20140123teinenoorus

Teine noorus

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Neljapäev, 23. jaanuar 2014

Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Helena Karma » 614 4045 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

Mõnusalt tervemaks



‡ Suhted

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2

Neljapäev, 23. jaanuar 2014

Reisilt leitu Reisile minnakse enamasti ikka huvist kaugete maade ja kultuuride vastu, vahel on aga naastes peale reisimuljete ja elamuste kaasas ka lähedane inimene või terve sõpruskond, kellega koos elus edasi minna.

≤

ANN SALU LEHT@OHTULEHT.EE

Pärnulanna Ene (62) kaotas abikaasa 12 aastat tagasi – täisjõus mehe viis siit ilmast infarkt. «Mu mees oli minu jaoks just see üks ja õige – oli uskumatu vedamine, et meie, hingesugulased, ühel ammusel kevadpäeval sattusime ühte bussi, kõrvuti istekohtadele,» meenutab Ene, kuidas ta oma kaasaga tudengipõlve esimesel suvel tutvus. «Meievaheline klapp oli nii uskumatult täiuslik, et kui sihtkohas bussist maha astusime, oli mõlemal selge – edasi läheme selles elus kõrvuti.»

Nii läkski. Loodi kodu, kasvatati koos lapsed üles, jagati rõõme ja muresid. «See tundub nüüd endale ka uskumatu, aga meil tõesti polnud mitte ühtki tõsist tüli,» ütleb Ene. «Vahel vaatan, kui mõnes peres sellestki riid tuleb, kuidas teine tassi kuivatab või kuhu vaasi paneb, siis mõtlen ikka, kui väga meil teineteisega vedas.»

Ravipakett eakamatele 4-öine pakett kaaslasele

-50%

Hind al 208.50 € / 4 ööd kaks inimest (1 ööpäeva hind ühele al 26 €)

Hind kehtib EV pensionitunnistuse ettenäitamisel

Pakett sisaldab: 3 ravipäeva, 3 protseduuri ravipäevas, arsti või õe vastuvõttu, hommikvõimlemist, 3 toidukorda päevas, majutust 4 ööd, Termide või Surnumere veekeskuse kasutamist.

Pakett kehtib pühapäevast-neljapäevani Eripakkumine kehtib kuni 20.02.2014

Reisikaaslastest sõpruskond Sellest saati, kui esimene laps juba omal jalal tatsus, käis pere palju reisimas. «Läbi sai kolatud Eesti, Läti, Leedu, Krimmis käisime,» loetleb Ene. «Aga niipea, kui siin iseseisvusega liikumine vabamaks läks, hakkasime maailma avastama: Soome, Rootsi, Norra, Itaalia, Ungari, Kreeka, Prantsusmaa – igal suvel käisime kusagil, vahel ka talvel mõnel soojamaareisil.»

Lõõgastuspakett Estonia Spa’s 2-öine pakett sõbrale

-50%

Hind al 129 € / 2 ööd / 2 inimest Pakett sisaldab: 2 erinevat protseduuri, 5 toidukorda, majutust 2 ööd, 7HUPLGH NDVXWDPLVW MD KRPPLNY}LPOHPLVW Eripakkumine kehtib kuni 22.02.2014

Info ja broneerimine:

Estonia Medical Spa Hotel, Tammsaare 4a, 80010, Pärnu tel.: +372 447 6905 e-mail: sales@spaestonia.ee PantherMedia/SCANPIX

Teine noorus

Ajapikku kogunes reisidelt oma sõpruskond. «Norra reisil tutvusime ühe Haapsalu perega – olime üheealised, ühepalju lapsi, kes ka omavahel hästi sobisid, nii jäime hiljemgi perekonniti läbi käima,» kirjeldab Ene. «Koos kavandasime järgmisi reise, suurema pundiga ju mõnus minna. Tasapisi lisandus veel inimesi ja lõpuks sai kokku viis peret, kellega koos on sõna otseses mõttes pool ilma läbi sõidetud.»

Üksi koju konutama jääda – see on kõige hullem, mida vanemas eas endale teha saab.

Siis on elu läbi kah!

Sõpruskond lävis omavahel aasta ringi – käidi sünnipäevadel, mille põhisisuks enamasti järgmise reisi kavandamine, veedeti koos jaanipäevi ja saadi vahel niisamagi kokku.

«Minu kogemus ütleb, et reisilt leitud sõbrad on need kõige kindlamad,» tõdeb Ene. «Nemad olid mulle ja mu lastele pärast kaasa kaotust suurimaks toeks, tänu neile ei tunne ma end praegugi üksiku ja õnnetuna.»

Esimesel suvel pärast mehe surma ei jaksanud Ene end küll reisile minekuks kokku võtta, sõbrad ei

jätnud aga enne, kui ta nõusse jäi.

«Nii olemegi nüüd edasi käinud ikka samamoodi nagu varem. Praeguseks on meie seltskonnast üks mees oma naise kaotanud – eks meie siis hoiame reisidel omavahel rohkem kokku, teised ju kõik paarisrahvas. Meil ei susise küll midagi – me oleme nii vanad sõbrad ja lihtsalt teineteisele toeks. Need, kes mõlemad kalli inimese kaotanud, mõistavad teineteist. Aga juhtugu mis tahes – on hea tunne, kui tead, et oma reisiseltskonna peale võib alati ja igas olukorras loota, nemad mind hätta ei jäta, nad on mu kindel seljatagune.»

Uuesti mehele minna või kedagi oma ellu leida Enel plaanis pole.

«Eks neid kosilasi on mul siin ju käinud, aga ma ei usu, et ma suudaksin kellegagi pereelus kohaneda, latt on vist liiga kõrgel,» tunnistab ta. «Üksindus mind ju ei vaeva: mul on töö, lapsed, lapselapsed ja sõbrad – mina olen oma eluga rahul.»

Ühised huvid liidavad Elupõlised sõbrannad Nadja (68) ja Linda (69) on seevastu otsustanud, et oleks ikka hea, kui elusügisel üksi ei pea olema. «Mitte et ma nii väga kellelegi suppi keeta või kellegi sokke pesta tahaksin,» tunnistab krapsakas Nadja. «Aga ikka oleks hea, kui oleks keegi, kellega minna teatrisse, kontserdile või vahel niisama jalutamagi. Sõbranna ju on – aga no mis me, kaks mutti, ikka teineteise käevangus teatris jalutame… Kui härra kõrval, on ikka teine asi!»

