__MAIN_TEXT__

Page 1

3

2016

7 kreekakeelset armastust

Juuli 2,49 €

Kuidas oodata seda õiget? Misjoniseiklus KOSOVOS

Armastuseks LOODUD Mina enne sind

Ivo ja Liis Unt

TRANSFORM DJ'S IIRIS Õunmaa 1

Pluss 3/2016  


Sisukord Inimeste lood Pluss lugu: Ivo ja Liis Unt jagavad oma lugu Jumala poolt juhitud armastusest, lk 4 Armastus on rohkem kui armumine ja abielu on eelkõige andmine ja pühendumine. Gospel: Transform DJ's, lk 8 USAst pärit bänd teab, et sõnumit päästest ja lootusest saab jagada ka läbi elektroonilise tantsumuusika. Misjon: Misjonitöö kogemus Kosovos, lk 12 Aktiivsed eesti noored käisid misjonireisil Kosovos, et aidata praktilise tööga ja suhelda kohalikega. Persoon: Iiris Õunmaa - neiu, kelle kireks on jalgrattasport, lk 14

4

Ivo ja Liis Unt

Abielupaarina koos ka koguduses teenimas.

26

7 kreekakeelset armastust Erinevad armastuse viisid ja tähendused.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Jumal on ette määranud, kellega abiellume. Piibli ABC: Deboora Piiblitegelane: HOOSEA, lk 24 Mida jutustab meile Hoosea ja Gomeri vaheline suhe Jumala ja Iisraeli rahva suhte kohta? Seitse: 7 kreekakeelset ARMASTUST, lk 26 Piibliõpetus: Patu orjast ja Püha Vaimu väest, lk 28 Kuidas muutub minu elu, kui mu sees on Püha Vaim? Kirjutab Kristjan Luhamets. Palvus: Tunnen rõõmu Sinu rõõmust, lk 32 Hingehoidja: Väärtus vallalisena... lk 34 Kuidas vallalisena ühiskonna survele vastu seista ja mida ütleb Piibel selle kohta?

Elust enesest Toimetajalt: Millist hingevett tarbid Sina? lk 15 Film: Mina enne sind, lk 16 Armastada teist inimest kõigest hoolimata. Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaate PlussPunkt teemad mais ja juunis: suvised üritused ja laagrid ning Piiblipäevad. Noortekas: Kaarli - väike ja kompaktne, lk 20 Noortejuht: Katariina Ubaleht, lk 22 Test: On need Su kõhus liblikad või paha toit? lk 36 Elukool: Tema ongi see õige? lk 37

20

Kaarli noortekas Noortejuht Katariina Ubaleht.

TOIMETUS

Kristi Tüvi, Madis Ehanurm, Hanna

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Maria Salong, Sander Saard, Anette

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Elken, Katariina Ubaleht, Marianne

EELK Misjonikeskus

Ubaleht, Kristina Lillemets, Kristjan

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Lend

Luhamets, Heldur Kajaste, Laura

pluss@plussmeedia.ee

sirli.lend@plussmeedia.ee

Jõgar, Eleri Viinalass, Lydia Kurus.

plussmeedia.ee

Küljendaja Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetaja Kaire Petrenko

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Madis Kask, Tõnis Takel, Vivian

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Tamm, Oliver Rõõmus, Sirli Lend, Triin-Mary Raudkivi, Andreas Preisfreund, Karl Hendrik   Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee Bachmann, Agnes Pajur, Kaanefoto Madis Kask

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri

Armastuseks loodud

I

lusat alanud suve, armas Plussi lugeja! Ilmad on soojad ja päike käib kõrgelt. Kannatliku rahvana oleme taas kord suutnud suve ära oodata. Loodame, et ei pea pettuma :) Sellest ajakirjast leiad lugemist armastuse ja suhete teemal, palve väest ning selle õige otsimisest. Jumal on meid loonud siia maailma elama koos teiste inimestega (kui oled tähele pannud :)) ning koos elamine annab võimaluse armastamiseks – aga ka kurjuseks, vihkamiseks, ülekohtuks … Kuidas see saab olla võimalik? Peaaegu iga päev peame kuulma uudiseid autoõnnetustest, kus inimesed on saanud kannatada ning isegi hukkunud. Aga saame ju aru, et kui aastal 1886 ehitas Karl Benz esimese Benz Patent-Motorwageni, mida loetakse modernse auto alguseks, siis eesmärk ei olnud luua tapamasin, vaid vahend, mis liigutaks inimest punktist A punkti B mugavalt ja kiiremini kui jala, ja et kauged sugulased jõuaksid külla enne, kui lilled närtsivad või kohupiimakook hapuks läheb.

