaal avab oma väravad ja kutsub kõiki maa- ja merelembeseid häid inimesi nautima suve ja merd, kala, käsitööd, toidukraami, muusikat ja meelelahutust – ikka ainult head, еestimaist, ise ja armastusega tehtut.

Lindi küla, Pärnumaa

8.07.

Elva кohvikutepäev. Männilinnas neljandat korda avatavad kodukohvikud võõrustavad lahkelt nii lähedalt kui kaugemalt saabunud külalisi.

Elva

09.07

Eesti Interpreetide Liit kutsub. KAMMERMUUSIKA KONTSERDID. Ave Kruup (klaver) ja Puhkpillikvintett Estica. Kavas: W. A. Mozart, P. Hindemith, C. Kreek, V. Kapp, J. Rääts

Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja

www.interpreet.ee

11.07–12.07

Eesti Interpreetide Liit kutsub. KAMMERMUUSIKA KONTSERDID. Plokkflöödiansambel Cantores Vagantes. Kavas: A. Agricola, A. Brumeli, P. de la Rue jt.

Muhu Katariina kirik ja Niguliste muuseumkontserdisaal

www.interpreet.ee

14.07.– 15.07.2017

American Beauty Car Show. Baltimaade suurim ameerika autode näitus, kokkutulek ja kiirendusvõistlus.

Haapsalu piiskopilinnus

www.american.ee

33 | www.puhkuseestis.ee

Noorte laulu- ja tantsupidu. foto: Ants Liigus


34 | www.puhkuseestis.ee

Leigo järvemuusika festival. foto: Jaak Jõepera

14.07.–15.07

Tartu Rally 2017. Rahvusvaheline autospordivõistlus, mis kuulub Eesti Autoralli meistrivõistluste ametlikku kalendrisse.

Tartu

14.07.–16.07

Punk & Rock festival. Kahepäevane subkultuurisündmus pakub läbilõiget Eesti punkansamblite paremikust.

Tartu, Raadi mõisapark

14.07.– 22.07.2017

Saaremaa ooperipäevad 2017. Festivali suursündmus Kuressaare Lossihoov, on Rein Rannapi uue ooperi «Nurjatu saar» Saaremaa maailmaesiettekanne.

15.07.2017

Alatskivi vanavara laat. Esinevad rahvamuusikud, toimub vana mototehnika näitus. Külastajad on oodatud ka Liivi muuseumi, Alatskivi lossi ja Alatskivi looduskeskusesse.

15.07.– 18.07.2017

Tallinna merepäevad 2017. Eesti suurim tasuta mereTallinn ja perepidu.

www.tallinnamerepaevad.ee

20.07.– 23.07.2017

XIII Hiiumaa pärimusmuusika festival «Hiiu Folk 2017». Kavas on kontserdid, õpitoad, filmiprogramm, loodusmatkad ja palju muud. Pisematele meisterdamised lastepesades!

Hiiumaa

www.hiiufolk.ee

21.07.– 22.07.2017

Ostrova festival 2017. Kahe päeva vältel saab kuulda ja näha nii tuntud artiste kui ka alles tuult tiibadesse saavaid muusikuid. Lisaks muusikaelamusele on osalejatel võimalus vaadata teatrietendust ning selgeks saada ka mitu setu rahvatantsu ja -laulu.

Ostrova, Võrumaa

www.ostrovafestivalid.ee

22.07.

Tõrva loits 2017. Suurim tule, vee ja muusika vabaõhuvaatemäng!

Veskijärve, Tõrva linn

www.torva.ee

22.07.– 23.07.2017

Joogafestival 2017. Joogafestivalil esinevad parimad joogaõpetajad Eestist ja välismaalt. Saab proovida üle kümne joogastiili ning kuulata loenguid ja osaleda töötubades.

Haapsalu

www.joogafestival.ee

22.07.

Rõõmsate laste festival. Festival on igas vanuses laste ja lapsemeelsete suve oodatuim üritus kohustuslik kohalikele ning teistele hea põhjus Pärnut külastada.

Pärnu

www.lastefestival.ee

27.07.– 30.07.2017

XXV Viljandi pärimusmuusika festival. Festivali teema on «Uut ja vana», mis ühtlasi annab ainest festivali 25. juubelisünnipäevaks.

Viljandi

www.folk.ee

28.07.– 29.07.2017

Tuletorni kontsert 2017. Kahepäevane minifestival pakub kvaliteetset muusikat erinevate stiilide esitajatelt. Kuuleb poppi, rokki, džässi, bluusi ja folki tuntud tegijatelt.

Rannapungerja, Ida-Virumaa

www.tuletornikontsert.ee

www.tarturally.eu

www.saaremaaopera.eu/et

Alatskivi, Tartumaa www.sibulatee.ee


28.07.– 29.07.2017

Rock in Haapsalu. Suve üks suurimaid rokipidusid toob Eesti väikelinna hulga maailma rokiklassika legende.

Haapsalu piiskopilinnus

www.rockinhaapsalu.ee

29.07.

Uulu lamba vest 2017. Kogu perele suunatud Uulu lamba vestil toimuvad Eesti meistrivõistlused lambaliha grillimises ning kohaliku käsitöö ja kauba laat.

Uulu, Pärnumaa

www.facebook.com/lambavest

29.07.– 30.07.2017

Eesti talupäevad.

Jäneda. LääneVirumaa

www.janedaturism.ee

31.07.– 06.08.2017

Hiiumaa TantsuFestival 2017. Nädalapikkune kaasaegse tantsu ja teatri festival Hiiumaal Käinas, mis Käina, Hiiumaa pakub võimalust tutvuda kaasaegse tantsu ja teatri maastikul toimuvaga nii kogenud tantsusõpradele kui ka uute elamuste otsijaile.

01.08.– 05.08.2017

XXIII Kuressaare kammermuusika päevad. Eesti vanim ja tuntuim rahvusvaheline kammermuusikafestival «Kuressaare kammermuusika päevad» on publiku hulgas populaarne ja oodatud muusikasündmus

Kuressaare

www.kammerfest.ee

03.08.– 06.08.2017

Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival «Mürtsub pill». Sellel Eesti suurimal ja Baltikumis ainulaadsel orkestrimuusika festivalil esinevad tantsu-ja lasteorkestrid, bigbändid ja festivali ühisorkester.

Tartu

www.potartu.ee

03.08.

Terminaatori akustiline elamus

Kiivitaja talu õu, Pangodi küla

www.onlinepilet.ee

04.08.– 05.08.2017

Pärnu XX gildipäevad. Käsitöö- ja tarbekunstipidu Pärnu südalinnas.

Pärnu

www.maarjamagdaleenagild. ee

04.08.– 05.08.2017

Festival «Augustibluus». Festival muudab Haapsalu linna hea muusika sõbra jaoks justkui paradiisiks.

Haapsalu

www.augustibluus.ee

04.08.– 05.08.2017

Intsikurmu festival 2017. Intsikurmu festivalil kohtuvad müstilises metsapargis parim kaasaegne Eesti muusika ja lootustandvad välismaised artistid absoluutselt parima festivalipublikuga.

Intsikurmu metsapark, Põlvamaa

www.kurmu.com

04.08.– 05.08.2017

Leigo järvemuusika festival 2017. Kontserdid ja suurejoonelised tuleetendused.

Leigo talu, Valgamaa

www.leigo.ee/festival

04.08.– 13.08.2017

Birgitta Festival 2017. Loetud augustiõhtuteks saab väärikast Pirita kloostrist kaasaegne ooperimaja, kus näeb muusikateatri erinevaid žanre: klassikalist ooperit, balletti, lavastatud oratooriume, kaasaegset tantsu ja muusikalist huumorit.

Pirita kloostri varemed, Harjumaa

www.birgitta.ee

5.08.

Seto Kuningriigi päev. Lauldakse seto hümni, rahvas valib meistrid ja uue sootska, võistlevad sõnolised ja karguse tantsijad, tehakse seto toitu ja käsitööd, saab näha seto sõjaväge. Õhtul on külalised oodatud kirmaskile ehk seto peole pillimängu, leelo ja tantsuga.

Misso vald, Luhamaa

www.setomaa.ee

07.08.– 12.08.2017

Tartu armastusfilmide festival «tARTuFF». Kuue päeva jooksul näidatakse Tartu Raekoja platsil 12 filmi, millest igaüks kõneleb otseselt või kaudselt armastusest.

Tartu Raekoja plats

www.tartuff.ee

10.08.– 12.08.2017

Kuressaare merepäevad 2017. Traditsiooniline merefestival, mis toimub 2017. aastal juba 21. korda ning sisaldab põnevaid üritusi ja rannatäit melu.

Kuressaare

www.merepaevad.ee

10.08.– 17.08.2017

Pärnu muusikafestival 2017. Eesti üks hinnatumatest klassikalise muusika festivalidest, mis on kasvamas üheks olulisemaks orkestrifestivaliks kogu Euroopas.

Pärnu

www.parnumusicfestival.ee

www.tants.org

35 | www.puhkuseestis.ee

AUGUST


36 | www.puhkuseestis.ee

Tallinna tänavatoidufestival Telliskivi loomelinnakus

11.08.– 12.08.2017

Arvamusfestival 2017. Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele aruteludele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust.

Paide

www.arvamusfestival.ee

11.08.– 13.08.2017

Viru Folk 2017. Kümnes põhjamaise muusika festival «Viru Folk» tähistab Soome 100. juubelisünnipäeva.

Käsmu, LääneVirumaa

www.virufolk.ee

11.08.– 13.08.2017

Valge Daami aeg. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi.

Haapsalu

www.valgedaam.ee

11.08.– 13.08.2017

Tartu toidu- ja veinifestival. Kolmepäevane kohalikku toitu väärtustav festival, pakub ehedaid toiduelamusi ja põnevat meelelahutusprogrammi kogu perele. Tartu Uuendusena toimub pop-up gurmeeõhtusöök, avatakse rikkalik veiniala ning kolmandal päeval avavad külastajatele oma uksed kodukohvikud.

11.08.– 13.08.2017

Ajaloofestival «Narva lahing 2017». Narva linnus on augustikuu algul täis sõjakära, mürtsatavad Narva kahuripaugud ning sõjameeste hulgad võitlevad elu ja surma peale.

12.08.

Augustiunetus. Pärnu kesklinnas ning rannapiirkonnas saab kogeda erinevaid elamusi Pärnu teatri-, raamatu-, muusika-, tantsu-, moe- ja toidukunsti vallast.

www.augustiunetus.ee

16.08–19.08

Linnafestival UIT. Interdistsiplinaarne festival, mis avastab keskkonnatundliku kunsti juhatusel Tartut.

Tartu

www.uit.ee

18.08.– 20.08.2017

Ökofestival. Festival kutsub keskkonnasäästlikust eluviisist ja kodumaisest toodangust lugupidavaid inimesi Põlvamaale!

Põlvamaa

www.ecofest.ee

19.08.

Hiiu kala ja õlle festival. Kohaliku söögi- ja joogikultuuri festivali eesmärk on tutvustada ajalooliselt väärikaid hiiumaiseid traditsioone ja neid jätkuvalt au sees hoida.

Kassari puhkekeskus, Hiiumaa

www.kassarikeskus.ee

19.08.– 20.08.2017

Filmilindifestival 2017: ULM. Suvelõpu Vanatehnika meeleolufestival, kergelt müstiline, lummavat unenägu varjupaik, meenutav. Hea muusika, väärt filmide ja õdusa Järvamaa atmosfääriga.

www.maitsevtartu.ee

www.kinosoprus.ee/ filmilindifestival-2017


19.08.

Varnja SaunafEST. Saunasõpradele köetakse kuumaks ja on ühe õhtu jooksul piiramatul hulgal külastamiseks erinevad saunad Varnja külatänaval.

19.08.

Vanamõisa Vanamõisa käsitöölaat. Traditsiooniline vabaõhukeskus, peresündmus, mis toob igal aastal kohale ligi 500 kauplejat ja rohkem kui 12 000 külastajat kogu Eestist. Harjumaa

www.käsitöölaat.ee

20.08.

Hapukurgifestival. Kurgihoojal toimuval festivalil saab proovida põnevaid kurgihoidiseid, osta kaasa kohalikku toitu ja käsitööd, kuulata ja kaasa laulda rahvalikke laule, osaleda õpitubades ja teha ise käsitööd.

Tahku Tare külakeskus, Pärnumaa

www.rannatee.ee/ hapukurgifestival

20.08

Tartu Rulluisumaraton. Baltikumi ja Skandinaavia suurim rulluisusündmus, mille programmilistes ürituses osaleb ca 1500 rulluisutajat.

Tartu

www.tartumaraton.ee

23.08.– 27.08.2017

Festival «Tallinna tornid». Stiilsed kontserdid ja kaunis muusika traditsioonilistes ja ootamatutes kontserdikohtades, muusikalised jalutuskäigud, vabaõhu ühislaulmised, suvelõpu päikeseloojakud, hurmavad vaated nii Tallinna linnale kui ka kaugele üle mere.

Tallinna kuulsa «kilukarbisilueti» erinevad tornid

www.corelli.ee

24.08.– 26.08.2017

We Love The 90s. Euroopa suurim retrofestival.

Tallinna lauluväljak www.piletilevi.ee

24.08.– 26.08.2017

Aparaaditehase festival. Teist korda toimuv Aparaaditehase festival pakub nelja päeva jooksul rikkalikku kultuuriprogrammi, mis ühendab endas majaliste poolt pakutava, öökino, täika, toitlustuse, tänavaspordi ja muusika.

Tartu, Aparaaditehas

www.aparaaditehas.ee

26.08.

Telliskivi kirbufestival 2017. Eesti suurimal taaskasutusele pühendatud festivalil avatakse üle 400 müügikoha, kus kaubeldakse taaskasutuskauba, disaini ja käsitöö, vanavara ning hea toiduga.

Telliskivi loomelinnak, Tallinn

www.telliskivi.eu

26.08.

Kallaste kala-ja sibulalaat. Traditsiooniline Peipsiääre suvelõpusündmus, kus müüjad on toovad laadale Kallaste, Tartumaa erinevat kaupa sh kuulsa Peipsi sibula.

www.sibulatee.ee

26.08.

Muinastulede öö 2017. Õhtu eesmärk on Läänemere kaldal süüdata nii palju lõkkeid, et igast mereäärsest kohast oleks näha kaks ja enam lõket. See õnnestus Eestis suures osas juba 2009. aastal, teeme seda taas!

Üle Eesti

www.muinastuled.ee

26.08.– 27.08.2017

Hoidistefestival «Suvi purki!»

Narva Muuseumi Põhjaõu

www.narvamuuseum.ee

Varnja küla, Peipsiääre vald, Tartumaa

www.sibulatee.ee

09.09– 11.09.2017

Narva Ooperipäevad „ContempArt“. Rahvusvaheline kaasaaegse muusika festival. Festivali eesmärk Narva linnus on tuua lavale kaasaegsete heliloojate muusikat, eelkõige lavamuusikat (ooper, ballett) kui ka suurvorme

www.contemparteesti.ee

22.09– 24.09.2017

Motoshow. Juba mitmeid aastaid on Motoshow ainus Eestis toimuv autonäitus, mis koondab kokku nii värskeimad autouudised, hobiautod kui motosporditehnika, pakkudes huvitavat vaatamist ja silmailu tervele perele.

www.motoshow.ee

Tartu Näituste messikeskus, Tartu

Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 10.05.2017 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimu­mise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisain­formatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

37 | www.puhkuseestis.ee

SEPTEMBER


32

12

2

35

3

PALDISKI

21

38 | www.puhkuseestis.ee

16

25

31

34

39

22

29

4

1

5

19 18

37

23

27 20

36

13 14 3 15 30 3

6

17

7

9

28

11

10

33 26

24

8

Harjumaa Harjumaa


Harjumaa

HARJUMAA Harjumaa meenutab yin-yang’i – sedavõrd vastandlik on see maakond külastajate jaoks.

Keila juga

Ü

helt poolt Tallinn (1) ja pealinna lähiümbrus. Pidevalt keev linnamelu ning sajad huvitavad kohad, kus varahommikust hilisõhtuni aega veeta. Elu ei katke seal hetkekski ja põnevat tegevust leidub pea igaühele. Tallinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusele jäävad ürgse maastikuga paigad, kaitsealad, imeilusad vaated. Vähe on tsiviliseeritud maailmas pealinnasid, mille külje all metsik loodus samamoodi laiutab. Linnapuhkuse eelistajatele pakub Tallinn arvukalt võimalusi. Tallinna vanalinna majade vahel jalutades võib kujutleda end aastasadade tagusesse keskaja perioodi. Mõneski müürikäigus või sisehoovis tekib tunne, otsekui poleks aeg vahepeal edasi liikunudki. Toompea vaateplatvormidelt avanevad vaated merele – seal näeb kümneid laevu vilkalt edasi-tagasi liikumas. Need toovad Tallinnasse üha uusi külastajaid. Kirikute sihvakad tornid kõdistavad pilvesid, teiste seas ka 16–17. sajandil maailma kõrgeima ehitise tiitlile pretendeerinud Oleviste kirik. Muuseume leidub nii Tallinnas kui üle terve Harjumaa. Rocca al Mare Eesti vabaõhumuuseum annab ülevaate eestimaalaste elust-olust läbi paljude sajandite. Samas lähedal asuv Tallinna loomaaed on kindlasti koht, kus saab lastega koos veeta sisuka päeva. Lagedil asuv Eesti Vabadusvõitluse muuseum (23) tutvustab sõjaajalugu ning Tallinna sadama lähedal asuvas Meremuuseumis saab uudistada suisa tervet allveelaeva. Niisuguseid eripalgelisi ja huvitavaid muuseume jagub Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse veel kümneid. Kui kultuurielamused kogetud, võib aega veeta Tallinna kaubanduskeskustes ja butiikides, mis muudavad linna ostlejate paradiisiks. Kümned toitlustuskohad pakuvad mitmesuguseid maitseelamusi – nii eesti rahvusliku köögi kui erinevate võõramaiste köökide hõrgutisi. Üritusi ja sündmusi toimub Tallinnas aasta ringi, nii noortele kui vanematele, süvakultuurist kuni kerge tänapäevase meelelahutuseni. Linnakära võib jätta ka sootuks selja taha ning suunduda avastama hoopis Harjumaa looduskauneid kohti. Harjumaa pärliteks võib vaieldamatult lugeda arvukaid väikesaari, mis kaunistavad maakonna merepiiri. Suur-Pakri (2) ja Väike-Pakri (3) olid nõukogude ajal pommituslennukite polügoonideks. Pidev pommirahe tegi maatasa suurema osa kunagisest ranna-

Avasta Harjumaal 1 Tallinn 59.437378, 24.745277 2 Suur-Pakri 59.321236, 23.928137 3 Väike-Pakri 59.347611, 23.962426 4 Naissaar 59.556027, 24.527149 5 Aegna saar 59.581437, 24.751854 6 Keri saar 59.699058, 25.021314 7 Kolga laht 59.569462, 25.388718 8 Purekkari neem 59.672454, 25.694726 9 Juminda neem 59.647666, 25.508044 10 Põhja-Kõrvemaa 59.389594, 25.679740 11 Aegviidu 59.285044, 25.610512 12 Suursoo 59.165459, 23.905392 13 Rebala muinsuskaitseala 59.454542, 25.073977 14 Jõelähtme kalmed 59.440120, 25.134712 15 Saha kabel 59.420768, 24.982637 16 Padise klooster 59.227695, 24.140069 17 Kiiu torn 59.447773, 25.386459 18 Virulase koobas 59.194444, 24.958611 19 Tuhala nõiakaev 59.200817, 24.965122 20 Jägala juga 59.450007, 25.178709 21 Pakri pankrannik 59.387414, 24.035608 22 Türisalu pank 59.420422, 24.321789 23 Vabadusvõitluse muuseum 59.388849, 24.941046

39 | www.puhkuseestis.ee

Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777


24 Hara laht 59.588615, 25.612165 25 Rummu vangla 59.227117, 24.195784 26 Viru raba 59.463289, 25.638389 27 Ülgase koopad 59.488857, 25.086676 28 Muuksi linnamägi 59.511595, 25.523481 29 Laitse loss 59.196471, 24.387717 30 Maardu mõis 59.428902, 25.018478 31 Riisipere mõis 59.116444, 24.283089 32 Vihterpalu mõis 59.262085, 23.875324 33 Kolga mõis 59.491936, 25.611396 34 Vasalemma mõis 59.230396, 24.251741 35 Harju-Risti kirik 59.230634, 23.998886 36 Kose kirik 59.188157, 25.166756 37 Jüri kirik 59.359786, 24.922790 38 Jõelähtme kirik 59.445928, 25.124055 39 Keila-Joa loss 59.397004, 24.295589

KAS TEADSID? • Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim, kuid pindalalt teine maakond. • Tallinna vanalinn on üks Euroopa paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegseid linnu. • Hoolimata oma nimest on Väike-Pakri saare territoorium suurem kui Suur-Pakri oma.

40 | www.puhkuseestis.ee

• Jägala juga on Põhja-Eesti üks suuremaid vaatamisväärsusi. Joa kõrgus on umbes 8 meetrit. Kõige võimsamat vaatepilti pakub juga kevadiste suurvete ajal, aga ka talvel. • Harjumaal asub enamik Eesti eelajaloolistest leiupaikadest, eriti rohkelt on neid Tallinna ümbruses. Suurim muinasvara on leitud Koselt, kust kaevati välja üle 1700 mündi, millest enamik oli vermitud Saksamaal.

rootslaste elupaigast – tasapisi laastamistööst taastuvas looduses näeb endiselt sadu suuremaid ja väiksemaid plahvatuslehtreid ning militaarkola. Juba tsaariajal massiivsete rannakindlustuspatareide asupaigaks valitud Naissaar (4) kogub tänapäeval kuulsust kultuurifestivaliga Nargen, mis toob saarele kuulsaid esinejaid nii Eestist kui välismaalt. Infot festivali koha saab vaadata veebilehelt: www.nargenfestival.ee Kurioosumina paikneb tükike Tallinnast eemal merel – nimelt kuulub väike Aegna saar (5) ametlikult Tallinna kesklinna koosseisu. Veelgi kaugemal põhja pool asuv Keri saar (6) ja arvukad Kolga lahe väikesaared (7) on aga kajaki- ning paadimatkajate meelissihtpunktideks. Nõukogude ajal paiknes Loksa lähedal Hara lahes (24) suur allveelaevade baas. Massiivsed ehitised ulatuvad endiselt kaugele merre, meelitades neid uudistama militaarajaloost huvitatuid. Hara allveelaevade baasis tegeleti nõukogude ajal allveelaevade demagnetiseerimisega – ehk siis muudeti allveelaevad magnetmiinide jaoks “nähtamatuks”. Selleks otstarbeks ehitati merre mitmesuguseid betoonmürakaid, mille vahel omal õõtsusid ajal allveelaevade mustad “vaalaküürud”. Tänapäeval on Hara baas maha jäetud, ent lagunevad hooned pakuvad huvitavaid vaateid. Tuleb olla vaid ettevaatlik ning jälgida jalgeesist, et mitte mõnes keeruliselt läbitavas kohas viga saada. Baasi teenindushoonete ning kasarmute varemeid võib leida kaldapealsest võsast ning kel veesõiduk käepärast, saab seilata baasi juures asuvale väikesele Hara saarele, kus samuti ootavad seiklushimulisi uudistajaid mitmesugused rajatised. NB! Kuigi maanteelt ära keerates on tee otsas keelumärk, siis eramaal võib liikuda päikesetõusust loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Põnevust ja närvikõdi pakub ka kunagise Rummu vangla (25) territoorium. 2012. aastal Murru vangla hoonete kasutamine lõpetati. Murru vangla taga asuv karjäär oli kunagi täies ulatuses kuiv ja seal kaevandati paekivi. Kui Eesti riigi taasiseseisvumise alguses karjääris enam kaevandamist ei toimunud ja pumbajaamad pandi seisma, siis kogunes vesi nii kiiresti, et karjääri lääneosast ei jõutud ära toimetada isegi suurt kaevandusekskavaatorit. Vesi mattis enda alla ka endise vangla kutsekooli ja tööstuse territooriumi. See mitmekesine veealune linn on tänaseks saanud omamoodi muuseumiks, mis oli muutmas Rummu karjääri üheks Eesti sukeldujate meelispaigaks. Sukeldumisele lisaks pakkkus järv teisigi võimalusi. Kalamehed armastasid seal aega veeta nii suvel kui ka talvel. Järve vesi on tänu paekivipõhjale muinasjutuliselt helesinine. Rummu karjäärijärve kõrval on piirkonna teiseks huvipakkuvaks vaatamisvääruseks suur tuhamägi. Selge ilmaga paistab mäetipust ka mererannik ja Paldiski linn. NB! Kuna Rummu vangla territoorium on eraomandis ja seaduse põhjal vastutab territooriumil toimuva eest omanik, on see ohutuse tagamiseks praeguseks suletud. Purekkari (8) neem Pärispea poolsaare tipus on Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt. Nii Pärispeale kui Juminda neemele (9) on rajatud hulgaliselt lõkkekohtasid, kus peatuda või laagrisse jääda. Tõsisematele matkasellidele pakub ohtralt elamusi Põhja-Kõrvemaa (10). Tänapäeval looduskaitsealune maalahmakas oli sarnaselt Pakri saartele kasutusel polügoonina. Hiiglaslikud nõmmemaastikud ning kümned järvesilmad loovad võimaluse veeta päevi looduse rüpes matkates. Põhja-Kõrvemaad läbib ka RMK matkatee – Eesti pikim matkarada, mis Aegviidus (11) hargneb Edela- ja Kagu-Eesti suundadeks.


Harjumaa

Keila-Joa loss

Allveelaevade baas

Viru raba

Saha kabel

41 | www.puhkuseestis.ee

Lühemateks matkadeks sobib Viru raba (26), kus pääseb laudteele kuni vaatetornini sõitma isegi ratastooliga. Edasi viib pikemale ringile kitsam laudtee, mille äärde jääb ka rabajärv. Soojadel suvepäevadel ja õhtutel on seal võimalik ujuda. Seega tuleks matkale kaasa võtta rätik. Palavate suveilmade eest võib varju leida aga ka Maardu lähedal asuvatest Ülgase koobastest (27), mis koosnevad kunagise fosforiidikaevanduse tänaseni avatud käikudest ja tunnelitest. Harjumaa edelaosas asuvad Suursoo (12) piirkonnad on inimtühjad. Vaid poolesaja kilomeetri kaugusel linnamelust uitavad inimjalale läbimatutel Suursoo maastikel ringi põdrad, hundid, ilvesed, karud ja paljud teised väiksemad ning suuremad ulukid. Asjaolust, et Harjumaa on asustatud juba ammustest aegadest alates, annavad tunnistust Rebala muinsuskaitsealal (13) paiknevad Jõelähtme kalmed (14). Mälestisi muinasajast leidub sealkandis rohkesti mujalgi. Muuksi linnamägi (28) on Eestis üks võimsamaid, selle tipult avaneb vaade kaugele sisemaale ning avamerele. Veidi hilisema ajaloo tummadeks tunnistajateks on Saha kabel (15) ning Padise klooster (16). Arvatakse, et Eesti vanimate maakabelite hulka kuuluv Saha kabel oli just selleks paigaks, kus süüdati Jüriöö ülestõusu esimene märgutuli. Sama ülestõusu käigus põletati maatasa Padise klooster, mis küll hiljem korduvalt üles ehitati, kuid taas ka purustati. Praegu on võimalik ringi uidata mõlema rajatise minevikuhõngulistes varemetes. Sõdaderohket keskaega meenutavad veel mitu kindlusehitist kõikjal Harjumaal, teiste seas Eesti väikseim linnusehitis Kiius ehk nn Kiiu torn (17). Harjumaa mõisad ja lossid on uhked ning väärikad. Laitse (29), Maardu (30), Riisipere (31), Vihterpalu (32), Kolga (33), Vasalemma (34) – need on vaid mõned näited omapärastest ning silmatorkavatest mõisaarhitektuuri esindajatest. Keila-Joa lossil (39) on märkimisväärne ajalugu ning seoseid kunagise tsaaririigi kõrgseltskonnaga rohkem kui ühelgi teisel Eesti mõisal. Alates 2014. aasta juunist on loss renoveeritud ja peahoone külastajatele avatud. Soklikorrusel asuv muuseum annab hea ülevaate lossi ajaloost. Need, kellel on sügavam ajaloohuvi, saavad tellida giidiga ekskursiooni. Peahoone tähelepanuväärseim ruum on sammastega saal („kolonnaja“), mida kasutati lossi hiilgeaegadel (kasutatakse ka praegu) muusikasaalina. Tähelepanuväärseks teeb ruumi asjaolu, et tsaar Nikolai esimesele meeldisid sambad niivõrd, et ta tellis samasugused oma Peterhofi suveresidentsi. Peahoone teisel korrusel on neli sviiti. Kirikutest vääriks ära märkimist Harju-Risti kirik (35) oma pooliku torniga, hiiglaslik Kose kirik (36), omapärase välimusega Jüri kirik (37) ning sihvakas Jõelähtme kirik (38). Ajal, mil vaenuväed uuesti ja uuesti üle Eestimaa pinna liikusid, vajasid kohalikud elanikud turvalist peidupaika. Neile, kelle ees kindluste väravad suletuks jäid, pakkusid varju karstikoopad. Virulase koobas (18) Tuhala maastikukaitsealal on Eesti pikim teadaolev karstikoobas, kuhu sõdade ajal peituti. Mitte kaugel koopast asub Tuhala nõiakaev (19). Suurvete aegu purskuvad maa-aluste jõgede veed kaevu kaudu välja, vanarahva pärimuse järgi vihtlevat sel ajal nõiad maa all koobastes. Veelgi rohkem vett valgub alla Jägala joast (20). Tegu on suurima loodusliku joaga Eestis. Värskelt abiellunutel on kombeks külastada ka imeilusat Keila juga, mille salapärane kohin kostab Keila-Joa lossis (39) peatuvate külalisteni. Veidi tagasihoidlikumad joakesed langevad Pakri pankrannikult (21) ning Türisalu pangalt (22), mille 25–30 meetri kõrgune sein moodustab otsekui Harjumaa merepoolse kaitsemüüri.


Harjumaa

l, Ära RALLITA tänava tule tee seda MEIL !

LaitseRallyPargis on elamused garanteeritud! • rallisõit BMW või Lada ralliautodega • aastaringselt avatud väli hobikardirada • eksklusiivsete vanaautode expo • slaalomrada vigurautosõiduks • kiiruskatsed kogenud piloodi kõrval • seminariruumid kuni 100 külalisele • saunaga palkmajade rent

42 | www.puhkuseestis.ee

• lastele ja peredele suunatud liikluslinnak (elektriautode, pedaalkartide, jalgrataste ja bensiinimootoril autode rent) ja mängudemaja (rallisimulaator, PS3 konsoolid, SlotCar rada, kinotuba, Lego-nurk, mängualad)

+372 671 6067 info@laitserallypark.ee www.laitserallypark.ee

Hingu küla, Kernu vald, Harjumaa GPS: 59° 10’ 27” N, 24° 21’ 58” E


Harjumaa VALGEJÕE VEINIVILLA Eesti esimene marjaveinitalu kutsub nautima omamaist kvaliteetveini ning tutvuma kauni looduse ning rikkaliku ajalooga. Veinivilla perenaine on diplomeeritud sommeljee ja ajakirjanik Tiina Kuuler, kes jagab lahkesti oma kogemusi Eesti marjadest, viljadest ja õitest veini tegemisel. Veinivilla pakub aasta ringi võimalusi meeldivaks ajaveetmiseks koos degusteerimisega terrassil otse Valgejõe kaldal või maakõrtsilikus kaminasaalis. Gruppide suurus on kuni 40 inimest. Valgejõe Veinivilla avatud ainult ettetellimisel. Valgejõe talu, Valgejõe küla, Kuusalu vald. GPS: 59°28'4''N, 25°47'13''E +372 508 7222, info@veinivilla.ee, www.veinivilla.ee

Rätsepa Turismitalu Parim paik, kus veeta mõnus päev või nädal, pidada pulmi, suve- ja talvepäevi või sünnipäeva. Siin elavad paabulinnud, jaanalinnupere, kängurud, lambad ja kaks taksikoera. Puhkemajas on kaminasaal 60 inimesele, köök, puuküttega Soome saun. Majutus 22 pidulisele. Pakume ka toitlustust. Õues köetav kümblustünn, tiik, grillimispaik, palliplats, kiiged, batuut jpm. Sõida Keilast Vasalemma poole. Pärast Vasalemmat suundu Harju-Ristile. Enne kirikut teeviit vasakule(Pae 3km). Rätsepa talu sildi juurest paremale! GPS: 59° 13’ 37’’N, 23° 59’ 50’’ E +372 5330 8342; +372 529 9848; info@ratsepa.ee; www.ratsepa.ee

Nelijärve Puhkekeskus WiFi Nelijärve asub Aegviidu lähedal looduskaunis kohas järve kaldal, Tallinnast 60 km kaugusel. WiFi Majutuskohti on kokku 300. Romantiline Pääsu Villa, järvemaja, rannamaja, puhkemajad, saunad, toitlustamine, 11 erineva suurusega saali. Puhkekeskus on sobilik perepuhkuseks, seminaride, koolituste, pulmade, firmapidude ning suve- ja talvepäevade korraldamiseks aastaringselt. Paadid • vesirattad • jalgrattad • suusad • uisud jne. Nelijärve 4, Aegviidu vald. GPS: 59° 15’ 60” N, 25° 38’ 59” E +372 605 5940. myyk@nelijarve.ee; www.nelijarve.ee WiFi

WiFi Каноэ

Meile jõuab poole tunniga pealinnast ja edasi sõites on 1,5 km kaugusel imeilusad Valkla ja Salmistu liivarannad. Meil saab kala püüda ja seda kohapeal nautida: valmistame grillitud/suitsutatud/soolatud forelli, kaasa saab osta värsket kala. Võimalus pidada sünnipäevi, kokkutulekuid ja firmaüritusi. Lastele mänguväljak. Lisaks 50-kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida ka õue territooriumil varjualustes, kuhu mahub WiFi Каноэ ca 5–20 inimest. AVATUD: Suvel 12.00 - 21.00, kevadel ja sügisel 12.00 - 19.00, talvel: 12.00 - 18.00 Каноэ Valkla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E +372 607 3231; +372 505 0043; valklakala@hot.ee; www.valklaforell.ee WiFi

43 | www.puhkuseestis.ee

Valkla Forell Каноэ


Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla! Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõevulinast

• proovida kätt forellipüügis • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke • nautida elavat tuld ja kaminasooja

Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks. Soovi korral saate veski reserveerida kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest.

Paldiski maantee 351, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist. GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 info@hyyruveski.ee; www.hyyruveski.ee


Tule Lohesaba seikluslinnakusse SEIKLUSLINNAK • JÄÄTISEKOHVIK

ning uuri välja linna suurim saladus!

Esmapilgul tundub Lohesaba seikluslinnak nagu linnak ikka, kus teid ootavad jäätisekohvik, mängusaal ja rohkesti huvitava arhitektuuriga hooneid, mis on täidetud põnevate mängude ning tegevustega. Tegelikult ei ole see üldsegi mitte tavaline linnak. Peale selle, et on palju põnevaid turnimiseks mõeldud atraktsioone, võib linnakust leida ka labürindi, mille läbimisel ootab ees linna suurim saladus ja ei puudu ka tondiloss, kuhu sisenevad vaid kõige julgemad. Kes ei ole nii julged, võivad külastada hoopis moemaja või printsessitorni. Linnakus on veel politseimaja, ehitusbüroo, raamatukogu, kontserdimaja jne. Tule ja avasta veel palju huvitavat! Lohesaba seikluslinnakus saavad mõnusasti tegutseda nii väikesed kui suured! Külastage koos pere ja/või sõpradega! Oleme avatud E, T, N, R 14–22, K, L–P 10–22. Tulge lihtsalt kohale ja veetke vahva päev! Aega ei ole vaja ette broneerida, olete alati oodatud!

Mustamäe tee 50, Tallinn +372 5193 4834 info@lohesaba.eu • www.lohesaba.eu

LF MINIGO TIDEGA ERIEFEK

See uutmoodi, eriefektidega varustatud minigolf on aktiivne, kaasahaarav ja meelelahutuslik ajaveetmisvõimalus.

Meie juurest leiate lisaks põnevale peasaalile baariala, VIP ruumi ning sünnipäevatoa.

Osavust nõuavad põnevalt ehitatud mängurajad, millel takistavad löögi sooritamist ootamatult automaatselt sulguvad väravad, liikuvad elemendid radadel jne. Parima visuaalse efekti annavad uv-valguse käes helendavad värvilahendused. Mängu eesmärgiks on võimalikult väheste löökidega pall auku toimetada.

Suuremate ürituste tarbeks on võimalik reserveerida ka kogu keskus. Olemas mugav seminariruum kuni 20 inimesele koos kõrgetasemelise esitlustehnikaga.

Turniiri võitjaks osutub kokkuvõttes radadel vähim lööke teinud mängija. Radadale mahub korraga 40 inimest. Ühe golfiturniiri läbimiseks kulub keskmiselt 1,5h, olenevalt inimeste arvust ja mängijate osavusest. KONTAKT OLEME AVATUD E−N 14−22, R 14−23 Vabaduse väljak 9, Tallinn L 11−23, P 11−22 +372 5866 8440 • info@elamusgolf.eu www.elamusgolf.eu • cityjungle

NB! Avasta Tallinna südalinna MyPet elektrirattaga. Sõitu saad alustada otse Vabaduse väljakult CityJungle elamusgolfikeskusest. Broneeri Mypet: +372 5866 8440

45 | www.puhkuseestis.ee

ECTS

Harjumaa


TÕUSE TAEVASSE!

46 | www.puhkuseestis.ee

Põhjamaade kõrgeim avatud vaateplatvorm

NÄITUSED JA ATRAKTSIOONID: iga päev 10–19 PILETID: pilet.teletorn.ee teletorn.ee

9 км 10 € 34a, 38, 49


Harjumaa

allinn, meie pealinn, seostub paljudele kiiruse, sagimise, tormavate inimeste, trammide, busside, hulluksajava liikluskultuuri ja kõrgete ehitistega. Tegelikult on Tallinnal pakkuda palju rohkemat ja ei tasu väga kergesti langeda eelarvamuste küüsi. Meie pealinnal on mitu omanäolist linnaosa: Näiteks Pirita on oma kauni liivaranna ja parkmetsaga nii kohalike kui külaliste lemmikpaik; Nõmme võlub mõnusa ning rahuliku männimetsaga; Põhja-Tallinn pakub boheemlaslikku aguliromantikat; Mustamäe, Lasnamäe ja Haabersti on aga nõukogudeaegse elamuarhitektuuri elavad templid. Tallinna atmosfääri muudab täiuslikuks vanalinn. Selle eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Keskaegsete müüride vahel jalutades tunnetad ajalugu oma nahal üsna selgesti. Saginat leidub vanalinnas kogu aeg, kuid eriliselt kihama lööb elu suvel, kui on avatud tohutu hulk välikohvikuid, tegutsevad tänavamuusikud ja kauplevad Eesti käsitöömeistrid. Tallinna teeb armastusväärseks veel üritusterohkus ja palju ajaveetmise ning kultuuri nautimise võimalusi – alati

on kuhugi minna ja midagi teha! Näiteks on Tallinn täidetud eriilmeliste muuseumitega. Nende krooniks on loomulikult KUMU ehk Eesti Kunstimuuseum, mis on suur ja väärikas näitusepaik. Peale selle tasub külastada kindlasti ka Kiek in the Köki ja Bastionikäike, Lennusadamat, Tallinna teletorni, Niguliste muuseumit ja Kadrioru lossi kunstimuuseumit. See on vaid väike valik põnevatest näitusepaikadest Tallinnas. Üle ega ümber ei saa Tallinna puhul ka loomaaiast, kus lapsed näevad huvitavaid loomi ja koguvad uusi teadmisi. Täiskasvanud saavad aga looduslähedases keskkonnas puhata, kohvikutes lõõgastuda või samuti looma-, linnu- ja putukaliike uudistada. Tallinna loomaaias on maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Tere tulemast Tallinna! Nautige hõrgutavaid roogasid restoranides või välikohvikutes, ostelge kaubanduskeskustes, seigelge vanalinnas, külastage loomaaeda, muuseume või võtke ette midagi muud põnevat, sest tegevustest ning üritustest pealinnas puudust ei ole! www.puhkuseestis.ee; www.tourism.tallinn.ee

47 | www.puhkuseestis.ee

T

Tallinn


Harjumaa Eesti Tuletõrjemuuseum Eesti Tuletõrjemuuseum asub 1939. aastal valminud tuletõrjehoones, kus tegutsevad ka päästeamet ja kesklinna tuletõrjekomando. Ekspositsioon tutvustab pritsumeeste eluolu esimestest seltsidest kuni 1940. aastani. Tuletõrjemuuseumi vanatehnika näitust saab külastada Saku operatiivkeskuses. Külastusaeg palume broneerida telefonil : +372 5302 8404 Avatud: E-N 9-17; R 9-15.30 Raua tn 2, Tallinn. GPS: 59° 26’ 7” N, 24° 45’ 51” E muuseum@rescue.ee; www.tuletorjemuuseum.ee

Muuseumi uus püsinäitus kannab pealkirja „Lood ja laulud“, sest esitame teatri ja muusika kaudu lugusid, mis kuuluvad Eesti kirjandusklassikasse, ja laule, mis on iga eestlase repertuaaris. Nende lugude ja laulude kaudu tutvustame muuseumi kogusid ning oma maa ajalugu, milles on oluline koht nii muusikal kui ka teatril. Ekspositsioon on eesti ja inglise keeles ning vene ja soome keeles saab ekspositsiooniga tutvuda tahvelarvutite abil. Muuseum on avatud T-P 10-18 Müürivahe 12, Tallinn. +372 644 6407; info@tmm.ee; www.tmm.ee

Tallinna Linnamuuseum:

10 väravat Tallinna ajalukku LINNAMUUSEUM Vene 17, T-P 10.30–18.00 Neitsitorni muuseumkohvik (1) Lühike jalg 9a, T-L 10.00–18.00 2

1

Kiek in de Kök ja bastionikäigud (2) Komandandi tee 2, T-P 10.30–18.00 Tallinna vene muuseum Pikk 29a, T-P 10.00–18.00 Fotomuuseum (3) Raekoja 4/6, K-E 10.30–18.00

48 | www.puhkuseestis.ee

Peeter I maja (4) Mäekalda 2, T-P 10.00–18.00 Lastemuuseum Miiamilla Kalamajas Kotzebue 16, Kadriorus Koidula 21 C 4

3

www.linnamuuseum.ee


Tallinn Zoo Kas minna loomaaeda kevadel, suvel või sügisel? Aga miks mitte nii kevadel, suvel kui sügisel! KEVADEL? Koos kevadega saabuvad ka armutuuled. Platsil näeb loomade vahelist armastust, kurameerimist ja ka mõnda loomabeebit. Lustakas jääkarupoeg Aron käib aina rohkem emaga väljas uudistamas. Beebide tegemistega saate end kurssi viia loomaaia beebiblogis – www.tallinnzoo.ee ja Facebookis. SUVEL? Suvi toob avastusi ja üllatusi – paljud soojalembesed loomad on õue pääsenud ja ninasarvikupere on muutuste ootel. Kas ninasarvikubeebid sünnivad sarvega või ilma? SÜGISEL? Sügis jagab värve ja kutsub soolaleivapeole-avatakse polaarium, jääkarude uus kodu. Kui kohapeale ei jõua, tuleb loomaaed koju kätte loomakaamerate vahendusel www.interactivezoo.eu

www.tallinnzoo.ee


Ida-Virumaa

31

29

13 14 3

15 16 3 2 2 4 7 5 3

6

26 1

21

12

3

7

10 11 3

20

37

17

18

32 35

50 | www.puhkuseestis.ee

36

28

19 30

8 9 3

34

33

22

23 24 25


Ida-Virumaa

IDAVIRUMAA Põlevkivimaakond Ida-Virumaa pakub külastajatele eripalgelisi elamusi. Piirkonnas, kust pärineb suur osa Eesti energiast, leidub tegevust nii ekstreemsete elamuste otsijaile kui rahuliku loodus- ja kultuuripuhkuse nautijatele.

Kuremäe Pühtitsa klooster

Š

okituristide lemmikpaladeks on Ida-Virumaa hüljatud ja lagunenud tööstuspiirkonnad. Kummituslinnad Sirgala (1), Oru (2) ja Viivikonna (3) olid veel Nõukogude Liidu lagunemise järel tuhandete elanikega õitsvad ning elujõus asulad. Põlevkivikarjääride ja tööstuste sulgemise tõttu aga suurem osa elanikkonnast lahkus. Nüüd seisavad kümned sealsed kortermajad ja elamud tühjalt, akendes pimedus ja seinad ning katused varisenud.

Tuhamäed on Ida-Virumaa tuntuimaks sümboliks. Põlevkivi tekkis Eesti alal üle 400 miljoni aasta tagasi ja selle teine nimetus on kukersiit, mis on tuletatud esimese kaevandamiskoha – Kukruse asula – nimest. Kukrusele rajati allmaakaevandus 1921. aastal ning see töötas 1967. aastani. Pärast kaevanduse sulgemist süttis aherainemägi põlema ja tuli levis ka maa alla. Mägi põles mitu aastat. Kukruse vulkaani (4) nime kandev tuhamägi asub otse Tallinn-Narva maantee ääres. Mäenõlva külgedele on hakanud kasvama puud ja tippu viib betoontrepp. Mäe ligikaudne kõrgus on 41 meetrit. Arvukalt leidub vulkaanile omaseid põlenud laike, sissevarisenud kohti ja suitsevaid pragusid. Üks tuhamägi kannab nime Sinivoore mäe (5), mille tipult avaneb vaade Kohtla-Järvele ning linnatagusele „mäeahelikule“. Viimase platoodel lainetavad erivärvilised järved ja veesilmad (6) – sõltuvalt keemilisest koostisest võib näha nii rohelisi, valgeid, punaseid kui lillakaid järvekesi. Sõrme neisse järvedesse pista ei maksa. Ebamaisetes toonides järvede imeilusaid vaateid näeb ka Narva lähistel (28). Eesti soojuselektrijaama tuhaplatoode jalamil asuvate veesilmade taustal tehtud fotod meenutavad justkui puhkust mõnel troopilisel saarel, kus vesi on neoonsinine. Hoiatus! Tegu on tuhamägede settetiikidega, mille vesi on tugevalt leeliseline ning söövitava toimega. Paljud kunagised kaevandused on praeguseks suletud ning põhjavett täis valgunud. Suuremate sademete või sulailmadega valgub maa alla palju vett ning see tungib Kose nõiakaevudest (7) maapinnale. Veel töötavatest kaevandustest tuleb maapinnale soe aur ja lõhkamisgaasid, tekitades Selisoo (8) ja Väike-Pungerja (9) kandis hiigelsuuri auravaid nõiaahjusid.

Avasta Ida-Virumaal 1 Sirgala 59.320371,27.781012 2 Oru 59.369396,27.567015 3 Viivikonna 59.337622,27.686663 4 Kukruse “vulkaan” 59.393909,27.340049 5 Sinivoore mägi 59.396195,27.309566 6 Kohtla-Järve tuhaplatood 59.397176,27.22513 7 Kose nõiakaevud 59.32558,27.51622 8 Selisoo nõiaahi 59.18054,27.32682 9 Väike-Pungerja nõiaahi 59.17987,27.34623 10 Aidu karäär 59.32586,27.15464 11 Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseum 59.350092,27.174232 12 Kiviõli seikluskeskus 59.365252,26.955471 13 Pankrannik 59.442987,27.308136 14 Kivisilla juga 59.439394,27.18392 15 Toilamõisa juga 59.44359,27.40767 16 Karjaoru juga 59.442512,27.269804 17 Selisoo matkarada 59.170796,27.294738 18 Kotka matkarada 59.059314,27.254969 19 Kurtna järvistu 59.261077,27.573709 20 Kuremäe Pühtitsa klooster 59.199249,27.534308

51 | www.puhkuseestis.ee

Narva Külastuskeskus: Peetri plats 3, Narva. Tel: +372 359 9137 Jõhvi Turismiinfokeskus: Rakvere 13A, Jõhvi. Tel: +372 337 0568


21 Jõhvi Kindluskiriku Muuseum 59.35952,27.410317 22 Narva Hermanni linnus 59.375373,28.200901 23 Sinimäed 59.37502,27.858276 24 Lastekodumäe vaatetorn 59.373688,27.88152 25 Sinimägede muuseum 59.372737,27.873854 26 Toila-Oru park 59.422792,27.532055 27 Kukruse polaarmõis 59.385674,27.360785 28 Narva 59.366532, 28.151222 29 Valaste juga 59.443964, 27.335072 30 Pannjärve 59.291152, 27.573194 31 Narva-Jõesuu 59.457608, 28.035289 32 Kreenholmi Manufaktuur 59.360815, 28.193414 33 Vasknarva 58.999447, 27.734851 34 Smolnitsa 59.010109, 27.599000 35 Alajõe 59.009677, 27.423210 36 Kauksi 58.990577, 27.231172 37 Poruni ürgorg 59.174775, 27.801254 38 Purtse kindluselamu 59.419213, 27.012839

KAS TEADSID? • Ida-Viru maapõuest ammutatakse põlevkivi juba peaaegu sada aastat.

52 | www.puhkuseestis.ee

• Ida-Virumaa inimtekkelised mäed jaotuvad laias laastus kahte rühma: tuhamäed (Kohtla-Järvel, Kiviõlis) ning aherainemäed (enamik ülejäänud tehismägedest). • Orhideed, mis kasvukoha suhtes muidu üsna pirtsakad, on mingil põhjusel hakanud lokkama just tuhamägede nõlvadel. • Elekter tuleb enamjaolt just Ida-Virumaalt, nt iga töötava arvuti ees veedetud tund jätab endast jälje selle maakonna loodusele.