Linda tunnistab, et tema on korra endale reisilt elukaaslase leidnudki. «Mu esimene mees suri, kui ma polnud veel nelikümmendki,» räägib ta. «Olin kaua aega üksi, aga kord kinkisid lapsed sünnipäevaks

Teine noorus

Neljapäev, 23. jaanuar 2014

3

ud elurõõm reisi ja seal sain tuttavaks väga toreda mehega. See on ikka õige, et reisil näed kohe ära, mis inimesega tegu. Ma olin varem ka paar korda uut kooselu proovinud, aga kõik need lilletoojad ja käemusutajad osutusid igapäevaelus mulle täiesti sobimatuteks. Reisilt leitud kaasaga elasime kaheksa aastat koos, kahjuks sai talle siin ilmas antud aeg otsa.»

Nii ongi Linda juba seitse aastat jälle üksi. Sõbrannad tunnistavad, et üksi elades pole majanduslikult kerge toime tulla, nii käivad nad mõlemad veel osakoormusega tööl. Mõneti muidugi sellepärast, et saaks reisida.

Enamasti valivad nad rühmareisi, mis mõeldud eakamale seltskonnale. Nad märgivad aga, et alati pole vaja kaugele minna: Eestiski on väga palju kohti, kus elu jooksul käinud pole ja kus ahhetamist-ohhetamist jagub. Pealegi leiab nii inimesi, kellega ühised huvid.

«Meie oleme näiteks avastanud aiandus- ja mõisahuviliste seltskonna,» ütleb Linda. «Selliste inimestega ei tule kunagi jutupuudust, aiareisikaaslastega vahetame siin lillesibulaid ja jagame igasuguseid aiandusmuresid ja -rõõme. Reisidelt leitud kaaslased on osutunud väga mõnusaks seltskonnaks, kellega suhtlema jäädagi.»

«Aga ega me enne ikka jäta, kui vähemalt üks meist on korra veel mehele saanud,» lõkerdab Nadja. Linda muheleb, et see ikka rohkem naljajutt – ei pea endale vanemas eas tingimata elukaaslast leidma, aga häid sõprututtavaid on inimesel alati enda ümber vaja. «Ikka on hea, kui on kedagi kas või vahetevahel külla oodata – valmistud ja keedadküpsetad, et võõrustada – kohe on elul värvi ja maiku,» ütleb Linda. Ja seda pean küll ütlema, et oma hilisema ea parimad kaaslased olen mina leidnud just reisidelt, kõige paremad veel neilt lühikestelt aiareisidelt, eks ühine huvi liidab veel rohkem.»

Nadja torkab vahele, et muid võimalusi kuigi palju ju pole ka.

«Kus meie eas siis ikka enam omavanustega tutvuda – polikliiniku arstijärjekorras,» naerab ta.

«Aga seda ma ütlen, et üksi koju konutama jääda on küll kõige hullem, mis selles eas endale teha saab. Siis on elu läbi kah!»

Teet Malsroos

Nii rõõmsad, nii säravad – Tõnu Aav oma kauni kaasa Ruthiga Draamateatri tänavusel uusaastapeol.

Kaks mažoorset inimest said kokku Sel nädalal 75. sünnipäeva tähistanud näitleja Tõnu Aav küllap jagab nende seisukohta, kes ütlevad, et reisilt on kerge enda kõrvale õige inimene leida, sest reisioludes tulevad igaühe head ja vead kiiresti välja. Üle kümne aasta lesepõlve pidanud, kolis armastatud näitleja, kelle elurõõmu ja vitaalsust ei näi aastad küll grammigi kahandavat, kokku endast 22 aastat noorema Ruthiga, kellega kohtus mõne aasta tagusel Türgi reisil.

«Mina läksin Türgi reisile kindla plaaniga leida endale sealt naine,» on Tõnu Aav rääkinud Postimehele antud intervjuus. «Eeltingimused olid, et ta ei tohi olla üksik laps peres, peab olema talurahva kasvatusega, korralik ja töökas, nagu kõik talutüdrukud valdavalt on – ma ei tea ühtki lolli ja laiska talutüdrukut.» Kiiresti sai selgeks, et

Ruth on loomult just selline läbi ja lõhki talunaine, kuigi pole üldse talunaise moodi.

Paljud väärikamas eas inimesed kahtlevad, kas selles vanuses on üldse võimalik veel kellegagi kohaneda. Tõnu Aav ütles usutluses selle kohta: «Meil on omavahel väga hea suhe, sest Ruth on ka mažoorne natuur. Meil on piisavalt suur huumorimeel, ei ole võimalik tülli minna.»

Pelgust selle ees, mida küll teised inimesed arvavad või räägivad, peab Tõnu Aav täiesti ülearuseks: «Mis see teiste asi on, kellega ma elan.

Mis see muu ikka on kui kadedus, mis rääkima ajendab!»

Neile aga, kes teda kauni kaasa pärast kadestama kipuvad, on Tõnu Aaval vaid üks soovitus: otsige ka, ega ilusad naised ilmast otsas ole!

Valede sulgedega end reisil ehtida ei anna «Selge on see, et reisiseltskonnas on teinekord kuldses keskeas inimesi, kelle vahel näed kerget ja mõnusat flirti käivat või märkad, kes üritab teisega ühises õhtusöögilauas alati kõrvuti istuda,» kõneleb 17 aastat seltskondadega mööda ilma rännanud Germalo Reiside reisikorraldaja ja -juht Ervin Org (pildil). «Väga ilus lugu oli meil ka: ühel reisil said kokku pikka aega üksikupõlve pidanud daam ning mõnda aega tagasi lesestunud vanahärra, kes oli tõeline džentelmen. Reisil nad kohtusid ja kokku nad jäidki, armastuslugu kestis kaks aastat ja lõppes siis, kui vanahärra igavikku lahkus.»

Ervin usub, et reisil sünnivad armulood juhuse tahtel, mitte ei ole viimse komakohani planeeritud ettevõtmised. «Juhtumeid, et reisil tekib paar, ikka on, aga kuivõrd inimesed nüüd selle eesmärgiga reisile lähevad, on raske öelda. Pigem on need kokkusaamised spontaansed,» lausub ta, kuid möönab, et reisi broneerimisel tuntakse siiski huvi, palju on grupis üksikuid ja palju paarirahvast. Aga see olla tavaline, et inimesed tahavad pisut ette teada, millisesse seltskonda nad nädalaks-kaheks satuvad.

«Seda, et reisil sõpruskonnad tekivad, on küll hästi palju,» ütleb Ervin. 15 aastat tagasi, bussireiside hiilgeaegadel, viis ta Norrasse grupi, kes reisib siiani üheskoos. «Neil tekkis kambavaim ning nad hakkasid seltskonnana koos järjest reisidel käima.

