Tervis, 4. märts 2014

Tervis

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Teisipäev, 4. märts 2014

Toimetaja: Silja Paavle | Projektijuht: Helena Karma » 614 4045 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

Teisipäev, 4. märts 2014



‡ Teip päästab hädalise liigese- ja lihasevalust

Liigesed

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2

«Kinesioteip aitab kehal iseeneslikult terveneda, aitab alandada turseid ja valu, võimaldades samal ajal säilitada keha normaalset liikuvust,» loetleb liigese- ja lihasevalude ennetamiseks järjest populaarsema kinesioteipimise plusse füsioterapeut-massöör Marit Kull.

≤

SILJA PAAVLE SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

Kinesioteipimine sobib Tartu Dorpat SPA füsioterapeut-massööri Marit Kulli sõnul kõigile, keda kimbutab mõni kehafunktsiooni häire, näiteks krooniline valu, põlve- või alaseljavalu ning isegi migreen ja unetus. Ka hüpertooniliste lihaste pehmendamiseks, imikute gaasi- ning naiste menstruatsioonivalude korral on kinesioteipimisest abi saadud.

Aitab ka valusid ennetada

KUULA KEHA: Marit Kulli sõnul aitab kinesioteipimine valu ka ennetada ning seepärast on mõistlik näiteks seljaprobleemide ennetamiseks lasta enne kevadisi aiatöid seljale kinesioteip paigaldada. ALDO LUUD

Kõige laialdasemalt kasutatakse kinesioteipi Kulli sõnul spordis ja taastusravis, sest see on efektiivne skeletilihassüsteemi vaevuste vähendamisel. «Kinesioteipimine soodustab ülekoormusest või traumast kahjustatud piirkonna taastumist, toestades kehapiirkonda ilma liikuvust takistamata,» selgitab ta.

Kinesioteip aitab alandada turseid ja valu, olles nii heaks abivahendiks näiteks operatsioonijärgsel taastumisel. Aktiivselt on hakatud seda kasutama postoperatiivselt isegi näiteks rinnavähi järelravis.

«Operatsioonijärgselt on vaja kiiresti tagada parem lümfiringlus, et ei tekiks lümfivoolu takistust, mis omakorda põhjustab turseid jäsemetes,» selgitab Kull.

Füsioterapeut rõhutab, et kuigi kinesioteipi saab osta apteegist või veebipoest igaüks, ei maksa seda kodus Youtube’i videole toetudes ise peale panema hakata. «Et teipimisest oleks kasu, tuleb tunda lihaste algus- ja lõpppunkte, teada, kas ühe või teise häire ravimiseks peaks lihas olema teibi asetusmomendil venituse all või mitte, kas peab venitama vaid teipi või teipi ja lihast korraga,» räägib Kull, et sellised tead-

mised on füsioterapeutidel, kes on käinud kinesioteibi koolitusel.

Ka aitab teipimiseelne vestlus füsioterapeudiga välja selgitada, kas probleem on põhjustatud lihase ülekoormusest või liigeste valest asendist, kas probleem on kõõlustes või lümfiringe häirumises. Kõike seda on kinesioteipi paigaldades oluline teada. Seejuures ei maksa füsioterapeudilt abi otsides karta ka meeletut ajakulu – vestlusele ühes teipimisega kulub umbes pool tundi.

Kinesioteipimisega kaasneb ka naha puhastamine teibitavas piirkonnas ja mõnikord ka raseerimine liigsest karvakasvust.

Turule on jõudnud eri värvi kinesioteipe – kas neil on mingi vahe?

Marit Kull naerab, et asi on lihtsalt inimeste edevuses – kõik teibid on sama elastsed ja toimega. «Sportlased eelistavad kirevamaid teipe, kontoriinimesed beeži ning must on lihtsalt trendikas,» selgitab ta.

Marit Kull lausub, et kinesioteipimisega ei pea ootama, kuni valu on

Tervis

endast märku andnud, mõnikord aitab see ka valu ennetada. «Näiteks, kes teab, et tal on seljaprobleeme, võib enne aiatööde tegemist lasta end teipida. Kes teab, et tal on põlved nõrk koht, võiksid lasta põlvedele kinesioteibi paigaldada enne rattarallile või maratonile minekut,» selgitab ta.

Oma keha kuulates õnnestub probleeme ka ennetada. Pikematel jooksuetappidel aitab kinesioteipimine vältida või ajaliselt edasi lükata ka lihaskrampide teket.

Üks seanss kolm kuni viis päeva Tõsi, kui tegu on tõsise patoloogiaga, näiteks põlvekõhre kulumisega, ei saa loota, et teip kõhre taas üles ehitab. Küll aga aitab teip vähendada kõhrele langevat koormust.

Optimaalne kinesioteibi üks kandmisaeg on kolm kuni viis päeva. «Väga sageli ei soovitata kinesioteipimist teha, sest keha peab vahepeal ka puhkama ja ise tööd tegema,» räägib Kull.

Arvestama peab ka sellega, et teibi äravõtmine võib põhjustada ebamugavusi. «Kõige valutum on seda teha sooja duši all − soe aitab leotada tugevat liimi paremini lahti. Kulli sõnul aitab juba üks teibikuur keha tõhusalt, kui seejuures teha juurde ka füsioterapeudi soovitatud harjutusi.

Kuidas kinesioteip toimib? «Ülekoormatud või traumeeritud lihas muutub põletikuliseks, naha ja kudede vaheline ruum surutakse kokku ning selle tulemusena häirub normaalne lümfi- ja vereringe. Kompressioon ja tekkinud lümfriringluse piiratus mõjub valuretseptoritele ning see kutsubki esile valuaistingu. Nahale asetatud teip moodustab lainelaadseid kortsukesi, mis tõstavad naha justkui üles, suurendades nii ruumi naha ja kudede vahel ning kiirendades keha enda paranemisprotsesse,» selgitab Tartu Dorpat SPA füsioterapeut-massöör Marit Kull.

Vastunäidustused ^ lahtised haavad ^ allergiline reaktsioon kinesioteibile ^ armid, mis pole täielikult paranenud ^ konsulteeri oma arstiga, kui sul on kasvajad või kui võtad verd vedeldavaid ravimeid ^ pea meeles, et genitaalpiirkonda ei saa teipi paigaldada

Tervis

Teisipäev, 4. märts 2014

3

Liigesed tahavad kuiva, sooja ja liikumist igal aastaajal Meie kliimavÜÜtmes on liigesehaigused olnud parajaks pähkliks läbi aegade, kuid ßks on Pþlvamaa perearsti Jane Oti sþnul kindel – valudest hoidumiseks tuleb liigeseid hoida soojas, kuivas ja liikumises.

≤

SILJA PAAVLE SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

Kuigi niisked aastaajad – nagu kevad ja sßgis – toovad liigesehädadega kimpus olevatele inimestele kaasa enim muret oma tervise pärast, kimbutavad jala- ja seljavalud inimesi tegelikult aasta läbi.

’’

Iga päev vþiks alata ikka hommikuvþimlemisega, soovitab Jane Ott.

Päev alaku hommikuvþimlemisega Kuid just niisketel aastaaegadel soovitab Pþlvamaa perearst Jane Ott jälgida oma riietust ning þues liikudes pidada silmas, et käed, jalad ja selg märjaks ei saaks. Liigesehaigetel on tema sþnul valudest hoidumiseks kindlad ja lihtsad nipid, millest kolm pþhilisemat märksþna on soojus, kuivus ja liikumine.