Kuid nii mõnigi hea tahe ja idee võib kukkuda välja hoopis teisiti, kui loodetud. Jumal on armastus ning Ta on inimese loonud oma näo järgi, seega meiegi oskame armastada. “Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.” Jh 15:13. See mõte ja veel enam – see tegu annab armastusele nii suure kvaliteedi, et kerge sõnakõlks “love you” sõbrannale telefonikõne lõpus või rokkstaari võimas statement “Ma armastan teid!” lavalt jätavad ruumi küsimusele, kas tegelikult ka? Kuna oleme inimesed, ja see ei ole siinkohal vabandus, vaid fakt, siis meie armastus jääb alati puudulikuks – see, kuidas meid armastatakse, ning see, kuidas meie suudame armastada oma ligimest. Aga siiski meil on alati valik ARMASTADA. Piibel ei ütle, et kõik inimesed peaksid meile meeldima, aga Piibel käsib kõiki armastada. Kas meilt nõutakse midagi, mida me tegelikult ei suuda? Ise olen ammu märganud, et minus ei ole piisavalt armastust – olen õppinud ammutama sealt, kus on allikas.

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik! Mis oli Sinu viimane armastuse tegu?

Laura Jõgar, Tartu: Ühel õhtul aitasin oma vennal matemaatika eksamiks õppida. Ta vajas seda, kuna vastupidiselt minule ei ole matemaatika tema tugevaim külg ning oma ande tuleb ju kasutada. Tegin seda, olgugi et mul oli endalgi palju õppida ja suhteliselt vähe aega.

Küsitles Tõnis Takel

Gloria Eliisabet Jäätma, Tallinn: Kui hakkasime Plussi tiimi ja Soome Nuotta sõpradega Venemaal laagrikohast kodumaa poole suunduma, tuli välja, et viperuste tõttu ei ilmunud tellitud buss kohale. Soome sõpradel oli juba kiire Peterburi rongile ning andsin oma viimased rublad taksosõiduks, et nad ilusti koju saaks. Hiljem aga tehti minule välja lihapirukas, mida sain bussis nosida. Kõik olid rõõmsad :)

3

Pluss 3/2016  


Pluss lugu

Jumala poolt juhitud armastus Ivo ja Liis Unt on mõlemad mittekristlikust perest pärit noored. Kuid eelkõige on nad üheks saanud jumalakartlik abielupaar, kes on tänaseks jaganud üksteise rõõme, muresid ja saavutusi juba peaaegu viis aastat. Tekst Vivian Tamm Fotod Madis Kask ja Oliver Rõõmus

„Armastus mehe ja naise vahel on tegelikult aga otsus, mis on seotud pühendumisega, ja selle parim väljendus on abielu.“

4     Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee Pluss 3 /2016  |  www.plussmeedia.ee


5

Pluss 3/2016   Pluss 3/2016  


Rakverest ja Viljandist Ivo ja Liis kasvasid üles erinevates Eestimaa linnades. Liis sirgus Rakveres ning alustas usuteed 13-aastaselt Rakvere Karmeli koguduses. Ivo aga on pärit Pärnust, kuid kolis alates 5. klassist perega Viljandisse, kus sattus pärast perekonna lagunemist 16-aastaselt koos ema ja õdedega Viljandi Jaani kirikusse. Ivo meenutab, kuidas talle hakkas kirikus meeldima, kuid esimene tõeline pühendumine Jumalale toimus siiski mõni aeg hiljem, 2002. aastal ülikooliõpingute ajal Tallinnas. Ka Liis on sarnaselt Ivoga pärit katkisest perekonnast, kasvades üles ema ja noorema õega. Kuna Liis sirgus varakult pikaks, siis juba 11-aastaselt tekkisid noorel tüdrukul sõbrad, keda tõmbasid alkohol ja peod. Ilma karmi isakäeta kasvava Liisi ema sattus meeleheitesse ning palvetas tütre eest. Juhtus, et Liisi ema hakkas käima Rakvere Karmeli koguduses Alfa kursusel ning kutsus ka tütre kaasa. Kuigi Liis üritas vaielda koguduse vanematega, puudutas Jumal siiski tema südant ning neiu avastas enda jaoks täiesti uue elamisviisi.

