Page 1

KUIDAS KOOLIAEG AASTAID HILJEM PAISTAB

Kooli ABC ÕHTULEHE AJAKIRI

Ametikool võimalusi pakkuv valik

Reede, 18. august 2017

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kool on tunnustatud kutseeksamikeskus

KOSMEETIKU KURSUS 1 a intensiivkursus rahvusvahelise CIDESCO diplomi taotlemiseks, algus 02.10.2017

KOSMEETIKU KUTSEÕPE 1 a 7 k, päevaõpe, algus 01.09.2017 2 a 2 k, tsükliõpe, algus 02.10.2017 2 a 2 k, õhtuõpe, algus 02.10.2017

JUUKSURI KUTSEÕPE 1 a 6 k, päevaõpe, algus 01.09.2017

SPATEENINDAJA KUTSEÕPE 9 k, tsükliõpe, algus 01.09.2017

KÜÜNETEHNIKU KUTSEÕPE 3 k, algus 01.09.2017

Tasemeõppe ja kursuste õppekeel on eesti ja vene

Dokumentide vastuvõtt igal tööpäeval kell 9–17 Kosmeetiku- ja juuksuriteenused kooli ilusalongis E–R kl 9–20.

Kinkekaardid!

www.kosmeetikakool.ee

Pärnu mnt 130, 11317 Tallinn, tel 655 5131, info@kosmeetikakool.ee


2

Pilk tagasi

Reede, 18. august 2017

Oh, kooliaeg... Mida kaugemale kooliaastad jäävad, seda ilusamad need tunduvad

ELE MILLISTFER: „Koolist kojuminek oli alati tore!“ „Enne 1. septembrit oli ikka ärevus hinges, sest siis ei mõtle ju koolipiinale, vaid sellele, et sõpru saaks näha,“ naerab laulja Ele Millistfer, kes õppis põhikooli lõpuni muusikakeskkoolis. „See kool oli mõnes mõttes küll karm, aga ega see vaid üks hädaorg ka olnud, oli nii ja oli naa. Aga alati oli tore koolist kojuminek! Kool asub Kivimäel, aga mina elasin Lasnamäel. Kojusõit kõige lühemat teed pidi oleks kestnud tunni, aga tihtipeale kestis see palju rohkem – jäime sõpradega ikka ühes ja teises kohas pidama ja mängima. Juhtus sedagi, et jõudsin koju alles õhtuhämaruses! Sel ajal polnud ju ka mobiiltelefone, et endast teada anda, nii otsisidki mu vanemad mind mõnikord juba kiirabist ja politseist taga.“ Omajagu lustiline oli ka kooliminek. Eriti siis, kui koolibuss muusikakeskkooli lapsed linna pealt varahommikul kokku korjas. „Buss alustas Lasnamäelt ning sõitis sinka-vonka läbi linna,“ meenutab Ele toonaseid ekskursioone. „Need sõidud olid hästi meeleolukad. Ma ei tundnud, et pikk koolitee oleks jube raske asi olnud, ilmselt ei tulnud selle pealegi, et saab kuidagi teistmoodi ka!“ Et aga muusikakeskkoolis pidi pidevalt klaverimängu harjutama, siis kuulus Ele ellu ka passimisi, et vabasse harjutusklassi pääseda. „Eks see ootamine oli meile omamoodi aja veetmise vorm,“ naeratab Ele. „Istusime koolimajas kusagil koos ja jutustasime, kuni klass vabaks sai. See oli meie seltsielu igapäevane osa ja meil oli päris tore.“ AIGI VIIRA Aldo Luud

REIGO TAMM: „Kooliajal elasin ikka ise oma elu raskeks.“ „Kuni 9. klassini tegelesin koolis enamalt jaolt õppimisega, aga keskkoolis tärkasid minus uued huvid ja koolitöö jäi kahjuks kohati tagaplaanile,“ tõdeb ooperisolist Reigo Tamm. „Need muud tegevused – teatri-, korraldamis- ja lauluhuvid, mida ma ei suutnud enam vaka alla hoida, on viinud mind aga sinna, kus ma praegu olen.“ Toona, kui harrastustelaine Reigol üle pea mühinal kokku lõi, langes tema õpiedukus katastroofiliselt. „Mul olid keskkoolis ikka väga viletsad hinded, eriti muidugi mate-

maatikas. Kolme nende teadmiste eest naljalt välja ei venitanud, ikka pigem üks või kaks. Aga mul oli ka nii kõva matemaatikaõpetaja, et tema pandud kaks võinuks mõnes teises koolis neli olla,“ muigab Reigo, kelle ellu kuulusid sel ajal järeltööd. „Kokku võtsin end alles lõpuklassis, et lõputunnistus oleks normaalne. Tohu-

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

tute pingutustega õnnestus enamik hindeid kahtedest-kolmedest neljaks väänata. Isegi eksamid sain tehtud – ja üldse mitte halvasti! Kooliajal elasin ikka ise oma elu raskeks, aga ma ei kahetse, et nii juhtus. Kõik see, millega toona tegelesin, on mulle tänaseks väga hea põhja ladunud.“ AIGI VIIRA OHTULEHT.EE


Rubriik

3

Reede, 18. august 2017

I EEST ! S E L E KE

KINODES 25. AUGUSTIST


4

Pilk tagasi

Reede, 18. august 2017

LAURI LIIV: „Keskastmes oli tunne, et see kool ei lõpe kunagi ära!“ „Viiendas-kuuendas-seitsmendas „Viiendas-kuuendas-seit t klassis ma erilist koolivaimustust ei tundnud,“ mäletab laul laulja l Lauri Liiv. Kooliskäimine oli toona päris piinarikas ettevõtmine ettevõtmine. e „Keskastmes oli tunne, et see kool ei lõpe kunagi ära! Ma e ei mäleta sellest ajast midagi helget, see oli üsna tüütu aeg: a käid ja käid, aga ikka lõppu ei paista! Jube rutiin, millest mill tuli end lihtsalt läbi närida. Kindlasti oli ka sel aja ajal toredaid hetki, kuid üldine foon polnud just meeliüle meeliülendav.“ Algklassides Algkl l oli Lauri olnud märksa innukam koolilaps. „S „Siis S oli koolisolek põnev – mäletan seda lapselikku elevust ja õhinat, et olen koolis, justkui juba suur. T Tore oli! Hiljem, keskkoolis, oli jälle vahva: meil sattus sattu u lõpuklassides kokku tore ja aktiivne punt inimesi, meil oli seltsielu, tegime kooliteatrit.“ inim Tõsi, seltskonnaga tehti teinekord ka poppi. Toreduse e pärast. „Mõnikord oli ju märksa ägedam koolitunni litun n ajal Õismäe maja katusel purgist lahtist õlut libistada, lib b katusel tundus elu ju põnevam,“ muigab muig g Lauri. „Suur popitaja ma küll polnud, kuid pubekafaasid said kõik läbi käidud. Keskkool oli pu aga ag g minu meelest hästi vahva ja kui see läbi sai, sa a välgatas korraks tunne, et mismoodi ma peaks pea a nüüd edaspidi ilma nende inimesteta elus hakkama hakka a saama.“ AIGI VIIRA Stanislav Moškov

Tule täienda ennast

majandusteaduskonnas! 1 , 34/(# ) ҫ FINANTSIST Aastane koolituskursus algab 15. septembril! ‚ Raamatupidamisarvestus ‚ Maksundus ‚ Juhtimis- ja kuluarvestus ‚ Finantsaruandluse analüüs ‚ %SSEUĤSSEØÜMAMSRȫTHSILIME ‚ Tööseadusandlus ja -tasuarvestus