Pidev ja mþþdukas liikumine ongi tegelikult liigeste tervise pant. Iga päev vþiks alata ikka hommikuvþimlemisega, soovitab Jane Ott. Samas manitseb ta inimesi end hoidma viirushaigustest, sest osa liigesehaigusi ägenevad just pärast viiruse läbipþdemist.

Kui aga vaatamata pßßdlustele teevad liigesed häda, tuleb neid määrida sobiva salviga – apteegiriiuleilt leiab neid nii pþletikukui valuvastaseid, sþltuvalt eelistustest kas soojendavaid vþi jahutavaid. Kßlmaravi on ka liigestele hea, kuid nii pärast kßlmaravi kui ka jahutava geeli kasutamist tuleb liigesed ikka sooja pista ja neid seal hoida, rþhutab perearst.

Kui liigesed valutavad mþne kroonilise haiguse tþttu, oleks neid mþistlikum turgutada soojendavate salvidega. Väga hullu valu korral on tark aru pidada arstiga, sest siis vþib tegu olla eriravi vajava ägeda pþletikuga, soovitab Jane Ott.

TEE TERVISESPORTI: Pidev ja mþþdukas liikumine on liigeste tervise pant. MATI HIIS

Abi kapsalehest

Kþrged kontsad – noorte liigesevalu pþhjustajad

Apteegirohtude kþrval ei maksa perearsti sþnul ära unustada ka rahvameditsiini – et valutavate liigestega ollakse meie kliimavÜÜtmes kimpus oldud ajast aega, tunneb rahvameditsiin selle häda leevendamiseks ka arvukalt nippe.

Jane Ott on kuulnud, et vanemad inimesed armastavad valutavatele liigestele panna kapsa-, mädarþika- vþi takjalehti. Need sisaldavad ravitoimega eeterlikke þlisid ja jahutavad nahka, selgitab perearst ja ßtleb, et patsientide sþnul kuivavad valude leevendamiseks värskena jalale pandud lehed lausa krþbekuivaks.

Liigesevalud kimbutavad peale eakate ka nooremaid. Naistel on traumasid kþrvale jättes liigeste suurim vaenlane pikaajaline skeletisßsteemi ßlekoormus, mille ßheks näiteks on ka kontsakingadega käimine. Igapäevase jalanþuna kontsakingi kandes peab olema väga heas vormis, sest nende kandmine mþjutab kogu keha liikumist, selgitab paljude naiste jala- ja seljavalude pþhjust ortopeed Leho Rips.

Liiga kþrged kontsad teevad liiga ka lßhikese ajaga, näiteks pärast hoogsat pidu kurdavad paljud naised tuikavaid liigeseid.

Nimelt muudab liiga kþrge ja seega ka järsunurgaline konts kehahoiakut täielikult – pÜiale, pþlvedele, vaagnale, puusadele ja kogu lßlisambale langeb ebaloomulik koormus. Kui aga iga päev kþrge kontsaga kingi kanda, vþib see pþhjustada lßlisamba muutusi, mille tagajärjel teki-

vad mitmesugused valud.

Ka kaelavalu vþib mþnikord olla just kþrgete kontsade sßß – millist kehaosa need mþjutama hakkavad, on individuaalne.

Pidevad liigesvalud ongi pþhilised, mis lþpuks arsti juurde minema sunnivad. Kuid ka jalgade kuju muutumine ehk suurvarba pþhiliigese moondumine ja varvaste viltuasetus panevad ortopeedilt abi otsima. Kui see jutt tundub uskumatuna, soovitab Leho Rips mþelda ettekandjatele. Nemad kontsakingi ei kanna, sest muidu ei peaks jalad ßle ßhe päeva vastu, nendib ta.

Millised kingad on siis eelolevale kevadhooajale mþeldes parimad? Päris kindlasti ei tee jalale liiga paari sentimeetri kþrgune konts, lausub Rips. Ebatervislikud on aga ßle nelja sentimeetri kþrgused kontsad, samuti esimesel pilgul mþistlikuna tunduvad madalad baleriinikingad.

≤ SILJA PAAVLE

Kßpsiseostjad aitavad lapsed kuuljaks 1. märtsil algab heategevuskampaania, mille käigus saab igalt ostetud Selga kßpsisepakilt annetada ßhe sendi kuulmisimplantaadi kþneprotsessori soetamiseks viiele lapsele.

Kui kuulmisimplantaadi peasisene osa opereeritakse pþhimþtteliselt kogu eluks, siis väline osa – protsessor – vajab iga seitsme aasta tagant väljavahetamist.

Seadme eluea lþppemise tþttu vajavad tänavu uut sisekþrva implantaadi kþneprotsessorit kuus kuulmispuudega last, kellest viis osalevad ka antud kampaanias.

Järgmisel aastal on see arv juba 22. Ăœhe seesuguse seadme hind on 10 000 eurot, millest 90% katab sotsiaalkindlustus, 10% aga tuleb laste peredel ise kanda. Kaks kuud kestval kampaanial loodetaksegi kokku koguda viie perekonna omaosaluse summa.

Eestis on alates 2004. aastast paigaldatud kuulmisimplantaat 101-le lapsele. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu ja Eesti Implantaadilaste Seltsi juhatuse liige Epp Mßil tþdeb, et ilma implantaadita elaksid need lapsed vaikuses ning neil oleks väga raske rääkima þppida.

Praegu aga suudavad nad kþik ennast ka kþne abil väljendada. Tendents on sinnapoole, et tänu sþeluuringutele diagnoositakse kurtus varakult ning ka implantaat paigaldatakse juba aasta-poolteiseselt. See tähendab, et need lapsed on enamasti kooliikka jþudes oma sþnavara ja väljendusoskuse poolest kuuljate laste tasemel, räägib ta.

Oma panuse kuulmispuudega laste abistamiseks annavad kþik inimesed, kes ostavad 1. märtsist – 30. aprillini Selga kßpsiseid.

REKLAAMTEKST

Boswellia – abiks liigesepþletike korral Boswellia ehk viirukipuu vaigu suurepäraseid omadusi tundsid ja kasutasid iidsed ravitsejad juba tuhandeid aastaid tagasi. Uuringud näitavad, et viirukipuu ekstraktis sisalduvad bosvellhapped aitavad leevendada pþletikulisi haigusi.

Soovitab Peeter Villako, proviisor Tänapäeval vaevlevad paljud inimesed liigesehädade käes.

Liigeste pĂľletikku ja sellest tingitud valu saab leevendada pĂľletiku- ja valuvastaste ravimitega. Kahjuks vĂľivad mitmed neist ravimitest pikemaajalisel kasutamisel kahjustada mao ja soole limaskesta. Heaks alternatiiviks on loodusravi viirukipuu ehk boswellia ekstrakti sisaldavate kapslitega.

Hiljuti läbiviidud uuringud tþestavad, et viirukipuu ekstrak-

tis sisalduvad bosvellhapped avaldavad pidurdavat toimet pþletikulistele protsessidele. Nad blokeerivad kroonilisi pþletikke tekitavate kahjulike ainete – leukotrieenide tootmist organismis.

Boswellia kapsleid tuleb vþtta 1 kapsel päevas. Kapsleid on soovitatav kasutada pikema aja vältel, vähemalt 2-3 kuud järjest.