Paljud tööstusmaastikud on korrastatud ning muudetud külastuspaikadeks ja vabaajakeskusteks. Aidu karjäärialal (10) võib näha, kuidas kunagistest karjääridest on kujunemas hiiglaslik veespordikeskus koos sõudekanalite ja basseinidega. Juba praegu saab seal korraldada kanuu- ja süstamatkasid või siis lihtsalt karjääriterritooriumil ringi seigelda. Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum (11) laieneb iga aastaga, täieneb nii maa-alune väljapanek kui suureneb maapealsete tegevuste hulk. Mäetipul paiknev kivihiis on paik, kuhu viia oma ohvriand kaevandamisega tekitatud keskkonnakahjude leevendamiseks. Kaevandusmuuseumis toimuv talvine tuhamägede tantsupidu on kujunenud populaarseks ürituseks nii tantsijate kui kultuurihuviliste seas. Ka Kiviõli seikluskeskus (12) on rajatud tehismäe otsa – talvel avatakse seal Eesti kõrgeimad suusanõlvad, suvel krossirajad ja ekstreemspordimaastikud. Võistlusi toimub Kiviõlis aasta ringi, muu hulgas rahvusvahelised lumelauasõidud ning suvised motokrossid. Ida-Virumaal leidub siiski ka palju ilusaid naturaalseid loodusvaateid. Maakonna põhjakülge piirav pankrannik saavutab Saka-Ontika-Toila lõigul (13) suurima kõrguse, tõustes enam kui poolesaja meetrini merepinnast. Pankrannikult langevad kümned joad, millest kõige paremini jälgitav on Kivisilla juga (14) Saka mõisa juures. Suurveega pakuvad kauneid vaateid hiljuti avastatud Eesti kõrguselt teine Toilamõisa juga (15) ning samuti kõrgeimate hulka kuuluv Karjaoru juga (16). Kes pakasega Ida-Virumaale satub, sel tasuks jalutada piki mereranda kuni Valaste joani (29). Tuule, vee ning pakase koosmõjul moodustuvad jäälossid joa ümbruses on võimsad ja suurejoonelised. Sisemaale liikudes võib päevi ekselda Alutaguse laante ja rabade rüpes. Matkarajad Selisoos (17) ning Rüütli rabas (18) hoiavad sihi silme ees, lõõgastav on matkata ka Kurtna järvistu (19) radadel. Ühtekokku asub Kurtnas 42 väikest järvesilma, mille ääres on mõnus puhata ja telkida. Pannjärve (30) spordiradadel korraldatakse nii jooksu- kui suusamaratone, peale selle saab aktiivselt aega veeta ka seikluspargis. Kuremäe Pühtitsa klooster (20) on Eestis suurim omataoline, külaskäik sinna on eriti meelejääv õigeusu kirikupühade aegu. Terve aasta jooksul suundub Kuremäele tuhandeid palverändureid, kes mäepealsetes kirikutes patte lunastavad ning püha allika vett rüüpavad. Julgemad kastavad end üle keha jääkülma allikasse, mis pidavat aitama paljude tervisehädade vastu. Jõhvi kindluskiriku muuseum (21) asub Jõhvi Mihkli kiriku altarialustes võlvkeldrites, mida kirikuga ühendavad kitsad müürikäigud. Liivi sõja traagilistest sündmustest ja kiriku tekkeloo ning kahe venna legendist jutustab keldri lääneseina kattev klaasimaal, mille autor on Kai Kaljo. Muuseumi arheoloogilised leiud on pärit Jõhvi ja Lüganuse kihelkondade ülikute ja sõjapealike haudadest. Näha saab Eesti vanimaid raudesemeid ja Alulinna ohvrileide. Tõelise keskaegset elamust pakub Narva Hermanni linnus (22), mis oli omal ajal Rootsi teiseks pealinnaks. Praegu asub linnuses muuseum, kus on korraga püsinäitus Narva linna ajaloost ja kümmekond ajutist näitust. Narva linnuse hoovil korraldatavad keskaegsete lahingute simulatsioonid on suurimad Eestis, seda nii rahvusvaheliste osalejate kui pealtvaatajate poolest. Ajalooline Narva kindlus koosneb kolmest suurest kaitseehitisest: jõe läänekaldal paiknevast keskaegsest Hermanni linnusest, jõe idakaldale 15.–16. sajandil ehitatud Ivangorodi kindlusest ning 17. sajandil Rootsi suurriigi eestvõttel rajatud bastionitest. Narvas avati üle-eelmisel aastal külastajatele Viktoria bastioni kasematid (kasematid – kindlusehitise siseruum). Maa-aluste käikude väljapanek jutustab rootsiaegsete kaitserajatiste ajaloost. Ekspositsioon algab püssirohukeldris asuvast külastuskeskusest


Ida-Virumaa ja jätkub Viktoria kasemattide esimesel korrusel asuvas galeriis. Teine korrus on talvel suletud nahkhiirte talvitumise tõttu. Viktoria bastionil asub ka Narva vanim park Pimeaed – 19. sajandi lõpu pargiarhitektuuri näide. Narvat külastades tasub heita pilk üle jõe Venemaale, jalutada maalilisel kaldapromenaadil ning imetleda Eesti suurimat pühakoda – Narva Aleksandri kirikut. Narva jõel, linnast veidi kõrgemal, asub kahe astanguga juga, mis kunagi oli Euroopa veerohkeim juga. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad (v.a suurvee ajal). Astangud jagab kaheks Kreenholmi saar. 1857. aastal ostis Breemenist pärit Moskva kaupmees parun Ludwig Knoop Kreenholmi saare ja rajas sinna tekstiilitööstusettevõtte Kreenholmi Manufaktuur (32), mis tollel ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. 1913. aastal töötas seal üle kümne tuhande inimese ja vabriku ümbrusesse kujunes tööstusarhitektuuri kompleks. Narva muuseum korraldab alates aprillist kuni sügiseni suletud tootmishoone territooriumile ekskursioone. Lisainfo telefonil: +372 359 9230 või www.narvamuuseum.ee

Narva linnus

Narvast jõekallast pidi mere äärde liikudes jõuab viimaks Narva-Jõesuusse (31) – omaaegsesse kuulsasse kuurortlinna, mida armastas eelkõige vene haritlaskond. Tänapäeval on Narva-Jõesuu tasapisi oma ajaloolist kuulsust taastamas, seal tegutsevad spaad ja tervisekeskused. Narva-Jõesuus on Eesti pikim peaaegu silmapiirini ulatuv liivarand.

Sinimäed (23) on kolm panka Vaivara vallas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest, Põrguaugu ehk Grenaderimäest ja Pargimäest ehk Lastekodumäest. Sinimägedes toimusid teise maailmasõja lõpus ulatuslikud kaitselahingud. Sinimägede muuseumi (25) näitusemajas saab lühiülevaate Vaivara kihelkonnast ning põhjaliku ülevaate Sinimägede 1944. aasta lahingutest. Lastekodumäe vaatetornist (24) avaneb avar merevaade, silm haarab kunagisi lahinguväljasid ja kaugusest paistavad Eesti elektrijaama kaks korstent. Ägedad lahingud leidsid aset ka Narva jõe kallastel. Poruni ürgoru (37) matkarajal sammudes näeb iga natukese aja tagant punkreid ja kaevikuid ning võib silmata mõne sõjaaegse tehnika jäänuseid. Kaunis Pühajõe ürgorus asuva Oru pargi ja suurejoonelise lossi rajas 1899. aastal suurkaupmees Grigori Jelissejev, kes pärast oktoobrirevolutsiooni emigreerus Prantsusmaale. Seejärel aga hakkas loss lagunema ning park metsistuma. Eesti suurtöösturid ostsid 1934. aastal Oru lossi koos kõrvalhoonete ja pargiga ning kinkisid president Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Teises maailmasõjas hävis loss täielikult, kannatada sai ka park. Nõukogude ajal sai Oru pargist Toila-Oru park (26). Tänapäevaks on park korrastatud ja jalutajatele avanevad suursugused vaated Pühajõele, silmapiiril lainetavale merele ning kõike seda kroonivale rohelusele. Ida-Virumaaga seotud polaaruurijale Eduard von Tollile on pühendatud Kukruse polaarmõis (27). Tema polaarretkedest on Kukrusel avatud esinduslik väljapanek. Omataoline mõis on maailmas ainulaadne, seda külastades saab teada baltisakslaste rollist Eesti ühiskonnas ning näha ülevaadet Tollide sugupuust. 1987-1990 aastatel renoveeritud Purtse kindluselamu (38) vahetuse läheduses asub mälestusmärk ja Kurjuse ohvrite leinapark, mis kujutab endast Eesti valukaarti, kuhu on märgitud eri maakondades küüditatute arvud.

Tuhamägi

Purtse kindlus

Valaste juga

53 | www.puhkuseestis.ee

Peipsiäärsed liivarannad võib lugeda kahtlemata üheks populaarseimaks suvituspiirkonnaks Eestis, Vasknarvast (33) ja Smolnitsa kõrgetest luidetest (34) kuni Alajõe (35) ning Kauksini (36).


aSTrI KESKUS–

54 | www.puhkuseestis.ee

MOOD Ja MEELELaHUTUS Teie kasutuses on seahulgas parimad kaubad, teenused ja meelelahutus: kino, bowling, planetaarium. Erinevad kohvikud ja restoranid. 90 kauplust ja teenindusettevĂľtet. Tasuta parkimine 600 autole ja autopesula. Olete alati oodatud! Tallinna mnt. 41 Narva

Poodle ka meie e-keskuses : astri.ee

www.astri.ee/astri-keskus/

www.facebook.com/astrikeskus/


Ida-Virumaa

Narvas kõlab ooperimuusika

Narva Ooperipäevad 2016.Ooper "Suor Angelica"

N

arvas tutvustatakse 2017. aasta sügisel maailma klassikalist muusikat kaasaegse interpretatsiooni võtmes, mida saab nautida festivali “Ooperipäevad Narvas” raames. Üritus toimub 6. kuni 10. septembrini Narvas ja Narva-Jõesuus. Esimest korda kõlasid ooperihelid Narva kindluses eelmise aasta septembris. Muusikafestivali idee tekkis eesmärgiga tutvustada publikule kaasaegset klassikalist muusikat, ooperit ning hiljem ka balletti. 2017. aastal toimub festival samuti septembris ning kestab seekord kolme päeva asemel viis päeva. Kui ilmaolud lubavad, siis toimuvad üritused ka vabas õhus, kas promenaadil või linnuse territooriumil.

Publikule tutvustatakse uusi muusikateoseid

Festival annab suure kogemuspagasi osalejatele, esinejatele, heliloojatele, kuulajatele ning FNarva elanikud saavad festivali kaudu ülevaate Eesti heliloojate loomingust ja artistidest. Esialgsete plaanide põhjal toimub festivali avamine 6. septembril Narva-Jõesuus. Organisaatorite sõnul võib sellest kujuneda suurepärane traditsioon, kuna kuurortlinn Balti mere suudmes on oluline osa meie kultuuripärandist koos imeilusa loodusega ja seda on ilmtingimata vaja festivalikü-

lalistele näidata ja tutvustada. Festival avatakse kostümeeritud ooperikontserdiga, esitusele tulevad katkendid Georges Bizet ooperist “Carmen”. Narva linnuses tuleb esitamisele ooper “Seitse kirja kohtumiseks” Tallinnas sündinud ja endise Narva Muusikakooli pedagoogi Vsevolod Pozdejevi sulest. Teiseks numbriks on koomiline ooper Igor Stravinskilt “Mavra”. Mõlemad ooperid on lühikesed ning kõlavad samal õhtul üksteise järel. Sama päeval toimub heliloojate Madis Järve ja Liis Viira teoste esitlus. 10. septembril toimub festivali lõpetamine ja traditsiooniline galakontsert, kus osalevad noored solistid Eestist ning teistest riikidest. Esitlusele tulevad aariad ja duetid erinevatest ooperitest. Päeval on Narva promenaadil oodata Eesti Muusikaakadeemia tudengite kostümeeritud etendus-kontserti. Ooperifestival on Narva linnale oluline sündmus. See on unikaalne võimalus tutvuda klassikalise ooperi ja kaasaegsete esitajatega ning külastada kultuurisündmusi terve nädala jooksul. Täpsem informatsioon programmi ja piletite kohta on saadaval festivali kodulehel www.contemparteesti.ee ning ürituse lehel Facebookis ning Piletilevi kodulehel. Samuti on võimalik teavet saada Narva turismiinfost.

Hostelis ootavad Teid mugavad ja kaasaegsed toad, mis on sisustatud kõige vajalikuga. WiFi Pakume majutust nii üksikkülastajatele kui ka suurematele gruppidele (50 kohta). Kõikides tubades on tasuta WiFiWiFi ja hosteli vastuvõtt avatud ööpäevaringselt. Esimesel korrusel ootavad külastajaid treeningsaal ja lauatennisesaal, muusikahuvilistel on võimalus kasutada trummikomplektiga sisustatud muusikatuba. Meie juures on võimalik rentida ka seminariruume. Kalevi 4, Kohtla-Järve. GPS: 59° 24’ 6” N, 27° 17’ 18” E +372 334 4103; info@virumaahostel.com; www.virumaahostel.com

WiFi Каноэ

55 | www.puhkuseestis.ee

Virumaa Hostel WiFi


56 | www.puhkuseestis.ee

Ida-Virumaa


Ida-Virumaa

Sillamäel ei ole käinud enamik eestimaalasi, sest see linn oli Eesti nõukogude-aegne keelatud linn. Nüüd avatud ning avastatav. Siin on veel tollast õhustikku, millesse julgelt ja kirkalt löövad sisse uue, euroopaliku kultuuriajastu värvi- ja kõlaakordid.

23.-25.06.2017 Sillamäe linnapäevad 2017. aastal tähistab Sillamäe linn oma 60. juubelit ning seetõttu toimuvad mitmed pidustused: 23. juunil jaanipäev ja võidupüha, 24. juunil rongkäik, kontserdid, töötoad, tantsuõhtu, lasteprogramm, retroautode näitus ja teised näitused. 25. juunil toimuvad spordivõistlused ja noorteüritused.

Sillamäe kultuurikeskus / Kesk 24 E-R 08.00-17.00. Nädalavahetustel kokkuleppel (+372 687 5034, sillamae.kultuur@gmail.com). Piletid: Sillamäe kultuurikeskus- 1 euro, Sillamäe muuseumi filiaal-2 eurot

Sillamäe muuseum / Kajaka 17a T-R 10.00-18.00, L 10.00-16.00. Pilet 2 eurot

Sillamäe spordikompleks “Kalev” / Kesk 30 Ujula, hostel, jõusaal, saun, kergejõustikumaneež, fitness-saal, konverentsisaal

www.sillamae-muuseum.ee

www.sillamaesk.eu

www.kultuurikeskus-sillamae.ee

www.sillamae.ee


m

uistend teab jutustada, et pärast laastavat sõda olnud Iisaku ümbrus inimtühi. Pääsenud ainult üks mees, kes end kogu sõja aja tühjas kaevus varjanud. Ta leidnud valge hobuse ja sõitnud sellega endale naist otsima. Sirtsi soo pealt leidnudki endale ühe vanatüdruku. Mehe nimi olnud Iisak ning tema järgi hakatud ka kohta Iisakuks nimetama. Ümberkaudne rahvas olevat aga nende järeltulijad. "Meil on veel palju toredaid lugusid pajatada. Tulge ja avastage meid“." „Kus saavad üheaegselt kokku kiviaeg, 20. sajandi talupojad, metsik loodus, koolmeistrid ja rikkalik pärandkultuur? See kõik on leitav Iisaku Kihelkonna Muuseumist. Siit algab salapära – avastamiseks Teile“

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjale. Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13. sajandist pärinevatest inimluustikest ja vadjapärastest ehetest, Iisakumaa poluvernikute traditsioonide, 20. sajandi talupojakultuuri ning Alutaguse looduseni. Lisaks püsiekspositsioonidele on muuseumis aasta jooksul 5-6 ajutist näitust. Pakume ettetellimisel hariduslikke programme, mis on seotud Eesti rahvakalendri tähtpäevadega ja vanade rahvakommetega. Igal aastal juuni esimesel pühapäeval toimub traditsiooniline külalaat. Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige unikaalsemas maakonnas – Ida-Virumaal. Asume 30 km kaugusel Jõhvist ja 100 km kaugusel Tartust.

1.06 kuni 31.08: E-R 10-18, L10-16, P suletud; 1.09 kuni 31.05: E-R 9-17, L-P suletud Tartu mnt. 58, Iisaku. GPS: 59o 5´48´´ N, 27o 18´47´´E +372 339 3036; 372 5344 8738 info@iisakumuuseum.ee www.iisakumuuseum.ee


Ida-Virumaa

Sonda vald

Roheline vald soode ja metsade vahel Virumaa südames. Uljaste matkarada on 3.8 km pikkune ja tutvustab matkalistele Uljaste järve, sood ja põlismetsa. Rada algab Uljaste järve kaldalt, mis kulgeb enamjaolt mööda oosi ja on tähistatud. Rada on võimalik läbida ka talvel suuskade ja räätsadega. Uljaste oosil asub Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp (95,2m). Järve vahetus läheduses on parkla ja lõkkekoht. Järve kaldal on puhkeala ja rand. Baltikumi kõrgeima tehismäe jalamil asub modernne puidust kahekorruseline Tuhamäe hostel, mis sobib suurepäraselt nii spordiharrastajatele kui ka perepuhkuse veetmiseks. Rohkem infot www.tuhamaehostel.com Kõrval asuvas Kiviõli Seikluskeskuses leiab tegevust nii suvel kui ka talvel. Rohkem infot www.tuhamagi.ee. Sonda Kõrts on Ida-Virumaa legendaarseim peopaik, kus käib kohal parim seltskond ning peetakse meeleolukaid pidusid.

Külasta kindlasti! Juulikuu nädalavahetustel toimub juba neljandat aastat Sonda suvepiknikute sari. • 8.–9. ja 15.–16. juulini toimuvad piknikud koos luule, filmi ja muude sarnaste kultuuriliselt harivate ettevõtmistega. • 22.–23. juulini – pärimustantsu festival koos õhtuste simmanitega. • 29. juuli – perepikniku päev, kus toimuvad lastega seotud võistlused/mängud, grillivõistlus ning täiskasvanud saavad osaleda töötubades. Päeva lõpetab Ott Lepland & Band.

........................... Lääne 1B, Jõhvi • +372 337 5750 info@mimino.ee • www.mimino.ee

59 | www.puhkuseestis.ee

Tulge nautima ehtsaid gruusia maitseid Jõhvis!


Lääne-Virumaa 14

16 2 15 3 2

17 5 4

13

3

21

19 12

1

12 2 3

8 9

7

6 20

23 24 25 10

60 | www.puhkuseestis.ee

11


Lääne-Virumaa

LÄÄNEVIRUMAA Põhjaranniku romantilised rannakülad lähevad Lääne-Virumaal sujuvalt üle laiadeks pangapealseteks heinamaadeks, mis edasi lõuna poole liikudes asenduvad lagedate sügavate metsade ja künklike maastikega.

Rakvere linnuse torn

K

unagi kõndisid neil aladel ringi ürgveised ehk tarvad – hiiglasekasvu loomad, kelle järgi nimetati praegune Lääne-Virumaa keskus Rakvere (1) omal ajal Tarvanpääks. Tänapäevaks on tarvad välja surnud, ent meenutamaks toda majesteetlikku looma seisab Rakvere linnuse (2) mäenõlval hiiglaslik tarvakuju. Kuju avati 15. juunil 2002. aastal, et tähistada 700 aasta möödumist Rakverele Lübecki linnaõiguste andmisest. Kuju skulptor on Tauno Kangro. Tarva kuju valmistamiseks koguti raha annetustest ja samba jalamile graniitalusele on raiutud kõigi inimeste ja ettevõtete nimed, kes samba püstitamist toetasid. Kuju on 7,1 m pikk, 3,5 m kõrge (koos graniitalusega 5 m) ja kaalub 7000 kg. Graniitalusel on veel Rakvere linna vapp ja Rakvere lühiajalugu eesti, rootsi, saksa, taani, poola ja vene keeles. Tarvanpää linnus oli üks suuremaid Muinas-Eesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Taanlased asusid linnusesse oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandil. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud veel nii Liivi ordu rüütelmunkadele, venelastele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Kõikidel valitsusaegadel tehti linnuses muudatusi ja juurdeehitusi. Aastatel 1602–1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid ja nõnda linnus hävitasid. 1975.–1988. aastani toimunud konserveerimistööde käigus linnusevaremed korrastati. Varemetesse on rajatud linnuse ajalugu tutvustav muuseum. Muuseumi eeshoovis tegutseb Schenkenbergi pubi, kus pakutakse keskaegsete retseptide põhjal valmistatud toite. Linnuse hoovist leiab veel käsitööpoode ja palju huvitavaid teemaruume ja töötubasid, mis annavad aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle muutumisest ajas. Linnus on muutunud ka mitmesuguste vabaõhuürituste läbiviimise kohaks. Hoovis korraldatakse keskaegseid turniire, milles on kaasalöömisvõimalus ka külastajatel. Üks vähestest tornlinnustest, mis on hästi säilinud ja restaureeritud, asub Vaos. Vao tornlinnus-muuseum (25) on ehitatud 14. sajandi teisel poolel kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on

Avasta Lääne-Virumaal 1 Rakvere 59.348355, 26.362091 2 Rakvere linnus 59.347545, 26.352274 3 Palmse mõis 59.512722, 25.956107 4 Sagadi mõis 59.536989, 26.084147 5 Vihula mõis 59.546505, 26.182960 6 Porkuni paemuuseum 59.187570, 26.196095 7 Tamsalu lubjapõletusahjud 59.163678, 26.092046 8 Neeruti mäed 59.306486, 26.116337 9 Pariisi suusarajad 59.269321, 26.156210 10 Äntu järved 59.060214, 26.239847 11 Emumägi 58.937428, 26.374486 12 Padaorg 59.434351, 26.707420 13 Toolse linnus 59.534786, 26.468543 14 Mohni saar 59.683526, 25.795721 15 Käsmu 59.610393, 25.916413 16 Käsmu meremuuseum 59.604509, 25.921895 17 Altja kaluriküla 59.586809, 26.116637 18 Lehtse mõis 59.273011, 25.861868

61 | www.puhkuseestis.ee

Rakvere Turismiinfokeskus: Laada 14, Rakvere. Tel: +372 324 2734


Rakvere linnus 19 Kavastu mõisa tuvitorn 59.473619, 26.145140 20 Tudu 59.180646, 26.852246 21 Rändrahn Ehalkivi 59.549774, 26.587601 22 Kuradisaar 59.623117, 25.910197 23 Kadila 59.230307, 26.339901 24 Rohu 59.093623, 26.481405 25 Vao tornlinnus 59.100787, 26.193133

KAS TEADSID? • Rakvere lõunapoolseim linnaosa kannab nime Palermo. • Kunda lähedalt Lammasmäe künkalt, mis oli kunagi saar endisaegses järves, on leitud Eesti vanima muistse inimasula jäänused (umbes kümne tuhande aasta vanused).

62 | www.puhkuseestis.ee

• Lääne-Virumaa haldusalasse kuulub Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, mille pindala on vaid 6,2 hektarit. 2014. aastal kandideeris konkursi raames pisikese Vaindloo saarevahi kohale ligi 400 inimest. • Militaartegevust jagub Lääne-Virumaal tänapäevalgi. Nimelt asub Tapa lähedal Eesti kaitseväe polügoon ning marjule või seenele mineku eel tuleks kindlasti õppuste toimumisajad üle kontrollida.

võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Linnus restaureeriti 1986. aastal. Vao tornlinnuse ja mõisa ning ümberkaudsete külade ajalugu tutvustab näitus esimesel korrusel. Teisel korrusel on sisustusega püütud edasi anda ruumi keskaegset ilmet, seal asuvad lavatoorium (kätepesukoht) ja dansker (käimla). Ruumi keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad samas stiilis metsseanahkadega kaetud toolid, laes on sepistatud valgustid ja ruumi kaunistavad vitraažid. Kuldne mõisakolmnurk – Palmse (3), Sagadi (4), Vihula (5) – on kujunenud Lahemaa rahvuspargi pärliks ja külastusmagnetiks. Renoveeritud mõisaid ümbritsevad mitmekesise loodusega pargid, mille romantilistel radadel võib pikalt jalutada. Mõisad pakuvad nii majutust, toitlustust, kui ka võimalust nautida kontserte ja etendusi. Samuti armastatakse nendes muinasjutulistes paikades pidada pulmi või suuremaid koosviibimisi või nautida romantikat kahekesi. Võimalik on külastada Sagadi mõisakompleksi eksponeeritavaid muuseumikogusid kolmes erinevas hoones. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mille aristokraatliku välisilmega on seotud sisukas mõisamuuseum, mis on sisustatud eelkõige19. sajandist pärineva mõisastiilis mööbliga. Endises ait-tõllakuuris on end sisse seadnud metsamuuseum. Kahel korrusel üles seatud põnevad näitused ning omanäolised väljapanekud tutvustavad metsa kui üht meie suurimat väärtust. Mõisakompleksi vanimas säilinud puithoones ootab huvilisi vana riideait, mis oma arhailisuses kutsub pilku heitma lihtrahva elule mõisas. Riideait annab ülevaate mõisaga seotud tööriistadest, majapidamises vajalikest esemetest ning sõiduvahenditest. Lääne-Virumaal on umbes paarkümmend mõisa. Omapärase arhitektuuriga torkavad silma Lehtse mõisa varemed (18) ning Kavastu mõisa tuvitorn (19). Lehtse mõisahoonest on säilinud vähesed varemed – peale keldrite on alles praktiliselt ainult pilkupüüdev massiivne torn. Kahjuks ka Kavastu mõisa peahoone hävis 1944. aasta sügisel Emajõe kaitselahingutes. Tänaseks on mõisast säilinud suur park, pärnaallee ning paar üksikut kõrvalhoonet. Siiski on vaatamist vääriva ehitisena säilinud ka Kavastu mõisakompleksi ümbritsenud müüri nurgatorn ehk tuvitorn, mis seisab üksikuna mõisapargi serval. Porkuni paemuuseum (6) on pühendatud Eesti rahvuskivile – paekivile. Omaaegse linnuse väravatornis eksponeeritakse kõike, mis on seotud paekivi ning selle kasutamisega. Maapõuest murtud paas jõudis otsaga Tamsalu lubjapõletusahjudesse (7), mille hiiglaslikes ringahjudes võib praegu sees kõndida. Öeldakse, et enne Pariisi käi ära Nuustakul! Kuid võib alustada ka Neeruti mägedes (8) asuvast Pariisist (9) – vähemalt talisportlaste seas on sealsed suusarajad sama suure au sees kui Nuustaku rajad. Ning matkajadki pääsevad neid radasid mööda kaugele seiklema. Neeruti mägesid kutsutakse ka looduslikuks jääaja muuseumiks. Mandrijää taandumisel moodustunud pinnavormid tulevad Neerutis eriti hästi esile, tekkinud oosid ja järved kannavad Kalevipoja seiklustest ajendatuna muinasjutulisi-kummalisi nimesid. Muuhulgas võib Neeruti mägedes suisa Kalevipoja põlve peal istuda, nutika siili okkaid silitada või hoopistükkis energiasammastest endale jõudu ja vastupidavust ammutada. Metsikuma matka saab ette võtta Tudu kandi metsades (20), mida asustavad vaid loomad. Seal pole sugugi üllatav, kui metsa all või rabaserval jalutades juhtub, et metssiga tormab raginal mööda, põder piilub põõsaste vahelt või kitsed hüppa-


Lääne-Virumaa

Rakvere

Käsmu kaptenite küla

Vihula mõis

Nõukogude raketibaas

63 | www.puhkuseestis.ee

vad üle teeraja. Hea õnne korral võib seal kohata karusid, hunte ning ilveseidki, rääkimata väiksematest metsloomadest ja lindudest. Äntu järved (10) olevat tekkinud Kalevipoja ratsu kusest. Maitse üle ei vaielda – näiteks sukeldujate hulgas on sealsed selge ja karge veega järvekesed väga hinnas. Väidetavalt lebavat ühe järve põhjas isegi sõjaaegne Saksa tank, mida vanemad inimesed olevat läbipaistvas järvevees isegi silmanud. Veel veidi lõuna pool paikneb Emumägi (11). Põhja-Eesti kõrgeima mäe harjal seisvast tornist avaneb kaunis vaade üle ümbruskonna metsade ja rabade. Lääne-Virumaa idapiiril paikneval Padaorul (12) on kurikuulus maine. Vaid loetud aastad tagasi jäi seal talvetormi tõttu enam kui ööpäevaks lumevangi üle poolesaja sõiduki ning mitusada inimest. Võib-olla on Padaorul peal suisa needus, sest sealsamas lähedal Viru-Nigulas hukati Eesti viimane nõid, Kongla Ann. Tema surnukeha maeti kirikuaia taha ning hiljem püstitati hauale ka mälestussammas. Toolse linnus (13) püstitati kaitseks mereröövlite eest, kes keskajal aktiivselt Soome lahel ringi liikusid ning kaubalaevasid ja rannikupiirkondasid rüüstasid. Mereröövlid ei käinud Eesti aladel mitte ainult saagijahil, vaid osa neist suisa elas siin. Legendi järgi otsustanud isegi Mohni saare (14) asukad, Ojamaa mungad, ühel hetkel vahetada mungarüü piraadirõivaste vastu. Tänapäeval tol saarel enam piraate ei leidu, küll aga kippuvat mungarüüs vaimud öösiti saarel ringi uitama ja hilja peale jäänud matkajaid ehmatama. Saare kõrval uppus 1941. aastal miinitabamuse tõttu aurik Rasma. Seal paigas korraldatakse nüüd sukeldumisretkesid. Lääne-Virumaa rannavetes leidub muudki peale uppunud laevade. Jääajal kandsid liustikud endaga kaasa hiiglaslikke kivimürakaid, mis jäid pidama nii maakonna metsadesse kui rannajoonele. Letipea neeme tipus kõrgub Eesti suurim rändrahn Ehalkivi (21). 1930. aastatel Soomes valitsenud kuiva seaduse ajal käis aktiivne salapiiritusevedu Lääne-Virumaa rannaküladest Soome. Konterbant (salakaup) oli meresõidu kõrval üks rannakülade rikastumisallikatest ning just sel perioodil kerkisid uhked häärberid kaptenitekülla Käsmusse (15) ning teistesse maalilistesse rannaküladesse. Rannakülade võlu võimendub eriti suvel, mil Käsmus toimub traditsiooniline Viru Folk (11.–13. august). Kümnes põhjamaise muusika festival tähistab seekord Soome sajandat juubelit. Siis koonduvad kultuuri- ja muusikahuvilised vaiksesse rannakülla ning panevad sealse elu käima hoopis teisel tempol. Rahu leiab vast ainult Käsmu poolsaare tipus asuval Kuradisaarel (22), kuhu pääsemiseks tuleb sumbata läbi vee. Vesi ei ole küll kõrge, aga kivid on libedad ja teravad, seega oleks mõistlik võtta kaasa veejalanõud, kui on plaanis seda poolsaart külastada. Saarekest asustavad vaid merelinnud ja üksikud pisiulukid. Käsmu meremuuseumis (16) näeb kõike, mis on seotud sealse legendaarse kapteniküla ajalooga. Muuseum asub 1993. aastast tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja on eramuuseum. Altja kaluriküla (17) on Lahemaa rahvuspargis asuv tüüpiline rannaküla, kus taastatud võrgukuurid neeme tipul meenutavad kalapüügi kuldaegu. Keha saab kinnitada Altja kõrtsis ja selles ajastutruus hoones on tunda ajaloo hõngu. Tasub kindlasti külastada. Kadila (23) ning Rohu (24) raketibaasid olid Nõukogude okupatsiooni aastatel paikadeks, kus hoiti tuumarakette. Ohu korral olid need valmis silmapilkselt startima, et külvata hukku ja hävingut lääne poole. Tänapäeval on baaside territooriumil säilinud nii rakettide angaarid kui stardiplatsid, samuti mitmesugused abihooned ja sõjaväelaste elamud.


Lääne-Virumaa

www.visitpandivere.ee Pandivere

Tule Põhja-Eesti kõrgustikku kaema!

Miks tulla?

Sündmused

Miks tulla? Vaatamisväärsused

Aktiivne puhkus

Majutus ja toit

Populaarsed

 Tahad olla looduses nii, et midagi muud sa ei kuule ega näe?  Tahad olla eksinud, et ennast leida?  Tahad saada jõudu ja nooruslikkust külmast allikaveest?  Tahad saada kõigest eemale?  Tahad leida väega paiga, kus mäed on väed?  Siin on sulle koht, kus sa teist turisti ei näe!

64 | www.puhkuseestis.ee

Viitna kõrtsihoone on samalaadsetest kõrtsidest Eestis üks suurim, vanim ning paremini säilinud. Viitna kõrts on rahvusrestoran, kus pakutakse ehtsaid Eesti talutoite, aga ka midagi põnevat lääne ja ida toidukultuurist. Kõrts mahutab 120 inimest. Suvel avatud väliterrassile mahub 60 inimest. P-N 11-22 /R-L 11-23 (pidude ajal kauem)

Kõrtsihoone Tallinna-poolses tiivas asub bistroo, mis on avatud E-P 7-20 ning mahutab 45 inimest. Siin asub ka Eesti käsitöö müügilett. NB! Kõrtsist 200m kaugusel asub männimetsas liivarannaga ja suurepärase ujumisvõimalusega järv, mille ümbruses on ka palju matkaradu.

Korraldame teile meelejääva sünnipäevapeo või firmaürituse. Samuti pakume ehedate eestimaisete toitudega catering teenust.

Ehtne Eesti kõrts, kus elu käib kui muiste!

Viitna kõrtsi kõrval on rookatusega kiirtoidu kiosk, kus pakutakse maitsvat Viitna kebabi ja kiirtoitu. Kioski ja bistroo ühine välikohvik mahutab suvel 70 inimest. E-P 8-22

Viitna küla, Kadrina vald GPS: 59° 27’ 23” N, 26° 0’ 45” E +372 520 9156 • info@viitna.eu • www.viitna.eu


Lääne-Virumaa Sushi Tiger Sushi Tiger on Rakveres asuv sushirestoran, kus pakume peale sushi ka teisi idamaiseid roogasid: pastad, salatid, supid, desserdid, lastepraed. Meil on suur teede valik ning palju jaapanipärased jooke. Tule naudi kohapeal või telli kaasa! Väikestele sushisõpradele on meil ka lastenurk. Meie maja ees on suur tasuta autoparkla. Avatud: E-L 10–22, P 12–22 Tallinna tn 12, Rakvere. GPS: 59° 23’ 16” N, 24° 41’ 24” E +372 621 8282; info@sushitiger.ee; www.sushitiger.ee

Slaavi köök 12 kuud Slaavi stiilis restoran Rakvere kesklinnas pakub hubast atmosfääri ning venepärase muusika saatel võib nautida nii Vene köögi roogi kui ka juba tuttavamaid maitseid Euroopa köögist. Ukrainapärased küüslauguleivad, käsitsi valmistatud pelmeenid, borš lehttaina kübara all, potiroad lamba- või veiselihaga, tatrajahust valmistatud pliinid kalamarjaga – on vaid väike valik meie menüüst. Täidame Teie erisoovid sünnipäevade ja muude pidulike koosviibimiste korraldamisel kuni 40 külalisele. E-N: 11.30-20.00; E-R 11.30-14.00 soodsad päevapakkumised! R-L: 11.30-22.00 Lai 11, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 32” E +372 322 2098; info@12kuud.ee; www.12kuud.ee

Virma pubi Tere tulemast Rakvere vanimasse pubisse! Pakume maitsvaid tänapäevaseid pubiroogasid ning vürtsikaid elamusi Aasia köögist. Pisematele külalistele on olemas mängunurk ja eraldi menüü. Nädalavahetustel hullutavad pidutsejaid ansamblid elava muusikaga ning pidu jätkub retrodiskoga hommikuni! Ilusa ilmaga on suurepärane võimalus nautida elu meie avaral suveterrassil. Piljardi mängimine hubases saalis muudab aga iga halli ilma lõbusaks seikluseks. Ootame Teid meie ajaloolisse majja unustamatuid elamusi saama! Avatud: P-K 11-23, N 11-01, R-L 11-04 Tallinna tn 8, Rakvere. GPS 59⁰21´2“ N, 26⁰21´20“ E

Katariina külalistemaja pakub hubastWiFi ja kõigi mugavustega majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minuti tee kaugusel kesklinnast. 24 tuba mahutab kuni 54 inimest. Majas asub a la carte restoran-baar Katariina Kelder (nädalavahetusel elav muusika) ja kunstisalong. Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali (30 inimesele). Müügil nii külalistemaja kui restorani kinkekaardid. Tasuta parkimine. WiFi Pikk 3, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E +372 322 3943; +372WiFi 504 0320; info@katariina.ee; www.katariina.ee

WiFi

65 | www.puhkuseestis.ee

Katariina külalistemaja


Järvamaa 5

6

3

16

4

1 23 2 11 17

14

20

22 19

21

15 8

9 10 3

7

18

12

26

66 | www.puhkuseestis.ee

13

24 25


Järvamaa

JÄRVAMAA Eestimaa süda tuksub Järvamaal. Seda nii geograafiliselt kui kultuuriliselt – järvedevaene Järvamaa on rikas oma panuse poolest Eestimaa kultuuriellu.

Seidla veski

E

esti ühe tuntuima kirjaniku Anton Hansen Tammsaare muuseum (1) on avatud kirjamehe kunagises sünnikodus Albu lähedal Veteperes. 30. jaanuaril 1878. aastal sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton Hansen Tammsaare, tulevane kirjanik. Peres oli kokku kümme last. Anton oli sünnitaluga tihedalt seotud esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on ta jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni ning karmi looduse.

Kirjaniku tuntumad teosed on „Kõrboja peremees“, „Tõde ja õigus“ I–V, „Põrgupõhja uus Vanapagan“. A. H. Tammsaare suri 1. märtsil 1940. aastal. Ametlikult avati esimene muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja teisel korrusel 30. jaanuaril 1958. aastal. 29. jaanuaril 1978. aastal avati Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal kirjaniku sünnitalu taastatud hoonekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajati matkateed. Talu lähistel asub kultuurihiis, kuhu istutavad puid kultuuripreemiate laureaadid. A. H. Tammsaarele on pühendatud veel üks muuseum, mis asub Tallinnas aadressil Koidula 12a – see oli kirjaniku viimane elukoht. Veidi kaugemal algavad Simisalu matkarajad (2). Lõunapoolne rada viib üle raba Seli järve ja karjäärini, kus kuumal suvepäeval on mõnus keha vette kasta. Põhjapoolsel rajal jõuab vanu taliteid ning soosildu pidi viimaks RMK matkateele ning selle kaudu põneva nimega Kakerdaja rappa (3). Mööda matkarada saab turvaliselt üle raba kakerdada, soojärves varbaid leotada ning lõpuks raba põhjaservas Noku laagripaigas (4) puhkama jääda. Kakerdaja raba on üks suurimaid märgalasid Kõrvemaal. Raba asub Tarvasjõest põhja pool, hõlmates ligikaudu 1000 ha suuruse maa-ala. Selle maalilise raba omapäraks on kahel ta-

Avasta Järvamaal 1 A. H. Tammsaare muuseum 59.112315,25.589556 2 Simisalu matkarajad 59.105262,25.562080 3 Kakerdaja raba 59.190109,25.528632 4 Noku laagriplats 59.188511,25.509983 5 Valgehobusemägi 59.223370,25.563010 6 Kõrvemaa 59.249186,25.548105 7 Norra-Oostriku allikad 58.889848,26.048648 8 Nelja Kuninga Tee 58.921442,25.303917 9 Paide ordulinnus 58.889732,25.572572 10 Wittensteini Ajakeskus 58.889413,25.572025 11 Tuletõrjemuuseum 59.039517,25.880686 12 Türi Ringhäälingumuuseum 58.803949,25.429224 13 Piimandusmuuseum 58.733568,25.766796 14 Vanatehnika Varjupaik 59.042877,25.886125 15 Kilplaste teemapark 58.919409,25.885162 16 Ambla küla 59.193640, 25.827730 17 Roosna-Alliku mõis 59.029739, 25.704946

67 | www.puhkuseestis.ee

Järvamaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 8, Paide. Tel: +372 385 0400


18 Kirna mõis 58.850299, 25.476491 19 Esna mõis 58.982617, 25.787936 20 K  uksema kabelipark 59.018739, 25.854710 21 Koeru kalmistu 58.970198, 26.034013 22 Anna, Purdi mõisa kabel 58.999537, 25.598403 23 Seidla tuuleveski 59.096078, 25.690450 24 Mälestusmärk Eesti metsavendadele 58.641011, 25.334938 25 Tõrvaaugu 58.639447, 25.381823 26 Tori mõis 58.804656, 25.475147

KAS TEADSID? • P  aides olevat põletatud ükskord turuplatsil suur hulk nõidu, kes selle eest neednud Paide linna ära. Sellepärast kannatanudki Paide omal ajal sõdades palju. •K  akerdaja raba on nime saanud seal elutseva ning kõikuva kõnnakuga linnu ehk järvekauri (rahvasuus kakerdaja) järgi. • Järvamaa moodustab Eesti pindalast 5,1%. • Järvamaa on aastasadu olnud Eestimaa viljaait, seal on Euroopa suurim farmikompleks ning kõige rohkem piimalehmi Eestis. • Järvamaalt on pärit Arvo Pärt, Lembit Ulfsak ja Ita Ever.

68 | www.puhkuseestis.ee

• Eesti Vabariik sündis esimest korda juba 1905. aastal Järvamaal Koeru kihelkonnas Vaalis. • Albu vallas asuv Valgehobusemägi on 106 meetri kõrgune. Kõrgendiku tipus paiknevast vaatetornist avaneb Kõrvemaa panoraam. Legendi järgi heitnud eesti rahvuseepose kangelane Kalevipoeg pärast rasket künnitööd puhkama, hundid aga rünnanud tema valget hobust ja murdnud selle maha. Hobuse kerest moodustus see mägi.

sandil paiknevad rabajärved. Kevadel ja sügisel peatuvad rabas tuhanded linnud. Raba põhjaosas asub Kakerdaja järv (6,7 ha). Selles huumusrikkas järves puudub taimestik. Albu vallas asuva Valgehobusemäe (5) vaatetornist võib 25 meetri kõrguselt nautida Järvamaad. Vaatetornist avaneb vaade üle Kõrvemaa (6) ning kaugemate soode-rabade, mille loendamatud laukad ongi tõenäoliselt maakonnale nime andnud. Vaatetorni tipust paistavad nelja ümberkaudse kiriku tornid ja terasem silm näeb hea ilma korral ära isegi Tallinna teletorni. Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskusest saavad alguse rattamatkarajad. Võimalik on valida 30 või 50 kilomeetri pikkuste radade vahel – 30 kilomeetrine ring viib Jänedale, Aegviidule ja sealt tagasi ning enamasti kulgeb rada mööda metsateid. Sõiduaeg 2,5 tundi. 50 kilomeetrine ring kulgeb ümber Valgehobusemäe ja Kakerdaja raba. Rajal on veetakistus, mida on võimalik kuiva jalaga ületada. Sõiduaeg ca 4–5 tundi. Matkale peaks kaasa võtma raja kaardi, mille saab Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskusest, sealsamas on ka jalgrattarendi võimalus. Soojal ajal pakub Valgehobusemäel meelelahutust kogu perele 21 korviga kettagolfi (discgolf) rada. Suvel toimuvad seal ka rahvusvahelised kettagolfi võistlused. Valgehobusemäel keeb elu ka talveperioodil, mil sealsed suusarajad ning laskumisnõlvad täituvad talispordihuvilistega. Talveks on keskus varustatud moodsate lumekahurite ning rajamasinaga. Tõstukiga varustatud lumelaua- ja mäesuusanõlv ning lumerõngarada teenindavad kõiki huvilisi. Tegutseb lumelauakool, kus pakutakse sõiduõpet. Lastele on loodud eraldi kelgunõlv. Norra-Oostriku allikate piirkond on Eestis ainulaadne. Seal pulbitsevad maapõuest välja kümned suuremad ja väiksemad allikad. Neist suurim – Norra allikas (7) – pumpab tunnis üle kahe miljoni liitri vett. Oostriku allika ümbrusesse on tekkinud järvesilm; Sopa allika viiemeetrist sügavust ei suuda inimsilm üliselge vee tõttu hoomata; Värviallika keemiline koostis on ainulaadne terves Baltikumis ning “purskav allikas” toimib suurema veesurve korral nagu purskkaev. Paide linnal (8) on ainulaadne geograafiline asend. Sealt on iga suurema Eesti linnani umbes 100 kilomeetrit. Just seetõttu kannab Paide Eestimaa südame uhket tiitlit. Linn on oma nime saanud paekivi järgi. Paide linnas on palju paest skulptuure, näiteks linna piiril seisev “Hääletaja” või “Paesümfoonia”, mis seisab helilooja Arvo Pärdi sünnimaja juures. Paides lõpeb ka mitut maakonda läbiv Nelja Kuninga tee (8) – matkarada, mis sümboliseerib nelja Eesti kuninga jüriöö ülestõusu aegset teekonda Paidesse rahuläbirääkimistele. Paide ordulinnuses (9) vangistati rahuläbirääkijad alatult ning hukati kohapeal. Selle ning paljude teiste ajalooliste sündmuste kohta saab põhjaliku ülevaate Paide vallitornis avatud Wittensteini ajakeskuses (10), kus ajamasina rolli täidab lift, mis viib teid ühest ajastust teise. Eri korrustel saate tutvuda muinas- ja orduaja, kuningate ja tsaaride aja, okupatsiooni ja Eesti aja ning taasiseseisvumisajaga. Ajakeskuses on palju heli- ja valgusefekte, video- ja audioprogramme. Omapäraseid muuseume jagub Järvamaale ohtralt. Enamiku puhul reedab nimetus, millega on tegu – ringhäälingumuuseum (12) Türil; piimandusmuuseum (13) Imaveres; tuletõrjemuuseum (11) Järva-Jaanis; vanatehnika varjupaik (14) Järva-Jaanis. Vanatehnika varjupaik on Järva-Jaani tuletõrje seltsi üheks osaks. Selle loomise eesmärgiks oli nõukogude perioodil meie teedel liikunud sõidukite ja endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning kõikvõimaliku tuletõrjetehnika koondamine


Järvamaa

Paide linnus

Kakerdaja raba

A. H. Tammsaare muuseum

Wittensteini ajakeskus

69 | www.puhkuseestis.ee

huvilistele vaatamiseks (valminud nii endise Nõukogude Liidu kui ka teiste riikide tehastes). Praegu keskendutakse veel säilinud minevikutehnika korjamisele ja tehnika eksponeeritakse sellises seisundis nagu see saabus. Jõudumööda on siiski nii mõnigi eksponaat korrastatud. Tänapäevaks on kogus rohkem kui 300 eri olukorras masinat. Eksponaatide hulgas on nii autosid, busse, veokeid, traktoreid kui ka näiteks teehöövel, mitu teraviljakombaini, keevitusagregaat ning jääpuur. Varjupaiga territooriumil on ruumi veel palju, seega oodatakse tänulikult infot kasutult seisvate vanade sõidukite kohta telefonil: +372 514 9485 (või varjupaiga e-posti aadressi kaudu). Varjupaiga sissepääsu kõrval seisab annetusauto, mille kapoti alla saab iga külastaja panna oma südametunnistuse põhjal toetuse. Teleseriaaliga “Süvahavva” on kuulsust kogunud Ambla. Sarja nimi viitab Kagu-Eestile, kuid filmivõtted toimusid just Ambla külas (16) ning kiriku juures. Roosna-Alliku mõis (17) on piirkonnas üks kaunimaid ning selle lähistelt allikast saab alguse Pärnu jõgi. Kauneid mõisaid leidub Järvamaal palju – kui kulgeda sealsetel kruusateedel, siis jääb iga natukese aja tagant silma mõni mõisahoone. Toris asub Tori mõis (26), mille üle on valitsenud Saksa, Taani ja Rootsi parunid. Parun von Frey pere jäi Tori viimaseks omanikuks (1834–1919). Paruni pere kinkis baltisaksa kunstniku A. G. von Petzoldi 1856. aastal valminud altarimaalid “Kolgata” ja “Püha õhtusöömaaeg” Türi Püha Martini kirikule. 1990. aastal maalid varastati, kuid leiti imekombel 8 aastat hiljem üles. Needsamad von Petzoldi maalid on nüüd alates 2005. aastast paigaldatud Tori mõisa. Tori mõisa härrastemaja on oma tänapäevase välimuse saanud 19. sajandi teisel poolel. Alates 2002. aastast on mõisahoone eravalduses. Hooneid ümbritseb 1,9 ha suurune park, mida ilmestavad iidsed tammed. Mõisa pererahvas on valmis mõisa näitama etteteatamisel. Paljud mõisad on seotud kummaliste legendidega – näiteks Kirna mõis (18) pidavat olema energeetiliselt suure väega paik ning seal nähtavat alailma kummitusmunkasid ringi liikumas. Puidust Esna mõis (19) aga lummab oma välimusega. Kes viitsib veidi matkata mööda mõisatagust metsarada, avastab puude vahelt tagasihoidliku Esna kabeli. Nagu mõisaid, jagub mõisate kabeleidki Järvamaale hulgaliselt. Kuksemal (20), Koerus (21), Annal (22) asuvad neist vaid mõned esinduslikumad. Seidla tuuleveski (23) on üks väheseid Eestis, mis on säilinud koos sisustusega ning täiesti töökorras. Veskis saab ringi vaadata ning kui tuuleolud sobivad ja mölder on lahke tujuga, siis tohib jälgida ka veskitöid. Müüsleris, Kilplaste teemapargis (15), lähenetakse eestlaste olemusele iroonilises võtmes. Kellele on kilplased kirjandusest tuttavad, need leiavad teemapargis ringi jalutades mõndagi tuttavat ning muigamapanevat. Tagametsas, Järvamaa edelanurgas, asub mälestusmärk Eesti metsavendadele (24). Selle püstitasid skaudid ja gaidid, kelle püsilaager paikneb mälestusmärgi lähistel. Vaid mõne kilomeetri kaugusel mälestusmärgist, Tõrvaaugul (25), toimusid omal ajal kultusfilmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” võtted. Kevadpealinn Türi (12) kutsub kevadeti Türi lillelaadale (19.–21. maini) tuhandeid aiandushuvilisi, et hooaja alguses osta ja müüa istikuid ning muid aiatarbeid. Septembri alguses on väga populaarne nii Türi sügislaat kui ka natuke hiljem toimuv Türi õunafestival.


