ARUTELU: KUI Ă•IGE KĂ„RBIKS KOOLIAEGA AASTA JAGU?
Kooli ABC
Algavad lahtiste uste päevad
ÕHTULEHE AJAKIRI Reede, 14. märts 2014
JĂ„TKAN Ă•PINGUID BakalaureuseĂľpe: dĂ˜ ĂšQIMDTR dĂ˜ !UAKIJTĂ˜REJSNQIĂ˜LAČŤAMDTR dĂ˜ 2AHUTRUAHEKIREDĂ˜RTHSEDĂ˜ IMGK dĂ˜ 2AHUTRUAHEKIMEĂ˜Ä•QIJNQQAKDTRĂ˜ IMGK MagistriĂľpe: dĂ˜ ĂšQIQAHAMDTRĂ˜ČŤAĂ˜LAČŤAMDTRAQUERSTR dĂ˜Ă˜2AHAMDTRĂ˜ČŤAĂ˜LAČŤAMDTRAMAKÄŞÄŞRĂ˜ IMGK dĂ˜Ă˜!TDIISNQSEGEUTR dĂ˜Ă˜%SSEUĤSSEĂ˜ČŤAĂ˜EJRONQDIĂ˜ČŤTHSILIME dĂ˜Ă˜)MILQERRTQRIĂ˜ČŤTHSILIME dĂ˜Ă˜4TQTMDTR dĂ˜Ă˜-AČŤAMDTRAMAKÄŞÄŞR dĂ˜Ă˜,IMMA Ă˜ČŤAĂ˜JERJJNMMAÄĽJNMNNLIJA dĂ˜Ă˜2AHUTRUAHEKIREDĂ˜RTHSEDĂ˜ČŤA %TQNNOA !ARIAĂ˜TTQIMGTD IMGK MBA, magistrikraad eelneva majandushariduseta juhtidele ja spetsialistidele dĂ˜ĂšQIJNQQAKDTR dĂ˜2AHUTRUAHEKIMEĂ˜Ä•QIJNQQAKDTRĂ˜ IMGK -AČŤAMDTRSEADTRJNMMAĂ˜Ä¤OOEJAUADEĂ˜AIMEIDĂ˜ NMĂ˜UĤILAKIJĂ˜KÄ•BIDAĂ˜JAĂ˜AUASTDĂ˜Ä¤OOER
!JADEELIAĂ˜SEEĂ˜ Ă˜4AKKIMMĂ˜ -AGIRSQIĤOOEĂ˜IMFNĂ˜SEK Ă˜ Ă˜ "AJAKATQETREĤOOEĂ˜IMFNĂ˜SEK Ă˜ Ă˜ S SST EEĂ˜[Ă˜VVV LAČŤAMDTR SST EE
Tule bakalaureuseĂľpet tutvustavasse infotundi 18. märtsil kell 14.00 TTĂœ majandusteaduskonnas Akadeemia tee 3, Tallinn
TEADMISTE KAUDU
EDUKAKS!
TOO IDEED NĂ„HTAVALE! MĂ•TETE ESITLUS ILMA TEHNIKATA
5BIWFM
â‚Ź 65,-
Art.nr. 113402-465 Hind kehtib kuni 31. märts 2014 Lisandub käibemaks.
Tahvel seinale, kriimustus- ja pleekimiskindel. Kuus suurust, komplektis pliiatsirenn ning kinnitused. Telli otse meie veebipoest www.ajtooted.ee vĂľi helista meile 6000 270. Kui sul pole meie viimast kataloogi (452 lk) -kĂźsi, ja me saadame selle tasuta!
BKUPPUFE FF
Kutseõpe
3
Reede, 14. märts 2014
Kutseõppurid võistlesid noore meistri tiitlile
Mardo Männimägi
Kutsehariduse aasta tippsündmus, ametiõppurite võistlus noore meistri tiitlile, tõi eelmisel nädalavahetusel kahe päeva jooksul Eesti näituste messikeskusesse üle 8000 külastaja, kes said jälgida ligi 350 kutseõppuri mõõduvõttu.
«Külastajate ja võistlejate arvu suurenemine iga aastaga näitab, et kutseharidus on muutumas järjest populaarsemaks,» ütles kutsevõistluse «Noor meister» peakorraldaja Pille Laaksonen. «Kindlasti on sellest palju kasu nii võistlejatele, külastajatele kui ka tööandjatele, kes leiavad tihtipeale just võistlejate seast endale tulevased professionaalsed töötajad.»
Võistluspinge pani närvid proovile Eesti näituste messikeskuses võistlesid 24 eriala õppurid 32 ametikoolist, nii oli külastajail võimalus tutvuda mitmesuguste ametitega. Ehkki paljudel erialadel olid võistlusülesanded ette teada ja neid oli varem harjutatud, muutis asja keeruliseks see, et võistlusel tuli tööd teha tuhandete uudishimulike pilkude ja fotograafide välklambisähvatuste all – tavapäratus olukorras oli nii mõnelgi võistlejal päris raske säilitada külma närvi ja keskenduda tööle. Nii nagu ameteid oli igasuguseid, oli ka võistlusülesannete maht väga erinev. Logistikutel näiteks kulus kahe ülesande lahendamiseks kolmveerand tundi, graafilised disainerid aga, kes said ülesande teada pool tundi enne võistluse algust, pidid arvestama kümnetunnise tööpäevaga. Disainerid ei näinud selles midagi hullu, märkides, et kui niisugune ülesanne päriselt ametis olles kätte antaks, kuluks aega rohkemgi, et kõik põhjalikult läbi mõelda-katsetada. Ühtlasi olid korraldajad mõelnud sellele, et külastajadki saaksid huvipakkuvas ametis oma käteosavuse proovile panna. Selleks oli sisse seatud kümme töötuba. Kutsehariduse mess «Noor meister» sai tänavu teoks teist korda. Mullu võttis omavahel mõõtu 300 õppurit ja külastajaid oli 5000 ringis. KOOLI ABC
KOOLI ABC
Lauateeninduses pole tähtis ainult see, kustpoolt kliendile taldrik ulatada või mismoodi jooke serveerida – lillevaaski peab olema millimeetri täpsusega keset lauda. «Katsu sa seda meeles pidada, kui ise hoiad hinge kinni, et kliendile midagi sülle ei pillaks,» ohkas üks võistleja pärast kohtuniku märkust.
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress
«Pinge oli suur, pidin kuue tunniga valmistama piduliku tordi ja mind jälgisid tuhanded silmapaarid,» ütles Eesti parima noore kondiitri tiitli pälvinud Helen Laht Tallinna teeninduskoolist. «Esikoht annab kõvasti enesekindlust ja loodetavasti avab tulevikus ka uusi uksi.» OHTULEHT.EE
4
Kutseõpe
Reede, 14. märts 2014
«Noor meister 2014» Tööandjad, jätke need nimed meelde! MÜÜJA
FLORIST (võistkond)
Põhikooli baasil õppijad: 1. Ave Pärnaste (Pärnumaa KHK) 2. Kelly Rehkalt (Väike-Maarja ÕK) 3. Evelin Pärtna (Tallinna THK)
1. Charlotte-Miralda Feršel ja Sandra Sälli (Luua MK)
Gümnaasiumi baasil õppijad: 1. Alisa Aalbok (Tallinna TK) 2. Jane Voll (Pärnumaa KHK) 3. Sillen Klasman (Tartu KHK) Töökohapõhised õpilased: 1. Annely Kägu (Tallinna TK) 2. Signe Koossalu (Lääne-Viru RKK) 3. Jaanika Paavel (Lääne-Viru RKK) KONDIITER 1. Helen Laht (Tallinna TK) 2. Kerli Laidna (Pärnumaa KHK) 3. Maia Seman (Ida-Virumaa KHK)
Ehitustöid ei tehta tavaolukorraski just kabinetivaikuses, siiski võttis võistlusel aega, et uudistavate pilkude ja välklambisähvatustega harjuda ja tööle keskenduda.
PUHASTUSTEENINDUS I grupp: 1. Laura Lokk (Järvamaa KHK) 2. Madis Suursaar (Pärnumaa KHK) 3. Maarja Leib (Tartu KHK) II grupp: 1. Helina Keiv (Astangu KRK) 2. Kert Seigo (Võrumaa KHK) 3. Marylenn Israel (Võrumaa KHK) JUUKSUR Naiste salongisoeng: 1. Karina Maidre (Tallinna THK) 2. Tatjana Mjadelets (Ida-Virumaa KHK) 3. Kertu Tammeleht (Pärnumaa KHK)
KHK – kutsehariduskeskus, THK – tööstushariduskeskus, KÕK – kutseõppekeskus, ÜKK – ühendatud kutsekeskkool, STK – Saksa tehnoloogiakool, KK – kunstikool, TK – tervishoiu kõrgkool, EK – ehituskool,MK – metsanduskool, AK – ametikool, PT – polütehnikum
ESITLUS- NING REKLAAMMATERJALID
KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!