Siis on mul seltskond, keda ma kutsun «Minu veetlevateks leedideks» – nendega olen reisinud algusest saadik, igal aastal. Ajapikku on nende read küll hõrenenud, aga nad on nii sarmikad, et leiavad enda sekka iga kord uusi liikmeid.»

Sääraseid juhuse toel tekkinud seltskondi on Ervini ütlemist mööda väga palju ning neil käib suhtlus pärast reisi aktiivselt edasi. Järgmisele sõidule min-

Erakogu

’’

Kaaslase või terve sõpruskonna leidmiseks on reis üks paremaid võimalusi – seal saad inimestest kiiresti selge pildi.

nakse juba koos. Ja ülejärgmisele ning üleülejärgmiselegi.

Kaaslase või terve sõpruskonna leidmiseks on reis Ervini arvates üks paremaid võimalusi, sest seal ette tulevates olukordades saab võõrast inimesest kaunis ruttu selge pildi: «Näed, kuidas teine inimene kerget stressi talub või kuidas ta kohaneb uutes olukordades. See on aus ja selge pilt. Valede sulgedega end reisil ju ehtida ei anna – kõrvalolijad näevad ära, kes sa tegelikult oled.»

≤ AIGI VIIRA



60+ –

‥

Neljapäev, 23. jaanuar 2014

Mood

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

4

Teine noorus

Juba ammu ei tähenda 60. eluaasta piiri ßletamine seda, et tuleks igas mþttes tagaplaanile tþmbuda: mis mina, vanainimene, nßßd enam... Kaugel sellest – eakamana vþib välja näha vägagi stiilne ja pilkupßßdev.

Miskipärast kipub paljudel just sellesse ikka jþudes tekkima tunne, et nßßd on kþik – enam ei ole mul moega mingit pistmist, panen selga, mis kätte juhtub, ja katsun kuidagi elupäevad lþpuni veeretada. Eriti puudutab see suhtumine mehi, kuid ka naised lasevad mþnikord end liiga lþdvaks.

Ăœle pakkuda ei maksa Ăœlepakutud riietus pole kaunis Ăźheski vanuses, kuid kĂźpsemas eas inimese puhul näib see eriti totter.

Kþige lihtsam viis stiilirajal mitte vääratada on hoida selget joont: valida kogu riietus ßhes värvis. Mitmesuguste värvide ja mustrite kokkusobitamisel on kerge alt minna, kuid valides vaid ßhe, on vþimatu eksida.

Vaadake kuulsusi, näiteks: Susan Sarandoni vþi Diane Sawyerit – nad on andunud ßhevärvilise riietuse austajad ja näevad alati suurepärased välja!

Ka aksessuaaride valimisel ei tasu unustada vana tþde: vähem on rohkem. Ära riputa endale kßlge kþiki kulinaid, mis su ehtekarbis leiduvad,

Filmistaar Susan Sarandon näeb alati elegantne välja ja eelistab enamasti ßhevärvilist rþivastust, ei mingit peavalu värvide klapitamisega. REUTERS/SCANPIX

Soeta kindlasti riidekappi ^ Paar tumedaid klassikalise lþikega pisut venivast kangast hästi þmmeldud pßkse. ^ A-lþikelisi veidi allapoole pþlve ulatuvaid seelikuid. ^ Umbes viiesentimeetrise kontsaga kingi. ^ Mþni range lþikega triiksärk, mþned kvaliteetsed ja hästiistuvad (mitte liibuvad ega lotendavad) T-särgid ja maikad, mida saad kanda bleiserite all.

Viska kohe minema! ^ Vormitud litterkleidid ja vÜÜkohakummiga pßksid. ^ Lohvakad pßksid ja kostßßmid ning ßlisuured T-särgid, millega oled lootnud vormikust varjata. ^ Khakivärvi vanavanaemapßksid. ^ Piltidega kampsunid.

Suurepärane puhkus SPAA HOTELLIS VIIKING!

KLASSIKALINE

RAVIPAKETT

245 â‚Ź

KLASSIKALINE RAVIPAKETT:

z hommikuvĂľimlemine (E-R)

ke

d

z 7 hommiku- ja lþunasÜÜki, 6 þhtusÜÜki

Hind a

lates

70 â‚Ź

(tavahind 320 â‚Ź)

Hin

z 7 päeval majutus Sanatooriumi hotellis, ßks koht 2-kohalises toas (lisatasu ßhekohalise toa eest 10 ₏ päev, sviidi eest 32 ₏ päev ja Sootska sviidi eest 38 ₏ päev)

hti

b ku ni 15.0 3.2

4 01

z vaba pääse kohaliku kultuuri tutvustavale þhtule z 2 arsti vþi fßsioterapeudi konsultatsiooni ja raviplaani koostamine z 18 raviprotseduuri (määratakse meditsiinilise konsultatsiooni käigus) Saabumine Setomaale pßhapäeval alates kella 19-st.

Lahkumise päeval palume toad vabastada kell 15.00.

INFO JA BRONEERIMINE: telefonil +372 799 3901 vĂľi info@spavarska.ee

Väike-Rþsna kßla, Värska vald, 64034 Pþlva maakond, www.spavarska.ee

inimen

SÕBRA MAJUT PÄEVA USP (2 päev AKETT a , 1 ÜÜ)

Hind a

Pakett kehtib 7.-16.02.2014

lates

47 â‚Ź tuba ka

hele

PAKETTI KUULUB: t .BKVUVT LBIFMF KB IPNNJLVTÚÚL t 4BVOBLFTLVTF KB KĂœVTBBMJ LBTVUBNJOF MBIUJPMFLVBFHBEFM t 7BIVWFJO KB NFFMEJW Ă MMBUVT UPBT PPUBNBT t ½ÚMPLBBM ,BTTB / - TJTTFQĂŠĂŠT LVOJ TĂ EBÚÚOJ UBTVUB W B FSJĂ SJUVTUFM

4FMMF QBLFUJHB LĂœJL SBWJ KB JMVQSPUTFEVVSJE 1BLFUU LFIUJC WBCBEF LPIUBEF PMFNBTPMVM

e

Erip

�TALVEakkumine NAUDI NG�

(3 päev a, 2

Pakett kehtib kuni 28.02.2014

ÜÜd)

PAKETTI KUULUB: t .BKVUVT LBIFTFT UPBT QÊFWB ÚÚE

t IPNNJLVTÚÚLJ KB ĂœIUVTÚÚLJ t )PNNJLVNBOUMJE UPBT t )PPMJUTVTUFTU WBMJLVMJTFMU QSPUTFEVVSJ t 4BVOBLFTLVTF KB KĂœVTBBMJ LBTVUBNJOF MBIUJPMFLVBFHBEFM

d meie d pakkumised leia Need ja paljud muu kodulehelt

www.viiking.ee

SPAA HOTELL VIIKING, 4BEBNB 1ĂŠSOV EďšşPOST JOGP!WJJLJOH FF TELEFON IPUFMMJ WBTUVWĂœUU

TELEFON NĂ Ă L

Teine noorus

Neljapäev, 23. jaanuar 2014

5

ole stiilne! vali välja ßks efektne ja riietusega sobiv. Ära karda suuri ehteid, keegi pole nende jaoks kunagi liiga vana! Head poed taskukohaste aksessuaaride hankimiseks on näiteks Mango, Zara, H&M, Lindex ja Seppälä.

