Page 1

SOOVITUSI TULEVASTELE KUTSEÕPPURITELE

Kooli ABC ÕHTULEHE AJAKIRI

Esmaspäev, 15. mai 2017

Üheksandik napsas koha ülikoolis

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2017/18. õppeaastaks

Kõik koolitused kodulehel

www.kultuur.ee

alates 9. maist!

UUED TEADMISED JA OSKUSED | keeltes | kultuuris | arvutiõppes | liikumises | | tervises | käsitöös | fotograafias | teatriõppes | | kunstis | kokanduses | muusikas | looduses | Estonia pst 5a ja Vene 6 | Tel 5690 1707, 630 6508

bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele. LÄHEMAT INFOT vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/, telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala! Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Uued õppekavad, ka lühiõpe!

põhikooli baasil 7. juulini keskkooli baasil 19. augustini sessioonõppesse 15. septembrini

INFOPÄEV

vaata lähemalt

www.tptlive.ee Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta! Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601; info@tptlive.ee

Foto: Hans-Kristen Sapas

Dokumentide vastuvõtt alates 15. maist:


2

Edulugu

Esmaspäev, 15. mai 2017

Üheksandik – ühe hüppega ülikoolis Tänavuse noorte teadussaate «Rakett 69» võiduga kindlustas Gustav Adolfi gümnaasiumis õppiv Karl Vilhelm Valter endale koha vabalt valitud erialal Tartu ülikoolis või Tallinna tehnikaülikoolis. «Uskumatu!» õhkasid vaatajad telerite ees, kui selgus, et üksteise järel langevad saatest välja gümnasistid ja tudengid, aga tänavu põhikooli lõpetav poiss püsib rivis nagu raudnael. Lõpuks elas üheksandik üle 112 närvesöövat sekundit finaalsaates, jälgides oma meeskonna ehitatud Rube Goldbergi masina tööd – ning viiski kaasa teadussaate noorima võitja tiitli, 10 000 eurot auhinnaraha ja ülikoolikoha. Küsisime Karl Vilhelmi õpetajate käest, kas neid üllatas oma õpilase edu sama palju kui televaatajaid. IA MIHKELS KATRIN SOIKA, Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja: «Karl on laialdaste huvidega loov natuur, rahutu ja püsimatu, aina uue järele janunev. Tavalisest tunnist on talle huvitavad 10–15 minutit – see on kasulik osa, kus saab teada midagi uut. Kui hakkame tunnis kordama-kinnistama, seoseid looma, hakkab temal igav, sest tal on need seosed juba loodud, vaja on lisaülesandeid. Karlil on väga lai silmaring ja lakkamatu huvi küsida, uurida, avastada, tal on julgust diskuteerida, oma seisukohti kaitsta. Väga tore – ehkki vahel ka väsitav – on olla sellise õpilase õpetaja ja klassijuhataja. Minu klassis õppis ka «Rakett 69» teise hooaja võitnud Timothy Henry Charles Tamm – näen neis kahes poisis väga palju ühiseid jooni.» KRISTI RAHN, GA koolituskeskuse juhataja, Karl Vilhelmi esimene õpetaja: «Kui Karl Vilhelm esimesse klassi tuli, ei olnud ta õpetajaile ega ka klassikaaslastele just kõige lihtsam laps. See, et ta on mitmes mõttes andekas, paistis kohe välja, aga ta oli ka väga otsekohene, ütles prauh! sirgelt välja selle, mis meeldis, aga ka selle, mis ei meeldinud. Teistel oli vahel raske sellega leppida ja sealt need pinged kerisid. Vahel paisus suureks ka teiste laste vanemate pahameel, siis tuli asju selgitada ja sassis suhteid siluda. Minu õpetajakogemus ütleb aga, et lastest, kellega esialgu on raske, saavad sageli väga kihvtid inimesed. Neid tuleb mõista, suunata ja aidata suhete korraldamisel, mitte üritada neid iga hinna eest reeglitega kammitseda. Tuleb aru saada, et kõik lihtsalt ei mahu raamidesse. Olen Karli saavutuse üle väga rõõmus – üllatusena see muidugi ei tulnud.» LEMME-LIIS ELP, Arsise kellade kooli õpetaja: «Sellised energilised ja aktiivsed lapsed nagu Karl Vilhem Arsisesse tulles oli, kipuvad sageli esile tõusma, teisi enda varju jätma, aga meil oli ansambel – meeskonnatöö pani asjad paika. Küll aga olid meil temaga sageli muusikalised vaidlused. Näiteks pidi tema arvates muusikas iga rida lõppema tohutu pauguga, fortes. Arutlesime selle üle, kas see ikka on alati õigustatud ja maitsekas. Karl Vilhelm kuulas põhjendused kenasti ära ja ütles: «Jaa, ma saan aru, aga ma nii väga tahaksin seda fortet seal!» Karli janu muusika järele tegi hinge soojaks. Ta oli alati aegsasti kohal, vahel oli tal kaasas mõni pill, ukulele või trompet, vahel istus klaveri taha ja mängis lugusid, mille oli kuulmise järgi ära õppinud või ise teinud – kõigest oli näha, kui väga ta muusikat naudib. Teadussaate ajal olid mu kaks reedeõhtust seebikat «Kuldvillak» ja

«Rakett 69». Minu meelest oli saates Karli üks eelis endast vanemate ees tema loov vaim – seal, kus tal teadmisi oli vähem, sai ta usaldada oma loovust ja loogikat, oma sisetunnet. Ta tõusis kähku oma võistkonna liidriks ja tema organiseerimisoskust arvestades oli see ootuspärane. Arsises võisin vajadusel rühmatöö korraldamise rahuliku südamega jätta Karl Vilhelmi hooleks – sageli kostis siis kõrvalklassist küll tema nõudlik ja valjuhäälne mina-mina-mina! See, et Karl Vilhelm teadussaate võitis, mind eriti ei üllatanud. Tema tulevikku on aga praegu küll raske aimata, sest võimalusi on tal ju tohutult. Väga loodan, et muusikat ei jäta ta kunagi.» JÜRI KALJURAND, Gustav Adolfi gümnaasiumi füüsikaõpetaja: «Mind Karl Vilhelmi saatevõit natuke ikka üllatas – teised olid ju hulga vanemad. Tõsi, füüsikast teab ta oluliselt rohkem kui põhikool eeldaks, ka on ta loogilises mõtlemises ja käelises tegevuses väga tugev. Tema edu taga ongi uudishimu, huvi aina uurida ja analüüsida, aga ka soov tõusta esile, olla parim – mingi piirini on see väga hea iseloomuomadus, sest just see sunnib pingutama ja vaeva nägema, ei lase käega lüüa ka siis, kui raskeks läheb. Karl on väga nutikas poiss ja loodan, et ta tuleb arukalt toime ka saatevõiduga kaasneva suure tähelepanuga. Kui talle tulevikuks midagi soovitada, siis ehk oleks aeg hakata oma laialdasi huvisid tasapisi koomale tõmbama ja millelegi keskenduma – kõiges aina tipus olla on raske ja kurnav.»

