Teine noorus
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Neljapäev, 21. august 2014
Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Helena Karma » 614 4045 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress
1. ja 2. oktoobril on Tallinnas Salme kultuurikeskuses taas eakate festival, millega tahetakse väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi vanemas eas ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Festival saab teoks juba viiendat korda, kõiki osalejaid ootavad kasulikud loengud, uudsete teenuste ja toodete tutvustus, ei puudu ka muusika ja tants. Esimesel festivalipäeval, millega muu hulgas tähistatakse rahvusvahelist eakate päeva, antakse kätte auhinnad konkursi «Aastad täis sära ja väärikust» võitjaile – eakate elu rikastanud isikutele ja tegudele.
≤
’’
Eestimaal
ringi liikudes olen sageli näinud
Lõhnataju kahanemine vanemas eas on normaalne. Enamasti hakkab see kehvemaks jääma pärast 60. eluaastat, aga tasapisi pika aja jooksul, nii et esialgu paljud seda muutust ei märkagi: USA rahvusliku terviseinstituudi veebikülje andmeil kurtis selle üle vaid paar protsenti 65aastastest naistest. Sümptom võib aga viidata ka mõnele haigusele, seepärast tasuks nina-kurgu-kõrvaarsti poole pöörduda juhul, kui näiteks pärast nohu taandumist pole nädala jooksul taastunud tugevate lõhnade taju, aga ka siis, kui lõhnataju kaob äkitselt ja näiliselt igasuguse põhjuseta. Lõhnataju nõrgenemine seletab ka, miks end lõhnastama harjunud daamid vanemas eas sageli parfüümiga liialdama kipuvad. Hea, kui on olemas mõni usaldusväärne lähedane, kes aitab lõhnakogust kontrolli all hoida. Allikas: www.longevity.com
530 eurot oli mullu Eestis keskmine kuutasu koha eest eakate kodus.
soliidses eas inimesi, kelle päevadesse mahub tegemisi vaat et rohkem kui nii mõnelgi poole nooremal.
Teine noorus
REET LINNA: «V lihtsalt sundida t Särtsakas ja nooruslik Reet Linna võtab «Prillitoosi» saatejuhina selgi hooajal igal pühapäevahommikul koha sisse paljudes Eestimaa kodudes – ikka selleks, et süstida vaatajatesse energiat ja tegutsemislusti.
PantherMedia / Scanpix
LÕHNATAJU KAHANEB AASTATEGA
Neljapäev, 21. august 2014
‡
Persoon
EAKAD PEAVAD JUUBELIFESTIVALI
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
2
IA MIHKELS IA.MIHKELS@OHTULEHT.EE
Oleksite täie õigusega võinud valida muretu ja rahuliku aasta, kuid otsustasite taas töise kasuks. Miks? Tõepoolest, ka 2014. aasta sügishooaeg «Prillitoosis» jätkub
minuga. Pean tunnistama, et kui toimetuse juht mulle uue töölepingu lauale pani, olin oma tegemistega parasjagu nii hõivatud, et isegi ei mõelnud, kas kirjutan alla või mitte. Seega nõustusin. Pärast mõtlesin küll naljaga poo pooleks, et oleksin võinud ju ikka natuke kaubelda ja hindagi tõsta.
Aga jah, mu neljas hooaeg selle saate juhina algas juba kohe kevadel uute võtetega, et sügisel pakkuda vaatajaile uusi lugusid toredatest kaasmaalastest. Millest see sõltub, kas inimene jätkab soliidses eas aktiivse ja energilisena või eelistab tõmbuda koduseinte vahele ja võtta omaks «oh-mis-nüüdmina-enam»-hoiaku? Olen rohkem kui kümme viimast aastat palju mööda Eestimaad ringi sõitnud ja kohtunud väga paljude inimestega, sageli just eakatega. On selge vahe suhtumises neisse. Kusagil maakohas on 60- ja 70aastased, ka 80+ inimesed enamjaolt vägagi krapsakad, nad ei istu päris kindlasti kodus. On palju seltse ja klubisid, kus käivad koos just vanad prouad-härrad, kes tänu sellele elavad aktiivset elu. Samas aga kipub avalikkus, ka meedia, üsna selgelt tõmbama piiri eaka ja noore tegija vahele. Minu jaoks on eaka kuvand oluliselt muutunud. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli 60+ naine suures plaanis kindlasti tumedais rõivais ja korralikult siledaks kammitud soenguga, sõna otseses mõttes vanaproua. Vaadake neid nüüd! Erksavärvilised ja moekad riided, viimistletud meik, kenad soengud ja ehted... Nad loevad palju, käivad kontserti-
del ja teatris ning on eluga – ka interneti vahendusel – vahel rohkemgi kursis kui nende lapsed ja lapselapsed. Ühiskond vananeb terves maailmas, aga elukogenud inimest ei peaks nurka suruma. Esimene asi, mida ma muudaksin, kui saaksin, on avalikkuse ja eriti meedia suhtumine vanemaealistesse. Eks see suhtumine tasapisi paraneb küll niigi – elukogemus maksab ja tasapisi õpitakse seda üha enam hindama. Mida soovita soovitaksite inimestele, kes tahaksid endistviisi tegutseda, aga on näiteks tööltki lahkunud see seetõttu, et seal anti selgelt mõ mõista: aeg oleks koht vabaks teha? t Kust ammutada pealeh pealehakkamisindu ja julgust? Inimesed o on ju nii erinevad. Palju sõltub lo loomulikult ka sellest, kus sa elad, ela kui aktiivne on see keskkond, keskkond kus igapäevaselt askeldad, aga kõige olulisem on siiski enda tahe tah elada, tegutseda, olla olemas! Kohtusin T Türil hiljuti 81aastase vanahärraga, vanahärrag kunagise krossisõitjaga, kelle kell silmad särasid nüüdki, kui ta rattale istus ja rajale läks. Kodu Kodus istuda polevat aega, rääkis ta – küll on vaja noori õpetada, jahil k käia, kalale minna. Ütles temagi, et e kui niisama istuma jääb, on ko kohe kondid haiged ja meel mõru. Olen vanahärraga vanah igati nõus: kui tervis vähegi väh lubab, tulebki tegutseda. Ei p pea ju üle jõu rabama, oluline on kas või üks eesmärk järgmiseks järgmise päevaks paika panna ja see il ilmtingimata ka ära teha. Kui tööand tööandja pole osanud sinust lugu pidada, pida siis tee ennast kusagil mujal nähtavaks, kas või vabatahtlikuna, selleks on võivabatahtlikun malusi palju. Sealt edasi tulevad juba uued väljakutsed, v uued tuttavad, teg tegusad inimesed. «Prillitoosiga» me seda just «Prillitoo püüamegi: innustada oma püüamegi vaatajaid nn-ö elulainel püsima. Kas olete kunagi tajunud noorte k kolleegide mitte soos just soosivat suhtumist? Kuidas se sellest üle olla?
