{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade.

Page 1

ALGAS ELUKOHAANDMETE KORRASTAMISE KAMPAANIA - LK 3 27 000 PSÜÜHIKAHAIGET AASTAS – AINA ROHKEM NOORI MURDUB VANEMATE EDUSURVE ALL LK - 6 www.facebook.com/piritalinnaosa

30. november 2018  NR 12 (280)

Pirital algab korraldatud jäätmevedu

Uisuplatsi avamine

Pirita linnaosa läheb üle korraldatud jäätmeveole alates 1. jaanuarist 2019. Selleks, et aastavahetuse olmejäätmed saaksid kõik kenasti ära veetud, tuleb elanikel ja ka korteriühistutel tellida jäätmevedu Tallinna Jäätmekeskuselt, mis on linna hallatav asutus. FOTO: TALLINNA JÄÄTMEKESKUS.

Kristjan Mark, Tallinna Jäätmekeskuse juhataja

Korraldatud jäätmevedu tähendab, et tervele Pirita linnaosale on leitud ühine jäätmevedaja. Tallinna linnavalitsus soovib, et Tallinn oleks puhas ja kogu linnas oleksid jäätmed ära veetud. Elanike jaoks on tähtis, et kõikides linnaosades oleksid prügiveol ühesugused tingimused ja isetegevuslikud prügilad jääksid alatiseks minevikku. Lihtsaim on jäätmeveoleping sõlmida iseteeninduskeskkonnas www.prugi.ee. Samalt lehelt leiate ka hinnakirja ning lepingu tüüptingimused. Lepingut saab sõlmida ka Tallinna Jäätmekeskuses kohapeal aadressil Sadama tn 17. Alates 26. novembrist kuni aasta lõpuni saab igal esmaspäeval kella 14–18 lepingut sõlmida ka Pirita Linnaosa Valitsuse saalis aadressil Kloostri tee 6. Lisainfot saab Tallinna Jäätmekeskuse veebilehelt www.prugi.ee või telefonilt 616 4000. Kui aga tekib veel küsimusi, siis neile saab vastused korraldatud jäätmeveo infotunnis, mis toimub 7. detsembril kell 17.00 Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6). Uuendus tagab kogu linnale võrdsed tingimused Tallinna linn korraldab jäätmevedu ümber nn Põhjamaade mudeli järgi, mis on mujal Euroopas laialdaselt kasutusel ning andnud häid tulemusi. Kui varem toiminud süsteemi järgi anti konkursi tulemusel piirkonniti ainuõigus ühele ettevõttele, siis nüüd on teenus jagatud kolmeks osaks. Tallinn leiab hangete tulemusel jäätmete käitluskoha ja seejärel iga veopiirkonna jaoks jäätmevedaja. Klienditeeninduse ja elanike või ühistutega arveldamisega tegeleb Tallinna Jäätmekeskus, mis on jäätmeveoteenuse osutamiseks loodud keskne asutus. Põhja-Tallinnas on jäätmevedu uue süsteemi järgi edukalt toiminud juba alates 2013. aasta märtsist, hiljem on lisandunud ka Lasnamäe, Mustamäe, Kristiine ja Haabersti veopiirkonnad. Piritalt kogutud segaolmejäätmeid hakkab käitlema Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS ehk siis rahvasuus tuntud kui Jõelähtme prügila. Tallinna linna poolt rakendatava uue jäätme­veo­mudeli eelisteks on: V  õimaldab pakkuda ühtset jäätmeveoteenust kogu linna territooriumil – olemas on üks keskne klienditeeninduskeskus ning ühistul või elanikul ei ole vaja peale iga konkursi läbi-

Talvehooaeg on kohe algamas ja Pirita spordikeskuses käivad juba ettevalmistustööd. Sellel aastal plaanivad teha Pirita Linnaosa Valitsus ja Pirita Spordikeskus koos Uisuliiduga suure uisuplatsi avamise puhul pereürituse, kuhu on oodatud kõik. Päev algab uisuplatsi ametliku avamisega, misjärel uisuplatsile jääb kaks ala - üks ala uisutamiseks ja teine lastele uisualgõppe treeninguteks. Kui lapsi on palju, teeme mitmes grupis treeninguid. Lisaks korraldame teisel uisuplatsil mänge. Vahval perepäeval on uisulaenutus soodushinnaga ja treeningutest osavõtmine tasuta. Üritus toimub 2. detsembril kell 11-14. Täpsem info ürituse kohta on leitav veebilehelt www.tallinn.ee/pirita.

Pirita vaegkuuljate teabepäev Vaegkuuljate teabepäev toimub 4.12.2018 kell 10.00 Pirita Sotsiaalkeskuse saalis (Metsavahi tee 4). Külaline on vaegkuuljate ja kurtide abivahendite keskus KADRIMARDI.  Teabepäeval anname nõu ja abi igale vaegkuuljale.  Tutvume, proovime ja soovi korral ka tellime.  Näitame kuulmispuudega tööotsijatele tööotsinguks tehnilisi võimalusi. Pakutavad tooted on taskukohase hinnaga. Meie ühine eesmärk – pikendame koos tervena elatud eluaastaid. KOHTUMISENI!

Tallinna Jäätmekeskuse masinad.

viimist uue vedajaga lepingut sõlmida, puuduvad hinna ja klienditeeninduse kvaliteedi erisused piirkonniti. V  õimalus muuta jäätmeveo teenuse hinda erinevatele jäätmeliikide lõikes, nt kehtestada segaolmejäätmete konteineri tühjendamiseks kõrgem tasu ja liigiti kogutud jäätmetele madalam tasu või siis tühjendada taaskasutatavate jäätmete konteinereid tasuta. Seni võis vabaturu olukorras olla liigiti kogutud biolagunevate jäätmete mahuti tühjendus segaolmejäätmete veost kallim. Uue mudeli rakendamine võimaldab aga lõpetada jäätmete liigiti kogumise eest karistamise. V  õimalik paremini teostada järelevalvet – linnal on jooksev ja vahetu teave jäätmeveo toimimisest ning jäätmeveoga liitunud. Seni sai linn infoy jäätmeveoga liitunutest eraettevõtete käest ning see oli lünklik. L  innal on võimalik pakkuda mitmeid lisateenuseid, mis on otseselt aidanud parandada jäätmekäitlusteenust ning seeläbi tõstnud ka inimeste valmisolekut jäätmeid liigiti koguda. Näiteks paindlik suurjäätmete veoteenus, lehtede ja kuuskede vedu, konteinerite pesu jms. V  õimaldab jäätmeveo turule siseneda uutel ettevõtetel – veoteenust saavad pakkuda ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

 Teenust pakkuval jäätmevedajal ei ole põhjust jäätmetest ebaseaduslikult vabaneda, kuna jäätmekäitluskoht on juba ette antud ning käitlemise eest vedaja maksma ei pea. Jäätmeveol on omad tingimused Tallinnas korraldatakse jäätmekäitlust Tallinna jäätmehoolduseeskirja järgi. See dokument on vastu võetud linnavolikogus ja on meie linnaelanikele täitmiseks kohustuslik. Kohati aga ei ole korteriühistutel tänini konteinereid biolagunevate jäätmete ja vanapaberi liigiti kogumiseks, kuigi seda nõuab Tallinna jäätmehoolduseeskiri juba üle kümne aasta. Põhjuseks on senine jäätmeveosüsteem, kus linn sai infot kohustuse täitmise kohta vaid jäätmevedaja kaudu, kes rakendas klientidele liigiti kogumise nõuet valikuliselt. Uue süsteemi järgi on linnal olemas vahetu info liigiti kogumise nõuete täitmise kohta. Paberi ja kartongi mahuti on kohustuslik, kui kinnistul on vähemalt viis korterit, kuid võimalus tellida paberi ja kartongi vedu on ka üksikelamus. Vähem kui 10 korteriga majas ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui kinnistul on segaolmejäätmete mahuti ja seda tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas. Üksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate jäät-

mete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ning kompostitakse samal kinnistul. Biolagunevate jäätmete mahuti peab olema, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit.

Täpsem info:  Pirita Vaba Aja Keskusest helistades 645 7627 või 521 6078  Vaegkuuljate ja kurtide abivahendite keskusest KADRIMARDI helistades 5115 340


2

JUHTKIRI / LINNAOSA

JUHTKIRI

Täiuslikku lahendust pole olemas Tõnis Liinat, Pirita Linnaosa Valitsuse arendusnõunik

Märkame ja tegutseme!

M

inusse on pugenud jõulueelne elevus ja ootus. Kui nüüd täiesti aus olla, siis on see kohal olnud juba oktoobrikuu lõpust. Detsembrikuu toob endaga kaasa nii palju rõõmsaid hetki ja emotsioone, kohtumisi lähedaste, ametikaaslaste ja kaasteelistega. On aeg mööduvat aastat analüüsida, olla tänulik kõige hea eest, mis meie elus on, ning seada uusi eesmärke järgnevaks. Sel aastal oli november erakordselt soe. Ja kuigi mina ootasin pikisilmi lume saabumist, andis see siiski võimaluse natukene kauem sügist nautida. Nautlemise kõrval hoidsime linnaosavalitsusega silmad lahti ja märkasime, et paljud meie linnaosa elanikud ei kasuta helkurit. See patt pole kindlasti ainult meie elanikel hingel, kuid piritalastele meeldib väljas liikudes tervisesporti teha, ning pimedal ajal on see ilma helkurita eluohtlik. Täiskasvanud näitavad oma tegevuse või tegematusega eeskuju ka lastele. Osalesime koostöös Merivälja Kooli ja Pirita Majandusgümnaasiumiga õpilastele küll helkuriaktsioonides, kuid kahjuks puudus helkur enne seda üle pooltel õpilastest. Samuti valmis koostöös kogukonna aktivistidega helkuripuu Pirita Selveri juurde. Vaadake, palun, kohe täna üle oma lähedaste üleriided, et neid kaunistaks õigesti paigaldatud helkur. Oleme üksteisele eeskujuks ja hoiame oma kogukonna turvalise. Jõulukuu on alati võrdlemisi tegus ning ega see aasta teistsugune ole! Juba 2. detsembril kell 11.00, kutsun kõiki Pirita Spordikeskuse uisuväljakut avama! Avamisürituse oleme kujundanud nii, et tegemist oleks nii suurtel kui ka väikestel. Lisainformatsiooni saad veebilehelt www.tallinn.ee/pirita. Millal Sina viimati uisutasid?

S

eekordses lehes on mõnevõrra lehepinda antud heategevuslikele ettevõtmistele. Seda meenutuseks, et märkaksime teisi enda ümber ja aitaksime neid, kes alati end ise ei saa aidata. Näiteks kutsub Kompassi meeskond taaskord üles tegema kingitusi vähekindlustatud perede lastele. Selle kohta saab lähemalt lugeda leheküljelt 4. Miks mitte sel aastal teha kingitus nendele, kes sellest erilist rõõmu saavad? Rahulikku jõuluaega, kauneid hetki lähedastega ning rõõmu-rõõmurõõmu!

Alina Tubli Pirita linnaosa vanem

30. november 2018

Eks iga inimene soovib, et tal ja tema lähedastel läheks hästi. Me tahame, et meie kodukant oleks just meie endi nägu ning vastaks meie endi vajadustele ja soovidele. Paraku maailmas, kus elab üle 7,6 biljoni inimese, on kõigile sobiva lahenduse leidmine võimatu. Iga planeeringuga ja muudatusega on seotud palju erinevaid osapooli. Laiemalt saab huvigrupid jagada järgmiselt - kohalikud elanikud, ametkonnad ja ettevõtjad. Igal ühel neist on omad eesmärgid - kelle jaoks linnakeskkonna arendamine, kasumi teenimine või kodukoha säilitamine. Ettevõtja tavaline huvi on kasumi suurendamine. Seetõttu planeeritakse uusi kauban-

duskeskuseid ja teinekord hoonete paar korrust rohkem. See kasum lööb töökohti ja mõjutab Eesti majandust ning loomulikult täidab omanike ja aktsionäride kukruid. Paratamatult võivad ettevõtja huvid põrkuda kohaliku elaniku huvidega. Kohalik seisab tihti aga oma kodukoha säilimise eest. Näiteks Pirital peetakse oluliseks loodusliku ja rahuliku keskkonna säilitamist, kus uued ehitised ei rikuks atmosfääri ega kellegi vaadet. Siinkohal on aga kaks varianti - leitakse kompromiss või algab konfliktide teekond. Tihtilugu just viimane. Ja siis tuleb mängu avaliku sektori erinevad ametkonnad. Oma otsustes tuleb arvestada nii kohalike kui ka ettevõtjate huvidega ja ühendada need linnakeskkonna arendamisega. Iga huvigrupp nõuab just nendega arvestamist ja on

Merivälja Kool muudetakse turvalisemaks Pirita Linnaosa Valitsus taotles täiendavaid rahalisi vahendeid Merivälja Kooli vana hoone valvestamiseks. Taotlus rahuldati ning kool saab oma senist turvasüsteemi oluliselt laiendada. Taotlus esitati Merivälja Kooli vana osa turvasüsteemide täiendamiseks. Ka piirkonnakonstaabel Enely Meho hin-

nangul on koolis mitmeid puudusi, mille ärakasutamine võib olla ahvatlev pahatahtlikele inimestele. Tellitav töö maksab ligikaudu 440 eurot. See sisaldab valveseadmete paigaldust kooli vanasse hoonesse ja selle ühendamist olemasolevasse valvesüsteemi. See peaks tõstma kogu koolipere turvatunnet.