Levinud on arvamus, et teatud eas ei sobi enam teksapßkse kanda. Jah, päris kþiki kindlasti mitte, aga tagasihoidlikud sirge lþikega, kitsad vþi, vastupidi, veidi alt laienevad teksapßksid on alati omal kohal. Vali pßksid, mille kangas on vähemalt kaks protsenti lßkrat, selline riie aitab rþivastel paremini kohanduda su keha probleemsete piirkondadega. Eelista kþrgemat vÜÜkohta.

Kui sul on vormikamad jalad, eelista boot cut-lĂľikega pĂźkse, peenikeste jalgade omanikud peaksid vaatama pigem kitsalĂľikelisi vĂľi sirgeid pĂźkse.

Alahinnata ka ei tasu Vastandina ßlepakutud riietusele kipuvad mþned prouad ennast täiesti halliks hiireks rþivastama. Enne värviliste ja julgete rþivastega silma paistnud naised vahetavad teatud eas oma garderoobi jupphaaval välja masendava tumeda vastu. Mustal ja hallil pole häda midagi, aga neid ei pea kandma kogu aeg! Kui värvide juurde tagasipÜÜrdumine tun-

dub väga raske, alusta oma silmade värvist ja lisa garderoobi just seda tooni rþivaesemeid.

Ka rinnad ei muutu pärast 60. eluaastat millekski häbiväärseks, nii et naised, kandke julgemalt maitsekaid dekolteesid – kui endiselt on, mida näidata, miks seda siis kinni katta? Eriti tore, et mida rohkem hea maitse piirides paljastatud nahka dekolteepiirkonnas, seda kþhnem paistad. Hea maitse piir tasub endale siiski selgeks teha, sest vaat et kþik paljastava lþikega rþivad ei mþju väärikamas eas – tihtilugu ka mis tahes eas – naise seljas kindlasti maitsekalt. ≤ Välisajakirjanduse pþhjal ANNA-LIISA METS

Meestel algab kþik pintsakust Pole ßhtki pþhjust, miks mees ei vþiks stiilsena vananeda – ka see, kui enam pole vaja tÜÜle minna, ei tähenda ju, et tuleks minetada igasugune moeteadlikkus.

Selles eas on hästiistuvad pintsakud ja mantlid see, millest saab kþik alguse. Rþivaid valides jälgi ennekþike, et þlajoon oleks paigas, siis sobitub ßldjuhul ka kþik muu oma kohale.

Pintsak, nii ametliku ilmega kui ka veidi vabamas stiilis, aitab varjata kĂľike, mis vanemas eas kipub Ăźle pĂźksivärvli punnitama. Ăœlejäänud rĂľivastuse puhul on kĂľige kindlam eelistada ajatut klassikat. Sellist tßßpi rĂľivaid leiad kindlasti näiteks Kaubamajast ja Marks & Spencerist. Ă„ra häbene kaupluses mßßjailt nĂľu kĂźsida ja varu rĂľivaste proovimiseks aega! Unusta ära lotendavad

Ei ole naljakas!

Unusta naljakad piltidega lipsud – kui see paarikßmnese kuti rþivastuses ehk vþibki mingis olukorras lustlikult mþjuda, siis väärikamas eas on selline lips lihtsalt totter.

Richard Gere stiilne igas eas.

särgid ja kottis dressipßksid – ka kodustes oludes. Dressid, mþistagi, kuluvad trenniminekuks ära, ka aia- vþi muid majapidamistÜid tehes ei pea enda vastu rþivastuse osas ßlearu nþudlik olema, muul ajal tasuks siiski vaadata, mida selga panna.

Ametlikuks sßndmuseks peaks mehe riidekapis olema vähemalt ßks kvaliteetne hästiistuv ßlikond, vabamaks ajaks mugavad sirge lþikega teksad, lisaks mþned T-särgid, triiksärgid ja kampsunid – lihtne!

Meeles tuleb pidada, et mida lihtsam ja klassikalisem, seda soliidsem ja kindlam valik. Eelista rahulikke värve ja mitte väga uuenduslikke lþikeid.

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

Aldo Luud

Ĺ ikid prillid kaunistavad kandjat

Noorem rahvas kannab prille sageli mitte selleks, et paremini näha, vaid et parem välja näha.

Eakamana on olulisim hea nägemine – aga väljanägeminegi pole tähtsusetu.

Alustada tuleb siiski nägemiskontrollist – kaunid raamid vþivad kandjale karuteene teha, kui klaasid on valed. Pealegi: kui alustada raamide valimisest, vþib juhtuda, et silmadele vajalikud klaasid valitud raamidesse ei sobi.

Vþta mßßja appi Seepärast ei maksa prillipoe vitriinide ees omapäi pead murda – näidake prilliretsept ette ja mßßja näitab kätte, mille hulgast ßldse on vþimalik valida. Kui mingid raamid, mis pakutud valikust välja jäid, siiski väga meeldivad, ärge häbenege nende kohta kßsida: natuke nuputades þnnestub mþnel juhul siiski klaasid-raamid omavahel passima klapitada.

Raamireegleid ^ Ăœmaram nägu – kandilisemad raamid. ^ Nelinurkne nägu – Ăźmaramad pehmema kujuga raamid. ^ Kitsas nägu – peenemad raamid. ^ Lai nägu – suuremad ja toekamad raamid. ^ Piklik nägu – Ăźmmargused raamid (nn ÜÜkulliraamid). ^ Ovaalse näokujuga inimestel on prillipoes pĂľhjust eriti rþþmustada – neile sobivad pea kĂľik raamid.

Suure plussi vþi miinuse korral (ßle + / –4) ei soovita asjatundjad valida suuri raame, ka pole parim valik nn kruviraamid. Miinusklaaside puhul tuleks vaadata plastraame, millega klaasi paksud servad nii väga silma ei torka, vþi laiade sangadega raame – sangad varjavad klaasi paksust.

