Page 1

ELE · AJA OD K O

Nr3B OTARIBÜ IN R IR

VIRGI OJAP: OLEN LIIGUTATUD, KUI MISKI ON SISULT TARK JA VÕIMAS

NOTARITE SUVESEMINAR LUHTRES

E-projektid

TIIT JUSE,

Virumaa patrioot Notarid maailmas Eestit esindamas

ELE · AJA OD K O

NR 3/ OKTOOBER 2015

r

OTARIBÜ IN R IR

Ajalootelg


JUHTKIRI

HEA LUGEJA!

A

astalõpp läheneb. Üha ligemale jõuab päev, mil me kõik püüame alustatuga lõpule jõuda. Eelkõige selleks, et jaanuari esimesel päeval alustada uuesti, vanade muredeta ja uute loo-

tustega. Ratsionaalselt võttes tundub selline toimetuste liigendamine ajateljel kepiga vee peale joone tõmbamisena, kuid ometi on meie liigikaaslased seda aegade hämarusest saati teinud ja oluliseks pidanud. Ka täna ei ole teisiti. Kinnituseks on ehk seegi, et aastalõpu ametitoimingute „kiirrong“ on sarnaselt varasemaga juba tuure kogumas ning paljudele meie klientidele ja meile endilegi on vaieldamatuks tõeks, et toimingud tuleb enne uut aastat ära teha. Vaatamata näilisele ebaratsionaalsusele ongi aja liigendamine sellepärast oluline, et annab võimaluse korraks peatuda ja tehtu üle järele mõelda. Teisest küljest on see punktiks, millest saab pärast mõttepausi uute kavade, lubaduste ja energiaga edasi minna. Kui me ei jätaks endale võimalust uuteks algusteks, võiks meid võrrelda maratonijooksjatega, kes ei pea joogipause: nad kulgevad vaevaliselt, üha aeglasemas tempos ja finišisse tõenäoliselt ei jõuagi. Ka notariaadi kui organisatsiooni puhul on nähtavasti mõistlik aeg-ajalt peatuda ja mõttes igapäevasest rutiinist välja astuda. Usun, et seda peaks tegema kindlasti sagedamini kui vaid juubeliüritustel, eestseisuste vahetumisel või kalendriaasta lõpus. Kirjutama asudes tõmbasingi enda jaoks joone vee peale, astusin korraks rajalt kõrvale ning vaatasin mõtlikult ja uudishimulikult ajas tagasi… ja pisut ka edasi.

Kogemus on näidanud, et iga inimese ja organisatsiooni arenguteel vahelduvad stabiilsemad ajajärgud muutustega. Sellest, kuidas muutusi ette näha ja nendega kaasa minna ning kohaneda, sõltub püsimajäämine ja hea käekäik. Notariaadi peagi juba kahekümne kolme aastane lugu on korduvalt näidanud, et hästi läheb siis, kui organisatsiooni juhtmõtteks on vastuse otsimine küsimusele: mida saaks täna teha selleks, et homme ja ülehomme ühiskonnale vajalikum olla. Et kasulik olla, tuleb oma tegevusega luua lisaväärtust. Pakkuda seda, mille järele on vajadus, ja teha seda kättesaadaval viisil. Meie ameti poole vaadates on ühiskonna ootused kõrged. Usaldusväärsuse, juriidilise pädevuse, sõbralikkuse ja kättesaadavuse standardites allahindlust ei tehta. Riigi huvi notariaadile uute rakenduste pakkumisel näitab selgesti, et tänane seis ei ole sugugi halb. Erapooletu nõustamine, pädevus, kaasaegsed töövahendid ning tugev organisatsioon on väärtused, mis eristavad meid paljudest teistest elukutsetest. Kõik pingutused, mis eeltoodu edendamiseks minevikus tehtud, on ennast tänaseks kuhjaga tasunud. Rahvusvahelise Notariaatide Liidu üritustel on Eesti notariaati esile tõstetud seoses IT-saavutustega. Samas olen kohanud ka skeptilist suhtumist notariaadi uutesse ülesannetesse ja hirmu digilahenduste ees. Kardetakse, et infotehnoloogia asendab notari. Siinkirjutaja usub, et uut karta ei ole vaja ega tohigi! Ajalugu näitab selgelt, kuidas kirjaoskajast asjaolude ülestähendajast on kasvanud ühiskonnas laiapinnalist usaldust omav nõustaja. Selle rolli järele ei kao vajadus niipea, pigem on iga uus notarile usaldatud töö lugupidamise märgiks ametile. Notari teenust on alati osutatud kohas, kus see on kättesaadav. Sõitsin hiljuti Amsterdamis paadis, milles notar 120 aastat tagasi kontorit pidas ja kanalite vahel seilates teenust osutas. Täna suhtleb suur osa vanaemadest oma lastelastega internetis. Usun, et nüüdsed noored otsivad tulevikus notari abi oma harjumuspärasest keskkonnast. Enne kogu asjaajamise kolimist internetti läheb veel paar aastakümmet, mil notar saab olla abistajaks neile, kes ise digitaalse asjaajamise võimekust ei oma. Soovin kõigile headele kolleegidele, notariaadirahvale ning meie klientidele ja koostööpartneritele rõõmu- ja rahurikast aastalõppu!

„UUT KARTA EI OLE VAJA EGA TOHIGI!”

2

Tiit Sepp


UUDISED

E-UUDISED

Balti kolleegide ümarlaud Tallinnas.

E-NOTAR 3 OOTAB ANALÜÜSI Septembri alguses rahuldas Riigi Infosüsteemi Amet Notarite Koja poolt esitatud eeltaotluse projekti E-notar 3 eel- ja ärianalüüsi läbiviimiseks. Analüüsi rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetusest. Riigihanke läbiviimiseks moodustati komisjon, kuhu kuuluvad Tarvo Puri, Anne Saaber, Jaan Hargi, Eve Strang ja Kaitti Persidski.

NOTARID OSALEVAD E-RESIDENTIDELE SUUNATUD PROJEKTIDES Notarite Kojal on plaanis taotleda Euroopa Liidu struktuuritoetust kolme e-residentidele suunatud teenuse arendamiseks. Kõik kolm projekti on kojas ettevalmistamisel ning esitatakse lähikuudel toetuse saamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile.

