Novus 11

JUHTKIRI toimetus

Vaikselt hakkab lõpule jõudma järjekordne tegemisi ja tegevusi täis kooliaasta. Kuid enne oodatud suvepuhkusele minekut viskame pilgu peale ühele poolaastale Novuse silmade kaudu.

Selle õppeaasta viimases numbris jagame erinevate vahetusõpilaste kogemusi ja õpetussõnu, räägime ka prantslastest Damienist ja Nestast, kes meie koolis viibisid. Jutuks tuleb huvitavatest valikainetest, mida meie koolis leidub. Tähelepanu saab filmifestival Horisont, mis toimus meie koolis teist aastat.

Siia lõpetuseks sobib hästi pöörata oma tähelepanu meie armsatele Primadele, kes on kohe-kohe meie kooliperest välja lendamas. Ka Novusest on välja lendamas ülitublid Kadi ja Kätliin. Tuult tiibadesse ning jõudu ja jaksu edaspidiseks!

Meie koolileht sai uued juhid!

Kolm aastat usinat tööd teinud peatoimetaja Kadi Kõrts ja peatoimetaja abi Kätliin Saar andsid teatepulga üle toimetuse poolt valitud uutele juhtidele.

Edu juhtimistöös, Dagmara Gareev ja Triin Tiits!

Peatoimetajad

Dagmara Gareev, Triin Tiits

Toimetajad

Laura Õige, Carina-Margit Ott, Keidy Kapten, Marta Ange, Lisette Mättas, Gerdda Kägu, Aleks Lember

Mentorid

Kadi Kõrts, Kätliin Saar

Keeletoimetajad

Aili Avi, Aleks Lember

Fotograafid

Marianne Kalvik, Grete-Lotta Vaher, Keily-Marleen Frei

Küljendajad

Roman Orgmäe, Hirvo Rannu

Illustratsioonid

Freepik, Flaticon, Vecteesy, Grete-Lotta Vaher, Maarja-Marleen Rullinkoff

Kaanefoto

Maarja-Marleen Rullinkoff

kas sinu sahtlipõhjas vedeleb

avaldamata looming? anna sellest teada ja juba järgmises numbris saab kogu koolipere sellega tutvust teha.

kirjuta: koolimeedia@paide.edu.ee

triin tiits

peatoimetaja

Suvevaheaeg juba paistab. Heidame pilgu sellele, mis on toimunud peale jõuluvaheaega.

Jaanuar

18. jaanuaril hüppasid

Secunda õpilased üle ekvaatorijoone. Pool kooliteed on nüüd läbitud. Jõudu neile finišisse jõudmiseks!

veebruar

3. veebruaril tulid Paide gümnaasiumile külla prantslased Damien ja Nesta, kes veetsid siin tervelt ühe kuu kokates ning korraldades mänge.

Märts

8. märtsil oli karjääripäev, kus oli võimalus kohtuda erinevate õppeasutustega. Kohtuda sai ka kooli vilistlastega, kes jagasid oma muljeid koolide kohta, kus nad ise nüüd õpivad.

Vahenädala 9. märtsil toimus Sõbravõrk, mille teemaks oli „Kuulsused“.Sõbravõrgu võidu tõi koju Prima 1. Võrkpallisündmust aitas läbi viia Piret Reinfeld.

20.-24. märtsil toimus gümnasistivarjunädal, mille vältel said üheksandikud veeta päeva Paide gümnaasiumis varjuna.

Aprill

16. veebruaril oli Paide gümnaasiumis loengu asemel Riigikogu valimiste debatt, kus oli arutlemas 8 erinevat erakonda. Debatti saab järele vaadata Paide gümnaasiumi Youtube´ist.

Fotod: erakogu

23. veebruaril toimus Eesti Vabariigi aktus, kus Prima 1 õpilane Yuliya Panasenko kirjutatud kõne luges ette õpetaja Anastasia Tinyakova. Saal oli pisarais, sest Ukrainas toimuv ei jäta ka meid puudutamata.

20. aprillil oli Primadel tutipidu. Neid saatis eksamitele kogu kool. Nad esinesid ka teistele meie kooli tantsuga. Edu neile eksamitel!

6. aprillil toimus Paide gümnaasiumis 2. korda filmifestival Horisont. Festivalil linastus 23 filmi. Rahva lemmikuks osutus Paide Gümnaasiumi film "Bandera."

Carina-margit ott toimetaja

Paide Gümnaasiumi õpilaste arvamus koolist

Novembris, kui ka uued Paide Gümnaasiumi õpilased kooliga kohaneda jõudsid, toimus anonüümne küsitlus, mille käigus oli terve kooli õpilastel võimalus oma arvamust jagada.

Paljud toovad välja head, rahulikku ja kodust keskkonda, räägivad, et koolimaja on avar ja praktiline ning inimesed sõbralikud ja lõbusad. Mainitakse ka seda, et koolimajas on jahe.