Boswellia sobib hästi ka pþletikuvastaste ravimite kuuri järgselt; see aitab vältida pþletike uut ägenemist. Liigesepþletike puhul vþib viirukiekstrakti sisal-

Arstid soovitavad Boswelliat: davaid kapsleid kasutada ka koos valuvaigistavate ja pĂľletikuvastaste ravimitega. Sel moel $ ( valude all kannatajatele on vĂľimalik saavutada tugevam toime pĂľletiku vastu. $ pĂľdejatele $ ( patsientidele Boswellia kapslid sisaldavad 100mg India viirukipuu ekstrakti, milles on rikkalikult bosvellhappeid.

Looduslikul tootel ei ole kĂľrvaltoimeid.

Lisainfo apteegist vĂľi tel 7 338 080



‡ HIV-positiivne naine: HIV

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

4

«Alguses olin päris paanikas. Aga tänu spetsialistidele hakkasin tasapisi mõistma, et saan elada edasi täisväärtuslikku elu, abielluda ja saada terveid lapsi. Pean vaid oma tervisel tõsisemalt pilku peal hoidma,» räägib naine, kes on HIV-positiivne olnud juba üle 10 aasta.

SILJA PAAVLE

HI-viirust kandvad naised peavad lapsesaamist planeerides iseenda ja lapse tervise hoidmiseks ja kaitseks tegema teadlikke valikuid.

Tasub teada, et rasedus iseenesest HIV-nakkuse kulgu ei halvenda, kui puuduvad muud kahjustavad mõjurid (suitsetamine, narkootikumide kasutamine, seksuaalsel teel levivad nakkused, günekoloogilised probleemid jm).

HIV-nakkus omakorda ei muuda normaalse raseduse kulgu. Tüsistused nii emale kui ka sündimata lapsele võivad tekkida, kui ema põeb HIVga seotud kaasuvaid haigusi. Raseduse ajal tuleb nende vältimiseks kasutada kõiki võimalusi.

HIV ei kahjusta loote arengut. Peamine oht on aga loote nakatumine. HIV-nakkuse levikut emalt tulevasele lapsele ei saa paraku täielikult välistada, ent on küllalt võimalusi, kuidas nakatumisriski vähendada. Seepärast on äärmiselt tähtis, et lapseootel naine läheks naistearsti ja nakkushaiguste arsti vastuvõtule võimalikult vara, sest esimesed kolm raseduskuud on loote arengus väga olulised.

Kindlasti tuleb hoiduda rinnapiimaga toitmisest: HIV-positiivse ema rinnapiim sisaldab HI-viirust. Oht, et laps nakatub, on ennetusmeetodeid kasutamata 25–30%, ent kõiki abinõusid rakendades saab seda näitajat vähendada 1–2 protsendile.

On teada, et 2000.–2007. aastani sünnitas Eestis 467 HIV-nakatunud naist ja sellest ajast saati on registreeritud 44 juhtu, kus HIV-nakkus emalt lapsele üle kandus.

Allikas: hiv.ee, tai.ee

Tervis

«Saan elada täisväärtuslikku elu, abielluda ja saada terveid lapsi.»

≤

HIV ja rasedus

Teisipäev, 4. märts 2014

SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

Ühes väikelinnas elava 37aastase Karini (nimi muudetud) nakatumise lugu on üsna tavaline. Ta usaldas oma narkomaanist elukaaslast. Too jagas aga süstalt teiste narkomaanidega ja sai niiviisi nakkuse. Ning nakatas ka Karinit.

Karin sai nakkusest teada, kui elukaaslane haiglasse sattus. Ta mõistis, et pääsu pole, ja läks end anonüümsesse kabinetti testima.

Tulemuseks oli šokk. «Tundsin, et nüüd ongi kõik, et elu on läbi.

Teadsin, et see on hull surmahaigus,» meenutab Karin, kuidas purunesid kõik plaanid ja unistused. Eelkõige soov kasvatada iseenda lapsi.

Rinnaga toitmine ei tulnud kõne alla Psühholoogi toel sai ta aga esmasest ehmatusest üle. Karin jättis elukaaslase maha ning hakkas tänu spetsialistidele tasapisi mõistma, et saab elada täisväärtuslikku elu, abielluda ja saada ka terveid lapsi.

Ta leidis uue armastuse, tõsi, samuti HIV-positiivse mehe. Ent õnneks on meditsiin nii palju arenenud ja arstide teadmised kasvanud, et HIV-nakkus pole takistanud neil terveid lapsi saamast. Karin paitab hellalt kuueaastase tütrekese pead ning loodab, et peagi sünnib neil veel üks laps.

Seda enam, et tütre tõi Karin ilmale ise, sest kõik analüüsid olid korras. Kahju on tal küll sellest, et

rinnaga toitmine ei tulnud kõne alla: oht, et laps võib rinnapiima kaudu nakkuse saada, oli liialt suur. «Kuid võimalus emaks saada ja lapsega koos kasvada kaalub selle iga kell üles,» kinnitab ta.

Parem karta kui kahetseda Ainsad piirangud Karini elus ongi, et ta ei tohi ravimite võtmist jätta ja peab olema arstide järelevalve all. Ning tütre lasteaias pole ta julgenud oma tõvest sõnagi poetada. Ta on kuulnud juhtumist, kui teised lapsevanemad on HIV-nakkusest teada saades hakanud oma järeltulijate tervise pärast muret tundma ja tervisetõendit nõudma. «Kui asja üle mõelda, saavad inimesed aru, et ohtu ei oleks isegi siis, kui laps oleks HIV-positiivne. Kuid hirm oma laste tervise pärast ei lase selgelt mõelda,» nendib Karin.

Ta tunnistab, et on vahel mõelnud, miks pidi just temaga nii minema. «Aga eks see mu enda viga oli. Narkomaanist elukaaslast poleks tohtinud usaldada,» on Karin saatusega leppinud.

Ta paneb kõigile naistele südamele, et turvamata seksist tuleks hoiduda. «Ei ole ju saladus, et kui narkomaanide, prostituutide ja geidega tegelemine on Eestis kontrolli all, siis naised, ja mitte vaid noored tüdrukud, otsivad seiklusi ja naudivad turvamata juhuseksi,» räägib Karin ja lisab, et HIV-nakkusele mõeldes kehtib kindlalt vanasõna «Parem karta kui kahetseda».

Eestis elab 12 000 potentsiaalset nakatajat Terviseameti andmeil oli Eestis 2014. aasta 21. veebruari seisuga diagnoositud 50 HIVnakatunut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8752 inimesel (sh aids 417 inimesel), kuigi spetsialistide arvates liigub selle viirusega tegelikult ringi ligi 12 000 inimest.

Esimene HIV-kandja registreeriti Eestis 1988. aastal.

Tänavu on enim nakatunuid Tallinnas – 25 inimest. 12 inimest on nakatunud Narvas, 9 Ida-Virumaal, 3 Tartumaal ja 1

Pärnumaal.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi Kristi Rüütli sõnul ei näita diagnoositud nakatunute arv HIVi tegelikku levikut. «Paljud HIV-kandjad ei tea, et nad on nakatunud, kuna selleni võib kuluda 4–5 aastat ja vahel isegi kauem, kui tervis halvenema hakkab,» teab ta.

See tähendab, et suur hulk eestimaalasi on potentsiaalsed nakatajad ja peaksid end HI-viiruse suhtes testima. Igas maakonnas on nakkuskabinetid, kus seda teha saab, aeg-ajalt on püstitatud ka HIV kiirtestitelke.

ALAMY/AOP

Tervis

Teisipäev, 4. märts 2014

5

Päikesenappus tekitab D-vitamiini defitsiidi ALAMY/AOP

Luustiku tervise ja mitme haiguse ennetamise seisukohalt on päikesevitamiinina tuntud D-vitamiin inimesele ßlioluline. Et Eestis päikest napib, on talvel täiesti normaalne vitamiini tase vaid kolmel inimesel sajast.

