Page 1


Lars Hætta ja Anders Bær Muitalusat doaimmaheaddjit: Nils Oskal, Johanna Johansen Ijäs ja Ivar Bjørklund govvadoaimmaheaddji: Ivar Bjørklund ovddaldas- ja maŋildassiiddu govat: Sophus Tromholt, Billedsamlingen, Universitetsbiblioteket Bergen ovdasiiddu govat: Sophus Tromholt, Billedsamlingen, Universitetsbiblioteket Bergen hábmen: Gisle Vagstein / deTuria Design deaddilan: Merkur Grafisk AS Sámediggi lea ruhtadan girjji almmuheami.

© Orkana Akademisk 2019 Orkana forlag as, 8340 Stamsund ISBN: 978-82-8104-388-6 www.orkana.no post@orkana.no


SISDOALLU OVDASÁTNI 6 Boares teavsttat ođđa konteavsttas JOHANNA JOHANSEN IJÄS 22 Giehtačállosiid transkriberen LARS HÆTTA 24 Historjjá muitalusat mus Lásses, Jakoba bártnis vuoiŋŋalaš ja rumašlaš dilálašvuođa birra ANDERS BÆR 100 Muitalusat IVAR BJØRKLUND 200 Anders Bæra muitalusat 1825–1849 NILS OSKAL 224 Persovnnalaš etihka, oktasaš morála ja oskkoldaga gaskavuođat Lars Hætta ja Anders Bæra jurdagiid vuođul JOHANNA JOHANSEN IJÄS 250 Lars Hætta ja Anders Bæra giehtačállosiid giella


ovdasรกtni


8


BOARES TEAVSTTAT OÐÐA KONTEAVSTTAS Máiza-Bier Ántte (Anders Pedersen Bær) ja Jáhkoš Lásse (Lars Jacobsen Hætta) giehtačállosat leat boarráseamos teavsttat maid davvisámegielagat leat čállán. Čálli guovttos leigga Guovdageainnu boazosápmelaččat geat leigga oahppan čállit go čohkkáiga giddagasas Akershusas, iežaska searvama dihte stuimmiide Guovdageainnus 1852:s. Ii goabbáge sudnos máhttán dárogiela albma láhkai go biddjojuvvuiga giddagassii, muhto go olliiga ”Agershuus Slaveri” -nammasaš giddagassii 1856, válddii báhppa ja gielladutki Jens A. Friis oktavuođa sudnuin. Son lei easkka báliid virgáduvvon Christiania universitehtii sámegiela ja suomagiela doseantan, virgái mas ovdalaš lei leamaš Nils V. Stockfleth. Friis lei bargame girjjiiguin Lappisk Grammatik (1856) ja Lappiske Sprogprøver (1856) ja Ordbog over det lappiske sprog (1887), ja dárbbašii veahki sámegielain. Son čujuhii bisma Juella dáhttui sirdit fáŋggaid Troanddimis Christiania giddagassii, ja son fálai oahpahit sidjiide dárogiela. Dainna lágiin álggahuvvui ovttasbargu mii lei ávkin goappaš beliide – vaikko vel dilálašvuohta lei veaháš earenoamáš. Friis lei dovddus akademalaš ja politihkalaš eallimis Christianias, ja lei dasa lassin leamaš dutkanmátkkis Guovdageainnus njukčamánus 1850. Son lei danin dehálaš olmmoš dan čieža sápmelažžii geat ledje giddagasas, go vel máhtii sámegiela. Guovdageainnu stuimmit begge hirbmosit miehtá riikka. Daid duogážin ledje stuora riiddut boazosámiid ja gili leansmánni ja giehmánni gaskka. Seammás siiddut 6–7: Goađi lea álki cegget ja njeaidit vai beassá johttát go háliida. sophus tromholt, billedsamlingen, universitetsbiblioteket bergen.