Kõige odavam kohatasu oli 300 eurot, kalleimas asutuses maksis koht üle tuhande euro.
Reet eet Linna Linnal a sai kevadel teletäis juba 45 töövisioonis s oo s tä aastat. «Mu aastat «Mul u on töises elus tõesti väga tõest äga vedanud,» tunnistab ta. ta «On O o olnud paremaid ja halvemaid al e a d ae aegu, aga mu töökoht o t on o mind d hoidnud, ikka veel pakutakse tööd.» Arno Saar
Teine noorus
Neljapäev, 21. august 2014
3
Vahel tuleb ennast tegutsema!» Heatujuline naabrinaine Kümne aasta eest, Reet Linna eelmise juubelisünnipäeva eel iseloomustas tuntud telenägu Vahur Kersna oma kolleegi sõnadega, mis sada protsenti kehtivad siiani: «Reet on üks tüüp, kellega paljud televaatajad samastuvad. Teda peetakse lõbusaks ja sõbralikuks naabrinaiseks, kes küsib just neid küsimusi, mida küsiks ka naabrinaine, ja see on vajalik. Reedal on seljataga väga suur grupp inimesi, kes mõtlevad nii nagu tema. Ja see on tore ja hea, et meil selline nähtus on olemas, sest nii ei pea me teda välja mõtlema.» Režissöör Maire Radsin nendib: «Reet on väga elurõõmus, kiire ja väga emotsionaalne – teda puudutab kõik. Ta on nagu keravälk, hästi aktiivne, kogu aeg justkui voolu all.»
Minul on oma töises elus tõesti väga vedanud. On olnud halvemad ja paremaid aegu, aga minu töökoht on mind hoidnud. Hoidnud nii, et kevadel sai täis juba 45 aastat ja ikka veel pakutakse tööd. Aeg-ajalt saan jälle ka mõne täiesti uue väljakutse, uue ettepaneku. Küllap see hoiabki mind vee peal. Teistsuguse suhtumise korral on muidugi raske. Kellele see meeldiks, kui sulle tahetakse
kohta kätte näidata – aga soovitan pea kuklasse lüüa ja mitte alla anda. Ja kui võimalik, siis oma elukogemusega pigem hoopis see noorem kolleeg paika panna. Mida saab inimene ise selleks teha, et vanemas eas enesekindlust säilitada ja töökonkurentsis püsida? Kindlasti tuleb ajaga kaasas käia. Internetiajastul on möödapääsmatu seegi maailm endale
arusaadavaks teha, sellest on vanemad inimesed ammu aru saadud – üha rohkem on neid, kes suhtlevad Facebookis ja säutsuvad Twitteris. Igaühel tasub oma erialast lähtuvalt läbi mõelda, millised on tema trumbid nooremate töökaaslaste ees. Minu põlvkonna üks plusse on näiteks seegi, et enamik meist valdab neid keeli, mida tänased noored kuigi oluliseks ei pea – vene ja saksa keelt. Seda oskust ei maksa vaka all hoida, nii mõnelgi juhul aitab see enda vajalikkust tõestada ja nooremate kolleegidega kontakti luua. Rakendatud oskused annavad kindlasti enesekindlust juurde. Mingil juhul ei tohiks ise end enneaegu maha kanda. Olete kadestamisväärses füüsilises vormis. Mis on selle saladus – mida teete, et nooruslik püsiks nii keha kui ka vaim? Vormis püsida aitab ennekõike liikumine, see on üks olulisemaid asju, mida unarusse jätta ei
tohi. Kui kas või pool tunnikestki iga päev kõnnid, saad selle ajaga oma mõtted korda ja pea selgeks. Liikuma peab! Vahel on lihtsalt vaja ennast sundida, ise«Prillitoosi» endast jagu saada! meeskond on Reet Linna sõ nu stada vanem nul sihiks sead Tean ju omast käest: mõniaealisi teguts nud inema ning julg pü si m a. ustada neid el kord on enesetunne kehvavõitu ulainel ja mõtlen, et no mitte kuidagi ei taha dressi selga panna ja kõndi- vastupidi – kui juhtun midagi selma minna! Aga siis ütlen iseen- list sööma, ei tunne ma pärast en- noortel liikmetel. dale: sa pead, Reet! Kui tavapära- nast hästi. Ega saa salata – mul endal on ne tunnike on taas kõnnitud, tuMesi seevastu on minu toidu- huvitav seda tööd teha. Põnev on leb võtta korralik dušš – ka kül- sedelis endiselt väga tähtsal ko- saateid ette valmistades kohtuda maveekarastus käib asja juurde. hal. Ikka hommikukohv meega, kunagiste kuulsustega ja rääkida Imehea, sellest saab pikapeale samuti õhtune piparmünditee. nende elust ja olnud aegadest või suisa vajadus! Ja üks korralik niisaada vastuseid terviseprobleesutav kehakreem, mida pärast Millega «Prillitoosi» uuel hoo- midele. Nii mõnegi elutarkuse või dušši kasutada, on mul alati käe- ajal oma vaatajaid üllatate? nipi olen ka ise saateist kõrva tapärast – keha vajab hoolt igas vaMõned uued nipid olen