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE


ROBIN ROOTS

Edulugu

3

Esmaspäev, 15. mai 2017

Minutiportree Kes Karl Vilhelmist midagi ei tea, saab siit teada täpselt niipalju, kui küsimusi-vastuseid ühe minuti sisse mahtus – kiire elu, kiired portreed. z Karl, Villu, Vilhelm või Karl Vilhelm? Kõik sobivad. z Juht või alluv? Juht. z Hommik või õhtu? Hommik. z Kevad, suvi, sügis või talv? Sügis. z Mets või meri? Mets. z Kalamaja või Kadriorg? Kadriorg. z Pitsa või sushi? Pitsa. z Jalgratas või auto? Auto. z Jalgpall või tennis? Tennis. z Luule või proosa? Proosa. z Poisipea või pikad juuksed? Pikad. z Ooper või ballett? Ballett. z Beethoven või Mozart? Beethoven. z Vokaal või instrumentaal? Vokaal. z Taukar või Pootsmann? Pootsmann. z Muusika või füüsika? Muusika.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu, tel 442 7883 leili.ruul@hariduskeskus.ee

KUTSEKESKHARIDUSÕPE Põhikonkurss: 19. juuni–19. juuli • Kokk • Laotöötaja • Majutusteenindus • Toitlustusteenindus • Müüja-klienditeenindaja • Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • Ehitusviimistlus • Elektroonikaseadmete tehnik

• IT-süsteemide nooremspetsialist • Keevitaja • Koostelukksepp • Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus • Puitkonstruktsioonide ehitus • Sisetööde elektrik • Sõiduautotehnik • Tisler

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE Põhikonkurss: 19. juuni–11. august • Abikokk • Palkmajaehitaja

KUTSE HEAST KOOLIST

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE ALUSEL Põhikonkurss: 19. juuni–11. august • Müügikorraldaja • CNC töötlemiskeskuse operaator • IT-süsteemide nooremspetsialist • Juuksur • Kosmeetik • Hooldustöötaja • Raamatupidaja • Kergete rõivaste rätsep • Sekretär • Väikeettevõtja

www.hariduskeskus.ee


Avalduste esitamine 26. juunist – 5. juulini 2017

TTÜ on Sinu teejuht tippu! “Insenerteadused on kogu ühiskonna vedur. Kõik muu tuleb pärast tehnoloogiat.“ Kristjan Maruste, TTÜ vilistlane ja COMODULE asutaja

teejuht.ttu.ee


REKLAAMTEKST

Vaata, need 12 tulevikueriala tagavad kindla karjääri Millest lähtuda eriala valikul? Abituriendid peavad langetama keeruka otsuse ning valima eriala, mis tagab neile kindla karjääri ka aastate pärast. TTÜ toob välja 12 eriala, mis kindlustavad kiiresti muutuvas maailmas ülikoolilõpetanule parimad tulevikuväljavaated. Elektroenergeetika ja mehhatroonika Elektroenergeetika ja mehhatroonika tegelevad tulevikus inimkonda oluliselt mõjutavate küsimustega: millistest allikatest saame energiat 50 aasta pärast? Kas tulevikus on juhtmevaba elektrivarustus võimalik? Selge on see, et tehnoloogiad meie ümber on pidevas arengus. Sellel erialal saavad lõpetajad parima lähtepositsiooni, et neid arenguid juhtida ning alustada omaenda tehnoloogiaettevõttega! Materjalitehnoloogia Puidu, plasti, tekstiili, metallide ja muude materjalide kombineerimisel pole piire. Materjalide valmistamise ja töötlemise nüüdistehnoloogiad annavad meile lõputult võimalusi luua seninägematuid nutikaid tooteid. Juba praegu valmib TTÜs elektroonikast tulvil pintsak. Mis järgmiseks? Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia Tehnoloogiate arengus toimuvad muutused kiiresti. Ühelt poolt on need seotud loodusressursside kahanemise ja keskkonnaprobleemide süvenemisega, teisalt inimkonna keskkonnateadlikkuse kasvu ja vajadusega ressursse säästlikult kasutada. Leidmaks viise maailma parandamiseks, näiteks jäätmete vähendamise ja alternatiivenergiaallikate suurema kasutamisega, tuleb tundma õppida keskkonda, kus me elame. Keemiatehnoloogia Pea kõik meid ümbritsevad materjalid, näiteks kütus, ravimid ja toiduained, on vähemal või suuremal määral seotud keemiatööstusega. Keemiatehnoloogiad arenevad äärmiselt kiiresti ning vajavad koolitatud eksperte, kelle töö on maailmas üks kõige kõrgemini tasustatavaid ning kuulub kümne kõige nõutavama ameti hulka. Maastikuarhitektuur ja keskkonnajuhtimine Maastikuarhitektuuri ja keskkonnajuhtimise õpe lähtub tuleviku elukeskkonna vajadustest. Maastikuarhitekti ruumiline mõtlemine, kompositsioonitaju ning huvi looduse vastu aitavad

TTÜ vilistlaste keskmine sissetulek on kõrgem kui teistel avalik-õiguslike kõrgkoolide lõpetanutel. luua paremat elukeskkonda. Seda keskkonda on vaja ka hoida. Keskkonnajuhtimise spetsialistid tegelevadki keskkonna hoidmisega ning vastutavad, et võimalikud keskkonnakahjud püsiksid minimaalsetena või veel parem – neid ei tekikski. Tootearendus ja robootika Täna pole ilmselt ühtegi valdkonda, kus ei kasutata roboteid. Tootearendus on robootikaga tihedalt seotud, kuna tänapäeval baseeruvad paljud innovatiivsed tooted just robottehnilistel lahendustel. Peale tööstus- ja teenindussektori tegutsevad robotid meditsiinis, hariduses, lendavad kosmosesse ja lahutavad meie meelt. Seetõttu on ilmselge, et suureneb ka vajadus nii robootika kui ka tootearenduse inseneride järele.

nitehnolooge on üha enam tarvis. Uute ravimeetodite väljatöötamine või DNA-analüüside tegemine on vaid mõni näide. Nõutud on spetsialistid, kes suudavad muutuvas maailmas uute biotehnoloogiaid kasutavate lahenduste väljatöötamisel kaasa rääkida. Kuna inimesed jälgivad üha enam, mida söövad, vajatakse valdkonna spetsialiste nii kohalikes väiksemates ettevõtetes kui ka rahvusvahelistes toidukontsernides. Toidutehnoloogia eriala keskendubki kahele üksteisest lahutamatule valdkonnale: toidutehnoloogia ja toitumine, et tagada vajalike spetsialistide olemasolu.

Maapõueressursid Lisaks efektiivsetele tehnoloogiatele, kuidas maapõuerikkusi avastada, neid kaevandada ja oskuslikult kasutada, peab tundma ka viise, kuidas kaevandatud alasid taastada ja vältida keskkonnaohtude tekkimist. Maapõu oma mitmekesisusega esitab pidevalt väljakutseid nii uurijaile kui ka inseneridele, kelle eriala lahutamatuks osaks on töö looduses.

Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine Kõik mehhanismid köögikombainidest kosmoselaevadeni koosnevad detailidest. Nende loomiseks on olulised teadmised nii traditsioonilistest kui ka nüüdisaegsetest tehnoloogiatest. Tootmise efektiivsemaks muutmiseks võetakse pidevalt kasutusele uusi lahendusi. See tingib üha suureneva vajaduse tehnikateadmistega haritud spetsialistide järele. Eriala õppetöös on suur osa praktilistel töödel ning tudengid omandavad ka algteadmisi majandusest ja juhtimisest.

Rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia Geenitehnoloogia võimalusi silmas pidades arvatakse, et 21. sajand kujuneb bioloogiasajandiks ning gee-

Laevamehaanika Laevad, mis veavad nii inimesi kui ka kaupu, seilavad maailmameredel veel pikalt. Laevamehaanikute hallata on nii tuhandetesse kilovattidesse ula-

tuva võimsusega diiselmootorid kui ka elektroonika- ja külmutusseadmed ning -süsteemid. Eriala seob omavahel tehnika ja meremehe elukutse, sest neljale laevamehaanika eriala õppeaastale lisandub üks aasta merepraktikat. Äriinfotehnoloogia Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkond vajab spetsialiste, kes mõistaksid nii kliendi vajadusi kui ka nende rahuldamiseks vajaminevaid IT-lahendusi. Näiteks neid, kes nuputaksid välja, milliseid IT-arendusi vajab panga iseteeninduskeskkond, et kliendil oleks hõlpsam ja turvalisem rahaülekandeid teha. Küberturbe tehnoloogiad Kuidas teha IT-süsteemid pahalaste-kindlaks? Ka riiklikud elutähtsad IT-süsteemid, näiteks elektritaristu või kommunikatsioonivõrgud, vajavad kaitset. Kuna arvutite ja infotehnoloogiliste lahenduste integreerimine teistesse süsteemidesse kasvab plahvatuslikult, on üha enam tarvis eksperte, kes suudavad tagada turvalised lahendused küberruumis.

erialale ootab Lisaks neile 12 tuleviku teistele õppekaTTÜ sisseastujaid ka lisa lugeda lehelt d vadele, mille kohta saa

teejuht.ttu.ee


REKLAAMTEKST

Õppimine on inimeseks olemise mõõt

Õ

ppimine on igapäevaelu osa. Õpitakse koolis ja kursustel, iseseisvalt ja avatud meele ning lahtiste silmadega elades. Õppimise eesmärgid võivad erineda, aga rõõm kordaminekust ja hakkamasaamisest on üldinimlik ning annab meile eneseusku ning elujõudu. Õppimisest on enim kasu vaid siis, kui tead, mida ja miks õpid ning oskad uusi teadmisi juba olemasolevate kõrvale süsteemselt paigutada. Selleks, et sul oleks lihtsam leida endale vajalikku valdkonda, tutvustame kaheksat soovituslikku võtmepädevust täiskasvanutele. Neid konkreetseid pädevusi soovitab Euroopa Nõukogu ja Parlament, arvestades ühist majandus- ja kultuuriruumi. Pädevuse all mõistame asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit konkreetses valdkonnas, need ei ole kivisse raiutud dogmad, vaid annavad meile orientiiri ajas ja ruumis. Alljärgnevat lugedes tasub mõelda, mis oskustest ja teadmistest parasjagu vajaka on, mida oleks tarvis juurde õppida või milles end arendada. Emakeelepädevus Emakeele kaudu mõistame ümbritsevat maailma ja inimesi. Et normaalselt suhelda, on vaja sõnavara ja võimalust emakeeles rääkida. See tähendab, et inime-

ne oskab emakeelt, tunneb kirjandus- ja muid emakeeletekste. Inimene peaks oskama kasutada ja eristada eri tüüpe tekste, otsima, koguma ja töötlema infot, kasutama ja esitama veenvalt argumente kas suuliselt või kirjalikult vastavalt kontekstile. Ka elektroonilisel suhtlusel on oma keeleline kood, mida peab mõistma, et aru saada, kuidas keel teisi inimesi mõjutab. Võõrkeeltepädevus Võõrkeelse suhtluse põhialus on kõnest arusaamine, oskus alustada, ülal hoida ja jätkata vestlust, võõrkeelse teksti lugemine, tekstist arusaamine ja vajadusel vastava teksti koostamine. Võõrkeelteoskus toetab positiivset suhtumist kultuurilisse mitmekesisusse ning huvi teiste keelte ja kultuuride vastu. Matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest on matemaatiliste teadmiste kasutamine igapäevaelus, matemaatilise mõtlemise arendamine, tehnovahendite ja seadmete kasutamine otsuste ja järelduste tegemiseks. Matemaatiline kirjaoskus on võime loogiliselt arutleda; aru saada diagrammidest, tabelitest, graafikatest, valemitest; märgata seoseid ja analoogiaid märkamisvõimest. Matemaatiline pädevus aitab orienteeruda ajas ja ruumis.

Infotehnoloogiline pädevus tähendab oskust kasutada peamisi arvutirakendusi, nagu teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, info salvestamine ja haldamine. Interneti võimaluste ja ohtude tundmine, elektrooniline suhtlemine (e-post, sotsiaalmeedia). Infotehnoloogiliste teadmiste abil hangime, hindame, salvestame, loome, esitame ja vahetame infot ning osaleme koostöövõrkudes. Õpioskus tähendab suutlikkust oma õppimist ise juhtida: kavandada ja plaanida oma õpitööd ja kinni pidada endale antud lubadustest; end motiveerida; õppematerjali süsteemselt seostada olemasolevate teadmistega; õpitut meenutada ja kasutada; teada enda tugevaid ja nõrki külgi. Sotsiaalne ja kodanikupädevus aitab aru saada inimeste vahelistest suhetest, kehtivatest käitumisnormidest, ühiskonnaja kultuurielu toimimisest, demokraatia põhimõtetest, õigusloomest ja veel paljust muust. Siia kuuluvad suhtlemisoskus, enesekehtestamisoskus ja koostööoskus. Kodanikupädevuse juurde kuulub oskus osaleda kogukonna probleemide lahendamisel ja vajadusel osalemine otsustamise eri tasanditel. Algatusvõime ja ettevõtlikkus tähendab loovust, riskijulgust, uuendusmeelsust, planeerimisoskust ja tegutsemist

eesmärkide nimel. Algatusvõimeline ja ettevõtlik inimene mõtleb loovalt, on uudishimulik ja avatud, oskab märgata ja kasutada kohalikke ja globaalseid võimalusi, oskab oma tegevuse tagajärgi õigesti hinnata, luua suhteid ja teha koostööd, vastutab ja hoolib inimestest ja keskkonnast enese ümber ning tuleb toime ebaõnnestumiste ja määramatusega. Kultuuriteadlikkus ja -pädevus Kultuurikandja tunneb ja teab oma kultuuri ning oskab selles toimetada nii argi- kui pühadeajas. Siia alla kuulub oma kultuuriruumi, sh pärimuskultuuri tundmine ja arusaam järjepidevusest. Teiste kultuuriruumide tundmine ja avatus lävimiseks teiste kultuuridega. Võtmepädevuste alaseid koolitusi korraldatakse Eesti Vabaharidusliidu liikmete võrgustikus Euroopa Sotsiaalfondi toetusel korraldatavate projektide “Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine”, “Ettevõtlik õppija” ja “Õpioskus kui võti õppesse” raames.

Tasub jälgida infot www.vabaharidus.ee


Ă•pid eluaeg

7

Esmaspäev, 15. mai 2017

Õppida on vaja kogu aeg – vana rasva peal kuigi kaua läbi ei aja. Iga kord, kui mþnd kursust lþpetades kiireks läheb, olen endale lubanud, et nßßd on kþik. Aga enam ma illusioone ei loo – tean ju, et tahan veel, naerab Kadri Kaarlþp (34), kes on läbinud palju täienduskursusi ega pidanud pärast kþrghariduse omandamist paljuks astuda kutsekooli. SILJA PAAVLE silja.paavle@ohtuleht.ee

Ă•pituhin tabas Kadrit Toila gĂźmnaasiumi Ăľpilasena. Neljandas klassis sai temast ka Toila kaunite

kunstide kooli þppur ja gßmnasistina käis ta Tartu ßlikooli täppisteadustekooli kaugþppes. Matemaatikaþpetaja suur soov oli, et ma läheksin statistikat þppima, meenutab Kadri. 

SILJA PAAVLE

REKLAAMTEKST

Kþrgharidus, mis tÜÜtab!

