Page 1


SISUKORD Aktiivne puhkus 4. Ideed aktiivseks puhkuseks 9. Kogu perega matkama 14. Golf

Meie inimesed

18. Epp Maria Kokamägi, Anni ja Liisu Arro 33. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen 181. Maikeni ja Lauri kujundatud koduaed

718

Oluline teada

36. Droonide lennutamisest 190. Päästevest päästab elu! 191. Majutuse broneerimisel tasub hajutada riske

Naudi elamusi

22. Suvesündmuste kalender 174. Grillimeistri nõuanded 178. Toidufestivalid

Ihule ja hingele

33

172. Kas Eestil on nüüd oma palverännutee? 185. Loodus paitab nahka 188. Saunamõnu igal pool 38. Harjumaa 41. Evelin Ilves vajab kontakti loodusega 46. Balloon Tallinn kutsub kõiki elamusterohkele õhusõidule 52. Ida-Virumaa 55. Tanja Mihhailova avastab mööda Eestit sõites uusi põnevaid paiku

118

62. Lääne-Virumaa 65. Kulina mõisa omanik Evelin Poolamets räägib, miks tasub külastada Eesti mõisaid 70. Järvamaa 73. Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann kutsub kõiki Türi linna 90. juubelile

178

174


PIKTOGRAMMID

ание

омера

арта Эстонии

Karavanikohad

Toitlustus

WiFi WiFi WiFi

Majutus

РАЗЪЯСНЕНИЯ К ПИКТОГРАММАМ Saun Kämpingud

Telkimine

Ujumiskoht

Питание

Lemmiklomadega

Размещение в отеле lubatud

Arvestatud Размещение в домикахinvaliididega

ие деятели в Эстонии Kalastamine Размещение в кемпингах Lastesõbralik гический курорт Matkarajad Размещение в палатках

ИЯ

Д

ЕЗД

Й УЕЗД

НИЯ

Д

ЗД

УЕЗД

Lõkkeplats Duśś

Ratsutamine

Место для плавания Рыбалка Походные тропы

Площадка для костра Душ

Kaardimakse

Каноэ Kanuusõit Каноэ Discgolf

Jalgrattarent

Tähtsad numbrid Верховая езда

WiFi HÄDAABI 112 ARSTI NÕUANNE 1220 AUTOABI 1888Места для караванов LUKUABI 24H 1556 WiFi BUSSIINFO 12550 RONGIINFO 1667

76. Raplamaa 79. Laulja Jüri Pootsmanni arvates on Raplamaal palju ilusaid kohti 82. Läänemaa 85. Kirjanik Aidi Vallik ei armasta pikki stressirohkeid reise 90. Hiiumaa 93. Helilooja Erkki-Sven Tüür räägib, miks tuleb looduses liikuda avatud silmade ja südamega 96. Saaremaa 99. Muhu vallavanem Raido Liitmäe räägib, miks ei tohiks Muhumaalt niisama läbi sõita 104. Pärnumaa 107. Maalikunstnik Epp Maria Kokamägi : Sepamaa talus elad nagu vanajumala selja taga 122. Viljandimaa 125. Ugala teatri näitlejal Klaudia Tiitsmaal on Viljandiga seoses palju huvitavaid muljeid

WiFi Баня

Idee autorid: Ariina Süvirand, Rainer Süvirand номера Toimetajad: DorrisВажные Tiitre, Kati Aasov, Marko Kaldur, Jevgenia ПОЛИЦИЯ 110 Zõbina, Daniil Ivastsenko, Leelo Sui СКОРАЯ ПОМОЩЬ 112 АВТОПОМОЩЬ 1888 Kujundaja: Oleg Tereštšenkov ПОМОЩЬ ПО ЗАМКАМ 24h 1556 Müügijuht: Toomas Kreis ИНФОТЕЛЕФОНЫ 1182, 1188 Projektijuhid: Annika Jones, Siiri Uus Каноэ ИНФО О ДВИЖЕНИИ ПОЕЗДОВ 1447 ИНФОРМАЦИЯ 12550 Esikaas: fotograaf АВТОБУСНАЯ Johannes Arro / modell Anni Arro Каноэ

а рекламы ». Издатель OOO Motivation, Тallinn, 11313. Kirjastaja: PuhkusKiisa Eestis8,Kirjastus OÜ

Tel:+372 683 5145 om ; www.vacationinestonia.com info@puhkuseestis.ee анов, Евгения Изотова его зависящее, чтобы обеспечить точность информаwww.puhkuseestis.ee Размещенные в издании материалы предоставлены здатель не несет ответственности за их содержание. ую среду! После прочтения не выбрасывайте книгу в мусорный ящик! Сохраon teinud kõik endastпланирующему oleneva, et tagada trükises täpne info. Reisijuhis esindatud materjal päriутешествияKirjastaja или подарите другу, отпуск. neb projekti partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. Reisijuhis avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata. NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut pärast kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini või kingi puhkust planeerivale sõbrale.

130. Jõgevamaa 133. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav tutvustab Põltsamaa võlusid 138. Tartumaa 141. Laura Remmel: „Meri mind väga ei köidagi” 150. Põlvamaa 153. Seto pärimusmuusik Jalmar Vabarna kutsub kultuurisündmusi nautima omaenda tallu 158. Valgamaa 161. Valga linnapea Kalev Härk räägib, miks tasub puhkajal külastada Valgamaad 164. Võrumaa 167. Georgi hotelli perenaine Angela Viilukas räägib Võrumaa parimatest paikadest


Ideed

aktiivseks puhkuseks M

4

| www.puhkuseestis.ee

uidugi on igati mõnus puhata täiesti rahulikult – lugedes näiteks võrkkiiges raamatut või peesitades rannas ja mõeldes lihtsalt oma mõtteid. Selline puhkus on meile kõigile mõnikord hädavajalik. Kui aga energia on jälle taastunud ja hing ihkab uusi elamusi ja muljeid, siis tasub võtta ette midagi uut, mis pakub veidi pingutust ka füüsilisele vormile. Mis on aktiivne puhkus? Eks igaüks käsitleb seda veidi erinevalt. Mõni otsib seiklusi, mõni uusi kogemusi, isiklikku rahuldust või metsikuid elamusi. Inimeste soov veeta aega looduslikus keskkonnas ja teha midagi põnevat tõstab aktiivse puhkuse võimalused järjest olulisemale kohale.

Saartele aktiivselt puhkama Aastaid tagasi olid Eesti saared paigaks, kuhu pääsemine oli üsna raske või sootuks keelatud. Saaremaalegi pääses nõukogude ajal vaid lubade olemasolul. Nüüd on võimalik saartele vabalt sõita. Eriti vahvad on Eesti väikesaared – näiteks Kihnu, Ruhnu ja Vormsi. Neid külastades kujuneb puhkus justkui iseenesest parajalt aktiivseks, sest tekib ju soov kõik saare huvitavad paigad ära näha. Kõige mõnusam on mainitud väikesaartel kulgeda jalgrattaga, nii jõuab täpselt õiges tempos saare ühest otsast teise ning ükski huvitav objekt ei jää nägemata.

Kui aga soovid näha midagi erilisemat, siis tasub külastada veelgi väiksemaid saari – näiteks Manilaidu, Kesselaidu, Viirelaidu, Mohni saart, Pranglit, Sorgu saart, Piirissaart. Mänguilu ja võistlus Võib-olla oled inimene, kes vajab aktiivse puhkuse jaoks midagi mängulist? Tahad, et lisaks füüsilisele pingutusele oleks puhkuse juures ka väike mänguilu ja võistlusmoment? Siis sobib sulle aktiivseks puhkuseks näiteks vahva seikluspark või adrenaliinirohke kardirada. Miks mitte proovida lisaks ka elamusgolfi? Eriefektidega varustatud elamusgolf on aktiivne, kaasahaarav ja meelelahutuslik aja veetmise võimalus. Mängu eesmärgiks on võimalikult väheste löökidega pall auku toimetada nagu golfis ikka.  Veidi rohkem riski ja adrenaliini? Kui oled inimene, kelle aktiivse puhkuse juures peab tingimata olema ka adrenaliinisüst ja riskitunnetus, siis soovitame sul haarata kaasa mõned sõbrad ja minna koos näiteks paintballi ehk värvisõda mängima. Paintball on sportlik n-ö ellujäämismäng, mis seisneb selles, et mängijad peavad värvikuulidega tabama teisi mängijaid, et neid mängust välja saada. Põnevus ja adrenaliin on igal juhul tagatud!


Sulle meeldib pead murda? Aktiivne puhkus ja füüsiline tegevus on küll igati tervitatav, kuid mõned inimesed soovivad lisaks sellele proovile panna ka oma nupukuse. Kui sina samuti, siis meeldiks sulle ehk Geopeitus – kas oled seda juba proovinud? Geopeitus on rahvusvaheline mäng, mis viib sind senikäimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse ja tutvustab sulle nii mõndagi uut. Geopeitus paneb sind nägema asju, mida sa varem ei näinud või mille olemasolust sa teadlikki polnud. See on aardeotsimismäng, milles osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et peita ja otsida spetsiaalseid geopeituse aardeid. Kas teadsid, et üle Eesti on erisugustes peidupaikades mitu tuhat aaret ja et ka sinu kodukoha ümber võivad mõned niisugused peidetud olla? Põnevat ja aktiivset suve!

| www.puhkuseestis.ee

Matkamine mööda vett Vesi annab head energiat ning mööda vett seiklemine pakub aktiivseks puhkuseks teistmoodi ning erilisi elamusi. Eesti jõed ning järved sobivad veeseiklusteks suurepäraselt ja korraldajaid, kes niisuguste matkade organiseerimisega tegelevad, leidub kõikjal Eestis rohkesti. Enamasti abistavad nad ka varustusega ja õpetavad algajaid õigel ning turvalisel viisil tegutsema. Liikudes paadi või kanuuga mööda meie ko-

dumaa jõgesid, saate kindlasti unustamatu elamuse, sest jõelt avanevad omanäolised vaated metsadele, liivakivipaljanditele ja rabadele. Kanuumatka jaoks parimateks jõgedeks peetakse Ahja, Võhandu ja Piusa jõge. Kindlasti leidub aga häid kohti ka mujal. Mööda vett kulgemine – ükskõik kas rahulikul või ekstreemsel viisil – pakub igal juhul värskendavat elamust ning muudab puhkuse meeldejäävalt aktiivseks.

5

Põnevad matkarajad Kas sulle meeldiks avastada loodust ja üha uusi radu? Eestis leidub põnevaid kohti ning huvitavaid matkaradasid kõikjal, nii lihtsamate poolepäevaste väljasõitude tarbeks kui tõsisemate mitmepäevaste matkade jaoks. Kergesti ligipääsetavad ning korralikult tähistatud matkarajad leiduvad näiteks, Kõrvemaal, Soomaal, Matsalus. Neis paigus pääseb ka autoga matkaraja algusesse ning eri pikkuse ja raskusastmega matkaradade valik on lai. Kagu-Eestis (Tartumaal, Valgamaal, Võrumaal ja Põlvamaal) on rohkem lühemaid matkaradasid, kuhu saab terve perega jalutama minna. Lahemaal leidub kultuuriloolisi ning Ida-Virumaal tööstusmaastikel kulgevaid matkaradasid. Hiiumaal on palju militaarajalooga seotud paiku. Tõsise ning aeganõudva matka huvilistele on rajatud RMK matkateed Lahemaalt Oandust läbi terve Eesti Iklasse ning Kagu-Eestisse.


Parvematkad Parv – see võib kõlada kahtlaselt, aga suured ja mugavad matkaparved on korraliku mootoriga ning nendel kulgedes jõuab kaugele. Lõputud soomaastikud, vaikselt kulgev jõgi, loodushääled, mis ei jää grammigi alla päris džunglihäälitsustele ning lõpuks soe laagripaik parvemajas. Parvesadam asub Kavastus, Tartumaal. Matkad toimuvad valdavalt Emajõe alamjooksul ja Emajõe-Suursoo jõgedel-järvedel. Aeg: aprill – oktoobri lõpp. Aeg, kui jõed ja järved on kindlalt jäävabad. Parvematk ja puhkeõhtu parvemajas – üritus sobib nii väiksema ettevõtte suvepäevadeks kui ka seikluslikuks sünnipäevapeoks. Seiklus kestab umbes 24 tundi. Parvede arv sõltub seltskonna suurusest. Matkaparvesid juhite ise. See on igale inimesele, kes autosõiduga hakkama saab, täiesti jõukohane. Teie käsutuses on peosaal, saun ja magamisruumid. Ümbruskonnaga tutvumiseks on kanuud ja sõudepaat. Hommikul pakume teile kohvi ja pannkooke ning asume tagasiteele Kavastusse. Parvematk sauna- ja grillparvega: See võimalus sobib kuni 15-liikmelisele seltskonnale. Nii sauna- kui grilliparv sobivad ka matkamiseks – võite matkata mugavalt suuremal alal ja sõita sinna, kuhu heaks arvate. Täpsem info ja broneerimine: +372 505 0253; kalle.veematkad@gmail.com Matkajuht Kalle Räästas vastab meeleldi kõigile küsimustele.

www.veematkad.ee

FECTS

LF MINIGO TIDEGA ERIEFEK

See uutmoodi, eriefektidega varustatud minigolf on aktiivne, kaasahaarav ja meelelahutuslik ajaveetmisvõimalus.

Meie juurest leiate lisaks põnevale peasaalile baariala, VIP ruumi ning sünnipäevatoa.

Osavust nõuavad põnevalt ehitatud mängurajad, millel takistavad löögi sooritamist ootamatult automaatselt sulguvad väravad, liikuvad elemendid radadel jne. Parima visuaalse efekti annavad uv-valguse käes helendavad värvilahendused. Mängu eesmärgiks on võimalikult väheste löökidega pall auku toimetada.

Suuremate ürituste tarbeks on võimalik reserveerida ka kogu keskus. Olemas mugav seminariruum kuni 20 inimesele koos kõrgetasemelise esitlustehnikaga.

Radadale mahub korraga 40 inimest. Ühe golfiturniiri läbimiseks kulub keskmiselt 1,5h, olenevalt inimeste arvust ja mängijate osavusest. KONTAKT OLEME AVATUD E−N 14−22, R 14−23 Vabaduse väljak 9, Tallinn L 11−23, P 11−22 +372 5866 8440 • info@elamusgolf.eu www.elamusgolf.eu • cityjungle

6

| www.puhkuseestis.ee

Turniiri võitjaks osutub kokkuvõttes radadel vähim lööke teinud mängija.

BEST

TUD

PARIM

NB! Avasta Tallinna südalinna MyPet elektrirattaga. Sõitu saad alustada otse Vabaduse väljakult CityJungle elamusgolfikeskusest. Broneeri Mypet: +372 5866 8440


Esimesed täismõõdus draakonpaadid Eestis

S

el kevadel tõi OÜ Kanuumatkad Eestisse kaks suurt draakonpaati, mis on 22-kohalised hiidkanuud, kus aerutajad istuvad paarikaupa kõrvuti ja aerutavad spetsiaalsete aerudega. Lisaks aerutajatele kuuluvad paatkonda ka tüürimees ja taktitrummar. „Need hiinapärased paadid on tuntud tegelikult üle Euroopa, kuid Eestis on meie omad praegu veel ainukesed. Plaanime tulevikus tuua juurde veel kaks samasugust,“ kirjeldab ettevõtte Kanuumatkad eestvedaja Toomas Pannal. Tema sõnul on draakonaerutamine Aasia kultuurist pärit aerutamise distsipliin, millega saavad tegeleda kõik – nii harrastajad kui professionaalsed aerutajad ja sportlased. Seesugused erilised paadid on väga head meeskonnatöö

harjutamiseks ja ka niisama lõbusõitudeks suurematel jõgedel. Draakonpaadi võidusõit aitab parandada füüsilist vormi ning säilitab ja motiveerib meeskonnavaimu. Omanäoline paadisõit pakub mõnusat lõõgastust ja murrab rutiini. Sõita saab niisuguse draakonpaadiga kõigil suurematel veekogudel, nii jõgedel kui järvedel. „Praegu planeerime sõite enamasti Pirital, siis saavad töökollektiivid näiteks pärast tööpäeva lõppu sõitma tulla ja ei ole tarvis kaugele minna,“ sõnab Toomas. Draakonpaatide meeskondadele korraldatakse Euroopas ka meistrivõistlusi ning järgmine EM toimub Moskvas. Lähinaabritest on sarnased paadid olemas Soomel ja Venemaal. Lätil ja Leedul aga Toomase sõnul veel mitte.

Draakonpaadi sõidud Pirita jõel, Emajõel ja Pärnu jõel. +372 5548162 • info@kanuu.ee • www.kanuu.ee


Reisikalender Juuni 04.06 Suve alguse pidu Piirissaarel 11.06 Manija saar ehk Manilaid 18.06 Pankrannikuga Kesselaid 19.06 Aksi ehk Väike-Prangli Juuli 09.07 Unikaalne väikesaar Mohni 10.07 Manija saar ehk Manilaid 16.07 Tuletornisaar Keri 23.07 Merelindude paradiis Sorgu 24.07 Tutvumist väärt külakultuuriga Prangli 30.07 Vaikust ja rahu pakkuv Viirelaid 31.07 Järvikute Rammu

Lõõgastavad reisid, meeleolukad üritused

August 06.08 Tuletornisaar Keri 14.08 Pankrannikuga Kesselaid 20.08 Tutvumist väärt külakultuuriga Prangli 21.08 Seenereis Aegnale 27.08 Merelindude paradiis Sorgu September 03.09 Piirissaare sügislaat 04.09 Seenereis Naissaarele *reisi hind alates 26€ inimene

foto:Taavi Leppiman | SeeSee fotostuudio

Korraldame reise ja matku imelistele ja omanäolistele Eesti väikesaartele. Firmaüritused, erapeod, loodusretked. Küsige julgelt pakkumist ja lisainfot! Eesti Saarte Turism OÜ • www.saarteturism.ee • +372 558 3447

Livonia Matkad – matkad liivastel jõgedel!

Tallinn

8

| www.puhkuseestis.ee

Põhja-Läti jõgedele läbi Livonia Matkade!

Kilingi-Nõmme

Pärnu Livonia Matkad Võhandu

Salatsi

Koiva

Riga

Urve 5, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

www.livoniamatkad.ee • +372 5669 1318 • info@livoniamatkad.ee • www.facebook.com/LivoniaMatkad


KOGU PEREGA MATKAMA Mõlemal juhul on ühed parimad sihtkohad Põhja-Kõrvemaa (Aegviidu ning Narva-Tallinn maantee vaheline maa) ning Soomaa. Seal leidub hulgaliselt eripalgelisi matkaradasid, arvukalt laagriplatse ning võimalusi oma liikumisi ja marsruute soovi järgi muuta. Põhja-Kõrvemaa puhul on lisaks tegu ka piirkonnaga, kus mootorsõidukeid naljalt liikumas ei kohta – seega saavad lapsed ja lemmikloomad üsna vabalt teeradadel ringi tormata, ainsaks ohuks vaid hoolimatud jalgrattasportlased. Soomaal on mõnevõrra keeruline planeerida lastega mitmepäevast peatusteta jalgsimatka, sest lastele vaevalt meeldiks tundide viisi mööda kruusateid kõmpida ja mööduvate sõidukite tolmu sisse hingata. Sestap saab sealkandis endale otsida sobiva laagriplatsi või matkaonni (täpsem info Soomaa liikumisvõimaluste kohta on leitav raamatust “Avasta Soomaa” (autor Marko Kaldur, 2016)) ning iga päev avastada mõnda uut matkarada. Neid Soomaal jagub. Põhja-Kõrvemaa on omakorda piirkond, kus on arvukalt metsateid ja matkaradasid, mida mööda saab ringi uidata ning kus laagriplatsi saab muuta kas või igal õhtul. Alustades lõuna poolt – näiteks Paukjärve kandist – jõuab tasapisi jalutades paari päevaga kenasti põhja poole Järvi järvede kanti või lõunasuunda Jussi järvede piirkonda. Erinevaid suundi ning

9

L

oogiline on, et lastega (eriti väikelastega) ei saa ette võtta väga ekstreemseid matkasid raskete loodustingimuste ning pikkade distantsidega. Kuigi olgem ausad, olen näinud ka 5–6-aastaseid mudilasi, kes rühivad matkakott seljas täiskasvanutega vapralt kaasa ning ei pelga isegi keerulisi ilmastikuolusid ega tõsiseid katsumusi. Need vaatepildid jäid küll 10–15 aasta tagusesse aega ning tänapäeva üleüldine mugavus, nutiseadmete lembus ning lastekaitseseadused tõenäoliselt enam taolisi matkasid lastel teha ei lubaks. Sellest hoolimata pole väikelastega perel praegugi probleemiks teha koos mitmepäevaseid matkasid, mille lõpuks tatsatakse maha kümneid kilomeetreid. Tõenäoliselt esimeseks asjaks, mis matka eel läbimõtlemist vajab, on plaanitav matkapiirkond. Arvesse tuleks võtta kaugust asulatest (võimalike hädaolukordade tarbeks) ja turvalisi liikumisvõimalusi (ohuks kõikvõimalikud mootorsõidukid või külakoerad), aga ka tavapärasest tsiviliseeritumate laagriplatside olemasolu. Samuti tuleks välja mõelda, et kas on soov kogu varustus korraga selga laduda ning paar päeva sujuvalt kulgeda või siis teha üksnes päevaseid tiire ning naasta igal õhtul samasse laagripaika.

| www.puhkuseestis.ee

Suvel perega, ka koos laste ning lemmikloomadega, matkamas käimine ei ole mingi ületamatu takistus. Selleks on vaja vaid head tahet ning veidi rohkem ettevalmistusi kui tavalisel täiskasvanute metsamatkal.


10 | www.puhkuseestis.ee

rajavalikuid on seal rohkelt ja Aegviidu RMK looduskeskusest saab vajadusel kaasa haarata piirkonna kaardid. Kaarte saab vaadata ka nutitelefonide rakenduste kaudu, aga seejuures tuleks silmas pidada, et moodsate telefonide akud kipuvad väga kiiresti tühjenema. Sestap on mõistlik kaasa võtta varuakusid, akupankasid ja/või ka mõni “vanakooli” mobiiltelefon, mille aku vajadusel nädal aega vastu peaks. Sest kunagi ei või teada, millal tuleb teha mõni erakorraline kõne. See viibki sujuvalt vajamineva varustuse juurde. Nimekiri kõigist matkal vajaminevatest asjadest veniks pikale. Oluline on, et riietus oleks piisavalt mugav ja ilmastikukindel (kui ilmateade matka ei soosi), soe (õhtul lõkke ääres istumiseks) ning kihiline. Jalatsid olgu samuti mugavad ning võimaluse korral sisse

kantud – siis ei pea muretsema villide või jalavalu pärast. Nii Soomaa kui Põhja-Kõrvemaa rajad on sellised, mis ei nõua spetsiaalseid jalatseid ega riideid – kellel on kõige mugavam liikuda pikki vahemaid tossude ja teksadega, siis seal saab ka sedasi hakkama. Eelnev kehtib ka laste riiete ja jalanõude kohta – peaasi, et oleks seljas ja varuks kaasas riided, mis on mugavad, kannatavad vihma ning temperatuurimuutusi (päevane soe vs öine jahedus). Ööbida saab nii lageda taeva all kui telkides – see on juba igaühe enda valik. Enne tuleks siiski end ilmaprognoosidega kurssi viia – värskes õhus magades on ju meeldiv enne uinumist tähistaevast silmitseda, ent kui taevas kattub ootamatult pilvedega ning näole hakkavad langema vihmapiisad, siis võib matkamõnugi üsna kiiresti kaduda. Kuna telke on erisuguseid ning paljud neist on kaasa tassimiseks liiga rasked, siis võib see seada piirid marsruudi valikule. Juhul kui päevase jalgsirännaku järel naastakse algsesse laagripaika, siis tasub meeles pidada, et vähemalt RMK laagriplatsidel kehtib igaüheõigus. See tähendab, et kõigil on õigus neil platsidel peatuda ning kedagi ei tohi ära ajada – juba kohal viibivad laagrilised peavad ruumi tegema ka uutele tulijatele. Looduses ööbimise puhul tuleb tähelepanu pöörata eelkõige magamisvarustusele. Täiskasvanud elavad jahedama öö hädavajadusel ka lõdisedes üle – laste puhul ei tohiks aga seda lubada. Sestap peab magamiskottide valikul pöörama erilist tähelepanu lastele. Neil peaks olema soojad magamiskotid ning vajadusel ka ümber mässimiseks tekid. Õhuke fliistekk magamiskoti ümber on juba päris tubli soojaandja. Ka matkapoodides müüdavad nn bivikotid aitavad temperatuuri hoidmisele kaasa. Ülejäänud varustuse suhtes tuleb läbi mõelda, et mida on reaalselt vaja ning mille võib vabalt ka koju jätta. Kindlasti on olulised alusmatid/magamismatid; toidunõud (miks mitte ühekordsed, mille pärast prügikasti või lõkkesse saab heita); hügieenitarbed; valgusallikad (taskulamp); joogivesi (igal pool ei pruugi allikaid või järvesid läheduses leiduda); söök (vastavalt maitsele); saag ja/või kirves (sest RMK platsidel olevad nn pakukirved pole just eriti efektiivsed); tulesüütamisvahendid. Matkaapteegi koostamisel peab eelkõige silmas pidama pereliikmete vajadusi – kas kellelgi on tarvis iga päev mõnda ravimit? Ühtlasi võivad ära kuluda ka plaastrid – juhuks, kui jalg katki hõõrutakse või näppu lõigatakse. Ent on ilmselge, et villides jalaga ei ole matkamine eriti mõnus tegevus ning sellise olukorra tekkides tuleks pigem mõelda lühema kodutee peale. Varustuse pakkimisel ja osalejate vahel jagamisel ei maksaks kõike laduda täiskasvanute selga. Las jääda lastelegi oma roll matkavarustuse tassimisel – nende väiksematesse seljakottidesse võib mahutada näiteks


karadadel ja metsas viibivaid inimesi. Ehk siis – kõik taandub oma lemmiklooma usaldamisele ning kontrollile tema üle. Sama kehtib ka igasuguste ohutus- ning looduskaitsenõuete puhul, mis tähendab, et hoolimata sellest, mis on nõuetes kirja pandud – tegelikkuses taandub kõik kainele mõistusele ning hoolivale käitumisele. Ehk nagu öeldakse: “Tee seda, mida tahad, et sinule tehtaks”. Sa ju ei soovi, et sinu kodu oleks prügi täis? Sellisel juhul palun ära loobi matkal tekkivat prahti metsa alla. Kui tahad, et kõik oleks ilus ja kena – siis käitu ka ise sedasi. Ükski reegel, nõue ega piirang ei muuda inimesi – eelkõige tuleb ise olla hooliv oma ümbruse, pereliikmete ja looduse suhtes. Ja loomulikult on oluline vastutustundlikkus – kui matkal ilmneb mingeid probleeme, siis peab nendega tegelema kohe ning lahendama need võimalikult ruttu. Eestis matkamine ei ole tegelikkuses midagi ületamatut ega keerulist ei üksiküritajatele ega peredele. Lastega loodusesse minek võib tunduda küll väljakutsena, aga kui kõik enne hästi läbi mõelda ning olla valmis ka võimalikeks ootamatusteks, siis kujuneb sellisest üritusest põnev ja loodetavasti inspireeriv ettevõtmine. Selline matk liidab pereliikmeid omavahel ning jätab mõnusa mälestuse terveks eluks. Marko Kaldur Rändur ja reisikirjanik

11 | www.puhkuseestis.ee

magamiskotid, toidukraami või muud kergemad esemed. Kuna lapsed peavad iga päev tassima niikuinii üle mõistuse raskeid koolikotte, siis veidi kergema varustuse kandmine ei käi neile üle jõu. Ja lõpuks peame rääkima matka enda kulgemisest. Nagu öeldud, siis marsruudi valik sõltub paljuski matkajate huvidest ja tempost. Soomaa ja Põhja-Kõrvemaa puhul on võimalusi arvukalt – on nii pikemaid teekondasid kui lühemad; erineva ümbrusega ja huvitavate vaatamisväärsustega. Siiski tuleb arvestada, et kõigi reaalne tempo selgub juba esimestel tundidel – täiskasvanud peavad meeles pidama, et lapsed liiguvad reeglina aeglasemalt ja vajavad rohkem puhkepause. Seetõttu tuleb olla loominguline ning vajadusel muuta nii teekonda kui ka planeeritud ööbimiskohtasid. Lastele võib pakkuda matka jooksul ka lisategevusi – olgu siis millegi meisterdamine, peitmismängud, lõkkepuude kogumine jne. Ühised tegevused ja huvitavad ettevõtmised seovad osalejaid rohkem kui nutitelefoni näppimine või kõrvaklapid peas läbi looduse kõmpimine. Veidi ka lemmikloomadest. Eesti seadustes on kirjas, et looduses viibides tuleb loomad (eelkõige mõeldakse selle all koeri) hoida rihma otsas ning võimalusel ka suukorvistatult. Tasub meeles pidada, et oma koeral (või muul lemmikloomal) vabalt joosta lastes tuleb hoolega jälgida, et too ei segaks metsaloomi ega häiriks mat-


Hakkame

tembutama!

šimpans

12 | www.puhkuseestis.ee

Ü

kski teine loom ei tekita loomaaia külastajate seas sama palju entusiasmi ja rõõmu kui ahvid. Neid lõbusaid ja leidlikke loomi tutvustas Puhkus Eestis ajakirja lugejatele kuulus Tallinna zooloog Aleksei Turovski. Tallinna loomaaia ahvide hulk on muljetavaldav ning mitmekesine. Seal elab praegu kokku 11 liiki ahve, nende hulgas nii väiksed küünisahvid kui suured šimpansid, lisaks veel Madagaskarilt pärit leemurid, poolahvid. Troopikamaja soojuses saab ahvide tegemisi mõnusalt jälgida, kuid 20-liikmelise jaapani makaakide pere elu kulgeb ka talvisel ajal väliaedikus. Ahvide loomaaeda sattumise lood on väga erinevad ja erilisedki: veerand sajandit tagasi rändas Tallinnasse direktor Mati Kaalu käsipagasis Rootsist Skanseni loomaaiast kingituseks saadud esimene kääbusmarmosettide paar. Emased inimahvid šimpansid on aga Eestisse jõudnud vahetuskaubana – meremehed vahetasid nad Guinea sadamas sigarettide vastu. Ühed rahva lemmikud ehk jaapani makaagid kuuluvad kitsaninaliste ahvide seltsi. Nende ninasõõrmed on nagu meil, inimestel – ette ja allapoole ulatuvad. Nina ehituse tõttu on makaagid võimelised kohanema ka külmemate temperatuuridega. Laianinaliste ahvide suguseltsi kuuluvad näiteks marmosetid ja tamariinid, kes on pigem troopilise kliima loomad.

Valimistest ja kirpudest Jaapani makaakide seas vastutavad pereelu strateegia eest emasahvid, sest just nemad määravad sobivaid isasloomasid juhikohale. Isasloom saab juht olla esimeste eksimusteni – niipea kui liider hakkab talle ebasobivalt käituma, näiteks kaotab väärikuse, teeb rumalusi või on laisk, leiavad emasloomad uue juhi. Selleks hakkavad emasloomad demonstratiivselt ümbritsema uut juhikandidaati ning siluvad ja sätivad tema karvu. Nõnda annavad emasloomad muutustest märku. Valimised toimuvad regulaarselt. Tark isane teeb juba enne valimisi noorte emasloomade seas meelitustööd, et kandidatuur oleks ikka kindel. Niisuguseid üllatusi ja hoolitsusi võib nimetada ahvide „kohtumiseks valijatega“. Ahvidele on omane üksteise karvade puhastamine ja silumine. Täide nokkimisel on aga tegelikult lausa sotsiaalne funktsioon – seltskondlike pingete maandamine. Olete kindlasti isegi külastanud juuksurisalongi? Seal te ju ka lõõgastute ning pinged kaovad. Nõndasama lohutame me ka kurba inimest ehk silitame tal pead! Inimesele lähedane sugulane Šimpansid on mitmel põhjusel inimesele lähedaseim ahviliik. Meil on ühepalju karvafolliikuleid, kuid nende paiknemisko-


had on erinevad. Šimpansid suudavad 4.–5. eluaastani õppida viipekeelt ja moodustada isegi lauseid, kuid edasist arengut ei toimu. Inimene aga areneb katkematult. Häälepaelad on meil peaaegu ühesugused, kuid inimesel asuvad need väga sügaval. Meie saame häälikuid hääldada ka välja hingamisel, šimpansid aga suudavad seda teha vaid sisse hingates (umbes 30 erinevat häälikut).

vastu klaaspuuri lage. Tänaseks on ohutuse mõttes puuri lagi kaetud võrguga. Betty ja Quincy harrastavad maalimist, kusjuures Quincy valmistab oma teoseid teadlikult müügiks. Tallinna loomaaia ahvidest võiks rääkida lõputult, isegi tervest ajakirjast jääks väheks. Kõige parem on tulla ise kohale ja vaadata ning kogeda nende talenti. Kohtumiseni Tallinna loomaaias!

Ahv ei ole kingitus Tallinna loomaaeda on sattunud mõned ahvid, kes on olnud inimestele kingituseks. Sellest taastumine on võtnud palju aega, kuna ahvid on suhtlejad loomad, kes peavad elama ja seltsima kindlasti oma liigikaaslastega. Teiste ahviliikidega suhtlemine tuleb samuti kasuks. Vastasel juhul satuvad ahvid stressi ja isegi autism pole nende seas võõras haigus. Kuidas lusikast sai kruvikeeraja Tallinna loomaaias elab isane šimpans Pino ja emased šimpansid Betty ning Quincy. Enamasti elavad nad harmooniliselt koos ja hoolivad oma talitajatest. Nad on uskumatult nutikad tegelased. Quincy on osutunud kõige suuremaks leiutajaks, näiteks näppas ta lusika, mida kasutas hiljem kruvikeerajana – ta avas sellega kanalisatsiooniluugi kaaned ning viskas neid

Aleksei Turovskiga kohtus Daniil Ivashenko

Aleksei Turovski

Tallinna Loomaaed Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn E-R +372 6943 300 • www.loomaaed.ee Avatud: mai-august 9-19, märts-aprill ja september-oktoober 9-17, november-veebruar 9-15 Tallinna loomaaia ligi 8000 isendi seas on 600 liigi esindajaid imetajate, lindude, kalade, roomajate ja selgrootute hulgast. Lisaks loomadega tutvumisele võib teha mõnusa jalutuskäigu linna suurimas liigirikka alustaimestikuga tamme-segametsas, mis kevaditi rõkkab linnulaulust. Suvekuudel on avatud ka mänguväljakud, piknikuplatsid ja söögikohad.

POLLI LOOMAAED 18.-19. juunil toimub Polli Loomaaias suur perepäev Mia Suvepidu! Polli talu, Kata küla, Kose vald, Harjumaa +372 5698 2260 • www.polliloomaaed.ee Avatud: mai-september 11-19

13 | www.puhkuseestis.ee

Meil saab loomi toita ja katsuda, laste sünnipäevi pidada, poniga sõita ja sõpradega grillida.


Niitvälja –– Niitvälja – Niitvälja Niitvälja – Eesti golfi golfi kodu! kodu! Eesti Eesti golfi kodu!

14 | www.puhkuseestis.ee

Võta aega endale! Võtaaega aegaendale! endale! Võta Võta aega endale! see Alusta golfimänguga see suvi. Alusta golfimänguga seesuvi. suvi. Alusta golfimänguga Alusta golfimänguga see suvi.

Golfimängijaks saamise teekonda nimetame Kõiksaab saabalguse algusekolmepäevasest kolmepäevasest Golfimängijaks saamise teekonda nimetame Kõik Niitväljal Roheliseks Rajaks. Niitväljal Roheliseks Rajaks. Green Cardi kursusest sellehind hind Golfimängijaks saamise teekonda nimetame Green Kõik Cardi saab kursusest alguse kolmepäevasest jajaselle Niitväljal Roheliseks Rajaks. See on lähenemine, mille oleme kokku pannud 2016. aastal on kõigestja selle hind Green Cardi kursusest See on lähenemine, mille oleme kokku pannud 23 aastase kogemuse põhjal ja mille võtmesõ- 2016. aastal on kõigest 23 aastase kogemuse põhjal ja mille võtmesõSeeon onpersonaalsus. lähenemine, mille oleme kokku pannud 2016. aastal on kõigest na na23 onaastase personaalsus. kogemuse põhjal ja mille võtmesõna on personaalsus. Rohelisel Rajal olles tegeleme iga inimesega Vaata täpsemalt www.rohelinerada.ee Rohelisel Rajal olles tegeleme iga inimesega täpsemalt www.rohelinerada.ee eraldi ja aitame kokku panna just Sulle parima Vaata Registreerumiseks võta ühendust info@niitvaljagolf.ee eraldi ja aitame kokku panna just Sulle parima võta ühendust info@niitvaljagolf.ee Rohelisel Rajal olles tegeleme iga inimesega Registreerumiseks Vaata täpsemalt ning mõistlikuma teekonna. või telefonil +372 www.rohelinerada.ee 678 0454 ning mõistlikuma telefonil +372 678võta 0454ühendust info@niitvaljagolf.ee eraldi ja aitame teekonna. kokku panna just Sulle parima võiRegistreerumiseks ning mõistlikuma teekonna. või telefonil +372 678 0454

99€.€. 99 99 €.


Marko Kaljuveer:

„Golf sobib peaaegu kõigile ja see on enese vormis hoidmiseks ideaalne harrastus“

White Beach Golf Golfimängu puhul võib ikka veel kohata eelarvamusi, et golf on ainuüksi rikaste, ilusate ja väga kogenud mängijate pärusmaa. Puhkus Eestis toimetus käis ise uurimas, mis mäng see golf täpsemalt on, kes seda mängivad, kus mängitakse ja kas sellest võiks Eestis saada rahvaspordi ala. Meie küsimustele vastas Eesti Golfi Liidu president Marko Kaljuveer.

Kui populaarne golfi mängimine on Eestis praegu ja kui suur võiks eestlaste huvi selle ala vastu olla näiteks 5 aasta pärast? Golfi Liidul on selle kohta oma missioon ja visioon. Missioon on olla golfi arendaja Eestis ja visioon näeb ette, et golf jõuaks Eestis seitsme enimharrastatava spordiala hulka, see tähendab, et aastaks 2020 võiks mängijate arv olla 10 000. Praegu on mängijate arv 3000 ja see ei olegi tegelikult väike number. Selge on see, et meil on eesmärk tõusta ülespoole, aga

nähes kui popp see harrastus on meie naabrite rootslaste ja ka soomlaste jaoks, siis miks see ei võiks nõnda olla ka Eestis. Mis mäng see golf siis ikkagi on? Kuidas Teie selleni jõudsite ja mida alguses tundsite? Kõigepealt on see mäng iseendaga, kuid samal ajal ka sotsiaalne suhtlus. See on ka tehniline mäng, sest peab omandama teatud tehnika, et saada pall lendu. Mänguhuvi ja hasart tekivad siis, kui su pall tõesti lendab. Kui oled omandanud elementaarse mänguoskuse, et mängu nautida, siis see haarab sind, sa justkui armud ära. Ma räägin tegelikult iseendast, sest kui ma 2002. aastal hakkasin ise mängima, siis see haaras mind täielikult. Ma tahtsin iga vaba hetke veeta väljakul ja mängida, mitte ainult teiste vastu, vaid iseenda vastu. Mind võistlemine esialgu ei huvitanudki, sest mu kõige suurem vastane olin mina ise ja ma sain tegelikult mängust rahulolu. Veetsin umbes 3–5 tundi värskes õhus, liikusin ja mu tervis läks paremaks ning kehakaal langes. Tundsin end hiljem ka tööl väga hästi. Ma sain aru, et mul ei ole mõtet mängida korv- või jalgpalli või näiteks joosta – golfimäng rahuldas mind täielikult. Mis golf on? Eks ta kõik kokku on – mäng iseendaga, mäng teistega, sotsiaalne suhtlus, tervisesport ja liikumine. Tegelikult on see ka sportlik tulemus ehk mitme löögiga ma palli auku saan.

15 | www.puhkuseestis.ee

Kas kummutate eelarvamuse, et golf on ainult rikaste ja ilusate harrastus? Ma usun küll, et golf ei ole ainult rikaste ja ilusate harrastus. Golf on rahvaspordi ala näiteks Islandil, Rootsis, USA-s ja paljudes teistes riikides. Meie tahame ka jõuda rahvaspordi staatuseni, see tähendab, et mäng tuleks teha inimestele võimalikult kättesaadavaks. Golfi harrastamise eest saad vastu tervise, hea sõpruskonna ja motivatsiooni oma tervise heaks midagi teha – see on väga tähtis! Golfi võib mängida 5-aastane ja ka 85-aastane, sõltuvalt tervislikust olukorrast. Tegemist on demokraatliku alaga – mängida võib pisike ja pikka kasvu inimene ning tüse või kõhna inimene. Minu jaoks on golf ideaalne enese füüsilise tervise heas vormis hoidmise ala ja ma arvan, et golf jõuab kunagi rahvaspordi staatuseni.


Niitvälja Golf

16 | www.puhkuseestis.ee

Millised golfiväljakud meil Eestis on? Tallinna piires meil on 3 väljakut: Jõelähtme, Suuresta ja Niitvälja. Viimane on see koht, kus Eesti golf sündis. Kõige värskem golfiväljak on praegu Pärnumaal, Tahkurannas (Pärnu Bay Golf), mida peetakse lausa üheks Euroopa tippväljakuks – ütleme top 10 hulka kuuluvaks. Teine Pärnumaa väljak on Valgerannas. Seega Pärnu tähtsus turismikeskusena kasvab hoogsalt. Siis on veel Otepää golfiväljak ja Saare Golf Saaremaal, mis on väga korralik ja ilus väljak. Haapsalus on 9-rajaline väljak, samuti Ojasaares – Rakverest 20 km kaugusel. Seega ongi kokku 9 väljakut ja kümnendat kavandame praegu Tallinna ümbruskonda, Lasnamäele. Milline on esimene samm, kui on soov alustada golfimänguga? Kõigepealt külasta endale lähimat väljakut ja tutvu olukorraga. Võimalik on osta ka pallid ja mängida alguses sisuliselt ilma rahata, et saaksid aru, kas see mäng sulle sobib ja meeldib. Igal väljakul on olemas treener, kes peab seisma hea selle eest, et abistada just selliseid inimesi, kellel on tekkinud esimene huvi. Ma arvan, et esimene samm võikski olla, et lähed, vaatad, tutvud ja küsid nõu – kohe ei pea hakkama raha välja käima. Alguses saab varustuse näiteks rentida ja osta ainult pallid. Ma võib-olla räägin, kuidas ma ise kunagi tegin. Läksin Niitväljale, alguses arglikult, palusin palle ja laenasin tuttavalt ka golfikepid. Proovisin seal mängida alguses ilma rahata. Mitte muidugi väljakul, sest väljakule ei ole mõtet minna, kui mängida veel ei oska – sinna ei lubatagi. Hiljem, kui oled jätkuvalt mängust huvitatud, pöördu perso-

nali juurde ja avalda soovi teha Green Cardi kursused (kestavad 2–3 päeva). See annab ülevaate golfimängust, löökidest, etiketist ja kõigest, kuidas rajal käituma peab. Mis on Green Card ja palju kursus maksab? Green Card ongi tunnistus sellest, et oled tutvunud golfi algtõdede ja mängureeglitega. Laste puhul maksab kursus keskmiselt 65 eurot ja täiskasvanute jaoks kuni 100 eurot. See on umbes keskmine hind, mis võib olenevalt golfiväljakust natuke varieeruda. Hiljem saab juba juurde osta mänguõiguse, mille hind on samuti väljakutel erinev. Kuskohast saab golfivarustust osta? Golfivarustust saab soetada poodidest, milleks on näiteks Bo Golf (Niitvälja, Saaremaa, Otepää ja Jüri Tehnopark), GolfLife Tallinnas Toompuiesteel ja Exit Golf Tallinnas Pirital. Üldiselt on ka kõikide väljakute juures varustuse soetamise võimalus olemas. Algajal on mõistlik uurida kasutatud variante, sest kohe ei ole mõtet osta kallist ja viimase peal varustust, sest mine tea, võib-olla aasta või kahe pärast sinu soovid muutuvad. Esialgu soovitan mitte panustada tippvarustusse. Millised golfikepid peaksid algaja golfikotis kindlasti olema? Golfikotis on tavaliselt kokku 14 keppi. Algaja võiks esialgu loobuda kepist nr 1 (driver). See on raske avalöögi kepp, millega kogenud mängijad löövad palli hästi kaugele, olenevalt mängija vilumusest ning tugevusest umbes 200 m kaugusele. Usun, et algajal ei ole tarvis selle peale esialgu mõelda.


Räägime ka golfimängu etiketist – missugune see on ja mida peaks silmas pidama näiteks riietuse puhul? Kõige esimene ja tähtsaim on ikkagi turvalisus, ohutus – tuleb näiteks jälgida, et kaasvõistlejatelele kogemata golfikepiga pihta ei löö. Oluline on jälgida ka palli trajektoori. Golfi etikett näeb ette, et mängides tuleks kanda kraega särki ja soliidseid vabaajapükse. Golfimäng on saanud alguse Šotimaalt härrasmeeste mängust, seega peab mängija nägema hea välja ja äratama lugupidamist. Ei ole soovitatav kanda teksapükse või dresse, samuti botaseid ja plätusid – jalanõudeks sobivad spetsiaalsed golfikingad, sest neil on talla all naastud, mis aitavad keha löögi ajal kindlalt paigal hoida. Oluline on ka pärast oma mängu korrastada maapind – asetada mättad tagasi, pühkida jäljed jne. Rada peab jääma sama korralikuks, kui see oli enne mängija tulekut. Mida uut Eesti golf lähitulevikus toob? Meil on praegu käsil projekt – Tallinna golfiväljak, mille asukoht saab olema Lasnamäel, täpsemalt Tondiraba jäähalli kõrval. Plaanis on ehitada korralik sisehall, et golfi saaks mängida ka talvetingimustes. Tegelikult peakski golfiga tegelema mitte

ainult ilusa ilmaga, vaid kogu aeg, kui on soovi oma mängu parandada ja areneda. Klimaatilised olud on meil ju rasked. Eelmisel aasta maikuus oli meil avatud väljakute päev, mis toimus samal ajal kõikidel Eesti väljakutel. Inimesed said tasuta tutvuda ja näha, milles see mäng seisneb ja kuidas see käib. Sel aastal on juba kolm sellist päeva. Esimesed 2 olid 17. aprillil ja 1. mail. Tulemas on veel üks päev 5. juunil 2016 (algus kõikidel väljakutel kell 12.00). Peale selle on plaanis teha Eesti mängijatele oma golfipass, mis tähendab, et selle olemasolul saab mängida soodushinnaga ükskõik millisel Eesti väljakul. Kaasame projekti ka hotellid, mis asuvad klubide lähedal. Niiviisi saab golfimängija kaugemale mängima minnes soodushinnaga majutuse (nt Otepääle või Saaremaale). Sel viisil arendame siseturismi ehk loodame panna golfimängija rohkem Eestis ringi liikuma. Golfipassi projekt on plaanis käivitada juba selle hooaja alguseks ja usun, et aprilliks on see valmis. Milline väljak Eestis sobib algajale kõige paremini? Sobivad kõik, kuid vast kõige lihtsam ja soodsam neist on Ojasaare väljak. Selliste väljakute olemasolu on võtmeküsimus igale riigile. Niisuguseid taskukohaseid ja lihtsaid väljakuid peab olema rohkem – see on oluline just vaba aja veetjale, harrastajale. Algaja tõenäoliselt ei naudi esialgu rasket ja kallist mängu. Meil on väga head väljakud, üks parem kui teine – väljakute rohkus on samuti edu võti. Rääkimata sellest, et kõik Eesti väljakud on maaliliselt ilusad! Lisaks paraneb golfi mängides füüsiline vorm, kuna 18 raja läbimiseks kõnnitakse keskmiselt 8–10 km. Kui oled füüsiliselt heas vormis, siis oled seda ka vaimselt!

17 | www.puhkuseestis.ee

Kõik kepid on mõeldud kindla vahemaa löömise jaoks. Algaja kotis peaks kindlasti olema putter, millega tehakse golfi kõige viimane löök greenil ehk siis murul, kus on lipp ja auk. Ilma putterita ei saa seda lööki teha. Veel võiks kotis olla kepp nr 5, 6, 7, 8, 9, pitch, sand – umbes 8 keppi võiks olla igaks juhuks olemas olla. Hiljem, kui mängu tase tõuseb ja on soov lüüa palli üha kaugemale ja täpsemalt, siis saab mängu võtta ka driverid ja kepid nr 3 ja 4.


Epp Maria Kokamägi, Anni ja Liisu Arro – kolm loomingulist Eesti naist Eesti tuntud maalikunstnik Epp Maria Kokamägi teadis juba lapsena, et soovib saada oma vanemate sarnaseks – maalikunstnikuks nagu nemadki. Loomepisik on kahtlemata edasi kandunud ka kolmandale põlvkonnale – Epp Maria tütardele ja pojale. Liisu Arrost on saanud edukas keraamik ja Anni Arro on tuntud suurepärase koka, kohvikupidaja ning saatejuhina. Poeg Johannes Arro on aga fotograaf. Uurisime, kuidas pere kolm tegusat naist ise omaenda ja üksteise tegemisi näevad. Kas neil leidub aega ka puhkuseks ja mõnusaks koosolemiseks?

18 | www.puhkuseestis.ee

Säde pannakse kaasa sünnihetkel Epp Maria arvab, et kunsti- või loominguanne on inimesele kaasa antud. „Sa võid õppida, mida tahes, aga kui loomingusädet sulle sünnihetkel kaasa pole pandud, siis seda ei ole,“ nendib naine. Samas alati ei pruugi see siiski geenidega seotud olla, sest näiteks kunstiajaloos on palju näiteid, kus lihtsasse talupojaperre on sündinud tulevane suur kunstnik, muusik või kirjanik. „Sel juhul muidugi haridus aitab andel õide puhkeda,“ teab Epp Maria. Epule meeldis juba lapsena väga joonistamine, vesivärvidega maalimine ja savist voolimine. „Kui koolis lastelt küsiti, kelleks nad saada tahavad, oli paljude vastus ikka natuke

Epp Maria

kõhklev. Taheti saada poemüüjaks, autojuhiks, kosmonaudiks ja arstiks. Mina ei kõhelnud kunagi, vaid ütlesin kindlalt, et minust saab kunstnik, ma hakkan maalima pilte,“ kirjeldab naine. Seda meenutades imestab ta isegi praegu, kust tuli toona selline enesekindlus, justkui oleks ta oma eluteed, eriala ja tööd ette teadnud. Tundub, et siin mängis suurt rolli ka vanemate eeskuju. „Ema võttis mind tihti telemajja kaasa ja mängisin sealses suures maalrisaalis värvide ja mu põnevaga,“ meenutab Epp. Sel ajal maaliti telesaadete tarbeks dekoratsioone. Ka isa ateljee oli väikese Epp Maria lemmikpaik, sest põnev oli vaadata igat kunstniku tööetappi – lõuendi pealelöömist alusraamile, maalimist ja maali raamimist. „Juba koolilapsena olin isale abiks ja hiljem tihti ka isale modelliks,“ ütleb Epp. Temast valmisid maalid: “Tallinn talv”, “Epp“, “Epp orhideega“, “Pierrot öö“, “Jaanipäeva paiku“ ja “Kevadõhtu“. Parim puhkus on maakodus toimetamine Epp Maria armastab puhata oma hobide seltsis, toimetades aias lilledega või talvel oma lilletoas, kus kasvatab orhideesid. „Reisides märkan ka just alati ilusaid aedu ja hoolitsetud parke,“ sõnab naine ja lisab, et teda paelub loodus märksa enam kui linnakultuur. Elab ta ju praegugi just maal – Pärnumaal Sepamaa talus – kus meri on lähedal ja oma aias kasvavad roosid. „Siin ongi töö ja puhkus käsikäes,“ kinnitab Epp. Sepamaa talu Pärnumaal ongi just see koht, kus kolm loomingulist naist (ja mehed ka) kokku saavad ning üheskoos näi-


teks pühi veedavad. Sageli kogunetakse ka Haapsalus Liisu juures või galeriis. Liisu aga arvab, et kui Haapsalus läheb suvel liiga suureks sagimiseks, siis ongi hea minna koos perega vanemate juurde maale, Sepamaale. „Seal on küll kogu aeg toimetamist, nii et raamatut aias naljalt ei loe, aga see toimetamine on puhkus ja seal saab loodusesse “ära kaduda”, mis on aeg-ajalt väga vajalik, et leida ennast jälle üles,“ kirjeldab Liisu. Ta arvab, et peab puhkamist veel õppima, kuna rahutu loomus ja töö käib temaga igal sammul kaasas. „Pikki puhkusi ma ei planeeri, küll aga oskan püüda hetke, mis tähendab näiteks hommikutee nautimist või suvel aias raamatu lugemist,“ sõnab ta. Anni tähelepanu keskmes on aga praegu tütar Anita Astrid, kes on 1-aastane ja nõuab endale kogu ema-isa tähelepanu. „Väikse lapse kõrvalt ei saagi kunagi puhata. Ainult siis, kui sõidan üksi kuskile ära,” nendib naine. “Näiteks käisin hiljuti Helsingis – niisama second-hand poodides, kohvitasin ja veetsin rahuliku öö hotellis mõnusalt välja magades. Ei midagi erilist, aga andis eluvaimu juurde küll,” räägib Anni ja lisab, et vaim peab ikka aeg-ajalt puhkama. Temagi armastab Sepamaa talu, kus veedab võimalikult palju aega aiatöid tehes. “Näpud mullas on parim mediteerimine,” on Anni kindel. Kodukandiga seovad teda helged lapsepõlvemälestused, turvatunne, metsik loodus, meri ja aed.

Haapsalu galerii

Haapsalu galerii

19 | www.puhkuseestis.ee

Kaunis Haapsalu pakub inspiratsiooni ja täiuslikku rahu Teine pere jaoks äärmiselt tähtis paik on mereäärne linn Haapsalu. Epp Maria sattus Haapsallu üheksakümnendate lõpus seoses oma näitusega ja armus sellesse linnakesse kohe. Sel ajal oli linn räämas, kuid praegu on see tõusnud uuele elule nagu fööniks. Haapsalus on alles veel endiste aegade suurust ja hõngu, mis seal kuurortlinna aegadest on lehvinud. „Kunagi kutsuti Haapsalut põhjamaade Veneetsiaks ja arvan et täie õigusega – sellist ilusat promenaadi annab mujalt otsida,“ sõnab Epp. Tütre Liisu arvates võiks aga Haapsalu olla tulevikus justkui Nizza või Cannes. Haapsalu on mõjutanud tugevalt ka Epu loomingut. „Elades Haapsalus algas mu loomingus uus etapp, sündisid hõbekuldsed meremaalid, roosakalt õhetavate taevakaarte ja pilvedega.“ kirjeldab kunstnik. Haapsalus on tema sõnul midagi erilist, mis tõmbab enda poole rahuarmastavat ja iluhindavat külalist. Praegu elab oma perega ja töötab Haapsalus Liisu, kellel on seal oma keraamika ateljee. Liisugi on veendunud, et Haapsalu on tõesti ideaalne paik elamiseks, kunstitöö jaoks ja muidugi puhkuseks. Talvel on linnakeses totaalne vaikus ja rahu ning saab mõnusalt ja segamatult ateljees toimetada või lihtsalt puhata. Samas on kõik vajalik käe-jala juures. „Elsa, meie 4-aastane tütar, käib jalgrattaga või jala mööda mereäärt lasteaias, talvel kelguga,“ kirjeldab Liisu. Haapsalu on tema sõnul nagu miniatuurne maailm, “nukumaja”, kus on väikeste vahemaade tagant kõik asjad olemas. „See tohutu aja kokkuhoid ja annab elule kvaliteetaega juurde,“ kinnitab naine.


Epp Maria galerii – justkui hubane saareke kuurortlinna keskel Linnakese peatänaval (Kalda 2) on 2008. aastal avatud Epp Maria galerii, kus näeb Liisu keraamikat, isa Jaak Arro puidudisaini ja Epp Maria fresko- ja õlimaale. Kollane kivimaja hakkab silma kohe, kui külastaja on jõudnud Haapsalu vanalinna. Galerii väljapanek on lausa kahel korrusel. „Igal hooajal näitame uut kollektsiooni ja galerii on avatud suvehooajal poolest maist kuni augusti lõpuni,“ räägib Epp. Peregalerii on justkui hubane mõnus saareke kuurortlinnakese suvises melus, kus inimene saab ilusa muusika saatel kunsti nautida ja endale meelepärast soetada. „Meie galerii Haapsalus on nagu pelgupaik kiirustavale tänapäeva inimesele, kes meil märkab, et aeg võib ka rahulikult voolata ja puhkuseks ning ilu nautimiseks tuleb aega võtta, sest siis oleme me paremad inimesed. Nõnda märkame ja armastame elu enda ümber rohkem,“ on maalikunstnik kindel.