alga- ha pannud. nuses. Uskuge, pärast kõiki neid vaks hooajaks välja mõelnud «Prillitoos» on kõigile – just protseduure on enesetunne suu- küll, aga neist veel rääkida ei ta- nii nagu ka prillikandjaid on igas ha – näete siis, kui hooaeg algab. vanuses inimeste seas. On tõesti repärane! Hästi palju lahendan ma rist- Eesti vaataja harjub ühe või teise ütlemata hea tunne, kui alla kolsõnu, et vaim värske hoida. Ja eks formaadiga üsna aeglaselt. Olen mekümnesedki tulevad juurde ja ma ikka vaatan ka, mida suhu pa- püüdnud teha «Prillitoosi» kui ütlevad mõne hea sõna meie saanen. Rasvast toitu enam ei taha ja koguperesaadet – et sealt leiaks te kohta, rääkimata eakatest. ka saia söömist olen oluliselt vä- häid ideid ennekõike peamine Olge siis 7. septembril jälle tehendanud. Selleks ei peagi ennast sihtrühm, eakad inimesed, aga et lerite ees – just siis algab meie uus enam kuidagi eriliselt piirama, midagi oleks vaadata ka pere hooaeg!
Neljapäev, 21. august 2014
‡
Perekond
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
4
Teine noorus
Kuidas vanavanema rollis hästi toime tulla
Tänapäeva vanaemad ja -isad on tihtilugu oma eluga nii hõivatud, et lapselaste kantseldamiseks ei jäägi mahti. Juhtub aga sedagi, et vanavanematel on lapsehoiuks nii aega kui ka tahtmist – aga ühtepuhku on noore perega tüli lahti.
≤
IA MIHKELS IA.MIHKELS@OHTULEHT.
Mida teha, et lapselapsed-vanavanemad saaksid koos aega veeta, kellelgi asjaosalistest poleks aga põhjust solvumiseks või pahameeleks? Uurisime paarikümne alla aastase beebi emalt-isalt, mida vanavanemad (enamasti just vanaemad, vanaisad suhtuvat noorte pereinimeste kinnitusel asjasse märksa rahulikumalt) nende arvates mingil juhul tegema ei peaks. Tulemused on siin. Ehk tasub värsketel vanava-
Seeniorid! Te olete lahedad!
Spetsiaalselt teile Estonia Spa’s väga soodne tervisepakett „Mõnusalt tervemaks” 5 päeva puhkust pühapäevast- neljapäevani
Paketi hind al 159 € ( al 39.75/öö/in) kehtib pensionitunnistuse ettenäitamisel Hinnas: 4 ööd majutust / 3 ravipäeva / arsti vastuvõtt / individuaalne ravikaart / 9 protseduuri / 11 söögikorda / hommikuvõimlemine / Termide kasutus TÄPSEMALT
Info ja broneerimine: Estonia Spa Hotels, Tammsaare 4a, 80010, Pärnu tel 447 6905 e-post: sales@spaestonia.ee
nematel üht-teist kõrva taha panna. ANNA AEGA KOHANEDA. Esmalt tasub noorele perele anda aega uudse olukorraga harjuda. Ei maksa kohe, kui beebi haiglast koju saab, kohale söösta ja paigale jäädagi ning kõiki ohje enda kätte haarata. Nii jääb noor pere ilma võimalusest oma uute rollidega harjuda, omavaheline tööjaotus paika panna, vastse pereliikmega tutvuda. Andke perele paar nädalat aega, siis hakkab noorel emal esialgne elevus väsimusega asenduma ja lapsehoidja võib marjaks ära kuluda. ÄRA SURU ABI PEALE. Vanaema võib küll ainult head soovida, kui ta igal hommikul enne kukke ja koitu tarmukalt uksest sisse marsib, aga noorele perele ei pruugi see meeldida. Kindlaim viis on asjad kohe alguses selgeks rääkida: leppida kokku, et noored ütlevad, kui neil mingit abi tarvis on, ja vanavanemad ootavad seda märguannet. Samas pole töötavatel vanaemadel-vanaisadel alati kohe võimalikki appi tõtata, ka sel juhul tuleks aegsasti teada anda, millal saab nende peale loota. NÕU ANNA SIIS, KUI KÜSITAKSE. Enamasti on vanavanemad viimati pidanud imiku eest hoolitsema aastakümneid tagasi, vahepealse ajaga on aga nii mõnedki titekasvatuses tollal kehtinud põhitõed pea peale pöördunud. Usalda värskeid vanemaid, ära sunni neid kõike tegema nii, nagu oma isiklikele kogemustele tuginedes õigeks pead. Kui titeema nõu küsib, räägi, kuidas sina omal ajal tegid, aga ära serveeri seda kui ainsat ja lõplikku tõde. ÄRA TUNNE ENNAST ÜLEARU KODUS. Noortele külla minnes tasuks endale aru anda, et ehkki nad on lähedased inimesed, oled nende juures siiski külas. Just nii seal käitugi – nagu külas ikka, viisakalt ja vaoshoitult. Kui oled külas poja perel, ära unusta, et perenaine on selles kodus siiski minia – kui usud, et oleks hea mõte köögikohustused päevaks enda peale võtta, räägi sellest kõigepealt temaga.