9


o.b.: Anders Bær ja Aslak Somby (gurut bealde), govvejuvvon giddagasas sullii 1860:s. kulturhistorisk museum.

giddejuvvui Suoma riikkarádji nu ahte sápmelaččat eai šat beassan atnit iežaset árbevirolaš dálveguohtumiid. Muhtin sápmelaččat ledje gártan čiekŋalis oskkumorráneapmái ja atne iežaset ”bassin ja vánhurskkisin”, ja dutkanbeavdegirjjiin1 boahtá ovdan ahte sii čuoččuhedje stáhtagirku ja Norgga eiseválddiid gullat ”beargalaga daguide”. Skábmamánus 1852 fallehedje 35 rávisolbmo (13 dievddu ja 22 nissona) ja 23 máná 13 jagis vulos dáčča eiseválddiid Guovdageainnus ja godde leansmánni ja giehmánni. Loahpalaš diggemeannudemiid boađusin ledje guokte jápminduomu, 11 eallinagi čohkkánduomu ja 15 oanehit ja guhkit čohkkánduomu. Dasa lassin dušše golmmas gitta váldimiid oktavuođas ja njealjis jápme giddagasas.2 Dat earát ja sin mánát báhce ekonomalaččat vártnuhis dillái go stáhta duoguštii buot sin bohccuid. Friis čájehii iežas girjebargguid oktavuođas beroštumi vuosttažettiin Jáhkoš Lássii ja Máiza-Bier Ántii. Son oahpahii sudno čállit sámegillii ja veahkehii sudno oahppat dárogiela, ja son dáidá maid oaidnán vejolažžan ahte soai muitaleaba dárkileappot dáhpáhusaid birra Guovdageainnus. Seamma soaitá Máiza-Bier Ánte jurddašan, go son namalassii čálligoahtá iežas mánnávuođa ja rávásnuvvama birra. Son čálii giddagaslanjas maŋŋel go lei geargan beaivválaš ráŋggáštusbarggus. Son čálii sámegillii čállinvuogi mielde maid Friis lei ráhkadeame. Son galgá muitalan iežas lagamuččaide ahte lei galmmas giddagaslanjas ja son goalui, nu ahte son dáidá čállán dušše gaskkohagaid. Čállimii ii lean dušše olgguldas biras mii váikkuhii. Sáhttá navdit ahte Friis logai visot maid son čálii – ja maiddái dárkkistii. Anders Bær lei dubmejuvvon giddagassii agibeaivái ja eiseválddit dáidet háliidan diehtit maid son čálii. Friis ozai dasa lassin árpmiheami sihke Jáhkoš Lásse ja Máiza-Bier Ántte ovddas, ja sudno čállosiid logadettiin ferte dan muitit váldit vuhtii. 1 Arkivet etter Senja og Troms sorenskriverembede, Ekstrarettsaker 1851. Arkivverket, Statsarkivet i Tromsø. 2 Zorgdrager, Nellejet 1997: De rettferdiges strid. Kautokeino 1852. Samisk motstand mot norsk kolonialisme. Samiske Samlinger, bind XVIII. Oslo: Norsk Folkemuseum & Vett & Viten, s. 482.

10


Báhppa Fredrik Waldemar Hvoslef rissehalai jorgalusa dahkan olbmuide ja lei sin sielumorašteaddji go sii ledje giddagasas. Hvoslef láidii sin steavlidanbáikái, muhto ii gárron cealkit sidjiide suttuid ándagassii addojumi. lier kommune, wikimedia commons.

Bæra čálus lea guhkebuš muitalus mii álgá su mánnávuođain, ja loahpahuvvo fáhkkestaga báhpasáhtuin 1848 juovllaid Biggejávrri stobus. Son árpmihuvvui golggotmánus 1863 oktanaga Aslak Olsen Sombbiin, guhte lei dalle juo deavdán 70 jagi, ja soai manaiga davás Guovdageidnui. Anders Bær ásaiduvai Návutnii ja dan maŋŋel ii oro sudnos šat leamaš oktavuohta Friisain. Su čállosat báhce Friisa duohkái, ja sirdojuvvojedje oktan Friisa arkiivvain maŋŋel Oslo universitehtabibliotehkii. Jáhkoš Lásses lea earálágan muitalus. Friis oaččui su dallánaga divodit Stockfletha sámás jorgalan ođđa testameantta mii lei almmuhuvvon 1840:s. Dainna son álggii bargat go lei giddagasas. Son dávjá ii dárbbašan leat mielde beaivválaš ráŋggáštusbargguin nu go eará fáŋggat. Giddagasdoaktára dieđuid mielde buo-

