114
SDE ja IRL-i valijaskonda ajendavad majanduslikud kaalutlused vähem. Võib arvata, et kuna viimaste positsioon koalitsioonis on varieeruv ning nõrgem, ei peeta neid riigi rahakoti eest vastutavaks. Lisaks ilmneb, et majanduslik hääletamine esineb selgemalt Riigikogu ja europarlamendi valimistel, samas kui kohalikel valimistel lähtuvad valijad muudest teguritest. Need tulemused aitavad ühelt poolt senisest põhjalikumalt selgitada poliitilist käitumist Eestis ning seeläbi paremini mõista, miks valimistulemused ühe- või teistsuguseks võivad kujuneda. Teisalt aga annab majandusliku hääletamise olemasolu tunnistust sellest, et demokraatlik vastutus ei ole üksnes sõnakõlks. Kui seos majanduse ja valimistulemuste vahel oleks olematu, jääksid poliitilistele liidritele vabad käed viia ellu mistahes poliitikaid, sõltumata sellest, kas need avalikku heaolu teenivad või mitte (Nadeau et al., 2013). Kui aga valijatel on võimalik riigi majanduslikku käekäiku jälgida ning tulemustele vastavalt reageerida, on parteid, kes valimisedu ajel tegutsevad, sunnitud jätkusuutlike poliitikate kavandamisel ja rakendamisel arvesse võtma laiemat avalikku huvi. Vaid sellisel moel saavad kodanikud täieõiguslikult osaleda demokraatlikus otsustusprotsessis.