E-NOTAR 3 PROJEKT Projekti raames valmiva uue portaali peamisteks eesmärkideks on luua nii olemasolevatele kui tulevastele klientidele turvaline kanal info- ja andmevahetuseks notaribüroodega. Projekt on kasulik ka e-residentidele, sest annab võimaluse tõestada tehinguid ilma osalise (e-residendi) notaribüroos viibimata. Digitõestust saab tulevikus kasutada müügilepingu, volikirja ja pärandist loobumise avalduse tõestamise korral.

Esimehed mõtteid vahetamas.

E-APOSTILLI JA AVALIKU APOSTILLIREGISTRI ARENDAMISE PROJEKT Projekti eesmärgiks on luua võimalus e-apostillide väljastamiseks, registreerimiseks ja kättesaamiseks avaliku elektroonilise apostilliregistri kaudu. Tulevikus saab e-residendi kaardi ning ID-kaardi alusel kontrollida kõigi Eestis väljastatud apostillide ehtsust elektroonilisel teel. Sellega kiireneb rahvusvaheline dokumendisuhtlus, suureneb turvalisus ning kasutajamugavus.

DIGITÕESTUSE EEL- JA ÄRIANALÜÜSI LÄBIVIIMISE PROJEKT Digitõestuse projekti eesmärgiks on läbi viia E-notar 3 projekti digitõestusega seotud arenduste eelnev analüüs.

Külalistele pakkus huvi meie e-notar.

BALTIMAADE NOTARID KOHTUSID TALLINNAS Tänavu 18. septembril toimus Tallinnas Balti notarite iga-aastane ümarlaud. Seekordne kohtumine keskendus peamiselt e-lahendustele, leedulased tulid siia sooviga tutvuda meie e-notariga. Lisaks e-arendustele räägiti uutest tegevusvaldkondadest, sest kõigis kolmes riigis on notarite töölauale lisandunud või lisandumas uusi toiminguid, näiteks abielude sõlmimine ja lahutamine.

3


UUDISED

VALMIS KINNISVARATEHINGUTE NÕUANDELEHT Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogul (CNUE) valmis koduleht, millelt saab kasulikku teavet kinnisvara ostmise ja müümise kohta teistes EL-i riikides: http://www.buyingmyhome.eu/

Juuli lõpus avas Notarite Koda oma Facebooki lehe, et anda värsket infot, päevakohast nõu ning tuletada meelde lihtsaid põhitõdesid. Tänaseks on lehel juba üle 900 fänni ja nende arv kasvab iga nädalaga. Lehekülg ei asenda küll notari külastust, kuid suunab inimesi tegema läbimõeldud valikuid, olgu siis teemaks abikaasade varasuhted, pärimine või kinnisvara ost. Kutsume kõiki notareid ja nende FB sõpru NotarBookiga liituma! Notarite Koja leiab Facebookist aadressilt: https://www.facebook.com/notarbook

! e n e B

PARIISI KONGRESS 19.–22. oktoobrini 2016 toimub Pariisis ülemaailmne notarite kohtumine — Rahvusvahelise Notarite Liidu (UINL) kongress.

4


UUDISED

BRÜSSELIS TOIMUB PÄRIMISTEEMALINE KONVERENTS

EUROOPA PÄRIMISMÄÄRUS

19. novembril toimub Brüsselis rahvusvahelisi pärimisküsimusi käsitlev konverents. Üritusel esineb ettekandega notarikandidaat Eve Põtter, kes räägib pärimise kavandamisest ja pärimislepingutest. Samal päeval korraldab Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu (CNUE) Brüsselisse elama asunud teiste riikide kodanikele kohtumise oma riigi notaritega. Teabeõhtu eesmärgiks on anda Brüsselis elavatele inimestele tasuta õigusalast teavet pärimise ja perekonnaõiguse ning varaga seotud küsimustes. Eestist pärit kodanikke nõustavad Tallinna notarid Anne Saaber ja Rainis Int.

Alates 17. augustist kohaldatakse Euroopa pärimismäärust, millega on loodud ühtsed reeglid EL üleste pärimisasjade lahendamiseks. Pärimismäärusega kehtestatakse pärimismenetluse, kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kindlaksmääramise reeglid. Eestis pärimismenetlust läbi viiv notar saab pärija soovil lisaks Eesti pärimistunnistusele väljastada edaspidi Euroopa pärimistunnistuse, millega pärijal on võimalik tõendada oma pärimisõigust teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Määrus reguleerib ka pärimisasjades tehtud otsuste ja dokumentide tunnustamist, mis lihtsustab oluliselt piiriülest asjaajamist.

PÄRIMISÕIGUSE KOOLITUSSEMINAR TALLINNAS Järgmine Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu (CNUE) korraldatav pärimisõigusele keskenduv koolitusseminar toimub 11. novembril 2016 Tallinnas. Notarite Koda osaleb projektis partnerina, koolitusi rahastab Euroopa Komisjon. Sarnane koolitus toimus eelmisel aastal Riias. Pärimisõiguse koolitusseminar Riias, mai 2014.

RAHVUSVAHELINE INFOTEHNOLOOGIA SEMINAR NOTARITELE PETERBURIS 15.-16. oktoobril toimus Peterburis rahvusvaheline seminar, kus ettekandega „Elektroonilised notariaaltoimingud Eestis“ esines notar Andrei Lõssenko.

◄ ÄRISEADUSTIK SAI 20-AASTASEKS

Äriseadustik 20: Eesti ja Euroopa ühinguõiguse kogemused ja arenguvõimalused.

22.-23. oktoobril tähistati Tartus konverentsiga 20 aasta möödumist äriseadustiku jõustumisest. Konverentsi esimesel päeval modereeris notar Anne Saaber äriregistri paneeli, notar Paavo Uibopuu esines ettekandega äriregistri menetluse teemal.

5


I N T E R VJ U U

6


I N T E R VJ U U

Tiit Juse-

ÜKS NOTARIAADI ALUSTALASID L

igi 35 aastat notari ametit pidanud Tiit Juse on hingelt ja juurtelt maapoiss. Kohtla vallas sündinud Tiidu esivanemad olid põlised talupidajad, isa töötas Ida-Virumaale kohaselt kaevurina. Ka Tiit plaanis poisipõlves maaelu traditsiooni jätkata ning esmalt mõlkusid peas hoopis EPA ja metsanduse eriala. Alles keskkoolis kerkis vaikselt selle kõrvale juura ning kooli lõpuklassis oli siht paigas – õigusteadus on üks ja ainus õige valik. Kolleegid räägivad Tiidust ülivõrdes ja nimetavad teda üheks Eesti notariaadi alustalaks ja ülesehitajaks. Tiit ise on tagasihoidlikum ja eelistab rääkida inimestest, paikadest ja hobidest, mis tema elu mõjutanud on. Kahtlemata on elu suunanud ka notari amet, head kolleegid ja võimalus olla osaline Eesti oma notariaadi loomisel. Juttu alustame siiski kaugemalt, 1979. aastast.

