Õpiränne Norrasse 3.-8 aprill 2016

Minu Norra õpiränne Õpireis viis mind 3.-8. aprillil 2016 Lõuna-Norrasse, kus vastuvõtjaks oli Drammen videregående skole, ehk siis Drammeni keskkool. Rände teema oli kehaline kasvatus koolis, koostöö koolide ja spordiklubide vahel.

Drammeni keskkool ning 50m sisebasseini ning 50m välibasseiniga linnaujula. Puude tagant paistev punane hoone on spordisuuna kompleks. Kooli ümbruses on kolm täismõõtmetes jalgpalliväljakut ja terve staadioni kompleks.

Kool on suur eliitkool – 1315 keskkooli õpilast. Kooli suurimad õppesuunad on tippsport, kunst ja draama ning teadussuund. Lisaks veel kuus suunitlust – üld, majandus, maailmasuund, logistika, vaimse puudega inimesed, sisserännanute klass, e-õpe.

1

Kooli aatrium kunsti- ja draamasuuna näitusega

Vastuvõtjad olid väga sõbralikud ja natuke ähmis minu ilmumisest. Mõned päevad hiljem tunnistasid, et neil pole varem Erasmus projekti raames õpetajat olnud. Olles ise tippspordi õpetajad ja treenerid polnud nad siiski kindlad kas suudavad ikka mulle pakkuda piisavalt huvipakkuvat. Suutsid küll, julgustasin, et huvitab igasugune sport ja ka tavaline ainetund on mul huvitav jälgida. Nii sain lisaks ujumisele näha jalgpalli ja käsipalli treeningut, sporditeooria tundi ja norra majanduse tundi.

Kooli raamatukogu, kus ka õpitakse ja süüakse.

Spordisuunal on eraldi klassid jalgpallile ja käsipallile. Kolmas paralleel on individuaalalade klass, kus on koos suusahüppajad, murdmaasuusatajad, ujujad, sportakrobaadid ja veel jääpalli meeskond.

Klassijuhatajatele kuuluvad õpilased spordialade järgi ja nt. ujumisõpetaja oli 1, 2 ja 3 klassi ujumisõpilaste klassijuhataja. Koolis on samad teemad ja probleemid nagu meilgi – õpetajad ei ole rahul õpilaste tööga ja vastupidi, testide järgi tegemine on väga vaevaline jne.  Koolitunnid kestavad 90 min. Tunde on nädalas 30 ja spordisuunal koos treeningutega 35.

Tunniplaanis on eri värvi kolmapäevad, st. alates kl 12-st kui on kollane kolmapäev, siis ei pea koolis olema, kui on vaja olla mujal, roosal kolmapäeval kogunevad ainesektsioonid, sinisel tehakse midagi klassikaupa jne. Koolis sööklat ei ole. On vaid puhvetilaadne, mille üle õpilased meile kurtma tulid, et menüü on muutunud ja liiga tervislikku toitu pakutakse. Garderoobi ei ole, on vaid kapid õpikute jätmise jaoks.

2

Kooli- ja spordirajatised on kaasaegsed ja kõige mõeldavaga varustatud, pildil pulsikellad õpilastele kehalise tunnis kasutamiseks.

Õpilased olid väga lahked ja suhtlemisest huvitatud. Kas oli põhjuseks soov praktiseerida inglise keelt või soov meeldida oma sümpaatsele ujumistreenerile, aga pidevalt tuldi ise rääkima ja küsima kuidas mulle treening meeldis või kuidas tund oli või kuidas mul täna läinud on!? Samuti rääkisid kohe ja lahkelt kuidas neil endal läheb, mis meeldib ja mis mitte, millised sportlikud tulemused neil on ja millised eesmärgid.

Pildil kaks suusahüppe poissi ja minu vastuvõtja ujumistreener ja –õpetaja Petter Koch. Kaugelt paistab suusamägi, kus toimuvad kooli mäehüppe treeningud.

3

Norra majandusõppe tund, kus vabalt tegeleti oma asjadega, valmistati võileiba või vaadati oma arvutist mõnd seriaali. Akna taga oli jalkapoiste treeningtund ja tagumine rida vaataski valdavalt mängu.

