TOETUSED KORTERIÜHISTUTELE LK 2 PIRITA JÕE ÜRGORUS TAASTATAKSE NIITUSID LK 4 PMG TUNNUSTAS PARIMAID LK 6 31. jaanuar 2020 NR 1 (294)
www.facebook.com/piritalinnaosa
Tartu rahu 100. aastapäev 2. veebruaril möödub Tartu rahulepingu sõlmimisest 100 aastat. Traditsiooniliselt tähistavad Pirita linnaosa ja Viimsi vald seda tähtpäeva koos. Päev algab kell 10 hommikul Kesklinna kalmistul lillede viimisega omaaegse legendaarse ühiskonnategelase, rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhi ning Tallinna linnavolikogu esimehe ja linnapea Jaan Poska hauale. Seejärel külastavad Pirita linnaosa valitsuse ja Viimsi vallavalitsuse esindajad ning Viimsi naiskodukaitsjad, kodutütred, noorkotkad ning veteranid president Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri hauda Metsakalmistul. Lillekimbud asetatakse ka Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurde Viimsi mõisa pargis. Järgneb koosviibimine Eesti sõjamuuseumis. Pirita linnaosa valitsus tuletab kõigile majaomanikele meelde, et 2. veebruar on lipupäev ja sel puhul võiks Eesti lipp kõiki Pirita maju ehtida. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.
Lillepi park läheb kevadele vastu värskema väljanägemisega Jaanuari viimasel nädalal alustati Lillepi pargis hooldusraiega, mille käigus tehakse põlispuudele võrahooldus, lõigatakse võsa ning koristatakse tuulemurd ja tormiheide. Tööd peavad olema lõpetatud enne lindude pesitsusaega ehk hiljemalt 1. aprilliks. Looduskaitsealust Lillepi parki on regulaarselt hooldatud, kuid aeg-ajalt on vaja teha suuremaid hooldustöid. Hooldustööde käigus eemaldatakse looduslik uuendus vanade pargipuude ümbrusest ja pargi endiselt avatud aladelt ning säilitatavate puuderühmade alt, samuti tuleb eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud. Raiejäätmetest tehakse hakkpuitu ja selle saab viia näiteks Pirita terviseraja katteks. Üks olulisemaid tegevusi ongi pargiruumi avamine põlispuude väljapuhastamisega. Spetsiifilist võrahooldust vajavaid põlispuid on pargis sadakond. Põlispuudena käsitletavad männid võrahooldust ei vaja, kuid vajavad võraaluste puhastamist, sest võsa ja rägastik ohustavad nende kasvutingimusi ning pargi stabiilset looduslikku seisukorda. Samuti on võsastumas pargi väiksemad avatud alad, suuremate alade ser-
Lillepi park Lillepi park asub Pirital kunagise Lillepi talu maadel, Pirita, Saare, Kose ja Rummu tee vahelisel alal, Pirita Selveri ja Pirita spordikeskuse vahetus naabruses. Kaitsealuse pargi pindala on 35,7 hektarit. Lillepi park on Kadrioru järel suuruselt teine avalik park Tallinnas. 1964. aastal koostati pargile haljastusplaan. See oli esimene pargi haljastust suunav teadlik tegevus. 2007. aastast on park looduskaitse all. 2008. aastal koostati pargile kergliiklustee- ja valgustusprojekt. 2012. aasta inventeerimisel registreeriti 70 liiki puid, põõsaid ja puhmaid. Samuti on Lillepi park rikas erinevate linnuliikide poolest. (ALLIKAS: LILLEPI PARGI HOOLDUSKAVA 2013–2022)
vaalad ja Varsaallika oja kaldad. Puistuosadest läbiminevate teede koridorides teest 3–5 meetri kauguselt on soovitatav puude looduslik uuendus eemaldada. Põõsastike säilitamine on samas oluline, et ei kaoks laululindude pesitsuskohad. Teeäärte puhastamise laius
oleneb tee käidavusest. Kasvama võib jätta üksikuid pihlakaid ja toomingaid. Suuremaid isetekkelisi puid tuleb harvendada niimoodi, et puistu täius kasvab järk-järgult pargi siseosade poole. Hooldustööd tehakse Lillepi pargi hoolduskava kohaselt. Lillepi pargi puis-
tu hoolduse alus on 2012. aastal dendroloog Olev Abneri koostatud dendroloogiline hinnang ning tema töös on esitatud soovituslik väljaraiutavate puude arv liigiti ja protsentides. Noorte puude puhul arvestatakse nende liiki ja asukohta, et võimalusel säilitada sobivatel kohtadel kasvavad perspektiivsed puud pargipuistu järjepidevuse säilitamiseks – harilikud tammed, sanglepad ja harilikud männid. Lillepi pargis on soovitatav hooldamisel säilitada isetekkelised pihlakad ja toomingad, mis toovad alale juurde lõhna ja värvi ning mitmekesistavad lindude pesapaiku ja toidulauda. Töö lõppeesmärk on parendada loodusväärtuste kasvutingimusi ning et park oleks atraktiivne puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks. Lillepi pargi hooldustöid teevad OÜ Greening arboristid.
Lahtiste uste päev PMG-s Pirita majandusgümnaasiumis (PMG) toimub 13. veebruaril kell 17 infokoosolek 1. klassi lastevanematele ja 20. veebruaril kell 16 on lahtiste uste päev 10. klassi astujatele.
Pirital elab 18 873 inimest 1. jaanuari seisuga elab Pirita linnaosas 18 873 inimest. Detsembri jooksul suurenes Pirita elanike arv 41 võrra. Võrreldes möödunud aasta algusega on Pirita elanike arv vähenenud – 1. jaanuari 2019 seisuga elas Pirital 18 894 inimest. Elanike arvu kahanemine nii Pirital kui ka kogu Tallinnas on seotud rahvastikuregistri seaduse muudatuse jõustumisega, s.t eelmisel aastal kaotasid elukohaandmed kõik linnaosa täpsusega registris olnud isikud, kes seadusemuudatuse jõustumise hetkeks mingil põhjusel oma aadressiandmeid ei täpsustanud. Tallinna elanike arv 1. jaanuari 2020 seisuga on 443 932. Möödunud aasta 1. jaanuaril elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 453 033 inimest. (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER)