Ökoloogia keskus 30

Meie lugu

Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus on 1992. aastal loodud Ökoloogia Instituudi järeltulija. Ökoloogia Instituudi alguseks võib pidada 4. jaanuari 1990. aastal, mil Eesti Teaduste Akadeemia (TA) üldkogu otsustas moodustada TA Bioloogia-GeoloogiaKeemia osakonna koosseisus Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi (ÖMI). Seoses kiiresti toimuvate muutustega ning vajadusega integreerida varem üleliidulises alluvuses olevad mereuuringutega tegelevad uurimisasutused Eesti teadussüsteemi otsustas Eesti TA Presiidium 16. juunil 1992. a. moodustada iseseisva Eesti Mereinstituudi ja reorganiseerida ÖMI Ökoloogia Instituudiks.

Eesti TA Ökoloogia Instituudi põhiülesanneteks sai alus- ja rakendusuuringute läbiviimine organismide, maastike, ökosüsteemide ja geosfääride arengu, seisundi ja funktsionaalse struktuuri tundmaõppimiseks ja haldamiseks. Samuti osalemine arendustegevuses, keskkonnateaduste edendamises ja erialase kaadri ettevalmistamises. Eripäraseks muutis Ökoloogia Instituudi see, et juba 1990. aastal liitusid Jõhvis paiknev Kirde-Eesti osakond, et keskenduda just selle piirkonna keskkonnaprobleemide lahendamisele ja Tallinna Botaanikaaia ökofüsioloogia osakond ja algasid taimestiku ökolooogilised uuringud. Õige pea liitus Tartu osakond, millega tugevdati taimestiku- ja maastikuökoloogilisi uuringuid ning rannikute uuringu grupp Tallinna Botaanikaaiast.

Praegu kuulub Ökoloogia keskus TLÜ Loodus- ja terviseteaduse instituudi koosseisu kui teadus- ja arenduskeskus, kus teadlased tegelevad veega seotud ökosüsteemidega – soode, järvede, rannikute, jõgede ja põhjavee ökosüsteemidega. Me uurime nendes ökosüsteemides erinevas aja- ja ruumiskaalas toimuvaid protsesse. Saadud teadmisi rakendame ökosüsteemide jätkusuutliku majandamise ja kaitsmisega seotud küsimuste lahendamisel.

Inimese jaoks tähendab kolmekümnes sünnipäev enamasti seda, et lapsepõlv on lõplikult mööda saanud ning elu saavutanud teatud stabiilsuse väärtushinnangud on välja kujunenud ja plaan edasiseks olemas. Kahjuks või õnneks ühe teadusasutuse jaoks seda analoogi kasutada ei saa teadusasutus peab esimesest päevast alates tunnetama teda ümbritsevat teadusmaastikku ning arengusuundi ning samas olema igal hetkel võimeline plaane korrigeerima. Olgu põhjuseks siis üldine teadus- või rahastuspoliitiline olukord, järjekordne reform ülikoolis või hoopis teadustöötajate lahkumine või lisandumine. Lõpuks on just inimesed need, kes määravad väljastpoolt vaadates asutuse kompetentsid ja usaldusväärsuse ning sisemises vaates perspektiivika ja turvalise töökeskkonna. Ökoloogia keskus on selles osas olnud väga õnnelik, sest nii palju häid inimesi ühest kohast leiab harva. Ökoloogia keskuse (/instituudi) ridades on läbi aegade ametis olnud 170 inimest. Päris muljetavaldav arv! Eks algusaegadel oli koosseis muidugi ka tunduvalt suurem kui praegu, nt 1995. aastal 59 inimest. Praegu on Ökoloogia keskuses 26 inimest ning kui lugeda täiskoormuste kaupa, siis on meid veel palju vähem.