Ühes tunnis paluti mul rääkida Eestist. Tegin siis õpilastele kiirema googeldaja viktoriini küsimustega stiilis kes on Eesti naabrid, kui kaugel on Drammen Kuusalust, mitu korda suurem on Norra Eestist jne.

Hiljem näitasin slideshow http://photos.visitestonia.com/eng/presentation ja panin taustaks Youtubest Ewert and the two dragons albumi.

Klass, kes kogu aja oli nihelenud jäi seda vaadates äkitselt hiirvaikseks. Olin Norrasse minnes veidi mures kuidas vajadusel Eestit huvitavalt tutvustada, aga paistis, et selline variant sobis noortele hästi ja ehk on siinjagatust abi kellelegi, kel sama mure. Suusapoisid küsisid, et kui nad Eestisse tulevad, kas nad siis Andrus Veerpalu kohtavad? Mina kohtasin seal koolis üllatuslikult Peeter Kümmelit, kes oli samal ajal külas oma heal sõbral Björn Kristiansenil, endisel Eesti sprindikoondise peatreeneril ja praegusel sama kooli õpetajal.

Spordiõpetajate tase ja ka õpilaste sportlik tase on koolis kõrge. Igale õpetajale lisati tutvustades juurde endised kõrge tasemega töökohad ja ka õpilastele nende sportlikud tippsaavutused. Korduvalt kuulsin lugu sellest, kuidas selle kooli õpilane 17 aastane Martin Ødegaard käis koolis testi sooritamas. Martin mängib hetkel Madrid Realis ja õpib valdavalt e-õppe kaudu, kuid mingi testi jaoks pidi ta siiski ise kohale tulema. Selleks kasutati eralennukit, mis tõi ta ekstra selleks Hispaaniast kohale, ootas ja viis kohe pärast testi sooritamist ka tagasi.

4

Mina koos Drammeni Keskkooli ujumisõpilastega. Minu seljataga on Andreas Björnstad, kes täitis Rio paraolümpia normi Soovisin minna Norrasse õppima ujumise õpetamist ja treenimist, soovisin näha kuidas neil toimib korraldus ujulas, basseinis ning kuidas treenerid tehnikat õpetavad.

Nägin küll vaid ühe kooli ja kahe klubi tööd, kuid nähtu põhjal on hea meel mõelda, et Eesti ja Norra koolides ja klubides on üsna sarnane tase, nii organiseerimise kui sportliku taseme poolest. On paremaid võimalusi ja rajatisi ja jutu järgi on ka tunduvalt kehvemaid võimalusi. On koole, kus ujumine on hästi korraldatud ja osades koolides on kehvad kooliujumise võimalused. Klubiline tegevus on põhimõtteliselt samamoodi üles ehitatud. Õpetajad töötavad samuti hommikuti koolis õpetajana ja õhtuti teevad klubitreeninguid. Ujumistehnika on algklassides meie koolis kindlasti parem, aga norra lapsed oskavad rahulikult pikka maad ujuda. Nägin ujumistundi, kus 8-10 aastased ujusid 1000 m.

Lapsi on ujumistunnis ikkagi terve klassi jagu korraga, u 24 last, aga täiskasvanuid oli selle laste arvu kohta neli! Treener peab olema väga demokraatlik, kui juhtub, et mõne lapsega jäi treeningul suhtlemata, siis on vägagi võimalik lapsevanema kõne, et miks minu lapsele ei pööratud tähelepanu?!

Klubi ujumistreeningu ajal on tavaline, et mõni lapsevanem sätib end basseini äärele treeneriga mõnusalt vestlema.

Mul on väga hea meel, et sain minna väljapoole Eestit kogema teise maa sarnasusi ja erinevusi. Nähes Norra koolielu ja kuuldes laste vaba aja veetmise võimalusi, sain aru, et Eesti meie piirkonnas on need teemad väga hästi korraldatud.

Aitäh Kuusalu Keskool!

5

Maria Trei, kehalise kasvatuse õpetaja, ujumistreener