Kuidas sai Kohtla vallas sündinud maapoisist notar? Juristi elukutse vastu tekkis huvi keskkooli lõpuklassis ja 1979. aasta sügisel asusin Tallinna majandustehnikumis õigust

õppima. Toona oli see populaarne kool, konkurss oli isegi suurem kui Tartusse õigusteaduse erialale. Kool kestis aasta ja 10 kuud, see on aeg, mis viis mind kokku õigete inimestega. Meil oli väga kihvt kursus, kellega käime siiamaani koos. Pärast kooli lõppu sattusin suunamisega notari ametisse, tagasi oma kodukanti Kohtla-Järvele. Samal ajal, 1981. aastal astusin ka Tartu Riiklikusse Ülikooli õigusteadust õppima. Tõsi, siis oli juba töö riiklikus notariaalkontoris minu jaoks esmatähtis.

Kas notari amet oli nõukogude ajal lihtsam või keerulisem? Notari ameti juures köitis mind see, et saime olla oma töös sõltumatud, nagu praegugi. Töötasin küll riikliku notarina, aga tööandja oli kaugel ning suhtumine mõistev. Midagi peale ei surutud ja oma tööd sai teha hästi. Mõneti oli toona lihtsam, sest teemad ja juhtumid ei olnud nii spetsiifilised ja ka seadused nii keerukad. Suure osa tööst võtsid sellised toimingud nagu autode kasutamise volikirjade tõestamine ja erinevate kinnituste tegemine, aga lahendasime ka pärimisasju ja tõestasime lepinguid. Teisalt polnud toona tehnikat

Notarite aastapäevaüritus 1983.

7


I N T E R VJ U U

„Meil on sood ja laaned, meri ja Peipsi järv...”

„IDA-VIRUMAA ON EESTI KÕIGE ILUSAM PAIK. SIIN ON KÜLL TÖÖSTUSE TÕTTU PALJU KONTRASTE, AGA NII VAHELDUSRIKAST LOODUST EI OLE ÜHELGI TEISEL MAAKONNAL VASTU PANNA.”

8


I N T E R VJ U U

Tiit koos Lions-klubiga tänavusel Eesti meeste tantsupeol.

ja andmebaase, kõike tuli teha käsitsi. Minu peamisteks töövahenditeks olid vana mehaaniline kirjutusmasin ja pastapliiats. Kohtla-Järve notariaalkontoris töötas algselt kolm notarit, ühtegi konsultanti ega muud abitöötajat ei olnud.

Palun meenuta uue aja algust ja Eesti oma notariaadi teket. Eks peamiseks uue notariaadi alustalaks kujunes neljane grupp Tallinnast – Tiit Sepp, Kai Sepp, Liia Aigro ja Piret Press. Mina sattusin pealinna harvem, aga aitasin ikka jõu ja nõuga. Uue seaduse kirjutamine võttis mitu aastat ja kuna lähtusime oma õiguses suuresti Saksamaast, siis käisime seal õppimas ja ainest kogumas. Kui seadus valmis ja notarid 1993. aasta 1. novembril ametisse nimetati, viibisid nad kõik kolm päeva Tallinnas. Võeti läbi kogu uus kord ja määrused. Kolm päeva on lühike aeg, aga sellel ajal tekkis ühiskonnas selge arusaam meie ameti vajalikkusest. Kolm päeva polnud Eestis notareid tööl ja sellest tekkis paras segadus, igatahes sai kõigile selgeks, kui vajalik on nende olemasolu. Meid oli tegelikult toona palju vähem, viiekümne ringis.

Mainisid ise ka, et elu toimus Tallinnas. Kas sinu juured on Ida-Virumaal kinni või oled kaalunud ka kolimist? Mõned korrad olen kaalunud lahkumist, aga siin on minu juured, minu pere, minu sõbrad. Ida-Virumaa on Eesti kõige ilusam paik. Siin on küll tööstuse tõttu palju

„KOLM PÄEVA POLNUD EESTIS NOTAREID TÖÖL JA SELLEST TEKKIS PARAS SEGADUS, IGATAHES SAI KÕIGILE SELGEKS, KUI VAJALIK ON NENDE OLEMASOLU.” kontraste, aga nii vaheldusrikast loodust ei ole ühelgi teisel maakonnal vastu panna. Meil on sood ja laaned, meri ja Peipsi järv ning Eesti kauneimad liivarannad. Soovitan alati kõigil siia tulla, ringkäik teha ja kohalikega kohtuda. Minu jaoks on Ida-Virumaal väga palju toredaid inimesi. Paljud kohalikud venelased peavad ennast

9


I N T E R VJ U U

Notarite Gruusia reisil koos kolleeg Sirje Ormaniga.

eestimaalasteks selle sõna parimas tähenduses, siin on nende kodu ja nad oskavad seda hinnata. Kohale tulemata ja eemalt vaadates ei pruugi see nii paista, aga mina elan siin ja näen seda iga päev. Oma töös ma ei tunneta suurt erinevust eestlastest ja venelastest klientide vahel. Küsimused ja mured on sarnased, hoolimine oma lähedastest ja kodust samuti.

Kuidas sattusid rahvatantsu tegema? Siin peab alustama hoopis Kohtla-Järve

10

Lions-klubist, millega ma juba aastaid tagasi liitusin. Praeguseks on kujunenud sellest hea sõpruskond, kellega koos aitame Kohtla-Nõmme lastekodu. Selles seltskonnas oli meil alguses rohkem mehi kui naisi. Kui selgus, et Rakveres toimub 2010. aastal teine Eesti meeste tantsupidu, kutsus Märt Agu osalema ka mehi, kes pole varem tantsuga tegelenud. Võtsime üleskutset tõsiselt, palkasime endale juhendaja ja õppisime tantsud selgeks. Käisime tantsupeol ära, aga ei suutnud tantsu jätta, hakkas meeldima. Nüüd oleme rahvatantsuansambli Virulane meesrühm Lions. Tänavu käisime ka kolmandal meeste tantsupeol. Väga rasked tantsud olid, aga selgeks saime.


I N T E R VJ U U

Mida Lions-klubi sulle annab?

Piret Press:

Kohtla-Nõmme lastekodu aitamine on saanud meie südameasjaks. Võtame nendega koos ette erinevaid tegevusi ja ei toeta niivõrd rahaga, kuivõrd erinevate tööde ja tegemistega alates praktiliste oskuste õpetamisest ja lõpetades lastekodu ümbruse korrastamisega. Kohtla-Nõmme lastekodu lapsed osalevad igal aastal laadal, kus nende tehtud jõulupärjad on kujunenud hitiks. Üheks oluliseks eesmärgiks pean seda, et need lapsed saaksid pärast lastekodust lahkumist endale päris oma kodu, mitte pelgalt ühikakoha. Oleme koos mitme teise organisatsiooniga korraldanud heategevusüritusi, püüdnud muretseda kortereid ja neid jõudumööda sisustanud. On väga oluline toetada inimest tema iseseisva elu alguses. Oma kodu olemasolu, isegi kui see on tagasihoidlik, on väga tähtis tugi.

Kolleegina on Tiit alati olemas, abivalmis, tema peale saab kindel olla. Sama tunnevad ka tema kliendid. Tiidul jagub nii empaatiavõimet kui huumorimeelt, see teeb ta superheaks. Tiiduga meenuvad ikka naljakad lood ajast, mil alles oma notariaati lõime.

Mis sulle veel huvi pakub ja tegevuses hoiab? Kaheksa aastat tagasi ehitasin oma kodu. See on andnud mulle täiesti uue huviala – aiakujundamise. Meil on suur aed ja mulle meeldib nii praktiline aiatöö kui ka selle kõige planeerimine. Päris alguses olid muidugi head konsultandid, kes panid põhiasjad paika, aga sealt alates oleme oma perega kogu aeg aeda edasi arendanud. Mulle meeldib käia laatadel, aiandites ja puukoolides. Kui midagi meeldib, siis tean ka kohe, kuhu selle aias paigutada tahan.

Kas aia ja hobide kõrvalt reisida ka jõuab? Mulle meeldib reisida, kuid varem oli selleks tõesti rohkem aega. Ilusaid kohti on maailmas palju, aga reisi teeb eriliseks siiski seltskond. Kui rääkida paikadest, siis mulle meeldib Aasia. Olen käinud Tais ja Filipiinidel, aga tahan jõuda veel Hiina, Jaapanisse ja kindlasti Vietnami.

Kord käisime koos Saksamaal, seal oli meie vene aja lõpuga võrreldes kõik teistmoodi. Pidime palju sõitma rongiga ning sealne transpordisüsteem oli arenenud ja meile võõras. Kartsime, et istume valesse rongi või valesse vagunisse. Otsustasime, et valmistume põhjalikult selleks, kui millegi taolisega piletikontrollile vahele peaksime jääma. Mõtlesime välja vabandava laulu oma marsiviisil ja nende piiratud saksakeelsete väljenditega, mida teadsime. Kogu protsess oli väga lõbus. Mõneti on isegi kahju, et seda praktikas tarvis ei läinud. Teine juhtum meenub õhtust, mis venis uut seadust kirjutades öösse välja. Ühel hetkel avastasime, et bussid enam ei käi, aga meil oli tarvis Piritalt kesklinna saada. Takso oli defitsiit ja nii otsustas Tiit, et läheme linna häälega. Üks kollane Ikarus-buss pidaski kinni ja viis meid ära. Tiidul jätkub alati optimismi ja tahet kõik ära teha ja eesmärk saavutada. Eriti vahva on see, et ta teeb seda alati omal moel ja mõnusa naljaga pooleks.

Rodini skulptuuride näituse. Sellised asjad saavad juhtuda ainult kultuurimetropolis.

Kas sa Eestis ka teatrisse, ooperisse ja kontserdile jõuad? Käid sageli Soomes ja Peterburis, mis sinna tõmbab? Soomes elab mu vend, seal käin külas. Peterburi on aga lähim metropol, mulle väga meeldib see linn. Olen käinud seal nii koolitustel kui ka puhtalt kultuurireisidel.

„ILUSAID KOHTI ON MAAILMAS PALJU, AGA REISI TEEB ERILISEKS SIISKI SELTSKOND.” Meilt on ju lühike maa minna, ainult 200 kilomeetrit. Mulle meeldib Peterburi ooper ja kunstinäitused. Armastan Ermitaaži, seal on tihti põnevaid näitusi, mida ei oska oodatagi. Kunagi keskkooli ajal meeldis mulle tohutult David Weissi romaan „Alasti tulin ma”, mis räägib Auguste Rodinist. Ühel külaskäigul Ermitaaži avastasin juhuslikult

Päris sageli. Sellel nädalalgi kaks korda. Vanemuises käisime vaatamas etendust „Tappa laulurästast”, mida mängitakse juba ammu, aga mina polnud näinud. Teine etendus – NO99 „Kodumaa karjed”– jõudis meile Ida-Virumaale koju kätte. Mulle meeldis. Meid on õnnistatud Jõhvi kontserdimajaga, see saab juba 10-aastaseks. Käin seal erinevatel kontsertidel nii palju kui võimalik. Intervjuu Tiiduga toimus 25. septembril, mil Tallinnas Euroopa hotellis leidis aset Soome õiguse teemaline notarite koolitus. Küsimusele, kas soomlased Ida-Virumaale kinnisvara ka ostavad, vastas Tiit, et loomulikult. Jõudsime mõttearendusega taas selle kandi ilusatesse paikadesse – NarvaJõesuusse ja Toilasse. Pidin tõdema, et kui igasse maakonda jaguks piisavalt Tiidu sarnaseid oma kodukoha müügimehi ja patrioote, siis oleks regionaalpoliitika eest vastutavate ametnike elu palju lihtsam. •

11


RÕÕM TUTVUDA!