/$ 1 , 34/(# ) ҫ FINANTSJUHT Aastane koolituskursus algab 16. septembril! ‚ Finantsarvestus- ja aruandlus ‚ Kontserniarvestus ‚ Kuluarvestus ‚ Maksundus ‚ Finantsaruandluse analüüs

REGISTREERI KOHE! ttu.ee/majandus-ja-sotsiaalteadused

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Info tel: 620 4006

SEPO SEEMAN: „Ega mul kooliajal mingit hõiskamist olnud!“ „Igal aastal, juba teadlikumas nooruses, ootasin kooli algust,“ tunnistab näitleja Sepo Seeman. Koolipoisina tavatses ta vastu 1. septembrit teha vägevaid plaane, mis oleksid pidanud ta edaspidise elu helgemaks muutma. „Alati mõtlesin, et sel aastal ei jäta ma enam midagi viimasele minutile ja hakkan korralikuks. Kõik see algus oli alati nii paljutõotav nagu 1. jaanuargi, kui iseendale kõiksugu lubadusi antakse. Aga hiljem lahustus see kõik ikka kuhugi ära.» Sepo märgib, et ka heast huumorimeelest polnud toona justkui suurt abi. «Ei olnud ma õpetajate kirstunael ega saanud seal ka eriti nalja – ega mul kooliajal mingit hõiskamist olnud!“ AIGI VIIRA


Pilk tagasi

5

Reede, 18. august 2017

MARGUS JAANOVITS: „Hinded olid vahepeal valsitaktis: üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm…“ „Kui ausalt öelda, siis tahtsin ikka kooli minna küll, sest see oli tore – ja mida kaugemale kooliaeg jääb, seda toredamaks see minu jaoks muutub,“ muheleb näitleja Margus Jaanovits. „Mingil ajal, kui algklassidest neljandasse klassi läksin, oli küll keeruline. Algklassid olid eraldi majas, siis tuli aga suurte laste hoonesse üle minna ja kohanemine võttis aega. Mäletan ka korda, mil tegin pahandust ja õpetaja mind räigelt kõrvast kiskus ja piki koridori lohistas. Kui alandav see oli! Igal juhul on see mul siiani meeles.“ Sedagi mõtet, et ei tahaks üldse kooli minna, on Margus lapsena peas veeretanud, kuid popipäeva ta endale ei lubanud. Seevastu kasutas ta ajal, kui telekast kanti üle spordivõistlusi, kõikvõimalikke nippe, et kooliminekust pääseda. „Siis tuli kindlalt mingi haigus kallale, kui telekast hommikuti suusatamist näidati – seda oli ju vaja vaadata,“ jutustab ta. „Sai isegi lollust tehtud: käisin talvel alasti õues, et haigestuda, aga ei õnnestunud. Õn-

neks oli veel nõkse, kuidas koolipriid päeva saada. Näiteks kraadiklaasi vastu nipsu lasta, et pügalad vajaliku kõrguseni kerkiks. Seda nipsuvärki sai tehtud ikka mõned korrad.“ Keskkooliaeg oli Marguse sõnul siiski väga vahva – hoolimata sellest, et mõne õpetajaga tuli ette erimeelsusi. „Tagantjärele paistavad needki päris naljakad,“ muigab ta. „Olin vist 9. klassis, jäin matemaatikaga hätta ja otsustasin, et ma nüüd põhimõtteliselt ei õpi seda praegu. Õpetaja küsis mind igas tunnis ja mina järjekindlalt ei vastanud. Hinded olid vahepeal peaaegu valsitaktis: üks-kaks-kolm, kakskaks-kolm… Muidu oli mul sel veerandil päris hea tunnistus, ülejäänud ained olid neljad-viied, aga matemaatika kaks. Kogu see asi oli põhimõttevärk: õpetaja põhimõtteliselt küsis mind igas tunnis ja mina põhimõtteliselt ei vastanud – tundus päris tore! Järgmisel veerandil tuli kõik asjad muidugi järele teha ja ära õppida.“ AIGI VIIRA

Alar Truu

Eesti suurim koolituste andmebaas Rohkem kui 72 000 koolitust www.koolitused.ee www.facebook.com/Koolitused.ee


6

Rubriik

Reede, 18. august 2017

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele eesti keel, inglise keel, matemaatika

Cambridge English Advanced (CAE) *Vaata varajase registreerija pakkumist!

HUVIKURSUSED robootika progering nuputamisring mõttemängud loodusring raamaturing prantsuse keel rootsi keel giidiõpe

KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel

Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn

Mine trenni!

3 a.

Põhikooli baasil

Dokumentide vastuvõtt E,T,K,N,R 10.00-15.00

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik CNC metallitöötlemispinkide operaator Keevitaja Müüja-klienditeenindaja Sisekujundaja assistent tekstiilialal Rätsep-stilist Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT -süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi

3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a.

Keskkooli baasil Automaaler Autoplekksepp komplekteerija ** Autokeretehnik (jätkuõpe) * Autodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * Autokere ja värvitööde meister (jätkuõpe) Mehhatroonik * Robotitehnik (jätkuõpe) * Külmamehaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) * CNC metallitöötlemispinkide operaator * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator Keevitaja Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) * Rätsep-stilist ** Meesterätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müüja-klienditeenindaja

1,5 a. 1,5 a. 0,5 a. 1 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 1 a. 0,5 a. 2 a. 9 kuud 6 kuud 1 a.

*kaugõpe *õhtuneõpe Soovijatel koht õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Ära oota, kuni õpikute ja arvuti taga istumisest vaevatud vaim juba alla kipub andma – mine trenni juba kooliaasta algul ja veendud peagi, et pärast seda, kui oled kehale tunnikesegi tõhusat koormust andnud, nokib nupp märksa paremini. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kes on spordiga sinasõbraks saanud juba varases lapseeas, see käib tõenäoliselt ka hiljem mõnes trennis, sest see on temale enesestmõistetav päeva osa. Kellel aga on näiteks kehalise kasvatuse tundidest hulk ebameeldivaid mälestusi, sellel on hiljemgi raske end kusagile trenni sundida, isegi siis, kui keha hakkab juba märku andma, et vorm kipub lootusetult käest minema ja oleks aeg midagi ette võtta.

Alustada võid omapäi Kui mõte rühmatrennist tundub mingil põhjusel vastuvõetamatu, siis ei pea ju sellest alustama. Piisava kehalise koormuse annab ka

tavaline kõndimine kas sõbraga või päris üksipäini. Alusta kas või lihtsalt väljas jalutamisest – ka aeglane lonkimine on parem kui arvuti taga või nutitelefoniga diivaninurgas kössitamine. Kui eesmärgiks on pisut tõhusam liigutamine, olgu siis kaalu kaotamise või vastupidavuse suurendamise eesmärgil, tasub rõhuda pisut tempokamale kulgemisele. Erguta end kas või lihtsa mõttekäiguga: kui ma end kord juba kodust välja ajasin, siis võiks see pingutus ju ka asja ette minna. Neil aga, kes hommikuti kuidagi mõnusa erksuse lainele ei jõua, tasub kuulda võtta personaaltreeneri ja toitumisnõustaja Erik Orgu soovitust alustada oma päeva paarikümneminutilise kõnnitrenniga kohe pärast ärkamist.