Päris alguses (1992. aastal või enne seda) liitunutest on keskuses aktiivselt tegutsemas veel Mati Ilomets ja Are Kont; Tiiu Koff emeriteerus käesoleval aastal. Peaaegu algusest peale tegutseb Laimdota Truus. Instituudi loomisest alates meie raudvaraks olnud Aili Kants on tänaseks küll pensionil, kuid hoiab end endiselt meie tegemistega kursis ning iga-aastased külaskäigud tema juurde on saanud traditsiooniks. Samuti töötab meil alustanud teadlasi väga edukalt teistes ülikoolides - akadeemik Ülo Niinemets Eesti Maaülikoolis, Edgar Karofeld ja Anu Sõber Tartu Ülikoolis ja Tiiu Alliksaar Tallinna Tehnikaülikoolis. Sergei Babichenko käe all Ökoloogia Instituudist eraldunud kaugseire seadmetega tegelev hargettevõte on saavutanud globaalse haarde ja pärjatud mitmete auhindadega. Aga loomulikult on meie inimesi ka mitmetes riigiasutustes või õnnelike vanavanematena lapselapsi kasvatamas, nagu Urve Ratas ja Kaiu Maalma.

Kahjuks on ka igavestele teadusteedele lahkunuid. Siin tuleb esma järjekorras nimetada asutuse rajajat Jaan-Mati Punningut, kes lahkus meie seast 2009. aastal. Tema rolli ei saa alahinnata üheski valdkonnas, olgu selleks uute teadussuundade või teadus-asutuste sh Ökoloogia Instituudi rajamine, arvukad teaduspublikatsioonid või Eesti Vabariigi teaduspreemia aastast 1995. Praeguse Ökoloogia keskuse koosseisust moodustavad päris suure osa tema endised õpilased. Kirde-Eesti osakonna pikaaegne eestvedaja Valdo Liblik lahkus mõne aasta eest; juba varem lahkunuiks olid samas osakonnas pikalt tegutsenud Arvo Toomik, Helmut Kundel ja Arvo Rätsep. Meiega küll tunduvalt hiljem liitunud, kuid rannikuuuringutes tähtsal kohal olnud Kaarel Orviku ning viimased kümmekond aastat mitmetes uuringutes kaasa löönud akadeemik

Anto Raukas lahkusid mõlemad 2021. aastal. Lahkunud on ka Tartu osakonda vedanud Olevi Kull, lihhenoloog Eva Nilson ja noor kolleeg Piret Kuld.

Kuigi kaod on olnud suured ja korvamatud, on Ökoloogia keskusega viimastel aegadel liitunud mitmeid paljutõotavaid noori inimesi. Nooruslikust vaimust ja energiast annab tunnistust ka see, et keskuse töötajate lastele mõeldud jõulupeod on olnud rahvarohkemad kui töötajate endi omad. Loodetavasti on ka sealt tulemas põlvkond hakkajaid teadlasi, kes aitavad maailma paremaks muuta.

Jaanus Terasmaa Ökoloogia keskuse juhataja Ökohüdroloogia professor

Meie inimesed läbi aegade

Meil on aegade jooksul töötanud 170 inimest. Võib juhtuda, et ei arhiivid ega mälestused pole suutnud tuvastada kõiki endisi kolleege. Puuduvad mõned eesnimed, samuti võib olla nimemuutustest tulenevaid ebatäpsusi perekonnanimedes. Inimesed on esitatud tööle asumise aastate järjestuses. Keskuse töötajad 2022. aasta seisuga on paksus kirjas.

