NR 2 (246)
5. veebruar 2016
www.facebook.com/piritalinnaosa
Korraldatud jäätmevedu viis prügiveo hinnad linnaosades alla
K
orraldatud jäätmeveo elluviimine on kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustus, mida esmakordselt hakati rakendama 2007. aastal. Kuna jäätmeseadus seab jäätmeveopiirkonna suurusele piirid, siis on linn jagatud kolmeteistkümneks piirkonnaks ning igas piikonnas leitakse jäätmevedaja eraldi hanke tulemusel. Pirita linnaosa on üks jäätmeveopiirkond, kus hetkel on vabaturu olukord ehk igaüks võib vedajat ise valida. Kas selline olukord võiks aga muutuda ja millal see juhtub? Hanked on töös Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark selgitas, et hetkel on linn korraldatud jäätmeveo süsteemi muutmas, mistõttu on Pirital ajutiselt vabaturu olukord. „Kui seni andis linn konkursi tulemusel kogu teenuse osutamisega seonduva ühele ettevõttele, siis nüüd korraldatakse hanked kahes osas,“ selgitas ta. Esmalt leiab linn jäätmete käitluskoha ning seejärel eraldi hankega vedaja. Lepingud elanikega sõlmib Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus Tallinna Jäätmekeskus. Uuel süsteemil on palju plusse. Muuseas näiteks see, et teenust pakkuval jäätmevedajal ei ole põhjust jäätmetest ebaseaduslikult vabaneda, kuna jäätmekäitluskoht on juba ette antud ning käitlemise eest vedaja maksma ei pea. Samuti on positiivne seegi, et elanikul ei ole vaja peale iga konkursi läbiviimist uue vedajaga lepingut sõlmida ja puuduvad piirkonniti hinna ja klienditeeninduse kvaliteedi erisused. Seni on vedu uue süsteemi järgi täie-
Korraldatud jäätmevedu viiks hinna alla ja parandaks elukeskkonda.
likult rakendunud Põhja-Tallinna ja Kesklinna piirkondades ning osaliselt Haaberstis ja Kristiines. Ka Pirita piirkonna teenindamiseks on uue mudeli järgi hanked korraldatud, kuid hankemenetluses ei ole veel võtjat välja kuulutatud. „Jäätmevedajad on väga aktiivsed vaidlustajad ning peaaegu alati vaidlustavad teised pakkujad otsuse, millega keegi tunnistatakse võitjaks. Loodetavasti jõuame otsusteni lähikuudel,“ rääkis Mark prügiveo tulevikust Pirital. Hind langes Pärast korraldatud jäätmeveo rakendamist linnaosades langes veo hind Marki sõnul rohkem kui kaks korda. „Varasemalt võis ühte tänavat teenindada palju erinevaid veokeid, kuid linna poolt korraldatud konkursi tulemusel
teenindab ühte piirkonda üks veok, mis võimaldab saavutada kokkuhoidu,“ selgitas osakonna juhataja. Lisaks väheneb keskkonnamõju ja seeläbi paraneb ka elukeskkond. „Keegi ei soovi oma kodutänaval näha iga päev sõitmas jäätmeveokeid,“ lisas ta. Kuigi alguses võivad uutel vedajatel olla ka nö kasvuraskused, ehk et logistika ei ole kohe paigas või ei leia töömehed esimestel kordadel kohe konteinereid üles, suhtuvad elanikud korraldatud jäätmeveosse positiivselt ning saavad aru, et selline variant on mõistlik. Vastupidised seisukohad on tema sõnul pärit pigem vedajatelt, kel on omad majanduslikud huvid. Puhtam keskkond Korraldatud jäätmeveo üheks suureks eesmärgiks on kindlasti kõigi maja-
pidamiste jäätmeveoga liitmine ning seeläbi illegaalse prügistamise ärahoidmine. “Seda eesmärki on ka täidetud ning metsaalused on tänu korraldatud jäätmeveole saanud oluliselt puhtamaks,“ ütles Mark. Ta lisas, et kuna Tallinn kandideerib Euroopa rohelise pealinna tiitlile aastaks 2018, siis on oluline näidata häid tulemusi ka jäätmevaldkonnas. „Hiljutine Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuring tõstab Tallinna väga positiivselt esile. Liigiti kogumise tasemelt oleme uuringu järgi teiste pealinnade võrdluses teised ning meid edestas vaid Ljubljana, tahapoole jäi Helsingi,“ kirjeldas ta. Korraldatud jäätmevedu on kasutusel kõikjal Euroopas. Korraldus ja teenuse eest tasumine on küll riigiti erinev, kuid üldpõhimõte on sama. Paljudes riikides on kasutusel nn in-house mudel, mis tähendab, et jäätmeveoga seotud ettevõtted on kohaliku omavalitsuse omanduses. "Tallinna poolt rakendatav mudel on selles mõttes kesktee, et teenuse osutamisse kaastakse eraettevõtted, kuid kontroll teenuse osutamise üle jääb siiski omavalitsusele," rääkis osakonna juhataja.