TALLINNA TEHNIKAKĂ•RGKOOL avab kinnisvara korrashoiu Ăľppekava Tallinna tehnikakĂľrgkool (TTK) avab sĂźgisel kinnisvara korrashoiu Ăľppekava, sest Ăźha enam on vaja spetsialiste, kes hoolitsevad majade eest. Eestis on ligi 6000 kinnisvara korrashoiuettevĂľtet, suurimad neist Riigi Kinnisvara AS, Eesti Energia, Kinnisvarahalduse AS ja Ăœlemiste Keskus. „Korrashoidu ei ole kinnisvarahariduses seni arendatud, meie silmis on tÜÜturul aga selge vajadus asjalike korrahoiu-inimeste järele, kellel oleksid haldusest, tehnohooldusest ja heakorrast teadmisi,“ Ăźtleb Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Tanel Tiits. „Suurim pĂľud on haritud heakorrateenuse pakkujatest, aga ka tehnohoolduse asjatundjaist. Viimastele Ăľpetatakse kĂźll kĂźtte- ja ventilatsioonisĂźsteemide ehitust, aga mitte seda, kuidas tagada nende mĂľistlik hooldus ja pikk eluiga - selles valdkonnas on palju iseĂľppijaid.“ Ligi 1,4 miljonit ruutmeetrit riigile kuuluvat kinnisvara haldav RKAS puutub hoonetega kokku kavandamisest kuni lammutuse vĂľi rekonstrueerimiseni. Ăœhe halduri portfelli kuulub enamasti 50 hoonet ja tema korraldada on korrashoiuteenuse pakkumine ettevĂľtte ßßrnikele. RKASi haldur on Tanel Tiitsi sĂľnul ettevĂľttekeskne kinnisvarajuht, kes toimetab objektidel, vastutab eelarve eest ja tagab ßßrnike rahulolu. „Kliendile peab olema tagatud nĂľuetekohane sisekliima, puhtus majas ja territooriumil ning turvalisus, vajadusel korraldatakse ka ehitus- ja remonditÜÜd“, loetleb Tiits.

PĂľnevamatest objektidest vĂľib RKAS välja tuua vastvalminud ERMi, mille territoorium on 41 hektarit ja kuhu kuuluvad ka järved, 33 000 ruutmeetrit netopinda, erinĂľuded temperatuuri jaoks, täisautomaatika ja 24/7 valvesĂźsteemid. TTK ehitusteaduskonna dekaani Martti Kiisa sĂľnul on Ăľppekava Ăźhtlustatud teaduskonna praeguste Ăľppekavadega, kokkuleppe on ka Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liiduga (EKKL) erialaspetsiiďŹ liste ainete andmiseks. 3,5 aastat kestvate Ăľpingutega saab ĂźliĂľpilane ettevalmistuse korrashoiustrateegiate ja tegevuskavade alal, Ăľpib koostama lepinguid, hinnates nende Ăľiguslikku ja majanduslikku sisu. SĂźsteemse Ăźlevaate saab ka hoonete haldamisest. Teadmised kinnisvara elukaarest, Ăśkonoomikast ning investeeringutest aitavad tulevases tÜÜs koostada arendusprojekte ja mĂľista turu toimimist. Aastas Ăźle 15 miljoni kĂźlastaja teenindav Viru Keskus on haldamise, arendamise ja opereerimise mĂľttes Ăźks keerukamaid ärikinnisvarasid. Arendusdirektor Margus Kolumbus, kes vastutab ligi 27 000 ruutmeetrit kaubandus- ja teeninduspinda, kortermaja, hotelli,

LISAINFO

www.tktk.ee

sÜÜgikohti, teenindusasutusi ning bussiterminali hĂľlmava keskuse eest, jagab oma tÜÜ kolmeks. „KĂľigepealt igapäevased operatiivsed haldus- ja hooldustÜÜd: kĂźlastajate mugavuse, tehnosĂźsteemide korrasoleku, turvalisuse ja puhtuse tagamine. Sellesse on kaasatud 30–40 koostÜÜpartnerit. Teine osa hĂľlmab erilahendusi, Ăźhekordseid sisseostetud ehitus- vĂľi uuendusprojekte, tehnosĂźsteeme, aga ka sisedisaini ja nutimaailma arendusi. Ka siin on umbes 30 partnerit, kellega koostÜÜd koordineerida. Kolmas osa tÜÜst on plaanimine, mis seob eelnenu tervikuks ja arvestab tulevikusuundadega. Kursis tuleb olla nii kĂźlastajate käitumis- ja tarbimisharjumustega kui ka tehnikamaailma arengutega, et teha otsuseid, mis tÜÜtavad ka aastate pärast.“ Tanel Tiits Ăźtleb uuel erialal saadavast pädevusest kĂľneldes, et kooli lĂľpetades peaks inimesel olema nii hea ehitustehniline kui ka Ăźldtehniline teadmistepagas. „Aga eelkĂľige peaksid nad olema head suhtlejad,â€? märgib ta. “See on tänapäeval Ăźlioluline“.


Õpid eluaeg

8

Esmaspäev, 15. mai 2017

VIDA PRESS

115

uut töötajat aastas vajab keemiaja plastitööstus järgneval kümnel aastal, selgus OSKA tuleviku-uuringust.

Tehnoloogia areng ja automatiseerimine suurendab vajadust tootearendus-, keemiaja tööstusinseneride ning oskustöötajaist ennekõike tööstusseadmete ja -masinate mehaanikute, seadistajate ning keemiaprotsesside operaatorite järele. Kutse- ja kõrghariduses on viimase kolme aastaga koolitatud selle valdkonna jaoks keskmiselt 100 lõpetajat aastas. Allikas: SA Kutsekoda

ERAKOGU

Matemaatika maalikunstis Kooli lõpetanud, võttis ta esialgu aasta vabaks ja otsustas siis järgida oma südant ja hakkas Tartu Ülikoolis maalikunsti õppima. Seejuures, tähendab Kadri, ei ole matemaatika ja kunst teineteisest teps mitte kaugel. «Ka maalikunstis on oluline kompositsioon ja kuldlõige, ma pean aru saama, mida kui palju kokku segada ning kui palju infot kuskile pikslitesse mahub,» naeratab ta. Pärast seda tegutses ta mõni aasta vabakutselisena, juhendas lasteaias kunstiringi – ja mõistis, et ainult kunstist ära ei ela. «Otsustasin õppida midagi sellist, mida inimkonnal on alati vaja olnud.» Nii sai Kadrist taas Tartu ülikooli tudeng, seekord koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal. Naine tunnistab, et ehk oli teise kõrghariduse tagaajamise juures oma osa ka sellel, et maalikunsti õppekava oligi koostatud nii, et omandada sai ka teise kõrghariduse. «Kõik, kes minuga koos lõpetasid, läksid uuesti õppima, enamik siiski kunsti.» kõneleb ta. Atesteeritud lasteaiaõpetajana töötas Kadri Tartus Lotte ja Karoliine

lasteaias ning juhendas ka kunstiringi, kuid mõistis pärast mitut tööaastat, et see pole päriselt ikka see. Kusagil südamesopis oli unistus teha midagi loomingulisemat.

«Ajaga tuleb kaasas käia!» Esialgu otsustas ta enda värskendamiseks vahetada töökohta. Et tärganud oli huvi ökotoodete ja loodussäästliku eluviisi vastu, sai temast

Biomarketi klienditeenindaja. Selle kõrvalt käis ta paljudel lühiajalistel täienduskursustel: «Ma tundsin, et pean pidevalt õppima, sest olen terve elu olnud veendunud, et ajaga tuleb kaasas käia, vana rasva peal väga kaua läbi ei aja.» Nii omandas Kadri hennajoonistuse alused ja paberigraafika ning hakkas õppima programmeerimist. Mullu suvel kuulis ta sõbrannalt, et Tartu

3 a.