Pideval prillikandjal vþiks prille olla mitu paari – siis on rþivaste juurde lihtne sobivad valida. Tasub valmis mþelda, mis värvi raamid kandja muude aksessuaaridega sobivad, aga ka see, mis toonid sobivad silmavärvi ja juustega.

Kes raamide kuju valikul kuidagi otsusele ei suuda jþuda, vþiks vaadata ovaalseid raame – need sobivad enamasti igasuguse näokujuga. Ka praegu moekad kandilisemad raamid on näoku-

ju suhtes Ăźsna leplikud.

Raame valides tuleks jälgida ka kulme – prilliraami ßlemine serv vþiks järgida kulmukaart.

Kulmud ei tohiks jääda täiesti klaaside taha, vaid peaksid olema raamiga ßhel joonel vþi sellest pisut kþrgemal.

Kui valikute tegemine on endal tavaliselt raske, vþiks prillipoodi minnes kaasa kutsuda inimene, kelle arvamust usaldate – tema aitab siis leida sobivaimad. Lßhinägelikel on abilist nagunii vaja, sest klaasideta raame proovides peeglist eriti selget pilti ju ei näe. Kindlasti on aga valmis abiks olema optikapoe mßßjad, kes ßhtlasi vþivad soovitada julgemaid valikuid – ehk tabate kßmnesse näiteks siniste raamidega – millele ise mþeldagi poleks osanud. ≤ ANN SALU

REKLAAMTEKST

B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpßrofosfaat ehk kokarboksßlaas on vajalik glßkoosi lþhustamiseks organismis. See on peamine rakkude energiaga varustamise mehhanism. Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega sßdamelihase rakud.

Vitamiin B1 puuduse tþttu vþivad tekkida häired aju tÜÜs: mälu nþrgenemine, kestev väsimustunne, tÜÜvþime langus, koordinatsioonihäired.

Tiamiinipuudus vþib avalduda perifeerse närvisßsteemi häiretena: käte vþi jalgade suremise, säärelihase krampide vþi ebamääraste valudena.

Vitamiin B1 puudus vþib tekitada ka häireid sßdame tÜÜs.

Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste haigustega, näiteks suhkurtþvega. Juhul kui veresuhkru tase on kþrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lþhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsÜliaakiahaigeid ja haavandilise soolepþletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.

Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi vĂľi musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ĂźhekĂźlgne toitumine, liigne maiustamine ja nn raďŹ neeritud sĂźsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.

Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ja satub just sinna, kus organism seda vajab. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.

Ainuke Eestis retseptivabalt mßßdav benfo-tiamiini sisaldav ravim on Benfogamma, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma sisaldab 50 mg benfotiamiini. Päevas vþetakse sþltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti.

Toime saamiseks tuleb benfotiamiini vþtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

Benfogamma (benfotiamiin) on käsimßßgiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste pßsimise vþi ravimi kþrvaltoimete tekkimise korral pidage nþu arsti vþi apteekriga Mßßgiloa hoidja: WÜrwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 BÜblingen, Saksamaa Täiendav teave tootja esindajalt: WÜrwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

BenfogammaÂŽ Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis



Neljapäev, 23. jaanuar 2014

‡

Teine noorus

Kodu

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

6

Heledate toonidega loodud helge õhustikuga kodus on lapselapsedki meelsasti sagedased külalised. PantherMedia/SCANPIX

Vanema inimese kodu olgu valgusküllane ja käepärane

Mida vanemaks inimene saab, seda olulisemaks muutub kodu: veedetakse ju seal üha rohkam aega. Ja seda rohkem võib tema kodu vajada ümberkorraldusi, et seal oleks mugav ja turvaline askeldada.

≤

ILLE GRÜN-OTS LEHT@OHTULEHT.EE

Sisekujundaja Aet Piel kinnitab veendunult, et vanema inimese kodu ei peaks olema vanamoodne, pigem võiks see olla avar ja valgusküllane.

Tema kogemust mööda ei pelga sugugi kõik soliidsemasse ikka jõudnud inimesed muutusi: näiteks oli üks tema pensionärist klient väga rõõmus, et Aet ta Õismäe-maja köögi moekalt hõbedaseks disainis. «Ta sai baarileti

koos pukkidega,» meenutab sisekujundaja. «Naine ütles, et lõpuks ometi teeb keegi talle moodsa asja – et tema ei taha endale vanainimese kodu.»

Valge lisab avarust ja helgust Vanemas eas ei taheta küll enam kolimist ette võtta, kuid mõnikord oleks vägagi arukas oma tarbetult suur elamine väiksema ja vähemkuluka vastu vahetada. Aet Piel märgib, et kodu värskendades ki-

puvad vanemad inimesed paraku sageli valima ikka beeže-pruune tapeete ja värve. «Nad on nendega harjunud, omal ajal polnud muud suurt saadagi, eluaeg on neil nii olnud, nii tundubki see valik kindla peale minek,» mõistab sisekujundaja. «Valget värvi suisa peljatakse, kas peetakse liiga ekstravagantseks või siis öeldakse, et see meenutab haiglat.»

Ometi on eakama rahva koduses interjööris valge vägagi omal kohal. «Heledad seinad avardavad ruumi, tõstavad tuju, tekitavad hea enesetunde,» kinnitab Piel. «Valge ei ole meie kliimas kunagi liig, pealegi ei pea valima kriitvalget – valgel on väga palju varjundeid.

Vanematel inimestel on enamasti seintel maale, fotosid – koos mööbli ja tekstiilidega tasakaalus-

ER” (6 ööd) Pakett “SEENIOR SILV ER” (10 ööd) Pakett “SEENIOR SILV

Kohtumiseni Narva-Jõesuu Spa & Sanatooriumis!

Me kingime ilu ja taastame tervist!

Reedeti ja laupäeviti on baaris elav muusika!

Väga tugevaid ja erksaid värve suurtel pindadel Piel seevastu ei soovita: «Mingil hetkel võivad need ju väga lõbusad tunduda, aga pidevalt sellises ruumis olles need väsitavad ja neelavad teie energiat. Väikestes ruumides kohe kindlasti ei maksa suurte värviliste pindadega liialdada, see koormab.»

Elekter on, teadagi, kallis, tuleb kokku hoida – eakamad inimesed jõuavad sageli aga suisa äärmustesse, istuvad palju pimedas ja püüavad vajalikud asjatoimetused ära teha võimalikult napi valguse-

valmistust juhtmete paigaldamise ajal, kuid pinnapealset lisajuhet kasutades saab seda ka hiljem teha.

«Voodi lähedal võiks olla mitmeti reguleeritav laua- või põrandavalgusti,» soovitab Stokas.

«Eriti tähtis on see siis, kui inimene on sunnitud suure osa päevast voodis veetma.»