Vida Press

Rubriik

7

Reede, 18. august 2017

«Paarkümmend minutit kiirkõndi õues kohe pärast ärkamist lööb vaimu erksaks paremini kui kohv.» Personaaltreener ja toitumisnõustaja Erik Orgu

liiga palav, liiga külm, liiga vihmane, libe jmt – ja värskes õhus liikumise kasulikkusest külmalt mööda vaadata, võib proovida vana head hommikuvõimlemist. Sobivaid harjutusi leiab internetist rohkem kui järele teha jaksaks. Kui õnnestub sundida end nädal-kaks hommikuti enne karastavat dušši veerand tundi sirutama-pingutama-painutama, soovitatavalt rõdul või vähemalt lahtise akna all, siis pole edasi enam vaja end väga sundidagi, sest enesetunne saab märksa virgem neist hommikuist, kui sängist püsti hüpates tuleb kohe kooli punuda. Abiks on seegi, kui teadlikult kavandada igasse päeva võimalikult palju liikumist. «Organiseeri oma argipäevad nii, et saaksid liikuda jalgsi,» soovitab Erik Orgu. «Osa vahemaid kõnni teadlikult nii tempokalt, et hakkad kergelt hingeldama.»

«Kõnni suvalises suunas kümme minutit – ja siis sama teed tagasi,» soovitab Orgu suvises Naistelehes. «See äratab su üles paremini kui kohv ja annab päevaks hea enesetunde.»

Testi koormust lihtsa nipiga Pärastlõunasteks trennideks saab õppur tavaliselt rohkem aega varuda, siis võiks kellegi kaasa kutsuda – ja mitte ainult seltsi mõttes. Kõnnitrenniks sobiva tempo jälgimiseks soovitavad treenerid lihtsat nippi: koormus on organismile sobiv seni, kuni saad kaaslasega lõõtsutamata vestelda. Kui kõndimaminekuks õnnestub kokku saada suurem seltskond, võib sama testi alusel ka rühmadesse jaguneda, et kehaliselt paremas vormis olijad saaksid valida kiirema sammu, teised aga astuda tagasihoidlikumas tempos. Eriti hea, kui kõndimistuuri saab kokku klapitada terviserajaga, kus saab teha võimlemisharjutusi, et trenn oleks mitmekülgsem.

Kiire hommikuvõimlemine Kes suudab õuemineku vastu piisavalt argumente leiutada –

Kellest omal käel treenijat pole, sel tasuks siiski valida mõni rühmatrenn, sest kindlad trenniajad ja nende eest makstud summad mõjuvad juba iseenesest distsiplineerivalt. Kes teab, et talle ei pruugi sellestki piisavalt abi olla, see võiks värvata kellegi endaga kaasa – kui tead, et teine sind ootab, ei ole niisama lihtne minemata jätta. Kes pole seni olnud spordiga kuigi soojades suhetes, ei peaks rühmatrennis alustama nõudlikust aeroobikarühmast või jõusaalist, paslikum oleks mõni algajaile mõeldud tantsuline trenn. Sügiseti on paljudes kohtades tasuta tutvumistrennid – seda võimalust tasub kasutada, et endale võimetekohaseim ja meelepäraseim välja valida. Kindlasti ei maksa peljata, et rühmatrennis hakkavad staažikamad (= paremas vormis) trenniskäijad näpuga näitama, kui algaja kohe kõigega hakkama ei saa. Sellisel hirmul pole vähimatki alust: trennis on igaühel iseendaga piisavalt tegemist, seal ei käida teisi arvustamas. Igaüks teeb täpselt nii nagu jaksab ja suudab. Mõnusa muusika saatel tantsimine annab hea enesetunde ja tänu trennist saadud positiivsele laengule oled pärast ka muudes tegemistes edukam.

20 AASTAT JUUNIKA KOOLITUST

Rühmatrenn sunnib pingutama

MS Excel baaskoolitus 25.08.2017, 30.08.2017 TARTU 12.09.2017, 15.09.2017 TALLINN

Paber- ja digitaaldokumentide kooshaldamine. Uue määruse tutvustamine 24.08.2017 TARTU 31.08.2017 TALLINN

Praktiline ettevõtluse alustamise ja klienditeeninduse koolitus koos äriplaani koostamisega 05.09.2017 kuni 29.09.2017 (10 päeva) VILJANDI 11.09.2017 kuni 05.10.2017 (10 päeva) PÄRNU 03.10.2017 kuni 24.10.2017 (10 päeva) VÕRU

Praktiline klienditeeninduse koolitus 21.08.2017 kuni 23.08.2017 (3 päeva) TARTU 28.08.2017 kuni 30.08.2017 (3 päeva) PAIDE 11.09.2017 kuni 13.09.2017 (3 päeva) PÄRNU 18.09.2017 kuni 20.09.2017 (3 päeva) VALGA 25.09.2017 kuni 27.09.2017 (3 päeva) RAKVERE 02.10.2017 kuni 04.10.2017 (3 päeva) KURESSAARE 16.10.2017 kuni 18.10.2017 (3 päeva) VÕRU

www.juunika.ee Täpsem info koolituste kohta: JUUNIKA KOOLITUS OÜ Tel 744 9604, 5304 8424, koolitus@juunika.ee


8

Ametikool

Reede, 18. august 2017

Kuus põhjust valida kutseharidus z Juba pikemat aega on tööturul olnud vajadus oskustööjõu järele, seetõttu kutseoskustega on tööturul oluliselt lihtsam rakendust leida kui vaid üldharidusega piirdudes. Kutseõppe kogumahust moodustab praktika vähemalt poole ja õppurid saavad hea ettevalmistuse. z Kutsekoolis saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil, õppimisvõimalusi on neilegi, kel põhikool pooleli jäänud. Ametioskused saab omandada igaüks, kel vähegi tahtmist jagub. z Erialade valik on väga lai. Tänu suurele praktika osale saab paljudel erialadel leida kindla töökoha juba kooliajal – paljud ettevõtjad eelistavadki praktikanti tööle võttes endale vajalikku usaldusväärset tööjõudu kasvatada. z Kutseharidus on kättesaadav kõikjal Eestis. Kui huvipakkuvat eriala kodulähedases ametikoolis ei õpetata, saab õpingute ajal elada kooli õpilaskodus. Paljud õppehooned-õpilaskodud on renoveeritud, olme- ja õpitingimused on väga head. z Pärast ametikooli lõpetamist võib iga soovija jätkata õpinguid kõrgkoolis. Täiskasvanute gümnaasiumid pakuvad võimalust täiendada teadmisi üldainetes ja sooritada riigieksamid. z Kutsekoolist saadud erialast ettevalmistust väärtustavad ettevõtjad nii Eestis kui ka mujal.

Ametiõpe – paljude võ Kui viisid tänavu oma paberid kutsekooli, oled teinud aruka valiku, sest tööturul on head erialaoskused üha enam hinnas. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Need, kes pole siiani veel ühegi kooli kasuks otsustanud, võiksid praegugi veel ringi vaadata: kutsekoolides on nii mõnelgi erialal lisavastuvõtt. Kui niisama aja surnuks löömisest on suvega tasahilju juba küllalt saanud, muid plaane seni pole ja see, kui keeruline on pärast gümnaasiumi lõpetamist (põhikoolist rääkimata) tööd leida, on juba selgeks saanud – miks siis mitte minna mõnd ametit õppima, selle asemel, et lasta aasta lihtsalt raisku minna? Kes nende erialade seast, mis veel valikusse jäänud, endale sobivat ei leia, sel tasub kutsekoolide kodulehekülgi lähemalt uurida, sest aasta jooksul on

õige palju võimalusi osaleda lühematel kursustel ja koolitustel, osa neist tasulised, osa suisa tasuta. Ka võiksid oma võimalusi uurida need, kelle koolitee on katki jäänud juba aastate eest ja veel enne põhikooli lõppu – arvamus, et neil pole ametiõppeks võimalusi, on läbinisti vale. Omal käel otsides võib aga nii mõnigi õppimisvõimalus kahe silma vahele jääda, seepärast oleks mõistlik minna kodule lähimasse Rajaleidja keskusse – see on igas maakonnakeskuses – ja karjäärinõustaja abiga oma võimalustes ja väljavaadetes selgusele jõuda. Ka see, kui inimesel on töökoht olemas, pole takistuseks – ametikoolides on mõeldud kõigi võimalike õpi-

REKLAAMTEKST

Eesti parim teenindaja 2017 Mai Kastemäe: „Olen töökohapõhise õppe fänn“.