lõputööde printimine diplomitööde köitmine kulla ja hõbedaga trükk diplomitöö kaanele koolitusmaterjalide printimine, koopiad slaidide trükk kilele ja paberile köitmine kammköitesse, traatköitesse, liimköide nimesildid, tunnistused
Info ja pakkumised: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee
visiitkaardid plakatid, bännerid, roll-up-stendid flaierid, lauakolmnurgad voldikud, kasutusjuhendid kleebised, etiketid blanketid, ümbrikud kutsed, kaardid kalendrid suureformaadiline fototrükk plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP, ReBoard plaatide erikujuline lõikus
MUUD TEENUSED kiletamine, lamineerimine - ka suured formaadid skaneerimine - fotod, dokumendid, ka suured formaadid kujundustööd täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga koopiakuller Tallinna piires
Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9
Kutseõpe
5
Reede, 14. märts 2014
Meeste salongisoeng: 1. Taivo Leinbok (Tallinna THK) 2. Illimar Kilter (Tallinna THK) 3. Eisi Kõiv (Tartu KHK)
RÄTSEP
INFOTEHNOLOOG
MÖÖBLITISLER
1. Reet Reinsalu (Tallinna THK) 2. Sandra Luks (Tartu KHK) 3. Vlada Sergejeva (Narva KÕK)
Linuxi spetsialist: 1. Tauri Toel (Tallinna PT) 2. Janar Võttin (Tartu KHK) 3. Arti Zirk (Väike-Maarja ÕK)
1. Ergo Orumaa (Haapsalu KHK) 2. Hannes Maal (Pärnumaa KHK) 3. Jarmo Kukk (Võrumaa KHK)
Ülespandud soeng: 1. Anastasia Shilo (Tallinna THK) 2. Emilia Adam (erakool Maridel) 3. Anna Kronshtatova (THK)
PAGAR
PLAATIJA
1. Ilja Šljapin (Ida-Virumaa KHK) 2. Anne-Mai Kösler (Rakvere AK) 3. Ingrit Pless (Pärnumaa KHK)
Punutud pulmasoeng: 1. Emilia Adam (erakool Maridel) 2. Kristin Aarma (Tallinna THK) 3. Karina Kendra (erakool Maridel)
RESTORANITEENINDAJA
MAJUTUSTEENINDAJA
ELEKTROONIK
1. Janne Võrk (Tartu KHK) 2. Anni Võro (Võrumaa KHK) 3. Laura Aidla (Tartu KHK)
1. Jaan Ojasild (Tallinna PT) 2. Reigo Trummalt (Tallinna PT) 3. Ret-Mark Schön (Pärnumaa KHK)
LOGISTIK
GRAAFILINE DISAINER
1. Karl-Erik Maripuu (Tartu KHK) 2. Kertu Põltsam (Pärnumaa KHK) 3. Katrin Smirnova (Ida-Virumaa KHK)
1. Joonas Tensing (Tartu KK) 2. Peeter Oliver Tvauri (Tartu KK) 3. Reelika Kliimre (Pärnu STK)
HOOLDUSTÖÖTAJA
VEEBIDISAINER
1. Inna Tross (Tallinna TK) 2. Maiu Välbe (Kuressaare AK) 3. Kaire Talja (Valgamaa KÕK)
1. Silver Mähar (Tartu KHK) 2. Sergei Russak (Narva KÕK) 3. Indrek Jõgi (Tallinna PT)
1. Katre Ojaste (Viljandi ÜKK) 2. Rita Nazarova (Pärnumaa KHK) 3. Krislin Kozik (Haapsalu KHK)
Microsofti spetsialist: 1. Roger Ote (Viljandi ÜKK) 2. Gert Järv (Tallinna PT) 3. Hardi Liuhka (Rakvere AK)
1. Siim Paap (Tallinna EK) 2. Olav Leisson (Rakvere AK) 3. Mihkel Mäerand (Viljandi ÜKK) EHITUSPUUSEPP (võistkond)
Parim meeskond: Gert Järv, Tauri Toel (Tallinna PT)
1. Danel Scvalbe, Mirko Pruus (Tartu KHK) 2. Vaido Vahter, Keit Kaer (Kuressaare AK) 3. Ragnar Keskpaik, Jarmo Kask (Pärnumaa KHK)
MEHHATROONIK (võistkond) 1. Roland Roman Puiestik ja Johan Arus (Tallinna TK) 2. Rein Saetalu ja Ellis Simmo (Võrumaa KHK) 3. Mihhail Bassarovski ja Artur Botsarov (Narva KÕK)
ELEKTRIK 1. Tiit Talts (Tallinna EK) KESKKONNATEHNIKA LUKKSEPP 1. Robert Born (Tallinna EK) 2. Mihhail-Johannes Johanson (Tallinna Kopli AK) 3. Ingmar Mändmets (Tartu KHK)
MÜÜRSEPP 1. Sander Hindrikus (Hiiumaa AK) 2. Karl Saks (Tartu KHK) 3. Virgo Ernesaks (Viljandi ÜKK)
Väärt meistrite kool
1. Erik Rüütel ja Arlis Vaagen (Luua MK) EHITUSVIIMISTLEJA 1. Elsa Pärna (Tallinna EK) 2. Merit Viispert (Haapsalu KHK) 3. Kristina Rõzova (Ida-Virumaa KHK)
3 a.
TALLINNA EHITUSKOOL
MAASTIKUEHITAJA (võistkond)
2014/2015 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: Põhikooli baasil
Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist
Keskkooli baasil
Mehhatroonik Robotitehnik (jätkuõpe) Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Meisterjuuksur (jätkuõpe) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) Sisustustekstiilide õmbleja ** Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe) * Müüja rõivaalal * Müügikonsultant * kaugõpe ** õhtuneõpe Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.
Ehitus-, puidu- ja elektrierialad Täiendusõpe
ehituskool.ee kool@ehituskool.ee 651 9044
3,5 a. 3 a. 3,5 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,5 a. 3 a. 2,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1 a. 1,5 a. 0,5 a. 2 a. 9 kuud 0,5 a 1,5 a. 1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2,0 a. 0,5 a.
TASEMEL KUTSEHARIDUS
6
Tee tutvust!
Reede, 14. märts 2014
Lahtiste uste päevad annavad koolielust ja seal õpetatavatest erialadest selge pildi
Koolid löövad uksed valla – ära lase juhust mööda! ANNA-LIISA METS anna-liisa.mets@ohtuleht.ee
Tule tudengivarjuks! Kooliaasta hakkab lõppema ja hulk noori peab langetama otsuse, kus oma kooliteed jätkata. Et valikut lihtsustada, avavad kõik kutse- ja kõrgkoolid igal kevadel lahkelt oma uksed kõigile, kes soovivad kooliga lähemalt tutvust teha. Miks tasub avatud uste päevadele minna ja kuidas see käik endale võimalikult kasulikuks muuta? Piret Aruniit,
Tartu Kutsehariduskeskuse karjäärinõustaja:
«Koolilõpetajal tasub koolide lahtiste uste päevadel osaleda mitmel põhjusel. Esiteks tutvute kooli ja selle ruumidega, teiseks saate täpsema ettekujutuse seal õpetatavatest erialadest, lisaks ka ülevaate muudest pakutavatest võimalustest (praktika, õppe iseärasused, õppekavad jm). Kõige kasulikum on koolikülastus siis, kui eelnevalt on kooli kohta tehtud väike taustauuring ja pandud selle põhjal kirja mõned küsimused, millele veel sooviks vastust saada, olgu siis õppimistingimuste või mõne eriala üksikasjade kohta. Võimalikult õige valiku tegemiseks peaks õpilane veidi analüüsima oma tugevusi ja oskusi ning mõtlema läbi, millised on seni olnud koolis tema lemmikained ja millega on tulnud kõige rohkem vaeva näha. Kohapeal saab täpselt järele küsida, missuguste ainete osakaal on mingi eriala õppekavas olulisel kohal. Valikut tehes tasuks alati mõelda ka sellele, kas teile meeldiks valitud erialal töötada ka viie või kümne aasta pärast.» Üks asi on lugeda eriala nimetust kooli kodulehelt, hoopis teine asi aga oma silmaga näha, millega täpselt seda õppides tegeldakse. HEIKO KRUUSI (LINNALEHT)
«Lahtiste uste päevadel tuleb küsida ja küsida, nii meie praegustelt tudengitelt kui õppejõududelt - kes must saab, mida ma tegelikult õpin, kuidas näeb välja tudengi igapäevaelu,» ütleb Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist Piret Normet. «Ülikool on väga huvitatud sellest, et noored leiaksid kohe oma eelduste ja võimetega kõige paremini sobiva eriala. Kes lahtiste uste päevale ei saa tulla, tulge tudengivarjuks!» Tartu Ülikoolis saab tudengivarjuks minna huvilisele sobival päeval terve õppeaasta vältel. Rohkem infot: ut.ee/tudengivari.
Malle Lõhmus,
Tallinna Teeninduskooli infojuht:
«Lahtiste uste päevadele tulek tasub end kindlasti ära, internetist nii täpset ülevaadet kooli pakutavate võimaluste kohta ilmselt ei saa. Tallinna Teeninduskooli lahtiste uste päev on sel aastal 20. märtsil ja ringkäigul kooli ruumes saab oma silmaga näha, milline on kool, selle õppeklassid ja -laborid, vaba aja veetmise võimalused. Kindlasti tasub lahtiste uste päevale tulijatel tutvust teha ka õpetajate ja koolis õppivate noortega, et nende käest otse küsida kõike, mida huvipakkuvate erialade kohta teada tahaks. Siis on, mille põhjal kaaluda, kas eriala sobib või mitte. Teeninduskooli lahtiste uste päeval on avatud karjääriklass, kus saab teha karjääritesti ja pidada aru karjäärinõustajaga, et selgitada, milline eriala oleks sobivaim. Ülevaate saab ka kooli praktikavõimalustest. Meie kooli tublimad õpilased võivad minna õppepraktikale välismaale – töökogemusi on saadud Saksamaal, Suurbritannias, Hollandis, Taanis, Soomes ja Itaalias. Lahtiste uste päeval ei puudu ka meelelahutuslik osa. Saab kuulata kooli õpilaste kontserti ja meie õpperestoranis keha kinnitada. Kel vähegi tahtmist, võiks kindlasti leida selle aja, et lahtiste uste päevadel koolides käia, mitte teha edasiõppimisotsuseid pelgalt internetist saadud info põhjal.»
Tee tutvust!
7
Reede, 14. märts 2014
Lahtiste uste päeva kaks kuldreeglit: küsi nagu jaksad ja pea meeles, et liiga rumalaid küsimusi pole olemas. MIHKEL MARIPUU (POSTIMEES)
Ikka veel pole paadijuhi lube?
TULE JA ÕPI!
KURSUSED TOIMUVAD
VÄIKELAEVAJUHIKS
7.04–23.05.2014 2.06–25.07.2014
sisaldab piirangutega raadiosideoperaatori koolitust.
KURSUSED SISALDAVAD
JETIJUHIKS MADRUSEKS MOTORISTIKS
REVALI MEREKOOL Paljassaare tee 32A, 10313 Tallinn, EESTI telefon 510 7924, 504 4572, 653 6572 e-post reval@reval.ee, www.reval.ee
GMDSS ROC kursust
KURSUSE HIND 350 €
8
Tee tutvust!
Reede, 14. märts 2014
Anu Oja,
Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži arendusjuht:
«Avatud uste päevad meie koolis – nagu teisteski kutse- ja kõrgkoolides – annavad koolilõpetajale võimaluse tutvuda koolikeskkonna, õppetöö ja õppejõududega ning kohtuda nendega, kes teda huvitaval erialal juba õpivad. Meie pakume sel päeval koolilõpetajaile ka võimalust osaleda mõnel loengul – kindlasti annab see juurde kindlust erialavaliku asjus lõpliku otsuse tegemisel. Tasub olla uudishimulik ja aina küsida, et kõik selgeks saaks. Ainult see tagab selge ja kindla valiku.»
Tee tutvust õppekavadega – ainult nii saad selge pildi sellest, mida täpselt õppima hakkad.
Taavi Tamm,
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rahvusvahelise turunduse spetsialist:
«Ei saa salata, et iga aastaga on üha raskem noori lahtiste uste päevadele meelitada, kogu info õppekavade ja sisseastumise kohta on ju kättesaadav mitte ainult arvutist, vaid lausa telefonist. Seetõttu pakuvad koolid sel päeval midagi, mida ekraani vahendusel kogeda pole võimalik. Pärnu kolledžisse oleme lahtiste uste päevaks külla kutsunud Peep Vainu, kes kahe tunni jooksul aitab noorte mõtteid suunata nii, et neil oleks hõlpsam õige valik teha. Kavas on ka debatt, kus saab vestelda praeguste üliõpilastega – see annab ettekujutuse õppija vahetust kogemusest meie kolledžis. Anname võimaluse näha ja katsuda keskkonda, kus huviline hakkaks õppima, kui valiku meie kooli kasuks langetaks, ka oleme kohale kutsunud oma vilistlased, kes aitavad saada vastust küsimusele, millised on väljavaated pärast õpingute lõppu. Kuidas noor sellest päevast võimalikult palju kasu saaks? Lahtiste uste päeval on kohal inimesed, kes teavad huvipakkuvast õppekavast ja õppimisest kõike. Kaasa tuleks võtta oma küsimused ja mitte lahkuda enne, kui viimane kui üks vastus on käes.»
Rohkem kui lihtsalt kooliaasta Vahetusaasta teismelisena välismaal võib tunduda mitmes mõttes hirmuäratav, kuid kui saad võtta endaga kaasa ja jätkata üht oma hobidest, siis tundub mõte vahetusaastast juba palju põnevam ja üldsegi mitte nii hirmus. YFU Eesti pakub kokku lisaks tavaprogrammile ka viit eriprogrammi: muusika, kunst, teater, film ja loodus. Kui neli esimest on suuremal või vähemal määral seotud spetsiifiliste koolidega, siis loodusprogrammi teevad YFU Eesti vabatahtlikud ise.
Mis on loodusprogramm? Loodusprogramm tähendab 8 väljasõitu vahetusaasta jooksul, mis on kõik omaette teemadel. Loodusprogrammi tulevad õpilased on sügavamalt huvitatud loodusest, keskkonnast ja kõigest sellega seonduvast. Pole siis ime, et sügisest jalgrattamatkast, kus osa teed mindi rongiga, sai unustamatu kogemus paljudele. Õhtune suplus Tänavjärves ja lõkkel tehtud eine tegid selleaastasest loodusprogrammi õpilastest ühe mõnusa grupi, kes oskab üksteisega arvestada igas olukorras. Teise väljasõiduna külastati Kabli Linnujaama. Enamus seltskonda liikus Tallinnast linnujaama ja tagasi täiselektriautoga, mis oli juba iseenesest uus ja avatud lähenemine ühest sihtkohast teise jõudmiseks. Kohapeal uuriti linde, prooviti kätt lindude rõngastamisel ja saadi seeläbi aimu linnujaama tööst. Aasta vältel on käidud veel Tamsalus Puhta Vee Teemapargis, Põhja-Kõrvemaal lumel jälgi uurimas, tehtud tutvust rabaga ning trotsitud metsas tõsist Eestimaa talve. Varahommikul algavad väljasõidud algavad alati pisut uniste osalejatega, kuid lõppevad õnnelike
noortega, kes on saanud taaskord avastada tükikest Eestit, mida võib-olla ka eestlane ise pole näinud. Kevadel ootavad noori ees viies aastaaeg Soomaal või Alam-Pedjal, pool-looduslike kooslustega tutvumine Eesti väikesaartel ja Eesti esinduslikemate metsadega tutvumine, et aimu saada, miks Eesti maastik ja taimkate on just sellised nagu nad on. Loodusprogrammi koordineerib selle algusest peale YFU Eesti vabatahtlik Kaia Treier, kes koos teiste loodusteadusi õppinud YFU vabatahtlikega programmi iga-aastaselt ka täiustab, et aidata õpilastel kogeda just seda kõige põnevamat ja erilisemat, mida Eestimaal pakkuda on.
Koostöö koolidega Teiste pakutavate eriprogrammide puhul on määravaks Eesti koolide vastutulelikkus. Juba aastaid on saanud YFU muusikaprogrammi õpilased õppida Tallinna Muusikakeskkoolis, sel aastal õpivad Belgiast pärit Hanne ja Saksamaalt tulnud Anna-Lena. Prantslanna Line õpib aga Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis. Tartus on saanud õpilased õppida Heino Elleri Muusikakoolis. Kunstiprogrammi on läbi viidud mitmel pool, kõige enam Tartu Kunstikoolis, kus ka sel aastal Saksamaalt pärit Julie oma kunstioskust parendab. Lisaks pakub Pelgulinna Gümnaasium Norale mitmekülgseid võimalusi Saksamaal omandatut lihvida.
Tallinna Kunstigümnaasium ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium on samuti olnud headeks ja usaldusväärseteks partneriteks ilma kelleta ei saaks YFU Eesti pakkuda niivõrd mitmekesist kunstiprogrammi. Filmiprogramm Tallinna 32.keskkoolis on kõike seda, mida filmihuviline Eric soovis. Vabatahtlikuna JustFilmil osalemine andis hea praktikakogemuse. Lisaks on filmiprogrammi pakkunud Rakvere Reaalgümnaasium ja Lähte Gümnaasium. Filmihuvilistele õpilastele antakse alati võimalus kaasa lüüa ka YFU enda filmiprojektides. Teatriprogrammi on YFU Eesti pakkunud kõige lühemat aega. Tallinna 32. keskkool alustas ja Tartu Miina Härma Gümnaasium ja Pärnu Ühisgümnaasium võõrustavad sel aastal teatrihuvilisi tütarlapsi Clarat ja Philomenat. Lisaks tegutsevad tüdrukud Rein Laose Teatristuudios, harrastusteatris Nora ja Vanemuise Kollaste kasside hulgas. Eestimaal on palju peresid, kelle huvide ja hobide hulka kuuluvad just needsamad: muusika, loodus, kunst, teater või film. Kas poleks mitte tore hakata vahetuspereks noorele, kelle huvialad langevad Sinu omadega kokku?! Võimalus on olemas. Täpsema info selle kohta, kuidas vahetuspereks hakata, leiad YFU Eesti kodulehelt www.yfu.ee/pere. HEILI JOHANSON, juhiabi YFU Eesti MTÜ
Jäljed lumel. FOTO: JANA LOTTA PFEFFER
Kabli Linnujaam. FOTO: TÕNIS PRANGLI
YFU Eesti on mittetulundusühing, mis on tegutsenud alates 1993. aasta veebruarist. Tegemist on 1951. aastal asutatud rahvusvahelise õpilasvahetusega tegeleva organisatsiooni Eesti haruga. Läbi aastate on Eestis vahetusaastal viibinud üle 300 noore, kellele Eesti pered on kodu pakkunud.
Tee tutvust!
9
Reede, 14. märts 2014
Taavi Tuisk,
Andreas Viikvald,
«Avatud uste päevad on koolist ülevaate saamiseks parim võimalus. Meie maakonna üldhariduskoolid kasutavad seda võimalust üsna aktiivselt, juba aastaid tullakse kohale suisa klasside kaupa. Nii saab noor selge ülevaate, millised õppetöökojad ja -klassid ning õppetingimused meie koolis on. Põhikooli lõpetajad ja teistest maakondadest tulijad käivad avatud uste päevadel tihti koos vanematega. See on kooli ja vanemate ning noorte vahel usalduse loomise koht. Kui koolis on turvaline ja sõbralik õhkkond, siis paistab see välja ka lahtiste uste päevadel ja kaugemal elavatel peredel on märksa kindlam tunne oma last meile õppima saata. Silmad tuleb lahti hoida ja aktiivne olla! Mida rohkem küsitakse, seda rohkem saadakse ka teada. Elu näitab paraku, et selles vanuses väga palju ei küsita. Küsijateks on pigem vanemad või õpetajad, kui nad on kaasas.»
«Avatud uste päevale on kasulik tulla just seetõttu, et veel kord veenduda oma eriala valikus. Lahti seletatakse nii vastuvõtu tingimused kui õppekava üksikasjad. Mind huvitas skandinavistika, sain avatud uste päevadel võtta osa norra ja taani keele loengutest ja näha nii selle eriala tudengite igapäevaelu. Päeva jooksul jõuab tutvuda paljude teaduskondade-instituutide tööga – neilegi, kes oma erialavalikus veel väga kindlad pole, annab see kätte suuna, kuhupoole pürgida.»
Kuressaare ametikooli teabejuht:
Tartu Ülikooli esmakursuslane:
Tarkuseteri } Pane aegsasti kirja kõik, mis sind kooli/eriala
asjus huvitab, ja esita koolis avatud uste päeval iga viimane kui küsimus. } Pea meeles: pole olemas rumalaid küsimusi! Ära pelga, et üha küsides teed end narriks. Vastupidi: see näitab su tõsist soovi langetada oma seisukohalt parim valik. } Kindlasti kasuta juhust usutleda õpetajate/õppejõudude kõrval neid, kes parajasti selles koolis õpivad. } Võõrustajad ainult rõõmustavad küsimustesaju üle – see näitab, et kohaletulnuile pakub nende kool tõepoolest huvi.
10
Mina arvan
Reede, 14. märts 2014
LAURA REMMEL: Sageli kurdavad verinoorelt muusikataevasse tiirlema tõusnud tähed, et kool ja õpingud on jäänud tagaplaanile – lihtsalt ei jõua! Siiski on ka erandeid, üks neist džässlaulja Laura Remmel, kes tunnistab, et talle lihtsalt meeldib õppida. AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee
Ülenurme laulustuudios Ursel Oja käe all õppinud Laura Põldvere, kes nüüd juba pool aastat kannab perenime Remmel, jõudis laiema avalikkuse ette 2005. aastal. See oli Laurale märkimisväärselt edukas aasta: Eesti eurolauluvõistlusel võitis ta esimese koha ansambli Suntribe koosseisus lauluga «Let’s Get Loud» ja solistina teise koha lauluga «Moonwalk», esindas Suntribe’iga Eestit maikuus Kiievis Eurovisionil ja võitis detsembris ETV laulukonkursi «Kaks takti ette». Laura elu on lahutamatult seotud muusikaga: ta on lõpetanud muusikakoolis viiuli eriala, õppinud Ameerikas Bostoni Berklee muusikakolledžis popdžässlaulu ja on praeguseks lõpetamas õpinguid Eesti muusika- ja teatriakadeemia kaasaegse improvisatsiooni magistriõppes. Kaasaegne improvisatsioon – mida see õigupoolest tähendab? Ka džässmuusikas on ju improvisatsioon, kuid see jääb siiski mingites parameetrites kindlaks. Kui ma näiteks kaasaegses improvisatsioonis eksamit teen, siis see näeb välja nii, et lähen lavale ja hakkan lihtsalt improviseerima. Ma ei ole ette valmistunud ja teen seda vabalt 20 minutit. Ma ei loe noodist midagi maha, teised muusikud samuti mitte. See on vaba improvisatsioon. Sa võid hääle puhul kasutada igasuguseid efekte, imiteerida tumedamaid ja heledamaid hääli. Hiire häält näiteks. See on võimalus häälega eksperimenteerida.
Perfektsionismi miinustest Džäss on Laurale hingelähedane ja klubimelust ta puudust ei tunne: «Kui ärkaksin päeval kell kaks, siis oleks öösel kell kaks päris mõnus laulda. Kuivõrd käin aga koolis, ärkan hommikuti kell seitse – öösiti klubides esineda oleks üsna raske. Džäss on ka hääle poolest rohkem minu rida.»
Perfektsionism ei tähenda seda, et sul on kõik alati perfektne, küll aga seda, et sa püüad pidevalt sinnapoole. Minul on näiteks väga suur kalduvus kõike ise teha. Ikka on selline tunne, et ainult siis saan kindel olla, et asjad sujuvad, kui kõik ise ära teen. Tegelikult tuleb ka seda mõista, et kõike ei saa üksinda ära teha, näiteks esinemisi korraldades – lõputult nii lihtsalt ei jaksa.
Mina arvan
11
Reede, 14. märts 2014
mulle väga meeldib õppida! Lauljakarjääri kõrvalt magistriteist tundi jutti koolis istuma, aga vaheõpinguteni jõudmine näitab, peal on ka proovid, esinemised. Ühel Ma oleksin hetkel peab natukene pidurit tõmet sulle meeldib õppida? valmis ööpäevast Ju on see gümnaasiumibama ja valima, mida teha, mis teajast kaasa tulnud – Miina gemata jätta. Paratamatult võtab ka kaksteist Härma gümnaasiumis oli õpkõik rohkem aega, kui algselt tundi jutti pimine moes. Tollal oli mul plaanitud, ning ühel hetkel võib koolis istuma, paraku see probleem, et viiperfektne plaan liiva joosta. aga vahepeal mastel aastatel jõudsin muuon proovid ja sika pärast suhteliselt harva Põhjalik nagu sa oled – kas lähed esinemised. koolipinki – esinemisi ja proove ka doktoriõppesse? oli juba varem üsna palju, 2005. Ma ei julge küll öelda, et ei lähe! Üks aastal tuli veel Eurovision. väike aga seal siiski on. Minu meelest võiksid Pidin hästi palju tegema iseseisvat tööd. Muu- kõik lõputööd olla millegipoolest kasulikud. Mitte sikakooligi lõpetasin nii, et tegin eksamid, mis kuivalt akadeemilised või lihtsalt linnukese pärast oleksid olnud maikuus, ära veebruaris, vanemad tehtud. Kui teha, siis nii, et sel oleks ka mingi mõte. läksid mais mu lõputunnistusele järele. Võiks olla nii, et kui mina teen oma tööga sammu Aga jah, mulle pööraselt meeldib õppida ja sü- number üks, siis järgmine inimene teab, et sellest veneda. Siiski annan endale ka aru, et kuskile tuleb alateemast saab ta töö number kaks – nii tekiks piirid sättida. Iga semestri eel, kui vaatan, mis areng. Kui igaüks teeb hektiliselt midagi, saab kaart aineid tahaksin muusikaakadeemias võtta, olen küll erinevatest nurkadest täidetud, aga kokkupidanud tõdema, et kõike paraku ei saa. Tahaks võttes ei anna see suurt midagi. Nii et: jah, kui leian õppida klassikalist laulu, võtta mitmesuguseid aja- teema, millest kirjutada selline doktoritöö, millest lugu käsitlevaid aineid. Ma oleksin valmis kaks- on ka kasu, siis teeksin selle ära küll.
Ootad põhikooli lõppu... ...või gümnaasiumi algust?
Tartu Miina Härma gümnaasiumi lõpetas Laura Remmel 2007. aastal. Praegune muusikaakadeemia magistrant usub, et õpihuvi sai ta kaasa just gümnaasiumist: «Härma koolis oli õppimine moes.» ALDO LUUD
Ettevõtluse klass edukad ettevõtjad õpetavad turundust, juhtimist ja pangandust
Rahvusvaheline klass ingliskeelse õppe lõpetanutest õpib 77% edasi välismaal
Vaata kaugemale tulevikku ja tule EBS Gümnaasiumisse! Küsi lisa: tel: 665 1384 gymnaasium@ebs.ee www.ebs.ee
Euroopa klass rahvusvahelised konkursid ja õppereisid euroopasse
12
Arutelu
Reede, 14. märts 2014
LAINE RANDJÄRV: kui õige näpistaks üldhariduselt aasta? ARNO SAAR
Riigikogu aseesimees Laine Randjärv on sotsiaalmeedias käinud välja huvitava mõtte: senise 12 aasta asemel võiksid noored edaspidi üldhariduse omandada 11 aastaga.
taastamiseks, mis omakorda annaks bakalaureusekraadile suurema kaalu. Praegused õppekavad tuleks Randjärve sõnul uue süsteemi juurutamiseks üle vaadata selle pilguga, et kas iga õpetatav aine ikka arendab inimest. «11klassiline haridustee hoiaks kokku ka suure hulga eelarveraha ning võimaldaks kooli lõpetanutel siirduda kiiremini tööturule, et anda oma panus riigi majandusse,» toob ta välja veel ühe argumendi.
ANNA-LIISA METS
Kes arvab, et ideel on jumet, ja soovib meie hariduselu ümberkorralduste asjus sõna sekka öelda, võib oma mõtted saata aadressil anna-liisa.mets@ohtuleht.ee. Arutleme!
anna-liisa.mets@ohtuleht.ee
«Nõukogude ajal juurutatud 12klassiline keskharidusmudel on loonud olukorra, kus noortel on juba elukaaslane ja vanemate abiga ostetud auto, kuid nad on ikka veel koos seitsmeaastaste lastega tavalised koolijütsid,» toob Randjärv ühe põhjuse, miks võiks kool aasta varem läbi saada.
Viimane aasta koliks üle ülikooli «Keskhariduse saamiseks on 11 kooliaastat igati piisav, mistõttu tuleks kehtiv haridusmudel aasta võrra lühemaks teha. Mul pole praegu veel kindlat veendumust välja kujunenud, kas see peaks olema kaheksa aastat põhikooli pluss kolm gümnaasiumiaastat või seitse aastat põhikooli pluss kaks progümnaasiumi-, pluss kaks gümnaasiumiaastat,» arutleb Randjärv ja leiab, et selles asjas tuleks ekspertide eestvõttel algatada ühiskonnas laiem arutelu. Riigikogu aseesimehe arvates tuleks sellise mudeli puhul muuta haridustee struktuuri tervikuna,
Poisid hiljem kooli kontekstis kutse- ja kõrgharidusega. «Mu meelest tegeleme praegu iga valdkonnaga liiga eraldiseisvalt,» märgib ta. «Pigem peaks analüüsima kogu seda teemat piltlikult öeldes sünnist surmani, kaasa arvatud ümberõppevõimalused vanemas eas.» Kooliaasta ega vaheaegade pikkust ei peaks säärane muudatus tema arvates mõjutama. Kõrgharidusreformiga näiteks pole Randjärv üldse rahul: ta leiab, et kolmeaastasest bakalaureuseõppest ei piisa haritud inimese kujundamiseks, tuleks minna tagasi 4+2 süsteemile. Kui üldharidus tuleks kätte 11 aastaga, saakski sealt selle ühe puuduoleva aasta vana süsteemi
Laine Randjärv leiab muu hulgas, et poisid võiksid kooli minna aasta hiljem kui tüdrukud. «Poiste areng on võrreldes tüdrukutega selles vanuses aeglasem,» tõdeb ta. «Tihti kurdetakse selle üle, et poistele oleks tunnis vaja rohkem aega, nendega tuleb põhjalikumalt tegelda. Kui anda poistele võimalus minna kooli aasta hiljem, võiks see leevendada ka mitmeid käitumisprobleeme. See tähendaks, et tüdrukud läheksid kooli seitsmeaastaselt, poisid aga kaheksaselt. Muidugi võiks kaaluda ka seda, et tüdrukud alustavad kooliteed aasta varem: nemad lähevad kooli kuueselt, poisid seitsmeselt.»
TALLINNA TRANSPORDIKOOL
Asume kesklinnas!
VALI VÄÄRT AMET! Logistika klienditeenindaja Veokorraldaja Laohoidja Logistik Tarkvara ja andmebaaside haldus Lahtiste uste päevad 26.-27. märtsil ja 23.-24. aprillil! www.ttrk.ee
f: Transpordikool
<ĂƐ ƚĂŚĂĚ ƐĂĂĚĂ ƉƌŽĨĞƐƐŝŽŶĂĂůŝŬƐ͍
ůƵƐƚĂ ,ŝŝƵŵĂĂ ŵĞƟŬŽŽůŝƐƚ Erialad 2014.-2015. õppeaastal &ůŽƌŝƐƟŬĂ <ĞƐŬŬŽŶŶĂŬĂŝƚƐĞ ;ƐććƐƚĞǀ ůŽŽĚƵƐŬĂƐƵƚƵƐͿ DĂĂƐƟŬƵĞŚŝƚƵƐ DĞƚƐĂŵĂũĂŶĚƵƐ ;ƌĂŝĞƚƂƂůŝŶĞͿ WƵŝƚͲ ũĂ ŬŝǀŝĞŚŝƟƐƚĞ ƌĞƐƚĂƵƌĞĞƌŝŵŝŶĞ ^ĂǀŝŬƌŽŚǀŝ ŵĞŝƐƚĞƌ sćŝŬĞƐĂĚĂŵĂ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ Bussijuht sĞŽĂƵƚŽũƵŚƚ ;ϮϬϭϱ ũĂĂŶͿ sćŝŬĞĞƩĞǀƁƚůƵƐ ŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ Ϯϱ͘Ϭϲ͘ͲϮϮ͘Ϭϴ͘ϮϬϭϰ ŚŝŝƵŵĂĂ͘ĂŵĞƟŬŽŽůΛŚĂŬ͘ĞĚƵ͘ĞĞ sĂĂƚĂ ůŝƐĂ ǁǁǁ͘ŚĂŬ͘ĞĚƵ͘ĞĞ
Arutelu
13
Reede, 14. märts 2014
KOMMENTAARID
Rohkem oleks vaja võimalust valida Riina* (49),
kolme kooliealise ja ühe täiskasvanud lapse ema:
«Kooliaja lühendamisest palju olulisem oleks muuta õpingute sisu. Lapsed on nii erinevad, ka ühe pere lapsed, aga koolis peavad kõik vastama ühesugustele standarditele. Millist vett ja vilet me saime vanima lapse matemaatikaga! See polnud ainult lapse stress, see haaras kogu pere. Praegu õpib ta muusikat, on oma erialal väga edukas, rõõmus ja õnnelik – aga keskkooliaega meenutab Praegu kui õudusunemeenutab nägu. Miks laps oma see peab nii keskkooliaega olema? Kui kui õudusmujal maailmas anunenägu – takse lastele miks see peab juba varakult nii olema? võimalus oma suund valida, miks ei võiks see siis meilgi nii olla? Põhikoolis peaks põhiasjad ju selgeks saama, miks ei võiks edasi arvestada juba rohkem seda, kes milles andekas on, ja anda rohkem valikuvõimalusi?» * Oma perekonnanime ei soovinud Riina avaldada.
On neid, kes enne kooli lõppu juba ülepeakaela täiskasvanuellu sukelduvad - seegi on üks argument, mis justkui räägib üldhariduse omandamisele kuluva aja lühendamise poolt. PANTHERMEDIA/SCANPIX
14
Arutelu
Reede, 14. märts 2014
Muuta vĂľib, aga tuleb mĂľelda, kuidas Hendrik Agur,
omandama haridust vastavalt oma vĂľimete ja huvide järgi koostatud Ăľpimapile. See tähendab, et Ăľpilasele koostatakse indiviÂŤTĂľsi on see, et hariduses on käes aeg suu- duaalne kursuste programm, mis on diferemateks Ăźmberkorraldusteks, aga need vĂľ- rentseeritud ning kindla suunaga. Ă&#x2022;pilane tavad aega ja nĂľuavad arutamist. Nii Ăźks- ei pea Ăľppima kĂľiki aineid, vaid Ăľpib teatud Ăźhele â&#x20AC;&#x201C; et vĂľtame aasta vähemaks â&#x20AC;&#x201C; ma sel- valdkonna aineid sĂźvendatult ja Ăźldaineid lele ei läheneks. vajalikul tasemel. Kust on Ăźldse pärit klassidepĂľSeega läbib Ăľpilane hine lähenemine koolikorralduprogĂźmnaasiumi ja sele? See on sajanditevanune Järjest gĂźmnaasiumi teatud enam peaks traditsioon, mis on ennast seni vajaliku hulga kurarvestama Ăľigustanud. Tänapäeva infosustega ning kurĂźhiskonnas aga, eriti viimase suste läbimise aeg Ăľpilaste 10â&#x20AC;&#x201C;20 aastaga, on hariduse vĂľib kujuneda eriindividuaalseid paradigma muutunud. Enam nevaks. Kokkuiseärasusi, ei ole rĂľhk niivĂľrd teadmiste vĂľttes vĂľib selleks huvisid ja ja oskuste kinnistamisel, pähekuluda kuus aastat vĂľimeid. Ăľppimisel, kuivĂľrd informatsiooni (vastab praeguse 12 vastuvĂľtmisel, selle mĂľistmisel ja klassi läbimisele), vĂľimesellega Ăźmberkäimisel. Järjest enam kamatel aga viis (11 aastat peaks arvestama Ăľpilaste individuaalseid ise- kokku) vĂľi koguni neli aastat (praeguse arvestuse järgi kokku kĂźmme aastat). ärasusi, huvisid ja vĂľimeid. Seega ma ei käsitleks seda teemat kui Minu ideaalpildis omandab laps alghariduse enam-vähem senise mudeli järgi â&#x20AC;&#x201C; klassipĂľ- gĂźmnaasiumi läbimist kohustusliku 11 vĂľi hise Ăľppimisega. ProgĂźmnaasiumi astmest 12 aastaga, vaid kui hariduse vĂľimalda(senise mĂľiste järgi seitsmendast klassist), mise paradigma muutust. See samm on vanusest 12â&#x20AC;&#x201C;13 eluaastast, hakkab Ăľpilane meil ees.Âť Gustav Adolfi gĂźmnaasiumi direktor:
STANISLAV MOĹ KOV
HEI PĂ&#x2022;HIKOOLILĂ&#x2022;PETAJA, LEIA ENDALE HEA LĂ&#x201E;HTEPUNKT EDASISEKS ELUKS!
LĂ&#x201E;HTE Ă&#x153;HISGĂ&#x153;MNAASIUM
Järvamaa Kutsehariduskeskus
pakub head haridust kolmel Ăľppesuunal:
KutseĂľpe kĂľigile! Ă&#x2022;pe tasuta!
