Ökoloogia keskus 30

ÖKOLOOGIA KESKUS 30

Meie lugu Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus on 1992. aastal loodud Ökoloogia Instituudi järeltulija. Ökoloogia Instituudi alguseks võib pidada 4. jaanuari 1990. aastal, mil Eesti Teaduste Akadeemia (TA) üldkogu otsustas moodustada TA Bioloogia-GeoloogiaKeemia osakonna koosseisus Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi (ÖMI). Seoses kiiresti toimuvate muutustega ning vajadusega integreerida varem üleliidulises alluvuses olevad mereuuringutega tegelevad uurimisasutused Eesti teadussüsteemi otsustas Eesti TA Presiidium 16. juunil 1992. a. moodustada iseseisva Eesti Mereinstituudi ja reorganiseerida ÖMI Ökoloogia Instituudiks.

Eesti TA Ökoloogia Instituudi põhiülesanneteks sai alus- ja rakendusuuringute läbiviimine organismide, maastike, ökosüsteemide ja geosfääride arengu, seisundi ja funktsionaalse struktuuri tundmaõppimiseks ja haldamiseks. Samuti osalemine arendustegevuses, keskkonnateaduste edendamises ja erialase kaadri ettevalmistamises. Eripäraseks muutis Ökoloogia Instituudi see, et juba 1990. aastal liitusid Jõhvis paiknev Kirde-Eesti osakond, et keskenduda just selle piirkonna keskkonnaprobleemide lahendamisele ja Tallinna Botaanikaaia ökofüsioloogia osakond ja algasid taimestiku ökolooogilised uuringud. Õige pea liitus Tartu osakond, millega tugevdati taimestiku- ja maastikuökoloogilisi uuringuid ning rannikute uuringu grupp Tallinna Botaanikaaiast.

Praegu kuulub Ökoloogia keskus TLÜ Loodus- ja terviseteaduse instituudi koosseisu kui teadus- ja arenduskeskus, kus teadlased tegelevad veega seotud ökosüsteemidega – soode, järvede, rannikute, jõgede ja põhjavee ökosüsteemidega. Me uurime nendes ökosüsteemides erinevas aja- ja ruumiskaalas toimuvaid protsesse. Saadud teadmisi rakendame ökosüsteemide jätkusuutliku majandamise ja kaitsmisega seotud küsimuste lahendamisel.

Inimese jaoks tähendab kolmekümnes sünnipäev enamasti seda, et lapsepõlv on lõplikult mööda saanud ning elu saavutanud teatud stabiilsuse - väärtushinnangud on välja kujunenud ja plaan edasiseks olemas. Kahjuks või õnneks ühe teadusasutuse jaoks seda analoogi kasutada ei saa - teadusasutus peab esimesest päevast alates tunnetama teda ümbritsevat teadusmaastikku ning arengusuundi ning samas olema igal hetkel võimeline plaane korrigeerima. Olgu põhjuseks siis üldine teadus- või rahastuspoliitiline olukord, järjekordne reform ülikoolis või hoopis teadustöötajate lahkumine või lisandumine. Lõpuks on just inimesed need, kes määravad väljastpoolt vaadates asutuse kompetentsid ja usaldusväärsuse ning sisemises vaates perspektiivika ja turvalise töökeskkonna. Ökoloogia keskus on selles osas olnud väga õnnelik, sest nii palju häid inimesi ühest kohast leiab harva. Ökoloogia keskuse (/instituudi) ridades on läbi aegade ametis olnud 170 inimest. Päris muljetavaldav arv! Eks algusaegadel oli koosseis muidugi ka tunduvalt suurem kui praegu, nt 1995. aastal 59 inimest. Praegu on Ökoloogia keskuses 26 inimest ning kui lugeda täiskoormuste kaupa, siis on meid veel palju vähem.