Ü

ha enam on meie seas inimesi, kes töötavad ja õpivad üheaegselt. Uus töökohapõhine õppevorm hõlbustab õpinguid igati ning toob rutiinist välja, usub Mai Kastemäe, kes on aasta õppinud Tartu Kutsehariduskeskuses müügikorraldaja erialal. Nüüd on ta võitnud Noor Meister 2017 ja Eesti parima teenindaja tiitli.

Noor ja särasilmne Mai Kastemäe justkui elav eeskuju neile, kes seni veel on kahelnud ja enesetäiendamist edasi lükanud. „Mina soovitan töökohapõhist õpet neile, kes ise on oma tööst ja erialasest arengust huvitatud. Õppimine toob uusi teadmisi ja vaheldust, raputab rutiinist välja ja annab palju juurde,“ on Kastemäe veendunud. Tema enda tee õpingute juurde on kulgenud loomulikult. Kolm aastat Tartus Raekoja platsil Eva Boutique kaupluses käsitöö- ja kosmeetikakaupade müüjana töötanud neiu tundis, et midagi on vajaka. „Olin juba kõik teenindusraamatud raamatukogus ära lugenud, aga ikka oli midagi puudu. Mõistsin, et kui tahan edasi pürgida, siis keskharidusest ei piisa,“ selgitas Mai. Oma võimaluse leidis ta Tartu Kutsehariduskeskuse töökohapõhise õppe erialade seast ning otsustas müügikorraldust õppima asuda. Plaan oli eriala õppida ja oma karjäärile hoogu anda. „Tööandjal oli hea meel, et tahan ennast arendada,“ kiitis Mai ja kinnitas, et tööd õppimine küll seganud pole, pigem vastupidi. Esiteks saab ta oma töögraafiku nii seada, et neljapäeviti käib ta koolis, kuid see-eest on tööl laupäeviti või pühapäeviti. Lisaks on tal võimalik kasutada ka õppepuhkust. Teiseks saab ta tööl kohe kõike, mis koolis on õpitud, praktiseerida. „Näiteks kaupade

väljapanekus on palju nippe, mida ma koolis teada sain ja siis kohe ka kaupluses rakendan. Nüüd tean stiile ja panen kaupu välja mõttega ja süsteemiga. Kui ma näen, et mõni tootegrupp ei müü, siis otsin talle parema koha. Vene erialakeele sõnade ja väljendite õppimine on olnud suureks abiks - nüüd on hoopis lihtsam klientidega suhelda,“ toob ta näiteid. Inglise keele tunni teemaks oli kuidas kaupluse sisustamise ja väljapanekuga kliente mõjutada. „See oli väga lahe teadmine ja kui ma nüüd ise poes käin, siis oskan mõningaid kaubanduse lõkse märgata,“ jutustab ta naerdes, sest ikka juhtub vahel ka lõksu langemist.

asemel välja anda hoopis praktilisemat kirjandust. „Õpetajad Vaike Vetka ja Edda Sõõru võiksid mõlemad oma pagasi põhjal teenindusraamatu kirjutada,“ usub ta.

Õppeaasta kõige eredamateks hetkedeks peab Mai kutsemeistrivõistlusi „Noor Meister 2017“, kus ta saavutas oma erialal esikoha. Enda jaoks veel olulisemaks võiduks on Tartu ja Eesti parima teenindaja tiitel, mille Mai sai kevadel kampaania „Kiida Teenindajat“ raames. „Eesti parima teenindaja tiitlit ma lausa jahtisin, olen selleks treeninud ja õppinud, raamatuid lugenud ja YouTube videoid vaadanud, see on see magus asi, mida püüdsin ja sedavõrd olulisem on saavutus minu jaoks,“ rääkis Mai.

„Mina olen küll töökohapõhise õppe fänn,“ võtab ta oma aastase õpikogemuse kokku. „Kui paljud inimesed mõtlevad, et kui olen aastaid seda tööd teinud, siis pole ju midagi õppida, siis mina vaidlen vastu, et on küll. Uskumatult palju on seda, mille peale pole alguses tulnud. Silmaring laieneb ja huvi valdkonna vastu vaid kasvab“.

Oma lemmikraamatuks peab ta John Tschol´i raamatut Teeninduskunst. „Ma olen seda juba kolm või neli korda lugenud aga iga kord kui ma tunnen motivatsiooni langust, siis võtan kätte ja kohe on uus energiaannus käes,“ selgitab ta ning soovitab seda teistelegi. Ka Kutsehariduskeskuse õpetajad on Mai saavutustes tähtsat rolli omanud. „Õppejõud on siin ju kõik teeninduses ja kaubanduses töötanud, neil on kõigil omad lood ja kogemused. Õpetajatelt saab juurde seda, mida raamatutest ei saa,“ kinnitas Mai ning arvas, et tegelikult võiks mõttetute elulooraamatute

Ilma koolis õpitud teadmisteta poleks võite tulnud, on ta kindel. Näiteks kutsemeistrivõistluste praktiline situatsiooniülesanne oli müügiesindajalt kauba vastu võtmine, selle koguse ja kvaliteedi kontroll ja saatelehega võrdlemine ajal, kui viimane kogu aeg lobises ja segas. „Tööl oled oma stambis, kuid kool õpetab ka detaile märkama. Kool sunnib analüüsima, see on nagu ajutoit ja mulle on ajutoit meeldib,“ ütleb ta.

Foto: Adam Illingworth


Ametikool

9

Reede, 18. august 2017

õimalustega valik Karli Saul / Ekspress Meedia

huviliste peale ja eri õppevorme on õige palju.

Oma silm on kuningas Aastakümnetega on kutsekoolid teinud läbi tohutu muutuse, eelarvamused sealt saadava hariduse asjus ei taha aga kuidagi kaduda. Ametikoolide rahvas soovitab vanematel, kelle lapsed on mõlgutanud kutsekooli minemise mõtet, kasutada lahtiste uste päevade ajal juhust ja minna kohale, et oma silmaga kooli õpi- ja olmetingimused üle vaadata ja küsida kõike, mis hingel kripeldab. Neid noori, kes on ametikoolis omandanud nii eriala kui ka keskhariduse ja läinud edasi õppima kõrgkooli, on praeguseks juba raske kokku lugeda. Ohtralt on neidki, kes asuvad kutsekoolis ametit õppima pärast kõrgkooli lõpetamist – sest praktilised oskused annavad tööturul selge eelise.

