Issuu on Google+

MENUKAD KOOLIKONTSERDID. KUTSEKOOLIST KÕRGKOOLI – VÕI HOOPIS VASTUPIDI. KEELEÕPPERÜHMAST SAI TEINETEIST INNUSTAV SÕPRUSKOND.

Koolikontserdid on üliägedad, lapsed on nii vahvad ja vahetud. Laulja Gerli Padar Eesti Kontserdi projektist, st, ooli. mis tihti viib ta päeva jooksul mitmesse kooli. TOOMAS TATAR

Koolitus Kolmapäev, 30. november 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Assol Aru • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht


Kolmapäev, 30. november 2016

2 Koolitus

LAULJA KATRIN MANDEL: lapsed sind kuulavad - ja jääv STANISLAV MOŠKOV

AIGI VIIRA

aigi. viira@ohtuleht.ee

«Koolikontserdid on üliägedad,» hüüatab laulja Gerli Padar, kes praegu Eesti Kontserdi projekti «Koolikontserdid» raames on vaat et iga päev üles astumas mõne kooli aulas. Ka laulja Katrin Mandel, kes samuti on käinud koolikontserte andmas, leiab selle projekti kohta ainult kiiidusõnu: «On lahe, kui lapsed sind kuulavad ja jäävadki kuulama. Ja kui sa näed, et neile läheb korda.» Katrin lisab, et talle kui artistile on koolikontserdid olnud päris eriline kogemus. «Lapsed ongi ju vahetumad,» ütleb ta. «Mõnikord on küll tunne, et need, kes on sind kuulama tulnud, said tänu koolikontserdile füüsikatunnist ära. Mõnes paigas olen täheldanud ka seda, et õpetajad on teinekord laste suhtes väga tujurikkujad. Kui saalis on keskmine vanuseklass, kes hakkab end ühtäkki mugavamalt tundma, hakatakse neid kohe karmilt korrale kutsuma. Tegelikult ei oleks seda vaja teha. Las nad olla!» Katrin arvab, et õpetajad võiks ise ka kontserti kuulata, mitte kogu aeg sekkuda. «Õnneks on olnud säärased juhtumis vaid üksikud,» arutleb Katrin. «Tavaliselt juhtub ikka nii, et ka õpetajad tšillivad ja lähevad oma koolielust vabamaks selle kontserdi jooksul.» Laulja Katrin Mandel ütleb, et iga koolikontsert on olnud väga eriline kogemus.

Sinu eduloo algus Bakalaureusekraad Estonian Business Schoolist

RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE* - Turundus ja kommunikatsioon - Rahandus ja majandusarvestus ETTEVÕTLUS JA ÄRIJUHTIMINE - Loomeettevõtlus - Tehnoloogiaettevõtlus - Professionaalne müük ÄRIKORRALDUS JA VÕÕRKEELED* - Turundus ja kommunikatsioon *Võimalus omandada EBSi ja Lancaster University Management Schooli topeltdiplom.


Kolmapäev, 30. november 2016

Koolitus 3 VIDA PRESS

«On lahe, kui vadki kuulama!» TOOMAS TATAR

Esinemised annavad energiat

Kui koolikontsert hästi läheb, on Katrin väga rahul. «Iga õnnestunud esinemine on see, kust saad energialaksu tagasi, olgu see koolis või kuskil mujal,» lausub ta. «Mulle tohutult meeldis Tartu Emajõe kooli kontsert, kus olid erivajadustega lapsed. See oli üks ägedamaid kontserte, mulle nii tohutult meeldisid need lapsed - nad olid nii kihvtid ja vahetud. Kogesin: kui sa ei näe, siis sa kuuled rohkem. Mulle väga meeldis see kool, need lapsed ja õpetajad. Sel kontserdil oli erakordselt lahe õhkkond.» Katrin märgib, et artistile on need käigud igal juhul hea kogemus. Uued kohad, uued koolid ja vahetu kontakt. «Mulle see väga meeldib,» ütleb ta rõõmsalt. «Kõike näed, nii erinevust kui ka sarnasust.» Eesti Kontserdi projekti «Koolikontserdid» produtsent Ülle Lehtmäe kõneleb, et niisuguste kontsertide korraldamise tava on õige ammune, alguse sai see juba Eesti NSV filharmoonia aegadel. Toona, seitsmekümnendail, käisid mööda koole lastele muusikat

Koolipoiste abiga tegin lõpuks ka endale Instagrami konto – see oli üliäge! rõõmustas Gerli Padar, kes ka selfidest ei keeldunud.

tutvustamas Heljo Tauk ja Helju Ridamäe. See oli Lehtmäe sõnul kontserdisarjade algus.

Ülenurme muusikahuvi hakkab silma «Esialgu said koolid valida 12– 15 lastekava vahel, nüüd on meil aga juba aastaid 32 kava ja ka kontsertide arv on kasvanud. Ühtekokku on meil aastas üle 380 kontserdi.»

«Mõni kool, just suuremate linnade koolid, võtavad ka mitu kontserti,» ütleb Lehtmäe. «Kui muusikud kord juba ringi sõidavad, siis tavaliselt annavad nad päevas kolm kontserti.» Kontserdihuvi absoluutses tipus on Lehtmäe sõnul Ülenurme vald, kuhu viiakse aastas kümmekond kontserti. «Meil on pakkuda erinevaid žanre: rahvamuusika, popmuusika, eri rahvaste muusika ja ka pillide tutvustused. Oleme püüdnud oma kavad kokku panna nii, et need ühilduksid ka koolide muusikaõppe programmiga,» lausub ta. «Ühtlasi peaks laps saama hea emotsiooni, kui ta näeb siinsamas koolilaval artiste, kes ainult neile mängivad ja räägivad. Tänased koolilapsed on ju meie muusikute tulevane kontserdipublik! Lapsed võtavad neid kõikjal suure rõõmuga vastu. Et praegu on moes selfide tegemine, siis rõõmustab lapsi eriti, kui neil õnnestub mõne esinejaga koos ka selfi teha. Gerli Padar näiteks on seda teinud, Karl- Erik Taukar samuti. Nad mõlemad on noorte seas ju ülipopulaarsed.»

Õppimine hoiab vaimu virge Kunagi pole liiga hilja midagi uut õppida või varem õpitut meelde tuletada. Just see arusaam toob juba mitu aastat kokku väärikate ülikooli kuulajad. Elu muutub nüüdisajal sedavõrd kiiresti, et ka eakamad inimesed on sunnitud pidevalt õppima. Tartu ülikool alustas oma väärikate ülikooliga 2010. aastal, esialgu Tartus ja Pärnus, praeguseks tegutseb see ka Tallinnas, Kuressaares, Türil, Narvas, Valgas ja Keilas. Eelmisel õppeaastal osales väärikate ülikoolis enam kui 2000 õppijat üle Eesti, neist 1577 jõudsid lõputunnistuseni. Kõige vanem õppija oli mullu 93-aastane mees ja kõige vanem tunnistuse saaja 92-aastane naine. Väärikate ülikooli seltskond tõestab, et vananedes teadmishimu ei vähene: osalejate keskmine vanus on üle 70 eluaasta. Suurem osa õppuritest on seni olnud naised, kuid meeste osakaal on pidevalt kasvamas. Kõige populaarsemad loengud on läbi aastate olnud tervise- ja kultuurivaldkonnast. Paljudes piirkondades korraldatakse lisaks loengutele ka keelekursusi, õpitubasid ja väljasõite. Sügissemestri viimased loengud on detsembris, juba

jaanuaris algab kevadsemester. Täpsemat infot liitumisvõimaluste kohta leiab Tartu ülikooli kodulehelt. Me ei lakka liikumast seetõttu, et vananeme, vaid vananeme seetõttu, et lakkame liikumast, kinnitavad tervisevaldkonna asjatundjad. Tallinna ülikool on alates 2011. aaastast korraldanud 50+ vanuses inimestele, kes hoolivad oma terv isest, võimalust harida end tervise ja liikumise ülikoolis. Kavas on loengud üldharivatel, silmaringi avardavatel ja praktilistel teemadel: tervislikud eluviisid, loodus, keskkond, inimene, ettevõtlus, seadusandlus jm. Sügissemestril on kavas veel kaks loengut: 6. detsembril (Refleksoteraapia – jalatalla massaaz endale) ja 13. detsembril (Hea mälu on tehtav!). Loengud toimuvad teisipäeviti algusega kl 17 Tallinna ülikooli Räägu 49 õppehoones (ruum 406). Ühe loengu osavõtutasu on 2 eurot, tasuda saab sularahas kohapeal. Osavõtusoovist võiks vähemalt päev varem teada anda e-mailile katrin.soidrazujev@tlu.ee, registreerimisvorm on ka TLÜ kodulehel (www.tlu.ee) loodus- ja terviseteaduste instituut) loengusarja teemade all. IA MIHKELS

Tallinna Majanduskool avab Sinu tuleviku uksed! Tallinna Majanduskoolis saab õppida järgmistel erialadel: ‡,QIRKDOGXVHVSHWVLDOLVW MlWNX}SH

‡0DNVXVSHWVLDOLVW MlWNX}SH

‡6RWVLDDOPHHGLDVSHWVLDOLVW

‡.LQGOXVWXVVSHWVLDOLVW

‡3HUVRQDOLVSHWVLDOLVW

‡7XUXQGXVVSHWVLDOLVW

‡.LQQLVYDUDPDDNOHU

‡3URMHNWLMXKLDVVLVWHQW

‡9lLNHHWWHY}WMD

‡.OLHQGLQ}XVWDMDSDQJDV

‡5DDPDWXSLGDMD

‡¯LJXVDVVLVWHQW

‡.YDOLWHHGLVSHWVLDOLVW

‡6HNUHWlU

‡bULNRUUDOGXVHVSHWVLDOLVW

6.—8. detsembril toimuvad Majanduskoolis tasuta loengud-koolitused

Uuri lisa ja registreeru www.tmk.edu.ee/loengud


Kolmapäev, 30. november 2016

4 Koolitus ALDO LUUD

Kesk edasi INDREK SARAPUU

ajakirjanik, tänavu keskkonnakaitse eriala lõpetanu

Räpina aianduskooli keskkonnakaitse eriala elab läbi muutusi. Varasematel aastatel valmistati ette keskkonnakaitsespetsialiste ametkondadele ja omavalitsustele, nüüd aga on haare läinud laiemaks. Tihtilugu on elus nii, et summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Ka uus valitsuskoalitsioon on rääkinud kutse olemasolu tähtsusest inimese hakkamasaamisel ühiskonnas. Selles, kas minna kõigepealt kutseõppesse ja seejärel ülikooli või teha vastupidi, ei pruugi vahet olla. Marek Järvik näiteks, kes lõpetas Räpina aianduskooli möödunud aastal, oli enne seda teinud läbi kõik kõrgharidusega

KOOLITUSKESKUS REITING

KUTSUB KURSUSTELE

TALLINNAS 21.12-28.02 Raamatupidamise kursus koos personalitöö õppega 21.12-13.03 Raamatupidamise kursus koos praktikaga 21.12-12.04 Sekretär-juhiabi kursus koos raamatupidamise õppega TARTUS 6.12-15.03 Ettevõtluskursus koos tööohutuse koolituse ja

raamatupidamise kursusega 5.01-15.03 Raamatupidamise kursus koos personalitöö õppega 10.01-14.04 Raamatupidamise kursus koos juhendatud praktikaga

INFO JA REGISTREERIMINE koolitus@reiting.ee, tel 733 3690 ja 652 5982. VAATA VEEL KOOLITUSI www.reiting.ee. LEIA MEID facebookis: Reiting

LUUA METSANDUSKOOL KUTSUB TASUTA KURSUSTELE! Tuleval aastal on meil plaanis:

2016. aastal: Ümarsortimentide ja saematerjali kvaliteet (20 h) 2.12 ja 9.12 (Luua metsanduskoolis) Puukoolimajandus ja turustamine väikeettevõttele (60 h) 5.–7.12 ja 14.-15.12 (Luua metsanduskoolis) Metsanduslik seadusandlus konsulentidele (20 h) 2.12 ja 6.12 (Tallinnas) Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele kasutajale (10 h) 14.12 (Luua metsanduskoolis) 50 eurot Vaata lisa: www.luua.ee/koolituskalender Kontakt: koolitus@luua.ee, 525 4004

Metsaveo mooduli koolitus veokijuhtidele (160 h) Harvesteri- ja forvarderioperaatorite kutseeksamiks ettevalmistav koolitus (26 h) Ettevalmistus raietöölise 3. taseme kutseeksamiks vene keeles (40 h ja 80 h) Ettevalmistus raietöölise 3. taseme kutseeksamiks eesti keeles (40 h) Raied eritingimustes: ohtlike puude langetamine (40 h) Raiete korraldamise metsakasvatusalused (40 h) Saematerjali kvaliteedi hindamine (26 h) Ümarsortimentide kvaliteedi määramine puidu ja puidurikete järgi (26 h) Metsamajandamist lihtsustavad tarkvaralahendused (26 h) Metsa haldamise tarkvarad (48 h) GIS metsanduses (30 h) Metsakasvatuse alused (48 h) Metsa ja puidu mõõtmine (30 h) Linna- ja pargipuude hooldamine ning majandamine (120 h) Linnapuude hooldus (40 h) Metsaseemnevarumine (30 h) Metsamarjakasvatus väikeettevõtjale (26 h) Hekkide rajamine ja hooldus (40 h)

Tule ja omanda uusi või värskenda olemasolevaid oskusi!

Eesti Iluteeninduse Erakooli õppesalongis soodushindadega iluteenused! Kõigile õppelepingu sõlmijatele kuulutuse ettenäitamisel esmane õppevahendite komplekt tasuta.

telefon 680 1665

www.iluteeninduskool.ee


Kolmapäev, 30. november 2016

Koolitus 5

konnakaitse eriala on iste õpingute hüppelaud seotud etapid ja jõudnud välja doktoriõppesse. Keskkonnakaitse eriala õppima ajendas huvi looduse vastu, kuskil tagaplaanil tiksus mõte Räpinas õpitud erialaga ka tööd leida. Siiski ütleb Marek, et väljundeid on teisigi. «Mu oma lapsed on koduõppel, õpetan neid ise,» selgitab kolme lapse isa. «On ülimalt hea, et sain aianduskoolist suurepärase loodusetundmise – ma tean, mis taim või putukas see või teine on. Õppisin väga palju loodust nägema ja märkama enda ümber seda, mida kesk- ja kõrgharidus ning elukogemus seni polnud märkama õpetanud.» Järvik ei näe vahet, mis taseme haridusega alustada, kas minna pärast keskhariduse omandamist kõigepealt kõrgvõi hoopis kutsekooli. Ta leiab, et tema õpingud keskkonnakaitse erialal on läinud täie ette. Oma kursusekaaslasi vaadates arvab Järvik, et otse keskkonnakaitsetööd ei tee just paljud. Samas teab ta aga aianduskooli lõpetanuid, kes on jätkanud õpinguid ligilähedasel erialal mõnes kõrgkoolis. Seetõttu leiab Marek, et keskkonnakaitse eriala

ALDO LUUD

on ideaalne hüppelauad edaspidiseks: «Räpina kaudu jõutakse kõrghariduse juurde ja sealt edasi on üsna suur tõenäosus jõuda tööturule.»

Õpingute järjekord sõltub võimalustest Kas nüüd, kui taskus on keskkonnakaitsespetsialisti diplom, teeks Järvik õppimisjärjekorra teist pidi? Mees kostab, et valikud ei ole kunagi lineaarsed ega lihtsad. Paljuski on need seotud ka eluliste küsimustega: kas see kool on mulle lähedal, kas ma saan elamispinna jmt. «Kui ma oleksin Põlvamaalt pärit ja Räpina aianduskool jääks mulle lähedale, oleks see väga oluline argument minna sinna õppima,» ütleb Järvik. «Kui mu esimene valik oleks kõrgharidus, aga ma ei saaks kõrgkooli sisse, oleks eriala õppimine kutsekoolis täiesti mõeldav.» Marek leiab ka, et esimese elukogemuse saamine ning suhtlusvõrgustiku kujunemine on viis leida edaspidiseks eluks võimalusi. Keskkoolilõpetanud ei tea veel täpselt, mida nad vajavad: gümnaasiumid ei anna

piisavat ettekujutust erialadest ja ametitest ega sellest, mida tegelikus elus vaja läheb või vaja võib minna. «Kutseharidus annab ette tõelise pildi – kas see eriala meeldib mulle või ei, kas ma jätkan või mitte,» tõdeb ta.

Uuenenud õppekava

Keskkonnakaitse abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse kahjulike mõjude eest.

Ka kutseõppes saab teha erialadel vahet. Keskkonnakaitse on üldisem, asju laiemalt käsitlev ja vaatlev eriala. Seda ei saa võrrelda näiteks keevitaja omaga, kus tulevik on üldjuhul täpsem ja fikseeritavam. Keskkonnakaitse eriala ainespekter on rikkalik, alates seadusandlusest ja seirest kuni menetlustoimingute, füüsikaliste-keemiliste mõõtmiste ja eluslooduse tundmiseni välja. See võib teha lõpetanute seisu tööturul raskemaks, kuid ka põnevaks ning kindlasti loob edaspidiseks rohkem valikuid. «Me oleme spetsialistid, kuid meil pole kutset, seda saab huvi korral edaspidi juurde õppida,» kinnitab vilistlane Marek Järvik. «Ka kõrghariduses on väga vähe selliseid erialasid, mis annaksid kutse.»

Õpilasi, kes hakkavad keskkonnakaitse eriala õppima uue õppekava järgi, võetakse Räpinas vastu 1. veebruarini. Keskkonnakaitse juhtõpetaja Õnne Rämmann rääkis, et uues õppekavas on pööratud suuremat tähelepanu looduslike koosluste, taime- ja loomaliikide tundmaõppimisele, võõrkeelele, seadusandlusele ja keskkonnakaitseprojektide koostamisele. «Suurendasime ka arvutiõpetuse ja geoinfosüsteemide mahtu ning praktikat ettevõtteis,» selgitas Rämmann. «Uute moodulitena tõime sisse loodushariduse ja uurimistöö alused. Loodushariduse moodulis õpetame loodushariduslike õppeprogrammide ettevalmistamist ja korraldust. Uurimistöö aluste moodulis teeb õppur uurimistöö, mis on ühtlasi selle õppekava lõputöö.» Õppekava muutmise põhjustas Rämmanni sõnul elu ise: «Meil oli ümarlaud tööandjate esindajatega, kus selgitasime välja praeguse töömaailma vajadused, sellest lähtuvalt kohandasime keskkonnakaitse õppekava kvalifikatsiooniraamistiku viienda taseme nõuetega.»

REKLAAMTEKST

KÕRGEM SÕJAKOOL – märgata hetkega olulist, kohaneda Oled inimene, kes suudab infotulvas eid otsuseid ka suure pinge all? muutuvate oludega ja langetada õig , külgse õppetöö kaudu ja olla kindel Soovid neid omadusi arendada mitme dlustatud? Siis vali Eesti parim juhtiet pärast õpinguid on ametikoht kin gemas Sõjakoolis. misalane rakenduskõrgharidus Kõr

parim juhtimisalane kõrgharidus Eestis

SÕJAKOOLI KADETID ON TULEVASED OHVITSERID JA JUHID

MITMEKÜLGNE JA NÜÜDISAEGNE VÄLJAÕPE

„Kõrgem Sõjakool ootab teotahtelisi noori, kes tahavad anda endast parimat ja on valmis võtma vastutust,“ ütles sõjakooli kadettveebel Rainer Neemsalu. Sõjakoolis õppivad kadetid on tulevased ohvitserid ja juhid, kellel peale juhiomaduste ja sõjateadmiste peab olema tugev analüüsivõime ning hea suhtlus- ja õpetamisoskus. Kõiki neid oskusi saab õppida ja arendada Kõrgemas Sõjakoolis maa-, mere- ja õhuväe õppesuunal.

Kõrgema Sõjakooli eesmärk on pakkuda kadettidele võimalikult mitmekülgset ja nüüdisaegset sõjaväelist haridust ja väljaõpet. Lisaks sõjalistele ainetele ja praktilisele õppeöötle maastikul omandavad õppurid kolme õppeaastaga ka reaal- ja humanitaaraineid, pedagoogilisi teadmisi ning keeli. Kadetid omandavad ka üldteadmisi, mis laiendavad silmaringi ja annavad õppuritele võimaluse kujundada oma seisukohta

ja formuleerida arvamusi ühiskonnas aktuaalsete teemade kohta. Sõjakooli õppima asudes tagatakse kadettidele kõik vajalik, et nad saaksid täielikult õppetööle keskenduda. Igale õppurile on tagatud elukoht Tartu kesklinna sõjakooli ühiselamus, tagatud on ka tasuta arsti- ja hambaravi ning kadetipalk alates 650 eurost.

KINDEL TEENISTUSKOHT PÄRAST KOOLI LÕPETAMIST Kolme õppeaasta jooksul Kõrgemas Sõjakoolis kujundatakse tulevaste ohvitseride väärtushinnangud ja luuakse eeldused nende edasiseks arenguks. Põhikursuse edukalt lõpetanud saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja neile omistatakse nooremleitnandi auaste.

Värskeid ohvitsere ootab seejärel ees kindlustatud teenistuskoht kaitseväes, kus saab rakendada sõjakoolis õpitud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Mitmekülgne erialane töö, kus on tagatud palk alates 1350 eurost, pakub ohvitseridele põnevaid väljakutseid ning enesearendamisvõimalusi. Kohustuslik teenistusaeg pärast sõjakooli lõppu on kolm aastat. Pärast mõneaastast teenistust saavad õppurid jätkata õpinguid keskastmekursusel, mille lõpetanud saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes.

www.sojakool.ee


Kolmapäev, 30. november 2016

6 Koolitus

www.kultuur.ee Estonia pst 5a | Vene tn 6 5690 1707 / 630 6508

KOOLITUSED IGALE MAITSELE! KULTUUR, KUNST, KEELED, ARVUTI JA MAJANDUS, FOTOGRAAFIA, MUUSIKA, TERVIS JA ILU, KÄSITÖÖ, LOODUS, KOKANDUS, LIIKUMINE, TEATER

Rõõmus näomaalingute õpituba Masintikandiga aksessuaar Jõuluõlle pruulimine Kringlitegu jõuludeks Pildiga oma kruus Nahast pidulik krae Helmestikand Ebru ehk türgi marmorpaber Pidulik õhtumeik

Helkurehe Nahast kaelarihm ripatsiga Portselanist piparkoogikausi kaunistamine Fruktodisain-kaunistused jõuludeks Jõulukaunistused klaasisulatustehnikas Taaskasutuspaberist jõulutähed Itaalia pühadetoidud Jõuluteemaline lilleseade Jõululatern klaasvitraazh tehnikas

3 a.

TALVINE VASTUVÕTT 2017

Robotitehnik (jätkuõpe) 06.03.2017 Juuksur 30.01.2017 Sõidukikere- ja värvittööde meister (jätkuõpe)

1 a. 1,5 a. 1 a.

SUVINE VASTUVÕTT 2017

Põhikooli baasil

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik CNC metallitöötlemispinkide operaator Keevitaja Müüja-klienditeenindaja Sisekujundaja assistent tekstiilialal Rätsep-stilist Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT -süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi

Keskkooli baasil

Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik Mehhatroonik * Külmamehaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * CNC metallitöötlemispinkide operaator * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator Keevitaja Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT -süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi Logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Rätsep-stilist ** Meesterätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müüja-klienditeenindaja * kaugõpe ** õhtuneõpe

Soovijatele koht õpilaskodus

3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a.

1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 2 a. 1,5 a. 5 kuud 2 a. 9 kuud 6 kuud 1,0 a.

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Mõnus selts keeleõppe li IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Keeleõpe annab teadmisi-oskusi, aga sellele lisaks võib ühine harrastus pakkuda ka mõnusat seltskondlikku suhtlemist, mis aitab õpihuvi aastaid üleval hoida. Põhjused, miks inimesed keeletundidesse lähevad, on erinevad: kes soovib võõrkeele veatult omandada õpingute või tulevase karjääri huvides, kes tahab, et laias ilmas ringi rännates hädapärase suhtlemisega enamvähem hakkama saaks, kes õpib huvist ühe maa ja rahva vastu, kes lihtsalt selleks, et ajule tööd anda ja nii vaim virge hoida. On aga neidki, kellel ei lase kord alustatud õpinguist enam loobuda kokku sattunud seltskond. Tartu rahvaülikoolis püsib ühe neli aastat tagasi inglise keele õpinguid alustanud rühma tuumik siiani koos. «Alati on kuulda, kui neil tund on - maja rõkkab naerust ja elevusest,» ütleb rahvaülikooli turundusjuht Kaisa Hansson.

Keegi ei raatsi loobuda Raamatupidajana töötav Kaire Lill on üks neist, kes neli aastat tagasi selles rühmas keeleõpinguid alustas. «Kooliajal õppisin saksa keelt, inglise keelt ei osanud mitte grammigi - mõtlesin, et võiks ju osata,» räägib Kaire. «Nüüd võin öelda, et mitmes mõttes alustasin väga õigel ajal. Seltskond, mis kokku sattus, on lihtsalt võrratu!» Natuke on rühma koosseis küll muutunud: esimesel aastal alustades oli keeleõppureid tosinkond, põhituumikusse on sellest ajast jäänud neli-viis inimest. Osa praegusest püsiseltskonnast liitus järgmisel aastal, nii on nendegagi praeguseks juba üle kolme aasta koos oldud.

Keelehuvi aina süveneb «Kui ikka mitu aastat kaks korda nädalas ühtede ja samade inimestega kokku saad, saab sellest rutiin, millest kuidagi ei raatsi enam loobuda,» ütleb Kaire. «Eriti veel siis, kui selgub, et klapid nende inimestega hästi, sul on nendega midagi ühist. See on tohutu vedamine! Meil igatahes on väga tore koos olla, tähistame üheskoos ka näiteks sünnipäevi ja igasuguseid muid tähtpäevi, aga tavalisedki keeletunnid on meil tõepoolest lõbusad, õppimise kõrval saab alati ka palju nalja. Muidugi on meil ka suurepärane õpetaja - alati positiivne ja heatujuline õpetaja Ruth, tänu kellele on keele õppimine uskumatult huvitav ja rikastav» Sama kinnitab Kaire rühmakaaslane Veiko Tamm, kes on samuti algusest peale selles rühmas. Müügitööd tegev mees

tõdeb, et temal läheb keeleoskust töös vaja - ja inglise keeleta on tänapäeval ju üldse raske hakkama saada, tema õppis aga gümnaasiumis saksa ja vene keelt. «See oli põhjus, miks otsustasin õppima minna,» ütleb Veiko. «Selles aga, et sinna nii kauaks pidama olen jäänud, on üha tõsisemaks muutuva keelehuvi kõrval päris kindlasti suur roll ka seltskonnal, kellega seal kokku sattusin.» Veiko tõdeb, et töö ja muu elu kõrvalt aastast aastasse kahel päeval nädalas keeletunnis käia on päris korralik koormus ja vahel ikka tuleb pähe mõte, et järgmisel aastal ehk enam ei läheks. «See mõte kaob aga alati sama kiiresti kui tekib,» muigab mees. «Keeleõppest on saanud elustiil, see meeldib meile - ja see on ilmselt üks põhjus, miks me sedasi koos püsime. Suur roll on aga kahtlemata ka meie õpetajal.» Õpetaja Ruth Jõgi on Veiko sõnul sõna otseses mõttes superõpetaja. «Ta suudab innustada ja vaimustada, huvi äratada ja süvendada, ükski tema tund pole tüütu või igav, kella seal ei vaadata,» räägib Veiko. «Mis mulle eriti meeldib: ta õpetab meid rääkima omaaegset puhast ja kaunist inglise keelt, suunab meid õppimise

eesmärgil vaatama filme, seriaale ja sarju, kus seda kuuleb. Tema tunnid pole pelgalt keeleõpe, need annavad ka kultuuritausta ja avardavad silmaringi. Kui õpetaja siiralt vaimustub sellest, mida õpetab, siis see paratamatult nakkab meisse on ta suutnud seda vaimustust süstida ja mina küll tunnen, kuidas mu huvi keelt õppida aina süveneb. Juba see üksi on põhjus õpetaja Ruthile tänulik olla - aga neid põhjuseid on veel palju.»

Reisihuvi viis keeleõppeni Keeleõpperühmast võib saada sõpruskond, aga juhtub ka vastupidi: sõprade seltskond asub ühiselt keelt õppima. Üks ülikooliaegadest kokku jäänud sõpruskond on seda teinud juba paarkümmend aastat, kusjuures keel, mida õpitakse, on igal aastal uus ja sõltub järgmise suve reisisihist. «Kes seda enam mäletab, kelle mõte see täpselt oli,» naerab Karin Tamm, üks sõpruskonna hingi. «Oli üheksakümnendate keskpaik, meie kõik juba mõnda aega tööl käinud noored pereinimesed - tekkis plaan üheskoos reisile minna. Lõpuks ometi oli see ju võimalik. Esimene reis oli plaanis Ungarisse, hakkasime ikka üle


Kolmapäev, 30. november 2016

Koolitus 7

kond – isaväärtus VIDA PRESS

Tallinna Polütehnikum

ERAKOGU

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala! Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Valid gloobuselt reisisihhi – ja võid terve sõpruskonnaga leida põhjuse keeleõppeks.

Ruth Jõgi – aasta õpetaja

Leiad meid messilt Teeviit 2016, 1-3. detsember

Inglise keele õpetaja Ruth Jõgi valiti tänavu kevadel Tartu rahvaülikooli aasta õpetajaks. «Ruth Jõgi on õpetaja, kes jääb õpilastele hinge, kelle juurde ikka ja jälle tagasi tullakse ja kelle keelerühmi eraldi küsitakse. Ruthil on eriline oskus luua klassis selline õhkkond, kus igaüks end hästi ja oodatuna tunneb, tema huvitavad ja hästi ettevalmistatud tunnid saavad õpilastelt alati suurepärase hinnangu,» rääkis keelte koolitusjuht Mairi Meizner. «Paljud õpilased läbivad Ruthi juures kursuse algtasemest kõrgema kesktasemeni ning kursuslastest kujunevad ühtehoidvad sõpruskonnad»

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Allikas: Tartu rahvaülikool

poole aasta varem valmistuma. Nende ettevalmistuste käigus tuli kõigepealt mõte, et kui juba peredega sõita, siis tasuks enne kodutöö ära teha, mitte hakata alles kohapeal mõtlema, mida teha ja kuhu minna. Sealt jõudsime sujuvalt ka mõtteni kasutada reisini jäänud aega keeleõppeks - et oskaks kas või teed küsida ja tuleks poes toime. Sealt see lahti läks.» Paarkümmend aastat on enam-vähem igal suvel koos

kusagil käidud ja igal talvel keelt õpitud. «Meie oleme alati endale eraõpetaja otsinud räägime ära, mis on meie õppimise eesmärk, sellele vastavalt on meid siis õpetatud,» räägib Karin. «Paar inimest on tänu neile sutsakatele endas tõsisema keelehuvi avastanud ja läinud keeltekooli näiteks prantsuse ja itaalia keelt õppima. Eriti rõõmustab aga see, et meie suuremad lapsed, kes on praeguseks täiskasvanud ja

korraldavad nüüd reise juba omaette pundis, on selle keeleõppimise kombe meilt üle võtnud. Nii mõnegi keelega on nemad nüüd juba teisel-kolmandel ringil - teismelistena õppisid nad alati koos meiega ja, mis seal salata, said reisil mõnikord meist paremini vajalikud jutud räägitud. Ju ongi neile lapsepõlvest sisse kasvanud veendumus, et ka selline keeleõpe tasub end ära.»