Panipaigas ära ruumi raiska Mida kauem elatud, seda rohkem kipub kogunema asju. Kõik pole kindlasti hädavajalik, aga ikka tuleb ruumi leida talverõivastele, lisatekkidele-patjadele, tolmuimejale, perealbumitele, raamatutele.

Väike elamine, kui see on asju tuubil täis, kipub kergesti jätma kolikambri muljet.

Kutsume osalema kliinilises uuringus vähemalt 18-aastaseid patsiente, kellel on II tüüpi diabeet diagnoositud vähemalt 1 aasta tagasi, kes süstivad Lantust annuses vähemalt 20 U päevas ning kelle raviskeemi ei ole lisatud söögiinsuliine.

Kallid sõbrad!

Eripakkumine kehtib pensionitunnistuse esitamisel!

Valgusteid olgu parasjagu

ga. See on koht, kus lapsed-lapselapsed peaksid eakatele vanematele-vanavanematele kindlasti abikäe ulatama: kaupluste praeguses lambivalikus pole neil ilmselt lihtne orienteeruda, samas võtavad nüüdisaegsed õigesti valitud säästu- ja LEDi lambid vanadest oluliselt vähem voolu.

Sisekujundaja Signe Stokas soovitab vaadata säästupilguga üle kogu korteri valgustuse. Laevalgusti saab tänapäeval hõlpsasti spetsiaalse lülitiga muuta timmerdatavaks – kui eredat täisvalgust vaja pole, saab selle sumedamaks keerata. Ideaalne oleks, kui laevalgusti lülitamiseks on veksellüliti, st et ukse kõrvalt sisse lülitatud laevalgusti saab kustutada näiteks voodi peatsis oleva lülitiga, seega voodist tõusmata. See eeldab juba küll varasemat ette-

RAHVUSVAHELINE II TÜÜPI DIABEEDI RAVI KLIINILINE UURING

Check in: 16:00 / Check out: 12:00

Meil on rõõm teatada, et paketi SEENIOR SILVER (6 ööd) ja SEENIOR SILVER (10 ööd) broneerimisel kehtib soodushind – al. 35 €/ravipäev!

tavad need heledat seina ja teevad ruumi õdusaks. Nii et ärge kartke ruumis heledaid värve!»

Osalemine, vajalikud uuringud ja uuringuravim ning sõidukulud kaugemalt tulijatele on uuringus osalejatele tasuta.

INFO JA BRONEERIMINE: Narva-Jõesuu Spa & Sanatoorium Aia 3, Narva-Jõesuu Tel. 359 9521, 5344 7779 info@narvajoesuu.ee PARIMAD PAKKUMISED: www.ravispa.ee

Huvi korral või täpsema informatsiooni saamiseks palume pöörduda: TALLINN, MUSTAMÄE TERVISEKESKUS e-kiri: info@doc.ee, tel. 53 44 95 04 (12.00-16.00) VILJANDI, SA VILJANDI HAIGLA e-kiri: hv@vmh.ee, tel. 435 2145 (tööpäeviti v.a. kolmapäeviti) PÄRNU, LIINA VIITAS OÜ tel. 447 1028 (12.00-13.00 tööpäeviti) Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis.

Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr.23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“ kohustab teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele“.

Vajalikke muudatusi Vaata oma kodu kriitilise pilguga: kas viie, kümne või 20 aasta pärast saad seal ikka kõigega hakkama, või tuleks üht-teist ajapikku muuta? ^ Praegu väga moekad lahtised käsipuudeta trepid korruste vahel pole kuigi turvalised, kui samm jääb töntsimaks ja tasakaal kehvemaks. ^ Mida vähem asju, seda lihtsam – ja ka ohutum – on koristada. ^ Tööpinna kohale integreeritud praeahi säästab selga – küpsetades pole vaja ühtelugu kummardada. ^ Sahtlid ja kapiuksed peaksid avanema ja sulguma kergelt. ^ Kõik söögitegemiseks vajalik tuleks köögis paigutada käeulatusse ja mugavale kõrgusele. ^ Pliidiplaadi aluse ruumi saab vajadusel tühjaks teha, siis on ratastooliga parem sellele ligi pääseda. ^ Kui voodist tõusmine kipub vaevaliseks muutuma, tasub säng välja vahetada kõrgema vastu – kohe on palju lihtsam. ^ Järgmist remonti kavandades vali julgelt heledad värvid-tapeedid – ruum muutub avaramaks ja helgemaks.



Panipaigas tuleb ära kasutada iga ruutsentimeeter: laealune, uksepealsed, ukse sisekülg.

Asjad, mida on harva vaja, tuleks panna kõrgematele riiulitele ja tahapoole.

Et ülevaade ruumikitsikuses käest ei kaoks, võib osutuda otstarbekaks kinnitada panipaiga uksele leheke, kus on kirjas, mis mingil riiulil asub – siis on vajalikku lihtsam leida. Raskeid asju ei maksa kunagi jätta riiuli servale – üheksal juhul kümnest tõmmatakse need midagi tagantpoolt otsides endale varba peale.

Ka säilituskastidele-karpidele tasub peale kirjutada, mis täpselt karbis on, et otsitava leidmiseks poleks vaja kordamööda kõiki kaasi lahti kangutada.

‡Valu talumine ei tee tervisele head Tervis

Neljapäev, 23. jaanuar 2014

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Teine noorus

«Kui keskeas inimesel kusagilt ei valuta, on ta surnud,» ütleb rahvasuu. Arstid, eriti valukabineti tohtrid, võivad sellise jutu peale pahasekski saada. Nemad on kindlad, et valude talumine pole arukas tegu – tuleb abi otsida.

«Valu kannatada on lihtsalt rumal,» ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloog, valukabineti arst Pille Sillaste oma seisukoha keerutamata välja.

«Midagi head see inimesele ei tee, pigem halba – mida kauem valu kannatatakse, seda suuremat kahju tehakse kogu kehale. Ka operatsioonijärgne taastumisaeg pikeneb, kui valusid ei leevendata.»

Tohter selgitab, et valu korral toodab keha suurt hulka keemilisi ühendeid, mis põhjustavad kogu organismis stressi. See tõstab südame löögisagedust ja vererõhku, tekitab une- ja meeleoluhäireid ning depressiooni, võtab ära isu, võib ajada iiveldama või oksendama. Mida kauem valu kannatatakse, seda enam kahju endale tehakse.

Mis valu põhjustab?

Kui inimene kurdab valu, mille põhjust ta ise öelda ei oska, on arstide esimene töö see välja selgitada. Sageli ei ole haige üldse see koht, kus inimene valu tunneb. Tüüpiliseks näiteks on radikuliit. «Kahjustus on tavaliselt seljas, kust saab alguse suur närvijuur, valu tunneb inimene aga hoopis jalas või tuharas, selg ise ei pruugi üldse valutada,» kirjeldab arst.