Päris alguses (1992. aastal või enne seda) liitunutest on keskuses aktiivselt tegutsemas veel Mati Ilomets ja Are Kont; Tiiu Koff emeriteerus käesoleval aastal. Peaaegu algusest peale tegutseb Laimdota Truus. Instituudi loomisest alates meie raudvaraks olnud Aili Kants on tänaseks küll pensionil, kuid hoiab end endiselt meie tegemistega kursis ning iga-aastased külaskäigud tema juurde on saanud traditsiooniks. Samuti töötab meil alustanud teadlasi väga edukalt teistes ülikoolides - akadeemik Ülo Niinemets Eesti Maaülikoolis, Edgar Karofeld ja Anu Sõber Tartu Ülikoolis ja Tiiu Alliksaar Tallinna Tehnikaülikoolis. Sergei Babichenko käe all Ökoloogia Instituudist eraldunud kaugseire seadmetega tegelev hargettevõte on saavutanud globaalse haarde ja pärjatud mitmete auhindadega. Aga loomulikult on meie inimesi ka mitmetes riigiasutustes või õnnelike vanavanematena lapselapsi kasvatamas, nagu Urve Ratas ja Kaiu Maalma.

Kahjuks on ka igavestele teadusteedele lahkunuid. Siin tuleb esmajärjekorras nimetada asutuse rajajat Jaan-Mati Punningut, kes lahkus meie seast 2009. aastal. Tema rolli ei saa alahinnata üheski valdkonnas, olgu selleks uute teadussuundade või teadus-asutuste sh Ökoloogia Instituudi rajamine, arvukad teaduspublikatsioonid või Eesti Vabariigi teaduspreemia aastast 1995. Praeguse Ökoloogia keskuse koosseisust moodustavad päris suure osa tema endised õpilased. Kirde-Eesti osakonna pikaaegne eestvedaja Valdo Liblik lahkus mõne aasta eest; juba varem lahkunuiks olid samas osakonnas pikalt tegutsenud Arvo Toomik, Helmut Kundel ja Arvo Rätsep. Meiega küll tunduvalt hiljem liitunud, kuid rannikuuuringutes tähtsal kohal olnud Kaarel Orviku ning viimased kümmekond aastat mitmetes uuringutes kaasa löönud akadeemik Anto Raukas lahkusid mõlemad 2021. aastal. Lahkunud on ka Tartu osakonda vedanud Olevi Kull, lihhenoloog Eva Nilson ja noor kolleeg Piret Kuld.

Kuigi kaod on olnud suured ja korvamatud, on Ökoloogia keskusega viimastel aegadel liitunud mitmeid paljutõotavaid noori inimesi.

Nooruslikust vaimust ja energiast annab tunnistust ka see, et keskuse töötajate lastele mõeldud jõulupeod on olnud rahvarohkemad kui töötajate endi omad. Loodetavasti on ka sealt tulemas põlvkond hakkajaid teadlasi, kes aitavad maailma paremaks muuta.

Jaanus Terasmaa Ökoloogia keskuse juhataja Ökohüdroloogia professor

Meie inimesed läbi aegade Meil on aegade jooksul töötanud 170 inimest. Võib juhtuda, et ei arhiivid ega mälestused pole suutnud tuvastada kõiki endisi kolleege. Puuduvad mõned eesnimed, samuti võib olla nimemuutustest tulenevaid ebatäpsusi perekonnanimedes. Inimesed on esitatud tööle asumise aastate järjestuses.

Keskuse töötajad 2022. aasta seisuga on paksus kirjas.

Mihhail Altement Erik Kaljuvee Einar Vainu Elmar Aitsen Adolf Aunap † Veera Blumberg Mall Jäger Margit Juuse Mare Ainsaar Erna Annuka Helmut Kundel † Kristo Kuusiku Valdo Liblik † August Loopmann † Eva Maalma † Kaiu Maalma Helle Meresoo Ülo Niinemets Juta Ojasoo Elvi Pihlakas Kersti Poom Maris Pöör Kaimo Priido † Aavo Rätsep † Ülo Samlan Olav Sarv Niina Silk Anu Sõber Ly Talik Mati Talver Ants Tohver Arvi Toomik † Urve Värimäe Mart Varvas Martin Voll † Martin Zobel Tiiu Alliksaar Sergei Babichenko Katrin Erg Eduard Holvason Mati Ilomets Aili Kants Edgar Karofeld

Jaan Klõšeiko Tiiu Koff Are Kont Väino Kors † Olevi Kull † Sirje Lapimaa Aina Leeben Diana Makarenko-Piirsalu Malle Mandre Eva Nilson † Katri Ots Sirje Pallo Toomas Pallo Vladimir Pautov Tiina Peil Larissa Porõvkina Jaan-Mati Punning † Elle Puurmann Urve Ratas Jüri Rauk Aaro Sagris † Rines Tann Mari Tobias Andres Tõnisson Kaire Tõugu Laimdota Truus Liivi Tuulmets Viktor Varlamov Hannes Hallik Anne Aan Maimu Burget Agu Karindi Ülle Valgma E. Klink Elve Lode Jekaterina Murashova Lea Rannamets Julia Rezvaja Elga Rull A. Silk Riina Turi Herdis Fridolin Liina Annsoo