Vilunud vanaemad teavad, et mitte miski ei paku nii palju rõõmu kui lapselastega koos veedetud aeg.
Õigus seada tingimusi Kui lapselapsi on rohkem kui üks ja kõigi vanemad tahaksid neid näiteks suvel mingiks ajaks vanavanemate juurde saata, siis arutage üheskoos läbi, kas lapsed tulevad kõik koos või pigem eraldi. Üle jõu pole mõtet lapsehoiuga pingutada. Läbi tuleks rääkida ka laste toidu- ja taskuraha küsimus – kõikidel vanaemadel-vanaisadel pole võimalik lapselaste hordi suvi läbi ülal pidada, kui väga nad neid ka ei armastaks.
Pea meeles: see ei ole sinu kodu, sinu seinaäär, aken, kapp ega supipott.
ÄRA KRITISEERI. Tõepoolest, võimalik, et lapse riideid oleks mõistlik kokku lapata hoopis teistviisi, köögikappide sisu võiks olla paremini korraldatud, tolmurull seina ääres riivab silma, aknad vajaksid pesemist ja suppi tuleks ikka kondipuljongist keeta. Aga – see ei ole sinu kodu, sinu seinaäär, aken, kapp ega supipott. Kuni asi on lihtsalt selles, et beebile kulub rohkem aega kui koristamisele, neela oma mürgised märkused lohaka perenaise teemal alla – parem paku, et lähed lapsega üheks söögivaheks jalutama. ARVESTA VANEMATE SOOVE. Kui titeema on otsustanud, et last ei kussutata süles magama, vaid harjutatakse oma voodis uinuma – arvesta sellega. Kui lutti ei taheta anda – ära pista seda omal algatusel lapsele suhu. Ära unusta, et sina võid iga hetk uksest välja astuda, beebi vanemad peavad temaga üldjuhul aga 24/7 toime tulema – ja igal terve mõistusega täiskasvanud inimesel on õigus kasvatada oma lapsed üles nii nagu tema õigeks peab. AITA PEREKS KASVADA. Kui su armas poeg on seni sageli vanematekodus abiks olnud, siis hiljemalt pärast esimese lapse sündi tuleks hakata arvestama sellega, et noorel perel on oma elu, nad kujundavad oma peretraditsioonid ja argirutiini. Muidugi võib noori appi kutsuda, kui abi on tõesti vaja, aga ei saa eeldada, et nad – või, veel hullem, üks neist – on platsis igal nädalavahetusel.
Teine noorus
Neljapäev, 21. august 2014
5 PantherMedia / Scanpix
Vanaemaseisuse plussid Naljaga pooleks, aga siiski – nii mitmeski mõttes on vanaemaroll ema omast oluliselt lihtsam. ^ Sa ei pea olema 24/7 valmis toitma, aitama, lohutama, lõbustama – lapselastega võid tegelda siis, kui sul on aega ja tahtmist. ^ Sa ei pea veetma unetuid öid aknast välja kiigates iga paari minuti tagant kella vaadates, sest su teismeline tütar pole peolt koju jõudnud. ^ Kõik rasked otsused – kuidas kasvatada, kuidas karistada jne – jäävad vanemate langetada, sina saad maimukestega lustida ja koos veedetud ajast rõõmu tunda.
^ Sa ei pea surmväsinuna leidma õhtust õhtusse aega lapsega mängida, teda toita, lõbustada või talle unejuttu lugeda – kui ei jaksa, annad lapsed vanematele üle. ^ Erinevalt sellest ajast, kui su oma lapsed olid väikesed, on nüüd aega märgata, kuidas laps kasvab ja areneb. Mäletad – oma laste sirgumist märkasid peamiselt siis, kui avastasid, et püksisääred või käised on taas napiks jäänud. ^ Sa võid reegleid rikkuda – lasta lapsel mõnikord hilisööni üleval istuda, oma voodi asemel hoopis toanurka ehitatud onnis magada
Õigeaegne kontroll päästab hilisematest tüsistustest! Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning just seepärast on oluline oma veresuhkru taset pidevalt kontrollida. Mõõtes ise oma veresuhkru taset Accu-Chek´i glükomeetriga, võid ennetada salakavakla diabeedi tüsistusi.
Ostes korraga kolm karpi Accu-Chek Active või Accu-Chek Perfoma testiribasid, saate lisaks 1 karbi tasuta.
