Lemmikloom17042014

Lemmikloom

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Neljapäev, 17. aprill 2014

Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Assol Aru » 614 4042 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress



Neljapäev, 17. aprill 2014

‡

Lemmikloom Maiken Staak

Lemmik

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2

«Koer peab kindlasti inimest oma parimaks sõbraks,» ütleb fotograaf Ardo Kaljuvee.

«Olenemata sellest, millises tujus sa oled, tuleb tema sinu juurde ikka rõõmsalt saba liputades.»

Fotograaf Ardo Kaljuvee: koera lustlik meel tõstab endalgi tuju Ardo Kaljuvee

«Lilli just ei too, aga ikka kingin sel päeval Surfile uusi mänguasju ja pakun paremat maiust,» räägib kohe-kohe kaheaastaseks saava Jack Russelli omanik Ardo, kes lemmiku sünnipäeva tähistamata ei jäta.

≤

PIRET PARIK PIRET.PARIK@OHTULEHT.EE

Seltskonnapiltnikuna tuntud Ardo Kaljuvee (34) tahtis juba aastaid tagasi koera võtta, kuid pidevate välisreiside tõttu tundus see talle võimatu.

«Kui ma aga 2010. aastal Taist tagasi Eestisse kolisin, hakkasin selle peale tõsisemalt mõtlema,» räägib Ardo. Pea kaks aastat tagasi, pärast põhjalikku kaalumist ja otsinguid, leidiski ta endale soovitud tõugu kutsika.

Jack Russelli terjerit tahtis Ardo sellele tõule omase energilisuse ja mänguhimu pärast. Kuidas aga pesakonnast just see üks ja õige kutsikas sai valitud?

«Ega nii väikeste juures ei oskagi muu, kui ainult välimuse järgi vaadata. Surfi puhul piisas ühestainsast pildist,» mäletab Ardo. Sportliku nime sai kutsa Ardo huvist surfamise vastu.

’’

Vett Surf ei armasta ja vette visatud pulgale naljalt järele ei lähe. Tema ootab, kuni teine koer selle kaldale toob – ja paneb siis pulga kiiresti pihta.

«Tegelikult ei kujutaks ma teda Muki või Pollana kuidagi ette ka,» muheleb ta.

Surfi kutsikapõli möödus peremehe sõnul võrdlemisi rahulikult. «Ma pean ütlema, et Surf oli kõige kiiremini õppiv kutsikas, keda ma üldse tean. Nii väljaskäimised kui lolluste mittetegemine sai talle kiiresti selgeks. Koolis pole ma temaga käinud, aga kuna see tõug on super õppimisvõimega, siis sain iseseisva õpetamisega väga hästi hakkama.»

Koera pildistamine on tõeline katsumus Siiski sai ka Surf hakkama nii mõnegi krutskiga. «Eks ta näris ikka nagu kõik teised kutsikad – jalanõusid, juhtmeid, ajakirju, kõrvaklappe ja kõike muud, mis ette jäi,» tunnistab peremees.

«Nüüd tean ka ise paremini, et selles vanuses on koerale vaja hästi palju ja tihedalt uusi mänguasju – siis jätab ta muud asjad rahule.»

Ardo ja Surfi päevakava on mehe liikuva töö tõttu väga erinev.

Mõnikord veedab fotograaf terve päeva kodus, mistõttu saab koer väljas käia tihedamalt, teinekord pääseb Surf õue oma asjatoimetustele vaid paar-kolm korda päevas. «Talvel on rohkem tubast ole-

mist, suvel saab metsa all ja rannas ringi hullata,» räägib Ardo.

«Oleneb täiesti sellest, kuidas endal aega on, Surf on ju ööpäev läbi valmis välja jooksma minema.»

Vette koerapoiss aga naljalt ei kipu. «Ujumisega on Surfil naljakas lugu jah. Ma ei tea, kas ta on nii veekartlik või lihtsalt kaval, aga kui visata puupulk vette, siis ta ise sellele hea meelega järele ei lähe, ootab, kuni teine koer selle kaldale toob – ja paneb siis pulga pihta,» naerab Ardo ja tõdeb, et tema koer on küll vahel isepäine, aga üldiselt siiski kuulekas.

«Surf teab ja saab hästi aru, kui temaga räägitakse, kuid aegajalt püüab ühtlasi iseloomu näidata. Ta on ka väga sõbralik ja seltsiv, ka võõrastega ja isegi lastega,» märgib Ardo, kes seni teadis, et selle tõu esindajad pole kuigi lapsesõbralikud.

Muidugi on Ardol Surfist väga palju fotosid. Kui lihtne on koera pildile püüda? «Tõu poolest on Surf üsna püsimatu, mistõttu suurema jao pilte olen ma teinud sel ajal, kui ta magab,» naerab fotograaf. «Aga kui suur kaamera võtta, siis on võimalik muidugi igasuguseid naljakaid pilte saada – nii tema hüppamistest kui jooksmistest.»

Kõige raskem oli peremehe sõnul teha kutsast esimest fotot: «Kohe, kui ma ta kuskile istuma panin ja ise eemale läksin, tahtis ta mulle järele joosta, selle aja peale aga, kui ma ennast pikali olin visanud, et madalalt pildistada, oli ta mul juba kaamera ees ja tõmbas keelega muudkui üle objektiivi.»

Surf saab 28. aprillil kaheaastaseks. Lemmiku sünnipäev on peremehele sama oluline kui kõigi teiste sõprade tähtpäevad ning tähistamata see kindlasti ei jää.

Eelmisel suvel leidis Ardo endale armastuse – ja niisamuti ka Surf. Nimelt on mehe elukaaslasel Nelel emane Jack Russelli terjer nimega Kuta. Alates paari kokku kolimisest on Kuta Surfi elukaaslane.

Kahest Jack Russellist sai kümme «Meie koerad kohtusid tegelikult juba varem ja nende läbisaamine on üllatavalt hea. Mida aeg edasi, seda imelikumalt nad käituvad, kui ei saa teineteisega koos olla – midagi oleks siis nagu puudu,» räägib Ardo, kelle jaoks on koerte hea läbisaamine olnud suureks üllatuseks.

Kutsade suhe on lausa nii hea, et eelmise aasta lõpus sündisid neil kutsikad. «Ultraheli järgi oli meile teada, et võib tulla seitse

poega, aga üllatuseks tuli üks veel,» rõõmustab Ardo ning lisab, et esialgu tundus küll kaheksa kutsika pluss kahe koera kantseldamine paraja hullumajana, kuid ta harjus sellega ruttu.

«Selle ajaga, mis nad meie juures elasid, said nad väga armsaks ja seetõttu oli neile uute kodude otsimine ikka väga raske,» tunnistab Ardo. Oleks ju tahtnud kõik endale jätta, aga reaalsus oli see, et kui nad juba jalad alla said, siis ei jaksanud peremees enam kõigiga ringi joosta.

«Kaheksani kiirlugemise sain siiski ruttu selgeks,» naerab ta.

«Kogu aeg oli ju vaja üle kontrollida, kas kõik on ühes kohas koos või on mõni maja peale kolama läinud.»

Kutsikatele uute peremeeste otsimisel juhtus Ardol lahe lugu.

«Käis üks naisterahvas koeri vaatamas ja rääkis, miks talle Jack Russelli terjer üldse meeldima hakkas – et tema Pilatese treeneril oli ükskord sama tõugu koer trennis kaasas ja too oli nii vaikne, istus kuulekalt ega seganud kedagi. Hakkasin siis mõtlema, et kui ma mõni aeg tagasi pikemal reisil käisin, oli Surf kuu aega mu sõbra juures hoida – sõber on ka Pilatese treener. Küsisin siis kutsikahuviliselt, kas tema treeneri nimi on Sandra – oligi! Näitasin siis talle: näed, siin see korralik koer on,» naerab fotograaf huvitava kokkusattumuse üle.

Kõikidest kutsikatest Ardo ja Nele lõpuks siiski ei loobuda ei suutnudki: kuus leidsid endale uue kodu, kaks jäid aga kasvama oma ema-isa juurde.

Lemmikloom

Neljap채ev, 17. aprill 2014

3

Neljapäev, 17. aprill 2014

4

Lemmikloom

SINIK Koer norutab kodus?

Vii ta koera-aeroobikasse! SISAL PantherMedia / Scanpix

Neljajalgne sõber vaatab paluvalt otsa: ei taha jälle ainult tavalist jalutusringi, teeme ometi midagi põnevat! Kui tahad koera palvele vastu tulla, proovi näiteks agility-trenni.

Koeratreener Leili Kang räägib, et agility proovimiseks ei pea kodus olema kiire ja sportlik koer.

«Agility sobib kõikidele koertele, vaatamata suurusele,» kinnitab ta. Loomad on turjakõrguse järgi jagatud kolme klassi: mini, midi ja maksi. Kui ükskord võistlusteni jõutakse, ei pea chihuahua dogiga rinda pistma.

Vastavalt koera suurusele valitakse ka takistused.

Koormus sõltub tervisest Üheks kahest komistuskivist treenimisel võib saada see, kui loomal on diagnoositud mõni tervisehäda, mille puhul ei soovitata hüpata, ronida või joosta.

Väga suurt tõugu koertele kipuvad aga takistused väikeseks jääma, koer ei mahu läbi tunnelist ega rõngast.

Kõiki, kes seni koerale suuremat kehalist koormust pole pakkunud, nüüd aga mõtlevad: ohoo, sinna ma kohe oma koeraga lähengi, kutsub Leili siiski natuke järele mõtlema ja oma koera füüsilist suutlikkust kaaluma: «Tuleb arvestada, et agilitys tuleb teha palju hüppeid ja järske pöördeid, kiirused on seejuures aga suured, seega on ka väga suur vigastuste oht.»

Samas ei tähenda suur kiirus seda, et aeglasematel koertel üldse mingit lootust poleks. «Väga kiired koerad on ka kiired eksima, rahulikumad suudavad paremini keskenduda ja teha raja läbi puhtalt,» põhjendab Leili.

Nii et kui kodus diivanil lösutav peni on pigem flegmaatik, ei tähenda see tingimata, et temast trenniplatsil üldse asja pole.

Miks ei võiks koer lihtsalt niisama joosta ja jalutada, mis see trenn talle ikka annab? Leili sõnul annab treening koerale väga head lihased ja koordinatsiooni, mõne takistuse ületamine nõuab loomalt ka sisemise jänese ületamist.

Koerale meeldib trenn eelkõige seepärast, et see on suurepärane võimalus energiat maandada ja omanikuga koos tegutseda.

Boonusena paraneb inimese ja looma vaheline koostöö ja suhtlemisoskus: rajal peab juht suutma koera suunata ja koer peab oskama teda jälgida ning mõistma, mida temalt oodatakse.

Ei maksa aga arvata, et samal ajal, kui koer rajal nahast välja

Trennis paraneb koera ja inimese koostöö ja suhtlemisoskus: rajal peab juht suutma koera suunata, koer aga peab oskama teda jälgida ning mõistma, mida temalt oodatakse.

Ergo Ojaste

Mis on agility?

Treener Leili Kang kinnitab, et agility-trenni naudivad nii suured kui ka väikesed koerad. poeb, vaatab omanik igavledes kella ja ootab, millal ettenähtud aeg läbi saab. Sugugi mitte!

«Agilitys on koerajuhil väga suur roll. Koer ilma koerajuhita või koerajuht ilma koerata ei oleks mõeldav kooslus ühelgi koertekoolituse alal,» selgitab Leili. «Treeningute käigus peab koerajuht õppima tundma oma koera sel määral, et suudab enne võistlust endale raja selgeks teha, mõeldes just oma koera võimetele ja oskustele ning parimatele külgedele.»

Raja läbimise strateegia ongi üks asi, mille koerajuht väga täpselt läbi peab mõtlema, sest sellest sõltub, kui edukaks võistluspaar osutub. Paari inimpoo-

Agility on koerte takistusjooks. Rajal on palju erinevaid takistusi – hüppetakistused, slaalom, tunnelid, poom, kiik ja a-tõke. Koerajuht, enamasti siis koera omanik, peab suutma koera võimalikult kiiresti ja õigesti rada läbima panna.

Treeningul harjutatakse koera ja inimese koostööd, looma hüppetehnikat, kontaktpindu, tunnelite läbimist. Koerajuhile õpetatakse, kuidas koera rajal juhtida. Kuna treening on suhteliselt intensiivne, ei ole treenimise aeg väga pikk: ühele koerale antakse aega 15-20 minutit, see on loomale juba piisav.

Trenni alustatakse, nagu inimeste omagi, korraliku soojendusega, et mitte looma lihaseid vigastada.

Kus saab proovida? Üldinfo agility-treeningute ja võistluste kohta: www.agility.ee Treeninguid saab proovida näiteks järgmistes kohtades: AgilityPluss, Tuhala talu, Tuhala küla, Kose v, Harjumaa (www.agilitypluss.ee) Koerus, Tiskrevälja 8, Tallinn (www.koerus.ee) Koerteklubi Säde, Tartu (www.koerteklubi.ee) Pärnu Agility (www.parnuagility.ee) SkyWhite Agility, Lääne-Virumaa, Undla (www.skywhite.eu/agility)

le jaoks ei puudu treeningult ka füüsiline koormus. Olgugi, et raja pikkus on vaid 100−200 meetrit, tuleb seda läbides liikuda siiski joostes. Samal ajal tuleb hoida kontakti koeraga, jälgida, kus on järgmine takistus ja teha koerale selgeks, mida temalt

oodatakse. Kõik see annab ka koerajuhile parasjagu nii vaimset kui füüsilist koormust.

Erinevalt koerte kuulekuskoolitustest ja muudest laiemale ringile tuntud koeratrennidest ei ole agility selline treening, kus käiakse, et omandada min-

gid oskused ja siis koolitusele joon alla tõmmata. «Sellist asja, et nüüd on teiega kõik, rohkem teil enam midagi õppida ega treenida ei ole – seda ei tule,» kinnitab Leili. «Nii kaua, kui koera ja koerajuhi tervis ning tahtmine seda lubavad, on mõtet ja põhjust ka trennis käia.»

Harrastus kogu eluks Üks võimalus on keskenduda võistlustele orienteeritud trennile. On kolm võistlusklassi, A1A3, ja ühest klassist järgmisesse liigutakse alles siis, kui eelmine on läbitud. Juba see pakub aastateks eesmärke ja nõuab pidevat trenni.

Võistlemist ei pea aga eesmärgiks seadma, agilityt võib vaadelda kui võimalust oma lemmikuga aktiivselt vaba aega veeta. Pole vahet, kummal põhjusel trennis käiakse: mõlemal juhul on tegu pikaajalise hobiga, täpselt samamoodi nagu inimestel on jõusaali või aeroobikaga – käiakse, kuni on huvi, jaksu ja viitsimist.

Leili sõnul jagub neil, kes treeningut korra proovinud, enamasti tegutsemistahet pikaks ajaks: «Agility – nagu ka kõik muud koeratreenimise alad – muutub väga lihtsalt sõltuvuseks ja elustiiliks. See on võimalus kohtuda teiste sarnaste huvidega inimestega ja õppida koos koeraga midagi uut ja põnevat.» ≤ ANNA-LIISA METS

OMAN «Palju karda teda m pähe!»

«Pooled minu külalistest ehmuvad Igorit nähes, kuid paljud tahavad teda siiski kätte võtta, paitada ja kindlasti soovitakse temaga ka pilti teha,» ütleb Meeli, kelle kodus elab peale teiste lemmikloomade ühtlasi Austraalia sinikeelskink.

≤

PIRET PARIK PIRET.PARIK@OHTULEHT.EE

Austraalia sinikeel-skink – sinise keelega sisalik – on Eestis üsna ebaharilik lemmikloom, teab ühe sellise isendi omanik Meeli Kuul. «Mina sain Igori endale umbes kolm aastat tagasi. Sisaliku endine omanik ei saanud teda enam pidada ning sellepärast võttis mu loomaarmastajast sõbranna ta enda juurde. Kahjuks selgus aga, et ka temal pole sisalikuterraariumi (spetsiaalne puur roomajatele) jaoks piisavalt ruumi. Kuna Igor tundus aga väga huvitav ja armas loomake, olin mina kohe nõus ta endale võtma,» meenutab ta.

Meeli sõnul on sisalik Igor väga hea koduloom: «Ta istub vaikselt ja jälgib toas toimuvat ning ei sega mind ega teisi pereliikmeid mitte mingil moel. Otseselt ta küll lähedust ei paku nagu kass või koer, kes omanikku kiindub, kuid sellegipoolest on ta oma toanurgas elades mõnusaks kaaslaseks.»

Teatud erilisi elamistingimusi on aga sisalikule tõepoolest vaja. «Meil elab ta terraariumis, mis on tehtud puidust ja klaasist, selle põhja on pandud heina ning kruusa. Terraariumil on ka põrandasoojendus, sest päeval peab Igoril olema vähemalt kaksküm-

Lemmikloom

Neljapäev, 17. aprill 2014

5 Erakog

u

Kindlustus – mitte ainult kahejalgsetele

KEELSE LIKU NIK: ud avad mao » mend viis kraadi sooja,» kirjeldab Meeli ja lisab, et õige temperatuuri saavutamiseks on puuri kohal ka eraldi soojenduslamp.

Hoolt vajab Igor aga minimaalselt. Tema elupaik püsib kaua puhtana – suuremat puhastust peab tegema iga kuu tagant, ehk isegi harvem, räägib Meeli. Heina ja vett tuleb siiski tihemini vahetada.

«Igor on täiesti ohutu.»

Milline näeb välja Igori argipäev? «Ta on loom, kes kõnnib suhteliselt aeglaselt ja kuna tema terraarium ei ole väga suur, siis liigub ta päeva jooksul vähe.

Igoril on oma pesas väike koobas, kus ta veedab enamiku aja – vaadates sealt välja ning jälgides ümbritsevat elu. Vahepeal mõnuleb ta ka oma soojendusega kivil või ronib puuris ringi,» kirjeldab perenaine lemmiku eluviisi. «Mõnikord lasen ta põrandale suuremaid ringe kõndima, aga siis üritab ta üsna kiiresti endale varjulise koha leida.

Ta on isegi paar korda toas ära kadunud – siis oleme teda terve

«Vahel võ sest pa ib külaliste s aabude ljud pe s nalja avad I vad eg gorit m saada, a julge aoks – puudut perena kardaada,» ü ine. tleb sis aliku

perega taga otsinud.»

Meelile meeldib Igorit tihtipeale sülle võtta või teleri vaatamise ajal tal diivani peal roomata lasta.

Tema ema on aga sisalikku nii kiindunud, et võtab sooja ilma korral Igoriga aias lausa pikad jalutuskäigud ette.

Sisalik saab ühtlasi hästi läbi perekonna kassi ja väikese koeraga. «Kuna Igoril puudub saaklooma lõhn, siis teised koduloomad tema peale üldiselt ei reageeri. Mu koer Mia ajab Igorit eemale vaid juhul, kui ta läheneb tema toidukausile. Samuti tahab ta mõnikord Igoriga mängida, üritades teda sabast näksata,» muheleb Meeli.

Perenaine kinnitab, et tema sisalik pole karvavõrdki agressiivne. «Minu juures elades on ta mind hammustanud vaid ühe korra ja seda sellepärast, et ma panin oma sõrme liiga järsult tema koopasse, mistõttu ta ilmselt ehmus. Tagajärjeks oli see, et ka mina ehmusin,» jutustab Meeli

«Ei ole küll kindlaks tehtud, kas Igor on emane või isane, aga minu meelest see nimi lihtsalt sobib talle,» räägib Austraalia sinikeel-skinki omanik Meeli Kuul.

ning lisab, et kuna Igoril pole suuri hambaid, siis haiget ta hammustades ei tee.

Vajab sooja ja suurt puuri Söögipoolist vajab Igor harva – vaid korra nädalas. «Ta armastab väga aiatigusid, kuid tema lem-

miktoiduks on vutimunad. Neid nähes muutub ta õige erksaks ning pistab need ruttu nahka,» tõdeb Meeli. Samuti meeldivad sisalikule magusad puuviljad, näiteks banaan ja viinamarjad.

Praegu on Igor juba pea 11aastane ning ikka terve kui purikas. Perenaise sõnul pole sisalik tema juures elades haige

Roomajast lemmik Võrreldes tavapäraste lemmikute, näiteks koerte-kassidega, on sisalikul palju plusse: ^ Sobib ka inimestele, keda kimbutab allergia. ^ Ei vaja igapäevast toitmist-kasimist-jalutamist. ^ Võib elada kuni 30 aastat. ^ Ei tule küll ise sülle ronima ega pai norima, kuid pakub oma olemasoluga mõnusat seltsi.

olnudki. «Õnneks ei ole tal tõesti mingeid terviseprobleeme olnud. Üle toita pole meil ka teda õnnestunud, sest kui tal ikka on kõht täis, siis ta lihtsalt ei söö,» räägib Meeli. «Kõige olulisem on sisalikku pidades jälgida, et tal külm ei hakkaks.»

Austraalia sinikeel-skink võib elada kuni kolmkümmend aastat. Meeli soovitab alati enne mistahes kodulooma – eriti aga pikaealise eksootilise looma – võtmist järele uurida, kui pikk on valitud liigi keskmine eluiga, ja läbi mõelda, kas ollakse valmis ja võimelised tema eest nii kaua hoolt kandma.

«Ka peab kodus olema palju ruumi, et võimaldada loomale piisavalt suur terraarium,» nendib Meeli. «Aga kui võimalused olemas, siis soovitan seda armsat loomakest küll kõigile, kes igatsevad endale koju natukene erilisemat lemmikut.»

Kindlustus on hea viis kaitsta ennast ja oma vara ebameeldivate ootamatuste eest. Tihti aga unustame, et kaitset vajavad ka meie elus tähtsat rolli mängivad neljajalgsed – nii lemmik- kui ka kariloomad. Mõlemaid on võimalik kindlustada.

Lemmikloomade puhul on sagedasemaks probleemiks haigestumine, mis võib kaasa tuua sadadesse eurodesse ulatuvad ravikulud. Inimesed, kes oma kassist või koerast tõepoolest hoolivad, hakkavad seda endale üha enam teadvustama – seda näitab mullu kindlustatud lemmikloomade hulk: ligi poole rohkem kui aasta varem.

Lemmikloomadest saab kindlustada kasse ja koeri sõltumata sellest, kas nad on tõupuhtad või segaverelised. Levinuim riskidevalik on hukkumine, kadumine ja ravikulud, üsna tihti valitakse lisaks loomaomaniku tsiviilvastutus.

Kindlustuse maksumus sõltub nii loomast kui soovitud kindlustuskaitsest. Enamasti märgitakse koera väärtuseks 1000 eurot, mõnevõrra kallimad on näitusekoerad, kõige kallimad aga jahi- ja teenistuskoerad.

Kui kulukas on omanikule lemmiku kindlustamine? Tüüpnäide: kindlustatakse 1000eurone koer omavastutusega 10% kahjust, kuid mitte vähem kui 30 eurot – sel juhul on aasta kindlustusmakse umbes 145 eurot ehk 12 eurot kuus.

≤ SERGEI KLENOVSKI

ERGO Insurance SE varakahjude käsitleja

Tulevik turvaliseks ^ Kindlustada saab vaktsineeritud kasse ja koeri alates nelja kuu vanusest kuni kaheksanda eluaastani. ^ Üha enam kaitstakse kindlustuse abil peale tõuloomade ühtlasi segaverelisi neljajalgseid sõpru. ^ Kõige sagedamini on kindlustusest abi loomade haigestumisel (70%), järgnevad õnnetus- (25%) ja surmajuhtumid (5%). Kõige rohkem juhtub õnnetusi koertega.

Allikas: ERGO Insurance SE

UU

S!

PIRTSAKA P KASSI LEMMIKTOIT! LE Selle kupongiga Sel

allikas: Eesti Ajalehtede Liit 3. aprill 2014

Pakkum kehtib kuni 18.05.2014 Pakkumine E-poes kasuta koodi: Pirtsakas

BOSSE Viru Keskuses Viru Väljak 4/5 tel: 6 101 379 BO BOSSE Haabersti Rimis Haa Haabersti 1 tel: 6 659 172

-20%

BOSSE Rakveres Rakveres, Kroonikeskuses F.G. Adoffi 11 tel: 322 05 33

BOSSE Ülemiste Keskuses BOSSE Pärnus, Mai Selveris Suur-Sõjamäe tee 4 Papiniidu 42 tel: 6 034 604 tel: 446 64 99



‡ Tervis

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

6

Neljapäev, 17. aprill 2014

Lemmikloom

PantherMedia / Scanpix

Lemmiku tervisele «Sa oled see, mida sööd.» See ütlus kehtib ühtviisi nii inimeste kui ka lemmikloomade puhul. Kehv ninaesine röövib loomalt ruttu tervise, kvaliteetne toit tagab pika eluea.

≤

ANNA-LIISA METS ANNA-LIISA.METS@OGTULEHT.EE

Kurb tõde on, et samal ajal, kui inimesed pööravad tervislikule toitumisele üha enam tähelepanu, kiputakse lemmikloomade toitmist ja sellega seotud probleeme võtma liiga kergelt.