Olga Davõdova Priit Koff Sirje Kolde Ljudmilla Koleno Olga Krasinova Katrin Luup Jana Budkovskaja Martin Suuroja Viive Tobro Anne-Mari Tonto Egon Arro † Ülle Ihoma-Rouhiainen Mihkel Kangur Leiti Kannukene Urve Karlson I. Kors Kristjan Kruusement Aino Moorlat Raimo Pajula Leida Voll Maarika Mäesalu Ingrid Mäesalu Reimo Rivis Aljona Lukjanova Aarne Luud Margus Pensa Pilvi-Heidi Remmelkoor Jaanus Terasmaa Manivald Vallikivi Ulve Värimäe Andres Kors Angelika Portsmuth Ingmar Tulva Irina Blinova Ene Kadastik Kai Künnis-Beres Pille Mänd Mait Sepp Galina Kapanen Kris Heinsoo Helen Karu Õie Kors † Kirsti Kütt

Annika Mikomägi Liisa Puusepp Tiit Vaasma Riina Vaht Jana Budkovskaja Lea Hallik Marit Kasemets Hele Kiimann Kairi Mänd Hannes Palang Anu Printsmann Kairi Sepp Helen Sooväli-Sepping Hannes Tõnisson Kristel Kund Ülle Sillasoo Piret Kuld † Aliaksei Novik Anto Raukas † Iti-Kärt Lehtmets Egert Vandel Kadri Vilumaa Eve Avel Kaarel Orviku † Shinya Sugita Agata Marzecova Seila Kastein Katrin Kibuspu Triin Toming Ludmilla Krusta Agnes Anderson Marko Vainu Liisa Küttim Martin Küttim Egle Avi Maive Sõstar Oliver Koit Victor Alari Pamela Abreldaal Karin Sisask Maris Morel

1992 Kevade tn maja avamine

1996 jõulupidu

2000 sünnipäevapidu

2001 jõulupidu

2003 suvepidu

2004 jõulukarneval

2005 suvepidu

2007 talveseminar Nelijärvel

2009 talveseminar Võsul

2010 suveseminar Ida-Virumaal

2011 talveseminar Käsmus

2012 ÖI sünnipäeva tähistamine

2013 talveseminar Sagadi mõisas

2018 sügisseminar Luhtres

2021 talvematk Männiku rabas

2022 suvepidu Aili juures

Partnerid Eestis Meie partnerid – need on inimesed ja organisatsioonid, kellega me oleme koos töötanud, lahendanud ühiselt teadus- või keskkonnaprobleeme, oleme teinud nende tellimisel uurimusi ja pakkunud lahendusi keskkonnaprobleemide kõrvaldamiseks.

Heade partnerite hulka oleme arvanud ka need riigi- või munitsipaalasutused, kellega oleme otseselt seotud administratiivselt, aga ka riigi ülesannete täitmise kaudu.

Partnerid Eestis saab jagada mitmesse mõttelisse rühma – riigi- ja munitsipaalasutused, teadusasutused, koolid, ühingud ja liidud ning erasektor. Sellest tulenevalt on ka partnerlussuhted olnud mitmekesised.

Riigi- ja munitsipaalasutused Keskkonnaagentuur Keskkonnainvesteeringute Keskus Päästeamet Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaamet Maa-amet Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Eesti Geoloogiateenistus Eesti Teadusagentuur Tallinna linn ja linna allasutused Tallinna Vesi AS Tallinna Loomaaed Eesti Energia AS Ülikoolid ja koolid Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa

Kolledž Tartu Ülikool TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus Eesti Kunstiakadeemia Rakvere Riigigümnaasium Pühajärve Põhikool Kurtna kool Ühingud ja liidud Eesti Ökoklaster Eesti Erametsaliit Erametsakeskus Eestimaa Looduse Fond Eesti Märgalade Ühing Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Geograafia Selts Eesti Veeühing Eesti Keskkonnahariduse Ühing MTÜ Vahtra Hooldemaja Globe Eesti MTÜ SA Innovatiivse hoone ja elukeskkonna kompetentsikeskus TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus

Erasektor Easman Specialities AS Elige OÜ Esfil Tehno AS Hydroact OÜ IPT Projektijuhtimine OÜ Iisaku Elamumajandus OÜ Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Lainemudel OÜ Maa ja Vesi AS Maves OÜ Norwes Metall AS Novotrade Invest AS Portlif Grupp OÜ Pärnu Sadam Revino Farming AS SKS Estonia TEXTILE OÜ Saarte Liinid AS Sillamäe Sadam Stako Diler OÜ TNC Components OÜ Tallinna Sadam AS Timberston OÜ Trineb OÜ Viru Keemia Grupp AS

Partnerid laias ilmas Partnerid välismaal on eelkõige ühiste teadus-või rakendusprojektide kaastäitjad, artiklite kaasautorid, meil stažeerinud koostööpartnerid või need, kes on meid oma ülikoolides ja teadusasutustes vastu võtnud. Koostöö toimub erinevates vormides – meil on ühised projektid, mõlemasuunaline teadlasvahetus, erialavõrgustikud jne.

Vaadates maailmakaardile, kus on tähistatud paigad, millega

sedapidi seotud oleme olnud, käib kõige tihedam koostöö ikka kodule lähemal – Põhjamaade, lõunanaabrite ja KeskEuroopaga, aga oleme jõudnud ka Kaug-Itta ja Põhja-Ameerikasse, harva mujalegi. Ökoloogia keskuse välispartnerite nimekiri on tegelikult palju pikem, kui ühele kaardile mahub.

TA Bioloogia-GeoloogiaKeemia osakond

TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut

TA Geoloogia Instituut

4

Töötajate arv

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

58 7

Projektide arv

12

3 23 9

19

59 18 6

20

Ökofüsioloogia osakond

Eraldus Mereuuringute Instituut (praegu TÜ Eesti Mereinstituut ja TalTech Meresüsteemide instituut)

15 16

27 30

55

ÖMI Geoökoloogia osakond (paleoökoloogia, märgalade, saarte ja kaugseire töögrupid)

Eraldus (liikus EMÜ alla)

2 5

13 12

49 39

8

16

14

16

45

Tartu osakond

Maastikuökoloogia osakond

15

2006

6

2005

2004

2003

2002

2001

2000

1999

19

1998

1997

1996

1995

1994

1993

1992

1990

1986

0 nõ 4.0 up 4 id .19 am 86 04 i a M .0 ne m K e er 1 eu .19 urt tko ur 90 na nd s ad in l gu oo ev 16 te di di .0 ah re 6 In Ö el . kt 19 st ko in or 9 itu lo e 2 o u J.g t l o M (Ö ia 20 . P od M ja .0 i u I) TA 4. n 19 ni Ö n 93 g ko lo lo 01 og od m .0 ia iT ag 9.

In PÜ ist 19 st rik 94 itu ge ai te ut o ts g , ök m ev 24 o i s lo m . nõ ust og sa on 02 u a ia ko lu i E o .19 õp gu sta es gra 95 pe s ti afi Ö ge to 11 Vab a # ko ol oö lo Ku .0 a 2 ko rii (J og ltu 7.1 gi .- ia lo ur 99 og te M In i- 5 . ad P s ia ja Ö t u us n itu k H o 24 p ni u ar lo .11 id og ree ng di us ia m u .19 ia juh m In 97 in st tim ist itu Ö ise ko e er ut 0 lo l) l i ök 1.0 i um ik og u ol 9.1 ia ia s oo 9 In lla gi 99 st a t i t uu do eg tl kt ev iit 24 or u us (O .0 in st õu al TP ts . K 2 ük u .2 ko us Ü 0 l li e l j 0 -g gu tas a a es Ü 0 t E . N Ök es iin of 2 ti em üs Va 4.0 Va e io lg 2. ba ts loo et 20 äh 0 rii ) s gia gi ai o e 1J IV .te uu sa ad ri k kl M. as P us mi on 18 si un ja .0 pr stö d te ni ee ö Ta te 3. e n llin ist 20 m de ne g ia s na e li 05 te a m i Ü itun Ta är li l gi 01 koo ud linn In .0 l as a ut Pe va sti 9. us d lit tu 20 i M ud 0 te ag ba oo .K id 5Ö as gi k an ire ko ilt a gu kto lo lo ülik r rik og od o s ia i oli

