Pirita ajaleht 26.07.19

MUSTAKIVI TEE EELNÕU AVALIK VÄLJAPANEK LK 2 KODUKOHVIKUD TULEVAD TAAS LK 3-4 TELLI TASUTA PAKENDI­ VEDU KOJU LK 5 www.facebook.com/piritalinnaosa

26. juuli 2019  NR 7 (288)

Pirital investeeritakse välispordi tingimuste parandamisse täiendavalt 30 000 eurot Pirital on mitmeid spordiobjekte, mis vajavad kas parendustöid või lisaatraktsioone. Juuli alguses esitas linnaosavalitsus Tallinna Spordi- ja Noorsooametile taotluse eelarvest spordiväljakutesse 30 077 euro investeerimiseks. Objektide valikul peeti silmas parandustööde vajalikkust ja kasutamist.

Plaanitud on uuendada nelja spordiobjekti: v ahetada välja Jõesuu tänava amortiseerunud ohtlik rulapark;  Kesktee 40 kaks korvpallikonstruktsiooni;  l isada Sinitiiva 2 platsile üks korvpallikonstruktsioon; M ähe Vaba Aja Keskuse platsile üks korvpallikonstruktsioon.

 Lisaks soovitakse linnaosasse paigaldada kolm betoonist lauatenniselauda ja neli betoonist malelauda.

Kõigist neist investeeringutest on kõige kriitilisem ja suuremahulisem Jõesuu ehk Pirita rannaala rulapargi väljavahetamine. Aastate jooksul on rulapark muutunud ohtlikuks - mitmed metallist kinnitused on lahti tulnud ja rampide materjal on kulunud.

Olukorra parandamiseks investeerime rulaparki 16 200 eurot. Töödega on juba alustatud - äsja lõpetati uue aluskihi valamine.

Töödega alustati juba juulikuu keskel. Eesmärk on tööd lõpetada septembri esimeseks pooleks.

Välispordi võimalused Pirital

Korvpall Jalgpall Võrkpall Jõuväljak Lauatennis Muu

Kose Vaba Aja Keskuse spordilinnak (Rahvakooli tee 3)

ü

ü

ü

ü

ü

ü tenniseväljakud

Pirita Spordikeskus (Rummu tee 3)

ü

ü

ü

ü

ü

ü tenniseväljakud ü terviserajad

ü

Tamme 31 spordiväljakud

ü

ü

Võsa tee 26

ü

ü

ü

Mähe Vaba Aja Keskuse palliväljakud (Mugula tee 17a)

ü

ü

ü

Sinitiiva 2

ü

Pähkli 15

ü

ü ü tenniseväljak

Merivälja pargi spordiväljak (Kesktee 27)

ü

ü

ü

ü malelaud

Pirita ranna-ala

ü

ü

ü

ü malelaud

ü

ü

ü rulluisurada ü malelaud

Lillepi park Tammetõru 2

ü

Lehise 2

ü

Lükati tee 5

ü ü

Mähe jõulinnak (Tolmuka tee T1) Pähkli 2

Foto: Planeeritav Jõesuu tänava rulapark.

ü

Jõesuu tee 5

ü rulapark

Purde 32

ü discgolfi väljak

Tallinna Teletorn, KL Tallinna malev ja Pirita Linnaosa Valitsus kutsuvad

TELETORNI PEREPÄEVALE 20. AUGUSTIL KELL 11–18 kl 17.00 Uku Suviste ja bänd TELETORNI ÕUEL TASUTA teletorn.ee

ALLIKAS: WWW.SPORDIREGISTER.EE

Pirita Linnaosa Valitsus selgitas koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga välja linnaosas investeeringut vajavad objektid.

2

JUHTKIRI / LINNAOSA

JUHTKIRI

PIRITA LINNAOSA VALITSUS AVALIKUSTAB PIRITA RANNAALA DETAILPLANEERINGU

Ees ootab kogu­konna­kuu!

J

uulikuu jooksul oleme oma meeskonnaga näinud palju vaeva, et parandada vaba aja veetmise tingimusi. Saime Tallinna Spordi- ja Noorsooametilt üle 30 000 euro, et parandada nelja spordiobjekti olukorda ning paigaldada male- ja lauatenniselauad. Lisaks alustasid tööd Pirita jõesuudmes Piraadilaevaresto ja kajakirent.

Juhtkirja kõrval on välja toodud kaks väga olulist arendustööga seotud teadet – Mustakivi tee (Narva mnt – Kose tee) rajamine koos tehnovõrkude ja jalakäijate sillaga projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapanek ning Pirita rannaala detailplaneering. Kui kumbki teema on sulle südamelähedane, siis ootame Sinu tagasisidet vastavalt 7. augustiks ja 16. augustiks.

Meie linnaosas võiks augustikuu ristida kogukonna kuuks. Just augustis toimuvad mitmed olulised kogukonna sündmused. Toon neist välja mõned, mida mina kindlasti külastan: P irita Vaba Aja Keskuse viikingite paadile nimepanek ja paadi vettelasmine 13. august M ähe kodukohvikute päev 17. august T eletorni perepäev 20. august M erivälja kodukohvikute päev 25. august M aarjamäe laat 31. august  J üri Ratase jalgrattavõistlus 31. august Leheküljelt 9 leiad Pirita ja Viimsi ühise kultuurikalendri.

L

õpetuseks annan teada, et linnaosavalitsuse töötajaskonnas on toimunud ja toimumas mõned muutused. Juulikuus alustas uus tervisedendaja Liina Mõttus, oma kunagise töökoha juurde naasis linnamajanduse peaspetsialist Mariana Simson ning augusti alguses alustab avalike suhete nõunikuna Merike Pinn. Tervitan neid kõiki meie väiksesse meeskonda ja soovin palju edu!

Tõnis Liinat Pirita linnaosa vanem

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine. Pirita rannaalale määratakse ehitusõigus rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehitamiseks ning Merivälja tee 3 kinnistul asu-

MUSTAKIVI TEE (NARVA MNT – KOSE TEE) EELNÕU AVALIK VÄLJAPANEK Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Mustakivi tee (Narva mnt – Kose tee) rajamise koos tehnovõrkude ja jalakäijate sillaga projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku.

Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 24. juulist kuni 7. augustini

26. juuli 2019

va Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ja Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks. Planeeritava ala suurus on 45,10 ha.

Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega, kuid sisaldab ettepanekut linnaosa üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvöön-

di vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks. Detailplaneeringu koostas Ruum ja Maastik OÜ.

Detailplaneeringuga saab tutvuda 15. juulist kuni 16. augustini 2019 Pirita Linnaosa Valitsuses. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7, 1. korruse infosaalis.

2019 Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Lasnamäe linnaosas jääb kavandatav tee trass Tallinna linna omandis olevale Narva mnt 131d kinnistule. Pirita lin-

naosas kulgeb kavandatav Mustakivi tee trass Tallinna linna omandis olevatel kinnistutel ja läbib Kase tn 61 Sisekaitseakadeemia kinnistut.

Mustakivi tee pikendamine Narva maanteelt kuni Kose teeni on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ja Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

LINN

26. juuli 2019

3

Uueneb Tallinna kalmistute jäätmemajandus

Juulist alates perekonnaseisuamet surmasid ei registreeri

Rahumäe kalmistule on paigaldatud enam kui 300 uut jäätmemahutit kalmistutel tekkivate jäätmete liigiti kogumiseks.

Tallinna kalmistutel on olnud pikka aega probleemiks seal tekkivate jäätmete sorteerimine - uued mahutid loovad liigiti kogumiseks paremad võimalused. Eesmärgiks on üksteisest eraldada haudadelt kokku kogutavad biolagunevad (okkad, lehed, oksad jms) ning muud olmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid jms). Biolagunevate jäätmete jaoks soetati rohelised ning muude olmejäätmete kogumiseks hallid jäätmemahutid. Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Marki sõnul on kalmistute jäätmemahutite jaoks disainitud ka uued jäätmeliigile viitavad ja juhendavad kleebised, millega kõik mahutid märgistati.

Lisaks Rahumäe kalmistule saavad uued mahutid ka Liiva, Pärnamäe ning Hiiu-Rahu kalmistud. „Viimane aeg on nüüdisajastada Tallinna kalmistute jäätmemajandus. Kalmistutel olid seni kasutusel ajast ja arust vanad nõukaaegsed konteinerid. Jäätmete liigiti kogumine kalmistutel on sellisel moel üsna võimatu“, ütles Kristjan Mark mahutite hanget kommenteerides.

Riigihanke tulemusel tarnis uued mahutid Liiva, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Pärnamäe kalmistule OÜ Paadilaenutus.

Lepingu maksumuseks on 166 000 eurot. Kokku paigutatakse kalmistutele 1140 mahutit suurusega 600 liitrit ning 554 mahutit suurusega 240 liitrit. Suuremate rohelist värvi mahutite otstarve on haljastusjäätmete kogumine, väiksemate halli värvi mahutid on kavandatud aga segaolmejäätmete nagu hauaküünalde, kilekottide jms kogumiseks.

Uued mahutid ja nende märgistus muudavad kalmistutel jäätmete kogumise elanikele selgemaks. Enamus kalmistutel kogutavatest jäätmetest on biolagunevad ning neid kompostitakse Pärnamäe kompostimisplatsil. Biojäätmetest kilekottide, küünlatopside jms eraldamine muudab nende käitlemise lihtsamaks ning võimaldab kokkuvõttes saada veelgi kvaliteetsemat komposti.

Kalmistute läheduses paikevatel jäätmeplatsidel on probleem ka olmejäätmete lendumisega. Kui olmejäätmed korrektselt biolagunevatest jäätmetest eraldada, siis need kalmistute jäätmeplatsidele ei jõua.

Mahutitele on esitatud ka ranged kvaliteedinõuded. Jäätmemahutid on kõik uued, ilma reklaamideta ja neile on pressitud logo „Tallinna kalmistud“ selleks, et neid eristada tavalistest jäätmemahutitest.

Alates 1. juulist edastavad surmafakti andmed automaatselt rahvastikuregistrisse ja väljastavad surmatõendi tervishoiuteenuse osutajad.

Seega ei pea üldjuhul enam perekonnaseisuametniku juures surma registreerima. Surma registreerimise ning sellega kaasneva esmase surmatõendi väljastamise kohustus ja õigus on tervishoiuteenuse osutajatel (perearstid, haiglad, kiirabi jne). Surmatõend on vajalik matmiseks.