Valitud eriala ja kooliga rahul Elena Bulynina, kes pälvis mullustel kutsemeistrivõistlustel Eesti parima noore kondiitri tiitli, jõudis ametikooli ringiga – pärast gümnaasiumi läks Narva tüdruk hoopis ülikooli sotsiaaltööd õppima. Peagi sai ta aga aru, et see eriala pole temale. «Paljud minu sõbrad õppisid IdaVirumaa kutsehariduskeskuses, sinna läksin siis minagi,» rääkis neiu pärast võistlust. «Olen väga rahul, kondiitriamet on väga mitmekülgne ja loominguline. Pidevalt on vaja midagi juurde õppida ja areneda, mulle see meeldib.» Tulevikust unistades näeb Elena end askeldamas omaenda väikeses kondiitriäris. Janne Paavel õpib Tallinna ehituskoolis puitkonstruktsioonide ehituse eriala. Selle valikuni jõudis ta Rajaleidja karjäärinõustamisel, kus pani pingeritta endale meelepäraseid ja sobivaid erialasid. Huvi ehituse vastu tekkis neiul maakodus oma tuba remontides: tuli põrand lammutada, siis põrand ja sein üles ehi-

tada ning siseviimistlus teha. «Nii see läks, ehkki ehituspuusepa eriala peetakse ikka poiste ametiks,» naerab Janne ja märgib, et õpetajad on ühtviisi toetavad nii poiste kui ka tüdrukute puhul. Kutsekeskharidusõpet peab Janne heaks eelduseks, et kunagi õpinguid jätkata. Sofia Mihhaljova tahtis põhikooli lõpetades kindlasti muusikaõpingutega jätkata. Et Georg Otsa Tallinna muusikakoolis saab gümnaasiumi üldaineid mujal läbida, otsustas Sofia õppida kahes koolis korraga. «Otsa-koolis valisin kooridirigeemise eriala, see tundus kõige laiahaardelisem,» räägib Sofia. «Õpingutes on suur osa praktikal, lõpetamise ajaks on õpilased kindlasti seisnud koori ees, kui hästi läheb, ka orkestri ees. Minul avanes näiteks võimalus dirigeerida puhkpilliorkestrit.» Mullu kevadel lõpetas Sofia Jakob Westholmi gümnaasiumi, tänavu Otsa-kooli – tulevikuks on tal mitu väljavaadet. SA INNOVE


10

Kõrgkool

Reede, 18. august 2017

Loengus tasub tööd teha, mitt Kõrgkoolis on loeng üks põhilisi õppimisviise ja on iga tudengi enda teha, kas lasta seal räägitav lihtsalt ühest kõrvast sisse ja teisest välja, või võtta sellest kõik mis võimalik. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ehkki millalgi peab vilka tudengielu keerisesse sattunu end ka välja magama, ei tasu loenguid selleks kasutada. Isegi siis, kui õppejõud pole just särav esineja või kui arvad, et oled jutuks oleva teema kohta juba niigi piisavalt palju lugenud, ei maksa end välja lülitada – kui oled kord juba kohal, siis püüa loengust võimalikult palju kasu saada. Enamik loenguid algab sissejuhatuse ja teemade tutvustamisega ning lõpeb kokkuvõttega peamistest küsimustest, faktidest, teooriatest ja protsessidest. Seega ei ole viisakas ega mõistlik loengusse


Rubriik

11

Reede, 18. august 2017

e tühja tukkuda Vida Press

hilineda või varem lahkuda, sest nii võid jääda ilma kõige olulisemast.

Ära jäta loenguid vahele!

Loengud on erinevad Traditsiooniline loeng z 90minutiline monoloog z loengu eesmärgid esitatakse loeteluna z lähenemisviis seletatakse lahti z sisu käsitletakse üksikasjalikult z põhipunktid võetakse kokku Lühiloeng z 45minutiline loeng z 5minutiline paus tudengite omavaheliseks aruteluks z 40minutiline loeng teema edasi arendamiseks Interaktiivne loeng z 30 minuti jooksul käsitletakse loengu sisu z 15 minutit iseseisvat tööd z 15 minutit arutelu z 30 minutit kokkuvõteteks ja rühmatöödeks Allikas: Tudengiveeb

Loeng kestab tavaliselt 2 x 45 minutit. Selle aja jooksul annab õppejõud teemast ülevaate, pakub eri vaatenurki ja suunab tudengeid teemasse süvenema ja kaasa mõtlema, et kujuneksid mitmekülgsed teadmised. Iga õppejõud ei pruugi olla suurepärane esineja, küll aga võib ta sellest hoolimata olla oma erialal tõsine asjatundja. Kui on teada, et käsitletavad teemad pole just kõige lihtsamate killast, tasub end loenguks ette valmistada, näiteks lugeda varem avaldatud materjale, et oleks kergem teemat jälgida ja kaasa mõelda. Uuri järele, kas enne loengut on saadaval jaotusmaterjale või slaide, mis aitavad end teemaga kurssi viia. Ehkki ahvatlus ühest või teisest loengust puududa on kerge tekkima, ei maksa sellele kergel käel järele anda. Kõrgkoolis pole kellelgi sabas klassijuhatajat, kes aina hindeid ja puudumisi kontrollib ning seanahavedajaid väsimatult tagant torgib. Tudeng peab ise endale aru andma, kellele ja miks ta õpib. Loengumaterjale on keeruline ja ajamahukas omal käel järele õppida, pealegi ei ole vabalt kättesaadavates õppematerjalides enamasti kirjas kõike seda, mida õppejõud kohapeal räägib.

Tööta materjaliga iseseisvalt Kui kuulates kaasa mõtled, on lihtne juba loengu käigus õpitavast aru saada, ka on nii oluliselt lihtsam konspekteerida, et sellest hiljem näiteks eksamiks õppides ka kasu oleks. Ära jäta tähelepanuta ka visuaalset teavet, millega õppejõud räägitut illustreerib. Kindlasti märgi üles õppejõu antud viited allikatele – siis on lihtne hiljem omal käel konspekti täiendada. Ära harjuta endale külge kommet õppida vaid eksamite-arvestuste eel. Kui teed pidevalt tööd, on märksa lihtsam materjal põhjalikult selgeks saada. Pärast loengut vaata esimesel võimalusel oma konspekt üle ja tee kursusekaaslaste, interneti või õppejõu abil selgeks kõik, mis arusaamatuks jäi. Otsi lisamaterjale ja tee iseseisvat tööd, et luua eri teemade ja teooriate vahel seoseid, püüa loengu sisu kokku viia oma õpieesmärkidega. Eksamiteks-arvestusteks õppimist ja iseseisvat tööd lihtsustab see, kui kirjutad konspekteeritava materjali juurde alati õppejõu nime, teema ja kuupäeva – siis on hiljem lihtne kirjapandut süstematiseerida. Kirjuta üles ka kõik loengu ajal mainitud viited allikatele, et hiljem poleks vaja lisamaterjalide leidmisele ülearu aega kulutada.


12

Kõrgkool

Reede, 18. august 2017

Käitumisjuhiseid verivärskele tudengile kaotab mõttelõnga ning kaldub teemast kõrvale. Mõnel juhul oskab õppejõud aga räägitu loengu lõpuks lihtsalt ja selgelt kokku võtta. Soovitus: Püüa end mitte välja lülitada, vaid konspekteeri. Hiljem saad kirjapandu uuesti üle vaadata, et materjal loogilisse järjekorda panna.

tada suulise teksti kõrval slaide, videoid jm. Kui need aitavad teemast paremini aru saada, on see tänuväärne. Soovitus: Kui võimalik, palu õppejõul oma esitlusmaterjali jagada, et hiljem sellega täpsemalt tutvuda. Loengu ajal võite mõne kaaslasega teha ka tööjaotuse: üks teeb märkmeid õppejõu tekstist, teine esitlusmaterjalist. Hiljem saate materjale võrrelda ja täiendada.