12


Anders Bær bođii ovttas eará fáŋggaiguin giddagassii Troanddimii čakčamánus 1854 ja sii čálihuvvojedje roahtogoalluide. Doppe sáhttá lohkat ahte Anders Bær lea šiega, movttet ja ovdána bures lohkamiin vaikko sus vel leat ge heajos čalmmit. Lea ožžon oahpahusa, ja sus lea miella oahppat dárogiela. Son gáhtá daguidis. Son jurddaša ollu iežas bearraša ja lea ilus go lea ožžon reivve báhppa Hvoslefas. statsarkivet i trondheim.

13


zai Hætta maid muhtumin skurbbetdávddain.3 Son jotkkii biibbaldivodanbarggu maŋŋel go lei árpmihuvvon ja ruoktot ollen Guovdageidnui 1867:s. Son náitalii jagi maŋŋel Berit Hansdatter Gaupain guhte lei dubmehallan giddagassii 12 jahkái stuimmiide searvama dihte. Ođđasit jorgaluvvon ođđa testameanta almmuhuvvui 1874:s, ja Hætta dasto jorgališgođii boares testameantta. Son máhcai ruoktot guoros gieđaid, ii ge livčče birgen sisaboađu haga maid oaččui jorgalanbargguid ovddas. Bálká mearriduvvui ja máksojuvvui bismma Hvoslefa bokte Romssas, gean Jáhkoš Lásse lei leamaš mielde risseme 20 jagi ovdal. Hætta jorgalii ja čálii maid sálmmaid mat almmuhuvvojedje sálbmagirjjis 1870:s. Son čálii maid kulturhistorjjálaš teavsttaid mat soitet ráhkadan vuođu Friisa čáppagirjjálaš čállosiidda nu go ovdamearkka dihte Lajla (1881), ja su mátkemuitalussii En sommer i Finmarken, Russisk Lapland og Nordkarelen (1871). Dainna lágiin čadnojuvvojedje jagiid mielde sudno eallineavttut oktii. Dat čanastagat bohtet ovdan sudno reivvestallamis go Lars Hætta ánuha vuollegaččat buoret bálkká ja muitala iežas geafivuođa birra, ja Friis fas ávžžuha su čállit eambbo.4 Lea čielggas ahte Hættas lei váttis ekonomalaš dilli, man guovssahasdutki Sophus Tromholt čujuhii čállosisttis Morgenbladet-aviissas 1882:s. Das son árvalii ruhtačoaggima Hættai doarjjan ja galgá dan oktavuođas fidnen ruđa.5 Friis ii dorjon dien čuoččuhusa ja čálii iežas vástádusas ahte ”Lars Hætta lea ožžon buori mávssu ja ánssu dan barggu ovddas maid lea doaimmahan”.6 Muitala maid ahte Hætta lea fas leamaš Christianias 1877:s ja doaimmahan jorgalanbarggu Friisa ovddas, mas dinii 300 kruvnno. Jáhkoš Lásse muitalusat mat leat dan girjjis mielde, leat ”vuoiŋŋalaš ja rumašlaš dilálašvuođa birra” Guovdageainnus ovdal moriidusa, ja su iežas árvvoštallamat dain dilálašvuođain. Su muitalusat ledje Friisa čállosiid searvvis, ja danin lea navdojuvvon ahte Lars Hætta čálii daid go lei giddagasas. Muhto nu ii soaitte leamaš. Vuosttažettiin leat dat čállojuvvon gaskkohagaid ovttaskas oasážiid mielde. Anders Bæra čálus lea ollislaš muitalus mas dáhpáhusat muitaluvvojit 3 Mikkelsen, Magnar & Pålsrud, Kari 1997: Kautokeino-dokumentene. 177 arkivsaker om prosessene i 1851 – 1867 mot 48 flyttsamer fra Kautokeino. Veidnesklubben: Albatross Forlag, s. 357. 4 Nasjonalbiblioteket håndskriftsamlingen, Ms. fol. 637 m. 5 Moss, Kira & Stauning, Peter (2012): Sophus Tromholt ”Skæbnen og Nordlyset er jo lige uransagelige”. København: ForlagetEpsilon.dk, s. 112–115. 6 Moss, Kira & Stauning, Peter (2012): Sophus Tromholt ”Skæbnen og Nordlyset er jo lige uransagelige”. København: ForlagetEpsilon.dk, s. 112–115.