Järvamaa

Noored tantsijad Soomest, Itaaliast ja Eestist ning koreograafid Kanadast, Venemaalt, Saksamaalt ja Eestist toovad Türile külakostiks IV Rahvusvahelise Balletiseminari Fouetté kulminatsioonina galakontserdi - klassikaline, karakter-, laste- ja moderntants; rühma- ja soolonumbrid. Enamik repertuaarist kohapeal õpitud. TULGE NAUTIMA GRAATSILIST ILU JA RÕÕMU! Toetajad:

6.augustil 2017 kell 17 TÜRI KULTUURIKESKUSES

70 | www.puhkuseestis.ee

www.noorballett.ee Türi Kultuurikeskuses toimub 4.-6.augustil 2017 IV Rahvusvaheline Balletiseminar Fouetté - 4nd International Ballet Seminar Fouetté. www.bit.ly/2ballet, www.facebook.com/seminarfouette Avatud tunnid: 1. Lahtised meistriklassitunnid. Kultuurikeskuse suures saalis toimuvaid treeningtunde on oodatud vaatama mistahes tantsustiilide pedagoogid ning vanemate astmete õpilased. Võimalikud hilisemad konsultatsioonid. 2. Venitustunnid. Kaasa võivad lüüa kõiki 10-14 aastased huvilised. Spagaadid jt venitus/painutusharjutused, hüpped (ka hüppenööriga), jooksud. Seminari korraldaja Noor Ballett Fouetté on korraldanud ka Eesti Esimese Rahvusvahelise Balletikonkursi aastal 2000, organiseerinud 25 aasta jooksul seminare ja laagreid ning lavastanud mitmeid balletietendusi nii lastele kui suurtele. www.noorballett.ee, www.facebook.com/noorballett


Järvamaa TÜRI RAHVASPORDI MAJA Türi ujula pakub aastaringselt majutust hosteli tüüpi tubades. Külastajate kasutuses on peretuba, kaks 2-kohalist, 3-kohaline , kaks 4-kohalist tuba ja kaasaegse sisustusega köök. Vajadusel saab kasutada lisavoodeid. Kõikides tubades TV, tasuta WIFI, olemas parkla. WC ja dušinurk asuvad koridoris. Ujula juunist - septembrini suvepuhkusel. Täpsem info kodulehelt. Tallinna 60, Türi linn. GPS: 58°48’47”N, 25°24’20”E +372 384 7187; +372WiFi 5666 4223; rahvaspordimaja@gmail.com; www.tyriujula.ee

WiFi

Imavere kõrts Imavere kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus on WiFi neli eraldi kõrtsiruumi, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseks saanud WiFi Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus reedeti ja laupäeviti on elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta. Каноэ Imavere küla, Imavere vald. GPS: 58° 43’ 55’’ N, 25° 45’ 51’’ E +372 5646 3044. info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi kõrts Mäeküla Каноэ Mäeküla kõrts asub otse Tallinn-Tartu mnt ääres (94.km). Parklas olemas elektriautode laadiКаноэ WiFi mispunkt. Kõrtsi kahel korrusel on 60 istekohta, suvel lisaks terrass. Meie rikkalik toiduvalik on värskelt valmistatud ning taskukohane. Kõrtsi kohv on tunnustatud kui parim jook Tallinn-TartuWiFi maanteel ning meie lihapirukaid teatakse tahta kaugemaltki Eesti otsast! Kiirustavatele külalistele pakume võimalust teel olles söögid ette tellida. Tere tulemast Mäeküla kõrtsi! Mäeküla küla, Paide vald. GPS: 58° 52’ 48” N, 25° 41’ 28” E +372 384 0463; +372 527 0414; maekylakorts@gmail.com, www.maekylakorts.ee

Каноэ

Каноэ

WiFi Каноэ Каноэ 1930. aastate sisseseadega meierei.

WiFi WiFi

Järvamaal Imaveres www.piimandusmuuseum.ee

Õppeprogrammid ja kontserdid. Muuseumi pargis kiigeplats ja naivistlikud müürimaalid 150. ruutmeetril. Avatud maist oktoobrini T – L 11.00 – 17.00 Novembrist aprillini T – L 11.00 – 16.00 Каноэ info@piimandusmuuseum.ee tel: +372 503 3886, +372 389 7533

71 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ


Raplamaa

9

10

7

1

18

2

8

20

6

12 21 3

4

22

17

14

13 5

16

23 19

11

72 | www.puhkuseestis.ee

15


Raplamaa

RAPLAMAA Raplamaad võib julgelt kutsuda Eesti muinasmaakonnaks. Kui kusagil üldse saab ülevaate muinasaja vabadusvõitlusest, siis just seal.

Paluküla hiiemägi

N

elja kuninga tee (1) on matkarada, mis tähistab 1343. aastal jüriöö ülestõusust osa võtnud nelja Eesti kuninga ja kolme sõjamehe retke Padiselt Paide ordulinnusesse rahuläbirääkimistele. Matkarada on 160 km pikkune ja möödub 14. sajandi olustikuga seotud paikadest. Võimalik on aasta ringi matkata jalgsi, rattaga või autoga. Muinasaja suurim ning võimsaim maalinn asus Varbolas (2). “Varblase nokaks” kutsutud linnust ei õnnestunud vaenuvägedel kunagi vallutada, sest võimsuse ning linnuse valitsejate nutikuse tõttu möödusid vaenuväed Varbolast alati kohale kahju tegemata. Oma osa Varbola püsima jäämises oli ka “altkäemaksudel”, mida Muinas-Eesti vanemad olid valmis maksma, et säästa linnust ning sinna varjunud inimesi. Tänapäeval näeb väljakaevatud linnuseõuel omaaegsete piiramisrelvade rekonstruktsioone, mitmeid kunagisi rajatisi. Varbolas toimuvad igal aastal puupäevad, mil puutöö meistrid kogunevad linnuseõuele ning tahuvad puuskulptuure. Varbola külas, Kasari jõe lätetel on võimalus „kuulata maad“ ja „tuulutada skalpi“. Preeriakojas ehk kaheksa püstkojaga indiaanikülas saab tutvuda Metsiku Lääne eluoluga ja ööbida ehtsas indiaani tipis. Nõnda nimetatakse preeriaindiaanlaste mobiilset püstkoda, mida oli hea rändrahval uude elupaika rännates kaasa võtta. Miks mitte veeta öö looduses koos elusa tule ja ööhäältega. Uuri lisa: www.preeriakoda.ee “Päikese käe” muinaslinnus Keavas (3) kujunes muinasajal omakorda üheks Eesti olulisemaks keskuseks. Tänapäeval näeb seal lahtikaevatud tunneleid ning linnamäe harjalt saab heita pilgu kaugele üle tasase maa. Raikküla Pakamägi (4) oli hõimujuhtidele kärajate (nõupidamiste) paigaks, ümbritseva sünge metsa all võib praegugi vaimusilmas näha muinaseestlasi ringi hiilimas. Paluküla Hiiemäel (5) kummardatakse tänapäevalgi loodusjõudusid. Palukülas leiduvad terviserajad kutsuvad sinna sportima nii suvel kui talvel.

Avasta Raplamaal 1 Nelja kuninga tee 59.080733, 24.356475 2 Varbola linnus 59.039920, 24.507676 3 Keava muinaslinnus 58.950700, 24.950144 4 Raikküla Pakamägi 58.941186, 24.747884 5 Paluküla Hiiemägi 58.914554, 25.030820 6 Kuimetsa karstiala 59.057020, 25.142652 7 Mahtra muuseum 59.057216, 24.965661 8 Kolgu raba 59.052518, 25.041618 9 Pahkla raketibaas 59.209279, 24.875155 10 Kivide kuningas 59.211844, 24.876260 11 Järvakandi klaasimuuseum 58.777685, 24.818783 12 Rapla kirik 59.007715, 24.794812 13 Loosalu raba 58.947820, 25.099476 14 Kõnnumaa maastik 58.939478, 25.080127

73 | www.puhkuseestis.ee

Rapla Turismiinfokeskus: Viljandi mnt 4, Rapla. Tel: +372 489 4359


15 Mukri raba 58.740122, 24.984457 16 Teenuse mõis 58.822333, 24.212632 17 Kehtna mõis 58.922871, 24.873430 18 Hõreda mõis 59.022906, 24.922011 19 Vana-Vigala mõis 58.778919, 24.251550 20 Atla mõis 59.065394, 25.003453 21 Puraviku tuuleveski 58.978210, 24.838277 22 Sipa ohvripärn 58.925779, 24.291711 23 Sillaotsa talumuuseum 58.797870, 24.521469

KAS TEADSID? • Populaarne ütlus “Kapa-Kohila” pärineb Kohilas asunud Kapa postijaamast. • Läbi Raplamaa jooksis 16. ja 17. sajandil Poola ning Rootsi vaheline piir. • Rapla linna südames kultuurikeskuse ees seisab neljanäoline skulptuur „Rapla linna pea“, mis on kunigriiklaste partei 1993. aastal tehtud kingitus Rapla linnale. Koos kingitusega tuli ka kohustus skulptuur igal aastal, jüripäeva paiku, puhtaks pesta. Kuju ütleb täistunnil eesti keeles kellaaega.

74 | www.puhkuseestis.ee

Huvitav teada: • Kuju pesemine on kevadine rikkaliku kultuuriprogrammiga rahvaüritus, kus kohalik võimuesindaja rohke šampooni abil „Rapla linna pea“ läikima lööb. • Skulptuuri autoriks on skulptor Elo Liiv

Eeru kõrtsi välisvaade Pikema matka soovijad saavad Palukülas seada sammud RMK matkateele, mis kulgeb üle Loosalu raba (13) ning läbi valdavalt inimtühja Kõnnumaa maastiku (14). Lõuna poole liikudes viib sama rada viimaks maalilise Mukri rabani (15), kus vaatetornist näeb rabaavarusi ning hiljem võib jahutada end kogunisti laukavees. Omaette vaatamisväärsuseks on Kuimetsa karstiala (6), kus väikesele territooriumile on loodus kujundanud arvukalt erinevaid karstimoodustisi, koopaid ja tunneleid. Neistki otsiti aastasadade jooksul korduvalt varjupaika maad rüüstanud vaenuvägede eest. Suurema osa aastast on Kuimetsa karstikoopad kuivad ning inimjalale läbitavad, suurvetega valgub maa-aluste jõgede vesi ka karstialale. Eesti uuema vabadusvõitluse avalöögiks peetakse Mahtra sõda. Mahtra mõisa territooriumil aset leidnud veristest talurahvarahutustest pakub ülevaadet Juurus asuv Mahtra talurahvamuuseum (7). Püsinäituse vahendusel tutvustab muuseum peamiselt maarahva elu 19. sajandil, kus pildi ja esemete vahendusel on võimalik osa saada talupoegade raskest elust ja töökoormast, eestlaste kannatlikkusest, mis Mahtra sõja puhkedes katkes. Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupojakõrts ja muuseum korraldab seal mitmesuguseid üritusi. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid määrava tähtsusega kogunemised. Velise Sillaotsa talumuuseum (23) asub Märjamaa vallas ja selle rajas 1982. aastal kodu-uurija ja kultuuriloolane Aleksei Parnabas (1919–1986). Ekspositsioon annab ülevaate Kagu-Läänemaa (Velise ja Vigala valla) maarahva elust, töödest ja tegemistest ning tööriistadest 19. sajandi keskpaigast lähiminevikuni. Suurem osa põllutööriistadest on kohalike tehtud. Haruldane eksponaat on kohaliku meistrimehe valmistatud kettaajamiga rehepeksumasin. Paljud eksponeeritud masinad on ikka veel töökorras. Taluhoonete ümber kasvavad looduskaitsealused puud. Dendraariumis on 170 puu- ja põõsaliiki. Muuseumis peetakse talguid ja teemapäevi, rahvapidusid ja näitemänge Kaiu lähedane Kolgu raba (8) on müstiline ning salapärane. Rohked paranormaalsed nähtused ning kummalised juhtumised kohalike elanikega on kohale andnud hüüdnime “UFO-raba”. Paljusid endisel ajal aset leidnud ebatavalisi juhtumeid selgitab tegelikult nõu-


Raplamaa kogude raketibaasi olemasolu Pahklas (9). Ent praegugi, mil võõrväed on ammu maalt lahkunud ning raketibaasis saab taas vabalt mürakat rändrahnu ehk Eestimaa kivide kuningat (10) külastada – räägitakse Raplamaa põhjaosas jätkuvalt aset leidvatest müsteeriumidest. Sipa ohvripärn (Sipa hiiepärn) (22) kasvab Märjamaa vallas. Puu vanuseks arvatakse ligi 600 aastat. Puu tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m ja kõrgus on 13 m. Pärna tüve sisse on osaliselt kasvanud ohvrikivi (ümbermõõt 6,8 m). Veel 19. sajandi lõpus olnud kombeks tuua pärnale ohvriande – leiba, soola jm. Järvakandi klaasimuuseum (11) on paik, kus saab lisaks klaasitööstuse ajalooga tutvumisele ka ise klaasist nipsasjakeste valmistamisel kätt proovida.

Hõreda mõis

Muuseumi püsinäitus asub 1879. aastal asutatud klaasikoja juurde ehitatud tööliste majas (neljas endises köök-toas) ja on jaotatud kaheks põhiosaks – klaasitööstus ja Järvakandi ajalugu. Klaasitööstuse väljapanek on kahes ruumis, millest esimene on kujundatud keskaegse klaasikojana (uuendatud 2013), milles tutvustatakse käsitsi klaasikeetmist ja klaasesemete valmistamist. Teises ruumis on välja pandud klaasesemete masintootmise tutvustus ja originaalseadmed. Kolmandas toas on üle-eestilise tähendusega klaasinäitused. Neljas köök-tuba on taastatud samasuguseks tööliskorteriks nagu see oli 1920. aastatel Elsa Ermi mälestuste järgi. Rapla kirik (12) on aga üks kahest Eesti kahetornilisest kirikust – teine sarnane on Kaarli kirik Tallinnas. Kirikus saab kuulda Eesti tuntud orelimeistrite vendade Kriisade orelit. Paekivist hoone mahutab 3000 inimest. Kirikuaias näeb 17. sajandist pärinevaid rõngasriste ja Eesti skulptor Jaan Koorti kavandatud Vabadussõja monumenti.

Sipa ohvripärn

1993. aasta alguses sai Rapla kirikust alguse Rapla kirikumuusika festival, mis loodi üheskoos Soome kirikumuusikutega. Aja jooksul on esitatud palju klassikalise muusika kullafondi kuuluvaid teoseid ning suurvorme. Alates 1997. aastast ulatus festival Rapla Maarja-Magdaleena kirikust kaugemalegi, ehk teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Festival tähendab, et professionaalsel tasemel muusika kõlab Raplamaa väikestes külakirikutes, Tallinnas ja Haapsalus ning Eestimaa kaunites mõisates korraldatakse ka kammerkontserdeid. Festivalil astub üles enamik Eesti muusikaeliidist ning esinejad välismaalt – Rootsist Jaapanini.

Raplamaal Juuru vallas asub Atla mõis (20), mis Eesti pikas taastatud mõisate rivis on kahtlemata üks omanäolisemaid. Mõisakompleksi kuulub kaheksa hoonet, millest enamik on korrastatud. Rehehoones asub Mõisakeraamika tehas ja vanast viljaaidast on kujundatud koolituskeskus. Seal asuvad ka keraamikakauplus, kohvik, kontserdisaal, koolitustuba. Keraamikatööstuses valmistatakse suures valikus  kohapeal disainitud keraamikatooteid, mida saab ka keraamikapoest osta. Härrastemajas paiknevad mõisaomaniku eluruumid. Vaatamist väärivad veel jääkelder, mõisa saekaater, lillemägi ja vana ait.

Nelja Kuninga tee

Valtu mõisa Hollandi tüüpi tuulikut mainiti juba 18. ja 19. sajandivahetuse paiku. Veski tuulelipul on aastaarv 1815. Puraviku tuuleveski (21) sai omale uued tiivad 2008. aastal ja juba mitu aastat tegutsevad tuuleveskis hoopis sepad. Seal saab avastada sepatöö saladusi ja sepa juhendamisel valmistada endale, sõbrale või kallimale midagi erilist ja ainulaadset elaval tulel ning ehtsast rauast. Võimalus on osta kaasa ka juba valmis sepiseid.

Mihkli kirik

75 | www.puhkuseestis.ee

Mõisaarhitektuuri austajaile leidub Raplamaal mitu kaunist ja omapärast mõisa: Teenuse(16), Kehtna (17), Hõreda (18), Vana-Vigala (19) ja paljud teised.


Raplamaa

XXV RAPLA

KIRIKUMUUSIKA

FESTIVAL 28.06 | Rapla kirik | 20.00 ÕHTU ILU Pärt Uusbergi autoriplaadi esitluskontsert kammerkoor “Head Ööd, Vend” keelpilliorkester “Collegium Consonante” dirigent Pärt Uusberg 29.06 | Käru kirik | 19.00 ÜHEL HOMMIKUL CD-plaadi esitluskontsert Atlan Karp (bariton), Oksana Sinkova (flööt), Anna Humal (orel) Kavas M. Sink’i helilooming 30.06 | Rapla kirik | 19.00 EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER solist Anna-Liisa Bezrodny (viiul) dirigent Mihhail Gerts Kavas: L. Beethoven, J. Brahms

28. juuni - 9. juuli 2017

1.07 | Järvakandi kirik | 19.00 Madis Kari (klarnet), Lauri Sepp (saksofon)

6.07 | Kehtna Peetruse Pauluse kirik | 19.00 PILDID NÄITUSELT Akordioniduo Henry Zibo ja Mikk Langeproon Kavas: M. Mussorgski, L. Boellmann jt.

4.07 | Rapla kirik | 19.00 KAISERSLAUTERNI MAAKONNA SÜMFOONIAORKESTRI KVINTETID (Saksamaa) Kavas: J. C. Bach, J. Haydn jt.

7.07 | Velise kirik | 19.00 MINU PÄRALT SINITAEVAS Tallinna Ülikooli Vilistlasnaiskoor Helia, dirigent Linda Kardna Kavas: J. Brahms, C. Kreek jt

5.07 | Vahastu kirik | 19.00 ÖÖ JA TUULE LAULUD Pille Lill (sopran), Virgo Veldi (saksofon), Jaak Lutsoja (akordion), Andreas Lend (tšello) Kavas: A. Pertmann, T. Kõrvits jt

8.07 | Rapla kirik | 19.00 Vokaalansambel “Latvian Voices” (Läti) 9.07 | Rapla Kultuurikeskus | 19.00 OOPERIGALA La Scala endise primadonna Wilma Vernocchi juhendatud “Lauljate Suvekooli lõppkontsert”

3. - 6. august 2017 Festivali kava avaldatakse jooksvalt www.plmf.ee

TALLINNA

KAMMERMUUSIKA FESTIVAL

76 | www.puhkuseestis.ee

21.08 | Estonia Kontserdisaal | 19.00 ORKESTER NORDEN Rootsi noorte sümfooniaorkester Solistid: Susanna Andersson (sopran) ja Jakob Koranyi (tšello) dirigent Johannes Gustavsson (Rootsi)

21. - 30. august 2017 Festivali kava avaldatakse jooksvalt www.plmf.ee

25.08 | Tallinna Raekoda | 19.00 Trio TEOS: Kreeta-Julia Heikkilä (viiul, Soome), Jaani Helander (tšello, Soome), Jaan Ots (klaver)

26.08 | Mustpeade Maja | 19.00 BALTIC NEOPOLIS VIRTUOSI kammerorkester (Poola) Kontsertmeistrid: Tomasz Tomaszewski (Poola) ja Emanuel Salvador (Portugal) Kaastegev Eesti tšellist Andreas Lend

PILETID: 3€ - 15€ saadaval Piletilevist ja tund enne algust kohapeal

| www.plmf.ee


Raplamaa

Atla mõisas

valmistatakse imelisi keraamikatooteid

A

tla mõisa elu- ja majanduskeskkond on üks omanäolisemaid Eestis, mida tasub kindlasti külastada. Atla kuulub Eesti vanimate mõisate hulka ja esimesed märkmed sellest pärinevad aastast 1221, mil Taani kuningas lasi munkadel siinseid alasid inventeerida. Aastast 1422 on teada kõik Atla mõisa omanikud (perekonnad ja isikud). Tänapäeval on mõis eravalduses. Mõisaansamblisse kuulub 8 hoonet, millest enamik on korrastatud. Pikas rehehoones asub Mõisakeraamika tehas ja vanast viljaaidast on kujundatud koolituskeskus, kus asuvad ka keraamikakauplus, kohvik, kontserdisaal, koolitustuba. Keraamikatööstuses valmistatakse suures valikus kohapeal disainitud keraamikatooteid, mida saab ka keraamikapoest osta. Härrastemajas paiknevad mõisaomaniku eluruumid. Külalisele huvitavad objektid on veel jääkelder, mõisa saekaater, lillemägi ja vana ait.

päevalaat, mis on saanud väga populaarseks ja kus on alati rohke osavõtt. Selle aasta 5. juunil korraldame laata juba üheksandat korda. Atlas käiakse keraamikat ostmas, ekskursioonidel, savitöö koolitustel, peetakse sünnipäevi ja kokkutulekuid. Ettetellimisel pakume ka toitlustust. Tere tulemast!

Mitmekülgsed üritused

Korraldame mõisas ekskursioone, kontserte ning rendime ka kohvikut ja kontserdisaali üritusteks-koolitusteks. Organiseerime voolimis- ja maalimiskursusi. Iga aasta juuni esimesel pühapäeval toimub Atla püha-

Rohkem infot kodulehelt: www.keraamika.ee Raivi Juks, +372 504 0563 raivi@keraamika.ee

WiFi

Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. WiFi Lisaks on olemas 3 rannavolle väljakut, jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada, valgustatud liuväli, bassein 4x25m, massaažibassein, solaarium, juuksur, toitlustamine, tenniseväljak, WiFi võimla, jõusaal, saunad, infrapunasaun, massaažitool. Avatud internetipunkt, WiFi. Läheduses raudteejaam. WiFi Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E +372 489 2490; www.valtuspordimaja.kehtna.ee Каноэ

WiFi

WiFi

77 | www.puhkuseestis.ee

Valtu spordimaja


Läänemaa

2

3

1 7

8

12 6

9 10 11 3

27 16 13

14 15 3

24

18

21

25

4

22 5

78 | www.puhkuseestis.ee

23 20 17

26

19


Läänemaa

LÄÄNEMAA Läänemaal laulavad nii rändlinnud kui rannaliivad. Igal aastal külastavad sealseid alasid miljonid rändlinnud, ent ruumi jagub piisavalt ka looduspuhkust ihkavatele inimestele.

Kullamaa Püha Nikolause kiriku varemed

N

õva pikkadel liivarandadel (1) võib tuulise ilmaga kuulda harukordset häält – liivaluidete laulu. Tuules liikuvate liivaterakeste hõõrdumisest tekkivat heli pidasid rannakalurid minevikus näkilauluks ning mõnigi laevaõnnetus võis juhtuda just selle legendi tõttu. 18. sajandist pärit Nõva Olevi kirik on rannakabeli tüüpi väike puukirik, mille akendel olevad pärgamentpildid näivad esmapilgul ehtsate vitraažidena. Nõva kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis. Suur oli aga katastroof, mis räsis miljoneid aastaid tagasi Läänemere eelkäijat. Meteoriiditabamuse tulemusel tekkis merepõhja Neugrundi kraater (2). Kokkupõrke käigus sulanud ja kraatrist välja paiskunud sulanud kivimeid – bretšasid – võib hoolikalt otsides leida tänapäeval nii Nõva randadel kui Osmussaarele kaldajoonel. Maalilise Osmussaare (3) rannal vedeleb lisaks bretšadele hulgaliselt kahjutuks muudetud mürsukestasid. Nimelt oli viikingite peajumala Odini hauakohaks peetav Osmussaar (Odensholm) nõukogude ajal üks olulisemaid militaarseid tugipunkte Läänemerel. Sinna rajati mitu suurtükipatareid, mille hüljatud katakombidesse julgemad praegugi laskuda saavad. Rahu ning vaikuse otsijaile on see väike avamere maalapike aga ideaalne pelgupaik – kui välja arvata saarel ringi liikuvad lambakarjad, võib Osmussaarel päevi või suisa nädalaid täielikus üksinduses veeta. Vaid lühikeseks perioodiks igal kevadel ning sügisel muutub Läänemaa tõeliselt lärmakaks kandiks. Lindude rändeajal ületavad tuhanded parved oma teel Läänemaa rannajoone suunal põhjast lõunasse või vastupidi. Euroopa üks hinnatumaid linnuvaatluspiirkondasid Matsalu rahvuspark (4) pakub ülelendavate lindude jälgimiseks erinevaid võimalusi. Arvukad vaatlustornid Matsalu lahe kallastel, linnuvaatlusretked kogenud giidide juhendamisel, harivad väljapanekud ja seminarid Matsalu looduskeskuses (5) – sobiva ajaviite leiavad nii algajad linnuvaatlejad kui kogenud ornitoloogid.

Avasta Läänemaal 1 Nõva rand 59.222076, 23.602581 2 Neugrundi kraater 59.324082, 23.516922 3 Osmussaar 59.288902, 23.401437 4 Matsalu rahvuspark 58.779992, 23.659873 5 Matsalu looduskeskus 58.714772, 23.815709 6 Noarootsi 59.022242, 23.567058 7 Dirhami 59.209444, 23.497766 8 Riguldi 59.11961, 23.541979 9 Pürksi 59.005849, 23.522984 10 Vormsi saar 58.991575, 23.243208 11 Vormsi Olavi kirik 58.999373, 23.233016 12 Saxby tuletorn 59.027532, 23.117316 13 Jääteede algus 58.910829, 23.423871 14 Haapsalu piiskopilinnus 58.947468, 23.538771 15 Iloni Imedemaa 58.949, 23.540606 16 Mälestusmärk Vene tsaar Aleksander III-le 58.941305, 23.454850 17 Puhtu-Laelatu kaitseala 58.559496, 23.550510 18 Ungru lossi varemed 58.917243, 23.483113

79 | www.puhkuseestis.ee

Haapsalu turismiinfokeskus: Karja 15, Haapsalu. Tel: +372 473 3248


19 Mõis ja linnusevaremed Lihulas 58.693297, 23.838718 20 Virtsu vasallilinnuse varemed 58.588867, 23.524311 21 Koluvere kastell-linnus 58.905607, 24.103837 22 Kasari raudbetoonsild 58.733749, 23.989248 23 Kõmsi tarandkalmed 58.620360, 23.627532 24 Ridala kirik 58.877614, 23.605133 25 Martna kirik 58.857917, 23.812468 26 Karuse kirik 58.636746, 23.690472 27 Marimetsa raba matkarada 58.969950, 24.053369

KAS TEADSID? • Läänemaa on Eesti kõige kaitstum maakond, umbes 1/3 territooriumist asub 16 kaitseala, suurim Matsalu rahvuspark. • Haapsalu on Eesti vanim kuurort, mis on kuulus raviva meremuda poolest, 2010. aasta suvel võttis Haapsalu promenaadil korraga mudavanni 51 inimest, püstitades nii maailmarekordi. • Haapsalu sall on tõeline käsitööime – see on nii peen, et mahub läbi sõrmuse. • Eestis kasvab looduslikult 36 liiki orhideelisi, mida on enam kui naabermaades. Lausa üle poolte neist leiad just Läänemaalt.

80 | www.puhkuseestis.ee

• Nõva kirik on oma mõõtmetelt (13,6 x 7,1 m) üks väiksemaid Eestis. Kirikus on meeste ja naiste istepingid erineva kujundusega. • Ilon Wiklandi joonistatud Ronja loss on sarnane Haapsalu piiskopilinnusega (Astrid Lindgren – „Röövlitütar Ronja“). • Haapsalu oli ligi 300 aastat (1279– 1559) piiskopiriigi pealinn, millel olid otsesidemeid nii Rooma kui ka paljude tollaste Euroopa keskustega.

Haapsalu Kuursaal Läänemaa rannad on ajalooliseks elupaigaks rannarootslastele. Juba keskajast saati asustasid Rootsi aladelt Eestisse kolinud rannarootslased Nõvast Noarootsini (6) jäävaid rannakülasid. Kuigi enamik rannarootslastest põgenes 1944. aastal tagasi Rootsi, jäi neid meenutama rootsipärane arhitektuur ning topeltkohanimed: näiteks Dirhami/Derhamn (7), Riguldi/Rickul (8), Pürksi/Birkas (9) jne. Vormsi saargi (10) oli rannarootslaste elupaigaks. Vormsi Olavi kiriku (11) naabruses surnuaial asub maailma suurim rõngasristide kogu. Säilinud ristidest vanimad pärinevad 18. sajandi algusest, ent kasutama hakati taolisi omapäraseid hauatähiseid seal juba mitu sajandit varem. Vormsi “prillideks” või “kaheksaks” kutsutav külatee viib mööda kõigist olulisematest saare vaatamisväärsustest, ringsõidu lõppedes aitavad väsimusest võitu saada Saxby tuletorni (12) lähistel rannajoonele püstitatud sajad energiasambad (13). Talveperioodil ei pea Vormsile pääsuks praamijärjekorras ootama. Sõltuvalt merejää paksusest avatakse mandri ja Vormsi vahel jäätee. Samasugused sõiduvõimalused üle jää avanevad ka Noarootsist Haapsallu suundujaile, pakaselisematel talvedel rajatakse Euroopa pikim jäätee Haapsalust Hiiumaale ning vahel harva Virtsust Muhumaalegi. 13. sajandil rajatud Haapsalu piiskopilinnus (14) ja toomkirik on üks paremini säilinud keskaegseid ehitisi Eestis. Konvendihoones asub muuseumikompleks: näitusesaalid linnuse leidudega ja salapärased võlvkeldrid, Bonifatsiuse nime kandev alkeemialaboratoorium ja keskaegseid ravivõtteid tutvustav hospidal. Ronida saab kellatorni tippu, kust avaneb kaunis vaade Haapsalule. Linnuse vallikraavis on lastele rajatud põnev keskaegne mänguväljak. Toomkiriku ristimiskabeli aknal näeb augustikuu täiskuuöödel kummitamas Valget Daami, kellele pühendatakse samal ajal arvukalt vabaüritusi ja etendusi. Teisele kuulsale Haapsalu daamile – paljude Astrid Lindgreni raamatute illustreerijale Ilon Wiklandile – on Haapsalus pühendatud Iloni Imedemaa (15). Seal saavad lapsed veeta päeva meisterdades, mängides ning tutvuda kuulsate raamatutegelastega. Tsaariaegse kuurortlinna Haapsalu pärliks on Eestis ainsana algkujul säilinud kuursaal, mille ilu saab imetleda jalutades romantilisel rannapromenaadil. Promenaad algab eksootilise nimega Aafrika rannast, lõpeb aga Šokolaadi promenaadiga, mis sai nime kunagise kohviku järgi.


Läänemaa Maailmakuulus Vene helilooja Pjotr Tšaikovski puhkas Haapsalus 1867. aastal. Tema auks püstitati mälestuspink Šokolaadi promenaadile, kus maestro armastas päikesetõusu jälgida ja luikesid imetleda. Haapsalus jätkas Tšaikovski tööd ooperi “Vojevood” kallal ja kirjutas klaveritsükli “Souvenir de Hapsal”. Kuulnud eesti rahvalaulu “Kallis Mari”, kasutas ta meloodiat hiljem oma kuulsas VI sümfoonias, viisijupi algusnoodid raiuti ka dolomiitkivist mälestuspingile. Praegu on pink varustatud tehnilise lahendusega, mille abil saab kuulata muusikat ja infot heliloojast. 20. sajandi alguses ehitatud Haapsalu raudteejaam on kuulsaks saanud sellega, et valmimise ajal oli 216 meetri pikkune perroon Põhja-Euroopa pikim katusealune perroon. Sellest, et raudteejaam ehitati Vene tsaarikoja tarbeks, annab tunnistust eraldi imperaatoripaviljon ja perroongi on oma pikkuse saanud tsaari rongi pikkuse järgi. Praegu Haapsallu küll rongiga sõita ei saa, kuid raudteejaamas asub Eesti raudteemuuseum ja jaamahoone on paljude filmitegijate seas populaarne võttepaik.

Nõva rand

Haapsalu lähedal Pullapääl seisab omapärane mälestusmärk Vene tsaar Aleksander III-le (16), kes Haapsalus ning Pullapääl tihti suvitamas ja puhkamas käis. Puhtu-Laelatu kaitsealal (17) asuvale Puhtulaiule püstitas tollane mõisnik 1813. aastal mälestusmärgi Saksa luuletajale Friedrich Schillerile. Rohuküla sadamasse viiva tee äärde jäävad Ungru lossi (18) varemed on kahtlemata kõige majesteetlikumate hulgas Eestis. Lossi ennast ei jõutudki kunagi lõpuni valmis ehitada.

Nõva Olevi kirik

Mõis ja linnusevaremed Lihulas (19) olid muistse Läänemaa keskuseks. Mõisas tegutseb Läänemaa muuseum, linnuse varemetelt näeb soodsate ilmaolude korral merelegi. Virtsu vasallilinnuse (20) peremees olevat tegelenud keskajal piraatlusega ning röövinud mööduvaid kaubalaevasid. See viis konfliktini, mille käigus tegid sõjalaevad vasallilinnuse maatasa. Alles tänapäeval on asutud Virtsu linnuse müüre konserveerima ja taastama. Värskelt restaureeritud Koluvere kastell-linnus (21) pakub väljast vaadates silmailu. Kasari raudbetoonsild (22) oli valmimise järel 1904. aastal Euroopa ning Venemaa pikim sild. Tänapäeval seal enam autoliiklust ei toimu, küll aga saab pikal sillal jalutada ning jälgida jõekaldal tegutsevaid kalamehi. Kõmsi tarandkalmed (23)on enam kui 2500 aastat vanad ning asuvad maanteest mõnesaja meetri kaugusel. Taastatud kalmed annavad aimdust ammustest matusekommetest ning ajaloo hämaruses toimunust.

Saxby tuletorn

Martna kiriku (25) altariruumis avastati 2004. aastal keskajast pärit seinamaalingud, võimalik, et tegu on ühe olulisima ajaloolise leiuga Eestis. Kiviplaadid Karuse kiriku (26) ümbruses kannavad endal paganlikke sümboleid ning neid peetakse vanimateks teadaolevateks raidkunsti teosteks Eestis. Päikeseloojangu eel tasub seada sammud Marimetsa raba (27) matkarajale. Mõnekilomeetrisel matkal jõutakse soo servale, kus vaatetornist saab jälgida päikese kadumist silmapiiri taha ning kuldkollaste ja veripunaste valguskiirte mängu rabamaastikel ning laukaveel.

Haapsalu piiskoplinnus

81 | www.puhkuseestis.ee

Ridala kiriku (24) aias seisavad massiivsed kiviristid, mis aja jooksul on jõudnud juba pooleldi maapõue vajuda. Riste kutsutakse ka patukahetsusristideks, mille juures saab oma tegude üle järele mõelda.


Läänemaa

Kassimaja Kodumajutus Haapsalus Majutus on kahes eraldi sissepääsudega korteris, 1920-ndatel ehitatud puumaja teisel korrusel. Mõlemas korteris on suur tuba kahe eraldi voodiga (lisavoodi võimalus), söögituba, köök (kõige vajaminevaga söömiseks ja söögi tegemiseks), pesemisruum ja WC koos. Sisehoovis on ruumi 3 autole, väliterrassil grillimise võimalus.

82 | www.puhkuseestis.ee

Metsa 58, Haapsalu linn. GPS: 58° 56’ 24” N, 23° 33’ 7” E +372 554 3827; +372 553 2442 jyrikasper@kassimaja.eu; www.kassimaja.eu


Läänemaa Haapsalu kuursaal

WiFi

Haapsalu kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Kuursaali suverestoran paWiFi küpsetisi, a la carte menüüd, grupi- ja lastemenüüd, kub maitsvaid kohapeal valmistatud laia jookide valikut. Suvel toimuvad kontserdid ja teatrietendused, õhtuti on elav muusika. Avatud on merevaatega rõdu, ilusa ilma korral töötab jäätisekohvik. Kuursaal on ka sobiv paik sündmuste tähistamiseks ja pulmade pidamiseks. Ruumid mahutavad 120 peokülalist. Avatud: P-N 11-22 / R L 11-23 Promenaadi 1, Haapsalu. GPS: 58° 57' 1" N, 23° 32' 15" E WiFi +372 5646 2466; info@kuursaal.ee; www.kuursaal.ee

WiFi Каноэ

Müüriääre Каноэ kohvik Romantiline kohvik Haapsalu vanalinnas! Müüriääre kohvikust on saanud üks Haapsalu tuntumaid söögikohti. Eriliseks teeb selle koha sümbioos kõigest heast, milleks on suurepärane toit, omanäoline interjöör, hea aura, lilleline tagahoov, „miljoni dollari vaade“ linnusele ja kellatornile, WiFiimelised koogid, kohvilõhn, muusika, Каноэ tuttavad-sõbrad, keda juhuse tahtel kohtad just Müüriääres. Soovitame kindlasti maitsta meie kohviku hitt-toodet – vaarika-beseerulli. Olete oodatud iga päev! Каноэ Karja 7, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 52” N, 23° 32’ 12” E +372 473 7527; kohvik@muuriaare.ee; WiFi www.muuriaare.ee

Talumehe Kõrts • Eesti toit • Asume Haapsalu vanalinnas • Avar terrass (suvel) • LasteleWiFi mängunurk • Grupitoitlustus

Каноэ

Olete kõik oodatud, WiFi oma silm on kuningas! Avatud P-N 10-24 ja R-L 10-02, juuni kuni august P-K 9-24 ja N-R 9-02 Каноэ Karja 2, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 54’’ N, 23° 32’ 12’’ E +372 5306 2755; talumehe@ehejaehtne.ee; www.talumehe.ee

Vaikuse ja rahu rannas, Vormsi saarel asuv Arnoldi suveresidents on kaunis ja mugav WiFi koht puhkajatele perega, sõradega või firma nõupidamiste ja suvepäevade korraldamiКаноэ seks. Majutus kahes majas-Kapteni villas ja saunahoones. Telkimisplatse on 3. Toitlustamine toimub kokkuleppel. Võimalus meeldivalt aega mööda saata lõkketule ääres grillides ja kirglikeleКаноэ saunatajatele on olemas kümblustünn ning kauni merevaatega leiliruum. Hoovis asub väike liivane sportimisplats, lastele mängimiseks batuut. Rälby küla, Vormsi saar. GPS: 59° 1’ 23” N, 23° 16’ 40” E +372 553 7039; info@suveresidents.ee; www.suveresidents.ee WiFi

WiFi

Каноэ

83 | www.puhkuseestis.ee

Arnoldi suveresidents


6 20

3

5

32

19

84 | www.puhkuseestis.ee

25

8

23

34

28

7

24

43

4 22 41 3

17

29

14 16

27

12 13 21

9

10

11

2

27 33

28

35

44

31

37

26

1 18 3

40

38

30

39

15 42

36

Hiiumaa


Hiiumaa

HIIUMAA Päevasaar ehk Dagö – nii kutsusid sajandite eest läänepoolsed naabrid Hiiumaad.

Kõpu tuletorn

H

iiumaa tekkis aastatuhandeid tagasi Kärdla meteoriidi plahvatuse tõttu, mis muutis taevalaotuse päevavalgusest eredamaks. Läänemerel seilanud skandinaavia viikingite jaoks tõusis päike ja algas päev just selle väikesaare poolt. Hämaratel suveöödel tõrjuvad Hiiumaa arvukate tuletornide valgusvihud pimeduse eemale. Pakaselistel ja selgetel talveöödel muudab virmaliste veiklemine saarekese rannad keskpäevaselt heledateks. Hiidlased ise eelistavad endid päevasaarlaste asemel kutsuda pigem odratolgusteks, kohvilähkriteks, pätakavallameesteks, tõrvakõplasteks, märahiidlasteks ning vandiraiujateks. Need nimed on ajalooliselt seotud konkreetsete piirkondadega Hiiumaal ning naabersaare Saaremaa elanikud ei jäta põlise saartevahelise rivaliteedi tõttu kunagi kasutamata võimalust hiidlaste koomiliste hüüdnimede kallal nokkida. Aastakümneid oli Hiiumaa Eesti üks militariseeritumaid piirkondasid. Hiiumaale rajatud kindlustused olid osa Peeter Suure merekindlusest, mille eesmärk oli sulgeda Soome lahe suue ning kaitsta vaenlase laevastike eest Peterburi. Rohked rannakindlustused, suurtükipatareid, piirivalvetsoonid sulgesid ligipääsu kaunitele liivarandadele ja männimetsadesse. Nõukogude Eesti piirivalve eesmärk ei olnud kusjuures mitte niivõrd väljast tulijate eemale hoidmine kui kohalike elanike läände põgenemast hoidmine. Tahkuna (2) ja Kõpu poolsaartel (3) ning Tohvris (4) kõrguvad endiselt nõukogudeaegsed tulejuhtimistornid, suurtükipatareide katakombid ulatuvad sügavale maa alla ning massiivsed betoonist punkrid püsivad looduses veel aastasadu. Kottpimedad ning sünged maa-alused käigud pakuvad kõvasti närvikõdi, sinna minnes tuleb kindlasti kaasa haarata taskulamp või muu vastupidav valgusallikas. Hiiumaa militaarmuuseum (27) annab põhjaliku ülevaate just viimase sajandi jooksul Hiiumaal toimunud sõjategevusest ning nõukogudeaegsest tavakodanikele raskesti ligipääsetavast piiritsoonist.

Avasta Hiiumaal 1 Kärdla meteoriidikraater 58.981431, 22.807703 2 Tahkuna militaarrajatised 59.077669, 22.627475 3 Kõpu militaarrajatised 58.928024, 22.049260 4 Tohvri militaarrajatised 58.710922, 22.487190 5 Kaleste rand 58.907571, 22.134876 6 Ristna surfiparadiis 58.940743, 22.047951 7 Luidja rand 58.934909, 22.386489 8 Kõpu rannad 58.934045, 22.207103 9 Tahkuna rannad 59.081351, 22.617862 10 Kaibaldi nõmm 58.973795, 22.666297 11 Ristimägi 59.009503, 22.654195 12 Estonia mälestusmärk 59.091903, 22.584127 13 Tahkuna kivilabürint 59.091651, 22.585517 14 Kootsaare kivilabürint 59.021141, 22.490467 15 Suuresadama kivilabürint 58.977016, 22.922829 16 Malvaste kirik 59.027750, 22.587703 17 Mänspe kirik 58.822144, 22.464353

85 | www.puhkuseestis.ee

Hiiumaa Turismiinfokeskus: Hiiu 1, Kärdla. Tel: +372 462 2232


18 Paluküla kirik 58.986802, 22.804978 19 Kõpu tuletorn 58.915986, 22.199813 20 Ristna tuletorn 58.940367, 22.055354 21 Tahkuna tuletorn 59.091285, 22.586206 22 Tohvri tuletornid 58.703961, 22.485870 23 Rebastemäe matkarada 58.918019, 22.238173 24 Leemeti matkarajad 58.877306, 22.457321 25 Neljateeristi matkarada 58.925618, 22.222853 26 Sääre tirp 58.759922, 22.795579 27 Hiiumaa militaarmuuseum 59.076489, 22.595158 28 Hiiu madal (ehk Näkimadal) 59.042844, 22.274857 29 Eiffeli torni puidust koopia 59.009581, 22.497224 30 Salinõmme linnuvaatlustorn 58.832433, 22.953257 31 Orjaku vaatlustorn 58.794781, 22.772910 32 Kaleste telkimisala 58.908047, 22.133081 33 Kapasto metsaonn 58.908258, 22.687057 34 Palli telkimisala 58.947889, 22.311994 35 Lehtma motell 59.071976, 22.691683 36 Suuremõisa loss 58.870271, 22.945066 37 Käina kiriku varemed 58.828883, 22.776109 38 Kassari kabel 58.810294, 22.864546

86 | www.puhkuseestis.ee

39 Pühalepa kirik 58.873340, 22.955167 40 Leigri kuju 58.789598, 22.832989 41 Sõru sadam 58.692537, 22.522044 42 Suuresadama 58.976109, 22.905461 43 Kõrgessaare 58.992497, 22.465237 44 Orjaku sadam 58.789063, 22.772313

Kogu Hiiumaa militaarmaastikku raamivad aga imelised rannajooned – Kalestes (5), Ristnas (6), Luidjal (7) ning Kõpu (8) ja Tahkuna poolsaarte põhjakülgedel (9), kus võib inimhingegi kohtamata kõndida tunde. Seda isegi südasuvel, kuumade ning rannapuhkusele meelitavate ilmadega. Kaunid päikesetõusud ja -loojangud merel, tuulte ning merelainete müha, pikad jalutuskäigud merejääl ja valgeid karvapalle meenutavate hülgepoegade jälgimine – need on vaid mõned näited sellest, mida Hiiumaa pikkadel randadel (kokku rohkem kui 300 km jagu) puhates kogeda saab. Kõpu poolsaare läänetipus asuvad Eesti ühed parimad surfirannad (8), kus lained omandavad tihti rekordkõrguse. Hiiumaa on Eesti kõige metsakasvanum piirkond. Ligi 70% saarest on kaetud metsade ja võsaga. Kesk-Hiiumaa männimetsade sügavuses müristasid kunagi õppesõite tegevad tankid. Nende tegevuse tulemusena tekkis Eestis ainulaadne, poolkuu kujuline Kaibaldi liivanõmm (10). Erinevalt lärmakast ning loodust lõhkunud minevikust valitseb Kaibaldis nüüd müstilise rahu ja vaikuse atmosfäär. Ristimägi (11) Kärdla-Kõrgessaare teel on paik, kus mälestatakse kunagi sealsamas aset leidnud ohvriterohket pulmarongide kokkupõrget, aga ka saarelt lahkuma sunnitud hiiurootslasi. Ristimäele ristide püstitamise legendi algupära on keeruline kindlaks teha, ent Hiiumaale esimest korda saabujatel soovitatakse hea õnne tagamiseks endagi pisike rist kohapeal valmis meisterdada. Olgu siis puust, kividest või kaasavõetud materjalist – sinna püstitatud ristid peaksid tooma nii üldist õnne kui edu abielus. Kurva saatusega inimesi meenutab Tahkuna poolsaarel paiknev parvlaeva Estonia mälestusmärk (12), mille tipus rippuv kirikukell kõmiseb suuremate tormidega hoiatavalt. Paljudele kohalikele kalameestele on kellakõmin teejuhatajaks, mis aitab läbi vihma, udu ning tuulte tagasi koduranda jõuda. Tahkuna tuletorni jalamile on kividest moodustatud keerukas spiraaljas kujund. Tegu on Tahkuna kivilabürindiga (13), moodsa koopiaga mõnekümne kilomeetri kaugusel paiknevast muistsest Kootsaare kivilabürindist (14) ning ida poole jäävast Suuresadama kivilabürindist (15). Muinasajal tähistasid kivilabürindid nii kultusepaikade kui salajaste noortemängude asukohtasid. Renoveeritud Malvaste kirik (16) Tahkunas tundub ehitise juurde jalutajaile nagu nukumajake keset männimetsasid. Mänspe kirik (17) läänerannal rajati sajandi eest paika, kuhu hukust pääsenud meremehed olid tänutäheks püstitanud väikese kabeli. Kirikuid jagub väikesele saarele küllaga, tähelepanu väärivad Käina kiriku (37) varemed, Kassari kirik (38) ning Pühalepa kirik (39). Hiiumaal leidub palju varemeis kirikuid, mis on juba aastakümneid seisnud valla loodusjõududele. Paluküla kiriku (18) torn omakorda oli pikka aega meremärgiks, mille järgi orienteerusid laevad ning kalamehed. Praegugi avaneb tornist avar vaade nii merele kui saare sisemaale. Kaugele kiigata saab Hiiumaal mujalgi. Näiteks on kohaliku mehe initsiatiivil püstitatud Hiiumaale Eiffeli torni puidust koopia (29). Selle otsa ronimine on võimalik vaid omal riskil, ent tornist avanev vaade on hingemattev. Salinõmme linnuvaatlustornist (30) ei näe mitte ainult Hiiumaa kümneid laidusid pärlikeena merre kadumas, seal saab kevadeti-sügiseti jälgida ka tuhandete lindude rännet. Orjaku vaatlustorn (31) Kassaris on samuti linnuvaatlejate üks lemmikpaikasid. Hiiumaa tuletornide pärl – Kõpu tuletorn (19) – kuulub maailma vanimate


Hiiumaa püsivalt valgustatud tuletornide hulka. “Tuletornide ring” viib huvilised teistegi uhkete tuletornide juurde Ristnas (20), Tahkunas (21) ja Tohvris (22). Rebastemäe (23), Leemeti (24), Neljateeristi matkarajad (25) ning jalutuskäik Kassaris paiknevale Sääre tirbile (26) võimaldavad sisustada päevi füüsiliselt aktiivsete tegevustega. Kui usute legende, siis tasuks tirbile sammuma minnes võtta kaasa ka väike kivike, et heita see vee ja mere piiril asuvatesse õnnekivihunnikutesse. Paljud metsaonnid ja laagriplatsid Hiiumaa keskosas ning randades pakuvad mõnusaid ööbimiskohtasid pikkade reisipäevade lõpetuseks. Kellele telkimisplats, kellele matkaonn – Kaleste (32), Kapasto (33), Palli (34), Lehtma (35) ja paljud teised paigad võimaldavad nautida mitmekesist looduspuhkust.

Kaibaldi nõmm

Hiiumaal olles tasub heita pilk peale veel Suuremõisa lossile (36), mis on üks suuremaid mõisakomplekse nii Hiiumaal kui Eestis. Kärdla meteoriidikraatrisse (1) on uuristatud Eesti sügavaim puurauk. Samast kraatripõhjast ammutatakse Kärdla mineraalvett, mis kõlbab nii joogiks kui raviprotseduurideks. Sügavale emakese maa põue olevat löödud ka Tubala vai, mis hoiab Hiiumaad paigal ega luba sel avamerele triivida. Räägitakse, et kes suudab Kassaris asuva muinaskangelase Leigri kuju (40) jalge vahelt läbi pugeda, seda ootab ees rikkus. Hiiumaa on rikas paljude kultuuriürituste poolest. Sõru Jazz (15.–18. juuni), Hiiu Folk (20.–23. juuli), Kärdla kohvikutepäev (augusti algus) – see on vaid väike nimekiri saarel aset leidvatest sündmustest.