Perekonnaseisuamet registreerib surma vaid erijuhtudel - isikukoodita välisriigi kodaniku surm Eestis, surmajuhtum välisriigis jne.

Kui inimene on surnud enne 1. juulit 2019, siis tuleb tuvastada, kas surmafakt on liikunud automaatselt rahvastikuregistrisse. Kui surmafakti andmed ei ole automaatselt kantud rahvastikuregistrisse ja surnu lähedastele on väljastatud surmateatis, siis vana korra kohaselt registreerib surma veel perekonnaseisuasutus.

Muudatuse alus on perekonnaseisutoimingute seadus § 31 ja § 36 lg 41.

Alustati ühistranspordipeatuste taastusremondiga

Täpsed elukohaandmed tagavad tallinlasele ettenähtud hüved

12. juulil alustati Tallinna ühistranspordipeatustes sõidutee katte taastusremondi töödega.

Esimeses järjekorras alustatakse ehitustöödega Pärnu maantee kesklinna suunalises Võsu peatuses ning Sõpruse puiestee linnast väljuval suunal asuvates Ehitajate tee ühissõidukipeatustes.

Lisaks korrastatakse tänavu veel J. Smuuli tee linnast väljuval suunal Liikuri peatus, J. Smuuli tee linna suunal J. Smuuli peatus, Sõle tänava linna suunal Ädala peatus, Estonia

Rahvastikuregistri seaduse muudatusega kustusid tuhandete tallinlaste elukohaandmed. Meenutame, et tallinlasele ette nähtud hüvede saamiseks peavad elukohaandmed olema rahvastikuregistris korras.

Elukohta on lihtne registreerida - seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel või linnaosavalitsuses rahvastikuregistri töötaja abiga. Lisateave www.tallinn.ee/elukohaandmedkorda.

puiestee linna suunal Estonia peatus, Mustamäe tee linnast väljuval suunal Hipodroomi peatus, Merivälja tee linnast väljuval suunal Pirita peatus, Merivälja tee linnast väljuval suunal Supluse puiestee peatus ning Kadaka teel linna suunal Aiandi peatus.

Ehitustöid teeb Tallinna Teede AS. Tööde lepinguline maksumus on ca 341 000 eurot, millest 24 000 euro ulatuses on kaasfinantseerijaks AS Tallinna Vesi. Ehitustööde lepinguline tähtaeg on september 2019.

4

KOGUKOND

26. juuli 2019

Linnaosavalitsus kingib Maarjamäe asenduskodule kiiged ja liumäed Pirita linnaosavalitsus kingib juuli keskel Maarjamäe asenduskodule kiiged ja liumäed.

Maarjamäe asenduskodu lastel ja noortel pole praegu häid võimalusi õues aja veetmiseks. Seetõttu kavatseb linnaosavalitsus pikema aja jooksul Maarjamäe asenduskodu toetada.

Sel aastal tehti korda tennise- ja korvpalliväljakud. Maarjamäe laadal, Mähe ja Merivälja kodukohvikute päeval kavatseb linnaosavalitsus koguda asenduskodu toetuseks annetusi. Samuti on linnaosavalitsus kokku leppinud teletorni ja botaanikaaiaga, et noored saaksid tasuta neid asutusi külastada.

Peretraditsioonid annavad kodukohvikutele erilise väärtuse Mõne pere jaoks on kohvikutepäevast poolt lisatud armastus Itaalia köögi vastu. Lisaks pakub kohvik suviselt kergeid välja kasvanud iga-aastane harjumuskokteile, mis valmivad otse külastajate pärane üritus, millega saab oma pere silme all. Nii nagu Itaalias käivad toit ja parimaid hõrgutisi jagada ka teistega.

Põlvest põlve edasiantavad retseptid ja muusika käsikäes, toimuvad ka Armilnipid ongi just need detailid, mis tekitada õuel päeva jooksul mitmed kontservad kodukohvikutes koduse tunde. Näidid. Eelmisel aastal korraldati ka kohviteks Erja, kes on üle 30 aasta Meriväljal kupäeva afterparty. elanud, on tuntud tänu oma imepärasePere pesamuna Mammu hoolitseb selle Napoleoni koogile, mille retsepti päle eest, et lastel igav ei hakkaks – tagaris ta oma kadunud ämmalt ja mida ta aias on avatud seikluspark, kus saab ronida, trossiga pika liu teha, batuutidel hiljem täiustas vastavalt enda maitsehüpata ja muid mänge mängida. Võile. Kook ei ole liiga rammus ja seetõtmalik on soetada Mammu Seikluspartu on raske piirduda vaid ühe tükiga.

Tellijaid jagub igaks nädalaks ja see on gi kohvikust pehmet jäätist, jääjooke ja olnud nii Jussi õlletoa kui ka vanalinna muffineid. restorani Babulja magustoiIga kohvik peegeldab võõtude menüüs.

Erja võtab vastu ka suu- rustava pere traditsioone, remaid tellimusi, kuna tal on koduse koogi valmista- huvisid ja lemmiktoite. 25. miseks EAS’i toetusega saa- augustil ootavad Merivälja dud ehtne restoranide köökodukohvikud kõiki toredaid gitehnika, mis teeb silmad ette ka väiksematele kohvi- inimesi oma õuele, et neid kupidajatele. Kooki on kiit- huvisid ka teiega jagada. nud külalised Ameerikast, Jaapanist ja Itaaliast. Kooki saab tulla Armilda kohvik on nime saanud samas majas elanud vanavanaema Armilsööma Merivälja kodukohvikute päeda Krassi järgi, kelle suureks kireks oli val Erja`s Bakery kohvikusse. Tellida kokkamine. Menüüsse on lisatud mõsaab kasvõi kohe Erja Napoleoni kook ned Armilda koogid ja tulenevalt KrasFacebooki lehe kaudu.

Lisaks peretraditsioonidele annavad si pere suurest huvist Itaalia vastu on kohvikutele omalaadse näo ka erinevad Armilda vanaaegsed traditsioonid põirahvusköögid. Näiteks on itaaliapärane mitud romantiliselt lõunamaise särtsaArmilda kohvik võõrustanud Merivälja ka Itaaliaga. kohvikupäeva külastajaid maitsvate pitIga kohvik peegeldab võõrustava pesade, kookide, tortide ja itaalia hõrgure traditsioone, huvisid ja lemmiktoite.

25. augustil ootavad Merivälja kodukohtistega juba kolm aastat. Pitsad on valmistatud puuküttega ahjus, koostisosavikud kõiki toredaid inimesi oma õuele, deks kvaliteetsed toorained ja pitsakoka et neid huvisid ka teiega jagada.

Mähe kiriku augustikuu Igal pühapäeval on jumalateenistus kell 11.00. NB! Augustis esmaspäevaseid piibli- ja palveosadusõhtuid ei toimu. Kirikukohvilaud on kaetud igal pühapäeval pärast jumalateenistust kõikidele, v.a. kuu esimesel pühapäeval, siis ei pakuta kirikukohvi, vaid toimub Issanda surma mälestamine.

Plaanivälistest suveüritustest teatame ja neid reklaamime eraldi Facebookis (Mähe kirik) või kodulehel www.mbk.ee.

Aiakontsert Pirita-Kosel

Kogukonna aktivist korraldab Pirita-Kosel tasuta kontserte Muusikaõhtud toimuvad aadressil Kullese 5. Kohapeal saab istet võtta toolidel või piknikutekkidel.

KONTSERTIDE KAVA:  7 . augustil kl 19.00 – Lõõtsamees Juhan Uppin  1 4. augustil kl 19.00 – Tõun-Tõnu Timm  2 1. augustil kl 19.00 – puhkpilli kvintett Estica

17. augustil – Mähe kohvikute päeval osaleme Heliseva pannkoogi kohvikuna. Oleme avatud kell 11-16. Rikkalik ja mitmekesine menüü!

KIRIKUSAALIS ON MUUSIKAHETKED: 12.00 – Lisanna Lilleoja (klaver, flööt, viiul) 13.00 – Kirsti Malmi – kitarr ja laul 14.00 – Andrus Vaiklo (klaver, laul ja ühislaulmine) 15.00 – ansambel Robirohi 18. augustil – vaimulik sõnum vanempastor Ruudi Leinuselt. Jutlust peab pastor Raido Oras. Klaverit mängib Siiri Ratas. Pakutakse kirikukohvi.

25. augustil – vaimulik sõnum vanempastor Ruudi Leinuselt. Jutlust peab pastor Raido Oras. Viiulit mängib Marie-Helen Aavakivi ja klaverit Siiri Ratas. Pakutakse kirikukohvi.

Kontsertidele on tasuta sissepääs, kuid teretulnud on vabatahtlik annetus. Lisainformatsiooni saab Aivar Nurmikult (tel 51 19 328).

Merivälja kodukohvikud tulevad taas!

Ootame kõiki naabreid ja külalisi pühapäeval, 25. augustil kell 11.00

Registreerimine: merivaljaselts@gmail.com Lisainfo: merivaljaselts.ee Merivälja kodukohvikud

4. augustil – vaimulik sõnum Ago Tapverilt. Jutlust peab pastor Raido Oras.

Klaverit mängib Ines Jakobson. Toimub Issanda surma mälestamine.

11. augustil – vaimulik sõnum Juhani Pesuly. Jutlust peab Kuldar Taveter. Klaverit mängib Siiri Ratas. Kogudust külastab Vincent Price (Vancouver, ECM president). Pakutakse kirikukohvi.

 2 8. augustil kl 19.00 – Tõnu Raadik ja sõbrad. PS! Lõpujämm!

Trükiseid ja kujundust toetab:

MAJAPIDAMINE

26. juuli 2019

Korduma kippuvad küsimused Kui suur on taotlusvooru eelarve?

Kogu taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot. Taotlusi võetakse vastu kuni eelarve täitumiseni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse üleriigilises päevalehes ja KIKi kodulehel.

Milleks toetust antakse?

Toetust antakse elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning elamu kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks. Kogumismahutitele jagatakse toetust piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühiskanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ühendamist toetatakse juhul, kui selleks on võimalus olemas, aga mingil põhjusel ei ole liitutud.

Kui suur on toetus?

Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Keskmised toetuste sum-

mad jäävad vahemikku 1132-3792 eurot. Toetuse väljamakse tegemisel peab KIK tulumaksuseaduse kohaselt väljamakstavast toetusest kinni tulumaksu.