14


Boazosápmelaččaid eallin rievddai oalát go šadde giddagassii Akershusii. riksarkivet. Čeabet- ja juolgeruovddit mat geavahuvvojedje čatnat fáŋggaid dálvet 1852–1853 Álaheajus. Gehtegat dedde guhtta kilo, ja dat boltejuvvojedje seaidnái gitta. Čeabet- ja juolgeruovddi gaska lea dušše 83 cm. justismuseet.

15


g.b.: Fáŋggat čohkkájedje lássa uvssaid duohken olu jagiid. Anders Bær muitalii bárdnásis Bierai ahte

giddagasas lei galmmas ja son goalui doppe. riksarkivet

maŋŋálaga ortnega mielde. Lars Hætta čállosat leat muitaluvvon oasážiid mielde maid sáhttá lohkat sierra, eai ge dat leat čadnojuvvon kronologalaččat oktii. Ovdamearkka dihte leat Hætta ja Bæra girjái maid Pekka Sammallahti lea jorgalan suomagillii7, váldojuvvon mielde guokte kapihttala mat ovdal eai leat almmuhuvvon. Dat guokte kapihttala Læstadiusa ja Guovdageainnu servodaga moriidusa birra leat maid mielde dán girjjis. Viidáseappot čállá Hætta ášši birra mii navdimis geavai Návuonas 1880-logus (geahča s. 56), ja danin orru muitalus čállojuvvon easkka maŋŋel go lei ollen fas ruoktot. Son čujuha maid miššuvdnabláđiide maid lea lohkan, ja maid soaitá ožžon báhpa bokte go barggai girkodulkan Guovdageainnus. Das ferte maid atnit muittus ahte Lars Hætta lei dušše 18-jahkásaš go son biddjui giddagassii, ja olu su čállosiin sáhttá vuohttit rávisolbmo jurdagiid ja vásáhusaid. Danin sáhttá navdit ahte oasit čállosis leat čállojuvvon maŋŋel go máhcai fas Guovdageidnui. Hætta oaččui dađistaga ođđa bargguid sihke Friisas ja Biibbalsearvvis, ja earenoamáš dehálaš lei bargu girjjiin Ordbog over det lappiske Sprog maid Friis almmuhii 1887:s. Bisma Skaar, gii vuođđudii sámemiššuvnna goazadan dihte lestadianismma ovdáneami, áŋgirušai Biibbala ollásit jorgalahttit sámegillii, ja čokkii ruđaid dan ulbmilii. Just Qvigstad Romssa museas lei dehálaš mielbargi dan oktavuođas. Dainna lágiin šattai Hætta dađistaga dehálaš veahkkin ja gulahallanolmmožin lappologalaš birrasii Norgga bealde, mii lei sajáiduvvan Christianiai ja Romsii. Friisa ja Hætta reivvestallan čájeha ahte soai doalaheigga oktavuođa olles eallima. Stuimmit ja giddagasduopmu ledje mielde čatname sudno ealliimiid oktii. Sudnos lei olu man ovddas sáhtiiga goabbat guoimmiska giitit; Lars Hætta árpmiheapmi ja su bálkkát bargguid ovddas Guovdageainnus, bohte mihá muddui áigái Friisa veahki bokte. Olu Friisa akademalaš bargoeallima ja almmuhusaid vuođđun ledje Hætta čállosat. Ja Hætta lei maid ofelažžan Friisa ja professora ja 7

Hætta, Lars & Bær, Anders 1993: Usko ja elämä. Jorgalan Pekka Sammallahti. Girjegiisá.

