Pluss 4/2020

Page 1

4

2020

Õnnistus

Detsember 2,49 €

Anete, Erki ja Sebastian – enne õiget aega?

TÕNIS MÄGI õnnistatud läbi ELU kutse

FUTUURUM noore juhi stardikas


Sisukord Inimeste lood Pluss lugu: Anete, Erki ja Sebastian Toming, lk 4 Anete ja Erki räägivad, kuidas ka teadmatuse hetkedel võib hingata rahus ja kindlas teadmises, et kõik, ka väikese Sebastiani elu, oli ja on Jumala kaitse ja kontrolli all. Gospel: Margus Koroljov, lk 8 Jumal tõmbab inimesi enda juurde mitmel moel. Marguse juhatas Jeesuse juurde muusika. Misjon: The Moth, lk 12 Hea kohvi, head sõbrad ja hea Sõna! See Rapla kohvik on koguduse ja kohaliku kogukonna ühisprojekt, mille kaudu toimib noorte- ja misjonitöö. Peamised eestvedjad on noored ise. Persoon: Tõnis Mägi räägib õnnistustest ja miks on tema arvates elukutse ning Elu Kutse nii olulised, lk 14

4

Tomingad

28

Õnnistused Kes jõuaks neid kokku lugeda?

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Õnnistused ehk palju kuulsust ja raha? Piibli ABC: Vaskmadu Piiblitegelane: 10 Pidalitõbist, lk 24 Pidalitõbiste saatus oli karm ja kurb. 10 neist pöördusid abi otsides Jeesuse poole ja ka tervenesid. Kui palju aga tuli tagasi oma tervendajat tänama? Seitse: 7+3=10 õndsakskiitmist Piiblist, lk 26 Piibliõpetus: Õnnistused, lk 28 Mis asjad need õnnistused on ja kuidas peaksime nendesse suhtuma? Kirjutab Magne Mølster. Palvus: Õnnistus, andestus, lunastus, lk 32 Hingehoidja: Sinu väärtuslikkus Jeesuses, lk 34 Tänapäeva maailmas on kerge end teistega võrrelda. Kuidas selles kõiges leida oma väärtus(likkus) Jeesuses?

toetuvad Jumala rahule igas olukorras.

Elust enesest Toimetajalt: Unikaalne plaan, lk 15 Film: Igavik meie vahel, lk 16 Üks leinab, teine hoiab kinni kadunud elust. Raadio: Plusspunkt - kuula rõõmuga! lk 19 Kooli palvegrupid ja sünnipäevad. Nendest ja veel mitmetest olulistest, mõtlemapanevatest ja ägedatest teemadest kuuleb viimastes Plusspunkti saadetes! Noortekas: Futuurum, lk 20 Noortejuht: Tommi Benjamin Pesur, lk 22 Test: Jeesuse imeteod, lk 36 Elukool: 10 viisi õnnistada teisi, lk 37

22

Tommi Benjamin Pesur noorsootöö juht Rakvere Karmelis.

TOIMETUS

Triinu Tsupsman, Stefan Carl

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Seppel, Maarja-Liis Mölder, Kristo

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Toots, Oliver Õunmaa, Helina

EELK Misjonikeskus

Voogne, Hanna Rebeka Leistrep,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Karmel Uuselu, Hanna Toots, Renata

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Kaleininkas, Magne Mølster, Etienne

plussmeedia.ee

Julian, Aarne Kappet, Eleri Viinalass, Küljendus Kalev Rodima

Jonatan Ilus, Elsbet Helena Tiitus,

Väljaandja

Keeletoimetus Kaire Petrenko

Grete Naissoo

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Koostöös

Kristjan Luhamets Soovid toetada Plussi? Ajakirja koostasid Reelia Kolk, Laura Jõgar, Stina Kase, Keren Kotiesen, Anete Toming, Maria Aljas, Triin-Mary Raudkivi, Jürgen Hein, Joosep Ringmäe, Sander Kaanefoto Stina Kase

Saard, Gloria Eliisabet Reinaru,

Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269 SEB EE551010602016015008 Selgitusse: Pluss

Laste- ja Noorsootöö Ühendus Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri Foto Pixabay

Õnnistus Armas Plussi lugeja! Küll on hea, et olulised asjad kristlase elus on muutumatud – Jumala armastus meie vastu, Tema tõotused oma rahvale ja tegelikult ka kogu loo lõpp. Puhugu väljas kuitahes tugevad tuuled, tõde need ei kõiguta. Juba selles on suur õnnistus, et võime elada julgete ja kindlatena ükskõik milliste maailma tormiliste sündmuste keskel. Eks oleme kristlastena veendunud, et Jumal tahab meile parimat. Vahel lihtsalt meie ja Tema arusaam parimast ei ole sama. :) Meie loodame ja ootame tihti seda, mis teeks head meie lihale, aga Isa teab, et maine on kaduv ja vaimne on igavene (2Kr 4:16–18). Lastena olime tihti hämmingus, püüdes oma maisetest isadest aru saada, miks nad meile ühte või teist asja, mida nii väga tahtsime, ei lubanud. Ka meie Taevase Isa otsused, mis on meie hoidmiseks ja kasuks, ei pruugi meile hetkel üldse meeldida. Aga on ju nii, et ükski armastav isa ei ulata ainult küsimise peale oma 8-aastasele pojale autovõtmeid, et too saaks sõpru rulaparki sõidutada. Seepärast peame mõistma, et Jumal tunneb meid ning teab, mida ja millal meie kätte saab usaldada. Olen ennast hiljuti tabanud mõtetelt, et äkki nõuan Jumalalt asju, mida Ta mulle anda ei saa, ja jätan väga paljud asjad nõudmata, mida Ta kohe tahaks anda. Esimeses kirjas korintlastele õhutab Paulus usklikke, et nad taotleksid innukalt vaimuande ja prohvetlikult kõnelemist (1Kr 14:12–39). Vaimulike asjade innukas taotlemine viib vaimuliku kasvuni, kuid maisete asjade taganõudmine viib

Plussi ajakirjanik. Kuidas on Jumal Sind õnnistanud?

Laura Jõgar (22), Tartu Jumal on mulle kinkinud nii palju, et kõike seda üles lugeda on võimatu. Mul on pere, sõbrad, meeldiv töö ja toetav kogudus. Saan Jumalat ka mitmekülgselt teenida: laulan kirikukoorides, juhin noorte kodugruppi ja teenin kaasa Pereraadios.

kaduva rõõmuni, millest on heameelt vaid viivuks. Pean pingutama, et võidelda gravitatsiooniga, mis tahab mind hoida elamas ainult selles maailmas, siin ja praegu, sest kõik see, mis siin on, kaob. Seepärast tahan hoida oma silmad Jeesusel, tahan elada ja käia Vaimus, tahan kanda vilja igaveseks eluks, et selle maailma haare ei veaks mindki kaduvusse. Tean ju, et olen ostetud elama kadumatuses. Olgu see ka Sinu veendumus, armas lugeja. “Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel; mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal, sest te olete surnud ja teie elu on koos Kristusega Jumalas.” (Kl 3:1–3) Ole õnnistatud sellel erilisel ajal! Jeesus on kuningas – ja uusi valimisi ei tule!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Küsitles Reelia Kolk Fotod erakogu

Maria Aljas (23), Tallinn Kindlasti NextStep Piiblikooli kursusekaaslastega, kellega kasvasime lähedaseks. Õnnistuseks oli veel tööl aset leidnud olukord, kus pidin täitma uut ülesannet. Palvetasin, et pääseksin sellest. Juhtus aga nii, et avastasin ennast seda tegemas ja rõõmustasin, sest sain hakkama!

3

Pluss 4/2020


Pluss lugu Tekst Laura Jõgar Fotod Stina Kase, Keren Kotiesen, Anete Toming

4  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

Küllalt vähe on leida infot või pilte, mis aitaksid enneaegse beebi vanemaid.


ANETE, ERKI JA SEBASTIAN TOMING – ENNE ÕIGET AEGA? A

nete ja Erki Toming on kristlastest abielupaar, kes on oma jagatud loo kaudu julgustanud paljusid enneaegsete laste vanemaid. Nende väike poeg Sebastian sündis väga vara, kuid on kogu aeg olnud Jumalast õnnistatud ja hoitud.

Usu juurde ja teineteise leidmine Anete on pärit kristlikust perekonnast ning käis vanematega juba lapsest saati Nõmme baptistikoguduses. Põhikooli lõpus siirdus ta sõpradega Oleviste kogudusse, kus tegi oma teadliku otsuse järgida Jeesust. Hiljem oli ta mitu aastat ka 3D koguduses. Erki jõudis usu juurde Rakvere Karmeli koguduses, kus ta hakkas kaheksa-aastaselt koos oma õe perega käima. Noored kohtusid esimest korda Rakveres toimunud pulmas. Anete jaoks, kes tegutseb pulma- ja portreefotograafina, oli see esimene pulm, mida pildistada. Paar aastat oldi lihtsalt sõbrad, 2016. aasta alguses hakkasid nad käima ja 11. märtsil 2017 abiellusid. „Jumal on mulle andnud nii hea abikaasa. On suur õnnistus, et oleme mõlemad kristlased,“ kinnitab Anete ja jätkab: „Mõned asjad elus on meie jaoks enesestmõistetavalt paigas, ilma et peaksime neid arutamagi. Koos kirikus käimine ja ülistamine on kõige võimsamad.“ Nüüd on nende vaimulik kodu nelipühi Elu kogudus, kus Erki tegutseb tehnikameeskonnas ja Anete juhatab koosolekuid.

Info levis, paljud said teada, et midagi on toimumas, ja palvetasid.