Kampaania kestab kuni 31.08.2014 NB! Alates 01.07 muutus kõigi Accu-Chek´i testiribade hind. Uueks hinnaks on 18,65 eurot, mis on üks soodsamaid pakkumisi Eesti turul. Uuri kampaania kohta lähimast apteegist ning küsi glükomeetrit oma perearstilt, apteekrilt või ASi Surgitech kontorist.
Täpsem info diabeedi ja kampaania kohta www.veresuhkur.eu või telefonil 6 460 660 AS Surgitech, Pärnu mnt 148, Tallinn
või pugida ühel päeval ainult lapse valitud toite, kandku need pealegi kas või rämpstoidu silti. Aegajalt võib! ^ Laste kasvatamine on kallis lõbu – vanematele. Vanavanemate hooleks jäävad ainult kingitused või vahel pihku pistetav taskuraha. ^ Koos põnnidega aias või köögis askeldada on selge lõbu. Selle käigus tekkiv segadus ei aja sind enam marru, sest tead – sa koristad selle ära ja järgmine kord korraldavad nad samasuguse hullumaja alles nädala või koguni kuu aja pärast. Allikas: grandparents.com
Neljapäev, 21. august 2014
‡
Teine noorus Arno Saar
Tervis
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
6
Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juht Eve Karmo räägib, et kahe Järve õendusabikeskuse teraapiaruumis elava merisea askelduste jälgimine aitab patsientide tuju tõsta, ka on keskuse igal korrusel suur akvaarium.
Abi vajab nii eakas kui ka tem Värska -
hüä olõmisõ kotus!
ravimuda ja loodusliku mineraalvee vannid ainus veepark Eestis, kus mullivannides voolab mineraalvesi ravi- ja spa-protseduurid puhas loodus palju eripakkumisi Lisainfo ja broneerimine +372 799 3901 või info@spavarska.ee
www.spavarska.ee
Puhkus elu allikatel!
Hooldust ei vaja ainult kõrges eas inimesed, seda võib ajutiselt tarvis minna ka tervisega kimpus olijail. Siiski on just üle 75aastastel tihti mitu tõsist kroonilist haigust, mille puhul vajab abi nii eakas inimene ise, kui ka tema lähedased.
≤
ILLE GRÜN-OTS LEHT@OHTULEHT.EE
Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialisti Reeli Sirotkina sõnul on Eesti hoolekande korraldamise tähtsateks põhimõteteks inimese vastutus enda ja oma perekonnaliikmete eest ning kohustus anda abi, kui inimese ja perekonna toimetulekuvõimalused ei ole piisavad. Teisisõnu tähendab see, et oma kodus elav inimene, kes endaga enam päris hästi hakkama ei saa, võib kasutada enese hooldamise tagamiseks mitmesuguseid võimalusi. Eakate hoolekannet korraldab kohalik omavalitsus. Olukordi on aga mitmesuguseid ning oma hinnangu peab alati andma nii kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kui ka perearst või -õde. Olenevalt probleemidest ja vajadustest, mis seoses inimese hooldamisega tekkivad, abistavad mõlemad töötajad. Samuti arvestatakse kõigi osapoolte rahaliste võimalustega. «Olukorra leevendamiseks saavad omavalitsused pakkuda nii toetusi kui ka teenuseid,» selgitab hoolekandespetsialist. «Abi sõltub lähedaste olemasolust ning sellest, millised on eaka vajadused. Näiteks kui on tarvis tagada vajaminev toit ja ravimid, saab abi koduteenuse osutami-
sest. Lisaks on võimalik kohalikust omavalitsusest saada abi ja juhendust abivahendite valikul.» Kui aga eaka vajadused on suuremad, on võimalik kasutada ööpäevaringse hooldamise võimalust ehk üldhooldekodu teenust.
Mõisted on muutunud Reeli Sirotkina selgitab, et hooldusküsimuste lahendamisel saab aidata kohalik omavalitsus, kuid tervise halvenemisel tuleb kindlasti konsulteerida pereõe või -arstiga. Selle, kas vaja on tervishoiuteenuseid (aktiivravi, taastusravi, eriarstiabi, õendushaiglas viibimine, koduõendus) või hoolekandeteenuseid (rehabilitatsiooniteenus, koduteenus, hooldusteenus kodus või hoolekandeasutuses, päevakeskuse teenus), otsustavad spetsialistid koostöös perekonnaga. Selle aasta algusest kehtima hakanud seadusemuudatuse ko-
haselt on hooldusravi mõiste asendunud statsionaarse õendusabi mõistega. Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliinik näiteks osutab abivajajatele Järvel ja Loksal paiknevates õendusabiosakondades heal tasemel õendusabiteenust. Lisaks inimese tervise seisundist lähtuvale ravile ja hooldusele püüavad töötajad kanda hoolt ka selle eest, et patsientidel oleks pisut meelelahutust: koos tegelusjuhtidega pakutakse hoolealustele jõukohaseid ajaviitetegevusi. Et hoida patsientide emotsionaalset toonust, on ühes teraapiaruumis merisigade paar, igal korrusel aga suur akvaarium kaladega – nende jälgimine pakub paljudele rõõmu. Kliiniku juht Eve Karmo ütleb, et enamasti on patsiendid pakutavate teenustega rahul. Statsionaarse õendusabi voodipäeva hind on praegu 49,17 eurot, millest haigekassa tasub 85%. Patsiendil tuleb tasuda omaosalus – 15% voodipäeva maksumusest ehk 7,38 eurot iga haiglas oldud päeva eest. «Kliinikus püüame leevendada inimese valu ja vaevusi, vestlused meie hingehoidjaga aitavad nii patsientidel kui ka nende lähedastel raskes olukorras toime tulla,» räägib Karmo. «Ka annavad meie sotsiaaltöötajad nõu, kuhu pöörduda, kui õendusabivajadus on ammendunud, aga
Abiks lähedastele Omakseid hooldavatele inimestele on abiks materjalid, mille leiab Tervise Arengu Instituudi (www.terviseinfo.ee) ja sotsiaalministeeriumi (www.sm.ee) kodulehelt (seal tuleks alajaotusest «Eakad» üles otsida hooldaja käsiraamat). Vajalikku infot leiab ka Ida-Tallinna keskhaigla kodulehelt (www.itk.ee).