Mihhail Altement

Erik Kaljuvee Einar Vainu Elmar Aitsen

Adolf Aunap † Veera Blumberg Mall Jäger Margit Juuse Mare Ainsaar Erna Annuka Helmut Kundel † Kristo Kuusiku Valdo Liblik †

August Loopmann †

Eva Maalma † Kaiu Maalma Helle Meresoo

Ülo Niinemets

Juta Ojasoo Elvi Pihlakas Kersti Poom Maris Pöör Kaimo Priido †

Aavo Rätsep † Ülo Samlan Olav Sarv Niina Silk

Anu Sõber Ly Talik Mati Talver Ants Tohver

Arvi Toomik †

Urve Värimäe Mart Varvas Martin Voll † Martin Zobel

Tiiu Alliksaar Sergei Babichenko Katrin Erg Eduard Holvason

Mati Ilomets Aili Kants

Edgar Karofeld

Jaan Klõšeiko Tiiu Ko

Are Kont Väino Kors † Olevi Kull †

Sirje Lapimaa Aina Leeben Diana Makarenko-Piirsalu Malle Mandre Eva Nilson † Katri Ots Sirje Pallo Toomas Pallo Vladimir Pautov Tiina Peil Larissa Porõvkina Jaan-Mati Punning † Elle Puurmann

Urve Ratas Jüri Rauk Aaro Sagris † Rines Tann Mari Tobias Andres Tõnisson Kaire Tõugu Laimdota Truus Liivi Tuulmets Viktor Varlamov Hannes Hallik Anne Aan Maimu Burget Agu Karindi Ülle Valgma E. Klink Elve Lode

Jekaterina Murashova Lea Rannamets Julia Rezvaja Elga Rull A. Silk Riina Turi Herdis Fridolin Liina Annsoo

Olga Davõdova

Priit Koff

Sirje Kolde Ljudmilla Koleno Olga Krasinova Katrin Luup Jana Budkovskaja Martin Suuroja Viive Tobro Anne-Mari Tonto Egon Arro † Ülle Ihoma-Rouhiainen Mihkel Kangur Leiti Kannukene Urve Karlson I. Kors

Kristjan Kruusement Aino Moorlat Raimo Pajula Leida Voll Maarika Mäesalu Ingrid Mäesalu Reimo Rivis Aljona Lukjanova Aarne Luud Margus Pensa Pilvi-Heidi Remmelkoor Jaanus Terasmaa Manivald Vallikivi Ulve Värimäe Andres Kors Angelika Portsmuth Ingmar Tulva Irina Blinova Ene Kadastik Kai Künnis-Beres Pille Mänd Mait Sepp Galina Kapanen Kris Heinsoo Helen Karu Õie Kors † Kirsti Kütt

Annika Mikomägi

Liisa Puusepp Tiit Vaasma Riina Vaht Jana Budkovskaja Lea Hallik Marit Kasemets Hele Kiimann Kairi Mänd Hannes Palang Anu Printsmann Kairi Sepp Helen Sooväli-Sepping Hannes Tõnisson Kristel Kund Ülle Sillasoo Piret Kuld † Aliaksei Novik Anto Raukas † Iti-Kärt Lehtmets Egert Vandel Kadri Vilumaa Eve Avel Kaarel Orviku † Shinya Sugita Agata Marzecova Seila Kastein Katrin Kibuspu Triin Toming Ludmilla Krusta

Agnes Anderson Marko Vainu Liisa Küttim Martin Küttim Egle Avi Maive Sõstar Oliver Koit Victor Alari Pamela Abreldaal Karin Sisask Maris Morel

Partnerid Eestis

Meie partnerid – need on inimesed ja organisatsioonid, kellega me oleme koos töötanud, lahendanud ühiselt teadus- või keskkonnaprobleeme, oleme teinud nende tellimisel uurimusi ja pakkunud lahendusi keskkonnaprobleemide kõrvaldamiseks.

Heade partnerite hulka oleme arvanud ka need riigi- või munitsipaalasutused, kellega oleme otseselt seotud administratiivselt, aga ka riigi ülesannete täitmise kaudu. Partnerid Eestis saab jagada mitmesse mõttelisse rühma – riigi- ja munitsipaalasutused, teadusasutused, koolid, ühingud ja liidud ning erasektor. Sellest tulenevalt on ka partnerlussuhted olnud mitmekesised.