Apteegi käsimüügiravimeist tasub valu korral esmaabi otsida. Samas võib olla, et näiteks peavalu korral valuhoog ravimi mõjul leeveneb, kuid iga korraga kulub selleks üha rohkem tablette.

Sellistel puhkudel tuleks kindlasti arstiga nõu pidada – tohter oskab määrata tõhusamad rohud. Kindlasti ei maksa ravimeid neelata põhjendusega, et

naabrinaisele mõjub see alati nii hästi. Igal ravimil on kõrvaltoimed ja ainult arst saab valida rohud, mis tõhusalt vaevusi leevendavad ja samas organismile võimalikult vähe halba teevad.

Vahel pole aga tablette tarviski – piisab salvidest-geelidest, mida haigele kohale määrida. Sageli on palju abi ka ravivõimlemisest ja massaažist.

Ennetamine ravist lihtsam Mida varem valule jaole saadakse, seda parem on tulemus.

Paraku näitab arstide igapäevakogemus, et Eesti inimesed pole kuigi agarad ravimineelajad.

«Muidugi on see hea, kui ravimitega asjata ei liialdata,» ütleb Pille Sillaste. «Aga kui arst kirjutab valuraviks välja kolmneli rohtu korraga, siis ei maksa pahandada, miks nii palju keemiat: valu toimel toodaks organism ühendeid, mis palju rohkem kahju teevad.»

Arvestada tuleb ka sellega, et alati ei õnnestu arstil esimese korraga sobivaid ravimeid leida.

Siis tuleb rohtusid vahetada, valida teise toimemehhanismiga ravimid – kuni leitakse just sellele patsiendile sobiv lahendus. ≤ ILLE GRÜN-OTS

PantherMedia/SCANPIX

7

Väldi peavalu

Peavalu on arsti poole pöördujate üks sagedasemaid kaebusi. Tihti on tegemist pingepeavaluga, mille vältimiseks saab üht-teist ka ise ära teha. ^ Peavalu põhjuseid on palju, seega ei saa loota, et järgnevaid nõuandeid järgides alati peavalust pääsete, nii mõnelgi juhul võib sellest aga tublisti abi olla. ^ Välista sundasend. Kontrollida tuleks oma tööasendit, seada kõik vajalik täpselt enda järgi ning teha korrapäraselt töös pause, et ennast liigutada. Pikka aega lihtsalt ühe koha peal istumine on samuti sundasend. ^ Anna kehale koormust. Hoolitsege oma füüsilise vormi eest. Mõõdukas kehaline koormus aitab peavalu ennetada. Jalutage igal võimalikul juhul, püüdke ühildada liikumine värskes õhus oma päevarutiiniga. ^ Oska puhata. Õppige oma mõtteid juhtima – ka see on treenitav nagu füüsiline vormgi. Pidev pingesolek viib kergesti peavaluni. ^ Õpi valu leevendama. Oluline on leida endale sobivaimad lõõgastumisnipid, olgu selleks füsioteraapia, massaaž või näiteks nõelravi. ^ Hoia ravim käepärast. Tihti mõeldakse, et valu tuleb välja kannatada. See pole nii – kui valu takistab normaalset elurütmi, tuleb seda ravimitega leevendada. Küsige nõu oma perearstilt või apteekrilt.

Allikas: kliinik.ee

Neljapäev, 23. jaanuar 2014

8 REKLAAMTEKST

Teine noorus

www.optiline.ee

Miks vajab enamik inimesi

45. eluaastast heaks nägemiseks

progressiivseid prille?

Progresseeruvad prilliklaasid võimaldavad kandjal näha selgelt nii kaugele kui ka lähedale. Lugemisprillide kasutajale on kindlasti tuttav tunne, et kui lugemisprillid on ees, tundub arvutiekraan udune, rääkimata kaugemal asuvatest objektidest. Kaugele vaatamise prillidega on seevastu kehvem lugeda. Kõigil leidub tuttavaid, kes vaatavad üle prillide, ja on nähtud isegi kahtesid prille korraga kandvaid inimesi. Mäletame ka vanaema ja vanaisa prille, millel on sees „aken” – klaaside lugemisosa.

60+ terviseraamat „Südameasi” müügil raamatupoodides ja supermarketites ning Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase toimetuses Hind toimetuses 10 eurot

Ajakirjas 60+ ilmunud terviselood said südamliku vastuvõtu osaliseks. Neile, kel aastaid üle 60, pole just palju sihitatud tähelepanu pööratud. 60+ terviseraamat „Südameasi” täidab seda lünka.

Peamised lood selles väljaandes on südamega seotud – kõneleme kõrgest vererõhust, mis südant kui organit mõjutab, räägime infarktist ja muudest südamehaigustest, aga mõtiskleme ka teemadel, mis vanemaealiste südame valutama paneb – kodukuludest ja üksindusest, aga ka voodielust, mis kuuekümneselt sugugi tähtsusetu ei ole. Tähelepanu all on ka peavalu ja kuulmisega seotud probleemid.

Raamatust leiab tunnustatud arstide, näiteks dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sullingu, dr Jüri Voitki, dr Mark Braschinsky, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolametsa ja dr Kristjan Pommi nõuandeid ja kommentaare.

Lihtsas ja arusaadavas keeles räägitakse tõbedest ja antakse hüva nõu, kuidas neid ennetada või siis nendega hakkama saada. Spetsiaalselt selle raamatu tarvis kirjutatud patsiendilood jutustavad, kuidas ja mille abil tõbede ning terviseprobleemidega on toime tuldud.

Hea kingiidee!

60+ terviseraamat Südameasi, 112 lk, kõva köide. Koostajad ja toimetajad: Eve Rohtla, Signe Siim.

Tel 433 0040, www.60pluss.ee

Progressiivne prilliklaas on kõrgtehnoloogiliselt töödeldud prilliklaas, kus läätse on kohendatud konkreetse inimese jaoks nõnda, et ta saab näha korraga kaugele ja lähedale. Igasugused „aknad” ja muud silmatorkavad lisandid puuduvad. Klaaside ülemise osaga näeb hästi kaugele, keskel on kanal, millega näeb arvutiekraani, ja alumine on mõeldud lugemiseks.

Progressiivsete prillide retsepti määramine ja prillide valmistamine on väga täpne töö. Iga millimeeter peab väga täpselt paigas olema. Seepärast saavad häid progresseeruvaid prille valmistada ainult hea ja moodsa aparatuuriga ning kogenud töötajatega optikafirmad.