Mis teeb Paide Gümnaasiumi õpilaste jaoks eriliseks? Hea kollektiiv, sõbralik suhe õpetajate ja õpilaste vahel. Siin koolis on suundade asemel valikained ja klassijuhatajate asemel mentorid. Väga head toidud ning ilus hubane koolimaja, kuhu astudes tekib kodune tunne.

Õpilasi paneb siin koolis hästi tundma kooli üldine atmosfäär, sõbralik koolipere, nende sõbrad ning ka see, et kool on kiusamisvaba.

Õpilaste arvates võiksid koolis muutuda mõned asjaolud, näiteks koolimajas võiks olla soojem, istekohti rohkem, veel üks pingpongi laud ning oli ka pakkumine, et tuua õppekavasse hispaania keel.

3. veebruaril saabusid meie kooli, prantslased Damien ja Nesta. Nad viibisid ühe kuu Paides vabatahtliku teenistuse raames ning jagasid end kooli ja noortekeskuse vahel. Nesta ja Damien viisid läbi selle aasta maleturniiri ja 16. veebruaril pakkusid nad kogu koolile prantsuse stiilis hommikusööki. Vastlapäeval õpetati noormeestele vastlakuklite tegemist ning õpitud teadmisi rakendati kohe sealsamas, valmistades kukleid kogu kooliperele. Tänu vabatahtlike osalemisele prantsuse keele tundides said õppijad hea ettekujutuse keele hääldusest ja ilust ning suurepärase keelepraktika. Damien ja Nesta võeti kiiresti omaks ja nüüdseks igatsevad neid paljud.

Fotod: erakogu

õpiränne itaaliasse

Õpiränne andis noortele oskusi hakkama saada ebamääraste olukordadega, kus kõik ei läinud plaani mööda ning tuli teha muudatusi. See õpetab olema kannatlik ja arvestav, sest elus ei lähe paljud asjad nii nagu planeeritud. Laiemas plaanis annavad õpiränded oskusi, mida läheb edaspidises elus väga vaja.

Egert: "Reis oli väga õpetlik ning tore. Arvan, et sarnast kogemust on tulevikus raske saada. Nunnadega ühes majas ööbimine oli midagi esmakordset ja erilist. Loodetavasti satun veel Itaaliasse."Krislin: "Itaalia kultuurist on kerge šokk, kuna olen harjunud täpset graafikut jälgima, aga Itaalias oli enamjaolt kõik lahtine ning palju ootamist. Samas sain väga palju positiivseid emotsioone vaatamisväärsustest, mida külastasime. Tõesti vägevad kohad kõikjal Roomas, mida tasub oma silmaga näha." Keily: "Itaalia reis oli midagi sellist, mis vist nii pea meelest ei lähe. Oli palju planeerimata aega, mille sisustamine tekitas väikest peavalu, kuid sellegipoolest oli see väärt kogemus ja võimaldas tutvuda Itaalia kultuuriga väga põhjalikult."

luuleprõmm 2023

Isemoodi

Noortel on isemoodi mõtted.

Me oleme lihtsalt omamoodi. Teistmoodi, tagurpidi.

Me lendame või leiname.

Proovime ja kukume.

Ja küsime ning vastame — vahepeal ka siis, kui ei küsita. Nurrume ja haugume — vastu, poolt ja üheskoos!

Kikivarvule tõuseme ja maailmaserva kiikame.

Nii omamoodi oleme, kuhu me küll kuulume?

Me väikesed enam pole ja tõesti on see tobe, et kohta meil veel pole ka täiskasvanute riigis.

Isemoodi kahepaiksetena ujume maailma hiiglasuures tiigis.

Laskem lennata meil vabalt, kuni südametest siiras rõõm maailmaäärteni veel kajab.

Enne, kui on hilja.

Enne, kui märkamatult ületame unustuse silla.

margit udam korraldusjuht

Mõtted

Mis vahet sel on, mida ma tunnen?

Või mis sõna lendab mu huultelt.

Sa võid öelda, et kuulad.

Kuid ei, sa kuuled.

Ma olen mitmeid kordi karjunud appi läbi oma sõnade, jagatud mure on ju pool muret, kuid ei sa ei hooli, kui lased kukkuda mu sõnadel maha.

Nagu kõigel muul oma õlgadelt.

Mu appikarjed nüüd kõlavad tindis, millega vean oma mõtted paberile.

Sest ma olen harjunud, et mitte keegi ei kuula.

Ma ei jaksa enam kõike proovida muuta.

Kenneth Juus T1

Laura Kookmaa T1

Foto: Grete-Lota Vaher

Foto: erakogu

Jaapani ja Saksa vahetusõpilased Järvamaal 2

022/2023. õppeaastal tuli Jaapanist Eestisse vahetusaastale Miru, kes elab hetkel Türil, ja Saksamaalt Freya, kes elab Oisus. Mõlemad õpivad Türi Ühisgümnaasiumi 10. klassis. Nad on olnud siin 8 kuud ning räägivad meile oma kogemusest Eestis.

Kui kiiresti kohanesid uue eluga?