Õpingud ja kogudused Ivo alustas pärast keskkooli lõpetamist õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis ehitustehnika erialal. Liisi jaoks pikenes keskkool ühe aasta võrra, mille ta veetis vahetusõpilasena Lõuna-Aafrikas. Sihikindel neid teadis juba 9. klassis, et tahab õppida disaini. Jumala juhtimisel avati pärast Liisi keskkooli lõpetamist Rakveres Mainori Kõrgkoolis sisedisaini eriala ja sellest võimalusest haaras värske abiturient kohe kinni. Samal ajal sai Liis töötada kunstiõpetajana koolis, kus ta ka ise oli käinud. Juba enne ülikooli astumist aitas Liis kaasa erinevates valdkondades oma koguduses, näiteks lasteteenistustel ja kodugruppides ning mängis trumme ülistusbändis. Ivo lõpetas ülikooli edukalt ning hakkas kohe oma haridust praktikasse panema, töötades ehitusinsenerina Tallinnas. Selle ala peal on ta nüüdseks olnud juba ligi seitse aastat. Ülikooli algusaastatel otsis Ivo kogudust, et usus edasi kasvada. Pärast mitmete erinevate koguduste külastamist jõudis ta arusaamisele, et tema vaimulikuks koduks saab Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea kogudus. Üsna varsti jäi Ivo silma koguduse pastorile, kes saatis noormehe kaheks aastaks Austraaliasse, Hillsongi rahvusvahelisse juhtimise kooli. Austraalias õppis Ivo juhtimist ja noortetööd. See oli tema vaimulik ettevalmistus noortejuhi ametiks, mida ta pidas pärast Eestisse naasmist viis aastat.

6  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee

„Selle eest, et suhe mitte lihtsalt ei toimi, vaid on hea ja kvaliteetne, vastutavad mõlemad osapooled.“ Naine toodi koju kätte Ivo ja Liis kohtusid esmakordselt 2010. aasta kevadel Ivo kodus, köögis. Kui küsida Ivolt, kuidas ta oma abikaasaga kokku sai, siis vastab ta väga lihtsalt, et see oli palvevastus – Jumal ise tõi talle naise koju kätte. Sama aasta sügisel, pärast mitmeid pikki vestlusi, tundsid mõlemad, et on armunud. Kuigi Liis oli saanud selguse südamesse juba enne Ivoga suhtesse astumist, et see on mees, kellega ta abiellub, võeti sellest hoolimata aega veendumiseks, et tegu on õige asjaga. Teiste silmis hoiti madalat profiili. Ei kiirustatud füüsilise kontaktiga, vaid hoiti omavahel distantsi. Seda enam, et noortejuhina tahtis Ivo olla oma kogudusele eeskujuks. Liis ütleb, et üks põhjustest, miks tänapäeval leidub nii palju murtud südamega inimesi, on just see, et suhtesse astumisel kiirustatakse kohe füüsilise poolega, ja kui selgub, et siiski ei olda üksteise jaoks õiged, jääb suur haav mõlema osapoole ellu. „Inimest saab tundma õppida ka sõbrana,“ on Ivo ja Liis veendunud. Kuna nii Liisile kui ka Ivole tundus, et nende unistused ja visioonid kattuvad, siis arenes suhe üsna kiiresti ning 2011. aasta aprillis noored kihlusid. Enne veel aga käidi mõlema koguduse pastori jutul. Ivo mainib, et on oluline käia enne abiellumist ja isegi enne suhtesse astumist oma pastori jutul. Noored võiksid seda rohkem praktiseerida, et vältida otsuseid, mis võivad ebaõnnestumise korral haiget teha. Mõned kuud hiljem, 27. augustil, toimusid pulmad Viimsi Püha Jaakobi kirikus. Alles pärast abiellumist koliti kokku ühisesse majapidamisse ning Liis hakkas kaasa aitama nelipühi koguduses laste- ja noortetöös. Hetkel panustab Liis väga palju kodugruppidesse, ehitades kogudust üles osaduse loomise kaudu.