Varajane sünd Lõuna-Aafrikas reisil olles said Anete ja Erki teada väga rõõmsa, ehkki alguses pisut ehmatava uudise – nad ootavad last! Taas Eestis viibides tekkis Anetel nädala pärast verejooks. Kohe kiirustati EMO-sse, kus Erki sai ukse taga palvetades Jumalalt rahu, et kõik on hästi. Kui ta kabinetti sisse astus, nägi ta ekraanil, kuidas beebil süda põksub. „See oli nii eriline hetk. Jumal andis juba sel ajal rahu,“ räägib mees. Ei ole teada, mis selle põhjustas, aga verejookse tuleb raseduse ajal teinekordki ette. Täitunud oli raseduse kahekümne viies nädal ja Anete pildistas Otepääl parasjagu pulma, kui algasid tuhud. Alguses ei saanud naine hästi aru, mis toimub. Kui ta lõpuks üritas pulmast lahkumist kiirendada, oli juba selge, et kõik ei ole päris hästi. „Kindluse mõttes tundus tark kontrollist läbi käia,“ meenutab Anete, miks ta otsustas sõita Tartu haiglasse. Kohale jõudes saadeti ta sünnitusosakonda kontrolli. Sünnitegevus juba natukene käis, kui mureliku näoga naistearst kontrollima saabus. Sealsamas palatis, enne kui kohe Tallinnast Tartu poole sõitma hakanud Erki kohale jõudis, tegi Anete Instagrami story, et võimalikult paljud inimesed saaksid palvetada. Noored vanemad lootsid, et beebi veel ei sünni ja olukord laheneb. Info levis, paljud said teada, et midagi on toimumas, ja palvetasid. Lõpuks kutsuti ämmaemand ning siis läks kiireks. Sünnitustoas üritati veel sünnitustegevust tagasi hoida, aga see ei mõjunud. Nii sündiski 21. juuli varahommikul väike Sebastian. Vastsündinud beebi kaalus 888 grammi ja oli 33 sentimeetrit pikk. Ta tegi natuke ka häält, mis on nii varajase sünni kohta päris haruldane. Vanemad said pojale väikese musi anda ja siis viis lastehaigla brigaad Sebastiani kohe intensiivravi osa-

5

Pluss 4/2020


konda kuvöösi. Ema-isa said teda vaatama minna juba samal päeval. Terve aja oli palvetugi jätkuvalt väga-väga tugev. Tegemist oli pühapäeva hommikuga, seega paljud Eesti kogudused palvetasid nende eest. Esimesed poolteist kuud oli Sebastian Tartu haiglas, vanemad käisid teda kaks korda päevas vaatamas. Septembri alguses viis kiirabibrigaad beebi Tallinna lastehaiglasse üle, kus ta viibis veel umbes poolteist kuud. 15. oktoobril 2019, kolm kuud pärast sündi, said vanemad poja lõpuks koju viia.

Rahu, mis kannab Anete jaoks tundus kogu olukord esialgu kuidagi ebarealistlik. Ta läks sellest läbi palvemeeles ja ei mõelnud rasketest hetkedest hoolimata kordagi, et äkki juhtub midagi halba. Nii temal kui ka Erkil oli teadmine, et kõik läheb hästi. Anete meenutab, et pani sünnituspalatis, kui arstid olid ära läinud, mängima ülistusmuusika. Esimesena tuli Hillsongi laul, mis algab sõnadega: „Be still and know that the Lord is in control.“ See mõte jäi kogu protsessi kandma – Anete ja Erki võivad olla rahulikud, sest Jumalal on olukord kontrolli all.

„Koos kirikus käimine ja ülistamine on kõige võimsamad.“

6  Pluss 4/2020  |  www.plussmeedia.ee


Erki meenutab, et kui Anete Tartust helistas, varises maailm mõnes mõttes kokku. Tallinnast Tartu poole sõites karjus ta: „Jumal, mis ja miks toimub?“ Järsku andis Jumal talle täieliku rahu. „Uskusin, et nüüd lükkub sünnitus edasi ja kõik on hästi.“ Tartus sai ta teada, et laps ikkagi sünnib. „Küsisin jälle, et miks, Jumal, aga samal ajal oli seesama rahu südames,“ kinnitab Erki. Seletamatu rahu kandis nende peret tervel sel perioodil. Nad adusid, et kõik läheb hästi, Sebastian on Jumala kätes ning muretsema üldse ei pea.

„Küsisin jälle, et miks, Jumal, aga samal ajal oli seesama rahu südames.“

Sebastiani lugu on juba praegu väga paljusid puudutanud ja neile kirjutatakse ikka veel. „Mitmed hakkasid Sebastiani kontot jälgima juba algusest ja nüüd on neil ka enneaegsed lapsed, aga nad võivad olla rahus ja ei pea muretsema, sest kuna Sebastianiga läks kõik hästi, siis on väga suur lootus, et ka nende enda lapsel läheb kenasti,“ on noorel perel julgustuseks öelda. Sebastiani loo kaudu on mõned inimesed, kes polnud varem kirikuga kokku puutunud, hakanud natuke rohkem Jumalale mõtlema. „Enamik peresid, kellele sünnib enneaegne laps, ei tea sellest teemast mitte midagi. Neile tundub, et kui nii väike inimene sünnib, ju ta siis peab ära surema, liiga tilluke ju... Tegelikult on Eestis meditsiin nii suurepäraselt arenenud, et sünnivad isegi mõned 500-grammised beebid ning ikka kasvavad suurteks ja tublideks.“

Õpime kõndima Julgustus teistele Sebastianile tehti kohe algusest peale Instagrami konto, kus hakati jagama oma rõõme ja muresid. Inimestele läks see väga korda. Küllalt vähe on leida infot või pilte, mis aitaksid enneaegse beebi vanemaid: milline ta on, mis üldse saab või mis teekond vanemaid ees ootab. Sebastiani loo kaudu näitavad Anete ja Erki seda kõike avalikult, lihtsalt rääkides tema lugu. „Vahest mõni võib-olla just mittekristlane mõtles, et kuidas nad julgevad rääkida – kõike võib veel ju juhtuda. Meie teadsime aga kohe algusest, et kõik läheb hästi,“ räägib paar.

Sebastianiga on kõik hästi, ta on ilusti kasvanud ja õppis just kõndima. Kui emme või issi tuleb koju, siis jookseb poiss uksele vastu. Väikese isiku eest vastutades on Anete ja Erki hakanud rohkem suhtlema sõpradega, kellel on samuti lapsed, sest koos on toredam ja hea kogemusi vahetada. Naabritega, kelle laps sündis täpselt Sebastiani esialgsel tähtajal, on perekond samuti väga lähedaseks saanud. Nii võivad nad laste sünnipäevi koos tähistada. Anete ja Erki kinnitavad, et näevad iga päev, kuidas Jumal neid õnnistab. „Ta on meie eluga kaasas, nii et me ei kõnni seda teed üksinda.“

7

Pluss 4/2020


Gospel Tekst Maria Aljas ja Triin-Mary Raudkivi Fotod erakogu

8  Pluss 4/2020  |  www.plussmeedia.ee


Margus Koroljov – muusik, kes kuuleb Jumalat vaikuses Margus Koroljov (27) on muusik ja ülistaja, kelle teekond muusikaga sai alguse varakult ja juhtis noormehe ka Jumala juurde. EKNK Toompea koguduse noorteka ülistusjuhina teab Margus, kui olulised on õiged prioriteedid.

Kõik algas kitarriga

Margus on pärit mittekristlikust perekonnast ja üles kasvanud väikses külas nimega Vao. Noore mehe teekond muusikaga algas 12-aastaselt, kui üks sõber jättis oma isikliku kitarri terveks päevaks tema kätte. Margus lukustas ennast oma tuppa, et uue pilliga rohkem tutvuda. Keegi ei olnud talle sellest instrumendist põhjalikumalt rääkinud, niisiis soovis uudishimulik poiss nüüd kõike teada saada. „See oleks olnud nagu eilne päev. Toona juba teadsin, et kitarriga on võimalik omaloomingut teha, ja seda ma ka üritasin,“ meenutab Margus, kes usub, et tegelikult kutsus Jumal teda juba siis muusika juurde. Umbes kolm aastat hiljem oli Margus oma esimeses bändis, mille nimeks Hundinui. Tegutseti koolis, kus noor kitarrifänn ka õppis. Bändi kutsus Marguse tema sõber, kes märkas poisi suurt huvi pilli vastu. e is lm „Laul sündis ee rminali Pärast bändi laialiminekut siirdus Te noormees Tallinnasse elama. aasta oktoobris n

Haljale aasale

ks ja o konverentsi jao salmist. .p inspireeritud 23 utuse, ilm Minu sõber sai ast välja ja m et tulles maail aga esimest kohtudes Jumal guses al korda, saabume sale. See justkui haljale aa mis a, aitas mul mõeld s luua. k suunas laul tule aavet: T b ta Psalmis kirju paned sa „Haljale aasale Ta ütleb seda mind lebama.“ e laul on Se täieliku usuga. na sõnades u k , justkui palve d asetaks palume, et Issan le.“ sa meid haljale aa

9

Pluss 4/2020


Alles kristlaseks saades hakkas Margus mõistma, mis on tõeline edu. Kes siis kirikust ära ütleb? Tallinnas kutsus tuttav Marguse Toompea Nelipühi kogudusse. Ühel pühapäeva hommikul mindigi koos teenistusele, sest nagu Margus ise kommenteerib: „Kes siis kirikust ära ütleb?“ Iga kord, kui Margus kogudusse sattus, jutlustas Ago Lilleorg. „Kõik muu pühapäevasel teenistusel toimuv ei läinud mulle väga korda, aga teadsin, et jutluse sisu võib tõena võtta,“ meenutab ta oma kirikutee algust. Pärast esimest teenistusel käimist sai Margus meilile kirja. Üks basskitarri mängiv noormees tegi ettepaneku bänd kokku panna, inimesedki olid olemas. Bänd sündiski ja sai nimeks Moody Ocean. Teised liikmed olid usklikud Toompea kogudusest. Margus ise siis veel kristlane ei olnud, kuid ta on veendunud, et bänd andis olulise tõuke, et see muutus tuleks. Kui ta varem arvas, et kõik eelnevalt nähtu on näitemäng, ja ootas justkui murdepunkti, siis nüüd hakkas Margus mõistma, et elu, mida kristlased tema kõrval elavad, on päris. „Eks ma nägin kristlasest kaaslasi kurbadena ka, aga nad olid ikkagi jätkuvalt rõõmsad, vastutulelikud ja hoolisid inimestest,“ tõdeb ta. Mida rohkem aega edasi, seda enam koges Margus, et jutt, mida kirikus räägitakse, on tõde. Ta hakkas seda kõike ka oma ellu igatsema. Ühel aastavahetusel, kui sõpradega koos jagati palvesoove, ütles Margus teistele: „Ma tahan Jumalat samamoodi tunda nagu teie!“ Mõne nädala pärast sai ta päästetud. „See oli viis, kuidas Jumal mind läbi nende noormeeste ja bändi kogudusse tõi,” tunnistab Margus ja teab, et tegemist oli puhtalt Jumala tööga.

Edu sai uue tähenduse Moody Oceaniga käidi ka Tudengilaulu võistlusel, kus saavutati esimene koht. „Ma olin nii õnnelik, et tulime esikohale,“ meenutab Margus endiselt suure rõõmuga. Koos käidi ka mujal esinemas. Ta tunnistab, et isiklik eesmärk oli saada edukaks ja väga kuulsaks ning jõuda suurtele lavadele. Bändis harjutamine võttis aga palju aega, mistõttu hakkasid mõned lähedased suhted unarusse vajuma. „Saavutatud edu oli alati poolik,“ meenutab ta. Pärast head esinemist tuli tavaliselt periood, kus polnud ühtegi võimalust lavale minna. Alles kristlaseks saades hakkas Margus mõistma, mis on tõeline edu. Bändiga ta enam jätkata ei suutnud, kuna väärtused tema sees olid täiesti muutunud. Värske kristlane oli valmis maha müüma kõik oma pillid, kuid Jumal ütles talle: „Jäta see üks pill alles!“ Selleks oli kitarr. Praegu teenib Margus kaasa Terminali ülistusjuhina.