Meie ajalugu

12 15

19

Eraldus kaugseire töögrupp (praegu LDI Innovation)

11

39

Eraldus (liikus TÜ alla)

Kirde-Eesti osakond

Keskkonnauuringute osakond (paleoökoloogia ja järvede töögrupp) (märgalade ja rannikute töögrupp)

16

27 18

24 17 17

31 16 19

40 24

32 26

20 33

22 12

38

24

11

35

Järvede rühm

Rannikute rühm

Soode rühm

33 17 10

20 25

12

28

Geofüüsika rühm Paleouuringute rühm Keskkonnahariduse rühm Kasvuhoonegaaside rühm

2022

2021

2020

37

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

15 2011

2010

2009

2007 2008

17 18 19

29 11

26

Lõpetas tegevuse

Ravimuda rühm Allikate rühm Üleujutuste rühm Ökohüdroloogia rühm Veeuuringute rühm Ökosüsteemide taastamise rühm

0 U 1.0 us 3 -S .20 ad 0 am 6 Ö a ko 5 lo ru o um gi a id In es st se itu 22 ut G .1 ke us 1.2 ko sk tav 0 li s 1 ko i f 0 nn on R at d oo ea nim tsi du e ku st ta ni 24 e s S ng Ee .0 au . a st 2. pr Su Ca i V 20 of g rl ab 15 es ita X V ar A so I iig . R rik 11 ie a s Ee .0 lu uk tö as st 5.2 öp s i lo 0 re ai od 15 em us L. T k ia 0 ai ru ts us sa 1.0 e s ko i L 9. hõ a os oo 20 be i se du 15 m isu s Ö är s - ja ko gi ol T lo ev er o 17 Ö vis gia Ee .0 ko et In st 5.2 lo ea st iN 0 og d itu oo 17 ia ust ud rt H. ke e is e T 22 Te õ sk ins t ni sa .1 us tit a s d i E 1.2 uu us so TA 0 di te n s 1 G 7 a A i t Lo ka i v 0 ea o de as va 1.1 d du u em tlo lit 1.2 se se o iJ 0 ia du . T 18 po Ak l iik d er Ö pu ad m as k la e e ek m olo r m i se i s 18 aa o gi m .1 er a ( a L i Ra aa 1.2 ja . ke ci ilm 01 II Pu sk ng a 8 pr u u ee se ’u m H s e m pp m eis . T j uh ia ) ee tr õn at sk itiit iss 22 a on li o m . ja ks G aa 11.2 na Toy n s m il 0 a s ot i bH m 2 a võ a 0 G is m me H az tk ee is . T oo on sk trit õn dl i o iit s 1 ik u EV 2.0 nna li H son ke p 5. s yu s a 2 sk re 0 nd i v ko si 22 ai õi d nn e M M stk n ot o at d . K ea i n ü or nd sp lik dl oo tti m as re or u e sa t pr i ee m ia

Kõrgetasemeline teadus 30 tegevusaasta jooksul oleme publitseerinud üle 3500 erineva kirjutise, sealhulgas üle 500 kõrgetasemelise teadusartikli. Oleme täitnud enam kui 500 teadus- ja rakendusprojekti.

Artiklite, projektide ja inimeste dünaamika on läbi aastate varieerunud, kuid just viimasel ajal torkab silma üks trend – projektide kestvused muutuvad üha lühemaks ja ühel aastal algavate projektide arv ületab järjekindlalt projektitäitjate arvu. See tähendab töötegijatele väga suurt koormust ja tegevuste killustumist, mis omakorda on jätmas sügavat jälge teadusartiklite publitseerimise aktiivsusele. Eesti teadusmaastiku üheks suurimaks probleemiks ongi teadlaste baasrahastuse puudumine ja see, et inimeste sissetulek sõltub puhtalt nn “sisse toodud” projektidest.

Teadusartiklid on olulisel kohal oma teadustulemuste levitamisel, kuid neid loevad reeglina vaid teised teadlased. Lisaks kirjutamisele on ka teisi formaate, mis aitavad laiemale avalikkusele oma teadustulemusi tutvustada. Üheks näiteks on teadusseminarid. Ökoloogia keskuse seminarid on toimunud juba ligi 30 aastat kindla korra järgi ja kindlal ajal – igal reedel kell 09.00. Paus tehakse sisse vaid suvel ja aastavahetuse paiku. Viimasel kümnendil on seminarides esinenud järjest rohkem külalisi teistest uurimisasutustest ja seminare kantakse otse üle ka Facebookis, koos hilisema järelvaatamise võimalusega. 30 aasta jooksul on kuulatud sadu seminare – keskeltläbi 25-30 seminari aastas.