Mida tuleks silmas pidada?

Kui on rajatud liitumispunkt nii vee kui ka kanalisatsiooniga liitumiseks, siis on toetuse saamise eelduseks liitumine mõlema teenusega. Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse.

Milleks toetust ei anta?

Elamusiseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks.

Varasemalt teostatud tööde rahastamiseks. Hoonestamata kinnistule torustiku rajamiseks.

Kuidas taotleda?

Taotleda on võimalik e-toetuste keskkonnas või KIKi kodulehel avaldatud taotlusvormil, mis esitatakse e-posti teel (Info@kik.ee) või paberkandjal (Narva mnt 7a, VI korrus).

Toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium, toetust antakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Eraisikutele toetus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ootab eraisikute taotlusi liitumaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reovee kogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Seda, kas elukoht asub vastaval reovee kogumisalal, saab kontrollida KIKi kodulehelt leitava otsingumootori kaudu või keskkonnaregistrist.

Toetust jagatakse elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning elamu kogumismahuti raja-

miseks või ümberehitamiseks. Kogumismahutitele jagatakse toetust piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühiskanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ühendamist toetatakse juhul, kui selleks on võimalus olemas, aga mingil põhjusel ei ole liitutud.

Rohkem toetuse kohta saab lugeda veebilehelt - https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine.

Allikas: Keskkonna­ investeeringute keskus

Agarad puuistutajad tekitavad linnaosavalitsusele peavalu Igal aastal tellib linnaosavalitsus linnamaale kändude freesimise, mille aktiivsed kodanikud nullivad.

Juulis tellis linnaosavalitsus 220 kännu freesimise. See on kiireim viis vabaneda kändudest. Erinevalt juurimisest on freesimise meetod lokaalne ja haljastuse taastamine lihtne. Juurimisel võib lihtsasti vigastada maaaluseid kommunikatsioonikaableid.

Samuti on kändude freesimise lõpptulemus silmale ilusam.

Probleem seisneb selles, et igal aastal istutatakse uued puud kändude asemele. Samas need puud on maha võetud põhjusega - et ei tekiks pimenurki ja puud ei ohustaks liiklust. Need on maha võetud turvalisuse eesmärgil. Kui on Soov puud istutada, siis tuleks see kooskõlastada linnaosavalitsusega.

Telli tasuta pakendivedu koju Meelik Samel, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ

Pakendite tasuta ära andmiseks ei pea pakendikonteineri juurde minema. Kortermajad saavad tellida pakendikonteineri ning eramajad pakendikotiteenuse. Tühjendus ja vedu on kõigile tasuta.

Milleks prügistada? Panustame ringmajandusse.

Sorteerimine on kõigi jaoks kohustuslik juba 2007. aastast, aga sellest olulisem on rahulolutunne, mida annab panus jäätmete põletuse ja ladestuse vähendamisse ning ringmajanduse elavdamisele, et juba kord kasutatud asjad saaksid uue elu. Keskkonnasäästlikku käitumist motiveeritakse ka rahaliselt – pakendite vedu on tasuta ning selle arvelt väheneb oluliselt tasuliselt äraveetavate olmejäätmete hulk.

Mis üldse on pakend?

Pakend on kõik, mis tuleb mingi toote ümbert, olgu selleks toiduained, hügieenitarbed, kosmeetika, elektroonika, mööbel või midagi muud.

Kuidas pakendeid koguda?

Pakendid tuleb koguda pakendikonteinerisse ja -kotti lahtiselt või läbipaistvas kilekotis. Pakend peab olema puhas.

Kui puhas on “puhas pakend”?

Puhas pakend tähendab seda, et pakend ei lähe ka nädalatepikkuse seismise järel haisema. Pakendite loputamise all mõistame üldjoontes toiduainete ümbert tulevaid pakendeid. Kõik pakendid kind-

lasti pesemist ei vaja. Kui pakendit pole võimalik puhtaks saada, tuleb see panna olmejäätmete hulka.

Pakendikonteinerisse ega pakendikotti ei tohi panna määrdunud pakendeid või muid jäätmeid. Sel juhul muutub terve konteineri sisu kõlbmatuks ning ringlusse võtmise asemel läheb see tavaprügi hulka.

Mis saab pakenditest pärast nende eraldi sorteerimist?

Pakendijäätmed veetakse ära eraldi autoga. Seejärel jõuavad need sorteerimisliinile, kus need eraldatakse vastavalt materjalidele. Materjalid pressitakse kokku ja suunatakse ringlusse.

Milliseid uusi tooteid pakendijäätmetest teha saab?

Ringlussevõetud plastikust saab toota uusi pakendeid, kuid ka näiteks mööblit, riideid, magamiskotte ja palju muud.

Klaasi taaskasutus on eriti oluline, sest selle omadused ei kao praktiliselt kunagi. Peamiselt toodetakse ringlussevõetud klaasist uusi pudeleid (sest selle keemiline koostis erineb aknaklaasi omast), kuid ka näiteks klaaskiudu. Ümbertöödeldud metall jõuab välja lausa autotööstuseni.

Teenusega liitumine http://tvo.ee/elanikele/teenuste-tellimine Teenuse tingimused http://tvo.ee/elanikele/eramajale http://tvo.ee/elanikele/kortermajale Sorteerimisjuhend http://tvo.ee/elanikele/sorteerimisjuhend

Mida tehakse Eestis jäätmetega?  62% jäätmetest põletatakse. See on parem variant kui nende ladestamine. Siiski on tegemist olulisel määral õhku saastava protsessiga, mis oleks ideaalis vaid üleminekuetapp täielikule ringmajandusele.  10% jäätmetest ladestatakse. Ladestamine on kõigist võimalikest va-

riantidest kõige halvem ja keskkonda koormavam.  28% jäätmetest võetakse ringlusse.

See on keskkonnaperspektiivis kõige parem võimalik variant. Eestis kogutakse kõik pakenditüübid kokku. Need läbivad sorteerimisliini, kus erinevad materjalid eraldatakse üksteisest.

Miks on parem pakendeid kodu juures ära anda?  Õigesti sorteeritud pakendite äravedu kodu juurest on tasuta.  Pakendikonteineri paigalduseks tuleb maksta ühekordne tasu, kuid rent on tasuta. Kasutada võib ka oma konteinerit, mis vastab jäätmekäitleja nõuetele. Nõuded leiab lingilt – http://media.voog.com/0000/0040/8431/files/ konteinerite_kasutamise_juhend.pdf.  Olemasoleva olmejäätmete konteineri võib vahetada väiksema vastu

ning hoida lisaks keskkonnale ka olmeveokuludelt raha kokku.  Avaliku pakendikonteineri sisu saab kuni 60% jäätmetest võtta ringlusesse, kodude juurest aga kuni 90%.

Seega kodude juurest kogutud pakendid on oluliselt paremini ringlusse võetavad. Avalikke pakendikonteinereid reostatakse tänaseni muude jäätmetega nendest tasuta vabanemise eesmärgil.

5

Osale „Kodu kauniks 2019“ konkursil!

Juba 19. aastat korraldab Eesti suurim kuukiri Kodu & Aed silmapaistvate kodude ja aedade konkurssi „Kodu kauniks“. Ka sel aastal ootab osalejaid palju väärikaid preemiaid ja auhindu! Toimetus ootab fotosid hubaselt sisustatud kodudest 30. augustiks.

Võistlusel „Kodu kauniks“ tunnustatakse Eesti kauneid ja nutikaid kodukujundusi. Ajakirja kaudu jõuavad paljude lugejate ning huvilisteni nii põnevad kodukujundamise ideed kui ka innustavad kogemused.

Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olenemata vanusest, elukohast, perekonna, kodu või aia suurusest. Eraldi tuuakse esile ka silmapaistvaid ideid ja erilisi lahendusi oma kodu mõnusaks muutmisel.

Võistlusele esitatud kandidaatide hulgast valitakse fotode põhjal välja finalistid, keda külastab žürii.

Külaskäigu ja profifotode põhjal selguvad sügiseks parimad - need, kes pälvivad tänavu Eesti aasta kodupreemia. Peale selle antakse välja arvukalt hinnalisi eripreemiaid. Aasta kodu tiitliga kaasneva 2500-eurone peapreemia annab juba 18. korda välja Swedbank. Võistluse auhinnafond on 15 000 eurot, sponsorite hulka kuuluvad lisaks Bauhofile ja Swedbankile ka Hemtex, Aquaphor, Gustavsberg, Husqvarna, Tiigitehnika OÜ, Kekkilä ja Eesti Omanike Keskliit.

Kuidas kandideerida võistlusele „Kodu kauniks 2019“?  Võistlusel osalemiseks saada vähemalt kaheksa fotot oma kodust epostiaadressile kodukauniks@ajakirjad.ee (edastada võid ka piltide allalaadimislingi) või paberkandjal ajakirja Kodu & Aed aadressile Liivalaia 13/15 Tallinn 10118. L isa fotodele kaaskiri, kus tutvustad oma peret ja kodu. Ära unusta aadressi, meiliaadressi ja telefoninumbrit! T ähtaeg on 30. august.

Lisaküsimuste korral helista telefonil 610 4000 või kirjuta kodukauniks@ajakirjad.ee. „Kodu kauniks“ konkursi käiguga saad kursis olla Facebookis (www.facebook.com/kodusee) ning võistluse reglemendiga tutvuda veebilehel www.kodus.ee/ kodukauniks.

6

KODU JA PERE

26. juuli 2019

Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?

Dagi Dorbek, Päästeamet

Õnne Aas-Udam, psühholoogiline nõustaja, koolitaja ja loovterapeut

1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.

Tänavalt päästetud kass Beatrice oma uues kodus.

Paljud kassiomanikud ei täida loomakaitseseadust Loomakaitseseadusele kohaselt tuleb oma lemmiklooma hoida enda territooriumil ja väljaspool seda on tegu hulkuva loomaga, kes tuleb toimetada varjupaika. Kahjuks paljud kassiomanikud mitte üksnes ei jäta seadust täitmata, vaid seavad ohtu nii enda lemmiklooma kui ka teiste loomade ja lindude elud.

Juunis ilmus uudis, mille kohaselt tapavad kodukassid Eestis ligi 11 miljonit lindu aastas. Teema sai suurt vastukaja sotsiaalmeedias, kus heideti ette kasside ebaõiglast süüdistamist ja leiti, et lindude tapmise näol on tegu loodusliku valikuga. „Kindlasti ei saa kodukasside poolt lindude tapmist nimetada looduslikuks valikuks. Tegu on siiski koduloomadega, mitte metsloomadega. Samuti ei tee kassid seda reeglina toidu, vaid lõbu pärast. Kodukassi on kohustatud toitma tema omanik.