20 | www.puhkuseestis.ee

Töökus ja julgus unistada viib sihile Tütar Annit iseloomustab Epp Maria kui töökat ja sihikindlat inimest. „Näen temas palju isa Jaagu jooni, suuri ja julgeid unistusi. Imetlen tema töökust ja oskust oma unistused täide viia,“ kirjeldab Epp. Talle ei meenu kohe, mitu kokaraamatut Anni on loonud, aga igatahes on ta kirjutanud end eestlaste südamesse ja loonud täiesti uue toidukultuuri. „Ta on väga julgustav ja positiivne ning oskab inimesi kaasa haarata,“ arvab ema ning lisab, et ka töökus on omadus, mis on tütre viinud sinna, kus ta praegu on. Anni ise ei oska samuti n-ö une pealt vastata, mitu kokaraamatut on tema sulest ilmunud. „Aga praegu sõrmede peal kokku lugedes saan seitse,” muigab ta. Anni on arvamusel, et alati tal ei õnnestu kõik nii nagu tahaks, aga vähemalt on ta olnud julge proovima ja tundmatus kohas vette hüppama. „On see siis nooruse lollus või julgus? Ei teagi…“ kõhkleb Anni ja

Anni

Anni arvab, et eks elu teeb ettevaatlikumaks. Aga siht peab elus ikka tema meelest olema. „On inimesi, kes triivivad niisama läbi elu ja on ka õnnelikud. Minul on vaja unistada ja uskuda, et kõik on veel võimalik. See viib edasi ja hoiab meele erksana,“ mõtiskleb Anni. Temagi jõudis sarnaselt emale oma kutsumuse – toidukunsti – juurde juba lapsena, sest talle meeldis juba siis väga süüa teha. “Teadsin juba keskkoolis, et tahan just selle alaga leiba teenida ja see tuli väga loomulikult,” sõnab Anni ja lisab et toidutegemise armastus ning selle rakendamine töös on alati olnud tema esimene valik. Vahel jõuab õige alani ka väikese ringiga Liisu tee oma lemmikalani ei olnud aga sugugi sama sirgjooneline ja kindel. „Mina jõudsin keraamikani ringiga. Lapsena kaevasin merest savi ja meisterdasin sellest asju nagu kõik lapsed, aga sel hetkel ma ei mõelnud sellest kui päris tööst,“ räägib Liisu. Lapsena tahtis ta saada hoopis näitlejaks, advokaadiks või diplomaadiks. Lõpuks suunduski ta Helsingisse õppima politoloogiat. „Selleks, et Helsingis elada ja õppida, käisin ühes rahvusvahelises advokaadibüroos tööl ning ühel ööl töölaua taga istudes tundsin meeletut igatsusvalu teistsuguse maailma järele, minule tuttavama n-ö kodumaailma järele,“ meenutab Liisu. See oli hetk, mil pärast vanematega nõupidamist otsustas ta keraamika eriala kasuks ja asus seda Eesti Kunstiakadeemiasse õppima. „Ühe aasta õppisin ma kahes ülikoolis korraga,“ räägib


NB! Liisu Arro näitust saab külastada 10.–31. augustini 2016 HOP galeriis Tallinnas, Hobusepea 2. Näituse idee on VALGUS. “Pimedal ajal vajame valgust sõna otseses mõttes – ootame küünlasära kuusel, ootame kevadet ja suve, ootame VALGUST. Kaudselt vajame valgust kui lootust kogu oma elu. Inimestena vajame nii füüsilist kui ka vaimset valgust. Kunst on minule üks valguse allikas, majakas tormisel elumerel, mis annab lootust ja valgustab pimedaid hetki. Valgusti on selle valguse otsene tõlkimine “minu keelde”, keelde, mille sõnadeks on savi,” kirjeldab Liisu Arro näituse olemust.

Liisu

Mõnikord on defekt hoopis efekt Ema Epp Maria meelest on aga Liisus kogu aeg kunstnik peidus olnud. „Mina olen Liisu kunsti suur fänn, alati imestan, kuidas ise olles nii õblukene suudab ta teha nii rasket tööd. Ja kui ilusad kõik tema loodud asjad on!“ rõõmustab Epp Maria ja lisab, et nüüdseks on kogu Liisu toodang lausa perfektne. Liisu arvab, et perfektsus on määratlemise küsimus, kuid nõustub, et oma töö kvaliteedi suhtes on ta tõepoolest nõudlik. „Savi on mulle õpetanud, et teinekord võib defekt olla hoopis efekt ja et käsitöö unikaalsus seisnebki ebakorrapärasuses, mida tööstuses saab matkida ainult tehislikult,“ lisab ta. Seega on tema sõnul loomingulise poole pealt keerukas öelda, mis on perfektne. „Aga tehnilise kvaliteedi praaki ma oma nime all küll läbi ei lase,“ kinnitab Liisu. Sellised tooted jätab ta kas endale või jagab tuttavatele. Kusjuures neile on peaaegu alati järjekord. Kus saab naiste loominguga lähemalt tutvuda? Õnnelikud on need, kes leiavad omale tegevusala, mis meeldib, sobib ja haarab kõik meeled. Õnnelikud on ka need, kes julgevad unistada ja söandavad unistusi ka täide viia. Just nii toimides võid olla kindel, et sinu tegude vilju märkavad ning

tunnustavad ka paljud teised. Kolm loomingulist ja usinat naist – Epp Maria, Anni ja Liisu – julgevad unistada ning tegutseda! Nende ettevõtmiste vilju saab näha armsas Haapsalus, Epp Maria galeriis (Haapsalu, Kalda 2 – www.eppmaria.ee). Liisu imekaunist loometööd võib lisaks imetleda ka kodulehelt: www.liisuarro.eu. Anni Arro maitsvat loomingut saab nautida Tallinnas tema baar-bistroos Kukeke (www.kukeke.ee) ja kohvikus nimega Komeet (www.kohvikkomeet.ee).

Liisu

21 | www.puhkuseestis.ee

Liisu ja lisab, et keraamika sobib tema loomuse ja maailmavaatega rohkem. „Armastan ilu ja kunsti, kuid olen samas realist ja väga praktiline inimene,“ tunneb naine. Tema sõnul aitab keraamika luua kunsti, millel on praktiline väärtus ja vajadus.


Suvesündmuste kalender foto: Allan Alajaan

01.06– 05.06

Tallinna vanalinna päevad

Tallinn

www.vanalinnapaevad.ee

02.06– 05.06

Tallinn Bicycle Week 2016. Tallinn Bicycle Week (Tallinna jalgrattanädal) tutvustab, uurib ja arendab jalgrattakultuuri Tallinnas ja teistes Eesti linnades. Erinevad rattateemalised sündmused.

Tallinn

www.tallinnbicycleweek.ee

02.06– 08.06

Kaunid kontserdid Käsmus 2016. Üle 10 000 muusikasõbra kokku toov Käsmu kontsertsari.

Lääne-Virumaa, Käsmu küla

www.piletilevi.ee

03.06– 04.06

Itaalia veinipidu Haapsalus. Itaalia kultuuri- ja veinipäevadel maitstakse ning hinnatakse Itaalia veine, toimub koduveinikonkursi finaal ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad.

Haapsalu

www.kultuurimaja.ee

03.06– 05.06

Hansapäevad Viljandis. Terve linn saab melust haaratud - toimuvad kontserdid, näidendid, õpitoad ja palju muud.

Viljandi

www.hansa.viljandi.ee

03.06– 05.06

Türi kevadfestival. Türi kevadfestival pakub oma külastajatele muusika ja looduse sümbioosi. Loodus muusikas ja muusika looduses, loodus ja muusika meis ja meie ümber.

Türi, Järvamaa

www.kevadfestival.tyri.ee

04.06

Põhja-Liivimaa festival. Festivali eesmärk on olla piiriülene nn kaksiksündmus Lätiga. Traditsiooniliselt toimub suur laat, esinevad erinevad kollektiivid ja avatud on töötoad.

Häädemeeste, Pärnumaa

www.haademeeste.ee

04.06– 05.06

Bluusifestival «Emajõe Bluus 2016». Märkimisväärne muusikasündmus, mis kuulub Baltikumi bluusifestivalide esiviisikusse.

Tartu

www.emajoebluus.eu

23 | www.puhkuseestis.ee

JUUNI


05.06

Queeni ja Adam Lamberti kontsert

Tallinna lauluväljak

www.piletilevi.ee

08.06 ja 09.06

Kontsert „Las jääda kõik, mis hea – 20 aastat hiljem”. Üle 20 aasta kohtuvad suurtel lavadel kaks Eesti levimuusika legendi – Tõnis Mägi ja Ivo Linna.

Tartu, Käsmu

www.piletilevi.ee

10.06– 11.06

Hea Toidu festival - Grillfest. Toimub laat, rahvalik kalapüügivõistlus ja toiduvalmistamise suurvõistlused. Avatud on suured ja väikesed restoranid ning kohvikud.

Pärnu Vallikäär

www.grillfest.ee

10.06– 12.06

Rakvere linna päevad

Rakvere

www.rakvere.ee

11.06

Telliskivi tänavatoidufestival. 60 maitseelamuste pakkujat Eestist ja välismaalt. Kultuuriprogrammid.

Tallinn

www.tallinnstreetfoodfest.com

11.06

Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat. Kauplejaid ja ostjaid on igast ilmakaarest. Kala kõikvõimalikul kujul.

Kolga-Jaani vald, Vaibla küla, Viljandimaa

11.06– 12.06

Nargenfestivali Kreegi päevad. Nargenfestival on 2006. aastast olnud üks meeldejääv meretagune ja mereäärne suvepidu, mis peab oluliseks eesti muusika, sealhulgas C. Kreegi pärandi esiletoomist.

Haapsalu

www.nargenfestival.ee

16.06– 19.06

Sõru Jazz. Ennejaanine kohtumine rannaniitude ja kadakatega, sõprade ja tuttavatega ning suure hulga heliseva muusikaga.

Hiiumaa

www.kaunismuusika.ee

17.06– 23.06

Suure-Jaani muusikafestival. Sündmus on pühendatud heliloojatele Kappidele.

Suure-Jaani, Viljandimaa

www.muusikafestival. suure-jaani.ee

VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES 22. JUUNI ALGUSEGA 18.00

24 | www.puhkuseestis.ee

PEAESINEJA:

UPPSARI POPFOLK TANTSULAVASTUS: PÄRIS ARMAS SÕBRALIK KAMP

ÕHTUT JUHIB SVEN SUMBERG AVATUD LASTEALA PILET 7 €, alla 140 cm sissepääs tasuta

www.vabaõhukeskus.ee


16.06– 19.06

Raadio Star FM suvetuur 2016 toob lavale Eesti parimad artistid!

Pärnu, Tartu, Viljandi, Rapla

www.starfm.ee/suvetuur

18.06– 19.06

XXII Maarahva laat. Laat Vastseliina alevikus pakub meelelahutust, erinevaid atraktsioone, kauplemislusti ja mitmekülgset kultuuriprogrammi nii suurtele kui väikestele.

Vastseliina, Võrumaa

www.vastseliina.ee

17.06– 23.06

Viimsi Valgete Ööde festival & jaanituli. Elamused heast muusikast ja kaunist miljööst.

Viimsi vabaõhumuuseum

www.piletilevi.ee

19.06

Suvise pööripäeva tähistamine Tammsaare muuseumis Vargamäel. Tutvustatakse esivanemate rahvameditsiini ja rituaale.

Tammsaare muuseum Vargamäel. Albu vald, Järvamaa

www.tammsaare.albu.ee

22.06

Vanamõisa jaanisimman. Algus kell 18.00.

Vanamõisa vabaõhukeskus

www.vabaõhukeskus.ee

22.06– 23.06

Pühajärve jaanituli. Rannas ja lauluväljakul peetav kahepäevane lõbus suvepidu. Esinevad maailmakuulsad poptähted Gigi D’Agostino ja Inna.

Pühajärve küla, Valgamaa

www.piletilevi.ee

23.06– 24.06

Mändjala jaanituli 2016. Eesti suurim otse mererannal toimuv jaanifestival!

Mändjala rand, Saaremaa

www.rannapidu.ee

24.06

BALTICA 2016 – pärimuspidu jaanipühal.

Vanamõisa vabaõhukeskus

www.baltica.ee

28.06– 03.07

Muhu tulevikumuusika festival ‘’Juu jääb 2016’’. Maalilisel Muhumaal ja Saaremaal toimuv oodatuim suvesündmus.

Muhu saar, Saaremaa

www.juujaab.ee

29.06

Tartu linna päev 2016 – Ooperisümbioos. Sel päeval näeb Tartus toimetamas ooperisõpru ja -asjatundjaid, soliste ja teatriinimesi, jutuvestjaid ja muusikuid.

Tartu

www.tartulinnapaev.ee

25 | www.puhkuseestis.ee

Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat. Foto: Mats Hansen


Pärnu Hansapäevad

26 | www.puhkuseestis.ee

JUULI 01.07– 02.07

Hard rock laager 2016

Vana-Vigala, Raplamaa

www.hardrocklaager.ee

01.07– 02.07

Retrobest festival „A Wonderful World of Retro Music”. Kvaliteetne ajarännak kõigile, kes armastavad eelmiste kümnendite muusikat.

Valgamaa, Pühajärve

www.piletilevi.ee

01.07– 03.07

Pärnu hansapäevad 2016. Keskaja ja pärandkultuuri festival.

Pärnu

www.hansa.parnu.ee

01.07– 03.07

Geojaanipäev Estonia 2016

Vanamõisa vabaõhukeskus

www.megaestonia.com

02.07

Antiigilaat Kila-Kola 2016. Eesti antiigikaupmehed koos Läti ametivendadega pakuvad vanavarahuvilistele parimat kaupa!

Järva maakond, Albu vald, Seidla küla

02.07

Linnuse öömuusika. Traditsiooniline suvine kontsertõhtu, mil kaunis Piusa Ürgoru looduses ning Vastseliina linnuse ajalooliste varemete taustal saab nautida mõnusat muusikat.

Vastseliina linnus, Võrumaa

www.vastseliina.ee/linnus

02.07– 31.08

Kabli päikeseloojangu festival. Suve südames toimuv neljanädalane festival on segu Eesti parimast muusikast, põnevatest kohtumistest, mõnusast atmosfäärist, kaunitest paikadest.

Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa

www.kablifest.com

05.07– 09.07

Klassikalise muusika festival «Helisevad Saaremaa orelid 2016»

Kontserdid Saaremaa kirikutes

www.helisevadorelid.ee

06.07– 09.07

Õllesummer 2016. Nelja päeva jooksul esinevad enam kui 8 laval ligi 100 esinejat Eestist ja välismaalt, meelelahutust on igale vanusele. Peaesineja on elektroonilise tantsumuusika tippbänd The Prodigy.

Tallinna lauluväljak

www.ollesummer.ee

06.07– 10.07

Haapsalu vanamuusikafestival. Festivali eesmärk on viia nii Eesti kutselisi muusikuid kui ka publikut kõrgetaHaapsalu semeliste ettekannete kaudu lähemale muusikakultuuri tippteostele.

www.studiovocale.ee


07.07– 12.07

Festival «Klaaspärlimäng»

Tartu

www.erpmusic.com

08.07

John Newmani kontsert Õllesummeril

Tallinna lauluväljak

www.ollesummer.ee

08.07– 09.07

Amme Rock 2016. «Amme Rock» on festival, kus kuuleb ja näeb parimaid Eesti traadimuusikaansambleid ja bände Soomest, Lätist, Rootsist ja mujalt.

Tartu vald, Vasula alevik

08.07– 10.07

Seto jaanituli. Seto jaanitulel esinevad seto leelokoorid ja tantsuansamblid ning Eesti pop- ja rock-muusika tuntumad-parimad esinejad.

Põlva maakond, Toomasmäe küla

www.setojaanituli.ee

08.07– 10.07

Kihnu mere pidu. Festival lähtub vanast heast kaluritepäeva traditsioonist, kuid hõlmab laiemalt kõike, mis Kihnu kultuuri ja eluolu puudutab: laul, tants, pillimäng, käsitöö, rahvariided ning rahvuslikud toidud.

Kihnu saar

www.kultuuriruum.ee

09.07

Vargamäe perepäev

Tammsaare muuseum Vargamäel. Albu vald, Järvamaa

www.tammsaare.albu.ee

08.07– 10.07

Kunda sõbralaat. Kultuurisündmus nii eestlaste kui ka soomlaste jaoks. Käsitöö- ja (ranna)kultuuripidu koos laulu ja tantsu ning hea söögi ja joogiga.

Kunda sadam ja rand, LääneVirumaa

www.laat.kunda.ee

09.07– 10.07

Tartu hansapäevad 2016. Hansapäevad teevad Tartu kesksuvise linna elavaks, täites selle laada, kontsertide ja hariva tegevusega. Tavapäraselt on avatud ka rikkalik hansalaat.

Tartu

www.hansapaevad.ee

14.07– 17.07

Hiiu Folk 2016. Kõik pärimusmuusika sõbrad on oodatud Hiiumaale pidu pidama.

Hiiumaa

www.hiiufolk.ee

15.07– 16.07

Punk’n’Roll Festival 2016. Eesti suurim ja vanim punkrokkmuusikale pühendatud festival.

Raadi mõisa park, Tartu

www.punknroll.ee

15.07– 16.07

American Car Show. Baltimaade suurim Ameerika autode üritus, mille raames toimuvad autonäitus, kokkutulek, kiirendusvõistlus ning saab kuulata head muusikat!

Haapsalu

www.american.ee

27 | www.puhkuseestis.ee

Hiiu Folk


28 | www.puhkuseestis.ee

Tallinna merepäevad

15.07– 17.07

Tallinna merepäevad. Eesti suurim mere- ja perepidu.

Tallinna Vanasadam

www.tallinnamerepaevad.ee

16.07

Festival «Electronic Family». Maailma tuntuim vabaõhumuusikafestival ületab esmakordselt Eesti piirid.

Tallinna lauluväljak

www.piletilevi.ee

16.07

Mihkli laat

Mihkli küla, Pärnumaa

22.07– 23.07

Ostrova festival. Festival leiab aset Ostrova külas, tuues kokku esinejaid nii Setomaalt kui ka kaugemalt.

Ostrova küla, Võrumaa

www.ostrovafestivalid.ee

22.07– 23.07

Sandra & Bandi kontsert. Retroajastu üks tuntumaid lemmikartiste, Sandra koos ansambliga, annab suvisel nädalavahetusel kaks kontserti, mis koosnevad parimatest kaheksa- ja üheksakümnendate hittidest.

Põltsamaa lossihoov, Toila laululava

www.piletilevi.ee

23.07

MotoNostalgia 2016. Kogupereüritus, mis seob endas vanatehnika ja -varalaada, vanamootorrataste võistluse ning nostalgiliste mootorrataste väljanäituse.

Laitse RallyPark, Harjumaa

www.motonostalgia.eu

23.07– 24.07

Joogafestival. Parimad õpetajad, erinevad joogastiilid, tants, muusika ja tervisekaupade basaar.

Haapsalu

www.joogafestival.ee

24.07

Üle-eestiline avatud talude päev 2016. Avatud talude päeval saab külastada ettevõtteid alates Eesti suurimast piimatootmisest kuni kodumaise siidrivabrikuni, Eesti parimaid mahetootjaid, mitmeid suuri ja väikesi looma- ja teraviljakasvatajaid jne.

Üle Eesti

www.avatudtalud.ee

25.07– 31.07

Saaremaa ooperipäevad 2016

Saaremaa

www.saaremaaopera.eu

28.07– 31.07

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival

Viljandi

www.folk.ee/festival

28.07– 31.08

Heategevuslik kontserdisari «Eesti mõisad 2016». Sari on 16 aasta jooksul, alates 1999. aasta suvest tutvustanud 67 mõisa üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu, Maarja Küla ja TÜ Kliinikumi Lastefondi.

Üle Eesti

www.corelli.ee


30.07

Uulu lamba vest 2016. Toimuvad Eesti meistrivõistlused lambaliha grillimises ning käsitöö- ja toidulaat.

Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa

http://www.facebook.com/ lambavest

30.07– 31.07

Eesti talupäevad 2016. Tehnika- ja tõuloomade näitused, demoesinemised, mitmekesine kultuuriprogramm.

Jäneda, Lääne-Viru maakond

www.janedaturism.ee

02.08– 06.08

Kuressaare kammermuusika päevad.

Kuressaare

www.kammerfest.ee

04.08– 06.08

Weekend Festival Baltic. Näha ja kuulda saab kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. Festivali neljal laval astub kolme päeva jooksul üles ca 80 artisti.

Pärnu

www.weekendbaltic.com

05.08– 06.08

XIX Pärnu gildipäevad. Gildipäevad pakuvad linlastele ja linna külalistele ehedat ja ausat käsitööd, kunsti ning kohalikku toitu.

Pärnu

www.maarjamagdaleenagild.ee

05.08– 06.08

Leigo järvemuusika 2016. Viimastel aastatel taas tugevamalt klassikalisele muusikale keskenduva programmi ja spetsiaalse noortest muusikutest koosneva festivaliorkestri paneb kokku Eesti tippdirigent Risto Joost.

Leigo talu, Valgamaa

www.leigo.ee/jarvemuusika

05.08– 06.08

Intsikurmu muusikafestival 2016. Video- ja kunstiinstallatsioonid, head esinejad ja mõttega muusika.

Põlva linn

www.kurmu.com

05.08– 06.08

Festival “Augustibluus”. Üritus on saavutanud kindla koha Euroopa tunnustatud bluusifestivalide nimistus.

Haapsalu

www.augustibluus.ee

06.08– 07.08

Narva ajaloofestival «Narva lahing»

Narva

www.narvamuuseum.ee

11.08– 13.08

Kuressaare merepäevad. Mõnusad sadamapeod, vanad ja uued laevad ning suur mereline kultuuri- ja spordiprogramm kogu perele.

Saaremaa

www.merepaevad.ee

12.08– 13.08

Arvamusfestival

Paide

www.arvamusfestival.ee

12.08– 14.08

Viru Folk 2016. Juba üheksandat aastat publikule kaunis Käsmu kaptenikülas rõõmu valmistav festival tutvustab sel korral saarte kultuuri.

Käsmu, Lääne-Virumaa

www.virufolk.ee

12.08– 21.08

Birgitta festival 2016. Birgitta festival ühendab keskaegse kloostri hämara võlu tänapäeva muusikateatri viimase sõnaga.

Pirita kloostri varemed, Tallinn

www.birgitta.ee

12.08

Jõekääru kontsert Valgas. Kontserdil astuvad üles Shanon, Karl-Erik Taukar, Birgit, Kolm Tenorit: Reigo Tamm, Hannes Kaljujärv ja Jaan Willem Sibul, Karmen Rõivassepp, Eesti esikitarrist Toomas Vanem jt.

Valga linn, Pedeli jõe poolsaar

www.piletilevi.ee

12.08 ja 13.08

Kuumad 70-ndad. Ansambel Slade. 1970. aastate glämmroki lipulaev Slade annab 2016 suvel Eestis kaks kontserti.

Lohusalu sadam, Kuressaare lossihoov

www.piletilevi.ee

13.08

Tänavafestival “Augustiunetus”. Kunstide öö Pärnus. Tänavafestivali keskne trajektoor on kesklinna rannaga ühendav Supeluse tn, kus ühe augustiõhtu jooksul leiab vabas õhus erilisi elamusi: tänavamuusikat, öökino, tantsu- ja teatrietendusi, kirjanduskohtumisi, pargikontserte, näitusi ja üheõhtukohvikuid.

Pärnu

www.augustiunetus.ee

29 | www.puhkuseestis.ee

AUGUST


VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES HARJUMAAL

Peaesineja: SINGER VINGER

LAADAL MÜÜGIL PARIM EESTI TOIT JA KÄSITÖÖ

30 | www.puhkuseestis.ee

www.käsitöölaat.ee

13.08

Narva suvelaat. Eesti, Läti ja Leedu kaupmehed ja käsitöölised pakuvad oma tooteid igale maitsele: kodutarbeid ja aiakaupu, maiustusi ja lihakraami, suveniire ja käsitööesemeid, ehitusmaterjali ja tööstuskaupu.

Narva

www.narvalaat.ee

13.08

Lestafest. Kogu perele mõeldud kalapidu, kus propageeritakse kala ja kalandust ning merd ja merendust.

Kõrgessaare, Hiiumaa

www.lestafest.ee

13.08– 14.08

Tartu toidufestival. Festivalil tutvustatakse rikkalikus valikus eestimaist toitu ning värskeid aiasaadusi. Toidunaudingutele lisab vürtsi meelelahutusprogramm kogu perele.

Tartu kesklinn

www.ettevotlus.tartu.ee

19.08– 21.08

Valge Daami aeg. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi.

Haapsalu

www.valgedaam.ee

20.08

Hapukurgifestival. Festivali märksõnadeks on rannarahva olulised elatusallikad: kurk, kala ja käsitöö.

Külakeskus Tahku tare, Tahkuranna, Pärnumaa

www.rannatee.ee/ hapukurgifestival

20.08

Küüslaugufestival. Suur pidupäev, mis on pühendatud küüslaugule kui vürtside kuningale ja eestimaisele omatoodangule.

Eesti Põllumajandusmuuseum, Tartumaa, Ülenurme alevik

www.küüslaugufestival.ee

20.08

Vanamõisa käsitöölaat koos suvelõpupeoga.

Vanamõisa vabõhuwww.käsitöölaat.ee keskus

20.08

Vaba rahva laul. Ühislaulmise vägi ja isamaalised laulud taasiseseisvumispäeva puhul.

Tallinna lauluväljak

www.piletilevi.ee


Ökofestival. Kavas on seminarid, töötoad, loodusretked, perepäev, omamaise toodangu laat ning meelelahutusprogramm.

Põlvamaa

www.ecofest.ee

25.08– 28.08

Festival «Tallinna tornid». Stiilsed kontserdid ja kaunis muusika, muusikalised jalutuskäigud, vabaõhu ühislaulmised, suvelõpu päikeseloojakud, hurmavad vaated nii Tallinna linnale kui ka kaugele üle mere - põnevad ettevõtmised läbi kolme päeva ja osalemisrõõm kõigile!

Tallinna kuulsa «kilukarbisilueti» erinevad tornid

www.corelli.ee

27.08

Kultuuriöö 2016. Kultuuriöö kutsub augustikuu viimasel laupäeval kultuurihuvilisi külastama kontserte, etendusi, muuseume ja galeriisid ning osalema ekskursioonidel ja õpitubades.

Tallinna vanalinn

www.tallinn.ee/kultuurioo

27.08

Prangli puulaevade regatt, suve lõpupidu ja muinastulede öö. Regatt toimub Eesti ja Soome kauneimate puulaevade osavõtul. Võisteldakse ümber saare purjetamises.

Prangli saar

www.pranglireisid.ee

27.08

Muinastulede öö üritused kõikjal Eesti rannikuäärsetes paikades

Üle Eesti

www.muinastuled.ee

27.08

Muinastulede öö Lohusalu sadamas: Dingo ja 2 Quick Start. Esinejateks on Soome kultusbänd Dingo ja eestlaste seas palavalt armastatud 2 Quick Start.

Lohusalu sadam

www.piletilevi.ee

28.08

Tammsaare ausamba avamise 80. aastapäev.

Tammsaare muuseum Vargamäel. Albu vald, Järvamaa

www.tammsaare.albu.ee

A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL 30. oktoober Romaani "Tõde ja õigus" ilmumise 90. aastapäev www.tammsaare.albu.ee Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 10.05.2016 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimu­mise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisain­formatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

31 | www.puhkuseestis.ee

21.08


32 | www.puhkuseestis.ee

EESTI MEREMUUSEUM ON KÕIGE ATRAKTIIVSEM MUUSEUM EESTIS!


Meremuuseumi direktor Urmas Dresen: „Merd peab austama ja suurt hirmu ei tohi tunda!“ Eestis on 3794 kilomeetrit merepiiri ja 2222 saart – seda on väikese riigi kohta päris palju. Tundub, et merel on eestlase südames eriline koht, sest just Eesti Meremuuseum on saanud suurima külastajate arvuga muuseumiks. Oma eluteest, merekultuuriaastast ja meremuuseumist räägib meile muuseumi direktor Urmas Dresen.

Urmas, kuidas kõik sai alguse? Töötate muuseumis alates 1979. aastast. Mis tõi teid just siia? Alustama peaks varajasest lapsepõlvest. Me elasime Tallinnas, seega meri oli alati lähedal. Igal suvel puhkasime vanematega Aegna saarel, kuhu saime minna vana kalalaevaga, vahel isegi tormise ilmaga. Muide, ma ei tea siiamaani, mida tähendab merehaigus! Ma armastasin meisterdada väikeseid paate ja laevukesi ning nendega mängida. Isegi ema räägib, et pilte joonistasin ma ainult laevadest – need kukkusid hästi välja! Autosid ma ei osanud üldse joonistada. Ei saa öelda, et just see oli tõukeks minu tulevikule, kuid vundament sai vast laotud. Tundus loogiline, et pärast kooli lõppu jätkan õpinguid Merekoolis, kuid selgus, et minu nägemine ei olnud väga hea ning ka matemaatika ja füüsika lonkasid. Proovisin õppida Tartus ajakirjandust, kuid sain aru, et see pole minu jaoks kõige parem valik. Asusin Tallinnas tööd otsima ja mäletan, et helistasin Pikal tänaval asuvast telefoniautomaadist otse kultuuriministeeriumisse. Ütlesin, et pärast ajakirjandusõpinguid plaanin minna Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kuid enne seda on mul tingimata tarvis töökogemusi

muuseumis. Mulle pakutigi kahte varianti – Eesti Vabaõhumuuseum ja Eesti Meremuuseum. Sobivama asukoha pärast valisin viimase. Nii kõik alguse saigi. Hakkasin muuseumis tööle teadurina, edasi aga merendusajaloo juhina. Paljud ületavad tõsiseid katsumusi elus, et leida oma ala, mis meeldib. Teid aga tõukas saatus justkui ise sellele teele? Jah, tuleb nii välja. Olid ka minul mõningad katsumused. 80. aastate lõpus leidis aset minu esimene suur väljakutse, kus ma sain aru, kui raske on juhtida väga suurt ja tähtsat projekti. See oli Maasilinna laevavraki väljatoomine. Tegemist on ühe vanima laevavrakiga Eestis (ehitatud 1550. aastal Saaremaal). Nüüd kaunistab see kena eksemplar Lennusadama ekspositsiooni. Sellele väljakutsele järgnesid teised huvitavad projektid ja kui 1998. aastal tekkis võimalus kandideerida muuseumi direktori kohale, siis ma kaua ei mõelnud. On selge, et selline töö nõuab pühendumust ning muutub ajapikku elustiiliks? Täpselt nii. Sellest kujuneski elustiil. Mul on vahel raske eristada, kus lõppeb töö ja algab vaba aeg, aga see meeldib mulle. Kogenud meremehed on mulle rääkinud, et kõige tähtsam on suhe merega, see on austus tema vastu ja hirmu puudumine. Täielik hirmu puudumine on loomulikult hullus. Kerge hirm on normaalne, kuid see ei tohi sind juhtida. Veel üks tähtis moment – meri õpetab sind olema ettenägelik. Seda sain iseenda peal kogeda, kui hakkasin koos sõpradega jahisõite tegema. Alguses Balti merel, hiljem aga juba Vahemere piirkonnas. Otsustasin, et meremuuseumi direktorina pean saama rohkem praktilisi teadmisi ja nüüd on mul luba, mis ütleb, et võin juhtida kuni 24 meetrist laeva.

33 | www.puhkuseestis.ee

U

rmasel on tugev käepigistus ja sõbralik naeratus, temas on tunda head energiat ja entusiasmi. Ega ilma nende omaduste ning suure sihikindluseta polekski saanud võimalikuks julge idee – veel ühe meremuuseumi filiaali ehk Lennusadama loomine. Lennusadam asub unikaalsetes raudbetoonist angaarides, mis ehitati aastatel 1916–1917. Meremuuseumi enda asukoht on Paks Margareeta, mis on legendaarne suurtükitorn Tallinna linnamüüri põhjapoolses väravas. Muuseumidirektori toolil istub Urmas Dresen juba aastast 1998.


34 | www.puhkuseestis.ee


Tallinna merepäevad

Meremuuseumil on tänavu ka 80. juubeliaasta. Kuidas on muuseum aastate jooksul muutunud? Esialgu asus meremuuseumi hoone sadamas – aastatel 1935–1940. Seoses linna pommitamisega tuli muuseum sulgeda. Õnneks läks korda säilitada ekspositsioon, mis oli viidud Tallinna eri paikadesse. Muuseum avati taas 1965. aastal Pikal tänaval ja 1978. aastal alustati Paksu Margareeta restaureerimist. Tornis avati ekspositsioon 1981. aasta aprillis.

Hiljem tekkis mul üsna julge idee avada veel üks näitus ja ühtlasi oli meil tarvis leida uus koht nii Suurele Tõllule kui ka allveelaevale Lembit. 2004. aastal õnnestus saada selleks otstarbeks osa lennusadamast. 2006. aastal alustati angaaride restaureerimisega ning avamine oli 2012. aastal. Sellest ajast oleme Eesti kõige külastatavam muuseum, kindlalt esimesel kohal. Mis külastajaid paelub? Mis on edu saladus? Lennusadama puhul on oluline see, et objektid on ka eraldi vaadatuna huvitavad. Unikaalne hoone, läbimõeldud näitus, suurepärane allveelaev. Otsisime kaua lahendust roostetavale Lembitule ja tahtsime selle paigutada kuiva hoonesse. Ülejäänud näitus arenes selle ümber. Olen käinud paljudes meremuuseumites üle maailma ja võin öelda, et nad kõik on sarnased. Meie tahtsime teha midagi täiesti teistsugust ning see õnnestus. Oleme teinud jõupingutusi, et näitused (ka ajutised) oleks arusaadavad kolmes keeles – eesti-vene-inglise. Kas ka lähiajal on plaanis põnevaid näitusi? Augustis pakume külastajatele vaatamiseks näitust, mis on pühendatud viikingitele – päris viikingite laev ja palju muud. See saab olema suurem ja kaasaegsem kui oli Titanicu näitus. Juulis saavad soovijad külastada näitust Paksus Margareetas. See on samuti pühendatud viikingitele, kuid on arheoloogilise kallakuga. Loomulikult ootame külalisi igal ajal, sest meie püsinäitus on väga põnev. Infot meremuuseumi kohta leiate aadressil www.meremuuseum.ee Tere tulemast! Urmas Dreseniga vestles Daniil Ivashenko

35 | www.puhkuseestis.ee

Kindlasti on teil palju lugusid seoses merega. Mis meenub esimesena? Meenutan oma esimest reisi suurel jahil, kui suundusime sõpradega Gotlandi saarele. Saare lähedal üllatas meid tohutu udu, millist keegi meist polnud iial varem näinud. Nähtavus oli nullilähedane. Kuna tuult polnud, kuulsime erisuguseid hääli – merelinnud, teised laevad. Tekkis hirm, et sellises udus meid ei märgata. Meil polnud isegi radarit, ainult GPS. Lähenesime sadamale ja orientiiriks olid vaid hääled. Rõõm oli suur, kui udu taandus ning nägime sadamahoonet. Kuidas sai 2016. aasta kuulutatud merekultuuri aastaks? See idee kuulub Urve Tiidusele, endisele kultuuriministrile ja Kuressaare linnapeale. Tema pakkus meile välja niisugune projekt ellu viia. Nii saimegi merekultuuriaasta kuraatoriteks. Merekultuuriaastaga seoses toimub palju üritusi ja neid viiakse läbi üle terve riigi, Narva-Jõesuust Ruhnu saareni välja. Liigume mööda merepiiri ja korraldame minifestivale. Esimene toimub Viimsis, edasi Purtses, Toilas, Narva-Jõesuus, Kundas ja loomulikult saartel. Merekultuur on ju terves Eestis ja saab olema väga põnev! Kel on huvi sündmustega rohkem tutvuda, võib leida infot kodulehelt www.merekultuur.ee


Mida tuleks teada droonide lennutamisest?

L

ummavad aerofotod ja videod on pikka aega olnud paljude unistuseks. Kui aastaid tagasi oli ainus võimalus aerofotode tegemiseks helikopteri rentimine, siis nüüdisajal on üha rohkem populaarsust kogumas droonid. Esialgu lennutasid droone peamiselt fotograafid ja videooperaatorid, kuid droonide kättesaadavuse ja võrdlemisi soodsa hinna tõttu liitub selle põneva hobiga iga päev uusi huvilisi. Värsked drooniomanikud soovivad saada põnevat lennutamiskogemust ja jäädvustada kõrgustest ka aerofotosid ning videoid. Internetist leiab palju teemakohaseid lehekülgi ja Facebookis on loodud grupid nagu „Multirootorid ja droonid” ning „Drooniklubi”, kus jagatakse aktiivselt nõuandeid, värsket materjali ning tutvustatakse uustulnukatele Eestis kehtivaid droonilennutamise reegleid.

36 | www.puhkuseestis.ee

Enne drooni lennutamist tutvu reeglitega Lennuloa hankimine ja reeglid mehitamata õhusõiduki jaoks võivad uuele huvilisele tunduda esmapilgul üksjagu keerulised, aga korra läbi tehes saab asi ruttu selgeks ning edaspidi võtab iga taotluse saatmine aega vaid mõne minuti. Kus ja kui kõrgele tohib drooni lennutada? Eestis tohib droon lennuloata tõusta maa- või veepinnast kuni 152 m kõrgusele (500 jalga), välja arvatud kontrollaladel ja keelualadel. Võimalik on lennutada seda ka kõrgemale, kuid sellisel juhul on alati vaja Lennuameti eriluba. Lennukõrguse piirang kehtib kõikjal Eestis, mitte ainult lennuväljade läheduses. Kui lennutate drooni mainitud piirist kõrgemale, siis võib tekkida oht kokkupõrkeks helikopterite, paraplaanide või lennukitega. Niiviisi võivad ohtu sattuda inimelud.

Mis on kontrollalad? Kontrollalad ehk kontrollitav õhuruum ei tähenda seda, et selles ei tohi droone lennutada – tohib küll, kuid selleks on iga kord vaja lennuluba. Loata lennutamine on kontrollalal keelatud. Näiteks saab tuua lennujaamad – Tallinna lennujaama tõttu on kogu Tallinn ja seda ümbritsevad vallad määratud kontrollitavaks õhuruumiks. Peale selle on kontrollala Tartus ja selle ümbruses, Pärnus ja Pärnumaal, Kärdlas, Kuressaares, Ämaris, Keilas, Paldiskis, Tapal ja Rakveres. Täpse ülevaate kontrollitavast õhuruumist leiate näiteks lennuluba.ee ja drooniluba.ee lehelt, kus on üleval kontrollaladega Eesti kaart. Mis on lennuluba? Kontrollaladel on igaks lennuks tarvis hankida lennuluba. Lennuloa taotlus tuleb teha vähemalt 3 päeva enne plaanitavat lendu. Kui lennutada soovitakse kõrgemal kui 152 meetrit, tuleb luba taotleda vähemalt 7 tööpäeva enne lennutamist. Taotluses peavad olema isiku- ja kontaktandmed, kaart, millel on märgitud plaanitud lennuala koos kõrguse ja koordinaatidega. Taotlemiseks minge lehele lennuluba.ee või drooniluba.ee – need on kõige lihtsamad ja mugavamad lennuloa taotlemise viisid. Kui lennutamine lükkub edasi näiteks halva ilma tõttu, siis saab sama taotluse kuupäevi muuta hilisemaks, teatades sellest vähemalt ühe tööpäeva ette. Mis saab edasi, kui lennuluba on olemas? Kui Lennuamet on loa kinnitanud, saadetakse teile e-kiri. Jõudes lennuloa taotlusel märgitud sihtkohta, peate helistama lennuliiklusteenindusse – juhend saadetakse teie e-posti aad-


Mis on lennukeelu ala? Lennukeelu ala on lennuväljad ja nende lähiümbrus, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark, mille alla kuulub ka Kiipsaare tuletorn Saaremaal, lisaks Venemaaga piirnevad alad, vanglad ja sõjaväelised objektid.

Kas ma saan lennuloa hankida kohe? Selleks, et saada õigus lennulubade hankimiseks, tuleb Lennuametile saata digiallkirjaga taotlus mehitamata õhusõiduki käitamiseks. Lennundusseaduse põhjal tuleb tasuda taotluse läbivaatamise eest riigilõiv, mille suurus on 45 eurot. Lennuamet väljastab ühekordse loa, mis kehtib maksimaalselt üks aasta. Lisainfot leiate Lennuameti kodulehelt ecaa.ee (alajaotusest: mehitamata õhusõidukite käitamine). Pärast seda, kui lennuamet väljastab ühekordse loa, on selle alusel drooni lennutamiseks kontrollalas vaja igaks lennuks lennuluba. Lend mittekontrollitavas õhuruumis ülalpool 152 meetrit maa- või veepinnast tuleb samuti lennuametiga kooskõlastada, kuna sellega tagatakse lennuruumi turvalisus. Mida veel tuleks silmas pidada? Suhtuge drooni lennutamisse vastutustundlikult. Arvestage ohuga, et droon võib kaotada juhitavuse ja alla kukkuda ning tekitada kellelegi tõsiseid vigastusi. Ärge lennutage seda inimeste kohal ega läheduses. Kui lennutamise kogemust on veel vähe, siis tehke oma esimesed lennud asulatest väljaspool. Püüdke leida sobiv koht, näiteks põld. Küsige alati nõusolek neilt, keda plaanite drooniga pildistada või filmida.

Ohutut lennutamist soovib aerofotograaf Rainer Süvirand Aerofotode tellimine: puhkuseestis.ee/aerofotod

37 | www.puhkuseestis.ee

ressile. Salvestage number oma telefoni, sest helistama peab alati – nii enne drooni õhkutõusmist kui ka lendamise lõpetamisel. Olge telefonil kättesaadav kogu drooni lennutamise aja, kuna piirkonda võib sattuda ootamatult näiteks kopter või mõni muu õhusõiduk, millest teid kohe teavitatakse. Lennuliiklusteenindusse helistamata jätmine võrdub loata lennutamisega. Vahel harva juhtub, et lennuluba ei väljastata ning enamasti on peamiseks põhjuseks liiga hilja esitatud taotlus või lennupiirkonnas näiteks suurürituse toimumine. Loa taotlemisel on oluline, et lennujuhid teaksid, mis õhutsoonis toimub ning saaksid vajadusel lennutajaga ühendust võtta.


9

10

11

38 | www.puhkuseestis.ee

4

12 13

3

1

14 5

7

2 15

8

6

Harjumaa Harjumaa


Harjumaa

HARJUMAA Harjumaa meenutab yin-yang´i - sedavõrd vastandlik on see maakond külastajate jaoks.

Jägala juga. Foto: Olev Mihkelmaa

Ü

helt poolt Tallinn ja pealinna lähiümbrus. Pidevalt keev linnamelu ning sajad huvitavad kohad, kus varahommikust hilisõhtuni aega veeta. Elu ei katke seal hetkekski ja põnevat tegevust leidub pea igaühele. Tallinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusele jäävad ürgse maastikuga paigad, kaitsealad, imeilusad vaated. Vähe on tsiviliseeritud maailmas pealinnasid, mille külje all metsik loodus samamoodi laiutab. Asjaolust, et Harjumaa on asustatud juba ammustest aegadest alates, annavad tunnistust Rebala muinsuskaitsealal paiknevad Jõelähtme kalmed. Mälestisi muinasajast leidub sealkandis rohkesti mujalgi. Muuksi linnamägi on Eestis üks võimsamaid, selle tipult avaneb vaade kaugele sisemaale ning avamerele. Veidi hilisema ajaloo tummadeks tunnistajateks on Saha kabel ning Padise klooster. Arvatakse, et Eesti vanimate maakabelite hulka kuuluv Saha kabel oli just selleks paigaks, kus süüdati Jüriöö ülestõusu esimene märgutuli. Sama ülestõusu käigus põletati maatasa Padise klooster, mis küll hiljem korduvalt üles ehitati kuid taas ka purustati. Praegu on võimalik ringi uidata mõlema rajatise minevikuhõngulistes varemetes. Sõdaderohket keskaega meenutavad veel mitu kindlusehitist kõikjal Harjumaal, teiste seas Eesti väikseim linnusehitis Kiius ehk nn Kiiu torn. Purekkari neem Pärispea poolsaare tipus on Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt. Nii Pärispeale kui Juminda neemele on rajatud hulgaliselt lõkkekohtasid, kus peatuda või laagrisse jääda.

Avasta Harjumaal 1 Jõelähtme kalmed: 59.440120,25.134712 2 Muuksi linnamägi: 59.511703,25.522607 3 Saha kabel: 59.420768,24.982637 4 Padise klooster: 59.227695,24.140069 5 Kiiu torn: 59.447773,25.386459 6 Purekkari neem: 59.672454,25.694726 7 Juminda neem: 59.648612,25.507443 8 Põhja-Kõrvemaa: 59.389594,25.679740 9 Suursoo: 59.165459,23.905392 10 Suur-Pakri: 59.321236,23.928137 11 Väike-Pakri: 59.347611,23.962426 12 Rummu vangla tehismägi: 59.227308,24.192854 13 Tuhala nõiakaev: 59.200817,24.965122 14 Jägala juga: 59.449953,25.178749 15 Viru raba: 59.467244,25.63846

39 | www.puhkuseestis.ee

Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777


Harjumaa

Pakri tuletorn

Kas teadsid? • Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel oli Vene kultusfilmi “Stalker” üheks võttekohaks. • Rummu ja Vasalemma ümbruse karjääridest ammutatakse Vasalemma marmorit. • Aegna saar kuulub ametlikult Tallinna kesklinna koosseisu. • Nõukogude ajal paiknes Loksa lähedal Hara lahes suur allveelaevade baas. • Fosforiidi kaevandajad uuristasid paekaldasse Ülgase koopad. • Virulase koobas Tuhala maastikukaitsealal on Eesti pikim teadaolev karstikoobas, kuhu sõdade ajal ka peituti.

40 | www.puhkuseestis.ee

• Keri ning Prangli saartel asuvad Eesti ainsad teadaolevad maagaasi leiukohad. • Kuidas Pranglile saab? Tellimusreise laevaga Helge Leppneeme sadamast saarele korraldab OÜ Prangli Laevaliin. Mandri ja Prangli vahel on maist septembrini regulaarne ühendus, täpsemalt vaata www.pranglireisid.ee

Tõsisematele matkasellidele pakub ohtralt elamusi Põhja-Kõrvemaa. Tänapäeval looduskaitsealune maalahmakas oli sarnaselt Pakri saartele kasutusel polügoonina. Hiiglaslikud nõmmemaastikud ning kümned järvesilmad loovad võimaluse veeta päevi looduse rüpes matkates. Harjumaa edelaosas asuvad Suursoo piirkonnad on inimtühjad. Vaid poolesaja kilomeetri kaugusel linnamelust uitavad inimjalale läbimatutel Suursoo maastikel ringi põdrad, hundid, ilvesed, karud ja paljud teised väiksemad ning suuremad ulukid.

Harjumaa pärlid Harjumaa pärliteks võib vaieldamatult lugeda arvukaid väikesaari, mis kaunistavad maakonna merepiiri. Suur-Pakri ja Väike-Pakri olid Nõukogude ajal pommituslennukite polügoonideks. Pidev pommirahe tegi maatasa suurema osa kunagisest rannarootslaste elupaigast. Pakri saari käisid õppepommitamas lennukid kõikjalt Nõukogude Liidust – ka kaugematest nurkadest. Nii oli Paldiski elanike igapäevaseks vaatepildiks saarte kohalt üle tuhisevad eri tüüpi lennukid ning plahvatuste mullasambad ja müra. Vahel juhtus sedagi, et pikast lennust väsinud piloodid heitsid pommidekoorma saartest mööda või potsatas mõni lennuk tehnilise rikke tõttu alla. Pakri saarte aegamööda laastamistööst taastuvas looduses näeb endiselt sadu suuremaid ja väiksemaid plahvatuslehtreid ning militaarkola. Lisaks militaarmälestistele pakuvad aga silmarõõmu uhked vaated pankrannikult merele, mõnusad inimtühjad rannajooned ning kohalike elanike taastatavad rannarootsi arhitektuuri esindavad ehitised.


Harjumaa Ida-Virumaa

Rummu tehismägi

Evelin Ilves vajab kontakti loodusega Kuidas Teie kõige meelsamini puhkate? Millised tegevused meeldivad? Mulle meeldib Eestis ringi rännata, Eesti on imelisi paiku täis, kus silm ja süda iseenesest puhkavad. Mulle meeldib matkata, niisama kõndida (näiteks talvel üle jää väikesaartele), meeldib joosta ja eriti Lõuna-Eestis rulluisutada. Kui aega on vähe, näiteks ainult laupäev, siis meeldib üksildane loodus, head sõbrad, koos kokkamine ja saun. Maailma parim energia on Hiiumaal, aga väga naudin ka setude ja kihnlaste loovat vaimu, sooja sõbralikkust, arhailist ja ühtlasi superinnovaatilist elustiili ning puutumatut loodust. Ja vaikust, vaikust, vaikust! Meie merel on võimas vägi sees ja ta jagab seda lahkelt me kõigiga, mille eest olen lõputult tänulik.

Mis Teile Eestis meeldib? Muide – mulle väga meeldib Organic Estonia idee. Minu meelest võiks sellest saada meie kõigi, ka meie riigi, tegutsemise ja kommunikatsiooni põhituum. Siis pole märki vaja otsidagi. MAHE MAA on maailma kõige kallim ja haruldasem aare. Meil on see olemas. Ja me ise oleme tema osad: maa ja päikese lapsed. Millises Eesti paigas Te ei ole veel käinud? Ma vist olen igal pool käinud. Ma tõesti rändan pidevalt ringi, pea iga nädalavahetus uitan kuhugile. Ahjaa, ma ei ole Ruhnus käinud ja sinna väga tahaks! Küllap see päev tuleb! :)

Foto: Hindrek Maasik

41 | www.puhkuseestis.ee

Mida arvate Tallinna elust, kas ka seal on võimalik puhata? Tallinnas on ju oma linnamets – Pirital! Seal on nii tore joosta ja suusatada. Vabaõhumuuseum on nagu paradiis keset urbaniseerunud keskkonda, pikad jalgteed mere ääres ongi nagu hinge puhkekodud. Mulle meeldib ka vanade puumajadega tänavail niisama uidata, armastan Kadrioru ja Kalamaja kohvikuid. Muidugi saab ka linnas hinge tõmmata, aga mina vajan üle kõige kontakti loodusega. Minu unistuste kodu on klaasist maja metsas mere ääres!


l, Ära RALLITA tänava tule tee seda MEIL ! LaitseRallyPargis on elamused garanteeritud! • rallisõit BMW või Lada ralliautodega • aastaringselt avatud väli hobikardirada • eksklusiivsete vanaautode expo • slaalomrada vigurautosõiduks • kiiruskatsed kogenud piloodi kõrval • seminariruumid kuni 100 külalisele • saunaga palkmajade rent • lastele ja peredele suunatud liikluslinnak (elektriautode, pedaalkartide, jalgrataste ja bensiinimootoril autode rent) ja mängudemaja (rallisimulaator, PS3 konsoolid, SlotCar rada, kinotuba, Lego-nurk, mängualad)

+372 671 6067 info@laitserallypark.ee www.laitserallypark.ee

Hingu küla, Kernu vald, Harjumaa GPS: 59° 10’ 27” N, 24° 21’ 58” E


Harjumaa Rätsepa turismitalu Parim paik, kus veeta mõnus päev või nädal, pidada pulmi, suve- ja talvepäevi või sünnipäeva. Siin elavad paabulinnud, jaanalinnupere, lambad ja kaks taksikoera. Puhkemajas on kaminasaal 60 inimesele, köök, puuküttega Soome saun. Majutus 22 pidulisele. Pakume ka toitlustust. Õues köetav kümblustünn, tiik, grillimispaik, palliplats, kiiged, batuut jpm. Sõida Keilast Vasalemma poole. Pärast Vasalemmat võtke suund Harju-Ristile. Enne kirikut teeviit vasakule (Pae 3km). Rätsepa talu sildi juurest paremale! GPS: 59° 13’ 37’’N, 23° 59’ 50’’ E +372 529 9848; +372 5330 WiFi 8342; info@ratsepa.ee; www.ratsepa.ee

Nelijärve puhkekeskus

WiFi

Nelijärve asub Aegviidu lähedal looduskaunis kohas järve kaldal, Tallinnast 60 km kaugusel. MaWiFi Pääsu Villa, järvemaja, rannamaja, puhkemajad, hostel, saujutuskohti on kokku 300. Romantiline nad, toitlustamine, 11 erineva suurusega saali. Puhkekeskus on sobilik perepuhkuseks, seminaride, koolituste, pulmade, firmapidude ningWiFi suve- ja talvepäevade korraldamiseks aastaringselt. Paadid • vesirattad • jalgrattad • suusad • uisud jne. Каноэ

Nelijärve 4, Aegviidu vald. GPS: 59° 15’ 60” N, 25° 38’ 59” E +372 605 5940. myyk@nelijarve.ee; www.nelijarve.ee WiFi

WiFi WiFi Каноэ

WiFi Каноэ

WiFi

SEMINARID WiFi kuni WiFi ülemineКаноэ Kaks korrust, korrus mahutab 25 inimest ja kogu maja kuni 80 inimest. Olemas on kogu vajalik seminaritehnika (projekКаноэКаноэ tor, ekraan, wifi, markerid).

WiFi

Каноэ SÜNNIPÄEVAD / PULMAD / SÜNDMUSED Rikkalik puhvetlaua menüü, kaunis ja avar maja, võimalus tellida elav muusika. SINIALLIKAD Каноэ Ideaalne paik minimatkaks (3000 sammu Saula allikateni). Siniallika trahteri lähedal asuvad RMK matkarajad ja hea võimalus ka jalgrattaga matkamiseks. WiFi Каноэ Каноэ

AVATUD: K-N,P 12 - 21, R,L 12 - 22, E,T suletud

WiFi +372 5888 4422 • info@siniallika.ee • www.siniallika.ee • GPS: 59° 13' 12" N, 25° 2' 13" E Каноэ

43 | www.puhkuseestis.ee

Olete oodatud Tallinna-Tartu mnt 29. kilomeetril asuvasse Siniallika trahterisse. Meie köögis valmib kodumaisest toorainest lihtne Eesti toit, millele on lisatud itaaliapäraseid maitseid ja värve. Meil on menüü lastele, mängunurk, suur õueala ja liivaga rannatennise väljak (reketite laenutus tasuta). Ilusa ilmaga on mõnus veeta aega väliterrassil. Lemmikloomad on lubatud. Teele asudes saab poekesest kaasa osta kohalikku käsitööd, kohvi, jäätist või kvaliteetveini.

Каноэ


Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla! Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõe vulinast

• proovida kätt forellipüügis • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke • nautida elavat tuld ja kaminasooja

Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks. Soovi korral saate veski kinni panna kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest.

Paldiski maantee 351, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist. GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 info@hyyruveski.ee; www.hyyruveski.ee


Harjumaa

foto: Daniel Rinaldo

Kalakohvik, mis paneb kala armastama!

Tere tulemast FAO27 kalakohvikusse!