≤

SILJA PAAVLE SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloogi Karin Laasi sĂľnul on inimesele D-vitamiini peamiseks allikaks päikesevalgus, teadaolevalt omastab inimene D-vitamiini päikese kaudu 80%. Ăœlejäänud osa tarvilikust D-vitamiini vajadusest ehk 20% peaks inimene saama toidust.

Toidust imendumine halveneb vananedes Eestis on D-vitamiini saamine päikesekiirguse toimel piiratud, sest päikese intensiivsus D-vitamiini omastamiseks on piisav vaid maist septembrini, nendib ta. D-vitamiini saamiseks piisab Laasi sþnul, kui ollakse päikese käes 20 minutit päevas. Päikese toimel tekkiva D-vitamiini hulka reguleerib organism ise ning reumatoloogi kinnitusel ei saa päevitamise tagajärjel mitte kunagi tekkida liiga palju D-vitamiini.

Toidust saadava D-vitamiini imendumine halveneb aga vananedes. ÂŤLisaks peavad Ăźle 50aastased inimesed arvestama, et

nende D-vitamiini vajadus on oluliselt suurem kui noortel inimestel, neil ei piisa enam suvel paarist korrast päevitamisest ja mþnel korral kuus kala sÜÜmisest, rþhutab Laas.

Liiatigi on väga vähesed toiduained loomulikul teel D-vitamiini rikkad. Karin Laasi sþnul on sellised kalamaksaþli, lþhe, heeringas, sardiinid, makrell, munad, maks ja metsaseened. D-vitamiiniga rikastatakse ka toiduaineid, mida Eestis leidub kßllaltki vähe, kuid juba on olemas nii D-vitamiiniga rikastatud piim kui ka toiduþli.

Tartu ßlikooli reumatoloog Mart Kull on teinud D-vitamiini vaegust käsitlevaid epidemioloogiauuringud, mille andmeil on keskmine D-vitamiini hulk veres meie inimeste aastasest normist kolmandiku vþrra madalam.

Täiesti normaalne on talvel vitamiini tase vaid kolmel inimesest sajast.

Karin Laas räägib, et kuigi Dvitamiini tarvitamine on ohutu ka suurtes kogustes, on soovitatav D-vitamiini lisamanustamist alustades pidada nþu siiski oma arsti vþi apteekriga. Kþige täpse-

Kaitsefaktoriga kreemid vähendavad päikese toimet

malt saab D-vitamiini puudust hinnata vereanalßßsi pþhjal.

Täiskasvanule peetakse D-vitamiini päevaseks vajaduseks 200−400 TĂœ (toimeĂźhikut – S. P.) päevas. Vanemas eas inimesed, kellel on suurenenud osteoporoosirisk, vajavad 800−1200 TĂœ D-vitamiini päevas.

D-vitamiini puudus vþib pþhjustada terviseprobleeme ja haigusi. Näiteks tþi ßldine linnastumine Euroopas 19.–20. sajandil kaasa tubase eluviisi ja sellest tu-

lenevalt D-vitamiini puuduse tagajärjel lastehaiguse rahhiidi.

Selle epideemia lĂľpetas D-vitamiini avastamine kalamaksaĂľlis.

Tänapäeval soovitatakse lastele rahhiidi vältimiseks anda iga päev D-vitamiini kuni teise eluaastani 400 TĂœ päevas.

D-vitamiini puudus on ka osteoporoosi ehk luuhþrenemise ßheks riskifaktoriks. Selle tagajärjel tekivad vanemas eas ka väikese trauma järel luumurrud.

Nende ennetamiseks soovitatak-

se ßle 50aastastel naistel ja ßle 65aastastel meestel mþþta luutihedust ja hinnata teisi luumurru riskifaktoreid. Selleks tasub nþu pidada oma perearsti vþi -þega. Ning kui osteoporoos on juba diagnoositud, on kindlasti vaja peale ravimite tarvitada ka piisavas koguses D-vitamiini ja kaltsiumi.

Karin Laas tuletab meelde, et osteoporoosi ennetamine algab juba lapse kasvades, kui luustik saavutab oma tugevuse, hiljem

Tugevad silmad – hea nägemine

ÂŤOstsin apteegist Rootsi Blue Berry tab•ŽĴȹŽǯȹ Š›Â&#x;Â’Â?Š—ȹ —Ž’Â?Čą “ž‹Šȹ Â?ÂŽÂ’ÂœÂ?Čą ”žžÂ?Čą “Šȹ Â˜Â•ÂŽÂ—Čą Â&#x;§Â?Šȹ ›Š‘ž•ǰȹ œŽœÂ?Čą ’œŽÂ?Â’Čą ”ŠžŠȹ •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą ÂŽÂ’Čą Â&#x;Â§ÂœÂ’Čą –žȹ œ’•–ŠÂ?Čą Ž—Š–ȹ ÂŽÂ?Šȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂŽČą Â&#x;ÂŽÄ´Čą —’—Â?Čą Â?§‘ŽÂ?Čą Â™ĂťÂœÂ’Â&#x;ŠÂ?Čą ™Š’Â?Š•ǯȹ Blue Berry Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą Â–Ă¤Â“ÂžÂœÂ’Â?Čą –ž••Žȹ Â&#x;§Â?Šȹ ‘§œÂ?’ǡȹ ˜˜Â&#x;Â’Â?Š—ȹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ ”ä’Â?’•Žǰȹ ”Žœ •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ “ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ä‘Â?žÂ?Â’Čą “Šȹ ĂŁĂŁÂœÂŽÂ• ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ Â&#x;ÂŽÂŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ”˜Â?žȹ ™§ŽÂ&#x;Šȹ Š›Â&#x;žȏ Â?Â’ÂŽÂ”Â›ÂŠÂŠÂ—Â’ČąÂŽÂŽÂœÇŻČŽ

Parem nägemine tähendab paremat elu! —ȹ ”’—Â?Â•ÂŠÂ”ÂœČą Â?Ž‘Â?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą œ’•–ŠÂ?ÂŽČą Â&#x;䒖Žȹ Â?˜˜”žœÂ?ŠÂ?Šȹ Â?Ž›ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą “Šȹ œŽ•Â?ÂŽÂ?Čą ™’•Â?Â’Čą ‘Š•Â&#x;ÂŽČŹ —Ž‹ȹ •§§Â?ÂœÂŽČą “§’Â?ŠœÂ?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽÇ°Čą Â–Ă¤Â—Â’Â”Â˜Â›Â?Čą ÂœÂ’Â•Â–ÂŠČŹ •’‘ŠœÂ?ÂŽČą —ä›Â?ÂŽÂ—ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?äĴȹžȹ Â&#x;ä’ȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ•ÂŽČą Â&#x;Š“Š•’”Žȹ Â?˜’Â?Š’—ŽÂ?ÂŽČą ™žžÂ?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽČą Â”Â˜Â›Â›ÂŠÂ•ÇŻ Š•“žÂ?Čą Â?ž——ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą œŽÂ?Šǰȹ ”ž’ȹ •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ”Ž‘Â&#x;ÂŠÂœČą Â&#x;Š•Â?ÂžÂœÂŽÂœÇ°Čą “ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ĂŁĂŁÂœÂŽÂ•Čą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ ™Ý݊Â&#x;ŠÂ?Čą —’’Â?Â’ČąÂ—Ă¤ÂŽÂ•ÂŠÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂœÂ?ȹ•§‹’ȹŠ“ŠÂ?Šǯ