Kui kodukass peabki toitu mujalt hankima, siis tähendab, et loomaomanik ei täida oma kohustusi,” kommenteeris Eesti Loomakaitse Seltsi otseseabistamise juht Margit Midro.

Tegelikult kaitseb linde kodukasside eest seadus, mis ei luba lasta kassi hulkuma ehk omaniku territooriu-

milt välja. Probleemiks on kassiomanikud, kes seadust ei järgi. Põhjenduseks tuuakse iganenud arusaamad, mille kohaselt kass peabki jalutamas käima ja miisuga ei juhtu midagi. Tegelikkuses oleneb kõik looma kasvatusest ja harjumustest.

Ei tasu unustada, et väljaspool kodu valitsevad looma mitmed ohud. Kassi hulkuma lastes riskime iga kord sellega, et meie lemmikloom ei saabu koju tervena.

Kui laseme oma kassi omapäi hulkuma, siis võib ta... ...jääda auto alla ...sattuda pahatahtlike inimeste kätte ...saada nakkusi teiste loomade käest ... sattuda teise kassi, koera või metslooma rünnaku ohvriks ...tappa linde ja väikeloomi ...saada soovimatuid järglasi

Eesti Loomakaitse Selts kutsub kassiomanikke üles mitte seadma ohtu oma lemmikloomade tervist ning mitte laskma oma kassidel hävitada linde ja väikeloomi. Koduloomade koht on nende omanike territooriumil, mitte tänaval, metsas või naabriaias.

Õnnetused juhtuvad alati ootamatult Üks väga suurtest ohtudest väikelapsele on veekogud ning seda mitte ainult suvel, vaid nõrga jää tõttu ka kevadel ja sügisel. Kurb on fakt, et pigem upuvad väikelapsed koduõuel või selle lähistel olevas veekogus. Avalikes randades, kus võõra keskkonna tõttu on oht lapse kadumiseks suurem, on harjutud lastel rohkem silma peal hoidma kui koduhoovis. Kodune õueala tundub sageli turvaline ja võib tekkida olukordi, kus järelevalveks tundub piisavat sellest, kui teiste toimetuste kõrvalt aeg-ajalt veenduda, et laps on vaateväljas. Reeglina on väikelapsed väga impulsiivsed, mistõttu võib rahulikult mängiv laps hetkega meelt muuta ja ohtu sattuda. Õnnetused juhtuvad ootamatult ja kiiresti – uppumiseks pole tarvis enamat, kui veesilma läheduses paariks minutiks laps silmist lasta. Uppumine on enamasti vaikne sündmus, ilma karjumise ja appihüüdmiseta, sest hingamisteedesse sattunud vee või kõrikrambi korral ei ole see füsioloogiliselt võimalik.

Väikelapsed ei ole vastutuseks küpsed 1–3-aastased lapsed saavad üha enam aru sõnadest ja nende tähendusest, areneb kujutlusvõime. Samuti hakkavad nad märkama hooldaja nõudmisi ja reageerima nendele kas eitavalt või nõusolevalt ning katsetama oma mina mõjusust – mida ma juba suudan teha ja kui palju otsustada?

Kindlasti on iga lapsevanem kogenud olukorda, kus ikka ja jälle tuleb põhjendada, miks mõni asi on keelatud. Ka üksi vee äärde minemise keelust ei pääse ükski laps. Vanem peab teadma, et väikelapsel ei ole veel oskust teha üldistusi (reegel on üldistus) ja ka nende mälu on piiratud. Ehkki laps saab sõnadest aru, ei suuda ta neid kuigi kaua meeles hoida ja unustab pea koheselt lapsevanema poolt öeldu. Seda seetõttu, et nooremate kui nelja-aastaste laste ajus ei ole impulsside ja keeldude tsoonid veel kuigivõrd seotud.

Seega ei saa eeldada, et kui väikelapsele on midagi selgitatud või keelatud, siis laps seda ka mäletab ning seatud piire ja piiranguid järgib. Väikelapse ohutuse peab tagama lapsevanem, see ei ole koht, kus vaatamata sagedasele selgitustööle ja lapse lubadusele veest eemale hoida teda usaldada. Piiridest selge arusaam kujuneb lastel välja umbes 4–5-aastaselt.

Ujumise abivahendid loovad petliku turvatunde Täispuhutavate kätiste ja ujumisrõngaga suplev laps peab olema vanemate hool-

sa järelevalve all. Need võivad lapse rannast eemale kanda või juba varasema vigastuse tõttu järk-järgult tühjaks minna.

Ujumisrõnga puhul on lisaohuks lapse tagurpidi keeramine nii, et laps jääb vee alla lõksu – tagasi õigesse asendisse laps ennast keerata ei jõua.

Väikelapsel on ettekujutus iseendast kui kõikvõimsast – see paneb neid ikka jälle piire ületama, keelde eirama ja uusi katsetusi ette võtma. Seega vajavad lapsed täiskasvanute abi turvalise keskkonna loomisel ning täiskasvanud vastutavad ja täiendavad väikeste laste puudulikku enesekontrolli.

Soovitusi väikelastega ohtudest rääkimiseks  Väikelapsele piire seades kasutage “Ei!” asemel “Stopp!”. Öeldes “Stopp!” on teie miimika ilmekas – sirutate liikumise peatamiseks käe ette, silmad avanevad ja teie hääletoon on konkreetne (käskiv), kuid mitte süüdistav, nagu “Ei!” öeldes. Lisaks on hea teada, et väikelapse aju ei saa eitusest aru. Lapsevanema keeld kõlab talle kui korraldus, näiteks: “Ära mine mere äärde!” kostab lapsele kui “Mine mere äärde!”  Rääkige lühidalt. Vältige pikki ja keerulisi selgitusi, liigset detailidesse laskumist. Näiteks peale seda, kui olete vanemana lapsele piirid seadnud, öeldes mere poolel liduvale lapsele: “Stopp!”, siis peale ohuolukorra likvideerimist saate lapsega rääkida. Piisab, kui väikelapsele öelda: “Vee äärde läheme alati koos, nii on turvaline!”  Rääkige lihtsas, lapsele arusaadavas keeles. Mida noorem laps, seda vähem infot on ta aju arengust lähtuvalt võimeline töötlema ja meeles hoidma. Pole mõtet paariaastasele

lapsele pidada pikka loengut veeohutusest.  Kasutage positiivset keelt. See tähendab, et ütlete lastele, mida teha, mitte mida ei tohi teha. Seda seetõttu, et kui keelata ohtlikku käitumist, siis koondab just see lapse tähelepanu mittesoovitavale käitumisele (ja see muutub käitumise eesmärgiks) ning keeldudest astutakse paratamatult varem või hiljem üle… Seega on tõhusam öelda lapsele, milline on lubatav/oodatud käitumine. Näiteks selle asemel, et öelda: “Basseini ääres ei tohi joosta!”, öelge hoopis: “Basseini ääres kõnnitakse rahulikult!”  Põhisõnumid ühe sõna kaudu! Kui laps on lubatavast käitumisest (reeglist) teadlik, ei ole tarvidust seda talle pikalt ja pidevalt korrutada, vaid aeg-ajalt lühidalt meelde tuletada.

Seda seetõttu, et väikelapse tähelepanuvõime ja aju pole veel täielikult välja arenenud ning nad ei suuda ette kujutada, mida kõike te selgitused tähendavad. Piisab ühest sõnast, et korraldus meenuks.

Eesti Gaas pakub nullkuludega päikeseenergia tootmist Eesti Gaas pakub nii korteriühistutele, avalikele hoonetele kui ka ettevõtetele päikeseenergia lahendust, mis võimaldab kliendil ilma omapoolsete kuludeta elektrit toota ning hoida aastas kokku kuni paar tuhat eurot.

Eesti Gaas on turule tulnud uudse päikeseenergia täislahendusega, mis tähendab kliendi jaoks oma päikeseenergiajaama rajamist ilma täiendavate kuludeta.

“Pakume võimalust ilma lisakuludeta püsti panna individuaalne päikeseenergiajaam, milles toodetavat elektrit soodsalt tarbida ja võrgutasude arvelt säästa. Eesti Gaas teeb kliendi eest kogu investeeringu, paigalduse ning jääb ise paneele hooldama,“ lausus Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik. „Kokkuhoid toodetud ja kasutatud elektrienergialt ulatub keskmiselt kuni paari tuhande euroni aastas.“

„Eesti põlevkivienergia tootmine on sattunud üleilmse kliimapoliitika ning Euroopa Liidu ja Eesti karmistunud keskkonnanõuete tõttu löögi alla, mistõttu on kasvanud nõudlus nutikate, soodsate ning keskkonda hoidvate lahenduste järele,“ selgitas Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik ajendit uue tootega turule tulemiseks.

Uus energialahendus sobib ühise elektriostuga korteriühistutele, väikestele ja keskmistele ettevõtetele, koolidele-lasteaedadele, kelle elektrienergia tarbimine on vähemalt 20 000 kWh. „Pakume lahendust kõigile eraettevõtetele, avalikele hoonete haldajatele ning ühistutele, kellel on võimalik osta elektrienergiat ja raha säästa hetkest, mil paneelid tootmisega alustavad,“ lisas Kaasik. „Näiteks 50 kW süsteem toodab aastas keskmiselt 48,5 MWh, mis katab ligikaudu 15 kodumajapidamise tarbimise.“ Uus Eesti Gaasi energialahendus vajab katusel või maapinnal vaba ala alates 400 m2. Paneelide ala ei tohi varjata kõrghooned ega -haljastus. Headel paigaldustingimustel annab tootmisseade võimsusega 1 kW aastas ligi 970 kWh elektrienergiat.

VARIA

26. juuli 2019

Kindlustus paljastab kurioossemad reisikindlustuse juhtumid Viirushaiguste ja kukkumiste kõrval satub kindlustajate lauale ka juhtumeid, kus tuleb hüvitada näiteks kopteriteenus kõrgmäestikus, soolepõletiku ravi Ameerikas või toimetada surfates nägemise kaotanud inimene tagasi koju.