Virgi Ojap: ROHKEM JULGUST

JA LOOVUST, ÜKSTEISE HOIDMIST JA VÄÄRTUSTAMIST 1)

12

Kuidas sai sinust notar? Pean häbiga tunnistama, et notari töö ei olnud minu unistuste amet. Kuna mu vanemad töötasid lastekodus kasvatajatena ja mina veetsin lasteaia asemel oma lapsepõlve ema töö juures lastekodulastega mängides, siis elasin sisse nende elusaatustesse, mis tihti ei kulgenud just kerget ja sirget rada. Nii oli mul veel õigusteaduskonda lõpetades abstraktne ettekujutus, et minu elukutse võiks olla seotud seadusega pahuksisse sattunud noorte õigele teele aitamisega. Ka minu diplomitöö oli

seotud alaealiste kriminaalpsühholoogiaga – analüüsisin noorte kurjategijate slängi. Käisin selle tarbeks materjali kogumas kõigis Eesti tolleaegsetes alaealiste kinnipidamisasutustes. Toona kriminaalnõustaja amet puudus, see oleks tõenäoliselt vastanud minu esialgsele ettekujutusele aitamisest. Notari ametisse sattusin omaaegse suunamissüsteemi alusel. Olime perega valinud elukohaks Viljandi ja siia pakuti just seda vaba ametikohta. Riiklik notar jõudsin olla neli aastat, 1989. aastal jäin lapsehoolduspuhkusele ja tööle naastes ootas juba


ees notariaadireform. Seega olen 22 aastat tegutsenud Eesti vabas notariaadis. Minu kursusekaaslastest töötab koguni seitse samuti Eestis notarina, seega osutus meie kursus notariaadile heaks kasvulavaks. 2) Kui sa ei oleks notar, siis milliselt elualalt su leiaks? Õigussfääri kuuluvatest elukutsetest ei tahaks notari ametit küll ühegi teise vastu vahetada. Muudes valdkondades on huvitavat palju. Mind on alati paelunud ajalugu ja inimene ning ühiskonnas ja inimestes toimuvad protsessid ja muutumised suuremas plaanis. Aga ka keel ja keelenähtused ning seal peituvad seaduspärad. Olen ajakirja Keel ja Kirjandus tellija. Väga spetsiifilist keeleteadlaste erialaterminoloogiat ma ei valda, aga minu jaoks on huvitav lugeda Tammsaare sõnakasutuse analüüsi või uurimusi keele etümoloogia teemadel. Seega võinuksin saada ka ajalooõpetajaks või keeleteadlaseks.

Vanema poja Oskari kõrgkooli lõpetamisel. Abikaasa Sulev, Oskar, Johanna Maria, Virgi ja Joonas koos pesamuna Sebastian Mattiasega.

3) Ütle kolme sõnaga, mis sind notari töö juures paelub. Kohtumine inimestega, erapooletus. 4) Nimeta vanasõna, millest alati lähtud. Ei usu, et sellist on. 5) Kas sul on mõni eeskuju, kelle jälgedes oled püüdnud käia? Ei tea kedagi oma eeskujuks nimetada, olen selleks vist liiga isepäine. Samas on palju suuri isiksusi, eriti kirjanike ja heliloojate seas, kelle elu ja looming on mind sügavalt puudutanud. Olen pisarateni liigutatud, kui miski on sisult tark ja võimas, objektiivselt kaunis. Kasvõi juubilar Arvo Pärdi teoste kontsertesitused, iseäranis Vox Clamantise esituses, kus kerkib küsimus, kas inimesed on tõesti selleks võimelised. Olen uurinud ka Juhan Viidingu ja Artur Alliksaare elu ja loomingut. Nende äratav ja kaasaegne, vastandlike nähtuste mängule ja kooskõlale üles ehitatud luulekeel on Eesti kirjandusmaastikul aukartust äratavalt geniaalne. Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. 6) Kas notari töö juures on midagi, mis sulle üldse ei meeldi? Ausõna, hetkel küll ei tule meelde sellist elementi. 7)

Mida sa kõige paremini teha oskad? Pelgan ülivõrdeid ega saa öelda, et oleksin milleski meisterlik. Armastan väga tantsida. Kui me 2011. aastal Gruusia notariaadil külas käisime, sain proovida gruusia tantsu. Pärast küsiti, kas ja kus ma olen seda õppinud. Ma ei ole üldse rahvatantsu õppinud. Pärast kõrgetasemelist kultuuriprogrammi, mis sisaldas rahvusvaheliselt tuntud folklooriansambli Erisioni kontserti, tuldi küsima minu arvamust. See oli üllatav ja südantkosutav tunnustus, sest hindan väga Gruusia rahvapärandit, nii nende mitmehäälset meestelaulu kui tantsu. Mul õnnestub hästi ka toidutegemine ja meie suguvõsa rahvapärimus on seotud kurkidega. Minu vanaema tegi puutünnis kaevuveega imelisi hapukurke ja minu tädi jätkas traditsiooni marineeritud kurkidega. Nüüd, kus tädi on 90-aastane, tuleb minul teatepulka edasi kanda,

Virgi ja Johanna Maria ‒ notaribüroo lillehaldjad.

13


RÕÕM TUTVUDA!

Virgi hobiks on eurütmia, mida ta õpetab ka lastele Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

sest ka minu kurgid pälvivad alati kiidusõnu. Isegi lapsed söövad, mis tähendab meie peres kõrge kvaliteedikontrolli läbimist. 8) Kes on sulle kõige olulisemad inimesed? Oma lapsed ja nende saatus on väga olulised. Meie peres on neli last. Kaks esimest sündisid ENSV-s ja teised kaks vabas Eestis. Kõige noorem käib veel põhikoolis. Nemad sisustavad otseselt või kaudselt suure osa meie ajast ega lase rahulikult vananeda. Lastega tuleb ikka seada ennast paadi- või rattamatkale, minna uisutama, suusatama, seiklusparki ronima ning vaadata laste- ja noortefilme. Lisaks käime puhkpilliorkestri kontsertidel, mida ilma laste osalemiseta kindlasti kuulama ei jõuaks. Vanemate poistega võime tuliselt vaielda eksistentsiaalsetel teemadel. See on mingis mõttes parim osa elust – harib ja hoiab vormis. Muidugi on abikaasa Sulev minu jaoks selline tark mees, kes on oma taskust võtta, kui ma iseenese tarkusega olen ummikusse jooksnud. 9) Milline tegevus või hobi on sulle südamelähedane? Lõpetasin Soome-Eesti ühiskoolitusena toimunud ja viis aastat kestnud eurütmiaõpingud ja olen nüüd üks kaheksast Eestis elavast diplomeeritud eurütmistist. Eelmisel aastal jõudsime oma kontsertkava esitamiseni ja tagasiside oli isegi eurütmia kodumaalt külla tulnud sakslaste poolt nii innustav kui siiralt tunnustav. Liikuda ja tantsida on mulle alati meeldinud. Eurütmia on geniaalne liikumiskunst ehk intelligentne liikumine, nagu üks Viljandi Kultuuriakadeemia tantsupedagoog väljendas. Eurütmial on nii keha kui vaimu tervendav mõju. Notari töö kõrval on see tore harrastus ja aitab minulgi nii mõtteelus kui hinges tasakaalu ja liikuvust säilitada. Lisaks õpetan eurütmiat lastele Viljandi Vabas Waldorfkoolis. Kui küsida, kuidas ma kahte nii erinevat tööd omavahel ühendan, siis tuleb tõdeda, et õnneks pole enam 90ndad, kus me notaritena õhtuti ja öösiti paberipakkide vahel näpuga järge ajades dokumente kontrollisime ja nädalalõppudel täiendõppe seminaridele sõitsime. Lastega töötamine on väga õpetlik ja hariv ka iseendale. Notarina

14

tuleb samuti osata rahulolematu kliendiga tasakaaluka suhtlemiseni jõuda või tuliste lahutajate ja varajagajate emotsioone maandada. Sama ülesanne on klassiruumis. Usun, et need tööd täiendavad teineteist. 10) Millist hiljuti loetud romaani või vaadatud filmi soovitaksid teistelegi? Sellel suvel lugesin Timothy Snyderi „Punast Printsi“. Käisime tütre klassiga koolilõpu reisil Tšehhimaal ja perega Poolat avastamas, seetõttu tahtsin natuke rohkem teada endise Austria-Ungari keisririigi aladel toimunust. Raamat andis reisidel kogetule hoopis uued mõõtmed. Kellel vähegi ajaloo vastu huvi, sellele peaks raamat hästi sobima. Läbi Habsburgide dünastia pereliikmete elulugude leiavad käsitlemist pöördelised sündmused Euroopas – monarhiate langus ja rahvusriikide tekkimine. Raamatus on oluline roll ka Ukraina rahva ajalool ja saatusel, mis aitavad ka tänasel päeval toimuvat mõista. Muuseas, Ameerika Ukraina-uuringute assotsiatsioon valis „Punase printsi“ parimaks Ukraina ajaloo raamatuks, kuigi tegu pole klassikalise ajalooraamatuga. 11) Kuhu võtad ette oma järgmise reisi? Me ei ole pikalt reiside etteplaneerijad. Hetkel ei ole ühtki lennupiletit sahtlis. 12) Millises Eestimaa paigas soovid oma pensionipõlve veeta? Loodan, et ei pea oma kodust ära kolima. 13) Mis vajab Eesti elus kõige kiiremat parandamist? Väga kiireid parandamisi ei oska soovitada. Eesti on ju ka väga tubli. Kuna nüüd oleme euroopaliku taseme saavutanud, siis peaks mõtlema rohkem oma riigi erisustele, väärtustele, mis meie rahva ja kultuuri jaoks olulised. Olen selles osas presidendi viimaste mõtteavaldustega nõus: haridus, põllumajandus, elu võimalikkus Eestis kõigi inimeste jaoks, et siit ei peaks massiliselt lahkuma. On tarvis rohkem julgust ja loovust, üksteise hoidmist ja väärtustamist. Nendest, kellel on iseteadvust ja isiksuse jõudu, peavad ka teised lugu. •


UUDISED

MIS TOIMUB? SUVESEMINAR LUHTRES Tänavune notarite suveseminar toimus 28.29. augustil Raplamaal Luhtre turismitalus. Esimesel päeval kuulati Ardo Reinsalu koolitust otsuste langetamisest ning teisel päeval Ott Ojametsa soovitusi võõrkeelte tõhusaks omandamiseks. Loomulikult ei puudunud seekordseltki ürituselt ühine metsaskäik ja kuum saun. Priidu Pärna:

Nagu ütleb laulusalm, et oma rahvaga mul meeldib olla koos! Sellist kolleegidega vennastumist ei ole ammu olnud, et suur osa Eesti notariaadist ühe sauna lavale kokku oleks sattunud ja nõnda Kiuru Mare juhatamisel ja võidmisel viis leili ühtejärge võtnud. Oli võimalus kolleegi viisakalt nuhelda nii kadaka kui kasega. Saun puhastas ja ühendas ning isegi jumalasõna oli kuulda! On tore, et endine kolleeg Mare on leidnud uue teeotsa ja eks ka meie, teised, pea oma teekonnal mõtlema, mis on meie plaan B.

Otsusele jõudmine koolitaja Ardo Reinsalu juhendamisel.

Sirje Orman:

Kaasahaarav keeleõppe koolitus.

Minu arvates oli ka seekordne üritus väga vahva! Kahju ainult, et osalejaid oli vähe. Väga meeldis Ardo Reinsalu koolitus. Tore oli ka metsatarkusi omandada ja õhtu naelaks oli saunasündmus. Tänud endisele kolleegile Marele, kes nägi vaeva meie „saunatamisega“. Suur aitäh ka koja töötajatele! Kaja Tenisson:

Sain veel kord kinnitust, et ühtsuses peitub jõud! Oleme kolleegidega väga erinevad, kuid samas on meis ka palju sarnast. Igal juhul oleme otsusevõimelised ja anname vajadusel ka targalt järele. Meeldivate inimestega on igas olukorras ja iga ilmaga tore koos aega veeta. Loodan, et ka teised, kes seekord kohal ei saanud olla, jõuavad järgmisel korral ja saavad nautida kerget suvist õpet ja toredalt koos veedetud aega.

Metsaretk RMK spetsialisti Jürgen Kusmini juhtimisel oli hariv...

Erki Põdra:

... ja ka toitev.

Kiuru Mare saunatarkusi jagamas.

Notarite Koja suveseminar Luhtre Turismitalus oli notarite jaoks kindlasti selle aasta üks tähtsamaid ühisüritusi. Väga huvitavad ettekanded, suurepärane seltskond, laitmatu korraldus ja saunaloitsud lõid kordumatu õhkkonna.

15


UUDISED Professor Urpo Kangas

NOTARID TUTVUSID SOOME ÕIGUSEGA 25. septembril tutvustas Helsingi Ülikooli tsiviilõiguse professor Urpo Kangas Eesti notaritele Soome perekonna- ja pärimisõigust.

Soome perekonna- ja pärimisõiguse koolitus 25. septembril.