TÖÖKESKKONNASPETSIALISTIDE, VOLINIKE JA NÕUKOGU LIIKMETE KOOLITUS 24 aka/h, hind 150 € 6.12–8.12 eesti keeles; 13.12–15.12 vene keeles TÖÖKESKKONNASPETSIALISTIDE, VOLINIKE JA NÕUKOGU LIIKMETE TÄIENDUSKOOLITUS 8 aka/h, hind 90 € 8.12 eesti keeles; 15.12 vene keeles

Asume aadressil Laki 36, Tallinn (Decora maja) TÖÖKESKKONNA HALDUSE KOOLITUS KESKUS OÜ on B sissepääsu III korrusel Parkimine Laki 32 hoone parempoolses hoovis

TULETÖÖDE TEGEMISE KOOLITUS 6 aka/h, hind 85 € 5.12 vene keeles; 12.12 eesti keeles EVAKUATSIOONI JA TULEOHUTUSE EEST VASTUTAVA ISIKU KOOLITUS 8 aka/h, hind 100 € 5.12 vene keeles; 12.12 eesti keeles

Vaata lähemalt: www.tptlive.ee

TEADMISED JA OSKUSED Tule omanda praktilised oskused või laienda oma teadmisi magistriõppes! Euroakadeemia pakub kõrgharidust alates 1997. aastast. Õppetöö toimub vastavalt erialale päevasel või õhtusel ajal.

OOTAME SIND TEEVIIDAL! Uuri lähemalt meie kodulehelt euroakadeemia.ee/teeviit

ÕPE EESTI, INGLISE JA VENE KEELES

RAKENDUSKÕRGHARIDUSJA MAGISTRIÕPE Ů SISEARHITEKTUUR JA MOEDISAIN Ů RAHVUSVAHELISED SUHTED Ů KESKKONNAKAITSE Ů ÄRIJUHTIMINE Ů TÕLKIJA

ESMAABI EESTI PUNASE RISTI AINEKAVA MAHUS 16 aka/h, hind 70 € 19.–20.12 eesti keeles; 21–22.12 vene keeles ESMAABI TÄIENDUSKOOLITUS 8 aka/h, hind 50 € 19.12 eesti keeles; 21.12 vene keeles

euroakadeemia.ee


Kolmapäev, 30. november 2016

8 Koolitus

VIDA PRESS

Praegu, karjäärimesside kõrghooajal, küsib ilmselt nii mõnigi õpihuviline endalt, kas minna kõrgkooli või eelistada pigem kutsekooli. Üht õiget vastust sellele küsimusele pole - kumbki valik pole tupiktee. Aina rohkem on inimesi, kellele elukestev õpe näib olevat enesestmõistetav, märgib Tallinna Majanduskooli turundusspetsialist Riinu Raasuke: nad käivad läbi mitmeid koole, et saada oma erialal võimalikult mitmekülgseid teadmisi ja oskusi, tõhustada nii oma ettevalmistuse praktilist kui ka teoreetilist alust. Tõusvaks trendiks kõrgkooliõpingud lõpetanud täiskasvanute seas paistavad olevat kutsekoolid, mis pakuvad lisaks akadeemilisele haridusele ka praktilist käed-külge-õpet.

Kutsekoolist kõrgkooli – ja vastupidi

Magistrikraadiga kutsekooli «Tallinna Majanduskoolis näiteks on õpilase keskmine vanus pisut üle 26 eluaasta ning tervelt kolmandik õppuritest on meie kooli tulnud pärast kõrgkooli lõpetamist sooviga saada ülikoolis omandatud teoreetilistele teadmistele lisa,» räägib Raasuke. «Selles vanuses taas õppima asujad teevad seda enamasti töö kõrvalt, sageli on neil juba ka pere ja lapsed. Seda kõike on ka arvesse võetud: õppekavad on paindlikud ja neil, kellele päevane õppevorm ei sobi, on võimalik õppida kas õhtuti või sessioonõppes.» Tavatu pole seegi, kui ametikoolis alustab õpinguid mõni oluliselt soliidsemas eas inimene, kel kõrgkooli lõpetamisest juba aastaid möödas, ka osalevad täiskasvanud innukalt kutsekoolide pakutavatel lühematel koolituskursustel - ikka sooviga saada ajakohast täienduskoolitust ja praktilisi oskusi. Majanduskooli õpilane Mailiis Anton õpib esimesel kursusel kutsekoolis sessioonõppes turundust, enne seda tegi ta

Õppisid ametikoolis sekretäriks, aga mõtled ühtelugu, et suudaksid enamat? Kõik teed on lahti , mine ja õpi! Kindlasti on sekretäritööstki midagi kasulikku tulevikku kaasa võtta. URMAS LAURI

Kutsekool on hea võimalus saada kätte erialatunnetus ja proovida tööd praktika korras. Triin Laasi, Tallinna majanduskooli direktor

Tartu Ülikoolis läbi bakalaureuse- ja magistriõpingud. «Majanduskooli õppima ajendas mind soov ennast arendada ja olla pädev mitmes valdkonnas, et saaksin teha tööpõllul mitmekesisemaid valikuid,» põhjendas Anton. «Põhjus, miks valisin just Tallinna Majanduskooli, oli lihtne – see oli ainukene kool, mis pakkus tasuta õppekohti sessioonõppe vormis.» Pärast esimest kolme kutsekoolikuud tõdeb Mailiis, et erinevusi on kahe kooli vahel palju. «Esiteks algab kutsekoolis õpe kohe erialaste ainetega, ülikoolis sai alguses üldiste taustainetega sisse elada - mõnes mõttes tundus ülikoolis algusetempo rahulikum. Erialaainete läbimiseks on aga jällegi rohkem motivatsiooni kui üldainete pusimiseks,» kõneles Mailiis. «Kohati tundub, et kutsekoolis on

õpe intensiivsem, kuna lisaks aineid lõpetavatele eksamitele on vahepeal palju mahukaid koduja rühmatöid. Samas tunnen, et just need praktilised tööd annavad oskusi edaspidises ametis paremini toime tulla.»

Kutsekoolist Tartu Ülikooli Tiiu Vilbrant lõpetas eelmisel suvel juristiabi eriala ning astus kohe Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. «Julguse jätkata õpinguid õigusvaldkonnas ülikoolis andis mulle just Tallinna Majanduskooli kogemus,» kinnitab Tiiu. Tudeng selgitab, et kaks kogemust täiendavad teineteist: «Tänu sellele, et majanduskoolist värske kogemus seljataga, on mul ülikoolis palju kergem. Seda nii teadmiste kui ka õpiharjumuse osas.»

Vilbrant tõdeb, et sai Tallinna Majanduskoolist kaasa väga tugeva õigusalase alghariduse. «See on mulle ülikoolis andnud palju eeliseid teiste kursusekaaslaste ees,» ütleb ta ja julgustab kõiki õpihuvilisi kutseharidust proovima. «Igal juhul tasub enne ülikooli astumist teha läbida kutseõpe,» kinnitab ta. «Eriti mõistlik on ametikoolist alustada neil, kes on otsustanud elukestva õppe kasuks ja valinud oma elus uue eriala ning uue haridustee.» Majanduskooli kõigilt erialadelt leiab lõpetajaid, kes suunduvad edasi kõrgkooli. «Teeme tõsist tööd, et meie lõpetajatele oleksid edasiõppimiseks valikud avatud,» ütles Tallinna Majanduskooli direktor Triin Laasi. «Kutsekool on hea võimalus saada kätte erialatunnetus ja proo-

vida tööd praktika korras. Kui eriala sobib ja seda soovitakse minna edasi õppima, on kõrgkooli suundumine juba lihtsam.» Nimelt saab osa õpitud ainetest VÕTA-süsteemis kenasti üle kanda - see tähendab, et uuesti täiesti nullist alustama ei pea. Ka on õppuril siis varasemast olemas praktiline kogemus, mis aitab kõrgkoolis kaasa teooria mõistmisele. «Aina rohkem on noori spetsialiste, kes otsustavad end proovile panna erinevates õppeasutustes, eri õppetasemetel ning erinevatel õppekavadel, et avardada arusaama iseendast ja leida sobivaim eriala,» rääkis Laasi. Lõppkokkuvõttes saadakse haridus, mis annab mitmekülgse kompetentsipagasi ja paindlikkuse ning seeläbi ka olulise eelise tööturul. KRISTJAN ARRAS