Kauaoodatud reis on paljudele lõbus ja lõõgastav tegevus, mis tavaliselt möödub viperusteta. Teadupärast ei hüüa aga õnnetus tulles ning ka kodust eemal olles võivad meid tabada halvad üllatused ootamatutest haigustest tõsiste õnnetusteni.

Selle aasta esimese kuue kuuga on Seesamis registreeritud 770 reisikindlustuse juhtumit ning esikohta hoiavad haigestumise tõttu ära jäänud või pikenenud reiside hüvitised. „Kui keskmine kahju meditsiiniabis jääb mõnesaja euro juurde, siis iga paari kuu tagant tuleb ette ka äärmiselt tõsiseid juhtumeid, mille hüvitamiseks kulub mitu korda suurem summa, harvadel juhtudel jääb ka 100 000 eurosest kindlustuskaitsest väheks,“ tõdes Seesami kahjukäsitluse juht Ly Jõhvik.

Inimesed ei tunneta tuntud paikades ohtu Seesami viimase aja kõige kulukam juhtum oli mõni kuu tagasi vanema mehega, kes nautis parasjagu reisi Ameerikas, kui ta haigestus. Esmalt hingamisteede probleemid ja paar kuud hiljem soolepõletik, mistõttu vajas mees ravi lausa kahe juhtumi puhul. „Teadupärast on Ameerikas arstiabi äärmiselt kallis ning ka see lugu ei olnud erand. Lõplik ravikulu küündis 150 000 euroni. Õnneks oli klient valinud piisava kindlustuskaitse, millest piisas ravikulude katmiseks,“ rääkis Jõhvik.

Lisaks tõsistele tervisehädadele näevad kindlustajad oma töös ka palju olukordi, kus inimesed lähevad samasse paika reisile juba mitmendat korda ning ei oska enam tuntud kohtades ja tegevustes ohtu aimata.

Ujumine, mis päädis murtud kaelalüliga Jõhviku sõnul on paljud reisikindlustuse juhtumid seotud just veega. Näiteks toob ta loo Dominikaani Vabariigis paar aastat tagasi puhanud kliendist, kes läks ühel päeval pahaaimamatult ookeani ujuma, kuid välja tulles tõstis laine ta ootamatult üles ning lõi siis vastu põhja. „Otsmikule saadud löögist tekkis koljusse pragu, murdus kaelalüli jätke ja ka selgroolüli. Reisikindlustus kattis kohapealsed ravikulud ja kojutoomise, kuid õnnetuse tagajärjel tekkis kliendil püsiv puue ja ta vajas taastusravi kuni eelmise aastani. Õnneks oli klient sõlminud õnnetusjuhtumi kindlustuse ravikulude ja püsiva puude kindlustuskaitsega ning see tagas talle kindlustuslepingu alusel korraliku hüvitise,“ tegi kindlustaja ülevaate.

Kirgliku reisisellina tuntud Jõhvik soovitab rahulike kodumaa veekogudega harjunud inimestel võõral maal ujuma minnes eriliselt ettevaatlik olla. „Inimene võib ookeanis või Vahemeres sattuda justkui pesumasinasse, kus juhuslikult on trumlis ka kivid, millega võib pihta saada,“ hoiatas ta.

Kallimate juhtumite hulka kuuluvad ka kindlasti juhtumid, kus näiteks mäelt haige toimetamiseks on vaja transporti. „Matkamine ei tundu muidu ohtliku tegevusena, kuid näiteks kukkumine või ootamatu haigestumine Nepalis tähendab ligi 10 000 euro suurust kulu kopteritranspordile.“ Murevabaks reisimiseks soovitab kindlustaja reisikindlustuse kaitsed üle vaadata ning aktiivse puhkuse puhul, mis hõlmab mägisuusatamist, mootorsaaniga sõitu või mägedes matkamist, osta juurde ka ohtliku tegevuse lisakaitse.

Keskkonnasõbralikud ettevõtted ühendasid jõud ja tulemuseks on midagi ülimalt armsat!

Elulõngade, flokside ja viinamarjade näitus 23.–25. augustini toimub Tallinna Botaanikaaias elulõngade, flokside ja viinamarjade näitus. Näitusel tutvustatakse püsililli, näha saab erksavärvilisi heleeniume, kirevalehelisi helmikpööriseid, hostasid ja paljusid teisi kauneid püsikuid.

Et huvi viinamarjade kasvatamise vastu on jätkuvalt tõusuteel, siis Eestimaal kasvatatud viinamarjade väljapanek annab hea võimaluse tutvuda nii avamaal kui ka kasvuhoonetes kasvatatavate sortidega. Kõigil huvilistel on võimalik osaleda põnevaid püsilillede sorte tutvustaval ekskursioonil, mis toimub igal näituse päeval kell 14.

Näituse külastajatel on võimalus kaasa osta istikuid ja saada head nõu suurte kogemustega taimekasvatajatelt.

Elulõngade, flokside ja viinamarjade näitus on avatud 23.– 25.08 kell 11-19.

Tekstiiliettevõttel Lindström jääb igal aastal üle 40 tonni tööriiete tekstiilijäätmeid, millele on võimalik nutikate lahenduste kaudu uus elu anda. Nüüd ongi nad koostööd alustanud disainifirma Eatplantsfashioniga, mis päästab tekstiilijäägid prügikasti viskamisest ning toodab neist hoopis vahvaid koerte kaelarätte.

Oma keskkonnasõbraliku lähenemise poolt tuntud Lindström oli juba ammu otsinud koostööpartnerit, kes tekstiilijääkidest midagi kasulikku valmistada oskaks. „Teistes riikides on Lindströmil mitmeid projekte, kus tekstiilijääke kasutatakse näiteks lasteriiete tootmiseks.

Kuna püüame igas oma tegevuses keskkonna mõju vähendada, siis olime koheselt nõus kui meie poole Eestis sarnase ideega pöörduti. Anname hea meelega oma tööstuses üle jäänud tekstiilid ära, et neist midagi uut toota,“ ütles Lindströmi tootmiste juht Katrin Maisa.

Eatplantsfashioni toodang on valmistatud 90% ulatuses taaskasutatud materjalidest, kasutades sel viisil ära ressursse, mis muidu oleksid keskkonnale koormaks. „Eatplantsfashioni tooteid arendama hakates tahtsin olla kindel, et minu tegevus on keskkonnasõbralik ning seega tundus loogiline otsida võimalusi, kuidas valmistada rätikuid juba kasutatud materjalist. Esialgu otsisin ettevõtteid, mis pakuks kasutatud puuvillast kangast, kuid kahjuks ei leidnud ma ühtegi sobivat tegijat,“ kirjeldas

idee sündi Eatplantsfashioni tegevjuht Kaido Ennok.

Talle jäi silma hoopis Lindström, kelle prioriteet on ettevõtte jalajälje vähendamine ning nii pakkuski ta ideed tekstiiliettevõttele. “Projekti ei olnud sugugi lihtne algatada, kuna Eestis ei saanud paljud ettevõtted aru, miks ma just tekstiilijääkidest tooteid valmistada tahan - uuest kangast oleks seda kiirem, lihtsam ja odavam teha. Õnneks leidsin siiski peale mõningat otsimist endale toredad koostööpartnerid, kes jagavad minuga keskkonna hoidmise osas samu väärtusi,” ütles Ennok.

Seni läksid Lindströmi tekstiilijäägid põletamisele, et neist soojust toota ning koostöö koerte kaelarättide tootmiseks on alles esimene samm tekstiilijääkide paremaks ärakasutamiseks. Samas eesmärgid on ettevõttel suured – suunata kuni 75% kogu tekstiilijääkidest taaskasutusse. „Kuna tekstiilijääke tekib meie ettevõttes tõesti palju, siis on tegu väga ambitsioonika eesmärgiga, kuid töö selle suunas käib,“ kommenteeris Maisa. „Puuvillased särgid, mis sellisel kujul oma eluea ära elanud on, sobivad kaelarättide valmistamiseks imehästi. Kuna meie neljajalgsed sõbrad ei ole puhtuse hoidmisel alati just kõige eeskujulikumad, on oluline, et rätid oleksid kergesti pestavad ning vastupidavad. Lisaks näevad need lihtsalt imearmsad välja,“ sõnas Maisa.

7

Juuli algusest alates saavad medõed väljastada abivahendite tõendit 1. juulist on kõigil vastava koolituse läbinud õdedel võimalik aidata patsiente erinevate abivahendite saamisel ja väljastada selleks tõend, mis võimaldab soetada abivahendeid riikliku soodustuse alusel.

Invaru abivahendikeskuse klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido selgitas, et kui seni said patsiendile abivahendi määramisel abiks olla vaid pere- ja eriarstid, siis alates juulist saavad ka õed patsiente nendes küsimustes aidata.

“Arvestades, et meie abivahendikeskuseid külastab igal kuul rohkem kui 10 000 inimest, mõjutab see muudatus päris paljusid abivajajaid ja nende lähedasi ning aitab neil loodetavasti edaspidi oma muresid kiiremini lahendada,” märkis Tiido.

Tiido selgitab, et edaspidi saavad õed väljastada riikliku soodustuse jaoks vajaliku abivahenditõendi nii käimisabivahendite, mähkmete, tualetitoolide, ratastooli istmepatjade kui ka lamatiste vältimiseks mõeldud abivahendite soetamiseks või üürimiseks.

Samas jääb mõnede abivahendite väljastamise õigus endiselt vaid pere- ja eriarstidele. Samuti ei saa väljastada tõendit õde, kes ei ole läbinud Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Õdede Liidu abivahendialast täiendkoolitust.

“Selleks, et väljastatud tõend vastaks patsiendi tegelikele vajadustele

ning tal ei tuleks hiljem uut tõendit hankida, tasub ka patsiendil endal või tema lähedastel mõelda varakult sellele, kas vaja läheb ühte või mitut abivahendit. Selleks on mõistlik mõelda läbi patsiendi igapäevane elukorraldus ja liikumistrajektoorid ning arutada koos arsti või õega, kuidas võib tervislik seisund lähitulevikus areneda,” soovitas Tiido. Samuti rõhutas ta, et abivahendi soetamiseks riiklikel soodustingimustel on vaja veenduda, et abivahendiga seotud kirjed on arsti või õe poolt tõendile võimalikult täpselt kirja pandud.