Heategevuslik kogukonna jõululaat Merivälja Kooli spordisaalis 8. detsembril kell 10-13

• Teater • Vaba lava

• Töötoad • Kohvik • Loos

• Üllatuskülalised • Lookas laadaletid

Tule kogu perega ja võta naabrid ning sõbrad kaasa! Lisainfo meripohi.edu.ee

veendunud, et nende plaan on parim, kuid kipuvad unustama teist osapoolt. Nii peaks avalik sektor saavutama võimatu - leidma lahenduse, mis rahuldab kõiki. Kui nüüd temaatikat ilmestada reaalse elu näitega, siis proovige minna seltskonnaga restorani. Sinna seltskonda kuuluvad nii vallalised, lapsevanemad kui ka vanapaar, kelle rahakoti paksus on väga erinev. Lisaks osa neist on taimetoitlased, toortoitlased, allergikud ja omnivoorid ning mõni neist soovib kiirtoitu, teine tervislikku ja kolmas hoopis itaalia toitu! Ja iga nende soov peab saama lahendatud! Taolise küna ees seisab ka avalik sektor ning seda sisuliselt iga otsuse tegemise juures. Kõik tahavad, et nende huvid ja soovid saaksid rahuldatud, aga selle realistlikus kipub ununema.

PIRITA LINNAOSA VALITSUS AVALIKUSTAB RANNIKU TEE 50 KINNISTU DETAILPLANEERINGU Detailplaneeringuga on ette nähtud elamumaa sihtotstarbega Ranniku tee 50 kinnistust seitsme elamumaa, ühe tootmismaa (alajaam) ja ühe transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kahe korteriga (paariselamu) ja kuue kuni 2 maapealse ja 1 ühe maa-aluse korrusega üksikelamu ning 1-korruseliste abihoonete ehitamiseks. Planeeritava ala suurus on 1,16 ha. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostas Maarja Style OÜ ja huvitatud isik on eraisik. Detailplaneeringuga saab tutvuda linnaosavalitsuse tööaegadel 3.–17. detsember 2018 Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee. Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7, 1. korruse infosaalis.

PIRITA LINNAOSA VALITSUS KORRALDAB TOHU TN 10 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE EELNÕU AVALIKU VÄLJAPANEKU Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda tööaegadel 17. detsembrist 2018 kuni 7. jaanuarini 2019 Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui selle aja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, siis soovib haldusorgan asja arutada avalikku istungita. Tohu tn 10 kinnistu on 50 % elamumaa ja 50 % ärimaa sihtotstarbega, suurus 2883 m². Kinnistu paikneb kehtestatud Kase tn 68 kinnistu detailplaneeringu alas, mille kohaselt kavandati Tohu tn 10 kinnistu sihtotstarbeks 50 % elamumaa ja 50 % ärimaa ning ehitusõigus äripindadega korterelamu püstitamiseks. Taotluse kohaselt soovitakse täpsustada krundi sihtotstarbe ja hoone kasutamise otstarbe osakaalu ning kavandada äripindade asemele korterid. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.


LINN

30. november 2018

Algas elukohaandmete korrastamise kampaania Tallinna linn alustas ulatuslikku teavituskampaaniat, mille eesmärk on ärgitada inimesi kontrollima oma elukohaandmete õigsust ja selgitada andmete täpsustamise võimalusi. 2019. aastal jõustuva rahvastikuregistri seaduse muudatuse tõttu kustutatakse elukohaandmed inimestel, kelle elukoht on rahvastikuregistrisse kantud linnaosa täpsusega omaniku õigustatud nõudmise tulemusena. Selline olukord võib tekkida inimesel, kelle varasema korteri või maja omanik on palunud omavalitsusel ta elukohast välja registreerida ja kes ei ole hiljem elukohaandmeid uuendanud. Seega on alates 2019. aasta jaanuarist ligi 18 000 tallinlasel oht jääda puuduvate elukohaandmete tõttu ilma lin-

naelanikele mõeldud avalikest teenustest, nagu tasuta ühistransport, parkimissoodustus, lasteaiakoht, koolikoht või sotsiaaltoetused. Et säästa linnaelanikke ebameeldivatest üllatustest uuel aastal, võtab Tallinna linn tänasest alates ühendust inimestega, keda rahvastikuregistri seaduse muudatus võib mõjutada. „Meie eesmärk on selgitada nendele inimestele, millised on 2019. aastal jõustuva seadusemuudatuse tagajärjed ning kuidas oma elukohaandmed korrastada,“ sõnas linnasekretär Toomas Sepp. Elukohta on lihtne registreerida: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel või linnaosavalitsuses rahvastikuregistri töötaja abil. Lisateave www.tallinn.ee/elukohaandmedkorda.

Palun hoia oma elukohaandmed täpsed! Foto autor: Kerli Sosi

Tallinn on läbipaistvuselt kolmas pealinn Euroopas Kui Teie elukoht rahvastikuregistris ei ole täpne (puudu on küla või tänav, maja- või korterinumber), kuna olete kolinud ja eelmise kodu omanik on taotlenud Teie aadressi muutmist, jäävad 2019. aastast registris Teie elukohaandmed tühjaks. Nii võite ilma jääda avalikest teenustest.

Omavalitsuste ja teiste organisatsioonide läbipaistvust hindav koostööplatvorm Dyntra paigutab Tallinna 18 pealinna 3. kohale. OmaEuroopa andmeid saate kontrollidaseas ja täpsed andmed esitada riigiportaalis eesti.ee või elukohajärgses omavalitsuses. Läbipaistvust mõõdetakse 57 indikaatori abil, millest Tallinn vastab 38-le. Pingerea võimsaks liidriks on Madrid, Tallinna selja taha jäävad näiteks Helsingi ja Brüssel. Indikaatorid jagunevad seitsmesse kategooriasse: valitsemise läbipaistvus, info ligipääsetavus, kodanike kaasamine, finantsläbipaistvus, lepinguliste suhete läbipaistvus, linnaruumi planeerimine ja avaandmed. Koostööpõhimõte indeksi kujunemisel tähendab, et igaüks võib platvormi vahendusel mistahes omavalitsusele või organisatsioonile hinnangu anda ning platvorm teeb tihedat koostööd paljude teiste omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja teadusasutustega. Kaasamist kureeriva Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Tallinna kõrge koht loomulik, sest e-riigi pealinna asjaajamisel on läbipaistvus iseenesest mõistetav. „Samas ei tohi me loorberitele puhkama jääda ega leppida vaid naabrist parem olemisega. Indikaatoritele vastavusest joonistuvad välja ka mitmed kitsaskohad, millele me ei ole seni piisavalt tähelepanu pööranud,“ sõnas Izmailova. „Kavatseme parandada Tallinna kodulehel oleva info ligipääsetavust vaegnägijatele ja –kuuljatele, avada avalikkuse tõhusamaks kaasamiseks kodulehe osalusvärav ja täiustada linnaruumi arengust ja selles kaasa rääkimise võimalustest ülevaate andmist.“ Lisaks 3. kohale Euroopa pealinnade seas on Tallinn läbipaistvuselt 5. pealinn ning jagab linnade seas 5. kohta maailmas koos Dallasega. Maailma esiviisik on hetkel järgmine: 1. Madrid 2. Buenos Aires 3. Rabat 4. London 5. Dallas-Tallinn

Indikaatorite valdkondadeks jagunemise skeem

Tallinn

100 50 0

Tallinna indeksi kujunemisega saab lähemalt tutvuda – https://www.dyntra.org/en/poi/tallinn-estonia/.

ALLIKAS: DYNTRA.ORG

Merivälja jahisadam – kellele ometi? Merivälja muulile, aadressiga Ranna tee 1, soovib Fausto Capital OÜ rajada 120 sildumiskohaga jahisadama ja teenindushoone majutusruumide ja 180-kohalise restoraniga. Konks seisneb selles, et arendaja valduses olevale muuli krundile sadam tegelikult ära ei mahu. Suures osas soovib arendaja seda linna maale ja veel mitteeksisteerivale maale, nimelt merre valatavale betoonile. Miks peaks linn avaliku ruumi sellist ümberkorraldamist toetama? Mina soovin, et linn seisaks eelkõige kohalike elanike ja laiema avalikkuse huvide eest.  Mis juhtub keskkonnaga? Nii suuremahuline ehitus mõjutab tugevalt piirkonna ökosüsteemi. Uuringud viitavad, et Tallinna lahe idarannik ei ole suure sadamarajatise jaoks sobiv. Pirita

liivaranda juba niigi kurnav erosioon süveneb veelgi. Muuli pikendamine takistab Miiduranna poolt tulevat hoovust, mis toob praegu Pirita randa puhta vee ja Sinilipu märgise. Silmas tuleb pidada ka sealset rohekoridori ja looduslikku rannikuala, mis sellisel kujul on Tallinnas täiesti ainulaadsed, pakkudes pelgupaika mitmetele liikidele. Kas oleme erakrundi väärtuse tõstmise nimel valmis sellest loobuma? Olles Pirital elanud ja koolis käinud, aiman inimeste vastust – see saab olla vaid „ei“! Mida arvavad kohalikud? Kohalikule kogukonnale projekti tutvustamiseks ja arutlemiseks on korraldatud eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutelu ning avalik ümarlaud Merivälja Seltsi ja Mähe Seltsi osavõtul. Poo-

lehoidu sadamale ei ole siiani kostnud, pigem ollakse skeptilised ja soovitakse projekti mahu vähendamist. Ettepanekutena on kõlanud ka maa linnale tagasi ostmine ning avaliku puhkealana arendamine. Vaatamata toimunud aruteludele tunneb kohalik kogukond, et nende huvidest sõidetakse üle ja on seetõttu pöördunud abi saamiseks Allar Jõksi poole. Kohalikele suurimaks pinnuks silmas oleva jahisadama hoone korruselisust pole aga arendaja veel soostunud vähendama. Kui oleks minu teha, võimustaksin kogukondi nii, et nendega planeerimise protsessis ka reaalset koostööd tehtaks. Õnneks annab võimaluse positiivse noodiga lõpetada mulle Pirita Linnaosa Valitsuse tegevus. Linnaosa valitsus peab

toimima puhvertsoonina kohalike elanike ja linnavõimu otsuste vahel, olema mõlema häälekandja. On igati tervitatav, et seetõttu võeti aega otsuse langetamiseks ja erinevate osapoolte ära kuulamiseks ning oodatakse arendajalt ehituse mahu vähendamist. Paraku on linnaosa seisukoht soovituslik, mistõttu on kohalikud pööranud küsiva pilgu linnavalitsuse suunas. Nüüd on aeg vastata kogukonna ootustele ja kujundada jahisadama planeeringu osas linnavalitsuse selge seisukoht.

Züleyxa Izmailova, Tallinna abilinnapea

3

Tallinna linn hakkab kaksikute sünni puhul maksma peredele 1000 eurot Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule linna 2019. aasta eelarve eelnõu, milles nähakse ette kaksikute sünnitoetuse tõusu 320 eurolt 500 eurole ühe lapse kohta. Kaksikute sünni puhul on peredel aga loomulikult kohesed väljaminekud oluliselt suuremad kui ühe lapse sünni korral. 2019. aastast hakatakse kaksikute sünni puhul toetust maksma praeguse 640 euro asemel 1000 eurot pere kohta. Linn toetab lapse sünni puhul peret 320 euroga alates 2002. aastast. Toetuse maksmise kord näeb ette, et mõlemad lapsevanemad oleksid registreeritud Tallinna rahvastikuregistris enne lapse sündi ning üks vanematest peab olema Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne lapse sündi. Mõlema lapsevanema nõue ei laiene üksikvanemale. Alates 2010. aastast makstakse sünnitoetust kahes osas – 160 eurot pärast lapse sündi ja 160 eurot lapse aastaseks saamisel, tingimusel, et laps ja lapsevanemad on rahvastikuregistri andmetel katkematult Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.

Tallinnas mitmekordistuvad puudega inimeste hooldajate toetused Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule linna 2019. aasta eelarve eelnõu, milles nähakse ette märkimisväärne toetuse tõus puudega inimeste hooldajatele ning kahekordistatakse omastehooldajate asendusteenust. Järgmise aasta eelarves on tõstetud olulisele kohale abivajajate toetamine ning neile mõeldud teenuste arendamine. Sügava puudega inimese hooldaja toetus tõuseb alates järgnevast aastast 40-lt eurolt 100-le eurole kuus ning raske puudega inimese hooldaja toetus 30-lt eurolt 50 eurole kuus. „Sellele suunatakse kokku üle 2,3 miljoni euro ning makstakse sotsiaalmaksu omakorda üle pooleteist miljoni euro. Peame arvestama, et hooldus on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks, alates hügieenitoimingutest ja riietamisest, lõpetades abistamisega liikumisel, suhtlemisel või söömisel. See on väga tänuväärne ja nii füüsiliselt kui vaimselt raske töö,“ sõnas Mölder. Linna eelarves on olulisel kohal ka teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse parandamine. „Näiteks vajavad valdavalt töötavad või tööealised omastehooldajad suuremas mahus asendusteenust, mistõttu kahekordistame järgneval aastal omastehooldajate asendusteenust ning vähendame seeläbi hooldajate hoolduskoormust, mis on samuti ääretult vajalik,“ lisas Mölder. Teenust osutatakse hooldajaks määratud isikutele ja suure hooldusvajadusega isikute hooldajatele. Teenuse saaja elukoht peab olema rahvastikuregistri järgi Tallinna linn. Omastehooldaja asendusteenus sisaldab muuhulgas järelevalvet, toetamist ja juhendamist igapäevaoskuste hoidmisel. Teenus toetab hooldatava funktsionaalset suutlikkust, hoolitsedes inimese kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu eest, säilitades maksimaalselt hooldatava iseseisvust, enesekontrolli ja väärikust.