Originaalne Rootsi Blue Berry tablett

Rootsi Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹ’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?Â’ÂœÂŽÂœČą Â˜Â—Čą –žœÂ?’”Šǰȹ ‘Š›’•’”žȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜Â‘ÂžČą “Šȹ Â&#x;’’—Š–Š›ȏ “ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÇŻČą žœÂ?’”Šȹ ”Šœž•’””žœÂ?Čą —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂ•ÂŽČą Â?§‘Ž•Â?ŠÂ?Â’Čą “ž‹Šȹ Čą Â–ÂŠÂŠÂ’Â•Â–ÂŠÂœĂ¤ČŹ “Šȹ Š“Š•ǰȹ ”ž’ȹ ›’Â?Â’Čą ™’•˜˜Â?Â’Â?Čą ˜œŠ•Žœ’Â?Čą ĂŁÂ’ÂœÂ?Ž•ȹ 䑞›Ý——Š”žÂ?Ž•ǯȹ žœÂ?’”Š–Š›“ŠÂ?ÂŽČą “Šȹ ‘Š›’•’”žȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜ČŹ ‘žȹ Ž”œÂ?›Š”Â?Â’Â?Čą Š’Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ‘˜’Â?Šȹ —˜›–ŠŠ•œŽÂ?Čą —§Â?Ž–’œÂ?Čą —’—Â?Čą Â?˜ŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Â&#x;Ă¤Â›Â”Â”ÂŽÂœÂ?Šȹ Â?ž—”Â?ČŹ ÂœÂ’Â˜Â˜Â—Â’ÇŻČą ’’—Š™žžȹ œŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Čą ÂœÂ’ÂœÂŠÂ•ČŹ Â?Š‹ȹ Â?žÂ?ÂŽÂ&#x;ŠÂ?ÂŽČą Š—Â?Â’Â˜Â”ÂœĂťÂ?ŠÂ?Â’Â’Â&#x;œŽÂ?ÂŽČą Â˜Â–ÂŠČŹ Â?žœÂ?ÂŽÂ?Šȹ Â™Â˜Â•ĂťÂ?ÂŽÂ—Â˜Â˜Â•ÂŽÇŻČą Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?

œ’œŠ•Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ”Šȹ ”˜••ŠœÂ?Čą ™’Â?–Ž—Â?Â’Čą •žÂ?Ž’’—’ǰȹ –’Â?Šȹ •Ž’Â?ž‹ȹ ”Žœ”—§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą ÂŽÂŽÂœÂ?Čą Â&#x;ŠœÂ?žÂ?ŠÂ&#x;ÂŠÂœČą ÂœÂ’Â•Â–ÂŠČąÂ”Â˜Â•Â•ÂŠÂ?Â§Â‘Â—Â’ÂœČąÂ–ÂŠÂŠÂ”ÂžÂ•ÂŠÂœÇŻ Blue BerryČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ČąÂŽČąÂœÂ˜Â˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČąÂ?Š›Â&#x;Â’Â?Šȏ Â?Šȹ”ä’Â?Â’Â•Ç°ČąÂ”ÂŽÂœČąÂ•Â˜ÂŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ™Š•“žǰȹ“ž‘’Â&#x;ŠÂ?ȹŠžÂ?˜Â?ČąÂ&#x;ä’ȹ Â?ĂŁĂŁÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?ȹŠ›Â&#x;žÂ?Â’Â?ŠǯȹBlue BerryČąÂ?Š‹•ŽÂ?Â’Â?ČąÂœÂ˜Â‹Â’ČŹ Â&#x;ŠÂ?ȹ’Â?ÂŠÂœČąÂ&#x;ÂŠÂ—ÂžÂœÂŽÂœČąÂ’Â—Â’Â–ÂŽÂœÂ?ÂŽÂ•ÂŽÇ°ČąÂ”ÂŠÂŠÂœÂŠČąÂŠÂ›Â&#x;ŠÂ?žÂ?Čą Â—ÂŽÂ’Â•ÂŽÇ°ČąÂ”ÂŽÂœČąÂ”ÂŠÂ—Â—ÂŠÂ&#x;ŠÂ?ȹ™›’••ŽȹÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ”Â˜Â—Â?Š”Â?•§§Â?ÂœÂ’ÇŻČą Â’Â?Â–ÂŽÂ”ÂŽÂœÂ’Â—ÂŽČą “Šȹ Â?ŠœŠ”ŠŠ•žœÂ?ŠÂ?žÂ?Čą Â?˜’Â?ž–’—Žȹ —’—Â?ČąÂ?Ž›Â&#x;’œ•’”žÂ?ȹŽ•žÂ&#x;’’œ’Â?ČąÂ˜Â—ČąÂ˜Â•ÂžÂ•Â’ÂœÂŽÂ?ÇŻ

Nägemise muutused —ȹ Â•Â˜Â˜Â–ÂžÂ•Â’Â”Ç°Čą ÂŽÂ?Čą Â”Â˜Â˜ÂœČą Â&#x;Š—žœŽÂ?Šȹ Â?Ž”’Â&#x;ŠÂ?Čą –žžÂ?žœŽÂ?Čą ”Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂœÇŻČą ÂŽÂŽÂ?äĴȹžȹ ÂŽÂ’Čą Â™ÂŽÂŠÂ”ÂœČą ˜˜Â?Š–Šǰȹ ”ž—’ȹ Â?ÂŽÂ’ÂŽČą —§Â?Ž–’—Žȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǰȹ ÂœÂ’Â•ČŹ –ŠÂ?Čą Â&#x;§œ’Â&#x;ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ ‘Š””ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Â&#x;ŽĴȹȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂ–ÂŠÇŻČą œ’–ŽœŽÂ?Čą —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž——žœŽÂ?Čą Â˜Â—ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ?Žȹ”’’›ŽȹÂ&#x;Â§ÂœÂ’Â–Â’Â—ÂŽÇ°ČąÂ”Â’Â™Â’Â?ÂžÂœÇ°ČąÂ™Â’ÂœÂŠÂ›ÂŠÂ?ÂŽČŹ Â&#x;Â˜Â˜Â•ÇŻČą ’•“Ž–ȹ–§›”Š–Žȹ—ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ—§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž——žœŽ’Â?ȹ•žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœÇ°ČąÂŽÂ›Â’Â?Â’ČąÂ‘Â§Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇ°ČąÂ”ÂžÂ’ČąÂ?§‘ŽÂ?Čą “žœÂ?Â”ÂžÂ’ČąÂ“Â˜Â˜Â”ÂœÂŽÂ&#x;ŠÂ?ÇŻČą ÂŠÂœÂ”ÂŽÂ–Â’Â—Â’ČąÂ—Â§ÂŽÂ–ÂŽČąÂ”ÂŠÂžÂ?Ž•ȹ ˜•ŽÂ&#x;Š’Â?ČąÂ˜Â‹Â“ÂŽÂ”Â?ÂŽÇ°ČąÂŠÂœÂ“ÂŠÂ?ČąÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ˜Â‹Â“ÂŽÂ”Â?Â’Â?ČąÂ™ÂŠÂ’ÂœÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą œžž›Ž–ŠÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ&#x;§’”œŽ–ŠÂ?ȹ”ž’ȹÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂ•Â’Â”Â”ÂžÂœÂŽÂœÇŻČą

Ă¤Â—Â’Â”Â˜Â›Â?Čą ”ž›Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ’—’ȏ –ŽœŽÂ?ǰȹŽÂ?ȹ•žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČąÂ?§‘ŽÂ?Čą ‘Ý™™ŠÂ&#x;ŠÂ?Ç°Čą ÂœÂ’Â•Â–ÂŽČą ÂŽÂŽÂœČą Â˜Â—Čą –žœÂ?Čą Â?§™™ȹ —’—Â?Čą —§Â?ÂŽČŹ –’—ŽȹŠ’—Šȹ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǯ

Kust saab osta Blue Berry?