FAO27 KALAKOHVIK Klooga mnt 5a, Tabasalu E-N 11.30-22.00, R-L 11.30-23.00, P 11.30-21.00 PÄRNU KALAMAJAKA KOHVIK Suur-Sepa 18, Pärnu E-N 09.00-21.00, R-L 09.00-22.00, P 09.00-21.00

45 | www.puhkuseestis.ee

S

elliseid kohvikuid, kus pakutakse ainult kala ja mereande, Eestis väga palju ei ole. FAO27 kalakohvik asub Tabasalus Gurmee garaažis ja pakubki toite just kalast ning mereandidest. Kohviku menüüst leiab ande Peipsist Aasiani ja peakokk Jaanus Krass on ise kirglik kalamees, kes jagab oma armastust kala ja kalastamise vastu kõigi huvilistega nii Tabasalus FAO27 kohvikus kui ka Pärnus Kalamajaka kohvikus. Kalakohvik FAO27 ei ole klassikaline valgete linadega restoran. „Me valisime meelega lihtsa, kuid samas teistest erineva kujunduse,“ sõnab peakokk Jaanus ja lisab, et tema soov on, et kalasõpradele oleks hõrgutised kättesaadavad lihtsal, kuid meeldival viisil. Jaanus kinnitab, et nende kohvikus hakkab kala armastama ka inimene, kes seda muidu eriti ei ihalda. „Õpetame kõiki kala armastama! Aga tegelikult on ju meil menüüs ka hulganisti muid mereande,“ kirjeldab peakokk. Nendeks

on: kaheksajalg, krevetid, sinimerekarbid, austrid ning kammkarbid. „Mõned road sisaldavad lisaks südakarpe, rohekarpe, kalamarja, kuningkrabi ja kalmaari,“ lisab Jaanus. Kohviku menüüs on algusest peale olnud fish&chips ja kodumaisete lisanditega kaheksajalg. Need on kujunenud kalakohvikus väga populaarseteks roogadeks, mille üle saavad kohviku loojad uhkust tunda. Miks on aga kalakohvikul esmapilgul kummaline nimi – FAO27? Jaanus räägib, et FAO27 tähistab Läänemerd. Merekaardid on jagatud ruutudeks ja FAO27 on samuti ruut, mis hõlmab Läänemerd ja killukest Atlandit. „Just sellest ruudust pärineb suur osa meie menüü maitseelamustest,“ ütleb peakokk.


Harjumaa

Balloon Tallinn

46 | www.puhkuseestis.ee

kutsub kõiki elamusterohkele õhusõidule heeliumpalliga

Mis on Balloon Tallinn? Kuidas see erineb tavalisest kuumaõhupallist? Balloon Tallinn on hiiglaslik maa külge ankurdatud heeliumiga täidetud pall, mille vabaõhu vaategondlisse mahub kuni 30 reisijat. Eemalt vaadates võib see paista nagu kuumaõhupall, kuid Balloon Tallinn heeliumpall on sellest üsnagi erinev. Esiteks tõuseb ja maandub Balloon Tallinn alati ühes ja samas kohas ning lendab üles-alla, kuna vintsisüsteem toob trossiga taevas hõljuva palli alati samasse kohta tagasi. Kuumaõhupalliga aga starditakse ühest, kuid maandutakse teises kohas. Oleneb, millises suunas tuul parasjagu palli kannab. Lend Balloon Tallinnaga on alati kindla kestusega ja külastaja saab lennule kuluvat aega hõlpsasti planeerida – eriti, kui pilet on kindlaks ajaks ette ostetud meie kodulehekülje kaudu. Heeliumit, millega Balloon Tallinn on täidetud, nimetatakse „kuninglikuks gaasiks“. Kuninglik seetõttu, et ta on kõige ohutum, kuna ei sütti ega plahvata – sellest on tingitud heeliumi väärikas hind ja palliga lendamise ohutus. Heeliumi jõud tõstab palli taevasse. Selle maale tagasisaamiseks kasutatakse spetsiaalset vintsisüsteemi, mis tõmbab palli jõuga alla, kuid heelium ise jääb alati palli sisse alles. Kui kuumaõhupalli piloot on palli korvis, siis Balloon Tallinna palli juhib tegelikult piloot, kes asub maa peal. Gondlis on küll kaasas lennuoperaator reisijate turvalisuse tagamiseks. Veel üks oluline erinevus kuumaõhupalliga on see, et tänu selle suurusele ja tehnoloogiale saab Balloon Tallinnaga len-

nata kaks korda tugevama tuulega kui kuumaõhupalliga. See teeb atraktsiooni turvaliseks ja kergesti kättesaadavaks paljudele inimestele. Kuidas tuli idee, kust sai Balloon Tallinn alguse? Idee sai alguse kohtumisest Per Lindstrandiga, kes koos Richard Bransoniga purustas rekordid kuumaõhupalliga lendamises üle Atlandi ja hiljem üle Vaikse ookeani. Lindstrandi inspireerivad lendamise kogemused panid aluse unistusele tuua selline pallilennu võimalus Hiflyer nimelise tehnoloogiaga (Balloon Tallinn tehniline nimetus) ka meie pisikesse Eestisse. Tehnoloogia ise on pärit just nende ülikeeruliste rekordlendude kogemustest ning maailmas on niisugune lennuvõimalus väga unikaalne – vaid orienteeruvalt 20 maailma paigas on võimalik lennata sarnase lennuatraktsiooniga, Balloon Tallinn on neist põhjapoolseima asukohaga. Miks tasub selline lend ette võtta ja kuidas see täpsemalt toimub? See on elamus, see on emotsioon – sa hõljud vabas õhus nagu lind, tuul kergelt puhumas. Kuna lennud toimuvad just Tallinna vanalinna kõrval mere ääres, siis näed ilusaid vaateid muinasjutuliselt kaunile vanalinnale, merele ja kogu linnale. Selge ilma ja terava silmanägemise korral näeb kuni 40 km kaugusele. See on midagi nii siirast, rõõmsat ja põnevat, et toob naeratuse suule nii pisikesele kui suurele. Balloon Tallinn stardib lennule iga 15 minuti tagant ja kogu õhulend kestab orientee-


Harjumaa ruvalt 12–13 minutit. Kogu lend on hästi sujuv ja lennu ajal saab vabalt gondlis ringi liikuda ning kõikidesse suundadesse vaadata. Nagu pall ikka, hõljub ta õhus tuulega kaasa ja tema kõikumine keskpunktist on kuni 35 kraadi, kui ta on tipus – 120 meetri kõrgusel. Lennul on alati kaasas ka lennuoperaator.

vad lennata nii imik kui eakas inimene, küll aga on piiratud pardale kaasa võetavad esemed ja näiteks lemmikloomad. Fotoaparaat on siiski lubatud. Tegemist pole ekstreematraktsiooniga – see sobib nautimiseks tervele perele! Meie gondlisse on võimalik pääseda ka kergratastooliga.

Kas (natuke) kõrgust pelgaval inimesel tasuks pigem eemale hoida? Või on just vastupidi? Enamik inimestest on alguses natuke kartlikud, sest kui paljud meist ikka omavad pallilennu kogemust? Need, kelle kartus on suur, saavad pisut aega kõrvalt jälgida, kuidas pall üles-alla lendab ja mismoodi inimesed end lennult tulles tunnevad. Pärast seda tahetakse ikka julgus kokku võtta ja ise ka ära proovida. Enamasti ollakse pärast üliõnnelikud, sest elamus oli seda väärt. Eelmisel suvehooajal tegime üle 2000 lennu ja ainult ühel korral pidime lennu poole pealt katkestama, kuna inimene siiski kartis ja palus tagasi alla viimist. Nii et tasub kindlasti uurida ja proovida.

Millised võimalused veel lisaks on, et lend veelgi meeldejäävamaks muuta? Tegelikult on lend piisavalt nii pikk kui ka lühike, et selle jooksul ongi ta juba meeldejääv. Tähelepanu millegi muuga hõivata pole üldse vajalik. Muidugi tõelised fanaatikud võiksid näiteks binokli kaasa võtta.

Kas pallilennu tegijatele on mingid piirangud? Lendamise võimalikkus ja inimeste arv, mis lubatakse gondlisse igal lennul sõltub ennekõike tuule kiirusest, kuid mõju avaldavad ka näiteks tihe udu, äikesepilved. Mida suurem on tuul, seda vähem reisijaid gondlisse läheb. Me kõik teame, kui muutlik on meie ilm, nii et sellega tuleb meil kõigil kannatlik ja paindlik olla. Reisijatele piiranguid ei ole, või-

Millisel ajal on pallilennud enamasti kõige muljetavaldavamad? Igal ajal võib üllatuda – vaheldumisi vihma ja pilvedega lennates on võimalik näha täisringi suuruses näiteks vikerkaart. Romantikutele muidugi meeldib päikeseloojang, mis võib ka igal korral olla täiesti erinev. Niisiis avaldab loodus oma ehtsuses ja ootamatuses alati muljet. Mida kohapeal veel teha saab? Meil on mõnus kohvik ja grill, kus valmivad kerged ning värsked toidud. Avar terrass pakub erilisi vaateid nii pallile kui merele. Aegajalt toimuvad meil ka temaatilised üritused, mille kohta saab värskeimat infot meie kodulehelt. Seega tasub tulla uudistama. Ligi pääseb meile näiteks City Tour punaste bussidega ning meil on klientide tarbeks tasuta 2000 ruutmeetrine autoparkla. Kohale tulles tasub varuda natuke aega, et nautida päeva nii lennates kui ka kohvikus olles. Meie kompleks on avatud alates 1. maist kuni septembri lõpuni iga päev vahemikus 8–20, ilusa ilma korral õhtul päikseloojanguni.

Küsi lisa: www.balloontallinn.ee, info@balloontallinn.ee, +372 52 669 79

47 | www.puhkuseestis.ee

Kui turvaline niisugune lend on ja millised muljed enamasti tekivad? Kas tullakse ka mitu korda? Kuna tegemist on sertifitseeritud lennumasinaga ja lendamine on korraldatud lennundusregulatsioonidega, siis nii tehnoloogia kui ka lennuohutuse aspekt on kõrgeima turvalisuse astmega. Kõik konstruktsioonid, kinnitused ja trossid on testitud ja enne lennupäeva viiakse läbi tehnilised kontrollid ning testitakse, kas kogu lennumasin funktsioneerib korrektselt. Enne reisijate lennutamist tehakse ka testlend. Lende teenindav personal on kõik eriväljaõppega lennumasina tootja sertifitseeritud töötajad. Gondel on ümbritsetud kaitsevõrguga ning kõige peale on mõeldud. Inimeste näod on pärast lendu naerul, usume, et see ongi kõige olulisem emotsioon – see on rõõm ja elevus üheskoos. Suur osa meie külastajatest on välismaalased, kuid on loomulikult neid, kes tulevad ka mitu korda – erilised fanaatikud soovivad näha nii päeva kui öö vaateid, samuti lennata tuulevaikse ja tuulisema ilmaga, selge ja pilvisema ilmaga.

Kas on vahel esitatud ka mingeid erilisi soove õhupallilennu jaoks? Abiellumine lennu ajal või midagi muud eriskummalist? On ikka erisoove, soovitakse ikka oma kallimat üllatada või näiteks abieluettepanekut üleval teha. Turvalisuse seisukohast ei ole vaid lubatud jookide ja söökide võtmine lennule. Kuna pall võib lennu ajal hõljuda kokku 70 kraadi ulatuses, siis on maa peal olevate reisijate turvalisuse huvides on keelatud klaaside, pudelite jms esemete kaasavõtmine pardale.


.


Harjumaa

Asuurkeraamika – moodne keraamikakeskus keskaegses tornis

A

suurkeraamika stuudio oli esimene avatud keraamikastuudio-galerii Eestis, kuhu iga külastaja võis sisse astuda, vahetult kunstnikega suhelda ja ka tööprotsessi vaadata. Sama kehtib ka praegu ja põnevat vaatamist jätkub, sest stuudio asub keskaegses tornis ja seal tegutseb seitse erineva käekirjaga kunstnikku. Nende loomingus esineb nii barokset lopsakust kui ka põhjamaadele omast minimalistlikku disaini.

Mida külalistele pakutakse? Praegune asukoht Loewenschede tornis Tallinnas on stuudiol juba neljas, aga ilmselt kõige eksootilisem. Keskaegset torni asustades ei ole püütud vaatajale iga hinna eest etendada keskaega, vaid soovitakse näidata, et keskaegse kesta sees saab peituda täiesti tänapäevane moodsa keraamika keskus ja et sisu ning kest sobivad tegelikult hästi kokku. Huvilised saavad Asuurkeraamika stuudios ka ise käed saviseks teha: kursus toimub esmaspäeviti kell 18–20 ja teisipäeviti kell 14–16. Peale selle korraldatakse aeg-ajalt ka erikursuseid, mille kohta saab infot näiteks Tallinna Õpetajate Maja kodulehelt (www.opetajatemaja.ee). Tornis pakutakse ka

sünnipäevade või muude tähtpäevade tähistamise võimalust. Seda saab teha koos savitööga või ka ilma. Vanalinna ümbritseb ligi kakskümmend kaitsetorni, aga isegi paljud tallinlased pole neid seestpoolt näinud ja võimalus sellises tornis pidu pidada tekitab külalistes alati rõõmsat elevust. Galerii asub esimesel korrusel, savitööga tegeletakse teise ja kolmanda korruse stuudios, peoruumiks on neljandal korrusel asuv eraldi väljaüüritav kaminasaal. Sama korrust kasutatakse ka näitusesaalina, kus saab aeg-ajalt näha nii keraamikat, maali, graafikat kui ka fotokunsti. Viiendalt korruselt avaneb avar vaade Tornide väljaku pargile, mis on eriti kaunis suvise lillefestivali ajal. Masstoodanguga ei võistle Stuudios loodud keraamika on tihti justkui väikese kiiksuga – ka tarbeesemed näevad vahel välja nagu kummalised skulptuurid.  Masstoodanguga Asuurkeraamika ei võistle. „Meid hindab pigem kunstiteadlikum külastaja, kes oskab väärtustada unikaaltoodete omapära ja samas suhteliselt soodsaid hindu,“ sõnab üks kunstnikest ja Asuurkeraamika stuudio liige Külli Kõiv. Torn on avatud tööpäeviti kell 11–18 ja laupäeval 11–15. Pühapäeval suletud. Samas on kokkuleppel alati võimalik uks lahti teha või korraldada mõni üritus muul ajal. Galeriis on müügil Asuurkeraamika liikmete looming: unikaaltaiesed ja väikeseeriad. Kooli 7, Tallinn Asume ajaloolises Loewenschede tornis. Sissepääs pargi poolt Tornide Väljakult. www.asuurkeraamika.ee, Facebook: Asuurkeraamika.

49 | www.puhkuseestis.ee

Eesti keraamika suur mõjutaja Asuurkeraamika nime valis stuudiole juhataja Urmas Puhkan, kelle algatusel stuudio ka 1993. aastal loodi, ja seda mõistet võib tõlgendada mitut moodi: asuur kui taevasinine, mis sümboliseerib kergust, loomingulisust, õhus hõljuvaid ideid jne. Nüüdseks on Asuurkeraamikast saanud Eesti keraamikas kindel mõiste, tähistades just nimelt seda väikest loomingulist kollektiivi, mis on Eesti keraamikaelu oma aktiivse tegutsemisega üpriski palju mõjutanud. Stuudiosse kuuluvad: Urmas Puhkan, Kärt Seppel, Aigi Orav, Külli Kõiv, Lauri Kilusk, Liisa Pähk ja Kadri Pärnamets.


Harjumaa Eesti Tuletõrjemuuseum Eesti Tuletõrjemuuseum asub 1939. aastal valminud tuletõrjehoones, kus tegutsevad ka päästeamet ja kesklinna tuletõrjekomando. Ekspositsioon tutvustab pritsumeeste eluolu esimestest seltsidest kuni 1940. aastani. Tuletõrjemuuseumi vanatehnika näitust saab külastada Saku operatiivkeskuses. Külastusaeg palume broneerida telefonil : +372 5302 8404 Avatud: E-N 9-17; R 9-15.30 Raua tn 2, Tallinn. GPS: 59° 26’ 7” N, 24° 45’ 51” E muuseum@rescue.ee; www.tuletorjemuuseum.ee

Eesti küla Eesti pealinnas - Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mares! Kõigest 15 min Tallinna kesklinnast – looduslik muuseumipark, ligi 80 ajaloolist hoonet, käsitöödemonstratsioonid, kontserdid ja tantsuetendused, rahvuslikud toidud Kolu kõrtsis ja palju muud!

Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. GPS: 59° 25’ 53” N, 24° 38’ 10” E +372 654 9100; info@evm.ee; www.evm.ee

Raidkivimuuseum Tallinna maa-aluses linnas

T

allinna Linnamuuseumi uus muuseum, kuhu praegu pääseb ekskursioonile Kiek in de Köki kaudu, avab suvel sissepääsu otse Vabaduse väljakult. Seni suletuna seisnud 17. sajandi lõpust pärit Ingeri bastioni käikudesse kujundatud raidkivimuuseum on otseühenduses Kiek in de Köki ja bastionikäikude muuseumiga. Siin on väärikalt eksponeeritud seni hoidlates varjus olnud Tallinna dekoratiivsed ja põnevad raidkivifragmendid: portaalid, dekoratiivsed sambad, peremärkide ja sümbolitega etikukivid, reljeefidega aknapaled alates 15. sajandist. Üle kahesaja raidkivi koondavas "Varemete linnaks" nimetatud ekspositsioonis loovad meeleolu valgus ja galerii teemakambrid: "Paradiisiaed", „Sammaste-“, „Surma-“ ja „Päikesesaal“. Suur osa käikudest oli viimased sajandid seisnud kinnimüürituna: pärast Põhjasõda kaotasid Tallinna kaitserajatised oma sõjandusliku tähtsuse. Madalaimad käigud Vabaduse platsi all olid tööde algul pea täies kõrguses vee all. Nüüdseks tagavad võimsad seadmed raidkividele sobiva ja külastajatele vastuvõetava keskkonna.

50 | www.puhkuseestis.ee

Avatud: K-P 11-18 • Komandandi tee 2, Tallinn • +372 644 6686 • www.linnamuuseum.ee/kok/raidkivimuuseum


Hügieen ja bakterid

Meelte tuba

„Avameelselt sinu kehast“ 2015. aastal valmis Eesti Tervishoiu Muuseumis põnev ekspositsioon inimese anatoomiast – „Avameelselt sinu kehast“. Selle näituse eest pälvis Eesti Tervishoiu Muuseum ihaldatud parima püsinäituse auhinna, mille nimeks on Muuseumirott. „Muuseumi püsiekspositsioon on jaotatud mitmeks osaks ning hõlmab selliseid valdkondi nagu anatoomia, füsioloogia, meditsiiniajalugu, hügieen ning tervishoid. Igas neis püüame anda olulisi teadmisi mitmel moel. Meie muuseumis võib eksponaate käega katsuda, lastele on palju sensorekraane, huvitavaid mänge ning eksperimente,“ tutvustab muuseumitööd muuseumi direktor Margus Jurkatam. Tänu kapitaalremondile ja ekspositsiooni uuendamisele omandas muuseum kaasaegse välimuse ning tänapäeval vajaliku interaktiivsuse. Muuseum asub vanalinnas kahes omavahel ühendatud keskaegses hoones. Palju nurgataguseid moodustab toreda labürindi, milles meeldib seigelda igas vanuses lastel. „Miks mitte avastada, mis on inimkeha sees? Miks peaksime kartma verd või meie siseorganeid, mis on oluliseks osaks keha eksisteerimisel. Teadmiste abil saame võimaluse otsusta-

da, mis on meie kehale tervislikum ning parim valik,“ selgitab Margus. 700 ruutmeetrisel näitusepinnal on võimalik näha inimese nahka sajakordse suurendusklaasi all, proovida mitmesuguseid soenguid, kontrollida oma täpsust toiduainete kaalu arvates, katsuda koljuluid ning tunnetada näppudega kompimiselundite tööd. Arusaadavalt on muuseumi üks teema pühendatud rasedusele ja soojätkamisele – sellega on huvitav tutvuda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Muuseumisse on oodatud ka vaegnägijad, kes saavad muuseumielamuse ettetellimisel väljaõppinud kirjeldusgiidi abil. Kõik esemed muuseumis, mida võib julgelt katsuda, on tähistatud ka punktkirjas sildiga. Oktoobri lõpus avatakse uus ajutine näitus „Loomulik surm“. „Näitus räägib surmast kui inimese organismi loomulikust osast. Tahame tutvustada selle protsessi erinevaid külgi,“ räägib plaanidest muuseumi juht. Näitus saab olema kättesaadav kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles ning on avatud kuni 2017. aasta augustini.

Lai 30, Tallinn T: 10-18, K: 10-19, N-P: 10-18, E: SULETUD

Püsinäituse auhind Muuseumirott läks Eesti Tervishoiu Muuseumile, kus 2015. aastal valmis ekspositsioon inimese anatoomiast pealkirjaga „Avameelselt sinu kehast“.


Ida-Virumaa

6

8

7

5

3

15

11 12

10 13

1

14

9

2

4


IDAVIRUMAA Põlevkivimaakond Ida-Virumaa pakub külastajatele eripalgelisi elamusi. Piirkonnas, kust pärineb suur osa Eesti energiast, leidub tegevust nii ekstreemsete elamuste otsijaile kui rahuliku loodus- ja kultuuripuhkuse nautijatele.

Narva linnus

Š

okituristide lemmikpaladeks on Ida-Virumaa hüljatud ja lagunenud tööstuspiirkonnad. Tänased kummituslinnad Sirgala, Oru ja Viivikonna olid veel Nõukogude Liidu lagunemise järel tuhandete elanikega õitsvad ning elujõus asulad. Põlevkivikarjääride ja tööstuste sulgemine viis aga olukorrani, kus suurem osa elanikkonnast monofunktsionaalsetest asulatest lahkus. Nüüd seisavad kümned sealsed kortermajad ja elamud tühjalt, akendest vastu vaatamas pimedus ja seinad-katused varisenud. Omapärane on nn Kukruse vulkaan – seestpoolt aktiivselt põlev tuhamägi otse Tallinn-Narva maantee ääres. Nagu vulkaanile kohane, on mäenõlval arvukalt põlenud laike, sissevarisenud kohti ning suitsevaid pragusid. Iga hetk võib mäetippki suitsupilvedesse ja leekidesse mattuda. Neoontoonides järved, mis asuvad Eesti soojuselektrijaama taguste tuhaplatoode jalamil, mõjuvad kohati suisa ebamaiselt – otsekui pärinedes mõnelt Salvador Dali sürrealistlikult maalilt. Vastukaaluks tehismaastikele ning rikutud loodusele, leidub Ida-Virumaal palju kaunistki. Maakonna põhjakülge piirav pankrannik saavutab Saka-Ontika-Toila lõigul suurima kõrguse, tõustes enam kui poolesaja meetrini merepinnast. Pankrannikult langevad alla kümned joad, millest kõige paremini jälgitav on Kivisilla juga Saka mõisa juures. Suurveega pakuvad kauneid vaatepilte hiljuti avastatud Eesti kõrguselt teine Toilamõisa juga ning samuti kõrgeimate hulka kuuluv Karjaoru juga.

Avasta Ida-Virumaal 1 Sirgala: 59.320371, 27.781012 2 Viivikonna: 59.337622, 27.686663 3 Kukruse mägi: 59.393909, 27.340049 4 Eesti SEJ järved: 59.272098, 27.939734 5 Pankrannik: 59.442987, 27.308136 6 Kivisilla juga: 59.439394, 27.18392 7 Toilamõisa juga: 59.44359, 27.40767 8 Karjaoru juga: 59.442512, 27.269804 9 Kuremäe klooster: 59.199249, 27.534308 10 Jõhvi kirik: 59.35952, 27.410317 11 Narva linnus: 59.375373, 28.200901 12 Narva promenaad: 59.372596, 28.202389 13 Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum: 59.350092, 27.174232 14 Kurtna järved: 59.261077, 27.573709 15 Sinimäed: 59.375053, 27.857841

53 | www.puhkuseestis.ee

Narva Külastuskeskus: Peetri plats 3, Narva. Tel: +372 359 9137 Jõhvi Turismiinfokeskus: Rakvere 13A, Jõhvi. Tel: +372 337 0568


Kas teadsid? • Tänapäeval kuivaks jäänud Narva juga oli omal ajal kõige veerohkem juga Euroopas. • Põlevkivi rahvusvaheline teaduslik nimetus “kukersiit” tuleneb Kukruse asula nimest. • Väidetavalt valmistati Nõukogude Liidu esimene tuumapomm just Sillamäelt kaevandatud uraanist. • Kukruse polaarmõisa väljapanek on inspireeritud Kukruselt pärit kuulsa maadeavastaja Eduard von Tolli ja tema pere saavutustest. • Rahvakeeli tuhamägedeks kutsutavad pinnamoodustised Ida-Virumaal on tegelikkuses valdavalt hoopis aherainemäed. • Narva Aleksandri kirik on Eesti suurim kirik.

Narva soojuselektrijaama tehisjärved Kuremäe Pühtitsa klooster on Eestis suurim omataoline, külaskäik sinna on eriti meelejääv õigeusu kirikupühade aegu. Terve aasta jooksul suundub Kuremäele tuhandeid palverändureid, kes mäepealsetes kirikutes patte lunastavad ning püha allika vett rüüpavad. Julgemad kastavad end suisa üle keha jääkülma allikasse, mis pidavat aitama paljude tervisehädade vastu. Jõhvi kindluskiriku muuseum rajati põhjamaades ainulaadsesse linnuseks ehitatud kirikusse. Massiivsete müüridega ning krüpt-keldriga kirikus saab ülevaate nii veristest vennatapulegendidest kui piirkonna ajaloost.

Keskaegne elamus

54 | www.puhkuseestis.ee

Kuremäe klooster NB! Kui soovite lähemalt tutvuda Ida-Virumaa ning sealsete põnevate ja eripalgeliste paikadega, siis kutsuge endale giidiks reisikirjanik ja rännumees Marko Kaldur. Giidireisi nii elegantsel, erakordsel kui ka ekstreemsel Ida-Virumaal saab tellida: info@avastaeesti.ee või helistades +372 522 3700.

Tõelise keskaegse elamuse saab Narva Hermanni linnuses, mis oli omal ajal ka Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Narva linnusehoovil korraldatavad keskaegsete lahingute simulatsioonid on suurimad Eestis, seda nii lahinguid imiteerivate rahvusvaheliste osalejate kui pealtvaatajate poolest. Linnuse tornis asuva muuseumi kitsastest akendest paistab naaberriik Venemaa ning Hermanni linnusele vastukaaluks rajatud Ivangorodi linnus. Veelgi paremini saab Venemaad silmitseda jõe kallast mööda kulgeval promenaadil jalutades, mis algab uhke rannahoone juurest ja lookleb võimsate bastionimüüride jalamil kuni sadamani. Narva bastionid on võimsad ning massiivsed kiviseinad tõusevad paljude meetrite kõrgusele. Nende müüride taga on bastionisisene maapind aga läbi uuristatud arvukatest käikudest ja katakombidest, mis keskajal kujutasid kaitseotstarvet. Tänapäeval on neis käikudes ja kasemattides avatud külastuskeskus ja muuseum. Narva vanalinn jääb samuti bastionide alale, aga kahjuks hävitati 1944. aasta sõjategevuse käigus praktiliselt kogu ajalooline Narva. Püsti jäi vaid paar hoonet, nende seas ajalooline raekoda. Moodsa arhitektuuri näidisena seisab raekojahoone kõrval Narva kolledži omapärane hoone.


Ida-Virumaa Ida-Virumaal üles kasvanud lauljanna Tanja Mihhailova avastab mööda Eestit sõites uusi põnevaid paiku Kui tihti saate praegu veeta aega Ida-Virumaal ja millised sealsed paigad on kõige südamelähedasemad? Kahjuks viimasel ajal ei jõua üldse Ida-Virumaale, ainult juhul kui esinen. Minu lemmikkoht on muidugi Oru park Toilas, seal on käidud ikka mitmeid-mitmeid kordi ja alati lähen hea meelega tagasi. Väga meeldib ka Mäetaguse mõis ja Ontika. Kuidas suvel puhkate? Tavaliselt on töögraafik nii kiire, et puhata suvel ei jõuagi, aga just tänu sellele, et esinedes sõidan mööda Eestit, saan ma avastada uusi kohti. Alati on hea meel, kui suvel esineme kuskil Tallinnast kaugemal – kas Saaremaal või Võru kandis, siis saab ette võtta mõnusa roadtripi. Milline Eesti paik on mõjunud kuidagi eriliselt? Miks? Siiski pean ütlema, et Toila park, kuna selle kohaga on seotud palju häid mälestusi lapsepõlvest. Milline Eesti paik on Teil veel nägemata, kuid sooviksite külastada? Eestis on tõesti väga palju ilusaid kohti ja mina kindlasti ei ole igale poole veel jõudnud, kuigi sõidan ringi päris palju. Ei ole näiteks jõudnud Vormsile. :) Ja väga tahaks külastada Muhu veinitalu, mida on sel suvel plaanis ka teha.

Härrastemaja ****

• 12 luksuslikku hotellituba • A´la carte restoran • 4 saali pulmapidude, Saka Manor suurte konverentside ning kliendiürituste läbiviimiseks.

SPA-hotell ***

Külastajate käsutuses on luksuslikku majutust pakkuv härrastemaja ja 33 toaga hotell, suvetingimustes ka kämpingumaja, karavani- ja telkimiplats.

• 33 tuba (single, double, twin, deluxe, peretuba) • Basseiniala, leilisaun, aurusaun, infrapunasaun • Wellness-protseduurid

Konverentsikeskus „Meretorn“

• 5 erinevat saali, kuhu mahub kokku üle 100 in

Matkarada • Kämpingumaja • Telkla ja karavaniplats • Suvelava • Tenniseväljak • Laste mänguväljak

55 | www.puhkuseestis.ee

Saka Mõis www.saka.ee

Kohtla vald, 30103, Ida-Virumaa Tel: + 372 33 64 900 + 372 33 64 906 saka@saka.ee


Ida-Virumaa

Sillamäe linn

Sillamäel pole käinud enamik eestimaalasi, sest see linn oli Eesti nõukogude-aegne Forbidden City. Nüüd avatud ning avastatav. Siin on veel tollast õhustikku, millesse julgelt ja kirkalt löövad sisse uue, euroopaliku kultuuriajastu värvi-ja kõlaakordid.

Tähtsündmused 03.06 - 05.06.2016 Rahvusvaheline festival “JazzTime” Rohkem kui 10 aasta jooksul on festivalil esinenud artistid erinevatest riikidest. Toimuvad vabaõhukontserdid Sillamäe sümbolina tuntud linnatreppidel, õhtused kontserdid Sillamäe kultuurikeskuses. 01.-03.07.2016 Sillamäe linna- ja merepäevad Sillamäe on mere-ja sadamalinn. Külalisi kostitatakse kontsertide, näituste, õpitubade, spordivõistlustega.

Sillamäe kultuurikeskus / Kesk 24 E-R 08.00-17.00. Nädalavahetustel kokkuleppel (+372 687 5034, sillamae.kultuur@gmail.com). Piletid: Sillamäe kultuurikeskus- 1 euro, Sillamäe muuseumi filiaal-2 eurot www.kultuurikeskus-sillamae.ee

Sillamäe muuseum / Kajaka 17a T-R 10.00-18.00, L 10.00-16.00. Pilet: 2 eurot

Sillamäe spordikompleks “Kalev” / Kesk 30 Ujula, hostel, jõusaal, sauna, kergejõustikumaneež, fitness saal, konverentsisaal

www.sillamae-muuseum.ee

www.sillamaesk.eu


ASTRI KESKUS

ON VIRUMAAL SUURIM Teie kasutuses on 41 000 m2, sealhulgas parimad kaubad, teenused ja meelelahutus: kino, bowling, 5D kino, erinevad kohvikud ja restoranid, planetaarium, 85 kauplust ja teenindusettevĂľtet. Samuti tasuta parkimine 600 autole ja autopesula.

www.astri.ee Tallinna mnt. 41 NARVA


m

uistend teab jutustada, et pärast laastavat sõda olnud Iisaku ümbrus inimtühi. Pääsenud ainult üks mees, kes end kogu sõja aja tühjas kaevus varjanud. Ta leidnud valge hobuse ja sõitnud sellega endale naist otsima. Sirtsi soo pealt leidnudki endale ühe vanatüdruku. Mehe nimi olnud Iisak ning tema järgi hakatud ka kohta Iisakuks nimetama. Ümberkaudne rahvas olevat aga nende järeltulijad. "Meil on veel palju toredaid lugusid pajatada. Tulge ja avastage meid“." „Kus saavad üheaegselt kokku kiviaeg, 20. sajandi talupojad, metsik loodus, koolmeistrid ja rikkalik pärandkultuur? See kõik on leitav Iisaku Kihelkonna Muuseumist. Siit algab salapära – avastamiseks Teile“

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjale. Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13. sajandist pärinevatest inimluustikest ja vadjapärastest ehetest, Iisakumaa poluvernikute traditsioonide, 20. sajandi talupojakultuuri ning Alutaguse looduseni. Lisaks püsiekspositsioonidele on muuseumis aasta jooksul 5-6 ajutist näitust. Pakume ettetellimisel hariduslikke programme, mis on seotud Eesti rahvakalendri tähtpäevadega ja vanade rahvakommetega. Igal aastal juuni esimesel pühapäeval toimub traditsiooniline külalaat. Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige unikaalsemas maakonnas – Ida-Virumaal. Asume 30 km kaugusel Jõhvist ja 100 km kaugusel Tartust.

1.06 kuni 31.08: E-R 10-18, L10-16, P suletud; 1.09 kuni 31.05: E-R 9-17, L-P suletud Tartu mnt. 58, Iisaku. GPS: 59o 5´48´´ N, 27o 18´47´´E +372 339 3036; 372 5344 8738 info@iisakumuuseum.ee www.iisakumuuseum.ee


Ida-Virumaa

Suvehooaeg Narva linnuse Põhjaõues 21.05.-28.08.

Põhjaõu on meie katse taasluua 17. sajandit. Vaimusilmas näeme siin ehedat ja elavat varauusaegset linnakvartalit koos majade, inimeste ja nende igapäevase eluga, et Põhjaõue külaline satuks hetkega ajas tagasi 300-400 aastat. Praegu tegutsevad Põhjaõues viis ajaloolist käsitöökoda ja apteek, oma teenuseid pakub rahavahetaja. Lisaks külastavad suve jooksul meie õue rändkäsitöölised. Põhjaõue elanikud elavad 17. sajandis ja toimetavad tollaseid tegemisi. Nagu tollal, määrab ka täna nende elurütmi rahva- ja kirikukalender, selle tähtpäevad ja pühad, nendega seotud uskumused ja kombestik. Uurige järgi, mida arvavad Põhjaõue elanikud maailmast ja elust!

60 | www.puhkuseestis.ee

www.narvamuuseum.ee


Ida-Virumaa

Asume Jõhvi äärelinnas Tallinn-Narva mnt ääres, kus pakume tõeliseid Gruusia maitseid ja võimalust nautida parimaid Gruusia veine. Toidud omandavad tõelise maitse tänu maitsestajale ja grillmeistrile Gruusiast. Mimino interjöör meenutab vana Tbilisi tänavat, kust ei puudu terrass, veinitünnid ja tulekolle.

Avatud: E-N: 11.30-22.00 R-L: 11.30-23.00 P: 12.00-19.00

Lääne 1B, Jõhvi +372 337 5750 info@mimino.ee www.mimino.ee

61 | www.puhkuseestis.ee

Tule nautima ehtsaid gruusia maitseid Jõhvi linnas!


L채채ne-Virumaa L채채ne-Virumaa 15

12 13

6

8

7

11

10

1

3 2

9

4 5

62 | www.puhkuseestis.ee

14


Lääne-Virumaa

LÄÄNEVIRUMAA Põhjaranniku romantilised rannakülad lähevad Lääne-Virumaal sujuvalt üle laiadeks pangapealseteks heinamaadeks, mis edasi lõuna poole liikudes asenduvad lagedate sügavate metsade ja künklike maastikega.

Rakvere linnus

K

unagi kõndisid neil aladel ringi ürgveised ehk tarvad – hiiglasekasvu loomad, kelle järgi nimetati praegune Lääne-Virumaa keskus Rakvere omal ajal Tarvanpääks. Tänapäevaks on tarvad välja surnud, ent meenutamaks toda majesteetlikku looma seisab Rakvere linnuse mäenõlval hiiglaslik tarvakuju. Linnuses endas leidub tegevust terveks päevaks – lisaks ajalooliste eksponaatide uudistamisele saab kaeda keskaegseid töötubasid ja turniire, milles külastajatelgi on kaasalöömisvõimalus. Öeldakse, et “enne Pariisi käi ära Nuustakul”. Kuid võib alustada ka Neeruti mägedes asuvast Pariisist – vähemalt talisportlaste seas on sealsed suusarajad sama suure au sees kui Nuustaku rajad. Ning matkajadki pääsevad neid radasid mööda kaugele seiklema. Neeruti mägesid kutsutakse ka looduslikuks jääaja muuseumiks. Mandrijää taandumisel moodustunud pinnavormid tulevad Neerutis eriti hästi esile, tekkinud oosid ja järved kannavad Kalevipoja seiklustest ajendatuna muinasjutulisi-kummalisi nimesid. Muuhulgas võib Neeruti mägedes suisa Kalevipoja põlve peal istuda, nutika siili okkaid silitada või hoopistükkis energiasammastest endale jõudu ja vastupidavust ammutada. Porkuni paemuuseum on pühendatud Eesti rahvuskivile – paekivile. Omaaegse linnuse väravatornis eksponeeritakse kõike, mis seondub paekivi ning selle kasutamisega. Maapõuest murtud paas jõudis otsaga Tamsalu lubjapõletusahjudesse, mille hiiglaslikes ringahjudes saab praegu sees kõndida.

Avasta Lääne-Virumaal 1 Rakvere linnus: 59.347545,26.352274 2 Pariisi: 59.269321,26.156210 3 Neeruti mäed: 59.306486,26.116337 4 Porkuni paemuuseum: 59.187570,26.196095 5 Tamsalu lubjapõletusahjud: 59.163678,26.092046 6 Palmse mõis: 59.512722,25.956107 7 Sagadi mõis: 59.536989,26.084147 8 Vihula mõis: 59.546505,26.182960 9 Lehtse mõis: 59.272398,25.860354 10 Kavastu tuvitorn: 59.473602,26.145135 11 Toolse linnus: 59.534786,26.468543 12 Käsmu: 59.610393,25.916413 13 Altja paadikuurid: 59.586845,26.116583 14 Äntu järved: 59.060214,26.239847 15 Mohni saar: 59.683526,25.795721

63 | www.puhkuseestis.ee

Rakvere Turismiinfokeskus: Laada 14, Rakvere. Tel: +372 324 2734


Lääne-Virumaa

Äntu järv

Kas teadsid?

Rannakülade võlu võimendub eriti suvel

• Viru-Nigulas hukati Eesti viimane nõid Kongla Ann.

Lahemaa rahvuspark ei ole rikas mitte vaid looduse poolest – sealne kultuuri- ja arhitektuuripärand on vähemalt sama palju külastamist vääriv.

• Saarlastele palju peavalu valmistava “Õ” tähe võttis O. W. Masing kasutusele töötades Viru-Nigulas.

Kuldne mõisakolmnurk – Palmse, Sagadi, Vihula – on kujunenud Lahemaa rahvuspargi pärliks ja külastusmagnetiks. Renoveeritud mõisaid ümbritsevad mitmekesise loodusega pargid, mille romantilistel radadel võib pikalt jalutada. Sagadi metsamuuseum ja Palmse mõis-vabaõhumuuseum on vaid ühed vähestest Lääne-Virumaa muuseumidest.

• Saaremaale suure augu ehk Kaali kraatri tekitanud meteoriit sisenes atmosfääri Lääne-Virumaal Ebavere mäe kohal. • Äntu järved olevat tekkinud Kalevipoja ratsu kusest. • Letipea neeme tipus kõrgub Eesti suurim rändrahn Ehalkivi.

64 | www.puhkuseestis.ee

• Eesti põhjapoolseim punkt asub raskesti ligipääsetaval Vaindloo saarel. • Kadila ning Rohu raketibaasid olid nõukogude okupatsiooni aastatel paigad, kus hoiti tuumarakette. • Maailma esimene suurem virtuaalraha (bitcoin) eest sooritatud ost oli soomlaste ostetud Malla mõis.

Omapärase arhitektuuriga torkavad silma Lehtse mõis ning Kavastu mõisa tuvitorn, mis seisab hüljatuna keset põlde ja metsi. Mererannal kõrguv Toolse linnus püstitati kaitseks mereröövlite eest, kes keskajal aktiivselt Soome lahel ringi liikusid ning kaubalaevasid ja rannikupiirkondasid rüüstasid. 1930. aastatel Soomes valitsenud kuiva seaduse ajal käis aktiivne salapiiritusevedu Lääne-Virumaa rannaküladest Soome. Konterbant (salakaup) oli meresõidu kõrval üks rannakülade rikastumisallikatest ning just sel perioodil kerkisid uhked häärberid kaptenitekülla Käsmusse ning teistesse maalilistesse rannaküladesse. Rannakülade võlu võimendub eriti suvel, mil Käsmus toimub traditsiooniline Viru Folk. Siis koonduvad kultuuri- ja muusikahuvilised muidu vaiksesse rannakülla ning panevad sealse elu käima hoopis teisel tempol. Käsmu meremuuseumis näeb kõike, mis seondub sealse meresõiduajalooga. Altja kaluriküla võrgukuurid meenutavad aga kalapüügi kuldaegu.


Lääne-Virumaa Ida-Virumaa

Kulina mõis

Kulina mõisa omanik Evelin Poolamets räägib, millega LääneVirumaa teda võlus ja miks tasub külastada Eesti mõisaid

Sattusite Lääne-Virumaale suhteliselt hiljuti, kui palju olete jõudnud selles maakonnas ringi vaadata ja mis on Teid kõige rohkem võlunud? Mida soovitaksite külastada? Kui me Lääne-Virumaale elama asusime, siis esimene emotsioon oli imestus siinse rahva hoolsuse ja ilumeele üle. Nii palju hooldatud põllumaid, talusid ja koduaedu ei kohta just tihti! Lääne-Virumaal on viljakas maa ja seetõttu on siin ka väga palju esinduslikke talusid ja uhkeid mõisaid. Ajaloo-, arhitektuuri-, ja looduselamuse saamiseks soovitaksingi esimesena ette võtta mõisate ringkäigu. Siin on Palmse, Vihula, Sagadi, Kiltsi, Muuga, Inju ja hulk teisi arhitektuuripärleid. Sellise reisi sisse tasuks võtta ka mõni väiksem mõis nagu Kulina või Kohala, sest mõisasüdameid külastades hakkate tajuma Eesti asustusmustreid ning talude ja mõisate omavahelist suhet, mis on Eesti ajaloo läbiv teema. Hea aeg reisi planeerimiseks on „Unustatud mõisate päev“, mis 2016. aastal toimub juulis. Eelmisel aastal

65 | www.puhkuseestis.ee

Kuidas Teie kõige meelsamini puhkate? Kõige meelsamini puhkan omas kodus. Mulle meeldib tõusta varahommikul, saduldada hobune ja teha üks tõusvat päikest tervitav ratsaring. Hommikuti on loodus nii erk, et taban metsaserval askeldamas metsloomi ja linde. Kõige kosutavam puhkus on see, kui sõbrad või lähedased on külas ning kui maja rõkkab laste naerust ja tuntakse rõõmu lihtsast koosolemisest. Tore on käia metsas jalutamas, korjata marju või seeni. Koosolemised saavad punkti ajas rändamise tunnet tekitava kaariku- või saanisõiduga.


Lääne-Virumaa võtsime osa avatud talude päevast ega osanud aimatagi, et tuleb sadu külalisi. Selliseid päevi võiks olla aastas rohkem kui üks, et linnainimestel tekiks harjumus maal käia. Harjumus osta kitsetalust kitsejuustu, mesilast mett ja aednikult maasikaid. Linnalapsed on alati tänulikud, kui saavad loomadega suhelda. Hobused on konkurentsitud lemmikud igale vanusegrupile. Milliseid põnevaid seiku ajaloost on Kulina mõis Teile paljastanud? Üllatuseks on see, et üks keskmise suurusega kaunis puitmõis on nii põhjalikult kaetud esinduslike seina- ja laemaalingutega. Iga tuba on nähtus omaette – Rooma motiividest kuningliku sinise salongini. Mõistagi peab ka saladusi olema – pööningult pääseb lagede vahel olevasse peidikusse, kuhu mahub lahedalt ka suur kasvu mees. Peidupaigast leiti koguni maailmasõja aegseid lendlehti. Millised Eesti paigad on Teile veel südamelähedased? Eestis on üks vaimustav ressurss, mida pole Euroopas just palju – võimalus olla loodusega kahekesi. On olemas kauneid metsajärvi, valge liivaga randasid, müstilisi rabajärvi, ürgseid metsaaluseid, kus võid veeta päevi ilma et kohtaks ühtki inimest. Puutumata ürgloodust ja maad jätkub igale eestlasele, et siin end lahedalt tunda ja seda peab hoidma. Lääne-eurooplased kadestavad meid selle pärast. Eestlastel ei tasu tikkuda sealsetesse ülerahvastatud linnadesse, vaid leida üles oma kodumaa ilu ja võlu.

Viitna kõrtsihoone on samalaadsetest kõrtsidest Eestis üks suurim, vanim ning paremini säilinud. Hoone Narva-poolses tiivas asub kõrts, mis mahutab 120 inimest, suvisel perioodil on avatud ka väliterrass, mis mahutab 60 inimest. Kõrts on ühtlasi ka rahvusrestoran, kus pakutakse ehtsaid Eesti talutoite, aga ka midagi põnevat lääne ja ida toidukultuurist. P-N 11-22 /R-L 11-23 (pidude ajal kauem)

NB! Korraldame meeldejäävaid sünnipäevapidusid või

66 | www.puhkuseestis.ee

firmaüritusi algusest lõpuni!

Ruumi jagub pidutsemiseks kuni 120 inimesele. Helista ja küsi lisa! Maja Tallinna-poolses tiivas asub bistroo, mis on avatud juba varahommikul ning mahutab 45 inimest. Samuti asub siin ka Eesti käsitöö müügilett. E-P 7-20

Viitna kõrtsi kõrval on rookatusega kiirtoidu kiosk, kus pakutakse maitsvat Viitna kebabi ja kiirtoitu. Kioski ja bistroo ühine välikohvik mahutab suvel 70 inimest. E-P 8-22 NB! Kõrtsist 200m kaugusel asub männimetsas liivarannaga ja suurepärase ujumisvõimalusega järv, mille ümbruses on ka palju matkaradu.

Ehtne Eesti kõrts, kus elu käib kui muiste! Viitna küla, Kadrina vald GPS: 59° 27’ 23” N, 26° 0’ 45” E +372 520 9156 • info@viitna.eu • www.viitna.eu


Lääne-Virumaa Virma pubi Tere tulemast ühte Rakvere vanimasse pubisse! Nüüdseks on Virmast saanud Rakvere suurim pubi üle 130 istekoha ja 6 erineva saaliga. Suviti saab päikeselisi ilmu nautida mõnusal avaral väliterrassil. Neljapäeviti toimub laulusõpradele karaoke ning nädalavahetustel vinged peod elava muusikaga hommikutundideni. Kätt saab harjutada ka piljardimänguga.Võimalus reserveerida ruume sünnipäevade, seminaride, koolituste jm ürituste tarbeks. Avatud: P-K 12-23; R-L 12-04 Tallinna tn 8, Rakvere. GPS: 59° 21’ 2’’ N, 26° 21’ 20’’ E +372 322 3907; virmamt@gmail.com; www.virma.ee

Slaavi köök 12 kuud Slaavi stiilis restoran Rakvere kesklinnas pakub hubast atmosfääri ning venepärase muusika saatel võib nautida nii Vene köögi roogi kui ka juba tuttavamaid maitseid Euroopa köögist. Ukrainapärased küüslauguleivad, käsitsi valmistatud pelmeenid, borš lehttaina kübara all, potiroad lamba- või veiselihaga, tatrajahust valmistatud pliinid kalamarjaga – on vaid väike valik meie menüüst. Täidame Teie erisoovid sünnipäevade ja muude pidulike koosviibimiste korraldamisel kuni 40 külalisele. E-N: 11.30-20.00; E-R 11.30-14.00 soodsad päevapakkumised! R-L: 11.30-22.00 Lai 11, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 32” E +372 322 2098; info@12kuud.ee; www.12kuud.ee

Sushi Tiger Sushi Tiger on Rakveres asuv sushirestoran. Pakume sushit ja idamaiseid roogasid. Meil on suur teede valik ning palju jaapanipärased jooke. Väikestele sushisõpradele on meil ka lastenurk. Meie maja ees on suur tasuta autoparkla. Avatud ka sushirestoran Kohtla-Järvel. Avatud: E-L 10–22, P 12–22 Tallinna tn 12, Rakvere . GPS: 59° 23’ 16” N, 24° 41’ 24” E +372 621 8282; info@sushitiger.ee; www.sushitiger.ee Järveküla tee 50, Kohtla-Järve. GPS: 59° 23’ 53” N, 27° 17’ 10” E +372 336 6400, vironia@sushitiger.ee

Pakume hubast majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minutilise WiFi tee kaugusel kesklinnast. Külalistemajas on 24 hubast ja kõigi mugavustega tuba kuni 54 puhkajale. Majas asub a la carte restoran-baar Katariina Kelder (nädalavahetusel elav muusika) ja kunstisalong (avatud 24h). Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali. 20% sooduskaart AQVA sauna- ja veekeskuse ja Rakvere linnuse külastamiseks.

WiFi

Pikk 3, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E +372 322 3943; +372WiFi 504 0320; info@katariina.ee; www.katariina.ee

WiFi

Каноэ

67 | www.puhkuseestis.ee

Katariina külalistemaja


Lääne-Virumaa

www.visitpandivere.ee Pandivere

Tule Põhja-Eesti kõrgustikku kaema!

Miks tulla?

Sündmused

Miks tulla? Vaatamisväärsused

Aktiivne puhkus

Majutus ja toit

Populaarsed

 Tahad olla looduses nii, et midagi muud sa ei kuule ega näe?  Tahad olla eksinud, et ennast leida?  Tahad saada jõudu ja nooruslikkust külmast allikaveest?  Tahad saada kõigest eemale?  Tahad leida väega paiga, kus mäed on väed?  Siin on sulle koht, kus sa teist turisti ei näe!

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud Maaelu Arengu maapiirkondadesse

Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

www.visitpandi

www.visitp Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

Vergi külalistemaja

WiFi

www.visitpa

Lahemaa rahvuspargis, maalilises Vergi kalurikülas võtab külalisi vastu VergiGuesthouse (Vergi Maja). Tegevust jagub igal aastaajal. Vahvad matka- ja suusarajad, meri, rikkalikud seene-ja marjametsad, õhtud kamina või lõkke ääres, festivalid ümberkaudsetes külades – kõik see sobib imeliseks puhkuseks. Meil on hubased toad ja külluslik hommikusöök. Suvekohvikud on avatud nii külalisele kui möödasõitjatele. Olete oodatud ja hoitud!

WiFi

Reelingu, Vergi küla, Vihula Vald. GPS: 59° 35’ 55” N, 26° 05’ 05” E +372 5557 6426; info@vergimaja.ee; www.vergimaja.ee; vergimaja WiFi

WiFi Каноэ

68 | www.puhkuseestis.ee

Lainela puhkeküla

Asume Tallinnast 1,5-tunnise autosõidu kaugusel, kauni metsatuka WiFi korraldaja rahustava mereranna romantilises keskkonnas. Suurepärane paik seminaride miseks, suvepäevade, laagrite, pulmade, sünnipäevade pidamiseks, puhkuseks perega või WiFi mõneks muuks erakordseksWiFi sündmuseks. Puhkekülas ja väike saal, kohvik-baar Каноэ on suur ning väike saun. Majutuskohti ca 180 inimesele, lisaks telkimisvõimalus ning kohad kaWiFi ravanidele. WiFi Каноэ Neeme tee 70, Käsmu küla, Vihula vald. GPS: 59° 36’ 31’’ N, 25° 55’ 6’’ E WiFi +372 508 9110; lainela.puhkekyla@gmail.com; www.lainela.ee Каноэ

WiFi WiFi


Sagadi mõiS Sagadi Manor · Hotell Hotel · reStoran Restaurant · metSamuuSeum Forest Museum · looduSkool Nature School

Mõisapuhkus Sagadis Sagadi mõis on paradiis romantikutele, peredele ja loodushuvilistele kaunis Lahemaa rahvuspargis. 500 aastat külalislahkust

Suursugune 18. sajandist pärinev Sagadi härrastemaja oli vanasti mõisahärra ja tema pere koduks. Siin võeti vastu külalisi, korraldati külluslikke pidusid ning otsustati mõisa ja talupoegade saatuse üle. Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud kui mõis-muuseum ning on armastatud paik ka pulmade, pidulike vastuvõttude ja konverentside korraldamiseks.

Loodusega sinasõbraks

Endises ait-tõllakuuris on end sisse seadnud Eesti ainus metsamuuseum, mille põnevad näitused ning omanäolised väljapanekud tutvustavad metsa kui üht meie suurimat väärtust. Muuseumipoest leiate ehedat eestimaist puidukäsitööd. lahemaa looduse avastamiseks korraldame retki koos kogenud juhendajatega, rendime jalgrattaid ja kõnnikeppe. Vaid kolme kilomeetri kauguselt algab RMK matkatee!

Kosutav puhkus

Sagadi mõisa hotellis on 28 avarat tuba, millest 10 toa päikselised terrassid avanevad siseõue roosiaeda. Sauna ja kaminasaaliga hostel asub endises mõisavalitseja elumajas. Keha kosutab unikaalne metsaürtidega massaaž. Avar ja hubane rõduga aiamajake sobib suurepäraselt privaatseks puhkuseks. Jääkeldris ja saunas toimuvad lõbusad programmid ja saunaõhtud. Sagadi à la carte restoran võidab te südame metsaandidest ja ulukilihast valmistatud roogadega. Meie toidud on inspireeritud loodusest ja eelistatult kasutatakse kohalikku toorainet.

Põnevad tegevused

Nii mõisaloo kui loodusega seotud meeskonnamängud pakuvad teadmisi, põnevust ja suurepärast lõõgastumist.

RMK Sagadi mõis · Sagadi, Vihula vald, 45403 Lääne-Virumaa, Eesti Telefon +372 676 7888 · sagadi@rmk.ee · www.sagadi.ee

Saa osa ka Sagadi suvesündmustest! Pulmamess 15. mail

100 kostüümi päev 3. juulil

Öömuuseumid

6., 13., 20., ja 27. juulil Öö hakul on nautimiseks nii huvitav loeng kui ka elav muusika.

Looduskooli perepäevad 7., 14., 21., ja 28. juulil Perepäevadel leiavad igas eas loodushuvilised mitmeid tegutsemisvõimalusi.

Kolme mõisa öömatk

29. juuli Jalgsimatk Sagadist Vihulasse lõpeb mõnusa öökontserdiga.

Puupäevad

6. ja 7. augustil Kaks päeva täis tegutsemist, uurimist, meisterdamist ja proovimist.

Seenenäitus

10. ja 11. septembril koos metsaretkega.

100 ja seened 10. septembril

Seeni tutvustav loeng, veinide tutvustus ja seenterikas õhtusöök..


Järvamaa Järvamaa 9 3

1

2

14 10 13 15

12 4

8

5

70 | www.puhkuseestis.ee

11

6

7


Järvamaa

JÄRVAMAA Eestimaa süda tuksub Järvamaal. Seda nii geograafiliselt kui kultuuriliselt – järvedevaene Järvamaa on rikas oma panuse poolest Eestimaa kultuuriellu.

Kakerdaja raba

E

esti ühe tuntuima kirjaniku A. H. Tammsaare muuseum on avatud kirjamehe kunagises kodutalus Albu lähedal Veteperes. Endised taluhooned on taastatud ning jalutada võib Tammsaare radadel ümber muuseumikompleksi. Talu lähistel asub kultuurihiis, kuhu istutavad puid kultuuripreemiate laureaadid. Veidi kaugemal algavad Simisalu matkarajad. Lõunapoolne rada viib üle raba Seli järve ja karjäärini, kus kuumal suvepäeval on mõnus keha vette kasta. Põhjapoolsel rajal jõuab vanu taliteid ning soosildasid pidi viimaks RMK matkateele ning seda pidi põneva nimega Kakerdaja rappa. Mööda matkarada saab turvaliselt üle raba kakerdada, soojärves varbaid leotada ning lõpuks raba põhjaservas Noku laagripaigas puhkama jääda Paides lõpeb mitut maakonda läbiv nelja kuninga tee – matkarada, mis sümboliseerib nelja Eesti kuninga jüriöö ülestõusu aegset teekonda Paidesse rahuläbirääkimistele. Paide ordulinnuses vangistati rahuläbirääkijad alatult ning hukati kohapeal. Selle ning paljude teiste ajalooliste sündmuste kohta saab põhjaliku ülevaate Paide vallitornis avatud Wittensteini ajakeskuses. Tagametsas, Järvamaa edelanurgas, asub mälestusmärk Eesti metsavendadele. Selle püstitasid skaudid ja gaidid, kelle püsilaager paikneb mälestusmärgi lähistel. Vaid mõne kilomeetri kaugusel mälestusmärgist, Tõrvaaugul, toimusid omal ajal kultusfilmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” võtted.