RAKENDUSKÕRGHARIDUS- JA MAGISTRIÕPE Ů Ů Ů Ů Ů

Põhikooli baasil Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik CNC metallitöötlemispinkide operaator Keevitaja Müüja-klienditeenindaja Sisekujundaja assistent tekstiilialal Rätsep-stilist Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT -süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi

SISEARHITEKTUUR JA MOEDISAIN RAHVUSVAHELISED SUHTED KESKKONNAKAITSE ÄRIJUHTIMINE TÕLKIJA

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT ALATES 1. JUUNIST

Keskkooli baasil Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik Mehhatroonik * Külmamehaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * CNC metallitöötlemispinkide operaator * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator Keevitaja Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT -süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi Logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Rätsep-stilist ** Meesterätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müüja-klienditeenindaja * kaugõpe ** õhtuneõpe

3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a.

1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 2 a. 1,5 a. 5 kuud 2 a. 9 kuud 6 kuud 1,0 a.

Soovijatele koht õpilaskodus

Tondi 55 Tallinn

Tel 611 5801

euroakadeemia.ee

TASEMEL KUTSEHARIDUS


Ă•pid eluaeg

9

Esmaspäev, 15. mai 2017 AHHAA KESKUS

Täiskohaga tÜÜtamise kþrvalt täiskohaga þppimiseks peab väga hästi valdama ajajagamiskunsti – et kþigega toime tulla ja et ßkski lähedane ei tunneks end kþrvalejäetuna.

kunstikoolis on kunstnik-kujundaja jätkuþpperßhm ja pärast vanade tÜÜde koondamist portfoolioks saigi Kadrist selle kooli þpilane. Seejuures pakkus portfoolio koostamine mþnusat äratundmist Kadrile endalegi, sest tehtud tÜÜde seas oli päris häid asju, nagu näiteks Tartu Hommiku tänava passiivmaja sgrafiitod – kuivmaalitehnikas tÜÜd, mis jþudsid TV3 ekraanilegi. Kadri tunnistab, et viimane aasta on olnud päris keeruline, sest peale þpingute on ta iga päev ametis reklaamibßroo MP-Reklaamtrßkk kujundajana, ka lÜÜb ta kaasa Arvamusfestivali disainimeeskonnas. Täiskohaga tÜÜtamise kþrvalt täiskohaga þppimiseks

peab väga hästi valdama ajakunsti – et kþigega toime tulla ja et ßkski lähedane ei tunneks end kþrvalejäetuna. Nßßd, kui þpingud hakkavad lþpusirgele jþudma, saab Kadri endaga rahul olla – ta on hakkama saanud.

TÜÜandjate silmis on kutseharidus hinnas Just þpingutele kutsekoolis on Kadrist saanud ßks esimesi spreiprindimeistreid. Tänu selle uudse tehnika tundmisele on kumu pakkunud talle pþnevat tÜÜd. Tuntud tänavakunstnik Edward von Lþngus tegi seal oma seinasuurust taiest ja kutsus appi just Kadri mahukat tÜÜd maalima. Õpihimulisena on Kadri siiski veendunud, et pþnevamad asjad on alles ees. Kindlust sellesse uskuda annab viimane þpiaasta, kui Kadri on kogenud, et tÜÜandjad eelistavad sageli praktilise kutseharidustaustaga inimesi. Minul on topelt vedanud, sest varasem maalikunstniku haridus on andnud mulle laia silmaringi, ßtleb Kadri ja julgustab kþiki vþimalusel þppima – näiteks oma kþrgkoolist saadud teoreetiliste teadmiste pagasit praktiliste ametioskustega täiendama.

5JJHJWBIFUFF .ĂœESJLV 7JOOJWBME -ĂŠĂŠOF7JSVNBB FQPTUWBTUVWPUU!MWSLLFF JOGPUFM XXXMWSLLFF

RakenduskĂľrgharidus (tase 6), Ăľppeaeg 3–3,5 aastat t4054*""-5½½ t."+"/%64"37&4564 t,"6#"/%64½,0/00.*," t+6)*"#* t."+"/%64*/'04Ăƒ45&&.*%& ,033"-%".*/& t­3*+6)5*.*/& (spetsialiseerutakse finantsjuhtimisele ja personalijuhtimisele, Ăľppeaeg 3,5 aastat)

,ĂœSHLPPMJBTUVNJTFLT POWBKBKĂŠSHNJTJEPLVNFOUF tWPSNJLPIBOFBWBMEVT (sisseastumine infosĂźsteemis SAIS vĂľi täidetakse kohapeal) tLFTLIBSJEVTUUĂœFOEBWEPLVNFOULPPT hinnetelehega (originaal ja koopia) tJTJLVUUĂœFOEBWEPLVNFOU (ID-kaart vĂľi pass) tOJNFNVVUVTUUĂœFOEBWEPLVNFOU (nimemuutuse korral) (originaal ja koopia) tFFTUJLFFMF#UBTFUUĂœFOEBW dokument (kui keskharidus ei ole omandatud eesti keeles)

,ĂœJHJMFerialadele vĂľetakse vastu ka vene Ăľppekeeles keskhariduse omandanud noori, kellele pakume eesti keele sĂźvaĂľpet.

%PLVNFOUFWĂœFUBLTFWBTUV .ĂœESJLVMKVVMJTUKVVMJOJ UÚÚQĂŠFWBEFMLFMMBoWĂœJ 4"*4JT XXXTBJTFF 

Ă•ppevormid: päevane ja tsĂźkliĂľpe. 7BTUVWĂœUVUJOHJNVTFE Vaata kooli kodulehekĂźljelt www.lvrkk.ee.

1ĂŠFWBĂœQFo 5TĂ LMJĂœQFo

AHHAA esitleb: inimkehad! Tartus AHHAA keskuses on vaadata maailmakuulus näituse inimkehade läbilþigetest, kus eksponeeritakse ßle 150 inimorgani: kßlastajaile avaneb ainulaadne vþimalus näha oma silmaga, milline on inimese keha seestpoolt. Näitusel eksponeeritakse 12 täiskasvanud inimest, kes on erinevatel viisidel tßkkideks lþigatud: kas pikkupidi vþi ristipid, rääkis AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk. Lisaks täissuuruses läbilþigetele saab AHHAAs näha ka ehtsaid organeid, luid, veresoonkonda, närve ja palju muud. Ehkki see loetelu vþib tunduda kergelt hirmutav, siis tegelikult ei ole selle juures midagi ebameeldivat. Näitus näeb esteetiliselt kena välja ja selle vaatamine ei tekita kelleski halba enesetunnet. Neid eksponaate, mis vþiksid inimestele korda minna ja ärgitada oma tervise peale rohkem mþtlema, on näitusel palju, näiteks leiab suitsetaja ja mittesuitsetaja kopsude vþrdluse. Näitus jääb AHHAA keskusesse kuni 5. novembrini. Allikas: AHHAA keskus


10

Kutseõpe

Esmaspäev, 15. mai 2017

«Kutsekooli tulijal peab olema hu IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

«Tahtmisest saab kõik alguse – kui õppurit valitud eriala ei huvita ja tal pole tahtmist sel alal tegijaks saada, siis ei ole ametiõpinguist head nahka loota,» ütleb Tartu kutsehariduskeskuse (TKHK) erialaõpetaja Tauris Vijar. Tauris on sama kooli vilistlane: õppis seal autotehnikuks – huviga! – ja hakkas siis teisi õpetama. Tüdimust ta veel ei tunne, pigem vastupidi.