4

KOGUKOND

Mähe kiriku tegemised detsembris 2. detsember – I advent, kell 12.00 teeb ETV teleülekande jumalateenistusest. Muusika – Piia Paemurru (klaver), Peeter Paemurru (tšello) ja Ott Indermitte (bariton). Jutlus Raido Oras. Teenistust juhatab pastor Ruudi Leinus. 09. detsember – II advent kell 11.00. Laulab Mähe koguduse ansambel. Klaverit mängib Maret Vihmann. Jutlus Kuldar Taveter. 16. detsember – III advent kell 11.00. Laulab Oleviste koguduse meeskoor. Klaverit mängib Siiri Ratas. Jutlus Aamo Remmel. 23. detsember – IV advent kell 11.00. Laulab EELK Hageri koguduse kammerkoor Lambertus. Jutlus Jaan Bärenson. 24. detsember – jõululaupäev kell 15.00. Muusika – Laikrete perebänd. Jõuluevangeeliumi lugemine. Vaimulik sõnum – Ruudi Leinus. 25. detsember – I jõulupüha kell 15.00. Jõulujumalateenistus. Ühine jõululaulude laulmine. Toimub jõululoterii – iga loos võidab! Tule ise ja võta sõber kaasa! 30. detsember -  2018. aasta viimane jumalateenistus kell 11.00. Muusika ja sõnum – perekond Blowersid.

30. november 2018

Pirita Sotsiaalkeskuses tehti olulisi uuendustöid Viimaste kuudega on hoogsalt investeeritud Pirita Sotsiaalkeskusesse, et see külastajatele mugavamaks muuta. Pirita Sotsiaalkeskus on oma külastajate poolt väga armastatud kokkusaamise ja vaba aja veetmise kohaks. Mitmed parendustööd olid hädavajalikud, et majja tulek ja seal viibimine külastajatele veel mugavamaks muuta. Pirita Sotsiaalkeskusesse investeeriti ligikaudu 10 800 eurot ligipääsetavuse ja kättesaadavuse suurendamiseks. Kindlasti üks olulisemaid töid oli sissekäigu kaldtee ümberehitustöö. Selle käigus vähendati kaldtee kaldenurka, ehitati piire, madaldati äärekive ning paigaldati elektriküte. Viimane on oluline just libedaga, et ka ratastoolis külastajatele oleks majja sisenemine ohutu ning

Ülle Rajasalu, linnaosakogu esimees

kaldteele ei tekiks jääkihti. Samuti tehti väiksemaid töid. Parkimisplatsile märgistasime invaparkimiskoha ning lisa-

sime trepikäsipuu ja tualettidesse käetoed, vaegkuuljatele paigaldati silmusvõimendid.

Politsei meenutab - helkur on odavaim elukindlustus ja võib päästa Sinu elu Marili Tammiste, piirkonnapolitseinik

Pimeda aja saabumisega tuletame meelde helkuri kandmise olulisust ja kohustust. Kahjuks on neid, kes ei investeeri paar eurot maksvasse helkurisse, et muuta enda või oma laste liikumine turvalisemaks. Paneme südamele, et helkurist on kasu vaid siis, kui ta on kinnitatud autojuhi jaoks nähtavale kohale. Kuna jalakäija peab kõnnitee puudumisel kõndima vasakul pool teed, tuleb helkur kin-

Märka abivajajat!

nitada riiete külge sõiduteepoolsele ehk paremale küljele nii, et see oleks nähtav igast suunast. Helkuri kandmine on pimedal ajal jalakäijale kohustuslik nii valgustatud kui valgustamata teel, nii kõnniteel kui sõiduteel. Helkurid kottide, riiete, saabaste ja teiste esemete küljes muudavad jalakäija veel rohkem nähtavaks. Samas tuleb tähele panna, et riiete küljes olevate helkuriribade valgustpeegeldav toime võib riiete pesuga märgatavalt väheneda. Helkur on odavaim elukindlustus ja võib päästa Sinu elu! Turvalist liiklemist!

Armsad Pirita elanikud! Jõulukuul töötempo justkui pidurdub. Mõeldakse rohkem aastakokkuvõtete tegemisele. Kellel on läinud hästi, kellel mitte nii hästi. Suurem tähelepanu on kaubanduskeskuste külastamisel, sest varsti võib ju oodata jõuluvana! Paraku on ka peresid, kus laste elementaarsed vajadused on katmata - tühi kõht, viledaks kantud rõivad, mõnikord ka pesemisvõimaluste puudumine ehk mustus. Neis olukordades on keeruline näha lastele lootustandvaid tulevikustsenaariume. See on meie ühiskonna murekoht ning meil tuleb mõelda, mida saaksime ära teha nende laste ja perede abistamiseks. Pirita linnaosa sotsiaalhooldekande osakond on teinud head tööd, aidanud ja toetanud peresid, kes elavad toimetuleku piirimail. Erilist tähelepanu vajaksid aga paljulapselised pered, et neilgi oleks söök laual ja soe riie seljas! Tore, kui saaksime enamat anda. Head linnaosa elanikud! Pöördun teie poole palvega anda teada oma kodukandi lastest, kes elavad toimetuleku piiril. Aitame ja toetame, meie kõikide kohus ulatada abikäsi! Kes soovib anda või vajab abi, pöörduge meie linnaosa sotsiaalhooldekande osakonna poole kirjutades aime.vaggo@tallinnlv.ee. Tänan teid! Kauneid jõule!


KODU

30. november 2018

Loomasõbra meelespea - pühad Anneli Matsi, Varjupaikade MTÜ projektijuht

Loomade maailmas ei ole pühad midagi erilist, kuid me võime selle muuta kaks kuud kestvaks õudusunenäoks. Teadmatusest, või halvemal juhul tahtlikult, unustatakse enda hetkelise meeleolu loomise nimel nende heaolu, kes elavad meie kõrval. Jõulurahu lõpeb meie lemmikute jaoks pürotehnika müügile paiskamisega. Edasine on ehmatav, kuna rakette lastakse valimatul ajal ja kohas, arvestamata kaaskodanikke, nende lemmikloomade ning veel vähem näiteks linnas elavate lindudega. Loomad kuulevad kordades paremini kui inimesed, mistõttu võivad tugevad helid põhjustada isegi valu. Kui miski teeb haiget ja on hirmutav, siis üritatakse olukorrast pääseda. Detsembris-jaanuaris tõuseb hüppeliselt loomade varjupaika tehtavate telefonikõnede arv murelike inimeste poolt. Kellel on koer rihmast lahti tõmmanud, kellel koer aiast kadunud, kes teatab hulkuvast loomast. Tänaval omapäi liikumine on loomale ohtlik eelkõige tiheda linnaliikluse tõttu ja avariis võivad viga saada nii loomad kui ka inimesed.

Kõik inimesed saavad loomi aidata eelkõige pürotehnikast loobumisega. Jätame sel aastal paugud tegemata! Mujal maailmas kaetakse taevalaotus valgusmängudega, meie talvine tume taevas sobib suurepäraselt taustaks. Et loom plehku ei paneks Loomaomanikud peavad hoolitsema, et lemmikloom oleks kiibistatud, sest siis suudab varjupaik kiiresti tuvastada loomaomaniku ja temaga ühendust võtta. Kiibi korrasolekut tuleks looma tervisekontrolli käigus alati lasta kontrollida. Kiip peab olema registreeritud ja andmed registris korrektsed. Lähemalt saab uurida www.llr.ee. Pühade ajal võiks lemmikloomad kutsuda siseruumidesse, kust nad ei saa põgeneda. Koos koeraga ei tohiks minna ilutulestikku vaatama, ka sülekoer võib ehmatades rabeleda ja kaduda! Arvestama peab, et vananedes võivad loomad muutuda tundlikumaks ja hakata paugutamist kartma. Soovitused: T  õmmake ette kardinad; P  üüdke luua tavalisele päevale sarnane olukord; P  ange mängima muusika või teler;

 I stuge looma juures ja rääkige temaga tavalise rahuliku häälega;  Koerale võib pakkuda maiust, söömine rahustab;  J ääge ise rahulikuks;  Jälgige looma – kui ta soovib ära minna pimedamasse nurka või oma pessa, siis tagage talle rahu. Ka toit võib ohtlik olla Inimestele mõeldud toit on maitsestatud ja ei sobi loomadele söömiseks ega maiustamiseks. Soovides pakkuda midagi erilist, võib tulemuseks olla terviserike ning halvemal juhul isegi surm. Kui on külalisi, kes ei suuda hoiduda koera söötmisest, pange lauale kauss koera maiustega ja palu-

ge, et koerale antav tuleks ainult sellest kausist. Silmas tuleb pidada, et loomad ei pääseks ligi prügile. Ahvatlevalt lõhnavad pakendid võivad meelitada koera neid närima ja koera soolestikku võib sattuda võõrkehi. Keedetud kontide söömine põhjustab koertel soolteummistust, riknenud ja hallitanud toidu söömine põhjustab mürgistust. Inimeste loodud maailm võib olla lemmikloomadele ohtlik. Nende ainus võimalus on usaldada oma inimest. Loomaomanik peab läbi mõtlema, mis situatsioonid võivad tekkida ja hoolitsema, et lisaks enda heaolule oleks alati tagatud ka looma oma. Tõeliselt vaikseid ja rahulikke pühi!

Kuidas prügi sortida?  Tagatisrahaga pakend (ehk pandipakend) vii tagasi pakendi tagastuspunkti. Ainult nii saad pakendi eest tagatisraha tagasi. Tagatisraha summad on üldised kõikidele pakenditele ning alates 1. veebruarist 2015 on summaks 10 senti. S  egapakend vii segapakendijäätmete konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, et teada, mida kuhu panna. Pakendid saab ära anda tasuta. Pakendite kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid. Kui sa ei tea, kus asub lähim pakendikonteiner, uuri seda kohalikust omavalitsusest. Konteinerite asukohad saab teada ka taaskasutusorganisatsioonide kodulehtedelt: Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus, Tootjavastutusorganisatsioon. V  anapaber ja -papp pane vanapaberi ja -papi konteinerisse. Teatud

elamutüüpide korral (näiteks korterelamu juures) võib kohalik omavalitsus nõuda vanapaberikonteineri olemasolu. Üldjuhul saab vanapaberit ja –pappi ära anda tasuta või oluliselt odavamalt kui segaolmejäätmeid. B  iolagunevad jäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias. Korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner. Teatud elamutüüpide (näiteks korterelamu) korral võib omavalitsus nõuda biolagunevate jäätmete konteineri olemasolu. A  ia- ja haljastusjäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias või vii jäätmejaama. O  htlikud jäätmed vii ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Vanad ravimid saab viia ka apteeki.  Ehitus- ja lammutusjäätmed on soovitav koguda eraldi: puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised) ning muu ehituspraht. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale. Ehitus- ja lammutusjäät-

mete segu üleandmisel tuleb jäätmekäitlejale maksta. E  lektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed vii poodi, kust kavatsed osta uue toote. Pood peab vana seadme vastu võtma, kui ostad samast poest uue sarnase seadme. Kui ei ole kavatsust uut seadet osta, tuleb vanad seadmed viia lähemasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid vastu võetakse. Juppideks lammutamata seadmeid saab ära anda tasuta. Kui seade ei ole tervik, siis võidakse küsida puuduva osa materjali eest raha küsida.  Romusõidukid vii sama automarki müüvasse kauplusesse või autolammutustöökotta (romulasse). Romusid saab ära anda tasuta, romulad võivad romu vastuvõtmisel maksta ka väikese summa. Nõua lammutustõendit! Ainult ARK-ile lammutustõendi esitamisel kustutatakse auto registrist. P  atareid ja akud vii tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse. Sul ei ole kohustust uut patareid või

akut osta. Poodides on spetsiaalsed konteinerid patareide ja akude kogumiseks. V  anarehvid vii vanarehvide kogumispunkti. Vanarehvid saab kõikidesse vanarehvide avalikesse kogumispunktidesse ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kogumispunktid peavad jääma rehvide kasutaja elukohajärgse maakonna piiresse. Juhul, kui tegemist on aastatega kogunenud suurema rehvikogusega (näiteks veoauto koorem rehve), tuleks eelnevalt ühendust võtta mõne tootjaga, et uurida, kuhu võib suurema koguse viia. Kui sul on küsimusi seoses jäätmete äraandmisega, võta julgelt ühendust kohaliku omavalitsusega. Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta. Pirita Linnaosa Valitsus 645 7600, pirita@tallinnlv.ee.