P
Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder sõnas, et linnaosa elanikud olid olukorra üle sõidu- ja kõnniteedel pahased ning seda paljuski õigustatult. „Piisas vaid linnaosas veidi ringi sõita, et mõista, miks linnaosavalitsuse telefonid olid punased ja nõuti olukorra parandamist,“ selgitas Mölder linnaosavalitsuse otsust.
Linnaosa vanem Tõnis Mölder ütles, et toetab korraldatud jäätmevedu ja selle nimel tehakse tööd, et Piritalgi peagi sama süsteem toimiks. "Võitleme selle eest, et jäätmemajandus oleks hästi toimiv ja tarbijale odav. Mõnedes linnaosades juba toimiv süsteem on end selles osas igati õigustanud," ütles Mölder, kes avaldas veendumust, et peagi jõuab järg Piritale.
Ta rõhutas, et lumi toob liiklemisel alati kaasa ebamugavusi ja seda tuleb mõista, kuid kõike ei saa siiski talve paratamatuse peale lükata, vaid tööd saab ja tuleb teha paremini. 23. jaanuaril algas Pirital lume väljavedu, mille eesmärk oli vähendada lumehangesid lasteaedade ning koolide
juures. Samuti seal, kus lumekuhjad takistasid liiklemist ja sahameeste tööd. Esmajärjekorras kadusid hanged Padriku lasteaia, Merivälja kooli, Majandusgümnaasiumi ja Naba lasteaia juurest ning tupiktänavatelt. Probleem oli parkijatega Et teekoridore laiemaks saada ja et lumesahad oma tööd saaksid teha, pandi tänavatel välja ka ajutiselt parkimist keelavad märgid. Mölder tõdes, et näiteks Pähkli tänaval ja mujalgi oli probleeme parkivate autodega, mis lume väljavedu, aga ka tavapärast teehooldust järjepanu takistasid. „On inimesi, kes võivad oma masina rahumeeli jätta talvest-talveni sama koha peale ja paksu lume alla, kuid see tähendab keerulist või isegi võimatut tänavahooldust,“ selgitas linnaosa vanem. Ta kutsus selliseid autoomanikke arvestama oma naabritega ja leidma autodele
Pirital ei ole tänava ääres ainult autod, vaid ka laevad.
paremad kohad. Mitte liikuvate ja liiklemist takistavate autode tõttu kohtuti ka politsei ning munitsipaalpolitsei esindajatega
P
irita linnaosavalitsus jagab ka sel aastal graniitkillustikku libeduse tõrjeks kui ilmade tõttu on selleks vajadust. Killustikku antakse nendele majaomanikele, kel on kohustus oma kinnistuga külgneval kõnniteel tagada jalakäijal normaalne läbitavus. Selleks, et graniitkillustikku endale küsida, tuleb ühendust võtta Pirita linnaosavalitsuse linnamajanduse osakonna spetsialisti Tõnis Liinatiga numbril 645 7610 või e-posti aadressil tonis.liinat@tallinnlv.ee
Linnaosavalitsus toetab
Lumevedaja sai linnaosavalitsuselt trahvi irita Linnaosa Valitsus ei olnud rahul lepingupartneri tööga lume lükkamisel linnaosa tänavatel ja otsustas 19. jaanuaril tänavapuhastajat "motiveerida" rahalise trahviga.
Vajadusel saab linnaosavalitsusest graniitkillustikku
ning tõdeti sedagi, et vajadusel võib ja tuleb autosid teisaldada. Kokku viis linnaosavalitsus tänavatelt ära ligi 1800 kuupmeetrit lund.
Aastapäeva toetus paljulapselistele peredele
P
aljulapseliste (3 ja enam last) perede toetust Eesti Vabariigi aastapäevaks on õigustatud saama pered, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast (430 eurot) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast (344 €). Sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi. Arvesse lähevad leibkonna ehk kõikide antud elamispinnale registreeritute sissetulekud. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused. Toetuse suuruseks on 2016. aastal 35 eurot lapse kohta. Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast aastapäeva. Avaldus tuleb esitada Pirita Linnaosa Valitsusse, aadressile Kloostri tee 6, kabinet 114, spetsialist Maarit Merilaine, telefon 645 7622. Avaldusi võib esitama hakata alates 1. veebruarist 2016. Vastuvõtuajad: Esmaspäev 9.00–12.00 ja 14.00–18.00 Teisipäev 9.00–12.00 Neljapäev 9.00–12.00 ja 14.00–17.00