ees notariaadireform. Seega olen 22 aastat tegutsenud Eesti vabas notariaadis. Minu kursusekaaslastest töötab koguni seitse samuti Eestis notarina, seega osutus meie kursus notariaadile heaks kasvulavaks. 2) Kui sa ei oleks notar, siis milliselt elualalt su leiaks? Õigussfääri kuuluvatest elukutsetest ei tahaks notari ametit küll ühegi teise vastu vahetada. Muudes valdkondades on huvitavat palju. Mind on alati paelunud ajalugu ja inimene ning ühiskonnas ja inimestes toimuvad protsessid ja muutumised suuremas plaanis. Aga ka keel ja keelenähtused ning seal peituvad seaduspärad. Olen ajakirja Keel ja Kirjandus tellija. Väga spetsiifilist keeleteadlaste erialaterminoloogiat ma ei valda, aga minu jaoks on huvitav lugeda Tammsaare sõnakasutuse analüüsi või uurimusi keele etümoloogia teemadel. Seega võinuksin saada ka ajalooõpetajaks või keeleteadlaseks.
Vanema poja Oskari kõrgkooli lõpetamisel. Abikaasa Sulev, Oskar, Johanna Maria, Virgi ja Joonas koos pesamuna Sebastian Mattiasega.
3) Ütle kolme sõnaga, mis sind notari töö juures paelub. Kohtumine inimestega, erapooletus. 4) Nimeta vanasõna, millest alati lähtud. Ei usu, et sellist on. 5) Kas sul on mõni eeskuju, kelle jälgedes oled püüdnud käia? Ei tea kedagi oma eeskujuks nimetada, olen selleks vist liiga isepäine. Samas on palju suuri isiksusi, eriti kirjanike ja heliloojate seas, kelle elu ja looming on mind sügavalt puudutanud. Olen pisarateni liigutatud, kui miski on sisult tark ja võimas, objektiivselt kaunis. Kasvõi juubilar Arvo Pärdi teoste kontsertesitused, iseäranis Vox Clamantise esituses, kus kerkib küsimus, kas inimesed on tõesti selleks võimelised. Olen uurinud ka Juhan Viidingu ja Artur Alliksaare elu ja loomingut. Nende äratav ja kaasaegne, vastandlike nähtuste mängule ja kooskõlale üles ehitatud luulekeel on Eesti kirjandusmaastikul aukartust äratavalt geniaalne. Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. 6) Kas notari töö juures on midagi, mis sulle üldse ei meeldi? Ausõna, hetkel küll ei tule meelde sellist elementi. 7)
Mida sa kõige paremini teha oskad? Pelgan ülivõrdeid ega saa öelda, et oleksin milleski meisterlik. Armastan väga tantsida. Kui me 2011. aastal Gruusia notariaadil külas käisime, sain proovida gruusia tantsu. Pärast küsiti, kas ja kus ma olen seda õppinud. Ma ei ole üldse rahvatantsu õppinud. Pärast kõrgetasemelist kultuuriprogrammi, mis sisaldas rahvusvaheliselt tuntud folklooriansambli Erisioni kontserti, tuldi küsima minu arvamust. See oli üllatav ja südantkosutav tunnustus, sest hindan väga Gruusia rahvapärandit, nii nende mitmehäälset meestelaulu kui tantsu. Mul õnnestub hästi ka toidutegemine ja meie suguvõsa rahvapärimus on seotud kurkidega. Minu vanaema tegi puutünnis kaevuveega imelisi hapukurke ja minu tädi jätkas traditsiooni marineeritud kurkidega. Nüüd, kus tädi on 90-aastane, tuleb minul teatepulka edasi kanda,
Virgi ja Johanna Maria ‒ notaribüroo lillehaldjad.
13