Kes oskaks paremini Pirita kinnisvara müüa kui 16 aastase maakleritöö kogemusega kohalik elanik? JANIS RIMITSANS

+372 5111 222

janis.rimitsans@domuskinnisvara.ee

Kinnisvaraalastes küsimustes võta minuga ühendust

5

Linnaosavalitsus viib ära 22 400 lehekotti Pirita Linnaosa Valitsus aitab kohalikke elanikke lehekottide äraveoga. Sel aastal veetakse ära rekordiline arv kotte. Kuna Pirita linnaosas on palju eramaju, siis igal sügisel riisuvad elanikud suure koguse puulehti oma kinnistult ja selle äärest. Siinkohal ulatab linnaosavalitsus abikäe ja korraldab puulehtede äraveo. Igalt kinnistult võtame vastu kuni 15 lehekotti. Kohalike elanike poolt on linnaosa tugi positiivselt vastu võetud. Linnaosavalitsuse sõnul veetakse sel aastal ära rekordiline arv lehekotte - möödunud aasta vedasime ära umbes 20 000 kotti, sel aastal on see arv aga 22 400. Linnaosavalitsuse sõnul ei ole lehekottide äravedu möödunud täiesti muretult. On olnud neid elanikke, kes soovivad lehekotte äraveole registreerida kolm nädalat pärast registreerimistähtaja lõppemist. Samuti soovivad mitmed kohalikud ära anda rohkem lehekotte või on alles nüüd asunud oma kinnistu lehti riisuma. Lisaks riisuti puulehti transpordimaa haljasaladelt ja linnaosa parkidest koostöös ühiskondliku töö tegijate ja lepingupartneritega. Lehed pakendati kottidesse ja viidi komposteerimisväljakule, et hiljem võtta biolagunevad jäätmed linnas taaskasutusse. 2018. aastal oleme ühiskondliku töö tegijatega pakendanud ja ära vedanud üle 6000 lehekoti ning lisaks on Pirita Linnaosa Valitsuse haljastuse lepingupartner parkidest välja viinud ca 90 tonni puulehti.

Tasuta nõustamine lahutavatele lapsevanematele Eesti Lastefondis toimub üks kord kuus lahutavatele lapsevanematele mõeldud grupinõustamine, mille eesmärgiks on vähendada laste stressi ja suurendada oskusi lapse huvidest lähtuvalt elu elukorraldusega hakkama saamiseks. Tunnid toimuvad üks kord kuus neljapäeviti 15.00-16.30 Eesti Lastefondi ruumides (Lai 31, Tallinn). Nõustamine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Rohkem informatsiooni leiab veebilehelt www.elf.ee.

Korteriühistud ei kasuta kõiki võimalusi Tallinna linn toetab korteriühistuid läbi erinevate projektide, mis aitavad muuta linnakeskkonna meeldivamaks. Seni on olnud korteriühistute huvi kesine. Tallina linn pakub mitmekülgseid võimalusi korteriühistute toetuseks. Näiteks jagatakse toetusi läbi projektide “Roheline õu” ja “Hoovid korda”. Tallinna linna poolt toetatavad projektid on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha – linnaosasse tekib korras koduhoove üha juurde. Linnaosavalitsuse sõnul on aga korteriühistute senine huvi projektitoetuste vastu olnud kesine. Pirita linnaosas on üle 300 korteriühistu, kuid kahe projekti raames esitati kokku 7 taotlust. Toetust jagati korteriühistutele umbrohutõrjeks kõnnija sõiduteedel, hoovi parkimiskohtade rajamiseks, puude raieks, vaaside ja amplite soetamiseks ja haljastuse parandamiseks. Korteriühistute esitatud taotlused rahuldati ning Tallinna linn toetas Pirita linnaosa projekte rohkem kui 10 000 euroga. Lisainformatsiooni saab veebilehetedelt https://www. tallinn.ee/Teenus-Projekt-Rohelineou ja https://www.tallinn.ee/TeenusHoovid-korda-toetus.


6

TERVIS

30. november 2018

27 000 psüühikahaiget aastas - aina rohkem noori murdub vanemate edusurve all Refereeritud ajalehest Pealinn

Tervise Arengu Instituut - ära toida depressiooni alkoholiga Alkoholi tarvitamine on seotud stressi ja negatiivsete emotsioonidega. Samas alkoholi tarvitamine võib neid hoopis süvendada ja viia näiteks uneprobleemide ja depressiooni tekkeni. „Igaüks kogeb elus negatiivseid tundeid ja stressi – halb tuju ja pinge üldiselt, ärevus, hirm, häbi, süü, jõuetus, lootusetus. Alkohol aitab suurepäraselt emotsioone tuimestada ja mõtlemist pärssida. Nii võib alkoholi mõju all olles tunduda lihtsam maailma raskuse ja enda muredega hakkama saada,“ ütles kliiniline psühholoog Kariina Laas. „Kuid tegelikult süvendab alkohol emotsionaalseid probleeme ja lisab uusi. Alkohol võib kaasa aidata depressiooni, unetuse ja ärevushäirete tekkimisele või süvenemisele.“ Laasi sõnul tuleks inimesel, kellel on negatiivsete emotsioonide ja stressiga keeruline hakkama saada, otsida toetust lähedastelt või nõu pidada perearsti, psühhiaatri või psühholoogiga. Alkoholi tuleks aga pigem vältida, sest leevendus alkoholi tarvitamisest on lühiajaline. „Pikemalt ette vaadates kahjustab alkohol inimese suhteid, saavutusi, tööelu, rahalist seisu ning tervist. See aga omakorda süvendab stressi, muretsemist ja masendust. Nii võibki sattuda nõiaringi, mis hakkab esialgsele eesmärgile – oma negatiivseid tundeid leevendada – hoopis vastu töötama. Eeltoodu ei tähenda muidugi, et alkoholi tarvitamine niisama või positiivsete emotsioonide võimendamiseks kuidagi teisiti mõjuks, ka sel puhul võib liigtarvitamine lõpuks samasuguste probleemideni viia,“ lisas Laas. 2018. aasta augustis TAI tellimusel Puzzle 1 (Medium, difficulty ratinget 0.55) läbi viidud küsitlus näitas, viimase

1 4

1

5 3

7

3

6

4

5

kuu jooksul on enam kui pooled täisealistest eestimaalastest kogenud stressi, ülemäärast pinget või muret. Ligi pooltel oli raskusi uinumisega. 40 % vastanutest on hiljuti tundnud üksildust, lootusetust või kurvameelsust. Küsitluse tulemused näitasid, et jätkuvalt on inimesi, kes arvavad, et alkoholist võib selles abi saada – veerand vastanutest nõustus, et alkohol aitab neil saada paremaks suhtlejaks, viiendik peab alkoholi heaks unerohuks ning 14 % näeb alkoholis head vahendit negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks. Ka 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et alkoholi tarvitamise ja kehvema vaimse tervise vahel on seos. Inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel (naised, kes on viimase 7 päeva jooksul tarvitanud üle 8 ja mehed üle 16 alkoholiühiku) on suurema tõenäosusega stressis ja masenduses. Kui nende seas, kes tarvitavad alkoholi madala riski piires või üldse mitte, on varasemast rohkem masendunud inimesi 19 %, siis alkoholi tervist ohustaval moel tarvitajate hulgas oli see osakaal koguni 28 %. Abi leiab ka veebilehelt www.alkoinfo.ee, kuhu on loodud emotsionaalse enesetunde test, mis aitab saada ülevaate oma emotsionaalsest seisundist. Üks lihtne võimalus on veel- nimelt alustas Tervise Arengu Instituudis „tööd“ suhtlusrobot Abot, mis pakub lahendusi inimestele, kes tunnevad hetkel masendust, stressi, unetust või on üksikud. Abot suhtleb, pakub hetkelisi lahendusi, püüab meeleolu tõsta ning jagab teavet, et selle olukorra leevendamine alkoholiga ei ole hea mõte.

4

6

8

3

1

8

2

1

6

3

6 5

4

7

1

4 6

9

5 8

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Mon Nov 26 10:34:14 2018 GMT. Enjoy!

„Ma ei kõlba kuhugi, ma ei oska midagi, olen mõttetu, tühine – sellised ennast kahjustavad mõtted. Paraku pole need kellelegi võõrad. Vaimse tervise probleemid on suurenemas,“ nentis tegevusterapeut Irene Kadu. Üha tavalisemaks muutuvad sassis suhted lähedastega ja ületöötamine põhjustavad sõltuvusi, eraldumist elust ja sõpradest ning veidrusi – näiteks asjade põletamist või peitmist. Kadu sõnul võib tagasilöök vaimses tervises tulla näiliselt üsnagi järsku. „Küsimus on selles, palju inimene välja kannatab või talub. Ja alati on küsimus ka taustsüsteemis – kuidas keskkond reageerib.“ Kadu ütles, et vaimse tervise langus ähvardab üha enam noori. „Noored inimesed, kes pärast kooli alustavad ülikooliõpinguid, lähevad samal ajal tööle, samal ajal kuhjuvad hoogsad sündmused isiklikus elus ja lisandub tugev seltsielu – nii võib psühhootiline haigestumine tulla üsna järsku,“ rääkis Kadu, kelle sõnul võivad psühhoosile viitavad tundemärgid olla vägagi erinevad. „Mõnikord võib inimene käituda väljakutsuvalt ja veidralt, või siis teise võimalusena endasse kapselduda ja päevapealt koduseks jääda. Ei käida enam väljas, sõbrad enam ühendust ei saa. Inimesed sulguvad arvutimaailma. Noorte hulgas on seda väga palju.“ Eluraskused kuhjuvad Tihti viivad haigestumiseni kuhjunud elupöörded. „Näiteks hellitab noor väga suuri ootusi ja lootusi tulevase kooli suhtes, ja kui siis selgub, et ta siiski sinna õppima minna ei saa, on tagajärjeks depressiivne seisund,“ rääkis Kadu. „Juba omandatud ja kunagi väga soovitud eriala aga enam ei meeldigi nii väga. Nüüd on noor tujust ära ja meeleolulanguses. Kui muutusi saab korraga liiga palju ja tugivõrgustik pole tugev, saab suurte muutuste tuultes vaim räsitud. Kui takistusi ja üleelamisi saab liiga palju ja toetust on liiga vähe, siis pinge eskaleerub. Ja võib kaasa tuua kas tõsisema või kergema, pika- või lühiajalisema psüühikahäire.“ Psühholoog ja pereterapeut Kaidi Halliku sõnul sõltubki vaimne stabiilsus suuresti suhetest lähedastega. „Inimesel on teatud hulk vajadusi, mis peavad olema rahuldatud selleks, et ta püsiks vaimselt ja füüsiliselt terve ja tasakaalus,“ ütles Hallik. „Lisaks põhivajadustele nagu näiteks söök, jook ja uni, vajab inimene ka suhteid enda ümber. Eriti elutähtis on meile olla emotsionaalses ühenduses oma pereliikmetega – inimene on ju sotsiaalne loom.“ Mõnest katkisest ja nõrgast perekonnast võib kasvada väga tugev inimene, samas näiliselt tugevast vägagi haavatav inimene. Tavalise haigestumise kõrval teeb psüühikahäiretega toimetuleku keeruliseks just see, et lähedastel on raske neid ära tunda. „Kõigil meil on ju erinevad isiksuslikud jooned ja kuidas eluraskused nendega kombineeruvad või võimenduvad, sõltub nii inimese orgaanikast kui ka keskkonna mõjust,“ lausus Kadu. „Mõnest katkisest ja nõrgast perekonnast võib kasvada väga tugev inimene, samas näiliselt tugevast vägagi haavatav inimene. Lähedastel ja sõpradel, kes inimesega igapäevaselt kokku puutuvad, on raske haiguse algust tabada.“ Ohumärgid on, kui inimese käitumine väga kummaliseks muutub, ta ei suuda enam üldse magada või on oma ööpäevarütmi täielikult ära vahetanud. „Minu jaoks on indikaator alati see, et ei soovita enam kellegagi suhelda. Käitumine muutub oluliselt,“ selgitas Kadu. „Näi-

Psühhoosihaigeist paraneb täielikult kolmandik  30% inimestest ei kordu psühhoos kunagi. Teisel 30%-l võib haigus korduda pingeolukordade järel, on ju see haigus suuresti seotud just psüühilise pingetaluvusega. Kolmandal osal võib haigus paraku jääda krooniliseks. Kuid kroonilistki seisundit on võimalik ravimitega kontrolli all hoida ja elada täiesti tavalist normaalset rõõmurohket elu.  Psüühika- ja meeleoluhäiretega võib esmalt pöörduda perearsti poole.  Eri kliinikute ja raviasutuste psühholoogi poole saab pöörduda ilma perearsti saatekirjata. Kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördumiseks on haigekassa poolse soodustuse saamiseks vaja perearsti saatekirja.