Kuigi õe või arsti poolt väljastatud tõend aitab patsiendil kasutada riiklikku soodustust, ei tohiks unustada ka teisi olulisi dokumente, mida soodustuse saamiseks tarvis on. “Abivahendikeskusesse pöördudes on abivajajal või tema lähedasel vaja kaasa võtta lisaks väljastatud tõendile või rehabilitatsiooni plaanile ka isikut tõendav dokument, isikliku abivahendi kaart, puuet või töövõime kaotust tõendav dokument (nt otsus, puudekaart, töövõimekaart vm) selle olemasolul ning 18-26-aastase õppiva noore puhul ka tema koolitõend,” loetles Tiido.

“Julgustan pereliikmeid oma lähedastele kindlasti abiks olema ja neid toetama, olgu tegu arstivisiidiga või külastusega abivahendikeskusesse,” pani Tiido südamele.

Mida meeles hoida elektrilise tõukerattaga sõitmisel?

Elektriline tõukeratas on aina enam populaarsust koguv tõsiseltvõetav sõiduriist, mille tippkiirus on kuni 35 km/h, võimsamate mudelite isegi kuni 60 km/h.

Elektritõukeratta näol on tegemist üsna uudse liikumisvahendiga. Kuna kehtiv liiklusseadus ei sisalda elektrilise tõukeratta mõistet, siis ilmselt seetõttu võib sellega sõitjaid näha nii kõnni-, kergliiklus- kui ka sõiduteedel.

Et aga probleeme või õnnetusi vältida, toome välja tõukeratturitele kehtivad põhireeglid.

Elektrilise tõukerattaga sõitjat käsitletakse kui jalakäijat. Seega kõnnitee või kergliiklustee olemasolul peab tõukerattur neid kasutama. Siinkohal on oluline meeles pidada, et tagada tuleb jalakäijate ohutus ning parim Puzzle (Medium, difficulty 0.51) liigeldes. on1 seda teha nenderating kiirusel

3 9

6

Ida-Harju politseijaoskond

9

2 5

Kasutada võib ka eraldi jalgrattateed või kergliiklustee jalgratturitele ettenähtud osa, kui see ei takista jalgrattureid. Kõnnitee või kergliiklustee puudumisel peab elektrilise tõukerattaga sõitja liiklema vasakul teepeenral nagu jalgsi käieski ning pimedal ajal on ka elektrilise tõukeratta kasutajal vajalik helkur.

Arvestades, et elektriline tõukeratas võib liikuda auto või mopeediga võrdsel kiirusel ja sellega kukkumine või kokkupõrge teise liiklejaga võib juhtuda üsna kergesti, soovitab politsei sellise tõukerattaga sõites alati kiivrit kanda.

Olenemata sellest, kas oled jalakäija, jalgrattur või sõidukijuht, märka alati enda ümber toimuvat ja ole valmis teed andma ka siis, kui sul on tegelikult eesõigus. Ohutut liiklemist!

7 1

5

6

8

4

6

5 9

7 5

4 1

6 3

3

9

8

2

1 2 4

7

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Fri Jul 19 08:19:49 2019 GMT. Enjoy!

5

8

HARIDUS

26. juuli 2019

Merivälja Lasteaed ootab tööle uut direktorit!

Praegune Merivälja Lasteaia maja avati 1. aprillil 1967. Lasteaias on 14 rühma ning õppetöö toimub eesti keeles.

Kandidaatidele esitatavad nõuded: v astavus haridusministri 26. augusti 2002 määruses nr 65 “Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” sätestatud nõuetele;  v astutustunne, korrektsus ja täpsus; k oostöövõime ja väga hea suhtlemisoskus; õ pi- ja otsustusvõimelisus; a nalüüsi- ja planeerimisoskus.

Pätsi Vabaõhukool saab ajutiselt uue direktori

Kandidaatidel esitada konkursil osalemiseks järgmised dokumendid: k irjalik avaldus;  e lulookirjeldus; a metikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; k andidaadi visioon ja tegevuskava haridusasutuse direktorina; m uud dokumendid, mida kandidaat peab oluliseks.

Dokumendid palume esitada 9. augustiks 2019 Tallinna Haridusametile aadressil Estonia pst 5a, 10143 Tallinn, või digiallkirjastatult e-aadressile tiina.vainrauh@tallinnlv.ee , märgusõna „Konkurss”. Lisainformatsioon telefonil 640 4975.

Tähelepanu õpetajad – too kooli või lasteaeda keskkonnasäästlikkust selgitav koolitus Eesti Taaskasutusorganisatsiooni MTÜ (ETO) viib koolides ja lasteaedades läbi keskkonnasäästlikku eluviisi propageerivaid mängulisi koolitusi. Nende käigus selgitatakse lastele, miks on kasulik vähem jäätmeid tekitada, miks peab jäätmeid sorteerima ja miks peab pakendijäätmed prügist eraldi koguma ning taaskasutusse suunama. Räägime puhtast õhust, veest ja loodusest ning puhtusest meie ümber. Koolitus on koolidele ja lasteaedadele tasuta ning sobib lastele vanuses 4 – 10 aastat!

Koos lastega mängitakse pakendite sortimise mängu, aktiivsematele an-

takse kingitusi ja tutvustatakse tooteid, mida on võimalik valmistada ümbertöödeldud pakendimaterjalidest. Koolitus-esitlus kestab lasteaedades kuni 30 minutit, koolides 45 minunit. Korraga toimub esitlus ühele kuni kahele rühmale.

Kohapeal peaks olemas olema kas videoprojektsiooni või DVD vaatamise võimalus, sest vaatame koos ka animafilmi „Meie sõbrad pakendikud“, mis räägib sõprusest ja selgitab, miks ja kuidas on vaja pakendeid sorteerida.

Huvi korral võtke palun ühendust eto@eto.ee.

19. augustil asub tööle Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli uus direktor Ave Szymanel. Tegemist on asenduskohaga praeguse direktori Erle Kuusiku äraolekul.

Praeguse direktori eemaloleku ajaks asendaja leidmiseks kuulutati 20. mail välja avalik konkurss. Komisjon otsustas, et kõige paremini sobib koolidirektori kohale Ave Szymanel, kes on varem töötanud SA Innoves õppenõustamisteenuste arenduskeskuse juhina. Ave Szymanelil on sotsiaalteaduste magistrikraad organisatsioonikäitumise erialal.

Tule päris jalgpalli trenni!

TREENINGUD TOIMUVAD: Pühapäev 16:00 Teisipäev & Neljapäev 18:30 Treenerid: Teet Pajo ja Giacomo Piron Asukoht: Maarjamäe jalgpallikeskus

Uuel õppeaastal saab taotleda õppelaenu 2500 eurot Valitsuse otsuse kohaselt on järgmisel õppeaastal riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär ühes õppeaastas 2500 eurot laenutaotleja kohta.

Lõppeval õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot, määra tõstmisel arvestati saadud ettepanekutega. Õppelaenu maksimaalmäär oli püsinud samas suurusjärgus kümmekond aastat, mille jooksul elukallidus oli märgatavalt tõusnud. Laenumäära tõstmine võimaldab õppuritel paremini katta hariduse omandamisega kaasnevaid lisakulutusi. Samas jääb õppuritele võimalus võtta õppelaenu ka alla maksimaalmäära ehk vähem kui 2500 eurot õppeaastas.

2017/2018. õppeaastal võttis õppelaenu 5% kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest. Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Alates 2015/2016. õppeaastast saavad võtta õppelaenu ka osakoormusega õppijad. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Lisainformatsioon: Indrek Petersoo FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuht

Telefon 51 46 735, e-post indrek@fclevadia.ee

KULTUUR

26. juuli 2019

9

KUU

KELL

ÜRITUSE NIMI

TOIMUMISKOHT

LISAINFO

28.-31. AUGUST

10.00

Lastelaager “Suvine seiklus Teletornis ja Pirita jõeorus”

Tallinna Teletorn

https://www.teletorn.ee/event/lastelaager-suvine-seiklus-teletornis-ja-pirita-joeorus/

1. AUGUST ja 8. AUGUST

10.00

Keraamika-kahepäevane glasuurialustega värvidega maalimise töötuba

1-2. AUGUST

12.00

Lasteetendus “Pettsoni ja Finduse rebasejaht”

Rannarahva Muuseumi õuel

www.piletilevi.ee

1-6. AUGUST

19.30

Nargenfestival 2019. Anders Thomas Jensen, Aadama õunad.

Naissaarel, Omari küünis

www.nargenfestival.ee

2. AUGUST

18.00

Lasteetendus “Pettsoni ja Finduse rebasejaht”

Rannarahva Muuseumi õuel

www.piletilevi.ee

2. AUGUST

20.00

Orelisuvi: MARJU RIISIKAMP, kaastegev MARIA VALDMAA sopran (Eesti-Holland)

EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus

www.viimsijaakobikirik.ee

Al Bano & Romina Power

Tallinna Lauluväljak

https://lauluvaljak.ee

3. AUGUST 3. AUGUST

19.00

FCI Levadia – JK Tallinna Kalev

A.Le Coq Arena

https://jalgpall.ee/

5-9. AUGUST

10.00-16.00

Bumble Summer School

Viimsi Huvikeskus

www.huvikeskus.ee

5-9. AUGUST

10.00-16.00

Elulahe loovuslaager

Viimsi Huvikeskus

www.huvikeskus.ee

Rimi Jalgpallilaager noortele

Pirita Spordikeskus

https://jalgpall.ee/rahvajalgpall/suvelaagrid

5-9. AUGUST 7. AUGUST

19.00

Velveti õhtul… Piknik klassikaga!