POMISEJA

EGOTSENTRIK

Pomisejal on keeruline end suure publiku ees selgelt ja kuuldavalt väljendada. Soovitus: Aidata võib loenguruumis ettepoole istumine või hoopis tagasiside andmine otse õppejõule või osakonnale. Alati ei pruugi õppejõud ise probleemist teadlik olla.

Enamasti on ta süvenenud oma ideesse ega näe asju suuremas plaanis. Sageli ei too ta välja teiste seisukohti ega lähenemisviise, mis aitaksid süveneda teemasse objektiivsemalt. Soovitus: Jälgi tähelepanelikult viiteid teiste töödele, et hiljem omal käel teemast laiem pilt saada.

Õppejõud on erinevad, erinev on ka nende esinemisviis ja ootused kuulajaile, tudeng peab suutma kõigiga kohaneda. Kuidas toime tulla? jooksul. Kui tunned, et loengus kuuldud naljad aitavad sul hiljem meenutada loengu sisu, märgi ka need konspekti.

Vilunud tudengite koostatud kokkuvõtlik ülevaade eri õppejõu tüüpidest koos soovitustega, kuidas u das nende e de loenguis käituda – vastsetel tsetel tust kõrva dengitel on siit üht-teist taha panna.

UINUTAJA Esitab oma loengu monotoonselt, häält või ilmet muutmata. Sel kombel esitatud materjali on raske omandada, isegi ise e kui see on sisult huvitav. vita a Soovitus: Kuula õppeS jõu jõudu hoolikalt, et mõista tee teemade vaheldumist ja omandada oma a loengu sisu.

MEELELAHUTAJA A Õppejõud, kes teeb eb loengu ajal spontaanselt lt nalja, et säilitada kuulaajate tähelepanu. See tüüp üp meeldib paljudele, kuid vvaajalik on oskus teha vahet et ideedel ja aasimisel. Soovitus: Kuula tähelepanelikult märksõnu, mille abil õppejõud hakkab teemat käsitlema ja püüa neid jälgida kogu loengu

LAIALIVALGUJA LAI I Satub sageli hoogu omaenese kõneosavusest või e Vida Press

HEI NOORED, TULGE KERGEJÕUSTIKU TREENINGULE. Tallinna Spordiselts Kalev Kergejõustikukool ootab teid! • OLGA KOVALJOVA

55595263, olgavano54@mail.ru (venekeelne) Treeningud Lasnamäe ja Tallinna spordihallis 10-19. a. vanustele noortele

• LJUBOV KRONGAUZ

5098987, ljubov2006@mail.ru (venekeelne) Treeningud Lasnamäe spordihallis 9.-15. a. noortele

• TÕNU LEPIK

5052143, tonulepik46@gmail.com Treeningud Tallinna Spordihallis 10-19.a. sprinti ja kaugushüpet harrastavatele noortele

Treeningutega alustatakse septembris vähemalt 3 x nädalas, edasijõu , dnud harjutavad 4-5 x nädalas. Õppemaks kuni 3 x eest 35.eurot, 4-5 x eest 4035 €. € Soovi korral mõne treening rühmaga liituda, palume võtta ühendu st vastava treeneriga või kooli juhiga KAJA SEINBERG 5265078 kjk@kalevkjk.ee

•VELLO PALM

5159636 heitetreener, tegeleb 12-19. a. kuulitõukest, kettaheitest huvitatud noortega Tallinna spordihallis

• MARIA LEOSK

•HARRY SEINBERG

• SULEV LEPIK

• SERGEI TANAGA

• IRINA MIHHEJEVA

• MATI UUSMAA

• KRISTINE NOODLA

• ENE VALGE

55611839, mariasah@gmail.com Üldkehalise ettevalmistuse rühm 7-12. aastastele nii eesti kui vene keeles. Tallinna spordihallis 56469463, sulevlepik@gmail.com Treeningud Tallinna spordihallis 13.a ja vanematele hea viskeoskusega ning oda-viskest huvitatud noortele 56568499, irdashka@mail.ru (venekeelne) Üldarendavad treeningud 6.-10. aastastele Tallinna ja Lasnamäe spordihallis. 53467651, noodlakristine@gmail.com Alustab 6.-8. aastaste üldkehalise ettevalmistuse rühmaga

53540554, harryseinberg@gmail.com Treeningud Tallinna spordihallis , oodatud 12.a ja vanemad noored 53426327, sergei.tanaga@gmail.com (venekeelne) Treeningud Audentese spordihallis ja Õismäe Vene Lütseumis 10-14. a. noortele 58034634, matiuusmaa@hot.ee Treeningud 11.-a. ja vanematele noortele Audentese spordihallis ja Tallinna Tehnika Gümnaasiumis. 56460234, enevalge@hotmail.com Treeningud Tallinna spordihallis 10-16.a. noortele

Tallinna spordiseltsis Kalev töötavad ka tennisekool, Palusalu spordikool, pallimängudekool. Täpsem info www.tallinnkalev.ee

SEBIJA

Allikas: Tudengiveeb

Sedasorti õppejõud vajab mõttetööks ringiliikumist ja žestikuleerimist. Soovitus: Jälgi õppejõu liikumist ja kehakeelt, et mõista, kas selles sisaldub mingi kood. Kuidas ta käitub uut teemat alustades, olulisi punkte rõhutades vmt? Kõige olulisem on siiski mõista loengu sisu.

TEHNOFÄNN Tehnofänn armastab kasu-

Haridus- ja sotsiaalvaldkonna koolitused UUS! Imiku hoidmine 5.09 Tartu 10.10 Tallinn Töötamise toetamise teenuse täienduskoolitus 7.09 - 12.10 Tallinn 21.09 - 26.10 Tartu Lapsehoidjate kursus koos juhendatud praktikaga 12.09 - 17.11 Tartu UUS! Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 13.09 - 21.09 Tartu Autismispektrihäirega laste kommunikatsiooni areng ja selle toetamine 27.09 Tallinn Tegevusjuhendaja koolitus 9.10.17-13.02.18 Tallinn Kuidas vestelda lapse murest nii, et kõik võidavad 23.10 Tartu Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps 28.11 Tallinn 29.11 Tartu

www.luwi.ee | Tel 5081 737 | info@luwi.ee

luwikoolitus


Kooliteele

13

Reede, 18. august 2017

Vastne koolijüts vajab tunnet: ma saan hakkama! Ema-isa saavad oma võsukese koolitee alguse oluliselt rõõmsamaks ja muretumaks muuta, kui on talle aegsasti õpetanud selgeks asjad, mida verivärskel koolilapsel läheb vaja ehk rohkemgi kui laitmatut arvutamis- ja lugemisoskust. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Koolikatseteks valmistatakse lapsi hoolega ette, nii mõnigi väga oluline asi kipub selles ärevuses aga tihtilugu täiesti tähelepanuta jääma. Väga tähtis on Vida Press


14

Kooliteele

Reede, 18. august 2017

näiteks õpetada lapsele, kuidas uute kaaslastega suhteid luua – nii klassikaaslaste kui ka õpetajatega – või valmistada ta aegsasti ette ootamatult suureneva iseseisvuse tingimustes hakkama saama, kinnitavad nii Eesti kui ka põhjanaabrite lastepsühholoogid ja algklassiõpetajad. Kui need oskused on olemas, läheb kooliga kohanemine enamasti valutult ja koolirõõm saab võimaluse püsima jääda. Kooliaasta alguseni pole küll enam kuigi palju aega, aga üht-teist jõuab ka tänavu kooliteed alustajatega ära teha. Veel rohkem kasu võib aga nõuannetest, mida on jaganud nii meie kui ka põhjanaabrite algklassiõpetajad, lastepsühholoogid ja haridustöötajad, olla neile lapsevanematele, kelle võsukesed lähevad kooli alles tuleval aastal – ettevalmistustööks jääb aega terve aasta.