teks inimene ei pese ennast enam ega hooli oma välimusest absoluutselt. Ainult magab hommikust õhtuni!“ Tihti ei saa pereliikmed arugi, et veider, ootamatu või kohati agressiivne käitumine on haigusest põhjustatud. „Mõnikord ütleb pere oma lähedasest lahti,“ rääkis Kadu. „Just eile oli mul siin noor daam, kes elab ema juures, ja ta teatas - vaatasin, et emal on nii palju asju, viskasin osa välja! Ema tuli koju ja oli väga pahane – koli välja! Minagi oleksin väga pahane, kuid tähtis on omavahel rääkida ja püüda mõista, milles tegelikult asi. Kinnistunud arusaam õigest ja valest käitumisest alati ei aita. Kuid niipea, kui pere hakkab lähedast mõistma ja tema eripära aktsepteerima, saab aru, mis on haigusest tingitud, mis isiksusest ja lihtsalt halvast käitumisest, hakkavad asjad paremuse suunas minema. Tihti ongi tegu haiguse sümptomiga, miks inimene veidrusi korraldab, näiteks asjad ära viskab või peidab.“ Halliku sõnul võib ülepinge põhjustada probleeme sõna otseses mõttes üle keha. „Ületöötamisest annavad sageli märku füüsilise tervise hädad, samuti vaimse tervise probleemid nagu kõrge ärevus, depressioon ja eri sõltuvused,“ selgitas psühholoog. „Kuna peresuhted on jäänud sel juhul sageli unarusse, siis väga tihti avalduvad probleemid ka ületöötaja pereliikmetel. Enamasti tullaksegi abi saama hoopis seoses raskustega partnersuhtes või lapse probleemide tõttu.“ Pidev võrdlus eakaaslatega Inimene ise arvab ju enamasti, et tal pole häda midagi. „Seisundikriitika hakkab kaduma – pole mu riietel häda midagi, milleks üldse peab pesema ja kuskil käima, milleks tööl peab käima? Sellise palgaga käivad tööl ainult lollid,“ rääkis Kadu. „Noored siin vahel ütlevad, et mingi 600 euro eest mina küll kuskile tööle ei lähe. Tihti on neil olnud hea haridustee, nad on olnud väga tublid ja edukad seal, aga ei arvesta siiski sellega, et tööle asumine ja juurde õppimine ei pruugi minna alati väga lihtsalt. Kui on tegemist psüühiliselt tundliku natuuriga, kes kõike väga südamesse võtab ja analüüsima hakkab, on veelgi keerulisem.“ Psüühikahäireni võib Kadu sõnul viia ka enda pidev võrdlemine eakaaslastega. „Noorus on ju see aeg, kus end pidevalt kaaslastega võrreldakse,“ ütles Kadu. „Ja kui siis selgub, et ikkagi oma unistusi realiseerida ei saa ja ei leita ka sõpra, kes eluraskustes toetaks, võibki tekkida üksindustunne ja depressiivne seisund. Kui ikka kaaslane saab korra-

ga nii tööl kui koolis käia ja mida kõike veel teha, siis miks mina ei saa? Mina pean ka ju saama! Tihti hakatakse siis ka narkootikume tarvitama. Enda turgutamiseks, lõõgastamiseks või tuju tõstmiseks.“ Kanep pole siiski sugugi nii ohutu, et seda võõrriikide eeskujul julgelt legaliseerima asuda. „Kuigi selle üle on palju vaieldud, kuidas kanep inimestele mõjub, siis meie näeme siiski, et ta mõjutab nii mälu kui ka mõtlemist ja ajataju,“ ütles Kadu. „Inimesed muutuvad aeglaseks ja kaob mõtteteravus. Kanepi mõjul võivad tekkida ka psühhoosid. Kui igale inimesele tehtaks geenitest, siis ju teaks, kas tal on soodumus skisofreenia vallandumiseks või ei. Seni aga on targem mitte riskeerida, sest paljudel võib just kanep haiguse vallandada.“ Läbipõlemist võib soodustada ka suutmatus vanemate eduprogrammi täita. „Inimesed käituvad juba lapsest peale kellegi soovide kohaselt,“ ütles Kadu. „Mõnikord on läbipõlemise põhjuseks see, kui juba maast-madalast ei järgita oma huvialasid, vaid vanemate pealesunnitud eduprogrammi iga hinna eest.“ Kadu sõnul aitaks edukultuse asemel hingerahu saavutada hoopiski lihtsad asjad. „Kahjuks tundub, et vaimse tervise probleemid on suurenemas,“ ütles ta. „Me oleme liiga urbaniseerunud, liiga linnastunud. Sellised lihtsad asjad nagu loodus, maatöö ja eneseteostus lihtsates asjades on juba väga võõraks jäänud. Aga mis on tohutu vaimne maandus tegelikult. Tehakse küll saavutussporti, aga eneseteostus lihtsas füüsilises töös on inimestel tihti puudu.“ Oluline on mitte liialdada Oskust hoida tasakaalu eri elualade vahel rõhutab ka psühholoog Hallik. „Igapäevaellu peab inimesel mahtuma mõõdukal määral nii aega endale, oma tööle ja hobidele kui ka paarisuhtele ja lastele. Kui fookus nihkub liialt ühele valdkonnale, jäävad teised eluosad defitsiiti, mis lööb inimese vaimse tervise tasakaalust välja.“ „Head peresuhted aitavad tervist ja stabiilsust tagasi tuua,“ kinnitas Kadu. „Peresuhetes peitub tervislik energia! Mina usun sügavalt, et heades toetavates suhetes peitub tohutu ressurss. Kui suhted kellegi abil uuesti toimima saada, võivad imeasjad sündida!“ Halliku sõnul on lisaks lähedastele suur roll vaimse tasakaalukuse säilimisel ka keskkonnal. „Mida pikemat aega mingi vajadus rahuldamata on, seda suuremate probleemidena see ennast reeglina näitab,“ lausus Hallik. „Ületöötamine on meie ühiskonnas paraku sotsiaalselt aktsepteeritud, mistõttu võib tervisliku piiri tõmbamine mõnes organisatsioonis tunduda lausa vastuvoolu ujumisena. Aina rohkem mõistavad siiski ka tööandjad, et parim töötaja on see, kes katsub hoida tööga piiri. Seda selleks, et inimene ise ja olulised suhted samuti elus pildile mahuks.“ Tervisestatistika järgi tabavad vaimse tervise häired inimesi aastate lõikes üsna stabiilselt – igal aastal diagnoositakse Eestis ligi 27 000 inimesel esmakordselt psüühikahäire. Ka psühhiaatri vastuvõtul käinute arv on aasta-aastalt üsna sama ehk ligi 100 000 inimest. „Meie keskuse klientide arv on aga aasta-aastalt kasvanud seetõttu, et me oleme ise pidevalt laienenud,“ ütles Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kommunikatsioonijuht Monika Rand. „Teenusekohti on juurde tulnud. 2016. ja 2017. aastal pakkusime teenuseid, nende seas rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuseid ligi 900 inimesele. Osale meie teenustest on ka järjekorrad, seega vajadus teenuste järele on kindlasti suurem, kui seda praegu pakkuda saame.“


VARIA

30. november 2018

7

Aastalõpp Maarjamäel 2018. aasta viimane kuu on kätte jõudnud. Kindlasti on tegemist veel küllaga, kuid aastalõpp annab loodetavasti võimaluse ka rahulikumalt aega veeta. Kutsume argielust välja astuma ning ootame Maarjamäele uusi elamusi saama. Talveperioodil teisipäevast pühapäevani kell 10–18 on avatud Maarjamäe lossi näitus „Minu vaba riik“ ja ehtenäitus „RõhuLoss“, Filmimuuseumi „Duubel ÜKS“ ning Tallihoone „Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu“. Heaks uudiseks on pühadeperioodi jääv 30. detsember, kui sissepääs kõikidele näitustele on vaid 1 euro. Suur Eestimaa-kujuline mänguväljak lossipargis on, na-

gu kogu pargiterritoorium, külalistele avatud tasuta. Jätkuvalt ootab väiksemaid külastajaid lossis asuv mänguline keskkond Laste Vabariik. 9–11-aastasteid lapsi kutsume aga 12. detsembril Filmimuuseumi filmiklubisse, mis seekord on pühendatud valgusele ja värvile. Täiskasvanud on 8. detsembril oodatud ringkäigule näitusel „Minu vaba riik“, kus üks kuraatoritest, „Diplomaatia“ peatoimetaja Erkki Bahovski kõneleb rahvusvahelistest suhtest Eesti Vabariigis. 9. detsembril aga räägib õpitubade sarja „Asja armastajad“ raames etnoloog ja kodukultuuri uurija

Anu Kannike jõuluajast. Täpsemalt just kommetest ning jõululauast 20. sajandi alguse Eesti kodus. Uus on võimalus tellida hiljuti ajaloomuuseumi ekspertide poolt väljatöötatud ekskursioon „Mälurada“. See algab lossi monumentide pargis ning jätkub jalutuskäiguga 23. augustil 2018 avatud kommunismiohvrite memoriaali. Sealt viib tee 1940. ja 1941. aastal kujundama hakatud kalme- ja mälestusalale, 1975. aastal avatud nõukogude võimu eest langenute memoriaalini ning 1997–1998. aastal

rajatud Saksa sõjaväe kalmistu mälestusmärgi juurde. Täpsemalt saab meie tegemisi vaadata www.ajaloomuuseum.ee Eesti Ajaloomuuseum soovib ilusaid jõulupühi ja toredat aastavahetust!

17 aasta pärast - kus meie oleme? Eleri Pilliroog, Eesti Noorteühenduste Liidu avaliku poliitika spetsialist

Noorte roll tuleviku tähenduses on oluline, sest mööda ei saa faktist, et tänased noored on juba aastal 2035 Eestis võtmetähtsusega kohtades - ettevõtte juhid, ametnikud, ministrid, spetsialistid ja õppejõud. Täna omandavad nad haridust, teevad oma esimesed sammud tööturul, homme aga kujundavad meie Eestit. Riigikantselei on alustanud protsessi, et luua Eesti 2035 strateegia. Selle algatamine on avalöök Eesti järgmise pikaajalise riikliku reformikava ning Euroopa Liidu 2020. aasta järgsete vahendite strateegiliseks planeerimiseks. Erinevaid sihtrühmi ja organisatsioone kaasates peaks järgmise aasta lõpuks

valmima visioon, kus Eesti võiks olla aastal 2035. Tuleviku peale mõeldes leiame ennast tihti unistamas. Üldine foon on, et Eesti võiks olla paremate võimalustega elukoht. Koht, kus tahame elada, pere luua, karjääri ning teadusavastusi teha. Üks sihtgrupp, kes juba kujundab oma visiooni Eestist aastal 2035, on noored. Nende esmased põhiteesid said väljendatud septembris toimunud Noortefoorumil. 18. septembril kogunes kokku üle 100 noore ligikaudu 40-st noorteorganisatsioonist. Kohal olid ka eksperdid, ametnikud ning otsustajad. Ülesanne oli kaardistada kaheksal erineval teemal puhul hetkeolukord ning võttes arvesse Euroopa noorte eesmärke, panna paika, kuhu võiks noorte meelest Eesti jõuda. Mõtteid oli rohkem, kui oli paberil ruumi. Mõned nopped foorumist

olid näiteks noortevaldkonna arengukava jätkamise vajadus, üle-Euroopaline taarakogumissüsteem, töövormide uuenemine ja vaimse tervise senisest rohkem väärtustamine. Veel enam leidsid noored, et kohalikel omavalitsustel peab olema süsteemne lähenemine kogukonna omaalgatuslike projektide suuremaks toetamiseks näiteks annetuspõhiste süsteemide alusel. Sellega näevad noored võimalust tugevdada kogukonnatunnet, kodanikuaktiivsust aga ka üleüldiselt piirkonna arengut, sest kõik on kaasatud ja panustavad ühiselt seatud eesmärkide saavutamisele. 2035 tundub liiga kaugel? Aga võtame sammhaaval. Riigikogu valimiste eelne periood on vähemalt teoorias kõigile kodanikele aeg arutlemiseks, millist Eestit soovime omale nelja aasta möödudes. Novembri algul leiavad aset kokku üheksa osaluskohvikut üle Eesti mit-

metes, kus on võimalik noortel koos riigi ja KOV tasandi otsustajatega panna paberile murekohti, otsida lahendusi ning seada sihte tuleviku suunas. Visioniseerida, et kuhu võiks jõuda kohalik elu aastal 2023 (ning miks mitte ka 2035) ja milline oleks meie igaühe panus selle saavutamiseks? Nendele küsimustele vastuseid otsides ei saa me pelgalt istuda ja kõrvalt vaadates protsessi jälgida. Arutelude kokkukutsumine, neis aktiivselt osalemine ning tulemuste levitamine on vähim, mida teha saame. Link noortefoorum 2035 kokkuvõttele - http://enl.ee/wp-content/uploads/2018/10/Tulemuste-kokkuvõte-analüüs_Noortefoorum-2035_10.10.2018.pdf. “Eesti 2035” strateegiast saate lugeda siit - https://www.riigikantselei.ee/et/ Eesti2035.