Miru: "Uue eluga kohanemine võttis kaua aega, kuna kultuur ja keel olid uued ning tundmatud. Eriti oli raskusi inglise keelega, kuna ma ei rääkinud seda väga hästi enne siia tulekut."

Freya: "Mul oli keeruline uude keskkonda sisse elada, üks suurimatest põhjustest oli keelebarjäär. Ajapikku siiski elasin sisse, ent selleks kulus mitu kuud."

Mida tuleb teha ja osata, et minna vahetusõpilaseks?

Miru: "Et minna vahetusõpilaseks, peab sul olema huvi ja austus riigi vastu, kuhu sa õppima ja elama asud."

Freya: "Kõige olulisemaks pean motivatsiooni, energiat ning huvi uue riigi, inimeste ja elustiili vastu. Samuti on vaja ka organiseerimisoskust, et vahetusaasta saaks reaalseks."

Kuidas on sinu suhted vahetusperega ja uute koolikaaslastega?

Miru: "Ma saan oma klassikaaslastega hästi läbi. Alguses võttis aega, enne kui ma õppisin suhtlema ilma närvi minemata."

Freya: "Minu suhe vahetusperega on väga lähedane, veedame palju aega koos, tehes erinevaid tegevusi. Tunnen end nendega nagu kodus ja olen selle üle väga tänulik. Koolikaaslastega nii lähedane kahjuks ei ole. Saan küll nendega hästi läbi ning suhtleme omavahel, kuid ei veeda väga palju aega koos."

Mis oli/on sinu jaoks keeruline ja häiris sind?

Miru: "Kõige keerulisem oli ja endiselt on minu jaoks keel, sest eesti keel on nii raske. Veel oli minu jaoks keeruline näiteks suhtlemine."

Freya: "Minu jaoks on keeruline see, et ma ei valda eesti keelt, kuigi väga tahaks. Ka koolis on selletõttu raske."

Mis on sinu kõige meeldejäävamad mälestused vahetusaastast?

Miru: "Kõige meeldejäävam mälestus on mul oravast, kes puu otsast alla ronis, kui ma kõndisin Türil, olles teel kooli. Jaapanis on sellise vaatepildi nägemine pea võimatu, sest oravad tavaliselt ei liigu tänavatel või parkides. Tavapäraselt võib neid leida metsast."

Freya: "Kõige meeldejäävam oli esimene kohtumine vahetusperega, see kui teretulnud ma olin esimesest sekundist. Mulle jääb ka meelde oma sünnipäev ning Eesti Vabariigi aastapäev, mil tundsin end osana Eesti rahvast."

Kas ja miks soovitad vahetusõpilaseks minemist ka teistele?

Miru: "Kui sa ise tahad minna vahetusõpilaseks, siis ma soovitan seda teha. Välismaal õppimine laiendab su silmaringi ja muudab su stereotüüpe. Kui sa aga ei ole huvitatud, siis ma ka ei soovitaks. Lihtsam on jääda oma kodumaale."

Freya: "Kindlasti soovitan, sest see on võimalus õppida väga palju enda kui ka teise riigi kultuuri kohta ja kogeda teistsugust eluviisi. Ei pea nii palju keskenduma koolile, vaid saab ka kogeda rohkem teisi elamusi. Kuigi ma ei ole leidnud väga palju eestlastest sõpru, sain lähedaseks teiste vahetusõpilastega ning arvan, et hakkan nendega ka edaspidi suhtlema."

Mis õpetussõnu annaksid õpilastele, kes vahetusaastale lähevad?

Miru: "Kindlasti on tähtis, et sul oleks enda arvamus. Kui sul on probleem oma vahetusperega ja sa ei oska ennast väljendada ega oma seisukohta edasi anda, siis sul pole võimalik ka seda probleemi lahendada."

Freya: "Suhtlus on võti ja julgustan rääkida oma probleemidest. Lõpuks tuleb kahetsus, et ei öelnud või ei teinud midagi, seega tuleb kinni haarata kõikvõimalikest võimalustest."

Gerdda kägu toimetaja

Fotod: ASSE Eesti

Ade vahetusaasta USAs

Ade-Briana Nurk on meie kooli õpilane, kes hetkel veedab vahetusaastat USA-s Mississippi osariigis.

"Idee Ameerikasse õppimiseks tuli siis, kui käisin 2019. aasta aprillis oma rahvatantsurühmaga Ameerikas tantsufestivalil ja juba siis tundus kõik nii huvitav ja uus ning hakkasin mõtlema, et sellest kahest nädalast jäi ikka väheks. Aga viimase tõuke andis mulle tegelikult see, kui mõned mu sõbrad-tuttavad läksid vahetusaastale ning tundsin, et pean ka ikka selle ära tegema ja 2021. aasta sügisel saatsingi taotluse YFU Eestile ära."