Järelvaadatavaks videoformaadiks on ka Tallinna Ülikooli 1 minuti loengud. Need on lühikesed videod, kus teadlased selgitavad mõnda protsessi, mõistet või päevakajalist sündmust. Videosid näidatakse Rahvusringhäälingus ja loomulikult leiab neid ka internetist. Ökoloogia keskuse inimesed on aastate jooksul teinud 33 sellist loengut. Aktiivsemad loengupidajad on Jaanus Terasmaa ja Mihkel Kangur kuue ning Liisa Puusepp ja Hannes Tõnisson nelja 1 minuti loenguga, kõik erinevatel teemadel ning lihtsalt arusaadavas vormis.

Alusuuringud Eesti looduslike, pool-looduslike ja tugeva inimtegevuse mõjuga ökosüsteemide taimestiku ja bioproduktsiooni hindamine

Pikaajalised (üle 30 a) Kurtna järvestiku seisundi uuringud selgitamaks tööstussaaste ja veekasutuse mõju järvede ökoloogilisele seisundile

Kirde-Eesti keskkonnaseisundi uuringud – õhusaaste ja saasteväljade kujunemine tööstuslike saasteallikate mõjul

Seisuveekogude vee ja sette kaardistamine ja analüüs nende paremaks haldamiseks

Kaugseire meetodite arendamine (ekspresstehnoloogia suurte merealade ekspress-seireks, optilise meetodi väljatöötamine atmosfäärigaaside diagnostikaks, taimkatte põhjal soode kasvuhoonegaaside emissiooni hindamise meetodi arendamine) Ökofüsioloogilised uuringud: taimede, eriti puude stressitaluvuse selgitamine Peipsi järve randade areng ja seisund, põhjasetete kujunemine ja nende paleolimnoloogiline indikatiivsus Uuringud Peipsi järve pindmiste põhjasetete toitainete, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja fosfori jaotuse selgitamine

Põhja- ja pinnavee vaheliste seoste selgitamine põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide (allikasood, allikad) paremaks kaitsmiseks Karstinähtuste kaardistamine ja uuringud põhja- ja pinnavee vaheliste seoste selgitamiseks ja veekaitse paremaks planeerimiseks Piirüleses koostöös ühiste põhjaveevarude säästva majandamise meetodite väljatöötamine ja testimine Gauja-Koiva ja Salaca-Salatsi vesikondades Kodanikuteaduste ja vabatahtlike seire arendamine allikate asukohtade kaardistamiseks ja allikate vaatlemise veebipõhise kaardirakenduse loomine

Holotseeni jooksul looduslike tegurite ja inimtegevuse mõjul toimunud maastike arengu rekonstrueerimine erinevates aeg-ruum skaalades

Uudsete, nii gümnaasiumi kui kõrgkooli õpilastele suunatud interaktiivsete digilahenduste ja õppeplatvormide arendamine jätkusuutlike, vastutustundlike ja uuenduslike lahenduste leidmiseks keskkonnaprobleemide lahendmisel reaalajas või asünkroonselt toimuva grupitöö abil

Kliima- ja veetingimuste muutumise rekonstruktsioon soo- ja järvesetete koostise järgi

Mängude ja mängustamise kasutamine komplekssetest süsteemidest arusaamise õpetamisel erinevates kooliastmetes, nende mõju uuringud

Eesti maastike (sood, rannikud, siseveekogud) kujunemise ja arengu väljaselgitamine

Keskkonnakommunikatsiooni ja keskkonnateadlikkuse teemalised uuringud, arendused ja rakendused

Tormisuse rekonstruktsioon Läänemere Holotseeni rannamoodustiste koostise kaudu, randade arengustsenaariumite analüüs tulevikukliima tingimustes

Keskonnamuutustega kohanemise, ringmajanduse ja jätkusuutlikkusega seotud uuringud ning arendused

Parasvöötme soode kasvuhoonegaaside bilansi mõõtmine ja modelleerimine Kaasaja veekeskkonna dünaamikate peegeldused märgalade ja pinnaveekogude hüdroökoloogias