Eesti maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarst Epp Ülevaino ütleb, et üks koerte ja kasside sagedasemaid toitumisega seotud probleeme on ülekaalulisus – loomaomanikud ise seda tihti aga probleemiks ei peagi. «Lemmiku kaalumuret võetakse pigem kui iluviga, halvemal juhul ollakse isegi rahul, et loom on hästi söönud,» räägib tohter.

Tema sõnul on ülekaalulisus loomale täpselt samasugune terviserisk nagu inimesele, sest see soodustab mitme teise häda teket.

«Näiteks esineb ülekaalulistel loomadel palju enam liigesehaigusi, suhkruhaigust, südamega seotud muresid ja nahaprobleeme. Rasvumine halvendab lemmiku tervist ja lühendab looma eluiga, kaalumure on aga ena-

Koer ei ole väike inimene, kass ei ole väike koer – igal liigil on toidule omad nõuded, iga liigi vajadused toitainete ja toidu koostise suhtes on erinevad.

masti ebasobiva eluviisi ja vale toitumise tagajärg,» selgitab arst.

Vale toit põhjustab aga muidki tervisehädasid, näiteks eri raskusega seedehäireid – alates kergest kõhuvalust, kõhulahtisusest, gaasidest ja oksendamisest, kuni raskete ning isegi eluohtlike soolehädadeni.

Ära anna koerale konti «Väga palju tuleb seedimisega seotud terviserikkeid ette koertel, kellele antakse konti. Purustatud kondid moodustavad sooles tiheda ja kivikõva mitteimenduva massi, mis võib halvemal juhul soole täielikult sulgeda,» kirjeldab Epp Ülevaino. «Suuremad konditükid võivad soolde kinni jääda, vigastada soole seina ja halvemal juhul soole rebestada.»

Ka pealtnäha süütud kunstkondid pole sugugi ohutud: mõni koer kipub neid suurte tükkidena alla neelama ja tagajärjed võivad olla sama kehvad.

Noorte loomade kasvuprobleemid ja luustiku arenguhäired võivad samuti saada alguse valest

REISIKALENDER TÄIENEB PIDEVALT!

REISIKALENDER 2014 REISID:

TEATER JA KONTSERT:

SAARED:

28.06

(L) Vooremaa 1-p. (Kassinurme mäed, Jääaja teemapark, Luua arboreetum, Palamuse jpm.) ARNE TIMM

07.06

(L) kell 20:00 Kaunid kontserdid Käsmus Jaan Tätte ja ansambel Udupasun UUS!

11.-13.07 (R-P) Ruhnu saar (laulvad liivad, ainulaadne puukirik jpm.)

29.06

(P) Imavere üllatused (Jaanalinnufarm, Piimandusmuuseum, Võhma küünlavabrik jpm.) ARNE TIMM

10.06

(T) kell 20:00 Kaunid kontserdid Käsmus Kihnu Virve tänukontsert II BUSS

13.07

(P) Pakri - Rukkisaar 1-p.

19.07

13.07

(P) kell 19:00 Lahemaal Tooma talus «Üks pealuu Connemaras» UUS!

(L) Prangli - Rango (ekskursioon veoautoga mööda saart koos kohaliku giidiga)

26.07

(P) kell 15:00 Tapa Raudteejaamas «Titanicu orkester UUS!

(L) Vormsi - Ormsö (rannarootslaste külaarhitektuur jpm.)

ENE SARAPUU

02.08

(L) kell 14:00 Kukruse polaarmõisa kõrvalhoones «Vassa Zeleznova» IV BUSS

(L) Hiiumaa - Päeva saar sõidame Kohvilähkritele külla (kohvikute päev Kärdlas)

02.08

(L) Kihnu, kui unikaalne kultuuripärandi kandja (folkloorkontsert, ekskursioon veoautoga mööda saart jpm.)

10.08

(P) Pakri - Rukkisaar 1-p.

10.08

(P) Paradiisisaar Koipsi 1-p.

13.08

(K) Piirissaar 1-p.

18.-20.07 (R-P) Daugava kallaste ja Vidzeme küngaste vahel 3-p.

ARNE TIMM UUS! 10.08

(P) Virumaa kõrgeimad tipud JAAN MASING UUS!

16.08

(L) Torupillitalu ja Mulgimaa pärlid (Suure-Kõpu mõis, Murri häärber, Taulide torupillitalu jpm.) MART HELME

16.-17.08 (L-P) Urvaste - Otepää - Metsavennatalu JAAN MASING

20.07 26.07

23.08

(L) Lüübnitsa sibula- ja kalalaat VIRVE KANGER

02.08

(L) kell 20:00 Kõue mõisa pargis «Preili Julie»

30.08

(L) Pühad paigad Virumaal (Kuremäe ja Vasknarva klooster jpm.) ARNE TIMM

03.08

31.08

(P) Uued avastused Keila-Joal (Keila-Joa mõis ja loodus, Kõltsu mõis jpm.) ARNE TIMM UUS!

(P) kell 15:00 Tapa Raudteejaamas «Titanicu orkester» UUS!

03.08

06.09

(L) Teekond vanausuliste juurde (Alatskivi loss, Kallaste, Kolkja, Varnja jpm.)

(P) kell 19:00 Laitse Graniitvillas «Kass tulisel plekk-katusel» UUS!