17


Jens Andreas Friis, teologa ja gielladutki. skilling-magazin.

stuoradiggeáirasa Ludvik K. Daa8 mátkkis Finnmárkkus, Guoládagas ja Gárjilis 1867:s. Sudno oktiigullevašvuohta bođii maid imašlaččat ovdan go Friis jámii guovvamánu 16. beaivvi 1896:s ja Hætta beaivvi maŋŋel. Lars Hætta giehtačállosiid nummarastimis boahtá ovdan ahte váilot oasit, ja dat eai leat vel gávdnon. Nu go lea namuhuvvon, de loahpahuvvo Anders Bæra čálus fáhkkestaga juovllaid áigge 1848:s, ja stuimmiid birra son ii čále maidege. Oallugat leat danin navdán ahte čállosis lea leamaš joatkka mii lea maŋŋel váldojuvvon eret. Nu go boahtá ovdan dán girjji kapihttalis Anders Bæra birra, de ii oro 8 Ludvig K. Daa lei Friisa vilbealli ja dovddus akademihkar ja politihkar gii lei áirrasin Stuoradikkis 1841 rájes 1856 rádjái. Son lei mielde vuođđudeame Det Norske Videnskaps-Akademi, ja son lei Henrik Wergelanda ustit. Daa nammaduvvui 1863:s Etnográfalaš Musea professorin ja jođiheaddjin.

18


leame nu. Maŋŋel go Friis jámii, báhce čállosat Universitehtabibliotehka arkiivii dassážii go Just Qvigstad almmuhii daid dárogillii jorgaluvvon hámis 1923:s ja 1926:s. Dalle lei juo vássán birrasii 70 jagi stuimmiid rájes, ja dáruiduhttinviggamušat ledje bistán liikká guhká. Čállosat almmuhuvvojedje girkohistorjjálaš áigečállagis Norvegia Sacra, ja duogáža haga leat dat dušše muitalusat vássán áiggiid birra. De golai vel lagabui 40 jagi ovdal go čállosat viimmat almmuhuvvojedje sámegillii 1958:s. Knut Bergsland lei doaimmaheaddji, ja girji lei čállojuvvon Bergsland-Ruong-čállinvuogi mielde. Čállinvuohki rievdaduvvui 1979:s, go ásahuvvui oktasaš davvisámegiel čállinvuohki Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Thor Frette almmuhii danin girjji ođđa čállinvuohkái 1982, ja dan háve maid áibbas unnán kommeanttaiguin. Nu go ovdalis namuhuvvui, de leat Lars Hætta giehtačállosiid searvvis guokte kapihttala mat eai leat ovdal almmuhuvvon sámegillii, vaikko leat Friisa arkiivvas nu go eará ge kapihttalat. Qvigstad ii jorgalan daid dárogillii go almmuhii giehtačállosiid eará osiid. Ii Bergsland ge váldán daid mielde Mui’talusat-girjái, ii ge Frette go almmuhii girjji ođđa čállinvuohkái. Nu go namuhuvvui, jorgalii Sammallahti daid kapihttaliid suomagillii Usko ja elämä -girjjis. Mii leat dán girjji álgui váldán mielde maiddái Hætta giehtačállosa goalmmát oanibuš muitalusaža maid son lea čállán dan birra go gumppet bohte ealu sisa. Dán girjái lea Johanna Johansen Ijäs ođđasis transkriberen giehtačállosiid. Girjjis leat maid golbma artihkkala mat guorahallet dárkileappot maid čállosat sáhttet muitalit dalá áiggi birra otná lohkkiide. Ivar Bjørklund guorahallá ekonomalaš, ekologalaš ja sosiálalaš eavttuid mat ledje dalá boazodoalu vuođđun, nu go dat bohtet ovdan Anders Bæra čállosis. Čálus lea guovddáš gáldu ipmirdit moralalaš ja kognitiivvalaš birrasa man siskkobealde boazodoallu doaimmahuvvui. Nils Oskal čállá ehtalaš eksisteanssalaš ja moralalaš beliid birra mat bohtet čállosiin ovdan. Ulbmil lea čielggadit Hætta ja Bæra ehtalaš vuolggasaji, movt soai jurddašeaba persovnnalaš etihka, oktasaš morála ja oskku gaskavuođaid birra. Johanna Johansen Ijäs guorahallá Hætta ja Bæra sátnehámiid ja dadjanvugiid maid sajis dálá čállosiin dávjá adnojuvvojit earálágan struktuvrrat. Dainna lágiin geahččalit čájehit vejolašvuođaid mat gávdnojit Lars Hætta ja Anders Bæra čállosiin. Čállosat leat ovdal unnán geavahuvvon dutkamis, vaikko 19