10     Pluss Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee 4/2020  |  www.plussmeedia.ee


Kõik, kellele laulude kirjutamise and on kingitud, peavad oskama puhata, et uut energiat koguda. Muusika loomine kui kõndimine

Bänd Mood y Ocea n

Kui Marguse käest küsida, kas laulu kirjutades tuleb enne viis või tekst, saame teada, et domineerivat mustrit selles protsessis ei ole. Mõnikord tuleb kitarrikäik ja sellest intro. Vahel kirjutab ta sõnad välja palvena ning loob siis sellele viisi. Noormees toob Piiblist näite, kuidas Taavet mängis Saulile kannelt ning kuri vaim lahkus Saulist. „Millist väge kannab muusika!“ imestab Margus ja julgustab kõiki laulma piiblisalme või terveid peatükke, sest see toob esile elu ning värvi. Oma loomingus märkab andekas ülistaja, et piiblisalmide laulmine viib teda tihti millegi jätkusuutlikuni. Margus annab ka head nõu, kuidas muusikat luua. Tema jaoks sarnaneb laulude kirjutamine kõndimisega. Kui me kõnnime, siis tahestahtmata peame ka puhkama. Kõik vajavad puhkust, olgu see siis 5 minutit või terve pikk öö. Nõndasamuti on ka laulude kirjutamisega. Kõik, kellele see and on kingitud, peavad oskama puhata, et uut energiat koguda. Margus ise puhkamise ajal muusikat ei kuula – ei autos ega kõrvaklappidest. „Tunnen, et vajan vaikust, et kuulata rohkem Jumalat.“ Siis ammutab ta enam Jumala sõnast, et see hakkaks tema sees elama.

11

Pluss Pluss 4/2020   4/2020


Misjon Tekst Jürgen Hein Fotod Sander Saard ja Joosep Ringmäe

The Moth – kohvik keset linna

“Kohvik on r kus noored s uum, aa õppida usust vad rakendada ko ja õpitut kristli olis ku kontekstis.” s

Rapla kesklinnas asub kohvik The Moth. See on noortele suunatud kristlik ettevõtmine, mis panustab kogukonda aktiivses koostöös Rapla vabakoguduse ja kohaliku kooliga ning misjoneerib noortetöö kaudu.

Praegune olukord

Malev ja misjon

Rapla kristlik kohvik ei tegutse hetkel kohvikuna. Koroonakriis sundis ajutiselt töö peatama, aga ruumidele on leitud uus rakendus. Kohvikus toimuvad noortekad ja seal alguse saanud noortetöö jätkub. Ametlikult on kohvik iseseisev organisatsioon, kuid teeb aktiivselt koostööd Rapla vabakogudusega. The Mothi tegevjuhtki on Rapla vabakoguduse pastor Matt Edminster. Hetkel on kaasatud umbes 15–20 pühendunud noort kohalikust kogudusest ja veel teisi noori mujalt Kesk-Eestist.

Kohe algusest peale on noored projektiga seotud olnud ja see on osutunud suureks eeliseks. Nimelt on kohviku ehitusega tegelenud Moth malev – grupp entusiastlikke noori, kes on võtnud selle koha oma südameasjaks ja panustanud selle arengusse. Eelmisel aastal oli malevanoori kokku 50–60, kusjuures enamik neist ei olnud kogudusega seotud. Ka kohviku sisustuse on ehitanud noortemalev ise. „See on koht, kuhu noori kutsuda. Tegemist ei ole otseselt kogudusemajaga, aga samas on see tihedalt kogudusega seotud,“ on Matti arusaam kohviku kasutamisest misjonipunktina. Matt jätkab: „Kohvik on ruum, kus noored saavad õppida usust ja rakendada koolis õpitut kristlikus kontekstis.“ Töö on hakanud vaikselt vilja kandma – eelmisel suvel ristiti üks malevas tegutsev koolinoor.

Eeskuju teistele kogudustele Noortetöö kohvikus on üks võimalik vastus paljudele tüüpilistele maakoguduste küsimustele. See on hea viis misjonitööks ning aktiveerib noori, kes tahaksid teenida oma kogukonnas. Noortel on reaalne väljund teha tööd jumalariigi jaoks. Kohvikuga luuakse järelkasv koguduses ning ühtlasi varustatakse vaimulikult noori, kes lähevad suurematesse linnadesse edasi õppima. Väikeses kohas mõistavad noored, et palju sõl-

12  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee


Hetkel ei tegutse The Moth kohvikuna, kuid ruumides toimuvad igal reede noortekad, mida korraldab Rapla vabakoguduse noortejuht. Samuti on iga kuu viimasel reedel kell 18:30 võimalik osa saada Friday Night Fellowship’ist, kuhu on oodatud nii Rapla- ja Järvamaa noored kui ka huvilised kaugemalt. Info: fb.com/RaplaVabakogudus The Mothi võib leida ka Instagramis: @themothkohvik

tub nende endi tegevusest. Igaüks peab panustama, et midagi tehtud saaks. Sellise suhtumise võtavad nad ka teistesse kogudustesse kaasa. Kui kohvik suudab end ise ülal pidada, ei nõua see kohalikult koguduselt rahaliselt palju. The Mothi sarnased projektid avavad ka võimaluse oikumeeniaks ja koostööks. See aitab kogudustel efektiivsemalt ühiselt tegutseda ning kasutada misjonitöös arukalt kõiki Kristuse ihu liikmeid ja nende ande.

Peamõte kohviku töös on olnud: „Rapla noored teenivad Rapla inimesi”. Koos kogukonnaga Kohviku puhul on eriti oluline koostöö kohaliku omavalitsuse ja Rapla elanikega. Peamõte kohviku töös on olnud: „Rapla noored teenivad Rapla inimesi“. Suhted vallavalitsusega on head ning kohvik on leidnud Raplas oma koha. Koos noortega on koristatud tänavatelt prügi ja tegutsetud koolides. Peamine suund ongi teha tööd koolidega ning isegi asukoht sai valitud sellest lähtuvalt – kohvik jääb kohalikust koolimajast vaid mõnekümne meetri kaugusele. Lisaks avanes oktoobri lõpus võimalus Rapla vabakoguduse noortejuhil kõneleda riigigümnaasiumis teaduse ja usu teemadel ning kuulutada evangeeliumi. Apostel on kirjutanud: „Sellepärast, mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!“ (1Kr 15:58) Juhatagu see teadmine edaspidigi Rapla koguduse ustavat ja vastutustundlikku tööd, milleks Jumal on nad kutsunud, ning aidaku olla jätkuvalt teerajajaks teistele kogudustele noorte- ja misjonitöö tegemisel.

13

Pluss 4/2020


Persoon Küsitles Gloria Eliisabet Reinaru Foto erakogu

Tõnis Mägi – õnnistatud läbi Elu Kutse Tõnis Mägi (72) on tundnud Jumala õnnistavat kätt kogu oma elupäevade jooksul – isegi radadel, mis on viinud Jumalast kaugemale. Kuuldes Jumala kutset ning alistudes Tema häälele, tunneb Tõnis, et on tõeliselt õnnistatud. Mis on õnnistus? Usun, et kõige suurem õnnistus inimese elus on tema kutse, tema Elu Kutse – teed seda, mida pead ja oled kutsutud siin elus tegema. Kui ühel hetkel mõistad, et see ei ole ainult Sinu tahtmine, vaid kutse tuleb kõrgemalt, siis see on suur õnnistus. Meie võime ju otsida, palju tahame, kuid kui vastame Jeesuse Kristuse kutsele teha seda, mis on Tema plaan meie jaoks, siis olemegi õnnistatud. Tohutult oluline on, et inimesel oleks töö, mis on tema elu sisu – elukutse. Tähtis on ka, et see ühtiks Jumala kutsega, sest sinna läheb kogu elu ja suurem osa ajast. Seega kui hakkad aduma, et oled õigel teel, siis see ongi õnnistus.

14  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

Kuidas oled oma elukutse kaudu olnud õnnistatud ning õnnistuseks teistele? Seda, kas olen muusika kaudu olnud õnnistuseks, peaksid ütlema teised inimesed. Viimase 30 aasta jooksul kirjutatud lood on inimeste sõnul neid puudutanud ja neile kohale jõudnud, inimesed on tundnud õhus midagi, õigemini – Kedagi. Kui see nii on, siis nii on. Mõistan väga tõsiselt, et need laulud on ülalt antud, mitte minu enda kirjutatud. 1988. aastal laulsin lauluväljakul suure rahvahulga ees „Looja, hoia Maarjamaad“. Tõstes oma käed, läksid mu peopesad punaseid veretäppe täis, nagu oleksin nõelapatja pigistanud. Sain sel hetkel väga tugevalt Püha Vaimu poolt puudutatud, tunne oli täiesti ebamaine. Väga eriline kogemus oli ka hiljuti, kui kuulasin Arvo Pärdi loomingut. Seeläbi puudutas mind ja rääkis minuga Püha Vaim. Heli on ülivõimas asi – olen väga õnnistatud, et mulle on antud and ning närviretseptorid, mis tajuvad muusikat ja ilu helides. Tunnetan tihtipeale Jumalat läbi muusika ning olen selle eest tänulik.