Avasta Järvamaal 1 Tammsaare muuseum: 59.112315,25.589556 2 Simisalu matkarajad: 59.105262,25.562080 3 Kakerdaja raba: 59.190109,25.528632 4 Nelja kuninga tee: 58.921442,25.303917 5 Paide ordulinnus: 58.889413,25.572025 6 Tagametsa mälestusmärk: 58.640932,25.334833 7 Tõrvaaugu: 58.631903,25.369429 8 Norra allikad: 58.889848,26.048648 9 Valgehobusemägi: 59.223370,25.563010 10 Vanatehnika varjupaik Järva-Jaanis: 59.042877,25.886125 11 Imavere piimandusmuuseum: 58.733568,25.766796 12 Kilplaste teemapark: 58.919409,25.885162 13 Roosna-Alliku mõis: 59.029995,25.704955 14 Seidla tuuleveski: 59.095995,25.69052 15 Esna mõis: 58.982655,25.788338

71 | www.puhkuseestis.ee

Järvamaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 8, Paide. Tel: +372 385 0400


Järvamaa

Paide linnus

Kas teadsid?

72 | www.puhkuseestis.ee

• Kakerdaja raba on oma nime saanud seal elutseva ning kõikuva kõnnakuga linnu järvekauri (rahvasuus kakerdaja) järgi. • Järvamaal on filmitud mitu viimaste aastate Eesti menuseriaali: “Naabriplika” Esna külas ning “Süvahavva” Amblas. • Tallinn-Tartu maanteel liiklejad ületavad Järvamaal omapärase nimega Neeva kanali. • Kirna mõis pidavat olema energeetiliselt suure väega paik ning seal nähtavat alailma ringi liikumas kummitusmunkasid. • Mäo ristis leidis aset taasiseseisvumisaja üks esimesi ja jõhkramaid kallaletunge Eesti politseile, hukkunute mälestuseks seisab tee ääres künkal mälestusmärk-memoriaal.

Värviallika keemiline koostis on ainulaadne terves Baltikumis. Norra-Oostriku allikate piirkond on Eestis ainulaadne. Maapõuest pulbitsevad seal välja kümned suuremad ja väiksemad allikad. Neist suurim – Norra allikas – pumpab tunnis üle kahe miljoni liitri vett samanimelise mõisa kõrval asuvasse järve. Oostriku allika ümbrusesse on tekkinud maaliline järvesilm. Sopa allika viiemeetrist sügavust ei suuda inimsilm üliselge vee tõttu hoomata – tegu on Eesti sügavaima allikaga. Värviallika keemiline koostis on ainulaadne terves Baltikumis, sisaldades paljusid erinevaid elemente. “Purskav allikas” toimib suurema veesurve korral nagu purskkaev – see on Norra-Oostriku allikatest ka ainus inimkäte mõjul tekkinud allikas. Nimelt satuti maaparandustööde käigus ootamatult veesoonele ning maa seest purskas välja ligi meetrikõrgune veesammas, mis pulbitseb vahelduva kõrgusega tänapäevani. Erinevaid allikaid on piirkonnas veel arvukalt, enamike juurde juhatavad rändureid sildid ja viidad. Kel soov põhjalikumalt allikarikka Norra-Oostriku piirkonnaga tutvuda, saab kohapealsetesse laagriplatsidesse ka pikemalt peatuma jääda.


Järvamaa

Kilplaste teemapark

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann kutsub sel suvel kõiki Türi linna 90. juubelile Kuidas Teie kõige meelsamini puhkate? Mina eelistan kindlasti aktiivset puhkust, näiteks on väga vahva koos heade sõpradega jalgrattal mõnusas rahulikus tempos Eestimaa teedel ringi uidata, põigata huvitavatesse ja ilusatesse kohtadesse, peatuda ning kohalike inimestega juttu ajada. Selline paaripäevane matk on igal suvel üks toredamaid ettevõtmisi!

Kas see kant sobib rohkem matkasellile, ajaloohuvilisele või lihtsalt puhkajale? Matkasellidele sobib Türi kant kindlasti, sest siin on ilus loodus, huvitavad kohapärimused ning võimalus näha tänapäevast moodsat põllumajandust – hooldatud põllumaid ja toredaid väiketalusid lehmade-lammaste-hobustega. Ajaloohuvilisi paelub kindlasti siinne ringhäälingumuuseum, kaunid mõisad – Laupa mõis on kindlasti üks Eestimaa pärlitest. Julgen öelda, et iga puhkaja saab Türi kandis oma päeva või kaks toredasti sisustatud, täpsemat infot ja abi leiab Türi valla kodulehelt www.tyri.ee Millised on Teie enda lemmikpaigad Türil/Järvamaal? Minu enda lemmikpaigaks Türi vallas on imeilusad ja sügavad Rassi metsad, kus saab end tunda tõelise põlislooduse osana ja kuhu sageli ei ulatu isegi tänapäevane telefonilevi ega internetiühendus. Sinna on kevadest sügiseni põhjust nii seeni-marju korjama kui ka lihtsalt vaikust kuulama või metsaonni iseenda mõtteid korrastama minna.

73 | www.puhkuseestis.ee

Miks tasub sel suvel sattuda just Türi kanti? Türi tähistab sel suvel oma 90. juubelit ja seega on väga hea aeg meie kauni aedlinna külastamiseks just näiteks 1.–2. juuli, kui on avatud aedlinnakohvikud, toimuvad kontserdid ning palju muud toredat. Kindlasti väärivad Türi vallas veel külastamist alpakatalu imearmsad loomad ja tore pererahvas ning Eesti ringhäälingumuuseum oma põnevate programmidega.


Järvamaa Türi ujula ja hostel Türi ujula pakub lisaks ujula ja sauna kasutamise võimalustele ka majutusteenust hosteli tüüpi tubades. Külastajate käsutuses on üks peretuba, kaks kahekohalist, üks kolmekohaline ja kaks neljakohalist tuba. Toiduvalmistamise võimalus on köögis, kus on vajalik köögitehnika ja nõude kasutamise võimalus. Tasuta WiFi terves majas. Tasuta parkimine. Täpsem info ujula kodulehelt. Tallinna 60, Türi linn. GPS: 58°48’47”N, 25°24’20”E +372 384 7187; +372 5666 4223; tyriujula@hot.ee; tyriujula.weebly.com

WiFi

WiFi

Imavere kõrts Imavere kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus on WiFi neli eraldi kõrtsiruumi, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseks saanud WiFi Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus reedeti ja laupäeviti on elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta. Каноэ Imavere küla, Imavere vald. GPS: 58° 43’ 55’’ N, 25° 45’ 51’’ E +372 5646 3044. info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

Каноэ

WiFi

WiFi

Mäeküla kõrtsКаноэ Mäeküla kõrts asub otse Tallinn-Tartu mnt ääres (94.km). Parklas olemas elektriautode Каноэ laadimispunkt. WiFi Kõrtsi kahel korrusel on 60 istekohta, suvel lisaks terrass. Meie rikkalik toiduvalik on värskeltWiFi valmistatud ning taskukohane. Kõrtsi kohvi on tunnustatud kui parimat Tallinn-Tartu maanteel ning meie lihapirukaid teatakse tahta kaugemaltki Eesti otsast! Kiirustavatele külalistele pakume võimalust teel olles söögid ette tellida. Tere tulemast Mäeküla kõrtsi! Каноэ

Каноэ

Mäeküla küla, Paide vald. GPS: 58° 52’ 48” N, 25° 41’ 28” E +372 384 0463; +372 527 0414; maekylakorts@gmail.com, www.maekylakorts.ee

Каноэ 1930. aastate sisseseadega meierei. Каноэ

74 | www.puhkuseestis.ee

WiFi WiFi

Järvamaal Imaveres www.piimandusmuuseum.ee

Õppeprogrammid ja kontserdid. Muuseumi pargis kiigeplats ja naivistlikud müürimaalid 150. ruutmeetril. Avatud maist oktoobrini T – L 11.00 – 17.00 Novembrist aprillini T – L 11.00 – 16.00 info@piimandusmuuseum.ee tel: +372 503 3886, +372 389 7533


Järvamaa

A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel ärkab teos „Tõde ja õigus“ justkui ellu

Muuseumi juhataja Reelika Räim, mida Tammsaare muuseum külastajale pakub? Muuseumis saab tutvuda kirjaniku kultuuri- ja kirjanduspärandiga ning anname ülevaate 19. sajandi II poole taluelust ja -arhitektuurist. Aktiivse puhkuse eelistajatele soovitame Kodru raba matkarada, mis algab Tammsaare muuseumist ning viib läbi raba Järva-Madise kiriku juurde. Kindlasti on meile väga oodatud ka lastega pered. Muuseumi territooriumil kultuurihiies on spetsiaalne Tammsaare loomingul põhinev seikluspark, kus põnevate tegevuste abil on võimalus selgeks õppida nii mõnedki juhtumised Tammsaare teostest. Seikluspargis õpitakse meeskonnana probleeme ja ülesandeid lahendama ning väikestele külastajatele pakume mitut põnevat otsimismängu. Kui otsite kultuurset vaba aja veetmise võimalust ning hindate looduse ilu, siis siit just seda leiategi! Sel aastal „Tõe ja õiguse“ täitub ilmumisest juba 90 aastat. Millal ja mis sellel puhul toimub? Kuna tähistame „Tõe ja õiguse“ aastat, siis kõik meie kultuuriprogrammis olevad üritused on seotud just selle romaaniga ja neid meil suve jooksul jagub. 19. juunil tähistame suvist pööripäeva, kus räägime ra-

vimtaimedest, rahvameditsiinist ning erinevatest rituaalidest. Romaaniski tuli hanerasvaga jalgu määrida neil lastel, kes paljajalu ringi joostes jalad ära kriimustasid. 1. juulil esietendub Ugala vabaõhuetendus „Kõrboja perenaine“, mis on lugu inimestest, kes uskusid, elasid ja armastasid. Sellel aastal pakume esimest korda võimalust teha enne etenduse algust ringkäik muuseumis, kus tutvustame kirjanik A.H. Tammsaare sünnikodu ning räägime kirjaniku loomingust. Ringkäik algab poolteist tundi enne etendust ning kestab 1 h, ringkäigu pilet maksab 3 €. Lisaks toimub augustis lugemisdraama esmaettekanne „Jumala külaline“, mida esitab Andrus Vaarik. Jooksavalt toimuvad kontserdid, teatrietendused lastele, mitmed töötoad ja infopäevad. Näiteks septembris on tulemas koostöös Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga üks põhjalik renoveerimisteemaline infopäev, kus saab ka praktilisi nõuandeid. Millise kogemuse muuseumi külalised saavad? Kindlasti tunnevad külastajad ehedust ning saavad reaalselt külastada kohti ja hooneid, millest on romaani I osas juttu. Muuseumis saab selge kujutluspildi, kuidas romaani tegelaskujud tegid oma igapäevatoimetusi, milliseid tööriistu kasutasid ning kus ja kuidas elati. Võin kinnitada, et Vargamäe Tammsaare väljamäel hakkab romaani „Tõde ja õigus“ I osa justkui elama. Kati Aasov

www.tammsaare.albu.ee 75 | www.puhkuseestis.ee

T

ammsaare muuseum Vargamäel (Albu vallas Järvamaal) on kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu. Vargamäe Tammsaare väljamägi on koht, mis inspireeris Eesti kuulsat kirjanikku kirjutama romaani „Tõde ja õigus“. Just siin kemplesid omavahel naaberperemehed Andres ja Pearu, kes kaevasid kahasse kraave ning ajasid paljukõneldud eestlase jonni. „Tõe ja õiguse“ kesksed prototüübid ongi kirjaniku isa ja ema, kes on aluseks Andrese ja Krõõda tegelaskujudele. Kirjanik on ise rõhutanud oma sünnikodu seost (maastik, ümbrus ja meeleolud) romaaniga.


Raplamaa Raplamaa

14

1 4

15

13

9

6

10 11 12

7

8

5

76 | www.puhkuseestis.ee

2

3


Raplamaa

RAPLAMAA Raplamaad võib julgelt kutsuda Eesti muinasmaakonnaks. Kui kusagil üldse saab põhjaliku ülevaate muinasaja vabadusvõitlusest, siis just seal.

Nelja kuninga tee

N

elja kuninga tee sümboliseerib omaaegset nelja Eesti kuninga teekonda läbirääkimistele võõrvallutajatega. Padiselt Paidesse kulgev matkarada möödub Raplamaal kõigist toonase vabadusvõitluse olulisematest pai-

kadest. “Päikese käe” muinaslinnus Keavas kujunes muinasajal omakorda üheks Eesti olulisemaks keskuseks. Tänapäeval näeb seal lahtikaevatud tunneleid ning linnamäe harjalt saab heita pilgu kaugele üle tasase maa. Raikküla Pakamägi oli hõimujuhtidele kärajate (nõupidamiste) paigaks, ümbritseva sünge metsa all võib praegugi vaimusilmas näha muinaseestlasi ringi hiilimas. Paluküla hiiemäel kummardatakse tänapäevalgi loodusjõudusid. Palukülas leiduvad terviserajad kutsuvad sinna sportima nii suvel kui talvel. Raplamaad iseloomustavad paljud müstilised ning salapärased juhtumised värskemast ajaloost. Kaiu lähedane Kolgu raba on müstiline ning salapärane. Rohked paranormaalsed nähtused ning kummalised juhtumised kohalike elanikega on kohale andnud hüüdnime “UFO-raba”. Paljusid endisel ajal aset leidnud ebatavalisi juhtumeid selgitab tegelikult nõukogude raketibaasi olemasolu Pahklas. Ent praegugi, mil võõrväed on ammu maalt lahkunud ning raketibaasis saab taas vabalt mürakat rändrahnu ehk Eestimaa kivide kuningat külastada – räägitakse Raplamaa põhjaosas jätkuvalt aset leidvatest müsteeriumidest.

Avasta Raplamaal 1 Nelja kuninga tee: 59.080733,24.356475 2 Mukri raba: 58.742230,24.985436 3 Kuimetsa karstiala: 59.057020,25.142652 4M  ahtra talurahvamuuseum: 59.057216,24.965661 5 J ärvakandi klaasimuuseum: 58.777685,24.818783 6 Rapla kirik: 59.007715,24.794812 7 Teenuse mõis: 58.822256,24.212493 8 Vana-Vigala mõis: 58.778952,24.251303 9 Hõreda mõis: 59.022961,24.922150 10 Keava linnus: 58.950700,24.950144 11 Raikküla Pakamägi: 58.941186,24.747884 12 Paluküla hiiemägi: 58.914554,25.030820 13 Kolgu raba: 59.052518,25.041618 14 Kivide kuningas: 59.211844,24.876260 15 Varbola linnus: 59.039920,24.507676

77 | www.puhkuseestis.ee

Rapla Turismiinfokeskus: Viljandi mnt 4, Rapla. Tel: +372 489 4359


Raplamaa

Rapla kirik

Kas teadsid? • Populaarne ütlus “Kapa-Kohila” pärineb Kohilas asunud Kapa postijaamast. • Läbi Raplamaa jooksis 16. ja 17. sajandil Poola ning Rootsi riikide vaheline piir. • 1905. aastal üritati Raplamaal saavutada iseseisvus ning seal kuulutati välja Velise vabariik. • Oletatavalt 600-aastane Sipa pärn on Eesti jämedaim pärn.

78 | www.puhkuseestis.ee

• Pärna tüve sisse on osaliselt kasvanud ohvrikivi (ümbermõõt 6,8 m)

Muinasaja suurim ning võimsaim maalinn asus Varbolas “Varblase nokaks” kutsutud linnust ei õnnestunud vaenuvägedel kunagi vallutada, sest võimsuse ning linnuse valitsejate nutikuse tõttu möödusid vaenuväed Varbolast alati kohale kahju tegemata. Oma osa Varbola püsima jäämises oli ka “altkäemaksudel”, mida Muinas-Eesti vanemad olid valmis maksma, säästmaks linnust ning sinna varjunud inimesi. Tänapäeval näeb väljakaevatud linnuseõuel omaaegsete piiramisrelvade rekonstruktsioone, mitmeid kunagisi rajatisi. Ka toimuvad Varbolas igal aastal puupäevad, mil puutöö meistrid kogunevad linnuseõuele ning tahuvad puuskulptuure.


Raplamaa Ida-Virumaa

Vana-Vigala mõis

Laulja Jüri Pootsmanni arvates on Raplamaal palju ilusaid kohti Milline on parim puhkus? Parim puhkus on minu jaoks lihtsalt see, kui saad mõtetes ennast täiesti välja lülitada oma igapäevakohustusest. Mõni läheb reisile kuhugi kaugele maale, mõni läheb oma maakoju, mõni läheb avastama Eestimaa saari. Minu puhul on kõige olulisem, et puhates, ükskõik kus ma ka ei viibiks, saaksin ma täielikult oma mõtted eemale igasugustest tööasjadest, probleemidest ja muust sellisest.

Mis paigad Eestis on kõige kaunimad? Mulle väga meeldib näiteks Hiiumaa, ma ei ole küll seal palju käinud, kuid need korrad, mil ma olen seda külastanud, on ta mulle jätnud äärmiselt hea mulje. Selles paigas on midagi vägevat – inimesed, loodus, meri – kõik see teeb Hiiumaast väga hubase koha. Loodan sel suvel sinna veel minna, kauemaks. Kuhu Sa pole veel jõudnud, kuid tahaks minna? Kuna Eestil on väga palju saari, suuri ja väikeseid, siis sooviks neid rohkem külastada.

foto: Jörgen Paabu

79 | www.puhkuseestis.ee

Millised on Raplamaa erilised paigad, mis on jäänud südamesse? Raplamaal on väga palju mida vaadata – mõisad, ilusad metsad, väiksed külakesed. Kui ma veel oma vanemate juures elasin, Raikkülas, siis mulle meeldis sõpradega metsas jalutamas käia.


Raplamaa

XXIV RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL 01.07 | Rapla kirik | 19.00 REEKVIEM

Estonia Seltsi segakoor Arete Teemets (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), orelil Piret Aidulo, koormeister Heli Jürgenson, dirigent Maaja Roos

1-15 juuli

08.07 | Rapla kirik | 19.00 ORELIKONTSERT

Tiia Tenno (orel), Neeme Ots (trompet) Kavas: B. Marcello, J. S. Bach, A. Vivaldi jt

10.07 | Vahastu kirik | 19.00 KAMMERKONTSERT

Kavas: H. Tobias-Duesberg, R. Tobias

YOA orkestri õppejõud ja Eesti tippsolistid

02.07 | Kehtna Peetri kirik | 19.00 SUVISED BRASSIHELID Ansambel Brassers

13.07 | Rapla kirik | 19.00

Kavas: J. S. Bach, W. A. Mozart, J. Haydn, G.F. Handel, C. Debussy jt

03.07 | Velise kirik | 19.00 LAPSEPÕLVE LAULDUD LAULUD

Rapla Mitte-Riinimanda noortekoor dirigent Urve Uusberg Kavas: P. Uusberg, U. Sisask jt

05.07 | Järvakandi Pauluse kirik | 19.00 RÄNNAK AJALUKKU

Henri Zibo (akordion)

Kavas: F. Angelis, J. Pachelbel, D. Scarlatti jt

06.07 | Käru kirik | 19.00 KAMMERKONTSERT

CANTATA CRIOLLA Ameerika Talentide Sümfooniaorkester YOA Festivali ühendkoor Atlan Karp (bariton) Andrei Bogatš (tenor) dirigent Carlos Miguel Prieto (Mehhiko)

Kavas: A. Estévez, A. Pärt, J. Reinvere (maailma esiettekanne)

15.07 | Tallinna Jaani kirik | 19.00

Ameerika Talentide Orkester YOA Gautier Capuçon (tšello, Prantsusmaa) dirigent Carlos Miguel Prieto (Mehhiko)

Kavas: C. Saint-Saëns, L. Bernstein, S. Revueltas

PILETID: 5€ - 25€ Korraldaja:

ja kohapeal

Peasponsor:

80 | www.puhkuseestis.ee

YOA orkestri õppejõud ja Eesti tippsolistid

www.raplafestival.ee


Raplamaa

Atla mõisas

valmistatakse imelisi keraamikatooteid

A

tla mõisa elu- ja majanduskeskkond on üks omanäolisemaid Eestis, mida tasub kindlasti külastada. Atla kuulub Eesti vanimate mõisate hulka ja esimesed märkmed sellest pärinevad aastast 1221, mil Taani kuningas lasi munkadel siinseid alasid inventeerida. Aastast 1422 on teada kõik Atla mõisa omanikud (perekonnad ja isikud). Tänapäeval on mõis eravalduses. Mõisaansamblisse kuulub 8 hoonet, millest enamik on korrastatud. Pikas rehehoones asub Mõisakeraamika tehas ja vanast viljaaidast on kujundatud koolituskeskus, kus asuvad ka keraamikakauplus, kohvik, kontserdisaal, koolitustuba. Keraamikatööstuses valmistatakse suures valikus kohapeal disainitud keraamikatooteid, mida saab ka keraamikapoest osta. Härrastemajas paiknevad mõisaomaniku eluruumid. Külalisele huvitavad objektid on veel jääkelder, mõisa saekaater, lillemägi ja vana ait. Mitmekülgsed üritused Korraldame mõisas ekskursioone, kontserte ning rendime ka kohvikut ja kontserdisaali üritusteks-koolitusteks. Organiseerime voolimis- ja maalimiskursusi. Iga aasta juuni esimesel pühapäeval toimub Atla püha-

päevalaat, mis on saanud väga populaarseks ja kus on alati rohke osavõtt. Selle aasta 5. juunil korraldame laata juba üheksandat korda. Atlas käiakse keraamikat ostmas, ekskursioonidel, savitöö koolitustel, peetakse sünnipäevi ja kokkutulekuid. Ettetellimisel pakume ka toitlustust. Tere tulemast!

Rohkem infot kodulehelt: www.keraamika.ee Raivi Juks, +372 504 0563 raivi@keraamika.ee

WiFi

Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. WiFi Lisaks on olemas 3 rannavolle väljakut, jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada, valgustatud liuväli, bassein 4x25m, massaažibassein, solaarium, juuksur, toitlustamine, tenniseväljak, WiFi võimla, jõusaal, saunad, infrapunasaun, massaažitool. Avatud internetipunkt, WiFi. Läheduses raudteejaam. WiFi Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E +372 489 2490; www.valtuspordimaja.kehtna.ee Каноэ

WiFi

WiFi

81 | www.puhkuseestis.ee

Valtu spordimaja


L채채nemaa L채채nemaa

4

2

1

6 7 11 5 13

8 12

10 3

82 | www.puhkuseestis.ee

9

15

14


Läänemaa

LÄÄNEMAA Läänemaal laulavad nii rändlinnud kui rannaliivad. Igal aastal külastavad sealseid alasid miljonid rändlinnud, ent ruumi jagub piisavalt ka looduspuhkust ihkavatele inimestele.

Haapsalu kuursaal

N

õva pikkadel liivarandadel võib tuulise ilmaga kuulda harukordset häält – liivaluidete laulu. Tuules liikuvate liivaterakeste hõõrdumisest tekkivat heli pidasid rannakalurid minevikus näkilauluks ning mõnigi laevaõnnetus võis juhtuda just selle legendi tõttu. Palju suurem oli aga katastroof, mis räsis miljoneid aastaid tagasi Läänemere eelkäijat. Meteoriiditabamuse tulemusel tekkis merepõhja Neugrundi kraater. Kokkupõrke käigus sulanud ja kraatrist välja paiskunud sulanud kivimeid – bretšasid – võib hoolikalt otsides leida tänapäeval nii Nõva randadel kui Osmussaarele kaldajoonel. Vaid lühikeseks perioodiks igal kevadel ning sügisel muutub Läänemaa tõeliselt lärmakaks kandiks. Lindude rändeajal ületavad tuhanded parved oma teel Läänemaa rannajoone suunal põhjast lõunasse või vastupidi. Euroopa üks hinnatumaid linnuvaatluspiirkondasid Matsalu rahvuspark pakub ülelendavate lindude jälgimiseks erinevaid võimalusi. Arvukad vaatlustornid Matsalu lahe kallastel, linnuvaatlusretked kogenud giidide juhendamisel, harivad väljapanekud ja seminarid Matsalu looduskeskuses – sobiva ajaviite leiavad nii algajad linnuvaatlejad kui kogenud ornitoloogid. Haapsalu romantilisel rannapromenaadil jalutajad saavad imetleda merevaateid, kaunist puitpitsilist kuursaali ning uudistada jääkaru Aafrika rannas. Vaid tormistel päevadel tasuks olla ettevaatlik, kuna tihtipeale kipub merevee tase sedavõrd tõusma, et ujutab üle nii promenaadi kui rannapargi.

Avasta Läänemaal 1 Nõva rand: 59.222076,23.602581 2 Neugrundi kraater: 59.324082,23.516922 3 Matsalu looduskeskus: 58.714772,23.815709 4 Osmussaar: 59.288902,23.401437 5 Haapsalu promenaad: 58.950574,23.539587 6 Noarootsi: 59.0283,23.409162 7 Vormsi saar: 58.991575,23.243208 8 Ungru loss: 58.91728,23.483276 9 Lihula linnusevaremed: 58.694468,23.839476 10 Kasari raudbetoonsild: 58.731805,23.991705 11 Marimetsa raba: 58.960897,24.008818 12 Ridala kirik: 58.877553,23.60466 13 Haapsalu linnus: 58.947468,23.538771 14 Virtsu linnus: 58.588887,23.52425 15 Kõmsi tarandkalmed: 58.620481,23.627944

83 | www.puhkuseestis.ee

Haapsalu Turismiinfokeskus: Karja 15, Haapsalu. Tel: +372 473 3248


Läänemaa

Saxby majakas

Kas teadsid? • Vormsi saarel Saxby rannas kõrgub sadu eri mõõtu energiasambaid. • Vormsi tähendab eesti keelde tõlgitult Ussisaart. • Peaaegu igal pakaselisel talvel avatakse Haapsalu ja Noarootsi vahel jäätee sõiduautodele. • Haapsalu lähedal Pullapääl seisab Vene tsaar Aleksander III mälestusmärk.

84 | www.puhkuseestis.ee

• Kullamaa kiriku kalmistule on sängitatud eesti soost rikas talupoeg Sitakoti Mats. • Põgari palvemajas korraldati 1944. aastal nõukogude okupatsiooni eel Eesti õigusjärgse valitsuse viimane istung. • Plaaniliste reiside kohta Osmussaarele leiad infot www.osmussaarereisid.ee, +372 5866 9980

Osmussaarel võib päevi või suisa nädalaid täielikus üksinduses veeta Maalilise Osmussaare rannal vedeleb lisaks bretšadele hulgaliselt kahjutuks muudetud mürsukestasid. Nimelt oli viikingite peajumala Odini hauakohaks peetav Osmussaar (Odensholm) nõukogude ajal üks olulisemaid militaarseid tugipunkte Läänemerel. Sinna rajati mitu suurtükipatareid, mille hüljatud katakomOsmussaar bidesse julgemad praegugi laskuda saavad. Rahu ning vaikuse otsijaile on see väike avamere maalapike aga ideaalne pelgupaik – kui välja arvata saarel ringi liikuvad lambakarjad, võib Osmussaarel päevi või suisa nädalaid täielikus üksinduses veeta. Osmussaare mitmekesine loodus – alates kõrgest pankrannikust kuni kuivade ja tolmuste kadakaväludeni – pakub hulgaliselt avastamisrõõmu ning isegi lühikese jalutuskäigu jooksul võib kogeda väga eripalgelisi loodusvaateid. Kes tahab, see saab otse pangaservalt vette sukelduda. Kellele pakub rohkem rõõmu rannas peesitamine, siis sellekski on Osmussaarel küllaga mõnusaid rannalõike.


Ida-Virumaa Läänemaa

Haapsalu linnus

Läänemaal sündinud kirjanik Aidi Vallik ei armasta pikki stressirohkeid reise, sest parim puhkus on kodulähedase looduse nautimine

Mis on Teile Läänemaal ja Haapsalus kõige südamelähedasem? Ma olen sündinud ja kasvanud Läänemaal Paliveres liivaste männimetsade ja ooside vahel. Oma täiskasvanuelust olen 26 aastat elanud Haapsalus, mis oma pika rannajoone ja ümbritsevate metsade tõttu moodustab samuti sellise suhteliselt looduslähedase keskkonna. Minu lapsepõlvemaastik on mets, ilmselt seetõttu ma seda armastangi. Suviti oma Haapsalu-vanaema juures olles ärkasin ikka pööningutoas hommikuti selle peale, kui linnud karjusid ja mootorpaadid läksid põrisedes merele.

85 | www.puhkuseestis.ee

Milline võiks olla ideaalne puhkus? Minu ideaalne puhkus näeb üldiselt välja väga paikne. Ma ei armasta pikki reise ja ootamatuid olukordi, need viivad mu stressitaseme liiga kõrgele, seega palju paremini tunnen end oma koduaias rahulikus tempos taimedega nokitsedes, raamatuid lugedes, sõpradega tuld tehes... ja muidugi need metsad, nõmmed ja rabaservad. Looduses käimine, looduses olek, kas siis koeraga või ilma – seda ma armastan, see muudab mind roosaks ja rahulikuks. Aga kui ma mõtlen sõnale «puhkus», siis ma eelkõige mõtlen ikkagi aega, kus mul poleks kohustust kuhugi mingit tükki kirjutada, mingeid materjale või taotlust esitada, arveid kokku lüüa või kooli ees esineda. Ma pean tunnistama, et viimane selline töiste kohustusteta puhkus on jäänud nüüd juba umbes kümne aasta tagusesse aega.


Läänemaa Ja ma mäletan, mis tunne oli lumeta jäätunud mere peal uisutada kaugele edasi ja aina edasi. Sellest ajast saadik on mulle armsad ka Haapsalu vanalinna väikesed ja natuke metsikud aiad, mis moodustavad omamoodi liigutavaid mikromaailmu. Mul endal oli hiljem ka selline suletud aiake, kus lilled kasvasid üle pea ja üksteisele otsa, sest lihtsalt polnud neile anda nii palju ruumi, kui nad oleksid tahtnud.

86 | www.puhkuseestis.ee

Milliseid Läänemaa paigad väärivad kindlasti külastamist? Ma soovitaksin käia ära Puhtu-Laelatu looduskaitsealal. Ja seda kas kevadel, ülaste ja sinilillede õitsemise ajal, või siis sügisesel lehtede kolletamise ajal, sest meeleolu ja vaatepilt on selles laialehises metsas siis äärmiselt suurejooneline. Ma soovitaksin käia seal mööda klibust rannajoont ja silitada kätega meres siledaks lihvitud, kaldale uhutud ja siis päikese käes soojenenud puujändrikke; käia vaatamas maailma vanimat Schillerile püstitatud ausammast. Tasub võtta endale rahus kohe mitu tundi, et need kunagised mõisaaegsed pargiteed läbi jalutada. Veel võiks sõita Nõva ja Dirhami kanti, käia mereäärsetes vanade luidete peale kasvanud samblikuvaibal ja männimetsades, kus kurguni liiva sisse tuisanud vanade hongadega (tuultest ja tormidest räsitud iidsete mändidega) kõrvuti kasvab ka õige nooruke männik. Ja muidugi ma julgeks soovitada Haapsalu rannaäärseid jalutusteid, Promenaadi ja peatänava kohvikuid, sest minu meelest on maailma parimad saiad ja koogid just seal.

Millisesse Eesti paika Te ei ole veel jõudnud, aga tahaksite minna? Häbi tunnistada, aga väikesaartest ainsana olen olnud Vormsil. Nii et kindlasti pean leidma aja ka Kihnu ja Ruhnu jaoks, samuti näib mõte Soome lahe väikesaartest huvitav. Ma arvan, et tahaksin nende õhustike ja loodusmaastikega tuttavaks saada, sest seni ma ju ei tunne neid üldse. See köidab mind eos kuidagi rohkem kui sealne antropoloogia või meelelahutus. No ja siis veel – ma pole käinud Mukri rabas ning Meenikunnos. Need lüngad tuleks mul täita.


Läänemaa Haapsalu kuursaal

WiFi

Haapsalu kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Kuursaali suverestoran paWiFi küpsetisi, a la carte menüüd, grupi- ja lastemenüüd, kub maitsvaid kohapeal valmistatud laia jookide valikut. Suvel toimuvad kontserdid ja teatrietendused, õhtuti on elav muusika. Avatud on merevaatega rõdu, ilusa ilma korral töötab jäätisekohvik. Kuursaal on ka sobiv paik sündmuste tähistamiseks ja pulmade pidamiseks. Ruumid mahutavad 120 peokülalist. Avatud: P-N 11-22 / R L 11-23 Promenaadi 1, Haapsalu. GPS: 58° 57' 1" N, 23° 32' 15" E WiFi +372 5646 2466; info@kuursaal.ee; www.kuursaal.ee

WiFi Каноэ Каноэ – Müüriääre kohvik romantiline kohvik Haapsalu vanalinnas.

Müüriääre kohvikust on saanud üks Haapsalu tuntumaid söögikohti. Eriliseks teeb selle koha sümbioos kõigest heast, milleks on: suurepärane toit, omanäoline interjöör, hea aura, lilleline tagahoov, „miljoni dollari vaade“ linnusele ja kellatornile, imelised koogid, kohvilõhn, WiFi tuttavad-sõbrad, keda juhuse tahtel kohtad just Каноэ muusika, Müüriääres. Maitsta tasub meie kohviku hitt-toodet – vaarika-beseerulli. Каноэ Karja 7, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 52” N, 23° 32’ 12” E WiFi +372 473 7527; kohvik@muuriaare.ee; www.muuriaare.ee

Taksi pubi Taksi pubi on Haapsalu peatänaval asuv söögikoht, mis on populaarsust kogunud nii kohalike kui turistide seas.

WiFion lihtsus, kodused söögid Pubi võlu ja väga taskukohased hinnad. Каноэ Kõhukinnitust leiab nii lõunaks kui ka õhtuseks koosviibimiseks.

WiFi

Tule veeda sõpradega mõnusalt aega! Avatud: E-N 12-22 / R,L 12-24

Каноэ

Posti 29, Haapsalu. GPS: 58° 56' 34" N, 23° 32' 27" E +372 504 7428

• Eesti toit Каноэ • Asume Haapsalu vanalinnas • Avar terrass (suvel) Каноэ • Lastele mängunurk • Grupitoitlustus Olete kõik oodatud, oma silm on kuningas! Avatud P-N 10.00-24.00 ja R-L 10.00-02.00, maist kuni septembrini IGA PÄEV 8.00-02.00 Karja 2, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 54’’ N, 23° 32’ 12’’ E +372 5306 2755; talumehe@ehejaehtne.ee; www.talumehe.ee

87 | www.puhkuseestis.ee

Talumehe kõrts


Läänemaa Roosta seikluspark Roosta seikluspark pakub põnevust, seiklust ja tõelist eneseületust! Sinine rada - 8 elementi Punane rada - 12 elementi Must rada - 13 elementi

WiFi

Roosta Puhkeküla, Elbiku, Noarootsi vald. GPS: 59° 9’ 26’’ N, 23° 31’ 11’’ E + 372 472 5190; +372 525 6699; roosta@roosta.ee; www.roosta.ee/seikluspark

WiFi

WiFi WiFi

Lootuse Spa puhkemaja

Каноэ Teid ootab kõigi mugavustega hubane puhkemaja keset männimetsa. Puhkemajas on 3 WiFi tuba ööbimisvõimalusega 4 -WiFi 6 inimesele, kööginurk kõige vajalikuga ja saun. Esimesel korrusel puhketuba, terrass, saun ning WC koos dušinurgaga. Teisel korrusel on 2 kahekohalist tuba. Laste jaoks on väike mängunurk ja suvel WiFimängumajake õues. Soovi korral aroomteraapia (sh massaž, looduskosmeetika) ning hingehoidlik nõustamine. Ootame külalisi aasta ringi! Каноэ WiFi Nõmmemaa küla, Nõva vald. GPS: 59° 9' 23" N, 23° 44' 53" E +372 565 77821; +372 565 77812;WiFi info@lootusespa.com; www.lootusespa.com

Каноэ

WiFi

КаноэWiFi

WiFi

Каноэ Altmõisa külalistemaja - paik maailma äärel! Каноэ Pakume privaatset olemist omanäolises majas. Läheduses on meri ja matkarajad. Kahel korWiFi (24 kohta, lisavoodi võimalus). Kõikides tubarusel kokku 11 tuba ja sviit.Toad on kahesed Каноэ des on WC ja dušš. Soklikorrusele saab majutada kokku 15 inimest. Perebokside võimalus, Каноэ kaks üheWiFi koridoriga kõrvuti tuba - 6 voodikohta. Teid ootab hea toit ja lahke pererahvas!

Pulmad • Sünnipäevad • Romantilised Каноэõhtusöögid • Seminarid • Loodusmatkad

WiFi WiFi

Tuuru küla, Ridala vald. GPS: 58° 48' 55" N, 23° 33' 15" E +372 472 4680; info@altmoisa.ee; Каноэ WiFi www.altmoisa.ee

Каноэ

WiFi

Каноэ

88 | www.puhkuseestis.ee

Arnoldi suveresidents Каноэ

Vaikuse ja rahu rannas, Vormsi saarel asuv Arnoldi suveresidents on kaunis ja mugav WiFi koht puhkajatele perega, sõradega või firma nõupidamiste ja suvepäevade korraldamiWiFi Каноэkahes majas-Kapteni seks. Majutus villas ja saunahoones. Telkimisplatse on 3. Toitlustamine toimub kokkuleppel. Võimalus meeldivalt aega mööda saata lõkketule ääres grilliWiFi Каноэon olemas kümblustünn ning kauni merevaatega leiliruum. des ja kirglikeleКаноэ saunatajatele Hoovis asub väike liivane sportimisplats, lastele mängimiseks batuut. Каноэ WiFi Rälby küla, Vormsi saar. GPS: 59° 1’ 23” N, 23° 16’ 40” E +372 553 7039; info@suveresidents.ee; www.suveresidents.ee WiFi

Каноэ

WiFi WiFi Каноэ

WiFi


Läänemaa

Villa Nõva asub Läänemaal, Tallinnast 78 km ja Haapsalust 50 km kaugusel.

PEAMAJA

• s uur saal mahutab kuni 70 külalist • a varad toad koos kõikide lisakohtadega •m  ajutus kuni 60 inimesele, telkimisvõimalus • k aminasaal koos trepihalliga • suur ja avar köök

SAUNAMAJA

Oleme avatud igal aastaajal. Söödi talu, Vaisi küla, Nõva vald, Läänemaa. GPS: 59° 12’ 2” N, 23° 42’ 17” E +372 5657 1710  info@villanova.ee  www.villanova.ee

89 | www.puhkuseestis.ee

• kaminasaal • puuküttega saun, ujumisvõimalus • magamistoad • väliterrass koos grilliga • suur õueala, võimalus pidada pidu õues, korraldada erinevaid sportmängusid. • terrass bändi jaoks


2

6

1

90 | www.puhkuseestis.ee

12

3

10

5

7 9

8

4

13

14

11

15

Hiiumaa Hiiumaa


Hiiumaa

HIIUMAA Päevasaar ehk Dagö – nii kutsusid sajandite eest läänepoolsed naabrid Hiiumaad ja põhjuseid selleks on mitu. Esiteks tekkis Hiiumaa aastatuhandeid tagasi Kärdla meteoriidi plahvatuse tõttu, mis muutis taevalaotuse päevavalgusest eredamaks. Peale selle tõusis Läänemerel seilanud skandinaavia viikingite jaoks päike ja algas päev just selle väikesaare poolt. Hämaratel suveöödel aga tõrjuvad Hiiumaa arvukate tuletornide valgusvihud pimeduse eemale, kuid pakaselistel ja selgetel talveöödel muudab saarekese rannad keskpäevaselt heledaks hoopis virmaliste veiklemine.

Kõpu tuletorn

H

iidlased ise eelistavad kutsuda endid päevasaarlaste asemel pigem odratolgusteks, kohvilähkriteks, pätakavallameesteks, tõrvakõplasteks, märahiidlasteks ning vandiraiujateks. Need nimed on ajalooliselt seotud konkreetsete piirkondadega Hiiumaal ent naabersaare Saaremaa elanikud ei jäta põlise saartevahelise rivaliteedi tõttu kunagi kasutamata võimalust hiidlaste koomiliste hüüdnimede kallal nokkimiseks. Hiiumaad raamivad imelised rannajooned – Kalestes, Ristnas, Luidjal ning Kõpu ja Tahkuna poolsaarte põhjakülgedel – kus võib tihtipeale kõndida tunde, kohtamata inimhingegi. Seda isegi südasuvel, kuumade ning rannapuhkusele meelitavate ilmadega. Kaunid päikesetõusud ja -loojangud merel, tuulte ning merelainete müha, pikad jalutuskäigud merejääl ja valgeid karvapalle meenutavate hülgepoegade jälgimine – need on vaid vähesed märksõnad, mis tähistavad kogemusi ja puhkust Hiiumaa randadel (rohkem kui 300 km) eri aastaaegadel. Kõpu poolsaare läänetipus asuvad Eesti parimad surfirannad, kus lained omandavad tihtipeale rekordkõrguse. Hiiumaa on Eesti kõige metsarohkem piirkond, sest 70% saarest on kaetud metsade ja võsaga. Kesk-Hiiumaa männimetsade sügavuses müristasid kunagi õppustel sõitvad tankid. Nende tegevuse tõttu tekkis Eestis ainulaadne, poolkuu kujuline Kaibaldi liivanõmm. Erinevalt lärmakast ning loodust lõhkunud minevikust valitseb Kaibaldis nüüd müstilise rahu ja vaikuse atmosfäär.

Avasta Hiiumaal 1 2 3 4 5

Kaleste rand: 58.907571,22.134876 Ristna rand: 58.940743,22.047951 Luidja rand: 58.934909,22.386489 Kaibaldi nõmm: 58.973795,22.666297 Tahkuna militaarrajatised: 59.077669,22.627475 6 Kõpu militaarrajatised: 58.928024,22.049260 7 Hiiumaa militaarmuuseum: 59.076843,22.594657 8 Ristimägi: 59.009503,22.654195 9 Parvlaev Estonia mälestusmärk: 59.091903,22.584127 10 Malvaste kirik: 59.027750,22.587703 11 Salinõmme linnuvaatlustorn: 58.832300,22.953284 12 Kõpu tuletorn: 58.915986,22.199813 13 Sääre tirp: 58.759922,22.795579 14 Kärdla meteoriidikraater: 58.981431,22.807703 15 Suuremõisa loss: 58.870155,22.944523

91 | www.puhkuseestis.ee

Hiiumaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 1, Kärdla. Tel: +372 462 2232


Hiiumaa

Leigeri kuju

Kas teadsid? • Hiiumaale on kohaliku külamehe initsiatiivil püstitatud Eiffeli torni puidust koopia. • Sügavale emakese maa põue löödud Tubala vai “hoiab” Hiiumaad paigal ega luba sel avamerele triivida. • Kassaris asuva muinaskangelase Leigri kuju jalge vahelt läbi pugedes pidavat saabuma rikkus. • Kärdlas seisab üks vähestest Eestis säilinud ning nõukogude sõduritele pühendatud massiivsetest monumentidest: Kivi-Jüri. • Suvehiidlasteks kutsutakse mandrilt Hiiumaale suundunud suvitajaid.

92 | www.puhkuseestis.ee

• Hiiu madalat ehk Näkimadalat kutsutakse laevade kalmistuks, kuna see madal mereala on saanud saatuslikuks kümnetele laevadele. • Kõpu poolsaare tipus, Ristnas asub Surfiparadiis. Pakutakse veega seonduvaid atraktsioone – sukeldumist, surfamist, sõitmist jetidega, veesuuskadega jne. surfparadiis.paap.ee

Ristna rand

Aastakümneid on Hiiumaa olnud üks Eesti militariseeritumaid piirkondi Hiiumaale rajatud kindlustused olid osa Peeter Suure merekindlusest, mille eesmärk oli sulgeda Soome lahe suue ning kaitsta Peterburi vaenlase laevastike eest. Arvukad rannakindlustused, suurtükipatareid ja piirivalvetsoonid sulgesid ligipääsu kaunitele liivarandadele ja männimetsadesse. Nõukogude Eesti piirivalve eesmärk ei olnud kusjuures mitte väljast tulijate eemale hoidmine, vaid kohalike elanike läände põgenemise takistamine. Tahkuna ja Kõpu poolsaartel ning Ristna militaarrajatised Tohvris kõrguvad endiselt nõukogudeaegsed tulejuhtimistornid, suurtükipatareide katakombid ulatuvad sügavale maa alla, massiivsed betoonist punkrid püsivad looduses veel aastasadu. Kottpimedad ning sünged maa-alused käigud pakuvad kõvasti närvikõdi, sinna minnes tuleb kindlasti kaasa haarata taskulamp või muu vastupidav valgusallikas. Hiiumaa militaarmuuseum annab põhjaliku ülevaate just viimase sajandi jooksul Hiiumaal toimunud sõjategevusest ning nõukogudeaegsest tavakodanikele raskesti ligipääsetavast piiritsoonist.


Hiiumaa Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüür räägib, miks tuleb looduses liikuda avatud silmade ja südamega

Olete sündinud Hiiumaal. Millised paigad on seal Teile kõige südamelähedasemad? Kärdla on rohelusse uppunud aedlinn, mis on seotud mu lapsepõlve ja kooliajaga, seetõttu on ta mu südames alati erilisel kohal. Samuti Kassari, kus elasid meie pere head sõbrad, seal käisin poisikesepõlves rannakaluritega koos merel ja otsisin kadakate vahelt metsmaasikaid. Hiljem avastasin Kõpu poolsaare, kus on ka nüüd mu maakodu. Vaimustav metsa ja avamere kooslus jätab kõigile mu lähemalt ning kaugemalt tulnud sõpradele-tuttavatele kordumatu mulje. Seal viibides ei möödu päevagi, kui ma ei jääks imetlema vaateid, mida olen näi-

nud tuhandeid kordi – sellest hoolimata suudavad need mind kütkestada, nagu näeksin ma kõike esimest korda. Tegelikult avastan igal aastal Hiiumaal uusi paiku ja neid kõiki ei ole siin võimalik loetleda. Looduses tuleb liikuda avatud silmade ja avatud südamega, siis ilmuvad igasugused imed kõige ootamatumates kohtades. Millised on Teie lemmikpaigad Eestis, mis on mõjunud eriliselt? Neid on tegelikult palju. Eesti rabamaastikud, Võrumaa järved ja kingud, Kihnu, Saaremaa … Põhjendusi tuua on keeruline, see on ikkagi tunnetuslik küsimus. On kohti, mille energia lihtsalt hakkab mõjuma kuidagi maagiliselt ja seda ei ole võimalik üldtuntud kriteeriumitele tuginedes põhjendada. Et tulge, head inimesed, vaat sinna ja hakake puhkama! Ma usun, et igaüks, kes tahab, leiab Eestis neid kohti, mis justnimelt talle midagi erilist kõnelevad. RMK matkarajad annavad selleks hea alguse kätte. Oleksin aga ebaõiglane, kui jätaksin mainimata, et tunnen ennast hästi ka ühes urbanistlikus keskkonnas, kus on mu “linnapesa" – Rotermanni kvartalis, vanalinna vahetus läheduses, on loodud suurepärane kaasaegse arhitektuuri ansambel, mis arvestab vana tööstuskvartali pärandit ja seob selle originaalselt uuega.

93 | www.puhkuseestis.ee

Kuidas Teie kõige parema meelega puhkate? Arvestades mu töö iseloomu (valdavalt istuvas olekus äärmiselt intensiivne ja emotsionaalselt pingestatud mõttetöö), on parim puhkus liikumine looduskaunites kohtades, aga ka suurlinnade võnked võivad olla heaks vahelduseks. Talviti oleme käinud abikaasaga kaugetel saartel troopilistes vetes korallriffidel elutsevaid kalu jälgimas või hoopiski kusagil savannis suuri loomi vaatlemas. Kevadisel-suvisel ajal ei kipu Eestist kuhugi. Maakodus on alati mingit toimetamist, mis pakub vaimsele tööle head vaheldust ja annab ka füüsilist koormust.


Kalana puhkeküla Ootame teid puhkama Hiiumaa läänetippu, Eesti päikesepaistelisemasse ja sademetevaesemasse paika. Parim koht, kus puhkust veeta! Puhkeküla on ideaalne paik peredele ja väiksematele sõpruskondadele, kes hindavad privaatsust, aktiivset tegevust ning puhkust looduses. Suvehooajal avatud kämpingumajad ja Kaluri külalistemaja asuvad Kalana sadama vahetus läheduses. Hooned on ehitatud Skandinaavia stiilis ja asuvad kauni männimetsa veerel. Aastaringselt avatud Vanaõue puhkemaja on valminud 2015. aastal. Puhkemaja asub merest 500 m kaugusel männimetsas. Võimalus korraldada firmaüritusi ja suvepäevi. Magamiskohti on kokku 80.

Vanaõue puhkemaja. Vanaõue puhkemaja asub Kalana külas, Kalana sadamast 500 m kaugusel. Puhkemajas on 2 magamistuba, milles kokku 6 magamiskohta. Beebivoodi võimalus.Lisaks täisvarustusega avatud köök/elutuba ja saun.

Kaluri külalistemaja. Külalistemajas on 6 tuba kuni 16 inimesele, lisavoodi võimalus. Kõikides tubades on dušš ja tualett. Maja teisel korrusel asub rõduga suurem tuba, kust avaneb kaunis vaade merele.

• internet • elektrikerisega saun • väliterrass • grillinurk • laste mänguväljak

• täisvarustusega köök • avar kaminasaal • väliterrass • laste mänguväljak (100 m)

11 kämpingumaja. Kämpingumajad paiknevad Kalana sadama vahetus läheduses kõrvuti Kaluri külalistemajaga. Igal majal on privaatne väike rõdu laua ja toolidega. Maja juures on võimalus grillida . Duššid ja tualetid asuvad eraldi hoones. Laste mänguväljak (100 m)

Kalana küla, Hiiu vald. +372 538 21844 • info@kalana.ee • www.kalana.ee


Hiiumaa Pihla turismitalu Asume Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Kõpu tuletornist 1 km kaugusel lõuna suunas. WiFi Majutamiseks on Pihla talus 2 puhkemaja, kokku 10 tuba. Voodikohti on kokku 45 inimesele, vajadusel lisavoodite võimalus. Oodatud on telkijad ja karavaniautod. ToitWiFitoidutare. Toitlustame hooajal (juuni-august) lustamiseks on Pihla talus 40-kohaline a´la carte menüü alusel, aasta läbi ettetellimisel.Viime läbi erinevaid üritusi. Hobid: marjakasvatus, käsitöö. Kõpu küla, Kõrgessaare vald. GPS: 58°54’22”N, 22°12’58”E +372 5647 0091; pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla

WiFi

WiFi

Männiliiva puhkemajad Каноэ Asume poolel teel Heltermaa sadamast Kärdlasse, väikeses Sääre külas. Merest lahutab WiFi meid vaid 1,5 km. Suures majas on 6Каноэ kohta (+ 3 lisakohta), saun, täisvarustusega köök, WiFi kaminaga puhketuba. Õues on lõkkeplats ja grillimise võimalus. Lastele kiik ja palju ruumi jooksmiseks-mängimiseks. Väikeses majas on 4 kohta (+ WiFi 2 lisakohta). Esimesel korrusel on kaminaga köök-elutuba, saun, teisel korrusel on magamisruum. Õues on lõkkeplats ja grillimise võimalus ja lastele turvavõrguga WiFi batuut. Avatud aasta ringi. Каноэ Sääre küla, Pühalepa vald. GPS: 58° 57’ 37” N, 22° 54’ 42” E WiFi +372 513 7865; reilei@hot.ee; www.manniliiva.ee WiFi

Каноэ

WiFi WiFi WiFi

XII Hiiumaa Pärimusmuusikafestival Каноэ

Каноэ

14. - 17. juulil 2016 Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ WiFi

WiFi

Каноэ Каноэ

& Suvi inevad: Duo Emilia Lajunena-upaEs Up Каноэ Oskala (FIN), Mari Kalkun jaele, Kihnu Каноэ WiFiubКаноэ inakõnõ, Jää-äär, Trisk , Robert i, Svjata Vatra WiFi Poisid, Robiroh es Uibo, Piret Jürjendal, Jaak Sikk, Andrra, TRIO: Soon/ Каноэ Päär ja Tuule Kann, Tintuha m’s Cafe jpt. ra Ab , on ss pa Le o/ Pih Каноэ Каноэ

Kontserdid, õpitoad, ettekanded, loodusmatkad, laat, filmiprogramm, last Каноэ epesa! Каноэ

www.hiiufolk.ee

95 | www.puhkuseestis.ee

WiFi Каноэ


6

7

96 | www.puhkuseestis.ee

4

5

3

12

2

8 9

1

15

14

13

10 11

Saaremaa Saaremaa


Saaremaa

SAAREMAA Saaremaa ei ole märkimisväärne mitte ainult eestimaalaste populaarseima puhkusesihtkohana. See väike maalapike Läänemeres omas juba aastatuhandeid tagasi tähtsust, millest tänapäeva Eesti vaid unistada võib.

Saaremaa tuulikud

U

mbes 2700 aastat tagasi tuhises üle taevavõlvi meteoriit, mille lend lõppes Saaremaal. Tänapäeval tuntakse seda kohta Kaali kraatrina. Antiikajast saati on Kaali meteoriidi langemine leidnud kajastamist paljudes saagades, rahvapärimustes Skandinaaviast Vana-Kreekani, aga ka meie endise presidendi Lennart Meri raamatutes. Eesti kindlaimaks pangaks loetakse Panga panka Saaremaal, ent saarel leidub hulgaliselt väikepankasid, mis on sama usaldusväärsed ning külastamist väärivad. Piki rannaäärseid teid liikudes pääseb ligi sakilisele Ninase pangale, kivisammastega kaunistatud Kuriku pangaalusele, millimallikaterohke Undva panga jalamile ja koopaid täis Üügu pangale. Mõõna ajal Kaugatoma ning Lõu pankadel seistes võib kauguses ähmaselt aimata 1980. aastal Saaremaa rannikul karile sõitnud Kreeka kaubalaeva Volare vraki jäänuseid. Sõrve tuletorni jalamil asuvas külastuskeskuses näeb ekspositsiooni tuletornide teemal ning näitust merepääste kohta. Lisaks jagatakse seal turismiinfot ning on võimalik aega sisustada nii lastel kui täiskasvanutel. Vilsandi saarele pääsemiseks võib kasutada paadi abi või liikuda läbi põlvekõrguse vee traktori/veoauto kastis. Pole harvad juhused, kui traktorikastis Vilsandile loksuvatest inimestest paari meetri kaugusel kõigub lainetel kohalike kalurite paat. Ka Harilaid kuulub Vilsandi rahvuspagi alla ning sinnagi on ligipääs piiratud. Sellele kaunile maakitsusele, mille ehteks on Kiipsaare tuletorn, pääseb vaid jalgsi. Tormituulte ning merelainete mõjul on tuletorn kiiva vajunud. See aga ei takistanud seal filmimast kultusfilmiks saanud “Somnambuuli”.

Avasta Saaremaal 1 Kaali kraater: 58.372798,22.66928 2 Panga pank: 58.570255,22.287746 3 Ninase pank: 58.542954,22.201331 4 Kuriku pank: 58.502411,22.01386 5 Kaugatoma pank: 58.12398,22.193885 6 Vilsandi: 58.378499,21.842623 7 Harilaid: 58.475209,21.892576 8 Kuressaare linnus: 58.246714,22.479181 9 Roomassaare sadam: 58.218172,22.505456 10 Ruhnu tuletorn: 57.800528,23.260331 11 Ruhnu kirikud: 57.80622,23.244257 12 Tehumardi lahingupaik: 58.176932,22.255447 13 Koguva muuseumküla: 58.595634,23.083048 14 Maasilinn: 58.575771,23.037020 15 Valjala maalinn: 58.399779,22.794397

97 | www.puhkuseestis.ee

Kuressaare Turismiinfokeskus: Tallinna 2, Kuressaare. Tel: +372 453 3120


Saaremaa

Kuressaare linnus

98 | www.puhkuseestis.ee

Kas teadsid? • Salme külas kaevati maaparandustööde käigus välja kõige vanem Eestist ning tervest Läänemerest avastatud purjelaeva vrakk. • Tehumardi öölahingud on kurva kuulsuse omandanud vennatapulahinguna, kuna mõlemal vaenupoolel sõdisid omad poisid. • Muistse vabadusvõitluse ajal oli Valjala maalinn viimane suurem eestlaste kindlustus, mis ordurüütlitele alistus. • Muhu Katariina kirikut ümbritsevate matmispaikade hauakividele on raiutud paganliku sümboolikaga tähised. • Ansambel Pet Shop Boys on kirjutanud Muhu saarest inspireerituna laulu “Between Two Islands”. • Keset Orissaare jalgpallistaadionit kasvav majesteetlik tammepuu kandideeris 2015. aastal Euroopa aasta puu tiitlile. • Mõnnuste külas paikneb väidetavalt Euroopa geograafiline keskpunkt. • Olgugi, et saarlastel on keeruline hääldada tähte “Õ”, leidub Saaremaal ometigi arvukalt õ-tähega kohanimesid.