g.b.: Giddagasas hárjehalai Lars Hætta vuđolaččat čállingoanstta. nasjonalbiblioteket.

vel oasážat čállosiin leat ge biddjojuvvon ovdan dulkokeahttá. Čállosat eai leat dušše oasit girkohistorjjás nu go Qvigstad orru navdime. Vuosttažettiin leat guokte oasseváldi ieža čállán muitalusaid ovdahistorjjá birra 1852 dáhpáhusaide, ja čállosat leat danin deháleamos gáldun ipmirdit movt oasseváldit ieža leat vásihan stuimmiid duogáža. Mii oažžut dieđuid sihke sin eallima birra ja deaivvademiid birra dáru servodagain, ja movt sii leat vásihan daid. Earet čállosiid historjjálaš árvvu, leat čállosat vuođđun nanusmahttime ja ovdánahttime sámiid iešipmárdusa, giela ja dili servodagas. Nu orru dan guovtti čállosis eanet árvu go maid Friis máhtii jurddašit go attii Lars Hættai ja Anders Bærii čállinávdnasiid ja alfabehta Agershuus Slaveriijas čuođiguhttalogi jagi áigi. Mii giitit Norgga dutkanráđi, Sámi allaskuvlla ja Norgga árktalaš universitehtamusea doarjaga ovddas prošektii. Giitosat maiddái Našunálabibliotehkii ja Sámi arkiivii veahki ovddas arkiivadieđuid háhkamiin, ja Nils Øivind Helanderii veahki ovddas giehtačállosiid transkriberema oktavuođas. Mii giitit maid Inger-marie Oskala artihkkaliid gielladárkkistemiid ovddas.

Guovdageainnus ja Romssas geassemánus 2019 Nils Oskal, Johanna Johansen Ijäs ja Ivar Bjørklund


GIEHTACÁLLOSIID TRANSKRIBEREN Lars Jacobsen Hætta ja Anders Pedersen Bæra giehtačállosat leat dán girjji várás heivehuvvon dálá ortografiijai dahje čállinvuohkái. Heiveheami ulbmil lea addit dálá lohkkiide vejolašvuođa oahpásnuvvat Hætta ja Bæra teavsttaide ja seammás čájehit davvisámegiela čállingiela álgomuttuid. Transkriberemis leat čuvvon giehtačállosiid sátnegeavaheami ja sátnehámiid nu guhkás go vejolaš – guhkkelii go Knut Bergsland ja earenoamážit Thor Frette iežaska transkripšuvnnain. Muhtun sániid čállit dan dihte eará ládje go mii lea dábálaš dán áigge, earret eará máttatvánhemat, soapmut (dán áigge: soagŋut), bukstávva, komfarmerejuvvot (ja konfarmerejuvvot), áhpoteaikkár, measttár, amagiijalaš, avgoarta ja mikanikánalaš. Dát guoská maiddái muhtun báikenamaide ja olbmuid namaide, nugo Finmárku, Spállooaivi, Lestadius, Stofeleahtta ja Tomas von Westen. Dalle go báikenamma lea čállojuvvon čielgasit eará ládje go mii dán áigge lea dábálaš, de dálá čállinhápmi lea roahkkeruođuid siste go namma namuhuvvo vuosttaš geardde, ná: Selvik-njárga [Silvvetnjárga]. Muhtun namaid Hætta ja Bær čálliba máŋgga ládje, ja dat lea transkriberemis váldojuvvon vuhtii nu ahte čállit ovdamearkka dihte sihke Lestadius, Læstadius ja Lestadijus; ja Johan Mathiassen Hetta ja Juhán Matisen Hætta. Namaid lassin leat giehtačállosiin ollu earánai sánit, sojahanhámit ja gehčosat mat eai leat álo ovtta ládje čállojuvvon. Muhtun sánit ja sátnegihput čállojuvvojit dán girjjis dan dihte goabbat ládje, nugo okto ja akto, nu ja nuvt, gárdimii ja gárdinii, dagakeahttái ja dagakeahttá, eallime ja eallimin, jápmemeahttun ja jápmetmeahttun, vánhemiiddiset ja vánhemiiddeaset, nieidda guovttos ja nieidda guovttis. Muhtin sánit leat čállojuvvon golmma ládje: alccesis, alcces ja allii. Maiddái laktapartihkkaliid čállimis čuovvut giehtačállosiid nu ahte čállit daid 22