Tallinna Botaanikaaed

https://www.facebook.com/events/876610602690234/

7-8. AUGUST

18.00

Suveteater “Eestirand. Lootuse kursil”

Rannarahva Muuseumi õuel

www.piletilevi.ee

8. AUGUST

20.00

Orelisuvi: TOBIAS HORN (Saksamaa)

EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus

www.viimsijaakobikirik.ee

9. AUGUST

20.00

“II liiga Lõuna/Lääne piirkond jalgpallis Viimsi JK - JK Tallinna Kalev III”

Viimsi staadionil

www.mrjk.ee

9. AUGUST

22.00

PLANEET HARMOONIA

Pirita kloostri varemed

www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/937-planeetharmoonia

Metsakasti külapäev

Metsakasti külaplatsil, Jäätma tee ja Angervaksa tee ristis

facebook.com/metsakasti; www.metsakasti.ee

10. AUGUST 10. AUGUST

19.00

BALLETIGALA

Pirita kloostri varemed

www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/931-balletigala

11. AUGUST

19.00

Ballett DON QUIJOTE

Pirita kloostri varemed

https://www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/932ballett-don-quijote

12. AUGUST

12.00-22.00

Viimsi Noortepäev 2019

Viimsis erinevad toimumiskohad

http://huvikeskus.ee/noortekeskused

12-16. AUGUST

10.00-16-00

Hea Tuju Lastelaager

Viimsi Huvikeskus

www.huvikeskus.ee

14. AUGUST

19.00

Ooper FAUST

Pirita kloostri varemed

https://www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/933ooper-faust

16. AUGUST

19.00

“B esiliiga mäng jalgpallis Viimsi JK - Nõmme Kalju FC U21”

Viimsi staadionil

www.mrjk.ee

16. AUGUST

19.00

Ooper TRUBADUUR

Pirita kloostri varemed

https://www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/934ooper-trubaduur

Prangli spordipäev. Õhtul tantsupidu. Hendrik Sal-Saller ja Smilers

Prangli Rahvamajas

www.viimsi.ee

17. AUGUST 17. AUGUST

19.00

OOPERIGALA

Pirita kloostri varemed

https://www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/935ooperigala

17. AUGUST

11.00-18.00

Mähe Kohvikutepäev

Mähe

https://www.facebook.com/mahekohvikutepaev

18. AUGUST

19.00

VOCA PEOPLE

Pirita kloostri varemed

https://www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/936voca-people

19-22. AUGUST

11.00-14.00

Disainilaager

Viimsi Huvikeskus

www.huvikeskus.ee

Isamaaline piknikupäev

Viimsi mõisa pargis

www.veda.ee

Teletorni 20. augusti perepäev. Iseseisvumise taastamise päev

Tallinna Teletorn

www.teletorn.ee

Andrea Bocelli

Tallinna Lauluväljak

https://lauluvaljak.ee

20. AUGUST 20. AUGUST

11.00

20. AUGUST 22. AUGUST

20.00

Orelisuvi: Oreliduo TIIA TENNO - HILLE POROSON, kaastegev JANDRA PUUSEPP - saksofon

EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus

www.viimsijaakobikirik.ee

24. AUGUST

18.00-22.00

Summer Fire Jam 2019

Pirita tribüün (Jõesuu tee 5)

https://www.facebook.com/summerfirejam

Lasnamäe päev 2019

Tallinna Lauluväljak

https://lauluvaljak.ee

24. AUGUST 25. AUGUST

17.00

“B esiliiga mäng jalgpallis Viimsi JK - Vändra JK Vaprus”

Viimsi staadionil

www.mrjk.ee

25. AUGUST

11.00-19.00

Merivälja kodukohvikud

Merivälja

www.merivaljaselts.ee

25. AUGUST

Jäätisepidu 2019

Tallinna Lauluväljak

https://lauluvaljak.ee

KUNI 30. AUGUST

Meie vägi!

TOPGUN lasketiir

Einar Lillo

Maarjamäe laat

Maarjamäe

https://www.facebook.com/MaarjamaeLaat

31. AUGUST

Muinastulede öö

Viimsi Vabaõhumuuseumis

www.rannarahvamuuseum.ee

31. AUGUST

Jüri Ratase jalgrattavõistlus

Pirita Spordikeskus

www.piritaspordikeskus.ee

JUUNI, JUULI, AUGUST

Viimsi Kunstikooli näitus

Viimsi Huvikeskuses

www.huvikeskus.ee

Näitus „GEENIAALNE“

Tallinna Teletorn

https://www.teletorn.ee/event/naeitus-geeniaalne/

8. JUULI-11. AUGUST

Oselvar faering tüüpi viikingipaadi ehitus

Pirita Vaba Aja Keskuse õuel

https://www.piritavak.ee/kalender/paadiehituse-opituba/

12. JUULI 31. AUGUST

Rein Meresaare maalid “Vee ja õhu puudutus”

Pirita Vaba Aja Keskus

https://www.piritavak.ee/kalender/rein-meresaare-maalid-vee-ja-ohupuudutus/

31. AUGUST

29.03.2019 31.03.2021

11.00-15.00

10.00-19.00

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED Pirita Kloostripäeva käsitöö- ja taaskasutuslaat toimub 28. juulil kell 11.00-16.00. Pirita Kloostripäeva kultuuriprogrammis kõlab elav muusika, toimuvad etendused lastele ja täiskasvanutele, mängitakse mälumängu, kaubeldakse kirbuturul ja kogutakse annetusi raskustesse sattunud perede jaoks (MTÜ Aarete Laegas). Kõhutäidet pakuvad kodukohvikud ja kuuma lõunasuppi jagab Tallinna Naiskodukaitse.

Laadamelust ei puudu rohevahetus ja raamatute annetusmüük (Pirita aiaklubi), samuti suvine käsitööjäätiselett „Jätsu“. Muusikalisi etteasteid pakuvad noor ja andekas laulja Roderik Gross Merivälja Koolist ning rahvamuusikaansambel „Pirita“. Kohapeal saab nautida Nukuteatri Talleke etendust „Karjapoisist kuningaks“ (Kompassi kogudus) ja Commedia dell`arte etendust „Maskimäng“, mille lavastajaks on itaallane Matteo Spiazzi ning näitlejateks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 13. lennu tudengid. Mängime mälumängu toimub laadamelu ajal, mida juhendab Peeter-Erik Kubo (Eesti Mälumängu Liit). Tänavusel Kloostripäeval on kauplejaid üle Eesti ning esmakordselt on avatud keskkonnasõbralik taaskasutust toetav kirbuturg.

Kloostripäeva juhib näitleja Garmen Tabor. Kloostripäeva ettevalmistavas korraldusmeeskonnas osalevad Lagle Parek, Lea Nilson, Garmen Tabor, Tallinna Kultuuriamet, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Vaba Aja Keskus. Tere tulemast!

VEEL ON VABU KOHTI SUVISELE KERAAMIKAKURSUSELE! Kahepäevane glasuurialuste värvidega maalimise töötuba toimub

1. ja 8. augustil kell 10.0013.00. Kursusel valmib enda loodud pisivorm, kuhu on maalitud ettepõletatud esemele glasuurialuste värvidega, glasuuritakse läbipaistva glasuuriga.

Kursuse tasu on 24 eurot. Tasumine kohapeal, võimalusel enne kursust ajavahemikus 15.-19.07 kell 10.00-13.00.

Info ja registreerimine piritavak@piritavak.ee või tel. 6457625.

NÄITUSED Rein Meresaare segatehnikas õlimaalid „Vee ja õhu puudutus“ kuni 27. august 2019.

Rutt Sultsoni õlimaalid „Tüüne meri“ 28. august-30. september 2019.

TÄHELEPANU! Tüdrukute võimlemisringis, mis alustab uut hooaega septembris, on veel mõned vabad kohad vanusele 5-7 aastat. Täpne info treener Helgi Asi, tel. 53481487.

Hooaja esiemene Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses toimub 5. oktoobril.

Täpsustav kaupleja info alates 5. septembrist www.piritavak.ee HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2019-2020 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak.ee/ est/uudiskiri. Huviringidesse registreerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee. Facebook: www.facebook. com/Pirita-Vaba-Aja-Keskus TÄHELEPANU! Septembris algavatesse Pirita Vaba Aja Keskuse huviringidesse registreerumine alates 26. augus-

26. juuli 2019

tist e-kontaktil piritavak@piritavak.ee või tel 6457625.

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 Huviringid Pirita Sotsiaalkeskuses alustavad uut hooaega 2. septembril.

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. august kell 15.00 “JUST DANCE” tantsuvõistlus. Mängime Xbox360 „Just dance“ mängu. Noored saavad panna oma tantsuoskuse proovile.

2. august kell 14.00 Kokandusring. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada.

6. august kell 14.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm.

7. august kell 15.00 Sulgpalli päev. Toimub tore sulgpalli mängimise päev.

8. august kell 13.00 Koos metsa mustikale. Sellel päeval veedame

noortega aega metsas mustikaid korjates. Kaasa võtta mustikate korjamiseks anum ning riietuda ilmale vastavalt.

Päeva teise tegevusena sööme korjatud mustikatega jäätist.

mahe. Facebook: www.facebook.com/ mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe.

22. august kell 16.00 Poiste päev. Xbox on terve päev ainult poiste päralt. Lisaks teeme koos poistega maitsvaid snäkke.

HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 2. august kell 14.00 Kuldvillak.

Võitjatele auhinnad.

23. august kell 12.00 Rabamatk.

Toimub rabamatk Viru rabasse. Kogunemine kell 12:00 Mähe Vaba Aja Keskuse ees. Kaasa võtta joogipudel ja snäkid. Riietuda vastavalt ilmastikuoludele.

Matka jaoks peab noorsootöötaja käest küsima ankeedi, mille täidab lapsevanem!

27. august kell 14.00 Kokandusring. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada.

28. august kell 12.00 Tüdrukute päev. Teeme taaskord populaarseid patsikumme scrunchie.

29. august kell 14.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm.

30. august kell 13.00 Suvelõpu pidu. Lõpetame koos suvevaheaja lõbusa peoga. Kavas on põnevad mängud, maitsvad snäkid ja hea muusika.

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee Tel. 605 9516. www.piritavak.ee/

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3

5. august kell 14.00 Meisterdused. Saab joonistada, maalida, aknakleepsu teha, lillevaasi disainida jpm.

12. august kell 12.00 Matkame.

Ilusa ilma korral matkame Pirita jõe äärde ja peame seal väikse pikniku. Võta kaasa veepudel.

15. august kell 14.00 Turniirid.

Pinksis, piljardis ja just dance tantsumängus.Võitjatele auhinnad.

19. august kell 14.00 DIY. Teeme ise lima ja joonistame teraapiliselt.

24. august kell 12.00-15.00 Kose Vaba Aja Keskuse Perepäev.

Tule koos perega ja veedame lõbusalt aega! Kohal õhupallimeister, Päästekomando, erinevad töötoad ja palju muud põnevat. Lisainfo jooksvalt keskuse kodulehel.

29. august kell 14.00 Suur koolialgus viktoriin.

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: kose@piritavak.ee Tel. 6 006 391. www.piritavak. ee/kose. Facebook: : www.facebook. com/kose.vabaajakeskus. Instagram: Kosevabakas.

Viikingipaadi ehituse ekspert Anti Kreem - paadil on hing sees, meister paneb sinna osa oma energiast ja hingest Pirita Vaba Aja Keskus ehitab sellel suvel oma õuealal puidust viikingipaati.