"Elan Mississippi osariigis, väikeses linnas nimega Clinton, siin on umbes 27 000 inimest, seega Ameerika suhtes on see üsna väike ja linnastruktuuri poolest pigem Paidega sarnane. Mu uueks kooliks siin sai Clinton High School ja see on piirkonna üks suurimaid koole (hetkel peaaegu 2000 õpilast). Eesti kool teeks USA koolidele ikka tuule alla. Ma ütleks, et USA koolis ongi mul hetkel hea käia, kui olen võtnud n-ö vaba aasta, sest mingeid uusi teadmisi ma akadeemilises mõttes just liiga palju saanud ei ole ja ma ei saa jätta kasutamata võimalust, et öelda, kui väga ma igatsen Paide Gümnaasiumi koolitoitu ning seda, et vahetunnid pole ainult 5 minutit pikad ja saad päriselt ümber lülituda ja aju puhata."

"Ameerikasse tulles tulin täiesti võõrasse perre, sain oma pere teada umbes nädal või kaks enne seda, kui pidin lennukisse astuma, aga ma ei oskaks paremat vahetuspere tahtagi! Meil oli kohe algusest peale kõigiga väga hea klapp ja meil on alati lõbus, ükskõik, mida me parasjagu ka ei teeks."

"Ameerikas meeldib mulle see, et inimesed on hästi avatud ja kõik on alati olemas su jaoks ning kõik on suur ja äge, aga samas Eesti juures igatsen nii väga seda vabadust, et sain iga kell ükskõik kuhu ise minna ja keegi ei pidanud mind kogu aeg sõidutama (olen nüüd 100% Eesti ühistransporti rohkem hindama õppinud) ja see, kuidas näiteks koolis ja üldse Eestis saavad noored alati hästi palju korraldada ja igal pool toimetada, seda igatsen ka tõesti palju."

"Ameerikas oli raske harjuda sellega, et kõik tulevad sinuga rääkima igal pool ja small talk’i on hästi palju, inimesed kallistavad palju ja armastust avaldatakse kergesti, näiteks vanematele, sõpradele jne. Ka see, et igal pool käiakse autoga, mis uskuge või mitte - võib jube tüütuks muutuda."

"Ameerikas elamise juures meeldib mulle kõige rohkem kogu see melu, mis tuleb kaasa, kui elad suures riigis või linnas ja sul on palju inimesi ümber. Ja ma armastan seda, et mul on siin hästi suur pere, kellega ei hakka kunagi igav. Reedeõhtused ameerika jalgpalli mängud koolis on ka kindlasti üks eredamaid mälestusi, mis mulle meelde jääb."

"Eesti igatsusega seoses on mingeid aegu, kus kõik, mida enda ümber näen, võib hellaks teha ja siis tuleb vahepeal väike nutuhoog peale. Ning mul oli siia tulles ja vahel endiselt väga suur kartus, et äkki tagasi tulles ma olen nii palju muutunud, et mingid suhted kaovad ära või ma ei leia seda klappi enam sõpradega, aga ma usun, et see pole tegelikult nii hull."

"Elan siin esialgu ühe õppeaasta ja siis tulen ikka Eestisse tagasi ja lõpetan gümnaasiumi, aga võimalik, et tahaksin Mississipisse ülikooli tulla, kuid hetkel on see lihtsalt idee või unistus. Eestisse tagasi tulles teen 11. klassi uuesti, kuid ma ei ütleks, et ma seda kordan või uuesti teen, sest need asjad, mis ma selle õppeaasta jooksul siin 11. klassis õppinud olen, ei ole üldse need asjad, mida me Eestis õpime."

Grete-lotta vaher toimetaja

Lisette mättas toimetaja

Fotod: erakogu

Marta ange toimetaja

ei sünnita."(Margo Sootla)

Paide Gümnaasiumis viidi esmakordselt läbi valikkursus nimega ,,Mina kui juht”, kus käsitleti järgmisi küsimusi: Mis rolle täidab juht? Kes see juht üldse on? Valikkursuse juhendaja on meie koolijuht

Margo Sootla.

Osalesin sellel valikkursusel ja selles arvamusloos toongi välja enda isiklikud mõtted heast juhist ning tema tähtsusest koolielus.

Üldist definitsiooni juhile võib mõista kui suunaja või koordinaator asjade toimimise ees, kelle rolliga kaasneb õigus, kohustus ja vastutus.

Iga inimene on mingis situatsioonis või eluetapis võtnud juhi rolli, võibolla ise seda märkamatagi. Näiteks suure õe või vennana oled sa oma väiksematele pereliikmetele suureks eeskujuks ja mentoriks ning sinust sõltub väga palju sellest, mida ta õigeks või valeks peab. Samamoodi on ka koolijuhid väga suureks mõjutajaks ja vastutajaks. Mitte ainult paari lapse ees, vaid siin saame rääkida juba mitmekümnetest ja sadadest lastest, kelle elu ja teekonda koolijuht mõjutab.

Koolijuht loob kooli keskkonna ja atmosfääri, kus on vastavalt sellele kas hea või halb õppida ja töötada. Kooli keskkond peaks kindlasti toetama õppijat ja looma võimalused ka nendele õpilastele, kellel pole kodus vajalikud õpivahendid nii kättesaadavad kui teistel.