Millest koolimineja mõtleb? Enamasti on lapsed esimese koolipäeva lähenemisest rõõmsalt elevil: kes kannab õhtuti kodus ranitsat seljas, kes käib mitu korda päevas vaatamas kapis rippuvaid rõivaid, mis kooliminekuks soetatud. Selles ootuspärases elevuses võib aga olla ka murenoote – seegi on arusaadav ja mõistetav, kuid lapsed ei pruugi neid ise jutuks võtta. Vanemad peaksid aga lapse sedasorti murede-hirmudega kursis olema. Ema-isa asi on küsida (sõltuvalt lapsest kas otsesõnu või ääri-veeri), kas ja mis ees ootava uue alguse juures teda hirmutab või muretsema paneb, et siis kõigest sellest rääkida, küsimustele vastused leida ja pingeid leevendada. Alati

tasub seejuures esile tuua kõike positiivset, mis kooliga seostub, rääkida kõigest vahvast, lõbusast ja huvitavast, mis on tulevast koolijütsi ees ootamas.

Aimu koolilapse argipäevast Kindlasti on vaja juba enne 1. septembrit hakata lapsele tutvustama tema tulevast kooliteed. See, kuidas tänaval liigelda, ei saa selgeks ühe-kahe korraga, sõltuvalt elukohast, vahemaadest ja valikutest tasub seda pikalt harjutada, koolimineku ja -tuleku tee ikka ja jälle koos läbi teha, lasta ristmikeülekäikude juures lapsel selgitada, kuidas ja miks on õige liigelda, rääkida ühissõidukis käitumisest ja mängida läbi võimalikke ette tulevaid ohuolukordi, et laps õpiks neid analüüsima ja lahendusi leidma. Koolimaja õuelgi tasub ringi jalutada: tulevasel koolijütsil võib seal tekkida uusi küsimusi või meenub vanemale miski, olgu või pisiasi, millest kindlasti veel rääkida tuleks. Enamasti peab koolilapseseisusse jõudnu senisega võrreldes märksa rohkem omapäi hakkama saama. Vanematel on muret vähem, kui võsuke on selleks võimalikult hästi ette valmistatud. Kõik pisiasjadki tuleb üksikasjalikult läbi rääkida-harjutada: millal koolikott kokku pakkida, kuidas rõivad valmis panna, mismoodi hommikuti aega jagada, et poleks vaja söömata kodust välja joosta, kuidas koduust lukku ja lahti keerata, mismoodi vanemate tööloleku ajal külmiku kõrval mitte nälga jääda jne. Reeglid peavad olema paigas ja kokkulepped vankumatult pidama.

Laps on erakordselt andekas! Või siiski mitte? Laps oskab ammu enne kooli lugeda ja arvutada, hakkab varakult joonistama või laulma – kas tegemist on erakordse andega? Ei pruugi olla. Asjatundjad toovad portaalis Parenting juba pilvedesse hõljuma sattunud lootusrikkad vanemad tagasi maa peale: teil võib olla lihtsalt mõnel alal keskmisest võimekam laps. Ühtki harrastust ei maksa lapsele peale sundida. Pole mõtet luua kujutluspilte lapse lennukast muusikukarjäärist, millest vanemad on tema beebieast saati unistanud, kui ta eriti viisigi ei pea (ehkki pilliõppimine ja muusikaga tegelemine, kui see lapsele meeldib, tuleb ka siis kasuks), jättes samal ajal jonnakalt tähelepanuta näiteks tema matemaatikahuvi ja -võimekuse. Lapse loomupäraseid eeldusi tasub kindlasti arendada, rõhutatakse portaalis. Ritta on seatud hulk tunnuseid, mis viitavad lapse võimekusele ja mida märgates tasuks emal-isal hoolikalt järele mõelda ning ka õpetajate-ringijuhendajatega nõu pidada: milliseid tegutsemisvõimalusi suudetakse lapsele pakkuda ja mis suunas teda arendada, et avalduma hakanud eeldused ja võimed ei jääks kängu ning leiaksid parima rakendusviisi ja arenguvõimalused. z Laps võtab eakaaslaste seltskonnas sageli juhirolli. z Juba koolieelikuna on tal oma vanuse kohta sil-

matorkavalt rikkalik sõnavara, mida ta oskuslikult kasutab. z Ta on emotsionaalselt stabiilne, arutleb loogiliselt ja analüüsib kõike meelsasti. z Maast-madalast väljendab ta end isikupäraselt suuliselt, hiljem ka kirjalikult. z Laps esitab keerulisi küsimusi, tunneb varakult suurt huvi kõikvõimalike uute teadmiste, olukordade ja sündmuste vastu. z Ise vastab ta küsimustele alati pikalt mõtlemata, arukalt ja argumenteeritult. z Huvitub keskmisest enam teadusest ja/või kirjandusest. z Ta oskab seostada asju tavapärasest erinevalt, suudab kirjeldada abstraktseid asju ja teha iseseisvalt järeldusi. z Tal on väga hea mälu, õpib kiiresti ja tulemuslikult ega vaja kuigi palju täiskasvanu juhendamist. z Torkab omavanuste seas silma kiire otsustusvõimega. z Ilmutab leidlikkust kõikvõimalike probleemide lahendamisel. z On avatud teda ümbritseva keskkonna ja inimeste suhtes. z Talle meeldib kord, kindlad reeglid ja nõudmised. z Tal on hea keskendumisvõime. z Koolis on tal enamikus ainetes head hinded.

Kuidas koolis sõpru leida? Mõnel lapsel käib sõprade leidmine möödaminnes, poole tunniga on neid juba terve toatäis (ja kõik nad tuleb pärast koolipäeva mõistagi koju kaasa tuua, et emale-isale esitleda), teine eelistab pigem oodata, kuni keegi ise tema vastu huvi üles näitab. Koolimineku teeb oluliselt lihtsamaks see, kui laps teab, et leiab eest palju tuttavaid – väiksemates kohtades läheb sageli terve lasteaiarühm ühte klassi. Kui aga pere on näiteks kolinud, on nii mõnegi lapse suurim mure tihti just see: aga äkki ma ei leia sõpru, mis siis saab? Emal-isal tuleks last juhendada ja selgitada, mida saab ta ise teha selleks, et teistega tuttavaks saada: võib lihtsalt ligi astuda ja küsida, kas teine on samast klassist, mis on ta nimi, kas ta käib mõnes trennis või ringis, rääkida enda huvialadest või pakkuda mingit ühist tegevust pärast kooli. Kui jutuots kord leitud, läheb edasi juba lihtsamalt. Seegi tasub lapsega jutuks võtta, et pole midagi katki, kui otsekohe ei õnnestugi südamesõpra leida – piisab täiesti sellest, kui saad võimalikult paljudega oma klassist tuttavaks ja leiad vahetundides nendega ühiseid tegemisi. Vanemad saavad tärkavatele sõprussuhetele hoogu anda, kutsudes näiteks lapse koolikaaslasi oma koju külla.