Vähiravifond „Kingitud elu“ kutsub Eesti ettevõtteid üles kingi jõuluks sel aastal lootust ja elupäevi! Mitmendat aastat järjest kutsub vähiravifond Kingitud Elu kõiki Eesti ettevõtteid üles loobuma igavate ja tarbetute jõulukingituste tegemisest ning selle asemel kinkima annetusega Eesti inimestele lootust, elupäevi ja tervist. Samas pakub fond ka üllatusi korporatiivjõuluvanade kingikottidesse. “Oleme viie aastaga saanud kinkida lootust, tervist ja elupäevi umbes 500 inimesele, kuid ainuüksi sel aastal kerkib abivajajate hulk üle 200. Seejuures näitab trend, et elupäästvat ravi vaja-

vad järjest nooremad, sageli 30ndates ja 40ndates eluaastates pereisad-pereemad, kel veel lapsedki üles kasvatada,” rääkis vähiravifondi Kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Kutsume kõiki Eesti ettevõtteid loobuma tarbetute ja igavate jõulukingituste ostmisest oma partneritele, klientidele või töötajatele ning selle asemel tegema kollektiivselt kingitust - võimaldama kellelegi hädavajalikku vähiravi, säilitama lootust, andma juurde kallihinnalist aega ning võimalust elada.”

Ettevõtjatel on võimalik suunata oma annetus nii vähiravifondi nii-öelda üldisesse potti kui ka mitmepoolsel kokkuleppel mõne konkreetse vähiga võitleva inimese ravi toetuseks. Ettevõtjatele, kes soovivad vähihaigete võitlust toetada, kuid samas tahaksid midagi ka oma jõuluvana kingikotti poetada, pakub vähiravifond heategevuslikke helkureid ning koostöös Vahvlihaldjatega vanakooli vahvleid. Fondilt on kõigil võimalik osta heategevuslikke jõulukaarte.

Vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu ning tegevjuht Katrin Kuusemäe on valmis tulema iga ettevõtte jõulupeole tänukõnet pidama ning vähiravifondi missioonist rääkima. Fondilt on võimalik saada varustust, millega jõulupidudel, jõululaatadel ja jõuluõhtutel annetused kokku korjata. Iga heategevusest huvituv ettevõte saab saata oma soovid e-posti aadressile info@kingitudelu.ee, saades vastu ettevõtte ootustele kõige paremini vastava nn jõulupakkumise.

Lastekaitse liit: tugispetsialistid igasse haridusasutusse! Tänastest lastest oleneb, milline saab olema Eesti tulevikuühiskond. Laste psüühika- ja käitumishäired on võrreldes 2010. aastaga kasvanud 3,4 korda, kuid kahjuks jäävad lapsed liiga sageli ilma õigeaegse abita. Riigikontrolli auditi kohaselt sai 2016. aastal aktiivsusja tähelepanuhäirega lastest õigel ajal abi vaid 29 % abivajajatest. Lapsed vajavad tuge nüüd ja praegu! Lastekaitse Liit on seisukohal, et riik ei saa lubada, et lapsed jääksid tähelepanu või abita. On viimane aeg, et tagajärgedega võitlemise asemel saab Eestis normiks lapse probleemide varajane märkamine ja õigeaegne sekkumine. Sama rõhutas ka liit aprillis toimunud üld-

kogul vastu võetud avalikus pöördumises ja septembris erakondadele esitatud ettepanekutes laste heaolu edendamise kohta Eestis. Lastekaitse Liidu presidendi Ene Tombergi sõnul on laste ja nende perede toetamisel oluline probleemide varajane märkamine ja tulemuslik sekkumine mitte tagajärgedega tegelemine. “Tagamaks haridusliku erivajadusega lapsele täisväärtuslik lapsepõlv, et temast kujuneks sotsiaalselt toimetulev ja õnnelik täiskasvanud kodanik, on vajalik järjepidev koostöö sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusspetsialistide vahel. Vaid selliselt jõuavad kõik vajalikud tegevused ja teenused õigeaegselt lapseni,“ märkis Tomberg.

Täna oleme Eestis olukorras, kus 31 % lastest tunneb end üksikuna ja 25 % lastel pole oma murest kellegagi rääkida. Statistika alaealiste depressiooni, vaimse tervise probleemide ja enesetappude kohta on murettekitav. Puuetega laste arv kasvab juba aastaid kordades kiiremini kui puuetega täiskasvanute inimeste arv, näiteks 2017. aastal oli puuetega inimeste hulgas lapsi 41 %. Paljudes haridusasutustes puuduvad täna vajalikud tugispetsialistid, kes oskaksid märgata laste probleeme, sealhulgas vaimseid häireid ja neid lapsi ka aidata.  Paraku on Eestis endiselt probleemiks nõrk sidusus haridus-, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel.

Lastekaitse Liit rõhutab vajadust toetada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd, et kindlustada lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust. Igas haridusasutuses peavad olema loodud ametikohad vajalikele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse suurendamise vajalikkusele on juhitud tähelepanu nii ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes kui ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eestile. Samuti on seda märkinud õiguskantsler ja riigikontroll.

Loomasõbrad valisid 2018. aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo Eesti Loomakaitse Seltsi poolt korraldatud internetihääletusel valiti 2018. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikku tähelepanu pälvinud teoks kassi- ja koeravabrikute uurimine Kuuuurija ja Katrin Lusti poolt. Aasta kõige loomavaenulikumaks teoks hindasid hääletajad Häädemeestel purgis lämmatatud kassipoegade juhtumi. Loomasõbraliku teo tunnustuse vääriliseks hindas 40 % hääletajatest Kuuuurija ja Katrin Lusti. Suure poolehoiu saavutas ka Rimi Balticu äärmiselt positiivne otsus loobuda puurikana munade müügist, mis kogus lausa 35 % häältest. Kaugele maha ei jäänud ka Pärnu koolipoisid, kes päästsid kassipoja külmumisest. Kõige sõbralikumaks teoks valitud kassi- ja koeravabrikute uurimine Kuuuurija ja Katrin Lusti poolt sai alguse juba aasta tagasi, kui saade Kuuuurija asus tegelema juhtumiga, kus naisterahvas oli ostnud endale odavalt briti lühikarvalise sarnaneva kassipoja. Kahjuks suri loom uue omaniku juures juba paari nädala pärast. Pärast kassi surma hakkas naine müüja tausta uurima ja selgus, et foorumites jagati rohkelt halbu kogemusi seoses kassimüüja Oksanaga ja temalt ostetud loomadega. Katrin Lust asus juhtunut uurima ning tõi kassivabriku omaniku kaamera ette ja hoiatas inimesi. Aasta hiljem asus Kuuuurija uurima lugu, milles perekond ostis Leedu kutsikamüüjalt jack russellit meenutava kutsika. Nagu selliste juhtumite puhul tavaline, suri kutsikas uue pere juures peagi. Katrin Lust paljastas koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA) Leedust pärit kutsikamüüja, lisaks võttis amet müüjalt kutsikad, kuna loomadel puudusid vajalikud dokumendid. Kõige loomavaenulikuma teo hääletusel edastas teisi kassipoegade lämmatamise juhtum. Õõvastava teo hindas aasta kõige loomavaenulikumaks 65 % hääletajatest. Huntide negatiivse kuvandi loomine ja Treppoja kutsikavabrik said vastavalt 15 ja 19 % häältest. „Kahjuks peame tõdema, et seesugused julmad teod loomade vastu ei ole ainukordsed. Lemmikuvabrikuid, sageli ka hulga vähemate loomadega, leidub üle Eesti veelgi ja metsloomad vajavad pidevalt meie kaitset. Loomalaste abitusse seisundisse jätmised või lausa tapmised on meil kahjuks tavalised. Endiselt leidub inimesi, kes looma steriliseerimist ja kastreerimist peavad looma piinamiseks, aga loomapoegade uputamist või minema viskamist täiesti normaalseks,“ kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro. Kõige loomavaenulikumaks teoks hääletatud kassipoegade lämmatamine purgis Häädemeestel tuli avalikuks selle aasta augusti lõpus, kui lapsega metsa seenele läinud ema leidis suletud klaaspurgi, milles olid kuni nelja pisikese kassipoja laibad. Purgi kaas oli kõvasti kinni keeratud ja pisikesed loomad surnud piinarikkalt õhupuudusesse. Leidja sõnul oli purgile pisikeste käpakeste poolt tekitatud kraapimisjälgede järgi näha, et purki oli pandud elusad kassipojad. Teate saanud Eestimaa Loomakaitse Liit tegi avalduse politseile.


HARIDUS

30. november 2018

FOTO: MAREK PIRBE

8

Heategevuslik kogukonna jõululaat Merivälja Koolis Merivälja Kooli vanematekogu korraldab sel aastal teist korda Merivälja Koolis heategevusliku jõululaada nii kooliperele kui ka laiemalt tervele kogukonnale. Laat toimub 8. detsembril kell 10-13. Lembe Levo, Merivälja Kooli vanematekogu esimees

ÕE president Kristjan-Hendrik Paavo, PMG direktor Toomas Pikhof, Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler oli Pirita Majandusgümnaasiumi direktori töövari Novembri algus oli Pirita Majandusgümnaasiumis sündmusterikas. Toimusid teadusnädal, algklasside teaduskonverents „100 teadlast Eestile“, inseneeria karjääripäev ja “Kiusamisest vabaks!” projekti õppepäev. Üheks erakordsemaks sündmuseks võib kindlasti pidada koolijuhi ja kantsleri omavahelist töövarjuks olemist. Nimelt oli 16. oktoobril Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof Haridus- ja teadusministeeriumis kantsleri Tea Varraku töövarjuks ning 8. novembril vahetati rollid, sest kantsler soovis saada vahetut sissevaadet Pirita Majandusgümnaasiumi igapäevaellu. Tea Varraku päev Toomas Pikhofi töövarjuna algas juba kell 7.30 kooli fuajees saabuvate õpilaste ja õpetajate tervitamisega. Esimese tunni alguses asuti koos 1. klasside õpilaste, kooli vanematekogu liikmete ja linnaosavanema Alina Tubliga ehtima juba traditsiooniks kujunenud helkuripuud. Tööpäev jätkus kooli 70. sünnipäeva ettevalmistava koosolekuga, mille järel vaatles kantsler klassiõpetaja Mirjam Hallingu digitundi 2. klassi õpilastele. Päeva mahtus veel koosis-

tumine kooli hariduslike erivajadustega õpilastega tegeleva meeskonnaga, et arutada, kuidas ja millest alustada andekate õpilaste toetamist vastkäivitunud Erasmus+ projekti valguses. Tõsiste töökooslekute vahel jõuti veel õnnitlema õppejuht Anne Reinkorti, kelle rõõmuks kantsler õnnitluslaulugi üles võttis. Võimalust kantsleriga kohtuda ei jätnud kasutamata ka kooli õpilasesindus. Õpilasesinduse esimees KristjanHendrik Paavo ja aseesimees Kristofer Robin Kirsiste palusid Tea Varrakult intervjuud koolitelevisiooni erisaatesse. Loomulikult oli kantsler nõus, kuid esitas omapoolse tingimuse, et intervjuu on kahepoolne ning temagi soovib õpilasesindusele mõne küsimuse esitada. Erisaadet kohtumisest Haridusja Teadusministeeriumi kantsleri Tea Varrakuga saab näha kooli Facebooki lehel https://www.facebook.com/ piritakool/. Põnev ettevõtmine oli Haridus- ja teadusministeeriumi algatus ning mõlemale poolele väga rikastav ja on kindlasti heaks eeskujuks vastastikusest koostööst.

Pirita Lasteaia suur tuluõhtu Pirita Vaba Aja Keskuses Kristiina Kons, Pirita Lasteaia õppealajuhataja

16. novembril 2018 toimus Pirita Vaba Aja Keskuses Pirita Lasteaia traditsiooniline tuluõhtu, mille algatus ja korralduslik pool tuli lasteaia hoolekogu liikmete poolt. Tuluõhtu teema oli jalgpall ning eesmärgiks oli koguda raha lasteaia spordiplatsi katmiseks kunstmuruga. Tuluõhtu suurepärast õnnestumist toetasid paljud vilistlased ja praegused lasteaia lapsed oma esinemistega. Muusikaõpetaja Esta Ivask oli kokku pannud toreda kava, kutsunud esinema palju vilistlasi, õpetanud selgeks laulud, pillimängud ning teinud kõigiga väga palju proove. Sa-

muti sai nautida ka liikumisõpetaja Heili poolt tehtud vahvat videotervitust õpetajate poolt. Olid ka kaks üllatus esinejat, meie lasteaia õpetaja andekad tütred, Lily Marleen Lillemägi ja Maria Volmer. Tuluõhtu oli tore, rahvast palju ning rõõmsad lapsed koos vanematega ürituse kava nautimas. Hoolekogu korraldatud kohvik „Jalka“, mis pakkus lastevanemate valmistatud maitseelamusi, kohvi ja morssi, töötas täistuuridel kuni õhtu edukani lõpuni. Tuluõhtu oli edukas ning täitis oma eesmärgi. Suur aitäh kõigile! Pühendumisega tehtud töö eesmärgiks ei ole mitte tulu vaid emotsioon tehtud tööst!