Kassari kabel

Saarele pääseb nii praamiga kui väiksemate veesõidukitega, millega saab randuda sadamatesse nagu Sõru (41), Suuresadama (42), Kõrgessaare (43) või Orjaku (44). Alternatiivse viisina saab pakaselistel talvedel sõita Hiiumaale mööda jääteed – piisavalt külmade ilmade ning sobivate jääolude korral avatakse autosõiduks trassid, mis suunduvad nii mandrilt Hiiumaale kui Hiiumaalt Saaremaale. Kõrgessaarest loodesse jääv Hiiu madal (ehk Näkimadal) (28) on kohati vaid meetrisügavune mereala, mis on saanud saatuslikuks kümnetele laevadele. Sestap kutsutakse piirkonda tihti ka laevade kalmistuks. Tuntuim ohver on madalikule nime andnud tulelaev Hiiumadal, mille uputas teise maailmasõja esimestel päevadel saksa torpeedo.

Hiiumaa rand

KAS TEADSID? • Viimase 800 aastaga on Hiiumaa kerkinud 2 meetrit.

• Hiiu maakond on vabariigi väikseim – 1023 km2 (koos väiksemate saartega). • Saare läbimõõt läänest itta on 60 km ja põhjast lõunasse 40 km. • Hiidlase nali – see pidavat olema nagu muuseas saadetud repliik, mille mõtet taipad alles mitmendal päeval.

Leigri kuju

87 | www.puhkuseestis.ee

• Müstikud räägivad, et Hiiumaal on terve hulk salapäraseid energiasambaid, mis inimesele tervistavalt mõjuvad. Lisaks sammastele kiirgab head energiat saareelanike tegemistest.


Kalana puhkeküla Ootame teid puhkama Hiiumaa läänetippu, Eesti päikesepaistelisemasse ja sademetevaesemasse paika. Parim koht, kus puhkust veeta! Puhkeküla on ideaalne paik peredele ja väiksematele sõpruskondadele, kes hindavad privaatsust, aktiivset tegevust ning puhkust looduses. Suvehooajal avatud kämpingumajad ja Kaluri külalistemaja asuvad Kalana sadama vahetus läheduses. Hooned on ehitatud Skandinaavia stiilis ja asuvad kauni männimetsa veerel. Aastaringselt avatud Vanaõue puhkemaja on valminud 2015. aastal. Puhkemaja asub merest 500 m kaugusel männimetsas. Võimalus korraldada firmaüritusi ja suvepäevi. Magamiskohti on kokku 80.

Kaluri külalistemaja. Külalistemajas on 6 tuba kuni

Vanaõue puhkemaja. Vanaõue puhkemaja asub Kalana külas, Kalana sadamast 500 m kaugusel. Puhkemajas on 2 magamistuba, milles kokku 6 magamiskohta. Beebivoodi võimalus.Lisaks täisvarustusega avatud köök/elutuba ja saun.

12 inimesele, lisavoodi võimalus. Kõikides tubades on dušš ja tualett. Maja teisel korrusel asub rõduga suurem tuba, kust avaneb kaunis vaade merele.

• internet • elektrikerisega saun • väliterrass • grillinurk • laste mänguväljak

• täisvarustusega köök • avar kaminasaal • väliterrass • laste mänguväljak (100 m)

11 kämpingumaja. Kämpingumajad paiknevad Kalana sadama vahetus läheduses kõrvuti Kaluri külalistemajaga. Igal majal on privaatne väike rõdu laua ja toolidega. Maja juures on võimalus grillida . Duššid ja tualetid asuvad eraldi hoones. Laste mänguväljak (100 m)

Kalana küla, Hiiu vald. +372 538 21844 • info@kalana.ee • www.kalana.ee


Hiiumaa Pihla turismitalu Asume Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Kõpu tuletornist 1 km kaugusel lõuna suunas. WiFi Majutamiseks on Pihla talus 2 puhkemaja, kokku 10 tuba. Voodikohti on kokku 45 inimesele, vajadusel lisavoodite võimalus. Oodatud on telkijad ja karavaniautod. ToitWiFitoidutare. Toitlustame hooajal (juuni-august) lustamiseks on Pihla talus 40-kohaline a´la carte menüü alusel, aasta läbi ettetellimisel.Viime läbi erinevaid üritusi. Hobid: marjakasvatus, käsitöö. Kõpu küla, Kõrgessaare vald. GPS: 58°54’22”N, 22°12’58”E +372 5647 0091; pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla

WiFi

Каноэ Männiliiva puhkemajad

Asume poolel teel Heltermaa sadamast Kärdlasse, väikeses Sääre külas. Merest lahutab WiFi meid vaid 1,5 km. Suures majas on 6Каноэ kohta (+ 3 lisakohta), saun, täisvarustusega köök, WiFi kaminaga puhketuba. Õues on lõkkeplats ja grillimise võimalus. Lastele kiik ja palju ruumi jooksmiseks-mängimiseks. Väikeses majas on 4 kohta (+ WiFi 2 lisakohta). Esimesel korrusel on kaminaga köök-elutuba, saun, teisel korrusel on magamisruum. Õues on lõkkeplats ja grillimise võimalus ja lastele turvavõrguga WiFi batuut. Avatud aasta ringi. Каноэ Sääre küla, Pühalepa vald. GPS: 58° 57’ 37” N, 22° 54’ 42” E WiFi +372 513 7865; reilei@hot.ee; www.manniliiva.ee WiFi

WiFi WiFi WiFi

Hiiu FolK Каноэ

Xiii

Каноэ

WiFi

WiFi

20.-23. juulil 2017

Каноэ Каноэ WiFi

Xiii

WiFi

Каноэ Каноэ

Каноэ

Каноэ WiFi Каноэ Kontserdid, loodusmatKad, õpitoad, WiFi filmiprogramm, lastepesa

Каноэ Каноэ

WiFi Каноэ

hiiufolK.ee Каноэ Каноэ

89 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ


15

16 161717 3

90 | www.puhkuseestis.ee

5

37

8

11 26 10 3

4

12

7

14

3

9 31

34 13

2

25

28

19

1

27

32

36

30 35

23 24

29

33 22

6

18 20 21

Saaremaa


Saaremaa

SAAREMAA Saaremaa ei ole märkimisväärne mitte ainult eestimaalaste populaarseima puhkusesihtkohana. Sellel väiksel maalapikesel Läänemeres oli juba aastatuhandeid tagasi tähtsus, millest tänapäeva Eesti võib vaid unistada.

U

mbes 2700 aastat tagasi tuhises üle taevavõlvi meteoriit, mille lend lõppes Saaremaal. Tänapäeval tuntakse seda kohta Kaali kraatrina (1). Antiikajast saati on Kaali meteoriidi langemine leidnud kajastamist paljudes saagades, rahvapärimustes Skandinaaviast Vana-Kreekani, aga ka meie endise presidendi Lennart Meri raamatutes. Eesti kindlaimaks pangaks loetakse Panga panka (2) Saaremaal, ent saarel leidub hulgaliselt väikepankasid, mis on sama usaldusväärsed ning külastamist väärivad. Piki rannaäärseid teid liikudes pääseb ligi sakilisele Ninase pangale (3), kivisammastega kaunistatud Kuriku pangaalusele (4), millimallikaterohke Undva panga (5) jalamile ja koopaid täis Üügu pangale (6). Mõõna ajal Kaugatoma (7) ning Lõu pankadel (8) seistes võib kauguses ähmaselt aimata 1980. aastal Saaremaa rannikul karile sõitnud Kreeka kaubalaeva Volare vraki (8) jäänuseid. Sõrve poolsaarel toimusid teise maailmasõja ajal ühed verisemad lahingud, mis Saaremaa pinnal eales on peetud. Tehumardi öölahingu (9) käigus sattusid omavahel vastamisi saksa ning vene väed. Konflikti muutis eriti kurvaks asjaolu, et mõlemal vaenupoolel sõdisid ka eesti poisid. Seda ning paljusid teisi Saaremaal aset leidnud lahinguid kajastatakse Sõrve militaarmuuseumis (10). Militaarmälestisi leiab hästi otsides peamiselt Sõrve säärelt. Stebeli patarei (11) juhtimispunkt ning suurtükipatarei, Lõpe tankitõrjeliin (12) – kõik omal ajal massiivsed rajatised on praeguseks võssa kasvamas. Karujärve (13) lähistel paiknev Dejevo raketibaas (14), mis omal ajal kandis tähtsat rolli Nõukogude Liidu läänepiiri kaitsel, on praegu kujunemas suusa- ja matkakeskuseks. Sõrve tuletorni (26) jalamil asuvas külastuskeskuses näeb väljapanekut tuletornide ning merepääste kohta. Lisaks jagatakse seal turismiinfot ning aega on võimalik sisustada nii lastel kui täiskasvanutel. Angla tuulikute (27) juurde sattujad peavad aga arvestama, et Saaremaale omased kaunid tuulikud on nüüdseks muudetud tasuliseks. Ajaloolisi tuulikuid leidub saare peal mujalgi ning ringi sõites jääb neid silma mitmes paigas. Saaremaa looduses leidub kohti, mida teatakse vähe, ent mis kindlasti külastamist väärivad.

Avasta Saaremaal 1 Kaali kraater 58.372798, 22.66928 2 Panga pank 58.570255, 22.287746 3 Ninase pank 58.542954, 22.201331 4 Kuriku pank 58.502411, 22.01386 5 Undva pank 58.516725, 21.916963 6 Üügu pank 58.671176, 23.24029 7 Kaugatoma pank 58.12398, 22.193885 8 Volare vrakk 58.120648, 22.108698 9 Tehumardi lahinguväli 58.176932, 22.255447 10 Sõrve militaarmuuseum 57.918512, 22.057473 11 Stebeli patarei 57.931643, 22.043212 12 Lõpe tankitõrjeliin 58.070115, 22.173897 13 Karujärv 58.384078, 22.21487 14 Dejevo raketibaas 58.407895, 22.188263 15 Vilsandi saar 58.378499, 21.842623

91 | www.puhkuseestis.ee

Kuressaare Turismiinfokeskus: Tallinna 2, Kuressaare. Tel: +372 453 3120


16 Harilaid 58.475209, 21.892576 17 Kiipsaare tuletorn 58.495791, 21.84107 18 Ruhnu saar 57.802803, 23.243723 19 Roomassaare sadam 58.218172, 22.505456 20 Ruhnu tuletorn 57.800528, 23.260331 21 Ruhnu Püha Magdaleena kirik 57.80622, 23.244257 22 Muhu saar 58.582818, 23.173385 23 Koguva muuseumküla 58.595634, 23.083048 24 Muhu Katariina kirik 58.604008, 23.225795 25 Kuressaare linnus 58.246714, 22.479181 26 Sõrve tuletorn 57.909804, 22.055398 27 Angla tuulikud 58.525509, 22.700361 28 Abruka saar 58.150742, 22.507818 29 Pädaste mõis 58.550333, 23.280736 30 Maasilinn 58.575715, 23.037182 31 Salme küla 58.168405, 22.246793 32 Valjala maalinn 58.399834, 22.794414 33 Muhu maalinn 58.582531, 23.173764

92 | www.puhkuseestis.ee

34 Kärla Lihulinn 58.399614, 22.252145 35 Orissaare jalgpallistaadionil kasvav tammepuu 58.558976, 23.080591 36 Koigi raba 58.491158, 22.967275 37 Loona mõis 58.332922, 22.021576

Vilsandi saarele (15) pääsemiseks võib kasutada paadi abi või liikuda läbi põlvekõrguse vee traktori/veoauto kastis. Pole harvad juhused, kui traktorikastis Vilsandile loksuvatest inimestest paari meetri kaugusel kõigub lainetel kohalike kalurite paat. Vilsandi saare läänekaldale püstitati 1809. aastal tuletorn kõrgusega 37 meetrit. Merepinnast 40 meetri kõrgusel asuv tuli hoiatab meresõitjaid arvukate piirkonnas asuvate ohtude eest ja selle nähtavuse kaugus on 18 meremiili. Üheks huvitavamaks perioodiks Vilsandi tuletorni ajaloos kujunesid aastad 1910–1941, mil selle tööd juhatas hr Artur Toom. Nimelt rajas ta Vaika linnukaitseala, millest on nüüdseks kujunenud Vilsandi rahvuspark. 1870. aastatel ehitatud Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja restaureeriti 2012. aastal ja muudeti vähese energiatarbega hooneks. Hoonet hakkas kohalik rahvas kutsuma Vilsandi energiamajaks, sest maja köetakse vesi-seinaküttega, vajalik energia saadakse valdavalt maapinnast, tuulest ja ka päikesepaistest, isegi vihmavesi leiab hoones kasutust tarbeveena. Huvilisel on võimalik osaleda ekskursioonil, mille käigus selgitatakse energiasäästliku renoveerimise põhimõtteid, tutvustatakse maja ja selle ajalugu. Vaatamata kaasaegsele tehnoloogiale on maja restaureeritud ajastutruult ja säilitatud on ajaloole viitav sisekujundus. Ka Harilaid (16) kuulub Vilsandi rahvuspargi alla ning sinnagi on ligipääs piiratud. Sellele kaunile maakitsusele, mille ehteks on Kiipsaare tuletorn (17), pääseb vaid jalgsi. Tormituulte ning merelainete mõjul on tuletorn kiiva vajunud. See aga ei takistanud seal filmimast kultusfilmiks saanud “Somnambuuli”. Rohkem vaeva tuleb näha Ruhnu saarele (18) pääsemiseks. Kes ei soovi mandri ja saare vahel müütilise Ruhnu karu kombel ujuda, peab kasutama Roomassaare sadamast (19) väljuva reisilaeva teenuseid. Roomassaarest viivad veesõidukid ka tillukesele Abruka saarele (28), mis on mõnus sihtpunkt poolepäevaseks rännakuks. Ruhnu tuletorni (20) autoriks on maailmakuulus arhitekt, Pariisi Eiffeli torni rajaja Gustave Eiffel. Ruhnu saar on ainus koht Eestis, kus peaaegu kõrvuti seisab kaks kirikut. Ruhnu Püha Magdaleena kirik (21) on vanim säilinud puithoone Eestis, sellest vaid loetud meetrite kaugusel aga kõrgub uus kivikirik. Lisaks Vilsandile, Ruhnule ning arvukatele väiksematele saarekestele kuulub Saaremaa maakonda ka Muhu saar (22). Selle omanäolise saare elu võib näha jalutades Koguva muuseumküla (23) tänavail. Uus kohtub seal vanaga – harv pole vaatepilt igivana paadi kõrval seisvast luksusautost. Muhu Katariina kirik (24) kuulub Eesti vanimate kirikute sekka. Ristiusu raskest juurdumisest Eesti läänesaartel annavad aimu kirikut ümbritsevate matmispaikade hauakivid, millele on raiutud paganliku sümboolikaga tähised. Taastatud Pädaste mõis (29) Muhumaal kuulub Eesti mõisate koorekihti. Selles luksushotellis on peatunud isegi maailmakuulsad isikud. Ansambel Pet Shop Boys on kirjutanud Muhu saarest inspireerituna suisa laulu nimega “Between Two Islands”. Väikesel Muhu saarel sai 1997. aastal alguse muusikafestival, millele rahvasuus anti nimeks “Juu jääb” (28. juunist – 1. juulini). Festivali eesmärk on saare hapra, kuid sügava kultuuripärandi hoidmine, arendamine ja tutvustamine, samas seda maailmakultuuriga sidudes. Iidsete puude, kiviaedade ja rookatuste sünergias astuvad üles tipptasemel džässi, elektroonilise- ja maailmamuusika artistid. Kuressaare linnuse (25) muuseumiekspositsioon pole mitte lihtsalt ajalooline ülevaade Saaremaast. Sealt leiab palju ausaid ning ilustamata fakte selle kohta, kuidas eestlased, eriti aga saarlased, on pidanud aastasadade jooksul kannatama võõrvõimude ikke all, kuid kõigest hoolimata on ikka säilitanud oma identiteedi ning rahvustunde.


Saaremaa Linnuses toimub aga tänapäeval rohkesti huvitavaid sündmusi. Näiteks juba kümnendat suve võõrustab lummava loodusega Saaremaa Kuressaares ooperipäevi (14.–22. juuli ). Muusikasõprade tarbeks püstitatakse linnusehoovi 2000 külastajat mahutav ooperimaja. Aastal 1840 avati Kuressaares esimene sanatoorium ja sellest ajast peale on Saaremaa hinnatud puhke- ja tervisekeskus. Käige kindlasti ära mõnes saare kuulsatest spaadest ning nautige rannapuhkust ja Saaremaa kaubamärki – maitsvat koduõlut! Maasilinn (30) on põnev ordulinnus, mille varemetes on võimalik ringi kolada. Keldris ja valgustatud tunnelites liikudes võib end kujutleda varasesse keskaega. Linnuse lähedalt kaldaveest leiti üks Eesti vanimaid laevavrakke. Kõige vanem Eestist ning tervest Läänemerest avastatud purjelaeva vrakk pärineb samuti Saaremaalt. Salme külas (31) maaparandustööde käigus leitud vrakk pärineb 8. sajandist ning sellega olevat Saaremaale saabunud saadikud Rootsist. Mingil põhjusel olevat tekkinud tüli ning tapluse käigus Saaremaad laevadega külastanud rootslased hukkusid. Valjala maalinn (32), Muhu maalinn (33) ning Kärla Lihulinn (34) olid ühed võimsamatest muistsetest kindlustest Saaremaal. Võõrvallutajate survele pidasid nad vastu pikalt, kuni viimaks pidid siiski ristiusustajatele alistuma. Tänapäeval on näha maalinnade võimsad ringvallid ja üksikud taastatud kindlustuselemendid. Keset Orissaare jalgpallistaadionit kasvav majesteetlik tammepuu (35) võitis 2015. aastal Euroopa aasta puu tiitli! Maailmas pole vist palju jalgpalliväljakuid, mille territooriumil kasvaks puu. Saaremaa rabadest suurim Koigi raba (36) ning sealne rabajärv peitvat endas aga varandusekoormat. Samuti pidavat Koigis ringi uitama järvevaim, kes hiliseid matkarajal liikujaid ehmatab ning neid koeraks kehastunult jääkülma järvevette kiskuda üritab. Loona Mõis (37) korraldab suvel orhideefestivale, mille pidamiseks just Saaremaal on põhjust küllaga. Orhideede ehk käpaliste sugukond koosneb kuni 25 000 liigist, aga neist 90 protsenti kasvab troopikas. Saaremaal on 36 liiki orhideesid, millest enamus on esindatud Vilsandi rahvuspargis. Festivali raames korraldatakse huvilistele giididega matku orhideede juurde, erinevates paikades toimuvad loengud, töötoad, näitused ja kontserdid. 2017. aasta orhideefestival toimub 26.–28. maini, 02.–4. juunini, 16.–18. juunini ja 30. juunist 2. juulini. Lisainfo www.orhideefestival.eu

Kuressaare loss

Angla tuulikud

KAS TEADSID? Ruhnu kirikud

Sõrve tuletorn

93 | www.puhkuseestis.ee

• Kuigi pukktuulikuid on Saaremaal alles jäänud vähe, peetakse neid Saaremaa üheks olulisemaks sümboliks. • Saaremaa ja must rukkileib käivad üheskoos, olgu leib poest ostetud või kodus ise küpsetatud. • Euroopa muinasaegsed kultuspaigad on kõige paremini jälgitavad Muhu saarel. • Muhumaalt korraldatakse ujumisvõistlusi üle Väikese väina Saaremaale, kus tuleb läbida 2,8 kilomeetrit. • 3% eestlastest elab saartel. • Muistsel ajal elas Saaremaal võimas vägilane Suur Tõll. Hiiumaale või teistele saartele ei sõitnud ta kunagi laevaga, vaid sammus jalgsi läbi mere. Tõll kosis naiseks Pireti, kes oli oma suure kasvu ja jõuga talle igati vääriline elukaaslane. Kuivastu ja Virtsu vahel sõitma asuvad uued parvlaevad kannavad legendi eeskujul samuti nimesid Tõll ja Piret.


Tere tulemast meie sadamatesse!

www.slmarinas.ee


Saaremaa

Kihelkonna vald

Kihelkonna kirik (14. saj) on üks suuremaid maakirikuid Eestis, mis koos oma unikaalse kellakojaga (17. saj) moodustab kauni ansambli tänase Kihelkonna keskel. Vilsandi rahvuspargi (VRP) eelkäija Vaika linnuriik (1910) on kogu Baltikumi ning ilmselt ka kogu Venemaa vanim looduskaitseala. See on Eesti kõige saarerohkem paik – üle 150 saare, teiste hulgas ka Vilsandi. VRP peamised väärtused on linnud, Eesti suurimad hallhülge kolooniad, fossiilsete leidudega pangapaljandid ja looduslikud orhideed. Meie rannikut ehtivad tuletornid jutustavad loo iidsetesse aegadesse ulatuvatest meresõidutraditsioonidest. Praegu töötab neist vaid üks – Saaremaa vanim tuletorn (1809) asub Vilsandil. Kiipsaare majakas on aga hoopis vette kolinud! Tagamõisa poolsaare põhjarannikul asuvad Undva pank ja kaks kaksikpanka Suuriku ja Kuriku. Pankade ees olevad astangud on lõhkunud laevu ja võtnud elusid. Rannarahva elust räägib Mihkli talumuuseum. VRP piirkonna mõisad Pidula ja Loona

Kiipsaare majakas Harilaiu poolsaarel Foto: Anzelika Toll

pakuvad nii turismiteenuseid, kui äratundmisrõõmu ajaloohuvilistele. Läänerannikul on palju pakkuda ka militaarajaloo huvilistele. Unikaalseim objekt selles valdkonnas on kindlasti Papissaare vesilennukite sadam angaaride ja sadamasse viiva munakiviteega (1913-14). Miku metsapargis saab matkata ja proovida vanu metsatöid. Piirkonna info: www.saaremaanaturetourism.eu

Pub Vaekoda Pubi asub Kuressaare südalinnas, kohe turuväravate kõrval, kus pakutakse nii süüa-juua kui ka võimalust spordiülekandeid vaadata. Varakevadest hilissügiseni on avatud terrass. Teeme ettetellimisel erinevaid suupisteid nii sünnipäevadeks kui ka muudeks üritusteks, samuti gruppide toitlustamise võimalus! Avatud suvel: P-N 11-23; R,L 11-06.30. Tallinna 3, Kuressaare. GPS: 58° 15’ 11” N, 22° 29’ 9” E +372 453 3020; pubvaekoda@hot.ee; www.vaekoda.ee

Kadaka villa on privaatne ja hubane majutus linna lähedal, kuid ometi eemal linnakärast. Maja on T-kujuline 8 toa ja 16 voodikohaga. HommikusöökWiFi on hinna sees. Maja lähedalt algab valgustatud jalgrattatee, mida mööda võib minna avastama Kuressaaret ja selle ümbrust jalgratta või rulluiskudega. Kuressaare randa ujuma või kala püüdma on umbes 6 km. Kõrvalasuvast metsast leiab erineva pikkusega terviserajad. Ootame Teid puhkama! Kaali-Mihkli talu, Upa küla, Kaarma vald. GPS: 58° 17' 6" N, 22° 32' 31" E Tel: +372 523 5737 ; +372 455 4524; ylle.torn@mail.ee; www.kadakavilla.ee

WiFi

WiFi

95 | www.puhkuseestis.ee

Kadaka Villa


Massöörid Tai Kuningriigist annavad uut energiat kehale ja vaimule.

Eesti suurimal saarel Saaremaal asub kuldse liivaga mererannal, ümbritsetuna puhtast ja puutumatust loodusest, eemal linnakärast, Hotell Saaremaa Thalasso Spa otsekui väike peidetud pärl... Gurmee restoran, saunad, iluhoolitsused, massaaž, jooga ja puhkus.

Igal suvel toimuvad eksootilised ja elamuslikud Indoneesia Toidu-ja Kultuuripäevad

Hotell Saaremaa Thalasso Spa • Mändjala 93871, Lääne-Saare vald, Saaremaa, Estonia • Tel. +372 454 4100 • +372 505 8272

www.saarehotell.ee


Saaremaa Hostel Kalamaja Hostel asub kauni Suurlahe kaldal, Kuressaarest WiFi 3 km kaugusel Laheküla külas Kaarma vallas. Keskuse kompleksi kuuluvad: hostel Kalamaja, kaminasaal ja seminariruumid, saun, välipaviljon, mängudeväljak, lõkkeplats, telkimisplats, paadisadam, paadilaenutus, suuruluki-, kaarraja-ja sportingu lasketiir. Tänu soodsale asukohale pakub hostel Kalamaja palju erinevaid võimalusi kõigile külalistele ja turistidele WiFipuhkuse, pidude ja vaba aja veetmiseks. Laheküla küla, Lääne-Saare vald. GPS: 58° 15’ 16’’ N ,22° 26’ 16’’ E +372 517 7182, ainamerisalu@gmail.com; ainakoduleht.webnode.com WiFi

WiFi WiFi Каноэ

Kaluri Residents

WiFi Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ Каноэ Каноэ

Kaluri Residents on külaliskorter, mis pakub hoWiFi suurepärast alternatiivi tavapäraseleWiFi tellimajutusele. Korter asub Kuressaare jahisadama, rannaäärsete spaahotellide ja KuКаноэ ressaare linnuse vahetus läheduses. Korteris on köögiga ühendatud eluruum, eraldi magamistuba ning lõunapoolne suur terrass. Majutus kuni 4Каноэ inimesele. Tere tulemast! WiFi Каноэ +372 503WiFi 8253 saaremaaresidents@gmail.com · www.saaremaaresidents.ee Kaluri tee 5-2, Kuressaare. GPS: 58° 14’ 46’’ N, 22° 28’ 11’’ E Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ Каноэ

WiFi

97 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ


98 | www.puhkuseestis.ee

1

12 13 3

16

7

6

2 25 3

8 5

20

3 18 3

27

4 26 3

23

24

15 21 11

22

17

9 10 3

19

14

Pärnumaa


Pärnumaa

PÄRNUMAA Suvi, päike, meri – need kolm märksõna iseloomustavad Pärnumaad kõige paremini. Kuid ei maksa unustada, et sel maakonnal on lisaks suvisele rannapuhkusele veel palju põnevat pakkuda.

Tolkuse raba

S

oojal suveajal täituvad Pärnumaa mererannad loomulikult inimestega. Matsirannast (1) Valgerannani (2), Pärnu lahe äärt (3) mööda läbi Reiu (4), Häädemeeste (5) ja Kabli (6) kuni Iklani (7) – kõikjal leidub lühemaid ning pikemaid liivarandasid. Kümned tuhanded suvitajad võtavad päikeselisest Pärnumaast maksimumi, et järgnevaks üheksa kuu pikkuseks kehvaks suusailmaks energiat koguda. Kabli päikeseloojangu festival (1. juuli – 30. juuli) toob rannale musitseerima rohkesti esinejaid ja staare nii Eestist kui välismaalt. Festivali raames leiavad aset mitmesugused filmi- ja kirjandusüritused kultuurilembesele publikule. Vahelduseks rannapuhkusele tasub aktiivsematel läbi jalutada Tolkuse-Rannametsa matkarada (8). Kõrgelt liivaluitelt laskub rada rabaavarustele, raja kaugeimas punktis on võimalik end soolaukas värskendada ning luiteharjal vaatetornis jahedatelt meretuultelt kosutust otsida. Neid, kes ei pelga tüütuid suveputukaid, ootavad arvukad Soomaa matkarajad (9). Näiteks Riisa matkarada (10) on hõlpsalt läbitav ka ratastooliga loodusesse tulnuile, ühtlasi on tegu ainsa Soomaa matkarajaga, mida üleujutused ei häiri. Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta kohalikud elanikud ütlevad, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Suurvee ajal on maastik ligipääsetav peamiselt kanuu, kajaki või haabjaga, pakkudes vaateid aladele, kuhu muidu pääseb vaid talvel lume ja jääga. Üleujutus kaasneb kevadise jääminekuga, aga võib ette tulla ka vihmasel suvel või sügisel või soojal talvel. Endistel aegadel valmistuti varakevadiseks suurveeks aegsasti – leiba küpsetati mitu tegu, puuriidad köideti aedade külge, viljakirstud tõsteti pukkidele ning põrandatele pandi risti lauad ja löödi need nii kinni, et võimalik veetõus neid paigast ei viiks – kõrge veetase püsis vahel paar nädalat. Soomaa rahvuspark kuulub küll suuremas osas naabermaakonna alla, ent üleujutused halduspiire ei tunne. Populaarseim kanuumatkade trass kulgebki piki Tõramaa jõge (11) kahe maakonna piiril. Nii võib suurvee ajal vaikselt jõel liueldes näha loomi ja linde, kes suvel metsasügavuses või jõeäärsete puude varjus inimsilmale märkamatuks jäävad.

Avasta Pärnumaal 1 Matsiranna 58.364422, 23.740339 2 Valgeranna 58.38639, 24.374285 3 Pärnu rand 58.374257, 24.495885 4 Reiu rand 58.304664, 24.587445 5 Häädemeeste 58.079555, 24.498643 6 Kabli rand 58.019089, 24.448357 7 Ikla 57.874756, 24.361249 8 Tolkuse-Rannametsa matkarada 58.134756, 24.511662 9 Soomaa 58.490868, 24.976666 10 Riisa matkarada 58.488591, 24.981837 11 Tõramaa jõgi 58.437064, 25.014024 12 Kihnu saar 58.133171, 23.983026 13 Kihnu tuletorn 58.097165, 23.971133 14 Kurgja talumuuseum 58.665166, 25.25653 15 Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik 58.482826, 24.814116 16 Soontagana maalinn 58.659163, 24.164799 17 Kilingi-Nõmme 58.148314, 24.95038 18 Pärnu muul 58.366377, 24.464297 19 Tihemetsa 58.149680, 25.044442 20 Tahkuranna 58.244769, 24.514774

99 | www.puhkuseestis.ee

Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000


21 Tori põrgu 58.483477, 24.816225 22 Allikukivi koopad 58.151217, 25.010684 23 Nigula kaitseala 58.000421, 24.692463 24 Sookuninga kaitseala 57.989190, 24.855435 25 V  algeranna seikluspark 58.387576, 24.373276 26 Lottemaa 58.302230, 24.588881 27 Automuuseum 58.594617, 24.510214

KAS TEADSID? • 1904. aastast hakati Pärnus pakkuma raviotstarbelist alasti päikese- ja õhuvannide võtmise võimalust. Selleks piirati planguga osa supelasutuse kõrval olevast rannaalast. • Meestele ja naistele mõeldud ühine supelrand ehk paradiis avati Pärnus esmakordselt 1924. aastal. • Ainult naistele mõeldud rannaosa naisterand on Pärnus säilinud tänapäevani. Sellest annavad märku infotahvlid, teavitamaks rannalisi ja linna külalisi, et tegemist on ajalooliselt väljakujunenud piirkonna ja üldtunnustatud tavaga, et naised alasti päevitavad. • 1927. aasta suvehooajaks valmis Pärnu rannahoone – esimene omataoline Eestis. Rannaliivale ilmusid mugavad lamamistoolid ja rannakorvid, samuti esimesed Eestis.

100 | www.puhkuseestis.ee

• Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna – Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. • 11 000 aasta tagasi jõudsid arvatavasti esimesed inimesed Eestisse. Sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. • Kui teised eestlased toovad jõuludeks tuppa kuuse, siis kihnlased toovad tuppa männi. Männi sellepärast, et Kihnus on kuuski vähe ja mänd seisab toas palju kauem ilusana kui kuusk.

Mõnetunnine laevareis viib Pärnust või Munalaiult Kihnu saarele (12). Rikkaliku kultuuripärandiga saarekesele teeb vaevata jalgsi või jalgrattal tiiru peale, eksklusiivsem võimalus on mootorratta külgkorvis läbi männimetsade põristada. Üllatav on näha kõikjal inimesi rahvariietes ringi liikumas – sellel saarel osatakse traditsioone hoida. Saarel on umbes 600 elanikku. Päikeseloojangul avanevad imelised vaated Kihnu tuletorni (13) tipust kuldkollases valguses kümblevale saarele ning tasapisi veinipunaseks värvuvale merele. Läbi tasub astuda aasta ringi avatud Kihnu muuseumist, mis asutati juba 1974. aastal. Muuseum annab hea ülevaate saare ajaloost. Kogu ekspositsioon ulatub ajas tagasi kuni 100 aastat. Kihnu saarel on ajaloolisi vaatamisväärsusi vähe, aga üheks nendest on kindlasti Kihnu kirik. Kihnu vana kabel asus saare põhjatipus kõrgel liivakaldal ja legendi järgi hävis see Põhjasõja ajal tulekahjus. Luterlik kirikureform jõudis Kihnu Rootsi valitsemise algul 1530. aasta paiku. Uus kabel ehitati saare keskele umbes praeguse kiriku kohale. 1840. aastal alanud usuvahetusliikumise tõttu pöördus enamik kihnlastest õigeusku. Tsaari ukaasi kohaselt anti kivist kirikuhoone õigeusu kogudusele, hoonele ehitati sibulkuppel. Kihnu kirik on seega üks vähestest õigeusu kirikutest Eestis, mis on kohandatud luterlikust sakraalhoonest. Tänapäevane kirik ehitati 1786. aastal ja selle ümber olev aed ja värvilistest tellistest värav on ehitatud eelmise sajandi algul. Kalmistu on kihnlaste jaoks sama püha koht kui kirik. Sinna minnakse vaikselt, mitte kunagi pärast päikese loojumist, et surnuid mitte häirida. Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992. aastal. Jõnni mälestuskivi on püstitatud kapteni kodukohta Rootsikülla, et märkida kange mehe sünnikohta. Kihnu Jõnn oli legendaarne laevakapten, kes juhtis suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita. Ta sõitis enamasti laevadega, millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. Kihnu Jõnnist inspireerituna kirjutas Juhan Smuul näidendi „Metskapten“, millest on Tallinnfilm teinud ka 1971. aastal mängufilmi. Kihnu mere pidu (7.–9. juuli) on väikesaare kultuuriaasta suursündmus. Tutvustatakse kõike, mis puudutab Kihnu saare kombeid ning merega seotud tegevusi. Kontserdid, laadad, kohvikud, näitused – peole saabuvad sajad külastajad naudivad väikesel saarel toimuvat täiel rinnal. Suvel tegutseb Kihnu sadamas turg, kus kaubeldakse kohaliku toidu ja käsitööga, seega tasub saarele minnes kindlasti kaasa võtta piisavalt sularaha. Hea on ka teada, et Kihnu saarel saavad Swedbanki kliendid sularaha välja võtta Kurase kauplusest. Samuti on enamikes kauplustes ja toitlustusasutustes võimalik maksta pangakaardiga. Ajaloolisi põllupidamisoskusi viljeletakse ja tutvustatakse Vändra lähistel Kurgja talumuuseumis (14). Ülemöödunud sajandi rahvusliku liikumise suurkuju C. R. Jakobsoni kodutalus näeb vanu karjapidamise ning põlluharimise tegevusi ning saab ka ise käed külge panna. Rahvakalendri pühade ajal leiavad Kurgjal aset temaatilised üritused ning töötoad, kus tänapäeva inimestele tutvustatakse unustusehõlma vajunud rahvakombeid ning traditsioonilisi tegevusi. Pärnu maakonnas on muuseume palju, aga tehnikahuvilistele on sobiv Halinga vallas asuv automuuseum (27), kus on välja pandud ligi 50 erinevat sõidukit mitmetelt tootjatelt üle maailma. Näha saab nii Eestis nõukogude ajal liikunud neljarattalisi kui ka Euroopa ja USA masinaid. Eriline on ka ennesõjaaegsete sõidukite kogu. Mudelautode huviliste jaoks leidub samuti huvitav ekspositsioon. Suvi ja sügis on harjumuspärane metsa- ning põlluandide kogumise aeg. Tihemetsa seenefestival (19) (15.–16. september) ja Tahkuranna hapukurgifestival (20) (20. august) on meeleolukad üritused, kus lisaks hoidiste tegemisele ja degusteerimisele saab osa ka mitmekesisest kultuuriprogrammist. Eesti vanim hobusekasvandus asub Toris. Enam kui pooleteise sajandi vanuses


Pärnumaa

Kihnu tuletorn

Kurgja talumuuseum

Pärnu rand

Soomaa

101 | www.puhkuseestis.ee

kasvatuses säilitatakse ning aretatakse muu hulgas ka eksklusiivseid tori ja eesti tõugu hobuseid. Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik (15) on pühendatud kõigile Eesti sõjameestele, kes on vabaduse eest võidelnud või langenud. Tori kiriku ajalugu ulatub aastasse 1854, kui kirik pühitseti. Saksa armee pani punaarmee eest põgenedes põlema Tori silla ja kiriku, viimasest jäid järgi vaid varemed. 1990. aastal algas kiriku taastamine ning 2001. aastal pühitseti kirik taas, sedakorda mälestusmärgina kõigile teise maailmasõja ohvritele. Tori kirikus annavad ametivande Eesti politseinikud ja ohvitserid. Tori põrgu (21) on koobastik, mis on kiriku lähedal Pärnu jõe kaldapaljanditesse uuristatud. Legendid räägivad, et kunagi olevat viinud sealt käigud suisa Viljandini välja. Allikukivi koopad (22) avastati puhtjuhuslikult, kui maaparandustöid teinud traktor vajus läbi koopalae. Praegu pääseb seal mitmekümne meetri sügavusele mäepõue. Aastavahetuse öödel pidavat koopast niriseva allika vesi asenduma viinaga. Muul ajal karastab januste kurkusid aga allikavesi. Muinasaegse vabadusvõitluse üheks olulisemaks kantsiks oli Soontagana maalinn (16) Pärnumaa loodeosas. Rabade ja soode keskel paiknevat maalinna piirati korduvalt, kuid pikka aega püsis Soontagana vallutamatuna. Alles 1226. aastal ristiti lõplikult vallutatud maalinnas viimased ristiusku astumata eestlased. Maalinna asukohal näeb tänapäeval muistseid taluasemeid, aedasid, kaevusid, keldreid. Pärnumaa lõputud laaned pakuvad varju kõigile Eestis leiduvatele metsloomaliikidele. Kilingi-Nõmme ümbruse metsades (17) liikudes pole sugugi üllatav näha põtrasid-kitsesid, võsa all ragistavaid metssigu, karuotti üle metsatee loivamas või värskeid hundijälgi teeservas. Fotojahist huvitatud turistidele on see piirkond üks parimaid Eestis, kus on võimalik metsloomi kaadrisse püüda. Nigula (23) ja Sookuninga (24) kaitsealad on ürgsed ning mahajäetud. Seal saavad metsloomad segamatult toimetada, aeg-ajalt üle piiri ka Läti riiki põigates. Matkaradasid leidub mõlemal kaitsealal mitu ning kõik on omanäolised. Pärnumaad läbib kirdest edelasse RMK matkatee, mis saab väärika lõpu (või alguse) Iklas. Kui matkateed täispikkuses (375 km läbi Eesti) läbida ei soovita, siis pakub ainuüksi Pärnumaa lõik väga mitmekesiseid looduselamusi ning kauneid vaateid kõigile matkahuvilistele. Linnuvaatlejate hulgas on populaarne terve läänerannik. Kablis (6) asuvas linnujaamas loendatakse kõiki liike, kes Eestist rändeajal üle lendavad. Tavainimestel on võimalik neid tegevusi kõrvalt jälgida ning soovi korral isegi linnuvaatlustornis erinevaid linnuliike tuvastada. Enda proovile panekuks sobib Valgeranna seikluspark (25), kus nii lapsed kui täiskasvanud saavad pärdikute kombel puulatvades turnida. 2016. aasta suvel avati Pärnu ranna lähistel ka uus ja põnev Pärnu seikluskeskus. Lottemaal (26) näeb aga Eestist pärit maailmakuulsa koeraplika Lotte eluolu. Sealsed ehitised on kujundatud multifilmide stiilis ning põnevaid avastusi jagub kõigile. Suvepealinn Pärnu (18) pakub palju häid ajaveetmisvõimalusi. Rannarajoon oma parkide, villade ning sanatooriumidega; Vallikäär ja Rüütli tänav kesklinnas; omanäolised toitlustuskohad nagu Kuursaal või Steffani pitsarestoran – Pärnus jalutades tasub aega varuda, et kõik huvitavad kohad ära näha. Armunute lemmikpaigaks on jõe vasakult kaldalt algav 1,8 km pikkune muul, millel romantilisi jalutuskäike teha; jahisadamast viivad laevad Pärnu lahele lõbusõidule; ööklubid ja pubid hoiavad linnaelu ärksana ööpäev läbi. Sündmuste poolest on Pärnumaa suvi väga vaheldusrikas ning sobiva ürituse leiab igale maitsele.


PO SU RT PP AA L IG IDE SÖ A K Ö PÄ AR G EV U ISA 2€ SSE AL LL IS

90

POODI PÄRNU SÜDALINNAS

HOMMIKU 2, PÄRNU 80010

KÕIGE ROHKEM EESTI DISAINI PÄRNUS


Pärnumaa

Eesti Muuseumraudtee

Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid. Enamik neist paikneb välisekspositsioonis. Üks auruvedur ja vagun on eksponeeritud Pärnus endise raudteejaama asukohas südalinnas. Töötavad vedurid seisavad depoos, mis on ehitatud 1924. aastal ja on riiklik mälestis. Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20-30ndatel aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem. Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011. aasta augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu. Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka videosaal, kus korraldatakse videonäitusi.

Muuseumis avaneb teil ainulaadne võimalus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist septembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt. NB! Muuseumirongid on käigus suviti ka laupäeval ja pühapäeval. Muuseum avatud: mai – teenindatakse ainult gruppe ettetellimisel juuni-august – muuseum avatud kõigile. Gruppidele ekskursioonid giidiga ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) esmaspäev-laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 september – muuseum avatud kõigile, nädala sees külastused ainult ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 oktoober – ekskursioonid gruppidele ettetellimisel Ülejõe 1, Lavassaare. GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E Tel: +372 527 2584; www.museumrailway.ee


Pärnumaa Viisnurga Puhkemajad Pärnumaal iidse männimetsa all asuvad puhkemajad sobivad WiFiürituste korralideaalselt nii puhkuseks kui ka meeldejäävate damiseks. Puhkekeskusesse kuulub peamaja, saunamaja ja grillmaja. Toitlustus ettetellimisel. WiFi Majutus • saunaõhtud • firmaüritused • seminarid • sünnipäevad. Köstri tee, Uulu küla, Tahkuranna vald. GPS: 58° 17’ 17’’ N, 24° 34’ 33’’ E +372 5557 5831; info@viisnurgapuhkemajad.ee; www.viisnurgapuhkemajad.ee WiFi

WiFi

Каноэ Kosmonautika puhkekeskus WiFi

Tule ja veeda meeldiv puhkus koos pere ja sõpradega või korralda oma firmaüritus, Каноэ WiFi kohas Eestimaal! Pakume seminar ja koolitus meie juures - kõige päikesepaistelisemas erinevaid puhkemaju, toitlustust vastavalt Teie soovidele, kosmilist sauna mullivanWiFi ni-basseini ja solaariumiga ning erinevaid ruume ürituste läbiviimiseks. Ja seda kõike otse mere kaldal! Каноэ

WiFi

Penu küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 2’ 5” N, 24° 27’ 29” E +372 503 4829; info@kosmonautika.ee; www.kosmonautika.ee

Каноэ

WiFi

Каноэ

Markna turismitalu

Каноэ

Turismitalu asub Pärnu kaldal, Pärnu kesklinnast kõigest 10 sõiduminuti kauguКаноэ WiFijõeWiFi sel. See on ideaalne paik puhkuseks 2–4 perekonnale. Beebivoodi võimalus. Majutuseks pakume WiFi kahte maja. Mõlemas Каноэ on 2 magamistuba, köök, saun, suur terrass ja wifi ühendus. Olemas grillimise koht, võrkpalliplats ja kalastamisvõimalus. Каноэ

WiFi

Tammiste küla, Sauga vald. GPS: 58° 22’ 24” N, 24° 35’ 43” E +372 5345 6053. info@marknatalu.ee; www.marknatalu.ee

WiFi

WiFi WiFi WiFi

104 | www.puhkuseestis.ee

КаноэКаноэ AASA PUHKEMAJA Pakume Каноэ majutust kahes erinevas majas. Puhkemajas on kaminasaal, mis mahutab 30 iniWiFi mest ja teisel korrusel 4 magamistuba 9 voodiga. Aasa onnis kaminaga puhkeruum 10 inimesele ja ülemisel Lisakohtade võimalus. Mõlemas majas WiFi korrusel 6 magamiskohta. WiFi Каноэ on saun ja köök koos varustusega. Õues grill ja võrkpalliplats. Lisatasu eest suitsusaun WiFi Каноэ ja kümblustünn. Puhkemajad sobivad nii peo pidamiseks kui ka looduse nautimiseks. WiFi WiFi Kärsu küla, Saarde vald. GPS: 58° 11' 24" N, 25° 3' 55" E +372 5561 5508; info@aasapuhkemajad.eu; www.aasapuhkemajad.eu WiFi Каноэ Каноэ WiFi

Каноэ

WiFi


WiFi

WiFi

Pärnumaa

WiFi Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskus Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle tegemised ja toimetamised on WiFipuhkemaja sobib puhkuseks nii peredele kui jäänud eelmisesse sajandisse… Klaara-Manni gruppidele. Toad liikumisraskustega inimestele. Kohalik toit ja Eesti saun. Ruumid seminaride ja konverentside läbiviimiseks. Olete oodatudWiFi nautima puhkust KLAARA-MANNIS! majutus * seminarid-konverentsid * firmapeod tähtpäevad * ürituste korraldamine WiFi Randivälja küla, Tori vald. GPS: 58° 28’ 0” N, 24° 47’ 2” E Каноэ +372 564 57745; info@klaaramanni.ee; www.klaaramanni.ee WiFi

Каноэ

WiFi Каноэ

Oidrema saun

Каноэ

Oidrema saun on suurepärane koht, kus igapäevasest linnakärast eemale saada, puhata värskes Каноэ õhus, lõbutseda ja saunamõnusid nautida. 60 aastat tagasi ehitatud külasaunast on saanud suurepärane koht lõõgastumiseks, tähtpäevade tähistamiseks, ettevõtete väljasõiduks või perega puhkamiКаноэ WiFi seks. Peolaud mahutab istuma kuni 25, saunalava korraga 15 inimest. Ülakorrusel 4 tuba, milles on 12 magamiskohta. Suveperioodil on õues ka grillimiskoht. Каноэ Oidrema küla, Koonga vald. GPS: 58° 35' 55" N, 23° 56' 4" E +372 5656 4974. oidremasaun@gmail.com; www.oidremasaun.ee WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

kihnu paelu põimima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku raken-

dama, kihnu saia küpsetama, Kihnu tantse tantsima ja laule laulWiFi Каноэ WiFi

ma. Töötoad toimuvad ettetellimisel. Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega kell 12 muuseumitund folklooriansambWiFi liga Kihnumua. Muuseumis on olemas kaardimakse võimalus. Olete oodatud! Каноэ Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17 septembris T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14

WiFi

Каноэ Каноэ

105 | www.puhkuseestis.ee

Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab Kihnu pärimusКаноэ kultuuri kõiki kaasaja võimalusi kasutades – tavapärast, esemelist püsiekspositsiooni täiendab multimeediaekspositsioon, mis WiFi Каноэ kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja helitausta. Eestoas on üldine pilt saarest, selle asustusest ja ehitistest. Siin saab puhata jalgu, juua tassi teed või kohvi, turisti jaoks on siin infopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood. Kihnu muuseumis tantsitakse, lauldakse, mängitakse pilli ja tehakse väga palju käsitööd: külastaja saab töötubades õppida

fotod: Olev Mihkelmaa

Kihnu muuseum

Linaküla küla, Kihnu vald. +372 5818 8094; +372 446 9717; muuseum@kihnu.ee; www.kihnu.ee

Каноэ


Villa Andropoff Asume hingekosutavas männimetsas ja imelise liivaranna kaldal Valgerannas, ainult 10 km kaugusel Pärnu kesklinnast. Majutust pakume apartement tüüpi tubades peamajas ja ridaelamutes. Voodikohti on kokku 144 inimesele, lisakohtadega kuni 200-le. Einestamiseks on meil 120-kohaline merevaatega à la carte restoran. Pakume ka seminaride ja muude ürituste pidamise võimalust. Suvel on külastajatele avatud ka väliterrass.

WiFi WiFi

Ranna tee, Valgeranna küla, Audru vald. GPS: 58° 23’ 13” N, 24° 23’ 26” E +372 444 3453 info@andropoff.ee · www.andropoff.ee

Каноэ


Pärnumaa

a ll i V n Gree

Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud apartemendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad. Green Villa – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer, hommikusöök, massaaž. Aare House – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Konverentsisaal. Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal! +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

107 | www.puhkuseestis.ee

Green Villa – Vee 21, Pärnu Aare House – Tallinna mnt. 11, Pärnu


Pärnumaa

Suvepealinn

Pärnu

foto: Tiit Veermäe

Pärnu külastuskeskus: Uus tn 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000

108 | www.puhkuseestis.ee

P

ärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnus, eriti Rüütli tänaval, võib näha palju linnale olulisi ajaloolisi hooneid. Vanimad ehitised on linnakindlustused: osaliselt säilinud bastion ja vallikraav, samuti linnamüüri osad, milleks on Punane torn 15. sajandist ja barokkstiilis Tallinna värav (mis on Baltimaades ainus 17. sajandist säilinud kindlusevärav). Hilisema perioodi hoonete hulka kuulub juugendstiilis Ammende villa (ehitatud aastal 1905) ning palju funktsionalistlikus stiilis ehitisi: näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940). Eriti põnev on Pärnus suvel, kui siin elu kihama lööb. Pärnus on ilus rannapromenaad ning rannapargis leidub nii tiike, pikniku pidamiseks sobivaid lagendikke kui ka laste mänguväljakuid. Mõnus ajaveetmiskoht on ka Vallikäär, mis

on omaaegse kindluslinna kaitserajatis. Tänapäeval võlub see külastajaid kaldapervel kulgeva valgustatud promenaadi, üle vallikraavi ehitatud romantilise jalakäijate silla ja vallikraavi keskele rajatud purskkaevu värvidemänguga. Vallil asuv amfiteatri-laadne kontserdipaik ootab osa saama kultuurisündmustest. Linnas on rohkesti õdusaid kohvikuid, lõõgastavaid spaaja saunakeskusi. Tegelikult kerkib Pärnus uusi spaasid pidevalt juurde. Kokku on suvepealinnas nüüd juba seitse spaad. Mitmel kilomeetril laiuv Pärnu rand on lastega perede lemmikpuhkepaik: meri on siin madal ja soojeneb seetõttu kiiresti. Kehva ilmaga saab puhata Eesti suurimas veekeskuses Tervise Paradiis või ravispaahotelli Tervis vabaajakeskuses. Pärnu rand on ideaalne ka pidutsemiseks – nimelt toimub sel suvel juba kolmandat korda Pärnu rannas põhjamaade suurim festival Weekend, mis pakub võimast tehnilist lahendust ja maailma parimaid ning suuremaid esinejaid. Soovitame kindlasti külastada ka Pärnu uue kunsti muuseumi, mis suviti pakub vaatamiseks traditsioonilist aktinäitust. Sellesuvine näitus (4. juunist–4. septembrini) kannab pealkirja "Mees, naine ja meri". Kohtumiseni Pärnus!