Kool võiks luua ka huviringide võimalused. Kui õpilasel on mingeid raskusi oma huvide arendamisega, siis peaks kool neid lapsi vajadusel toetama.

Ka õpetajate õpetamiskvaliteet sõltub paljuski töökeskkonnast ja sellest, kui hea tal on seal tööd teha. Kui keskkond on sobiv, mugav, uuenduslik ja teda väärtustatakse, on ka õpetajatel rohkem motivatsiooni ja paremaid ideid õpilaste õpetamiseks. Kui õpetajad on inspireerivad ja motiveerivad, mõjutab see kohe ka õpilasi.

Hea koolijuht on nagu liim, kes seob kõik koolis olevad komponendid üheks tervikuks. Ta vastutab, et kõigi ja kõige vahel oleks tasakaal ning tuleb kohe appi, kui asjad hakkavad kreeni vajuma. Ideaalis märkab ta seda juba varem ja paneb õla alla. Väga tähtis on ka see, et koolijuht küsiks õpilaste arvamust ja arvestaks sellega, sest tihtipeale tuleb väga palju häid ideid kooliruumi parandamiseks just õpilastelt.

Koolijuhi roll on ka oma meeskonda valida õiged ja sobivad töötajad. Inimesed, kelle väärtushinnangud on paigas ja kattuvad kooli omadega. Kes oleks valmis arenema ja ajaga kaasas käima, ületama piire ja ennast proovile panema.

Koolijuhi roll igapäevases koolielus tundub kõrvaltvaatajatele väga väike. Tihtipeale on teda näha ainult enda kabinetis, kuid hea koolijuht oskabki just seal kabinetis tõmmata õigeid ja olulisi niite ning panna elu enda ümber koolikeskkonnas keema.

Kindlasti peaks koolijuht huvi tundma ka õpilaste vanemate vastu. Looma ja hoidma nendega häid sidemeid ning ka neid kooliellu kaasama.

Väga oluline on see, et koolijuht oleks valmis kooli eest välja astuma ja alati oma kooli vajadusi kaitsma. Näiteks vallavalitsuses, kust on vaja raha taotleda. Tähtis on see, et ta ei kahtleks, isegi negatiivse vastuse korral, vaid lööks selja sirgu ja võitleks kooli nimel edasi.

Koolijuht olla on väga raske, kui sul ei ole vastavaid isikuomadusi: kannatlikkus, kohusetundlikkus, motivatsioon, abivalmidus, ausus, loovus, koostööoskus ja mis kõige olulisem, kui sul puudub suur süda.

"Juhiks

Foto: Maarja-Marleen Rullinkoff

Yuliya panasenko Prima 1

Kuidas Venemaa sõda

Ukrainas mind mõjutab?

Kui ma olin väike, teadsin sõjast ainult enda vanavanavanemate juttudest. Tundus, et seda rohkem

kunagi ei juhtu ning me saame elada alati rahus. Kahjuks olid minu mõtted ekslikud…

Kui ma olin kümmeaastane, algas minu riigis sõda. Algas kõik Krimmist. Mäletan seda, kuidas mu ema vaatas uudiseid ja nuttis, mina kallistasin teda, rahustasin, öeldes, et kõik saab varsti korda. Kahjuks ei saanud. Mõni kuu hiljem hakkas sõda seal piirkonnas, kus elasin mina –Ida-Ukrainas. Sellest hetkest muutus minu ja mu pere elu. Ma õppisin kolmandas klassis. Koolis ei olnud enam turvaline ja ema saatis mind kooli iga päev. Minu klassi akendest paistis linnavalitsus, mis nüüd oli ümbritsetud vene sõduritest. Neil olid relvad, nad panid Vene lipud meie lippude asemele ning kuulasid kõlaritest NSV Liidu aegset sõjamuusikat. Mul oli hirmus.

Kevade lõpus, kui kool läbi sai, ütles mu isa, et me hakkaksime asju pakkima. Plaanis oli minna paariks nädalaks sugulaste juurde, kes elasid Kesk-Ukrainas Poltava oblastis.

Ema palus mind ja mu venda koristada oma tuba selleks, et kui me tagasi tuleme, oleks mõnus ja puhas. Peale seda ei ole ma enam olnud oma toas, korteris ega isegi linnas.

Me võtsime ainult väikese koti, kus olid kõige olulisemad asjad ja suveriided. Enne seda, kui Poltavasse sõita, peatus minu pere üheks ööks mu ristiisa juures, kes elas Donetski äärelinnas. Öösel ärkasime plahvatuste peale, jooksime õue ja nägime imelikku valgust… Varahommikul sõitsime juba Poltava suunas. Teel peatasid meid mitu korda sõdurid kontrollpunktides. Seal nägi kõik õudne välja, eriti relvad…

Paar nädalat sugulaste juures muutusid kaheksaks kuuks. Inimesed külas tõid meile sooje riideid ja erinevaid vajalikke asju. Isa käis tööl, aga ema aitas teistel hoolitseda majapidamise eest ja ka söögi tegemisega. Kogu perega aitasime põldudel töötada. Mina läksin kohalikku kooli. Lootus, et varsti saame koju minna, oli alati sees. Isa otsis tööd erinevates linnades, et saada rohkem raha, et me saaks

korteri üürida ja normaalselt elada. Kahjuks need variandid, mis olid, ei sobinud meile. Isa leidis tööd Eestist ja me pidime kolima. Kolimine oli raske mitte ainult moraalselt. Taskus oli ainult sada dollarit ning teadmatus ootas ees. Nüüd elan juba kaheksa aastat Eestis. Perega ületasime raskusi, õppisime kohalikku keelt, aga ikkagi tahtsime ja ootasime koju minekut.