Kuidas julgustaksid noort lugejat tundma ära oma kutset? Hea on mõista, et millegi saavutamiseks peab kõvasti tööd tegema, kuid sellest veel olulisem on ära tunda Jumala plaan ja kutse oma elus. Te ei pruugi selleni ise jõuda, kuid palvetage – nii kuulete ja mõistate ära Jumala kutse ning teate, mis suunas minna. Kui kuulete Jumala kutset, siis järgige Teda, ning te saate suure õnnistuse ja armastuse osaliseks. Nagu ütleb 1Kr 13:13: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“


Toimetajalt

Tekst Triinu Tsupsman Foto Stefan Carl Seppel

UNIKAALNE

PLAAN

Kui Jumal andis käsu pidada iga seitsme aasta tagant puhkeaega ning mitte külvata ega lõigata, oli Tema vastus rahva toidumurele: „Ma saadan teile kuuendal aastal oma õnnistuse, et see annaks saaki kolmeks aastaks.“ (3Ms 25:21) Rahvas võis arvata, et nad on õnnistusest ilma jäetud, aga tegelikult oli vaja seda teisel kujul märgata. Minu jaoks tähendab see kirjakoht, et vastused ei pruugi tulla kohe, aga Jumal ei unusta me palveid eal. Jumal on meid kõiki õnnistanud andidega. Paljud kristlased aga tulevad Jumala ette ainult siis, kui neil on midagi vaja või kui nad tahavad midagi, mida ise endale lubada ei saa. Näiteks kui olin väiksem ja ei teadnud usust väga midagi, palvetasin kontrolltööde eest, aga kui selgus, et töö ei läinudki nii hästi kui soovisin, sain Jumala peale vihaseks. Tagantjärele saan aru, kuidas Jumal tegutses mu sees. Juba siis olin õnnistatud näiteks muusika anniga, osates laulda ja pilli mängida, aga ma polnud mõelnud, et peaksin seda ka kasutama. Nüüd olen oma annid ära tundnud ja saan nendega rohkem tööd teha. Selle eest olen siiralt tänulik. Tihti inimesed arvavad, et neid ei ole õnnistatud, kuid see ei vasta üldse tõele. Mõnikord on õnnistusi raske märgata, aga see, mida Jumal Sinu elus teeb, on väga unikaalne. Usus kasvamiseks peab läbima raskeid ja keerulisi aegu. Tahame, et Jumal teeks ka meie eludes üleloomulikke asju. Neid saame näha aga alles siis, kui meie suhe Jumalaga on loomulik. Mida teha, kui inimesed kas ei saa aru või ei märka erilisi ande, mis neile on antud? Peab palvetama Isa poole ja uskuma, et kõik on võimalik! Siis saame öelda nagu Aabram, kellele Soodoma kuningas tahtis vastutasuks päästmise eest anda oma varanduse: „Ma tõstan oma käe üles Issanda, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja, et ma ei võta lõngaotsa ega jalatsipaelagi kõigest sellest, mis on sinu oma.“ (1Ms 14:22–23) Meie rikkus ja õnnistused on ainult Jumalas.

15

Pluss 4/2020


Film Tekst Triin-Mary Raudkivi ja Maria Aljas Fotod Movie Pictures DB

Igavik meie vahel – edasi peab elama Endless (2020) ehk „Igavik meie vahel“ räägib armunud noortest, kes teavad, mida nad elult soovivad. Kõik aga variseb kokku, kui paar satub raskesse autoõnnetusse. Riley võitleb tugeva leinaga, Chris aga hoiab kinni kadunud elust. Kas nad suudavad edasi liikuda?

Elumuutev avarii Riley ja Chris on värskelt keskkooli lõpetanud armunud paar. Ühise sõbranna sünnipäeval tuleviku üle arutades tuleb noormehele üllatuseks, et tema tüdruk läheb õppima juurat ja veel kaugel olevasse kooli. Ta arvab, et Riley valik juura kasuks on tema vanemate, mitte tüdruku enda soov, ja julgustab Rileyt oma joonistamisannile keskenduma. Selle kõige juures kardab Chris, et otsus õigus teadust õppima minna seab ohtu nende suhte, kuid Riley on kindel, et kaugsuhtega saavad nad hakkama. Sellest hoolimata on noormees on väga löödud ja joob peol olles suures koguses alkoholi. Kojuminekuks laenab tüdruk sõbra auto ja kinnitab, et ise jõi alkoholi paar tundi varem. Noored satuvad autoavariisse, mille käigus põrgatakse kokku kahe autoga. Haiglas seisab noormees Riley voodi kõrval. Neiu ärgates saavad nad mõlemad teada, et Chris ei pääsenud õnnetusest eluga. Ka Chris jõuab lõpuks arusaamisele, ta on surnud.

16  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee


Andestamine ei muuda väära tegu õi ge kuid see teeb ks, meid vabaks.

SISAL DAB SÜŽE PALJA E STUS I!

17

Pluss 4/2020


Nähes, kui suurt valu nende kohtumised neiule tegelikult põhjustavad, teatabki Chris lõpuks, et nad ei saa enam kohtuda. Teispoolsus Pärast Chrisi matuseid läheb Riley nende lemmikkohta ja hakkab seal joonistama. See on esimene kord, kui tüdruk kogeb noormehe ligiolu. See paneb teda otsima vastuseid teispoolsuse kohta Internetist. Noorte teed ristuvad veel mitmeid kordi. Tüdruk, kes on kindel Chrisi kohalolus, tahab tõestada ka oma sõpradele, et noormees temaga suhtleb. Sõbrad aga suhtuvad sellesse skeptiliselt. Chris räägib oma kaaslasele Jordanile, kes on samuti elavate seast lahkunud, oma avastusest, et surnutena saavad nad elavaid lähedasi külastada. Sellest kuuldes otsustab Jordan minna vaatama oma vanatädi, kes aga lühikese aja pärast sureb. See on ka põhjus, miks Jordan on Chrisi peale pahane. Ta soovitab noormehel Riley külastamine lõpetada. Nähes, kui suurt valu nende kohtumised neiule tegelikult põhjustavad, teatabki Chris lõpuks, et nad ei saa enam kohtuda. Miks on Chris jäänud elust lahkununa veel maa peale? Jordan vihjab, et võib olla veel miski, mis hoiab teda kinni. Selgub, et noormees ei ole oma isale, kellega suhted polnud päris korras, andestanud. Isa vaatama minnes saab asi kinnitust ja noormees võtab vastu teadliku otsuse – ta laseb lahti kõigist pettumusest. Muutust on tunda ka isa südames, kes läheb esimest korda poja hauale. Siit võime näha, millist väge võib kanda see, kui otsustame andestada kellelegi, kes on meile haiget teinud.

18  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee


Raadio

Kui tunned p kaotusvalu raegu , siis 1. tunnista, e t Su hoia seda en l on lein, ja ära da sees; 2. leia usald usväärne inim e nõustaja, ke llega saad rä ne/ äk näiteks oma koguduses; ida, 3. mine vaja dusel teraap iasse.

Plusspunkt

Kui meie andestame, siis andestab meile ka Jumal. Sellepärast on Piiblis öeldud: „Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.“ (Mt 6:14–15) Andestamine ei muuda väära tegu õigeks, kuid see teeb meid vabaks. Hindamatu on ka hea kaaslase nõu. Jordan võttis Chrisi vastu ja oli talle sõbraks, aga samas ka kutsus teda vajadusel korrale, kui nägi semu vales suunas liikumas.

See on raadiosaade noortelt noortele, kus räägime teemadel, mis võiksid kõnetada ja julgustada igaühte, kes kuulama satub. Kutsume külla huvitavaid inimesi ja arutame põnevate küsimuste üle. Loomulikult ei puudu ka hea muusika. Plusspunkti juhivad vaheldumisi kaks tiimi: Kristo Toots ja Maarja-Liis Mölder ning Marilill Roosimaa ja Oliver Õunmaa.

Lase lahti

Teisel tiimil oli septembris külas Jaakob Jüris. Piibel ütleb, et oma vennale peaksime andestama 7 x 77 korda. Aga kuidas edasi minna siis, kui ise oled ikka täiega märgist mööda pannud? Just endale andestamisest kõnelesid Jaakob, Marilill ja Oliver.

Ka kristlastena võime sattuda olukorda, kus keegi meile lähedane või oluline inimene sureb, ning tunda tohutut kaotusvalu, samamoodi nagu Riley. Siiski ei tohi me surnuist kinni hoida. Meile kui kristlastele ei ole lubatud lahkunutega suhelda, nad on surnud ja läinud. Oluline on mõista, et filmilugu on täielikult ilukirjandus. Meile jäävad lahkunust mälestused ja see on hea. Kõike muud võib nimetada ebajumalate kummardamiseks. Jumal ütleb Piiblis: „Ärge pöörduge vaimude ja „teadjate“ poole, ärge otsige neid, et te ei saaks nende läbi roojaseks! Mina olen Issand, teie Jumal.“ (3Ms 19:31) Tähtis on teada, et me ei ole leinas üksi ning Jumal toob meid sellest välja.

Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Kristo Toots ja Oliver Õunmaa

Hooaja avakülalisteks olid Rahel Hollman ja Katarina Kaleininkas, kellega tulid jutuks palvegrupid koolides. Mida on vaja, et oma koolis palvekat alustada? Aga äkki olen liiga noor, et seda juhtida? Vastused saad septembri esimesest saatest!

„Võtke mult maailm, jätke vaid Jeesus,“ ütlevad tuntud laulusõnad. Niiviisi laulda võib tunduda ilus ja lihtne, aga mis siis, kui peab päriselt millestki suurest ja olulisest Jumala kasuks loobuma? Sellest teadis oktoobris rääkida Joonas Alvre. Teine tiim aga võttis oktoobris luubi alla hoopis loodushoiu. Jumal on kogu loodu meie kätte andnud. Kas võime siis teha sellega kõike, mis pähe tuleb? Kuula, mida arvavad looduslapsed Mari Saffre ja Eliisabeth Laul. Kõige pidulikumas selle hooaja saates tähistasime Plussi 10. sünnipäeva! Vaatasine tagasi möödunule ning panime bossid mälumängus proovile. Kõiki saateid saab järele kuulata lehel pereraadio.ee, uuemad neist on üleval ka Soundcloudis, kust on eriti mõnus ja lihtne kuulata! Plusspunkt on eetris iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios sagedusel 89,6 MHz Tallinnas ja 89,0 MHz Tartus.

PS!

ates dib sa meel usika? e l l u S mu i kõlav lusspunkt yst. f P i t a o i e p L ka S rjuta istid playl ngusse ki ja lase i s Ot dia“ a! d smee „Plus stusel kan üli

Meile jäävad lahkunust mälestused ja see on hea.

Kuulmisen19i! Pluss 4/2020


Noortekas Tekst Kristo Toots Fotod Helina Voogne

KUST TULEVAD TULEVASED JUHID? VASTUS: FUTUURUM! Futuurum on noortejuhtide arenguprogramm eesmärgiga märgata, julgustada ja varustada potentsiaalikaid noortejuhte, kes on jumalariigitöös vastutust võtmas. Panustamine igasse noorde Innustust alustada niisuguse programmiga saadi rahvusvahelisest noorte juhtide koolitusest Transform, mille korraldas Euroopa Baptisti Föderatsiooni üks töögrupp. Futuurumit korraldavad EKB Liidu Noorsootöö Keskus (LNK) ja Kõrgem Usuteaduslik Seminar (KUS). Korraldajate sõnul on teist aastat toimuv Futuurum üks nende lemmikprogramm, kuna meeldiva kogemuse saamiseks panustatakse iga õppija kohta rohkelt lisaressurssi. Nii toimuvadki Futuurumi viis kahepäevast sessiooni erinevates asukohtades, hõlmates ka välismaa külastust. Programmi ülesehitus on muudetud võimalikult õppijakeskseks, kuna osalejad saavad küllaltki palju ise kätt proovida külaliskõnelejatega intervjuusid läbi viies ning palvusi ja ülistust juhtides. Toimuvad vestlusharjutused, üksteise julgustamine ja motiveerimine. Muidugi on

„Iga inimene peaks võtma rohkem vastutust enda ja kogu jumalariigi arengu eest.“ 20  Pluss 4/2020  |  www.plussmeedia.ee

ka loenguid, aga tavapärasest vähem. Lisaks üldisele teemakäsitlusele on kõikide teemade juures alati osa, kus uuritakse süvitsi Jumala Sõna. Õppimine toimub ka sessioonide vahel midagi praktilist korda saates. Näiteks tuleb läbi viia üks grupikultuuri mõjutav tegevus ja seda analüüsida.