Ehitusmeistriks on Anti Kreem, kes aitab meil natuke paadiehituse detailidesse süveneda.

Olulisemad tähtajad meie paadi ehitusel:  13. juulil – kiilurihtimise pidu  4. augustil – pardapidu  8. augustil – mastikanna pidu  13. augustil – vettelaskmine ja nime panek

Mis paat see on, mida ehitatakse?

See on faering paat, ehk siis neljaaeruline fjordi paat Norrast. Ütleme niimoodi, et kere tuleb nagu oselvari paat, aga väline ilme on laenatud Gogstadi viikingipaadilt. Ja natuke on loomingus Piritat kah.

Milleks selliseid paate ajalooliselt on kasutatud?

Neid paate kasutati fjoridides kalapüügiks ning inimeste ja loomade üle fjordi sõidutamiseks. Sellised paadid olid algselt ainult aerupaadid, ilma purjeta.

Fjordides sai sellises mõõdus paadiga hästi sõita. Otse üle fjordi on vahemaa vaid paar kilomeetrit, ümber selle aga paarkümmend.

Seda tüüpi paadid olid kasutusel juba kaheksandal sajandil. Sellel ajal oli juba kasutusel klinkerplangutusega paadid. Algselt puust naeltega, hiljem metallist naeltega. Arheoloogiline Gogstadi laev, mille kõrvalt seda tüüpi paat, mida meie ehitame, välja kaevati, on tuhat aastat vana. Oselvari paat muutus aga laialt kasutatavaks kuueteistkümnendal sajandil, mõni sajand hiljem oli see juba ehitusmeistritele hea müügiartikkel.

Rohkem informatsiooni saab lugeda veebilehelt – https://www.piritavak.ee/kalender/paadiehituseopituba/.

Mis on paadiehituse juures kõige olulisem?

Väga hea küsimus, ma pole kunagi nii mõelnud, ma arvan, et kõige olulisem on entusiasm. Paadiehitus on loominguline protsess, peab olema vastav häälestus. Loomulikult on olulised ka oskused ja teadmised. Kui teed paati mingisuguse eeskuju järgi, siis võiks ka teada, kust ta pärit on.

Miks sina paate ehitad ja kuidas sa selleni jõudsid?

See on kuidagi veres vist, vanaisa oli Saaremaa mees. See kõnetas mind, kui osalesin ühes noorsootöö projektis, kus kasutati paadiehitust meeskonnatöö õppimisena. See sobis mulle, meri ja vaba-

dus on mulle alati olulised olnud. Kuna ma olen eluaeg töötanud IT-mehena, siis on väga hea midagi ka oma kätega teha, mitte et paned bite ja baite ainult ritta, vaid lood midagi oma kätega.

Kus sa oma esimese paadi ehitasid?

Esimesena ehitasin viikingiaegse laeva.

See sündis asjaolude kokkulagemisel Islandil, 12-meetrine Vjesteinn. Muide, nimi on kohaliku kangelase järgi pandud. See mees oli seal kandis ammusel ajal midagi nagu meie Rummu Jüri, kes võitles kõigi ja kõigega.

Nagu ma aru saan, on paadiehituse juures mitmeid rituaale, millised need on?

Iseenesest paadiehitus ise on rituaal. Eks rituaalid ja kombed on ajas ka muutunud.

Rituaalid algavad juba materjali valikuga. Eesti komme on näiteks, et õige laeva emapuu lähimas ümbruses on vähemalt kolm sipelga pesa. Samuti oli oluline, et kui emapuud langetati, siis ei tohtinud kilomeetri raadiuses olla ühtegi naisterahvast. Aga põhiline on ikkagi tänutunne, seda ka tööriistade vastu, olid needki ju sepistatud spetsiaalseks otstarbeks. Nagu maja ehitamise puhulgi, ka on paadi juures rituaalsed etapid.

On kiilurihtimise pidu, seda võiks siis maja puhul võrrelda vundamendi panekuga, pardapidu, selle vasteks võiks siis olla see, kui maja seinad on püsti saadud ja paika pannakse viimane palk.

Loomulikult mastikanna pidu. Mastikand oli rituaalse tähendusega, see hoiab masti paigas. Mastikanna alla pandi ikka väike ohver, näiteks hõbemünt.

Veeskamine ja nime panek olid enamasti koos. Laevadele pandi ikka nimi.

Aga oma olemuselt on need ikkagi erinevad asjad. Vahest lasti laev vette, et puit turduks ja nimi pandi alles mõne aja pärast.

Miks paatidele nimesid pannakse?

Enamasti pannakse nimesid ikka laevadele, aga vahest ka paatidele.

Paat on elusolend, paadi kohta ei saa öelda „see“, ta on „tema“. Paadil on hing sees, meister paneb sinna osa oma energiast ja hingest. Sellest siis komme nimi panna.

Kuidas toimub paadile nime panek?

See on väga erinev, kes lööb šampanjapudeli vastu täävi, kes valab merevett või kuidas keegi. Väikest paati ei saa pudeliga tümitada, lööb parda katki. See on nagu sisseõnnistamine.

Viikingi ajal käis see paganlikul moel tehti pidu. Võib-olla valati merevett peale või patsutati heade soovidega. Põhimõte on, et laev pühitsetakse töösse, milleks ta loodud on, et ta oleks hea sõber, kannaks sind vee peal ja tooks tormi käest koju. Eks selliseid asju tehti ju ikka kogukonna hüvanguks, et asjad paremaks läheksid ja inimestel oleks lihtsam elada.

REKLAAM 11

26. juuli 2019

Reakuulutused VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al. 69€ – www. vita.ee 669-0806

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, info@estland.ee.

Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalike eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel.

5016689, ken@puistemees.ee

Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks.

56900686, korsten.korda@gmail.com.

Korstnapühkija ja pottsepa teenused.

Ohtlike puude/okste langetamine, viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Heki lõikus ja pügamine. Tel +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@ gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad.

Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 11-21. Tel.55955996, harvem 6570263.

Teostame vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodetega seotud töid. Vihmaveerennid toodame kohapeal valtsimismasinaga- puuduvad liitekohad Vihmaveerennid OÜ, tel: 5271059, info@vihmaveerennid.ee Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 5526281 Koduteenus eakale inimesele: poes ja apteegis käimine, koristusabi, meditsiiniasutuse külastus, tegelemine koduloomaga, lihtsamad aiatööd, surnuaias käimine, haua korrastamine, õues jalutamine ja hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine. Tunnipõhine teenus 12 eurot/tund. Kohale tulemise tasu 5 eurot. 53 80 51 33 Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim

Ohtlike puude langetamine ja õunapuude lõikus. Tel 5210334 Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komp- lekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplektkuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee Hekkide ja viljapuude lõikus. Tel. 56630024 Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuid, pügame hekke,langetame puid, freesime kände, niidame muru ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 55637666. Rohkem infot leiate kodulehelt www.ifhaljastus.ee

Soovin osta garaažiboksi Pirital. Kõik pakkumised on teretulnud. Telefon: 545 11053 Katuste kõrgsurvepesu ja värvimine (plekk, kivi, eterniit). Fassaadi survepesu ja värvimine. Tänavakivide puhastus. 56 241 509 Andres Ehitus ning remondi tööd. Fassaadi-katuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi,uste,akende,liistude paigaldus. Terrasside ning aedade hooldustööd.

Tel. 53605083 Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega lepp, sanglepp, metsakuiv okaspuu.

Hinnad al.45 eur.rm. Tel.5099598 pakhalupuu@gmail.com. www.pakhalupuu.ee

Korstnate ladumine ja pühkimine.

54616929

Ostan väiksema krundi või osa krundist, et ehitada endale väiksem maja. Kannan kõik kulud. Maakleritel palun mitte tülitada. Erkki 5116272.

Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936

Bituumenkatuste remont SBS- rullmaterjaliga. Hüdroisolatsiooni,- ja plekitööd.

Tel. 58 197 445

Tule Pirita Kloostripäevale!

Pühapäeval 28.juulil avatakse Pirita kloostripäeva käsitöö- ja taaskasutuslaat Pirita kloostri varemete alal (sissepääs kellatorni väravast). Sellel aastal on tulemas üle 70 laadamüüja nii Piritalt kui ka kaugemalt.

Laat avatakse külastajatele kell 11. Kloostripäeva programm algab kell 12 ja seda juhib näitleja Garmen Tabor. Pirita Kloostripäeva avab Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat. Lagle Parek tutvustab Pirita kloostripäeva traditsiooni. Programmi muusikalises osas esinevad noor ja andekas laulja Roderik Gross Merivälja koolist ning rahvamuusikaansambel Pirita. Peeter-Erik Kubo korraldab laadarahvale väikest mälumängu. Kompassi kogudus esitab lastele nukuteatrietenduse “Karjapoisist kuningaks”. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 13. lennu tudengid esitavad omapärast ja vahvat näidendit Commedia dell`arte “Maskimäng”, lavastaja Matteo Spiazzi (Itaalia).

Toekat suppi laadarahvale pakub Naiskodukaitse ning menüüvalikut täiendavad kohalikud kodukohvikud ning kodumaist kitsepiimajäätist pakkuv Jätsu jäätis. Pirita aiaklubi korraldab rohevahetust ja raamatute annetusmüüki. MTÜ Aarete Laegas kogub annetusi (heas korras riideid ja tarbeesemeid) raskustesse sattunud perede abistamiseks.

Selle aasta Pirita kloostripäeva korraldavad Lagle Parek, Garmen Tabor, Lea Nilson ja Pirita Vaba Aja Keskuse töötajad (Annie Rist, Madli Buström, Eero Kiipi ja vabatahtlik Aet Urbas). Üritust toetavad Tallinna Kultuuriamet, Pirita Linnaosavalitsus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, SA Ugala ja Tallinna Linnateater.

Külastajatele eelinfoks, et Pirita kloostrivaremed on osaliselt külastamiseks kinni seoses Brigita Festivali ettevalmistustega.

Esimesest Pirita Kloostripäeva toimumisest on möödunud juba 19 aastat.

Miks sa ei uju?

TOP UJUMISKLUBI www.topswimclub.ee ● Telefon 521 1582

12 REKLAAM Istikute müük Kloostrimetsa puukoolis (Sompa tee 8) E-L 10.00-20.00 Info telefonil 50 91 853

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja telefon 6 457 629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.

www.facebook.com/piritalinnaosa/

26. juuli 2019