Teine noorus
Neljapäev, 21. august 2014
7 Järve õendusabikeskuse hooldaja Virve Lilleoru aitab patsiendil teha esmatutvust merisigade Rockystari ehk Roki ja Sipuga.
Leia vajalik teenus Eakatele inimestele pakutavaid teenuseid on mitmeid, nende seast peaks igaüks – või eaka lähedased – leidma vajaliku, mis hõlbustaks toimetulekut vajalikul määral. ^ Kodus osutatavad teenused (kodu kohandamine, igapäevaelu vajaduste rahuldamine, nõustamine, juhendamine ja hooldamine jms). Areneb ka koduõenduse teenus. ^ Väljaspool kodu osutatavad teenused (võimalused aktiivseks tegevuseks päevakeskustes jm).
^ Tugiteenused (transport, abivahendid, toitlustamine, sauna- ja pesupesemisteenus). Kas mingi teenuse eest tuleb ka maksta ja kui, siis kui palju, oleneb suuresti kohalikust omavalitsusest. Näiteks Tallinnas lähtutakse inimese majanduslikust olukorrast ja sõltuvalt sellest on teenus kas tasuline, selle eest maksta tuleb osaliselt või on see täiesti tasuta. Otsuse teeb sotsiaalhoolekande osakonna juhataja. Igal juhul on pealinnas koduteenused tasuta neile, kelle sissetulek on väiksem kui Eestis kehtiv palga alammäär.
ma lähedased inimene kodus ikkagi iseseisvalt toime ei tule.»
Nõu ja tugi omaste hooldajaile Lisaks statsionaarsele õendusabile saab hooldusravikliinikus hinnata patsiendi geriaatrilist seisundit. Neile patsientidele, kes haiglast lahkudes vajavad veel mõnda aega õe abi, pakutakse koduõendusteenust. Kogu sellekohane info on leitav haigla kodulehelt (www.itk.ee).
Kui abivajajat hooldab keegi tema lähedastest, saab hooldaja vajadusel nõu küsida kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajalt. Tasub uurida hooldajatoetuste tingimusi ja korda, päevahoiuvõimalusi päevakeskustes ning kodu kohandamise variante. Riigil on olemas ka programm, kuidas hetkel ehk kehvas seisundis eakat inimest pisut kõbusamaks-tegusamaks muuta. Tegu on rehabilitatsiooniga, mis tähendab mitmesugustest meet-
metest koosnevat erialast tegevust inimese oskuste ja võimete ning tugisüsteemide arendamisel, et suurendada tema toimetulekut ning vähendada kõrvalabi või toetuse vajadust. Eaka tervisliku seisundi ning rehabilitatsioonivajaduse määrab kindlaks tema perearst, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või raviasutuse geriaatriameeskond. Lisateavet rehabilitatsioonivõimaluste kohta saab maavalitsuse ja linna- või vallavalitsuse sotsiaaltöötajailt.
Diabeetikuile: glükomeetri testribade soodustust arvutatakse uutmoodi Diabeedi põdejaile hüvitab haigekassa mitme igapäevaseks seisundi jälgimiseks vajaliku meditsiiniseadmete ostu: veresuhkru taseme mõõtmise aparaadi (glükomeetri) testribad, insuliini süstevahendid ja alates sellest aastast ka veresuhkru mõõtmiseks vajalikud ühekorra-torkevahendid (lantsetid). Arst väljastab diabeetikule digitaalse meditsiiniseadme kaardi (sarnaselt digiretseptiga), mille alusel saab inimene kas apteegist või edasimüüja käest osta vajalikke seadmeid soodustingimustel. Peale uue hüvitatava seadmeterühma (lantsetid) laiendati sel aastal ka glükomeetri testribade ja insuliininõelte hüvitamisetingimusi – seni hüvitati neid vaid I ja II tüüpi diabeedihaigetele, nüüdsest ka muud tüüpi diabeeti põdevatele ning raskekujulise hüpoglükeemia diagnoosiga inimestele. 1. juulil rakendus glükomeetri testribadele piirhind, mistõttu testribade hinnad apteekides võivad olla muutunud.
Kuidas arvutatakse hüvitatav summa? Oma üldfunktsioonidelt ja eesmärgilt on kõik glükomeetrid ja testribad sarnased, haigekassa hüvitatavad testribad on võrdselt kvaliteetsed ning võimaldavad efektiivselt veresuhkrut mõõta. Siiski on eri tootjate testribade hinnad siiani märkimisväärselt erinenud. Kui enne kehtis testribadele haigekassa soodustus 90% tootja määratud müügihinnast, siis 1. juulil rakendus glükomeetri testribadele soodustuse arvutamise piirhinnasüsteem
Pane tähele! Võib juhtuda, et mõni glükomeetri testribade tootja on küll juba hinda langetanud, kuid mõnes apteegis on veel müügil varem sisse ostetud vana hinnaga testribad. Probleem peaks lähikuudel lahenema, kui vana hinnaga testribad asenduvad uue hinnaga toodetega.