Silmad kipitavad sageli, esineb pisaratevoolu Vþrreldes varasemaga näete hämaras vþi pimedas halvemini Kauem lugedes hakkavad tähed jooksma Silmad on ereda valguse suhtes tundlikumad Kaugemal olevaid asju vþi objekte ei näe selgelt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, vþib teie nägemine olla nþrgenenud.

˜˜Â?ÂœÂ’ČąÂ?˜’Â?ž•’œŠ—Â?ÂŽÂ’Â?Čą Blue BerryČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ČąÂŽČąÂœÂŠÂŠÂ‹Čą ˜œÂ?ŠȹŠ™Â?ŽŽ”’Â?ÂŽÂœÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Ž•Â?Čą www.newnordic.eeÇŻ

Kas teil on kĂźsimusi? ’œŠ’—Â?˜Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•ČąĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČąÂ&#x;ä’ȹ Â”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ŠÂ?ÂŽÂœČąÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Â?ÂŽČą www.newnordic.ee NEW NORDICU internetipood

MĂ„RTSIS

SOODUSHINNAGA.

Väga erilised mustikamarjad...

Vaccinium myrtillus on Pþhja-Euroopale omane mustikaliik ja ßks levinumatest metsikult kasvavatest taimedest Rootsis. Mustikad olid ka esimeste Rootsi apteekides mßßdavate ravivahendite hulgas. Blue Berry preparaatides kasutatavat mustikaekstrakti valmistatakse metsiku madalakasvulise Vaccinium myrtillus’e marjadest, mida hinnatakse kþrgelt nendes leiduvate bioloogiliselt aktiivsete ainete ja intensiivse värvi pärast.

D-vitamiini puudusega seostatakse ka tervet hulka autoimmuunset tßßpi haigusi, nagu reumatoidartriit, sßsteemne luupus, sclerosis multiplex, I tßßpi diabeet, kuid ka vähkkasvajaid.

Luude tervise seisukohalt on Dvitamiini pikaajaline puudus raskete tagajärgedega.

Juba alates maist on päike piisavalt intensiivne, et nahk saaks toota D-vitamiini. Karin Laasi sþnul vþivad päikese kasulikku toimet vähendada pilves ilm, þhu saastatus ning tugeva kaitsefaktoriga kreemid. D-vitamiini saamiseks ei pea end ßleni pruuniks päevitama, vaid piisab, kui päikest saavad labakäed ja nägu, selgitab reumatoloog ja lisab, et kui päevitamine pole vþimalik vþi mþne haiguse tþttu soovitatav, peaks D-vitamiini manustama toidulisandina. Toidulisandites on D-vitamiini nii tilkade kui ka tablettidena, koos vþi ilma kaltsiumita. Ka vanas heas kalamaksaþlis on rohkelt D-vitamiini, ßtleb Laas. Sobiva toidulisandi aitab apteeker välja valida.

Kas teie nägemine on hea?

Originaalne Rootsi tablett silmadele Armastan väga lugeda, kuid palju lugedes väsivad silmad kiiresti, tekib pisaratevool ja tähed hakkavad jooksma. Nßßd olen aga väga þnnelik, sest avastasin Rootsi Blue Berry tabletid, jutustab Kathy.

Avastas Blue Berry tabletid

saab luutiheduse vähenemist aeglustada. Seepärast peaks lapse ja nooruki toit olema mitmekesine ja sisaldama piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumit. Lisaks tuleks rohkelt þues liikuda ja kehaliselt aktiivne olla.

Teise maailmasþja ajal sþid hävituslennukite piloodid enne Üiseid lende mustikaid.



Teisipäev, 4. märts 2014

‡

Tervis

Hoia silmi

Kuiva naha eest hoolitseb

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

6

KÜSI NÕU: Kui nägemine pole enam selge, tasub küsida nõu arstilt. Silmaarst Ants Haavel ja optometrist Gustav Kesküla analüüsivad pildil ühe patsiendi silma sarvkesta uuringu tulemust.

ANDRUS PALTS

Silmade tervis algab õigest eluviisist ≤

KADRI PENJAM LEHT@OHTULEHT.EE

Et inimsilm on tundlik kõiksugustele muutustele, tasub silmade tervise nimel elada ja toituda tervislikult. Nii väheneb võimalus silmaprobleemide tekkeks.

KSA Silmakeskus silmaarst Ants Haavel kinnitab, et kuigi tänapäevane liigne arvuti- ja telerivaatamine silmade tervisele kasuks just ei tule, on silmaprobleemide põhjused siiski palju sügavamal. «Mured sõltuvad eelkõige ealistest iseärasustest, palju tuleneb ka geneetilisest pagasist,» nendib ta.

Silmamuredest pole prii ei noor ei vana, igas eas on lihtsalt omad probleemid. Suurimad sil-

ma tervise mõjutajad on stress, suitsetamine, vanus, vereringeja ainevahetusprobleemid ning muu elutegevusega kaasuv.

«Noored inimesed ja lapsed on tavaliselt kimpus laisksilmsuse, refraktsioonihäiretega, lühi- ja kaugelenägelikkuse ning traumadega, täiskasvanud ja noored satuvad tihti kimpu kontaktläätsede kandmisest põhjustatud muredega. Pärast 40. eluaastat hakkavad inimesed vajama lugemisprille ning üle 60aastased inimesed on mures silmapõhjaprobleemide, kõrgenenud silmarõhu ning silmaläätsede hägustumisega,» toob silmaarst näiteid häirete kohta eri vanuserühmades.

Pidevast arvuti- ja telekajälgimisest rohkem teeb Ants Haaveli sõnul silmadele liiga igapäevane rabelemine. «Stressist saab alguse 80% igasugustest haigustest,» nendib ta, et ka silmatõved kuuluvad nende hulka.

Kuidas mõjutab silmi saabuva kevade ere valgus? «Silmal on valguse eest kaitsmiseks omad kaitsemehhanismid. Sarvkest,

lääts ja klaaskeha absorbeerivad ultraviolettkiirgust ja pupill muutub ereda valguse käes kitsamaks,» selgitab silmaarst.

Kauem otse päikesesse või keevitusleeki vaatamine toovad kohe kaasa ajutised või alalised kahjustused.

Silmade tervisele ei mõju soodsalt mõne kroonilise tõve tüsistused. Üks selline haigus on näiteks diabeet, mis rikub pikema aja jooksul silmades paiknevaid veresooni ning halvendavad nii nägemist. Kuid silmadele võivad halvasti mõjuda ka ravimid, mida krooniliste tõbede puhul tarvitatakse pikki aastaid.

40% sureb heas seisukorras silmadega Näiteks võivad enamik südameja vererõhuravimeid põhjustada silmade punetust, kipitust ja tekitada kaugnägevust. Silmarõhu alandajad võivad aga kroonilisel kasutamisel põhjustada lühinägelikkust. Paljud ravimid põhjustavad varasemat silma-

põhjade lupjumist.