REKLAAMTEKST

Tutvusin kogu aeg millegi täiesti uuega! Proovi sina ka! Kas sa oled kunagi mõelnud, mis oleks, kui sulle oleks antud teine võimalus? Võimalus selleks, et valida teine tee? Teha teine otsus? VeniVidiVici oli minu teine võimalus. 2015. aasta kevadel lõpetasin Kohtla-Järve põhikooli, tegin sisseastumiskatsed Tallinna 32. keskkooli ning sain 10d klassi teatrisuunda. Paraku aga ei lähe elus kõik alati nii nagu plaanitud, seega gümnaasiumipõlve alustasin siiski oma kodukoolis Ida-Virumaal. Olles teadlik VeniVidiVici õpilasvahetusprogrammist, otsustasin, et see väljakutse on justkui minule loodud ning kandideerisin vahetusõpilaseks Tallinna 32. keskkooli. Tallinnas mul vahetusperet ei olnud, sest elasin hiljuti pealinna kolinud õe juures. Siiski ei vajunud minust mööda esimese koolipäeva eelne ärevus. Üritasin jääda realistlikuks ning jätta ootused kõrgele seadmata, et hiljem oma illusioonide idüllis mitte pettuda. Tollel esmaspäeval liikusin esimest korda kooli trammiga, jälgides peatusest koolini õpilaste voolu. Esimene päev, uued näod, uudishimu ja adrenaliin voolamas mööda sooni.

Huumorit pakkus tõdemus, et keegi aineõpetajatest ega klassikaaslastest otseselt ei olnudki kursis minu tulekuga, seega nii mõnigi kord püüdsin küsimärgiga pilke. See aga ei mõjutanud mind eriti, sest klassis leidus ka neid, kellega esimesest päevast tekkis side. 10d võttis mind vastu nagu mitme aasta eest kadunud õde – soojalt ja avasüli. Terve esimese nädala olin tutvumas millegi totaalselt uuega. Teistsugune mentaliteet, vabam koolikord, erinev lähenemine õppimisele, hommikused „pudruvahetunnid“, kooli traditsioonid, talendikas ja aktiivne koolipere – need ja paljud teised aspektid innustasid mind. Õppetööd hinnates pugesid eriti südamesse laialdased valikained, prantsuse keele õppimine ning muusika ja näitlemiskunsti tunnid, mil klassikaaslased lasid valla oma isikupära ja andekuse.

VeniVidiVici õpilasvahetus on programm, mille eesmärk on anda 7.–12. klassi õpilastele võimalus nädal või kaks õppida mõnes teises Eesti koolis. VeniVidiVici õpilasvahetuse programmis on osalenud viie õppeaasta jooksul üle 400 õpilase ning liitunud on koole igast Eesti maakonnast. Noortel on olnud võimalus nende aastate jooksul külastada nii linna- kui ka maakoole, õppida eesti ja vene õppekeelega koolides, avastada mandri- ja saartekoole, tutvuda väikeste ja suurte koolikeskkondadega. Nii mõnedki noored on õpilasvahetuses osalenud mitu korda.

Teist nädalat alustasin juba tuttavas koolis, OMA klassi seltsis. Mind liigutas klassikaaslaste palve esineda koos nendega emakeelepäeva aktusel. Tundsin siis erilist ühtekuuluvust. Jätkuvalt olin vaimustuses igast veedetud päevast ning läbi elatud vingetest juhtumitest. Alatiseks jääb meelde ka toreda klassiõe ütlus: „Aga Diana, sa jäädki nüüd siia ju. Keegi ei taha sind vanasse kooli enam tagasi, sa oled meie klassiõde.“ Diana Kohtla-Järvelt

Osale Eesti-siseses õpilasvahetuses ja muuda oma elu põnevamaks!

OMA KLASSIGA: Dianale sai uus klass kahe nädalaga nii koduseks, et lahkuda oli raske.

Lisainfo: vvvopilasvahetus.ee


Kolmapäev, 30. november 2016

Koolitus 9

REKLAAMTEKST

Kuidas aidata noori tagasi kooli või tööturule? Põhjuseid, miks Eesti noored koolist või tööturult eemale on jäänud, on palju. Noorte Tugila on üks olulisi võimalusi, kes neid noori saab aidata. Mis on Noorte Tugila? See on Euroopa Liidu algatatud Eesti Noortegarantii tegevuskava osa, mille üks eesmärke on töö kaotanud või koolist lahkunud 15–26aastaste noorte võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Noorte Tugila programm alustas aasta tagasi ja tegutseb vähemalt 2018. aasta lõpuni. Eesmärk on, et igas Noorte Tugila keskuses saaks nõu ja abi vähemalt 53–70 noort aastas, kogu programmi jooksul 8800 noort. Iga noort aidatakse vajaduse järgi ühest kuust kuni poole aastani.

Miks satuvad noored halba olukorda? Noorte väljakukkumine koolist või eemalejäämine tööturult on valus ja tõsine probleem, sellega tuleb tegelda. Noori selles süüdistada ei maksa. Esiteks ei tohi unustada, et paljudes Eesti väikekohtades on kõigil, mitte ainult noortel, keeruline tööd leida. Noorte probleemiks võib saada ka sotsiaalvõrgustiku puudumine või elukoha muutus. Kui väikelinnas tunnevad kõik kõiki, siis uude kohta elama või õppima asudes kaob senine võrgustik, kuid uut nii lihtsalt asemele ei teki. Tõrjutust võivad põhjustada ka vähesed majandusvõimalused. Neidude eemalejäämise põhjuseks võib olla rasedus, seetõttu langetakse koolist välja ja kui seejärel ollakse lapsega kodus, on hiljem raske kooli või tööle naasta. Noorte Tugila üks olulisi eesmärke on ka abi ja nõustamine noortele emadele, neile korraldatakse infopäevi ja üritusi. Ideaalne lahendus on see, kui emaks saanud tütarlaps leiab julgust kooliteed jätkata või pürgida tööturule. Tööturult või koolist eemale võib jääda ka välismaalt tagasi tulnud noor, kellel pole enam tugivõrgustikku, vajalikke oskusi-teadmisi või majandusvõimalusi Eesti oludes toime tulla. Samuti võivad halba seisu sattuda terviserikke või erivajadusega noored, kelle puhul on kõigepealt vaja kummutada negatiivsed eelarvamused, süstida eneseusku ja -kindlust ning siis potentsiaalse tööandjaga asjad selgeks rääkida. Sellistel puhkudel leiavad probleemid vahel väga kergesti lahenduse.

Abi antakse neljas etapis Noorte Tugila tegevus keskendub neljale asjale. Esimene eesmärk on jõuda noorteni. Kõige tõhusam viis on minna sinna, kus on abivajavaid noori, püüda nendega kontakti saada. Enim on noorteni jõutud Tugila keskuste andmeil järjest paraneva koostöö ehk võrgustikutöö (nimetatud 36% noorte puhul), näiteks Eesti Töötukassa, Rajaleidja ja omavalitsuste kaudu. Oluline on, et lähedased ja sõbrad julgustaks või suunaks noori tulema Tugilasse või nende korraldatavatele üritustele ja infopäevadele. Teine eesmärk on saavutada noortega usalduslik kontakt, et aidata neil oma soovides selgusele jõuda (vt artikli juures olevat infokasti). Miks on noor keerukasse olukorda sattunud, mida ta ootab oma tulevikult, kus näeb väljapääsu, mida soovib teha jne. Kas on vaja lihtsalt julgustust või ka koolitust ja pikemat koostööd, võib-olla on mõttekas jätkata õpinguid. Seni on kõige enam vajatud tuge, mis aitaks noortel jõuda tööturule (seni 33% noortest), teiseks on hariduse jätkamine (25% noorte puhul). 50% noorte puhul tuuakse välja, et programmiga soovitakse saada kas positiivseid kogemusi või teadvustada paremini oma soove ja võimalusi. Programmis nähakse ka võimalust leida toetusvõrgustikku (19%) ja saada tööharjumust (15%). Kolmas eesmärk on noorte motiveerimine/jõustamine noorsootöö võimaluste kaudu, et suunata nad teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema. Peale valitava toe pannakse paika ka pädevused, mida toe kaudu soovitakse saada/õppida. Kõikide III faasis osalenud noorte valitud tugi on erinev – alates individuaalsest nõustamisest, koolitustest, tööharjutustest kuni tagasi/uuesti kooli või tööturule aitamiseni välja. Neljas eesmärk on noortega kontakti hoidmine pärast programmist väljumist vähemalt kuus kuud.