Riigi- ja munitsipaalasutused

Keskkonnaagentuur

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Päästeamet

Maaeluministeerium

Keskkonnaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Keskkonnaamet

Maa-amet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia

Eesti Geoloogiateenistus

Eesti Teadusagentuur

Tallinna linn ja linna allasutused

Tallinna Vesi AS

Tallinna Loomaaed

Eesti Energia AS

Ülikoolid ja koolid

Tallinna Tehnikaülikool

Eesti Maaülikool

Stockholmi Keskkonnainstituudi

Tallinna Keskus SA

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa

Kolledž

Tartu Ülikool

TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi

Kompetentsikeskus

Eesti Kunstiakadeemia

Rakvere Riigigümnaasium

Pühajärve Põhikool Kurtna kool

Ühingud ja liidud

Eesti Ökoklaster

Eesti Erametsaliit

Erametsakeskus

Eestimaa Looduse Fond

Eesti Märgalade Ühing

Eesti Ornitoloogiaühing

Eesti Geograafia Selts

Eesti Veeühing

Eesti Keskkonnahariduse Ühing

MTÜ Vahtra Hooldemaja

Globe Eesti MTÜ

SA Innovatiivse hoone ja elukeskkonna kompetentsikeskus

TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus

Erasektor

Easman Specialities AS Elige OÜ

Esfil Tehno AS Hydroact OÜ

IPT Projektijuhtimine OÜ

Iisaku Elamumajandus OÜ

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Lainemudel OÜ

Maa ja Vesi AS Maves OÜ

Norwes Metall AS Novotrade Invest AS Portlif Grupp OÜ Pärnu Sadam

Revino Farming AS

SKS Estonia TEXTILE OÜ Saarte Liinid AS Sillamäe Sadam Stako Diler OÜ

TNC Components OÜ Tallinna Sadam AS Timberston OÜ Trineb OÜ

Viru Keemia Grupp AS

Partnerid laias ilmas

Partnerid välismaal on eelkõige ühiste teadus-või rakendusprojektide kaastäitjad, artiklite kaasautorid, meil stažeerinud koostööpartnerid või need, kes on meid oma ülikoolides ja teadusasutustes vastu võtnud. Koostöö toimub erinevates vormides – meil on ühised projektid, mõlemasuunaline teadlasvahetus, erialavõrgustikud jne. Vaadates maailmakaardile, kus on tähistatud paigad, millega

sedapidi seotud oleme olnud, käib kõige tihedam koostöö ikka kodule lähemal – Põhjamaade, lõunanaabrite ja KeskEuroopaga, aga oleme jõudnud ka Kaug-Itta ja Põhja-Ameerikasse, harva mujalegi. Ökoloogia keskuse välispartnerite nimekiri on tegelikult palju pikem, kui ühele kaardile mahub.

Meie

loodiTAÖkoloogiaInstituut,direktorJ.-M.Punning 20.04.1993loodiTPÜgeoökoloogiaõppetool 01.09.1994tegevustalustas geoökoloogia magistrikaitsmisnõukogu04.01.1990MereuuringuteloodiÖkoloogiajaInstituut(ÖMI) 04.04.1986 ametkondadevahelinenõupidamineKurtnas

Projektide

Töötajate

Kõrgetasemeliste

16.06.1992

24.02.1995ÖkoloogiaInstituudi monograaa#2(J.-M.Punningujuhtimisel) saiEestiVabariigi teaduspreemia 11.07.1995ÖkoloogiaInstituutliikus Kultuuri-jaHaridusministeeriumialla 24.11.1997

ÖkoloogiaInstituutliitusTPÜ-ga 01.09.1999tegevustalustas ökoloogiadoktorinõukogu 24.02.2000