Abielu – pühendumine Abielu alguses tuli omaks võtta nii mõnigi uus harjumus. Aeg-ajalt lipsasid värske abielupaari argipäeva ka erimeelsused, kuid need lahendati ning üheskoos on aastate jooksul üksteist täiendatud ja pööratud teineteise erinevused tugevusteks, mis aitavad üheskoos kasvada nii kristlasena kui ka abielupaarina. Küsimusele, miks on abiellumine ja abielus olemine oluline, vastab Liis, et sellega näitavad kaks inimest nii Jumala kui ka teiste ees oma


kindlat otsust üksteise kasuks. Sageli mõeldakse, et kui nagunii üksteist armastatakse, siis ei ole vaja abielluda ju ainult „paberi“ pärast. „Tihti aetakse segamini armumine ja armastus. Kui armumistunne läheb üle, arvatakse, et armastus sai otsa. Armastus mehe ja naise vahel on tegelikult aga otsus, mis on seotud pühendumisega, ja selle parim väljendus on abielu. Kui sa ei ole valmis abielluma, siis sa pole valmis tegelikult pühenduma ja seda teiste ees avalikult kinnitama. Mitte-abiellumine jätab põgenemistee – kui näib, et suhe ei toimi, siis lihtsalt minnakse lahku,“ räägivad Liis ja Ivo. Kuna abielus osaleb ikkagi kaks inimest, on erinevad vaatenurgad paratamatud. Näiteks Liisi jaoks on oluline kuulda, kui väga Ivo teda armastab, Ivole on olulised aga pigem teod. Üks alustalasid abielus on Ivo jaoks pühendumine. Pühendumine on neil aidanud leida lahendeid ja saada üle oma minast. Nagu Piiblis on meile juhtnöörina antud, et mees on perekonna pea, nii on ka Liisi ja Ivo suhtes peaks Ivo. Tema seab pere vaimuliku suuna, planeerib finantsid, kannab hoolt auto ja remonditööde eest, samal ajal kui Liisil on rohkem sõnaõigust kodu kujundamise osas ning huvi planeerida pere vaba aega. Suuri otsuseid tehakse ikka koos, kuid Ivo võtab lõpliku vastutuse.

Suhe – andmine „Selle eest, et suhe mitte lihtsalt ei toimi, vaid on hea ja kvaliteetne, vastutavad mõlemad osapooled. Vaja on mõlema pingutust, tahet paluda andeks, kui ollakse üksteisele haiget teinud, kuulata teineteist ära ja olla üksteisele toeks,“ jagab abielupaar oma kogemusi. Ivo ja Liis on osalenud näiteks PREP paarisuhtekoolitusel, et arendada omavahelist suhtlemis- ja eriti kuulamisoskust. Haridust ükskõik millisel erialal omandatakse ju aastaid, kuid miskipärast kipub inimestel ununema harida end elu ühes olulisemas valdkonnas – suhetes. Samuti on tähtis, et oleksid olemas usaldusväärsed isikud, kes vajadusel suhete teemal ära kuulavad, küsivad õigeid küsimusi ja suunavad õigele teele. Liis ja Ivo ütlevad, et suhtes on oluline võtta aega omavahel olemiseks ja samuti üksteisest eraldi olemiseks. On asju, mida tehakse koos, ning asju, mida tehakse eraldi. Üksteisega kokkukasvamisele aitavad kaasa omavahelised „kohtinguõhtud“ ning ühine raamatute lugemine. Liis soovitab noortele, et esiteks tuleb õppida olema üksinda õnnelik. Suhte otsimine eesmärgiga midagi saada ei ole ei õige ega tee õnnelikuks. Suhteks ollakse tõeliselt küps siis, kui ollakse valmis midagi andma. Nõnda nagu sõna „abielu“ poolitades saame kaks erinevat sõna: „abi” ja „elu“, nii tähendabki abielu üksteise aitamist ja kandmist nii heas kui ka halvas.