Viimastel aastatel on Merivälja Aedlinna Seltsi poolt korraldatud küsitlus andnud selge tagasiside, et jõululaat on väga oodatud sündmus terves piirkonnas. Sama vastuse saime ka kooli vanematekogu liikmetelt, et ootus pole kohtuda laadal pelgalt oma lastega, vaid laiemalt kogu koolipere ja kogukonnaga - õpetajate, sõprade ja naabritega. Eks ikka selleks, et kogukond muutuks tervikuna veelgi lähedasemaks. Laadale saab registreeruda lingilt https://goo.gl/8wkGY2 kuni 3. detsembrini ja enim oodatud laadakaubad võiksid olla enda tehtud ja ainulaadsed. Jõululaadalt saab osta maiustusi või joogipoolist, et neid kohvikus nautida, samuti käsitööd, ehteid, kaarte ja kõike, mis jõuluvana kingikotti sobilik. Lisaks saavad laadakülalised osaleda vahvates töötubades – meisterdada jõulukaarte, kaunistada piparkooke ja teha muud põnevat käsitööd. Vabal laval astuvad üles kooliõpilased laulude, tantsude ja muusikapaladega. Ajakava on veel lihvimisel. Kõigi laadakülastajate vahel loositakse välja auhindu ja premeeritud saavad ka erilised laadaletid, millest on näha, et need on läbi mõeldud ja nende loomisel on vaeva nähtud. Näiteks möödunud aastal olid põnevate kategooriate hulgas nutikaim, õpilaste lemmik ja kõige jõululikum laadalett ning kõige andekam/ maitsekam/aktiivsem/lahkem müüja. Seetõttu tasub pingutada ja nuputada, missugune näeb välja sinu laadalett ja kuidas sa oma kaupa eksponeerid. Žüriis on Merivälja Kooli kolmanda astme õpilased ise. Laat õpetab tegema koostööd, sest mõned klassid osalevad üritusel üheskoos, annab lastele ärikogemuse ja eduelamusegi ning mis kõige olulisem - õpetab tegema head. Jõululaadal võib igaüks annetada heategevuseks ning see tuleb sulle endale otsejoones tagasi, sest heategevus on suunatud Merivälja Kooli arengusse. Laada ajal on võimalus annetada heategevuseks, mille eesmärgiks on soetada kooli vahetundide ajaks aktiivset tegevust pakkuvaid vahendeid, sest Merivälja Kool on liitunud programmiga „Liikuma Kutsuv Kool“ http://liikumislabor. ut.ee/liikuma-kutsuv-kool-0. Programmi eesmärk on suurendada laste teadlikkust ja soovi liikuda. 2017. aastal toimunud jõululaadal kogusime raha koolihoovi pinksilaua tarbeks. Tänaseks on õpilased selle väga hästi omaks võtnud ja mängivad sellel nii vahetundides kui väljaspool kooliaega klassikaaslaste ja sõpradega. Jõululaat saab teoks tänu väga paljudele vabatahtlikele kogukonnaliikmetele, ühtlasi toetavad ettevõtmist kõik kohalikud seltsid - Merivälja Aedlinna Selts, Maarjamäe Selts ja Mähe Selts, samuti on õla alla pannud mitmed suuremad ja väiksemad ettevõtted, alates Ülemiste keskusest kuni kohaliku perefirma Berry Good toormoosideni välja. Kui Sa tahad ka kooli arengut, sh laata toetada ja kasvõi läbi oma ettevõtte panustada loosiauhindade või rahalise toetusega, võta ühendust korraldusmeeskonnaga, kelle kontaktid leiad kooli veebilehelt.

Laadaliste rõõmuks väisavad meid nii jõuluvana kui ka mitmed teised üllatuskülalised. Teha saab näomaalinguid ning laadakohvikus võib niisama mõnusalt sõprade seltsis aega veeta ja lihtsalt

lobiseda. Tule ja veeda mõnus teise advendi eelne hommik kogukonnas – koos pere, sõprade ja naabritega! Lisainfo kooli kodulehelt meripohi.edu.ee.


HARIDUS

30. november 2018

FOTO: RIINA TAMM

Riina Tamm, arendusjuht

PISA 2015 aruanne toob välja, et Eesti koolisüsteem ei suuda piisavalt toetada andekaid õpilasi tipptulemuste saavutamisel. Kuna riiklik süsteem andekate õpilaste tuvastamiseks puudub ja Tallinna Haridusamet on selle valdkonna lähiaastate prioriteediks seadnud, tegeleb teemaga Pirita Majandusgümnaasiumi üks rahvusvahelistest projektidest. Meile on abiks SA Archimedes Erasmus+ programmi koolidevaheline koostööprojekt “Andekate õpilaste toetamine” (Dealing with gifted education). Projekt kestab 2020. aastani ning partnerkoolid asuvad Hispaanias, Kreekas, Türgis, Bulgaarias ja Rumeenias. Esimene projektikohtumine toimus 21.-27. oktoobril 2018 Hispaanias, Alcala de Henreses asuvas Colegio Calasanzis. Koos projektijuhi Riina Tammega osalesid esimesel kohtumisel huvijuht Eve Reinola, matemaatikaõpetaja Katrin Ruusamägi ja inglise keele õpetaja Ursula Paavel. Nädala jooksul tutvusime kõigi osalevate maade haridussüsteemidega ja andekate toetamise võimaluste ning põhimõtetega. Põhjalikuma ülevaate saime

PMG naiskond: R.Tamm,K.Ruusamägi, U.Paavel ja E.Reinola Alcala de Henareses sündinud kuulsa Hispaania kirjaniku Cervantese sünnikodu ees.

Hispaania koolide võimalustest, kus õpilaste võimete hindamiseks on riiklikult korraldatud ja finantseeritud spetsialistide meeskonnad ning laste annete väljaarendamiseks on riigi poolt fiantseeritavad keskused väljaspool kooli. Vastuvõtjad korraldasid meile ka väga huvitava seminari koostöise õppimise põhimõtetest ja sellise tööviisi olulisusest andekatega tegelemisel, mille viis läbi professor Angeles Bueno Villaverde Camilo José Cela ülikoolist. Väga

põnev ja silmi avav oli kohtumine Colegio Calsanzis õppivate ja juba lõpetanud andekaks tunnistatud noortega. Läbiva teemana tõid kõik vestlusringis osalenud välja, kui oluline on õpetajate toetus ning kannatlikkus teistest erineva õpilase suhtes. Praeguste ja tulevaste kogemuste põhjal tahame luua oma kooli andekate märkamissüsteemi ning leida mooduseid andekate mitmekülgseks toetamiseks ja õpetajate teadlikkuse tõstmiseks.

Teostame vihmaveesüsteemidega seotud teenuseid. Valtsimismasinaga valmistame rennid otse Teie objektil, puuduvad liitekohad. Tel. 5271059, info@vihmaveerennid.ee, www.vihmaveerennid.ee

Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Telefon: 56903327.

Uued noorsootöö teenused Tallinnas võimaldavad senisest rohkem noori kaasata Kohalike omavalitsuste koostöögruppide Tallinna tegevussuuna esimene tegutsemisaasta on lõppenud – kokku loodi aasta jooksul pealinnas 24 uut noorsootöö võimalust ning teenust, millega jõuti hinnanguliselt 11 000 nooreni. Edukas programm jätkub kuni 2019. aasta lõpuni ja noortel on võimalus osa saada uutest noorsootöö teenustest üle Tallinna. Programmi eesmärk on uute noorsootöö teenuste loomine ja noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine. Esimese programmi tegevusaasta jooksul on ära tehtud suur töö. Noored on ise saanud korraldada tegevusi, osaleda üritustel, võtta osa muusika, spordi, tänavakultuuri ja linnaaianduse töötubadest. Uuel hooajal jätkatakse sama hooga ning selle aasta jooksul avatakse üheksas noortekeskuses uued avatud poole teenused, mis

on loodud teenusedisaini põhimõtetel koos noortega ning nende vajadustest lähtudes. Näiteks saab Kristiine noortekeskuses kaasa lüüa foto ja video töötubades ning proovida virtuaalreaalsuse tehnoloogiat. Lasnamäe noortekeskuses õpitakse nutiseadmete tarka kasutust ning Valdeku noortekeskuses saavad noored osaleda detsembris alustavates seksuaalharidusliku sisuga töötubades. Programmi raames pakutavad tegevused on osalevatele noortele tasuta. Tegevuste toimumist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames. Programmi koordineerib Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

FOTO: PIRITA LASTEAED

Pirita Majandusgümnaasium arendab rahvusvahelise projekti kaudu andekate õpilaste toetamist koolis

9

Reakuulutused SÜNNIMÄRKIDE digitaalne uuring (tervel kehal) Tallinnas. Dr Aarne. 70€. — www. vita.ee 669-0806 Hoonete soojustamine puistevillaga. Konsultatsioon objektil tasuta. Tel: 5016689, ken@puistemees.ee, www.puistemees.ee Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, epost igor@inkteenused.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@ gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215. Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 552 6281 Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti jaoks. tel. 5690 0686, epost korsten.korda@gmail.com Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee Laste lugema ja kirjutama õpetamine, individuaaltunnid koolieelikutele ja põhikooli õpilastele. Tel 5 059 605 Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 11-21. Tel.55955996, harvem 6570263.

Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 3,5€/40L (saab ka lahtiselt). Varakevadine soodus hind 3€ märtsi kohale toimetamisega. Alates 10st kotist trantsport tasuta. 5071497 Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936 Koduteenus eakale või puudega inimesele: Poes ja apteegis käimine, koristusabi, küttepuude tuppa toomine või ladumine, toiduvalmistamise abi, asjaajamised erinevates ametiasutustes, meditsiiniasutuse külastus, arstiabi korraldamine, tegelemine koduloomaga, lihtsamad aiatööd, surnuaias käimine, haua korrastamine, saatmis-ja transporditeenus, maniküür, pediküür, hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine, õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot / tund. Linnast väljas kilomeetri hind 0,25 eur / km. Linnasisene 0,50 eur / km. Telefon: 53 80 51 33. Kivikorstnate ehitamine 51 88889 Ehitus- ja remonttööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. E-post raul@vivamees.ee, 5100250 Raul Mina, naaberküla mees Meriväljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! Mõelge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju ära viskamas olete! Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee. Uus võrkpalli hooaeg on algamas ja sellega seoses otsime oma meeskonda uusi liikmeid. Meie trennid on teisipäeviti ja neljapäeviti Pirita Majandusgümnaasiumis 18.30-20.00. Osaleme Rahvaliiga II tugevusgrupis ja Tallinna Meistrivõistlustel. Korra nädalas ja võistlustel käib treener kaasas toetamas meid. Lisainfo 5235044 Martin Meilt saab taas tellida kartulit, köögivilju ja mett! Tellimusi võtame vastu igapäevaselt. Tellimiseks ja lisainfo saamiseks helistage TEL 58652190. Soovin osta enda kasutuseks suvila Randverre, või Mähele, võib pakkuda ka väiksemat maja Piritale, võib vajada kapitaalremonti, sest endal aeg ja oskused remondiks olemas! Tel.56693386 Henry

Tubli ja töökas koduabiline soovib leida lisatööd Viimsi ja Pirita piirkonnas. Suhtlen vabalt eesti, soome, vene ja inglise keeles. Teen oma tööd hästi ja põhjalikult. Kogemust 18 aastat, olemas ka soovitajad. Töötasu kokkuleppel. Tel: 5052404 Kui teie lapsel või teil ise on probleeme matemaatika õppimisel, helistage telefonil 53425844 (Tiiu Kaljas), ja te saate abi väga kogenud matemaatika õpetajalt. Elan Pirita asumis. Soovin leida tööd hooldajana Tallinnas. Vajalik elamispind. Kõik pakkumised on teretulnud. Telefon 5072230 Müüa heas korras kuue toaga maja vaikses kohas Meriväljal koos sisustusega, nii et võib kohe sisse kolida. Hind 298 000. Kool, lasteaed ja pood kõrvaltänavates, meri lähedal. Tel 5044237 Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakttunnid Meriväljal. Tel. 5177611, javar@javar.ee, www.javar.ee. Kutsetunnistusega korstnapühkija, tehtud tööde kohta akt. Tel.: 56890125 E-post: kuldnoop@gmail.com JÕULUPUUD, Eestis mahedalt kasvatatud nulud. Koju toomine tasuta. 53264497 Pikaajalise töökogemusega diplomeeritud massöör ootab Sind massaaži. Klassikaline (täiskasvanud ja lapsed ), lõõgastav jalamassaaž, näomassaaž, tselluliidiravi. Asun Pirital legendaarse Pirita Spa hotelli kõrval. Huvi-soovi korral võta ühendust tel. 52 60275 või e-post tiina.maria.magdaleena@gmail.com. Kohtumiseni massaaži ! Ohtlikute puude langetamine ja viljapuude noorus lõikus.Tel 5210334 Katuste ehitus, remont ja hooldus. Üldehitustööd. Küsi infot tel. 53 320 853, info@topehitus.ee, www.topehitus.ee Klaverihäälestus teenus, kutsetunnistusega häälestajalt. Kontakt ja lisainfo: www. juhanungru.ee või juhan.ungru@gmail. com Soovin osta korterit või väiksemat maja otse omanikult. Võib vajada remonti. t: 57855792 e-post: karinsolex@gmail.com

Pirita Lasteaed osales lõimumisprojektis «Õpime keelt mängides» Kristiina Kons, Pirita Lasteaia õppealajuhataja

Pirita Lasteaia Kannikese rühm külastas 7. novembril 2018 meie head sõpra Suur-Pae Lasteaeda ja osales lõimumisprojektis «Õpime keelt mängides». Vastu võttis 6-7.a laste eesti keele kümblusrühm ja nad esitlesid etenduse „Jänesel on igav“. Lauldi ja tantsiti koos eesti keeles. Pääsukese rühm oli ettevalmistanud ka eesti keelse teatri-

etenduse „ Laisk Jänes“. Teemast lähtuvalt saadi kingituseks kapsaid ja porgandeid ning omalt poolt kinkis Kannikese rühm võõrustajatele natukene magusat ja teibiruudustiku mängu. Oli väga soe vastuvõtt ja kindlasti soovib Kannikese rühm sõprussuhteid nendega jätkata ja Pääsukese rühma külla kutsuda, et koos üks tore hommikupoolik veeta. Aitäh Suur-Pae Lasteaed, kohtumiseni juba varsti!