Võrgustike looja „Lahedad sõbrad, lahedad tutvused, uued sõbrad ja uued tutvused“ – selliste sõnadega iseloomustab Mattias Preisfreund Futuurumil läbitud sessioone. Üks juhtmõte Futuurumi korraldamisel ongi uskumus, et väga palju kogudusetööst toimib võrgustikena. Lisaks saadavale juhtimisalasele sisendile on äärmiselt oluline suhetevõrgustike loomine. Seepärast on Futuurum muutunud ka multikonfessionaalseks. Kristlasi on Eestis vähe, kuid üksteist usalda-


Lisaks saadavale juhtimisalasele sisendile on äärmiselt oluline suhetevõrgustike loomine. ma õppides ja koostööd tehes ulatub Kristuse mõju kaugemale. Ka programmis osaleja Noomi Kams näeb kolmel sessioonil koosveedetud aja liitvat mõju: „Inimesed on täiega lahedad ja grupp on päris hästi juba ühtseks muutunud.“ Lisaks omavahelistele suhetele õpitakse tundma ka koolitajaid, kelle jaoks on osalejatega veedetud aeg privileeg. Ühised ja isiklikud palveajad aitavad areneda suhtes Jumalaga.

IGAL SESSIO ONIL ON OM A TEEMA JUH TIMISEST, JUMALARII GIST VÕI JU MALASUHTEST: 1. Juht või järg ija? 2. Juht kui k ultuuriminis ter 3. Kelle riiki me ehitame ? 4. M3 – Mee skon Motiveerim d, Mentorlus, ine 5. Juhtimine tundmatuss e

Õpivad nii õpilased kui õpetajad Organisatsioonikultuuri loomine kuulub Futuurumi korraldajate sõnul juhi olulisimate ülesannete hulka. Ühe korraldaja, Einike Pilli sõnul on ta koroonaajal selgelt näinud nende koosluste põhjal, kuhu ta kuulub, et kui juhid ise teevad väga palju, siis jääb grupp nõrgaks. „Iga inimene peaks võtma rohkem vastutust enda ja kogu jumalariigi arengu eest,“ räägib ta. Ka eelmise Futuurumi korraldamisest on õpitud, et osalejad peaksid saama ise võimalikult palju kätt proovida ja harjutada, sest sattudes kriisiaega, loeb iga inimene ääretult palju. Futuurum on pidevalt arenev juhtimisprogramm, mistõttu ongi tänavusel Futuurumil osalemine nõnda meeldejääv kogemus. Ei tea, milline saab Futuurum olema järgmisel aastal?

21

Pluss 4/2020


Noortejuht Küsitles Katarina Kaleininkas Foto Hanna Rebeka Leistrep

TOMMI BENJAMIN PESUR

Tommi Benjamin Pesur (24) on värske Rakvere Karmeli koguduse noorsootöö koordinaator. Laste- ja noortetööd korraldab ta koos abikaasa Tuuliga. Rakverre kolis Tommi Benjamin selle aasta alguses ja temagi on üks Futuurumil osalejatest. Miks otsustasid Futuurumist osa võtta? Vanuse poolest oli praegu viimane piir minna. Juba eelmisel aastal tundus see huvitav ja kuna nüüd isiklikult kutsuti, saigi tuldud. Juhin noorsootööd, mis tähendab murede korral abiks olemist, noortemeeskonna koolitamist ja väljasõitude korraldamist. Seda tööd tehes on Futuurum hea võimalus hoida end vormis ja teravana.

Millised oskused või omadused peaksid igal noortejuhil olema või mida võiks arendada? Noored peaksid panema Sind nii-öelda põlema, nõnda et Sa tahad neisse panustada ja igatsed näha muutusi. Kristlikus töös peaks noortejuhil suhe Jumalaga korras olema. Ilma selleta ei saa. Juht peaks oskama vastu võtta ka kriitikat. Ta võib alati paremaks saada ja sellest võidavad kõik. Arvan, et arendama peaks hea meeskonna loomise, aga ka inimeseks olemise oskust. Hästi ülesehitav on olla noortetöö tii-

22  Pluss 4/2020  |  www.plussmeedia.ee

mis, kus valitseb meeldiv õhkkond. See tähendab teiste märkamist, uute inimeste ja liikmete tähelepanemist, nende kuulamist ning vajalike küsimuste küsimist. Minu abikaasa suudab näiteks maja ehitamise kõrval esitada teistele olulisi küsimusi. Nii on mitmed sügavad vestlused alguse saanud täiesti teises keskkonnas, väljaspool kirikut.

Miks peaks tegema noortetööd? Mis on Sinu julgustussõna praegustele, aga ka tulevastele noortejuhtidele? Noortetöö ei ole kerge, aga selles on oma lõbu ning põnevus näha, kuidas Jumal muudab inimeste elusid. Ükskõik, mida me jumalariigis teeme, meie elu prioriteedid peavad olema paigas – kõigepealt Tema ja siis antakse meile kõik, mida vaja. Võime seda kirjakohta (Mt 6:33) täiega usaldada ja välja elada. Noortejuhtidele ütlen, et Jumal ei ole kindlasti Sinuga lõpetanud. Ta teeb alati üle meie palvete ja Tal on kombeks meid üllatada.


+3 lood Koostas Karmel Uuselu Fotod Karmel Uuselu ja Pixabay

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Õnnistus tähendab palju kuulsust ja raha

M

üüt. Raha ja kuulsus võivad olla õnnistus, aga neid ei saa pid ada kindlaks kriteeriumiks, mille järgi õnnistust oma elus ära tunda. Õpe tussõnades öeldakse: „Õnnis on inim ene, kes leiab tarkuse, ja inimene , kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast.“ (Õp 3:13 ) Siit saame teada, et hoopis tarkus, sisemine rahu , aga samuti näiteks toetav perekond ja sõbrad on suuremad väärtused. Oluline on seda meeles pidada ka siis, kui teised inimesed nii ei arva.

Piibli ABC

kirjakoht.

Lemmik-

lian 18, u J e n n e e i t E nte Unie d a t s e t o r P Eglise ération, m o l g g A ier Montpell tikant k a r p ja ja laul vatud ja

e , kes olete va ise!" ik õ k e rd u ju e hingam "Tulge minu a annan teil in m ja , d tu koorma (Mt 11:28) ess annab inim Miks? uidas Jeesu

ägib, k in tahtPiiblisalm rä . Juba lapsena hakkas e is us. Igatsen tele hingam da tegi Jees e s u g a n i, is aja kõike ma aidata te odi. Tean ka, et pole v Jeemo õistnud, et m n elada sama le o t s e s võtta, eest. enda peale ormat minu o k b a n n a k sus

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

V

Vaskmadu

Vaskmao valmistas Mooses Jumala käsu peale, et tervendada Iisraeli rahvas, kes oli mürkmadudelt salvata saanud. Maod olid saadetud, sest Egiptusest välja toodud rahvas hakkas Jumalale vastu. Hiljem nad kahetsesid ja said vaskmadu vaadates terveks. (4Ms 21:4-9) Vaskmaost saab lugeda ka 2Kn 18:4 ja Jh 3:14.

23

Pluss 4/2020


Piiblitegelane Tekst Hanna Toots Pilt Brian Kershisnik „Ten Lepers Healed“

Kümme pidalitõbist ja tänulik samaarlane Lugu, kuidas Jeesus kohtas teel Jeruusalemma kümmet pidalitõbist, on kirjas Luuka evangeeliumis. Pidalitõbised palusid, et Jeesus nad tervendaks, ja Ta tegigi seda, aga ainult üks neist tuli pärast tagasi tänama. Seda ühte Jeesus ka kinnitas ja õnnistas. Pidalitõbi Leepra ehk pidalitõbi on väga tõsine nakkushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi ja nahka ning võib lõppeda jäsemete kaotusega. Närvide kahjustuse tõttu esinevad tundlikkuse häired: kaob naha puute-, valu- ja temperatuuritundlikkus. Tundehäirete tõttu võivad tekkida mädanevad haavandid ja sõrmede kahjustused. Leepra on üks maailma vanimaid nakkushaigusi, mida tunti Aasias juba 4000 aastat tagasi. Eestisse jõudis see haigus 11.–13. sajandil. Leeprasse haigestumine on viimase 30 aasta jooksul kogu maailmas järsult vähenenud tänu koordineeritud tõrjemeetmete rakendamisele, eeskätt tõhusale ravile, kuid üksikjuhtudena võib seda siiani esineda. Jeesuse ajal pidid pidalitõbised esimeste haigustunnuste ilmnemisel end preestrile näitama (3Ms 13:9). Kui preester kellegi haigeks tunnistas, pidid too jätma oma kodu ja perekonna ning elama inimestest eraldi. Pidalitõbi oli koorem füüsilisele ihule, aga ka väga ränk vaimne kannatus. See oli nagu lõputu karantiin, kus oldi ühiskonnast eraldatud. Inimestele lähenedes pidid pidalitõbised hüüdma: „Roojane, roojane!“ (3Ms 13:45) või helistama kellukest, et teised neist eemale hoiaksid. Inimesed kartsid pidalitõbistega kokku puutuda, sest see haigus oli väga nakkav ja surmav. Haigestunud pidid elama eemal oma armsatest ja toituma armuandidest, kuni saabus piinarikas surm.