Rakendusuuringud ja teenused Kaugseire, kaardistamine ja GIS (droonide kasutamine, täppis-GPS, kaardilugude loomine) Geofüüsikalised uuringud – georadari (GPR) ja mitmekiirelise sonari (ADP) abil Veeuuringud – komplekssed pinna- ja põhjavee dünaamika ning veekeemia uuringud Pinnase- ja setteuuringud – proovide kogumine ja analüüs, andmetõlgendused Elustiku-uuringud – ökosüsteemi seisundi määramine, taimkatteanalüüsid, bioindikatsioon Randade ja rannaprotsesside uuringud - randade haldamine ja kaitse Veekogude tervendamine – (tehis)veekogude rajamise ja haldamise põhimõtted, seisundi hinnangu koostamine Soode tervendamine ja taastamine – märgala ökoloogiliseks toimimiseks vajaliku hüdroloogilise režiimi taastamine, soode taastamise tulemusseire sh kasvuhoonegaaside bilansi mõõtmine Ökosüsteemide ja veeressursside kaitsekorralduskavade koostamine ja riigi nõustamine Digitaalsed õppe- ja inforajad õues – avastusrada.ee kasutamine ja uute hariduslike radade koostamine Jätkusuutliku arengu haridus – koolitused, õppeprogrammide koostamine, õpetajate ja juhendajate nõustamine Säästva arengu eesmärkide rakendamine era- ja avalikus sektoris

Koolitused ja õppetöö Koostöös keskkonnahariduskeskuste, erialaliitude, põhikoolide ja gümnaasiumitega on Ökoloogia keskuse inimesed läbi aegade teinud arvukalt koolitusi (teemadeks märgalad, Avastusrada, vesi, mee ja õietolmu uurimine, randade ja rannikute kaitsmine, jätkusuutlikkus jpm). Koolitusi on tehtud Looduse Akadeemia formaadis põhikooli I astme õpilastele, pikema koolituste seeriana säästva arengu hariduse toetamiseks ja koolituskursustena ka rahvusvahelisel tasandil (nt soode taastamise kursused, integreeritud disaini kasutamise suvekoolid jpm). Õppetöö algusajad pani kirja Urve Ratas: “Soovist muuta paremaks geograafia-alast õpet tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis ning mõeldes ka Ökoloogia instituudi järelkasvu peale, loodi Jaan-Mati Punningu initsiatiivil 1993. aastal geoökoloogia õppetool. Lisaks kõrgkoolis varem töötanud Osvald Nilsonile hakkasid õppetööd läbi viima ÖI töötajad Jaan-Mati Punning, Jaan Jõgi, Edgar Karofeld ja Urve Ratas.

1994. aastal loodi lisaks bakalaureuseõppele geoökoloogia magistrikaitsmisnõukogu. Selles kaitsesid kraadi mitmed eakamad ülikooliga mitte seotud inimesed, kel ajaloo keerdkäikude tõttu oli tehtud tööd jäänud kaitsmata. Kraadi saamine võimaldas neil oma tööl edasi minna ning mitmel neist ka teaduspõllul kaasa rääkida. Eriti oluliseks pean 1999. aastal loodud ökoloogia doktorinõukogu, mis kindlasti tõstis kogu ülikooli mainet nii vabariigis kui välisriikides.”

Alates ökoloogia doktorinõukogu loomisest 1999. aastal on seal kaitstud arvukalt doktoritöid, millest 27 on ühel või teisel moel seotud Ökoloogia keskuse uurimisteemade või inimestega.

Sellise nimetuse alt on doktorinõukogu küll peagi oma tegevust lõpetamas, edasi jätkatakse komplekssete süsteemide doktoriõppekava keskkonnaökoloogia suuna all.

Meie tegemised internetis Ökoloogia keskuse koduleht, Facebooki lehekülg ja Youtube kanal

Tekst, joonised ja fotod: Jaanus Terasmaa, Raimo Pajula, Laimdota Truus, Hannes Tõnisson, Agnes Anderson jt.

Kujundus: Kristjan Kalde, Jaanus Terasmaa Trükikoda: OÜ Vali Press

Allikate harrastus-teaduse koduleht, Facebooki lehekülg, Youtube kanal ja Instagram

Haridusliku veebirakenduse koduleht ja Facebooki lehekülg