Ajalugu uues kuues Pärnu Muuseumi püsinäitus – „11 000 aastat ajalugu Elamusi vanast ajast“.

Pärnu Muuseum interaktiivne püsinäitus avati 2012. aasta mais. Kiviajast tänapäeva kulgeva rännaku käigus on võimalik tunda möödunud aastatuhandete hõngu läbi paljude ehtsate esemete, sisukate teadmiste, mängude ja elamusnurkade. Püsinäitus algab esimeste asukate tulekuga Pärnumaale, kes lõid jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula. Selle suvise laagripaiga leiud ja paari järgneva aastatuhande haruldastest leiumaterjalidest on esindatud tulekivilaastud ning varased töö-ja jahiriistad. Pärnu Muuseumi kogu ulatub ca 130 000 eksponaadini ning muuseumi üks tähteksponaate on Balti regiooni vanim inimkujutis, üle 8000 aasta vana „Kiviaja Madonna“. Keskaja saalis satub külastaja Hansaliidu kaubanduse ja palverännakute tulemusel tekkinud uute võimaluste maailma. Barokiajastu väljapaneku moodustavad esemed Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt ja Pärnu ülikoolielust. Suurim osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisele ja vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 1918. aastal Pärnus. Tähelepanu on ka Pärnule iseloomulikul kuurordielul nii 19. kui 20. sajandil. Näitus jätkub

elamusliku meenutusega okupatsiooni algusajast ning kulmineerub nõukogude argieluga. Hoone kolmandal korrusel asub ajutiste näituste saal (531 m 2), kus on 16. juunist kuni 27. augustini avatud näitus ”Lastemood lööb laineid: Eesti esimene lastemoe ja disaini näitus” Eesti lastemood on viimastel aastatel teinud läbi olulise arenguhüppe, me oleme omamoodi buumi tunnistajateks. Täna saame kokku lugeda vähemalt 40 lastemoe disainerit, see on rohkem kui kunagi varem. Ülevaatenäitus toob vaatajate ette kokkuvõtte Eesti lastemoe hetkeseisust – naudi näidiseid disainerite töödest, kõnni mööda catwalk´i või saa inspiratsiooni lastemoe stilisti Kirsi Altjõe fotodest. Suve jooksul toimuvad näituse raames moeetendused ja töötoad. Lisaks ootab külastajat omanäolise valikuga muuseumipood. Endiste ja praeguste aegade maitseelamusi pakub hubane Muuseumikohvik. Pärnu Muuseumi filiaalina tegutsev Koidula Muuseum jäädvustab Eesti esimese naiskirjaniku Lydia Koidula mälestust kunagises Jannsenite kodus- ja kihelkonnakoolis (Jannseni 37, Pärnu).

Pärnu Muuseum. T-P 10-18. Aida 3, Pärnu. +372 443 3231 Koidula Muuseum. T-P 10-18. Jannseni 37, Pärnu. +372 443 3313

info@parnumuuseum.ee www.parnumuuseum.ee


Viljandimaa 1 18 9 3 30 15 13

29

4 6

26

14

5 3

1 2 3 21

24 25

1 11 2 3 31

22

7 8 3

28 27 17 20 16

112 | www.puhkuseestis.ee

32

10

9


Viljandimaa

VILJANDIMAA Mulgimaa oli aastasadu üheks rikkaimaks piirkonnaks Eestis. Naabrite varanduslik seis tekitanud lätlastes suisa nii palju kadedust, et hüüdnimi mulk tulenevat lätikeelsest sõnast mulkis, mis omakorda tähendab lolli. See väide pärineb küll legendist, ent Viljandimaa on rikas tänapäevalgi, seda nii looduse kui vaimuvara poolest.

Viljandi järv

A

jaloolise Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas (20) seisab tee ääres Mulgi mehe kuju. Puuskulptuuril seljas olevad rõivad on tolle omapärase Eestimaa piirkonna jaoks traditsioonilised. Eesti kuulsaim ja külastatuim rabamassiiv – Soomaa rahvuspark (1) – on populaarne peamiselt “viienda aastaaja” ehk suurte üleujutuste tõttu. See on aeg, mil tõusuvee alla jäänud metsades ning heinamaadel tuleb ringi liikuda kanuudega. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril. Soomaal leidub arvukalt muudki vaatamisväärset. Ingatsi matkarajal (2) tõusevad huvilised esmalt kõrgele rabarinnakule, misjärel viib laudtee rabaavarustele ning laugaste manu. Lemmjõe matkarajal (3) märkab igal sammul kobraste tegutsemise jälgi ning vargsi liikudes võib näha neid Soomaa püsiasukaid askeldamas ka vees või maismaal. Hüpassaare matkaraja (4) soosaartel leiab südasuvel aset Päikesetõusukontsert, mis meelitab kohale muusikahuvilisi kõikjalt Eestist. Soomaal võib veeta põnevaid päevi jalgsi matkates, kanuuga sõites, räätsadega lõpututel rabaavarustel uidates ning ööbides omapärastes laagripaikades nagu näiteks heinaküün(5), muinasasula või rabasaar (6). Lisaks Tõramaal asuvale Soomaa looduskeskusele (21) on Kõpus avatud esinduslik Kõpu külastuskeskus (22), millest kujuneb idapoolne sissepääs Soomaa rahvusparki. Nii nagu Soomaa üleujutused, meelitab ka Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi Folk (27.–30. juuli) igal aastal tuhandeid inimesi Mulgimaa suurimasse linna. Varem vaid rahvamuusika austajaile mõeldud üritusest on välja kasvanud hiiglaslik mitmepäevane kultuurifestival. Eestist pärit heliloojate loomingut kuuleb suvisel Suure-Jaani muusikafestivalil (23) (17.–23. juuni). Sealtkandist on pärit paljud tuntud Eesti kultuuri- ning kunstitegelased, keda muusikafestivali raames mälestatakse ning kelle pärandit suvepäevadel kuuleb. Kauni järve kaldal asuv Viljandi linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandis viibides tasub külastada ordulinnuse (7) varemeid, jalutada vanalinna maalilistel tänavatel ning laskuda alla järverannale (8). Linnuse varemed

Avasta Viljandimaal 1 Soomaa 58.431122, 25.030975 2 Ingatsi matkarada 58.452858, 25.037134 3 Lemmjõe matkarada 58.441793, 25.110819 4 Hüpassaare matkarada 58.530695, 25.272004 5 Oksa küün 58.464366, 25.205002 6 Toonoja rabasaar 58.503446, 25.117436 7 Viljandi ordulinnuse varemed 58.359207, 25.594947 8 Viljandi järv 58.359886, 25.605676 9 Jõesuu vaatetorn 58.386289, 26.131089 10 Poldri rand 58.252958, 25.963783 11 Heimtali ringtallid 58.32181, 25.501392 12 Heimtali juustukoda 58.321974, 25.511525 13 Olustvere mõis 58.554246, 25.562718 14 Rõika peeglivabrik 58.487269, 26.052253 15 Lõhavere linnus 58.54967, 25.515393 16 Karksi ordulinnus ja kirik 58.104562, 25.565505 17 Halliste kirik 58.155555, 25.435672 18 Pilistvere Andrease kirik 58.663023, 25.749123

113 | www.puhkuseestis.ee

Viljandi Turismiinfokeskus: Vabaduse plats 6, Viljandi. Tel: +372 433 0442


19 Pilistvere kivikangur 58.667096, 25.760295 20 Abja-Paluoja 58.126218, 25.356093 21 Soomaa looduskeskus 58.431122, 25.031425 22 Kõpu külastuskeskus 58.326285, 25.305475 23 Suure-Jaani 58.535383, 25.472132 24 Vaibla rand 58.405619, 26.065981 25 Valma rand 58.366136, 25.965126 26 Parika Väikejärv 58.491545, 25.756688 27 Õisu mõis 58.199475, 25.543810 28 Tarvastu ordulinnus 58.235877, 25.900371 29 Kolga-Jaani kirik 58.532896, 25.946562 30 Võhma küünlavabrik 58.628258, 25.558677 31Sinialliku järved 58.307432, 25.553400

KAS TEADSID? • Viljandimaa on eriliselt seotud just matemaatikaga. Sealtkandist on pärit palju kuulsaid matemaatikuid, matemaatikaõpetajaid ja matemaatikaõpikute autoreid.

114 | www.puhkuseestis.ee

• Viljandi võiks kandideerida Eesti jooksupealinna tiitlile, sest seal toimub palju erinevaid jookse. Viljandlased ja külalised aina jooksevad – ümber Viljandi ja Paala järve, ümber linna, Trepimäest üles ja alla jne. • Maailma pikim tikk jõudis Guinessi rekordite raamatusse 2005. aastal. 100 aasta vanuse Viljandi tikuvabriku järeltulija Estonian Match valmistas maailma suurima – 6 meetri pikkuse – tuletiku. Tiku süütamine toimus 27. novembril 2004. aastal Ugala teatri esise tiigi kaldal. • Viiralti tamm ehk  Tamme-Koori tamm on kaitsealune tammepuu Viljandi maakonnas Vana-Võidu külas. Tamm on madal, jässakas ning püstiste okstega. Puu ümbermõõt on 488 cm (1,3 m kõrguselt), kõrgus on 13 m.

ja neid ümbritsevad kõrgendikud moodustavad ala, mida kutsutakse Lossimägedeks. Et linnast kiiremini Lossimägedesse pääseda, ehitati 1931. aastal üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild. Ordulinnuse varemed ja selle ümber olev park sai viljandlastele puhkealaks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on linnusevaremeid nii uuritud kui ka korrastatud ning vabaõhuetenduste tarbeks on sinna ehitatud ka lava. Linnuse varemetelt avaneb unustamatu vaade Viljandi järvele, mis asub sügavas ürgorus. Ümber järve looklev rada viib matkaja teisel pool kallast asuva vaateplatsini, kust paistab kaunis ja omapärane linnasiluett. Tähelepanuväärne fakt Viljandi linna kohta on see, et Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. Just seepärast ehitati turuplatsi kõrvale 1911. aastal 30 meetri kõrgune punastest tellistest veetorn, mis on tänaseni säilinud oma väikeste akende ja kaheksakandilise puust ülaosaga. Veetornist on saanud Viljandi linnasilueti lahutamatu osa ja kunagine linnapea August Maramaa on kirjutanud oma Viljandit tutvustavas raamatus veetorni kohta nii: “Ta paistab kaugele üle linna kui pudrunui”. Veetorn oli aktiivses kasutuses ligi 50 aastat. Pärast pikka tühjana seismist renoveeriti hoone 2001. aastal vaatetorniks. Viljandi Muuseum on torni kolmele korrusele paigutanud püsinäituse. Torni tutvustusele ja ajaloolistele fotodele lisaks saab akendest nautida avanevat vaadet Viljandile ja lähiümbrusele. Viljandi raekoja kõrval Trepimäe alguses seisab legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera skulptuur. Linnapea pühendus oma töös väga põhjalikult sellele, et Viljandist saaks kaunis sisemaal asuv puhkelinn, kus on arenenud äritegevus ja tööstus ning palju rohelust. Viljandimaal puudub merepiir, ent Võrtsjärve kaldajoonel seistes ja järvele vaadates suurt erinevust merega ei märkagi. Jõesuu vaatetornist (9) avanevad päikeseloojangul romantilised vaated järvele ning ujumiseks soodsaid supelrandasid asub Võrtsjärve põhjarannal mitu: Vaiblas (24), Valmal (25) ja mujal lähinaabruses. Vette saab end kasta ka Parika rabajärves. Väikejärv (26) on kuulsust kogunud sellega, et kui pilvepiirilt (või droonikaamerast) järvele pilk heita, siis meenutab veekogu kõrgusest vaadates südant. Nõnda on see koht sümboolne sihtmärk, kuhu võtta ette romantiline jalutuskäik. Parika Väikejärve äärde viib paarikilomeetrine matkarada, mida mööda hea lihtne liikuda ning ka järvele endale tiir peale teha. Järve kaldal on piknikuplats, mis on sobiv paik piknikukorvi avamiseks ning kauni looduse nautimiseks. Heimtali mõisakompleksi kuuluvad restaureeritud ringtallid (11) ning juustukoda (12) on vaatamisväärsused omaette – unikaalsed oma arhitektuuri kui praeguse kasutusala poolest. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsismi stiilis peahoone, valitsejamaja, ringtall-maneež ja juustuköök. Heimtali pargi rajas 19. sajandi teisel poolel von Sieversite suguvõsa. Alates 1932. aastast hakkas mõisa häärberis tegutsema Heimtali valla kool. Mõisakompleksi haruldus on tall-ringhoone. Selle maakivist välissein on jaotatud 16 tahuks. Esimesed kirjalikud teated ringhoonest pärinevad 1858. aastast. Selles asusid hobusetall, lehmalaut, sigala ja tallimehe ruum. Praeguseks on tall ehitatud spordihooneks. 19. sajandi esimesel poolel ehitatud juustukoda kutsutakse ekslikult viinaköögiks. Londoni Toweri lossi meenutav ehitis on huvipakkuv eelkõige oma välisilmelt. Ümmargustesse nurgatornidesse on paigutatud korstnad – tõmbelõõrid. Hoone maakivist seinad on väga dekoratiivsed. 1984. aastal restaureeritud juustukoda on kasutusel seminaride ja konverentside ning pidulike sündmuste korraldamise kohana.Vanas koolimajas asub kunst-


Viljandimaa

August Maramaa skulptuur

Lossimägede rippsild

Viljandi vana veetorn

Heimtali mõisa juustukoda

115 | www.puhkuseestis.ee

nik Anu Raua eestvedamisel loodud Heimtali koduloomuuseum. 2009. aasta kevadel kinkis Anu Raud oma muuseumi koos sealsete kogudega Eesti Rahva Muuseumi vahendusel riigile. Muuseumis on ligikaudu 7000 eset, sealhulgas kindad, saja aasta tagune klassitoa sisutus, pildid ja raamatud. Piirkonna suuremate mõisaansamblite hulka kuulub ka Õisu mõis (27). Uhke peahoone, kaunis park, imelised vaated järvele, terrassid, skulptuurid, omapärased abihooned – Õisus võib jalutada kaua ning nautida mõisaajalugu. Olustvere mõis (13) on üks täiuslikumalt säilinud mõisakomplekse Eestis. Mõis rajati Olustverre juba orduaja lõpul ja esialgu olevat see paiknenud oma praegusest asupaigast kilomeeter-paar põhja pool. Nüüdsele kohale tõi mõisa Valentin Schilling 16. sajandil. Olustvere mõisa peahoone on ehitatud juugendstiili põhjal. Peahoone vastas asuv valitsejamaja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanu väärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Mõisasüdant ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas Inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Mõiskompleksi erinevates hoonetes on eksponeeritud linnutopiste, puuhobuste ja antiikmööbli kollektsioon. Avatud on käsitöö- ja villatuba, sepikoda, savikoda ja viinavabrik. Mõisa peahoones asub turismikeskus. Rõika peeglivabrik (14) oli tsaariajal nii Eesti kui Venemaa suurim peegleid tootev ettevõte, tänapäevalgi kõrguvad hüljatud vabrikuhooned Põltsamaa jõe kallastel. Lõhavere linnust (15) peetakse muinaseestlaste vanema Lembitu linnuseks. Peamiselt puitehitistest koosnenud linnusehoonetest pole midagi säilinud, ent tõusta saab linnuse aluseks olnud kõrge künka harjale ning jalutada kaugemal metsas peituva ohvrikivi juurde. Võimsast Tarvastu ordulinnusest (28) on püsti vaid müürid. Linnuse territooriumil ringi uitajad satuvad nõgeste ja kõrge heina vahel ekseldes peagi salapärase kabeli juurde, mille ümbruses pidavat kummitama omaaegsed ordurüütlid ja hukatud maainimesed. Oluliselt paremini on säilinud Karksi ordulinnus (16), mille müüride vahel korraldatakse tänapäeval erinevaid rahvaüritusi. Linnuse territooriumile jäävat Karksi Peetri kirikut võib nimetada Eesti Pisa torniks – mäenõlvale rajatud ehitise kellatorn on aastasadade jooksul tugevalt viltu vajunud. Ebatavalise musta laega Halliste kirik (17) taastati Eesti taasiseseisvumise esimesel aastal ning see on endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese kodukirikuks. Keset soid ja rabasid asuv Kolga-Jaani oli pikka aega kodukohaks Eesti rahvusliku liikumise ühele juhile, Villem Reimanile. Kolga-Jaani kirikus (29) õpetajana teeninud Reiman pani ka aluse Kolga-Jaani arengule. Kirikus leiduv altarivitraaž on ainulaadne Eestis. Eesti maakirikutest kõrgeima torniga Pilistvere Andrease kiriku (18) juures asutati 1988. aastal vabariigi taasiseseisvumise üks alusepanijaid – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Kiriku lähedal paikneb ka Pilistvere kivikangur-memoriaal (19), millega mälestatakse nõukogudeaegsete repressioonide käes kannatanud ning Siberisse saadetud eestimaalasi. Võhma küünlavabrikus (30) valmistatakse Eesti kõige omapärasemaid küünlaid. Valik on lai, sest näha saab kümneid erineva kuju, lõhna ja värviga küünlaid. Muu hulgas on sealse küünlanäituse tarbeks loodud suured Eesti linnade motiividega küünlad. Salapärased Sinialliku järved (31) olid muinasajal ohverdamispaikadeks, kus legendide järgi oli suisa inimohvreidki. Tänapäeval viib maaliliste allikajärvede ning nende põhjas asuvate allikate juurde matkarada.


Abja vald Abja Spordi- ja Tervisekeskus

+372 436 4101 / abja.spordihoone@gmail.com / sport.abja.ee

“Mulgi mees“

116 | www.puhkuseestis.ee

Abja-Paluoja Postimaja Andmed Abja kohta pärinevad juba 1504. aastast. Abja mulgid saavutasid oma jõukuse mulgi taludes-linakasvatuses ja linatöötlemises (mis kajastub ka Abja vapil – sinised linaõied). Abja-Paluoja postimaja on arhitektuurimälestis ja linna kauneim hoone. Hoone valmis 1929. a arhitekt E.J. Kuusiku projekti alusel pangahoonena. Siin asub praegu muuseum. Abja mõisakompleks on rajatud 16. sajandi lõpul. Keisrinna Katariina II külastas oma ringsõidul Eesti-ja Liivimaal 05.07.1764 Abja mõisat, kus elasid talle lähedased von Libhart`id (endise nimega Posse`d) ja poeet Aleksander Puškini naise Natalja Gontšarova vanaema. Pärimuse põhjal olevat Katariina II koos saatjatega teel Apja kümmelnud Abja Kariste järves (tulevase Katariina mäe, ehk Kadri mäe jalamil) ja hiljem õhtupäikeses nautinud Abja mõisa aednikumaja eksootiliste puude ja põõsaste vahel istudes kohalikku marjaveini. Kultuurimälestiste hulka kuuluvad veel Laatre raudteejaama hoone, kivikalmed Abjaku ja Põlde külas, Abja-Paluoja kalmistu, Penuja kalmistu, ohvrikivi Atika külas, ohvrijalakas Räägu külas ja Jaan Jungi mälestuskivi Penuja tee ääres. Penuja kalmistul asub Petseri kloostri ülema piiskop Nikolai Leismani haud. Tähelepanu väärib Abja gümnaasium ja seda ümbritsev park ning Abja Spordi- ja Tervisekeskus, kus on spordisaalid, saun, jõusaal, ujula ja palju muid sportimisvõimalusi (sport.abja.ee). Abja-Paluojas on paisjärv oma ujumiskohtadega, valgustatud suusa- ja terviserajad, suusava­rustuse- ja jalgrattalaenutus, hostel ja toitlustamine. Looduslikest objektidest on huvipakkuvamad Atika külas asuvad Lopa paljandid – pikim koobastik Eestis, Sarja külas asuv Hendrikhansu põrgu – kõige laiem paljand Eestis jpt. www.abja.ee

Toitlustus Abja vallas: Mulgi kõrts – 60 kohta, pakume ka majutust. Pärnu mnt. 14, Abja-Paluoja. (E-P 11.00-22.00) Tel: +372 502 2121; +372 436 0161 www.mulgikorts.ee

Triinu pubi – 50 kohta, suveterrass.

Jaama tn. 2, Abja-Paluoja. Tel:+372 56 456 703 info@catering24.ee; ormes@catering24.ee www.catering24.ee

Abja Gümnaasiumi söökla – Grupid ettetellimisega kuni 100 kohta. Abja tee 15, Abja-Paluoja. Tel: +372 436 1282

Majutus Abja vallas: Abja õpilaskodu-hostel – Ettetellimisel kuni 60 kohta, internetiühendus, köögid, toitlustus. Sportimisvõimalus Abja gümnaasiumi uues spordikompleksis (sport.abja.ee). Staadioni 4, Abja-Paluoja. Tel:+372 434 7089

Penuja külamaja – Majutus kuni 5 inimesele, lisavoodi võimalus. Kööginurk, külakiik, lõkkeplats, grillimise võimalus, telkimine, saunaning kaminaruumi kasutus. Penuja küla, Abja vald. Tel: +372 5360 3905; reet.paju.001@mail.ee


Viljandimaa

Männimäe külalistemaja

Majutus · Saun · Kohvik · Seminarid ja firmapeod · Tenniseväljak, korvpalliväljak, rannavolle, piljard · Bowling · Salong-kino Riia mnt 52d, Viljandi linn. GPS: 58° 20' 41" N, 25° 34' 38" E +372 435 4845 · info@mannimaja.ee · www.mannimaja.ee

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ WiFi

WiFi

Tere tulemast Junsi Puhkekeskusesse! Каноэ

WiFi

WiFi Каноэ

Каноэ

Laane küla, Kõpu vald +372 529 5270; junsi@junsi.ee; www.junsi.ee

Каноэ

Каноэ

117 | www.puhkuseestis.ee

Soomaal asuv Junsi Puhkekeskus on suurepärane koht, kus korraldada rõõmsaid koosviibimisi ning koguda elamusi adrenaliinirohketest või hoopis rahu ja lõõgastust pakkuvatest tegevustest. Meie teenuseid iselooWiFi mustavad kvaliteet, paindlikkus ja privaatsus. Mitmekesine teenuste hulk hõlmab majutust, peo- ja seminariruumide renti, ürituste korraldamist, erinevaid aktiivse puhkuse võimalusi, sauna ning massaaži.


RestoranKohvik Harmoonia

Harmoonia- Sinu ümber, Sinu sees! Catering • Pimeõhtusöök • Joogikoolitused Pidulikud õhtusöögid • Grupi toitlustamine Pulmatoitlustamine ja -teenindus • Inventarirent Tallinna 5, Viljandi linn +372 435 4031 info@restoranharmoonia.ee www.restoranharmoonia.ee

118 | www.puhkuseestis.ee

Avatud: E-L 11-23 P 11-21


Viljandimaa Pärna puhkeküla Pärna puhkeküla asub looduskaunis kohas, endise Taevere mõisa südames. Puhkeküla on soWiFi biv koht sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute ja ettevõtete suvepäevade pidamiseks aga ka peredele puhkamiseks. Külastajatele on rajatud peomaja, suitsusaun, soome saun, laululava koos varjualusega, laste mänguväljak, rannavolle plats, külakiik, lõkkeplats, grillialused ja avar telkimise plats. Majutuseks on erinevad palkaidad ja kämpingud 45 inimesele. Taevere küla, Suure-Jaani vald. GPS: 58° 33' 60" N, 25° 28' 53" E +372 53 73 9333 ; ain.arula@mail.ee; www.parnapuhkekyla.ee

WiFi

Hotell Centrum

Каноэ

Valgusküllane ja avarate tubadega hotell WiFi asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele vastavas hotellis on 23 kahekohalist tuba ning kaks sviiti. Võimalik on kasutadaWiFi WiFi sauna ja solaariumit ning juuksuri, ilusalongi ja massaažiteenuseid. Hotellis on suurepärased võimalused konverentside korraldamiseks. Tasuta WiFi ja Каноэ suur parkimisala. Ootame teid puhkusele Viljandi Centrumisse! Tallinna 24, Viljandi. GPS: 58° 22' 5" N, 25° 35' 52" E +372 435 1100. bron@centrum.ee; www.centrum.ee

WiFi

WiFi

WiFi WiFi

Каноэ Каноэ Каноэ

WiFi Каноэ Каноэ

Каноэ Каноэ

WiFi

119 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ


18 5 17

120 | www.puhkuseestis.ee

9 10 3

8 15

11 3

4

6

7

14

19

16

2

1 12

13

Jõgevamaa


Jõgevamaa

JÕGEVAMAA Kalevipoja legendid ning vanausuliste traditsioonid – need kaks ajaloolist teemat põimuvad omavahel Jõgevamaal, moodustades huvitava kultuurisegu.

Palamuse vald

17.

ning 18. sajandil põgenesid Venemaalt Eestisse sajad tagakiusatud vanausulised koos peredega. Nad rajasid Peipsi äärde arvukalt külasid, kus elasid ja elavad tänini ajalooliste usureeglite järgi. Vanausuliste Raja küla (1) Mustveest lõunas on Eesti pikim tänavküla, mis on 8 km pikk ja kulgeb mööda Peipsi kallast. Raja vanausuliste pühakojast on järel vaid kellatorn, mis seisab Peipsi kaldanõlval. Seal töötas maailmakuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov, kelle ikoonid on kõrges hinnas. Raja palvemajaski näeb mõnda ta teostest. Samas vallas asub ka Kükita vanausuliste palvemaja, mis ehitati 1740. aastal. Palvemaja hävis teises maailmasõjas. Kohalikud elanikud taastasid palvemaja 1949. aastal. Kasepääl asuvas Peipsi infokeskuses (12) jagatakse teavet nii Peipsi järve kui vanausuliste traditsioonide kohta. Sealsamas lähedal järvejääl toimub igal pakaselisemal talvel Kalevipoja uisuvõistlus. Peipsiveere pealinnaks kutsutav Mustvee (13) meelitab tuhandeid kalamehi aasta ringi nii kõikjalt Eestist kui ka naaberriikidest. Suvel minnakse järvele paatidega, talvel aga on jää kaetud sadade mustade täpikestega, kes lähemal vaatlusel osutuvad jääaugu kohal kükitavateks kaluriteks. Kalamehi jagub teistelegi Jõgevamaa järvedele, populaarseteks sihtkohtadeks on ka Saadjärv, Kuremaa järv ning Kaiu järved. Mustvee vanausuliste muuseum (13) esindab ühte Lõuna-Eesti 21 avastamist väärivast paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Eksponaadid annavad ülevaate vanausuliste kultuurist minevikus ja tänapäeval. Kollektsioonis on samovarid, triikrauad, vanausuliste rõivad, tarbeesemed, mööbel ja kalapüügiriistad. Oma koha on seal leidnud J. Kolpakovi maalitud pildid Mustvee kirikutest, P. Mihhailovi ja tema poegade puulõiketööd ja L. Korobova maalid ja joonistused Peipsi järvest. Venemaalt tuli ka Kalevipoeg lauakoormaga, kui Peipsi sorts talt mõõga varastas ning selle Kääpa jõkke uputas. Hiljem lõikas seesama mõõk meie rahvuskangelasel jalad alt.

Avasta Jõgevamaal 1 Raja tänavküla 58.781443, 26.976408 2 Kalevipoja Koda 58.695896, 26.84951 3 Kassinurme linnus 58.701127, 26.452578 4 Laiuse ordulinnus 58.812096, 26.543607 5 Põltsamaa ordulinnus ja kirik 58.654556, 25.967512 6 Palamuse ja Palamuse kirik 58.683826, 26.583365 7 Elistvere loomapark 58.576154, 26.68511 8 Endla looduskaitseala 58.876181, 26.272988 9 Kirna matkarada 58.544413, 26.23791 10 Altmetsa vahitorn 58.543318, 26.224701 11 Jõgeva 58.742596, 26.388184 12 Peipsi infokeskus 58.796161, 26.958941 13 Mustvee vanausuliste muuseum 58.850145, 26.948772

121 | www.puhkuseestis.ee

Jõgevamaa turismiinfokeskus: Köstri allee 1, Palamuse. Tel: +372 776 8520


14 Vudila mängumaa 58.590555, 26.689529 15 Kärde rahumajake 58.850117, 26.280657 16 Saarjärve 58.669492, 26.760875 17 Põltsamaa veinikelder 58.654632, 25.968184 18 Põltsamaa roosiaed 58.669595, 25.960053 19 Maarja-Magdaleena kirik 58.609798, 26.740958

KAS TEADSID? • Jõgevamaal Sarapiku talus on maisi suureks sirgudes võimalik ennast proovile panna ainulaadses maisilabürindis. • Jõgevamaal Kuremaa järve ääres korraldatakse juuli kuus rahvusvahelist mootorratturite kokkutulekut Jõgevatreff (27.-30. juuli). • Härjanurmes asub Eesti moodsaim ja suurim kala- ja vähikasvatuskompleks. Tiikide veepinda on ca 41 ha. Samas on suviti avatud ka Kalakohvik. • Põltsamaal asub roosiaed, mis on oma kollektsiooni poolest Baltikumis suurim.

122 | www.puhkuseestis.ee

• Adavere lähedale jääb  Mandri-Eesti  geomeetriline keskpunkt, mida tähistab 1985. aastast tähiskivi. • Külmalinn Jõgeva on koduks jõuluvanale, kes etteteatamisel võtab huvilisi vastu aasta ringi. Avatud on jõuluvana postkontor, kuhu võib saata kirju nii lähedalt kui kaugelt. • Palamusel toimub 16.septembril XX Suur Paunvere Väljanäitus ja laat.

Kalevipoja koda (2) on Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas tegutsev sihtasutus, mis koondab enda alla Kalevipoja muuseumi, Krati seikluspargi ja Saare raamatukogu. Kalevipoja muistendiga saab tutvuda Kääpa külas asuvas Kalevipoja muuseumis, kus on 12 teematuba. Kuna muuseum kannab Kalevipoja nime, tutvustatakse kolmes toas just temaga seotud materjale: eepose “Kalevipoeg” autorite Faehlmanni ja Kreutzwaldi elulugusid, nende loomingut, pildimaterjali jne. Kalevipoja koja lähistel saab end proovile panna ka Krati seikluspargis, näha rahvuseepose tegelaste skulptuure, astuda ämbrisse, kuulata siili nõuandeid ning tutvuda vanade ja uute vanasõnadega praktikas. Kassinurme linnus (3) on rekonstruktsioon muinaseestlaste linnusest. Massiivne palkehitis jäljendab võimalikult täpselt aastatuhandetaguseid kaitserajatisi ning seal korraldatakse muinasaja traditsioonidest kantud festivale ja rollimänge. Mütofest on neist üritustest suurim, mis toimub tavaliselt augusti teises pooles. Laiuse ordulinnus (4) oli ehitatud tõenäoliselt juba 14. sajandi algul. Kõige paremini on linnusest säilinud loodetiiva väliskülg koos selles asuvate värava- ja aknaavadega. Ka põhjapoolse ümara suurtükitorni müüridest on enamik veel alles. Enam-vähem esialgses kõrguses on kõrge tulbana säilinud ka linnuse idanurgas asuv haakpüssitorn, kuigi ilma torni ümbritsevate müürideta. Põltsamaa ordulinnuse (5) omapäraks on lossimüüri sisse ehitatud Niguliste kirik. Varasemast suurtükitornist valmis 17. sajandil toimunud ümberehitustel kirikutorn. Ordulinnuse müüride vahel paiknevad Eesti pressimuuseum, mis tutvustab Eesti ajakirjanduse ja meedia ajalugu kui ka Põltsamaa muuseum, kus esitletakse linnuse, linna ja kihelkonna kuulsusrikast minevikku. Galerii pART asub Põltsamaa lossikompleksis ja tegemist on pööningule ehitatud soojustamata ekstreemgaleriiga, kus kehtib väide: KUNST ei karda külma. Igal kuul on pART kunstigaleriis uus professionaalse kunsti näitus. Huvitav teada: galerii koosneb kahest osast, on kaasaegse valgustusega ning selle kogupinda on 200 ruutmeetrit. Galerii rajasid kunstiseltsi liikmed. Põltsamaa veinikelder (17) on kujunenud Põltsamaa linna turismimagnetiks. Veinide degusteerimise ja kaasa ostmise võimalus meelitab sinna üha rohkem külastajaid. Veinikeldris on võimalik erineva tasu eest maitsta kõiki Põltsamaa veine. Veinikeldris asub ka toidumuuseum, kust saab ülevaate toidutootmise ajaloost Põltsamaal, mis algab Põltsamaa Tehaste algusjärgust 1920ndatel, mil toodeti kohvi, kartulitärklist ja veini. Järgnes nõukogudeaegne periood, mil värvikamateks toodeteks olid kosmonautidele suunatud tuubitooted. Muidugi on kajastatud ka tänapäev. Põltsamaa roosiaias (18) kasvab üle 5000 roosipõõsa ning ligi 1000 roosisorti. Roosiaed on külastajatele avatud rooside õitsemise ajal – alates juuni algusest, mil alustavad pargiroosid, ning sõltuvalt ilmastikust kuni septembri lõpuni. Kõigil roosisõpradel ja turismifirmadel on võimalus tellida roosiaeda giidiga ekskursioone. Põltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 tähtsaima rosaariumi hulka. Maarja-Magdaleena on küla Jõgeva maakonnas Tabivere vallas, kus paikneb Maarja-Magdaleena kirik (19). Kirik on ehitatud 14. sajandil ja seda on esimest korda mainitud 1380. aastal Palamuse koguduse abikirikuna. Kirik hävis Liivi sõjas, püsti jäid vaid müürid. Kord aastas pidas Palamuse õpetaja kiriku varemete vahel jumalateenistust, kuid 1642. aastal algas koguduse ja kiriku taastamine. 1937. ja 1959. aastal remonditi kirikut põhjalikult. Palamuse (6) peaks tänu Oskar Lutsu teose “Kevade” filmiversioonile olema tuttav igale eestlasele. Asulas ringi jalutades haarab silm paljusid filmist tuttavaid


Jõgevamaa

Saarjärve (16) lähistel metsas asub Manteuffelite kalmistu. Õhtu hakul sinna sattumine on üsna kõhe. Sinnagi on maetud õnnetu armastuse tõttu enesetapu teinud mõisapreili, keda tegelikult pühasse mulda sängitada ei tohtinud. Mõisapreili Olga hauale on püstitatud marmorist hauaplaat, mille aluseks on järvekivi. Legend räägib, et see kivi on toodud samast järvest, kuhu mõisapreili end uputas. Kummalisel kombel olevat välk korduvalt purustanud ta hauaplaadi, mis võib olla märk kõrgemate jõudude pahameelest.

Raja vanausuliste pühakoja kellatorn

Palamuse kirik

Vudila

Alam-Pedja kaitsealal Kirna matkarajalgi (9) on suur šanss näha metsloomi loomulikus elukeskkonnas toimetamas. Altmetsa vahitornis (10) saab vajaduse korral nii jalgu puhata kui matkavarustuse olemasolul ka ööbida. Jõgevat (11) kutsutakse Eesti külmapealinnaks, sest seal püstitab talvekülm pea igal aastal pakaserekordeid. Eesti kõigi aegade külmarekord on samuti mõõdetud Jõgeval: 1940. aastal mõõdeti seal külma lausa 43,5 kraadi. Selle sündmuse mäletamiseks püstitati Jõgeva piirile sümboolne külmasammas.

Kuremaa järv

123 | www.puhkuseestis.ee

paikasid, apteegist saab osta ehedat punsliõli, muuseumis istuda Tootsi ja Kiire koolipingis ning kooliõuel uudistada tiigil hulpivat parve, mille Tõnisson omal ajal põhja lasi. Suur Paunvere väljanäitus meelitab septembri alguses Palamusele sadu inimesi aiasaadusi ja käsitööesemeid müüma, tuhandeid neid ostma ning osa saama lõbusast kultuuriprogrammist. Palamuse kirik (6) ehitati 13. sajandil ja ümberehitused tehti 15. sajandil. Kirikul on barokne viilutorn. Sisustuses on säilinud kolm hauaplaati 15. sajandist, barokkaltar ja -kantsel. Kirikut renoveeriti 1929. aastal ja selle juurde kuulub tänapäeval ka väike võõrastemaja. Kuigi võiks arvata, et meie tuntud filmi “Kevade” kirikutorni võtted on tehtud selles kirikus, siis nii see tegelikult ei ole. Need filmiti hoopis Torma kirikus. Endises Elistvere mõisapargis asub 1997. aastal avatud Elistvere loomapark (7), mis on põnev just laste jaoks, sest seal leidub hulgaliselt loomariigi esindajaid. Näha saab nii meie oma kodumaiseid karusid, ilveseid, põtru ja sigu kui ka piisoneid ja põhjapõtru. Looduse õpperajad tutvustavad siltide abil erinevaid taimeliike. Laudtee viib Elistvere järve äärde vaateplatvormi juurde, millelt võib imetleda järve rikkalikku linnuriiki. Kes reisib lastega, siis Elistvere lähistele, maalilise Kaiavere järve äärde, jääb ka Vudila mängumaa (14), kus saab pärast loomapargi külastamist lustida. Mängumaal ootavad külalisi suur väliveepark kolmetasandilise liumäe ja -toruga, torusaun, kiiged, turnimisatraktsioonid, batuudid, sky-jump, elektriautod, ATV-d, lasketiir, aerupaadid, vesirattad, suur mängutuba, loomapere, hobusõidud jpm. Vudila pakub toitlustamist ja forelli püüdmise võimalust. Metsikus looduses loomade nägemiseks tasub suunduda Endla looduskaitsealale (8). Erineva pikkusega matkarajad mööduvad inimestele suletud reservaatidest, kulgevad Endla järve kallastel ning läbivad suuri sooalasid. Endla järve ääres asuv Juta kivi on pühendatud müütilise kangelase Vanemuise kaunile tütrele, kes kivil istudes oma armsamat leinas. Juta kaitse all olid nii linnud, loomad kui vee-elanikud. Kärde külakese keskelt tasub üles otsida Kärde rahumajake (15), mõisapargi loodeserval paiknev väike palktare. Just seal olevat sõlmitud 1661. aastal rahuleping Venemaa ning Rootsi vahel. Ajalooline Piibe maantee (Rakvere-Tartu maantee) läks läbi otse Kärde mõisa külje alt. Kaasaegne õgvendatud maantee kulgeb kilomeetrike mõisasüdamest ida pool. Kärde mäe tipus asub Preilikivi, millega mälestatakse traagiliselt hukkunud mõisapreilit Rita Stackelbergi, kes armus kohalikku talupoissi ning armastuse lootusetust mõistes uputas end lähedalasuvasse Linajärve.


Jõgevamaa

Kasepää vald

Kasepää vald on üks omanäolisemaid piirkondi Eestis. Vanausuliste traditsioonid ja palvelad (Rajaja Kikita vanausuliste palvela), 7 km pikkune tänavküla, kaunis loodus, võrratu laululava Peipsi järve kaldal (suvised kontserdid, teatrietendused), muuseumid (Samovaride ja vanausuliste muuseum, Peipsi järve elu tuba), tuntud üritused (talvine kalapüügivõistlus Kasepää Kala, Kasepää Rannapidu, Peipsi Romantika, Kalevipoja Kala- ja Veefestival) – kõik see on meil pakkuda oma piirkonna külastajale. Ootame kõiki külla. kasepaa.kovtp.ee Valik suvesündmuseid – kontserte igale maitsele! Kasepää Rannapidu 24. juuni 2017 Menukas ja meeleolukas rannapidu, kus esinevad tuntud Eesti ansamblid. Peipsi Romantika 14. – 15. juuli 2017 Peipsi Romantika paneb muusikast helisema suvise Peipsi. Kahel õhtul toimuvad mõnusad ja romantilised vabaõhukontserdid otse Peipsi kaldal, kus astuvad üles paljud tuntud Eesti lauljad. Chudo-Fest 29. juuli 2017 Suurepärased artistid Eestist ja Venemaalt. Ansambel Smokie kontsert 04. august 2017 Soojendab Karl-Erik Taukar Band.

Söögitare asub Piibe maantee ääres, mis ühendab Tallinnat ja Tartut. Ruumi on kuni 50 külastajale, gruppidele katame ettetellimisel laua. Kutsume Teid nautima kohapeal kiirelt valmivat toitu ja mõnusat äraolemist.

XIII Kalevipoja kala- ja veefestival 05. august 2017 Kasepää valla suve suursündmus. Festivali raames toimub laat, kultuuriprogramm ja õhtune kontsert. Laadal kauplejaid üle terve Eesti, müügil kohalik tooraine. Tegevust terveks päevaks nii suurtele kui väikestele. Traditsioonilised võistlused – kätega kala püüdmine tünnist, parim kalasupp ja parimad esinejad. Suveõhtu legendid 11. august 2017 Uus suvelõpu sündmus, kus esinevad legendaarsed Eesti ansamblid.

Kurista Söögitare

Pakume:

124 | www.puhkuseestis.ee

• A'La Carte toitlustus • Päevapakkumised • Rühmatoitlustus • Peo- ja peielauad • Catering teenused üle Eesti

UUS! Ruumide rentimine ja konverentsiteenused!

Avatud kõik päevad 10-19 Kurista küla, Jõgevamaa, Piibe mnt. ääres • +372 5566 1058 • teepuuoy@gmail.com


Jõgevamaa

Palamuse vald

Palamuse vald on kultuuriliselt aktiivne piirkond oma pikaajaliste traditsioonide ning mitmekülgse huvitegevusega. Palamuse kultuurilooline taust seostub eelkõige kirjanik Oskar Lutsu ja tema loominguga. Nii ka üle-eestiliselt tuntud suur Paunvere väljanäitus, mis toob ajaloolisse Paunverre tuhandeid külastajaid.

XX Suur Paunvere Väljanäitus ja laat toimub 16.09.2017. www.palamuse.ee

Udu talu Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pereahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks püsti pannud 3 katusealust peo pidamiseks. Samuti on siin suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats, lastenurk, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada. Udu talu – see on mõnus puhkepaik WiFi Kuremaa järve kaldal. Änkküla, Palamuse vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E +372 5563 6434; +372 5563 6433. udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

WiFi

WiFi

KOSEVESKI PUHKEKESKUS Puhkekeskus asub looduskaunis kohas Kose järve ääres. Puhkekeskus sobib ideaalselt WiFi jm koosviibimiste pidamiseks. nii sünnipäevade, pulmade, suvepäevade, seminaride Kokku 31 magamiskohta. Vastavalt vajadusele on võimalik rentida kogu puhkekeskus Каноэ või eraldi saun puhkeruumiga. Olemas on ka laulukaar ja tantsupõrand. Lõõgastumiseks on meil pakkuda puusaun, elektriküttega saun ja kümblustünnid. КаноэWiFi Tule puhka linnakärast või naudi aktiivset puhkust. Uuri lisavõimaluste kohta! Koseveski küla, Saare vald. GPS: 58° 43’ 58” N, 26° 52’ 32” E WiFi +372 502 6498, info@koseveski.ee, www.koseveski.ee WiFi

Каноэ

WiFi

Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal WiFi paljudest teistest radadest ei toimu võimalik sõita võistlustest vabal ajal. Erinevalt sõit kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal, mis on 850 meetrit WiFi WiFiküündib üle 60 km/h. Каноэ kiirus pikk ja hobikartide keskmine Pakume majutust majas, aga on võimalik ka telkidaКаноэ ja karavani parkida. Avatud Каноэ kohvik ja võimalus kasutada sauna. Gruppidele toitlustus ettetellimisel. Kuningamäe küla, Põltsamaa vald. GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E Каноэ www.kuningamae.ee +372 507 8188; sadukkart@hot.ee;

WiFi

125 | www.puhkuseestis.ee

Kuningamäe Kardirada Каноэ


Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila!

126 | www.puhkuseestis.ee

Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila! Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila!


Miks minna kogu perega Vudilasse lustima?

Jõgevamaa

Tegevust igale vanusele On selge, et erinevas vanuses inimestele meelivad erinevad atraktsioonid. „Ilusate ilmadega on tõmbenumbriks meie suur kolmetasandilise liumäega veepark,“ kirjeldab Kajar. Lisaks on põnevad ka kolme erineva raskusastmega rajad ATV sõidukitele ja sky-jump, millega saab end taevale lähemale lennutada. Kes ei taha aga adrenaliini tõsta, saavad teha rahulikumaid tegevusi – olgu selleks siis lihtsalt pikniku pidamine, discgolfi harjutamine või paadisõit kaunil Kaiavere järvel. „Väga positiivne tagasiside on alati tulnud ka meie loomapere külastuse ja hobusõitude kohta, sest lapsed saavad loomadele pai teha ja nendega päriselt tegeleda,“ räägib peremees ja lisab, et rohkelt tegevust leiab ka mängutoas, kus on võimalik teha ise nukuteatrit, mängida koroonat, lauatennist, hullata suures pallimeres või niisama jalga puhata ja ajakirju sirvida. Siseruumidesse on paigutatud ka lasketiir ja mänguautomaadid ning elektriautod. Teatrisõpradele pakutakse igal pühapäeval kaks korda päevas etendusi, kus lööb kaasa ka Vudila maskott Vuta. Päris kindlasti on Vudila mängumaa, kus on tegevusi iga ilmaga ja saab nautida mõnusat puhkust ka vihmasel ajal. „Olen alati öelnud, et Vudila mängumaa ei saa kunagi valmis ning igal aastal on vaja külastajatele pakkuda midagi uut,“ rõõmustab Kajar ja räägib, et sel aastal ootab külastajaid täien-

datud fitnessi rada basseini ääres, täiskasvanute motorajal on täiesti uued ATV-d ning lapsi peaks rõõmustama mitu päris uut ja suurt batuuti. Kõhtu täidab maitsev söök Kui mängumaal terve päeva lustida, vajab keha ka head kõhutäit ning uut energiat. „Vudilas on avatud mitu erisugust söögikohta – näiteks Vuti Bistroo, kus pakume täismenüüd ja mis on meie põhiliseks toidukohaks. Kalasoovi korral tasub minna Vuti forelli, kus püütud kalasaagi grillivad kokad ja maitsestavad külalise soovi järgi,“ räägib Kajar. Sellele kõigele lisaks avatakse ilusate ilmadega ka pannkoogikohvik ja jäätisekioskid, kus pakutakse hamburgerit ja jäätist ning muud sinna juurde kuuluvat. Ja loomulikult saab Vudilasse tulla oma piknikukorviga ning külastajatele on piisavalt grillimiskohti. Turvalisus on väga oluline Lapsevanemad muretsevad ikka, et lapsed saaksid hullata turvaliselt. „Vudila jaoks on turvalisus olnud alati väga oluline. On selge, et aktiivse tegevuse juures võib õnnetusi juhtuda ning nende vältimiseks püüame omalt poolt tõesti kõik teha. Oluline roll on lisaks atraktsioonide ohutusele kindlasti töötajate väljaõppel ja ettevalmistusel,“ kinnitab Kajar. Tema sõnul on suveperioodil Vudilas kokku tööl üle 50 inimese ja seda eelkõige atraktsioonidee juures järelevalve tagamiseks ning vajadusel suudavad nad pakkuda ka kiiret abi klienditeenindusel. Ootame suveks ilusat ilma! „Eelmine suvi oli Eestimaal kahjuks olematu, aga loodame, et sel aastal tuleb ka pisut päikest, et külastajad saaksid Vudilast eredad elamused,“ hellitab Kajar lootust. Suvi ja soe päike muudavad toreda perepäeva Vudilas veelgi unustamatumaks. „Aga veel kord – Vudila mängumaal on tegevusi terveks päevaks ja külastajatele igas vanuses ning seda iga ilmaga ,“ lubab peremees. Vudila asub Tabivere vallas, maalilise Kaiavere järve ääres ja Tartust vaid 27 km kaugusel. Vajaliku info leiab kodulehelt www.vudila.ee või Facebookist. Tere tulemast Vudilasse!

127 | www.puhkuseestis.ee

E

esti suurima kogupere mängumaa Vudila avamisest möödub tänavu juba seitse aastat. Selle aja jooksul on Vudila olnud koht, kus saab veeta mõnusa päeva kogu perega ja seda iga ilmaga. Vudila mängumaal on koos veepark, batuudikeskus, lõbustuspark ning loomapark – kõik lastega peredele huvipakkuv ühes kohas! „Kui me üheksa aastat tagasi vanasse vutifarmi mängumaad rajama hakkasime, siis oli skeptikuid väga palju. Keegi ei uskunud, et nende vanade laudavaremete vahele on võimalik selline asi teha,“ räägib Vudila rajaja Kajar Lember. Elu aga näitas, et oma ideesse uskumine ja visa töö viivad sihile – praeguseks on Kaiavere järve kaldal tore ja päikeseline mängumaa, mis on perede jaoks kujunenud üheks populaarseimaks sihtkohaks.


25

8

9 10 3

128 | www.puhkuseestis.ee

24

7

11 20

13

21

3

26

18

1 2 3

12

5

4

22

15

14

17

16

6 23

19

Tartumaa


Tartumaa

TARTUMAA Tartu vaim pidavat hõljuma peamiselt ülikoolilinna kohal. Tartumaa on aga teise näoga, selle suurim ressurss on kaunis loodus ja põnev mitmekesisus.

Luke mõisapargi kärnerimaja

Ü

likoolilinn Tartu (1) on vaieldamatult Eesti hariduse tempel – ajalooline ülikoolihoone, moodsad õpperajatised, arvukad teadus- ning kultuuriasutused. Kes Tartus ei õpi, see peaks kindlasti Tartut tundma õppima.