Tutvu kaaslaste vanematega Ettevõtlik lapsevanem võiks enne kooliaasta algust kutsuda ümbruskonnas elavad klassikaaslased koos vanemate-vanavanematega näiteks aiapeole. Siis saavad ühe õhtuga omavahel sõbruneda nii vastsed koolilapsed kui ka nende emad-isad. Lastel on esimesele koolipäevale nii palju kindlam vastu minna, aga ka lapsevanemate elu teeb selline tutvumine oluliselt hõlpsamaks: lihtsam on nii igasuguseid arusaamatusi klaarida kui ka igapäevaelu korraldada. Näiteks kui koolitee on pikk, saab lähikonnas elavaid lapsi kordamööda kooli viia või sealt tuua, trennidesse-ringidesse sõidutamise omavahel ära jagada jne. Rääkimata sellest, et hõlpsam on lahendada muret kaotsi läinud koduvõtme või tühjaks saanud telefoniakuga.

Ühist aega kodus iga päev Emal-isal soovitatakse mitte unustada, et esimese klassi õpilane on ikkagi veel üsna väike laps, kel vaja ka lihtsalt puhata, rahulikult vanematega koos kodus olla. Seepärast ei maksa talle igasse nädalapäeva pärast kooli veel trenne ja ringe plaanida – kooliminek on niigi väga suur muutus, elamusi ja muljeid, mida jagada, koguneb päevas palju ja seegi väsitab. Tingimata peavad vanemad leidma iga päev aega, et lapsega koos olla ja temale keskenduda: lasta tal oma päevast rääkida, tunnustust jagada, ette tulnud olukordi arutada jmt – või lihtsalt end koos diivaninurka kerida ning maast ja ilmast lobiseda. Laste võimed on erinevad, üks talub küll suuremat koormust kui teine, aga rahulik puhkeaeg vanemate seltsis kulub ära ka kõige andekamale ja aktiivsemale lapsele.


ELU MUUTEV ÕPE!

Rubriik

15

Reede, 18. august 2017

VALI PARIM KOOLITUS TÖÖKS VÕI HOBIKS! TEHNIKAKOOL

ÄRIKOOL

Tõstukijuhikoolitus MS Exceli baaskoolitus MS Excel algajale – alustame nullist MS Excel algajale – kuidas Excel arvutama panna MS Excel edasijõudnule – sissejuhatus andmeanalüüsi

17.08 –20.08 11.09 –27.09 11.09 18.09 –20.09

190 € 104 € 26 € 52 €

27.09

32 €

04.09 –12.11 25.09 –03.12 16.10 –24.12 04.09 –15.10

120 € 120 € 120 € 99 €

25.09 –30.10

99 €

E-kursused

Arvutigraafika Arvutigraafika Arvutigraafika Graafikat sisaldavate materjalide loomine Microsoft Publisheriga Graafikat sisaldavate materjalide loomine Microsoft Publisheriga

28.08 –09.09 10.11 –25.11

375 € 225 €

595 € 240 € 290 € 130 € 595 € 240 € 290 € 130 €

oktoobris

290 €

oktoobris

135 €

21.08 –23.08 22.08 18.09 –20.09 16.10 –19.10

130 € 60 € 130 € 130 €

12.09 –21.09 19.09

180 € 26 €

26.08 14.10

40 € 40 €

28.10 04.11 08.11 11.11

26 € 50 € 28 € 28 €

18.11 02.12

50 € 50 €

Raamatupidaja täiendkoolitused

Raamatupidamise praktika programmi Merit toel Ettevõtte töökorralduslike dokumentide vajalikkus ja nende koostamine Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse täiendusõpe Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoid ja tööohutus

TOIDUKOOL

ILUKOOL Iluteenindaja koolitus Ripsmete ja kulmude keemiline värvimine ning kulmude korrigeerimine Jumestus iseendale Depilatsioonikoolitus

19.09 –14.12 19.09 –21.09

1200 € 54 €

25.09 –27.09 26.09 –28.09

42 € 68 €

Looduskosmeetika töötuba Klassikaline näohoolitsus ja jumestamine Maniküürikoolitus Sisekujundus kodus UUS! Taimeseade-pärjad ja vanikud Pediküürikoolitus

28.09 04.10 –03.11 07.10 –04.11 01.11 –15.11 07.11 –21.11 11.11 –09.12

24 € 360 € 270 € 54 € 58 € 300 €

TURISMIKOOL E-kursus: Turismimajanduse alused

09.09 –16.12 09.09 –14.10 21.10 –25.11 02.12 –16.12 14.09 –18.01 14.09 –26.10 02.11 –14.12 04.01 –18.01

Töötervishoid ja esmaabi

EHITUSKOOL Plaatija koolitus Puitmööbli restaureerimine

Raamatupidaja õpe

Raamatupidaja koolitus (laupäeviti) Raamatupidamise algõpe (laupäeviti) Raamatupidamine edasijõudnutele(laupäeviti) Majandusaasta aruanne (laupäeviti) Raamatupidaja koolitus (neljapäeviti) Raamatupidamise algõpe (neljapäeviti) Raamatupidamine edasijõudnutele (neljapäeviti) Majandusaasta aruanne (neljapäeviti)

04.09 –10.12

85 €

Tööalased koolitused

UUS! Kulude juhtimine toitlustusettevõttes Toiduhügieeni koolitus Hobikoolitused

Küpsetamiskoolitus. Kringlid ja punutised Küpsetamiskoolitus. Leib ja rukkijahust küpsetised Kodukokkajate koolitussari. Sefiiritort Küpsetamiskoolitus. Tordid I osa Kodukokkajate koolitussari. Sushi Kokkame ja küpsetame koos lastega. Üllatustort isadepäevaks Küpsetamiskoolitus. Tordid II osa UUS! Küpsetamiskoolitus. Kaunistused šokolaadist ja glasuurist

khk.ee/koolitus, tel 7361 831, koolitus@khk.ee, Tartu, Kopli 1 A, 2. korrus


16

Rubriik

GOOGLE ADWORDS 13.09 GOOGLE ANALYTICS 14.09 TURUNDUS FACEBOOKIS 20.09 DIGITURUNDUSE PLAAN 21.09

Reede, 18. august 2017

TURUNDUSTREFF: INTERNETITURUNDUSE MEISTRIKLASSID

Tallinnas

SEKRETÄR JA JUHIABI I

Motivatsioonipäeval saab kasulikke võtteid,

motivatsiooni hoidmiseks ja kasvatamiseks

MOTIVATSIOONIPÄEV

27. 09

Tallinnas

Koolitaja on Eesti tunnustatuim internetiturunduse asjatundja Priit Kallas

Peaesinejad on

Alar Ojastu, Inga Lunge, Rita Rätsepp, Tauri Tallermaa.

Lisanfo

www.turundustreff.ee

SPETSIALISTIST

Lisanfo www.areng.ee

20.09 Tallinnas

JUHIKS KOOLITUS

DOKUMENTATSIOON 20.09 RISKIANALÜÜS 04.10 OHUTUSJUHENDID 18.10

Koolitajad on Mats Soomre, Jaanus Kangur, ja Hede-Kerstin Luik.

Lisanfo www.areng.ee

TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU KOHUSTUSLIKUD KOOLITUSED Lisanfo www.areng.ee

TIPPTASEMEL TEENINDUSKOOLITUSED www.heateenindus.ee

Profile for SL Õhtuleht AS

Kooli ABC august 2017  

Kooli ABC august 2017  

Profile for ohtuleht
Advertisement