24. veebruari hommikul ärkasin ma väga vara. Vaatasin telefoni ja nägin palju sõnumeid sugulastelt, sõpradelt ja tuttavatelt. Avasin uudised ja olin šokeeritud. Ma ei uskunud, et see kõik toimub nüüd terves riigis. Ma kirjutasin emale ja nutsin enda toas. Hiljem kuulsin karjumist ja nutmist vanemate toast. Ema ärkas ja vaatas mu sõnumit. Peale seda päeva aeg muutus ja hakkas venima, kõik päevad olid ühesugused - hallid. Iga päev rääkisime sugulaste ja sõpradega, vaatasime uudiseid. Pakkusime neile võimalust tulla meie juurde, aga kahjuks keegi ei saanud ning paljud nendest jäid sinna, kus on siiamaani äärmiselt ohtlik. Mul oli väga raske aru saada, et selline elu on nüüd uus reaalsus. Minu isa läks Ukrainasse sõjaväehospidalisse appi ja oli seal viis kuud. Kui Eestisse hakkasid tulema pagulased, aitasin neid nii palju, kui oli võimalik. Olin tõlgiks, aitasin leida ja organiseerida elamispaiku, saatsin rahalist abi Ukrainasse ja koos perega aitasime ka humanitaarabiga. Ma sain endale uusi sõpru ja tuttavaid, paljudel nendest olid väga hirmsad ja kurvad lood. Alati püüdsin neid kuidagi toetada, kuigi see oli väga raske. Kõik need Ukraina lipud, mis Eestis lehvivad, toetavad meid. Minu jaoks tähendavad need seda, et eestlased usuvad, et minu rahvas saab hakkama ja me võidame. Ma olen tänulik kõige selle eest, mida Eesti meie jaoks teeb.

Vaatamata sellele, et sõda terves Ukrainas kestab juba peaaegu terve aasta, aga minu jaoks juba rohkem kui kaheksa aastat, algab hommik sellega, et ma loen uudiseid, lootuses näha midagi head. Minu unistus on näha pealkirju „Donetsk on vaba!“ ja „Ukraina võitis!“. Olen kindel, et kui see juhtub, saan ma kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas ja lõpuks saan koju minna, nüüd kahjuks mitte elama, vaid vähemalt külla. Ma isegi ei kujuta ette, mida ma võiks tunda, kui astun sisse meie korteri uksest või lihtsalt jalutan linnas ringi. Kõik on muutunud. Ma igatsen seda aega, kui meil oli tavaline õnnelik elu, kui ma käisin vanavanematel külas igal nädalavahetusel, kui vaatasime koos vanaemaga telekat õhtuti, nautisin tema imelist toitu, armastust, meie palavaid suvesid Ukrainas, puhkust mere ääres… Elu oli nii lihtne, nii soe, nii õnnelik… Kahjuks hakkavad inimesed väärtustama asju alles siis, kui need kaotavad.

(Kõne loeti ette koolis EV 105. aastapäeva aktusel.)

HORISONT 2023

Neljapäeval, 6. aprillil toimus taaskord Horisont, seekord juba teist aastat. Sel aastal oli esitatud 23 filmi, mis on pea kaks korda rohkem kui eelmisel korral. Oli näha, et noored olid väga pingutanud, et luua üks eriline lühifilm.

Tänati ka kohtunike poolt parimaks tunnustatud filme ja näitlejaid. Esikoha pälvis “Pikanäpuamet”, teise “Pornofilm ja pudel viina” ning kolmanda koha “Tagurda”. Publiku lemmikfilmiks valiti film nimega “Bandera”. Parimaks naisnäitlejaks sai Rea Haljasmäe ning parimaks meesnäitlejaks Cristopher Oskar Orav.

Noorte filme hindasid kohtunikud koosseisus Kaspar Tammist, filmifestival Kaader meeskond, Franz Malmsten, Rasmus Merivoo ja Goodmen Productions. Koguti kommentaare nii meeskonnalt kui külalistelt.

Külalised:

Karl Eerik: "Tunne on hea ning närvis eriti ei ole, ootame väga, et filmi näha."

Ott Kristian ja Ruudi: "Tunneme pisikest närvi, et oma filmi näha, kuid üldiselt on tuju hea ning arvame, et oleme filmiga hästi hakkama saanud."

Marta: "Olen väga põnevil ning pisut ootusärevil."