Praktilised oskused – oluline väärtus «Mina tahtsin kutsekooli minna juba siis, kui lõpetasin põhikooli, aga ei suutnud siis kuidagi otsustada, mida seal õppida,» räägib Tauris. «Ajaviiteks läksin siis gümnaasiumi, selle lõpetamise ajaks olid ka sihid selged.» Miskipärast peetakse pärast gümnaasiumi kutsekooli minemist sageli potentsiaali raiskamiseks: keskharidus käes, miks õppida kutsekoolis, kui võiks minna kõrgkooli? «Sedasorti kõhklusi-kahtlusi pole minul kunagi olnud, kordagi pole nii mõelnud,» ütleb Tauris. «Ma teadsin täpselt, et tahan õppida just kutsekoolis: siin omandatakse ennekõike praktilised oskused ja elu näitab, et tööturul annab see tihtipeale eelise akadeemilise hariduse ees.» Kõrgkooli jõudis Tauris lõpuks ikkagi, esialgu küll mitte tehnilist eriala õppima: et ta jäi kohe pärast kutseõppe lõpetamist oma kooli õpetajaks, siis asus ta töö kõrvalt Tallinna ülikoolis kutsepedagoogikat õppima. Tema isiklikku veendumust ametiõppe eeliste asjus on õpetajatöös saadud kogemused vaid kinnitanud: vastuvõtukomisjoni kuuludes on ta näinud, kui palju on neid, kes on õpingud kõrgkoolis pooleli jätnud ja otsustanud kandideerida kutsekooli just seepärast, et on avastanud: kõrgkooli teoreetiline õpe pole siiski päris see, mida nad õppima minnes ette kujutasid.

Ootamatult õpetajaks «See aga, et minust võiks saada õpetaja, ei tulnud mulle erialavalikutele mõtlemise aegadel pähegi,» muigab mees. «Tagantjärele on muidugi huvitav see, et kui gümnaasiumi lõpuklassides tehti kutsesobivusteste, siis neist tuli välja, et ma peaksin sobima sotsiaal- või haridustöötajaks. Tundus täiesti naeruväärne, mul polnud vähimatki tõmmet sedasorti ametite poole.» Kutsekooli õpingute ajal juhtus aga ükskord, et oli vaja erialatundides õpetajat asendada. «Õpetaja teadis, et olin juba enne kutsekooli tulekut autode värvimise-tuunimise ja muu sellisega tegelnud, mõnda aega olin ju juba õppinud ka – ja läkski nii, et mina andsin need tunnid,» kirjeldab Tauris oma pedagoogitee algust. «Üks asi viis teiseni ja lõpptulemus oligi see, et pärast kutsehariduskeskuse lõpudiplomi saamist jäin sinna erialaõpetajaks.» Sageli peetakse nende erialade puhul, kus midagi oma kätega teha saab, üheks suureks plussiks just seda, et igal õhtul võid näha, mis päeva jooksul tehtud sai. Õpetajaametis jääb see rõõm ära? «Vastupidi,» ütleb Tauris. «Tuleb õpilane hommikul, annad talle tööriista pihku ja tal pole õrna aimugi, mida sellega teha. Õhtul aga võid juba näha, mida oled suutnud õpetada. See on väga hea tunne.» Tauris märgib, et kui ta võrdleb oma õpinguaegu ja kutsekooli praegust taset, siis juba need on nagu öö ja päev, rääkimata siis sellest tasemest, millega võisid omal ajal kokku puutuda tänaste koolitulijate vanemad. «Mul ei ole enda ametiõppuriaegade kohta midagi halba öelda, sain kõigiti korraliku hariduse, aga neid võimalusi, mis praegu on olemas, meil polnud,» ütleb ta. «Kümme aastat on suhteliselt lühike aeg, aga kutsehariduses on see toonud kaasa tohutuid muutusi. Palju on investeeritud, uusi hooneid ehitatud, koolis on tohutult hea tehniline baas, ka on teoks saanud õpetajate põlvkonnavahetus.» Vanematele, kes lapse kutsekooli mineku plaane maha kipuvad laitma, ütleb noor õpetaja: tulge kohale, vaadake oma silmaga üle, kuidas näeb välja tänane ametikool, millega siin tegeldakse – suhtumine võib väga palju muutuda.

«Kes kutsekoolis õpinguid tõsiselt võtab, saab sealt väga heal tasemel erialaoskused ja edasi sõltub kõik temast endast.» Tartu kutsehariduskeskuse automaalri eriala õpetaja Tauris Vijar.

Katkenud õpinguid tasub jätkata Õpingute pooleli jätmine on ka ametikoolis probleem: kes pettub erialas, kes ei viitsi pingutada, kellel pole erilist huvi kunagi olnudki, kooli on tuldud lihtsalt seepärast, et kusagile pidi ju minema. «See, kui väga kergel käel loobutakse, kurvastab tõsiselt,» tunnistab noor koolmeister. «Siis tullakse neljaviie aasta pärast uuesti sooviga amet ikkagi selgeks saada – selle ajaga oleks ju võinud oma erialal juba tõsi-


Kutseõpe

11

Esmaspäev, 15. mai 2017 ALDO LUUD

vi ja tahtmist!» ALDO LUUD

Kutsekooli eelised

seltvõetavaks tegijaks saada. Aga hea muidugi, et siiski tullakse ja tahetakse jätkata.» Võimalusi on selleks mitu. Kui inimene on näiteks vahepeal töötanud õpitule lähedasel erialal, on «VÕTA» programmi raames võimalik arvestada nii varasemaid õpinguid kui ka vahepealset töökogemust. «Tegelikult on aga nii, et kui paus õpingutes on olnud pikem kui aastakaks, siis oleks paljudel erialadel ikkagi mõistlik otsast alustada,» soovitab kutseõpetaja. «Ennekõike ise-

enda huvides – tehnoloogia areneb nii pöörase kiirusega, et oleks ju mõistlik kasutada juhust ja saada teadmisedoskused värskeimal tasemel.» Kool on õppidasoovijatele välja töötanud igasuguseid võimalusi, kuni selleni, et igaühele saab koostada individuaalse õppekava, kui õppida tuleb näiteks töö ja pere kõrvalt. «Alati saab kõiges läbi rääkida, koolilt on olemas valmisolek leida õppuri soove ja vajadusi arvestav lahendus,» kinnitab Tauris Vijar. «Kõige tähtsam on õppija huvi ja tahtmine.»

Mis meelitaks noored ametikooli? Eesti haridussüsteemis on seatud eesmärk, et aastaks 2020 õpiksid 35 protsenti põhikooli lõpetanutest kutsekoolis ja 65 protsenti keskkoolis. Haridusministeeriumi hinnangul ei ole see eesmärk praeguste meetoditega saavutatav. Haridusministeeriumi valdkondade tulemusaruandest selgub, et praeguse tegevusega – peamiselt nõustamise ja kutsehariduse maine parandamisega – ei ole soovitud põhikoolilõpetajate jaotust saavutada kuigi tõenäoline. «Neid meetmeid on ju olnud erinevaid ja need on ka töötanud erinevalt,» rääkis haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ERRile. «Kui päris aus olla, siis maakondades ongi see meie soovitud proportsioon paigas, aga suuremates linnades kipuvad noored, eriti neiud, ikkagi valima akadeemilise gümnaasiumi.» ÕL

20 AASTAT JUUNIKA KOOLITUST

z Teooria käib käsikäes praktikaga, kohe saab ise tegutsema asuda. z Hea praktikabaas, palju praktikavõimalusi ettevõtetes. z Tugevad erialaõpetajad – kui varem õpetas üks erialaõpetaja paljusid asju, siis nüüd oma ala asjatundjad spetsialiseerunud kitsal erialal ja õpe on selle võrra tõhusam. z Kutsekool ei takista õpingute jätkamist kõrgkoolis, pigem vastupidi – näiteks Tallinna tehnikakõrgkoolis annab kutseõppe läbimine vastuvõtul lisapunkte. z Kes omandab ametikoolis ka keskhariduse, see saab pärast ametiõppe lõpetamist võtta veel ühe lisa-aasta, et keskenduda keskhariduse omandamisele ja riigieksamiteks valmistumisele.