Kuressaare linnuse muuseumiekspositsioon pole mitte lihtsalt ajalooline ülevaade Saaremaast. Sealt leiab palju ausaid ning ilustamata fakte selle kohta, kuidas eestlased, eriti aga saarlased, on pidanud aastasadade jooksul kannatama võõrvõimude ikke all, kuid kõigest hoolimata on ikka säilitanud oma identiteedi ning rahvustunde.

Ruhnu saar on ainus koht Eestis, kus seisab kõrvuti kaks kirikut Veidi vaeva tuleb näha Ruhnu saarele pääsemiseks. Kes ei soovi mandri ja saare vahel müütilise Ruhnu karu kombel ujuda, peab kasutama Roomassaare sadamast väljuva reisilaeva teenuseid. Roomassaarest viivad veesõidukid ka tillukesele Abruka saarele, mis on mõnus sihtpunkt poolepäevaseks rännakuks. Ruhnu tuletorni autoriks on maailmakuulus arhitekt, Pariisi Eiffeli torni rajaja Gustave Eiffel. Ruhnu saar on ainus koht Eestis, kus seisab kõrvuti kaks kirikut. Ruhnu Püha Magdaleena kirik on vanim säilinud puithoone Eestis, sellest vaid loetud meetrite kaugusel aga kõrgub uus kivikirik. Tänu oma eraldatusele on Ruhnu maalilised liivarannad – näiteks Limo rand – suvel meeldivalt inimtühjad, mis tagab privaatse ning mõnusa päevitamisvõimaluse. Kui aga soovite ülejäänud saarelegi pilgu peale heita, siis ei kulu terve Ruhnu läbi jalutamiseks rohkem kui Ruhnu vaid loetud tunnid.


Saaremaa Muhu vallavanem Raido Liitmäe räägib, miks ei tohiks Muhumaalt niisama läbi sõita

Muhumaalt sõidetakse tihti lihtsalt läbi, et jõuda Saaremaale. Miks aga võiks Muhumaal hoopis peatuda? Millised paigad/üritused on kõige erilisemad? Mõtleme ja tegutseme koos oma ettevõtjatega, et Muhumaalt ei sõidetaks peatumata läbi ja viimastel aastatel on kindlasti olnud inimestel põhjust Muhus ka pikemalt viibida. Näiteks ei saa üle ega ümber Liiva keskusest, kus pakutavate kaupade ja teenuste hulk laieneb iga aastaga. Muhu saar on ka nüüdseks palju tuntust kogunud Muhu leiva sünnikodu. Leib on väga maitsev ja sobib suurepäraselt suveniirkingituseks, sest kannab endas vanu leivategemise traditsioone. Leiba võib osta nii Liiva Konsumist kui ka otse Liival asuvast pagaritöökojast. Saarele omaselt on muhulaste toidulaual tähtis roll kalal. Liivalt leiab õdusa kalakohviku, mis pakub maitsvaid ja taskukohaseid roogi, mis on valmistatud kohalikust kalasaagist. Alates 2014. aastast on avatud Liival ka kalapood Siin Ei Ole Kala, mille nimest ei tasu end eksitada lasta, sest just see on koht, kust on võimalik osta kohalike kalurite püütud kala. Suvel pakutakse kohalikku toitu veel Liival Muhu restoranis ja aasta ringi on avatud kohvik Koek&Moes. Muhu kaubahoovis paikneb ka pruulikoda, kus valmivad pudeliõlled Muhu Nänn, Täitsamees ja Muhu Lõkits. Muhulastel on sajandite pikkused käsitöötraditsioonid, mida hoitakse senini aktiivselt elus. Kaunist käsitööd on võimalik imetleda ja koju kaasa osta näiteks Liival asuvast Muhu käsitööseltsi esinduspoest, aga ka Kuivastu sadamast ja Koguva küla külje all asuvast Männiku käsitöötoast. Liival asub ka Lambanaha töötuba, kus valmivad lambanahast tooted. Saarel tegutseb päris enda puidukoda, mis valmistab kadakapuidust nii väikeseid nipsasjakesi kui ka mööblit. Kadakapuidu imeline lõhn kestab ning meenutab Muhu saart kaua. Muhus tegutseb Eesti esimene veiniturismitalu Luscher&Matiesen. Lisaks veinide degusteerimisele pakub talu ka majutust ning võimalust korraldada üritusi. Turismitalus asub ka restoran Muhk, kus meeldiv maitseelamus on garanteeritud. Muhu saar paistab silma ainulaadse külamiljöö poolest. Saarel asuvast 52 külast on üks tuntumaid ilusa arhitektuuriga Kogu-

va küla, mida teatakse kui kirjanik Juhan Smuuli sünnikodu. Kirjaniku kodutalus tegutseb Muhu muuseum, kus huvilised võivad tutvuda vanu Muhu kombeid tutvustava talukompleksiga. Kindlasti tasuks Koguvat külastades astuda läbi ka kunstigaleriist ja rannal asuvast kohvikust. Külas on mitu majutusasutust, millest tuntuim on Vanatoa turismitalu. Muhu võib uhkustada oma kauni ja puutumata loodusega. Saar on suuresti kaetud metsaga, kuid siin võib kohata ka Euroopas üsna haruldasi kaitsealuseid poollooduslikke maastikke, näiteks ranna- ja puisniite. Muhu põhjaosas saab külastada Üügu panka, mille teevad eriti omanäoliseks pae sisse uuristatud koopakesed. Tihuse hobuturismitalus saab paitada hobuseid ning julgemad võivad isegi sadulasse istuda ja niimoodi tutvuda Muhu loodusega. Tihuse pakub ka majutus- ja toitlustusvõimalust. Muhumaal on Eesti kõige suurem ja kauem tegutsenud jaanalinnufarm. Peale jaanalindude võib talus tutvust teha ka emude, nandude, kängurute, alpakade ja sebraga. Lapsed saavad sõita ponidega. Jaanalinnufarmi kohvikus pakutakse jaanalinnumunast omletti, farmipoest leiab aga jaanalinnunahast valmistatud tooteid. Kauemaks Muhusse jääjad saavad valida rohkem kui kahekümne majutuskoha vahel, mille hulgas on nii koduseid turismitalusid kui ka viie tärni hotell Pädastes. Saarel on ka suurepärased sadamad merel puhkavatele inimestele: Kuivastu, Lõunaranna ja Koguva sadamad on korrastatud ja varustatud vajaliku teenusevalikuga. Traditsioonilistest üritustest on kõige rahvarohkemad jaanipäeva paiku toimuvad Muhu päevad, tulevikumuusika festival Juu Jääb, väike videvikukontsert Põitse külas, augustikuine küünikontsert Aljaval. Spordiüritustest on populaarseks saanud augustis toimuv Muhu jooks. Parim paik puhkamiseks on Muhu, sest Muhus on hea!

99 | www.puhkuseestis.ee

Milline on Teie meelest ideaalne puhkus? Minu jaoks ideaalne puhkus on kindlasti aktiivne puhkus. Nii Eesti- kui välismaal käies püüan lisaks põnevate paikade külastamisele ja kultuuriväärtustega tutvumisele kindlasti leida aega ka liikumiseks, olgu selleks siis jalgsi- või rattamatk ning seda koos oma pere või heade sõpradega. Koduses Muhus on puhkus tihtipeale seotud koduümbruse hooldamise ja remonditöödega, aga ka seda saab muuta meeldivaks puhkuseks. Igal suvel on rõõm võõrustada Muhus ka meie pere sugulasi ja häid sõpru.


Saaremaa

100 | www.puhkuseestis.ee

Tere tulemast meie sadamatesse!

www.slmarinas.ee


Saaremaa

Kihelkonna vald Kihelkonna kirik (14. saj) on üks suuremaid maakirikuid Eestis, mis koos oma unikaalse kellakojaga (17. saj) moodustab kauni ansambli tänase Kihelkonna keskel. Vilsandi rahvuspargi (VRP) eelkäija Vaika linnuriik (1910) on kogu Baltikumi ning ilmselt ka kogu Venemaa vanim looduskaitseala. See on Eesti kõige saarerohkem paik – üle 150 saare, teiste hulgas ka Vilsandi. VRP peamised väärtused on linnud, Eesti suurimad hallhülge kolooniad, fossiilsete leidudega pangapaljandid ja looduslikud orhideed. Meie rannikut ehtivad tuletornid jutustavad loo iidsetesse aegadesse ulatuvatest meresõidutraditsioonidest. Praegu töötab neist vaid üks – Saaremaa vanim tuletorn (1809) asub Vilsandil. Kiipsaare majakas on aga hoopis vette kolinud! Tagamõisa poolsaare põhjarannikul asuvad Undva pank ja kaks kaksikpanka Suuriku ja Kuriku. Pankade ees olevad astangud on lõhkunud laevu ja võtnud elusid. Rannarahva elust räägib

Kiipsaare majakas Harilaiu poolsaarel Foto: Anzelika Toll

Mihkli talumuuseum. VRP piirkonna mõisad Pidula ja Loona pakuvad nii turismiteenuseid, kui äratundmisrõõmu ajaloohuvilistele. Läänerannikul on palju pakkuda ka militaarajaloo huvilistele. Unikaalseim objekt selles valdkonnas on kindlasti Papissaare vesilennukite sadam angaaride ja sadamasse viiva munakiviteega (1913-14). Miku metsapargis saab matkata ja proovida vanu metsatöid. Piirkonna info: www.saaremaanaturetourism.eu

Pub Vaekoda Pubi asub Kuressaare südalinnas, kohe turuväravate kõrval, kus pakutakse nii süüa-juua kui ka võimalust spordiülekandeid vaadata. Varakevadest hilissügiseni on avatud terrass. Teeme ettetellimisel erinevaid suupisteid nii sünnipäevadeks kui ka muudeks üritusteks, samuti gruppide toitlustamise võimalus! Avatud suvel: P-N 11-23; R,L 11-06.30. Tallinna 3, Kuressaare. GPS: 58° 15’ 11” N, 22° 29’ 9” E +372 453 3020; pubvaekoda@hot.ee; www.vaekoda.ee

Valge Varese trahter Trahteril on kaks siseruumi, mis mahutavad korraga einestama kuni 90 inimest, ning suvine väliterrass. Trahteri Mere saali saab tellida peolaua erinevateks tähtpäevadeks kuni 40 inimesele. Soovi korral valmistame teile piknikukorve ning tuleme kohale väliüritustele. WIFI. Avatud: mai-august E-P 08-19, september-aprill E-L 8-17 Kuivastu mnt 31, Orissaare alev.. GPS: 58° 33’ 30’’ N ,23° 4’ 2’’ E +372 453 3299; +372 5648 9189; trahter@valgevares.ee; www.valgevares.ee

101 | www.puhkuseestis.ee

Pakume lihtsat ja kodust Eesti toitu. Toitude valmistamiseks kasutame Saaremaa lihatööstuse ning kohalike juurviljakasvatajate toodangut.


Massöörid Tai Kuningriigist annavad uut energiat kehale ja vaimule.

Eesti suurimal saarel Saaremaal asub kuldse liivaga mererannal, ümbritsetuna puhtast ja puutumatust loodusest, eemal linnakärast, Hotell Saaremaa Thalasso Spa otsekui väike peidetud pärl... Gurmee restoran, saunad, iluhoolitsused, massaaž, jooga ja puhkus.

Igal suvel toimuvad eksootilised ja elamuslikud Indoneesia Toidu-ja Kultuuripäevad

Hotell Saaremaa Thalasso Spa • Mändjala 93871, Lääne-Saare vald, Saaremaa, Estonia • Tel. +372 454 4100 • +372 505 8272

www.saarehotell.ee


Saaremaa Hostel Kalamaja Hostel asub kauni Suurlahe kaldal, Kuressaarest 3 km kaugusel Laheküla külas Kaarma vallas. WiFi Keskuse kompleksi kuuluvad: hostel Kalamaja, kaminasaal ja seminariruumid, saun, välipaviljon, mängudeväljak, lõkkeplats, telkimisplats, paadisadam, suuruluki-, kaarraja-ja sportingu lasketiir. Tänu soodsale asukohale pakub hostel Kalamaja palju erinevaid võimalusi kõigile külalistele ja turistidele puhkuse, pidude ja vaba aja veetmiseks.

WiFi

Laheküla küla, Lääne-Saare vald. GPS: 58° 15’ 16’’ N ,22° 26’ 16’’ E +372 517 7182, ainamerisalu@gmail.com; ainakoduleht.webnode.com

WiFi WiFi

WiFi Каноэ

Kaluri Residents

WiFi Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ Каноэ Каноэ

Kaluri Residents on külaliskorter, mis pakub suurepärast alternatiivi tavapäraseleWiFi hoWiFi tellimajutusele. Korter asub Kuressaare jahisadama, rannaäärsete spaahotellide ja Kuressaare linnuse vahetus läheduses. Korteris on köögiga ühendatud Каноэ eluruum, eraldi magamistuba ning lõunapoolne suur terrass. Majutus kuni 4Каноэ inimesele. Tere tulemast! WiFi Каноэ +372 520 5340 saaremaaresidents@gmail.com ·WiFi www.saaremaaresidents.ee Kaluri tee 5-2, Kuressaare. GPS: 58° 14’ 46’’ N, 22° 28’ 11’’ E Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ Каноэ

103 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ

WiFi


1

104 | www.puhkuseestis.ee

9 10

6

2

3

4

15

5

8

12

11

13

14

7

Pärnumaa Pärnumaa


Pärnumaa

PÄRNUMAA Suvi, päike, meri – need kolm märksõna iseloomustavad Pärnumaad kõige paremini. Kuid ei maksa unustada, et sel maakonnal on lisaks suvisele rannapuhkusele veel palju põnevat pakkuda.

Hedon Spa & Hotel

S

uvesoojaga täituvad Pärnumaa mererannad loomulikult inimestega. Matsirannast Valgerannani, Pärnu lahe äärt mööda läbi Reiu, Häädemeeste ja Kabli kuni Iklani – kõikjal leidub lühemaid ning pikemaid liivarandasid. Kümned tuhanded suvitajad võtavad päikeseliselt Pärnumaalt viimast, et koguda energiat üheksa kuu pikkuseks kehvaks suusailmaks. Kabli päikeseloojangu festival toob rannale musitseerima arvukalt esinejaid ja staare nii Eestist kui välismaalt. Festivali raames leiavad aset mitmesugused filmi- ja kirjandusüritused kultuurilembesele publikule. Vahelduseks rannapuhkusele tasub aktiivsematel läbi jalutada Tolkuse-Rannametsa matkarada. Kõrgelt liivaluitelt laskub rada rabaavarustele, kaugeimas punktis on võimalik end soolaukas värskendada ning luiteharjal vaatetornis jahedatelt meretuultelt kosutust otsida. Muinasaegse vabadusvõitluse üheks olulisemaks kantsiks oli Soontagana maalinn Pärnumaa loodeosas. Rabade ja soode keskel paiknevat maalinna piirati korduvalt, kuid pikka aega püsis Soontagana vallutamatuna. Alles 1226. aastal ristiti lõplikult vallutatud maalinnas viimased ristiusku astumata eestlased. Maalinna asukohal näeb tänapäeval muistseid taluasemeid, aedasid, kaevusid, keldreid. Ajaloolisi põllupidamisoskusi viljeletakse ja tutvustatakse Vändra lähistel Kurgja talumuuseumis. Ülemöödunud sajandi rahvusliku liikumise suurkuju C. R. Jakobsoni kodutalus näeb vanu karjapidamise ning põlluharimise tegevusi ning saab ka ise käed külge panna.

Avasta Pärnumaal 1 Matsiranna: 58.364422,23.740339 2 Valgerand: 58.38639,24.374285 3 Kabli: 58.019089,24.448357 4 Häädemeeste: 58.079555,24.498643 5 Tolkuse matkarada: 58.134756,24.511662 6 S oontagana maalinn: 58.659163,24.164799 7K  urgja talumuuseum: 58.665166,25.25653 8 Lottemaa: 58.304836,24.591316 9 Kihnu saar: 58.133171,23.983026 10 Kihnu tuletorn: 58.097165,23.971133 11 Tori põrgu: 58.483688,24.816144 12 Nigula kaitseala: 58.00721,24.712184 13 Sookuninga kaitseala: 57.987544,24.87221 14 Allikukivi koopad: 58.151164,25.009878 15 Pärnu muul: 58.366377,24.464297

105 | www.puhkuseestis.ee

Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000


Pärnumaa

Pärnu

Kas teadsid? • Eesti vanim hobusekasvandus asub Toris. • Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik on pühendatud kõigile Eesti sõjameestele, kes on vabaduse eest võidelnud või langenud. • Eesti Vabariik kuulutati 1918. aastal välja Pärnus. • 1699.–1710. aastani tegutses Tartu Ülikool hoopis Pärnus. • Kablis asuvas linnujaamas loendatakse kõiki linnuliike, kes Eestist rändeajal üle lendavad.

Kihnu mere pidu on kultuuriaasta suursündmus väikesaarel Mõnetunnine laevareis viib Pärnust või Munalaiult Kihnu saarele. Rikkaliku kultuuripärandiga saarekesele teeb vaevata jalgsi või jalgrattal tiiru peale, eksklusiivsem võimalus on mootorratta külgkorvis läbi männimetsade põristada. Üllatav on näha kõikjal inimesi rahvariietes ringi liikumas – sellel saarel osatakse traditsioone hoida. Päikeseloojangul avanevad imelised vaated Kihnu tuletorni tipust kuldkollases valguses kümblevale saarele ning tasapisi veinipunaseks värvuvale merele. Kihnu mere pidu on kultuuriaasta suursündmus väikesaarel. Tutvustatakse kõike, mis puudutab Kihnu saare kombeid ning merega seotud tegevusi. Kontserdid, laadad, kohvikud, näitused – peole saabuvad sajad külastajad naudivad väikesel saarel toimuvat täiel rinnal.

106 | www.puhkuseestis.ee

• Armunud paarikesed saavad turnida Pärnu muulil, et selle tipus oma suhet kinnistada. • Legendaarne laevakapten Kihnu Jõnn (Enn Uuetoa) läks merele tavaliselt laevadega, millega teised kaptenid ei julgenud sõita. • Eesti vanimaks teadaolevaks asulakohaks on Pulli küla Sindi lähistel.

Kihnu tuletorn Infot reiside kohta: www.saarteturism.ee


Pärnumaa Ida-Virumaa

Kurgja talumuuseum

Maalikunstnik Epp Maria Kokamägi: Sepamaa talus elad nagu vanajumala selja taga

Ehk tutvustaksite Sepamaa talu pisut? Kuidas sinna sattusite ja miks on just see kant Pärnumaal eriline? Sepamaa talu on meie päriskodu, kus elame aasta ringi juba kuuendat talve, seega ta pole enam ainult suvekodu. Pärnumaal on mu abikaasa Jaagu juured, tema vanava-

107 | www.puhkuseestis.ee

Kuidas Teie kõige paremini puhkate? Näiteks suvel? Kuna ma olen maalikunstnik, siis ma suvel ei puhka, sest siis on Eestimaal kõige ilusam valgus ja pikemad päevad. Minu töö ateljees lõuendi ees nõuab päris valgust ja seetõttu ei saa ma seda puhkamisele raisata. Peale selle on mu koduateljees ka aed, kus kasvatame peale rooside ja küüslaukude ka kõike muud, mis igapäevaselt toidulauale tuleb. Ehk sedagi võib nimetada aktiivseks puhkuseks aianduse seltsis. Tegelikult on aiatöö ikka päris raske ja aeganõudev. Mina puhkan talvel, eriti jaanuar ja veebruar on toredad rahulikud kuud, mil saab nautida talveilu. Minu lemmikpaik puhkamiseks on oma kodu Sepamaa talu.


Pärnumaa

Parnu sudames

108 | www.puhkuseestis.ee

Ma tundsin Su kohe ära. Oled kuidagi nii oma. Algusest peale. Nüüd oledki alati südames. Pärnu südames.


Pärnumaa

Mis Teile Pärnumaa juures veel meeldib? Pärnumaa on tõsiste tööinimeste kant, kus põllud on haritud ja heinamaad suviti niidetud, kõik eluks tarvilik on praegu veel olemas (ei tea, kauaks?) postkontorist kuni korraliku arstikeskuseni. Turistidele on vaatamisväärsuseks Tõstamaa mõis, mis on renoveeritud ja töötab koolina. Kohalik käsitööselts on hoo sisse saanud ja nii imeilusaid kindaid, kui siin kootakse, pole ma mujal kohanud. Vast ehk Kihnu kindad pakuvad konkurentsi. Millised on veel Teie lemmikpaigad Eestis, mis on mõjunud südamelähedaselt? Et ma ise olen juurte poolest pärit Hargla kandist Valgamaalt, siis väga südamelähedased on ka Lõuna-Eesti maastikud. Need

seostuvad eelkõige lapsepõlvemälestustega – suved Koiva jõe ääres, paadimatkad kuni Lätini, Laanemetsa ja Keiri talu suved. Eriti on meelde jäänud, kui Koiva jõe niitudel filmiti legendaarset filmi “Viimne reliikvia “ ja vanemad viisid meid neid võttepaiku vaatama. Hiljem oli põnev vaadata filmist kohti, mis tundusid kohapeal nähtust väga teistmoodi. Suur põlev mõis filmis oli tegelikult väike makett nagu nukumaja, mis põlema pandi. Lapsepõlves oligi “Viimne reliikvia “ mu lemmikfilm seetõttu, et olin selle tegemist Koiva jõe ääres näinud. Praegu on mu lemmik puhkuselinn Haapsalu, sest temas on möödunud aegade suurtsugusust ja väärikust. Viimastel aastatel on see linn suurte sammudega edasi arenenud ja taas tagasi võitnud kuurortlinna olemuse ja ilu. Olen seal ise elanud ja praegu elab Haapsalus mu tütar Liisu perega. Seal töötab tema keraamika ateljee ja meie ühine – Epp Maria kunstigalerii (Kalda tn 2 www.eppmaria.ee). Millist Eesti paika Te pole veel külastanud, kuid sooviksite? Ma sooviksin tagasi minna Peipsi äärde Nina külla. Käisin seal vanematega lapsepõlves ja sellest jäi imeline mälestus. Kindlasti pöördun sinna tagasi just vanausuliste kirikute ja sibulate pärast. Ostan igal sügisel endale talvevaruks just peipsi sibulaid. Sealne õhkkond ja inimesed on meelde jäänud eriti helgetena ja tahaksin näha, kas see tunne on Peipsi äärde tagasi minnes alles.

109 | www.puhkuseestis.ee

naema oli Tõstamaa mõisas pesunaine. Kui olime veel kunstitudengid ERKI ajal, siis käisime Tõstamaa kandis ratastega sõitmas ja hiljem külas meie kunstiajaloo õppejõul Evi Pihlakul. Tema suvitas toona Sepamaa talu naabertalus ja nii me siia sattusime ja sellesse kohta kohe armusime. Paiga nimi on Kastna ja see asub Tõstamaa vallas. Meid võlus see “maailmaveerel olemise tunne“, siin ei olnud ega ole õnneks hulgaliselt suvilaid ega suuri liivarandasid, mis tekitaks suviti puhkajate üleküllust. Elad omaette, nagu vanajumala selja taga.


Pärnumaa

S

indi Sindi raekoda

Sindi raudteemaja

PAIS ja HÜDROELEKTRIJAAM Vabriku asutamisel, 1833. aastal, ehitati paisule tamm. 1930. aastal varustas tammile rajatud hüdroelektrijaam elektriga nii vabrikut kui asulat. Praegune tamm on arvult kolmas ning valmis 1977. aastal. Paisu pikkus on 151 m ja kõrgus 4,5 m. RAUDTEE KOMPLEKS 1928.–1970. aastani läbis linna Pärnu-Lelle raudteelõik. Sellest ajast on säilinud silmapaistev raudteejaama hoonete kompleks (jaamahoone, kolm raudteetööliste elamut, pakihoid ning käimla) ja miljööväärtuslikuks alaks tunnistatud osa Raudtee tänavast, kus võib näha 30ndate aastate stiilis puitelamuid. 2014. aastal anti Sindi kompleksile kauni kodu tiitel. SINDI RAEKODA 1937. aastal valmis Sindi alevi ametimaja, millest sai moodsaim omavalituse residents kogu Eestis. Esindusfunktsiooni rõhutab tänini skandinaavia eeskujudele viitav 20 meetri

kõrgusele ulatuv neljatahuline torn. 2013. aastal paigaldati annetuste toel torni kell, mis kannab presidendi kella nimetust, kuna kella soetamiseks on kunagi andnud raha Konstantin Päts ning nüüd Toomas Hendrik Ilves. WÖHRMANNI PST, MUUSEUM ja KIRIK Sindi asulat planeerides järgis vabriku rajaja J. Ch. Wöhrmann Riiga rajatud Wöhrmanni pargi põhimõtteid. Pärnad alleede istutamiseks toodi meritsi Hollandist. Wöhrmanni puiestee ääres asusid mitmes reas oskustööliste ja meistrite elamud, millest 8 on säilinud tänini. Wöhrmanni puiestee ühes otsas asub Sindi muuseum, teises riikliku kaitse all olev Kiriku park, kus asub Sindi õigeusu kirik, mis valmis 1899. aastal. KOOLIMAJA Punastest tellistest kolmekordne hoone valmis 1901. aastal. Majas paiknesid algselt nii kool, lasteaed ja luteriusu abikogudus. Nüüd asuvad siin Sindi gümnaasium, Karl Rammi nimeline Sindi muusikakool ja spordikompleks. VABA AEG Sindis on mitmeid vaba aja veetmise võimalusi. Siin on tenniseväljakud, välikorvpalliväljak, väliujula, skatepark ja ronimissein. Traditsiooniliselt toimuvad siin Sindi spordipäevad, Urumarja velotuur ning Avo Nurme mälestusvõistlused jalgrattakrossis. www.sindi.ee

111 | www.puhkuseestis.ee

Sindi asub Pärnu jõe kaldal, 14 km kaugusel Pärnu kesklinnast. Roheline (25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist), rikkaliku ajaloopärandiga linn. Linnas asub 62 riikliku kaitse all olevat mälestist ning 2 miljööväärtusliku ala. Mälestiste hulgas on nii Sindi kalevivabriku hooneid kui „esimese vabariigi“ aegseid ehitisi.


Villa Andropoff Asume hingekosutavas männimetsas ja imelise liivaranna kaldal Valgerannas, ainult 10 km kaugusel Pärnu kesklinnast. Majutust pakume apartement tüüpi tubades peamajas ja ridaelamutes. Voodikohti on kokku 144 inimesele, lisakohtadega kuni 200-le. Einestamiseks on meil 120-kohaline merevaatega à la carte restoran. Pakume ka seminaride ja muude ürituste pidamise võimalust. Suvel on külastajatele avatud ka väliterrass.

WiFi WiFi

Valgeranna küla, Audru vald. GPS: 58° 23’ 13” N, 24° 23’ 26” E +372 444 3453 info@andropoff.ee · www.andropoff.ee

Каноэ


Pärnumaa

Eesti Muuseumraudtee

Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid. Enamik neist paikneb välisekspositsioonis. Üks auruvedur ja vagun on eksponeeritud Pärnus endise raudteejaama asukohas südalinnas. Töötavad vedurid seisavad depoos, mis on ehitatud 1924. aastal ja on riiklik mälestis. Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20-30ndatel aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem. Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011. aasta augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu. Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka videosaal, kus korraldatakse videonäitusi.

Muuseumis avaneb teil ainulaadne võimalus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist septembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt. NB! Käesolevast aastast (2016) on muuseumirongid käigus suviti nii laupäeval kui pühapäeval. Muuseum avatud: mai – teenindatakse ainult gruppe ettetellimisel juuni-august – muuseum avatud kõigile. Gruppidele ekskursioonid giidiga ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) esmaspäev-laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 september – muuseum avatud kõigile, nädala sees külastused ainult ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 oktoober – ekskursioonid gruppidele ettetellimisel Ülejõe 1, Lavassaare. GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E Tel: +372 527 2584; www.museumrailway.ee


Pärnumaa Kosmonautika puhkekeskus

WiFi

Tule ja veeda meeldiv puhkus koos pere ja sõpradega või korralda oma firmaüritus, seWiFikohas Eestimaal! Pakume eriminar ja koolitus meie juures - kõige päikesepaistelisemas nevaid puhkemaju, toitlustust vastavalt Teie soovidele, kosmilist sauna mullivanni-basWiFi seini ja solaariumiga ning erinevaid ruume ürituste läbiviimiseks. Ja seda kõike otse mere kaldal! Penu küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 2’ 5” N, 24° 27’ 29” E +372 503 4829; info@kosmonautika.ee; www.kosmonautika.ee

WiFi

Каноэ

Kõveri puhkekeskus

Каноэ Kõveri puhkekeskus pakub külalistele mitmekesiseid võimalusi nii aktiivseks puhkuseks kui ka sünnipäevade, pulmade WiFija suvepäevade pidamiseks. Каноэ WiFi

Puhkekeskuses on ööbimiskohti kuni 30 külalisele, kelle kasutuses on grillterrass, kaks sauna, laululava, maastikuvibu rada, võrkpalliplats, ujumiskoht. Meil saab korraldada üritusi kuni 500 inimesele. WiFi Каноэ WiFi Seljaku, Kõveri küla, Surju vald. GPS: 58° 9’ 19” N, 24° 44’ 52” E +372 5689 2858; info@koveri.ee; www.koveri.ee

WiFi

WiFi

WiFi WiFi WiFi

Markna turismitalu Каноэ

Каноэ

Turismitalu asub Pärnu jõe kaldal, Pärnu kesklinnast kõigest 10 sõiduminuti kauguWiFi WiFi Beebivoodi võimalus. Majutusel. See on ideaalne paik puhkuseks 2–4 perekonnale. seks pakume kahte maja. Mõlemas on 2 magamistuba, köök, saun, suur terrass ja wifi Каноэ WiFi Каноэ ühendus. Olemas ja kalastamisvõimalus. WiFigrillimise koht, võrkpalliplats Tammiste 43” E WiFiküla, Sauga vald. GPS: 58° 22’ 24” N, 24° 35’Каноэ +372 5345 6053. info@marknatalu.ee; www.marknatalu.ee

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi

Aasa puhkemaja

Каноэ WiFi Puhkemajas on 9 ning palkmajas 6 magamiskohta. Lisakohtade võimalus. Mõlemas majas onКаноэ saun ja köök koos varustusega. Õues grill ja võrkpalliplats. Каноэ Каноэ Kärsu küla, Saarde vald. +372 5561 5508; info@aasapuhkemajad.eu; www.aasapuhkemajad.eu

114 | www.puhkuseestis.ee

WiFi Каноэ

Sarnakõrtsi talu

WiFi Каноэ

WiFi

5 magamistoas 12 voodikohta, grillmaja, telkimisplats mere ääres. Eraldi peoplats varjualusega välipidude pidamiseks. Võimalik WiFi Каноэ Каноэ kaluritega merel käia või ise kala püüda. Lindi küla, Audru vald. +372 517 9874; sarnakortsi@hot.ee; www.sarnakortsi.ee Каноэ

Каноэ


WiFi

WiFi

Pärnumaa

WiFi Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskus Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle tegemised ja toimetamised on WiFi jäänud eelmisesse sajandisse… Klaara-Manni puhkemaja sobib puhkuseks nii peredele kui gruppidele. Toad liikumisraskustega inimestele. Kohalik toit ja Eesti saun. Ruumid seminaWiFi ride ja konverentside läbiviimiseks. Olete oodatud nautima puhkust KLAARA-MANNIS! majutus * seminarid-konverentsid * firmapeod tähtpäevad * ürituste korraldamine WiFi Randivälja küla, Tori vald. GPS: 58° 28’ 0” N, 24° 47’ 2” E Каноэ +372 564 57745; info@klaaramanni.ee; www.klaaramanni.ee WiFi

Каноэ

WiFi Каноэ

Oidrema saun

Каноэ

Oidrema saun on suurepärane koht, kus igapäevasest linnakärast eemale saada, puhata värskes Каноэ õhus, lõbutseda ja saunamõnusid nautida. 60 aastat tagasi ehitatud külasaunast on saanud suurepärane koht lõõgastumiseks, tähtpäevade tähistamiseks, ettevõtete väljasõiduks või perega puhkamiКаноэ4 tuba, milles on seks. Peolaud mahutab istuma kuni 25,WiFi saunalava korraga 15 inimest. Ülakorrusel 12 magamiskohta. Suveperioodil on õues ka grillimiskoht. Каноэ Oidrema küla, Koonga vald. GPS: 58° 35' 55" N, 23° 56' 4" E +372 5656 4974. oidremasaun@gmail.com; www.oidremasaun.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

tänapäeval: külastaja saab töötubades õppida Kihnu paelu põi-

Каноэ mima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku rakendama, Kihnu WiFi WiFi

saia küpsetama jpm. Töötoad toimuvad ettetellimisel. Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega kell 12 muuWiFi seumitund folklooriansambliga Kihnumua. Muuseumis on olemas kaardimakse võimalus. Каноэ Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17 septembris T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14

WiFi

Каноэ Каноэ

115 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab Kihnu pärimuskultuuri kõiki kaasaja võimalusi kasutades – tavapärast, eseWiFi Каноэ melist püsiekspositsiooni täiendab multimeediaekspositsioon, mis kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja helitausta. Eestoas on üldine pilt saarest, selle asustusest ja ehitistest. Siin saab puhata jalgu, juua tassi teed või kohvi, turisti jaoks on siin infopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood. Kihnu muuseumis tehakse väga palju käsitööd ka

fotod: Olev Mihkelmaa

Kihnu muuseum

Linaküla küla, Kihnu vald. +372 5818 8094; +372 446 9717; muuseum@kihnu.ee; www.kihnu.ee

Каноэ


Suvepealinn

Pärnumaa

Pärnu

Pärnu külastuskeskus: Uus tn 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000

P

ärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja

suvepealinna. Pärnus, eriti Rüütli tänaval, võib näha palju linnale olulisi ajaloolisi hooneid. Vanimad ehitised on linnakindlustused: osaliselt säilinud bastion ja vallikraav, samuti linnamüüri osad, milleks on Punane torn 15. sajandist ja barokkstiilis Tallinna värav (mis on Baltimaades ainus 17. sajandist säilinud kindlusevärav). Hilisema perioodi hoonete hulka kuulub juugendstiilis Ammende villa (ehitatud aastal 1905) ning palju funktsionalistlikus stiilis ehitisi: näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940). Eriti põnev on Pärnus suvel, kui siin elu kihama lööb. Pärnus on ilus rannapromenaad ning rannapargis leidub nii tiike, pikniku pidamiseks sobivaid lagendikke kui ka laste mänguväljakuid. Mõnus ajaveetmiskoht on ka Vallikäär, mis

on omaaegse kindluslinna kaitserajatis. Tänapäeval võlub see külastajaid kaldapervel kulgeva valgustatud promenaadi, üle vallikraavi ehitatud romantilise jalakäijate silla ja vallikraavi keskele rajatud purskkaevu värvidemänguga. Vallil asuv amfiteatri-laadne kontserdipaik ootab osa saama kultuurisündmustest. Linnas on rohkesti õdusaid kohvikuid, lõõgastavaid spaaja saunakeskusi. Tegelikult kerkib Pärnus uusi spaasid pidevalt juurde. Nüüd on avatud ka uus laiendatud spaa Viiking hotellis, mis loomulikult mõeldud eelkõige mõnulemiseks ja lõõgastumiseks. Kokku on suvepealinnas nüüd juba seitse spaad. Mitmel kilomeetril laiuv Pärnu rand on lastega perede lemmikpuhkepaik: meri on siin madal ja soojeneb seetõttu kiiresti. Kehva ilmaga saab puhata Eesti suurimas veekeskuses Tervise Paradiis või ravispaahotelli Tervis vabaajakeskuses. Pärnu rand on ideaalne ka pidutsemiseks – nimelt toimub sel suvel juba teist korda Pärnu rannas põhjamaade suurim festival Weekend, mis pakub võimast tehnilist lahendust ja maailma parimaid ning suuremaid esinejaid. Soovitame kindlasti külastada ka Pärnu uue kunsti muuseumi, mis suviti pakub vaatamiseks traditsioonilist aktinäitust. Sellesuvine näitus (29. maist–4. septembrini) kannab pealkirja „Mees ja naine: tulnukad“. Kohtumiseni Pärnus!

117 | www.puhkuseestis.ee

Foto: Toomas Tuul


Pärnumaa

Kui seinad oskaksid rääkida –

Ammende villa P

118 | www.puhkuseestis.ee

ärnu rahulikus rannarajoonis seisab üks uhke moega hoone nimega Ammende villa, millest on võimatu pilku peale heitmata mööduda. Veelgi enam, kuna väljast on see maja justkui loss, siis tahaks ju teada, mis peitub tema sees. Millest räägivad ja mida on näinud aastate jooksul selle maja seinad? Praegu tegutseb ajastuhõnguline hoone luksushotellina ning selle hingeelust teab nii mõndagi huvitavat rääkida hotelli juhataja Ene Tohv. Miks on Ammende villa selline nagu ta täna on? Oleviku mõistmiseks tuleb heita pilk minevikku, päris hoone sünni juurde. „Ammende villa sündis väikeses unises Pärnus, kus siiski toimus ka vilgas äritegevus. Üks olulistest kaupmeestest oli baltisaksa kaupmees Hermann Ammende,“ kirjeldab Ene. Hermannil olevat olnud mitu poega, kuid vaid üksainus tütar, kes armus laevakaptenisse. „Muidugi plaaniti abielluda, kuid Pärnus ei olnud uhke peo jaoks ühtki lossi ega suurejoonelist ballisaali. Seetõttu otsustas armastav isa tütre pulmapeo tarvis ise sobiva hoone rajada, mida hiljem saaks ka suvemajana kasutada,“ lisab Ene. Niisiis planeeriti uhke maja armastusega ja selles on üksjagu romantikat. „Hoonel on eriline torn, mis ehitati legendi järgi selleks, et

tütar näeks, kuidas tema abikaasa laevaga merereisilt saabub,“ mainib juhataja. Juugendstiilis villa valmis 1905. aastal ja oli tähelepanuväärne ehitis, kuna sellesse koondus kogu tolleaegne innovatsioon ja mood. „Hoone disain on üsnagi ebaharilik ja see on väljapaistev ka tänapäeval, sest on vähe niisuguseid ehitisi, millel nii vorm kui sisu on 100% ajastule vastav,“ kirjeldab Ene. Interjöör on taastatud täpselt nii nagu see 110 aastat tagasi ehitati – kõik värvitoonid, mustrid ja kasutatud materjalid on samasugused. „Ühtlasi on materjalid naturaalsed, mis loovad erilise atmosfääri, kuna õhk on puhtam ja tervislikum ning ruumides on mõnus viibida. Maja, mis on täidetud helgete elamustega Kogu villa peamaja, kärnerimaja ja hotellitoad on sisustatud ehtsa renoveeritud juugendmööbliga. „Inimene, kes meid külastab, elab mõnda aega justkui muuseumis, mis on üsna haruldane võimalus,“ ütleb Ene. Küsimusele, miks on kõike nii põhjalikult renoveeritud, vastab Ene, et see maja on lihtsalt niivõrd imekaunis ja sel on huvitav ajalugu. „Taastamisega soovisime siia tuua rõõmu, mis siin päris alguses oli, kui Hermann Ammende oma perega pidusid pidas ja suve veetis, kui


Pärnumaa

Kuidas elab tänapäeva Ammende villa? Ene kirjeldab põhjalikult ka seda, millest räägivad luksushotelli seinad nüüdisajal ja tõtt-öelda ei ole toimuv sugugi vähem väärikas kui sada aastat tagasi. „Praegu on siin 18 hotellituba – sviidid, juuniorsviidid ja luksustoad. Igal toal on oma aura ja oma iseäralik meeldiv lõhn,“ jutustab Ene. „Pakume restoraniõhtusööke ja suvel on meil terrassirestoran. Üks suur osa Ammende villast, mis on lumepalli moodi aina kasvanud, on kontserdid, teater, pulmad, peod ja kunstinäitused,“ lisab ta. Ene sõnul tunnevad külalised end oodatuna, nad saavad võimalikult palju ruumi ja privaatsust. „Aimame külaliste vajadusi ette. Nad tunnevad end vabalt ja mugavalt, aeg voolab aeglasemalt, igapäevamured kaovad – kõik, mida on hinge ja keha täiuslikuks puhkuseks vaja,“ arvab Ene.

Tähtsündmused enneolematu täpsusega Luksuslikus hotellis korraldatakse ka tähtsündmusi, milleks on juubelisünnipäevad, pulmad, pulma-aastapäevad või näiteks lapse ristsed. „Ühesõnaga organiseerime üritusi, kus inimesed soovivad midagi väga ilusat ja sealjuures läheneme kliendile alati personaalselt,“ räägib Ene. Üritustel pakutakse täisteenust alates majutusest ja menüüst, kuni selleni, et muretsetakse õige disainiga lilleseaded, sobivad muusikud. „Kui soovite liblikad siia lendama, siis saate ka need,“ ütleb Ene lõbusalt. „Niivõrd täpseid ürituste korraldajaid Eestis väga palju ei ole,“ lisab ta. Kogu kompleks on võimalik rentida täiesti privaatselt nii tööks (ärikohtumisteks) kui ka eraürituseks ja kogu maja ning aed saab olema külastajate päralt. Ülimat privaatsust ja turvalisust nõudvaid kohtumisi on Ammende villas kerge korraldada, sest personal on selleks vilunud. „Soovijatele saame korraldada näiteks ka jahiturismi,“ sõnab Ene. Hinna ja kvaliteedi suhe on paigas Ammende villa looja oli varakas mees ja tänapäeval on seda enamasti ka Ammende villa külalised. „Samas ei välista jõukad kliendid seda, et meile tulevad erinevaid üritusi pidama ka inimesed, kes peavad end tavaliseks keskmiseks kodanikuks,“ ütleb naine. Samuti ei ole restoraniroogade hinnad konkurentide omadest palju kallimad, kuid pakutakse äärmiselt väärtuslikku teenust ja teenindust. „Meil on väga hea hinna ja kvaliteedi suhe,“ kinnitab luksushotelli juhataja. Tere tulemast Ammende villasse!

119 | www.puhkuseestis.ee

kutsuti tähtsaid külalisi nii kodu- kui välismaalt ja söödi kalamarja, austreid ning joodi šampanjat,“ kirjeldab naine. „Siin elanud inimesed olid väga teadlikud, Pärnus liikus palju tuntud inimesi. Perekond Ammende mõjutas väga palju ka Eesti rahvusvahelist majandus- ja poliitilist elu,“ lisab ta. Herman Ammende lahkus koos perega villast juba küll 20 aastat pärast selle ehitamist, kuid ka edaspidi jätkus sinna rõõmu ja lusti, sest maja kasutati suvekohvikuna, kasiinona, seal käidi tantsimas ja lõbutsemas. „Siin on tehtud telelavastusi ja muid vahvaid asju. Niisiis on hoone alati olnud pigem helgete elamuste paik ja mulle on alati meeldinud, et Ammende villa on särav, elav ning sel on oma koht ühiskonnas,“ räägib Ene.


s ei tule, se Ke e

Pärnumaa

n ei

äe!

Endla suvelavastus 2016

Mihkel Smeljanski Jüri Vlassov Ago Anderson Juss Haasma Jaan Rekkor Ireen Kennik Carmen Mikiver Lauri Mäesepp Sander Rebane Tambet Seling lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja

Ivar Põllu

Tartu Uus Teater

120 | www.puhkuseestis.ee

Muusikaline suvelavastus 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17., 20., 21., 22., 23., 24. juulil kell 20 Paikuse-Reiu vabaõhulaval Pärnust 9 km, Paikuse vallas

Piletid kuni 24. juunini 18€, alates 25. juunist 20€, sooduspiletid 18€. Piletid müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja 2 tundi enne algust kohapeal

KULDNE

TEATRISUVI PÄRNUS etendused teatrimajas

29.07 - 14.08 vt mängukava: endla.ee


Pärnumaa

Viiking SPAA-Hotell Armastusega Pärnust! • Hea asukoht • 154 numbrituba – economy- ja standardklassi toad • Vee- ja saunakeskus • Seminarikeskus • Klassikaline taastusravi • Erinevad terviseuuringud • Lõõgastavad protseduurid • Hotellis söögisaal, baar, kauplused, apteek, ilusalong jne. • Wifi kõikides tubades

Nüüd avatud uus vee- ja saunakeskus "Viiking Saaga"

Parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.eu Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, Pärnu Tel: +372 449 0500 • Müügiosakond + 372 449 0505 Faks: + 372 449 0501 • info@viiking.ee

Green Villa

• 6 erinevat sauna • Suur bassein (ca. 250 m2) erinevate lõõgastavate atraktsioonidega • Vastuvoolujõgi • Mullivannid • Baar • Köetavad lamamistoolid • Jaapani bassein • Lastebassein • Katusel - Viikingite saun

Sinu südame SPAA! Green Villa – Vee 21, Pärnu Ringi Apartments – Ringi 8, 18, Pärnu Aare House – Tallinna mnt. 11, Pärnu Rüütli Apartments – Rüütli 33, Pärnu Tel: +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud apartemendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad. Green Villa ja Ringi Apartments – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer, hommikusöök (ainult Green Villas), massaaž.

Rüütli Apartments – TV, WC, vann, konditsioneer, köök. Apartemendid miniköökidega. Vajadusel lisavoodi.

Ringi Apartments

Aare House

Rüütli Apartments

Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal!

121 | www.puhkuseestis.ee

Aare House – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Basseiniga saun, konverentsisaal.


Viljandimaa Viljandimaa 2

5 15

12

14 10 11

13

8

4

9

6 1 7

122 | www.puhkuseestis.ee

3


Viljandimaa

VILJANDIMAA Mulgimaa oli aastasadu üheks rikkaimaks piirkonnaks Eestis. Naabrite varanduslik seis tekitanud lätlastes suisa nii palju kadedust, et hüüdnimi mulk tulenevat lätikeelsest sõnast mulkis, mis omakorda tähendab lolli. See väide pärineb küll legendist, ent Viljandimaa on rikas tänapäevalgi, seda nii looduse kui vaimuvara poolest.

Viljandi rippsild. Foto: Jaak Nilson

A

jaloolise Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas seisab tee ääres Mulgi mehe kuju. Puuskulptuuril seljas olevad rõivad on tolle omapärase Eestimaa piirkonna jaoks traditsioonilised. Ebatavalise musta laega Halliste kirik taastati Eesti taasiseseisvumise esimesel aastal ning see on vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kodukirikuks. Eesti maakirikutest kõrgeima torniga Pilistvere Andrease kiriku juures asutati 1988. aastal vabariigi taasiseseisvumise üks alusepanijaid – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Kiriku lähedal paikneb ka Pilistvere kivikangur-memoriaal, millega mälestatakse nõukogudeaegsete repressioonide käes kannatanud ning Siberisse saadetud eestimaalasi. Eesti-Läti piiril Lillis seisab Balti keti mälestusmärk. Omapärane taies tuletab kõigile meelde kunagist Balti riikide ühtsust ja maailmarekordite nimekirja arvatud ning ligi kaht miljonit inimest ühendanud Balti ketti. Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi Folk meelitab igal aastal tuhandeid inimesi Mulgimaa suurimasse linna. Varem vaid rahvamuusika austajaile mõeldud üritusest on välja kasvanud hiiglaslik mitmepäevane kultuurifestival. Eestist pärit heliloojate loomingut kuuleb suvisel Suure-Jaani muusikafestivalil. Sealtkandist on pärit paljud tuntud Eesti kultuuri- ning kunstitegelased, keda muusikafestivali raames mälestatakse ning kelle pärandit suvepäevadel kuuleb.

Avasta Viljandimaal 1 Halliste kirik: 58.155555,25.435672 2 Pilistvere kirik: 58.662946,25.749485 3B  alti keti mälestusmärk: 57.980218,25.479266 4 Heimtali mõis: 58.32181,25.501392 5 Olustvere mõis: 58.554246,25.562718 6 Õisu mõis: 58.199418,25.544206 7 Karksi ordulinnus: 58.104562,25.565505 8 Soomaa: 58.431122,25.030975 9 Kõpu külastuskeskus: 58.326144, 25.305638 10 Ingatsi matkarada: 58.452858,25.037134 11 Lemmjõe matkarada: 58.441793,25.110819 12 Hüpassaare matkarada: 58.530695,25.272004 13 Jõesuu vaatetorn: 58.386289,26.131089 14 Parika rabajärv: 58.491468,25.756857 15 Lõhavere linnus: 58.54967,25.515393

123 | www.puhkuseestis.ee

Viljandi Turismiinfokeskus: Vabaduse plats 6, Viljandi. Tel: +372 433 0442


Viljandimaa

Heimtali mõis. Foto: Ivar Leidus

Kas teadsid? • Parika matkaraja sihtpunktiks olev järveke on pilvepiirilt vaadates südamekujuline. • Rõika peeglivabrik oli tsaariajal nii Eesti kui Venemaa suurim peegleid tootev ettevõte. • Lõhavere linnust peetakse muinaseestlaste vanema Lembitu linnuseks. • Salapärased Sinialliku järved olid muinasajal ohverdamispaikadeks, kuhu legendide järgi toodi suisa inimohvreid.

124 | www.puhkuseestis.ee

• Karksi Peetri kirikut võib nimetada Eesti Pisa torniks – mäenõlvale rajatud ehitise kellatorn on aastasadade jooksul tugevalt viltu vajunud. • Sõna “mulk” pärinevat lätikeelsest sõnast “mulkis” ehk eesti keeles sõnast “loll”. • Aktiivse puhkuse võimalusi Soomaal pakub OÜ Viis Aastaaega. Uuri lisa: soomaa.com

Heimtali mõisakompleksi kuuluvad restaureeritud ringtallid ning juustukoda (mida ekslikult ka viinaköögiks nimetatakse) on vaatamisväärsused omaette – unikaalsed oma arhitektuuri kui praeguse kasutusala poolest. Olustvere mõisa käsitöökodades saab igaüks kätt proovida sepiste, leiva ja keraamika valmistamisega. Piirkonna esinduslikumate mõisaansamblite hulka kuulub Õisu mõis. Uhke peahoone, kaunis park, imelised vaated järvele, terrassid, skulptuurid, omapärased abihooned – Õisus võib jalutada kaua ning nautida mõisaajalugu. Hästi on säilinud ka Karksi ordulinnus, mille müüride vahel korraldatakse tänapäeval erinevaid rahvaüritusi.

Soomaa rahvuspargis on “viis aastaaega” Eesti kuulsaim ja külastatuim rabamassiiv – Soomaa rahvuspark – on populaarne peamiselt “viienda aastaaja” ehk suurte üleujutuste tõttu. See on aeg, mil tõusuvee alla jäänud metsades ning heinamaadel tuleb ringi liikuda kanuudega. Soomaal leidub arvukalt muudki vaatamisväärset. Ingatsi matkarajal tõusevad huvilised esmalt kõrgele rabarinnakule, misjärel viib laudtee rabaavarustele ning laugaste manu. Lemmjõe matkarajal märkab igal sammul kobraste tegutsemise jälgi ning vargsi liikudes võib näha neid Soomaa püsiasukaid askeldamas ka vees või maismaal. Hüpassaare matkaraja soosaartel leiab südasuvel aset päikesetõusukontsert, mis meelitab kohale muusikahuvilisi kõikjalt Eestist. Soomaal võib veeta põnevaid päevi jalgsi matkates, kanuuga sõites, räätsadega lõpututel rabaavarustel uidates ning ööbides omapärastes laagripaikades nagu näiteks heinaküün, muinasasula või rabasaar. Lisaks Tõramaal asuvale Soomaa külastuskeskusele on Kõpus avatud esinduslik Kõpu külastuskeskus, millest kujuneb idapoolne aken või uks Soomaa rahvusparki.


Viljandimaa Ugala teatri näitlejal Klaudia Tiitsmaal on Viljandiga seoses palju huvitavaid muljeid Milline on Teie jaoks ideaalne puhkus? Ideaalne puhkus on siis, kui mul on vabadus teha kõike mida hing ihkab. Seega on mul puhkust palju. Viljandi on juba mitu aastat olnud mulle kodulinnaks ja siin olen ma pea iga päev justkui puhkusel. Nimelt on Viljandis piisavalt kohvikuid, mille vahel valida ja kino, mida paar koda nädalas saab külastada. Samuti on pärimusmuusika aidas jube palju eri laadi üritusi – kohtumisi tuntutega ja kontserdid. Nii ma siis valin oma vabasse aega miskit eelnevast loetelust. Ometi tihtilugu leian ennast just kodus olevat ja oma aknast Viljandi linna vaatamas. Ilus linn on ta! Ja nii inspireeriv. Milleks? Kuna mulle väga meeldib joonistada, siis on just see linn andnud mulle palju materjali lookeste joonistamisel ja isegi mõne luuletuse kirjutamiseks… Ja siis tööle koduteater Ugalasse! Selline on minu igapäevane puhkus Viljandis. Ja kui puhkus viiks mind mõnda muusse linna või paika, siis ikka tingimusel, et saaks kusagil mõne hirmmagusa koogikese süüa ja mõne tänavanuka peal pildikesi kritseldada või jalutades inspiratsiooni taskusse talletada.

Miks võiks Viljandit külastada? Ei teagi, mis selle linna nüüd niivõrd eriliseks teeb, et teda kindlasti külastama peaks, aga kindel on see, et armas ta on. Paljud on öelnud, et selles linnas on kodutunne. Mina arvan ka nii! No ja kui juba tulla, siis oleks patt mitte külastada Rohelise maja pood-kohvikut, mis asub Koidu tänav 2 üsna kesklinnas! Kõige magusamad koogid ja mahedamad saiakesed ja veel tatrapannkoogid seentega! Ja loomulikult soovitan Ugala teatrit, mis asub remondi tõttu uues kohas ja on kindlasti põnev külastus!

125 | www.puhkuseestis.ee

Kas mäletate, millise mulje jättis Viljandi, kui sinna esimest korda sattusite? Esimene korralik mälestus on mul Viljandist sellest ajast, kui olin ehk kolmandas või lausa teises klassis ja suure pissihäda tõttu nõudsin sõbrannalt, et hakkaksime kiiremas korras kesklinnast Männimäele (25 minutit kõndimist) tagasi jalutama.  Sõbranna aga ei tahtnud veel raamatupoe koomiksiletist lahkuda ja nii ma astusin iseseisvalt Männimäe poole. Sel teekonnal jäid mulle esimesed pildid linnast tõeliselt mällu – palju pisikesi poode, armsad majad, jube palju hipineiusid ja suurte kõhtudega lapseootel emad. Veel mäletan jäätist mugivaid lapsi isade kõrval ja vanamutikesi pinkide peal jalgu kõlgutamas. Härrad käisid väärikalt kepiga mööda tänavat ja andsid noortele ratturitele teed. Ja loomulikult on meeles meeletu pissihäda! Kui olin jõudnud poolele teele, olin kindel, et nüüd olen ma lootusetult eksinud ja küsisin teed kahelt noormehelt, kes juhatasid mind mu kirjelduse järgi (üks suur toidupood ja palju mitmekordseid maju) õigele rajale ja peatselt olingi sõbranna vanaema juures Männimäel. Nii on mulle meelde jäänud Viljandi linn temaga esimesel kohtumisel.


Viljandimaa

Abja vald Spordikompleks ja ujula

“Mulgi mees“

Abja-Paluoja Postimaja Andmed Abja kohta pärinevad juba 1504. aastast. Abja mulgid saavutasid oma jõukuse mulgi taludes-linakasvatuses ja linatöötlemises (mis kajastub ka Abja vapil – sinised linaõied). Abja-Paluoja postimaja on arhitektuurimälestis ja linna kauneim hoone. Hoone valmis 1929. a arhitekt E.J. Kuusiku projekti alusel pangahoonena. Siin asub praegu muuseum. Abja mõisakompleks on rajatud 16. sajandi lõpul. Keisrinna Katariina II külastas oma ringsõidul Eesti-ja Liivimaal 05.07.1764 Abja mõisat, kus elasid talle lähedased von Libhart`id (endise nimega Posse`d) ja poeet Aleksander Puškini naise Natalja Gontšarova vanaema. Pärimuse põhjal olevat Katariina II koos saatjatega teel Apja kümmelnud Abja Kariste järves (tulevase Katariina mäe, ehk Kadri mäe jalamil) ja hiljem õhtupäikeses nautinud Abja mõisa aednikumaja eksootiliste puude ja põõsaste vahel istudes kohalikku marjaveini.