24  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

Raskused liidavad inimesi mistahes rahvusest ja rassist, nii ka selles loos. Siis tuli Jeesus, kes murdis eelarvamuste ahela oma ohvrianni ning armastusega. Tervendaja kohtamine Kirjakohas Luuka 17:11–19 tuleb esile, et selles kümneses pundis oli üks samaarlane. Üldjuhul ei suhelnud juudid samaarlastega, kes olid paganad, aga nende kümne mehe ühine kurb saatus oli nad kokku toonud. Raskused liidavad inimesi mistahes rahvusest ja rassist, nii ka selles loos. Siis tuli Jeesus, kes murdis eelarvamuste ahela oma ohvrianni ning armastusega. Kui pidalitõbised nägid Jeesust, hüüdsid nad: „Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!“ Siit järeldub, et ka need ühiskonnast eraldatud pidalitõbised olid kuulnud Jeesusest ja Tema imetegudest, näiteks teise pidalitõbise tervendamisest (Lk 5:12-13). Nad teadsid, et ainult Jeesus saab neid sellest piinast vabastada, ja seetõttu tahtsid nad väga Teda näha. Üldjuhul hüüdsid pidalitõbised: „Roojane, roojane!“, aga sel hetkel ei hoolinud nad kommetest ega seadustest, vaid tahtsid jõuda Jeesuseni. Neid nähes vastas Jeesus: „Minge ja näidake endid preestritele!“ Enese näitamine preestrile oli ainuke võimalus puhtaks kuulutatud saada ja kogukonda naasta (3Ms 14:1–7). Teel preestri juurde märkasid mehed, et nad olid surmatoovast haigusest tervenenud.


Enamik tahab Jumala käest midagi saada, aga mitte kõik ei soovi Jumalale tagasi anda. Kust tuleb sõna pidalitõbi? hospital - spital - pidal Vanasti oli see nö haiglasse ehk hospitali minemise tõbi.

Tänulikkus viib Jumala ligiollu

Aastal 1977 oli Eestis terviseameti andmetel 41 leeprahaiget. Samal aastal suleti viimane leprosoorium.

Kümme meest kuulsid Jeesuse käsku: „Minge!“ ja nad kõik läksid. Nende teekond oli aga paras pähkel. Teed alustades ei olnud pidalitõbised veel terveks saanud, aga sellegipoolest hakkasid nad preestrite poole sammuma. Teekond nõudis neilt suurt usku ja nad kõik said terveks. Aga ainult ühel tuli meelde tänada Jeesust selle eest, mis Ta oli teinud. Samaarlane pöördus tagasi ning andis Jumalale oma tervenemise eest au, heites Jeesuse jalge ette silmili maha. Jeesus küsis: „Eks kümme ole saanud puhtaks. Ent kus on need üheksa? Kas tõesti keegi teine ei tulnud Jumalale au

andma, kui ainult see muulane?“ Jeesus ei andnud talle ainult elu ja tervist, vaid ka õnnistas teda ning ütles: „Tõuse üles, su usk on sind päästnud!“ Enamik tahab Jumala käest midagi saada, aga mitte kõik ei soovi Jumalale tagasi anda. Jumal on meile juba nii palju kinkinud ja väärt kiitust selle kõige eest. Jumal ootab meilt, et tuleksime tagasi Tema juurde läbi Tema ainusündinud Poja Jeesuse. Ole Sina see, kes mitte ainult ei tarbi imesid ja õnnistusi, vaid kes tuleb tagasi, et Issandat südamest tänada, olla Temale lähedal ning jagada Tema õnnistusi teistelegi!

25

Pluss 4/2020


Seitse

Tekst Renata Kaleininkas Foto Unsplash

10

t s i m t i i k s k a s d n õ ) 3 + 7 ( s i l b i i P eesus õnnis? J see a l l o b a end llest mida täh aks paljusid, ke ja bel d a s d n mida Pii nds , õ e s m e i s r Kes on õ u u l t U b mäeju i paista. kuuluta mestele välja e ini teistele ägib. kohta rä e t a s d n õ

need, Õndsad on s vaesed, u kes on vaim ralt on pä sest nende taevariik.

1

(MT 5:3) alaid, vaid neid, kellel ei ole vajama

a rum sest nad on o Siin ei mõeld ega katsuda, a ld u d Jeesuse ku a, a tunnistava g e Jumalat näh am d sü u riiki. . Kes kog avadki taeva sa a, usus kindlad d e T d va armasta olemasolu ja

Õndsad on tasa sed, sest nemad pär ivad maa.

(MT 5:5)

3

Tasane ehk leebe võ i alandlik inimene ka alub oma mõtteid, enne kui tegutseb. Uhkus ja oma jõud ei vii eesmärgini. Tasase d saavad lõpuks om a tasu. Oluline on meeles pidada, et Jumal annab tark use teha õigeid otsuseid: „T a juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.“ (Ps 25:9 )

26  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

Õndsad on kurv ad, sest neid lohuta takse.

(MT 5:4)

2

Jeesus teab meie ku rbust ja valu. Enne ristile minekut ütles Ta oma jü ngritele: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!“ (Mk 14 :34 ) Maailmas on palju kurbust, ag a alati võime leida lo hu tust – Püha Vaim, keda Je esus nimetab ka Lo hu ta letab meile meelde jaks, tuJeesuse sõnad ja võ ime rõõmustada, sest Tema on maailma ära võitn ud (Jh 16:33).

, need anu n o ja j sad Õnd on nälg l kelle e järele, vad s a õigu emad sa n sest a. g külla

4

eest d tõe vad a v e l t a es või us, sa eed, k litseks õigl umala n t e , el va nitab is on J us kin imeste vah suunas, m a mitte s e e J in aj lle Siin ad, et gel teel se e alati välj v a h a i ja t nõ b tõd 12:2). Nad o s tule selle. ea. Lõpuk ä peitu (Lk h jä silmis varjatut ei i midag

5:6 (MT

)


d, staja a l a nh sad o peale d n e Õ nend sest atakse. st hala )

5

meile lleski e s n le ja o stama te pea sutud hala ei vääri s e m i l nad e kut tas in halas meie olem õtleme, et , aga Juma s u s e e i a m t Je e i K e u . , m juks t ka hate egi k eesku e peale, is ri halastus iganes ta tleb t e ä ü t s ä e “ inim äriselt ei v siis, mida nendele! e a P k k i . seda uline. „Kõ id, tehke ks on arm d teile tee e s e . inim (Mt 7:12) s Jeesu

(M

(MT 5:8)

T 5:7

Õndsad on need, st keda õiguse pära , taga kiusatakse sest nende päralt on taevariik.

(MT 5:10)

8

6

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

Need, kelle südametunnistusel ei ole valet, hukkamõistmist ega ebapuhtust, on väärilise d nägema Jumala hiilgust. Jeesus ise on puhas ja meie peame ka puhtad olema või puhtaks saama, et Teda näha.

Õnd sa sest d on rah n u Juma eid hüüt tegijad, akse la las teks . (M

T 5:9

)

7

„Kui v õ kõigi imalik, niip inime alju k st ui (Rm 1 2:18). ega!“ ütleb oleneb tei s Juma ja lep la lap Paulus kirja t, pidage r itavad ahu s e s inime lastak d on n room si s la e kurja e teistel en omavahel ed, kes ot stele si .S kurjag nast ä ra kas ee ei tähe vad rahu a. nda, e utada , aga ka ei t t asuta

ja kelle stele, keda kiusatakse See on julgustus inime Jumala rast, et nad kuulutavad üle naerdakse sellepä ti, sest Ta asja. Ka Jeesust kiusa sõna või ajavad õiget jagas oma Isa sõna.

Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!

9

(LK 6:21) Praegu maailm naerab kristlaste ja nende usu üle, aga pärast tuleb neil seda kahetseda, sest Jumala lapsi ei tohi kunagi pilgata. Maailmas on tihti just kristlastel kõige raskem elada, aga neile saab osaks parim lõpp.

e, imen n i n so Õnni äi õelate ik sa kes e gi ega sei är l nõu j e pea killas. e t e t patus u pilkajate t ega is Seekord lisandus tavalisele seitsmele punktile veel kolm, sest kui Sa veel ei teadnud, siis äsja tähistas Pluss oma ümmargust sünnipäeva – 10 aastat ilmumist Eestis!

10

ga, endide sus r t a m maail ttu. U kaasas iis ta teeb pa seltsia ä k s ts ste hik e ei to astuolus, ses unud kristla da. n la t is Kr av end s ela Piiblig ja püh oskõla mis on vada tuliste ti Piibliga ko u as aitab k s soovib sam e k kond,

(PS 1:

1)

27

Pluss 4/2020   4/2019


Piibliõpetus Tekst Magne Mølster EELK Saku Toomase koguduse pastor Foto Etienne Julian

Õnnistused –

raske üles lugeda, lihtne edastada

M

õnikord on mind vaimulikuna palutud kellegi maja õnnistama. Tihti on põhjuseks mingi rahutus selles hoones. Jumal on kasutanud mind lugemaks seal usutunnistust, Meie Isa palvet ja õnnistussõnu. Nendesse kodudesse on Jumal loonud uue rahu. Aga misasi on tegelikult õnnistamine? Kingitust, milles tuntakse ära Jumal kui andja, võib kutsuda õnnistuseks. Need võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Neid saab anda (edastada), aga ka saada, nii sõnades kui ka tegudes. Usklik inimene on see, kes märkab, kui teda õnnistatakse. Ta teab, et on olemas Andja, ja saab võtta õnnistuse vastu tänusõnadega ilma tundeta, et ta peab midagi tagasi andma või maksma. Piiblis on õnnistamise tähendus seotud Jumala loova sõnaga. Juba esimeses peatükis õnnistab Jumal korduvalt. Ta annab elu, õnnistab loomi ning ütleb inimesi õnnistades: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad.“ (1Ms 1:28) Nii õnnistatakse inimesed haldamis- ehk valitsemistööle.

Õnnistamine ka pärast pattulangemist? Piibli esimeses kahes peatükis kirjeldatakse paradiisilikku olemist, kus isegi inimese tööelu on täielikult Jumala õnnistuse all (1Ms 2:15). Seejärel tuleb pattulangemine – lugu sellest, kuidas saatan, piltlikult kui madu, inimesed kiusatusse viib. Tehakse vale valik, inimesed peidavad ennast Jumala eest, süüdistavad teineteist ja visatakse lõpuks paradiisist ehk Eedeni aiast välja.

28  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

Võiks arvata, et pärast paradiisist väljasaatmist pole enam õnnistamisi. Aga on! Naine suudab endiselt lapsi sünnitada, Eedeni jõed voolavad jätkuvalt aiast välja, kastes sealset maapinda, mis muidu oleks kuiv. Inimestel on siiski võimalik paljuneda ja leib lauale panna. Kui edasi loeme, saab selgeks, et Jumala õnnistusi on pigem palju kui vähe. Ja mõnikord on hoopis nii, et raskused on inimestele õnnistuseks ja rikkus needuseks.