24.08

13.09

(L) Narva 1-p. (Sillamäe kultuurimaja, Narva Kolledži külastus, Narva Jõesuu jpm.) JAAN MASING

13.09

(L) Militaarne Lätimaa (Vienkoci park, Ligatne maa-alune punker, Lustuza veinikelder) MART HELME

20.09

(L) Suur Paunvere väljanäitus ja laat Palamusel ARNE TIMM UUS!

06.09

(P) kell 19:00 Laitse Graniitvillas «Kass tulisel plekk-katusel» UUS! (L) kell 17:00 Suure-Lähtru mõisas prantsuse chansonide õhtu «Beau soir» UUS!

SEPTEMBRIST OKTOOBRIS TULEKUL: Vanemuine kell 16:00 «Fanny ja Alexsander» ja «Madisoni maakonna sillad»

15.-17.08 (R-P) Ruhnu saar (laulvad liivad, ainulaadne puukirik jpm.)

23.08

(L) Prangli - Rango (ekskursioon veoautoga mööda saart koos kohaliku giidiga)

Täpsed reisiprogrammid leiate

www.raetravel.ee

Rohkem infot reiside ja hindade kohta küsige: marje@raetravel.ee või telefonil 6654 104, 5249 430 või tulge Estonia pst. 5, kab. 209, T–N 11:00–17:00

Lemmikloom

Neljapäev, 17. aprill 2014

7

paneb aluse toiduvalik toidust, milles vajalike ainete tasakaal on paigast ära. «Näiteks kassipojad, keda hoolitsev omanik söödab ainult kanafilee ja tailihaga,» toob arst näite. «Sellisest toidust ei saa loom kõike arenguks vajalikku ja nii algavadki terviseprobleemid.»

Täiskasvanud loomad taluvad kehvema kvaliteediga toitu paremini, kuid see ei tähenda kindlasti, et nende puhul ei peaks söötmisele tähelepanu pöörama. Tänapäeval kasutavad väga paljud loomaomanikud spetsiaalselt loomadele mõeldud valmistoite, tänu sellele esineb toidust tingitud raskeid tervisehäireid järjest vähem, tõdeb arst. Samas märgib ta, et erandiks on supermarketites müüdavad odavad kassikrõbinad: «Sellise kuivtoidu koostis võib riskigruppi kuuluvatel kassidel soodustada kuseteedega seotud probleeme.»

Inimese toidujäägid loomale ei passi Lapsed ei söönud jälle taldrikuid tühjaks? Kui esimene mõte on jäägid koera toidukaussi kallata, tasuks ennast talitseda – loomaarst ütleb, et lemmikuid pere toidujääkidega ei söödeta.

«Põhjus on väga lihtne,» nendib Epp Ülevaino. «Inimene, koer, kass, küülik, merisiga,

Ainult aprilli lõpuni

pood.koolibri.ee

hamster – need kõik on eri liigid.

Koer ei ole väike inimene, kass ei ole väike koer, igal liigil on toidule omad nõudmised, vajadused toitainete ja toidu koostise suhtes erinevad.»

Levinud koduloomadest sobib inimese toidulaud kõige paremini koertele, aga see ei tähenda siiski, et neid võikski toita vaid pere lõunalaua ülejääkidega: enamasti on inimeste toit loomale liiga tugevasti maitsestatud ega vasta tema vajadustele.

«Kui toit on valmistatud koerale sobivatest koostisainetest ja väheste maitseainetega, siis võib seda vahel talle anda,» räägib arst. «Umbes 90 protsenti koera igapäevatoidust peaks tema vajadusi arvestama, ülejäänud osa võib aga maiusena tulla inimeste toidulaualt.»

Arsti sõnul saab loom pere toidujääkidest küll kõhu täis, aga see ei pruugi tema tervisele head teha. «See ei tähenda, et miski meie enda toidulaualt lemmikutele ei sobiks,» märgib Ülevaino.

«Värskeid köögivilju näiteks antakse taimetoidulistele loomadele, aga porgandit või kurki armastavad ka paljud koerad – tehke proovi!»

Ka perele tehtud liha- ja juurviljatoitudest saab väikese kohandamisega nii kassile kui ka koerale sobiva menüü.

Kasside-koerte viis levinumat tervisehäda Inga Viilmann, Valdeku väikeloomakliinik HAMBAKIVI. Seda on võimalik ära hoida hammaste pesemisega, kasutades spetsiaalselt loomadele mõeldud hambapastat ja hambaharja või lastehambaharja. Pesta tuleks iga päev vähemalt paar minutit, alguses hammaste välisküljed ja kui loom lubab, siis ka siseküljed.

Olemas on ka eritoidud, pulbrid, närimiskondid ja joogiveelisandid, mis aitavad ennetada hambakivi teket.

KÕRVAPÕLETIK. Kõrvu tuleb puhastada vajaduse järgi, et ennetada põletiku teket. Ilusat roosat ilma eritiseta kõrva ei pea puhastama, aga kui on näha eritist või kõrv on punane ja ärritunud, tuleks loomaarsti soovitatud vahenditega puhastada kord päevas.