126 | www.puhkuseestis.ee

Kultuurimälestiste hulka kuuluvad veel Laatre raudteejaama hoone, kivikalmed Abjaku ja Põlde külas, Abja-Paluoja kalmistu, Penuja kalmistu, ohvrikivi Atika külas, ohvrijalakas Räägu külas ja Jaan Jungi mälestuskivi Penuja tee ääres. Penuja kalmistul asub Petseri kloostri ülema piiskop Nikolai Leismani haud. Tähelepanu väärib Abja gümnaasium ja seda ümbritsev park ning spordi­ kompleks-ujula mitme basseini ja saunadega (sport.abja.ee). Abja-Paluojas on paisjärv oma ujumiskohtadega, valgustatud suusa- ja terviserajad, suusava­ rustuse- ja jalgrattalaenutus, hostel ja toitlustamine. Looduslikest objektidest on huvipakkuvamad Atika külas asuvad Lopa paljandid – pikim koobastik Eestis, Sarja külas asuv Hendrikhansu põrgu – kõige laiem paljand Eestis jpt. www.abja.ee

Toitlustus Abja vallas: Mulgi kõrts – 60 kohta, pakume ka majutust. Pärnu mnt. 14, Abja-Paluoja. (E-P 11.00-22.00) Tel: +372 502 2121; +372 436 0161 www.mulgikorts.ee

Triinu pubi – 50 kohta, suveterrass.

Jaama tn. 2, Abja-Paluoja. Tel:+372 56 456 703 info@catering24.ee; ormes@catering24.ee www.catering24.ee

Abja Gümnaasiumi söökla – Grupid ettetellimisega kuni 100 kohta. Abja tee 15, Abja-Paluoja. Tel: +372 436 1282

Majutus Abja vallas: Abja õpilaskodu-hostel – Ettetellimisel kuni 60 kohta, internetiühendus, köögid, toitlustus. Sportimisvõimalus Abja gümnaasiumi uues spordikompleksis (sport.abja.ee). Staadioni 4, Abja-Paluoja. Tel:+372 434 7089

Penuja külamaja – Majutus kuni 5 inimesele, lisavoodi võimalus. Kööginurk, külakiik, lõkkeplats, grillimise võimalus, telkimine, saunaning kaminaruumi kasutus. Penuja küla, Abja vald. Tel: +372 5360 3905; reet.paju.001@mail.ee


Viljandimaa Pärna puhkeküla Pärna puhkeküla asub looduskaunis kohas, endise Taevere mõisa südames. Puhkeküla on soWiFi biv koht sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute ja ettevõtete suvepäevade pidamiseks aga ka peredele puhkamiseks. Külastajatele on rajatud peomaja, suitsusaun, soome saun, laululava koos varjualusega, laste mänguväljak, rannavolle plats, külakiik, lõkkeplats, grillialused ja avar telkimise plats. Majutuseks on erinevad palkaidad ja kämpingud 45 inimesele. Taevere küla, Suure-Jaani vald. GPS: 58° 33' 60" N, 25° 28' 53" E +372 53 73 9333 ; ain.arula@mail.ee; www.parnapuhkekyla.ee

WiFi

Каноэ Grand Hotel ViljandiWiFi

Viljandi kesklinna südames asuv hoone WiFi valmis aastal 1938 ning kannab nime Esimene Viljandi Esinduslokaal ehk EVE. Hotell avas uuesti uksed pärast põhjalikku uuenduskuuri aastal 2002. NeljatärniWiFi kvaliteedinõuetele vastavas hotellis on 50 unikaalset art deco stiilis WiFi numbrituba, 50 kohaline a la carte restoran koos konverentsikeskusega, spordi- ja saunakompleks. Olete oodatud külastama Viljandi kõige elegantseimat hotelli! Каноэ Tartu 11/Lossi 29, Viljandi linn. GPS: 58° 21' 54" N, 25° 36' 0" E +372 435 5800; info@ghv.ee; WiFiwww.ghv.ee

WiFi WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

КаноэКаноэWiFi

WiFi Каноэ

Каноэ Каноэ

Männimäe külalistemaja Каноэ

Majutus · Saun · Kohvik · Seminarid ja firmapeod · Каноэ Tenniseväljak, korvpalliväljak, rannavolle, piljard · Bowling · Salong-kino Каноэ Riia mnt 52d, Viljandi linn. GPS: 58° 20' 41" N, 25° 34' 38" E +372 435 4845 · info@mannimaja.ee · www.mannimaja.ee

WiFi

127 | www.puhkuseestis.ee

WiFi

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ


Viljandimaa

Kaalu 9, Viljandi Tel.: 43 45 757 Mob.: 52 42 117

www.jalgrattad.eu Joosepi Jalgrattapood on tegutsenud Viljandis juba üle kümne aasta. Selle ajaga oleme saanud piisavalt kogemusi ja teadmisi, et pakkuda teile kvaliteetset kaupa ning professionaalset teenindust. Tegeleme uute ja kasutatud jalgrataste müügi, hoolduse ja remondiga ning samuti rendime jalgrattaid. Alates 2015 a. aprillist laienesime märksa suurematesse ruumidesse - nüüd on meie kasutada 200 m2 pinda.

128 | www.puhkuseestis.ee

Alates 2015 a. kevadest omandasime Slovakkia suurima rattatootja Kenzeli ja Ungari suurima rattatootja Neuzeri esindusõigused. Valikus suur hulk stiilseid linnarattaid nii naistele kui meestele, samuti pakume soodsaid, kuid kvaliteetseid rattaid lastele erinevas vanuses. Kogu info meie värske tootevaliku ning rendirataste kohta leiate meie uuelt kodulehelt: www.jalgrattad.eu.


Viljandimaa

Viljandi kohvik

“Herr Artur” Avatud: E; P 11.00-18.00, T-L 11.00-20.00 Väike-Turu 8, Viljandi Kohti 35-40 +372 5647 8286

Suure-Jaani kohvik

“Arturi Juures“ Avatud: E 11.00-15.00, T-N 11.00-19.00 R; L 11.00-23.00, P 11.00-18.00

Viljandimaa

Järve 3, Suure-Jaani vald Kohti 30-45 +372 437 7336, +372 5341 3595

Kehakatte Töökoda • Ostukoda • Vitraažikoda • Paberikoda • Kohvik Herr Artur

Ruumide rentimine ürituste korraldamiseks, keskaegne toitlustus Tel: +372 433 4606, +372 5814 7783 • bonifatiusegild@gmail.com www.bonifatiusegild.ee • Facebook: Bonifatiuse Gild Viljandis

Avatud: E-R 10–18, L 10–15 Väike-Turu 8, Viljandi

129 | www.puhkuseestis.ee

Koht meistrite töö jälgimiseks Koht meistriks olemiseks


130 | www.puhkuseestis.ee

10

13 14

12

7

15

3

11

4

5

6

2

8

1

9

Jõgevamaa Jõgevamaa


Jõgevamaa

JÕGEVAMAA Kalevipoja legendid ning vanausuliste traditsioonid – need kaks ajaloolist teemat põimuvad omavahel Jõgevamaal, moodustades huvitava kultuurisegu.

Palamuse

P

eipsiveere pealinnaks kutsutav Mustvee meelitab aasta ringi tuhandeid kalamehi nii kõikjalt Eestist kui ka naaberriikidest. Suvel minnakse järvele paatidega, talvel aga on järvejää kaetud sadade mustade täpikestega, kes lähemal vaatlusel osutuvad jääaugu kohal kükitavateks kaluriteks. Kalamehi jagub teistelegi Jõgevamaa järvedele, populaarseteks sihtkohtadeks on ka Saadjärv, Kuremaa järv ning Kaiu järved. Venemaalt tuli ka Kalevipoeg lauakoormaga, kui Peipsi sorts talt mõõga varastas ning selle Kääpa jõkke uputas. Hiljem lõikas seesama mõõk meie rahvuskangelasel jalad alt. Kääpa külas avatud Kalevipoja kojas saab end proovile panna Krati seikluspargis, näha skulptuure rahvuseepose tegelastest, astuda ämbrisse, kuulata siili nõuandeid ning tutvuda praktikas vanemate ja uute vanasõnadega. Kassinurme linnus on rekonstruktsioon muinaseestlaste linnustest. Massiivne palkehitis üritab jäljendada võimalikult täpselt aastatuhandetaguseid kaitserajatisi ning seal korraldatakse muinasaja traditsioonidest kantud festivale ja rollimänge. Mütofest on neist üritustest suurim, toimudes tavaliselt augusti teises pooles.

Avasta Jõgevamaal 1 Mustvee: 58.847429, 26.94471 2 Kalevipoja koda: 58.695896, 26.84951 3 Kassinurme linnus: 58.701127, 26.452578 4 Palamuse: 58.684322, 26.583057 5 Elistvere loomapark: 58.576154, 26.68511 6 Vudila mängumaa: 58.59067, 26.689138 7 Endla looduskaitseala: 58.876181, 26.272988 8 Raja küla: 58.825645, 26.943423 9 Kasepää: 58.795759, 26.958969 10 Põltsamaa ordulinnus: 58.654556, 25.967512 11 Laiuse ordulinnus: 58.812096, 26.543607 12 Kärde rahumajake: 58.850054, 26.280153 13 Kirna matkarada: 58.544413, 26.23791 14 Altmetsa vahitorn: 58.543318, 26.224701 15 Jõgeva külmasammas: 58.740639, 26.369888

131 | www.puhkuseestis.ee

Jõgevamaa Turismiinfokeskus: Suur 3, Jõgeva. Tel: +372 776 8520


Jõgevamaa

Lible kuju Amme jõe kaldal

Kas teadsid? • Põltsamaal hakati 1766. aastal välja andma esimest eestikeelsest ajakirja. • 1940. aastal mõõdeti Jõgeval Eesti kõige külmem talvetemperatuur: -43,5 kraadi. • Põltsamaa ordulinnuse lossimüüri sisse ehitatud Niguliste kirik oli varem suurtükitorn. • Jõgevamaal Adaveres asub Mandri-Eesti geograafiline keskpunkt. • Kärde rahumajakeses sõlmiti 1661. aastal rahuleping Venemaa ning Rootsi vahel.

Elistvere loomapark

Palamuse peaks tänu Oskar Lutsu “Kevade” filmiversioonile olema tuttav igale eestlasele. Asulas ringi jalutades haarab silm paljusid filmist tuttavaid paikasid, apteegist saab osta ehedat punsliõli, muuseumis istuda Tootsi või Kiire koolipingis ning kooliõuel uudistada tiigil hulpivat parve, mille Tõnisson omal ajal põhja lasi. Suur Paunvere väljanäitus meelitab suviti Palamusele kümneid inimesi aiasaadusi ja käsitööesemeid müüma, tuhandeid neid ostma ning lõbusast kultuuriprogrammist osa saama. Elistvere loomapargis, mis on põnev just laste jaoks, leidub hulgaliselt loomariigi esindajaid. Näha saab meie oma kodumaiseid karusid, ilveseid, põtru ja sigu, kuid ka piisoneid ja põhjapõtru. Kes reisib lastega, siis Elistvere lähistele jääb ka Vudila mängumaa, kus saab pärast loomapargi külastamist lustida. Metsikumas looduses loomade nägemiseks tasub suunduda Endla looduskaitsealale. Erineva pikkusega matkarajad mööduvad inimestele suletud reservaatidest, kulgevad Endla järve kallastel ning läbivad suuri sooalasid.

132 | www.puhkuseestis.ee

Vanausuliste Raja küla on Eesti pikim tänavküla

Raja vanausuliste kirik

17. ning 18. sajandil põgenesid Venemaalt Eestisse sajad tagakiusatud vanausulised koos peredega. Nad rajasid Peipsi äärde arvukalt külasid, kus elasid ja elavad tänini ajalooliste usureeglite kohaselt. Vanausuliste Raja küla Mustveest lõunas on Eesti pikim tänavküla, mis on 8 km pikk ja kulgeb mööda Peipsi kallast. Raja vanausuliste pühakojast on järel vaid kellatorn, mis seisab Peipsi kaldanõlval. Seal töötas maailmakuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov, kelle ikoonid on kõrges hinnas. Raja palvemajaski näeb mõnda tema teost. Kasepääl asuvas Peipsi infokeskuses jagatakse infot nii Peipsi järve kui vanausuliste traditsioonide kohta. Sealsamas lähedal järvejääl toimub igal talvel Kalevipoja uisuvõistlus.


Ida-Virumaa Jõgevamaa

Põltsamaa

Põltsamaa muuseumi juhataja ja giidina tegutsev Rutt Tänav tutvustab rõõmuga Põltsamaa võlusid

Mida põnevat on teha ja näha inimesel, kes pole Põltsamaal enne käinud? Kas Põltsamaa sobib perepuhkuseks, matkasellile või ajaloohuvilisele? Põltsamaa on vaikne ja rahulik, rooside- ja parkiderohke, jõekärestike, -saarte ja sildadega maalilisi vaateid pakkuv linnake. Punase barokliku kirikutorni järgi leiab tähtsaima vaatamisväärsuse – 13. sajandist pärit ordulinnuse, kus lisaks ajaloole on sees ka tänapäevane sisu – nimelt Põltsamaa veine tutvustav veinikelder. Peale selle leiab siit kunsti, käsitööd, turismiinfot ja muuseumist põhjalikuma ajalooülevaate. Seega ei pea pettuma ajaloohuviline, kuid ka matkasellile võiks rõõmu pakkuda kaunite koduaedade ja eriilmeliste parkidega väikelinnas ringi hulkuda, otsida üles kõik 18 silda ja viis saart. Samuti on võimalik perega

133 | www.puhkuseestis.ee

Kuidas Teie kõige meelsamini puhkate? Minul kui giidil on suvel kõige rohkem tööd, puhkust siis võtta ei saa. Ometi on giiditöö see, mis mulle just tohutult rõõmu valmistab ja energiat annab. Õhtuti puhkan oma aias, mis paikneb Põltsamaa kesklinnas jõe kaldal, algul naudin niisama, siis hakkan tasapisi midagi liigutama. Kui tööd enam teha ei näe, kõnnin veel hämaruses ringi, sest aias on hea olla. Ametliku puhkuse ajaks on mul üks kindel lemmik: oktoobri alguse veedan Vahemere ääres. Muud eesmärki polegi, kui et saaks nädal aega lainetes heljuda. Eesti suvi võib vahel isegi pikk ja kuum olla, aga mina olen ju sel ajal tööl. Ehkki, need kaks päeva möödunud suvest, kui õnnestus laste ja lapselapsega mere ääres käia, jäävad kauaks meelde.


Jõgevamaa aega veeta – leidub nii söögi- kui majutuskohti, mänguväljakuid, ujumisrand keset linna. Linnaservas Kuningamäel on suurepärane kardirada. Põltsamaa jõgi on populaarne kanuumatkajate seas. Millised on Teie lemmikpaigad Jõgevamaal, mida soovitaksite külastada? Kuna minu marsruudid algavad Põltsamaalt, nimetan ka lemmikkohti oma kodu poolt alustades. Kõigepealt Puurmani loss ja park Pedja jõe kaldal – imeilus! Loodusesõpradele pakun paar maiuspala: Endla looduskaitseala ja matkarajad Saare ning Pala vallas, valgusküllased männimetsad, mida Põltsamaa kandis pole. Üks mu vaba päeva lemmiktegevusi on Vooremaal ringi sõitmine ja lisaks kaunitele vaadetele ikka ja jälle ka Luua, Palamuse ja Voore arengule pilk peale visata ning Kuremaal vastavalt ilmaoludele kas järves või järve ääres aega veeta. Teinekord aga võib Mustvee ja Torma kandis ringi vaadata – tutvuda vanausuliste põneva maailmaga ning leida huvitav-üllatav kuju Torma kirikaias, sõita vana postimaanteed pidi mööda kunagisest Torma postijaamast. Miks võiks sel suvel külastada just Jõgevamaad/Põltsamaad? Millised on põnevaimad üritused? Rahvakultuurisõprade suviseks tippsündmuseks on kahtlemata II Eesti naiste tantsupidu „MeheLugu“. Rohkem kui 5000 tantsijat nii Eestist kui välismaalt tõotavad Jõgeva linna staadionil pakkuda imelisi tantsumustreid. Põnevaimate ürituste hulka

kuulub kindlasti Põltsamaa lossipäev, mis sel aastal toimub 9. juulil ja on seoses linna 90. sünnipäevaga juubelipidustuste hõnguline. Väga populaarseks on meil kujunenud ka kohvikute päev. Juulis toimuvad roosiaias kindlasti jälle roosipäevad, jõe peal on plaanis parvekontsert. Teist aastat teeb kohalik näitering suveetendust „Põltsamaa lood“, mis toob vaatajate ette naljakaid juhtumisi 1920..–1930. aastate eluolust. Suurt elevust tekitab ja palju võõrast rahvast toob kindlasti Sandra kontsert. Perega reisijatele on loodud mõnus pakett „Vooremaa vägevad“. Selle käigus saab külastada Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumit, Kalevipoja Koda, Vudila mängumaad ja Jääajakeskust tavapärasest palju soodsama hinnaga. Sündmusi on Jõgevamaal seinast seina – olgu nimetatud mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff, Võtikvere raamatuküla ja Peipsi romantika Kasepääl.

Kurista söögitare

134 | www.puhkuseestis.ee

Kurista küla, Jõgevamaa, Piibe mnt. ääres +372 5566 1058  teepuuoy@gmail.com

Söögitare asub Piibe maantee ääres, mis ühendab Tallinnat ja Tartut.  Ruumi on kuni 50 külastajale, gruppidele katame ettetellimisel laua.  Kutsume Teid nautima kohapeal kiirelt valmivat toitu ja mõnusat äraolemist.  Pakume ka catering teenust. Laenutame ürituste tarbeks telke, mööblit ja välitingimustes toiduvalmistamise inventari.  Seminaride korraldamine, võimalik kasutada projektorit.

Avatud kõik päevad 10-19


Jõgevamaa Palamuse vald Palamuse vald on kultuuriliselt aktiivne piirkond oma pikaajaliste traditsioonide ning mitmekülgse huvitegevusega. Palamuse kultuurilooline taust seostub eelkõige kirjanik Oskar Lutsu ja tema loominguga. Nii ka üle-eestiliselt tuntud suur Paunvere väljanäitus, mis toob ajaloolisse Paunverre tuhandeid külastajaid. XIX Suur Paunvere Väljanäitus ja laat toimub 17.09.2016. www.palamuse.ee

Köstri söögituba Palamuse ajaloolises kirikumõisa aidas asuvast söögikohast leiate erinevad soodsad päevapakkumised ja ilusa ilma korral saab einet nautida väliterrassil. Soovi korral on võimalik ka toit kaasa osta. Lisaks sellele on hoone teisel korrusel hubane kaminasaal, kuhu mahub suurem seltskond (kuni 50 kohta). Soodsad pakkumised gruppidele ning vajadusel catering-teenused. kostrisoogituba Köstri allee 4, Palamuse alevik. GPS: 58° 41’ 2’’ N, 26° 35’ 1’’ E + 372 776 9120; +372 5688 7633, +372 506 8316; imre8415@hot.ee

Udu talu Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pereahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks püsti pannud 3 katusealust peo pidamiseks. Samuti on siin suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats, lastenurk, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada. Udu talu – see on mõnus puhkepaik WiFi Kuremaa järve kaldal. Änkküla, Palamuse vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E +372 5563 6434; +372 5563 6433. udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

WiFi

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahel asuval maa-alal on ellu ärganud üks majesteetlik hoone, mis on krahv Manteuffelile kuulunud jahiloss aastast WiFi 1888. Kõigi mugavustega toad on ajakohaselt renoveeritud ja sisustatud. Pakume Каноэ algupäraselt renoveeritud saalides. Tulge toitlustust ja pidustuste pidamise võimalusi ja nautige kogu perega erakordset võimalust puhata majas, kus ajaratas tundub saWiFi jand ja enamgiКаноэ tagasiWiFi keeratud olevat. Kursi küla, Puurmanni vald. GPS: 58° 35’ 53’’ N, 26° 19’ 34’’ E +372 5647 3995; info@kursijahiloss.ee; www.kursijahiloss.ee WiFi

WiFi Каноэ

WiFi WiFi

135 | www.puhkuseestis.ee

Kursi jahiloss

WiFi


Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila! Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila! Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila!


Vudinal Vudilasse!

J

õgevamaal ootab lapsi ja lapsemeelseid kogu pere mängumaa Vudila, mis asub umbes 7 hektarilisel maa-alal, Tartust 27 km kaugusel, olles mõnusaks vaba aja veetmise kohaks nii suurtele kui väikestele. Vudila mängumaa pakub väga palju mitmesugust tegevust. Mängumaa asub maalilise Kaiavere järve ääres, mille vaadet on võimalik nautida paadi või vesijalgrattaga. Siin saab vaadata paljusid vahvaid koduloomi, ratsutada hobusega või sõita koguni hobuvankriga. Vudila väliterritooriumile on paigutatud palju erinevaid batuute, väikelaste mänguala koos kiikede ja turnimisatraktsioonidega ning populaarsust kogunud sky-jump, millega saab ennast taevale lähemale lennutada. Atraktsioonide seas on ka vaateplatvorm ja forellitiik, kust saab endale ise kala püüda ning selle kokkadele suitsutamiseks anda. Rohkelt tegevust leiab ka mängutoas, kus on võimalik teha ise nukuteatrit, mängida koroonat, lauatennist, hullata suures pallimeres või niisama jalga puhata ja ajakirju sirvida. Siseruumidesse on paigutatud ka lasketiir ja mänguautomaadid ning sel hooajal avatav liikluslinnak. Suurt huvi nii suurte kui väikeste seas on tekitanud Vudila motorajad, mis on kolme eri raskustasemega. Vudila kõige suurem ja uhkem atraktsioon on väliveepark koos kolmetasandilise liumäe ja voolava jõega. Iga päev on avatud ka iseteenindusega torusaun. Päikese käes saab kümmelda nii päevitusalal kui mitmel järveäärsel piknikuplatsil. Teatrisõpru rõõmustame kahel nädalapäeval kogu pere lavastusega, mida saab näha Vudila grillmajas. Igaks suvehooajaks lavastatakse uus etendus, mille üheks peategelaseks on Vudila maskott Vuta. Grillmaja läheduses ootab kõiki lapsi sellel hooajal ka madalseikluspark.

Toitlustust pakub suvehooajal bistroo, jäätise- ja pannkoogikohvik ning häid maitseelamusi serveerib ka Vudila forell. Bistroo mahutab kuni 100 inimest ning valikus on lihtsamad praed, supid, salatid ja magustoidud. Müügis on ka külmad ja kuumad joogid, saiad-pirukad ning väikelaste toidud. Loomulikult on võimalik Vudilasse tulla ka oma söögi- ja joogikorviga. Bistroos asub ka väikelaste mänguala, kus päeval tehakse kõikidele soovijatele näomaalinguid. Nii bistroos kui teise korruse mängutoas on olemas väikelaste mähkimisruum. Vudila päevapiletid sisaldavad kõikide mängumaa atraktsioonide kasutamist (v.a hobusõidud ja toitlustamine). Muidugi on oodatud Vudilasse kõik need, kes soovivad pidada sünnipäevi, suvepäevi ja muid üritusi. Detsembris on Vudilas avatud meeleolukas jõulumaa, kus pakume külastajatele kahetunnist programmi, mille vältel saab tutvust teha Vudila loomaperega, vaadata jõuluetendust, mängida ja meisterdada koos päkapikkudega, kohtuda jõuluvanaga ning teha saanisõitu. Veebruaris toimub pere- ja kalapäev Vudila Hõbekala, kus lisaks kalapüügivõistlusele toimub palju vahvaid ettevõtmisi ja mänge tervele perele. Päeva lõpetame uhke auhinnatseremooniaga. Vudila asub Jõgevamaal Tabivere vallas, maalilise Kaiavere järve ääres ja Tartust vaid 27 km kaugusel. Vajaliku info leiab kodulehelt www.vudila.ee või Facebookist. Kohtumiseni Vudilas!


7

138 | www.puhkuseestis.ee

6

5

3 15

2

1

13

9

12

11

10

1

4

8

Tartumaa Tartumaa


Tartumaa

TARTUMAA Tartu vaim pidavat hõljuma peamiselt ülikoolilinna kohal. Tartu on vaieldamatult Eesti hariduse tempel – ajalooline ülikoolihoone, moodsad õpperajatised, arvukad teadus- ning kultuuriasutused. Kes Tartus ei õpi, see peaks kindlasti Tartut tundma õppima.

Tõravere observatoorium

K

uigi Tartu linn on ainulaadne, leidub palju põnevat üle terve Tartumaa. Kambja kiriku torn paistab kaugele üle metsade. Just Kambja on koht, kus asutati esimene talurahvakool. Seal sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis ning anti välja esimene lõunaeesti keeles kirjutatud uus testament. Ajaloolise vaate Tartumaa loodeosa ehk Vooremaa kohta saab Saadjärve ääres Äksis asuvast Jääajakeskusest. Keskuses saab aimu kogu universumi ajaloost, jääaja kujunemisest ning kliimamuutustest ja meie võimalikust tulevikust. Järvselja ürgmetsas kasvavad Eesti kõrgeimad puud. Läbi ürgmetsa kulgevat matkarada kutsutakse “trollide rajaks” – inimtegevusest puutumata hämaras metsas meenutavad mahamurdunud puude juurikad õudusfilmidest nähtud koletisi. Just seal tasub ette võtta üks põnev metsamatk. Uuri lähemalt www.loodusturism.ee Elva Vapramäe-Vellavere-Vitipalu matkaradadel leidub samuti nii nõiduslikke vaateid kui ka ehtne nõiamaja, kuhu puhkama või suisa ööbimagi saab jääda. Seal pole ohtu hommikul ärgates end podisevast nõiakatlast leida. Olles Elva kandis, tasub külastada ka Tartumaa tervisespordikeskuse juures asuvat ronimisrada, Elva ajaloolise vaksalihoone tagant kulgevat Väerada. Peale selle väärib avastamist Luke mõisapark, mille maastikukujundus on tõeline vaatamisväärsus. Mõisapargis toimub suviti palju etendusi. Võrtsjärve ääres astuge läbi taasavatud ja uues kuues järvemuuseumist, kus lisaks on võimalik teha järvel kalepurjeka retki. Veel tasub külastada Uhti kõrtsihoonet, milles tegutseb praegusel ajal ateljee.

Avasta Tartumaal 1 Kambja kirik: 58.236080,26.699785 2 Jääaja keskus: 58.525812,26.676258 3 Tõravere observatoorium: 58.265592,26.466429 4 Järvselja ürgmets: 58.278251,27.325144 5 Elva-Vitipalu matkarajad: 58.195556,26.42611 6 Tartu tervisespordikeskus 58.206260,26.423500 7 Võrtsjärve muuseum 58.211808,26.109984 8 Piirissaar: 58.376788,27.510967 9 Emajõe lodjaselts: 58.391339,26.712806 10 Emajõe Suursoo looduskeskus: 58.382436,27.105031 11 Kavastu parv: 58.37711,27.045215 12 Eesti lennundusmuuseum: 58.287975,26.764251 13 Eesti põllumajandusmuuseum: 58.316573,26.724173 14 Alatskivi loss: 58.603716,27.129817 15 Luke mõisapark: 58.243298,26.575595

139 | www.puhkuseestis.ee

Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111


Alatskivi loss

140 | www.puhkuseestis.ee

Kas teadsid? • Alatskivi loss on rajatud Šotimaal paikneva Balmorali lossi vähendatud koopiana ja lossis saab näha vahakujusid. • Emajõe suudmes asuvasse Praaga külla ei vii ühtki maismaateed. • Rõngu pagaritöökojas küpsetatud leivad-saiad kuuluvad paljude rändurite ning matkasellide hinnangul maitsvaimate hulka Eestis. • Tartus toimus 1869. aastal Eesti esimene üldlaulupidu. • Kolkja-Kasepää-Varnja tänavkülade pea iga hoone värava ees on müügilett, millel pakutakse müügiks omakasvatatud sibulat, küüslauku, kurke ning Peipsist püütud suitsukala. • Peipsi järv on Euroopa suurim piiriveekogu ja suuruselt neljas järv Euroopas. Peipsi järv koosneb kolmest osast: Peipsi järv ise, Pihkva järv ja neid ühendav kitsas, kuid sügav Lämmijärv. Lämmijärves asub ka Peipsi sügavaim koht – 15,3 m. • Vara vallas Koosa lähedal asub Eesti ainuke looduslik nartsisside kasvukoht.

Kui aega on rohkem, siis tasub põigata Piirissaarele. Praamisõit Laaksaare sadamast ei võta palju aega ja saareelu saab samuti ruttu nähtud. Huvitav on jälgida, kuidas saadakse hakkama ja järgitakse traditsioone saarel, mis on muust mandrist üsna olulisel määral isoleeritud.

Emajõe Ateenast viib veetee nii üles- kui ka allavoolu

Lodi Jõmmu. Foto: Margus Uudam

Üks viis Eesti suurimat jõge mööda kulgemiseks on sõit ajaloolise lodjaga. Emajõe Lodjaselts korraldab kogu navigatsiooniperioodi jooksul õppe- ja lõbureise jõel ning Peipsi järvel. Peipsi poole liikudes jõutakse peagi Emajõe Suursoo piirile. Eesti suurim deltasoostik ongi peamiselt vaid veeteed pidi ligipääsetav. Suured soojärved, käänulised ja ristuvad jõesängid, kitsad kanalid, metsloomad kallastel liikumas, üksikud kalameeste paadid lainetel hulpimas – Emajõe Suursoo meenutab veidi filmides nähtud Amazonase deltat. Rohkem infot liikumisvõimaluste kohta jagatakse Emajõe Suursoo looduskeskuses Kavastus. Vältimaks tüütut mitmekümnekilomeetrist ringsõitu Emajõe teisele kaldale pääsemiseks, töötab Kavastus autode ja jalakäijate üleviimiseks parv (ainus niisugune Eestis). Vaid loetud minutid loksumist ning oledki teisel pool jõge.


Tere tulemast Kolkja kala- ja sibularestorani! Meie väikeses, kuid maailmas ainulaadses restoranis pakutakse toite, mis on valmistatud vene vanausuliste põlvest põlve pärandatud retseptide järgi. Peipsi kalast, ümberkaudsetest külades kasvatatud juurviljadest tehtud road pakuvad toiduelamust ka kõige nõudlikumale maitsele. Soovitame maitsta meie teed, mis on keedetud suhkruga. Külastage kindlasti ka Kolkja vanausuliste muuseumit. Olete teretulnud iga päev kl 12-18, oktoobrist kuni aprillini töötame ettetellimisel.

Sibulatee. Foto: Jüri Talts

Kolkja alevik, Peipsiääre vald. GPS: 58° 32’ 59” N, 27° 13’ 2” E +372 504 9908; kalasibula@gmail.com; www.hot.ee/kolkjarestoran

Laura Remmel: „Meri mind väga ei köidagi – mäed ja Lõuna-Eesti paksud metsad on mulle hingelähedasemad“

Mida soovitaksid Tartus ja mujal Eestis kindlasti külastada? Tartus on tore käia erinevates kohvikutes. Näiteks Tartus on Itaalia restoran La Dolce Vita, kus ma olen käinud juba selle eksisteerimisest alates. Alati kui Tartusse satun, siis seda ka külastan – seal juba teatakse, mida ma tavaliselt tellin. La Dolce Vita on mõnus ja lahe koht koos väga hea toiduga. Eelmisel suvel võtsime kaks päeva vabaks ja sõitsime abikaasa Joeliga Narvast Tartusse. See trajektoor on tegelikult hästi põnev. Lapsepõlves sai koos vanaema ja vanaisaga sealkandis suviti puhkamas käidud. Sõitsime Vasknarvast läbi, teele jäi Kuremäe klooster, Peipsiäärne, sibulakülad, Kauksi puhkeküla – kõik on samamoodi nagu 15 aastat tagasi. Kes tahab ehedat kogemust, siis tasub sinna kindlasti minna. Millist paika Sa veel külastanud ei ole, kuid sooviksid? Tahaksin minna Lottemaale koos 5-aastase väikevennaga. Ma olen seal küll korra käinud, kuid ühe ettevõtte ürituse raames ja Lottemaa ei olnud siis veel avatud. Ma reisin palju ringi, aga alati on tore Eestisse tagasi tulla. Meil on siin nii palju põnevat ja ilusat. Lahedate elamuste saamiseks ei pea sugugi minema maailma teise otsa.

141 | www.puhkuseestis.ee

Milline on ideaalne puhkus? Ideaalne puhkus on ikkagi kodus perega. Kuna ma olen Tartust pärit, siis kuidagi on jäänud Tartu ja Lõuna-Eesti kant mulle rohkem hinge. Seal on vaheldusrikkust ja eks palju ole seotud ka sellega, kus oled üles kasvanud – mind näiteks mereäärne ala nii väga ei köidagi. Aga mäed ja voored ning paksud Lõuna-Eesti metsad on need, mis on mõnusad, ja kodu – kas siis Tartus vanemate juures või vanaema vanaisa pool – see on alati ideaalne. Reaalselt aga on kahjuks puhkuse aega väga-väga vähe. Kui ongi puhkus, siis seda napib ja tavaliselt olen siis koos perega – räägin oma emotsioonidest, tegemistest ja nii see aeg kulubki.


Tartumaa

Lõuna-Eesti suurim kaubandusja meelelahutuskeskus

Üle 160 kaupluse, liuväli, 4D elamuskino, siseseikluspark, kohvikud ja restoranid, mänguväljak lastele

142 | www.puhkuseestis.ee

Tasuta buss kesklinnast Lõunakeskusesse ja tagasi!

Ringtee 75, Tartu, info 7 315 500, avatud 10-21 , www.lounakeskus.com


Tartu

Foto: Jaak Nilson Tartumaa

Avastamisrõõmu kogu perele!

K

Foto: Kerly Ilves

Oktoobrikuust alates on võimalik külastada kauaoodatud Eesti Rahva Muuseumi, kus lisaks eesti rahvuslikule kultuurile uuritakse ja eksponeeritakse ka teiste soome-ugri rahvaste etnoloogilist kultuuri. Iseäranis kirev on Tartu sündmuste poolest just suvel. 4.–5. juunini saate kaasa elada peadpööritavale lennuteatrile Eesti lennupäevadel või 18. juunil tulla vaatama kirevat värvidemängu jooksuüritusel Wow Run. 29. juunil toimuval Tartu linna päeval on võimalik nautida ooperit ja osaleda vahvatel ekskursioonidel. Suve haripunktis, 9.–10. juulini muutub Tartu taaskord keskaegseks hansalinnaks ja 15.–17. juulini saab kaasa elada Euroopa ralliparemikule otse Tartu kesklinnas. Juulikuus pakuvad muusikanautlejatele elamusi muusikafestivalid alates popkooride ja punkrokkmuusikast kuni klassikalise muusikani. Augustikuus saab nautida nii tARTuFFi armastusfilme otse linna südames kui ka toidufestivalil pakutavaid hõrgutavaid maitseid. Septembris võtavad linna üle teatritegelased ja tänavakunstnikud, sest Draama festivali raames on võimalus kogeda eriti häid teatrielamusi ja tänavakunsti festival Stencibility loob uut tänavakunsti. Tulge ja saage osa Tartu kirevast kultuurielust, nautige imelisi maitseid ja saage üllatuslike elamuste osaliseks! Kui vajate nõu oma puhkuse planeerimiseks, külastage meie veebilehte või pöörduge Tartu külastuskeskusesse.

www.visittartu.com

143 | www.puhkuseestis.ee

irev ja sündmusterohke on sõnad, mis iseloomustavad Tartut aasta ringi. Pea igal nädalavahetusel toimub mõni põnev festival või spordisündmus. Väiksemaid kontserte, näitusi, töötube ja muud põnevat jagub igasse päeva! Aasta jooksul on uue näo saanud paljud muuseumid ja restoranid, avatud on uusi majutusasutusi igale hinnatasemele ja omanäoline kaubanduskeskus otse linna südames. Kesklinna on kerkinud uus ostukeskus Kvartal, mis toob Tartusse tuntud kaubamärgid ja toitlustuskohad. Maitseelamuste otsijad leiavad naudinguid linna lugematutes kohvikutes ja restoranides. Emajõge ääristavad suvisel ajal uued kohvikud ning jõelaevadki on valmis üheskoos reisijatega võtma suvest parima. Kõige toredam on see, et kogu pere saab mõnusasti koos aega veeta! Uuenduskuuri on läbinud Tartu Ülikooli muuseumid: uute ekspositsioonidega ajalooline Toomkirik on jälle külalistele avatud ning loodusmuuseum tervitab kõiki loodushuvilisi uue püsinäitusega. Mänguasjamuuseumi kohvikus saab uudistada vanu šokolaadipabereid ja teaduskeskuses AHHAA rõõmustab külastajaid uuenenud elusaali ja uue näitusega „Ahhaa, annab mängida!“. Jääajakeskuses, linnast kümnekonna kilomeetri kaugusel, on võimalik külastada päris ehtsat lumekoobast ja näha elusuuruses mammutit. Julgemad saavad end proovile panna Tartu seikluspargis, rulluisukeskuses Skatetown kui ka Tartu põgenemistubades. Alternatiivset, „teistmoodi“ Tartut saab uudistada Aparaaditehase loomelinnakus ning miljööväärtuslikes linnaosades Karlovas ja Supilinnas.


Tartumaa

Kuhu minna

Tartus ja Tartumaal lastega?

T

artu ja Tartumaa on suurepärane paik perepuhkuseks. Siin on kõigil lõbus, vahva ja huvitav: ammutage uusi ja põnevaid teadmisi teaduskeskuses ja muuseumides, lustige aktiivselt mängutubades või seiklusradadel. Tegevusi jätkub nii pisipõnnide kui teismeliste jaoks ning usume, et ka emad-isad ja vanavanemad naudivad ühist puhkust sama palju kui lapsed!

1.

Üllatusi täis AHHAA teaduskeskus – Baltimaade suurimas teaduskeskuses on võimalik omandada nii kasulikke oskusi kui ka leida mõnusat ajaviidet. Kõik näitused on üles ehitatud “käed-külge”-meetodil, mis tähendab, et sul on võimalus kõike ise tunnetada ja proovida. Külastada saad ka planetaariumit või teadusteatrit ning Lõunakeskuses asuvat 4D kino. www.ahhaa.ee

1

2

2.

Perepäev Tartu mänguasjamuuseumis – mänguasjamuuseum viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve ning pakub lastele palju põnevat vaatamist ja tegutsemist. Mänguasjamuuseumis saad osaleda mängupäevadel, külastada Teatri Kodu lasteetendusi, panna pere pisemad proovile meisterdamiskursustel ning osaleda temaatilistel perepäevadel. www.mm.ee

3

144 | www.puhkuseestis.ee

3.

Eksperimendid Hullu Teadlase kabinetis – Tartu Ülikooli muuseumi Hull Teadlane on ainulaadne tegelane, kes vaimustub maailmast enda ümber ning õpetab lapsi (ja miks mitte ka täiskasvanuid) avastama maailma imesid. Hullu Teadlase abil saad vastused paljudele huvitavatele küsimustele. www.hullteadlane.ut.ee; www.muuseum.ut.ee

4.

Eesti põllumajandusmuuseumi õpitoad - tule tutvu Eesti põllumajanduse ja maaeluga läbi sajandite! Muuseumis on lisaks näitustele

5

4


Tartumaa võimalik osaleda muuseumitundides, teha sepaja puutööd, restaureerida puitmööblit, küpsetada ise rukkileiba ja teha hobu- ning ponisõitu. www.epm.ee

5. 6

Mammutitega kohtumine Jääajakeskuses – siin näete elusuuruses eelajaloolisi loomi ning seda, kuidas on kujunenud maailma ja Eesti loodus, millest on põhjustatud kliimamuutused. Soovijad saavad osaleda ka parvematkal Saadjärvel. www.jaaaeg.ee

6.

Puhas avastamisrõõm Eesti lennundusmuuseumis – Lennundusmuuseumis, mis on alguse saanud erakogust, saate näha täismõõdus helikoptereid, õppetreeninglennukeid, hävitus- ja ründelennukeid ning siseruumides ligi 400 lennundusajaloos olulist kõrgkvaliteedilist lennukimudelit. www.lennundusmuuseum.ee

8 7.

Rulluisudisko Skatetown rulluisukeskus – tule ja naudi rulluiskudel liuglemist, head muusikat ning mõnusat seltskonda! Tunne end nii, nagu oleksid sattunud rulluisudiskole! www.skatetown.ee

8.

Seiklused maa ja taeva vahel – pane end proovile Tartu (www.tartuseikluspark.ee/ raadi), Lõunakeskuse (www.tartuseikluspark.ee/ lounakeskus) ja Elva (www.facebook.com/ elvaseikluspark) seiklusparkides!

9 9.

Loodusretk Tartu Ülikooli loodusmuuseumis – siin saad näha Eesti suurimaid trilobiite ja Devoni ajastust pärit rüükala, tutvuda inimese eellastega ning sädelevate mineraalidega, jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eestist püütud šaakaliga. www.natmuseum.ut.ee

10.

10

Suvine lodjaretk Emajõel – Lodi Jõmmu ootab väiksemaid ja suuremaid veesõidufänne Emajõele lodjasõitu tegema. Valik jõeretkede vahel on lai – alates looduslodja suveretkest kuni pannkoogiretkeni. Laeval saab soovi korral vaadata lodjafilmi või tellida toitlustust, ajaloo- või loodusgiidi, lõõtsameest või hoopis laevamudelite voolimise ja köie valmistamise õpitubasid. www.lodi.ee/tule-laevasoidule!

www.visittartu.com

145 | www.puhkuseestis.ee

7


Tartumaa Eesti Põllumajandusmuuseum Eesti Põllumajandusmuuseum asub ajaloolises Ülenurme mõisas Tartu külje all. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. • Näitused • Muuseumitunnid • Käsitöö - ja restaureerimise kursused • Taluloomad ja hobusõit • Sünnipäeva- ja pulmaprogramm • Suurüritused • Ruumid seminarideks, koosolekuteks ja koosviibimisteks • Toitlustus. Gruppidele ettetellimisel eesti rahvustoidud. 2016. aasta suurüritused 13.- 14. august Rahvuslik kõikide tõu22. juuni Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Ülenurme valla jaanipäev. Laval gude koertenäitus Anne Veski 20. august Küüslaugufestival 1. juuli Eesti punast ja eesti holsteini September Eesti toidu kuu tõugu lehmade näitus-konkurss Viss 3. september Tartu sügisnäitus. Tõu2016. Ülenurme mõisa- ja talupäev loom 2016 24. juuli Avatud talude päev 2016 8. oktoober Lõikuspüha 13. august Rukkimaarjapäev 10. detsember Jõululaat Muuseum on jaanuarist maini avatud T – P 9-17. Maist-detsembrini T – P 10-18 Pargi 4, Ülenurme. GPS: 58° 18’ 59” N, 26° 43’ 27” E • +372 738 3810, +372 5373 7124 • epm@epm.ee • www.epm.ee • Jälgi meid Facebookis

Eesti Lennundusmuuseum

146 | www.puhkuseestis.ee

Lange, Haaslava vald. GPS: 58° 17’ 20” N, 26° 45’ 55” E; +372 502 6712 info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee

Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub 25 lennukit ja 5 helikopterit. Lennukid on pärit Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Soomest ja Venemaalt. Kollektsiooni kuulub rida haruldusi, mida harva kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24, Jak-28, MiG-25RBS jne.). Oluline koht on suurearvulisel mudelite kogul. Eesti Lennupäevad 2016 toimuvad 4.-5. juunil. Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiline lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.) Avatud iga päev maist 31. oktoobrini.


Tartumaa

Restoran–vinoteek Umb Roht

R

estoran Umb Roht on tänaseks hetkeks kõigest viis kuud vana. Restoran on loodud 2015. aasta detsembrikuus ning paikneb otse Tartu südames. Meie restorani peamiseks eesmärgiks on pakkuda hooajaliselt värsket toitu, milles on põhirõhk kodumaisel toorainel ja kokkade loomingulisusel. Oluline on see, et soovime võimalikult palju pakutavat ise valmistada, alates iseküpsetatud saiast ja leivast, kuni napsude ja karastusjookideni välja. Menüü on lühike, kuid hooajaliselt muutuv ning on iseloomult samal ajal eestimaine ja skandinaavialik. Eesmärk on jätta kokkadele vabadus menüüd võimalikult kiiresti vastavalt toorai-

nele muuta, et pakkuda just seda, mis sellel ajal kõige värskem on. Inspiratsiooni kogume värvikast kohalikust taime- ja loomariigist, mis pakub unustamatuid maitseelamusi igal aastaajal. Peame oluliseks hoida au sees nii kohalike kui ka laia maailma parimate käsitöömeistrite tooteid. Hooajaliselt muutuvate kodumaiste saaduste ja maitsva veini imeline kooslus teebki meist hea toidu restorani. Soovime igale külalisele pakkuda meeldejäävaid hetki ning killukese kodumaist tunnet.

E-N 12-23, R-L 12-01, P 12-21 • Ülikooli tn 7, Tartu +372 744 0055 • info@umbroht.ee • www.umbroht.ee

Aura Veekeskus

+372 730 0280 • Turu 10, Tartu info@aurakeskus.ee www.aurakeskus.ee

147 | www.puhkuseestis.ee

Tartus asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja sportlikuks vaba aja veetmiseks. Veepargi tõmbenumbriks on kaks liutoru pikkusega 55 m ja 38 m. Põnevust loovad veekardinad, mille taga on koopad istepinkide ja veemassaažiga, purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid. Pisemategi unistused täituvad väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis sulistades ning veemänguasjadega mängides. Terviseklubist leiab mullivannid, auru-, aroomi- ja leilisaunad. Klientide rõõmuks on lisandunud sanaariumisaun, kus saab käia kogu perega. Sanaarium on täiuslik kombinatsioon auru- ja leilisaunast. Meeldiva aroomiga ja valgusmänguga saunas on hea lõõgastuda. Lisaks on köetavad lamamistoolid, kus saab pärast sauna puhata ning nautida vaadet Emajõele. Veekeskuses on võimalik korraldada täpselt enda soovidele vastav privaatüritus, broneerides kas terve keskuse või osa sellest. Aura on üks vähestest veekeskustest Eestis ja Euroopas, milles viibimise aeg ei ole piiratud.


Tartumaa Eesti Spordimuuseum BALTIMAADE SUURIM SPORDIMUUSEUM Eesti Spordimuuseum asub Tartu vanalinnas ning pakub põnevust kõigile külastajatele: •E  esti spordilugu sünnist tänapäevani – sõnas, helis ja pildis •O  lümpiamedalid alates 1912. aastast ja virtuaalne olümpiatuur •V  õimalus ise kaasa lüüa – pildista end jõumehena või võistle arvuti vastu •N  äitused mitmel korrusel, spordiraamatukogu ja palju muud põnevat Avatud: K-P 11-18. Giidiga ekskursioonid ettetellimisel Rüütli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 56” N, 26° 43’ 16” E +372 730 0750; info@spordimuuseum.ee; www.spordimuuseum.ee

Hotell Tartu

WiFi

Kui hindate sõbralikku teenindust, taskukohast hinda ning mugavat hotellituba Tartu WiFi südalinnas, on Teie parim valik hotell Tartu. Meie hotell on Tartu linna üks vanimaid hotelle, mille interjööris on järgitud nostalWiFi gilist ja samas moodsat 1960ndate stiili. Majutuseks 72 värskelt renoveeritud hotellituba, valgusküllased konverentsiruumid ning hubane kohvik.

Tartumaa majutus

Soola 3, Tartu. GPS: 58° 22’ 40” N, 26° 43’ 56” E +372 731 4300; sales@tartuhotell.ee; www.tartuhotell.ee

WiFi

Hotell Antonius

WiFi Каноэ

Hotell Antonius

Каноэ Elegantne ja luksuslik hotell Antonius, asub Tartu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli Каноэ peahoone vastas. WiFi

Hotellis on 27 stiilset ja hubast numbrituba ning romantilise miljööga 40-kohaline a la carte restoran. Каноэ

Ülikooli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” E +372 737 0377: sales@hotelantonius.ee; www.hotelantonius.ee

Каноэ

WiFi

likooli 15, Tartu. PS: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” EDomus Dorpatensis WiFi külaliskorterid Каноэ l: +372 737 0377 Pakume privaatset ja turvalist majutust Tartu südalinnas Raekoja WiFi kõrval. Meie kümnes hubases külaliskorteris on olemas kõik vajalik, le@ammende.ee ; www.hotelantonius.ee et saaksite tunda end nagu kodus. Majas on olemas ilusalong ja resto-

148 | www.puhkuseestis.ee

egantne ja luksuslik hotellran-vinoteek. Antonius, asub Tartu vanalinna ning põnevaimate vaaWiFi Parim asukoht tamisväärsuste avastajaile, perega puhkajaile ning kultuurihuvilistele! artu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli WiFi peahoone Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu. GPS: 58° 22’ 47” N, 26° 43’ 20” E +372hubast 5333 3031; +372 733 1345; dorpatensis@dorpatensis.ee; www.dorpatensis.ee astas. Hotellis on 18 stiilset ja numbriКаноэ ba ning romantilise miljööga 40- kohaline a la WiFi rte restoran. Каноэ Каноэ


S

PU

Tartumaa

U S E ES TI

HK

to

i

me

ab

UUS! t u s s oov i

t

Kvaliteetne majutus hea hinnaga –

Hektor Design Hostel Tartus

Hektori meeskond soovis luua majutuspaiga klientidele, kes otsivad parimat majutusteenust mõistliku hinnaga. Võib öelda, et see ülesanne sai 100% täidetud! Hostel asub XX sajandist pärit hoones, mis on kenasti restaureeritud. Majutuspaik asub mõne minuti teekonna kaugusel bussijaamast ja ajaloolisest Tartu kesklinnast. Hektor Design Hostelist pole võimalik kogemata mööda sõita, sest hoone kollased aknakaared paistavad silma juba kaugelt. Kui tulete autoga, siis ootab teid ees 45-kohaline parkla. Parklasse mahub ka turismibuss. Peauksest sisse astudes leiate vastuvõtulaua, mis asub hubases Hektor Cafe kohvikus, kus on ühtlasi mitmekesine  ja ahvatlev toidu- ja joogivalik. Kohvik külgneb hubase avatud  raamatukoguga, kus on mõnus end diivanile lugema unustada.

Interjöör Hosteli omanäoline ja kaunis kujundus sündis tänu Hektori meeskonna ja andekate arhitektide (KAMP Arhitektid) heale koostööle. Hosteli sisekujunduses domineerib kohalike tootjate looming. Ruumides on tasakaalustatud kombinatsioon kaasaegsest stiilist ja funktsionaalsusest, suurt rõhku on pandud detailidele. Domineerivad värvid on mahlakas kollane, valge, väärikas tumehall ja must. Värvigammat täiustavad eri värvi põrandad ning rohelised taimed. Numbritoad Hektoris on numbritoad nii ühele inimesele kui ka neljale ja kuuele. Perekondi ootavad mugavad peretoad lisa- või lapsevooditega. Pea kõikides tubades on miniköök, mis sisaldab külmkappi, veekeetjat, pliiti/mikrolaineahju ning toidunõusid. Majas on üks suur täisvarustusega köök, mida võib samuti vajadusel kasutada. Hektori numbritube eristab harjumuspärasest hostelitoast see, et enamustes numbritubades on privaatne duširuum – ei mingit ühist pesuruumi. Klientide mugavus ning privaatsus on tagatud. Lisatasu eest on võimalik külastada sauna, spordisaali ja isegi joogatuba. Tere tulemast Hektor Design Hostelisse!

www.hektorhostels.com

Hosteliga käis tutvumas Daniil Ivastsenko

149 | www.puhkuseestis.ee

H

otelli tasemel teenused hosteli hinnaga? Jah, see on võimalik! Tartu on külalislahke linn, kuhu tasub peatuma jääda mitmeks päevaks. Meil on teile hea uudis: Tartu turismimaastikule on sisenenud uus tegija Hektor Design Hostel, kelle tugevus on hotellisarnased teenused ja maksimaalne mugavus ning funktsionaalsus vägagi taskukohase hinnaga.


150 | www.puhkuseestis.ee

1

2 3

9

13

5

6

11 14

10

8

12

15

4

7

Põlvamaa Põlvamaa


Põlvamaa

PÕLVAMAA Kagu-Eestis Põlvamaal võib kogeda omapärast segu erinevate kultuuride kokkupuutest, nautida imekaunist ja erakordset loodust ning aktiivse puhkamise võimalusi metsade rüpes.

Postitee

A

jaloolist Postiteed mööda Põlvamaale sõites on vaatamist ja tegemist terveks päevaks. Sinka-vonka ning künkalt-künkale kulgev tee oli sajandeid kasutusel Tartu-Pihkva maanteena ning on tänapäevalgi säilitanud osaliselt kunagise trassi. Postitee ääres asuvast Eesti maanteemuuseumist saab ülevaate maanteede ajaloost. Pärast ekspositsioonide uudistamist on nii lastel kui täiskasvanutel võimalik liikluslinnas ka oma sõiduoskusi proovile panna. Postitee äärde jääb palju looduskauneid ning ajaloolisi paikasid. Maalilises Tilleorus viib matkarada Merioone allikakoopani; Põdrakivi maantee serval oli paik, kus veel 1950. aastatel seisis rändrahnu peal hirvekujuline skulptuur; Põlva talurahvamuuseumis saab seigelda mini-Põlvamaa maketil; Palojärve ääres saab puhata, järveveest jahutust otsida või piknikut pidada. Teine huvitav tee Põlvamaal viib Värskast Saatsesse. Tolmusel kruusateel liikudes ei pruugi esmalt märgatagi mõnesajameetrist teejuppi, mis korraks naaberriigi Venemaa territooriumilt läbi põikab. Järgmine, Saatse saapaks kutsutav kilomeetripikkune teelõik, mis läbib Vene Föderatsiooni territooriumi, aga kahe silma vahele ei jää. Seal tohib liikuda vaid mootorsõiduki või jalgrattaga ning peatuda ei või hetkekski. Vastasel korral ähvardab oht sattuda Vene piirivalve huviorbiiti. Viisata Venemaale minna soovijatel tasub Saatse saabas läbida lähiajal, kuna uue piirilepingu sõlmimise tagajärjel too Euroopa mõistes ainulaadne teelõik peagi kaob.

Avasta Põlvamaal 1 Postitee: 58.00044,26.929078 2 Maanteemuuseum: 58.016012,26.912776 3 Tilleorg: 58.013968,26.920908 4 Saatse saabas: 57.91568,27.714536 5 Võhandu ürgorg: 57.989187,27.217029 6 Süvahavva: 57.989128,27.216984 7 Saatse Seto muuseum: 57.882229,27.785389 8 Mikitamäe tsässonad: 58.002807,27.543749 9 Taevaskoja: 58.109915,27.046988 10 Piusa koopad: 57.841373,27.466754 11 Meenikunno raba: 57.945242,27.330637 12 Petseri lõunalaager: 57.845156,27.639762 13 Mooste mõis: 58.160963,27.191677 14 Ilumetsa meteoriidikraatrid: 57.960035,27.402896 15 Värska Seto talumuuseum: 57.942861,27.651268

151 | www.puhkuseestis.ee

Setomaa Turismiinfopunkt: Pikk tn 12, Värska. Tel: +372 796 4782


Põlvamaa

Taevaskoda

Kas teadsid? • Põlvamaal leiduvaid väikeseid pühakodasid ehk kabeleid kutsutakse tsässonateks. • Maailma kõrgeim mänd kasvab Põlvamaal Veriora vallas. • Põlvamaad läbiv Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi, sellel korraldatakse igal kevadel ekstreemseid veespordivõistlusi. • Värska mineraalvett ammutatakse 500 meetri sügavuselt maapõuest.

Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi Eesti pikima jõe ehk Võhandu jõe ürgorus ning matkarajal avanevad hunnitud vaated väiksematele liivakivipaljanditele. Põdramüür, Viira veskimüür, Sõjatare, Tsirgu müür on vaid mõned ürgorus leiduvatest paljanditest. Eriti põnev on liikuda piki jõge kanuu või muu veesõidukiga, sealsed veskitammid ning kärestikud muudavad Võhandu üheks põnevamaks kanuumatka jõeks Eestis. Igakevadine Võhandu maraton toob sadu ekstreemsportlasi kanuude ning muude veesõiduvahenditega Võhandule jõudu proovima. Sellele ränkraskele, enam kui 100 km pikale distantsile tuleb alati osalejaid paljudest maailma riikidest, rääkimata eestlastest ja lähinaabritest. Veemaratoni toimumist on parim jälgida Võhandut ületavatel sildadel või arvukate vesiveskite paisudel. Süvahavva vesiveski Võhandu jõel tegutseb tänapäeval villavabrik-muuseumina. Muuseumis näeb omaaegset villatöötlemise tehnikat, vabrikus saab aga oma villast lõnga kedrata.

• Räpina on Eesti kõige äikeselisem piirkond.

152 | www.puhkuseestis.ee

• Euroopa suurim metsakuklaste (sipelgate) elukoht asub Akstel. • Tatipiirakas ja suulliim ehk seenepirukas ja külm supp on setude rahvusroad. • Ideid puhkuseks Taevaskojas leiad: www.taevaskoja.ee

Räpina järv


Põlvamaa Ida-Virumaa

Saatse Seto muuseum

Seto pärimusmuusik Jalmar Vabarna kutsub kultuurisündmusi nautima omaenda tallu

Millised kodukandi paigad on kõige südamelähedasemad? Mida soovitaksite külastada Puhkus Eestis reisiajakirja lugejatel? Eks ikka oma talu, mille mõned aastad tagasi ostsin ja mille ühest osast, talu kompleksi kuuluvast küünist, on saanud nüüdseks ka avalik kontserdipaik - TRESKI KÜÜN. (facebook.com/treskikyyn). Selle valmimise nimel olen kõvasti vaeva näinud ja tulevast suvest on võimalik seda külastada kõigil, kes peavad lugu kultuursetest sündmustest, eelkõige kontsertidest, aga ehk juhtub sinna ka mõni teatrietendus. Seda soovitangi külastada! Aga muidu on Setomaa ikka tore kant, mida külastada. Soovitan korraldada üks mõnus rattamatk läbi erinevate külade-kogukondade (Obinitsa, Värska, Meremäe ja muud väiksemad külad nende vahel), igati tore ettevõtmine! Kas on mõni paik Eestis, kuhu veel jõudnud ei olegi, kuid tahaksite? Neid on palju. Läbi olen sõitnud paljudest piirkondadest, ikka erinevate kontsertide raames, kuid kokkupuude on jäänud

alati põgusaks, sest on tarvis järgmisele kontserdile kihutada. Ruhnu saar on aga minu jaoks seni avastamata, sinna tahaks jõuda. Kihnus olen korduvalt käinud ja näinud kui vaba ning lahe olemine seal on. Küllap Ruhnu on sarnane, aga ikkagi võtaks hea meelega seal mõnusa matka ette. Millised on lemmikpaigad, mida külastaksite ikka ja jälle? Kihnu saar, Põhjarannik (Käsmu-Toila) ning loomulikult Läänerannik (Kablist-Haapsaluni).

153 | www.puhkuseestis.ee

Milline on mõnusaim puhkus? Kõige meelsamini puhkan oma talus talutööd tehes. Ringisõitmist on niikuinii palju ja selle kõige taustal on kodus kõige parem olla.


Põlvamaa Saatse Seto Muuseum

Seto Talumuuseum

Pikk 56, Värska, Põlvamaa 57° 56’ 32’’ N; 27° 39’ 6’’ E

Saatse küla, Värska vald, Põlvamaa 57° 52’ 54’’ N, 27° 47’ 6’’ E

Värska keskusest kahe kilomeetri kaugusel asub Seto Talumuuseum, suurim seto kultuurile pühendatud mäluasutus Setomaal. Siin on võimalik tutvuda 19. Sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Ekspositsioonis on poolkinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, meeste töötuba, varjualused, suitsusaun, potivabrik, sepikoda, rehi ja tsäimaja. Korraldatakse näituseid, õpitubasid ning mitmesuguseid temaatilisi üritusi.

Setomaa kõige rikkalikuma koguga muuseumi uus interaktiivne püsiekspositsioon tutvustab Saatset kui vana kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest. Ekspositsiooni temaatika märksõnadeks on: seto mees, seto mehe töö, seto naine, savipottide valmistamine, Püha Suurkannataja Paraskeva kirik ja päätnitsapäev. Muuseumil on avar õueala ning imeilus parkmets koos õpperajaga, millest vaid paarisaja meetri kaugusele jääb Venemaa.

Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 10-16 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud: E,P 10-16, T-L 10-18 www.setomuuseum.ee info@setomuuseum.ee ↖ tartu

Seto Tsäimaja Tsäimajas on võimalik süüa seto rahvustoite käsitööna valminud savinõudest, kuulata seto laulu ja pillilugusid. Istekohti on tsäimajas 64 ja suvisel perioodil võimalik einestada terrassil, kus on 24 istekohta. Ettetellimisel gruppide toitlustamine, peolauad, ürituste korraldamine, koosolekusaali kasutus jm.

Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 11-16 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud T-P 11-17 www.setomuuseum.ee saatse@setomuuseum.ee

Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 11-17 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud: E,P 11-17, T-L 11-19

räpina

www.setomuuseum.ee Võõpsu info@setomuuseum.ee

Lüübnitsa

Kutsume sind avastama Setomaa kaunimaid paiku ja külasid – Mikitamäe rändama mööda Seto Külävüüd!

← põlva

Meened | giidid | üritused | seto köök

värska Treski

154 | www.puhkuseestis.ee

TÄHTSÜNDMUSED 2016 8.-11. juuni 25. juuni 8.-9. juuli 22.-23. juuli ↙ võru 6. august 13.-14. august 27.-28. august ← võru

Soome-ugri filmifestival FUFF Seto leelopäev muusikafestival Seto jaanituli Ostrova festival Seto kuningriik Seto Külävüü kostipäiv Lüübnitsa sibula ja kalalaat

Setomaa turismiinfo Pikk 12, Värska, Põlvamaa +372 5682 1268, turism@setomaa.ee

Obinitsa

↖ võru

Rohkem infot leiad kodulehel: www.visitsetomaa.ee www.facebook.com/visitsetomaa

Saatse

Orava Matsuri

petseri


Foto: Grethe Rõõm (Värska Sanatooriumi pildikogu)

Foto: Grethe Rõõm (Värska Sanatooriumi pildikogu)

Miks toimib unikaalne

Värska ravimuda?

K K

ui mujal mujal pakitakse pakitakse inimesi inimesi mudaui mudaravi käigus käigus mähisesse, mähisesse, siis ravi siis VärsVärska ka sanatooriumi külaline sanatooriumi külaline saabsaab mõnumõnuleda mugavas, järgivas leda mugavas, keha keha kuju kuju järgivas vannis, vannis,ravimudas. ehtsas ravimudas. Need rohelised ehtsas Need rohelised vannid vannid on välja töötatud spetsiaalselt on välja töötatud spetsiaalselt Värskas muVärskas mudaraviprotseduuri jaoks. daraviprotseduuri jaoks. Vastavalt pikkusele paigaldab teeVastavalt pikkusele paigaldab teenindaja nindajatoeks jalgade toeksja otsalaua ja asetab jalgade otsalaua asetab teie pea alla teie pea alla sooja veega täidetud padja. sooja veega täidetud padja. Mudavann võeMudavann võetakse 41-43 temperatuuril takse temperatuuril kraadi. Te41-43 saate kraadi. Te saate piisavalt aega, etlibistada end piisavalt aega, et end vaikselt sisse vaikselt sisse libistada ning soojendatud ning soojendatud mudaga harjuda. Kui olete mudaga harjuda. Kui olete üleni mudas, üleni mudas, ei taha te enam sealt väljuda! ei taha te enam sealt väljuda! Kuum mudavann mõjutab organismi Kuum mudavann mõjutab organismi termiliselt, selle mõnus kreemjas koostis termiliselt, selle mõnus kreemjas koostis paitab teie nahka ning rikkalik orgaanilispaitab teie nahka ning rikkalik orgaaninte ühendite bukett tagab head raviomaduliste ühendite bukett tagab head ravioärs- sed. Ja selle lõhn on tõestuseks, et tegu on madused. Ja selle lõhn on tõestuseks, et dse puhtast loodusest pärit ainega, millele pole tegu on puhtast loodusest pärit ainega, lisatud millele kunstlikke pole lisatudlisandeid. kunstlikke lisandeid. Ravimuda voolab otse mööda mööda jäRavimuda voolab vanni vanni otse medaid torusid. Seda kaevandatakse sanajämedaid torusid. Seda kaevandatakse tooriumi kõrvalt Värska lahe põhjast, sanatooriumi kõrvalt Värska lahe põh-mudamaardlast. jast, mudamaardlast. Värska palju rikkalikum rikkalikum Värskajärvemuda järvemuda on on palju orgaaniliste ainete poolest, võrrelduna orgaaniliste ainete poolest, võrreldunameremudaga. Samuti on ta lõhmeremudaga. Samuti on meeldivama ta meeldivama naga ja paremini talutav. lõhnaga ja paremini talutav. Mudaravi Mudaravisobib sobibnii niikosmeetiliseks kosmeetiliseksprotseduuriks kui tõsisemaks ravimiseks. Sobiprotseduuriks kui tõsisemaks ravimilik väga paljude seisundite puhul, aga seks. Sobilik väga paljude seisundite võib olla mõnel vastunäidustatud. puhul, agapuhul võib olla mõnel puhul vastunäidustatud. spavarska.ee (spavarska.ee)

M u

V

K

m v v V

n t M k v m e

UNIKAALNE KOOSLUS: vanniprotseduuris lahjendatakse ravimuda loodusliku mineraalveega Värska-6, mis moodustab terves Euroopas ainulaadse ravikoosluse.

Dr. KÜLLI MARGUS, taastusraviarst

t p l m t m

j s j

o m l

«Alati on vajalik kohandada individuaalselt igale inimesele sobiv ravikompleks. Broneerige koht telefonil 799 3901 ning koostame teile sobiva ja tõhusa raviplaani.»

p s p n


Piusa koobaste külastuskeskus

Külastuskeskuses asuvad muuseum, meisterdamistuba, 50-kohaline seminariruum ja kohvik. Giidiga on võimalus külastada muuseumikoobast ning läbida õpperada, kus saab tutvuda nõmmemetsakooslusega. Korraldame loodusretki, mille pikkuseks 1,5 tundi ja viime läbi õpitubasid. Korraldame bussiekskursioone looduskaunitesse kohtadesse piirkonnas. Piusale saab tulla 1.maist ka rongiga.

foto:Tarmo Sammal

Oleme avatud: 01. mai - 30. september IGA PÄEV, oktoober - mai L, P Piusa küla, Orava vald. • Tel: +372 5304 4120 • piusainfo@gmail.com • www.piusa.ee


Põlvamaa Elmari talu Külaliste päralt on külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun. 60-kohalise kaminasaali ja 10 majutuskohaga seminarimaja sobib kokkutulekuteks ja pidulikeks sündmusteks. Piljardilauaga külalismaja majutab kuni 15 inimest. Lisaks saab nautida elektri-, infrapunasauna ja 10-kohalist kümblustünni. Tiik pakub võimalusi ujumiseks, parvega sõitmiseks ja kalastamiseks, Jõksi järv paadi ja vesiratta renti. Varjualuses saab kasutada suitsuahju, barbeque- ja gaasigrilli.

WiFi

Weizenbergi 38, Kanepi alevik, Kanepi vald. GPS: 57° 59’ 24” N, 26° 44’ 50” E +372 507 7533; gunnarkaljuvee@gmail.com; www.elmaritalu.ee

WiFi

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

Rõsna puhkemajad ja pubi Turist Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi Naudi ükskõik, millisel aastaajal puhkust õdusas rannaäärses Rõsna puhkekülas Setomaal. Pakume ööbimist kämpingutes ning suures ja väikeses puhkemajas. Rõsna puhkemaja on suurepärane ka suvepäevade, kokkutulekute ja koolituste korraldaКаноэ miseks. Lisaks majades pakutavale on puhkajate käsutuses väliköök, supelrand ning WiFi saavad valida suitsusauna või soome sauna vavalik aktiivseid tegevusi. Leilisõbrad hel. Külalisi ootab ka soe kõhutäis Räpinas pubis Turist! Pakume ka cateringi teenust. Каноэ

Rõsna küla, Mikitamäe vald. GPS: Каноэ57° 59’ 54” N, 27° 36’ 47” E +372 566 11269; upabuilding@gmail.com; sites.google.com/site/rosnapuhkemaja WiFi

Каноэ

Каноэ

Каноэ

WiFi КаноэWiFi

WiFi WiFi

157 | www.puhkuseestis.ee

WiFi


Valgamaa Valgamaa

1 1 10 1 2 13

14

1

15

9

2 3

4

8

6

158 | www.puhkuseestis.ee

5

7


Valgamaa

VALGAMAA Piiriäärne Valgamaa on kujunenud eelkõige talisportlaste lemmikpaigaks, kuid huvitavat ja vaatamisväärset leidub siin teistelegi.

Karula

N

agu pärlikee talutüdruku kaelas, lookleb läbi Valgamaa imekaunite mõisate rida. Väidetavalt Skandinaavia trollide rajatud Taagepera loss; haldjalikult habras ja õhuline Holdre mõis; Hummuli mõis, mille pargis on eksootiline taimekooslus; Suurbritannias asuvat Windsori lossi kopeeriv Sangaste loss. Igal neist majesteetlikest rajatistest on rääkida oma lugu, millega tutvumiseks tuleb kindlasti kõiki paikasid ise külastada. Lüllemäel asuva Karula Maarja kiriku müürid on uhked. Kuigi 1944. aastast alates on kirik varemeis, mõjuvad säilinud müürid ja kaared endiselt aukartustäratavalt. Kes soovivad kirikuseinte vahelt leida hingerahu, neile on vana kiriku kõrvale rajatud uus väiksem palvehoone. Gauja ehk Koiva jõgi eraldab Eestit ja Lätit. Koiva männikud on meeldivaks matkasihtpunktiks, kust edasi Aheru järve kallastele ning Karula rahvusparki suunduda. Valgamaa ürgse looduse rüpes uidates võib veeta päevi kohtamata ühtki inimhinge. Pilgu piiriäärsetele territooriumidele saab heita Tellingumäe vaatetornist, kust Koiva jõe arvukad käänakud paistavad selgelt silma. Eesti Vabadussõja üks verisemaid tapatalguid leidis aset Paju mõisa lähistel. Ägedate lahingute käigus sai surmavalt haavata üks meie suurimatest väejuhtidest: Julius Kuperjanov. Maanteeäärne Paju lahingu mälestusmärk meenutab miniatuurset koopiat maiade püramiididest. Sellega polnud Valgamaa aga sõjategevusest pääsenud. Mõnikümmend aastat hiljem, teise maailmasõja ajal, peeti veriseid võitlusi Väikese Emajõe ääres. Pikasillast kuni Tõllisteni võib jõe lähiümbrusest leida arvukaid mälestuskive ning ausambaid mõlemal rindepoolel võidelnute meenutamiseks.

Avasta Valgamaal 1 Taagepera loss: 57.993242,25.665326 2 Holdre mõis: 57.94402,25.740484 3 Hummuli mõis: 57.90666,26.059299 4 Sangaste loss: 57.901939,26.280405 5 Koiva männikud: 57.614544,26.25917 6 Karula rahvuspark: 57.743661,26.409255 7T  ellingumäe vaatetorn: 57.597599,26.328097 8P  aju lahingu mälestusmärk: 57.827468,26.113322 9B  arclay de Tolly mausoleum: 57.999099,26.036192 10 Otepää: 58.057953,26.49559 11 Apteekrimägi: 58.048032,26.488018 12 Energiasambad: 58.052187,26.496151 13 Otepää kirik: 58.059735,26.502443 14 Helme linnus: 58.016536,25.879288 15 Tõrva veskijärv: 57.996233,25.91693

159 | www.puhkuseestis.ee

Valga Turismiinfokeskus: Kesk 11, Valga. Tel: +372 766 1699


Valgamaa

Otepää kirik. Foto: Ivar Leidus

Kas teadsid?

160 | www.puhkuseestis.ee

• Karula rahvuspargi üks “mägedest” kannab võõrapärast nime Ararat. • Taagepera lossis tegutses nõukogude perioodil pikalt kopsusanatoorium ja vaimuhaigla. • Rukkisortide aretamisega kuulsaks saanud Sangaste krahvi kutsuti omal ajal rukkikrahviks. • Koorküla Valgjärve põhjast on avastatud muistse vaiadele rajatud asula jäänused. • Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni ehk militaarmuuseumi korraldada on igasuvine militaarajaloo festival Valgas. • Tõrva nimi tuleneb samas kandis toimunud tõrvapõletamisest ehk tõrva ajamisest.

Taagepera loss

Eesti sõjaajaloo üks märkimisväärsemaid memoriaale paikneb Jõgevestel. Seal puhkab mausoleumis Barclay de Tolly balsameeritud põrm. Tegu oli Venemaa ühe silmapaistvaima väejuhiga, kes saavutas Napoleoni vastastes sõdades kustumatu kuulsuse ning sängitati pärast raskele haigusele allavandumist perekonna hauakambrisse Jõgevestel.

Otepääd kutsutakse talvepealinnaks Sealkandis on mitu tuntud talispordikeskust – Tehvandi, Väike-Munamägi ehk Munakas, Kuutsemägi ehk Kuutsekas jpt. Igal lumisel talvel toimub Otepääl palju talispordivõistlusi, nii kohalikke kui rahvusvahelisi. Moodsate laskumisnõlvade ja hüppemägede kõrval tasub heita pilk ka Apteekrimäe hüppetornidele – aastakümnete vanuseid, kohati lagunemisohus rajatisi kasutavad suusaentusiastid ikka veel. Võimalik, et Otepäält pärit või seal märkimisväärseid võite saavutanud talisportlaste tulemustes mängis rolli Otepää energiasammaste olemasolu. Sensitiivid on välja peilinud positiivsete energiaväljade asukohad ning nüüd paiknevad seal puhkekohad ning karukujukestega palksammas. Küllap osutus piirkonnast kiirgav positiivne energia ka üheks põhjuseks, miks just Otepää kirikus õnnistati 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem kujunes Eesti Vabariigi ametlik riigilipp. Selle sündmuse mälestamiseks on Otepää kiriku seinale ja väravapostidele kinnitatud bareljeefid Eesti lipu saamise looga. Kirikumõisas on avatud Eesti lipu muuseum, mille väljapanek annab ajaloolise ülevaate sinimustvalge rahvuslipu tekkest. Kes tõuseb Otepää linnamäele, selle pilgule avaneb kogu ümbruskond koos mitme spordi- ja suusakeskusega. Eriti maaliline on vaatepilt talvel, kui saabub õhtuhämarus, sest siis vaheldub suusakeskuste tuledesära pimedate metsakasvanud mäenõlvadega.


Ida-Virumaa Valgamaa

Sangaste loss . Foto: Ivar Leidus

Valga linnapea Kalev Härk räägib, miks tasub puhkajal külastada Valgamaad ning milliseid põnevaid üritusi tänavu toimub

Mis suvel Valgas ja mujal Valgamaal toimub? Valga linna tavapäraseks suve suurürituseks on rahvusvaheline militaarfestival MilFest, mis toimub sel aastal 5.–7. augustini ja järjekordselt saab näha rohkem kui kümne riigi sõjaajalooklubide läbi viidavat ajaloolist sõjameeste paraadi, näidislahinguid ja muid jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi. 8.–12. juunini tähistame Valga linna kirjaliku esmamainimise 730. aastapäeva Valga-Valka festivaliga „Helisev Liivimaa“. Kavas on nii spordi- kui kultuuritegevust, suur laat enam kui 300 müüja osavõtul, kui kindlasti ka 11. juunil Valka lauluväljakul peetav suur sünnipäevakontsert. Tõsisema muusikahuviga inimesele pakume sel suvel uudsena nelja kiriku kontserti, kus Valgas ja Valkas asuva nelja ajaloolise kiriku ruumides toimuvad väga erinevad etteasted. Sportlastele meeldiks Valgas 25.–26. juunini toimuv triatlonifestival. Kümneid ja kümneid üritusi on kirjas veebis aadressil www.valgalv.ee (linnakodanikule, tähtsündmused 2016) ja see nimekiri veel täieneb!

161 | www.puhkuseestis.ee

Kuidas Teie kõige meelsamini puhkate? Mulle meeldib mõõdukalt aktiivne puhkus. Nädala sees piisab puhkuseks õhtusest võrkpallitrennist või kergemat sorti lugemisest. Nädalalõppudel spordin, külastan mõnda kultuuriüritust või lastega kino või hoopis osalen vabatahtlikuna kaitseliidu tegevustes. Pikemaid puhkusi eelistan veeta kodust kaugemal – talvel Eestis ja suvel ka väljaspool.


Valgamaa Millisele puhkajale Valgamaa kõige paremini sobib? Matkajale, perele või ajaloohuvilisele? Valgamaal on pakkuda tegevusi igale puhkajale. Meil on sadu kilomeetreid matkaradu läbimiseks nii jalgsi kui rattaga, talvel ka suuskadel ja mootorsaanil. Külastada saab Valga militaarmuuseumi, kus on väljapanekud ajaloohuvilistele, aga ka kõikide Eesti jõustruktuuride tegevust iseloomustavad ekspositsioonid. Seal on võimalik proovida helikopterilendu ja loodetavasti saab sel suvel ka tankisõitu. Sportlikel inimestel on võimalik Valga lähedal Väikese Emajõe äärsetel ajaloolistel taastatud lahingupaikadel mängida maastikumänge nii laserrelvadega kui ilma. Eriline on võimalus astuda Valgas-Valkas üle riigipiiri ja avastada, et on olemas üks linn, mis asub kahes riigis. Näiteks Valkas asuvat Cimze seminari peaks külastama iga Eesti ajaloohuviline, sest seal on õppinud enamik meie ärkamisaja suurkujusid. Kui sellest ei piisa, siis võib minna vaatama meie kahte suursugust lossi Sangastes ja Taageperas või lihtsalt Pühajärve spaas lõõgastuda. Millised on Teie lemmikpaigad Eestis, mis on mõjunud kuidagi eriliselt? Tööpingeid saab maandada Valgat läbiva Pedeli jõe ümber loodud puhkeradadel. Teen seal igal nädalal vähemalt korra jooksutiiru. Seal saab nautida jõe rahulikku voogu ja ümb-

ritsevat rohelust, kuid teekonnal on võimalik näha ka ilusaid Valga linna vaateid. Eestis on mu parimad mälestused seotud Lahemaaga, sest see erineb mõnevõrra Lõuna-Eesti loodusest ja on tänu paljudele mõisatele ajaloohõnguline. Üks väga eriline koht minu jaoks on Aheru järv Valgamaal, kuhu äärde igal aastal augustis kutsun parimad sõbrad ja tuttavad, et koos traditsioonilise vähipüügiga lihtsalt lõõgastuda ja omavahel suhelda.

Sagadi mõisa park

Jõesuu kodumajutus Jõesuu talu asub Purtsi jõe kaldal. Ideaalne võimalus puhata perega või väiksema WiFi kasutada on eraldi sissekäiguga 2 seltskonnaga ja nautida vaikust ja rahu. Külaliste tuba, kokku 6-7 magamiskohaga, köök ja saal. Köögis pliit, külmkapp, nõudepesumasin, veekeetja, nõud ja muu vajalik. Seminaride, koosolekute ja pidude läbiviimiseks on võimalik rentida kaminahjuga saali, kus mahub 30 inimest. Suveperioodil kokkuleppel puuküttega sauna kasutus. Purtsi küla, Puka vald. GPS: 58° 5’ 14” N, 26° 3’ 47” E +372 763 4454; +372 518 6283; tonisle@hot.ee;WiFi www.hot.ee/joesuukodumajutus

WiFi

162 | www.puhkuseestis.ee

Annimatsi kämping Каноэ Kämping asub Otepää kesklinnast vaid 6 km kaugusel ja sobib oma soodsa hinnaWiFi klassi poolest perepuhkuseks, laste-WiFi ja spordilaagrite korraldamiseks ning erinevateks firma- ja pereüritusteks. Annimatsi kämpingus on majutuskohti suvel 115 ja talvel 40-80. Majutuseks pakume WiFi 2 suuremat maja kokku 9 magamistoaga, 10 viiekohalist ja 6 kahekohalist kämpingumaja. Suvel on võimalik saunalistel ööbida ka sauna 2. КаноэWiFi korrusel, kus on 11 voodikohta. Annimatsi, Otepää vald. GPS: 58° 2' 20" N, 26° 25' 37" E WiFi Каноэ +372 511 0317, annimatsi.camp@mail.ee, www.annimatsi.ee

WiFi WiFi Каноэ


Valgamaa Hotell Metsis

WiFi

Hotell Metsis on väike, mugav ja turvaline hotell Valga linna südames 18 mugavalt WiFi sisustatud numbritoaga. Kokku on 40 voodikohta. Hotellis on restoran 40 külalisele, kus saab korraldada vastuvõtte, sünnipäeva- ning pulmapidusid, bankette, juubeleid ning peiesid. Suvel avatud 20-kohaline terass. WiFi. WiFi Kuperjanovi 63, Valga linn. GPS: 57°46’52”N26°2’59”E Tel: +372 766 6050; +372 5623 0110. info@hotellmetsis.com; www.hotellmetsis.com

WiFi

Каноэ Каноэ Kakulaane turismitalu

Pakume suurepäraseid võimalusi mõnusaks puhkuseks, suve-ja talvepäevade, firmapiduWiFi de ja sünnipäevade korraldamiseks. Majutuseks on tiigi lähedal asuv saunaga palkmaja (20 kohta) ning kaks kämpingut jõekaldal. LisaksКаноэ on palju ruumi telkimiseks. Turismitalus on suur vabaõhulava, võimalus grillida, lõõgastuda suitsu- või tünnisaunas, mängida sportmänge, kaasa arvatud sportlikku sõjamängu nimega paintball. Lastele oma mänguplats. Каноэ

WiFi

Lauküla küla, Sangaste vald. GPS: 57° 53' 1" N, 26° 21' 2" E +372 767 1346; info@kakulaane.eu; www.kakulaane.eu

WiFi

Pühajärve Каноэ Spa & puhkekeskus

WiFi

Eesti kauneima järve kaldal paiknev puhkekeskus pakub külastajaile hubast majutust, WiFi spaa- ning konverentsiteenuseid. Pühajärve on ideaalne sihtkoht nii tervisekliendile kui ka luksuslikuma spaapuhkuse sõbrale. Maitsvaid roogi saab nautida nii pubis, restoraWiFi КаноэWiFialati – majas asuvad WiFi nis kui ka imelise vaatega tornikohvikus. Tegevust jätkub Pühajärvel bowling, jõusaal, ujula, olemas on tenniseväljakud ning rohkesti liikumisradu ümbruses. WiFi WiFi Каноэ Pühajärve küla, Otepää vald. GPS: 58° 2' 50" N, 26° 27' 47" E +372 504 4238; pjpk@pjpk.ee; www.pyhajarve.com

WiFi

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

WiFi

Sokka puhkekeskus

Каноэ

Looduslikult kaunis ja privaatses kohas, Otepää lähistel, asub Lõuna-Eesti üks suuremaid Каноэ WiFi SaunamaratoniКаноэ Каноэ puhkekeskusi. Meil on 2 järve,WiFi suitsusaun (Otepää parim saun 5 aastat), 2 soomesauna, kümblustünn, torusaun ja parvesaun. Vaba aja sisutamine: palliplatsid, paintКаноэ Каноэ WiFi ball, maastikumängud, vibu, ujumine, lastele batuut jm. Valmimas Eesti tuntumate rajameistrite näpunäidete järgi täispikk, 18 korviga pro Disc-golf rada. Korraldame kõik seni WiFi Каноэ maailmas välja mõeldudКаноэ üritusi ideest teostuseni, kuni 1200 inimesele! Vidrike küla, Otepää vald. GPS: 57° 58’ 51” N, 26° 30’ 4” E Каноэ Каноэ +372 5305 5666; +372 506 0155; urvel@sokka.ee; www.sokka.ee

Каноэ

WiFi

КаноэWiFi

WiFi WiFi

163 | www.puhkuseestis.ee

WiFi


164 | www.puhkuseestis.ee

5

4

15

6 14

10

12

1

2

13

3

11

7

8

9

Võrumaa Võrumaa


Võrumaa

VÕRUMAA Võrumaal asuvad Eesti kõige suurem, kõige kõrgem, kõige sügavam ja kõige pikem – just selliste omadustega on sealsed looduslikud vaatamisväärsused.

Rõuge Suurjärv. Foto: Vaido Otsar

E

estimaa kõrgeimad looduslikud tipud Suur Munamägi (317 meetrit) ja Vällamägi (301 meetrit) vahelduvad sügavaimate orgudega nagu näiteks Kütiorg (75 meetrit).

Avasta Võrumaal 1 Suur Munamägi: 57.713955,27.059975 2 Vällamägi: 57.736111,27.062821 3 Kütiorg: 57.783956,27.152796

Munamäe vaatetornist võib ilusa ilmaga näha enam kui 50 kilomeetri kaugusele, Kütioru järsud nõlvad on populaarsed talvespordi harrastajate seas, Vällamäe jalamil leidub romantilisi peatuskohtasid looduspuhkuse nautijaile.

4 Hinni kanjon: 57.764641,26.878653

Kohati lõikuvad Võrumaa kuppelmaastikku teravad, otsekui küüntega kistud vaod. Hinni kanjonis jalutades kõrguvad mõlemal pool järsud paarikümnemeetrised liivakiviseinad, mille on aastatuhandete jooksul uuristanud samas orupõhjas vulisev väike ojake.

7 Härmamüürid: 57.794793,27.36321

Paganamaa künkaid ning uhtorgusid peetakse Vanapagana küüne- ja jalajälgedeks.

5 Paganamaa: 57.586927,26.836681 6 Rõuge Suurjärv: 57.729338,26.920087 8 S eto Lauluema monument: 57.811146,27.446838 9 Obinitsa muuseum: 57.80933,27.439907 10 Kirumpää linnus: 57.862456,26.991957

Sel piiriäärsel, looduslikult keerulisel maastikul on läbi aegade end peitnud metsavennad, salakaubavedajad, sõjapõgenikud ja hobusevargad.

11 Vastseliina linnus: 57.730723,27.361684

Rõuge Suurjärv hoiab Eesti sügavaima järve tiitlit (38 meetrit), kärestikulise Piusa jõe kallasteks on meie kõrgeimad liivakivipaljandid Härmamüürid (43 meetrit). Viimased ületavad mõõtude poolest oluliselt Taevaskoda ning jäävad alla vaid Põhja-Eesti pankrannikule.

13 Lasva veetorn: 57.863658,27.179132

12 Rogosi mõis: 57.635877,27.088369 14 Rõuge vesioinad: 57.726244,26.927598 15 Luhasoo: 57.640724,26.887075

165 | www.puhkuseestis.ee

Võru Turismiinfokeskus: Jüri tn. 12, Võru. Tel: +372 782 1881


Võrumaa

POKUMAA - teemapark lastele. Urvaste küla, Urvaste vald, Võrumaa. +372 5342 5054 www.pokumaa.ee. Avatud: juuni-august T-P 10-18

Kas teadsid?

166 | www.puhkuseestis.ee

• Lasva veetornis asuva kunstigalerii trepi astmetel sammudes kuuleb erinevaid helisid. • Eesti Ema monument Rõuges on pühendatud eesti naistele ja eesti emadele. • Naha küla Võrumaal on Eesti lõunapoolseim punkt. • Vesioinad on Rõuge Ööbikuorus asuvad omapärased vettpritsivad hüdraulilised pumbamehhanismid. • Võhandu jõe ääres leidis 1978. aastal oma lõpu Eesti viimane metsavend August Sabbe.

Eesti Ema monument

Üheks Setomaa eripäraks on sealne rahvakultuur Setomaaks kutsutakse piirkonda Kagu-Eestis ning osaliselt ka Venemaal, kus kohalikel inimestel on eripärased kombed, oma keel ning hulgaliselt traditsioone ja tegevusi, mida näeb ja kogeb vaid Setomaal. Üheks Setomaa eripäraks Obinitsa Muuseumitarõ on sealne rahvakultuur, eriti aga rahvalaulikud, keda sealkandis lauluemadeks kutsutakse. Obinitsas seisab mäenõlval Seto Lauluimä monument, mis on pühendatud kõigile kuulsamatele kohalikele lauluemadele. Seto laulutraditsioon ehk seto leelo on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Setomaa omapärase kultuuri ning traditsioonidega tutvumiseks tuleks veeta päevi või nädalaid mõne põlise setu seltsis. Kel selleks aega napib, saab heita pilgu setude eluolule ning ajaloole Obinitsa Muuseumitarõs. Obinitsa on 2015. aastal kuulutatud soome-ugri kultuuripealinnaks, mis toob kaasa palju rahvusvahelisi üritusi ning kultuurisündmusi. Seto Külävüü nimelist marsruuti pidi kulgedes näeb ja kogeb paljusid vaid Setomaale omaseid paikasid. Kooskõlas rahvatraditsioonidega on ka usk tolles Eestimaa kagunurgas üleüldiselt sügavalt juurdunud. Obinitsa ning Meremäe kanti jääb mitukümmend tillukest tsässonat ehk õigeusu kabel-kirikut. Algselt palverändureile puhkamiseks ja hingekosutuseks mõeldud askeetlikest rajatistest on mitu avatud ööpäev läbi ka tänapäeva teekäijaile.


Võrumaa Ida-Virumaa

Vesioinas

Lasva veetorn

Georgi hotelli perenaine Angela Viilukas räägib Võrumaa parimatest paikadest

Mida soovitaksite Võrumaad turistina külastavale inimesele? Palju on muutunud nende jaoks, kes pole siin mõned aastad käinud – kaasaegsemaks, ilusamaks, korrastatumaks. Kindlasti võiks teha jalutuskäigu mööda Katariina alleed Tamula järveni ja sealt edasi nautida kaunist rannapromenaadi ja sealseid vaateid. Võrumaa ajast aega külastamist väärivad kohad on Rõuge järvedega maastik ja Ööbikuorg, Haanjas Munamägi ja torni külastamine, Meenikunno raba jne. Võru linn muutub iga aastaga aina paremaks, et külastajatel oleks siin jätkuvalt mõnus aega veeta. 2015. aasta sügisel sai valmis üks Võru linna pärl – 100  aastat postimajana tegutsenud ja seisma jäänud hoone sai endale uue funktsiooni ja uksed avas väärikas ning linnapildis eristuv Georgi hotell, mis sai nime ajaloolise tänavanime järgi. Sel ajal, kui hoone 140 aastat tagasi ehitati, oli Võru linna peatänava nimeks Georgi tänav. Hoone ehitas Võru tollane linnapea Alexander Georg von Moeller. Milliseid Võrumaa sündmusi peaks kindlasti külastama? Võrumaal on suurejoonelisi traditsioonilisi üritusi erinevatele huvigruppidele: Haanja suusamaraton ja Võhandu aerutamismaraton, Vastseliina maarahva laat, Ostrova festival, Võru folkloorifestival, Rõuge paadiralli, Hauka laat ja Lindora laat.

167 | www.puhkuseestis.ee

Mis Teile Võrumaal meeldib? Võrumaal elamise kõige suuremaks plussiks on eelkõige tervise- ja inimsõbralik elukeskkond. Kaunis loodus, sportimis- ja õues liikumise võimalused igal aastaajal, lühikesed vahemaad linnas, millega kaasneb suur aja kokkuhoid, tasuta parkimine, laia kaubavalikuga supermarketid, vaba aja veetmise võimalused – see kõik tagab rahuliku elutempo ja stressivaba olemise.


Vana-Võromaa Karilatsi küla

Võru Instituut

Põlva

Tartu 48, Võru linn. Tel: +372 782 8750 wi@wi.ee; www.wi.ee

Võru

Kuutsi küla

Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Vana-Võromaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid, kuid teadmine Võrumaast ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus. Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn. GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E Tel: +372 782 1798 info@lauluisa.ee; www.lauluisa.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T ettetellimisel

Mõniste talurahvamuuseum

Vana-Võromaa kultuurikoda

Kuutsi küla, Mõniste vald, Võrumaa. GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E Tel: +372 789 0622 ja +372 525 7027 info@monistemuuseum.ee www.monistemuuseum.ee Avatud:mai-sept E-P 10-17, okt-apr E-R 10-14

Katariina allee 11, Võru linn. GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E Tel: +372 782 1939 info@vorumuuseum.ee; www.vorumuuseum.ee Avatud: apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T gruppidele ettetellimisel

Vanim vabaõhumuuseum Eestis

5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all.

Põlva talurahvamuuseum Kohtumõistmisest kodukoldeni.

Karilatsi küla, Kõlleste vald, Põlvamaa. GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 muuseum@polvamaa.ee www.polvatalurahvamuuseum.ee Avatud: mai-sept E-P 9-18 okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel


Võrumaa Suure Munamäe vaatetorn Suur Munamägi on Baltimaade kõrgemaid tippe kõrgusega 317 m merepinnast. Suure Munamäe vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Lisateenused: toitlustus, binokli laenutus. 01.11-31.03 L-P 12-15, 01.04-31.08 E-P 10-20, 01.09-31.10 E-P 10-17 Trolla küla, Haanja vald. GPS: 57° 42’ 50’’ N ,27° 3’ 26’ ’E +372 787 8847; +372 514 4675

Huvitav teada: Torni tipus oled sa 346,7 meetri kõrgusel üle merepinna.

WiFi Ränduri külalistemaja pubi Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnasWiFi ning on mõnus ja hubane peatuspaik. Külalistemaja luksuslikud toad on kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja mitmekülgset atmosfääri. Toad on värskelt renoveeritud 2012 – 2013. aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on suur parkla. Hinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa hommikusöögi juba varavalges ning pubi on avatud hilisööni. Jüri 36, Võru linn. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E +372 786 8050; info@randur.ee; www.randur.ee

WiFi Каноэ

Tamula hotell

Каноэ

Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast, on avatud WiFi 2014. a. Suured õhuküllased toad, maalilise vaaheatasemeline hotell. Renoveeritud tega Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 külalist. Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun. Vee 4, Võru linn. GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E +372 783 0430; hotell@tamula.ee; www.tamula.ee Каноэ WiFi

WiFi

Georgi hotell Каноэ

WiFi

WiFi

Hotell asub Võru kesklinnas peatänaval 140 aasta vanuses ajaloolises hoones, mis on renoveeritud luksuslikuks boutique hotelliks ja avatud 2015.WiFi a. Hotelli eripäraks on kontrastid ja innovaatilisus: ajaloolise hoone omapära ja tänapäevased nutilahendused käsikäes. HotellisWiFi on 18 tuba. Hotellikompleksi kuuluvad restoran Postmark, ilusalong ning mini spaa. Hotellis on kasutusel uudsed tehnilised lahendused, targa maja KNX-tehnoloogia. WiFi Каноэ WiFi Jüri 38a, Võru. GPS: 57° 50' 37" N, 27° 0' 7" E +372 332 2221; info@georgihotell.ee; www.georgihotell.ee Каноэ WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi Каноэ

169 | www.puhkuseestis.ee

WiFi


Võrumaa

Puhkusepakett

Hind alates

39€

Pakett sisaldab: • Majutus kahekohalises toas 1 öö • Hommikusöök buffet-lauas • 2 erinevat hoolitsust valikust • Spaa- ja saunakeskuse kasutus • Õhtusöök hotelli restoranis • R-L tasuta pääse ööklubisse Pakettide täielik valik ja eripakkumised www.kubija.ee

Puhka kauni Võrumaa looduse ja ilusa männimetsa keskel! Männiku 43A, Võru • Tel + 372 50 45 745 • info@kubija.ee • www.kubija.ee

Koke külalistemaja WiFi

WiFi

WiFi

WiFi

170 | www.puhkuseestis.ee

WiFi Каноэ Asume Haanja looduspargi territooriumil, Võru linnast 20 km kaugusel Rõuge-Haanja tee ääres. Jääme nii Rõugest kui ka Haanjast 4 kilomeetri kaugusele. Pakume võimalust korraldada meie juures tähtpäevi ja Каноэ Külalistemaja peahoone asub pereüritusi. Firmad saavad pidada seminare, konverentse ja vabaajaüritusi. ajaloolises koolimajas, mis loodi 1870. aastal Eesti rahvusliku ärkamise kõrgajal. Uuenduskuuri läbis külalistemaja 2015. aasta lõpul. Peahoone suur saal mahutab kuni 80 külalist ja saunahoone saal kuni 50 külalist. Koke külalistemaja peahoone teisel korrusel asub 8 erinäolist tuba. Igal toal on oma vannituba. Viis tuba on kahekorruselised. Koos lisakohtadega on kokku võimalik majutada kuni 55 külalist. Suvel lisandub Каноэ WiFi telkimisvõimalus. Pakume ettetellimisel ka toitlustusteenust.

Каноэ

Kokõ küla, Rõuge vald • GPS: 57° 44' 3" N, 26° 58' 51" E • +3725061963 • info@koke.ee • www.koke.ee Каноэ

WiFi


171 | www.puhkuseestis.ee

Võrumaa


Kas Eestil on nüüd oma PALVERÄNNUTEE?

O

leme kuulnud lugusid inimestest, kes on end käinud end leidmas Hispaanias – kuulsal Santiago de Compostela palverännuteel. Santiago de Compostela on linn Hispaanias ning see on üks olulisemaid palverännusihtpunkte kristlaste jaoks Jeruusalemma ja Rooma kõrval. Igal aastal rändab Santiagosse rohkem kui 100 000 palverändurit üle maailma. Nende hulgas on olnud ka sadu eestlasi, tuntumad neist näiteks Stig Rästa, Krista Lensin ja Carmen Pritson-Tamme. Miks peab aga sõitma tuhandete kilomeetrite kaugusele? Miks mitte võtta aeg maha siin, meie oma väikeses Eestis – avastada rännates kodumaad, selle ajalugu, kultuuri ning kujundada sellest omamoodi palvetee, millel kulgedes saab teada palju uut ka enda kohta.

172 | www.puhkuseestis.ee

Diagonaal Piritalt Vastseliinasse Huvitava palverännutee idee autor on Lagle Parek ja Puhkus Eestis käis temal külas, et teekonna kohta lähemalt uurida. Lagle võttis meid vastu oma väikeses töökabinetis Pirita kloostris, kus ta pajatas uue rännutee sünnist ja tulevikuplaanidest. „Kõik sai alguse Pirita kloostri sõprade klubi matkadest mööda Eestit ning soovist püha paiku ning kultuuriväärtustega objekte kuidagi kaardistada. Ühel Võrumaa külastusel tekkis mul idee, et tõmbaks diagonaali Pirita kloostri ning Vastseliina piiskopilinnuse vahel,“ jutustab Lagle ja lisab, et tegu on kloostritega, millele omal ajal andis Rooma paavst õiguse müüa indulgentse ehk patukustutuskirju. Panus Eesti kultuurilukku Projektiga on tegeletud juba üle kolme aasta. „Mida aeg edasi, seda enam kasvab ka teadlikkus, kui oluline see on. See on meie panus Eesti kultuurilukku,“ ütleb Lagle. Ta räägib, et teekonna koostajad on proovinud tähelepanu pöörata ka vähemtuntud objektidele ning paikadele. „Projekt on meid õpetanud märkama hämmastavaid üksikasju. Näiteks jäi meie marsruudile palju klaasikodasid. Hakkasime koguma andmeid nende kohta ning saime teada, et 18. sajandi tehaseomanikud eelistasid palgata tööle inimesi, kellel on pere ja lapsed, eluase anti tasuta ning sel ajal sai ehitatud kaks haiglat ning koolimaja,“ kirjeldab Lagle. 20-päevane teekond Marsruudi pikkus on kokku ligikaudu 400 kilomeetrit ning valitud objektid jäävad põhirajast kõige rohkem 20 kilomeetri

Lagle Parek

Pirita kloostri Külalistemaja

Kiviloo mõis


Jaani-Peetri kirik

kaugusele. „Aega võtab kogu teekond umbes 20 päeva, kuid võimalus on valida endale sobiv teelõik, mida näiteks nädalavahetusel avastada,“ pakub Lagle. „Autoga teekonna läbimine on lubamatu. Järele jääb kolm võimalust – jalgsi, rattaga või ratsa,“ naerab Lagle. Töö rajaga veel käib, kuid Lagle tulevikunägemus on, et iga 10–15 kilomeetri tagant peab teelisel olema majutusvõimalus ning hind ühe inimese kohta ei tohiks ületada 5 €. Kuna teekond on alles üsna uus ning veel vähe tallamata, siis ootab Pirita kloostri sõprade klubi ettepanekuid ja tagasisidet teeliste endi kogemustest, et üheskoos jäädvustada meie lugu. Tänapäeva elutempo on väga kiire ja seepärast tuleb vahel võtta aega, et iseennast kuulata ja lihtsalt mõelda. Puhkus Eestis meeskond soovib teelistele mõnusat eneseleidmist ja põnevat kodumaa avastamist!

RÄNDURI MEELESPEA

• Avalikku teed võib kasutada igaüks igal ajal. • Ka erateed tohib kasutada, kui omanik pole väljendanud selget keeldu (tara, selge keelumärk). • Aiaga piiratud või tähistatud maatükil võib viibida vaid omaniku loal. • Telkida ja lõket teha võib võõral maatükil üksnes omaniku loal. • Tähistamata või piiramata erametsas ja riigimetsas võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, aga ei tohi korjata kultuurtaimi, murda oksi kasvavatelt puudelt, koorida puukoort või koguda vaiku ilma omaniku loata. • Eraomandis olevale kultuurimälestisele on igaühel vaba ligipääs päikesetõusust loojanguni.

Lisainfot leiab: www.palverand.ee

TEEKONNA ALGUS JA LÕPP – AJALOOST

Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist. Linnuse ehitamist alustati paastumaarjapäeval, 25. märtsil 1342. aastal Vana–Liivimaa ja Pihkvamaa piirile Tartu piiskopi maadele. Linnust hakati nimetama „Jumalaema linnuseks“ ning ajapikku uueks linnuseks – Vastseliinaks (Nienhuse, Novõi gorodok, Novum Castrum). Linnus sai kannatada juba Liivi sõjas, kuid hävitati lõplikult Põhjasõjas (1700–1721).

Kambja kirik

Vastseliina piiskoplinnus

173 | www.puhkuseestis.ee

Pirita klooster on püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital. Kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400, kuid tegelik rajamine sai alguse 1417. aastal. Kloostri keskne ehitus – kirik – pühitseti sisse 1436. aastal. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Birgitta ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, mis tähendas, et kloostris võisid elada nii mungad  kui ka nunnad. Nii mees- kui naiskloostrist oli kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ning eraldatud palvepaigad. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Kloostri allakäik algas 1525. aasta reformatsiooni järel ja see põletati lõplikult maha 1577. aastal Liivi sõja käigus.


Eksperdi parimad nõuanded grillihooajaks

foto: Margus Johanson

174 | www.puhkuseestis.ee

Mis on suvi ilma hõrgutavate grillroogadeta? Eestlased on kahtlemata tegus grillirahvas ja suvel armastatakse kuumadel sütel küpsetada maitsvat lihakraami. Kuid kas oskame seda teha ikka kõige maitsvamal ja parimal viisil? Eesti tuntuim grilliekspert Enn Tobreluts teab grillimisest väga palju, tõenäoliselt lausa kõike! Seega toome lugejani Ennu parimad nõuanded ja grillinipid, mida tasub edaspidi maitsva tulemuse nimel kindlasti rakendada. MILLIST GRILLI VALIDA? • P arima tulemuse saame grillides suletud kaanega puusöegrillil hõõguvate süte kohal (nt klassikaline nn ufo grill). •G  aasigrillide puhul on miinuseks puusuitsu lõhna puudumine. Plussiks aga mugavus, kiirus ja puhtus! Gaasigrilliga on eriti lihtne reguleerida kuumust. Hea gaasigrill on malmist või roostevaba terasest grillrestiga. Tähtis on põletite arvu ja grillipinna suhe, et grill suudaks toota piisavalt kuumust. • Eriti hea on, kui grillil on olemas kõrgemal asuv soojendusrest. • K eraamiliste Kamado tüüpi grillahjudega on toidu küpsetamine veelgi lihtsam! Ahjud on hermeetilisemad ja hoiavad paremini kuumust ja suitsu kui kahe koldega ning korstendega BBQ ahjud või muud grillahjud. See on kaks ühes ehk söegrill ja BBQ ahi – vaieldamatult parim maailmas! •G  rillivarustust ei tasu liiga palju kokku osta – milleks

kulutada niisama raha tühja-tähja peale? Kuid vaja läheb kindlasti korralikku kvaliteetset grillsütt, süütematerjali (puupilpad, toiduõli, paber ja/või ökoloogilised süütekuubikud), grilltange, grilliga sobivat terasharja grillresti puhastamiseks, rätikut või majapidamispaberit ja kuumuskindlaid grillikindaid. Soovi korral võib hankida suuremate lihatükkide jaoks ka liha sisetermomeetri, paksu fooliumpaberit, suitsu tekitamiseks puidulaastu ja vardaid šašlõki või lisandite tarbeks. • P oodides on saadaval nii tavalist grillsütt kui ka grillbrikette. Eestis müüakse enamasti kergpuidust valmistatud sütt (nt lepp), mis hõõgub küll vähem aega kui tugevamast puidust valmistatud süsi (nt tamm, pöök jne). Samas kergpuidust süsi süttib kergemini ja kiiremini ning annab parema söearoomi. Hea süsi on see, mille kotis on suuremad ühtlase suurusega tükid ja vähem peenikest puru. Kvaliteetse


KUIDAS GRILLIDA – HEAD NIPID! • L ase lihal enne grillimist umbes tund toasoojas seista, nii ei toimu järsku temperatuuri muutust (pruunistus toimub kiiremini). •V  äga hea on grillsöe süütamiseks kasutada spetsiaalset sütekaminat/starterit ja ökoloogilisi süütekuubikuid. Korralik puusüsi süttib väga lihtsalt ka toiduõli ja paberituustiga. • T avaliselt kulub 10–15 minutit süütamisest, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja leek kaoks. Kui süte pealispinnale tekib õrn valge tuhakiht, on söed valmis. •A  seta liha grillile alles siis, kui grillrest on kuum, terasharjaga puhastatud, rätikuga puhtaks nühitud ja toiduõliga kergelt kokku määritud! • P ruunista liha alguses kõrgemal kuumusel ühelt küljelt ja siis teiselt küljelt (nii saad isuäratava triibulise välimuse). Lihalõiku ehk steiki võiks keerata vaid 1 kord; samas šašlõkki, ribi ja toorvorste võid keerata ka mitu korda. • P eenikeses sooles toorvorstid aseta grillile nii, et need oleksid ühte pidi kaardus – siis on hea lapikute tangide

abil korraga mitu vorsti ringi keerata ja ei pea neid ühe kaupa liigutama. •G  rill-liha küpsust saab kontrollida hinnates liha pinna pruunistusastet (kergitades kergelt lihalõigu ühte äärt). Kui lihalõigu pealispinnale tekivad niiskuse piisad, on liha alumine külg pruunistunud ja pööramiseks valmis. Kui juba ühelt poolt grillitud lihalõigu pealispinnale tekib väike lihamahla loiguke, on liha alumine külg pruunistunud. Kogenud grillija saab küpsusastmest aru näpuga liha pihta surudes. Väherasvase liha puhul peab jälgima liha pealmise pinna ja külje värvi – kui see muutub kahvatuks või halliks, siis peab kontrollima liha alumise pinna pruunistust kergitades kergelt lihalõigu ühte äärt. Grill-ribid on valmis, kui kondiotsad on veidikene liha küljest lahti tulnud ja liha on näpuga katsudes pehme. • T õsta liha grilli vähem kuumemale alale või kõrgemal asetsevale restile järelküpsema, sulge grillikaas (võid laduda mitu lihalõiku üksteise peale, et need liigselt ei kuivaks – samas ideaalse grillihõngu säilitamiseks ära kuhja neid üksteise peale liiga palju). • L iha pööramiseks kasuta mugavaid grilltange, mitte kahvlit. Marinaadis lihalõikude ja tooreste grillvorstide jaoks on parim kasutada lapiku otsaga grilltange. •V  äga hea on grillimisel kasutada puidust grill-planke ja -pabereid. Grillplangu peal saab küpsetada kala, samuti liha ja muid toiduaineid. Puidust grill-paberisse saab mähkida kala, köögivilju jne. Grillile kinnise kaane alla asetatuna saab nii grillides ideaalse tulemuse.

175 | www.puhkuseestis.ee

söetootjatena tõstaksin esile Grillon BBQ grillsütt – maailma parim kvaliteet. •G  rillbrikett on söetootmise jääkidest kokku pressitud brikett, seega sisuliselt kokku pressitud tolm (tuulise ilmaga grillikaant avades võib söe pinnale tekkinud tolm liha ära määrida). Brikett hõõgub kauem, kuid sisaldab vähem head söearoomi.


KUIDAS TEHA MAITSESUITSU?

Kuidas liha lõigata ja MAITSESTADA? • L iha ei tohi lõikamisel ja ka grillil keeramise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ja roog jääb kuivem. Samas juhul, kui lõigata lihast lõikusid (nn steike), siis tuleb alati lõigata need ristikiudu (see lühendab lihaskiude, tehes portsjonitükid õrnemaks ja pehmemaks). Lõigata ei tohi piki kiudu, sel juhul jääb liha vintskeks ja ei ole nii maitsev. • L iha tuleb lõigata terava noaga, et mitte rikkuda lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. • K a vintskest lihast on võimalik valmistada mahlakas ja maitsev roog. Selleks peame liha laagerdama ja marineerima hapuaineid sisaldavas marinaadis või küpsetama liha madalal kuumusel pikema aja jooksul. Liha vasardamine ja murendamine aitab samuti vintskeid tükke pehmendada. Samas liigne vasardamine lõhub lihaskiudusid ja teeb liha kuivemaks. • L iha maitsestamisega peab olema ettevaatlik, et me ei kaotaks liha naturaalset maitset. Mõõdukas maitsestamine eeldab õiget tunnetust, mis tekib kogemuste ja katsetuste kaudu. • K eeruliste mop-kastmete kasutamine on vähenenud, eelistatakse naturaalseid maitseid ja glasuurkastmeid, mida võiks lihale kanda grillimise lõppjärgus, et see saaks kenasti karamellistuda ja säilitada liha mahlasuse ning naturaalsuse.

• K ui kuumus läheb liiga suureks ja lihast eralduv rasv on sü-

176 | www.puhkuseestis.ee

tel põlema läinud, saab leeki summutada grillile kaane asetamisega ja ventilatsiooniavade sulgemisega, kuid äärmisel vajadusel ka vee, õlle või veiniga. Hea on sütele raputada märgi lepalaaste, mis tekitavad ka lisasuitsu ja pehmendavad süte teravat kuumust. • S ütele pandud eelnevalt vees, kaljas, õlles või veinis leotatud maitsetaimed või oksakesed annavad lihale huvitava maitsenüansi. •M  aitsesuitsu andmiseks võib grillimise ajal raputada sütele kuivatatud ürdipuru või asetada süte vahele vee, õlle või veini ja ürtidega täidetud fooliumist kauss. Vedeliku auramine annab juurde lisaniiskust ja head suitsuaroomi. •G  aasigrillil saab suitsu tekitamiseks grillresti peale asetada veini või tumeda õllega niisutatud puidutükikesed. MÕNED NIPID ŠAŠLÕKI GRILLIMISEKS! • P uidust šašlõkivardaid leota enne grillimist ca 15 minutit vees. Selleks, et küps liha tuleks hästi varraste küljest lahti, määri vardaid enne grillimist toiduõliga. • S uru lihatükid vardas kergelt üksteise vastu, et need ei hakkaks varda keeramisel pöörlema. Hea on, kui kasutad kandilise laiema ristlõikega (ca 1 cm) või siis kolmnurk-ristlõikega metallvardaid. •A  lusta grillimist nii, et pruunista liha kõrgel kuumusel kiiresti igast küljest, siis järelküpseta nõrgemal kuumusel.