7

Pluss 2/2016   Pluss 3/2016   Pluss 3/2016  


Gospel

Transform DJ's Tekst Sirli Lend Fotod Transform DJs Promo

Sel suvel on Sul harukordne võimalus tulla kaasa elama USAst pärit bändile Transform DJ’s, kes esmakordselt külastab Eestimaad. Elektroonilise tantsumuusika on bänd valinud omaenda armastusest selle stiili vastu ning sisuliselt keskendutakse sõnumile päästest ja lootusest. 8     Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee Pluss 3 /2016  |  www.plussmeedia.ee


– sõnum päästest ja lootusest läbi elektroonilise tantsumuusika

„Sõnumi põhituum on selles, et Jumal armastab just Sind!“

Burgess ja Taylor Franklyn Liikmed: DJ Omni, DJ Jonathan usika Žanr: elektrooniline tantsumu A Kodulinn: Denver, Colorado, US m Koduleht: www.transformdjs.co transformdjs Facebook: www.facebook.com/

9

Pluss 3/2016   Pluss 3/2016  


Saage muudetud! 2002. aastal alguse saanud muusikalisse kollektiivi nimega Transform DJ’s kuuluvad kolm andekat noormeest: Jonathan, Tim ja Taylor. Nad on pärit USA-st, Colorado osariigi pealinnast Denverist. Bändi muusikastiil – elektrooniline tantsumuusika – ei ole kristlikus maailmas just kõige levinum. See üsna laiahaardeline stiil peegeldub eriti hästi bändi 2015. aasta sügisel välja antud täispikal albumil ”Never alone” (Mitte kunagi üksi), kus 17 muusikapala varieeruvad stiilide vahel, nagu electro, progressive, trance, house, glitch hop, chill step. Neid kõiki läbib ühtse joonena päästest ja lootusest rääkiv sisu. Albumi peamine sõnum on inspireeritud Piiblist, Matteuse evangeeliumi lõpust, kus Jeesus ütleb: ”Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” Bändi nimi on samuti inspireeritud Piiblist, kirjast roomlastele: „Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel“ (Rm 12:2), mis inglise keeles kõlab nii: Do not conform any longer to the pattern of this world … but be transformed!

Jeesus / elu / ülistus Bändi moto on sõnad Jeesus, elu ja ülistus, mis toovadki kõige paremini esile nende missiooni nii Eesti kui ka kogu maailma noorte seas. Enda sõnul tahab bänd jagada sõnumit Jeesusest, kaitsta veel sündimata laste ja teiste kaitset vajavate inimeste elusid ning juhtida Jumala rahvast ülistama. Seda kõike soovivad nad teha oma andide kaudu, mida Jumal on neile kinkinud. „Võimas on kasutada elektroonilist tantsumuusikat, et jõuda inimesteni – see on justkui sild. Armastame seda muusikastiili ning usume, et Jumal pani selle unistuse meie südametesse ja see oligi algselt Tema idee.“ „Sõnumi põhituum on selles, et Jumal armastab just Sind! Tahame öelda noortele, et nad on põlvkond, kes tõuseb, et seista nende eest, kes ise ei oska end kaitsta. Samuti on nad ülistav põlvkond.“ „Kui noored saavad meie keika jooksul kogeda sõnumi sisu, siis on tegemist õnnestunud keikaga! Ükskõik kuhu esinema minnes tahame endaga kaasa tuua rõõmu – ja seda reeglitest kinni pidava kreisi tantsupeo kaudu! :)“

10  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee

„Võimas on kasutada elektroonilist tantsumuusikat, et jõuda inimesteni – see on justkui sild.“ Palve Sügavalt usklike noormeeste endi palve on: Isa, me tahame Sinusse veel sügavamalt armuda! Tahame tabada Sinu südamelöökide rütmi ja laulda Sinu laulu meloodiaid. Tahame näha miljoneid inimesi usaldamas Jeesust Kristust kui oma Päästjat. Tahame järgida Sinu juhtimist ning kaitsta nii veel sündimata lapsi kui ka teisi kaitsetuid inimesi üle maailma. Tahame anda Sulle oma ülistuse kui oma armastuse ja pühendumise väljenduse. Isa, me usume, et Sina panid meie sisse armastuse tegutseda elektroonilise tantsumuusika DJ-dena. Palun kasuta meid, nagu Sina tahad, et laiendada oma Kuningriiki. Jeesuse nimel, aamen!