dábálaččat oktii daiguin sániiguin maidda dat gullet, ovdamearkka dihte ná: olbmotnai ja dainnago. Eará giela sániid ja cealkagiid čállit seamma ládje go dat leat giehtačállosiin, nugo ærklæres for mÿndig ja Tule Pÿha Hengi tanne. Sojahanhámiid transkriberemis leat maid čuvvon giehtačállosiid nu guhkás go dálá ortografiija mielde lea vejolaš. Ovdamearkka dihte čállit otnon sojahanhámiid seamma hámis go giehtačállosiin, nugo muohttat (alde) ja (sin váibmu) heahpan. Eará dakkár sátne- ja sojahanhámit maid dálá čállingielas lea dábálaš čállit eará ládje, leat earret eará ceggejedjen (dál: ceggejin), bártnážiinna (dál: bártnážiin), jápmetmeahttun (dál: jápmemeahttun), viisáseamos (dál: viisámus), áhkáija mánáideaset (dál: áhkáideaset ja mánáideaset) ja girjjiidhaga (dál: girjjiid haga). Dakkár sániid maid eat dovdda eatge gávnna sátnegirjjiin, leat transkriberen dábálaš transkriberenprinsihpaid mielde. Ovdamearkka dihte sáni ritin leat transkriberen ná: rihtiin. Soames sátnehámiid transkriberen lea leamaš problemáhtalaš earret eará dan dihte go J. A. Friisa čállinvuohki ii earut muhtun konsonántačohkiid dási. Dábálaččat sáni konteavsttas boahtá ovdan oaivvildago čálli ovdamearkka dihte hámi eadni vai eatni go čállá ædne, muhto dakkár hámiin go lædno, lætno dahje ledno ii leat álo buorre diehtit guđe hámi čálli lea jurddašan. Eahpečielga dáhpáhusain leat válljen muhtun hámi mii lea vejolaš dábálaš transkriberenprinsihpaid mielde. Muđui leat divvon čielga čállinmeattáhusaid ja lasihan sániid mat čielgasit váilot, nugo moai leimmet sajis čállit moai leimme, ja sihke sielu rupmaš dáfus čállit ná: sihke sielu [ja] rupmaš dáfus. Dasa lassin leat divvon ovddit transkripšuvnnaid meattáhusaid, earret eará dáid sániid ja sátnegihpuid: bárragoddi (ovdal lei transkriberejuvvon ná: bearragoddi), mearamánát (ovdal: mearasámit) ja muhtin jagi (ovdal: muitinjagi). Dán girjái leat maid váldán mielde sániid ja cealkagiid mat leat maid nu sivaid geažil gahččan eret ovddit transkripšuvnnain. Kapihtaljuogu vuođđun leat atnán Usko ja elämä -girjji masa Pekka Sammallahti lea jorgalan Hætta ja Bæra čállosiid suomagillii. Kapihttaliid nummarastin ja bajilčállagat čuvvot Hætta ja Bæra giehtačállosiid, earret dan ahte Anders Bæra čállosii leat lasihan váldobajilčállaga. Johanna Johansen Ijäs


Profile for Orkana

Muitalusat  

Muitalusat  

Profile for orkana
Advertisement