JKHK Tallinna 46, 72720 PAIDE | telefon +372 525 3736 | e-post kool@jkhk.ee
Vþimalus þppida paindliku þppekava järgi. Majandus- ja teenindusþpe
Kaasaegne Ăľpikeskkond, renoveeritud Ăľppekompleks ja Ăľpilaskodu, avar spordihall ja tasemel spordirajad. t SOODNE Ă&#x153;Ă&#x153;R Ă&#x2022;PILASKODUS t TASUTA LĂ&#x2022;UNASĂ&#x2013;Ă&#x2013;K JA Ă&#x2022;HTUOODE, TASKUKOHANE HOMMIKUď&#x161;ş JA Ă&#x2022;HTUSĂ&#x2013;Ă&#x2013;K t TASUTA BUSSISĂ&#x2022;IT LĂ&#x201E;HTE ď&#x161;ş TARTU ď&#x161;ş LĂ&#x201E;HTE SUUNAL Lahtiste uste päev on 4. aprillil 2014.a. VastuvĂľtukatsed on 26. ja 27. aprillil 2014.a. Vaata lisa http://lahte.edu.ee
t ,PEVNBKBOEVT t 1VIBTUVTUFFOJOEVT t 1VIBTUVTUĂ&#x2014;Ă&#x2014;EF KVIUJNJOF t "SWVUJE KB BSWVUJWĂ&#x2122;SHVE t 5BSLWBSBBSFOEVT t -BPIPJEKB t -PHJTUJLB LMJFOEJUFFnindaja t 7FPLPSSBMEBKB t .Ă?Ă?KB t ,BVCBLĂ&#x2021;TJUMFKB t 7Ă&#x2021;JLFFUUFWĂ&#x2122;UMVT t .Ă?Ă?HJLPSSBMEVT t ÂŞSJLPSSBMEVT
Tehnika- ja ehitusĂľpe t "VUPUFIOJL t "VUPEJBHOPTUJL t 5FFEFFIJUVT t -JJLVSNBTJOBKVIU t &MFLUSJL t 1PUUTFQQ t ,JWJ KB CFUPPO LPOTUSVLUTJPPOJEF FIJUVT
PĂľllumajandusĂľpe t 1Ă&#x2122;MMVNBKBOEVT t )PCVIPPMEBKB t -PPNBBSTUJ BCJMJOF t ,BSVTMPPNBLBTWBUVT t ,BMBLBTWBUBKB
AVATUD USTE PĂ&#x201E;EV
8. mail 2014 Toimuvad koolisisesed kutsevĂľistlused TULE VAATAMA!
VILISTLASTE KOKKUTULEK
7. juunil 2014
Oodatud on Paide KutseLFTLLPPMJ 5�SJ 5FIOJLB KB .BBNBKBOEVTLPPMJ Järva-Jaani Kutsekooli ning nende eelkäijate lþpetajad.
TUTVU PĂ&#x201E;EVAGA: www.jkhkvilistlane.weebly.com
Täiendusþpe kþikidele meie kooli erialadel!
Tutvu kĂľigi vĂľimalustega www.jkhk.ee
Ă&#x2022;ppimine on sĂźdameasi!
Arutelu
15
Reede, 14. märts 2014
Selline otsus nõuab põhjalikku eeltööd Ene Tannberg,
Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor:
«Kooliaja lühendamine on oluline hariduspoliitiline otsus, mida ei saa teha ülepeakaela. Mis on hariduse eesmärk? See ei saa olla õpetajate palga tõstmine või noorte võimalikult kiire tööturule jõudmine. Hariduse peamine eesmärk on tervikliku maailmapildiga, elus hästi toime tuleva noore inimese kujundamine. Milliste õppeainete ja tegevuste kaudu noort inimest arendatakse, see on õppekava teema. Kui me tahame kooliaega praeguselt 12 aastalt lühendada 11 aastale, siis tuleb meil kõigepealt te-
gelda õppekavaga. Kas me saame eesmärgid täidetud, kui vähendame oluliselt õppekava mahtu? Meeldetuletuseks, et Eestis mindi 12aastasele üldharidusele üle siis, kui kuuepäevasest koolinädalast sai viiepäevane. Meil on mõistlik arvestada veel sellega, et erinevalt suurtest rahvastest on väikerahvastel oluline õppida rohkem võõrkeeli. Erinevalt sakslastest või prantslastest ei räägi me ühtegi suurt keelt emakeelena. Inglise keel on muutunud linqua francaks, selle oskust võetakse iseenesestmõistetavana, ja oluline on osata veel ühte, paremal juhul kahte võõrkeelt vähemalt nii palju, et aru saaks.
Keelte õppimine vajab aega. Kooliaja lühendamise tulemusena kaotame seega kindlasti noorte keeleoskuses. Siiski on kooliaja lühendamine võimalik. See eeldab ühiskonna kokkulepet näiteks selles, kas gümnaasiumi lõpuni on vaja kõigil õpilastel õppida kõiki õppeaineid. Võib-olla on mõistlik anda õpilastele võimalus valdkonniti õppeaineid valida? Hindamissüsteemigi tuleks nüüdisajastada (milleks me vajame kahte negatiivset hinnet?). Laiema diskussiooni käigus võiks arutada ka võimaluse (ja vajadusel) üle kooliaega lühendada.»
Lihtsalt õpiaja kärpimine oleks vale - see mõjutaks harituse üldist taset Karl Kahm,
Tartu Ülikooli I kursuse juuratudeng:
«Esiteks tekib mul küsimus: kuidas lühema ajaga sama materjal selgeks õppida? Mulle pole küll kunagi tundunud, et koormus oleks gümnaasiumis olnud väike. Muidugi, ma tõepoolest ka keskendusin koolile, et lõpetada võimalikult tugevate tulemustega. Kui aasta vähemaks võtta, kas siis õppemaht väheneks oluliselt? Või surutaks algkooli- või põhikoo-
liealistele senisest veelgi suurem koormus peale? Kuna uue eksamisüsteemiga (mille eelnõusse mahtus tohutu tobe ühe punktiga matemaatikaeksami läbimine) tehti minu arvates keskkooli lõpetamine niigi lihtsamaks, kas siis see 11klassiline süsteem ei mõjutaks harituse üldist taset? Ka tundub mulle, et nooremana lõpetamine ei pruugi kõigile kasuks tulla. Minu klassis näiteks oli vähemalt kümme õpilast, kes sõitsid kohe sügisel Euroopasse. Ise tulin ma Tallinnast elama Tartusse
Soovid saada nõuandeid eriala valikul ja tööelu alustamiseks? Külasta TÖÖTUKASSA KARJÄÄRIINFOTUBA
Otsid uusi väljakutseid Euroopas? Tutvu tööpakkumistega üle Euroopa eures.europa.eu ja küsi nõu EURES nõustajalt!
– kodumaal küll, aga kas seegi poleks aasta varem olnud ehk liiga suur samm? Ma pole kindel, kas oleksin aasta varem selleks valmis olnud. Selles vanuses on aasta päris päris pikk aeg, inimene areneb selles eas vaimselt väga kiiresti. Veel üks aasta koolis ja vanemate hoole kasvada tuleks paljudele ilmselt kasuks. Suures plaanis (kulud haridusele jne) tasuks see ilmselt ära, aga inimeseti võiks sel paljudele olla pigem negatiivne mõju.»
TULE ÕPPIMA LUUA METSANDUSKOOLI! METSANDUS Forvarderioperaator Forvarderioperaator Harvesterioperaator Metsamajandus Metsamajandus Metsandusspetsialist Metsakasvatus Arborist
IV taseme kutseõpe IV taseme kutsekeskharidusõpe IV taseme kutsekeskharidusõpe IV taseme kutseõpe IV taseme kutsekeskharidusõpe V taseme jätkuõpe III taseme kutseõpe IV taseme kutseõpe
2 a* 3 a* 3 a* 2 a*,** 3 a* 1 a* 1 a** 1,5 a**
TURISM Looduretkejuht
IV kutseõpe
2 a**
AIANDUS Maastikuehitaja Maastikuehitaja Puukoolimajandus Maastikuhooldaja Golfiväljaku hooldaja (töökohapõhine)
IV taseme kutseõpe IV taseme kutsekeskharidusõpe III taseme kutseõpe IV taseme kutseõpe IV taseme kutseõpe
2 a** 3 a* 1 a** 1 a*,** 1a
*statsionaarne **mittestatsionaarne Kõikidel erialadel head praktikavõimalused nii kodu- kui ka välismaal. Dokumentide vastuvõtt statsionaarsesse õppesse 25. juulini 2014. Dokumentide vastuvõtt mittestatsionaarsesse õppesse 15. augustini 2014.
Õpilasvarju nädal 17.-21. märts ja 17.-21. aprill 2014. Lahtiste uste päev 10. mail 2014. Täpsem info www.luua.edu.ee Luua, Palamuse vald 49203 Jõgeva maakond tel 776 2111, e-post info@luua.ee
16
Vahetus
Reede, 14. märts 2014
Välismaale pärast põhikooli Välismaale minnakse aina sagedamini õppima juba pärast põhikooli lõpetamist. Ehk on targem seda siiski teha pärast gümnaasiumi lõppu, mil nii keeleoskust kui ka iseseisvust on oluliselt rohkem? Küll tasuks aga gümnaasiumiajal leida võimalusi ajutiselt mujal õppida.
Tartlanna Mari Luud (sinises) ja tema vahetusõde, sakslanna Joyce Rittel, kes veetis eelmise aasta vahetusõpilasena Eestis. Joyce õppis Tartu Karlova gümnaasiumis ja elas Mari kodus Raadil koos vahetusema, -isa, -õdede ja -vanaemaga. Et uut kogeda, ei pea tingimata ise välismaale minema: kel soovi, saab YFU vahendusel majutada oma kodus vahetusõpilast – nii tuleb maailm koju kätte. Aldo Luud
TOPELT EI KÄRISE HAARA ENDALE JA SÕBRALE
2
€
2 nä näpusaiaga äpusaiaga hot dogi
18
PANTHERMEDIA/SCANPIX
Vahetus
Reede, 14. märts 2014
Õpilasvahetusfirmad pakuvad erineva pikkusega õpirändevõimalusi. Valida saab lühemate keelelaagrite ja suvekursuste ning semestri- või kogu kooliaasta kestvate õpingute vahel. Programmid on tasulised ja väljaminekud tihti üsna suured. Muidugi võib välismaale õppima mineku asju ajada ka omal käel, siis tueb aga aegsasti arvestada sellega, et vaeva tuleb näha üsna palju: leida sobiv kool, vormistada vajalikud dokumendid, leida elukoht jm. Tegemist jagub, kui sihtkohas pole just häid tuttavaid ees, kes poole asjaajamisest enda kanda võtaksid. Samas saab omal käel minnes kooli ise valida, vahetuslepingute puhul on tegemist kindlate koolidega. Milliseid dokumente on täpselt vaja, saab teada kooli kodulehelt.