Kõige enam kahjustavad silmapõhjasid Haaveli sõnul aga stress, suitsetamine, vanus, vereringehäired ja ainevahetusprobleemid. «Üle 40aastastel inimestel hakkavad järjest sagedamini tekkima silmaprobleemid. Stressivaba elu ja korralik toitumine aitavad ehk probleeme veidi edasi lükata, kuid ometi ei suuda ka tervislikult elav inimene neid täielikult ära hoida,» nendib arst.

Silmatervisele mõeldes soovitab Ants Haavel hoiduda traumadest, elada stressivaba elu, vabaneda kahjulikest harjumustest ning püüda hoiduda haigustest ja liigsetest ravimitest. Ka tasub päikese käes viibides kasutada UV-kaitset.

«Umbes 40% inimesi sureb suhteliselt heas seisukorras silmadega. Paraku peab arvestama sellega, et pärast 45. eluaastat toimub nägemise osas aastatega süvenev kvaliteedi langus. Sellega tuleb lihtsalt leppida ja nautida elu sellisena, nagu see on,» nendib Haavel.

9 nippi, kuidas leevendada kevadväsimust Pärast pikka talve viib väiksemgi kiirustamine jaksu ja tekib tunne, et enam lihtsalt ei jõua.

Mail Online tuletab meelde, et kevadväsimuse vastu on rohtu ja pakub selleks välja üheksa nippi.

Loobu kohvist! Loobuda tuleks kõigest kofeiini sisaldavast, lisaks kohvile leidub seda ka tees ja karastusjookides. Kofeiinist loobudes näed, kuidas kurnatus hakkab kaduma. Asi on lihtsalt selles, et kofeiin on võimas erguti, mille mõju kestab kehas seitse tundi või

kauemgi ja erutusseisundis ei suuda keha korralikult välja puhata.

Loobu suhkrust! Ka suhkru kuhjamine kehasse põhjustab hormoonidele suurt stressi. Mõttetud suhkrurikkad joogid on mõistlik asendada smuutide ja mahladega.

Jälgi, millist rasva sööd! Peale suhkru mürgitavad niigi kurnatud keha ka küllastatud rasvhapped ja üldse töödeldud toidud. Väldi hüdrogeenitud rasva ja transrasvhappeid, sest need suurendavad halva kolesterooli hulka ja takistavad heade rasvhapete (omega-3) omastamist.

Söö hommikul korralikult! Ainevahetus on haripunktis keskpäeval. Sellepärast söö korralikult hommikust ja lõunat. Õhtupoole muutub nii hormoonide eritamine kui ka ainevahetus laisemaks. Kui sööd vastu ööd, kulutab keha rammu toidu töötlemisele ja ei puhka välja.

Söö värvilist toitu! Mitmesugused õied ja viljad kaitsevad keha haiguste eest, mõjuvad põletikuvastaselt ja mürke väljutavalt.

Maga nutikamalt! Näiteks ära vaata voodis telekat. Üldse oleks

mõistlik voodis vaid magada ja seksida.

Hinga korralikult! Leia endale enne magamaminekut mugav paigake, istu ja keskendu viieks minutiks sügavale sisse- ja väljahingamisele. See aitab hästi rahustada nii meeli kui ka keha.

Võimle! Stressis keha naudib joogasirutusi ja -painutusi.

Võta päikest! Kõige parem tervendaja on päike. Õnneks hakkavad ka päevad minema pikemaks, päike paistab kõrgemalt ja soojemalt – kasuta see ära!

≤ SILJA PAAVLE

ALAMY/AOP, ERAKOGU

Kuiv nahk tahab erilist hoolt ILLE GRĂœN-OTS

Otsi abi apteegist

LEHT@OHTULEHT.EE

Kui tekib tunne, nagu nahk oleks keha ßmber mitu numbrit väiksemaks jäänud, on see ilmne märk naha kuivusest.

Kui noortel kipub nahk olema sageli rasune ja vinniline, siis aastatega muutub nahk järjest kuivemaks. Ăœhtlasi viitab kuivusele see, kui seni sile nahk on muutunud karedaks ja ebaĂźhtlaseks. Kuiv nahk vĂľib olla ka punetav, tuhm, helbeline, kihiline, kuivade valkjate laikudega, pragude ja isegi lĂľhedega. KĂľige sellega käib sageli kaasas sĂźgelemine, torkimistunne, valutunne.

Dermatoloogid Marge Tampere ja Elo Kuum räägivad, et kuiva naha tekkimisel vþib olla mitu pþhjust: niiskuse vähenemine naha pindmistes kihtides, nahapþletik, naha pidev ärritamine (näiteks villaste riiete, ka kinnaste, kandmine paljal nahal) ja nßhkimine, traumeerimine, kuum vþi kßlm ilm, liiga kuiv toaþhk, UV-kiirgus, päikese vþi solaariumiga liialdamine, tugevatoimelised pesemisvahendid, ßlemäärane jumestus, kiiritus- ja keemiaravi.

Enim kannatavad dermatoloogide sþnul kuiva naha käes eakad inimesed, sest naha vananedes rasu-ja higinäärmete aktiivsus langeb. Arvatakse, et peaaegu kþigil ßle 60aastastel inimestel on nahas liiga vähe niiskust.

Peale vanuse mþjutavad naha kuivust ka haigused. Teiste seas näiteks atoopili-

Kuiva, kareda ja ärritunud nahaga inimene vþib abi saada kalamaksaþli, oomega-rasvhapete, vitamiinide A ja E tarvitamisest, räägib Raudalu Apteegi proviisor-juhataja Kßlli Teder (pildil), rþhutades, et peale toitumise on väga oluline naha þige hooldamine.

Kuiva naha pesemiseks soovitab ta valida leelisevabad (pH 5–5,5) pesemisvahendid ning kindlasti pärast veeprotseduure nahka kreemitada. Soovitav on kreem panna kergelt niiskele nahale ning vahel tuleb seda teha lausa mitu korda päevas, lausub ta. Kuiva ja ärritunud naha korral tema sþnul soovitav kasutada apteegikosmeetikat, mis on spetsiaalselt välja tÜÜtatud kuiva, tundliku ja allergilise naha hooldamiseks.

Tedergi soovitab naha kuivuse probleemide korral konsulteerida arstiga, sest mþnikord ilma arsti määratud ravimiteta ketendavale, sßgelevale ja punetavate laikudega nahale leevendust ei leia.

Väldi kuiva nahka

ne dermatiit, psoriaas ja isegi diabeet. Ka mþne ravimi (näiteks diureetikumide) tarvitajal vþib nahk kuivaks muutuda.

Kindlasti on oma osa aga mikroelementide (tsingi) ja asendamatute rasvhapete puudusel organismis, seetþttu on oluline sßßa piisavalt A-vitamiini ja sßßa värsket puu- ja kÜÜgivilja. A-vitamiinirohked toiduained on näiteks piim, munad, vþi ja maks.

Karuteene naha niiskustasemele teevad ka konditsioneerid. Sestap on tubases Ăľhkkonnas hea kasutada Ăľhuniisutajat. Ă•huniiskust aitavad hoida ka toataimed, mis kastmisel saadud vett tasapisi Ăľhku eraldavad.

Igal juhul tasub kuiva ja ketendava naha puhul konsulteerida nahaarstiga.

Sest ootamatult kuivaks muutunud nahk vþib märku anda hoopis mþnest tþsisemast haigusest.