Meeskond:

Egert: „Tunne on hea, meeskond on kokkuhoidev ja töö on kvaliteetselt tehtud. Pinget ka eriti ei ole, kuna usun et koos meeskonnaga saame hakkama.“

Janely: „Enne ürituse algust on väga rahulik olla, mõni apsakas on olnud, aga need oleme koheselt lahendatud saanud.“

Roman ja Hirvo: „Eriti närvis me ei ole, eilsest õhtust on väike väsimus, kuna pidime Horisondi jaoks päris pikalt koolis olema. Enne ürituse algust on veidi igav, sest külalistest pole kedagi veel saabunud.“

Üldiselt oli Horisondi õhkkond väga meeldiv, tundus ka, et publik on elevil ning õhus oli tunda väikest pinget.

Laura õige toimetaja

Fotod: Maarja-Marleen Rullinkoff

V lennu õpilastööde näitus

Teise perioodi lõpus valmis kunstiajaloo kursuse raames viienda lennu kunstinäitus. Õpilastel oli antud vaba valik teema ja stiili osas. Näitus oli üleval eksamite alguseni ning kuulutati välja kunstioksjon, kus nii koolipere kui ka Järvamaa in imesed saavad aidata täita meie kooli abituriendi Ferkle Kalausi unistust - minna Prantsusmaale õppima kondiitriks (pildil Ferkle tort).

Sten Marten Lepp: "Must Kuup"

Anastasia tinyakova Juhendaja

Yuliya Panasenko: "Võitleme ja võidame"

Ronaldo Ollo ja Janely Allsaar: "Gummybear"

Rebecca Künnapuu ja Birgit Grupmann: "Söörikud"

Tutipidu kui traditsioon

Plaanime alates 11. numbrist iga kord teha lühikese tutvustuse ja fotokollaaži ühe kooli traditsiooni kohta pikemalt. Seekord on valikus tutipidu.

Tutipidu - nimetus tuleb ajast, kui tüdrukutele pandi 1. klassi minnes aktuseks pähe suured tutid ehk paelad. Praegu on tutipäeval primadel teistmoodi koolipäev. Kohtutakse toredates minitundides (nt endale tulevikku kirja kirjutamise tund emakeeleõpetajaga; Kahooti test õpetajate kohta Heidil ja lisaks ka mõni praktiline näpunäide eluks). Mentorid võtavad sel päeval ka oma lapsukesed kokku ja räägivad ühisest kooliajast (2023. aastal nt tegid mentorid üliägeda lühifilmi primadele üllatuseks).

Aktus: primad on palutud aktusele õues Vargamäel, kus on kohal kogu kool. Tervituseks saab sõna õppejuht, tertiad (kes on nn primade rebased) saavad soovida edu eksamitel ja lõppsõna antakse ka primadele. Aktuse lõpetab koolilaulu saatel tantsitav primade ühistants ja ühispildistamine. Tutipäevale eelneb ka primade ja nende mentorite titapiltide kogumine äraarvamismänguks ning muidugi ka ühistantsu õppimise aeg. Kuid põhjus, miks tutipäev on alati aprillis, on muidugi ametliku õppetöö lõppemine koolis ja algav eksamiperiood.

Traditsiooni osana on teada ka õpilaste endi poolt organiseeritud ühine peoõhtu. Järvamaal on tavaks teha ka nn tutipeo ringsõit autodega mööda linna ja käia külas oma endistes koolides. (Koostas noorsootööjuht Aili Avi)

Fotod: erakogu

Fotod: erakogu

Võimalused

toredus koolis

Mis on sinu arvamus TORE valikkursusest?

Kas sa soovitaksid seda kursust kaasõpilastele?

Mis on su üldine arvamus TORE kogukonnast?

Keitlin Kaaret:

"Mulle väga meeldis Tore kursus ja selle juures see, et kohal oli ka Heidi ehk teine õpetaja. Õppisin sellel kursusel teisi mõistma ja sain julguse ennast avada. Hakkasin usaldama ja asju teise pilguga vaatama."

"Muidugi soovitan teistele õpilastele seda kursust ja plaanin ka ise lihtsalt vabast soovist sinna kursusele minna."

"Tore kogukonnas on ülimalt ägedad ja sõbralikud inimesed. Mulle väga meeldib, et leidsin veel inimesi, kes ei vaata elu vaid läbi raskuste, vaid naeratavad kogu aeg ja tunnevad rõõmu väikestest asjadest."

Claudia Isabel Orumaa:

"Tore valikursus on väga lahe võimalus tutvuda teiste noortega ja saada omavahel sõpradeks. Lisaks annab see võimaluse vaimsetele õpilastele ka veel omakorda uusi tutvusi luua."

"Mina omaltpoolt soovitan Tore valikursust kõigile. Ja julgustan sellest osa võtma. See annab väga suure võimaluse ennast teistele avada."

"Tore kogukond on väga hea ja lahe koht, kus olla ning midagi uut avastada. Ja seal on alati toredad inimesed."

Noortepeol näeme!