Ökofüsioloogiaosakond (O.KulljaÜ.Niinemets)saiuurimistööde tsüklieestEestiVabariigi teaduspreemia 24.02.2001J.-M.PunningsaiValgetäheIVklassi teenetemärgi 18.03.2005TallinnaPedagoogikaülikooli jateisteliitunudasutustebaasiltloodi TallinnaÜlikool01.09.2005Ökoloogia Instituudidirektoriks valitiM.Kangur

RootsikuningaCarlXVI GustavifondnimetasS.Sugita keskkonnateaduste auprofessoriks

ÖkoloogiaInstituudistsaiLoodus-ja TerviseteadusteinstituudikoosseisusolevÖkoloogiakeskus24.02.2015 A.Raukassai EestiVabariigi elutööpreemia 11.05.2015 L.Truussai Eestilooduskaitsehõbemärgi

EestiNoorteTeaduste Akadeemialiikmeks 22.11.2017LooduseAkadeemia(L.Puusepp)saiETAGiteaduse populariseerijaIIpreemia 18.11.2018

H.Tõnissonsai võistkondlikumaailmameistritiitliToyotaGazoo Racing’umeeskonnas22.11.2020 H.Tõnissonsai võistkondliku maailmameistritiitliHyundaiMotorsport GmbHmeeskonnas01.03.2006ÖkoloogiaInstituutkolisUus-Sadama5 ruumidesse

ÖkoloogiakeskusejuhatajaksvalitiJ.Terasmaa01.09.2015

H.Tõnissonsai vastloodud

12.05.2022

M.Küttimsai

EVpresidendinoore keskkonnateadlasepreemia17.05.2017

Kõrgetasemeline teadus

30 tegevusaasta jooksul oleme publitseerinud üle 3500 erineva kirjutise, sealhulgas üle 500 kõrgetasemelise teadusartikli. Oleme täitnud enam kui 500 teadus- ja rakendusprojekti. Artiklite, projektide ja inimeste dünaamika on läbi aastate varieerunud, kuid just viimasel ajal torkab silma üks trend – projektide kestvused muutuvad üha lühemaks ja ühel aastal algavate projektide arv ületab järjekindlalt projektitäitjate arvu. See tähendab töötegijatele väga suurt koormust ja tegevuste killustumist, mis omakorda on jätmas sügavat jälge teadusartiklite publitseerimise aktiivsusele. Eesti teadusmaastiku üheks suurimaks probleemiks ongi teadlaste baasrahastuse puudumine ja see, et inimeste sissetulek sõltub puhtalt nn “sisse toodud” projektidest. Teadusartiklid on olulisel kohal oma teadustulemuste levitamisel, kuid neid loevad reeglina vaid teised teadlased. Lisaks kirjutamisele on ka teisi formaate, mis aitavad laiemale avalikkusele oma teadustulemusi tutvustada. Üheks näiteks on teadusseminarid. Ökoloogia keskuse seminarid on toimunud juba ligi 30 aastat kindla korra järgi ja kindlal ajal – igal reedel kell 09.00. Paus tehakse sisse vaid suvel ja aastavahetuse paiku. Viimasel kümnendil on seminarides esinenud järjest rohkem külalisi teistest uurimisasutustest ja seminare kantakse otse üle ka Facebookis, koos hilisema järelvaatamise võimalusega. 30 aasta jooksul on kuulatud sadu seminare – keskeltläbi 25-30 seminari aastas.

Järelvaadatavaks videoformaadiks on ka Tallinna Ülikooli 1 minuti loengud. Need on lühikesed videod, kus teadlased selgitavad mõnda protsessi, mõistet või päevakajalist sündmust. Videosid näidatakse Rahvusringhäälingus ja loomulikult leiab neid ka internetist. Ökoloogia keskuse inimesed on aastate jooksul teinud 33 sellist loengut. Aktiivsemad loengupidajad on Jaanus Terasmaa ja Mihkel Kangur kuue ning Liisa Puusepp ja Hannes Tõnisson nelja 1 minuti loenguga, kõik erinevatel teemadel ning lihtsalt arusaadavas vormis.