– haigekassa hüvitatav summa arvutatakse varasemast erineva põhimõtte alusel. Seni kehtis 90protsendiline soodustus tootja määratud müügihinnast (kui testribade pakk maksis 25 eurot, siis haigekassa hüvitas 22,5 (90%) ning patsient tasus 2,50 eurot. Kui teise tootja testribade pakk maksis 17,9 eurot, siis haigekassa hüvitas 16,11 (90%) eurot ning patsient tasus 1,79 eurot). Uue korra järgi määratakse haigekassa soodustuse arvutamiseks kindel piirhind, milleks on meditsiiniseadme rühmas hinnalt teise seadme hind. Sellelt hinnalt arvutatakse haigekassa hüvitatav osa ning ülejäänu tasub patsient. See tähendab, et alati on müügil vähemalt kaks seadet, mis on piirhinnast odavamad. Kui aga ostetava seadme müügihind on piirhinnast kallim, siis tasub patsient ka piirhinda ületava osa. Näide: glükomeetri testribade (50 tk) paki piirhind on 17,90. Haigekassa kompenseerib testribasid 90% ulatuses. Kui patsient valib piirhinnaga
võrdse jaemüügihinnaga testribad, siis tasub haigekassa 16 eurot ja 11 senti (0,9 x 17,90) ning patsient 1 euro ja 79 senti (0,1 x 17,90). Kui patsient soovib soetada piirhinnast kallimaid testribasid (näiteks hinnaga 25 eurot pakk), siis tasub haigekassa 16 eurot ja 11 senti (0,9 x 17,90) ning patsient 8 eurot ja 89 senti: (0,1 x 17,90) + (25–17,90) = 8,89.
Miks kehtestati piirhind? Hinnasüsteemi rakendamise eesmärk on motiveerida seadmete müüjaid hindu langetama ning vähendada nii patsientide kui ka ravikindlustuse kulu vajalikele meditsiiniseadmetele. Juba pikka aega on piirhinnasüsteem kasutusel ravimite hüvitamisel ning see on kaasa aidanud ravimite hinna langusele. Vabanev ressurss võimaldab laiendada ravimite ja meditsiiniseadmete hüvitamistingimusi ja koguseid. Mitmed testribade edasimüüjad on seoses piirhinnasüsteemi rakendamisega oluliselt hindu langetanud, et tagada oma toodete müük. Piirhinnast oluliselt kallimate testribade soetamisel tuleb aga patsiendil tasuda senisest enam. Mõistlik oleks pidada nõu raviarsti või apteekriga ning valida hinnaklassilt sobivate testribadega glükomeeter. Selle annavad tootjad diabeetikule tasuta, seega ei kaasne glükomeetri vahetamisega, kui see peaks vajalikuks osutuma, mingeid lisakulutusi. Infot testribade hindade kohta apteekides saab lehekülgedelt www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee. Allikas: Eesti Haigekassa
Neljapäev, 21. august 2014
Teine noorus
UU S!
8
Sinu südame SPAA
GISHind Hkainhdesaelastteosas al Ü S NevEa, 2 ööd) D L KU (3 pä mine kehtib imeennee inim in
90 €
0 kku Eripa 08-31.1 . 1 3
Suurepärane puhkus
Spaa-hotellis Viiking!
Doppelherz® aktiv Augen Vital Luteiini, zeaksantiini, tsingi ja E-, C-, ja A-vitamiinidega kapslid silmadele. Doppelherz® aktiv Augen Vital on UUS spetsiaalne toitainete kompleks silmadele. Sobib nägemise toetamiseks neile, kes töötavad arvutiga, vaatavad tihti telerit, viibivad kuiva õhuga ruumides, autojuhtidele ning diabeetikutele. Sisaldab 12 mg luteiini ja zeaksantiini (saadud kõrgest peiulillest Tagetes erecta), tsinki, E-, C-, ja A-vitamiini. Vitamiin A ja tsink aitavad hoida normaalset nägemist. Vitamiin E ja tsink aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Laktoosi- ja gluteenivaba! Vaid 1 kapsel päevas. Pakendis 30 tk.