Võib tunduda üllatav, aga kõige suurem osa ehk üle 40 protsendi noortest, kes on programmi kaudu abi ja tuge leidnud, on täisealised ehk 20–26aastased. Järgneb vanuserühm 17–19aastased, neid on seni kaasatutest veerand. Põhikooliealisi on vaid kümnendik. See näitab, et täisealiseks saamine, oma elu alustamine ja kooli lõpetamine ei ole sugugi garantii, et noor pääseb tööturule või saab ise hakkama. Samuti ei ole suurt erinevust meeste-naiste või poiste/tüdrukute vahel – abivajajaid on mõlemate seas võrdselt.

Millist tuge on noored vajanud? On noori, kes vajavad ja kes on saanud tänu programmile mõtlemise ja hoiakutega seotud oskusi: eriti nooremate puhul võib olla oluliseks oskuseks õppima õppimine, otsuste tegemine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja tegevuste mõju. Noorte Tugila senine kogemus näitab, et 17–19aastastel on olnud vaja parandada või täiendada suhtlemisoskust: kommunikatsiooni, koostööd, sotsiaalseid oskusi, konflikti lahendamist ja erinevuste aktsepteerimist. Üle 20aastaste noorte tööturule jõudmiseks ja töökarjääri alustamisel on vajalik noorte rahulolu enesega, oma võimete tundmine, tööks vajaliku küpsuse saavutamine. Sel puhul keskendub jõustamine enesehinnangu tõstmisele, et osataks võtta vastutust, osatakse tegevust planeerida, arendataks enesedistsipliini. Vanemate ehk 25+ noorte puhul on tööturule jõudmisel tähtis peale tööalaste teadmiste saada juhtimis- ja turundusoskusi, meeskonnatöö ja enese motiveerimise oskust. Kõigi eelnimetatud teadmiste-oskuste omandamine viib suure sammu lähemale tööturule ning sobiva töökoha leidmisele.

Abi on saanud juba 1500 noort Noorte Tugila senistest edusammudest räägib asjaolu, et programmiga on liitunud ja tuge saanud/saamas 1500 noort.

Käsutamise asemel aitab motiveeriv intervjueerimine Mis on motiveeriv intervjueerimine? noortega ära rikkuda, samas kui motiveeriv intervjuu viib palju kergemini soovitud eesmärgini, säilitades noortega ka head suhted. „Soovitan seda kõigile lapsevanematele, sest see aitab astuda n-ö sammu tagasi, jõuda probleemi põhjuseni. Tean oma laste näitel öelda, et kui laps ütleb hommikul, et vihkab kooli ega taha üles tõusta, siis on tõenäoline, et ta tegelikult ei vihka kooli, vaid oli näiteks eelmisel õhtul kaua üleval ja tahab edasi magada,“ selgitab Heidi. Selliselt aitab motiveeriv intervjueerimine, kui esitada noorele positiivselt suunavaid küsimusi, jõumuutusi. da tupikust välja, mure tegeliku põhjuseni, samuti Noorte Tugila juhi, nelja lapse ema Heidi Paaborti paneb see noori ennast analüüsima oma probleeme sõnul on lapsevanematel väga lihtne oma pideva ning ise neile lahendusi otsima. uurimise, nõudmise ja halvustamisega suhted

Üsna tihti tuleb ette, et noor ei oska vastata, mis on tema koolist või tööturult eemale jäämise põhjus, miks ta on sellisesse olukorda sattunud või mida saaks olukorra muutmiseks ette võtta. Noore olukorra selgitamiseks ja edasiste sammude astumiseks on kõige parem kasutada motiveerivat intervjueerimist. Mis see on? See on maailmas üha enam populaarsust koguv nõustamismeetod, mis aitab selgitada olukorra tegelikke tagamaid (nn varjatud põhjusi, probleeme) ning kutsuda esile inimeste käitumises positiivseid

Rohkem infot leiab:

Kes on sihtgrupp? *Noorte Tugila sihtgrupp on kõik 15–26aastased noored, kes ei õpi ega tööta. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevust rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

www.tugila.ee


Kolmapäev, 30. november 2016

10 Koolitus ERAKOGU

Töö ilumaa lakkamatut Kosmeetikamaailmas on areng olnud väga kiire ja praeguseks on jõutud sinnamaale, et paljud iluvead, mis varem oleksid nõudnud ilukirurgi kätt, on nüüd kosmeetikute igapäevatöö. See aga tähendab, et juba ammu pole kosmeetikutel enam võimalik piirduda kord koolis õpitud tarkustega. Ilumaailmast on saanud valdkond, milles tegutsejail tuleb end pidevalt koolitada, et oma oskuste-teadmistega konkurentsis püsida.

Ilulõikuste asemel abi kosmeetikult «Paljud protseduurid, mis varem oleksid kahtlusteta eeldanud skalpelli või vähemalt täitesüste, saab nüüd ära teha märksa kliendisõbralikumal viisil,» selgitab Eesti Iluteeninduse Erakooli direktor Aimar Karu. Mõistagi tuleb aga kosmeetikutel, kes tahavad teha nii vastutusrikkaid protseduure, kasutada ära kõik koolitusvõimalused, mida vähegi pakutakse. Nipid naha vananemise vastu lähevad mingis vanuses väga hinda, aga kreemide-maskide kõrval on noorenduskuurideks

Talvine vastuvõtt keskkonnakaitse uuele õppekavale Õppetoo algab 6. veebruaril 2017. Sinu jaoks on aianduskoolis õppimiseks alati vaba koht!

Saad praktilised teadmised Eesti loodusest, keskkonnahoiust, looduskaitsest, loodusharidusest. Uus 2,5aastane õppekava!

Vaata ka meie teisi erialasid ja kursuseid!

olemas ohtralt uusi võimalusi. Üks põnevaid uuendusi on näiteks Nannici raadiosagedusravi. «Raadiosagedusravi on meetod, millest on abi näiteks lõtvunud naha, armkoe, rosaatsea, kortsude ja tselluliidi puhul,» selgitab Karu. «Nannici aparaadiga on võimalik ravida nahka nii näol kui ka kehal ja saavutada silmanähtavaid tulemusi. Raadiosagedusravi on alternatiiv täiteainete kasutamisele ja plastikakirurgiale, protseduur on mõnusalt lõõgastav ning ravi saab kodus tõhustada vastavate hooldustoodetega.» Raadiosagedusravi jõudis Aimar Karu sõnul meie kosmeetikuteni Soome Kosmeetikute Liidu kaudu tänu sellele, et Eesti Iluteeninduse Erakool on selle liidu liige.

Kooli minna pole kunagi hilja Õpihuvilistel tasub iluerialasid pakkuvate koolide kodulehtedel pilk peal hoida, et lühemaid koolituskursusi või pikemate õpingute võimalust mitte maha magada. Seejuures tasub silmas pidada, et kaugeltki igas koolis ei alga kooliaasta sügisel.

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel RIIGIEKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel, bioloogia KEELTEKOOL Rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel

Vaata lisaks www.gakk.ee/kursused Info ja registreerimine www.gakk.ee, e-mail info@gakk.ee või tel 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn


Kolmapäev, 30. november 2016

Koolitus 11

ilmas nõuab õppimist

Põhioskustega tööle Kes iluerialade vastu huvi tunneb, sel tasub vastava eriala õpet pakkuvate koolide kodulehtedelt võimalusi uurida. Kes ei saa endale mingil põhjusel lubada põhiõpet, saab vajalikke oskusi omandada lühematel kursustel, kus õpetatakse maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, jumestust ning ripsme- ja küünetehnikuoskusi. Sellise põhioskuste kursuse läbimine annab võimaluse kiiresti mõnes ilusalongis tööd saada või iseseisvalt kliente otsida ning neile teenust pakkuda. Mõistagi tuleb edaspidi oma oskusi pidevalt täiendada.