Alusuuringud

Eesti looduslike, pool-looduslike ja tugeva inimtegevuse mõjuga ökosüsteemide taimestiku ja bioproduktsiooni hindamine

Kirde-Eesti keskkonnaseisundi uuringud – õhusaaste ja saasteväljade kujunemine tööstuslike saasteallikate mõjul

Kaugseire meetodite arendamine (ekspresstehnoloogia suurte merealade eks press-seireks, optilise meetodi väljatöötamine atmosfäärigaaside diagnostikaks, taimkatte põhjal soode kasvuhoonegaaside emissiooni hindamise meetodi arendamine)

Ökofüsioloogilised uuringud: taimede, eriti puude stressitaluvuse selgitamine

Peipsi järve randade areng ja seisund, põhjasetete kujunemine ja nende paleolimnoloogiline indikatiivsus

Uuringud Peipsi järve pindmiste põhjasetete toitainete, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja fosfori jaotuse selgitamine

Holotseeni jooksul looduslike tegurite ja inimtegevuse mõjul toimunud maastike arengu rekonstrueerimine erinevates aeg-ruum skaalades Kliima- ja veetingimuste muutumise rekonstruktsioon soo- ja järvesetete koostise järgi

Eesti maastike (sood, rannikud, siseveekogud) kujunemise ja arengu väljaselgitamine

Tormisuse rekonstruktsioon Läänemere Holotseeni rannamoodustiste koostise kaudu, randade arengustsenaariumite analüüs tulevikukliima tingimustes

Parasvöötme soode kasvuhoonegaaside bilansi mõõtmine ja modelleerimine Kaasaja veekeskkonna dünaamikate peegeldused märgalade ja pinnaveekogude hüdroökoloogias

Pikaajalised (üle 30 a) Kurtna järvestiku seisundi uuringud selgitamaks tööstus saaste ja veekasutuse mõju järvede ökoloogilisele seisundile

Seisuveekogude vee ja sette kaardistamine ja analüüs nende paremaks haldamiseks

Põhja- ja pinnavee vaheliste seoste selgitamine põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide (allikasood, allikad) paremaks kaitsmiseks

Karstinähtuste kaardistamine ja uuringud põhja- ja pinnavee vaheliste seoste selgitamiseks ja veekaitse paremaks planeerimiseks

Piirüleses koostöös ühiste põhjaveevarude säästva majandamise meetodite väljatöötamine ja testimine Gauja-Koiva ja Salaca-Salatsi vesikondades

Kodanikuteaduste ja vabatahtlike seire arendamine allikate asukohtade kaardista miseks ja allikate vaatlemise veebipõhise kaardirakenduse loomine

Uudsete, nii gümnaasiumi kui kõrgkooli õpilastele suunatud interaktiivsete digilahenduste ja õppeplatvormide arendamine jätkusuutlike, vastutustundlike ja uuenduslike lahenduste leidmiseks keskkonnaprobleemide lahendmisel reaalajas või asünkroonselt toimuva grupitöö abil

Mängude ja mängustamise kasutamine komplekssetest süsteemidest arusaamise õpetamisel erinevates kooliastmetes, nende mõju uuringud

Keskkonnakommunikatsiooni ja keskkonnateadlikkuse teemalised uuringud, arendused ja rakendused

Keskonnamuutustega kohanemise, ringmajanduse ja jätkusuutlikkusega seotud uuringud ning arendused

Rakendusuuringud ja teenused

Kaugseire, kaardistamine ja GIS (droonide kasutamine, täppis-GPS, kaardilugude loomine)

Geofüüsikalised uuringud – georadari (GPR) ja mitmekiirelise sonari (ADP) abil

Veeuuringud – komplekssed pinna- ja põhjavee dünaamika ning veekeemia uuringud

Pinnase- ja setteuuringud – proovide kogumine ja analüüs, andmetõlgendused

Elustiku-uuringud – ökosüsteemi seisundi määramine, taimkatteanalüüsid, bioindikatsioon