PAKETTI KUULUB: t NBKVUVT LBIFTFT UPBT ××E IPNNJLVT××LJ ÙIUVT××LJ IPNNJLVNBOUMJE UPBT t )PPMJUTVTUFTU WBMJLVMJTFMU QSPUTFEVVSJ +BMHBEFNÇIJT v,BOFFMJ JOHWFSJ LBMMJTUVTi WÙJ MÙÙHBTUBW ÚPLPMBBEJ NBTTBBá NJOVUJU TBBC WBMJEB LPSE
½BNQBOKB KB SPPTJÙJF LÇUFIPPMEVT ½BNQBOKB KB SPPTJÙJF KBMHBEFIPPMEVT 7JSTJLV TPF QBSBmJOJIPPMEVT LÇUFMF 5FFQVV TPF QBSBmJOJIPPMEVT KBMHBEFMF $MFPQBUSB QJJNBWBOO HSFJCJ BSPPNJHB
7ÇSTLFOEBW ÙVOB WBOOJIPPMEVT WBOOJTPPMBHB
7BOOJIPPEVT TVSOVNFSFTPPMBHB .BTTBBáJUPPM o 4IJBUTV QSPHSBNNJHB .BTTBBáJUPPM o WFSFWBSVTUVTU QBSBOEBWB QSPHSBNNJHB 4PPMBLBNCFS 7BMHVTSBWJ t +BMVUVTLÇJL 1ÇSOV NVVMJM t ¼IV KB QÇJLFTFWBOOJE IPPWJT MBNBNJTUPPMJEFM t 4BVOBLFTLVTF KB KÙVTBBMJ LBTVUBNJOF MBIUJPMFLVBFHBEFM
PAKUME 14.09-5.10 TAASTUSRAVIPAKETTI (ALATES 5 ÖÖST) HINNAGA ALATES 41€/ÖÖ.
3BWJQBLFUUJ LVVMVWBE NBKVUVT LPMN T××HJLPSEB KB BSTUJ TPPWJUVTFM JOEJWJEVBBMOF SBWJQMBBO 1BLFUU LFIUJC WBCBEF LPIUBEF PMFNBTPMVM
/FFE KB NVVE QBSJNBE QBLLVNJTFE MFJBE NFJF LPEVMFIFMU www.viiking.ee -JTBUFBWF BBESFTTJM info@viiking.ee UFMFGPOJM 449 0500 IPUFMMJ WBTUVWÙUU
või 449 0505 NÝÝL 4QBBIPUFMM 7JJLJOH 4BEBNB 1ÇSOV
Saadaval apteekides!
REKLAAMTEKST
Originaalne Rootsi tablett silmadele «Ostsin apteegist Rootsi Blue Berry Ĵȱ ǯȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ § ȱ ǰȱ ȱ Ȭ ȱ ȱ ȱ ȱ § ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ Ĵȱȱ ȱ § ȱ û ȱ ǯȱ Blue Berryȱ ȱ ä ȱ ȱ § ȱ § Ƿȱ Ȭ tan Blue Berryȱ Ĵȱ ȱ ä ǰȱ ȱ ȱ ǰȱ ȱ ä ȱ ȱ ãã ȱ ȱ ä ȱ ȱ ȱ § ȱ Ȭ ȱ ǯȎ
ȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ ä Ȭ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ §§ ȱ § ǰȱ ä Ȭ ȱ ȱ ä ȱ äĴȱ ȱ ä ȱ ȱ ȱ ȱ Ȭ ȱ ǯȱ ȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ ȱ ǰȱ ȱãã ȱ ȱ ä ȱ ûû ȱ ȱ ä ȱ § ȱ ǯ
Rootsi Blue Berryȱ Ĵȱ ȱ Ȭ
ȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ǯȱ Ȭ ȱ ȱ § ȱ § ȱ ȱ ȱ ä ȱ ǰȱ ȱ ȱ Ȭ ȱ ȱã ȱä û ǯȱ ȱ ä ǰȱ ȱ ȱ Ȭ ȱ ǰȱ ȱ ȱ § Ȭ ȱ ȱ ȱ § ǯȱ Ȭ ȱ ȱ ȱ ûȬ ȱ ȱ û ȱ ǯȱ ȱ Blue Berryȱ ȱ ȱ ŗŖȱ ȱ ȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ § ȱ ȱ ȱ ȱ § ȱ ǯ Blue Berryȱ Ĵȱ ȱ ȱ ȱ ä ǰȱ ȱ ȱ ǰȱ Ȭ ȱ ȱ ä ȱ ãã ȱ ǯȱ Blue Berryȱ ȱ ȱ ȱ Ȭ ȱ ǰȱ ȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ ȱ ä ȱ §§ ǯ
ȱ ȱ § ǰȱ ǰȱ Ȭ ǯȱ ȱ § ȱ ä ȱ § ȱ ȱ ǰȱ ȱ §Ȭ ǰȱ ȱ § ȱ ȱ ǯȱ ȱ § ȱ ȱ ȱ ǰȱ ȱ ä ȱ ȱ ȱ ȱ ä ȱ § ȱ ȱ Ȭ ǯȱ ä ȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ § ȱ û ǰȱ ȱ ȱ ȱ ȱ § ȱ ȱ § ȱ ȱ ǯ
Vaccinium myrtillusȱ ȱ ä Ȭ Ȭ ȱ ȱ ȱ ȱû ȱ Ȭ ȱ ȱ ȱ Ȭ ȱ ǯȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ûû ȱ Ȭ ȱ ǯȱ Blue Berryȱ Ȭ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ Ȭ lise Vaccinium myrtillus’eȱ ǰȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ä ȱ ȱ Ȭ ȱ ȱ ȱ § ǯȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ äĴȱ ȱ ȱ ȱ ǰȱ ȱ ȱ ȱ § ȱ § ǯ § ȱ ǰȱ ȱ § ȱ ä ȱ ȱ Ĵȱȱ ǯȱ ȱ ä ȱ § ȱ ȱ ȱ
Modelli pilt
ȱ ȱBlue Berry ȱ ȱ ȱ ä ȱ ȱ ȱwww.newnordic.ee.
" ȱ ȱ ȱ ŜŞŚȱřŞřŞȱ ä ȱ û ȱ ȱ ȱwww.newnordic.ee. NEW NORDICU
internetipood
! !