^ Pese nägu leige, mitte kuuma veega. Duťi all ära ole rohkem kui kßmme minutit. ^ Kasuta pehmetoimelist seebivaba pesemisvahendit. ^ Kuivata nahka pehme rätikuga þrnalt patsutades. ^ Raseerimisel eelista raseerimisvahu asemel losjooni. ^ Kreemita käsi mitu korda päevas. ^ Kßlmal ajal ära mine niiskete kätega þue. ^ Ära liialda fÜÜni kasutamisega.

Juukseid fÜÜnitades hoia kuum þhk näost ja kaelast eemale. ^ Kasuta ka kßlmal ajal vähemalt 15 SPF päikeseblokaatorit.

Allikas: derma.ee

HINNAD LANGEVAD!

ALLAHINDLUSED PRILLIRAAMIDELE

KUNI

80 %

Luteiini, zeaksantiini, tsingi ja E-, C-, ja A-vitamiinidega kapslid silmadele.

PROGRESSEERUVAD LĂ„Ă„TSED ÂŽ

99â‚Ź

DoppelherzÂŽ aktiv Augen Vital on UUS spetsiaalne toitainete kompleks silmadele.

Sobib nägemise toetamiseks neile, kes tÜÜtavad arvutiga, vaatavad tihti telerit, viibivad kuiva þhuga ruumides, suitsetajatele, autojuhtidele ning diabeetikutele.

KĂ•IK HINNAD KEHTIVAD RAAMIDE JA KLAASIDE OSTU PUHUL KUNI 31.03.14

SILMAARSTI VASTUVĂ•TT

MEIE KAUPLUSED ASUVAD: Prillide tellimisel PRO KAPITAL Narva mnt 13; tel: 660 1902 maksab nägemiskontroll 6₏!

MUSTAKIVI KESKUS Mahtra 1; tel: 633 3350; 602 4696 RIMI HĂœPERMARKET SĂľpruse pst 174/176; tel: 655 5290 TELLISKIVI KAUBAKESKUS Ç“ÇŚKKIRJIUIĂ› Ă›SEK Ă› Ă› RIMI HĂœPERMARKET (AABEQRSIĂ› Ă›SEK Ă› Ă› BENTON KAUBAKESKUS Ä‹IRLĘEĂ›SEEĂ› Ă›!Ă› Ă›SEK Ă› Ă› Ă› Ă› E BRAVO KESKUS PAEĂ› Ă›SEK Ă› Ă› AL AJ T EUROMEKKA 0TMAMÇŚĂ› Ă›SEK Ă› Ă› I ES TUULEMAA 21 Tel. 601 0999 RĘĘRST JKARRIĂ›JATOKTR MI

A

www.nordoptika.ee

KREEMITA: Kuiv nahk tahab kreemiga toitmist, vahel suisa mitu korda päevas.

DoppelherzÂŽ aktiv Augen Vital

ERIPAKKUMINE:

ORMA NEW GENERIC CRIZAL ALIZE UV (norm. hind 150â‚Ź/paar) + PT METALLRAAMID (47â‚Ź) KĂ•IGEST



UU S!

≤

‥

7

Nahk

Teisipäev, 4. märts 2014

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

Tervis

A KL

RE

K

Vitamiin A ja tsink aitavad hoida normaalset nägemist.

Vitamiin E ja tsink aitavad kaitsta rakke oksĂźdatiivse stressi eest.

Laktoosi- ja gluteenivaba!

!

S TU

I

G IN

Sisaldab 12 mg luteiini ja zeaksantiini (saadud kĂľrgest peiulillest Tagetes erecta), tsinki, E-, C-, ja A-vitamiini.

Vaid 1 kapsel päevas. Pakendis 30 tk.

Saadaval apteekides!

Teisipäev, 4. märts 2014

8

Tule lþþgastu ja naudi TÄRKAVAT kevadet

Pärnus Spaa-hotellis Viiking!

Sinu sĂźdame SPAA

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget‌? ... siis on ka Teil mþistlik kasutada tänapäevast ja senini ainsat suukaudselt tþhusalt toimivat nanotehnoloogilist toodet

Selle paketiga kĂľik ravi- ja iluprotseduurid

-15%

NAISTEPÄAEKVEATT MA JUTeUvSaP, 1 ÜÜ)

KEVAD S (3 päev ĂœDAMES a, 2 ÜÜ ERIP d)

80 â‚Ź

Hind a lates

inimen e

NANOHAP™ (Ca10(PO4)6(OH)2)

(2 pä

AKKU

INE KE 28.02M ďšť30.03HTIB

Tervis

46 â‚Ź s d alate

Hin

B MINE KEHTI ERIPAKKU .03

3.03ďšť16

tuba

PAKETTI KUULUB:

HINDA KUULUB:

t .BKVUVT LBIFTFT UPBT ÚÚE

t IPNNJLVTÚÚLJ KB ĂœIUVTÚÚLJ t )PNNJLVNBOUMJE UPBT t )PPMJUTVTUFTU WBMJLVMJTFMU QSPUTFEVVSJ t 4BVOBLFTLVTF KB KĂœVTBBMJ LBTVUBNJOF lahtiolekuaegadel t ½ÚMPLBBM ,BTTB / - TJTTFQĂŠĂŠT LVOJ TĂ EBÚÚOJ UBTVUB W B FSJĂ SJUVTUFM

t .BKVUVT IPNNJLVTÚÚHJHB LBIFMF t 4BVOBLFTLVTF KB KĂœVTBBMJ LBTVUBNJOF lahtiolekuaegadel t 7BIVWFJO KB NFFMEJW Ă MMBUVT UPBT PPUBNBT t ½ÚMPLBBM ,BTTB / - TJTTFQĂŠĂŠT LVOJ TĂ EBÚÚOJ UBTVUB W B FSJĂ SJUVTUFM

0TUFT QBLFUJ LBIFLT KĂŠSKFTUJLVTFLT ÚÚLT saate boonusena mĂľlemale tasuta sooja virsiku käteparaďŹ inihoolduse.

KOOLIVAHEAJAL 15.23.03.2014 ÜÜbivad lapsed, vanuses kuni 12 aastat (kuni 2 last), koos vanematega tasuta!

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Selle sini-valgetes kapslites olevad nanoosakesed toimivad kiiresti nii noorematel inimestel sarnaste probleemide algjärgus kui ka juba vanematele, pikaajaliste kaebuste korral, mis kevadtalvel just ägenevadki...

LĂœHIKOKKUVĂ•TE NANOHAP™ kasutamise kogemusest: t segavate vaevuste oluline vähenemine vĂľi täielik kadumine ja vabam liikuvus nii liigestes kui selgroos on just see, mida igaĂźks sellises situatsioonis sooviks t aitab organismil tagada konstantset kaltsiumihulka veres, hoides seetĂľttu luud, hambad, kßßned ja juuksed tugevad

t mþjutab hormoonide kaudu mitmete elutähtsate organite ja sßsteemide tÜÜd t ei kuulu oma kehaomase koostise tþttu ravimite kategooriasse t bioloogiliselt sobivad nanokristallid toimivad kahjulike kþrvalmþjudeta t positiivset kogemust Eestis on juba viies aasta! (vt. ka kodulehelt rubriiki TAGASISIDE)

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

SPAA HOTELL VIIKING, Sadama 15, 80012 Pärnu Lisainfo info@viiking.ee vþi telefonil +372 449 0500(hotelli vastuvþtt) vþi +372 449 0505 (mßßk)

MEDICATE EST OĂœ

Tellitud saadetis tuleb Teile otse kodupostkasti!

Internetis saab ostu teha kodulehelt www.nanohap.eu, telefonitellimused ja info 5567 0607