KUTSUME TEID KOOLITUSTELE: Multifunktsionaalne töötaja kaubandussektoris 29.05., 31.05., 12.06.2017 Tartus 01.06., 02.06., 16.06.2017 Tallinnas

Ettevõtluse alustamise koolitus äriplaani koostamisega 29.06.-18.07.2017 (7 päeva) Tartus 05.07.-25.07.2017 (7 päeva) Tallinnas

E-poe loomine 26.06., 30.06.2017 Tartus 08.08., 11.08.2017 Tallinnas

Internetiturunduse ABC 28.07.2017 Tartus 21.08.2017 Tallinnas

Koolituste, koolitajate tutvustused ja registreerimine:

www.juunika.ee Info: JUUNIKA KOOLITUS OÜ Tel 744 9604, 5304 8424, koolitus@juunika.ee


DIPLOMITĂ–Ă–DE PRINTIMINE JA KĂ–ITMINE tQSJOUJNJOF"NVTUWBMHF0,ħMFIU tQSJOUJNJOF"WĂŠSWJMJOF ħMFIU tLĂšJUNJOF" ħLĂšJEF tUFJTUFMUUFFOVTUFMU LFIUJCUVEFOHJUFMFMĂœQVUÚÚEFQSJOUJNJTFM

GRANO DIGITAL TEENINDUSPUNKTID: 3ĂŠWBMBQTU TBMMJOO E-R 8.00-18.00 tel 660 4702 / revala@grano.ee .VTUBNĂŠFUFF0, TBMMJOO E-R 8.30-17.00 tel 656 2421 / kadaka@grano.ee

www.grano.ee

Osale rebastele korraldatavatel Ăźritustel - see on hea vĂľimalus kiiresti oma

Alusta kĂľrgkooliĂľ ETTEVALMISTUS TAGAB EDU!

Meilt leiab palju huvitavat erinevas eas ja huvidega lastele, noortele ja täiskasvanutele. HUVIKURSUSED Nooremale koolieale Robootika Programmeerimine Prantsuse keel Raamaturing Teadusring Loodusring Nuputamine Mþttemängud Lastejooga Vanemale koolieale Programmeerimine Loodusring Multimeedia Kunstistuudio Täiskasvanutele Giidikursus

t t t t t t t t t t t t t t

KEELTEKOOL

t Prantsuse keel t Inglise keel t Rootsi keel

KOGUPĂ„EVAKOOL INDIVIDUAALĂ•PE EELKOOL Registreerimine on alanud!

TRADITSIOONILINE IKT SEMINAR Õpetajatele jt koolitÜÜtajatele augustis.

KURSUSED PĂ•HIKOOLI LĂ•PETAJALE JA RIIGIEKSAMITEKS VALMISTUJALE

t Eesti keel t Matemaatika t Inglise keel Ăœlikooli sisseastujale t Bioloogia

Huviringidesse ja kursustele registreerimine algab augusti teises pooles.

Kursused ja huviringid toimuvad Gustav AdolďŹ GĂźmnaasiumis LISAINFO www.gakk.ee, tel 627 4065, e-post info@gakk.ee

Kþik gßmnasistid on kuulnud, et þppimine kþrgkoolis erineb oluliselt sellest, millega seni on harjutud. Tegelikkus suudab aga alati ßllatada, seepärast tasub neid hoiatusi tþsiselt vþtta ja asja sisusse sßßvida. KRISTJAN ARRAS kristjan.arras@ohtuleht.ee

Tuleb ette, et vanemate valvsa pilgu alt pääsenu joovastus ßhikaelu vabadustest ja vaimustus vastsest tudengistaatusest ning kooliaasta alguse ßritustemelust on nii suur, et ette juhtunud lipukirjast Study hard, party harder! vþetakse tþsiselt vaid teist poolt. Aega näib ju olevat rohkem kui kßll. Kui siis ßhel hetkel selgub, et kþigi lþbustuste-pidustuste kþrval on verivärskeilt tudengeilt siiski ka tþsist þppetÜÜd eeldatud, vþib ahastus olla enam-vähem sama suur kui esialgne iseseisvusjoovastus. Kes tahab end vþimalikult hästi kurssi viia sellega, kuidas kþrgkoolis asjad käivad, sel tasub ßles otsida Eesti kþrgkoolide ja tÜÜandjate infoportaal Tudengiveeb (www.tudengiveeb.ee) ja see pþhjalikult läbi tÜÜtada. Peale siia

kokku otsitud pþgusate juhiste leiab ka ohtralt kþikvþimalikke nippe ja nþuandeid, mis verivärskele tudengile ära kuluvad. Nþuanded puudutavad esimeste tudengistaatuses veedetud nädalate tegemisi, mis tuleks tingimata ära teha, et þpingud kþrgkoolis saaksid edukalt alata.

Tee olulised asjad endale selgeks z Tutvu kþrgkooli þppekorralduse eeskirjaga. z Vaata ßle akadeemiline kalender, et teada olulisi kuupäevi. z Uuri, kuidas käib kþrgkoolis þppeainetele registreerimine ja tee seda þppeinfosßsteemis (ÕIS) sßgissemestri þppeainetele. z Tutvu oma tunniplaaniga. z Uuri välja, kes on sinu teaduskonnas/instituudis/kolledŞis sinu þppe-


VIDA PRESS

TARTUS

22.05 Kuidas vestelda lapse murest nii, et kõik võidavad 23.05-21.07 Tugiisiku koolitus 31.05 Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps 07.06 Reklaamide tõlgendamine ja väärtushinnangute kujunemise toetamine

TALLINNAS

24.05 Autismispektrihäirega laste kommunikatsiooni areng ja selle toetamine 06.06 Reklaamide tõlgendamine ja väärtushinnangute kujunemise toetamine

PÄRNUS

19.06-18.07 Töötamise toetamise teenuse täienduskoolitus

kursusekaaslastega tuttavaks saada.

pinguid tõrgeteta töö koordinaator/õppeassistent/õppekonsultant/dekaani abi vms. z Tee endale selgeks, kelle poole teaduskonnas/instituudis/kolledžis oma küsimustega pöörduda. z Selgita, kas kõrgkooli arvutivõrgus on kasutusel üliõpilaste kasutajakontod, vajadusel tee või lase endale konto teha. z Kontrolli, et sinu kontaktandmed õppeinfosüsteemis oleksid õiged ja oluline info jõuaks sinuni. Juhul, kui kõrgkool kasutab oma e-posti aadressi, siis lase see endalegi teha. Kui sa ei soovi kasutada kõrgkooli e-posti aadressi, siis suuna kirjad aadressile, mida kasutad. z Veendu, et oled oma kursuse meililistis ja kõik kirjad jõuavad sinuni (meililisti koostavad kas teaduskonna/instituudi/kolledži töötaja või sinu enda kursusevanem). z Tutvu oma õppekava ja õpetatavate ainetega. z Uuri välja, kas kõrgkoolis tegutsevad tuutorid ja kes on sinu tuutor. Tema käest saad alati nõu küsida. z Registreeru raamatukogu lugejaks. z Tee tutvust oma teaduskonna/instituudi/kolledži koduleheküljega.