10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED UUS NÄITUS Kairit Orgusaare maalinäitus „Peidus pool“ 3.12.2018-20.01.2019 Maalid on sündinud kahe viimase aasta jooksul, kus kunstnik on pühendunud abstraktimaalidele, andes edasi oma mõtteid läbi mitmekesise koloriidi ja erineva struktuuritunnetuse. Abstraktne maal paneb vaataja mõtlema, igaüks võib leida pildilt oma loo, igaühte kõnetab maal just talle omaselt. Ka peidus pool võib olla meis endis, meie mõtetes, käitumises, kui ka maalides, mis vahest ehk jäävadki poolenisti mõistmatuteks. 59. ja 60. Pirita Kloostriturniir Laupäeval, 1. detsembril kell 12.00 toimub Pirita Vaba Aja Keskuse Peeglisaalis Mälumängu Kümnevõistluse jätkamine, toimub 59. ja 60. Kloostriturniir. Seekord on teemadeks sport ja kunst, mõlemad 50 pildiküsimusega. Mälumängu kümnevõistlus ongi Pirita Kloostriturniiride 18 aastase traditsiooni jätkamine. Selle sündmuse korraldajateks on Pirita Vaba Aja Keskus ja Eesti Mälumängu Liit. Võistlema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Auhinnalaud on rikkalik! Pirita Vaba Aja Keskuse laste ja noorte võimlemisvõistlused parimale võimleja tiitlile 14. detsembril kell 17.00 vanusele 5-6 aastat ja 15. detsembril kell 11.00 vanusele 7-13 aastat. Võistlusi hindab zhürii, selgub vanusegrupi parim võimleja ning jagatakse eriauhindu parimatele võimlemiselemendi sooritajatele. Võistlused toimuvad treener Helgi Asi juhendamisel. Kõik kaasaelajad on oodatud! KINOÕHTU JAANUARIS 4. jaanuaril kell 18.00 keskuse kinoekraanil Joosep Matjuse eepiline loodusfilm „Tuulte tahutud maa“. Pilet 4/3. Film teeb kummarduse Eesti loodusele, loodusele mis on meie visiitkaardiks. Aegadest, mida keegi ei mäleta, kõnelevad meile aastatuhandete jooksul kootud maastikud. Ükski ele-

ment ei ole siia potsatanud juhuslikult, vaid on tahutud siinsete asukate ja stiihiate omavahelise võitluse kiuste. Igat puud ja rohukõrt on hoolikalt lõigatud või lõikamata jäetud, loomi on hoitud ja eemale peletatud, hääled on toodud lähemale ja sätitud kooris kõlama. Kõik vastavalt võimalustele-tarvidusele. Maastike mustrites on kestma jäänud meie esivanemate püüdlused ja ilumeel. Läbi looduse avanevad meie mineviku püüdlused ning meie iseloom, mida maastikud on tuhandete aastate jooksul hoidnud ja tahunud. Film on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud filmiprogrammist. HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2018-2019 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak.ee/ est/uudiskiri. Huviringidesse registreerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee. Facebook: www.facebook. com/Pirita-Vaba-Aja-Keskus

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 SÜNDMUSED 3. detsember kell 12.00-14.00 ”Jõulupärja valmistamise töötuba” Pärja valmistamiseks vajalikud töövahendid on kohapeal olemas. Töötuba on tasuta. 9. detsember kell 15.00 Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot. 13. detsember kell 10.00 Töötuba “Tervisliku toidu valmistamine”. Õpime valmistama lihtsaid, maitsvaid ja tervislikke toite. Töötoa viib läbi tervisenõustaja Eeva- Liisa Kaaristo. Ette registreerimine telefonil 606 9050 või Sotsiaalkeskuse assistendi juures. Kohtade arv on piiratud. Tasuta. 14. detsember kell 12.00 Pirita Sotsiaalkeskuse jõulupidu. 14. detsembril kell 16.3019.30 toimub Pirita Sotsiaalkes-

30. november 2018

kuse saalis dementsusega inimestele ja nende lähedastele tugigrupp. Osalejate küsimustele aitab vastuseid leida psühhiaater dr. Mari- Liis Laanetu. Palume registreerida kõigil osalejatel telefonil 55636076 või e- maili teel hsheinmets@gmail.com. Tugigruppi korraldab MTÜ Elu dementsusega. Tugigrupis osalemine on tasuta! UUS TEENUS Reedeti töötab uus juuksur (lõikused ja soengud). Registreerimine telefonil 559 28588. NÄITUS Oivi Tulve mälestusnäitus Pirita Sotsiaalkeskuse saalis.

17. detsember kell 16.00 Kose kokkamine. Õpime ehedat Itaalia pastat valmistama. 19. detsember kell 16.00 Päkapikudisko. Diskotame jõululaulude saatel, lisaks toimub jõulutemaatiline viktoriin.Võta kaasa päkapikumüts, hea tuju ja sõbrad! 21. detsember kell 16.00 Jõulupidu. Mängime, küpsetame piparkooke ja teeme ise jõulujooki. 28. detsember kell 16.00 Kuldvillak. Suur aastalõpu mälumäng. 20. detsember kell 11.00 Eakate kohvihommik.

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

TÄHELEPANU! Et töötoad paremini toimiksid, palume end eelnevalt registreerida.

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.pirita­vak.ee/kose. E-mail: kose@piritavak.ee, tel. 6 006 391. Facebook: : www.facebook.com/kose.vabaajakeskus. Instagram: Kosevabakas

HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. detsember kell 16.00 DIY töötuba. Meisterdame vahvaid jõuluehteid. 4. detsember kell 16.00 Maja kaunistamine. Kaunistame pühadeks maja. 5. detsember kell 16.00 Piljardi turniirid. 7. detsember kell 16.00 Pinksi turniirid. 12. detsember kell 16.00 Lima töötuba. Meisterdame „jõululima“. 13. detsember kell 16.00 Geelküünalde töötuba. Geelküünla valmistamine on lihtne ning täiskasvanu abiga on see põnev tegevus ka lapse jaoks. 14. detsember kell 16.00 Mängude õhtu. Mängime erinevaid seltskonna - ja lauamänge.

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 4. detsember kell 16.00 Loovjoonistamine. Tegevus, kus kõigil huvilistel on võimalus panna oma mõtted ja tunded paberile omale sobivate vahenditega (värvid, pliiatsid, väljalõiked, tekstid jms). Juhendaja annab ette mõtte, kuidas alustada, kuid edasi loob iga noor oma unikaalse töö just ise. 5. detsember kell 14.00 Monopoly Deal võistlus. Toimub põnev Monopoly Deal võistlus. Kes pole tuttav Monopoly kaardimängu versiooniga, saab seda õppida. 6. detsember kell 16.00 „Just dance“ tantsuvõistlus. Mängime Xbox360 „Just dance“ mängu. Noored panevad oma tantsuoskuse proovile.

7. detsember kell 16.00 Lauamängude ring. Lauamängude ringis on noortel võimalus igal korral õppida selgeks uus ja huvitav lauamäng. Lauamängude mängime arendab noorte loogikat, loovust ja meeskonnatöö oskuseid. 12. detsember kell 16.00 Lauamängude ring. Lauamängude ringis on noortel võimalus igal korral õppida selgeks uus ja huvitav lauamäng. Lauamängude mängime arendab noorte loogikat, loovust ja meeskonnatöö oskuseid. 13. detsember kell 16.00 Fotograafia ring. Fotograafia ringis õpime kuidas töödelda pilte, teha fotot, kasutada staviivi, kuidas teha stuudio fotot ja palju muud fotograafia huvilistele vajalikke teadmisi. 14. detsember kell 16.00 Jaapani kultuuriõhtu. Seekordsel kultuuriõhtul tutvume Jaapani kultuuri ja kommetega ning koos valmistame traditsioonilist sööki. Vajalik registreerimine hiljemalt 13. detsember aadressil: mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või noorsootöötaja juures. 19. detsember kell 16.00 Lauatennise turniir. Sellel päeval on noortel võimalus ennast proovile panna lauatennise turniiril. 20. detsember kell 16.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Seekordses töötoas on noortel võimalus valmistada jõulukingiks kaarte oma lähedastele. 21. detsember kell 15.00 Jõulupidu. Toimub iga-aastane traditsiooniline jõulupidu. Üheskoos teeme piparkooke, mängime põnevaid mänge ning vaatame jõulufilmi. Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak. ee/mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe_vak

Beebiga vormi 6–1,5 kuud E ja K 15.00–16.00

Väikelaste võimlemine 1–2 aastased E ja K 16.00–17.00

Beebiga vormi 3–6 kuud E ja K 14.00–15.00

Selle kupongiga on osalemine beebiga vormi või väikelaste võimlemise tunnis MyFitness Viimsi klubis Sulle TASUTA! Kehtib kuni 31.12.2018


30. november 2018

REKLAAM 11


12 REKLAAM Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga. Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus. Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist. Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus

Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee

Revalia Tantsukool ja Helen Klandorf-Sadam ootavad Teid

TÄISKASVANUTE SELTSKONNATANTSU KURSUSTELE! KOHT: Pirita, Linnaosa Valitsuse saal

Kinnisvara vahendamine Kinnisvara hindamine Juriidiline konsultatsioon

JÄTKUKURSUS 10. jaanuar – 28. veebruar 2019 kell 18.30–19.45

Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!

(8 neljapäeva õhtut)

Soovid müüa oma kodu? Tule tasuta konsultatsioonile!

ALGAJATE KURSUS 21. märts – 16. mai 2019 kell 18.30–19.45 8 neljapäeva õhtut

Ahti Oks

KURSUSE TASU:

maakler

75 € inimene

+372 511 1500 ahti.oks@pindi.ee INFO ja REGISTREERIMINE: tkrevalia@tkrevalia.ee või tel 510 9493 www.tkrevalia.ee

Leia endale lähim kontor www.pindi.ee

AS Fertilitas on Eesti suurim erahaigla. Haiglal on polikliinik 2 filiaaliga Tallinnas

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

ning 70 voodikohaline palatikorpus, 4 operatsioonisaali koos intensiivravi keskusega. Teie käsutuses on spetsialistid enam kui 20 erialalt, kes töötavad selle nimel, et Teie tervisemured leiaksid parima võimaliku lahenduse.

Ambulatoorne ravi Diagnostilistest võimalustest pakutakse kohapeal röntgendiagnostikat, ultraheliuuringuid

Operatsioonid ja kirurgia

(sonograafia), endoskoopilisi uuringuid (tsüstoskoopia, kolposkoopia jt), elektrodiagnostikat

Kirurgilisi operatsioone teostatakse günekoloogia-,

(nagu koormus EKG, vereõhu ja rütmihäirete

nina-kõrva-kurguhaiguste-, üldkirurgia -, uroloogia

holteruuringud jt), nahakasvajate uuring (SIA –

erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist-ja

skoopia).

kaalukirurgiat ning ortopeediat.

Töötab protseduuride tuba ja teostame vaktsineerimist

Lapseootus ja laps

Taastusravi ja sisehaigused Raviprotsessis osalevad lisaks taastusravi arstidele,

Lapseootel emadele pakume raseduse jälgimist,

füsioterapeudid, tegevusterapeudid, psühholoogid,

samuti sünnitusjärgset nõustamist ja lastearsti

logopeedid, jt spetsialistid, võimaldades teenust

vastuvõtte.

pakkuda süsteemselt ja parimal moel.

Sünnieelses diagnostikas kasutame 4D ultraheli

Taastusravil on tihe sünergia

uuringuid ja nn. OSCAR testi nig osaleme FMF

rehabilitatsiooniteenustega, mille eesmärgiks on

auditeerimise süsteemis, mis tagab uuringute kõrge

toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ja

usaldatavuse.

autonoomiat peale aktiiv -, järel - või taastusravi.

Usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust järjekorras olemata! Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Reklaamihinnad 1/32 1/16 1/16 1/8 1/6 1/6

(53x48) (111x48) (53x102) (111x102) (111x156) (169x102)

23,00€ 40,00€ 40,00€ 79,00€ 140,00€ 140,00€

1/4 (226x156) 1/2 (284x182) 1/1 (284x366) Eraisiku reakuulutus Juriidilise isiku kuulutus

280,00€ 520,00€ 870,00€ 4€ 8€

www.fertilitas.ee

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Gerttu Alteberg, telefon 6 457 629, e-post gerttu.alteberg@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.

www.facebook.com/piritalinnaosa/

30. november 2018

Profile for Piritalinnaosavalitsus

Pirita ajaleht 30. november 2018  

Pirita ajaleht 30. november 2018  

Advertisement