Ka prillikandja ise peab siinjuures natuke vaeva nägema, et selliste prillidega hästi nägema õppida. Aju peab nimelt aru saama, kuidas silmad töötavad. Kui inimene on pikka aega valede prillidega vaadanud, peab aju õigete prillidega vaatamiseks ümber harjuma.

Progressiivsete prillide kandja peab kindlasti arvestama, et tal tuleb hakata rohkem pead keerama, kui silmi liigutama, sest eri kaugusele vaatamiseks on läätsede sees nn kanalid. Progresseeruvate prillide kandja silmad liiguvad üles ja alla, kõrvale vaatamiseks peab pead liigutama. Ebameeldiv võib olla see, et klaasi äärtes tekivad moonutused, aga nendest tuleb õppida mööda vaatama.

Progressiivseid prille on valmistatud juba mitukümmend aastat. Eelmise põlvkonna klaasid on tänapäeval odavad ja nende hinnad algavad 60–70 eurost paar, paraku on nendega harjumine tülikas. Kui klaasil puudub või on vanal tehnoloogial põhinev peegeldumisvastane kate (nimetatakse tihti ka standardkatteks) on prille raske hooldada ning klaasid kriimustuvad kergesti.

Prille tellides tuleks prillipoe teenindajale ja optometristile oma vajadustest rääkida ja selgitada, millistes olukordades millist nägemisteravust on tarvis. Nii saab valmistada prillid, mis vastavad täpselt vajadusele. Kui klient näiteks loeb palju ja teeb arvutiga tööd, avardatakse just lugemise osa. Autojuhtidele näiteks aga kaugele nägemise osa.

Seega määrab progressiivsete klaaside hinna kvaliteet – nägemiskanalite disain ja klaasi kate. Moodsad peegeldumisvastased katted on vastupidavad kriimustusele ja neid on kerge puhastada, kuid need vajavad hoolt.

Katted kardavad kuuma ja järske temperatuurimuutusi.

Ka ahju aur võib klaase kahjustada. Kuiva tolmu prilliklaasil hõõrumine võrdub liivapaberiga pühkimisega.

Progressiivsete läätsede ajalugu ulatub aastasse 1959, kui loodi tänapäeval enimmüüdud Variluxi tootesari.

Ainuüksi Varilux Comforti tüüpi progressiivläätsi on maailmas müüdud kaugelt üle 100 miljoni paari. Maailma suurim optikafirma Essilor pakub väga laia valikut Variluxi kaubamärgiga prilliläätsi, kõikvõimalikke materjale, disaine ja pinnakatteid. Kõige tipuks saab tellida täpselt nägemiskäitumise järgi (kas liigutatakse rohkem pead või silmi) disainitud progressiivseid läätsi. Individuaalsele prilliklaasile graveeritakse kandja initsiaalid.

Heade progressiivsete prillide määramiseks võtke ühendust meie kauplustega või registreeruge kodulehel optometristi või silmaarsti vastuvõtule.

JAAN PÕRK Pereoptika, StockOptika ja Säästuoptika kaupluste juhataja

MEIE KAUPLUSED: TALLINN JA HARJUMAA POSTIMAJA PEREOPTIKA Narva mnt 1, tel. 603 44 55 | STOCK OPTIKA Stockmanni vastas, Tartu mnt 18, tel. 6620240 | WW PASSAAZI PEREOPTIKA WwPassaaz Aia 3/Vana Viru 10, tel. 6616007 | NÕMME PEREOPTIKA Apteegi kõrval, Pärnu mnt 326, tel. 6559544 | MUSTAMÄE MUSTIKA PEREOPTIKA Mustika Prisma, Tammsaare tee 116, tel. 6979879 | VIIMSI SPA OPTIKA Viimsi SPA, Randvere tee 11, Haabneeme, tel. 6011570 | PERE OPTIKA Ravi 27, Lastepolikliinik, tel. 6414567 | KEILA PRILLIÄRI Jaama 6, Keila, tel. 6781955 | KEILA STOCKOPTIKA - Keila Selver, Piiri tn 12, Keila, tel. 6391530 | PLUSS-MIINUS OPTIKA Danske Banki hoovi poolt sisse, Narva mnt. 11D, tel. 6261336 | TARTUMAA TARTU SÄÄSTUOPTIKA Veeriku selveris, Vitamiini 1, Tartu, tel. 7336736 | TARTU ANNELINNA SÄÄSTUOPTIKA Jaamamõisa Selveris, Jaama 74, Tartu, tel. 7317077 | ELVA HAIGLA OPTIKA Elva Haigla, Supelranna 21, tel. 7457227 | IDA-VIRUMAA IIDLA PRILLIÄRI Maleva 25,Kohtla-Järve, Iidla, tel. 3320444 | KOHTLA-JÄRVE PEREOPTIKA Vironia Keskus (uus Maxima) Järveküla tee 50, Kohtla-Järve, tel. 3376003 | JÕHVI STOCK OPTIKA Jõhvi Selveris, Narva mnt 8 Jõhvi, tel. 3346999 | SILLAMÄE SÄÄSTUOPTIKA Sillamäe Säästumarket, Viru pst. 6, Sillamäe, tel. 3924642 | NARVA PEREOPTIKA Narva Prismas, Kangelaste 29, Narva, tel. 3564401 | NARVA KREENHOLMI SÄÄSTUOPTIKA Kreenholmi Säästumarketis, Kreenholmi 50, Narva, tel. 3562627 | JÕGEVAMAA JÕGEVA SÄÄSTUOPTIKA (Jõgeva haiglas) Piiri 4 Jõgeva, tel. 7763777 | PÕLTSAMAA PEREOPTIKA Maxima maja, Kesk tn 6, Põltsamaa, tel. 7769377 | PÕLVAMAA PÕLVA STOCKOPTIKA Põlva EDU keskuses, Kesk 39/Aasa1, Põlva, tel. 7970313 | RÄPINA PERE OPTIKA Räpina haigla, Võru 1, Räpina, tel. 7999242 | PÄRNUMAA PÄRNU SÄÄSTUOPTIKA Kaubamajakas, Papiniidu 8/10, tel. 4455955 | SAAREMAA AJAMAJA SAARE OPTIKA Ajamajas, Tallinna tn 16, Kuressaare, tel 4524778 | VALGAMAA VALGA HAIGLA SÄÄSTUOPTIKA Peetri 2, Valga, tel. 7665279 | OTEPÄÄ SÄÄSTUOPTIKA Lipuväljak 7, Otepää, tel. 7333 258 | VÕRUMAA VÕRU SÄÄSTUOPTIKA Lembitu 2a, Võru, tel. 7822877