«Meie koolis näiteks on järgmise aasta hakul taas algamas kosmeetikute ja juuksurite ametiõpe nii päevases vormis kui ka kaugõppes,» märkis

Aimar Karu. «Viimane on eelkõige mõeldud neile, kes tulevad õppima teise kooli, töökoha ja/või pere kõrvalt. Mõlemal juhul omandatakse põhjalikud

teadmised ja tänu tugevale praktikabaasile ka kindlalt kinnistunud oskused.» Kui vaadata tööturu ootusi ja pakkumisi, on selge, et mõistlik on erinevaid haridusi kombineerida - nii võib saada unikaalse teadmistepagasi, millest on tulevikus palju kasu. Näiteks võib kosmeetikuharidus koos meditsiinikoolist saadava - või juba saadud - haridusega anda väga vajaliku teadmiste ja oskuste kombinatsiooni. Iluteeninduse erakool teeb koostööd innovatiivsete kaubamärkidega üle Euroopa, tänu sellele suudetakse pakkuda oma õpilastele ja kursuslastele võimalust harjutada parimate tehnikate ja vahenditega. Nii pikemas õppes kui ka lühematel kursustel osalejaile on avatud kooli võimas praktikabaas, kus omandatud oskusi saab meistrite käe all salongis kinnistada. Iluerialad on üks võimalus neile, kes tahavad oma tööelus kannapöörde teha ja millegi täiesti uuega otsast alustada. Õppimisvõimalusi jagub, igast inimesest endast sõltub, kui hästi suudab ta pakutavat enda huvides ära kasutada. KRISTJAN ARRAS

TRÜKIME TEILE: KOOLITUS- JA SEMINARIMATERJALID • koolitusmaterjalide trükk • nimesildid, kaelakaardid • tunnistused, diplomid

ESITLUS- JA REKLAAMMATERJALID • firmasümboolikaga kalendrid • kaardid, kutsed • kleebised • visiitkaardid • flaierid, voldikud, kataloogid • dokumendikaaned • plakatid, roll-up stendid • reklaamtahvlid INFO JA PAKKUMISED

GRANO DIGITAL AS Rävala pst 8, Tallinn Mustamäe tee 50, Tallinn

tel 650 6072 / mob 5662 9007 hinnainfo@grano.ee

www.grano.ee


12 Koolitus

Kolmapäev, 30. november 2016

REKLAAMTEKST

S U U I H U Spaahotell ja

konverentsikeskus Tartu südalinnas Lõuna-Eestis Tartu kesklinnas avab 2016. aasta detsembris külalistele uksed uhiuus hotell nimega V spaa- ja konverentsihotell. Selle koosseisu kuuluvad majutus, Baltimaade üks suurim spaakompleks, restoran, kohvik ja konverentsiruumid. V spaa- ja konverentsihotellist saab Eesti kõige uuem spaanaudinguid pakkuv lõõgastuskeskus. Tartus ei olnudki varem spaahotelli koos sauna- ja basseinikeskusega, kuid nüüd on see tühimik esinduslikult täidetud.

Vitaalsus ja elujõud V on konverentsiturismi ja perepuhkuste kohtumispaik, kus saavad kokku veekeskuse elurõõm ja mängulisus ning äriturismi professionaalsus ja asjalikkus. V-täht hotelli nimes tähendab vitaalsust ja elujõudu ning tähistab õnne juurde viiva teekonna algust. Väärikas spaahotell koondab kokku nii mõnusad puhkamisvõimalused, asjalikud visioonikonverentsid kui ka hea tervise – kõige, mida on õnneks vaja.

Mugav majutus Hotelli 79 numbritoa hulgas on nii parimaid puhkamisvõimalusi pakkuvaid superior ja deluxe tube kui ka erilahendusega ruumikaid stuudiotube. Peale selle on valikus kaks luksuslikku sviiti. Hotellitubade varustatuse tase vastab nelja tärni nõuetele ning tubade ruumikus võimaldab lisavooditega ööbida kolmel kuni viiel külalisel. Koduse hubasuse loovad põrandaid katvad pehmed villavaibad, kuid valida saab ka allergiavaba toa parketiga.

Spaa- ja saunakeskus katusekorrusel Spaa- ja saunakeskus mahutab samaaegsetl 300 inimest ja oodatud on ka külalised väljastpoolt hotelli. Hotell asub täpselt südalinnas, Kvartali ärikeskuses, seega saavad kliendid astuda hotelliuksest otse võimalusterohkesse keskkonda. See tähendab maailma mainekaimate kaubamärkidega kaubanduskeskust koos kõigi eluks vajalike kaupluste ja mitmekesiste toidukohtadega. Enam lähemal mugavustele olla ei saa. Justkui kirsiks tordil on kaubanduskeskuse katusekorrusel asuv ainulaadne klaaskatusega spaakeskus koos basseinide, saunade ja hoolitsusruumidega. Sama rikkalikku ja erinevate võimalustega täidetud saunamaailma praegu mujal Eestis polegi. Nimelt on V saunamaailmas 11 erineva niiskusetaseme ja temperatuuriga sauna. Spaa muudab eriliseks soolamaailm koos soolabasseini ja -saunadega ning lõõgastusmaailm vahupesuga hammami, puuküttega sauna, Tai massööri ja karavanitoaga. Muidugi ei puudu ka mullivannid, Jaapani bassein, lastebasseinid ja atraktsioonid ning suur massaažijugade ja ringvooluga lõõgastusbassein. Spaahoolitsuste osakonnas on 11 tuba, mis on sisustatud mugava mööbli ja kaasaegse tehnikaga. Hoolitsuste tegemisel kasutatakse ainult eksklusiivseid kosmeetikabrände.

Tipptasemel tehnikaga konverentsikeskus Hotelli teisel korrusel asuvas moodsas konverentsikeskuses on viis eri suurusega saali, mis mahutavad kokku kuni 700 inimest. Saalid on omavahel ühendatavad ja annavad võimaluse koostada just kliendi ürituse jaoks sobivaima ruumiplaani. Kõik saalid on varustatud tipptasemel helitehnika, projektorite ja ekraanidega. Peale suuremate ja väiksemate konverentside sobivad ruumid ka messide, vastuvõttude, kontsertide ja muude rahvarohkete ürituste korraldamiseks. Konverentsikeskusest pääseb mugavalt liftiga hotelli.

Restoran Joyce pakub rõõmu ja rikkalikult maitseid Hotelli juurde kuulub ka eri maailmajagude köökidest parimaid maitseelamusi pakkuv restoran ning õdusateks kohtumisteks sobiv fuajeebaar. Igas roas on omal kohal nii toorainete värskus kui ka maitsete erilisus. Hotelli restoran Joyce pakub oma külalistele rõõmu, mis tuleb Tartu parimast maitsevalikust. Restoran Joyce’i brändiväärtustest kõige kesksemal kohal on kaks ülemaailmselt mõistetavat terminit: rõõm (joy), mida pakub heas seltskonnas veedetav kvaliteetaeg ning muljetavaldav maitsete valik (choice), mille hulgast leiab iga külaline endale midagi meelepärast. Restoran on kahetasandiline ning mahutab kuni 120 inimest, mis võimaldab korraldada ka väiksemaid eriüritusi.

Justkui puhkus soojal maal Tartu on Eesti uus kuurortlinn. Enam ei pea piirduma Tallinna, Haapsalu, Pärnu või Saaremaa mereäärsete spaadega, vaid tõelise soojamaapuhkuse elamuse saad nüüd hoopis Eesti suuruselt teisest linnast. Spaas on isegi üks väga eriline sooja liivapõrandaga kaetud osa, mis tähendab, et kaugele maale sõitmise asemel võib varbad sooja liiva sisse lükata ja vabalt puhata ka Tartus. Kindlasti tasub Tartu V spaa- ja konverentsihotelli külastada, sest see on nüüd Eestis puhkusesihtkoht number üks. Tere tulemast Tartusse!

Riia 2, Tartu, tel +372 677 6677

www.vspahotel.ee


Koolitus november 2016