ANNE SAABER KÄIS BRASIILIAS EESTIT ESINDAMAS 29. septembrist kuni 3. oktoobrini toimusid Brasiilias, Rio de Janeiros Rahvusvahelise Notarite Liidu (UINL) institutsioonide kohtumised, kus Eestit esindas ülemnõukogu töös notar Anne Saaber.

UINL institutsioonide esindajad kohtusid Rio de Janeiros.

TRIIN TEIN OSALES TSIVIILÕIGUSE TÖÖGRUPIS 18. septembril leidis Londonis esmakordselt aset mandri-euroopa ja angloameerika tsiviilõiguse töögrupi kohtumine. Kokkusaamisel osales 26 riiki, teiste seas näiteks Kanada, Suurbritannia, Iirimaa, Mongoolia, Mauritius ja Argentiina. Eestit esindas notar Triin Tein, kelle sõnul oli kohtumine väga hästi organiseeritud, ettekandjad suurepäraselt valitud ning teema – Euroopa pärimismäärus ja selle mõju angloameerika õigussüsteemiga riikidele – aktuaalne. Ettekannetes käsitleti ka eraldi Angloameerika riikide pärimisõigust. Töögrupi kohtumisi plaanitakse korrata igal aastal. Kohtumise käigus jagati osalejatele mitmeid infomaterjale Angloameerika riikide õigusest, mis on Notarite Koja kaudu kättesaadavad.

16

Triin Tein töögrupi kohtumisel Londonis.


KEELENÕU

Õige sõnakasutus antud

teha ülekande mis tahes panka Eestis.

Sõna ei täpsusta, vaid enamasti hägustab lause mõtet. Käändsõna ees täiendina on tegemist vene toortõlkega (vene k данный), mille asemel on sobivamaid sõnu. Näited soovitatavast kasutamisest: Palun võtke seisukoht nimetatud / kõne all olevas / selles / mainitud küsimuses. Kui vastajale see / nimetatud aeg ei sobi, lepitakse kokku uus sobiv aeg. Näited valest kasutamisest: Palun võtke seisukoht antud küsimuses. Kui vastajale antud aeg ei sobi, lepitakse kokku uus sobiv aeg.

Sõna kasutatakse sageli vales tähenduses. Võlgnevus tähendab võlguolekut, mitte hüvitamisele kuuluvat rahasummat. Näited soovitatavast kasutamisest: Palume tasuda võlg 40 eurot. Eesmärk on teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjusi ja tagajärgi, õpetada võlgnikku tulevikus võlgnevust vältima. Näide valest kasutamisest: Palume tasuda võlgnevus 40 eurot. Klient ei ole võlgnevust tasunud 7 päeva jooksul.

siseriiklik, siseriiklikult

ASAP

Vene keele mõjuline tuletis (внутригосударственный), vahel ka põhjendamatu topeldus. Soovitatav on kasutada näiteks sõnu riigisisene, sisemaine või riiklik. Näide soovitatavast kasutamisest: Riigisisese maksega saate Swedbanki kontolt teha ülekande mis tahes panka Eestis. Näide valest kasutamisest: Siseriikliku maksega saate Swedbanki kontolt

Eesti kirjakeelde sobimatu ingliskeelne lühend (as soon as possible), mille asendamiseks on erinevaid võimalusi. Näide soovitatavast kasutamisest: Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel / nii ruttu kui võimalik / niipea kui võimalik.

Notar

& Juubel

Palju õnne juubilaridele! 29. oktoober AIGI KIVIOJA 13. november ÜLLE MESI 15. november TIIT SEPP 04. detsember INGA ANIPAI 16. detsember TRIIN SILD 29. detsember TATJANA BOITSOVA 31. detsember ÜLLE-RIIN RAJA

&

Notar Ühiskondlik amet Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas nõukoja, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes. Notarite Koja esindajana kuulub nõukotta Tallinna notar Priidu Pärna.

Allikas: Ametniku soovitussõnastik (leitav ka veebilehelt www.eki.ee), Eesti Keele Instituut 2013 •

Ametis

KARIKATUUR: VILLU KRAAN

võlgnevus

Ajakirja Õiguskeel käesoleva aasta 3. numbris ilmus Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna keeletoimetaja Mari Koiki artikkel „Mida sisaldab e-toimik ja kas e-tervisega on kõik korras“, milles käsitletakse elektrooniliste andmekogude, infosüsteemide ja registrite nimetuste õigekirja. Muu hulgas on juttu ka e-notarist ja sellest, kas infosüsteemi nimi peaks algama suure või väikese algustähega. Artiklit saab lugeda, avades Justiitsministeeriumi veebilehel www.just.ee lingi „Ajakiri Õiguskeel“.

20 aastat

EVE STRANG (1.08.1995) Tööjuubilar Eve Strangi iseloomustab endine kolleeg Karin Gresser, Notarite Koja esimees 1993–1996 ja aseesimees 1996–1998. „Ragne Tehver oli see, kes oma kursusekaaslasele 20 aastat tagasi meie juristiotsingutest teada andis ja Evet meile tööle kutsus. Kõik need 20 aastat on Eve olnud alati olemas, alati abivalmis, alati kättesaadav. Ja mis peamine – teadnud vastuseid kõikidele küsimustele. Kui ta pole ka kohe mõnda vastust teadnud, siis on järele uurinud või suunanud õige allika juurde. Eve on oma usaldusväärsuse ja kindla käega muutnud abstraktse instantsina tunduda võiva Notarite Koja reaalselt olemasolevaks.“

Ametis

10 aastat

JAAK RAND (19.09.2005) KAITTI PERSIDSKI (21.11.2005)

Notar

& Sport

20. septembril osalesid notarid Robert Kimmel, Tarvo Puri ja Kristjan Rohtmets 18. Tartu Rattamaratonil. Robert saavutas 617. koha, Tarvo 2052. koha ja Kristjan 2925. koha. Robert Kimmel rattarajal.

17


ÕNNITLEME

Rein Tiivel

75

Tänavu 28. juulil tähistas 75. sünnipäeva Sisekaitseakadeemia emeriitprofessor Rein Tiivel. Aastatel 1993–2000 töötas Tiivel Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite osakonna juhatajana, kus andis suure panuse kaasaegse kinnistusraamatu ja äriregistri loomisse ning osales aktiivselt notariaadireformi läbiviimisel.