Foto: Marion Pettai


RETSEPT

SUPERFOOD TERVISESALAT

lehed)

• Avokaado • Kirsstomat • Kurk • Värske till • Punane sibul • Lutserni idud • Mungoa idud • Seemnesegu (päevalille, Enn Tobreluts on rahvusvaheline BBQ- ja grillikoolitaja ning lihatööstuste ja restoranide konsultant. Ta on alates 2007. aastast Grillfesti võistluste peakohtunik ja -korraldaja, samuti Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige, väga paljude liha- ja grilliteemaliste artiklite looja, olnud autoriks/kaasautoriks umbes tosinale raamatule, osalenud paljudes toiduteemalistes telesaadetes ja viinud aegade jooksul läbi umbes 1000 grilli-, BBQ- ja lihakoolitust üle maailma. Ennu kaubamärgiga on poodides saadaval mitmeid lihatooteid, samuti tema enda kaubamärgiga grillitarvikud, maitseained, ufoja keraamilised Kamado grillid jm tooted. Enn on ka restoranidele mõeldud Ole Hickory BBQ ahjude esindaja Euroopas. Ennu teekond lihavaldkonnas sai alguse aastal 1996 – seega 20 aastat tagasi. Cateringiga on ta tegelenud juba 10 aastat ja Grillfesti peakohtunikuna samuti 10 aastat. 2016. aasta maikuust avab Enn Tallinna kesklinnas ka oma esimese gurmeerestorani nimega Restoran Pull.

lina, kõrvitsa, seesami) – rösti seemned kuival pannil

• Kuivatatud goji-marjad • Värsked füüsalid ehk inkamarjad (kooritud)

• Kodune õunamahl,

kvaliteetne külmpressitud oliivõli ja veidikene õunaäädikat

• Must pipar ja helvessool.

Sega kõik komponendid omavahel ja serveeri suhteliselt vahetult. Ära üle maitsesta, las jäävad domineerima viljade enda naturaalsed maitsed.

2016. aasta suvel toimuvad grilliüritused 28.05 – Eesti meistrivõistlused šašlõkigrillimises (Keila) 10.06–11.06 – Aasta publiku- ja osavõtjaterohkeim toidusündmus: toidukultuurifestival „Hea Toidu Festival – Grillfest 2016“ (Pärnu, Vallikääru aas) – 250 eksponenti ja 50000 külastajat. www.grillfest.ee 10.06 - Koolidevahelised Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillium (Pärnu) 11.06 - Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest (Pärnu) 11.06 - Eesti rahva barbecue võistlus – BBQ (Pärnu) 23.07 – Eesti meistrivõistlused kalagrillimises – Mati Kalapidu (Harku, Saue vald) 30.07 – Eesti meistrivõistlused lambaliha grillimises – Uulu Lamba Vest (Uulu, Tahkuranna vald) 14.08 – Eesti meistrivõistlused vorstigrillimises (Tapa) 20.08 – Hiiumaa meistrivõistlused grillimises (Hiiumaa, Kassari) 03.09 – Eesti meistrivõistlused veiseliha grillimises (Viimsi) 10.09 – Saaremaa meistrivõistlused grillimises (Saaremaa, Koguva) Kõikidele sündmustele sissepääs tasuta! Võistluste kodulehed: www.grilliliit.ee

177 | www.puhkuseestis.ee

• Roheline noor spinat • Rocket (rukola) • V ereoblikas (lehtpeedi


Tänavatoit ja toidufestivalid kui uus trend

178 | www.puhkuseestis.ee

V

iimastel aastatel on Eestis teinud lausa revolutsiooni üsnagi uus nähtus nimega tänavatoit ja järjest rohkem korraldatakse suviti mitmesuguseid toiduüritusi. Toimuvad näiteks tänavatoidufestivalid ja avatakse suvesündmuste raames omanäolisi ühepäevakohvikuid, korraldatakse kohvikute päevi jne. Mis asi on tänavatoit? Veel mõned aastad tagasi seostus sellega enamikule meist suvalisest kioskist või tanklast kaasa haaratud nätske hamburger või friikartulid. Niisiis võib öelda, et meil sisuliselt puudus arusaam, mis tänavatoit tegelikult oma olemuselt võiks olla. Uulitsal otse peost söömist ei peetud toona ka just kõige viisakamaks tegevuseks. Nüüdseks on aga tänavatoidul kujunemas täiesti uus maine – jah, see on enamasti kiire ning jooksujalu söödav soodne suutäis, kuid samal ajal võib see olla ka loominguline ja äärmiselt maitsev. Ühtlasi saab toitu maitstes samal ajal nautida häid kultuurielamusi. Ei ole olemas õiget ega valet tänavatoitu, on vaid lai valik põnevaid maitseid ja retsepte. Vaatamata sellele, et tänavatoidukultuuri Eestis alles avastatakse ja õpitakse tundma, on suvi juba paljude vahvate sündmustega täidetud. Juba sel 2016. aasta suvel on võimalik külastada mitmeid huvitavaid toiduüritusi:

Vanamõisa käsitöölaat


Vanamõisa käsitöölaat

Tallinna tänavatoidufestival

• Tallinna tänavatoidufestival 2016 toimub 11.–12. juunini Telliskivi loomelinnakus. 60 maitseelamuste pakkujat Eestist ja välismaalt. Just see Eesti suurim tänavatoidufestival avas kolm aastat tagasi meie tänavatoidukultuuri uues võtmes. Telliskivi loomelinnak toob festivaliga Tallinna kesklinna tänavatoidu lõhnad, maitsed ja sellega kaasneva mõnusa melu.

on pakkuda ja tutvustada kohalike väikeettevõtete toodetud toitu ja Tartu kohvikute, restoranide poolt kohalikust toorainest valmistatud maitseelamusi pakkuvaid suupisteid ja roogi.

• Tänavatoidufestival „Pärnu maitsete uulits“ – kolmel nädalavahetusel Pärnu Supeluse tänaval (8.–10. juulini, 22.– 24. juulini ja 5.–7. augustini). Reede pärastlõunast kuni pühapäeva õhtuni, hilised öötunnid kaasaarvatud, on võimalik maitsta head ja paremat toidupakkujatelt, kelle märksõnaks värske, moodne, põnev ja muidugi ülimalt maitsev tänavatoit. • Tänavafestival „Augustiunetus“ Pärnus – 13. august. „Augustiunetus“ on kasvanud seitsme aasta jooksul väikefestivalist augustikuu üheks keskseks sündmuseks, kus osaleb juba üle kümne tuhande inimese. Festivali peateljeks on Supeluse tänav, kus toimuvad kümned muusika-, tantsu-, moe-, filmi- ja toidukunsti üritused. „Augustiunetuse“ tunnuseks ja oluliseks osaks on ühepäevakohvikud. • Tänavatoidufestival „Haapsalu maitsete promenaad“ – 13. augustil. Festivalile tulevad Eesti põnevaimad tänavatoidupakkujad. Tänavalt leiate Haapsalu parimad restoranid ja kohvikud, lisaks avatakse eraldi tänavaäär ka kodukohvikutele. • Tartu toidufestival – 18. augustil Tartus. Festivali eesmärk

• Vanamõisa käsitöölaat toimub 20. augustil Vanamõisa vabaõhukeskuses, Saue vallas. Kvaliteetse laadakultuuri arendamine ja au sees hoidmine toob igal aastal kohale ligi 500 kauplejat ja rohkem kui 12000 külastajat üle Eesti. See on mitmekülgne peresündmus, kus päevaprogrammis leidub igaühele põnevaid tegevusi – kvaliteetne käsitöölaat, Eesti toidu telk, tänavatoidu tänav, BBQ festival, sibulatänav, Saue valla kogukonnatelk, Kalevi lastelava ja Kalevi meisterdamise telk, meeleolukas kultuuriprogramm. Eesti toidu telk – 1200 ruutmeetrine telk, kus Eesti väiketootjatel on suurepärane võimalus müüa oma  talu- ja mahekaupa. Toimuvad kulinaarsed etendused, kus astuvad üles tippkokad, kes valmistavad kohalikust toorainest roogasid Tänavatoidu tänav – palju erinevaid maitseid ning huvitavad tänavatoitlustajad. Tänavatoit on olnud üheks alustalaks kokakunsti arengus ning väärib ka Eestimaal suuremat tähelepanu. BBQ festival – toimuvad Eesti BBQ meistrivõistlused. Festival annab grillihuvilistele võimaluse omavahel rinda pista ja laadakülalistele võimaluse näha ja kogeda erinevaid grillimise ja BBQ töövõtteid. • Saaremaa toidufestival: 5.–11. septembrini Saaremaal. Palju põnevaid toiduga seotud tegemisi koos ühes nädalas.

179 | www.puhkuseestis.ee

Tallinna tänavatoidufestival


PÄEVITUSJÄRGNE EMULSIOON ULTRA RADIANCE Luksuslik mangolõhnaline päevitusjärgne emulsioon niisutab rikkalikult, silub, pehmendab ja toidab nahka peale päevitamist. Kergesti imenduv emulsioon jätab nahale kerge sädeluse. Hoiab ära naha koorumise ja aitab päevitusel kauem püsida.

UUS

PÄEVITUSEMULSIOON SILK HYDRATION AIR SOFT Luksuslik kerge päevitusemulsioon toidab ja niisutab nahka kuni 12 tunni jooksul. Emulsioonil on laiaspektriline kaitse UVA-ja UVB- kiirte eest. Kiiresti imenduv nahka pehmendav emulsioon hoiab ära päikesepõletuse ja naha enneaegse vananemise. Väga veekindel emulsioon sisaldab troopiliste taimede ekstrakte.

180 | www.puhkuseestis.ee

B

eauty of Sun Protection™

Maaletooja: Tibrette Trading OÜ, www.tibret.ee, +372 639 7044

!


Noore pere aia preemia omanikud Maiken ja Lauri teavad, kuidas kujundada koduaed mõnusaks puhke- ja mängupaigaks foto: Argo Viikvald

Alati ei ole puhkamiseks vaja tingimata rännata kodust kaugele. Tegelikult on meie seas palju neid, kelle jaoks on kõige lõõgastavam puhkus omaenda koduaias toimetamine. Eks aiatöödega on seotud ka mõned eelarvamused, näiteks see, et neid on niivõrd palju, et millekski muuks enam aega ei jäägi. pereema ja lisab, et tegelikult on need kolm aastat olnud üks vahvamaid aegu. „Me oleme oma maja ja aia rajanud mõttel, et kasutada tuleb ära kõik võimalik, mida meie kliima üldse võimaldab,“ kirjeldab Maiken. Maja elutoast avanevad suured uksed nii, et terrass on suvisel perioodil elutoa jätk ja aed pakub turvalisust ning mõnusat tegevust kahele kõige väiksemale pereliikmele. „Terrassilt on lihtne lastel silma peal hoida ja seal maitseb söök ja jook palju paremini. Õhtuti on mõnus loojuva päikese käes lesida, lugeda ja lobiseda,“ räägib pereema. Aed kui laste mängumaa Kolme aastaga on koduaiast saanud pere jaoks väga tähtis osa elust. „Kasutame aeda eluruumina – kevadel, suvel ja sügisel on laste peamine mänguala aias,“ ütleb Maiken. Tõepoolest, lastel on aias palju tegevust – kiiged, ronimisvõimalused, liumägi, liivakast ning muidugi mängumaja ja mänguasjad. Maja ümber rajatud kõnniteedel saavad põngerjad turvaliselt

181 | www.puhkuseestis.ee

E

t koduaiaga tegelemine võib olla hoopis nauding ja inspiratsioon, tõestab meile üks armas noor koduaed Harjumaal Laagris, mis on nutikalt loodud nii toredaks mängupaigaks lastele kui ka heaks lõõgastumiskohaks vanematele. Eelmisel aastal osalesid Maiken Tasa ja Lauri Kuktalu oma aiaga ajakirja Kodu & Aed konkursil „Kodu kauniks 2015“, kus tunnustati Eesti kauneid ja nutikaid kodu- ja aiakujundusi. Endalegi üllatuseks pälvis nende aed parima noore pere aia tiitli. Pereema Maiken ja pereisa Lauri kasvatavad kolme last, kelleks on 15-aastane Kaarel, 5-aastane Kene-Mai ja 3-aastane pesamuna Käsper. „Me oleme täiesti tavaline pere,“ arvab Maiken. Lauriga on nad koos elanud juba 17 aastat ja ühine kooselu algas ühetoalisest Õismäe üürikorterist. Hiljem soetati korter Nõmmele, kuid 2013. aasta kevadel koliti oma majja, mis asub Laagris. Seega on oma aed ja selle kujundamisvõimalus perel olnud vaid kolm aastat. „Ma olen aiapidajana alles noor,“ arvab


182 | www.puhkuseestis.ee

ratastega sõita. „Meile on alati oodatud ka naabrite ja sõprade lapsed ning siis jätkub mängu kohe kauemaks,“ teab pereema. Mängumaja saab kasutada ka vihmaste ja tuuliste ilmadega, sest majas on elekter ja seal on mõnus puhur sisse panna ja muinasjutte kuulata. „Suvel kolivad enamik mänguasjadest majast mängumajja,“ sõnab Maiken. Aeda kasutatakse ka sõpradega ajaveetmiseks ja laste sünnipäevade pidamiseks. „Kene-Mai sünnipäev on mai lõpus, Käsperil juulis ning ilusa vananaiste suve saab ära kasutada septembris minu enda sünnipäeval,“ kirjeldab naine ja arvab, et nende peres ta ei näe mõtet lastele mängutubade rentimisel, kuna oma aias õnnestuvad peod hoopis paremini. Uuel suvel uued plaanid ja värske inspiratsioon Kas aed saab kunagi ka valmis? Maikeni arvates ollakse aia rajamisega alles alguses, seega valmis see veel kindlasti ei ole. Elatakse ju asulas ja seetõttu seab omad piirid ka krundi suurus. „Igal aastal tekib meil uusi mõtteid ja kui taimed kasvavad, tuleb neid võib-olla ümber paigutada või mõned taimed välja vahetada – seega tööd meil jagub,“ nendib pereema. Sellel suvel plaanitakse lõpetada ka grillinurga ehitamine. „Kuna meie terrassid on väga päikeselised, siis peaks rajatav koht pakkuma varju ning silmailuks võiksid olla taimed, näiteks eri värvi viinamarjad, mis ääristaksid varjualust,“ unistab pereema tulevikust.


foto: Argo Viikvald

Aiaga ei pea tingimata olema tohutult palju tööd Maiken on koos perega kujundanud aias toimetamise peamiselt nii, et suuremad mehed ehitavad, niidavad ja kastvad, lapsed mängivad, kuid proovivad ka töid kaasa teha, ning pereema istutab, rohib ja kastab „Mulle meeldib küll väga aias tegutseda, kuid olen ikkagi veendumusel – aiast tuleb ka rõõmu tunda,“ ütleb ta. Sellega peab Maiken silmas, et ükski käik ei jää käimata ja lakkamatut hoolitust nende aed ei vaja. „Jah, iga päev ei ole tarvis kinnaste ja ämbriga ringi joosta,“ sõnab naine. Loomulikult tuleb kuivadel perioodidel kasta, aga selle tarbeks on maja külgedelt väljuvad kastmiskraanid ja immutusvoolikud (vajadusel). Istutusalad on kaetud korraliku kooremultši või kivide kihiga, nii ei pääse umbrohi läbi. Lastelegi meeldib ikka igal pool aias ringi liikuda ja sageli kukuvad pallid ja muud asjad

183 | www.puhkuseestis.ee

Nende aia lugu on alles alguses, sest taimed on väikesed ning tegeliku pildi töödest saab kindlasti alles aastate pärast. Eks seepärast on paslik ka nimetus – noor aed. Aia kujundamisel proovitakse arvestada kõikide pereliikmete vajadusi ja soove ning inspiratsiooni leitakse reisidelt, ajakirjadest ja internetist. „Kuna meie aed on noor, siis siiani on tulnud kõik vastavalt vajadusele,“ sõnab Maiken. Ehitamine ja planeerimine on jäänud pereisa Lauri hobiks, kes mõtleb, otsib ja pakub välja mitmesuguseid ideid. „Kui otsustame midagi ehitada, siis valikud teeme koos,“ kinnitab naine.


foto: Argo Viikvald

184 | www.puhkuseestis.ee

istusaladele, seega kaitseb kaetud istutusala taimede juuri ka niisuguste asjade eest. Väikeste kividega kaetud päikeseterrassi ümbritseval istutusalal saab kive avastada, nendega mängida ja ehitada. Probleemi pole ka sellest, kui vahel murtakse mõned õied, et nendega näiteks pead kaunistada. Igal kevadel saab aia kujundada justkui uueks „Kuna meie perele meeldib reisida, siis on aias palju püsikuid,“ räägib Maiken. Suvelillede ja üheaastaste taimede valikul saab iga aasta ümber otsustada, kui palju on soovi kasta ja aias aega veeta. „Juhul, kui juba kevadel on näha, et suvi on plaane täis, siis õitsevad aias püsililled ja taimed ning tegelikult ei juhtu ju ka niiviisi midagi,“ kirjeldab pereema ja lisab, et samas saab siis igal kevadel aeda väikeste õitega ümber kujundada. Suvelilledest meeldivad talle enim saialilled, rukkililled, kressid ja erinevat sorti päevalilled, kuna need lilled on kasutavavad nii mängu- ja pärisköögis. Aias on ka väike tarbeaia nurk – aiakastid. Nendes kasvavad maitsetaimed, maasikad, porgandid ja herned. „Oleme lastele rõõmuks isegi kartuleid kasti pannud ning vaadanud, kuidas ühest kartulist saab palju,“ räägib Maiken. Aeda on eelmistest omanikest jäänud rabarber ja ploomipuud. „Kuna meie aed on väike, siis soovime lastele võimaluse piirides näidata, kuidas midagi kasvatada ja neid töödega kursis hoida. Oleme aeda istutanud ka suve- sügis- ja taliõunad ning sõstrapõõsaid,“ jutustab ta.

Konkursil osalemine tuli juhuslikult Selgub, et pere osalemine Kodu & Aed korraldatud konkursil ei olnud neil tegelikult üldse plaanitud. Ettepaneku konkursil osaleda tegi neile maja sisearhitekt Marit Kutser, kellele avaldas ilus aed muljet, kui ta käis kevadel enda tarbeks majast pilti tegemas. „Konkursi kui sellisega ei olnud me tuttav rohkem kui varem uudistest või kusagil ooteruumides ajakirja sirvides oli silma jäänud,“ meenutab naine. „Mariti innustusel ja naljaga pooleks sai konkursi viimasel päeval pildid saadetud ja ennast n-ö üles antud,“ räägib Maiken. „Aga auhinda ja sellist tunnustust ei osanud me kindlasti loota, sest ilusaid aedu on ju väga palju,“ arvab naine. Pigem tundus neile, et tegelikult nad ju väga erilist midagi ei olnudki teinud. Ringi sõites ja teiste aedu piiludes jääb sageli silma palju huvitavaid ja ilusaid aedasid. “Meie arvates on eestlased väga vahvate ja originaalsete ideedega, aga kahjuks meie rahvale omaselt ollakse väga tagasihoidlikud, kuna enda tööd ei eksponeerita,“ arvab Maiken. Õnneks on tema meelest tekkimas aga üha enam toredaid üritusi, mis peaksid inimesi kogukonna tasandil lähedasemaks muutma, näiteks „Avatud külaväravad“. „Loodame, et sellised üritused jätkuvad, sest siis saavad inimesed tutvustada oma aedu, jagada infot, ideid ja kasutada oma aedu ka näiteks suvekohviku pidamiseks,“ loodab naine. Kati Aasov


Loodus paitab nahka

Suve mõju nahale ei tohiks alahinnata Aastaajad mõjutavad meie naha välimust rohkem kui oskame arvata. Suvekuumuse tõttu saab naha vee ja õli tasakaal häiritud. Higistamine ummistab poore ning tugevad UV-kiired põhjustavad kortsude teket ja naha lõtvumist – enneaegset vananemist. „Suvises nahahoolduses on oluline naha koorimine ja niisutamine, kuna liigse kuumuse ja higistamise tõttu on naha tasakaal häiritud. Seda soodustab omakorda soolane merevesi,“ kinnitab ka mahekosmeetika ettevõtte Looduse Pärl juhataja Marju Kullik. Esimene samm – jahe vesi ja kurk Higi koosneb toksiinidest, mis jäävad kuivades naha pinnale alles. Esimene samm igapäevaseks suviseks nahahoolduseks on regulaarne loputamine jaheda veega – see aitab higijääkidest vabaneda. Väga väärtuslik köögivili naha hooldamises on vana hea kurk, kuna tema peamine koostisaine on samuti vesi. Kurk on ideaalne nahahooldusvahend ja toimib kõigi naha-

tüüpide puhul, ta aitab nahka looduslikult taastada ja niisutada ning E-vitamiiniga rikastada. Kurki on kerge kasutada – asetage see lihtsalt viiludena nahale. Juba paari minutiga nahk lõdvestub, muutub niiskemaks ja pehmemaks. Kõige sagedamini tarvitatakse kurki tumedate silmaaluste ja kortsukeste kaotamiseks, kuid peale selle on kurk väga tõhus vahend ka naha niisutamiseks ja toniseerimiseks ning pooride puhastamiseks. Mida teha päikesepõletuse puhul? Muidugi on alati mõistlik püüda päikesepõletust ennetada, kuid vahel juhtub see siiski üsna märkamatult ja kiiresti. Mida teha, kui ühel hetkel avastate, et olete päikesega liiale läinud? Kuidas päikesepõletust ruttu ja võimalikult naturaalsete vahenditega ravida? Jällegi on heaks esmaabiks tavaline puhas ja külm vesi. Kiireim viis põletav olukord kontrolli alla saada, on minna jaheda duši alla. Tehke seda esimesel võimalusel või kui dušši kohe käepärast pole, kasutage punetaval nahal jääkuubikut. Päikesepõletust aitab leevendada ka rohke veejoomine – ei tasu unustada, et põletus röövib nahast rohkelt vett. Kui kehas ei ole vedelikupuudust, siis paranevad paremini ka nahakahjustused ja haavad. Ka aaloe mahl on loodulik ravim, mis on tuntud põletuste leevendaja. Aaloe kaotab nii punetuse kui valu ning stimuleerib immuunsüsteemi, aidates seega kiirendada uute rakkude tootmist. Määrige aaloe mahlaga kahjustunud nahka mitu korda päevas, kuni kipitus järele annab. Supervahend naha pehmendamiseks ja rahustamiseks on kookosõli. Peale antibakteriaalsete rasvhapete sisaldab kookosõli ka rikkalikult antioksüdandina toimivat E-vitamiini.

185 | www.puhkuseestis.ee

N

ahk on inimkeha suurim organ, mis kaitseb organismi kuivamise, vigastuste ja infektsioonide eest. Eks on igaüks meist aga kogenud mingit laadi nahaprobleeme ja teame hästi, kui ebameeldiv see võib olla. Lihtne on haarata oma murede lahenduseks mõni kreem poeletilt, kuid saab ka teisiti. Suvi on täpselt õige aeg, et astuda ajas justkui mõned sammud tagasi ja turgutada oma nahka täiesti looduslikul viisil. Vaatame lähemalt, milliseid lihtsaid vahendeid saab naha värskendamiseks katsetada ja kuidas ravida päikesepõletust täiesti naturaalsel viisil. Peale selle uurime, milliseid kodumaised ettevõtted tegelevad looduskosmeetika tootmisega. On rõõmustav teada, et neid tõesti jätkub!


Kindlasti tuleb paljudel päikesepõletusega meelde ka nõukogudeaegne klassika – hapukoor. Tõepoolest, hapukoores (ja ka piimas) sisalduvatel valkudel ja rasvadel on põletikuvastane toime ja see mõjub nahale turgutavalt. Määrige külma hapukoort põletatud kohale ja laske sel nahka imbuda. Korrake protseduuri kuni kergenduse saabumiseni. Juba mainitud kurk on samuti hea niisutaja, värskendaja ja põletiku leevendaja. Masseerige päikesest kahjustunud nahka õrnalt kurgiviiludega. Valmistage püree kurgist ja piimast või tihke püree kurgist ja meest ning määrige seda põlenud nahale. Abi saab ka õunaäädikast või sidrunimahlast. Päikesekahjustatud nahka võib õrnalt määrida värskelt pressitud sidrunimahlaga. Teise variandina valage jahedasse vannivette veidike õunaäädikat või hõõruge nahka õunaäädikaveega (1 spl klaasitäie vee kohta). Kodumaine looduskosmeetika Soovitame julgelt nii suvel kui ka muul ajal proovida nahahoolduseks kodumaiseid looduskosmeetika tooteid. Eestis tegutseb koguni ligi 30 kosmeetikafirmat. Enamik neist toodab keha- ja näohooldustooteid, kuid kodumaist-looduslikku kraami leiab ka käte, jalgade ja juuste eest hoolitsemiseks ning isegi meikimiseks. Tervix Tervix ei lisa oma toodetele sünteetilisi värvi-, lõhna- või säilitusaineid. Kõik toodete koostisosad pärinevad otse loodusest. Just seetõttu on paljud Tervixi salvid ideaalsed kasutamiseks ka väikelastel. Nende valikus leidubki palju just väikelaste tervise- ja kosmeetikatooteid. Loe rohkem lk 187. JOIK JOIKi filosoofia aluseks on, et kosmeetikatoode peab olema tõhus, aus, võimalikult looduslik ning pakkuma lisaks ka häid emotsioone. Kõik JOIK tooted arendatakse ja valmistatakse Eestis ning need valmivad käsitööna väikestes partiides. Nii palju kui võimalik, kasutatakse Eestimaist toorainet –aukohal on kodumaine rapsiõli, astelpajuõli, ürdid ja mesi. www.joik.ee

186 | www.puhkuseestis.ee

Ingli Pai 10 aastat tagasi asutatud Ingli Pai on tänaseks kujunenud Eesti looduskosmeetika lipulaevaks – see on suur kodumaine ettevõte, mis pakub üksnes ja ainult looduslikest koostisainetest ilutooteid. www.inglipai.ee LUMI Lumi on kanepiseemneõlil baseeruv 100% looduslik kodumaine nahahooldussari. Sobiva toote leiab nende rikkalikust valikust iga nahatüübiga inimene ja lisaks näohooldustoodetele pakutakse ka kehalosjoone ja -õlisid. Toodetes ei leidu

parabeene, mineraal- ega silikoonõlisid, sünteetilisi lõhna, säilitus- ja värvaineid. www.luminordic.com Looduse Pärl Looduse Pärl on 2010. aastal loodud Eesti mahekosmeetika kaubamärk. Kõik tooted valmistatakse käsitööna vaid parimatest looduslikest õlidest ja taimsetest komponentidest. Tootevalikus on käsitööseebid, niisutavad ja toitvad tooted kehale, huultele ja juustele. Looduse Pärli valikust on lihtne leida endale lemmiktooted. Suviseks nahahoolduseks sobib hästi Looduse Pärli Astelpaju sari, tooted sisaldavad rikkalikult kodumaist astelpajuõli. Astelpajuõli sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja karotenoide, mis aitavad naharakkudel paraneda ja uueneda. Seda on hea kasutada kogu keha niisutamiseks ning tulemuseks on sametpehme nahk. Looduse Pärli tootevalikuga saab tutvuda e-poes: www.looduseparl.ee On tore tõdeda, et püüdlemine naturaalsuse poole hoogustub tänapäeval igas valdkonnas – inimesi huvitab üha rohkem, mida sisaldab nende toit ja kasutatavad tooted. Loodus annab meile elujõudu – turgutab keha ja vaimu!

www.looduseparl.ee


Tervixi tooted suveks sinu nahale

S

nahka juba ärritanud. See sobib hästi lapse nahale nõgesekõrvetuse või putukahammustuse koha peale määrimiseks, sest saialill kiirendab rakkude taastumist ja on põletikuvastane. Saialillesalv rahustab ja niisutab nahka. Igapäevane hooldus saialillesalviga vähendab naha sarvkesta pinna liigset kuivamist ning muudab naha välismõjutuste suhtes tugevamaks. Taruvaigusalv sobib kasutamiseks nahavigastuste puhul, mis lastel ja ka aktiivselt looduses liikuvatel täiskasvanutel suvel sageli esinevad. Põhikoostisosa ehk taruvaik on põletikuvastase toimega. Mesilased toodavad seda oma taru haigusvabana hoidmiseks. Tootes sisalduv oliiviõli pehmendab paranevat haava ja vähendab ebamugavustunnet. Astelpajusalv aitab võidelda päikese toimel tekkiva potentsiaalse enneaegse vananemisega ning toetada naha uuenemist (sisaldab E-vitamiini, karotenoide, Omega-3 rasvhappeid). Omega-3 rasvhapped muutuvad nahas prostaglandiinhormoonideks ja see parandab naha vedelikuvahetust ning pehmust. Astelpajuõli saab osta eraldi tootena ja määrida nahale, panna kahjustatud kohale või kasutada õliga immutatud sidemeid. Tervixi tooted on müügil apteekides ning paljudes jaekettides. Leia oma ostukoht siit: www.tervix.ee/myygikohad

187 | www.puhkuseestis.ee

uvi toob enesega kaasa peale meeldiva päikesepaiste ja soojuse ka hulga vaevuseid, mida me tunnetame sageli just oma nahal. Üheks tõsisemaks katsumuseks võib saada toimetulek putukatega nagu sääsed, kihulased, põdrakärbsed jne. Teiseks avaldab põhjamaisele talv läbi toas viibinud inimesele olulist mõju ühtäkki tugevaks muutunud päikesekiirgus, mis võib tekitada põletusi või kuivatada nahka. Kolmandaks viibitakse suvel ikka looduses ja sellega võivad kaasneda kriimustused ning väiksemad haavad. Kogu loetletud koormuse peab vastu võtma inimest kaitsev nahk. Nahk on inimese kõige suurem organ ja see peab kogu aeg tegelema väliskeskkonna mõjudega. Näiteks peab nahk hoidma tasakaalu kuivuse ja rasvasuse vahel. Ainult looduslikest toorainetest valmistatud ja rahvatarkusele tugineva Tervixi tooteportfellist oluline osa on mõeldud nahale määrimiseks. Oluline on märkida, et salvid on valmistatud mesilasvaha põhjal ja ei sisalda parafiini. Sääsesalvi eesmärk on hoida sääski inimesest eemal, tehes seda tootesse lisatud eeterlike õlide abil, mille hulka kuuluvad tsitronella, piparmündi, lavendli ja teepuu eeterlikud õlid. Salvi kõik koostisosad on looduslikud ja toode ei sisalda sünteetilisi aineid. Sääsesalvil on ka nahka pehmendavad ja niisutavad omadused. Saialillesalv sobib kasutamiseks siis, kui väline toime on


Korralik saunaskäik puhastab nii keha kui meelt

E

estlase jaoks on saun olnud alati olulisel kohal – esimest korda mainiti kirjalikes allikates sauna juba 13. sajandi alguses. Saunast peetakse lugu tänapäevani; paljudel eestlastel on kodus päris oma saun, kuid ka spaad ja turismitalud pakuvad enamasti igati vahvaid võimalusi saunamõnude nautimiseks – saab ju külastada Soome sauna, aurusauna, aroomisauna, tünnisauna, proovida muistsest ajast pärit suitsusauna ja palju-palju muid variante. Tuletame aga õige meelde, mismoodi üks korralik ja traditsiooniline saunaskäik võiks välja näha.

188 | www.puhkuseestis.ee

Sauna minnes varu aega! Ega saunaskäik pole asi, mida saaks teha kiirustades. Oluline on meeles pidada, mis järjekorras tegevusi tehakse. Esiteks on tarvis keha ja juuksed märjaks kasta, kui aga saunaõhk on väga kuum, siis võib kuivad juuksed katta näiteks niiske käterätiga. Kindlasti võta enne leiliruumi minekut ära kõik ehted. Leiliruumi minnes ei tasu hakata kohe hoogsalt leili viskama, enne lama või istu rahulikult 3–4 minutit ja harju leiliruumi õhuga. Muistsed eestlased käisid saunas tavaliselt ikka paljalt, kuid soovi korral võib keha ümber panna ka saunalina. Mis peaks vihtlema? Saunalaval vihtlemine võib tunduda esmapilgul üks kummaline ja metsik komme, kuid tegelikult on sel täita lausa kolm tähtsat ülesannet. Esiteks, viha liigutamine paneb kuuma õhu liikuma nõnda, et see pääseb nahale rohkem ligi ja ajab paremini higistama. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemine on nagu üks mõnus massaaž, mis ajab nahaaluse vere ringi käima. Kes ei teaks, et läbi aegade on meil kõige levinum viht olnud just kaseviht, millel on väga mõnus lõhn. Ega kaseviha kasutamine pole kohustuslik, vahelduseks võib kasutada ka tamme-, sarapuu-, pihlaka-, või mustsõstra okstest tehtud vihta. Miks mitte proovida ka eukalüptivihta. Kindlasti oled kuul-

nud midagi isegi kadaka- ja nõgesevihast? Ka see on täiesti mõeldav variant, sest pärast 10-minutilist kuumas vees leotamist ei tee niisugune viht enam valu, sest kadaka okkad pehmenevad ja nõgese kõrvetavad omadused kaovad juba pärast kuuma vette kastmist. Viha veelgi mõnusamaks muutmiseks võib viha valmistamise ajal okste vahele panna lõhnataimi, näiteks melissi, piparmünti, palderjani jne. Saunas on iidsete aegade väge Muistsete eestlaste jaoks oli saun püha koht. Seda kasutati arstimiskohana, kus toimus näiteks kupupanemine. Ka rahvakalendris on saunal oma roll. Usuti, et hingedepäeval (2. november) külastavad kodusid esivanemate hinged. Neile köeti saun ja valmistati häid toite, mis pandi sauna või mujale kõrvalisse kohta. Kui leiti, et toitu on söödud, usuti, et hinged jäid pakutuga rahule ja majapidamist saadab õnn. Kes võtab ette traditsioonilise saunaskäigu, see tunneb endas iidsete aegade väge ja imestab, kuivõrd puhtaks saavad nii keha kui meel! Euroopa saunamaraton Otepääl – vägev mõõduvõtmine! Eestimaalaste saunalembust näitab kahtlemata igal aastal Otepääl toimuv Euroopa saunamaraton. Saunamaratonil tuleb 4-liikmelistel võistkondadel läbida 21 erinevat saunakohta, jääauke või kümblustünni ja teisi atraktsioone nagu näiteks kilesaunad, kaljatünnid, tantsusaunad, jne. Võistkonnaliikmed peavad kõikides saunakategooriates vastu pidama vähemalt kolm minutit. Võitjaks osutub võistkond, kes läbib võimalikult vähese ajaga kõige rohkem saunu. 2016. aasta 6. veebruaril Kääriku spordikeskuse juures toimunud seitsmendal saunamaratonil osales 217 võistkonda, millest rahvusvahelisi oli 12. Maratonil osales umbes 900 võistlejat. Kiireim võistkond finišeeris 2 tunni ja 55 minutiga.


K

sellega on ju kõik palju lihtsam – soojaks läheb juba 15 minutiga, isegi miinuskraadidega saab kätte leili saja kraadi ringis ja koristamisega pole mingit muret, kuna telgil on põranda asemel muru- või samblavaip,” räägib Toomas.

Kaks sauna – kummalgi omad eelised MobiSpa tootevalikus on nüüd täispuhutav saun ja telksaun. Täispuhutava sauna eeliseks on suur saunaruum, milles on mugav olemine tagatud kaheksale. “Saunamaratonil mahtus sinna tihedalt ära isegi 16 inimest,” märgib Toomas. Täispuhutavat sauna renditaksegi rohkem suuremate ürituste tarbeks. Seevastu telksauna mahub korraga mugavalt istuma neli saunalist ja seda saab kasutada ka elektrivoolu olemasoluta. Telksaun on loodud koduaias, suvilas või lihtsalt looduskaunis kohas saunamõnude nautimiseks. „Paljud eelistavadki vihtlemas käia ja iluprotseduure teha õue püstitatud telksaunas, sest

Suurepärane kaaslane nii reisidel kui koduaias Saunalaval istudes aitavad lõõgastuda imelised looduse helid ja lõhnad. See on kordumatu elamus, mis muutub olenevalt aastaajast ja ilmaoludest. Pärast leili nautimist külmas vees karastamine tugevdab immuunsüsteemi ja aitab olla terve. Telksauna saab püstitada ehitusloata otse veekogu kaldale. „Meie kliendid kiidavad, et MobiSpa saun on suurepäraseks kaaslaseks reisidel, kalapüügil, veekogu ääres, maakodus või lihtsalt aianurgas,” rõõmustab Toomas. MobiSpa saunu saab rentida terveks nädalavahetuseks või pikemaks ajaks. Kui on plaan tihedamalt sauna nautida, siis on kasulikum toode välja osta. „Vajadusel pakume ka järelmaksu,” ütleb mees. Telksaun on valmistatud kvaliteetsest süttimiskindlast naturaalsest puuvillasest kangast ja keris on tehtud roostevabast kuumuskindlast terasest. „Kasutame keraamilisi kerisekive, mille leil on eriti hea, pikaajaline ja nauditav,“ kirjeldab Toomas Leinus ja lisab, et iga detail on peensusteni läbimõeldud, et tagada kasutajamugavus, toote kestvus, ohutus ja saunaliste rahulolu.

ujutle, kuidas lõõgastud omaenda aias, suvilas või looduskaunis kohas hoopis uutmoodi – lihtsa ja nutika kaasaskantava sauna abil! MobiSpa telksaun võimaldab saunamõnusid nautida igal pool. Seda sauna on imelihtne püstitada ja mahutada ka väikese sõiduauto pakiruumi. MobisSpa juht Toomas Leinus kirjeldab, et telksaunade tootmise idee kasvas välja mõttest teha maailma esimene täispuhutav saun ja soovist nautida sauna erinevates kohtades. “Esimeste täispuhutavate saunade valmistamiseks saime inspiratsiooni vanadest indiaani higistamistelkidest,” räägib Toomas ja lisab, et katsetades muutusid seesugused telgid neile üha hingelähedasemateks, kuna need olid loodusrahvastele ihulise ja hingelise puhastumise paikadeks.

MÜÜK JA RENT +372 506 1595 info@mobispa.eu www.mobispa.eu Mobispa OÜ, Lohu 12, Tallinn. E-R 9.00 - 17.00

189 | www.puhkuseestis.ee

Saunamõnu igal pool


I

nimese suhe veega on väga isiklik. Läbielamised seoses veega kujundavad meie hoiakuid pikaks ajaks ja enamasti peetakse suhtumist kas heaks, keskmiseks või halvaks. Tavaliselt ei juurdle me sellise hinnangu andmisel kuigi pikalt põhjuste üle. Teadmine lihtsalt on juba olemas. Samas võivad seda kujundada väga mitmesugused tegurid: näiteks tunnetuslik või tegelik ujumisoskus, kogetud ohtlikud olukorrad või halvemal juhul ka enda või sõpradega juhtunud õnnetused.

190 | www.puhkuseestis.ee

Kõige tähtsam on olla enda vastu aus. Kui tean, et minu ujumisoskus on halb või keskmine, siis ei tohi mingil juhul samastada end hea ujumisoskusega sõpradega. Neile sobivad distantsid käivad mulle tõenäoliselt üle jõu. Seepärast tuleb juba enne vette minekut otsustada, kui kaugele siin täna ujun. Hinda kindlasti enne ka veekogu sügavust ja põhja (kui järsku sügavaks läheb), tekstuuri (kivine, liivane või mudane), vee temperatuuri ning lainetust. Kõik need asjaolud võivad hätta sattudes sõna otseses mõttes otsustada elu ja surma küsimuse. Kui pikk talv on möödas ja kauaoodatud puhkus käes, siis võib ka mõistlikel inimestel teinekord „katus ära sõita“. Selleks annab sageli lisatõuke tarbitud alkohol. Suvel vette sattudes on alkohol kahjuks üpris tihti võimete ülehindamise põhjus. Teame ju kõik, et joobes inimene pole oma otsustes adekvaatne ja võtab liiga suuri riske. Täpselt nii lihtne see päriselt ongi. Lisaks on risk ka muudeks ohuolukordadeks tunduvalt suurem. Näiteks on häiritud tasakaaluvõime ja ka väikese komistuse korral võib vesi ootamatult hingamisteedesse sattuda. Vee suhu sattumine aga võib omakorda lõppeda kõrikrambi või vee kopsudesse jõudmisega. Mõlemal juhul on tõenäoliseks tagajärjeks paanika ja rabelemine, mis muutub ka madalas vees eluohtlikuks. Tee kõik mis võimalik, et ükski su sõber vindisena vette ei läheks! Kõige parem on hoida teda veest

võimalikult kaugele, sest igal aastal juhtub mitmeid traagilise lõpuga vettehüppeid ja kukkumisi. Kui asjad on siiski läinud halvasti ja keegi on sattunud uppumisohtu, siis hinda kõigepealt, kas sul on oskusi ja jaksu, et minna hädasolijat päästma. Ka hädaabinumbril 112 helistamine on alati õige tegu. Põhiline on säilitada külma närvi ja tegutseda targalt! Võimalusel kasuta viskeliiniga (pikk nöör) ühendatud päästerõngast. Nõnda saad nööri enda käes hoides ohvrit kalda poole tirida ise vette minemata. Kõige tähtsam on, et sinu ja päästetava vahele ei jääks ühtki eset. Spetsiaalsete päästevahendite puudumisel olgu alternatiiviks käterätik, püksid, puuoks või mis iganes piisavalt tugev ja pikk ese. Uppujal on meeletu jõud ja erikoolituseta täiskasvanu uputamiseks piisab vabalt isegi lapse jõust. Väga tähtis on ka sobivas suuruses päästevesti kandmine kõigis veesõidukites. Pane vest selga juba kuival maal, sest vette kukkudes on seda peaaegu võimatu teha. Samuti võib inimene vette kukkudes viga saada, teadvuse kaotada või külma vee tõttu jahtuda. Päästevestist on tohutult palju abi ka väga hea ujumisoskusega inimestele. Päästeveste on palju erisuguseid ja kindlasti leiad sellise, mis sobib kõige paremini just sulle. Palun vaata nii päästevesti kui ka muude veeohutuse teemadel Youtube’st Päästeameti filmi „Peata oma sõbrad“.


Majutuse broneerimisel tasub hajutada riske

T

ihti soovivad reisijad pakettreisi kasuks otsustamise asemel ise oma puhkust planeerida, mis tähendab ka majutuse valimist. Seejuures on nutikas varuda piisavalt aega eeltööks, et majutus vastaks ootustele ja ei rikuks puhkuseelamust.

Pööra tähelepanu lõpphinnale ja kvaliteedile. Pakkumises toodud hinnale võivad lisanduda täiendavad tasud, näiteks lapse lisavoodi, hilisema check-in’i või koristusteenuse eest, millest ei ole võimalik loobuda. Sellised tasud võivad kergitada majutuse lõpphinda. Fotod pakutava teenuse kvaliteedist ja toa seisukorrast ei pruugi olla vastavuses tegelikkusega. Seega tasub enne otsustamist uurida teiste tarbijate kogemusi reisiportaalides. Lisaks kirjalikule tagasisidele postitavad tarbijad majutusasutusest ka fotosid, mis loob reaalsema. Vaadata tasub ka majutusasutuse enda kodulehte. Ülimalt oluline on tutvuda lepingutingimustega, kuna majutuse broneerimisel ei ole seadusest tulenevat taganemisperioodi. Väga paljudel majutusasutustel on suhteliselt lühike see aeg, mil tarbija saab broneeringust loobuda tasuta. Juhtub, et väga soodsate majutuspakkumiste puhul ei ole tarbijale jäetud võimalust lepingust loobuda ning majutuse eest tuleb tasuda ette või majutuse mittekasutamisel tuleb siiski tasuda kogu summa. Uuri, kas majutusasutus pakub hommikusööki ning kas see on hinna sees või lisatasu eest. Näiteks majutuse juures olev märge „hommikusöök“ või „Wi-Fi võimalus“ ei tähenda tingimata, et pakett seda sisaldab. Võib juhtuda, et wifiga kasutamise eest tuleb juurde maksta. Sellisel juhul peab hind olema kuvatud enne broneerimist.

Majutuse broneerimise lõpetamiseks tuleb sisestada oma krediitkaardi andmed. See on tihti nõutud ka siis, kui deposiiti broneerimise hetkel krediitkaardilt maha ei võeta. Krediitkaardilt võetakse tasu ka juhul, kui tarbija tühistab broneeringu, kuid ei tee seda etteantud tähtaja jooksul. Tarbija, kes ei ole teenusega rahul või ei vasta see kokkulepitud tingimustele, peaks esitama kauplejale kaebuse kohe. Kaebuse esitamine alles tagasi koju saabudes on majutusteenuse puhul reeglina liiga hilja ning ettevõte ei pruugi kaebust lahendada. Kui majutusasutus pole võimeline probleemi kiirelt kõrvaldama, tuleb oma pretensioon esitada ka kirjalikult. Seejuures ei saa tarbija eeldada, et võib ebasobivat majutusest loobuda ning uue koha valida olles veendunud, et kaupleja maksab talle raha tagasi.

Kui Sul on tarbijaõigustega seotud küsimusi, siis saada kiri e-posti aadressile info@tarbijakaitseamet.ee või helista tööpäeviti kella 9-16 tarbijakaitseameti nõustamistelefonile 620 1707. Piiriüleste küsimuste korral nõustab EL tarbija nõustamiskeskus. Rohkem reisiteemalist teavet leiad tarbijakaitseameti kodulehel reisimise rubriigist www.tarbijakaitseamet.ee/reisimine. Juhul, Sul ei õnnestu probleemi ettevõtjaga ise lahendada, on Sul õigus pöörduda asja kohtuväliseks lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni. Rohkem teavet leiad www.komisjon.ee.

191 | www.puhkuseestis.ee

Sageli kasutatakse majutusteenuseid vahendavaid internetiportaale välisriikides asuva majutuse otsimiseks, ent ka väga paljud Eesti majutusettevõtted on neis esindatud. Tarbijal on oluline teada, et kuigi sobilik majutus leitakse vahendavalt portaalilt, siis leping sõlmitakse siiski konkreetse majutust pakkuva ettevõttega ehk kui tarbija broneerib portaali vahendusel endale talumajutuse Viljandimaal, siis astub ta lepingulisesse suhtesse just selle majutusettevõttega, mitte vahendusportaaliga.


Suursaar

25˚00'

26˚00'

27˚00'

28˚00'

Väike - Tütarsaar

L

E

M

A

Vaindloo

H

Kurkula ps

Suur - Tütarsaar

T

Ust-Luga

ssaku Luige

Loo Kostivere Lagedi Raasiku Jüri Aruküla

Kiili

aku Kiili

Vaida

Kurtna

ILA

Oru

Prillimäe

eri

ohila

A

Reegoldi

Metsküla

Surju

Laiksaare

Saarde Kanaküla

KILINGINÕMME

Päri

Loodi

Õisu Halliste

Tuhalaane

Rõngu

Riidaja

Aakre

Pikasilla Põdrala

Linna

Puka

Sõmerpalu

ANTSLA Sänna

Tsooru

Varstu

Laanemetsa Taheva Mõniste

STRENÈI

Hargla

Dikli

VALMIERA

Väimela

Rõuge

Rõuge

Lasva

Navi Kääpa Lasva

Varstu

Kuutsi Vastse-Roosa Mõniste Naha

Piusa

SMILTENE

26˚00'

59˚30'

v

PSK

Saatse

P

Värska

Võmmorski

Kose

Puiga

Võru

Haanja

Tootsi

Obinitsa Loosi Meremäe Kapera

Vastseliina

Luutsniku

Krabi

Vastseliina Viitka

Ruusmäe

Misso Misso

APE

HOPA

Laura Pededze

27˚00'

PETSERI

Meremäe

Vana-Vastseliina

I 25˚00'

Värska

Orava

Gaujena

VOLMARI

k

Treski Orava

Haanja

Saru

h

Mikitamäe Niitsiku

Otsa

VÕRU

Nursi

Antsla

Koikküla

Matiš i

Osula Sõmerpalu

Lüllemäe

Kaagjärve

ALOJA

Urvaste Sulbi

Tagula

Karula

Parksepa

Lüübnitsa

Mikitamäe

Veriora

Vana-Koiola Suurküla Veriora LahedaTsolgo Leevi

Kuldre

Urvaste

Peri

Põlgaste Tilsi

Ristipalo

Võõpsu

Ruusa

i

v

VALKA

VALGA

Tännassilma

P

Leevaku

PÕLVA

Seredka

Linte

RÄPINA

Himmaste

Krootuse Saverna

Kanepi

Mooste

r

Tsirguliina

Samolva Pnevo

ä

Vana-Antsla Tõlliste

E

Melliste

Vastse-

Sangaste

Õru

Hummuli Sooru

Piirissaare Piiri Kavastu Meerapalu Tooni Mäksa Piirissaar .

Luunja

Vidrike Kooraste Kanepi

Keeni

Hummuli

TARTU

ELVA

Sangaste

Õru

Praaga

Luunja

Reola

OtepääSihva Kääriku

TÕRVA

Jamm

.

Tammistu

Kõrveküla

OTEPÄÄ

Spitsõno

Varnja

Kuuste Maaritsa Hellenurme Kõlleste Nõuni Põlva Taevaskoja Palupera Valgjärve Palupera Valgjärve Mammaste

Puka

Helme

Taagepera Patküla Helme Koorküla

RUHJA

VÄIKE-SALATSI

Lapetukme

Peipsiääre

j

I

RÛJIENA

Ala

Kureküla Annikoru Rannu

Soe Kivilõppe Valguta Tarvastu Rõngu

Kärstna Suislepa

Karksi

Tõravere

Koosa

Võnnu Ülenurme Poka Võnnu Roiu Lääniste Ülenurme Haaslava Mehikoorma Nõo Tatra Vana-Kuuste Meeksi Nõo Meeksi Ahja Mooste Kambja VastseRasina Ahja Kuuste Kambja Räpina

Nõgiaru Meeri

Konguta

Vara Tartu

Vorbuse Vahi

Kolkja

Vara

Vedu Vasula

Ilmatsalu Tähtvere Ulila Tõrvandi

Sangla

Alatskivi

a

T

Porsa

Sultsi Paistu Mustla

Karksi

MAZSALACA

Võrtsjärv

Väluste Kaarlijärve

Paistu Holstre

KARKSINUIA

PALUOJA

Ä

h

Viiratsi

Ramsi

Veelikse

L

Kärevere

Oiu Rannu Puhja Rämsi Valma Väike-Rakke Puhja

VanaVõidu

VILJANDI

Pärsti

Abja ABJA-

Jäärja

a

Karula Tänassilma

Kamara

MÕISAKÜLA

u

e

Tihemetsa

Saarde

Tali

Jämejala

Halliste

Laeva

Lähte

Nina

Alatskivi

A

Surju

Viiratsi

Heimtali

Kõpu

Laeva

Saarepeedi

Puiatu

Kõpu

u

Kolga-Jaani Lalsi Kolga-Jaani

Äksi

.

A

Paikuse

KALLASTE

M

ikuse

Tabivere

Puurmani

Saarepeedi

Vastemõisa

SINDI

Kamari

Tääksi

Suure-Jaani Sürgavere

Tori

Pala

Pala

Lustivere

Olustvere

SUUREJAANI

Jõesuu

Tori Taali

Kahala

Kodavere

E

Selja

Palamuse

GDOV

OUDOVA

.

Lümati

Kääpa

Kudina Saduküla Palamuse Luua Kaarepere Kõo Esku Tabivere PÕLTSAMAA MaarjaVäike-Kamari Koksvere Võisiku Põltsamaa Magdaleena Pataste Kõo Pikknurme Puurmani

VÕHMA

Kaansoo

Saare

Voore

N

OTSI

VÄNDRA Suurejõe

.

Raja Kasepää Kasepää Omedu

Torma

Tõikvere

Painküla

Siimusti

Lohusuu

E

Vihtra

Kurgja

Kalana

Pajusi

Vasknarva

Kauksi Rannapungerja

r v j ä

Pärnjõe

Imavere Kabala Adavere

Türi

SLANTSÕ Jaama Alajõe Alajõe

i

Kaisma

Vändra

JÕGEVA

Iisaku

MUSTVEE

Võtikvere

Vaiatu

Laiuse Kuremaa

Pajusi Kurista

Pisisaare

Retla

Laupa

Sadala Jõgeva

Vaimastvere

Ulvi

Kuningaküla

Illuka

s

Eidapere

Vägeva Kärde

Päinurme Särevere Oisu Imavere

Avinurme Torma

Rakke

Jõuga Iisaku

Avinurme

Laekvere

Vaivara

Kuremäe

Tudulinna

Laekvere

Käru

Salla

Koigi

Koigi Türi-Alliku

TÜRI

Käru

Koeru Vao Ervita

Paide

Paasvere

JAANILINN

Raudi

Oonurme Tudulinna

Venevere

Rakke

Kurtna Illuka

VäikePungerja

Muuga

Rahkla

IVANGOROD

Soldina Auvere

SIRGALA

p

Lokuta

Triigi

Avanduse VäikePikevere Maarja Simuna

Müüsleri Koeru

Mäo

Väätsa

aisma Kergu

PAIDE

Käru Kehtna

ANDI

Peetri

Väike-Maarja

Vao

Vaivara VIIVIKONNA

i

küla

Lõõla Tarbja

Kiltsi

Karinu JÄRVA- Järva-Jaani JAANI

RoosnaAlliku Kareda

Väätsa

Kaiu

TAMSALU

AHTME

Mäetaguse

Tudu

Roela

SOMPA

Pagari Mäetaguse

Vinni Anguse

Jaagupi

Sääse

JÕHVI

Jõhvi

KOHTLANÕMME Kiikla

Savala

Edise

KÄVA

e

urku

RoosnaPaide Alliku Anna

Vahastu

Ambla Roosna

PÜSSI

Maidla

Assamalla ViruTamsalu

Porkuni

Ahula Vajangu

Kaalepi

Kuimetsa

Keava Kehtna Lelle

Tapa

Aravete Järva-Madise

Ardu

Kaiu

Moe

Ambla

Albu

Albu

Lasila

Sonda

Rägavere Sonda

Vinni Pajusti

KUKRUSE

KIVIÕLI

Viru-Kabala

Sõmeru

Rakvere

Kiku

Aseri

Uhtna

Sõmeru

RAKVERE

Lepna

TAPA

Käravete

Paunküla Järlepa Habaja Kõue

Juuru

Lehtse

Jäneda

Vardja

Juuru Purila

Ingliste

AEGVIIDU

.

P

e

Anija

Kose

Valtu

üla

Lehtmetsa

Ubja

Arkna

Hulja

.

Viru-Nigula

V

gudi Alu

Kadrina

KEHRA

Raasiku

KoseUuemõisa Alavere Ravila Kose

Kiisa

Kuusalu Kadrina Kihlevere

NARVA-

JÕESUU KOHTLAAseri Toila SILLAMÄE LüganuseAa JÄRVE NARVA Kohtla Toila Purtse Rannu Voka Sinimäe

Mahu

KUNDA

Aaspere Haljala Essu

Loobu

Kuusalu

ViruNigula

.

Haljala

Viitna

Vohnja

Rae

Nabala

Vihula

Palmse Võsupere

59˚00'

Rae

l

v a N a r

Letipea

58˚30'

Valkla Kiiu

Jõelähtme

Karepa

58˚00'

MAARDU

.

Vihasoo

Kolga

.

Vainupea Eisma

Vihula Sagadi

Kolgaküla

Kaberneeme

Vergi

Võsu

u

Viimsi ps üünsi Pringi Viimsi Neeme

eme Viimsi

.

su

LOKSA Kolga-Aabla

hu

Aegna

Lo

Prangli

t

.

Pärispea ps Juminda ps Viinistu Pärispea Juminda Käsmu ps Suurpea Kasispea Käsmu Leesi

ALÛKSNE

Irboska


Hea sõber!

Hoiad käes Puhkus Eestis reisiajakirja, mis on kaanest kaaneni tulvil ideedest ja uuest ning põnevast infost. Loodame, et just selle ajakirja abil leiad põhjuse, miks põigata oma harjumuspäraselt rajalt kõrvale ja kü-

lastada Eesti paiku ning sündmusi, mis olid sinu jaoks

varem tundmatud.

Ajakirja koostamisel taipasime, et oleme rikkad! Peale kaunite paikade ja põnevate vaatamisväärsuste on meie

suurim rikkus ka inimesed – meis on teotahet ja julgust, ettevõtlikkust ja südamlikkust. . Loe lugusid toredatest inimestest siitsamast kaante vahelt.

Eestis on hea elada ja puhata. Elamusterohket suve!

Hind 4.90 €

ISSN 2228-4265

Puhkus Eestis meeskond

Profile for Puhkus Eestis

Puhkus Eestis 2016  

Mahukas reisiajakiri Puhkus Eestis 2016 annab ülevaate olulisematest Eesti vaatamisväärsustest, muuseumidest, söögi- ja majutuskohtadest nin...

Puhkus Eestis 2016  

Mahukas reisiajakiri Puhkus Eestis 2016 annab ülevaate olulisematest Eesti vaatamisväärsustest, muuseumidest, söögi- ja majutuskohtadest nin...

Advertisement