Vii end kurssi kohaliku eluga z Selgita aegsasti välja, millised erialaja huvitegevusseltsid kõrgkoolis tegutsevad ning liitu endale sobivatega. z Tee ekskursioon kõrgkoolis või ülikoolilinnakus, et esimestel koolipäevadel seal ära ei eksiks. z Uuri, milliseid tudengite meililiste kõrgkoolis loodud on ja registreeru vajalike listide liikmeks. z Kui kõrgkoolis on karjääri- ja nõustamiskeskus, siis uuri, milliseid infotunde, koolitusi ja seminare need õppeaasta alguses korraldavad ning osale mõnel. z Uuri, kus vormistatakse kõrgkoolis üliõpilaspileteid ning tee endalegi (Eesti Üliõpilaskondade Liit ) z Selgita, kus saad oma koolis vajaduse korral printida, paljundada või skaneerida. z Osale rebaste üritustel – see on lihtsaim viis kursusekaaslastega tuttavaks saada. z Kui hakkad õppima linnas, kuhu seni pole eriti asja olnud, tee endale selgeks ühistranspordi sõiduplaan, et vältida eksimist ja hilinemist.

KOOLITUSKESKUS REITING

kutsub Teid peatselt algavatele tööalastele koolitustele:

22.05 23.05 29.05

TALLINNAS Koolitaja koolitus (160 ak) Arvutigraafika – Corel Draw X7 (24 ak)

26.05

Raamatupidamine programmidega Merit Aktiva ja Merit Palk (18 ak) E-poe loomine (40 ak) TARTUS Koolitaja koolitus (160 ak)

26.05

Internetiturunduse põhialused (8 ak)

02.06

Arhiivindus (6 ak)

06.06

Raamatupidamise jätkuõpe (80 ak) E-ÕPE UUS! Raamatupidamise e-õppe kursus (52 ak)

30.05

22.05

reitingkoolitus VAATA KA MEIE TEISI KOOLITUSI: www.reiting.ee Tel 733 3690, 6525982, koolitus@reiting.ee


REKLAAMTEKST

Ilukoolitus annab tööturul eelise

E

esti Iluteeninduse Erakoolis on septembris taas algamas kosmeetikute ja juuksurite ametiõpe päeva-, oktoobris aga kaugõppes. Viimane on eelkõige mõeldud neile, kes tulevad õppima teise kooli, töö ja/või pere kõrvalt. Mõlemal juhul omandatakse põhjalikud teadmised ja tänu tugevale praktikabaasile ka kindlalt kinnistunud oskused. Erinevaid haridusi kombineerides võib saada unikaalse teadmistepagasi, millest tulevikus on palju kasu. Nii näiteks võib kosmeetikuharidus koos meditsiinikoolist saadava haridusega anda väga vajaliku teadmiste ja oskuste kombinatsiooni. Eesti Iluteeninduse Erakool teeb koostööd innovatiivsete Euroopa kaubamärkidega ja annab õpilastele võimaluse harjutada parimate vahendite ja tehnikaga. See on kvaliteedikinnitus ka tulevasele tööandjale. Üheks Eesti Iluteeninduse Erakooli suureks plussiks nüüdisaegsete tehnoloogiate ja väga tasemel õpetajate kõrval on asjaolu, et esmane töövahendite komplekt kuulub koolituse hinna sisse ning jääb lõpetanutele.

Uued tehnoloogiad Soov olla läbi kogu elu ilus ja nooruslik, on muutunud üsna enesestmõistetavaks, mistõttu iluteenuste pakkujail on tihtipeale käed tööd ja märkmikud-äpid järjekorralisi täis. Pole ka ime - kosmeetikamaailma arengud on jõudnud selleni, et paljusid iluvigu, mis varem oleksid nõudnud skalpelli või vähemalt

täitesüste, saab parandada märksa kliendisõbralikumal viisil. Iluvaldkonnas töötajale on oluline konkurentsis püsida, see aga eeldab, et käiakse kaasas uute trendide ja võimalustega ja suudetakse pakkuda klientidele võimalikult tasemel teenust. Üks põnevatest uuendustest on Nannici raadiosagedusravi. Eesti Iluteeniduse

ILUKOOLITUSED JA TEENUSED ÜHEST KOHAST! www.iluteenininduskool.ee Registreerimine koolitustele 641 2214 ja õppesalongi 6801665

Erakooli jõudis see Soome Kosmeetikute Ühingu kaudu, mille liige kool on. Nannici raadiosagedusravi on meetod, mis võimaldab saavutada silmanähtavaid tulemusi. Ravida saab nii näo- kui ka kehanahka. Meeldivast ja lõõgastavast protseduurist on abi lõtvunud naha, armkoe, rosaatsea, kortsude ja tselluliidi puhul. Nannici raadiosagedusravi on alternatiiv täiteainetele ja plastikakirurgiale. Ravi saab jätkata kodus Nannici hooldustoodetega. Eesti Iluteeninduse Erakool annab oma õpilastele parimad võimalused kvaliteetseks iluteenindusõppeks, mis neid tulevikus tööturul hätta ei jäta.


RAKENDUSKĂ•RGHARIDUSĂ•PE Ć˝Â&#x;ITĂ€LMĂ€TIĆ˝Â?QQEIQERHĆ˝4TXSQIXVMWX Ć˝+EVQEXWIYXĆ˝-EQFEXILRMOĆ˝8IKIZYWXIVETIYX Ć˝8IVZMWIHIRHENE

KUTSEÕPPE TASEMEÕPE ƽ-SSPHYWXà à XENEƽ*VEOSVVEPMWIQIHMXWMMRMXILRMO ƽ1ETWILSMHNEƽ&FMZELIRHMWTIXWMEPMWX ƽXIVMPMWEXWMSSRMXILRMOƽ8IKIZYWNYLIRHENE

7EOIRHYWOĂ€VKLEVMHYWĂ€TTIĂ€TTIOEZEHIPI 01.06-27.06 0YXWIĂ€TTIĂ€TTIOEZEHIPI 01.06-17.08

 [[[XXOII

VASTUVĂ•TT 2017/2018 Ăľa Dokumentide vastuvĂľtt 1.06.-31.08.2017 Kinnisvarahoolduse Ăľppesuund:

Puhastusteeninduse Ăľppesuund: 9 PUHASTUSTEENINDAJA

1 þtt 0 .06–1 uv

Vaata lähemalt www.rak.ee RAKVERE AMETIKOOL

Teeviit tÜÜellu

9 NOOREMAEDNIK 9 SISETĂ–Ă–DE ELEKTRIK 9 HOONE TEHNOSĂœSTEEMIDE EHITUS 9 VEEVĂ„RGILUKKSEPP 9 KINNISVARAHOOLDUS 9 MAALER 9 NOOREMAEDNIK

... kĂźll aga tipptegijaks

turismi, IT, auto, toitlustuse, majutuse, ehituse, logistika, puidu ja metalli erialadel.

08 3.

– [[[JEGIFSSOGSQXIVZMWIOSSP

Ujuma me Sind ei Ăľpeta ...

Vast

SUVINE VASTUVĂ•TT 2017

Ă•ppimine ei pea olema raske!

Kooli kontaktid: Tallinna Kopli Ametikool Kopli 98, Tallinn 11711 E-post: info@tkak.ee Telefon: +372 66 44 670 Faks: +372 6 600 476 www.tkak.ee

Disaini ja käsitÜÜ þppesuund: 9 PUUKÄSITÖÖ 9 TEKSTIILKÄSITÖÖ 9 TEKSTIILKÄSITÖÖ 9 KANGAKUDUJA 9 KÄSITÖÖTARVIKUTE VALMISTAMINE 9 PUITESEMETE KORRASTAMINE 9 NAHKKÄSITÖÖ VALMISTAJA

Info telefonidel: 664 4680, 664 4679, 664 4681, 664 4678

www.Ăľpik.ee

Tarkust on nßßd kergem kanda!

Profile for SL Õhtuleht AS

Kooli ABC mai 2017  

Kooli ABC mai 2017  

Profile for ohtuleht
Advertisement