KUSETEEDE HAIGUSED. Esineda võib põiepõletik, kristallid põies, stressist tingitud probleemid. Kui omanik märkab raskendatud, sagedasemat või ilmselt valulikku urineerimist või verd uriinis, on kõige õig gem pöörduda kohe loomaarsti poole. Omanik saab jjälgida, et lemmik kem anda konserve. jooks piisavalt vett, võimalik, et oleks vaja rohkem

Ohtlik!

Nii mõnigi inimese toidulaualt pärit maiuspala, mida head soovides lemmikutega jagama kiputakse, kse, on p Ülevaino. kassile-koerale kahjulik, hoiatab loomaarst Epp ahjustusi, Rosinad ja viinamarjad võivad tekitada neerukahjustusi, neemiat, suur kogus sibulat või küüslauku põhjustada aneemiat, uisa šokolaadi ja kakaod sisaldavad toidud aga viia ssuisa adaamürgistuseni. Ohtlikud on ka avokaado ja makadaamiapähklid. maNärilistele ja teistele taimetoidulistele loomaedele ei sobi inimese toidulaud suures osas selleid pärast, et neile ei tohi anda loomseid toiduaineid – piim, jogurt ja juustki ei sobi neile. «See, et loomad neid hea meelega söövad, ei ole seejuu-res näitaja,» märgib arst. Loomne toit võib närilistel põhjustada eluohtlikke seedehäireid.

soodushind

19,90 27,59

SUUR MAAILMA

SUUR MA AILMA

LOOMADE

LOOMADE ATLAS

ATLAS

CHANNA BAMBARADENIYA | CINTHYA FLORES | JOSHUA GINSBERG DWIGHT HOLING | SUSAN LUMPKIN | GEORGE McKAY | JOHN MUSICK | PATRICK QUILTY BERNARD STONEHOUSE | ERIC JOHN WOEHLER | DAVID WOODRUFF

SEEDETRAKTI HAIGUSED. Oksendamine või kõhulahtisus võib olla märk seedetrakti probleemist. Loomakliinikutest saab osta eritoite ja pastat, mis on kergestiseeditavad ja aitavad kaitsta seedetrakti. Ennetavalt saab jälgida, et lemmikule ei antaks vürtsiseid toite ja konte, välistada tuleb võimalus, et loom sööb roiskunud toitu. Kindlasti on vajalik korrapärane ussikuur.

LIIGESEHÄDAD. Vananevatel koertel ja kassidel esineb sagedasti liigeste kulumist. Kui varem peeti seda rohkem koerte probleemiks, siis nüüd on leitud, et 90% üle 12aastastest kassidest kannatavad degeneratiivsete liigesekahjustuste all. Jälgida tuleb looma liikumist: kas ta lonkab, on tal raske püsti tõusta, hüpata või joosta. Loomakliinikutest saab osta toidulisandeid, mis aitavad liigeseprobleemide puhul.

NB! Ära unusta anda kassile-koerale korrapäraselt ussirohtu − nii neile, kes käivad õues ja suhtlevad liigikaaslastega, kui ka tubastele loomadele. Ussirohtu manustatakse looma kehakaalu järgi, hea oleks aastass teha seda neli korda aastas.

Pisilooma Pisiloomad a hädas hammas hammastega Küülikud ja merisead o on toidust tingitult kõige enam hädas hamü peaks koosnema põhiliselt heinast, mis mastega. «Nende menü menüü on neile sobivalt üsna energiavaene ja samal ajal kulutab efektiivselt loomakeste p pidevalt kasvavaid hambaid,» õpetab loomaarst Epp Ülevaino o «Muud lisandid peaksid nende toiduÜlevaino. a väiksema osa, poes müüdavad energialauast moodustama rikkad toidusegud o olgu loomale maiuseks, mitte põhitoiduks.»

Toidusegude pro o probleem on see, et need tekitavad kiiresti täiskõhutunde ning g loom kulutab närimisele oluliselt vähem aega, kui heina süü ü Tulemuseks on kiiresti tekkiv ülekaal ja süües. a liiga pikaks kasvanud ha hambad, mis ühel hetkel ei lase lemmikul enam normaalselt süüa. J Juba tekkinud hambamure korral saab aidata ainult loomaarst..

Neljapäev, 17. aprill 2014

8

Lemmikloom

Kassidele:

Täpilahus 50mg / 0,5ml 0,5ml N3 Nahasprei lahus 2,5mg/ml 100ml N1 Koertele:

Täpilahus 67mg / 0,67ml 0,67ml N3 Nahasprei lahus 2,5mg/ml 100ml N1 Täpilahus 134mg / 1,34ml 1,34ml N3 Nahasprei lahus 2,5mg/ml 250ml N1 Täpilahus 268mg / 2,68ml 2,68ml N3

Täpilahus 402mg / 4,02ml 4,02ml N3

Kirpude ja puukidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Kirbuallergiast põhjustatud dermatiidi ennetamine ja osa ravistrateegiast kassidel ja koertel.

Täidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Kaitseb just õigel kohal Müügiloa hoidja: KRKA, d. d. Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia.

Täiendavat informatsiooni saab müügiloa hoidja Eesti esindusest: Krka, d. d. Novo mesto Eesti filiaal: Pärnu mnt. 141, 11314 Tallinn, Eesti Tel: +372 667 1658

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.