Tee plaane pikalt ette Kui pärast mujal veedetud kooliaastat Eestisse naasta, tuleb arvestada sellega, et muretult oma klassiga koos jätkata pole ehk alati võimalik. Otsuse välisriigis läbitud gümnaasiumiõpingute tunnustamise kohta teeb kooli õppenõukogu, võrreldes välisriigis läbitud õpinguid Eesti õppekavaga. Vajalikuks võib osutuda näiteks individuaalse õppekava koostamine mõnes aines või ainevaldkonnas. Kui välismaal soovitakse õppida gümnaasiumi viimasel aastal, tasub eelnevalt järele uurida, kas seal saadav löpudiplom võimaldab ka Eestis kõrgkooli astuda. Mitmes Euroopa riigis saab taotleda rahvusvaheliselt ühtlustatud õppekava diplomit International Baccalaureate (IB). See võib sobida näiteks siis, kui keeleoskus ei ole piisav riigi tavapärases haridussüsteemis õppimiseks. IB puhul ei ole probleemiks alustada õpinguid ühes riigis ja lõpetada teises, sest õppekava sisu ja struktuur on kõikjal maailmas ühesugused. Arvestada tuleb aga, et IB-õpet pakuvad erakoolid ja õppemaks võib olla suur. Eestis saab välisriiki IB-diplomit taotlema minna firma Evenor vahendusel. Kel tõsisem huvi välismaal õppimise vastu, olgu põhi-, kesk- või kõrgkoolis, leiab asjaajamise alustamiseks palju abistavat infot portaalist Rajaleidja (www.rajaleidja,ee) – alates keeleoskuse ja iseenda isikuomaduste testimisest kuni sobiva riigi valimiseni. KOOLI ABC
Välisriiki õppima Väike valik vahendajaid, kelle abiga võib välismaal õppimise soov teoks saada. United World Colleges (UWC) Eesti Ühing. Annab stipendiume 16–19aastastele õpilastele õpinguteks mõnes UWC programmiga liitunud koolis. YFU Eesti. Pakub 15–18aastastele võimalust õppida riikides üle terve maailma ühe kooliaasta, semestri või mõne suveprogrammi jagu. Õpingute maksumus on riigiti erinev, võimalus on taotleda stipendiume. Elatakse vahetusperedes. OÜ Tokkroos. Läkitab 3–11 kuuks välismaale õppima 14–18aastasi noori. Evenor. Pakub keelelaagreid, -kursusi ja kultuurivahetusprogramme kuni võimaluseni omandada keskharidus või International Baccalaureate (IB) diplom mõnes enda valitud riigis. Vahendab õppureid ka paljudesse maailma ülikoolidesse. Evmar. Aastane õpilasvahetus noortele vanuses 15–18. Valida on 16 sihtriiki ja neli õppekeelt, õpiaeg üks semester või terve õppeaasta. Comeniuse õpiränne. Õpilased, kes on vähemalt 14 aastat vanad, saavad veeta 3–10 kuud välismaa partnerkoolis. Briti Nõukogu stipendium. 10. klassi õpilased, kellel on väga hea inglise keele oskus, saavad stipendiumi toel minna aastaks õppima Suurbritannia erakooli. Rotary noorsoovahetus. Kesk-, kutse- või kõrgkoolide õppurid saavad osaleda aasta-, suve- või laagrivahetuses. Bellnor. Noored vanuses 15–19 saavad omandada keskhariduse Inglismaal, õpingute kestus kuni kolm aastat. Vahetusprogrammid USAsse, kestus kuni aasta. Allikas: Rajaleidja
KEVADISED KINNISVARAKOOLITUSED
VAATA JA REGISTREERU:
www.kinnisvarakool.ee HELISTA JA KÜSI LISA:
Margot Toompark, 525 66 55 KIRJUTA JA KÜSI LISA:
kool@kinnisvarakool.ee Oleme Töötukassa koolituskaardi partner. Koolitusluba 6848HTM
07.04.14 14.04.14 15.04.14 21.04.14 29.04.14 13.04.14 19.05.14 20.05.14 22.05.14 26.05.14 27.05.14 28.05.14 29.05.14
Kinnisvara ABC Üürikoolitus Hindamise ABC Kinnisvaraõiguse ABC Ärikinnisvara vahendamine Kultuuripärand ja kinnisvaraäri Kinnisvaraturundus Kinnisvara müügikoolitus Detailplaneeringute menetlemine Kinnisvara fotokoolitus Kinnisvaraturu ülevaade Kinnisvara müük täitemenetluses Ehitus- ja kasutuload
AIANDUS + COOL = AIANDUSKOOL!
AIANDUS MAASTIKUEHITUS FLORISTIKA KESKKONNAKAITSE TEKSTIILITĂ&#x2013;Ă&#x2013;
PLUSSID
KĂľrvitsalaternapidu oktoobris 2013.
+ Euroopa tasemel tingimused nii þppehoones kui ßhikates + tasuta lþunasÜÜk kþigile päevaþppes þppijatele + stipendiumi vþimalus + imeilus looduslik ßmbrus + sþbralikkus ja kþigiga arvestamine + vþimalus praktikaks välisriigis + hea vþimalus hobidega tegelemiseks
Andi Normeti nartsisside näitus. Ă&#x2022;petaja Normetil on neid Ăźle 140 sordi.
KAS SA TEADSID, ET... t t t t t t t t t t t t t t t
Räpina Aianduskoolis Ăľpib käesoleval Ăľppeaastal enam kui 800 Ăľpilast? kutsekoolis moodustab poole ĂľppetÜÜ mahust praktiline tegevus? kĂľiki aianduskooli erialasid saab Ăľppida nii päevases kui sessioonĂľppe vormis? kĂľiki aianduskooli erialasid peale keskkonnakaitse saab Ăľppida nii pĂľhihariduse baasil kui pärast gĂźmnaasiumi lĂľpetamist? ka sessioonĂľpe on tasuta? Vähe sellest - et on koguni stipendiumi vĂľimalus? vanim sessioonĂľppija käesoleval Ăľppeaastal on 64 aastane? aianduskool pakub PĂľhja-Eestist pärit sessioonĂľppijatele varianti Tallinn (teooria) + Räpina (praktika)? aianduskoolis on integratsioonirĂźhm neile, kelle emakeeleks ei ole eesti keel? aianduskoolis on Ăľpilasi kĂľigist Eesti maakondadest? aianduskool on vabariigis 2. kohal välisriikidesse praktikale saadetava Ăľpilaste arvu poolest (Ăľpilasele kulusid ei kaasne)? aianduskoolis on Euroopa parimal tasemel tingimused nii Ăľppehoones kui Ăźhiselamutes? tasuta lĂľunad on olemas? Aianduskoolis on, kĂľigile päevaĂľppes Ăľppijatele. Ăľpetajaid on headeks vĂľi väga headeks hinnanud 93 % Ăľpilastest (veebruar 2014)? tÜÜtingimusi on headeks vĂľi väga headeks hinnanud 96 % tÜÜtajatest (veebruar 2014)? Eurovisiooni-hiti â&#x20AC;&#x153;Kuulaâ&#x20AC;? sĂľnade autor Aapo Ilves elab Räpinas ja Orelipoiss on aianduskooli vilistlane?
Keskkonnakaitse eriala Ăľpilased linnuvaatlusretkel. 18.-20. märts Ă&#x2022;PILASVARJU NĂ&#x201E;DAL VĂľimalus osaleda Sulle huvipakkva eriala tundides vaatlejana. Eelregistreerimine aianduskooli kodulehe kaudu. 8. mai LAHTISTE USTE PĂ&#x201E;EV Päeva raames on vĂľimalik jälgida ka aednike kutsevĂľistlust ning pärast vĂľistlejate etteastet proovida ise ka samu Ăźlesandeid lahendada! 7. juuni VILISTLASTE KOKKUTULEK Samal ajal toimuvad ka ka Räpina Hea Kodu päevad.
www.aianduskool.ee t XXX GBDFCPPL DPN BJBOEVTLPPM
20
Tervis
Reede, 14. märts 2014
VÄLDI KOOLISTRESSI: ära koorma end kohustustega Kooliaasta lõpp kipub nii suurtel kui väikestel õppuritel väga ärevaks minema: korraga tekib kohustusi liiga palju. Korjasime seekord nõuanded-soovitused koolistressi vältimiseks kokku välisajakirjandusest. ANNA-LIISA METS anna-liisa.mets@ohtuleht.ee
Et kooliaasta lõpu kohustustelaviinis mitte stressi langeda, tuleb endale luua kindel süsteem ja rutiin, mille järgi toimetada. Kindlasti tundub ahvatlev asju aina edasi lükata, elada muretult, ja asuda koolitöödega tegelema alles siis, kui kõige viimane tähtaeg päris ukse ees. See aga tähendab, et siis tuleb istuda päevade kaupa toas, tuupida-tuupida-tuupida ja süüa õpikute taga rämpstoitu – aga nii ei jõua sa kuhugi. Eduka kooliaasta lõpu tagab üsna lihtsate nippide järgimine.