Transform DJ’s

Bändi kontserdile EESTIS! on Sul võimalus ka asa elada: 19.08.2016 kell 19.00 EKNK Tallinna Toom pea koguduses 20.08.2016 kell 21.30 Põlva Ühisgümnaas iumis (Life laagris)

11

Pluss 3/2016   Pluss 3/2016  


Misjon

Kui jutustada mõni klassikaline lugu Piiblist, näiteks “Kadunud poja tagasitulek”, siis inimesed mõistavad seda ja saavad puudutatud. Tekst Triin-Mary Raudkivi, Fotod Andreas Preisfreund

Noored seiklejad misjonitöö kogemusega

Kosovost

2015. aasta augustis läks kümmekond baptistikogudustest pärit noort Kosovosse misjonitööd tegema, et teenida sealseid inimesi, näha erinevat kultuuri ning õppida tundma kohalikke noori. Oma kogemusi sellest põnevast seiklusest jagavad Laura Maide (Remmel) ning Siimeon Elias Pilli. On aeg minna misjonireisile! Reisi ettevalmistustes oli esikohal PALVE. Palvetati nii Kosovo kui ka nende eest, kes sinna olid minemas. Uuriti taustainfot riigi kultuuri ja eetika kohta, et oskaks kohaselt käituda ning kohalikke mõista. Samuti ostiti rahalist toetust tiimile. EKB Liit korraldas meeskonnale ettevalmistava treeningu: kuidas evangeeliumi jagada ja mida koha peal üldse teha. Treening viidi läbi kahele Eesti noortegrupile, millest üks läks Kosovosse ja teine Bosniasse. Nii Laura (25) kui ka Siimeoni (17) arvates oli selline eelinfo väga vajalik ning samas sai meeskonnaga lähemalt tuttavaks.

12  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee

Reisilt ootas Laura eelkõige võimalust inimesi praktiliselt teenida ja oma mugavustsoonist väljaspool tööd teha. “Eestis olen saanud jagada evangeeliumi oma sõpradega, kuid võõras riigis seda tegemas ei olnud ma varem käinud,” räägib Laura. Siimeon lootis reisilt saada erilise kogemuse ning soovis näha Jumala plaani kordaminekut.

Mänguväljak evangeeliumi kuulutamisena Kosovos aitas Laura juhitud grupp ehitada kohalikule laste- ja noortekeskusele mänguväljakut. Koos saadi teha väga praktilist tööd – panna laudu üksteise otsa ning need ära värvida. Lisaks värviti üle ka ühe eelkooli kaks klassiruumi.


“Selles piirkonnas ei olnud ühtegi mänguväljakut. Need, mis kunagi ehitatud, olid ära lõhutud.” “Õues töötades oli pidevalt palav, sest väljas oli +35 kraadi ning väga kuiv. Seega keerlesid mõtted enamasti külma duši ümber,” meenutab Siimeon. “Töötempot see siiski ei pidurdanud, sest meil oli väga mõnus seltskond ning töötunnid möödusid kiirelt ja ladusalt. Lisaks lõbustasid meid kaks kohalikku töömeest, kes jõid janu kustutamiseks vee asemel puhast viina.“ Laural oli kogu seal oldud aja jooksul hea tunne, et ta sai teenimise kaudu teistele inimestele rõõmu tuua. Mänguväljaku ehitamine oli oluline ja märgiline tegevus. “Selles piirkonnas ei olnud ühtegi mänguväljakut. Need, mis kunagi ehitatud, olid ära lõhutud. Sealsed inimesed ei hinda teiste tööd. Mänguväljak, mille meie ehitasime laste- ja noortekeskuse juurde, oli avatud vaid päevasel ajal ning öösel suletud,” selgitab Laura. ”Meile tundus mänguväljaku ehitamine nii loogiline, aga kohalikes tekkis küsimus, miks tulevad noored teise riiki, tahavad aidata ning ehitavad siia mänguväljaku – nende jaoks oli see evangeelium!”