Paide Gümnaasiumis toimetavad ringidest noorte segakoor (juhendajad Teele Tali, Anete Sammler) ja rahvatantsuring Seltskond, nii neiduderühm kui ka segarühm (juhendaja Kätlin Merisalu). Kõigil peolepürgivatel noortel tuli läbida tegus poolaasta, kus oli nii ettelaulmisi ja -tantsimisi kui ka ühisproove. Noorte segakooril toimusid koorilaagrid ja ka ühiskontsert Viljandis 14. aprillil. Hea uudis on see, et kõik meie kollektiivid on pääsenud laulu- ja tantsupeole "Püha on maa". Mõnusat pidu kõigile!

Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp rahastas kahe projekti abil ka meie noorte peolepääsu - segakoori seelikute õmblemist ja 4 rahvariidekomplekti soetamist Seltskonnale. Aitäh!

Kirke Jamnes (neiduderühm): "Kõik pingutused on olnud väärt seda, et saab minna noorte laulu- ja tantsupeole selle imelise toetava neiude grupiga."

Karmen Danjuk (neiduderühm): "Kui tahad oma eesmärki saavutada, pead iga päev vähemalt natukene selle poole liikuma. Seda me ka tegime. On eesmärk, on distants. Ülejäänu on detailid."

Ragne-Liis Mõttus: "Me oleme nii tänulikud ja õnnelikud, et me tantsupeole saime. Primade jaoks on see eriti suure tähendusega, kuna see on suure tõenäosusega meie viimane tantsupidu!"

KEIDY kapten toimetaja

Fotod: erakogu

VÕIMALUSED

Õpilasfirma Eden Nord

pakkus töötube

Marten Joorits, Eliise Leesmaa, Kevin Saluste ja Jan Robert Raukas tegid 2022/2023. õppeaastal õpilasfirma, mis pakkus taimpargitud nahast meeneid: käepaelu, võtmehoidjaid. Osaleti mitmetel laatadel ja tegijate sõnul on olnud õpetlik ajaplaneerimine, et saaks asjad enne laatasid või töötube tehtud. Kevadel valmib ka Paide Gümnaasiumi logoga toodete pakett, mida minnakse kooli juhtkonnale tutvustama. Õpilasfirma aktsionärid võivad olla rahulikud, miinustesse ei jääda. Soovitame õpilasfirma teekonna ette võtta igal juhul. Vaata lisaks: www.ja.ee

Külas tuleb käia

Sel õppeaastal on päris palju käidud vaatamas teiste gümnaasiumide tegemisi. Huvitav on olnud tutvuda koolikultuuriga, samuti osa saada teistsugustest sündmustest, kuulda eakaaslaste kogemusi.

Koolibänd osales Kohtla-Järvel bändide võistlusel Antidolorosum, spordimälumäng Bumerang viis meie võidutiimi külla Tartu Tamme gümnaasiumisse, kus käis ka meie teadustiim (võistlusel "Nupp nokib").

Aili avi noorsootööjuht

Märtsis osales kooli esindus Türi Ühisgümnaasiumi noorte algatusel Edela Suund, mis oli raudtee-teemaline põimiksündmus töötubade, mälumängu ja moešõuga. Sel aastal võitis meie kooli tiim ära moešõu.

Kooli koor on teinud ühiseid koorilaagreid Viljandi ja Karksi noortega. Suurim rõõm on aga tunda, et ka meil käiakse külas - filmifestival Horisont võõrustas üle paarikümne filmi tiime 6. aprillil. Selline suhtlus võimaldab saada suuremat pilti meie haridusest Eestis. Selline siseturism ja õpiränne on ka väga äge, Erasmuse välisprojektid on meil juba saanud aga õppetöö osaks, korraldusjuht Margit on selle ala maailmameister.

Fotod: erakogu

Primade soovitused

Mõned soovitused õhtute sisustamiseks Primade poolt.

Põnevaid lugemiselamusi saab „Tapamaja korpust viis“ või

„Tšempionite einet“ lugedes. Ka veedetud tunnid, lugedes Colleen Hooveri raamatut „Petlik tõde“ ning Kathryn Stocketti „Koduabilist“ mööduvad meeldivalt. Kui tahta lugeda aga inglisekeelset kirjandust, siis häid emotsiooni pakuvad raamatud „Better than the movies“, „If he had been with me“ ning „Things we never got over“ ja „Good girls guide to murder“ raamatusarjad.

Häid filme on palju, kuid kindlasti väärivad vaatamist

„Deepwater Horizon“, „Uncharted“ ning „The Man from Toronto“.

Sarjadest on aga väärt vaatamist „ The Witcher“, „ Ted Lasso“ ning „Formula 1: Drive to Survive“.

Emma Chamberlaini mõtteid saab kuulata taskuhäälingus "Anything Goes with Emma Chamberlain", lustlikke ja põnevaid vestlusi saab kuulata aga "The Joe Rogan Experience" taskuhäälingus ning "DarkViperAU" taskuhäälingus.

Ja avastage kindlasti ka eesti loodust, hea variant on käia rabades ning nautida sealset looduse ilu.