Tunnid Toomemäel (2) jalutades, õdusad kultuurikohvikud vanalinna tänavail, osavõtt paljudest üritustest ja festivalidest, mis järjepanu aset leiavad – Tartus ei hakka kindlasti igav ei suvel ega talvel. Emajõe Ateenast viib veetee nii üles- kui ka allavoolu. Üks viis Eesti suurimat jõge mööda kulgemiseks on sõit ajaloolise lodjaga. Emajõe lodjaselts (3) korraldab kogu navigatsiooniperioodi jooksul õppe- ja lõbureise jõel ning Peipsi järvel. Peipsi poole liikudes jõutakse peagi Emajõe Suursoo piirile. Eesti suurim deltasoostik ongi peamiselt vaid veeteed pidi ligipääsetav. Suured soojärved, käänulised ja ristuvad jõesängid, kitsad kanalid, metsloomad kallastel liikumas, üksikud kalameeste paadid lainetel hulpimas – Emajõe Suursoo meenutab veidi filmides nähtud Amazonase deltat.

Avasta Tartumaal 1 Tartu Ülikool 58.381125, 26.720137 2 Toomemägi 58.380275, 26.71463 3 Emajõe lodjakoda 58.391339, 26.712806 4 Emajõe Suursoo looduskeskus 58.382436, 27.105031 5 Kavastu parv 58.37711, 27.045215 6 Järvselja ürgmets 58.278251, 27.325144 7 Elva Vapramäe-Vellavere-Vitipalu matkarajad 58.195556, 26.42611 11 Tartu observatoorium Tõraveres 58.265592, 26.466429 12 Eesti lennundusmuuseum 58.287975, 26.764251 13 Jääajakeskus 58.525812, 26.676258

Rohkem infot liikumisvõimaluste kohta jagatakse Emajõe Suursoo looduskeskuses (4) Kavastus.

14 Kallaste liivakivipaljand 58.662793, 27.16541

Kavastu parv (5) on Eesti ainus aktiivselt toimiv autoparv. Vältimaks tüütut mitmekümnekilomeetrist ringsõitu Emajõe teisele kaldale pääsemiseks, töötab Kavastus autode ja jalakäijate üleviimiseks parv. Vaid loetud minutid loksumist ning oledki teisel pool jõge.

15 Alatskivi loss 58.603716, 27.129817

Järvselja ürgmetsas (6) kasvavad Eesti kõrgeimad puud: 44,1 meetri kõrgune kuusk ning 43,3-meetrine mänd. Läbi ürgmetsa kulgevat matkarada kutsutakse “trollide rajaks” – inimtegevusest puutumata hämaras metsas meenutavad mahamurdunud puude juurikad õudusfilmidest nähtud koletisi. Järvselja metsamatk jääb meelde kauaks. Uuri matkavõimaluse kohta lähemalt veebilehelt: www.loodusturism.ee

16 Kolkja muuseum 58.550607, 27.213406 17 Varnja muuseum 58.491992, 27.23912 18 Eesti Põllumajandusmuuseum 58.316607, 26.724308 19 Piirissaar 58.375553, 27.489272 20 Luke mõisapark 58.243207, 26.575756

129 | www.puhkuseestis.ee

Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111


21 Kambja kirik 58.236069, 26.700025 22 Liivi muuseum 58.600414, 27.131899 23 Mehikoorma tuletorn 58.233334, 27.476667 24 Tartumaa tervisespordikeskus 58.206243, 26.423522 25 Võrtsjärve järvemuuseum 58.211982, 26.109830 26 Uhti kõrtsihoone 58.289600, 26.719889

KAS TEADSID? • Peipsi järv on Euroopa suurim piiriveekogu ja suuruselt neljas järv Euroopas. Peipsi järv (3555 km2) koosneb kolmest osast: Peipsi järv ise – 2611 km2, Pihkva järv (708 km2) ja neid ühendav kitsas (väikseim laius 1,8 km), kuid sügav Lämmijärv (236 km2). • Emajõe suudmes asuvasse Praaga külla ei vii ühtki maismaateed. • Vara vallas Koosa lähedal asub Eesti ainuke looduslik nartsisside kasvukoht. Algselt on nartsissid pärinenud seal asunud talu õuelt, kuid tänapäeval levivad nad looduslikult ja enam hoolitsevat inimkätt ei vaja.

130 | www.puhkuseestis.ee

• Tartu maakonnas leidub mitmeid rahvuseepose kangelase Kalevipoja tegudest nime saanud objekte. Saadjärve ääres Kukulinnas asub Kalevipoja lingukivi, Peipsi rannal Nina küla juures kivikülv, mis olnud üle Peipsi viiva silla ehituse alguseks. Alatskivil asub Kalevipoja säng, kus võib näha seljandikule rajatud linnamäge. • Praegune armas kuurortlinn Elva hakkas kuulsust koguma juba alates aastast 1888, kui sinna rajati raudteeliinid. Elva looduskaunis asukoht ja veekogud meelitasid sinna külalisi lähedalt ja kaugelt. Kuurortlinnaks saamisele aitas kaasa 1929. aastal rajatud Verevi plaaž, rannahoone, välibasseinid ja hüppetorn. Unikaalseks ja eristuvaks tegi Elva asjaolu, et tegemist oli Lõuna- Eesti piirkonnas just sisemaal asuva ainsa kuurortiga. Sarnaselt teiste Eesti kuurortlinnadega, oli ka Elva armastatud puhkamispaik Vene aristokraatide hulgas.

Alatskivi loss Elva Vapramäe-Vellavere-Vitipalu (7) matkaradadel leidub samuti nii nõiduslikke vaateid kui ka ehtne nõiamaja, kuhu puhkama või suisa ööbimagi saab jääda. Erineva pikkuse ning raskusastmega matkaradasid on Elva jõe ürgorus arvukalt. Need sobivad nii tõsistele matkasellidele kui perega pärastlõuna veetjaile. Põnevust pakub ka ka Tartumaa tervisespordikeskuse juures asuv ronimisrada ning Elva ajaloolise vaksalihoone tagant kulgev väerada. Luke mõisapargis (20) jalutamine on kindlasti romantiline elamus, kuna see mõisapark on üks paremini säilinud algse planeeringuga parke Lõuna-Eestis. Kahjuks hävis mõisahoone 1944. aastal toimunud põlengus. Mõisa park korrastati 2005. aastal ja renoveeriti täielikult väike kärneri maja maaliliste tiikide kõrval. Kärneri majas pakutakse süüa ja kokkuleppel on võimalus korraldada väiksemaid koosviibimisi. Suviti korraldatakse mõisa pargis vabaõhuetendusi ja kontserte. Võrtsjärve ääres on taasavatud ja uues kuues järvemuuseum ning võimalik on osaleda kalepurjeka retkedel Võrtsjärvel: www.vortsjarv.ee Soovitame külastada ka Uhti kõrtsihoonet, milles tegutseb nüüdsel ajal ateljee: www.uhti.ee Tartu observatooriumis Tõraveres (11) saab heita pilgu meid ümbritsevale tähistaevale ning saada vastuseid paljudele universumiga seotud küsimustele. Observatooriumis on 1,5-meetrise läbimõõduga teleskoop ja virtuaalne planetaarium. Külastuskeskust saab külastada etteregistreerimisel. Taevale lähemale viib ka Eesti Lennundusmuuseum (12) Tartu külje all. Seda küll peamiselt näituste kaudu, kus on esindatud arvukad lennumasinad ning lennundusega seotud väljapanekud. Kord aastas, Eesti lennupäevadel, näeb palju erilaadseid õhusõidukeid muuseumist üle tuhisemas. Tervise hoidmiseks ning külmade ilmadega kaasnevate haiguste ennetamiseks korraldatakse augustikuu keskel Eesti Põllumajandusmuuseumi (18) territooriumil küüslaugufestival. Ajaloolise vaate Tartumaa loodeosa ehk Vooremaa ja kogu Eesti looduse kohta saab Saadjärve ääres Äksis asuvast Jääajakeskusest (13). Jääajakeskus on kogu perele mõeldud teemapark, kus saab aimu kogu universumi ajaloost, miljonite aastate eest toimunust kui ka võimalikest tulevikustsenaariumidest meelelahutuslikus võtmes. Kohapeal näeb elusuuruses eelajaloolisi loomi ning seda, kuidas on kujunenud maailma loodus. Piki Peipsiveert (Emajõe suudmest Kallasteni) kulgeb kultuurilooline Sibulatee. Tartumaa piires jääb Sibulateele mitu huvitavat ja kaunist paika, mis annavad ülevaate nii Peipsi järve kallastel elavate vanausuliste kommetest kui kalapüügi ning sibulakasvatusega seotud elulaadist. Lisainfo: www.sibulatee.ee


Tartumaa Kallaste liivakivipaljandi (14) ja koobaste juures võib talvel järvele veeremas näha autosid meenutavaid suurerattalisi sõidukeid ehk karakatitsaid. Sealtkandi suurimaks rahvaürituseks ongi paraad nimega Karakatitsa (Kallaste linnas veebruaris), kus lahutatakse meelt uhhaakeetmise ning kultuuriprogrammiga. Toimub kalurite isetehtud talvesõidukite paraad ja programmis on ka maasturite ralli jäise Peipsi peal (kui ilm seda võimaldab). Alatskivil asuv uusgooti stiilis loss (15) on rajatud Šotimaal paikneva Balmorali kuningliku residentsi vähendatud koopiana. Seda peetakse üheks Baltimaade kaunimaks uusgooti stiilis hooneks. Suvel toimuvad siin Alatskivi lossi päevad. Lossi keldris on avatud mõisateenijate vahakujude muuseum, kostüümiladu ja töötoad. Samuti saab lossis külastada Eduard Tubina muuseumit.

Tartu ülikool

Alatskivi vallas asub veel üks Eesti üks olulisi isikumuuseume – Liivi muuseum (22). Harva on talupere üks põlvkond andnud Eesti kultuuriloole sama palju kui vennad Liivid. Vendadest vanim, Joosep, päris talu, mille majandamine võimaldas noorematel vendadel saada kooliharidust. Elias Liiv oli Alatskivi pillikooride ja laulukoori looja. Vennad Jakob ja Juhan Liiv on eestlastele enim tuntud. Jakob Liivi parimad loomeaastad möödusid Virumaal – Avispeal ja Väike-Maarjas. Vähesed teavad, et Jakob Liiv oli ka Rakvere linnapea ja teatrihoone ehitamise organiseerija. Pere noorimat, Juhan Liivi, teab kogu Eesti rahvas. Kolkja-Kasepää-Varnja tänavkülade vanausuliste väikekirikud meenutavad aastasadade taguseid traditsioone, mis on vanausuliste seas visad kaduma. Sügiseti on seal pea iga hoone värava ees müügilett, millel pakutakse müügiks omakasvatatud sibulat, küüslauku, kurke ning Peipsist püütud suitsukala.

Kallaste paljand

Kolkja (16) ning Varnja muuseumide (17) väljapanekud hõlmavad kõike, mis puudutab selle piirkonna eluolu. Kolkja muuseumi eksponaadid on korjatud kokku kogu küla pealt. Näitus annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350 aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi ruumid on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Aukohal nurgas on ikoon lampaadiga, söögilaual traditsiooniline samovar. Näha saab tikitud laudlinu ja linikuid – kohalike meistrite käsitööd, tarbeesemeid, tööriistu. Sellele lisaks ka vanausuliste traditsioonilist rõivastust – pidulikke ja argipäevarõivaid, ristimisja matuserõivastust. Mehikoorma on Peipsi rannamaade vanimaid asulaid. Esimest korda on seda mainitud seoses 1242. aastal järvejääl ordurüütlite ja Vene vägede vahel toimunud jäälahinguga.

Sibulatee

Saadjärv

131 | www.puhkuseestis.ee

Mehikoorma tuletorn (23) on Peipsi järve kõrgeim (15 m) tuletorn, mis on ehitatud 1938. aastal. Tuletornist avaneb huvitav vaade külale, madalale liivasele rannikule, sillerdavale veepinnale ning kahe kilomeetri kaugusel sinetavale Venemaa rannale ja Pnevo (Haniva) küla majadele. Kui aega on rohkem, siis tasub põigata Piirissaarele (19). Praamisõit Laaksaare sadamast ei võta palju aega. Saarel asub kolm vanausuliste küla: Piiri, Tooni ja Saare. Aasta läbi on Piirissaarel elanikke kokku umbes viiskümmend. Kuna saarel puudub kool, siis ei ole lastega peredel võimalik alaliselt saarel elada. Ka ei ole saarel kauplust. Kõlab omapärane vene ja eesti keel. Tutvuda saab vanausuliste tavade ja kommetega. Huvitav on jälgida, kuidas saadakse hakkama ja järgitakse traditsioone saarel, mis on muust mandrist üsna olulisel määral isoleeritud. Kambja kiriku (21) torn paistab kaugele üle metsade. Just Kambja on koht, kus asutati esimene talurahvakool. Seal sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis ning anti välja esimene lõunaeesti keeles kirjutatud uus testament.


132 | www.puhkuseestis.ee

Tartumaa


133 | www.puhkuseestis.ee

Tartumaa


Tartumaa

Lõuna-Eesti suurim kaubandusja meelelahutuskeskus

Uuenenud Lõunakeskuses on rohkem kui 170 kauplust, liuväli, hotell, kino, restoranid ja Poodle ka laste mängumeie e-keskuses ASTRI.EE väljak

134 | www.puhkuseestis.ee

Tasuta buss kesklinnast Lõunakeskusesse ja tagasi!

Ringtee 75, Tartu, info 7 315 500, avatud 10-21, Astri.ee/lounakeskus


Tartumaa

õuna-Eesti pealinnana tuntud mitmekülgne ja võluv Tartu kosutab külastajate vaimu ning pakub põnevaid elamusi. Linna väärikas ajalugu, arhitektuur, ülikoolid ja tudengid, kirev kultuuriprogramm, omanäolised linnaosad, mitmekülgsed muuseumid, loomelinnak, tänavakunst, seikluspargid ja põgenemistoad, ostukeskused, imelised kohvikud ning restoranid – kõik see ja enamgi veel teeb Tartust parima koha, kus elada, töötada või puhata. Ei tasu mõelda, et kui kord juba käidud, ei ole siin enam midagi avastada. Siinsed imeliste ideedega inimesed suudavad valmistada vahvaid üllatusi nii külalistele kui ka kohalikele elanikele. Seda näiteks ettevõtlikkuses, teaduses, innovatsioonis, kirjanduses ja paljudes muudes valdkondades. Suurimateks Tartu uuendusteks ja üllatajateks võib pidada eelmise aasta lõpus avatud Eesti Rahva Muuseumi uut maja ning detsembris Lõuna-Eesti suurima spaa avamist Tartu kesklinnas. Muuseumis saab külastada kõnekaid püsinäitusi „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“, kuid lisaks sellele on ERM mitmekülgne sündmuskeskuseks, kus on iga päev võimalik nautida kultuuri ja isetegemise rõõmu. Uue kaubanduskeskuse Kvartali neljandal korrusel asub aga moodne V Spa, mis 11 erisuguse sauna, soolamaailma, hoolituste, lasteatraktsioonide, basseinibaari ja mugava konverentsihotelliga pakub meeldejäävaid elamusi igas vanuses külastajale. Põnevaid kogemusi pa-

kuvad aasta ringi nii Tartu uued kui ka traditsioonilised sündmused: kui juuni alguses saab nautida vinget õhusõud Eesti lennupäevadel, siis vaid mõned päevad hiljem avaneb võimalus nautida linna loodust Tartu loodusfestivalil või rahvusvaheliselt tuntud tänavakunstnike teoseid tänavakunstifestivalil Stencibility. Ka Tartu linna päev on alati niivõrd sündmusterohke, et tegevused ei pruugi ühe päeva sisse mahtudagi ning need liiguvad nii eelnevasse kui ka järgnevasse päeva. Seekord otsitakse ja leitakse Tartut sisukates rännakutes, hästi kokku seatud kontsertides ja uutes ning vanades traditsioonides. Kaasa haaratakse seni märkamata nurgatagused, kohvikud, muuseumid, muusikakoolid, lodjakoda, raamatukogud ja kirikutornid. Rikkalike kultuuri- ja spordisündmuste ning festivalide sekka mahub ka augusti teisel nädalavahetusel toimuv Tartu toidu- ja veinifestival, mis toob toidunautlejateni kohalike väikeettevõtjate hõrgutavad road ja värsked aiasaadused. Uuendusena tutvustatakse elamusrikkaid veine lähemalt ja kaugemalt. Festivali juurest ei puudu ka põnev kultuuriprogramm, seikluslik lasteala ja hubased kodukohvikud. Festival on esimest korda kolmepäevane ning huvitavaid maitseelamusi leidub kõigi jaoks! Rohkem infot www.maitsevtartu.ee. Kõigi Tartus toimuvate sündmuste info leiate Tartu Kultuuriaknast (kultuuriaken.tartu.ee) ja üldise turismiinfo veebilehelt foto: Visit Estonia, Aron Urb www.visittartu.com.

135 | www.puhkuseestis.ee

L

Tartu

foto: Eva Maria Tartu


2. Muumiakamber

Egiptuse hauakambrist innustust saanud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsiekspositsioon jutustab lugusid vanade egiptlaste ihaldatud hauatagusest elust ja matustega seotud rituaalidest. Lisaks sarkofaagi ja kanoopide mängulistele mudelitele ja seinamaalingutele saab näha kahte ehtsat Egiptuse muumiat. www.kunstimuuseum.ut.ee

136 | www.puhkuseestis.ee

3. Rahvusarhiiv Noora

Nooruse tänavale kerkinud rahvusarhiivi peahoone ei paku silmailu üksnes väljastpoolt – see on omaette elamus, kui külastada sealseid huvitavaid näitusi või kui soovite uurida ühiskonna kirjalikku mälu. Hoone fassaadi kattev uuristatud mälestuste muster „Uure“ sümboliseerib mõtlemist ja meenutamist. Püsiekspositsioon „Keerdkäigud“ heidab pilgu Eesti riigi sünniloosse, kajastades ka samal ajal maailmas toimunud sündmusi. www.ra.ee/noora

4. SPARK Makerlab

See on koht Tartu kesklinnas, kuhu on oodatud kõik, kes tahavad oma kätega midagi ära teha.

1 foto: Andres Tennus

Aparaaditehas ja seda ümbritsev kvartal on kujunenud Tartu kõige kiiremini arenevaks piirkonnaks, kuhu koonduvad loomingulised ettevõtjad ja vahvate mõtetega inimesed. Riburada pidi on end sisse seadnud erinevad disainipoed, trükimuuseum, meelelahutuskohad ning uued omanäolised söögikohad: aasiapärane Karritehas ja Trikster Tihane. Suve alguses avatakse Aparaaditehase taskupark, mis pakub külastajale mõtestatud linlikku pausi müra ja liikluse eest. www.aparaaditehas.ee

2 foto: Andres Kiho

1. Tartu loomelinnak

3 foto: Elen Kontkar

2017. aasta põnevad uuendused Tartus:

eskiis: OÜ KINO maastikuarhitektid

Tartumaa

4


foto: Kris Süld

Tartumaa Ehitada ja valmistada saab peaaegu kõike, mida hing ihaldab ning samal ajal võib kohata omasuguseid hakkajaid meistreid. Kohapeal on olemas vajalikud tööriistad, toormaterjal ja vajadusel annavad nõu ka kogenud meistrid. www.makerlab.ee

5. Kõik mängu!

foto: Silver Gutmann

5

foto: Raul Palma

6

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus pallimängudele keskenduv elamusnäitus jutustab lahti meie spordiloo, andes samal ajal võimaluse end reaalselt proovile panna mitmesuguste käed-külge lahendustega. Katseta oma reaktsioonikiirust, ole ise spordikommentaator või proovi, kas sinu visatud pall lendab kiiremini kui ralliauto! www.spordimuuseum.ee

6. Uuenenud Lõunakeskus

Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus on valmis saanud suure osa laiendustest ja külastajaid ei üllatata ainult kaubanduspindade suurenemisega, vaid ka paljude vaba aja veetmise võimaluste lisandumisega. Avastada on siin nii mõndagi – alustades äsja avatud hotellist Sophia, restoranist Fii, Apollo kobarkinost ja nüüd veelgi suuremast AHHAA 4D elamuskinost ja teaduspoest, kuni paljude tuntud ketikauplusteni nagu New Yorker, SportsDirect ja H&M. www.astri.ee/lounakeskus

7. Ahhaa, inimkehad!

8

8. Suur rahvarõivanäitus

22. juunil avatakse Eesti Rahva Muuseumis läbi aegade suurim rahvarõivanäitus, mis annab uut inspiratsiooni nii autentsuse taganõudjatele kui ka muistse pärandi ainel uue loojatele. 150 eksponeeritavat rahvarõivakomplekti pärinevad kõigist Eesti kihelkondadest ja peegeldavad rahvarõivaste mitmekesisust geograafiliselt ja hooajapõhiselt. www.erm.ee

137 | www.puhkuseestis.ee

foto: Arp Karm

7

Sel suvel tõmbab Teaduskeskus AHHAA naha üle kõrvade! Alates 6. maist 2017 saab Eestis esimest korda vaadata anatoomiateemalist näitust „Ahhaa, inimkehad!“, kus külastajatele on uudistamiseks 100 ehtsat läbilõiget pealaest jalatallani. Tule ja uuri inimorganismi luustikku, lihaseid, elundeid ja veresoonkonda täiesti enneolematul moel. Näitus jääb avatuks 29. oktoobrini. www.ahhaa.ee


Tartumaa

Eesti Põllumajandusmuuseum asub ajaloolises Ülenurme mõisas Tartu külje all. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. • Näitused • Muuseumitunnid • Käsitöö - ja restaureerimise kursused • Taluloomad ja hobusõit • Sünnipäeva- ja pulmaprogramm • Suurüritused • Ruumid seminarideks, koosolekuteks ja koosviibimisteks • Toitlustus. Gruppidele ettetellimisel eesti rahvustoidud. 2017. aasta suurüritused 16. juuni Viss & Ülenurme mõisa ja 1.-2. juuli Rahvuslik koertenäitus (CAC) talupäev 23. juuli Avatud talude päev 22. juuni Eesti Põllumajandusmuuseu5. august Eesti raskeveohobustepäev & Rukkilõikustalgud mi ja Ülenurme valla jaanipäev 2. september Tõuloom & Tartu sügis7. ja 8. juuli Piip ja Tuut püstijalakomöödia "Loomad" näitus 9. juuli Üleriigiline masinatepäev 7. oktoober Lõikuspüha Muuseum on avatud T-P 10-18 Pargi 4, Ülenurme. GPS: 58° 18’ 59” N, 26° 43’ 27” E • +372 738 3810, +372 5373 7124 • epm@epm.ee • www.epm.ee • Jälgi meid Facebookis

Eesti Lennundusmuuseum

138 | www.puhkuseestis.ee

Lange, Haaslava vald. GPS: 58° 17' 17" N, 26° 45' 51" E; +372 502 6712 info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee

Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub 25 lennukit ja 5 helikopterit. Lennukid on pärit Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Soomest ja Venemaalt. Kollektsiooni kuulub rida haruldusi, mida harva kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24, Jak-28, MiG-25RBS jne.). Oluline koht on suurearvulisel mudelite kogul. Eesti Lennupäevad 2017 toimuvad 3.-4. juunil. Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiline lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.) Avatud iga päev maist 31. oktoobrini.


foto: Kris Süld

EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM

Spordielamus atraktiivsest elamusmuuseumist

Tartu kesklinnas asuvas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis avatud tõelisel käed-külge elamusnäitusel „Kõik mängu“ saad tänu interaktiivsetele ja põnevatele tehnilistele lahendustele veeta pere või sõpradega lõbusalt aega, muuhulgas: • Panna end proovile reaktsiooniseinal ja mõõta servikiirust • Saada unikaalne elamus, andes intervjuu Kalev Kruusile ja aidates tal mängu kommenteerida • Otsida edu valemit Eesti parimate sportlaste ja treenerite juhendamisel

Avatud: K-P 11-18. Giidiga ekskursioonid ettetellimisel!

Rüütli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 56” N, 26° 43’ 16” E +372 730 0750 info@spordimuuseum.ee; www.spordimuuseum.ee

foto: Kris Süld


Tartumaa

südalinna majutus nüüd uues kuues!

H

otell Tartu on Teie parim valik, kui hindate sõbralikku teenindust, taskukohast hinda, mugavat hotellituba ja parimat asukohta. Hotell Tartu pakub öömaja Tartu linna südames – otse hotelli vastas on bussijaam, lühikese jalutuskäigu kaugusele jäävad Ahhaa Teaduskeskus, Aura Veekeskus, vanalinn, teatri- ja kontserdimaja Vanemuine ning paljud ostukeskused. Hinnatud peatuspaik juba üle viiekümne aasta 1964. aastal ehitatud hotell Tartu on linna üks vanimaid hotelle, mille interjööris on hoone arhitektuurist lähtudes järgitud nostalgilist ja samas moodsat kuuekümnendate stiili. Tänu suurepärasele asukohale on Hotell Tartu olnud läbi aegade hinnatud peatuspaik nii ärireisijate kui puhkajate seas. Hotellis on praegu 70 värskelt renoveeritud hotellituba, millele lisandub juurdeehituse raames veel 42, mis tähendab, et kokku saab hotellis olema 112 tuba. Nende hulgas on ka toad allergikutele ja erivajadustega inimestele.

140 | www.puhkuseestis.ee

Juurdeehitus ja veelgi mugavamad ruumid Aprilli teises pooles valmiski hotelli juurdeehitus koos uhiuute tubade, konverentsiruumide, jõusaali ja saunakeskusega. Hotellitoad asuvad juurdeehituse kahel korrusel. Toad on ruumikad, valgusküllased ning kaasaegse sisustusega. Erilist

tähelepanu on pööratud kliendimugavusele – hoone on ehitatud nii, et toad oleks vaiksed – aknad ja seinad on võimalikult helikindlad. Ühtlasi on kõikidesse tubadesse paigaldatud kaasaegne konditsioneer, mis tagab hea sisekliima ka palavate suveilmadega, tekitades seejuures kõrvale praktiliselt mittekuuldavat heli. Hea uni on garanteeritud! Uus saunakeskus pakub kauneid vaateid Emajõele Uutele tubadele lisaks on hotelli laienduses mõeldud ka lisateenustele. Hotellis on kaks kaasaegset ja hea vaatega konverentsiruumi, kus on võimalik pidada koolitusi, koosolekuid, firmaüritusi ja teisi koosviibimisi. Samuti avatakse hotelli klientidele jõusaal ja hubane saunakeskus koos kolme ruumika sauna ja kahe mullivanniga. Kuna saunakeskus asub hoone 5. korrusel, siis on võimalik nautida vaateid Emajõele nii Soome saunas, sanaariumis istudes kui ka mullivannis lõõgastudes. Samuti tuleb saunakeskusesse aurusaun. Saunakeskust on võimalik kasutada hotellis ööbijatel, aga ka tavakliendil. Hotell Tartu uus saunakeskus on ideaalne koht tähtpäevade või firmaürituste korraldamiseks. Tere tulemast Tartu südalinna!

Soola 3, Tartu • +372 731 4300 • www.tartuhotell.ee


Tartumaa Domus Dorpatensis külaliskorterid WiFi Pakume privaatset jaWiFi turvalist majutust Tartu südalinnas Raekoja kõrval. Meie kümnes hubases külaliskorteris on olemas kõik vajalik, et saaksite tunda end nagu kodus. Majas on restoran, ilusalong ja massaažikabinet. Parim asukoht Tartu vanalinna ning põnevaimate vaatamisväärsuste avastajaile, perega puhkajaile ning kultuurihuvilistele!

Tartumaa majutus

Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu. GPS: 58° 22’ 47” N, 26° 43’ 20” E +372 5333 3031; +372 733 1345; dorpatensis@dorpatensis.ee; www.dorpatensis.ee

otell Antonius

WiFi

Каноэ

Hotell Antonius Каноэ Elegantne ja luksuslik hotell Antonius, asub Tartu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli peahoone vastas. Hotellis on 27 stiilset ja hubast numbrituba ning romantilise miljööga 40-kohaline a la carte restoran. Ülikooli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” E +372 737 0377: sales@hotelantonius.ee; www.hotelantonius.ee

Каноэ

WiFi

kooli 15, Tartu. S: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” E : +372 737 0377 e@ammende.ee ; www.hotelantonius.ee Tartus asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja sportlikuks vaba aja veetmiseks.

Aura Veekeskus

tõmbenumbriks hotell on kaks liutoru pikkusega 55 masub ja 38 m. Põnevust loovad veekardinad, mille taga gantneVeepargi ja luksuslik Antonius, WiFi on koopad istepinkide ja veemassaažiga, purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid. tu vanalinnas, otsetäituvad Tartu Ülikooli peahoone Pisemategi unistused väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis sulistades ning veemänguasjadega WiFi mängides. Terviseklubist leiab mullivannid, auru-, aroomi- ja leilisaunad. Klientide rõõmuks on lisandunud tas. Hotellis on 18kusstiilset ja hubast numbrisanaariumisaun, saab käia kogu perega. Sanaarium on täiuslik kombinatsioon auru- ja leilisaunast. Каноэ Meeldiva aroomiga ja valgusmänguga saunas on hea lõõgastuda. Lisaks on köetavad lamamistoolid, kus saab a ning romantilise miljööga 40-puhata kohaline a lavaadet Emajõele. pärast sauna ning nautida korraldada täpselt enda soovidele vastav privaatüritus, te restoran. Veekeskuses on võimalik broneerides kas terve keskuse või osa sellest.

mpere Maja Külalistemaja: pakub ööbimisvõiКаноэ lust kuues toredas numbritoas. Igas toas on WiFi C ja duširuum, suuremates tubades Каноэ ka köögiWiFi rk, klientidele kasutada arvuti +372 (WiFi). Üürime 730 0280 • Turu 10, Tartu osviibimisteks välja ka sauna ninginfo@aurakeskus.ee keldriklubi. www.aurakeskus.ee lalistemaja vastuvõtt on avatud iga päev 8–20.

mpere Maja on sõpruslinnade Tartu ja Tampere

141 | www.puhkuseestis.ee

Aura on üks vähestest veekeskustest Eestis ja Euroopas, milles viibimise aeg ei ole piiratud.


29

1

4

2 3 3

6 28 30

11

5 27

14 15 16

24 13 17

13

14 15 16

25 26 3

12

21

27

20

10

22

9

18

7

8

Põlvamaa


Põlvamaa

PÕLVAMAA Kagu-Eestis Põlvamaal võib kogeda omapärast segu erinevate kultuuride kokkupuutest, nautida imekaunist ja erakordset loodust ning aktiivse puhkamise võimalusi metsade rüpes.

Põlva talurahvamuuseum

A

jaloolist Postiteed (1) mööda Põlvamaale sõites on vaatamist ja tegemist terveks päevaks. Postitee on sinka-vonka ning künkalt-künkale kulgev lõik põneva ajalooga kauba- ja sõjateest, mis ühendas Pihkvat, Vastseliinat, Kirumpääd ja Tartut. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid sel teel veerema postivankrid, loodi ka postijaamade ja kõrtside võrgustik ning sellepärast nimetatakse seda ajalooliseks Postiteeks. Rändaja kuju (28) Postiteel on esimene maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuur Eestis. See kujutab tõttavat meest, kel õlal postipaun ja käes tugev rännukepp. Skulptuuri autor on kunstnik Mati Karmin. Postitee ääres asuvast Eesti maanteemuuseumist (2) saab ülevaate maanteede ajaloost. Pärast ekspositsioonide uudistamist on nii lastel kui täiskasvanutel võimalik liikluslinnas ka oma sõiduoskusi proovile panna. Maalilises Tilleorus (3) viib matkarada Merioone allikakoopani; Põdrakivi (4) maantee serval oli paik, kus veel 1950. aastatel seisis rändrahnu peal hirvekujuline skulptuur; Põlva talurahvamuuseumis (5) saab seigelda mini-Põlvamaa maketil; Palojärve (6) ääres saab puhata, järveveest jahutust otsida või piknikut pidada. Teine huvitav tee Põlvamaal viib Värskast Saatsesse. Tolmusel kruusateel liikudes ei pruugi esmalt märgatagi mõnesajameetrist teejuppi, mis korraks naaberriigi Venemaa territooriumilt läbi põikab. Saatse saapaks (7) kutsutav kilomeetripikkune teelõik, mis läbib Vene Föderatsiooni territooriumi, aga kahe silma vahele ei jää. Seal tohib liikuda vaid mootorsõiduki või jalgrattaga ning peatuda ei või hetkekski. Vastasel korral ähvardab oht sattuda Vene piirivalve huviorbiiti. Viisata Venemaale minna soovijatel tasub Saatse saabas läbida lähiajal, kuna uue piirilepingu sõlmimise tagajärjel too Euroopa mõistes ainulaadne teelõik peagi kaob. Saatse Seto muuseum (8) täiendab Värskas asuvat Seto talumuuseumi (9). Mõlemad paigad jagavad teadmisi piirkonna ajaloost ning tavadest. Värskas paikneb vabaõhumuuseumi tüüpi väljapanek, Saatses omakorda huvitav interaktiivne ekspositsioon.

Avasta Põlvamaal 1 Postitee 58.179924, 26.827787 2 Maanteemuuseum 58.016012, 26.912776 3 Tilleorg 58.013968, 26.920908 4 Põdrakivi 58.102395, 26.919945 5 Põlva talurahvamuuseum 58.122495, 26.924336 6 Palojärv 58.082732, 26.913328 7 Saatse saabas 57.91568, 27.714536 8 Saatse Seto muuseum 57.882229, 27.785389 9 Värska Seto talumuuseum 57.942329, 27.65115 10 Värska sanatoorium 57.985766, 27.622644 11 Taevaskoja 58.109915, 27.046988 12 Piusa koopad 57.841373, 27.466754 13 Võhandu ürgorg 57.989187, 27.217029 14 Ilumetsa meteoriidikraatrid 57.960035, 27.402896 15 Rebasmäe allikas 57.94207, 27.405653 16 Valgjärv 57.942967, 27.347202 17 Meenikunno raba 57.945242, 27.330637

143 | www.puhkuseestis.ee

Põlvamaa Turismiinfokeskus: Kooli tänav 1, Räpina. Tel: +372 799 5001


18 P  etseri lõunalaager 57.845156, 27.639762 19 Mooste mõis 58.160963, 27.191677 20 Värska 57.958113, 27.633922 21 Mikitamäe 58.004500, 27.542431 22 Podmotsa küla 58.007842, 27.661877 23 Saesaare paisjärv 58.128369, 27.050306 24 Süvahavva vesiveski 57.988684, 27.217782 25 Sillapää loss 58.097246, 27.450462 26 Tsõõrikmäe meteoriidikraater 58.085587, 27.463808 27 Lüübnitsa 58.060795, 27.582426 28 Rändaja kuju 58.060828, 26.897190 29 Cantervilla loss 58.070068, 26.592439 30 Viia-Jaani labürinditalu 58.059299, 26.903257

KAS TEADSID? • Põlvamaalt on pärit kirjanik Friedebert Tuglas, kes kirjutas oma sünnipaiga Ahja kindlalt Eesti kirjanduslukku raamatus „Väike Illimar“. • Põlva on eesti laulupeotraditsiooni ja eestikeelse ajakirjanduse sünnikoht.

144 | www.puhkuseestis.ee

• Nii rahvaarvult kui ka pindalalt on Põlva maakond Eestis tagantpoolt kolmas. 95% maakonna rahvastikust on eestlased. • Eesti võimsaim sipelgakoloonia paikneb Akste looduskaitsealal Põlva maakonnas. Sealse suurima sipelgapesa kõrgus on pisut üle kahe meetri. • Põlvamaal Ilumetsas asub meteoriidikraatrite rühm. Vähemalt kahe kraatri maaväline päritolu on leidnud ka kinnitust: need on Põrguhaud ja Sügavhaud.

Jõelaev Lonny Värskas (20) toimub suviti arvukalt vabaõhuetendusi ning kontserte, mis reeglina on seotud kohapealsete traditsioonide ja rahvakultuuriga. Omapärane tava on seto lihavõtete ajal harrastatav munade loomkal veeretamine. Teistegi kirikupühade ajal toimub kohalike pühakodade ehk tsässonate juures eripalgelisi üritusi. Tsässonaid leidub tihedalt Mikitamäe (21) ümbruses. Kena ja eraldatud tsässon asub piiriäärses Podmotsa külas (22). Legendi järgi smugeldanud Kalevipoeg salaja Venemaalt Eestisse potentsirohtu ehk ürg-Viagrat. Osa sellest laadungist pudenenud Värska lahte ning tänapäeval sisalduvat ürg-Viagra nii Värska sanatooriumis (10) kasutatavas ravimudas kui maapõuest ammutatavas mineraalvees. Imettegeva veega paikasid on Põlvamaal teisigi. Taevaskoja liivakivipaljandite (11) jalamil pulbitseb paljandi alt välja Emalätte allikas. Selle vesi ravivat nii silmanägemist kui mõjuvat hästi ka pereõnnele. Hiljuti varises Emalätte koobas küll sisse, ent allikavesi niriseb liivakihtide vahelt endiselt välja. Taevaskojad on Põlvamaa üks peamisi vaatamisväärsusi, mis meelitavad Ahja jõe äärde loodusesõpru nii lähedalt kui kaugelt. Matk Taevaskodade poole läbib 150-aastase ürgmetsa. Esimesena jõutakse Väikesesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Viimasest kaugel pole ka Suur Taevaskoja – kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 meetri kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulaja kivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi “Viimne reliikvia” võttekohana. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti “Viimne reliikvia” parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas ja Taevaskojas. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning filmipaviljonides. Taevaskoja lähedal ülespaisutatud Saesaare paisjärv (23) on populaarne sihtkoht rahulikumate kanuumatkade läbi viimiseks. Kes omal jõul ei viitsi vetevälja peal liikuda, saab astuda jõelaev Lonny pardale ning sellega paisjärvele tiir peale teha. Pakaselistel talvedel on Saesaare paisjärvel mõnus uisutada või tõukekelguga ringi tuhiseda. Kohati varisemisohtlikud, ent selle võrra põnevamad, on Piusa liivakaevanduse koopad (12). Külastajatele on avatud turvaline väljapanek muuseumikoopas, ümbruskonna metsade ja luidete all aga leidub veel 7–8 eri suurusega koobastikku. Koobastesse pääseb sisse ainult koos giidiga läbi külastuskeskuse.


Põlvamaa

Seto talumuuseum

Piusa liivakoopad

Rändaja kuju

145 | www.puhkuseestis.ee

Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil hakati maa-alustes käikudes kaevandama sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva. Koobastes on Baltimaade suurim nahkhiirte talvitusala. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri. Eesti pikima jõe ehk Võhandu jõe ürgorus (13) ning matkarajal avanevad hunnitud vaated väiksematele liivakivipaljanditele. Põdramüür, Viira veskimüür, Sõjatare, Tsirgu müür on vaid mõned ürgorus leiduvatest paljanditest. Eriti põnev on liikuda piki jõge kanuu või muu veesõidukiga, sealsed veskitammid ning kärestikud muudavad Võhandu üheks põnevamaks kanuumatka jõeks Eestis. Süvahavva vesiveski (24) Võhandu jõel tegutseb tänapäeval villavabrik-muuseumina. Muuseumis näeb omaaegset villatöötlemise tehnikat, vabrikus saab aga oma villast lõnga kedrata. Omapäraseid matkaradasid Põlvamaale jagub. Ilumetsa kuldne ring möödub nii Ilumetsa meteoriidikraatritest (14) kui Rebasmäe allikast (15) ning Eesti läbipaistvaima veega Valgjärve (16) kallastelt. Samas lähedal asub romantiline Meenikunno rabarada (17). Pärast vabadussõda rajatud Petseri lõunalaagris (18) viidi läbi arvukalt sõjaväemanöövreid ja lahinglaskmisi. Tänapäeval jääb Petseri lõunalaager Mustoja maastikukaitseala piirile ning kaitseala matkarajad ja laagripaigad meelitavad sinna hoopistükkis rahu ning vaikust otsivaid matkajaid. Mooste mõisa (19) territooriumile on koondunud rohked käsitöö ning kunstiga tegelevad asutused. Sealt leiab kunstikeskuse, fototurismi keskuse, restauraatorite koja, veskiteatri, käsitöökoja jpt. Kõigis paikades on külastajatel võimalik aktiivselt kaasa lüüa ning näpuosavust või vaimuteravust proovile panna. Mõisa lähedal asub Mooste järv, kus on meeldiv liivarand, ujumissild, kabiin riietumiseks, võrkpalliväljak ning matkarada ümber järve jalutamiseks. Räpina Sillapää lossi (25) parkmetsas asuvat „musitemplit“ külastavad armunud nii kodukandist kui kaugemaltki. Tänapäeval tegutseb lossis Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum. Kõige kaugemalt Räpinat väisanud külaliseks tuleb aga tõenäoliselt pidada Tsõõrikmäele maandunud meteoriiti (26), mis jättis endast järgi korraliku kraatri. Lüübnitsa sibula- ja kalalaat (27) (augustis) on sügisene suurüritus Pihkva järve kallastel. Kümnetel lettidel pakutakse omapäraseid sibula- ja küüslauguvanikuid; kõikjal hõljub suitsukala hõrk aroom; müügil on ka värskeltvalminud köögiviljad. Lastega peredel tasub Põlvamaal külastada Cantervilla lossi mängumaad (29), kus leidub tegevust kõigile pereliikmetele. Sealses teemapargis saab näha, kuidas vanasti mõisnikud elasid, mida sõid ja kuidas riides käisid. Palju on lastele mõeldud atraktsioone: erinevad teematoad, ronimisväljak, batuudid, elektriautod ja muu põnev. Lustida saab veepargis ja mõnusa eine võtta mängumaa kohvikus või lossi restoranis. Huvitav koht on kindlasti ka Kõlleste vallas asuv Viia-Jaani labürinditalu (30). Labürindid on pühad geomeetrilised kujundid, mida on kasutatud juba 3000–4000 aastat ja seda erinevates maailma paikades. Kuigi täpselt pole teada, mis eesmärgil kunagi labürinte ehitati, võib arvata, et need on mõeldud mediteerimise ja palvetamise tarbeks. Viia-Jaani talu põldudel on kiviringid, mille motiivid on võetud maailma eri paigust. Külastajatel on võimalik kogeda mitme labürindi ja kivispiraali toimet ning õppida tundma selliste väepaikade kasutamist.


Põlvamaa Leelokoor Kuldatsäuk

Külalislahke ja omanäoline

Setomaa

Setomaa on üks väheseid paiku Euroopas, kus pärimuskultuur on tänapäevani osa elulaadist. Setod ise peavad oma maad ja kultuuri kõige kaunimaks.

146 | www.puhkuseestis.ee

S

ealsed inimesed on olnud töökad ja osanud elada rõõmsate ning laulumeelsetena ka siis, kui oli raske. Aegade jooksul on nende elukorralduses paljugi muutunud, aga märkimisväärne osa seto kultuuri elemente on säilinud praeguseni. Seda põnevat kanti tasub kindlasti külastada, kuid enne tuleks teha pisut eeltööd. Loe edasi ja saad teada nii mõndagi huvitavat!

Ajalooline Setomaa ja Võrumaa on tähistatud siltidega, seega on lihtne liikuda ja ära tunda, kuhu on jõutud. Niisiis lühidalt ja selgelt öeldes – Setomaa piirneb kirdest Pihkva järvega, idas ja kagus on naabriks Venemaa, lõunas Läti ning läänes Võrumaa. Suurim ulatus põhjast lõunasse on 65 km ja läänest itta 40 km.

Kus see Setomaa täpselt asub?

Teadmised Setomaa vanemast ajaloost täienevad pea igal aastal. Arheoloogiliste leidude põhjal on Setomaa inimasustus ligi 8400 aastat vana. Praegu teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Teised vanad asualad paiknesid Värska lahe randadel ja Irboska ümbruses. Muinas- ja keskajal on veel vara kõnelda setodest kui etnosest. Läänemeresoomlasi, sh setosid, nimetati kroonikates tšuudideks. Muistsel ajal ei olnud see kant sugugi ääremaa, sest läbi tšuudide maa läks mitu suurt kaubateed. Suuremateks keskusteks siin kandis olid Pihkva ja Irboska. Alates 14. sajandist asusid Pihkva vürstiriik ühelt poolt ning Tartu piiskopkond teiselt poolt täpsemalt paika panema oma mõjupiire. 16–18. sajandi sõdade ajal (külad said kanna-

Mõnikord võib Setomaa täpne asukoht tekitada segadust ja isegi vaidlusi, sest niisugust ametlikku maakonda meil ju haldusüksusena ei eksisteeri, vaid tegemist on ajalooliselt määratletud piirkonnaga. Vahel kiputakse isegi arvama, et Võrumaa ja Setomaa on üks ja seesama. Aga nii lihtne see asi siiski ei ole. Kui vaadata Setomaa asukohta ilmakaarte järgi, siis jääb see Eestimaa kagunurka ja piirneb Võrumaa, Läti, Venemaa ja Pihkva järvega. Praegu on Setomaa administratiivselt jagatud kolmeks: üks osa jääb Võrumaale, teine Põlvamaa külge ja kolmas Petseri rajooni Venemaal. Setomaa ja Võrumaa paiknevad geograafiliselt kõrvuti, inimesed ise arvestavad loodusliku piiriga: Pihkva järvest alates mööda Mädajõge ja Piusa jõge kuni Vastseliina ja Meeksini.

Setomaa ajaloost


Põlvamaa

tada kõigis suurtes sõdades) on Setomaal viibinud kõik tolle aja võimsamad kuningad. Vaatamata sõdadele, katkule ja nälja-aastatele suutsid setod säilitada oma külad ja kultuuripärandi. 862. aastast kuni 1920. aastani kuulus Setomaa Vene valitsejate võimu alla. 1920.–1940. aastani kuulus see Eesti Vabariigi koosseisu. Setomaast moodustati eraldi maakond – Petserimaa. Ehk just kireva ja raske ajaloo pärast ongi setod võõraga kohtudes esiti ettevaatlikud, omavahel kokkuhoidvad ja alalhoidlikud. Setod on loomult küll abivalmid, kuid omaksvõtmine tuleb välja teenida – õkaütte tohi-i’ usku’ (igaüht ei tohi uskuda). Kuid kes oskab setode olemist ja kombeid-tavasid austada, nende vastu näidatakse üles suurt külalislahkust, mis jääb ka pärast Setomaalt lahkumist kauaks meelde. Pärisorjust ja mõisasaksu ei ole Setomaal kunagi olnud, enamik maast kuulus kloostrile. Seto elas küll vaeselt, aga oli seejuures vaba.

Setomaaga aitab tutvuda Seto Külävüü marsruut

Seto Külävüü reisimarsruut juhatab huvilise läbi Setomaa eri paikade. Miks selline nimi – külävüü? Aga sellepärast, et Setomaa külavaheteed looklevad kui rahvarõivavööd orust mäele ja metsade vahelt lagedale nurmele. Marsruudi pikkus on umbes 100 km. Toome marsruudi olulisemad punktid välja

foto: Aivo Põlluäär

Seto Folk

siingi, kuid enne päriselt reisima asumist lugege kindlasti põhjalikumat infot marsruudi ja vaatamisväärsuste kohta kodulehelt: www.visitsetomaa.ee Samalt veebilehelt saab endale välja printida ka Seto Külävüü kaardi. 1) Rännaku alguspunkt on Põlvamaal asuv Võõpsu ehk seto keeles Võõpso, mis on kilomeetripikkune paadikuuridega maaliline tänavküla. Külastamist väärivad kohad: Võõpsu pühakoda ja tsässon, sibula- ja kalalaatade küla Lüübnitsa ja järveäärne torn, kust avaneb vaade järvele ning rannaküladele. Teele jääb ka Laossina tsässon. 2) Järgmine peatus Mikitamäe. Uuri lähemalt: Mikitamäe vana tsässon, mis on Eesti üks vanimaid palkehitisi. 3) Edasi sõites jõuad Värskasse, kus I vabariigi ajal asus Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager. Koht, kus teenisid jala-, ratsa- ja suurtükiväelased üle Eesti. Külastamist väärivad paigad: Seto Talumuuseum ja tsäimaja (ehtne seto köök), Värska sanatoorium, Värska kirik, AS Värska vesi, Treski küla tsässon, Podmotsa küla tsässon. 4) Järgmine peatus – Saatse. Enne sinna jõudmist tuleb läbida „Saatse saabas“, mis on Vene Föderatsiooni kontrolli all olev ala, kus peatuda ei tohi ja jalgsi käia samuti mitte. Ainus võimalus ilma viisata Venemaal käia on seega ratta, bussi või autoga sõites „Saatse saabast“ läbida. Vaatamist väärivad paigad: Saatse kirik ja surnuaed, Saatse Seto muuseum.

147 | www.puhkuseestis.ee

Kohalik talukaup laadal


Põlvamaa

foto: Kristiina Sokk

5) Edasi liikudes jõuate Mustoja maastikukaitsealale, mis on kaunis oma valgetüveliste kaasikute, liiva- ja kanarbikuväljadega. Kaitseala on meelispaigaks marjulistele-seenelistele.

na ordulinnuse juurde, mis asub kahe kultuuriala – Setomaa ja Vana-Võromaa – piirimail. Samas lähedal asub ka Miikse (Meeksi) kirik.

6) Järgmisena viib tee külalise Piusa koobasteni, kus on klaasliiva kaevandamise käigus tekkinud 10 meetri kõrgused eri värvitoonides maa-alused liivakivisambad ja võlvkäigud. Uuri lähemalt: Piusa koobaste külastuskeskus ja muuseum.

10) Nüüd juhatab Külävüü seikleja Kirikumäe matkarajani, Tsiistre külakoja, Tsiistre linamuuseumi ja Tsiistre teemajani. Tee põikab korrakska läbi ka Nopri talumeierei, kes on suurim-olulisim sõirameister Kagu-Eestis.

148 | www.puhkuseestis.ee

7) Üle Piusa jõe sõites tuleb vastu vana kirikuküla Obinitsa. Vaatamisväärsused, huvitavad paigad: Obinitsa kirik, Seto seltsimaja, lauluema monument, Seto ateljee-galerii, Obinitsa muuseum. 8) Järgmisena viib teekond Meremäe poole. Tee äärde jääb Tobrova tsässon, mille kõrval 150 aasta vanune Luikjärve talukompleks ehk Tobrova kindlustalu. Meremäe on Setomaa vanimaid asustatud kohti – siinkandis on elatud juba 8000 aastat. Külasta kindlasti: Setomaa turismitalu, Meremäe mägi ja vaatetorn. 9) Edasi liikudes jõuad Vastselii-

11) Järgmine peatus Misso alev, millest lõunas paikneb ilus ja suur veekogu – Hino järv. Setomaa järved on rikkaliku linnustikuga ja nii on ka Hino maastikukaitsealal loendatud 40 eri linnuliiki. 12) Seto Külävüü jõuab lõpule Luhamaa metsade vahel, kuhu on peitunud järvi, talud asuvad hajali, on ka üks väike jumalakoda – Luhamaa apostliku õigeusu kirik. 