Kasuta õpilaspäevikut! Enamikul õpilastest on päevik või kalendermärkmik olemas, paraku ei seisa paljudel meeles, et seda peaks ka kasutama. Lisa õpilaspäevik või kalendermärkmik kindlasti kohustuslike kooliasjade nimekirja ja säti tunnis või loengus laual nähtavale kohale, et see vajadusel oleks kohe käepärast. Pane kirja kõik kohustused ja tähtajad ning planeeri oma aeg.
Koosta korralik konspekt Hea konspekt on tõenäoliselt üks akadeemilise edukuse eeldusi. Ükskõik, kas konspekteerid paberil või arvutis, hoolitse selle eest, et kõik saaks korralikult, selgelt ja täpselt üles kirjutatud. See ei tähenda sõnasõnalist ümberjutustust sellest, mida õpetaja või õppejõud räägib, oluline on, et kirja saaksid kõik tähtsamad märksõnad sellisel moel,
et hiljem eksamiks õppides oleks võimalik märkmete järgi meenutada kõike räägitut. Kasuta iga aine jaoks eraldi kaustikut või osa sellest. Kui eelistad teha märkmeid lahtistele lehtedele, säti need iga päev kodus kohe kiirköitja vahele – muidu on sul lõpuks korraliku konspekti asemel arusaamatu paberilehtede hunnik, millest vajalikku on peaaegu võimatu leida. Konspekteerides võid kasutada ainult sulle mõistetavaid lühendeid – see pole emakeele kodutöö, tähtis on, et kõik kirja saab ja on pärast endale mõistetav.
Pane kõik oma kohustused kalendermärkmikusse kirja – ja ära unusta sellesse pilku heita.
Loo värvide süsteem
Loo endale süsteem, mille järgi on lihtne eri ainete konspektide vahel vahet teha. Lihtsaim on kasutada värve: näiteks eesti keele jaoks kollane, matemaatika tarvis sinine, ajaloole punane kaust. Nii ei lähe need omavahel segamini ega ole muret, et haarad kodust kiirustades kaasa valed kaustad.
Ära võta liiga palju vaba aega Kui ettekande, kontrolltöö või arvestuse/eksami tähtaeg on kolme nädala pärast, ära mõtle, et sul on veel kaks nädalat aega, enne kui pead sellega tegelema hakkama. Kujuta ette, et tähtaeg on lähemal ja tee enamik tööst ära vahetult pärast ülesande saamist. Esialgu tundub ehk raske kohe asja
kallale asuda, kuid tasapisi saab sellest harjumus, mis aitab koolistressi ennetada.
Leia aega iseendale Hoolitse, et kõik kooiiasjad saaks õigeaegselt tehtud, aga võta kindasti aega ka lõõgastumiseks. Kui tunned, et oled surnud punktis ja mõte ei liigu, luba endale väike puhkus. Kohtu sõpradega, käi jooksmas, loe mõnd raamatut. Ületöötamine on üks suurimaid stressiallikaid – kuid ära seda ettekäändeks tuues ka lõbustustega liiale mine. Lõõgastumise ja töötegemise vahel tuleb leida tasakaal, muidu oled lõpuks ajahädas ja siis juba mitu korda suuremas stressis.
Ära pidutse hommikuni Kõlab nagu iseenesestmõistetav nõuanne, kuid sageli kipuvad koolilõpustressis noored just seda tegema. Ära veeda sõpradega aega hommikuni, kui tead, et käes on viimane aeg õppida tähtsaks eksamiks või kontrolltööks. Pidutse siis, kui kohustus on kaelast.
Ära mõtle asju suuremaks Mõned kohustused tunduvad tohutult mahukad, kuni sa neid käsile pole võtnud. Kui algust teed, võib selguda, et kõik on tegelikult palju lihtsam. Seegi on üks põhjus ülesandeid mitte aina edasi lükata – viivitades mõtled asja hullemaks, kui see on.
Püüa näha positiivset Kui juhtub, et sa ei jõua ülesannet tähtajaks valmis, tee sellest endale õppetund: nüüd tead, kui ebameeldiv tunne see on, ja oskad analüüsida, kuidas saaksid edaspidi oma aega paremini planeerida. Kui
Sõprade seltskond ja lõõgastumine kulub ära ka kiirel eksamite ajal, kuid see ei pea tähendama hommikuni kestvat klubituuri. Minge parem koos näiteks terviserajale – hea seltskond ja värskes õhus liikumine annab korraliku energiasüsti. AHTO SOOARU halb seis parasjagu ka on, ära heida meelt: hea tahtmise korral leiab lahenduse igale olukorrale ja järgmisel korral oled arukam. Võta ebaõnnestumist kui head õppetundi – aga püüa seda mitte korrata!
Maga piisavalt ja ära passi internetis Uni on suurepärane stressiravim, kas või 20minutiline uinak võib imesid teha ja palju energiat juurde anda. Halvim, mida puhkamiseks teha saad, on sotsiaalvõrgustikus surfamine. See ei aita sul ennast välja lülitada, vaid, vastupidi, koormab aju täiesti tarbetu infovooga. Koolikohustuste juurde naasmine on pärast sellist pausi hoopis raskem.
Liiguta ennast
Ebaõnnestumiste järel ära jää norutama, pea meeles, et ka kõige hullemast olukorrast on väljapääs. Võta äpardumist kui õppetundi, mida sa enam korrata ei taha.
Liikuma peab, olgu sul järgmiseks päevaks koolis ükskõik kui suur kohustus täita. Kui tunned, et mõte ei liigu, mine jooksma või kas või lihtsalt jalutama. Kui oled rühmatrenni-inimene, leia ka eksamite ajal see tunnike, et trennis käia. Tõhus liigutamine aitab pea selgeks ja mõtted jooksma saada.
Söö tervislikku toitu Ka koolistressi vältimise juures mängib olulist rolli õige toitumine. Söö päeva jooksul kolm suuremat einet ja kaks kergemat vahepala. Ära unusta värskeid köögi- ja puuvilju. Joo C-vitamiini sisaldavaid mahlu. Keset kiiret eksamiteaega tundub tihti kõige kergem tellida eineks üks rasvane pitsa, kuid tegelikult on korraliku toidu valmistamine parem mõte – toidutegemiseks kuluv aeg võimaldab ajule puhkust ja mõjub teraapiliselt.
STRESS? VÄSIMUS? NÕRK IMMUUNSUS?
FERRONOL
aitab! z Aitab säilitada normaalset hemoglobiini taset z Eemaldab kiirelt väsimuse ja kurnatuse z Tugevdab immuunsust z Annab energiat
Raud + C-, B-grupi vitamiinid ja foolhape
Tervele perele!
22
Ettevõtlus
Reede, 14. märts 2014
Väärt kogemus õpilasfirmast Õpilasfirmad saavad Eestis üha enam hoogu. Aastate eest võtsid koolilapsed firmat asutades ette rohkem «lõika ja kleebi»vaimus tegemisi, viimasel ajal on aga nii mõnigi õpilasfirmana loodud ettevõte osutunud elujõuliseks ja edukaks. Eelmisel suvel pärjati Londonis Euroopa parimaks õpilasfirmaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi noorte asutatud Kolm Põrsakest, mis pakkus laste sünnipäevadel meelelahutuseks teadusteatrit. Et nii mõnelegi lapsevanemale endale on keemia ja füüsika paras pähkel ja koolitunnis võivad need ained tunduda igavad, teadusteatri vormis serveerituna pakuvad aga lusti ja äratavad huvi, oli edu kiire tulema. Õpilasfirmade eluiga ei tohi ületada ühte aastat, nii on Kolm Põrsakest praeguseks registreeritud
osaühinguna. Firma käe all tegutseb üle kolmekümne noorteadlase, esinemiskutseid tuleb kõikjalt Eestist ja enam ei esineta vaid lastele.
Santsul lennukad sihid
Esimese esikoha Euroopa õpilasfirmade võistluselt tõi Eestisse 2009. aastal Roheline Jälg, mille asutasid Tallinna 21. kooli õpilased (vasakult) Kristina Õllek, Richard Pikmets, Sander Kaur ja Margus Potisepp. TAIRO LUTTER
Tänavu veebruaris lahkus Eesti õpilasfirmade laadalt kolme auhinnaga Tallinna reaalkooli õpilasfirma Sants. Tööportaali (sants.ee) asutanud noored viisid kaasa parima teenuse ja meediakajastuse auhinna ning Swedbanki suurima potentsiaaliga ettevõtte preemia. Sihid on seatud mõistagi kõrgele: eesmärk on võita Eesti aasta õpilasfirma tiitel ja Euroopa auhind. Ka Santsu meeskond tahab õpilasfirma projekti lõppedes tegevust jätkata ning saada Eesti üheks populaarsemaks tööportaaliks, mis pakub nii õppureile sobivaid juhutöid ja väiksemaid tööotsi kui ka täiskohaga tööd. 23. aprillil on Tartus Ahhaa keskuses Eesti õpilasfirmade finaalvõistlus, kus osalevad žürii valitud 14-16 paremat. Seal selguv võitja esindab Eestit Euroopa riikide ühisel võistlusel, mis tänavu peetakse 22.–25. juulini Tallinnas. IA MIHKELS
Kevadist tervist!
kadarbiku.ee
TERE TULEMAST DŽUNGLISSE!
Filmi
tegijatelt
KINODES 11. APRILLIST!
EESTI ! KEELES