Kas õnnistused on ainult kristlaste jaoks? Võib-olla oled pannud tähele, et edu ja õnne võib saavutada ka inimene, kes pole usklik. Ja vastupidi – jumalakartlik kristlane võib sattuda õnnetusse. Piiblis on kuulus näide vaga Iiob, aga ka apostlid pidid oma elus palju kannatama. Jeesus tõi mäejutluses välja, et taevane Isa laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale (Mt 5:45). Jumal õnnistab kõiksuguseid inimesi. Meie ülesanne on armastada mitte vaid oma õdesid-vendi, vaid isegi vaenlasi, teha head neile, kes meid vihkavad, õnnistada neid, kes meid neavad, ja palvetada nende eest, kes meid halvustavad (Lk 6:27-28). Tunnen ühte inimest, kes kaotas töökohta päris kindlalt ebaausa põhjuse pärast. Teda süüdistati tõsistes asjades, aga hiljem mõisteti kohtus õigeks. See oli tema jaoks üliraske aeg. Õnneks oli ta sel ajal värske kristlane, kes õppis Jeesuselt, kuidas tuleb oma vaenlastega käituda. Läks


Võib-olla oled pannud tähele, et edu ja õnne võib saavutada ka inimene, kes pole usklik.

29

Pluss 4/2020


küll veidi aega, aga ühel hetkel suutis ta öelda, et ta ei kanna ülemuse peale enam viha, vaid soovib talle õnnistust. See õnnistus, mida ta soovis oma kunagisele ülemusele, oli tegelikult tema enda jaoks ka õnnistuseks. Kristlane ei saa kunagi õnnistada mingit tegu, mis Jumala silmis on patt. Küll aga saame õnnistada inimesi lootuses, et nad tunnevad selles ära kõikide õnnistuste tegeliku andja, Jumala. Ka vana Jaakob, kui ta oli Egiptuses, õnnistas vaaraod (1Ms 47:10).

Iseenesest pole rahal ja varal midagi viga, aga kui ilmalikud asjad saavad elu eesmärgiks ja jumalaks, ollakse valel teel. Jabese palve Vanas Testamendis loeme mehest, kelle nimi oli Jabes. Tema nimi tähendab „vaeva“, sest suure vaevaga tõi ema ta ilmale. Võib ette kujutada, et niisuguse nimega polnud lihtne üles kasvada. Loeme aga vastupidist – Jabest austati rohkem kui ta vendi. Tal oli Jumalale niisugune palve: „Oh, õnnista mind rohkesti ja laienda mu maaala! Olgu su käsi minuga ja päästa mind kurjast, et mul vaeva ei oleks!“ (1Aj 4:9–10) Ja Jumal vastas ta palvele. Kas kristlased võivad paluda nii-öelda ilmalikke õnnistusi? Vastus on jah – ja ei! Ilmalikud õnnistused nagu abikaasa, lapsed, raha, vara, edu on iseenesest head. Eriti Vanas Testamendis on ilmalik küllus märk sellest, et midagi on Jumala kaitse ja õnnistuse all. Näiteks 1Ms 39:1–5 loeme, kuidas Issand õnnistas egiptlase koda Joosepi pärast. Ka Uues Testamendis saab rääkida materiaalsetest õnnistustest. Kogudust Filipis nii-öelda õnnistatakse tagasi seetõttu, et nad toetasid Paulust ja tema misjonitööd materiaalse abiga.

Miks jah ja ei? Uues Testamendis, mis on kristlaste jaoks kõige olulisem osa Piiblist, rõhutatakse eelkõige osadust Jumalaga ja vaimulikke õnnistusi, sest palju on neid, kes on langenud rikkuse lõksu – kelle elu on nii hästi läinud, et nad ei tunne enam vajadust Jumala poole pöörduda ega Teda tänada. Seda tunnistatakse ka juba Vanas Testamendis: „Parem vaene, kes elab vagaduses, kui rikas, kelle teed on kõverad.“ (Õp 28:6) Jeesuse õpetuses tuleb see selgelt esile. Ta hoiatab mammona eest, mille all mõeldakse eelkõige raha ja vara:

30  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

„Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.“ (Mt 6:24) Iseenesest pole rahal ja varal midagi viga, aga kui ilmalikud asjad saavad elu eesmärgiks ja jumalaks, ollakse valel teel. Õnnistuste eest tuleb alati tänada ja mõelda, et see on antud mitte ainult minu heaks, vaid mulle haldamiseks ja teistega jagamiseks. Muidu võib mammon saada needuseks, nagu näiteks loos rikkast mehest ja Laatsarusest (Lk 16:19–31). Jeesus õpetab: „Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Mt 6:33) Seega võib Jeesuse õpetuse valguses lugeda Jabese palvet kui palvet laiendada Jumala riiki ja ületada piire Tema riigi jaoks.

Vaimuliku õnnistus Kõik kristlased on kutsutud õnnistama oma kaasinimesi. Samas on olemas preestri ehk õpetaja/pastori/vaimuliku/vanema ja piiskopi ehk ülevaataja ametid. Neid on õnnistatud (ordineeritud) erilise volitusega (vt Lk 24:48–49, Mt 16:19, Jh 21:15–17, Tt 1:5–9). Õnnistusi on erinevaid: leeriõnnistamine, pruutpaaride ja kihlatute õnnistamine, aga ka tavaliste kirikuliste õnnistamine. On kombeks õnnistada koolilapsi esimese koolipäeva puhul. Luterlikus kirikus on ka liturgia ehk kord näiteks kooli, lasteaia või spordirajatise õnnistamiseks. Kirikuhoonete ja nende esemete õnnistamisi kutsutakse pühitsemisteks. Vaimulikuna olen õnnistanud näiteks suusapäeva, ühte värskelt istutatud metsa, Eesti lippu ja mitut kodu. Kuigi kohe ei pruugi mingit erinevust enne ja pärast õnnistamist paista, on minu jaoks olnud usu kinnituseks see, et kodudes, kus oli enne õnnistamist rahutus, saabus omanike sõnul õnnistamise järel rahu. Kolmainu Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim õnnistagu Sind!

PALVE

a tänan Sind Hea Jumal, m ste ja suurte kõikide väike st, millest õnnistuste ee s osa saanud. olen oma elu na tähele Aita mul pan õnnistusi ja igapäevaseid d ing täida min õnnistajaid n a sega nii, et m Sinu armastu olla teistele suudaksin ise n Seda ma palu õnnistuseks. use Jeesuse Krist oma Issanda nimel.


MIDA TÄHENDAB ÕNNISTAMINE PIIBLI ALGKEELTES? Vana Testament (VT) on kirjutatud enamjaolt heebrea ke eles. Õnnistamine heebrea keeles on „b arak“. Selle sõna täpne tähendus on eb aselge, aga ilmselt on see seotud põlve ja põlvitamisega. Uus Testament (UT) on kirjutatud kreeka keeles, kuigi Jeesuse ja jüngrite emakeel oli aramea keel (heebrea keelega päris sarnan e keel). UT pandi kirja kreeka keeles se lleks, et võimalikult palju inimesi saaksid heast sõnumist aru. Seal on õnnista mine „evlogia“, mis tähendab „head sõna ütlema“, kuid see on enamat, kui lih tsalt tunnustus. Jumala sõna pole tühi , vaid toimib, mõjub. Õnnistamise puhul antakse näiteks jõudu, õnne ja heaolu. Mõnikord kasutatakse sama sõ na (barak, evlogia) inimese kiituslaulus Jumalale, nt 1Ms 9:26 ja 2Kr 11: 31. Õnnistusele vastupidine sõna on needus.

See õnnistus, mida ta soovis oma kunagisele ülemusele, oli tegelikult tema enda jaoks ka õnnistuseks.

SAATESARI

NÜÜD MUGAVALT KÕIK KOOS MÄLUPULGAL Magne Mølster

Saadaval EELK Misjonikeskuses! Hind 20 eurot


Palvus Tekst Aarne Kappet ja Katarina Kaleininkas Foto Aarne Kappet

M

eil kõigil võib tekkida küsimus, mis on õnnistus ja mida see täpselt tähendab. Mis on õnnistuse kristlik tähendus? Jumal õnnistab juba Piibli esimestes peatükkides ja lubab õnnistada neid, kes Tema Sõna järgi teevad. Kolm ja pool aastatuhandet vanad Aaroni õnnistussõnad on küllap kõigile tuttavad: „Issand õnnistagu sind ja hoidku sind, Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline, Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle oma rahu.“ (4Ms 6:24–26) Siin ei soovita õnne, edu või kordaminekut, vaid hoopis seda, et inimene elaks koos Jumalaga. Õnnistusi on mitmesuguseid. Näiteks vihm õigel ajal on õnnistus, et vili võiks kasvada. Palju suuremad kui ükski materiaalne õnnistus on aga vaimsed õnnistused. Jumal armastab meid ning tahab meile andestada, meid vabastada ja uuendada. Seda ja veel palju enamat teeb Ta läbi Jeesuse, kes on suurim

32  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

õnnistus. Tänu Jeesuse lunastustööle on meil lootus ja pattude andestus: „Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke! See on minu ihu.““ (Mk 14:22) Nii et isegi kui näeme praegu ainult raskusi, siis teame, et suurim õnnistus – Jumala lapseks olemine – kehtib ja on kättesaadav. Inimestena võime ka üksteist õnnistada. Eestis oleme harjutud, et kirikuõpetaja õnnistab, aga see ei tähenda, et meie kui kristlased ei võiks õnnistada. Tihtipeale inimesed ei oska või ei tea, kuidas õnnistust paluda. Sellistel hetkedel on Jumala Sõna parim õnnistuste allikas. Märka, kuidas pärast murejuttude rääkimist teist õnnistades pinge kaob. Oluline on, et mõtleme päriselt seda, mida ütleme. Oleme julged ütlema oma lähedastele, et soovime neile Jumala õnnistust ja palume seda ka neile.


Isa taevas

!

Kallis Taev ane Isa, õnn ista igaüht, juba on Sin kes uga, ja neid k i, kes veel e aga tahaksi i ole, d. Täida ja puuduta ne nad võiksid id , et kogeda, ku i väga Sa n mastad. Na e id ard ei ole üksi , vaid Sina nendega ja o le d meie kõigig a. Isa, toon kõik, kes se Su ette da loevad. Õ nnista, puu ja kõneta! Je duta esuse nime l, aamen.

33

Pluss 4/2020   1/2020


Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Pexels

Sinu väärtuslikkus Jeesuses

Kristlastena võiksime defineerida oma väärtust kindla teadmise kaudu, et ma tõesti olen see, kelle Jumal ütleb mind olevat.

34  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee


E

namuse inimeste jaoks on tõenäoliselt tuttavad mõtted: „Ma ei ole piisavalt hea. Teised saavad palju paremini hakkama kui mina. Mul ei lähe elus üldse hästi. Olen teistest erinev.“ Võib-olla tunned, et peaksid tegema rohkem või olema midagi enamat. Selline siltide panemine mõjub laastavalt meie enesehinnangule ja väärtustundele. Tänapäeva maailmas on kerge end teistega võrrelda. Kuidas selles kõiges leida oma väärtus(likkus) Jeesuses?