Setomaa üritused Obinitsa muuseum

Mõistagi tasub Setomaale sattuda siis, kui seal on parasjagu toimumas mõni traditsiooniline üritus. Tõenäoliselt ei ole uudis kellegi jaoks, et


Põlvamaa puhkab Petseri kloostrikoobastes – aasta jooksul on ülemsootska see, kelle kaudu Peko oma sõnumi seto rahvani ja kaugemalegi viib. Ülemsootska valimisega kuningriigipäev veel ei lõpe – lõpetuseks marsib seto sõjaväe paraad, üheskoos saab veel laulda, tantsida ja koos pidu pidades õhtut pikendada. Kes on huvitatud setode traditsioonilisest toidukultuurist ning tahaks nautida kohalikku külalislahkust oma kõige ehedamas keskkonnas, sel soovitame minna piirkonda ringi sõitma Setomaa kostipäivade ajal (12.–13. august). Ainult kahel päeval aastas, kui on Seto Külävüükostipäiv, võite Setomaal kohviku leida taluõuelt. Kostipäiv on elamus kohalikust köögist, aia- ja metsasaadustest, mis pärinevad puhtast loodusest.

Hea teada! Külaline on Setomaal alati oodatud ja rahvas on heasüdamlik ning abivalmis. Sõbralikku abivajajat aidatakse alati, nii et abiküsimist kartma ei pea. Setomaal võib matkata jalgsi, jalgratta või autoga. Kõik Setomaa teed ei ole sirged, tasased ja kõvakattega, vahel tuleb seigelda ka küla- ja metsateedel, kuid just seal näebki Setomaa võlu kõige ehedamalt. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode pühad või pidustused: kirmaskid ehk külapeod, Seto kuningriigi päevad, Seto leelopäev ehk setode laulupidu, isteliste õhtu, lihavõtted ja teised kiriku- ning külapühad.Reisil olles tasub jälgida, et bensiin kõige ootamatul hetkel otsa ei saaks, sest Seto Külävüü marsruudi ainuke tankla ja pangaautomaat on Värskas. Ka lihtsamad ravimid ja esmaabikott võiks vajadusel kaasas olla.

Setomaa kohvikutepäev

149 | www.puhkuseestis.ee

setosid tuntakse kõikjal just nende võimsalt mõjuva laulmise järgi. Setodele endile on laulmine loomulik ja tavapärane. Omapärane muusikaüritus on kahtlemata Seto Folk (16.– 18. juunil Värskas), mis kannab seekord nime "Metsa poole". 2015. aastal valiti Seto Folk Euroopa innovaatilisemate festivalide sekka ning sellele on omistatud kvaliteedimärk EFFE (Europe for Festivals, Festivals for Europe). Seto Folgil sünnivad elamused muusika ja looduse koosmõjust. Oma osa annavad põnevad kontserdipaigad, matkaprogramm, muruülikool, peresõbralikud lastealad ja sel aastal on ka SUFFi jurta, milles näidatakse Soome-ugri Filmi Fond filme ning suur kohaliku käsitöö ja toidu laat. Pidu kestab Värska metsade vahel kolm päeva ning jõuab isegi Saatsesse välja. Juulikuu õhtutel, 13., 20. ja 27. juulil, pakub Seto Talumuuseum võimalust tutvuda seto kultuuri ja rahvarõivastega just laulu, tantsu ja pillimängu kaudu (iloõtak’ud).Seto talumuuseumiõuel, ümbritsetuna Setomaa ajaloost ja taluarhitektuurist, laulavad leelokoorid teile iidseid seto regilaule – UNESCO vaimse kultuuripärandi hulka seto leelot. Imetleda saab seto naise uhkeid rahvarõivaid ja ehedat seto hõbedat. Seto kuningriigi päev (5. august ) võimaldab ühe päeva jooksul tutvuda seto kultuuri erinevate tahkudega – seto keele, käsitöö, muusika ja toiduvalmistamisega. Igal aastal kuulutavad setod üheks päevaks välja oma kuningriigi ja ei allu sel ajal Eesti valitusele. On oma kuningas, oma lipp, oma raha ning kuningriigi piiri ületamiseks tuleb võõrastel lunastada viisa. Loomulikult ei puudu ka esinejad, võistlusprogramm ning käsitöö- ja toidulaat. Just rahvas otsustab, kes saab järgmiseks aastaks setode esindajaks ehk ülemsootskaks. Iidsetel aegadel on setode eestkõneleja olnud nende jumal Peko, kes nüüd


Põlvamaa Saatse Seto Muuseum

Seto Talumuuseum

Pikk 56, Värska, Põlvamaa 57° 56’ 32’’ N; 27° 39’ 6’’ E

Saatse küla, Värska vald, Põlvamaa 57° 52’ 54’’ N, 27° 47’ 6’’ E

Seto Talumuuseum, suurim seto kultuurile pühendatud mäluasutus Setomaal, asub Kagu-Eestis Värska aleviku serval looduskaunis kohas, Tartust 90 kilomeetri kaugusel. Siin võib näha seto talumajapidamist nii nagu neis elati 20. sajandi alguses. Muuseumis korraldatakse näituseid, õpitubasid ning mitmesuguseid temaatilisi üritusi, mis annavad võimaluse tutvuda seto kultuuriga läbi eri tahkude – arhitektuur, talupidamine, pereelu, toidukultuur, taluloomad, leelo ja pillimäng.

Setomaa kõige rikkalikuma koguga muuseumi interaktiivne püsiekspositsioon tutvustab Saatset kui vana kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest. 2016. aastal avati uus seto leelole pühendatud tuba ning pakutakse ettetellimisel võimalust giidiga koos muuseumi ja Saatse kiriku ühiskülastuseks. Lisaks on muuseumil avar õueala ning imeilus parkmets koos õpperajaga, millest vaid paarisaja meetri kaugusele jääb Venemaa.

Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 10-16 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud: E,P 10-16, T-L 10-18

venekeelne tekst on teil olemas. www.setomuuseum.ee info@setomuuseum.ee

Seto Tsäimaja Värskas Seto Talumuuseumi kõrval asuvas Tsäimajas on võimalik süüa seto rahvustoite käsitööna valminud savinõudest, kuulata seto laulu ja pillilugusid. Istekohti on tsäimajas 64 ja suvisel perioodil võimalik einestada terrassil, kus on 88 istekohta. Ettetellimisel gruppide toitlustamine, peolauad, ürituste korraldamine, koosolekusaali kasutus jm.

Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 11-16 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud T-P 11-17 www.setomuuseum.ee/saatse-seto-muuseum saatse@setomuuseum.ee

us. Mingi hea kombo...võib olla ka pm kõrvuti kaks iseseisvat. Nende materjalid lisas. Sealt saab kuj Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 11-17 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud: E,P 11-17, T-L 11-19

150 | www.puhkuseestis.ee

www.setomuuseum.ee/tsaimaja info@setomuuseum.ee

www.setofolk.ee


Põlvamaa

Piusa koobaste külastuskeskus

foto:Tarmo Sammal

Oleme avatud: 01. mai - 30. september IGA PÄEV, oktoober - mai L, P Piusa küla, Orava vald. • Tel: +372 5304 4120 • piusainfo@gmail.com • www.piusa.ee

151 | www.puhkuseestis.ee

Külastuskeskuses asuvad muuseum, meisterdamistuba, 50-kohaline seminariruum ja kohvik. Giidiga on võimalus külastada muuseumikoobast ning läbida õpperada, kus saab tutvuda nõmmemetsakooslusega. Korraldame loodusretki, mille pikkuseks 1,5 tundi ja viime läbi õpitubasid. Korraldame bussiekskursioone looduskaunitesse kohtadesse piirkonnas. Piusale saab tulla 1.maist ka rongiga.


Värska sanatoorium uues kuues Arendustööd, millega alustati 2015. aastal, on lõpetatud ja nüüd osutatakse kuurortraviprotseduure kaasaegsetes ruumides. Juurde ehitatud korrusel asub taastusravi- ja rehabilitatsiooni osakond ning uue näo on saanud balneoteraapiaosakond. Mis on balneoteraapia? Balneoteraapia on kuurortravi liik, mille puhul kasutatakse haigusnähtude raviks või leevendamiseks ravimuda, -turvast või mineraalvett. Värska sanatooriumis kasutatakse kuurortravis otse maapõuest enam kui poole kilomeetri sügavuselt 600 miljoni aasta vanuste kivimite vahelt voolavat mineraalvett ja Eesti suurimast järvemudamaardlast, Värska lahest, kaevandatud ravimuda. Mineraalvesi suunatakse otse vannidesse ja seda on võimalik kohapeal lausa veekraanist mekkida. Mudaraviprotseduure tehakse endiselt vanniprotseduurina, mis on tänapäeval järjest haruldasem – mähis kulutab ju vähem muda, kuid mudavannil on omaette väärtus. Ravimuda ja mineraalvee kasutamine kuulub vanimate raviprotseduuride sekka, kuid kaasaegne balneoloogia tõestab selle mõju järjest enam. Üllatavad faktid mudaravi ja mineraalvee kohta panevad kuurortravi protseduuridele vaatama uue pilguga. Seda, miks maailmas ainulaadse koostisega mineraalvett ja kohalikku ravimuda kasutavad Värska raviprotseduurid on tunnistatud TERE (tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus) uuringute põhjal kõige tõhusamaks, selgitab sanatooriumi taastusraviarst doktor Külli Margus. Mille poolest erineb Värska sanatoorium ühest tavalisest mullivanni ja saunaga hotellist? Me oleme asutus, kellel on terviseameti väljastatud tegevusluba ravi osutamiseks ning me pakume selle põhjal kuurortravi ja taastusravi võimalusi. Alustame sellest, et selgitame välja inimese tuleku põhjuse – kaebused ja mured. Ravi aitab leevendada terviseprobleeme ja klient saab konkreetsed soovitused oma elukvaliteedi parandamiseks. Lisaks on võimalus Värska veekeskuse looduslikes mineraalvee mullivannides niisama lõõgastuda. Milliste probleemidega tavaliselt Värskasse pöördutakse? Põhilised on ikkagi kroonilised liigeshaigused. Need on väga levinud probleemid, mida tekitab meie niiske ja külm kliima. Paljud kurdavad valu põlvedes, seljas, puusas ja kaelas. Need on maainimeste ja füüsilise töö tegijate, ka elukutseliste auto- või bussijuhtide hulgas väga levinud kaebused. Järjest rohkem tekib probleeme seoses pikaajalise arvuti taga istumisega, näiteks kontoritööl.

Kas tõesti on nii, et kohe pärast esimest protseduuri valu kaob? Tahan rõhutada seda, et ei piisa ühest protseduurist. Tuleb varuda pisut aega ja proovida läbi mitu asja – vesi-, sooja- ja liikumisravi. Sobiva protseduuride kava soovitab arst igale inimesele individuaalselt, lähtudes tema kaebustest. Kindlasti peaks proovima meie mineraalvee- ja mudavanne, sest need on Värska sanatooriumi kõige väärtuslikumad raviprotseduurid, mida mujalt ei saa. Millise tulemuse ravipuhkus annab? Mõne aasta eest tehtud uuring näitas, et pärast kuuepäevast ravipaketti Värskas oli inimese enesetunne parem ka poole aasta möödudes. Seega soovitangi teha valik meie mitmepäevaste pakettide seast. Mulle meeldib see võrdlus, et tegu on justkui tervisliku eluviisi kordusõppustega, kus kuurortravi aitab pikendada kvaliteetselt elatud aastaid.

2016. aastal oli kõige populaarsem ja efektiivsem pakett 7-päevane klassikaline ravipakett. Pakett sisaldab: • majutus sanatooriumi hotelli kahekohalises toas; • toitlustus (kõik söögikorrad) esmaspäeva hommikust pühapäeva lõunani; • meditsiiniline konsultatsioon ja raviplaani koostamine; • lisaks 18 raviprotseduuri järgnevast valikust: ravimuda üldvann, pärlivann mineraalveega, looduslik mineraalveevann, klassikaline käsimassaaž 25 min, massaaživoodi, massaažitool, savisoojendus, lokaalne turbaravi, parafiinravi, mudaparafiin, mudavann kätele, valgusteraapia, soolakamber, elektriravi; • tasuta pääse tantsuõhtule Lahe kohvikus. Saabumine pühapäeval kell 19. Lahkumise päeval palume toad vabastada kell 15.

www.spavarska.ee


Põlvamaa Elmari talu Külaliste päralt on külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun. 60-kohalise kaminasaali ja 10 majutuskohaga seminarimaja sobib kokkutulekuteks ja pidulikeks sündmusteks. Piljardilauaga külalismaja majutab kuni 15 inimest. Lisaks saab nautida elektri-, infrapunasauna ja 10-kohalist kümblustünni. Tiik pakub võimalusi ujumiseks, parvega sõitmiseks ja kalastamiseks, Jõksi järv paadi ja vesiratta renti. Varjualuses saab kasutada suitsuahju, barbeque- ja gaasigrilli.

WiFi

Weizenbergi 38, Kanepi alevik, Kanepi vald. GPS: 57° 59’ 24” N, 26° 44’ 50” E +372 507 7533; gunnarkaljuvee@gmail.com; www.elmaritalu.ee

WiFi

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

Rõsna puhkemajad ja pubi Turist Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi Naudi ükskõik, millisel aastaajal puhkust õdusas rannaäärses Rõsna puhkekülas Setomaal. Pakume ööbimist kämpingutes ning suures ja väikeses puhkemajas. Rõsna puhkemaja on suurepärane ka suvepäevade, kokkutulekute ja koolituste korraldaКаноэ miseks. Lisaks majades pakutavale on puhkajate käsutuses väliköök, supelrand ning WiFi saavad valida suitsusauna või soome sauna vavalik aktiivseid tegevusi. Leilisõbrad hel. Külalisi ootab ka soe kõhutäis Räpinas pubis Turist! Pakume ka cateringi teenust. Каноэ

Rõsna küla, Mikitamäe vald. GPS: Каноэ57° 59’ 54” N, 27° 36’ 47” E +372 566 11269; upabuilding@gmail.com; sites.google.com/site/rosnapuhkemaja WiFi

Каноэ

Каноэ

Каноэ

WiFi КаноэWiFi

WiFi WiFi

153 | www.puhkuseestis.ee

WiFi


Valgamaa

28

14 1

24 20

4 26

15

22

27 11

9 10

13 25 29

18 23

17

154 | www.puhkuseestis.ee

16

19

7

8

5 6

11

21

2 3 4


Valgamaa

VALGAMAA Piiriäärne Valgamaa on kujunenud eelkõige talisportlaste lemmikpaigaks, kuid huvitavat ja vaatamisväärset leidub siin teistelegi.

Otepää_kirik

O

tepääd (1) kutsutakse talvepealinnaks. Sealkandis on mitu tuntud talispordikeskust – Tehvandi (2), Väike-Munamägi (3) ehk Munakas, Kuutsemägi (4) ehk Kuutsekas jpt. Igal lumisel talvel toimub Otepääl palju talispordivõistlusi, nii kohalikke kui rahvusvahelisi.

Moodsate laskumisnõlvade ja hüppemägede kõrval tasub heita pilk ka Apteekrimäe (5) hüppetornidele – aastakümnete vanuseid, kohati lagunemisohus rajatisi kasutavad suusaentusiastid ikka veel. Võimalik, et Otepäält pärit või seal märkimisväärseid võite saavutanud talisportlaste tulemustes mängis rolli Otepää energiasammaste (6) olemasolu. Sensitiivid on välja peilinud positiivsete energiaväljade asukohad ning nüüd paiknevad seal puhkekohad ning karukujukestega palksammas. Otepää talispordimuuseum (2) asub Tehvandi staadionikompleksis Eesti spordimuuseumi filiaalina. Ekspositsiooni kroonijuveelideks on Eesti talisportlaste võidetud medalid ja auhinnad olümpiamängudelt ning teistelt suurvõistlustelt, talisportlaste võistlusvahendid ja -riietus. Huvilised saavad oma võimeid testida Tehvandi tõusust üles rühkides ja võrrelda enda kiirust tippsportlaste võistluskiirusega. Kaasa võib elada lume sünnile ning tutvuda suuskade määrimise saladustega. Ekraanidelt saab vaadata meeleolukat videovalikut Eesti talispordi eilsest ja tänasest päevast. Küllap osutus piirkonnast kiirgav positiivne energia ka üheks põhjuseks, miks just Otepää kirikus (7) õnnistati 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem kujunes Eesti Vabariigi ametlik riigilipp. Selle sündmuse mälestamiseks on Otepää kiriku seinale ja väravapostidele kinnitatud bareljeefid Eesti lipu saamise looga. Kirikumõisas on avatud Eesti lipu muuseum, mille väljapanek annab ajaloolise ülevaate sinimustvalge rahvuslipu tekkest. Kes tõuseb Otepää linnamäele (21), selle pilgule avaneb kogu ümbruskond koos mitme spordi- ja suusakeskusega. Eriti maaliline on vaatepilt talvel, kui saabub õhtuhämarus, sest siis vaheldub suusakeskuste tuledesära pimedate metsakasvanud mäenõlvadega.

Avasta Viljandimaal 1 Otepää 58.057953, 26.49559 2 Tehvandi 58.052912, 26.506695 3 Väike-Munamägi 58.037075, 26.512005 4 Kuutsemägi 58.026015, 26.322588 5 Apteekrimägi 58.048032, 26.488018 6 Otepää energiasammas 58.052187, 26.496151 7 Otepää kirik 58.059735, 26.502443 8 Taagepera loss 57.993242, 25.665326 9 Holdre mõis 57.94402, 25.740484 10 Hummuli mõis 57.90666, 26.059299 11 Sangaste loss 57.901939, 26.280405 12 Helme ordulinnus 58.016536, 25.879288 13 Paju mälestusmärk 57.827468, 26.113322 14 Pikasilla mälestusmärgid 58.08248, 26.051733 15 Barclay de Tolly mausoleum 57.999099, 26.036192 16 Koiva männikud 57.614544, 26.25917 17 Aheru järv 57.685226, 26.350719 18 Karula rahvuspark 57.743661, 26.409255 19 Tellingumäe vaatetorn 57.597599, 26.328097

155 | www.puhkuseestis.ee

Valga Külastuskeskus: Kesk 11, Valga. Tel: +372 766 1699


20 Tõrva 58.000173, 25.91957 21 Otepää linnamägi 58.057257, 26.502925 22 Pühajärv 58.045757, 26.464860 23 Karula Maarja kirik 57.751627, 26.376525 24 Helme Maarja kirik 57.995340, 25.881896 25 Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon 57.781634, 26.054118 26 Harimäe vaatetorn 57.983379, 26.357425 27 Tõrva kirik-kammersaal 58.000032, 25.929849 28 Leigo järvemuusika 58.135833, 26.560271 29 Jaanikese motokeskus 57.804247, 26.061847

KAS TEADSID? • Otepää sai oma nime karu pead meenutanud linnamäe järgi. Praegu võid linnamäel näha 13. sajandil rajatud linnuse varemeid – teadaolevalt oli tegu Eesti esimese tellisehitisega. • Valgamaa on rahvaarvult Eesti 12. maakond ja pindalalt 14. maakond. • Valgamaa jämedaim puu on Pühajärve sõjatamm, mille tüve ümbermõõt on 6,98 m. • Valgamaa kõrgeim tipp on Kuutsemägi (217 m).

156 | www.puhkuseestis.ee

• Valga linn moodustab ühtse terviku Läti linna Valkaga, mõlemat läbib Pedeli jõgi ja riigipiir. • Valgamaalt on leitud mitu mammutiskeleti osa, samuti ürgpiisoni ja karvase ninasarviku luid. Osa neist leidudest on välja pandud Valga muuseumis. • Valga maakonnas asuvast Hargla kabelist avastati hiljuti üheksa inimkeha jäänused, mis olid loomulikul teel mumifitseerunud. Tegu oli seitsmest täiskasvanust ja kahest väikelapsest koosneva mõisaperega.

Hummuli mõis Talvise Otepää üheks oluliseks kultuurisündmuseks on veebruari kuus peetav Otepää talveöölaulupidu. Hoolimata pakasest või lumesajust kogunevad sajad inimesed laulupeole, et üheskoos hääl puhtaks laulda ning lasta lauluviisidel kõlada üle öise Pühajärve (22). Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv, mis meelitab puhkajaid ka suvel. Pühajärve põhjatipus on suvitusrand rannahoone, palliplatside, puhkekohtade, kohvikute, parkide ja paadisadamaga. Nagu pärlikee talutüdruku kaelas, lookleb läbi Valgamaa imekaunite mõisate rida. Väidetavalt Skandinaavia trollide rajatud Taagepera loss (8); haldjalikult habras ja õhuline Holdre mõis (9); Hummuli mõis (10), mille pargis on eksootiline taimekooslus; Suurbritannias asuvat Windsori lossi kopeeriv Sangaste loss (11). Igal neist majesteetlikest rajatistest on rääkida oma lugu, millega tutvumiseks tuleb kindlasti kõiki paikasid ise külastada. Lüllemäel asuva Karula Maarja kiriku (23) müürid on uhked. Kuigi 1944. aastast alates on kirik varemeis, mõjuvad säilinud müürid ja kaared endiselt aukartustäratavalt. Kes soovivad kirikuseinte vahelt leida hingerahu, neile on vana kiriku kõrvale rajatud uus väiksem palvehoone. Karula kirikuga samaväärsed on Helme Maarja kiriku (24) varemed. See kirik sai samuti kannatada 1944. aasta sõjakeerises. Helme ordulinnuse (12) lähistel toimus Liivi sõja üks otsustavamaid kokkupõrkeid – Härgmäe lahing, millele järgnes Liivi ordu kiire allakäik ning lõpp. Linnust ennast olevat säästnud kaitseloitsud, mis aga lõpuks reetlikult murti ning sellest saati on rajatis varemeis seisnud. Kindlasti tasub külastada ka Helme koopaid, mida on ka Põrguks nimetatud. Paiknevad need Helme ordulinnuse varemetest põhja poole jätkuva seljandiku kõrgel ja kitsal nõlval. Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Koobastik on arvatavasti inimkäte abil loodud pelgupaigaks sõdade ajal. Paari viimase aastakümne jooksul on Helme koobastik tublisti varisenud ja koosneb praegu ühest suuremast ruumist ning sellest hargnevatest käikudest.


Valgamaa Varasematel aegadel koosnes Helme koobastik aga seitsmest üksteisega käikude kaudu ühendatud ruumist, millest mõni oli kuni kolm meetrit kõrge. Suurim koobastest oli “Vanakurja vats”, mis tõenäoliselt oligi koobastiku keskne osa, kust hargnesid kaheksas suunas käigud, mis on nüüd kõik kinni vajunud, kuid kust umbes pool sajandit tagasi saanud minna mitusada meetrit eemale maantee alla. Muistendi järgi läinud üks käik koguni Viljandisse, teine Pokardisse ja kolmas Helme kiriku juurde. Enne viimast sõda oli koobastel kaks sissekäiku, mis viisid suurematesse ruumidesse ehk n-ö saalidesse. Eesti Vabadussõja üks verisemaid tapatalguid leidis aset Paju mõisa lähistel. Ägedate lahingute käigus sai surmavalt haavata üks meie suurimatest väejuhtidest: Julius Kuperjanov. Maanteeäärne Paju lahingu mälestusmärk (13) meenutab miniatuurset koopiat maiade püramiididest.

Paju lahingu mälestusmärk

Teise maailmasõja ajal peeti veriseid võitlusi Väikese Emajõe ääres. Pikasillast (14) kuni Tõllisteni võib jõe lähiümbrusest leida arvukaid mälestuskive ning ausambaid mõlemal rindepoolel võidelnute meenutamiseks. Eesti sõjaajaloo üks märkimisväärsemaid memoriaale paikneb Jõgevestel. Seal puhkab mausoleumis Barclay de Tolly (15) balsameeritud põrm. Tegu oli Venemaa ühe silmapaistvaima väejuhiga, kes saavutas Napoleoni vastastes sõdades kustumatu kuulsuse ning sängitati pärast raskele haigusele allavandumist perekonna hauakambrisse Jõgevestel. Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni (25) ehk militaarmuuseumi korraldada on igasuvine militaarajaloo festival (www.isamaalinemuuseum. ee) Valgas. Festivalil näeb ja saab oma käega katsuda nii relvasid kui sõjaväemasinaid.

Pikasilla mälestusmärk

Gauja ehk Koiva jõgi eraldab Eestit ja Lätit. Koiva männikud (16) on meeldivaks matkasihtpunktiks, kust edasi Aheru järve (17) kallastele ning Karula rahvusparki (18) suunduda. Valgamaa ürgse looduse rüpes uidates võib veeta päevi kohtamata ühtki inimhinge. Pilgu piiriäärsetele territooriumidele saab heita Tellingumäe vaatetornist (19), kust Koiva jõe rohked käänakud selgelt silma paistavad. Kes aga soovib kõrgusest kaasa elada Tartu maratonidele, siis maratoniraja ääres kõrguva Harimäe vaatetorni (26) tipust avaneb uhke vaade alt mööduvatele suusa- või rattasportlastele ning muidugi ka kümnete kilomeetrite kaugusele üle metsade ja mägede. Torni läheduses olevad muinasjumalate puuskulptuurid peaksid jõudu andma nii matkajaile kui sportlastele.

Helme koopad

Väiksemaid kontserte ning esinemisi korraldatakse Tõrva kirik-kammersaalis (27). Klassikalise muusika nautijaile toimub traditsiooniline Leigo järvemuusika (28) (4.–5. august), mis kulmineerub samuti suurejoonelise tuleetendusega. Tegemist on unikaalse muusikasündmusega terves Euroopas. Klassikalist muusikat saab nautida ürgse looduse keskel vabas looduses. Sel aastal tähistab Leigo järvemuusika oma 20. juubelit. Teistlaadsete elamuste ihalejatele korraldatakse Valga lähistel Jaanikese motokeskuses (29) off-road võistlus Klaperjaht (www.klaperjaht.ee). Võimsad ning veidi vähem võimsad maastikusõidukid võtavad omavahel rasketel radadel mõõtu, selgitades välja kõige mudavõimekamad meeskonnad.

Taagepera loss

157 | www.puhkuseestis.ee

Suurejooneliseks on kujunenud igasuvine Tõrva (20) Tantsumäe ja Veskijärve ääres toimuv Tõrva Loits (22. juuli). Ööpimeduses aset leidva kontserdi kulminatsiooniks on vägev tuleetendus, mille efektsust ei suuda kahandada isegi paduvihm.


Sangaste loss...

Hetked, mis jäävad meelde! Sangaste – see on maaliline paik Lõuna-Eestis, kus kohtuvad baltisaksa mõisakultuur, Eesti rahvusköögi parimad traditsioonid ja kaasaegne maaturism. Sangaste on ka Eesti rukkiküla, kuna just siin aretas Sangaste lossi mõisnik, krahv Friedrich von Berg 1875. aastal kuulsusrikka Sangaste rukkisordi, mis on nüüdseks vanim maailmas. Sangaste ootab teid külla! • Sangaste loss on õige paik, kus veeta oma pere ja sõpradega meeldejääv päev. Meeliköitvaid ja elamusrohkeid hetki pakuvad eksponaadid ja näitused lossisaalides, taastatud talveaed, lastele „hiirtemaa“ ning haruldase taimedega metsapark.

• Maitseelamused tagab jahisaalis asuv restoran Vidrik, pakume grupitoitlustust ja catering’i. • Gruppe ootavad huvitavad giidituurid (ettetellimisel eesti, vene, inglise, soome, saksa keeles).

• Kosutavat und pakume nii romantikutele kui peredele 11 stiilses kahekohalises toas ja 5 avaras sviidis, pulmapeol on võimalik majutada kuni 100 inimest.

• Südant soojendab maailmakuulsast Sangaste rukkist valmistatud toodete degusteerimine (ettetellimisel).

• Romantiline ballisaal pakub võimalust suursuguste pulmapidude ja meeldejäävate vastuvõttude korraldamiseks.

• Aega saab sisustada mitmesugustes töötubades (ettetellimisel).

Lossiküla küla, Sangaste vald, Valgamaa • GPS: 57° 54’ 6” N, 26° 16’ 49” E +372 529 5911 • info@sangasteloss.com • www.sangasteloss.com


Valgamaa Hotell Metsis

WiFi

Hotell Metsis on väike, mugav ja turvaline hotell Valga linna südames 18 mugavalt WiFi sisustatud numbritoaga. Kokku on 40 voodikohta. Hotellis on restoran 40 külalisele, kus saab korraldada vastuvõtte, sünnipäeva- ning pulmapidusid, bankette, juubeleid ning peiesid. Suvel avatud 20-kohaline terass. WiFi. WiFi Kuperjanovi 63, Valga linn. GPS: 57°46’52”N26°2’59”E Tel: +372 766 6050; +372 5623 0110. info@hotellmetsis.com; www.hotellmetsis.com

WiFi

Каноэ

Annimatsi kämping Каноэ Kämping asub Otepää kesklinnast vaid 6 km kaugusel ja sobib oma soodsa hinnaWiFi klassi poolest perepuhkuseks, korraldamiseks ning erinevateks WiFi laste- ja spordilaagrite firma- ja pereüritusteks. Annimatsi kämpingus on majutuskohti suvel 115 ja talvel Каноэ 40-80. Majutuseks pakume 2 suuremat maja kokku 9 magamistoaga, 10 viiekohalist ja 6 kahekohalist kämpingumaja. Suvel on võimalik saunalistel ööbida ka sauna 2. WiFi Каноэ korrusel, kus on 11 voodikohta. Annimatsi, Otepää vald. GPS: 58° 2' 20" N, 26° 25' 37" E WiFi +372 511 0317, annimatsi.camp@mail.ee, www.annimatsi.ee

Каноэ Pühajärve КаноэSpa & puhkekeskus

WiFi

Eesti kauneima järve kaldal paiknev puhkekeskus pakub külastajaile hubast majutust, WiFi spaa- ning konverentsiteenuseid. Pühajärve on ideaalne sihtkoht nii tervisekliendile kui ka luksuslikuma spaapuhkuse sõbrale. Maitsvaid roogi saab nautida nii pubis, restoraКаноэ WiFi WiFi WiFialati – majas asuvad nis kui ka imelise vaatega tornikohvikus. Tegevust jätkub Pühajärvel bowling, jõusaal, ujula, olemas on tenniseväljakud ning rohkesti liikumisradu ümbruses. WiFi WiFi Каноэ WiFi Pühajärve küla, Otepää vald. GPS: 58° 2' 50" N, 26° 27' 47" E +372 504 4238; pjpk@pjpk.ee; www.pyhajarve.com

WiFi

WiFi WiFi Каноэ

WiFi

Sokka puhkekeskus

Каноэ

Looduslikult kaunis ja privaatses kohas, Otepää lähistel, asub Lõuna-Eesti üks suuКаноэ Каноэ WiFi 4 majaWiFi remaid puhkekeskusi. Majutuseks (102 kohta). Meil onКаноэ 2 järve, mitu erinevat sauna. VabaajaКаноэ sisutamine: palliplatsid, painball, maastikumängud, vibu, ujumine, WiFi Каноэ Каноэ lastele batuut jm. Kompleksi juures täispikk 18 korviga discgolfi rada. Korraldame kõik seni maailmas välja mõeldud üritusi ideest teostuseni, kuni 1200 inimesele! WiFi Каноэ Vidrike küla, Otepää vald. GPS: 57° 58’ 51” N, 26° 30’ 4” E +372 5305 5666; +372 506 0155; urvel@sokka.ee; www.sokka.ee Каноэ

Каноэ

Каноэ

WiFi

КаноэWiFi

WiFi WiFi

159 | www.puhkuseestis.ee

WiFi


22

13

12

28

160 | www.puhkuseestis.ee

14

18

15

5

21

17

27

4 6 26 2 9

25

23

1

2

20

3

24

8

7

10 11

19

9

Võrumaa


VÕRUMAA Võrumaal asuvad Eesti kõige suurem, kõige kõrgem, kõige sügavam ja kõige pikem – just selliste omadustega on sealsed looduslikud vaatamisväärsused.

Vaade Meremäe vaatetornist

Avasta Võrumaal

E

1 Suur-Munamägi 57.713955, 27.059975

Kütiorg on Eestimaa suurim ja võimsaim ürgorg. Oru pikkus on 4,7 kilomeetrit, laius 250–600 meetrit, sügavus kuni 70 meetrit ehk piltlikult öeldes võib Kütiorgu ära peita näiteks Viru hotelli nõnda, et midagi paistma ei jää. Oru põhjas voolab Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks) ja oru nõlvadel laiuvad sajandivanused kuusikuid, kasvavad haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud jm.

5 Paganamaa 57.586927, 26.836681

estimaa kõrgeimad looduslikud tipud Suur Munamägi (1) (317 meetrit) ja Vällamägi (2) (301 meetrit) vahelduvad sügavaimate orgudega nagu näiteks Kütiorg (3) (75 meetrit). Munamäe vaatetornist võib ilusa ilmaga näha enam kui 50 kilomeetri kaugusele, Vällamäe jalamil leidub romantilisi peatuskohtasid looduspuhkuse pidajatele.

Mäeveerge lõikavad vee uuristatud uhtorud, mille laius ulatub 60 meetrini, pikim neist on 370 meetrine. Kütioru kirdeosas asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr (16) ja Ilmamägi (16). Oru põhjaosas asuvad piki Iskna oja kolm vesiveskit, millest üks ka töötab. Rõuges asuv Rõuge ürgorg on aga 10 kilomeetri pikkune ja 52 meetri sügavune, sinna kuulub seitse järve ja mitu külgorgu. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 meetri pikkune ja 12–15 meetri sügavune Ööbikuorg (29). Kevadeti, toomingate õitsemise ajal, rõkkab org ööbikute laulust – sellest ka oru nimi. Kohati lõikuvad Võrumaa kuppelmaastikku teravad, otsekui küüntega kistud vaod. Hinni kanjonis (4) jalutades kõrguvad mõlemal pool järsud paarikümnemeetrised liivakiviseinad, mille on aastatuhandete jooksul uuristanud samas orupõhjas vulisev väike ojake.

2 Vällamägi 57.736111, 27.062821 3 Kütiorg 57.783956, 27.152796 4 Hinni kanjon 57.764641, 26.878653 6 Rõuge Suurjärv 57.729338, 26.920087 7 Härmamüürid 57.794793, 27.36321 8 Vastseliina linnus 57.730723, 27.361684 9 Võmmorski tsässon 57.830099, 27.536255 10 Rokina tsässon 57.796563, 27.440291 11 Obinitsa Muuseumitarõ 57.809794, 27.442614 12 Antsla 57.829073, 26.528458 13 Karula rahvuspark 57.712487, 26.506056 14 Peetri liivakivi paljandid 57.545509, 26.579146

Paganamaa (5) künkaid ning uhtorgusid peetakse Vanapagana küüne- ja jalajälgedeks.

15 Eesti lõunapoolseim punkt 57.509415, 26.616783

Sel piiriäärsel, looduslikult keerulisel maastikul on läbi aegade end peitnud metsavennad, salakaubavedajad, sõjapõgenikud ja hobusevargad.

16 Tammetsõõr ja Ilmamägi 57.795496, 27.167878

Paganamaal on viis tähistatud matkarada, pikkusega 0,9 km, 2,7 km, 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km.

17 Eesti Ema monument 57.728506, 26.915668

161 | www.puhkuseestis.ee

Võru Turismiinfokeskus: Jüri tn. 12, Võru. Tel: +372 782 1881


18 Pokumaa 57.942137, 26.585968 19 Seto Lauluimä 57.811147, 27.446764 20 Rogosi ehk Ruusmäe mõis 57.636111, 27.087600 21 Sõmerpalu mõis 57.850331, 26.826793 22 Vana-Antsla mõis 57.864200, 26.521611 23 Kirumpää linnuse varemed 57.862221, 26.992139

Kindlasti püüa üles leida kolm Vanapagana jäljehauda. Matkaradade puhkeplats on vanal taluasemel, kus on lõkketegemise, laagripidamise ja rahvapeo koht. Rõuge Suurjärv (6) hoiab Eesti sügavaima järve tiitlit (38 meetrit), kärestikulise Piusa jõe kallasteks on meie kõrgeimad liivakivipaljandid Härmamüürid (7) (43 meetrit). Viimased ületavad mõõtude poolest oluliselt Taevaskoda ning jäävad alla vaid Põhja-Eesti pankrannikule. Eesti Ema monument (17) Rõuges on pühendatud eesti naistele ja emadele. Udmurtiast toodud kivist valmistatud sammas jälgib tähelepanelikult Rõuge ürgorus toimuvat.

24 Lasva veetorn 57.863629, 27.178887

Pered – ning loomulikult kõik teisedki – saavad veeta lõbusa päeva Pokumaal (18) seigeldes. Edgar Valteri idee järgi rajatud teemapargis on kolm põnevat tegevuspaika: Pokukoda, Padasoomäe, Hauka talukoht.

25 Roosisaare rippsild 57.846846, 26.980811

Pokukojas saab näha Pokuraamatu originaalillustratsioone ja õlimaale, Edgar Valteri lasteraamatute tegelasi nukkudena ning ka ise pokuks kehastuda.

26 Rõuge vesioinas 57.724699, 26.937552

Padasoomäel asuvast Puuko eluasemest õhkub eelmise sajandi alguse hõngu. Puuko tares on puupliit ja leivaahi, toimuvad talukultuuriga seotud ettevõtmised. Suvel tegutseb siin pannkoogitare, aidas saab vaadata filme ja tare taga nosivad heina kitsed ja lambad. Kokkuleppel saab käia suitsusaunas. Padasoomäelt saavad alguse matkamängurada ja kaks taimede õpperada.

27 Luhasoo 57.640749, 26.885660 28 Tamme-Lauri tamm 57.917278, 26.576770 29 Ööbikuorg 57.727744, 26.932695

KAS TEADSID? • Kõige jutukamad Eesti inimesed pidavat elama Võrumaal, helistades keskmiselt 256 minutit kuus. • Võru linna suurim vaatamisväärsus ja turismiobjekt on imekaunis Tamula rannapromenaad, mida on tunnustatud Eesti maastikuarhitektuuri aasta tegu 2009 tiitliga ja parima terviserajatise tiitliga (2010). Teine imeilus koht on Katariina allee, mida tunnustati 2013. aasta parim kommunaalrajatise tiitliga.

162 | www.puhkuseestis.ee

Kõik rajad saavad alguse Piiroru pervelt Raadi mäelt, kust võib nautida ka tornist avanevat ilusat vaadet Paganamaa maastikule.

• Friedrich Reinhold Kreutzwaldi memoriaalmuuseum – muuseumis saab tutvuda Võru arsti ja eesti rahvusliku kirjanduse rajaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koduga, mis annab hea ülevaate tema tegevusest. • Võrumaal on maismaapiir kahe välisriigiga: Venemaaga 66 km ja Lätiga 101 km.

Haukal on võimalus külakiigel kiikuda, kuuetahulises püstkojas mõtteid mõlgutada või toreda seltskonnaga isegi piknikku pidada. Linnuvaatlustorn pole mõeldud üksnes linnusõpradele, vaid ka lihtsalt maastikuvaadete nautijatele. Põõsaste vahele on aga peitunud mätaskatusega kemps. Kõik rajatised on püstitatud Edgar Valteri kavandite järgi. Vastseliina linnus (8) Piusa jõe ääres on sajandeid olnud palverännakute sihtpunktiks. Läbi Vana-Vastseliina kulges Tartu ja Pihkva vaheline kauba- ja sõjatee, samuti suhtles siitkaudu Riia Pihkvaga. Vastseliina asus Vana-Liivimaa ja Pihkva vürstiriikide piiri äärel. Seetõttu vajati sinna tugevat kindlust. Vastseliina piiskoplinnus valmis 1342. aastal võimsa tornlinnusena. 1379. aastal on mainitud Vastseliinat kui Vana- Liivimaa kõige tugevamat linnust. Vastseliina polnud märkimisväärne mitte ainult piirikindlusena. Juba 14. sajandil kujunes sellest palverännakute koht, kus pimedad pidid saama nägijaks, kurdid tagasi kuulmise, jalutud jälle kõndijaks. Kõik see pidi sündima lossikabelis asunud imettegeva risti tõttu. Vastseliina külastajaile kuulutati 40-päevane patukustutus. Peaaegu 300 aastat seisis linnus unustatuna varemetes. Pärast Eesti taasiseseisvumist alustati linnuse korrastamist. 2007. aastal avati külastajatele konserveeritud kirdetorn. 2011. aastal avas uksed värskelt renoveeritud kõrtsihoones Neuhauseni peamaja. Kahel korrusel asuvad erinevad teematoad, kus külaline satub keskaega. Järjest enam kohtab vanade müüride vahel ka palverändureid, kes on tulnud kummardama Vastseliina valget risti. Usk on tolles Eestimaa kagunurgas üleüldiselt sügavalt juurdunud. Obinitsa ning Meremäe kanti jääb mitukümmend tillukest tsässonat (9, 10) ehk õigeusu kabel-kirikut. Algselt palverändureile puhkamiseks ja hingekosutuseks mõeldud askeetlikest rajatistest on mitu avatud ööpäev läbi ka tänapäeva teekäijaile. Setomaa omapärase kultuuri ning traditsioonidega tutvumiseks tuleks veeta päevi või nädalaid mõne põlise setu seltsis. Kel selleks aega napib, saab heita pilgu setude eluolule ning ajaloole Obinitsa Muuseumitarõs (11).


Üheks Setomaa eripäraks on sealne rahvakultuur, eriti aga rahvalaulikud, keda sealkandis lauluemadeks kutsutakse. Obinitsas seisab mäenõlval Seto Lauluimä (19) monument, mis on pühendatud kõigile kuulsamatele kohalikele lauluemadele. Ka Seto Külävüü nimelist marsruuti pidi kulgedes näeb ja kogeb paljusid vaid Setomaale omaseid paikasid. Käsitsi heinaniitmise võistlus (24. juunil Plaani külas) taaselustab ammuseid heinaniitmise traditsioone. Maaelust võõrdunud inimesed näevad, mismoodi omal ajal heina niideti ning soovijad saavad isegi võistlusel kaasa lüüa või vikatiga paar proovilõikust teha. Tänapäevasemaid traditsioone näitab Antslas (12) toimuv Hauka laat, mis toimub augustikuus. Tegu on suurima maarahva laadaga Eestis. Peatuda ning ringi uudistada tasub Rogosi ehk Ruusmäe mõisa (20) juures, sest sel on huvitav arhitektuur. Kaunid on ka Sõmerpalu (21) ja Vana-Antsla mõisad (22), millest viimane ootab aga taastajat.

Suure Munamäe vaatetorn

Tähtsate kaubateede sõlmpunktis paiknenud Kirumpää linnuse (23) müüride harjalt näeb samuti suurt osa Võrumaast. Linnuse jalamilt saab alguse ajalooline postitee, mis suundub Võrust Tartu poole. Urvastes asub Tamme-Lauri tamm (28), mis on Eestis jämedaim tamm ja vanim puu, mille ümbermõõt on 130 cm, kõrgus 8 meetrit ja vanust arvatakse olevat 800 aasta ringis. Aastasadadega muutus puu seest õõnsaks ja mahutas kuni 7 inimest. Tänapäevaks on tüve õõnsus toestatud raudarmatuurist konstruktsiooniga ja täitmiseks kulus 8 tonni betooni. Kas teadsid? Tamme-Lauri tamm kaunistas meie võimsaima põlispuuna ka kümnekroonist rahatähte. Lasva veetornis (24) asuva kunstigalerii trepp on otsekui klaver – selle astmetel sammudes kuuleb erisuguseid helisid, justkui mängiks trepil kõndijad oma jalgadega klaverit. Tamula järvel asuv Roosisaare sild (25) on romantikute lemmikpaik. Seal käiakse imetlemas päikeseloojangu kauneid vaateid ning jalutatakse rannapromenaadil. Vesioinad (26) Rõuge lähedal Tindiorus on mehhanismid, mida raske sõnadega kirjeldada. Neid vettpritsivaid “oinaid” peab nägema oma silmaga, et mõista, millega on tegemist.

Seto Lauluimä

Kehale ja hingele lohutuseks ning füüsiliseks koormuseks sobivad Karula rahvuspargi (13) matkarajad. Ligi 40 väiksemat ja suuremat järve, kuppelmaastikud – loodus Karulas on imekaunis terve aasta. Vaid kohale nime andnud karu on seal veidi keeruline kohata.

Ekstreemse elamuse võib saada ka Luhasoos (27), mis paikneb Eesti-Läti piiril. Nimelt pidavat soosaarel seisvas matkaonnis kummitama. Matkarada tasuks läbi kõndida sellegipoolest, sest tasane maapind pakub Võrumaa kuppelmaastikule meeldivat vaheldust. Edasi lõuna poole liikudes viivad teed ja rajad mööda Peetri jõe äärsetest valge liivakivi paljanditest (14) kuni lõpuks jõutakse Eesti Vabariigi lõunapoolseima punktini (15) Nahas.

Tamme-Lauri Tamm

163 | www.puhkuseestis.ee

Võhandu maraton on kevadel üks ekstreemsemaid veespordiüritusi Eestis. Ühe päevaga läbitakse mööda Võhandu jõge sajakilomeetrine distants, mis algab Võrust ja lõpeb Peipsi ääres. Peale ekstreemsete kogemuste pakub Võhandu maraton ka palju kauneid vaateid jõele ning selle kallastele.


Vana-Võromaa Karilatsi küla

Võru Instituut

Põlva

Tartu 48, Võru linn. Tel: +372 782 8750 wi@wi.ee; www.wi.ee

Võru

Kuutsi küla

Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Vana-Võromaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid, kuid teadmine Võrumaast ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus. Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn. GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E Tel: +372 782 1798 info@lauluisa.ee; www.lauluisa.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T ettetellimisel

Mõniste talurahvamuuseum

Vana-Võromaa kultuurikoda

Kuutsi küla, Mõniste vald, Võrumaa. GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E Tel: +372 789 0622 ja +372 525 7027 info@monistemuuseum.ee www.monistemuuseum.ee Avatud:mai-sept E-P 10-17, okt-apr E-R 10-14

Katariina allee 11, Võru linn. GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E Tel: +372 782 1939 info@vorumuuseum.ee; www.vorumuuseum.ee Avatud: apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T gruppidele ettetellimisel

Vanim vabaõhumuuseum Eestis

5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all.

Põlva talurahvamuuseum Kohtumõistmisest kodukoldeni.

Karilatsi küla, Kõlleste vald, Põlvamaa. GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 muuseum@polvamaa.ee www.polvatalurahvamuuseum.ee Avatud: mai-sept E-P 9-18 okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel


Võrumaa Suure Munamäe vaatetorn Suur Munamägi on Baltimaade kõrgemaid tippe kõrgusega 317 m merepinnast. Suure Munamäe vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Lisateenused: toitlustus, binokli laenutus. 01.11-31.03 L-P 12-15, 01.04-31.08 E-P 10-20, 01.09-31.10 E-P 10-17 Trolla küla, Haanja vald. GPS: 57° 42’ 50’’ N ,27° 3’ 26’ ’E +372 787 8847; +372 514 4675

Huvitav teada: Torni tipus oled sa 346,7 meetri kõrgusel üle merepinna.

WiFi Ränduri külalistemaja pubi Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnas WiFining on mõnus ja hubane peatuspaik. Külalistemaja luksuslikud toad on kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja mitmekülgset atmosfääri. Toad on renoveeritud 2012 – 2013. aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on suur parkla. Hinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa hommikusöögi juba varavalges ning pubi on avatud hilisööni. Jüri 36, Võru linn. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E +372 786 8050; info@randur.ee; www.randur.ee

WiFi Каноэ

Tamula hotell

Каноэ

Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast, on avatud WiFi 2014. a. Suured õhuküllased toad, maalilise vaaheatasemeline hotell. Renoveeritud tega Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 külalist. Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun. Vee 4, Võru linn. GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E +372 783 0430; hotell@tamula.ee; www.tamula.ee Каноэ WiFi

WiFi

Georgi hotell Каноэ

WiFi

WiFi

Hotell asub Võru kesklinnas peatänaval 140 aasta vanuses ajaloolises hoones, mis on renoveeritud luksuslikuks boutique hotelliks ja avatud 2015.WiFi a. Hotelli eripäraks on kontrastid ja innovaatilisus: ajaloolise hoone omapära ja tänapäevased nutilahendused käsikäes. HotellisWiFi on 18 tuba. Hotellikompleksi kuuluvad restoran Postmark, ilusalong ning mini spaa. Hotellis on kasutusel uudsed tehnilised lahendused, targa maja KNX-tehnoloogia. WiFi Каноэ WiFi Jüri 38a, Võru linn. GPS: 57° 50' 37" N, 27° 0' 7" E +372 332 2221; info@georgihotell.ee; www.georgihotell.ee Каноэ WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi Каноэ

165 | www.puhkuseestis.ee

WiFi


Võrumaa

TerVis puhTAsT loodusesT!