Randade ja rannaprotsesside uuringud - randade haldamine ja kaitse

Veekogude tervendamine – (tehis)veekogude rajamise ja haldamise põhimõtted, seisundi hinnangu koostamine

Soode tervendamine ja taastamine – märgala ökoloogiliseks toimimiseks vajaliku hüdroloogilise režiimi taastamine, soode taastamise tulemusseire sh kasvuhoonegaaside bilansi mõõtmine

Ökosüsteemide ja veeressursside kaitsekorralduskavade koostamine ja riigi nõustamine

Digitaalsed õppe- ja inforajad õues – avastusrada.ee kasutamine ja uute hariduslike radade koostamine

Jätkusuutliku arengu haridus – koolitused, õppeprogrammide koostamine, õpetajate ja juhendajate nõustamine

Säästva arengu eesmärkide rakendamine era- ja avalikus sektoris

Koolitused ja õppetöö

Koostöös keskkonnahariduskeskuste, erialaliitude, põhikoolide ja gümnaasiumitega on Ökoloogia keskuse inimesed läbi aegade teinud arvukalt koolitusi (teemadeks märgalad, Avastusrada, vesi, mee ja õietolmu uurimine, randade ja rannikute kaitsmine, jätkusuutlikkus jpm). Koolitusi on tehtud Looduse Akadeemia formaadis põhikooli I astme õpilastele, pikema koolituste seeriana säästva arengu hariduse toetamiseks ja koolituskursustena ka rahvusvahelisel tasandil (nt soode taastamise kursused, integreeritud disaini kasutamise suvekoolid jpm).

Õppetöö algusajad pani kirja Urve Ratas:

“Soovist muuta paremaks geograafia-alast õpet tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis ning mõeldes ka Ökoloogia instituudi järelkasvu peale, loodi Jaan-Mati Punningu initsiatiivil 1993. aastal geoökoloogia õppetool. Lisaks kõrgkoolis varem töötanud Osvald Nilsonile hakkasid õppetööd läbi viima ÖI töötajad Jaan-Mati Punning, Jaan Jõgi, Edgar Karofeld ja Urve Ratas. 1994. aastal loodi lisaks bakalaureuseõppele geoökoloogia magistrikaitsmisnõukogu. Selles kaitsesid kraadi mitmed eakamad ülikooliga mitte seotud inimesed, kel ajaloo keerdkäikude tõttu oli tehtud tööd jäänud kaitsmata. Kraadi saamine võimaldas neil oma tööl edasi minna ning mitmel neist ka teaduspõllul kaasa rääkida. Eriti oluliseks pean 1999. aastal loodud ökoloogia doktorinõukogu, mis kindlasti tõstis kogu ülikooli mainet nii vabariigis kui välisriikides.”

Alates ökoloogia doktorinõukogu loomisest 1999. aastal on seal kaitstud arvukalt doktoritöid, millest 27 on ühel või teisel moel seotud Ökoloogia keskuse uurimisteemade või inimestega. Sellise nimetuse alt on doktorinõukogu küll peagi oma tegevust lõpetamas, edasi jätkatakse komplekssete süsteemide doktoriõppekava keskkonnaökoloogia suuna all.

Meie tegemised internetis

Ökoloogia keskuse koduleht, Facebooki lehekülg ja Youtube kanal

Allikate harrastus-teaduse koduleht, Facebooki lehekülg, Youtube kanal ja Instagram

Haridusliku veebirakenduse koduleht ja Facebooki lehekülg

Tekst, joonised ja fotod: Jaanus Terasmaa, Raimo Pajula, Laimdota Truus, Hannes

Tõnisson, Agnes Anderson jt.

Kujundus: Kristjan Kalde, Jaanus Terasmaa

Trükikoda: OÜ Vali Press