Mida teha, kui tunned, et pole midagi väärt?

Selgita välja, mille või kelle kaudu Sa oma väärtuslikkust otsid. Palveta, et Jumal aitaks Sul selles selgusele jõuda. Siinkohal oleks hea uurida Piiblit. Leida üksinda, koos teistega või Google’i abiga kirjakohad, mis kirjeldavad, missuguseks on Jumal inimese loonud. Kristlastena võiksime defineerida oma väärtust kindla teadmise kaudu, et ma tõesti olen see, kelle Jumal ütleb mind olevat. Muu ei olegi tähtis. Jumal varustab Sind eluks ja tööks, milleks Ta on Su kutsunud. Me ei pea tundma puudust, isegi kui näib, et kõigil teistel on rohkem. Jumal mõõdab Sinu väärtust ja väärtuslikkust teisiti kui inimesed. 1. Saamueli 16:7 ütles Issand: „…inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.“

Sa oled väärtuslik!

Kogemine, et ma pole piisav, on tulnud teiste arvamustest, soovidest, hoiakutest või isegi juhuslikult pillatud lausest. Alaväärsustunde tekkimine võib ulatuda juba lapsepõlve, mil analüüsivõime ei ole piisavalt arenenud või puudub üldse. Laps hakkab uskuma seda, mida näiliselt vanemad ja targemad räägivad. Teadvusta endale, millest Sinu alaväärsustunne on võinud tekkida. Jah, tõesti – me ei ole täiuslikud ja teeme vigu. On väga eluterve, kui räägime enda kohta tõtt ja oleme enesele konstruktiivsed kriitikud. Võib-olla Sa peadki midagi oma elus muutma. Küll aga tea, et Sinu teod ja saavutused ei mõjuta seda, kui palju Sa väärt oled. Ka kortsus ja määrdunud 50-eurone rahatäht on ikkagi väärt

50 eurot, hoolimata välispidisest. Ka meie tunded ei peegelda alati tegelikkust. Näiteks ärevustunde tekkimisel hakkab füüsilise tunnusena süda sees puperdama, reaalset ohtu ja põhjust ärevuseks ei pruugi aga üldse olla. Sa võid tajuda ohtu, samas kui teine inimene ei taju. Katsu Jumala abiga läbi, millised mõtted Sinu enda kohta on tõde ja millised mitte.

Kardetavalt imeliselt loodud

Võta teadmiseks, et just Sina oled loodud Jumala poolt. Taavet kirjutas Psalmides: „Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.“ (Ps 139:13–14) Ta hoolis Sinust isiklikult juba enne Su sündi ja hoolib siiani. Kui Jumal kõneleb pastori kaudu saalitäiele rahvale, siis ei näe Ta üht suurt massi. Ta näeb alati just Sind seal istumas, tundes Su südant ja teades, millest Sa läbi lähed. Seesama Jumal, kelle loodud imelisi paikasid üle maailma imetleme piltidelt või päriselus, on valmistanud Sinu. Usk sellesse peab tulema Sinust endast. Inimesed võivad Sulle tuhandeid kordi korrutada, kui hästi Sa hakkama saad ja kui imeline Sa oled, aga kui Sa ise seda ei usu, võid jätkuvalt tunda alaväärsust. Jeesus ütles Luuka evangeeliumis 12:6–7: „Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees. Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!“ See kehtib ka Sinu kohta!

Oled õnnistus

Mida rohkem me teame, kui väga Jumal meid armastab ja kui väga oleme Tema poolt vastu võetud, seda rohkem armastame iseendid. Otsi oma väärtust Jumalast. Loe Piiblist, mida Ta selle kohta ütleb. Palveta, et Püha Vaim tooks esile Sinu enda kohta ainult tõesed mõtted ja tunded. Usu, et kõik eelnevalt kirjutatu vastab tõele – Sa ei ole niisama sündinud siia ilma, vaid loodud ja armastatud väärtusliku Jumala lapsena juba enne sündi!

35

Pluss 4/2020


Test Koostasid Stefan Carl Seppel ja Jonatan Ilus Foto Unsplash

1. Mis oli Jeesuse esimene tunnustäht? a) Muutis vee veiniks. b) Vaigistas tormi. c) Kõndis vee peal. 2. Kas seadus lubas Jeesusel pidalitõbisele läheneda?

Jeesuse imeteod – kas Sa tead, mida Ta tegi? Jeesus tegi maa peal olles imesid ning õnnistas ja tervendas tohutult paljusid inimesi, kel olid haigused, vaevad või probleemid. Kui hästi tunned Sina neid imelisi lugusid? Tee test ja saa teada!

a) Jah, oli lubatud. b) See oli rangelt keelatud. c) Selle kohta ei olnud seadust.

3. Mitu aastat oli olnud haigel naisel veritõbi?

a) 8 aastat. b) 5 aastat. c) 12 aastat.

4. Mitu pimedat järgnes Jeesusele sooviga saada nägijaks?

a) 7 pimedat. b) 3 pimedat. c) 2 pimedat.

5. Kes toodi Jeesuse juurde Kümnelinnamaa piirkonnas? a) Kurt ja pime. b) Kurt ja kidakeelne. c) Pime ja tumm. 6. Mitut inimest toitis Jeesus viie leiva ja kahe kalaga?

a) 5000 meest. b) 4000 last. c) 6000 peret.

7. Millise ime tegi Jeesus Nainis?

a) Tervendas pimeda. b) Äratas üles surnu. c) Tervendas jalutu.

8. Kellele ütles Jeesus: „Tõuse püsti ja kõnni!“?

Ei ole kindel oma vastustes või tahad veenduda nende õigsuses? Kontrolli järgi! 1. Jh 2:1–11 2. 3Ms 13:45-46 ja Mt 8:1–4 3. Mk 5:25–34 4. Mt 9:27–31 5. Mk 7:31–36 6. Mk 6:35–44 7. Lk 7:11–17 8. Mt 9:2–8 9. Mt 12:9–12 10. Jh 5:1–9

36  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

a) Halvatule kanderaamil. b) Naisele, kes magas maas. c) Surnule.

9. Kui variserid süüdistasid Jeesust hingamispäeva rikkumises, vastas Jeesus näitega looma august väljaaitamisest. Mis loom see oli? a) Kits. b) Lammas. c) Vasikas. 10. Kui kaua oli olnud haige mees, kelle Jeesus tervendas Jeruusalemmas Betsata tiigi ääres?

a) 42 päeva. b) 27 kuud. c) 38 aastat.


, i s i i v 10

a l l o s a kuid teistele ks e s u t s i n õn Naerata! Kindlasti oled kuulnud, et väikeselgi naeratusel on jõud muuta kellegi päeva. See tõesti peab paika. Ära kõnni koolis või tänaval silmad maas, vaid näita naeratusega, et märkad teisi. Ja usu – ka Su enda päev muutub nii palju paremaks! (Õp 15:13a) Ütle mõni hea sõna! Kui Sulle meeldivad sõbra uued prillid, anna talle sellest teada. Kui ema valmistas imemaitsva õhtusöögi, täna teda selle eest. Heal sõnal on vägi muuta! (Ef 4:29) Kallista! Seni, kuni kehtib 2+2 reegel, saab vähemalt ühte inimest enda kõrval kallistada. Kallistus pidavat parandama tervist, leevendama stressi ja muutma inimesi paremaks. Kallistamine on hea viis jagada armastust ja olla nii õnnistuseks. (Mk 10:16)

Elukool Tekst Elsbet Helena Tiitus Foto Freepik

Austa ligimesi! Juba Piiblis on öeldud, et kohtle teisi nii, nagu Sa tahad, et nemad Sind kohtleksid. Lastes teisel olla see, kelleks Jumal on ta loonud, näitad tema vastu üles austust ja lugupidamist. (Mt 7:12) Anneta! Heategevuseks on palju erinevaid võimalusi. Kui Sul on võimalik, saad rahaliselt panustada, aga tihti on annetatud aeg rahast väärtuslikumgi. Üle Eesti on nii palju võimalusi, kuidas heategevuse kaudu hoolivust väljendada. (Hb 13:16) Räägi Jeesusest! Üks põhjus, miks Sa ümbritsevate inimeste hulgas just eriti palju kristlasi ei kohta, võib olla see, et nad pole Jeesusest veel kuulnudki. Just Sina saad olla üks neist, kelle kaudu Jumal elusid muudab. (1Pt 3:15) Palveta! Usun, et oleme kõik olnud olukorras, kus õigeid sõnu kellegi lohutamiseks või julgustamiseks lihtsalt ei leia. Kristlastena saame aga alati palvetada. Usk palve väesse liigutab mägesid! (Jk 5:16)

Küsi, kuidas teisel päriselt läheb! Tänapäeva kiire elutempo juures ei leita üksteise jaoks tihti enam aega ning suhted muutuvad pealiskaudseks. Võtke sõbraga, pereliikmega või ükskõik kellega aeg maha ja jagage, mis teie eludes tegelikult toimub. (1Ts 3:12) Paku abi! Me ei tõtta teistele appi tihti just kartuse tõttu, et saame nii vähe teha ja sellest vähesest pole niikuinii midagi kasu. Aga abist endast tähtsamgi on see, et niimoodi näitame teistele, et nad on päriselt olulised ja armastatud. (Gl 6:2)

Jaga Plussi! 10-aastase ilmumisaja jooksul on seesama ajakiri Pluss olnud õnnistuseks nii paljudele noortele. Jaga head sõna edasi ja lase õnnistusel veelgi rohkemate inimesteni levida! (Mk 16:15)

37

Pluss 4/2020


PLUSS 10

PLUSS MUJAL PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

38  Pluss 4/2020 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi


ÜKS =

ÜKS Novembris 2020 võisime rõõmustada Plussi 10 aasta üle Eestis! Jah, tõesti see ajakiri Sinu käes on Eestis järjepidevalt ilmunud alates 2010. aasta novembrikuust. Oleme tänulikud oma Soome sõpradele, kes selle idee ja teostuse on Eestis algatanud. Oleme tänulikud Jumalale selle suure õnnistuse eest, mida Ta läbi Pluss-ajakirja ja Plussmeedia tiimi on saanud paljudele Eesti noortele tuua. Täname ka Sind lugemast ja toetamast jätkuvalt seda tööd!

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi  Aastatellimus 8 eur  Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi:                                                                                                     Aadress:                                                                                                                       Postiideks ja linn/asula:                                                                                            Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                           Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi:                                                                                                     Aadress:                                                                                                                       Postiideks ja linn/asula:                                                                                            Telefon:                                                                                                                        E-post:

Youtube

Instagram

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 4/2020


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139