Puhkusepakett alates

45€

• hotell • spaa- ja saunakeskus • spaahoolitsused • restoran • Nõupidamine • unekliinik • haanjamehe Talu Pakettide täielik valik ja eripakkumised www.kubija.ee

Puhka kauni Võrumaa looduse ja ilusa männimetsa keskel! Männiku 43A, Võru • Tel + 372 50 45 745 • info@kubija.ee • www.kubija.ee

Tamme Puhkemaja Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkekompleks asub Haanja loodusparWiFi gi metsade, järvede ja küngaste vahel. Aastaringseid voodikohti on 25 ja suvel 36. Teie käsutuses on mistahes ürituse tarvis peotares kaminasaal 25, peosaal 50 ja suvel lahtine grillimaja kuni 27 inimesele. Väiksematele seltskondadele on meil pakkuda hubane saunamaja. Talvel on Kurgjärve – Haanja suusarajad meist vaid 2 km kaugusel. Võimalus kasutaWiFi da kööki või toitlustamist ettetellimisel. Vadsa küla, Rõuge vald. GPS: 57° 44’ 3” N, 26° 59’ 51” E +372 786 0835; +372 506 4465; info@tammepuhkemajad.ee; www.tammepuhkemajad.ee

POKUMAA

Каноэ

Muinasjutuline koht kesk Võrumaa metsi, mis sündinud Edgar Valteri pokuraamatute põhjal. Paik, kus väikesed saavad minna oma lemmiklugude WiFi sisse ja kus isegi suurtel on lubatud olla lapsemeelne ning meenutada vargsi aegu, mil rohi oli rohelisem… Каноэ

166 | www.puhkuseestis.ee

WiFi

Pokumaal saab näha Eesti kõige unikaalsemat palkehitist koos kõige selles sisalduvaga, uudistada koduloomi ja -linde, meisterdada ningWiFi metsaradadel uidata. AVATUD: juuni–august T–P 11–18, mais ja septembris nädalavahetustel. Gruppidele ettetellimisel aastaringselt iga päev. Urvaste küla, Urvaste vald, Võrumaa. GPS: 57° 56' 31" N, 26° 35' 9" E +372 534 25054; info@pokumaa.ee; www.pokumaa.ee

WiFi


Kogu avatud kirikuid puudutav informatsioon on leitav veebis. Veebilehte saab sirvida seitsmes keeles: eesti, inglise, saksa, soome, vene, rootsi ja prantsuse keeles. Teatmikku jagatakse tasuta pühakodades ja i-punktides üle Eestimaa. Tere tulemast avastama Eestimaa pühakodasid!

WWW.FACEBOOK.COM/TEELISTEKIRIKUD TEELISTEKIRIKUD@EKN.EE


Muuda suvi unustamatuks –

külasta Eesti väikesaari! foto: Visit Estonia / Katrina Toompere

Eesti on vägagi saarerohke riik, kuid vaatamata sellele kahte täpselt ühesugust maatükikest meie merest ei leia. Juba kaugelt vaadates on iga saareke omanäoline ja täiesti kordumatu. Kui soovid, et sinu elu oleks täis üllatusi ja kauneid mälestusi, siis tasub kindlasti väikesaarte külastamiseks leida aega ning võimalusi. Rohkem kui pool sajandit olid väikesaared meie inimestele kättesaamatud ja kauged. Nende külastamine võib tänapäevalgi olla veidi keerukas ja planeerimist nõudev ettevõtmine, kuid seda väärtuslikum elamus saarekülastusest lõppkokkuvõttes kujuneb.

SOOME LAHE SAARED Prangli – Eesti põhjavärav

168 | www.puhkuseestis.ee

Pindala: 6,4 km² Kaugus: Leppneeme sadamast 19 km Prangli saar asub Leppeneeme sadamast tunnise meresõidu kaugusel ja on Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar. Kolme küla peale kokku on elanikke ligi 100. Tallinna lähedus on kahtlemata üks neid põhjuseid, miks Prangli saar on armastatud puhkekohana muutumas järjest populaarsemaks. 20. sajandi algul oli asustustihedus saarel väga suur – ligi 80 inimest ruutkilomeetri kohta. 1934. aastal elas saarel 469 inimest. Saarlaste huumorisoon ning külalislahkus meelitab külalisi meeleolukatele kastiautoekskursioonidele. Vaatamisväärsusest on olulisemad puukirik, muuseum, maagaasiläte, auriku

«Eestirand» mälestusmärk ning maastikukaitseala. Suviti toimub Prangli saare sadamas asuvas kultuurikuuris «Noor kaardivägi» mitmeid üritusi. Spordisõprade seas on populaarsed Prangli jooks ning vanade puulaevade regatt. Lisaks toimub omanäolises sadamakuuris suveteater ning esinevad nimekad bändid. Ehkki saare pinnas on suhteliselt liivane, saad jalgrattal (võid kaasa võtta) päevaga tervele Pranglile tiiru peale teha. Mootorsõidukeid kaasa tuua pole lubatud, soovitatav on tellida veoautoekskursioon. Sadamas on avatud jalgrattalaenutus. Prangli saarel on suveperioodil avatud kvaliteetne ning imelise asukohaga restoran SaareRoots, toidukauplus ning suveniiripood Prangli Puukoda. Sadamas on avatud turismiinfopunkt ning kohvik. Ligipääs saarele on hea ja Prangli hiilgab mitmekesise looduse ning ilusate maastikega. Prangli saare ja Leppneeme sadama vahel sõidab iga päev reisilaev Wrango. Suviseks puhkuseks tasub pilet kindlasti ette broneerida. Veel rohkem infot vaata veebilehelt: www.prangli.ee

Reise väikesaartele korraldab WWW.SAARTETURISM.EE


Pindala: 2,9 km² Kaugus: Rohuneemest 1,5 km, Tallinnast 14 km Aegna saar on maastikukaitseala, eesmärgiga kaitsta sealseid metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi liike ning nende elupaiku. Saarel asuvad endised militaarrajatised, suur kivikülv, vana kalmistu, maagiline kivilabürint, erinevad matkarajad ning kaks telkimis- ja lõkkekohtadega supelranda. Aegna on Tallinna haldusala, kus elab aasta ringi kaks ja suviti kümmekond inimest. 1923. aastal muudeti Aegna suletud saareks, kuna sinna rajati merekindlus (selle varemed on hämmastavad – saarele on omal ajal veetud rohkesti rauda ja tsementi). Seega lisaks huvitavale loodusele on põnevad ka vanad militaarrajatised, mis asuvad saare loodeosas. Aegna saare püsielanikud leidsid 2009. aastal visa tööga salapärase kivilabürindi, mida mitu kodu- ja ajaloolast on juba aastakümneid hävinuks pidanud. Eestis seostatakse labürintide levikut rannarootslastega. Nüüdseks on kivilabürint taastatud ja labürindi keskmesse ning sealt tagasi on 268 meetrit. Labürindi läbimine avaldab mõju igale labürindi läbijale sügavalt isiklikult, isiklike meelte peegelduse kaudu. Saarel on kolm märgistatud matkarada, millel on kokku 24 kirjeldatud peatuspaika, mis tutvustavad saare loodus- ja ajalooväärtusi. Saare lääneosas asub Flora ohvitseride kasiino hoone, mis pärineb esimese Eesti Vabariigi ajast. Väiksemad ja suuremad rändrahnud hämmastavad saare külastajaid oma rohkusega. Üle 10 meetrise ümbermõõduga rändrahne on saarel ligi 30. Kõige suuremad rahnud on enam kui 20 meetrise ümbermõõduga ja rohkem kui kolm meetrit kõrged. Saare põhjaosas asub üks saare suurimaid rändrahne Eerikukivi ehk Maiekivi (ümbermõõt 23 m, kõrgus 4 m). Aegnale sõitmiseks on tarvis minna Tallinna Kalasadamas laeva peale (parvlaev Vesta – Kihnu Veeteed) ja tunni aja pärast jõuategi kohale. Tallinlastele kehtib tasuta sõidu õigus. Kahjuks on selline reis võimalik ainult suveperioodil.

Naissaar – Tallinna lahe „lukustaja“ Pindala: 18,7 km² Kaugus: Piritalt 18 km, Tilgu sadamast 9,5 km Naissaar on Soome lahe suurim ja vanim saar (suuruselt Eestis kuues). Saar on eelkõige tuntud imekenade liivarandade, matkaradade, militaarpärandi ja suvel toimuva Nargenfestivali järgi. Naissaarel on kümmekond suveelanikku ja aasta ringi elavad saarel neist mõned. Saare ida- ja lõunarannikul on puhta liiva ning looduslike rannaroosidega rannad. Enamik saarest on kaetud metsaga ning kogu saar on looduskaitse all. Matkasõpradele on Naissaarel kolm 10–13 km pikkust matkarada: militaarrada, kul-

tuurirada ja loodusrada, kõik on viitadega tähistatud. Matkaradade alguspunktiks on Suursadam. Jalgsimatka asemel võib tellida ka giidiga ekskursiooni jalgrattal, nõukogudeaegses kastiautos või maasturil. Naissaare huviväärsusteks võib pidada liigirikast loodust, kitsarööpmelist raudteed ja toimivat rongiliiklust, tsaariaegset suurtükipatareid, nõukaaegset miinitehast, paradiisiranda ja puhast rannaliiva.  Omari küün on igal suvel traditsioonilise Nargenfestivali toimumispaik ja rõõmustab publikut teatrite ja kontsertidega pea igal suvisel nädalavahetusel. Nargenfestivali looja on dirigent Tõnu Kaljuste, tänu kellele on Naissaarest saanud omamoodi kultuurisaar. Regulaarne laevaühendus Naissaarega toimub mai lõpust septembri keskpaigani (www.monica.ee). Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga. Sadama lähedal on telkimisala, ööbimisvõimalusi leiab sadama lähistelt Naissaare turismi- ja puhkekeskuses ning Männiku külas asuvas Naissaare külalistemajas.

Pakri saared Pindala: Suur-Pakri 11,6 km²,Väike-Pakri 12,9 km² Kaugus: Paldiskist 3 km Huvitaval kombel on loode-kagu suunaliste pikerguste saarte suurused nimedele vastupidised. Ilmselt oli väiksema saare Suur-Pakriks nimetamise põhjuseks tollane suurem elanike arv ja paremad põllumaad võrreldes teise saarega. Pakri saarte loodus on tihedalt seotud Põhja-Eesti klindiga ja kõrgeim osa sellest on Väike-Pakri pank. Saartel oleva paekalda pikkus ulatub üle 8 km. 1939–1947 moodustasid saared Pakri valla, kus elas veel  1939. aastal lausa 329 elanikku (tänapäeval elab Pakril aasta ringi ca 5 inimest). Pakri saared on saanud rohkesti pommitabamusi, kuna nõukogude perioodil elanikud sundevakueeriti ja pärast seda kasutati saari õppepommitamiste polügoonina. Sinna heitsid oma hävitava laengu teiste seas ka Kaug-Idast startinud strateegilised pommitajad. Sel ajal oli saartel kõndiminegi ohtlik, kuna iga hetk võis hooletust sammust õhku lennata.  Tänapäeval on saared demineeritud, kuid seal võib siiski leiduda ohtlikke lõhkekehi. Kahtluse korral on parem võimalikke lõhkekehi mitte puutuda. Saarte olulisimad huviväärtused on kaunid vaated ning maastiku omapära.  Suure hulga vaatamisväärsustest moodustavad nõukogude sõjaväe maha jäetud lagunenud hooned, keldrid, tornid, majad, mille otstarvet on tänapäeval keeruline määrata. Praegu huvitab saarekülalist eelkõige saarte loodus, kõrge pankrannik, mis kohati on 17 meetrit kõrge. Samuti ümberringi laiuv meri ja rikkaliku taimestikuga maapind, mis elab nüüd oma privaatset elu. Üleveod Väike-Pakri saarele toimuvad Kurkse sadamast

Reise väikesaartele korraldab WWW.SAARTETURISM.EE

169 | www.puhkuseestis.ee

Aegna – rändrahnude saar


Vormsi

170 | www.puhkuseestis.ee

Arabella-nimelise kiirkaatriga. Vahemaa sadamast saare randumiskohani on 2,2 meremiili (4 km), mis läbitakse umbes 15 minutiga. Sildumine toimub Väike-Pakri lõunaosas, ujuvkai ääres. Suvel toimuvad ka plaanilised ühepäevased reisid ja pakutakse erinevaid pakette. Vaata infot lähemalt: www. pakrisaared.ee

Osmussaar

duse järgi elas saarel 131 inimest, kes kõik peale majakavahi perekonna olid rahvuselt rootslased. 1940. aastal kogu elanikkond evakueeriti ja Eesti-Vene baaside lepingu põhjal asuti sinna rajama kindlustatud mereväebaasi.  Osmussaarele saab reisida nii suurema seltskonnaga kui ka üksi või kahekesi. 2017. aasta plaaniliste reiside kuupäevad avaldatakse mai alguses. Lähemat infot leiab: www.osmussaarereisid.ee

Pindala: 4,7 km² Kaugus: Dirhamist 10 km

LÄÄNE-EESTI VÄIKESAARED

Keskmisele eestlasele on viikingite peajumala Odini järgi nime saanud Osmussaar tundmatu maa. Salapära ja müstikat jagub saarel küllaga, sest Osmussaar on kui seiklusraamat. Saare huvitavaim vaatamisväärsus on merest tõusnud pankrannik (u 3000 aastat tagasi). Saarekülalist võlub ainulaadne loodus, pankrannikul kõrguv tuletorn, soolane ja karge merevesi, kalarikkad järved, saarel alati puhuvad tuuled ja kõrvetav päike. See on hea võimalus nautida rahu, vaikust ja tuule kohinat ning samas avastada enda jaoks täiesti uus maailm. Saarel on infostendidega varustatud matkarajad ja tähistatud laagriplatsid. Praegu elab saarel viis püsielanikku. Teadaolevalt oli elanike arv saarel kõige suurem 1930. aastate algul, mil rahvaloen-

Vormsi Pindala: 93 km² Kaugus: Rohuküla – Sviby ca 12 km Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis. See on päikeseline, salapärane ja külalislahke saar, mis pakub oma puutumatu loodusega rohket avastamisrõõmu. 2013. aasta seisuga oli saarel 413 elanikku. Peamisteks tegevusaladeks on turism, põllu- ja metsamajandus ning kalapüük. Enne teist maailmasõda elas seal aga umbes 2500 inimest, enamik neist olid rannarootslased. Rootslased elasid saarel 1944. aastani, mil sealt põgeneti. Parima ülevaate Vormsi ajaloost saab Vormsi talumuuseumis, kus on taastatud rannarootsi talu koos kõige seal leiduva-

Reise väikesaartele korraldab WWW.SAARTETURISM.EE


ga. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal.  Saarega võid tutvuda iseseisvalt või asjatundliku giidi abil. Marsruute on nii looduse- kui kultuurihuvilistele. Vaatamisväärsusi leidub Vormsil rohkesti. Kindlasti tasub sisse astuda surnuaeda, kus saab näha haruldasi 13. sajandist pärinevaid keldi riste. Sealsamas asub ka 14. sajandil ehitatud kirik. Eraldi mainimist väärivad saare eriilmelised rannad. Vormsi lääneosas asub paepaljandi ja saare siseossa ulatuvate klibust rannavallidega Saxby rand, mis pakub tõelist silmailu. Kaunis koht on ka Rumpo poolsaar, mille tippu viib kadakatega ääristatud romantiline matkarada. Sellel poolsaarel karjatatakse veiseid, lambaid ja hobuseid. Seiklus algab Vormsi praamil Ormsö, mis sõidab Rohuküla ja Sviby vahet. Sõit kestab 40–45 minutit. Ormsö võtab peale nii sõidukeid kui inimesi. Suveperioodil on tarvis praamipilet varakult broneerida, sest maalilisele Vormsi saarele seikleb tuhandeid inimesi. Rohkem infot Vormsi praamiaegade kohta leiab: www.veeteed.com Uuri Vormsi kohta veel: www.tule-vormsile.ee

Vilsandi Pindala: 8,8 km² Kaugus: Papisaarest 8 km

Kesselaid Pindala: 1,7 km² Kaugus: Muhust Lallilt 3,6 km², Virtsust 7,4 km² Kesselaid asub keset Suurt väina poolel teel Muhu ja mandri vahel ning see on Väinamere laidudest vanim ja kõrgeim. Kesselaid kuulub Muhu valla koosseisu. Laid asub Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealal. Siin on mitmekülgne loodus, kõige kõrgem osa on looderannik – mitmeastmelise järsaku kogupikkus on 1,3 kilomeetrit. Siin avaneb uhke vaade, kuni 8,5 meetri kõrgune pank – Kesse pank. Saare idaküljel on liivarand. Saarele saab kohalike kalurite abiga Virtsust või Muhust Lalli sadamast. Umbes kolmandik laiust on kaetud vana lookuusikuga, mis on Eesti väikesaartel haruldane. Saarele on RMK rajanud matkarajad. Poodi saarel ei ole, kogu söök-jook tuleb külalisel kaasa võtta. Elu on saarel seatud looduse järgi, elada tuleb säästlikult ja läbimõeldult. Saarel pole ka elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest. 1930. aastate lõpul oli Kesse külas viis talu ja laiul elas ühtekokku umbes 50 inimest. Praegu elab saarel püsivalt vaid saarevaht. Viimastel aastatel on hakanud endisele külaasemele tekkima suvitusasustus. Vaata lähemalt näiteks: www.kesselaid.ee

Kõinastu

Saare loodusele on iseloomulik mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik taimestik. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kellest talvel viibivad saarel vaid üksikud. Saar koosneb kahest osast – läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur-Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike-Vilsandist. Üldse kokku hõlmab Vilsandi looduskaitseala ligikaudu 100 saart, laidu ja rahu, kogupindalaga 12,9 km². Vilsandil elab  Jaan Tätte, kes on saanud saarest inspiratsiooni mitme laulu kirjutamiseks, millest ilmselt tuntuim on «Vilsandi laul». Saarel elas 1970. aastatest kuni surmani peaaegu aastaringselt lastekirjanik Heino Väli. Vilsandi saarega toimub paadiühendus Saaremaal asuva Papissaare sadama kaudu ja meretee on ca 8 km pikk. Vaata reiside kohta: www.islander.ee Vilsandi ainuke sadam – Vikati – asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Madala veega pääseb läbi Käkisilma Kuusnõmme poolsaare otsast jalgsi läbi mere Vilsandi saarele. Alati tuleb jälgida süvendatud Käkisilma veetaset, kuna see võib ulatuda täiskasvanul nabapiirkonnani, ja veevool võib olla päris tugev. Matkaraja pikkuseks on umbes kaks kilomeetrit.

Pindala: 2,6 km² Kaugus: Koguvast 6 km, Orissaarest 10 km Kõinastu laid asub Väinameres Väikese väina loodesuudmes, Muhu saare läänepoolseimast kohast, Sääreotsast, umbes 2 km loodes. Kõinastu ja Muhu vahel on vett vähe, sest kahe saare vahe täidab Kõinastu lee – pikk liivane leetseljak. Väga madala veega võib saarele jõuda isegi kuiva jalaga. Huvitav fakt – kuigi Kõinastu tundub olevat tihedalt seotud Muhu saarega, kuulub see halduslikult hoopis Saaremaa alla. Kõinastu kõrgeim rahvaarv on ulatunud üle 70 (nt 1934. aastal). Viimased põliselanikud lahkusid saarelt 1965. aastal ja pärast seda muutus saareke peamiselt suvituskohaks. Aastal 2007 tegutses Kõinastul üks talumajapidamine, kuid praeguseks püsielanikke enam pole. Maastikuliselt on väikesaar väga eripalgeline. Siin on koguni üheksa erinevat maastikutüüpi. Erinevatest kasvukohtadest on laiul leitud kokku 369 taimeliiki, millest 16 on kaitsealused. Kõinastu läänerannikut ilmestavad kõrged klibuvallid: meri on murrutanud neisse kuni nelja meetri kõrguse 1,5 km pikkuse astangu, mille jalamil veepiiril paljanduvad aluspõhja kivimid. Seda osa rannast kutsutakse Vesiruks. Kõinastu laiul on filmitud suur osa filmi “Mehed ei nuta” materjalist. Kõinastusse pääseb jalgsi üle lee või paadiga Koguvast või Orissaarest.

Reise väikesaartele korraldab WWW.SAARTETURISM.EE

171 | www.puhkuseestis.ee

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul ja see on osa Vilsandi rahvuspargist. Tuuline ja kaljune Vilsandi on kõige päikselisem koht Eestis.


LIIVI LAHE SAARED Abruka Pindala: 8,8 km² Kaugus: Roomassaarest: 9 km Abruka saar asub Riia lahes Saaremaa lõunarannikul ja kuulub Lääne-Saare valla haldusalasse. Kõige rohkem on saarel elanud korraga umbes 150 inimest (19. sajandi lõpus). Praegu on saarel on 32 elanikku (2010. a seisuga), aasta ringi elab neist saarel ca 6. Saare põhjatipus asub Abruka sadam, kus asub ka alaliselt saare ja Saaremaa Roomassaare sadama vahelist transporti teostav reisiparvlaev Abro. 2010. aastal valmisid uus sadamahoone ja kaks uut kaid. Abruka on moreenkõrgendik, merepinnalt kõige rohkem 9 m kõrgusel. Saare taimkattele on iseloomulikud rannaniidud, kadastikud ja metsad, mis moodustavad umbes poole pindalast. Saare lõunapoolses osas on 92 ha metsa kaitse all. Laialehine salulehtmets, mis on Abruka huvipakkuvaim taimekooslus, moodustab sellest ainult 5 ha. Sellist lopsakust nagu Abruka metsas mujal Eestis naljalt ei leidu. Saare ajaloolises keskuses, vana mõisapargi veerel seisab saare vanim säilinud hoone, maakivist rookatusega maja (Abruka Maja), mis on korda tehtud ja milles võib tutvuda saare aja- ning kultuurilooga. Vaata lisa: www.abrukainfo.eu

Kihnu

172 | www.puhkuseestis.ee

Pindala: 16,4 km² Kaugus: Munalaiust 13 km Kihnu on Liivi lahe suurim saar ja suuruselt seitsmes saar Eestis. Saart ümbritseb enam kui 50 asustamata laidu. Kihnu on madal ja tasane saar, tema kõrgeim punkt ulatub 8,5 m üle merepinna. Kihnu on aluseks põliskultuurile, mis elab siin Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui kuussada aastat. 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on huvitav igale kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele. Kõige enam inimesi elas Kihnus 1930. aastatel – üle 1100. Kihnu valla rahvaarv oli aga 1. jaanuari seisuga (2016. aastal) 682. Kihnu saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel. Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja, kus asuvad ka raamatukogu ja vallavalitsus. Sääre küla asub saare põhjaosas ja keskel, siin asub sidejaoskond, poed ning Kurase keskus. Põhjaosas asub ka lennuväli. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas. Kihnu saab kevadest kuni sügistormideni laevaga kas Pärnu või Munalaiu sadamast (asub Pärnust 50 km). Pärnust minnes on sõiduaeg 2,5 tundi, Munalaiust 1 tund. Laeva ajad ja hinnad leiab Kihnu Veeteede leheküljelt  www.veeteed.com. Laeva peale saab minna ka autoga.

Ruhnu Pindala: 11,4 km² Kaugus: Roomassaarest 72 km, Munalaiust 79 km Kaugeim Eestile kuuluv saarterühm on Liivi lahe keskosas asuv Ruhnu koos teda ümbritsevate laidudega. Ruhnu on vanim väikesaar Eesti rannikumeres. Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km. Kõige rohkem elas inimesi saarel 1842. aastal – 389. Põline rootsi kogukond, kus elati 17. sajandi kommete järgi, lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi 4. augustil 1944. Kuid 2009. aasta seisuga on Ruhnu saarel 29 majapidamist, kus elab kokku 56 inimest. 1644. aastal ehitatud Ruhnu puukirik on üks vanimaid puitehitisi Eestis. Kiriku barokkstiilis torn valmis 1755. Saare kõrgeimal kohal, Haubjerre mäel on aastast 1877 ainulaadse arhitektuuriga metalltuletorn, mis on kokku pandud Prantsusmaal valmistatud detailidest. Torni joonised võis teha noor Prantsuse insener Gustave Eiffel. Omaette vaatamisväärsus on luidetel kasvav Ruhnu mets. Saarel on mitmeid haruldasi ja kaitse all olevaid taimeliike, samuti elab Ruhnus juttselg – kärnkonn. Suplemiseks on kõige sobilikum Limo «laulvate» liivadega rand saare kaguosas. Ruhnu saarega on regulaarne lennuühendus. Talvel saab sinna lennata nii Kuressaarest kui Pärnust. Vaata lähemalt lehelt: www.lendame.ee Kiirkatamaraani «Runö» navigatsioonihooaeg liinidel Pärnu-Ruhnu-Pärnu ja Kuressaare-Ruhnu-Kuressaare toimub maist oktoobri lõpuni. Piletiinfo ja broneerimine www.tuulelaevad.ee

Manilaid Pindala: 1,9 km² Kaugus: Munalaiust 0,9 km² Manilaid on 4,5 km pikkune kitsas seljandik, mandriga paralleelne ja ninaga Kihnu poole. Kohati on saar 0,5 km lai ja see on ka suurim laius. Kuna saar on madal ja kitsas, siis suurte tormide ja üleujutuste tõttu võib Manilaiust vahel saada kuni kolm eraldi tükki. Puid on saarel vähe ja kõndides paistab enamasti meri mõlemalt poolt, seega saarel olemise tunne on eriti ehe. Kõige rohkem on Manilaiul elanud korraga 150 inimest. Peamiselt rannaniitude ja kadastikuga kaetud ning maastikukaitse all olev kitsuke Manija (Manilaid) on üks väiksemaid laide Euroopas, kus on püsiv elutegevus. Manijal on praegu ca 35 püsielanikku, kelle põhilisteks tegevusaladeks on kalapüük, kudumine ja küpsetamine. Laid on muuseas üheks lemmikpaigaks linnuvaatlejatele. Saare keskel tee ääres asub ka Pärnumaa suurim rändrahn Manija Kokkõkivi. Manijale sõidab Munalaiu sadamast liinilaev Manija Mann, vt: www.tostamaa.ee (transport) ning Kihnu Veeteede praam, vt www.veeteed.com.

Reise väikesaartele korraldab WWW.SAARTETURISM.EE


MEIE KODULEHELT! WWW.SAARTETURISM.EE

REISIKALENDER

PRANGLI AEGNA NAISSAAR

MAI

27.05 | Manija saar ehk Manilaid

OSMUSSAAR

JUULI

MUHU VILSANDI

Eesti Saarte Turism OÜ

KESSELAID VIIRELAID PIIRISSAAR

SAAREMAA

MANIJA

ABRUKA

KIHNU

SORGU

TONDISAAR

RUHNU

Kui soovid külastada mõnda Eesti väikesaart, siis meie aitame sind!

REISIDE INFO JA BRONEERIMINE:

Eesti Saarte Turism on sündinud kirest Eesti kaunite ja omanäo-

+372 558liste 3447 | +372 | imelisi info@saarteturism.ee väikesaarte vastu.5812 Tahame1080 jagada neid elamusi ka 12.08 | Manija saar ehk Manilaid teiega. Korraldame igat sorti ja igas suuruses seltskondadele Eesti Saarte Turism OÜ 13.08 | M  erelindude paradiis elamus- ja õppereise, loodusretki, klassiekskursioone ja mitmeSorgu suguseid eriüritusi. LEIA SOBIV ELAMUS REISIKALENDRIST VÕI LUBA MEIL KORRALDADA JUST SEE ÕIGE. 19.08 | Purjetame Tondisaarele 20.08 | U nikaalne väikesaar VAATA TÄIELIKKU REISIKALENDRIT MEIE KODULEHELT! Mohni WWW.SAARTETURISM.EE

OÜ Islander – Merereisid Vilsandi Rahvuspargis Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega ning osaleda linnu- ja hülgevaatlusreisidel. Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga. Mõlemad kaatrid mahutavad kuni 10 reisijat. Organiseerime ka sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele. Korraldame loodusmatku ja pakume majutust Vilsandi saarel. Sõidud algavad: Papisaare sadamast, Kihelkonna vald, Saaremaa. GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E +372 515 5100; +372 5667 1555 marko@islander.ee; www.islander.eе

Saunamõnu igal pool TELKSAUNADE MÜÜK JA RENT +3725061595, info@mobispa.eu, www.mobispa.eu

173 | www.puhkuseestis.ee

REISIDE INFO JA BRONEERIMINE: +372 558 3447 | +372 5812 1080 info@saarteturism.ee

PAKRI

HIIUMAA

08.07 | Vanausuliste Piirissaar 09.07 | Pankrannikuga Kesselaid 22.07 | T utvumist väärt külakultuuriga Prangli 23.07 | Purjetame Tondisaarele

AUGUST

MOHNI AKSI RAMMU PEDASSAAR

VORMSI

JUUNI

17.06 | U nikaalne väikesaar Mohni

KERI


Kas oleme suveks valmis? Suvi on aeg, mil veedame meelsasti oma vaba aja väljas – külastame pere ja sõpradega tihedamini väliüritusi, käime seenel ja marjul ning matkame ja avastame uusi kohti. Väljasõite planeerides tuleks kindlasti läbi mõelda võimalikud ohutegurid, kuigi see on viimane asi, mis meil meeles mõlgub. Ootamatusi võib aga juhtuda kõikjal.

174 | www.puhkuseestis.ee

Mida teha, kui saate nõelata?

Mesilase ja herilase piste on harva eluohtlik, aga pistekoht võib olla valus, punetada ja sügeleda. Esmaabiks tuleks torkekohale asetada midagi külma, mis võtab ära valu ja võimaliku turse. Ohtlikum on olukord siis, kui nõelamine satub hingamisteedesse või kaelapiirkonda või kui inimene on mürgi suhtes ülitundlik. Sellisel juhul võib tekkida hingamisteede turse, mis tähendab lämbumisohtu. Esmaabi peab olema väga kiire, külm tuleb asetada jällegi piste asupaika. Juhul, kui inimene oma ülitundlikkusest teab, siis peaks ta endaga alati kaasas kandma perearsti määratud tablette ja/või ühekordset adrenaliinisüstalt ning teavitama oma terviseseisundist ka lähedasi. Allergilise reaktsiooni puhul tuleks kindlasti helistada hädaabi numbril 112! Olukorras, kus meditsiinilise abi saabumine võtab aega ja selle aja jooksul muutub

kannatanu seisund eluohtlikuks, tuleks kiiresti avada inimese hingamisteed ja vajadusel alustada elupäästvat esmaabi.

Muud tüütud putukad

Teiste putukahammustuste vältimiseks on mõistlik kasutada ennetusmeetodit ehk tõrjuda nad inimeste juurest mujale toitu otsima. Ruumidest saab tüütuid külalisi eemal hoida spetsiaalsete ruloode ja aknavõrkude abil. Sääski on võimalik tõrjuda kasutades sääsespiraale ja eriküünlaid. Need sisaldavad enamasti kergestisüttivaid aineid, seega ei maksa neid kasutada lahtise tule läheduses. Aerosoole pihustatakse tavaliselt otse rõivastele. Laste riietele pihustage kaitsevahendit enne nende selga panemist. Beebide ja koduloomade kaitseks tuleb välja mõelda muid lahendusi. Puukide eemaldamiseks müüakse apteekides pintsette, mille abil saab putuka kerge vaevaga nahast välja tõmmata. Oht nakatuda on seda väiksem, mida kii-


remini puuk keha küljest ära võetakse. Soovitav on keha igal õhtul hoolega üle vaadata. Esimeste haigusnähtude ilmnemisel pöörduge kiiresti perearsti poole.

Mürgine roomaja Eesti looduses

Igasugune loomahammustus on ohtlik

Loomahammustuse puhul on ohtlikuks tüsistuseks marutõbi ja vaktsineerimata jätmine võib lõppeda surmaga. Marutõve viirus on haige looma süljes juba enne haiguse algnähtude ilmumist, seepärast tuleb ohtlikuks lugeda igasugune loomahammustus. Esmaabi: tavalise verejooksu puhul õpetatakse see sulgema käepäraste vahenditega, aga loomahammustuse korral tuleks lasta mitteeluohtlikul verel voolata, et loomasülg eemalduks haavast koos verega. Pärast seda peaks haava pesema puhta veega ja võimalusel desinfitseerima haavaümbruse kange alkoholiga (soovitavalt viinaga). Haav tuleb katta võimalikult puhtalt ja seejärel toimetada kannatanu erakorralise meditsiini osakonda või helistada numbril 112 ja kutsuda abi. Loomahammustuse tagajärjel tekivad enamasti rebimishaavad ja enamik neist vajavad õmblemist. Hammustuse tagajärjel tekkinud haavadel on hiljem oht põletiku tekkeks ja seetõttu tuleb neid hiljem hoolikalt jälgida ning võimalikult säästvalt siduda. Õigesti puhastatud ning õmmeldud haavad paranevad paremini. Õigeaegse vaktsineerimisega õnnestub inimesel saavutada immuunsus enne, kui lõpeb marutaudi peiteperiood. Rahulikku suve! Ellen Sternhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

175 | www.puhkuseestis.ee

Eestis esineb ainukese mürgise maona rästik. Metsas seenel olles tasub käituda ettevaatlikult ja vaadata jalge ette. Rästik hammustab üksnes siis, kui talle peale astuda või teda käega haarata. Ohtlik on ta ka päikesevalguses peesitades või kui rästikupoegadel on kestumise aeg. Siis nad näevad halvasti ja reageerivad instinktiivselt. Rästiku hammustuse puhul tuleks püüda jääda rahulikuks, võimalusel varjuda ja lamada abi saabumiseni või liikuda aeglaselt ja püüda mitte astuda salvata saanud jalaga. Varjumine jahedasse on oluline, sest see aeglustab mürgi imendumist organismi. Ka lamamine aeglustab inimese elulisi tegevusi (mürgi imendumine). Rästikuhammustust EI TOHI lõigata ega sealt üritada mürki välja imeda. Kui kaaslane soovib teie hammustust „ravida“ mürgi imemise kaudu, kahjustab ta sellega ennast, sest mürk satub suu kaudu ka tema organismi. Salvatud kohale võib asetada külma, kuid külmakoti ja naha vahele tuleb kindlasti panna mingi riideese. Külma aerosooli ei tohi lasta otse vigastatud kohale. Kannatanule ei maksa anda juua ega pakkuda alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini. Salvamiskoha põletamine ei takista mürgi levikut ja põhjustab lisatrauma. Tuleb meeles pidada, et hammustada saanud jalga ei tohi tõsta kõrgemale, sest nõnda kiireneb mürgi imendumine. Tähelepanelikud peaksid olema ka koeraomanikud, kes metsas koos lemmikuga jalutavad või jooksevad. Tasub hoolega jälgida rada, mida mööda liigute ja kindlasti ka oma koera. Rästik on kaval roomaja, ta võib ohu korral teeselda surnut. Koer võib haarata rästiku hambusse, millele järgneb ootamatu salvamine. Rästikuhammustuse puhul vajab kiiret meditsiinilist abi ka koer!


23˚00'

E ES T I HAL D US JAO T US

S O

1:1 400 000 10

0

10

20

24˚00'

EKENÄS

O

M

E

HANKO

30

40

50 km

Hanko ps

MAAKONNAD

LÄÄNEMAA

HARJUMAA

Prangli

IDAVIRUMAA

LÄÄNEVIRUMAA

TALLINN Muraste

VILJANDIMAA

Nõva

Tahkuna ps

Sutlepa

I

R

HAAPSALU Rohuküla

E

M

Kihelkonna

Sauvere

E

N

Lümanda

Ä

Piiri Muhu Kuivastu Pädaste

v

Virtsu

Tornimäe Kõrkvere Pöide

Kõiguste Sakla

Kudjape Muratsi .

Lõpe

Pootsi

Sauga

P ä r n u Uulu laht

Lao Manija

Taali

Surju

Võiste Laiksaare

ps

rve Sõ

Kabli

Treimani

HEINASTE

Ruhnu

Ruhnu

MÕISA

Jäär

Veeliks

L

MAZSA

VÄIKE-

Ruhnu

STAICELE

SALACGRÎVA

AL

SALATSI

22˚00'

.

Saarde

AINA ŽI

Kolka

VENTSPILS Alev

KILIN NÕMM

Massiaru

Häädemeeste

Kura kurk

23˚00'

L

I

I

V

I

L

A

H

T

Omavalitsusüksuse piir

Pealinn

Maakonna piir Maakonna keskus

Dundaga

Kihnu Valla nimi Haldusjaotus on seisuga 01.04. 2007

Riigipiir, kontrolljoon

Roja

Tartu rahu piir Territoriaalmere piir

57˚30'

Alev-vald

Paikuse

Tali

Ikla

VILJANDI

Tori

Surju

Häädemeeste

Sääre

Vallasisene linn

Jõesuu

Silla Reiu

.

TALLINN

Vih

SINDI

Tahkuranna Tahkuranna

Mäebe Iide Torgu Mõntu

Linn

Selja

Paikuse

.

Lemsi

Kihnu

Sauga

PÄRNU

Liu

Pärnjõ

Tori

Papsaare

Manilaid Kihnu

Suigu

Are

Lemmetsa

Seliste

E

TOOTSI

Audru

Kõima

Suure-Rootsi

Kaisma

Jõõpre

Tõstamaa Lindi Tõstamaa

.

Kergu

Halinga

Are

Tõhela Audru

Lokuta

Kaisma

Koonga

Ahaste

Linaküla

Keav Kehtna

Kohtru

PÄRNUJAAGUPI

Kõima

Kailuka

Abruka

Ju

Ingl

Kehtna

Valgu

JÄRVAKANDI

Libatse

Salme

L

Vigala Päärdu

LAVASSAARE

Vaiste

Purku

Kivi-Vigala

Matsi

Läätsa

Kaunispe

Konuvere

Koonga Kalli

Varbla Helmküla Varbla

Tamme Kasti

Tõnumaa

Tõusi

Paatsalu

Raikküla

Sipa Orgita

Mihkli

Vatla

.

Jär Juuru Purila

Valtu

Kuusiku

Vana-Vigala

LIHULA Oidrema

.

Kaali Turja Pihtla Kaarma Püha Tahula Pihtla Sandla

Nasva

Lõmala Salme

e

Valjala Kõljala

Kaisvere

KURESSAARE

ik

Valjala Laimjala Laimjala

Aula-Vintri

Kärla Pähkla

Lümanda

Pöide

Pärsama

Eikla Kaarma

Aste Kärla

Kihelkonna

Tagavere

Leisi Karja

Küdema Mustjala Mustjala

Papisaare

Orissaare

n

Vilsandi

Võhma

Leisi

Hanila

Kohila

Raikküla

Lihula

Karuse

Hageri

RAPLA

Teenuse

Üdruma

Kirbla

Tuudi

Kõmsi

äi

Veere

Orissaare

.

Metsküla

Hanila

äin ur v

Triigi Panga

Su

Nõmmküla

Kullamaa

Oru

Prillimäe

Varbola Rapla Kodila

MÄRJAMAA

Laiküla

Matsalu laht Matsalu Saastna Metsküla

MUHU Liiva Koguva Hellamaa

Koluvere

Kullamaa Liivi

Rõude

Puise

I V Ä

Emmaste

Martna

Laukna

Kurtna

Hagudi Alu

Turba

Märjamaa

Palivere

Martna

Haiba

Lehetu

Risti

Taebla

Kirna

Panga

.

.

Tagaranna

Paralepa

Heltermaa

Käina

Nigula

RidalaTaebla

.

Soela väin

Tagamõisa ps

Linnamäe

.

.

Käina Salinõmme Kassari Jausa I Nurste Orjaku Kassari s R E Emmaste M Harju N A Sõru

Ä

Sviby

urk

Männamaa

Pürksi

si k

Pühalepa Hellamaa Nõmba Pühalepa

Suuremõisa

Mardihansu laht

o Vo

Palade

Kuijõe

Ellamaa Piirsalu Risti

Oru

Noarootsi ps

k

Kõrgessaare

Kõpu

Kalana

Tubala

ur

Lauka

Vormsi Hullo

ri k

Kõrgessaare

VORMSI

Saxby

Ha

59˚00'

.

KÄRDLA

Reigi

Ääsmäe

Kernu Kernu

Riisipere

Riguldi Variku Nõva Noarootsi

Lehtma

V

Nabala

Kiisa

Kohatu KOHILA

Nissi

Kiili

Saku Kiili

Saue

Laitse

Lo La Jüri

Luige

Saku

Vasalemma

Padise

Dirhami

Assaku

SAUE

Vasalemma Padise

Harju-Risti

.

22˚00'

Keila

Lehola

Vihterpalu

Põõsaspea n

22˚00'

Klooga

Pakri s-d

VÕRUMAA

Kõpu ps

KEILA

.

Osmussaar

Rae

Keila- Vääna Laagri Joa Saue

PALDISKI

PÕLVAMAA

M

.

.

Türisalu Tabasalu Harku Harku Pakri ps Lohusalu

TARTUMAA

VALGAMAA

58˚30'

Viimsi ps Püünsi Pringi Viimsi

Haabneeme Viimsi

59˚30'

JÕGEVAMAA

SAAREMAA

58˚00'

Aegna

Naissaar RAPLAMAA JÄRVAMAA

PÄRNUMAA

Nootamaa

M

O

O

S

HIIUMAA

25˚0

Porkkala ps

LIMBA ŽI LEMSALU

24˚00'


Suursaar

25˚00'

26˚00'

27˚00'

28˚00'

Väike - Tütarsaar

L

E

M

A

Vaindloo

H

Kurkula ps

Suur - Tütarsaar

T

Ust-Luga

ssaku Luige

Loo Kostivere Lagedi Raasiku Jüri Aruküla

Kiili

aku Kiili

Vaida

Kurtna

ILA

Oru

Prillimäe

eri

ohila

A

Reegoldi

Metsküla

Surju

Laiksaare

Saarde Kanaküla

KILINGINÕMME

Päri

Loodi

Õisu Halliste

Tuhalaane

Rõngu

Riidaja

Aakre

Pikasilla Põdrala

Linna

Puka

Sõmerpalu

ANTSLA Sänna

Tsooru

Varstu

Laanemetsa Taheva Mõniste

STRENÈI

Hargla

Dikli

VALMIERA

Väimela

Rõuge

Rõuge

Lasva

Navi Kääpa Lasva

Varstu

Kuutsi Vastse-Roosa Mõniste Naha

Piusa

SMILTENE

26˚00'

59˚30'

v

PSK

Saatse

P

Värska

Võmmorski

Kose

Puiga

Võru

Haanja

Tootsi

Obinitsa Loosi Meremäe Kapera

Vastseliina

Luutsniku

Krabi

Vastseliina Viitka

Ruusmäe

Misso Misso

APE

HOPA

Laura Pededze

27˚00'

PETSERI

Meremäe

Vana-Vastseliina

I 25˚00'

Värska

Orava

Gaujena

VOLMARI

k

Treski Orava

Haanja

Saru

h

Mikitamäe Niitsiku

Otsa

VÕRU

Nursi

Antsla

Koikküla

Matiš i

Osula Sõmerpalu

Lüllemäe

Kaagjärve

ALOJA

Urvaste Sulbi

Tagula

Karula

Parksepa

Lüübnitsa

Mikitamäe

Veriora

Vana-Koiola Suurküla Veriora LahedaTsolgo Leevi

Kuldre

Urvaste

Peri

Põlgaste Tilsi

Ristipalo

Võõpsu

Ruusa

i

v

VALKA

VALGA

Tännassilma

P

Leevaku

PÕLVA

Seredka

Linte

RÄPINA

Himmaste

Krootuse Saverna

Kanepi

Mooste

r

Tsirguliina

Samolva Pnevo

ä

Vana-Antsla Tõlliste

E

Melliste

Vastse-

Sangaste

Õru

Hummuli Sooru

Piirissaare Piiri Kavastu Meerapalu Tooni Mäksa Piirissaar .

Luunja

Vidrike Kooraste Kanepi

Keeni

Hummuli

TARTU

ELVA

Sangaste

Õru

Praaga

Luunja

Reola

OtepääSihva Kääriku

TÕRVA

Jamm

.

Tammistu

Kõrveküla

OTEPÄÄ

Spitsõno

Varnja

Kuuste Maaritsa Hellenurme Kõlleste Nõuni Põlva Taevaskoja Palupera Valgjärve Palupera Valgjärve Mammaste

Puka

Helme

Taagepera Patküla Helme Koorküla

RUHJA

VÄIKE-SALATSI

Lapetukme

Peipsiääre

j

I

RÛJIENA

Ala

Kureküla Annikoru Rannu

Soe Kivilõppe Valguta Tarvastu Rõngu

Kärstna Suislepa

Karksi

Tõravere

Koosa

Võnnu Ülenurme Poka Võnnu Roiu Lääniste Ülenurme Haaslava Mehikoorma Nõo Tatra Vana-Kuuste Meeksi Nõo Meeksi Ahja Mooste Kambja VastseRasina Ahja Kuuste Kambja Räpina

Nõgiaru Meeri

Konguta

Vara Tartu

Vorbuse Vahi

Kolkja

Vara

Vedu Vasula

Ilmatsalu Tähtvere Ulila Tõrvandi

Sangla

Alatskivi

a

T

Porsa

Sultsi Paistu Mustla

Karksi

MAZSALACA

Võrtsjärv

Väluste Kaarlijärve

Paistu Holstre

KARKSINUIA

PALUOJA

Ä

h

Viiratsi

Ramsi

Veelikse

L

Kärevere

Oiu Rannu Puhja Rämsi Valma Väike-Rakke Puhja

VanaVõidu

VILJANDI

Pärsti

Abja ABJA-

Jäärja

a

Karula Tänassilma

Kamara

MÕISAKÜLA

u

e

Tihemetsa

Saarde

Tali

Jämejala

Halliste

Laeva

Lähte

Nina

Alatskivi

A

Surju

Viiratsi

Heimtali

Kõpu

Laeva

Saarepeedi

Puiatu

Kõpu

u

Kolga-Jaani Lalsi Kolga-Jaani

Äksi

.

A

Paikuse

KALLASTE

M

ikuse

Tabivere

Puurmani

Saarepeedi

Vastemõisa

SINDI

Kamari

Tääksi

Suure-Jaani Sürgavere

Tori

Pala

Pala

Lustivere

Olustvere

SUUREJAANI

Jõesuu

Tori Taali

Kahala

Kodavere

E

Selja

Palamuse

GDOV

OUDOVA

.

Lümati

Kääpa

Kudina Saduküla Palamuse Luua Kaarepere Kõo Esku Tabivere PÕLTSAMAA MaarjaVäike-Kamari Koksvere Võisiku Põltsamaa Magdaleena Pataste Kõo Pikknurme Puurmani

VÕHMA

Kaansoo

Saare

Voore

N

OTSI

VÄNDRA Suurejõe

.

Raja Kasepää Kasepää Omedu

Torma

Tõikvere

Painküla

Siimusti

Lohusuu

E

Vihtra

Kurgja

Kalana

Pajusi

Vasknarva

Kauksi Rannapungerja

r v j ä

Pärnjõe

Imavere Kabala Adavere

Türi

SLANTSÕ Jaama Alajõe Alajõe

i

Kaisma

Vändra

JÕGEVA

Iisaku

MUSTVEE

Võtikvere

Vaiatu

Laiuse Kuremaa

Pajusi Kurista

Pisisaare

Retla

Laupa

Sadala Jõgeva

Vaimastvere

Ulvi

Kuningaküla

Illuka

s

Eidapere

Vägeva Kärde

Päinurme Särevere Oisu Imavere

Avinurme Torma

Rakke

Jõuga Iisaku

Avinurme

Laekvere

Vaivara

Kuremäe

Tudulinna

Laekvere

Käru

Salla

Koigi

Koigi Türi-Alliku

TÜRI

Käru

Koeru Vao Ervita

Paide

Paasvere

JAANILINN

Raudi

Oonurme Tudulinna

Venevere

Rakke

Kurtna Illuka

VäikePungerja

Muuga

Rahkla

IVANGOROD

Soldina Auvere

SIRGALA

p

Lokuta

Triigi

Avanduse VäikePikevere Maarja Simuna

Müüsleri Koeru

Mäo

Väätsa

aisma Kergu

PAIDE

Käru Kehtna

ANDI

Peetri

Väike-Maarja

Vao

Vaivara VIIVIKONNA

i

küla

Lõõla Tarbja

Kiltsi

Karinu JÄRVA- Järva-Jaani JAANI

RoosnaAlliku Kareda

Väätsa

Kaiu

TAMSALU

AHTME

Mäetaguse

Tudu

Roela

SOMPA

Pagari Mäetaguse

Vinni Anguse

Jaagupi

Sääse

JÕHVI

Jõhvi

KOHTLANÕMME Kiikla

Savala

Edise

KÄVA

e

urku

RoosnaPaide Alliku Anna

Vahastu

Ambla Roosna

PÜSSI

Maidla

Assamalla ViruTamsalu

Porkuni

Ahula Vajangu

Kaalepi

Kuimetsa

Keava Kehtna Lelle

Tapa

Aravete Järva-Madise

Ardu

Kaiu

Moe

Ambla

Albu

Albu

Lasila

Sonda

Rägavere Sonda

Vinni Pajusti

KUKRUSE

KIVIÕLI

Viru-Kabala

Sõmeru

Rakvere

Kiku

Aseri

Uhtna

Sõmeru

RAKVERE

Lepna

TAPA

Käravete

Paunküla Järlepa Habaja Kõue

Juuru

Lehtse

Jäneda

Vardja

Juuru Purila

Ingliste

AEGVIIDU

.

P

e

Anija

Kose

Valtu

üla

Lehtmetsa

Ubja

Arkna

Hulja

.

Viru-Nigula

V

gudi Alu

Kadrina

KEHRA

Raasiku

KoseUuemõisa Alavere Ravila Kose

Kiisa

Kuusalu Kadrina Kihlevere

NARVA-

JÕESUU KOHTLAAseri Toila SILLAMÄE LüganuseAa JÄRVE NARVA Kohtla Toila Purtse Rannu Voka Sinimäe

Mahu

KUNDA

Aaspere Haljala Essu

Loobu

Kuusalu

ViruNigula

.

Haljala

Viitna

Vohnja

Rae

Nabala

Vihula

Palmse Võsupere

59˚00'

Rae

l

v a N a r

Letipea

58˚30'

Valkla Kiiu

Jõelähtme

Karepa

58˚00'

MAARDU

.

Vihasoo

Kolga

.

Vainupea Eisma

Vihula Sagadi

Kolgaküla

Kaberneeme

Vergi

Võsu

u

Viimsi ps üünsi Pringi Viimsi Neeme

eme Viimsi

.

su

LOKSA Kolga-Aabla

hu

Aegna

Lo

Prangli

t

.

Pärispea ps Juminda ps Viinistu Pärispea Juminda Käsmu ps Suurpea Kasispea Käsmu Leesi

ALÛKSNE

Irboska


Profile for Puhkus Eestis

Puhkus Eestis 2017  

Puhkus Eestis 2017 reisiajakiri aitab sul planeerida imelist puhkust Eestimaal. Mahukas reisiajakiri annab ülevaate olulisematest vaatamisv...

Puhkus Eestis 2017  

Puhkus Eestis 2017 reisiajakiri aitab sul planeerida imelist puhkust Eestimaal. Mahukas reisiajakiri annab ülevaate olulisematest vaatamisv...

Advertisement