Eve Strang küsis juubilarilt mõned küsimused:

7. oktoobril 2015 nimetas president Toomas Hendrik Ilves aastatel 2002–2012 notarina tegutsenud Karin Jõksi esimese astme kohtunikuks. 1. novembrist asub Karin tööle Tartu halduskohtusse. Endised kolleegid soovivad edu uues ametis!

Dokumendihoidla sai 10-aastaseks 28. oktoobril täitus 10 aastat Notarite Koja dokumendihoidla avamisest Tallinnas Kopli tänavas. Ühise hoidla rajamise tingis vajadus säilitada notariaalseid dokumente arhiivinõuetele vastavates tingimustes. Kui avamise ajal planeeriti hoidlasse 2000 riiulimeetrit dokumente, siis praeguseks on notaritelt vastu võetud dokumente mahus üle 6000 riiulimeetri. Lisaks notaritele kasutavad meie hoidla teenuseid mitmed kohtutäiturid ja advokaadid. Dokumendihoidla tegevust on alates avamisest juhtinud Jaak Rand.

Dokumendihoidla avas tollane justiitsminister Rein Lang.

18

1.Mis on teile 1993. aasta sügisest ja järgnevast Justiitsministeeriumis töötamise ajast reformi ja notarite tegevusega seoses kõige rohkem meelde jäänud? Ühe 1994. aasta septembrikuise valitsuse istungi päevakorras oli punkt, mis kohustas ministeeriumi kahe nädala jooksul ette valmistama notariaadiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega antaks notariaaltoimingute tegemise õigus ka vandeadvokaatidele. Minul õnnestus tänu notaritele ja välisekspertidele korraldada asjad nii, et enne valitsuse istungit läks Justiitsministeeriumist välja uus kiri, millega nimetatud istungipunkt tühistati. Sellega oli advokaatnotari probleem lahendatud. 2.Kas jälgite ka praegu notarite ja kohtunikuabide tegemisi? Püüan ikka jälgida, kuid võimalused midagi huvitavat leida on piiratud. Notarid ja kohtunikuabid võiksid oma probleeme avalikkusele rohkem tutvustada ja õigusajakirjanduse diskussioonides lahendusi otsida. 3. Mis teil praegu käsil on ja mis kõige rohkem rõõmu teeb? Praegu on minu põhiliseks tegevuseks jätkuv osalemine Saksa Pandikirjapankade Liidu ümarlauakohtumistel, mis toimuvad kaks korda aastas. Tegevust jätkub, sest riikide pandiõiguse võrdlemisel kasutatavaid küsimusi ja vastusevariante täiendatakse pidevalt. Kuna käin kaks korda aastas Berliinis, ei saa ma loomulikult mööda vaadata sealsetest raamatukogudest. See motiveerib aeg-ajalt mõnda artiklit kirjutama. Rõõmu teevad nii reisid ja artiklid kui ka neli väikest poissi vanusevahemikus 2–9 aastat.

Rein Tiivel Zugspitze mäetipus Saksamaal.


Notar

& Ajalugu

Novembrikuus tähistab Eesti notariaat sünnipäeva. Toome siinkohal välja mõned olulised teetähised lähiajaloost.

21. november 1992 Notarite Ühingu (Notarite Koja eelkäija) asutamiskoosolek

12. jaanuar 1993 Notarite Ühingu registreerimine Vabariigi Valitsuse poolt

17. juuni 1993 Notariaadiseaduse vastuvõtmine Riigikogus

1. november 1993 Notariaadiseaduse jõustumine 46 notari ametisse nimetamine Avalik-õigusliku Notarite Koja loomine

Notariaadi 20. aastapäeva puhul laekus kojale notarite omaloominguline ajaloohõnguline luuletus, mis avab meeleolusid reformiaegsetelt koolitustelt ja mille sisu väärib esitamist laiemalegi publikule.

Ballaad kursustest Kes uue seaduse lõi,

1. detsember 1993

selle tahe ka meid kokku tõi.

Asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse jõustumine

Kvalifitseeritud juristide seas istusime ka meie hanereas.

1. jaanuar 1995 Perekonnaseaduse jõustumine. Abikaasad said võimaluse sõlmida abieluvaralepinguid

Loenguid pidasid teoreetikud, praktikud, kursandid samal ajal käitusid taktitult. Mõni vaikselt nurru lõi,

28. mai 1995 Eesti notariaadi vastuvõtmine Rahvusvahelise Notarite Liidu (UINL) liikmeks

1. september 1995 Äriseadustiku jõustumine ja äriregistri tegevuse algus

teine ajaviiteks ajalehe kaasa tõi. Igal lektoril loenguks aega vähe – see fraas kulus kõigil pähe. Teemasid siiski lahati laiuti-pikuti, kuulajate meeleolu ära rikuti.

1. jaanuar 1997 Pärimisseaduse jõustumine. Esialgse regulatsiooni kohaselt pidi pärimiste menetlemine liikuma kohtute pädevusse

1. veebruar 2002 Notariaadiseaduse uue versiooni ja tõestamisseaduse jõustumine. Esmakordselt kehtestati notariaalse tõestamise reeglid seadusega. Notarite pädevust laiendati oluliselt ka 2009. aastal

Notarite arvates asi päris kole,, üheski küsimuses konkreetsust pole. Üks säte teisele vastu käib, ib. kuigi eraldi vaadatuna õige näib. Notar on tuntud tähenärija, ega siis muud, tuli aru pärida. Omavahel nõu siis peeti ja küsimused paberile veeti.

1. mai 2004 Notarite Koja vastuvõtmine Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu (CNUE) liikmeks

et see töö ei oleks tühine, notaritel palve ühine – u Ülemkohus oma seisukoht loogu

1. jaanuar 2010 Välisriiki esitatavate avalike dokumentide apostillimise pädevuse andmine notaritele

ja sellega asjasse selgust toogu. Notarid Ilme Kütt jt

1. juuli 2010 Uue perekonnaseaduse jõustumine. Notarid said õiguse kinnitada abielusid ja lahutusi

1994

KOOSTAJA/VÄLJAANDJA: NOTARITE KODA TEKSTID/TOIMETAMINE: HAMBURG & PARTNERID KUJUNDUS/KÜLJENDUS: MENU FOTOD: ERAKOGUD, NOTARITE KODA, SPORTFOTO, ANDRES TENNUS/TARTU ÜLIKOOL

Notarbene 3  
Notarbene 3  
Advertisement