Haridus ja kultuur Kosovo riigil on keeruline ajalugu ning erinevad rahvused põrkuvad ka tänapäeval. Konflikt Serbia ning Albaania vahel on selle ühiskonna suurim mure. Alles 1999 oli Kosovos sõda ning Serbia ei ole siiani tunnustanud Kosovot iseseisva riigina. Lisaks on suurteks probleemideks haridus, vaesus ja naiste koht ühiskonnas. Kohalikud eestlastest misjonärid Daily ja Dejan rääkisid Laurale noorte suhtest haridusega. Kui misjonärid soovitasid mitmetele keskkooli lõpetavatele noortele minna edasi õppima ülikooli pealinnas, siis peaaegu ühegi noore vanemad ei olnud sellega nõus. Kuigi vähemusrahvuste esindajatele makstakse ülikoolis õppimine kinni ja vanemad ei peaks finantside pärast muretsema, küsivad nad: Kes meie põlde edasi harib, meie pere firmat edasi viib jne. Haridust Kosovos üldiselt ei väärtustata. Tavakoolides puudub koolitoit, WC-paber ja hügieen. Vastupidiselt Eesti eakaaslastele ei ole enamikul Kosovo noortel erilisi tulevikusihte.

Kui soovid liitu da sarnase misjon iseiklusega juba sel suvel, vaata: www.misjonise iklus.ee 1.-10. august misjonireisid n oortele – Leedu ja Komim aa. Veel viimased vabad kohad!

Kasvamine Jumalale lähemale Kogu reis õpetas Eesti noortele palju uut ja elulist. Lisaks rikkalikule kogemustepagasile ja laiemale silmaringile sai Siimeon ka õppetunde kannatlikkusest ja Jumala usaldamisest. „Kogu reisi vältel tundsin, kuidas Jumal on mu kõrval ning kasvatab mind iga otsuse ja sammu kaudu. Õppisin Teda rohkem usaldama, astudes korduvalt tundmatusse.“ Kõige enam kõnetas Jumala Vaim Eesti grupi noori kohalikega suheldes. “Eriti noormehed meie tiimis said kohalike kuttidega vaid mõne nädala jooksul väga lähedasteks,” tunneb Siimeon rõõmu. “Veetsime koos aega sportides, ujudes, süües. Nad rääkisid meile oma elust ja kultuurist. Iga päevaga kasvas meie usaldus üksteise suhtes.“ Kuna tüdrukutel ei soovitatud meesterahvastega rääkida, siis jäid neiud kohalikega suhtlemisest veidi kõrvale. See-eest võis aga Laura taas kord näha, kui suur vägi on Piiblis. Ei ole lihtne suhelda teistsugusest kultuurist inimestega ning jagada neile evangeeliumi. Ent Laura avastas, et kui jutustada mõni klassikaline lugu Piiblist, näiteks “Kadunud poja tagasitulek”, siis inimesed mõistavad seda ja saavad puudutatud.

Palveta, mine, jaga! Siimeon ning Laura julgustavad kõiki noori sarnasel misjonireisil osalema, ka neid, kes ei pea end väga seiklushimuliseks või ekstravertseks. Oluline on olla kannatlik, austada teist kultuuri ning mitte pidada end kohalikest paremaks. Kui Jumal kutsub SIND seda sammu tegema, siis lihtsalt mine, isegi kui see on inimlikult pöörane. Hoia Jumala kutsele kõrvad lahti – Ta kindlasti tahab Sind oma Kuningriigi töös kasutada!

3 1

P u  ls3 2/016   

13

Pluss 3/2016   Pluss 3/2016  


Persoon

Iiris Õunmaa -

Tekst Karl Hendrik Bachmann Foto Agnes Pajur

neiu, kellele kahel rattal läbimiseks ei ole ükski maastik liiga raske Iiris Õunmaa on noor ja tubli Hüürust pärit rattasportlane, kes teeb trenni kuni kuus korda nädalas. Samal ajal jaksab ta ka õppida Tallinna Reaalkooli 11. klassis. Teda ei heiduta tihe võistlusgraafik raskete laskumiste ja järskude kurvidega, sest palve jõud on tugevam kui mis tahes takistused. Kuidas leidsid enda jaoks rattaspordi? Aastal 2008 kutsus sõber mind trenni ning kui ma mõne hobi juba käsile võtan, siis tavaliselt ma pooleli ei jäta. Sellest hetkest saadik olengi rattaspordiga tegelenud. 2011. aastast alates olen osalenud võistlustel. Samal ajal käin muidugi ka trennis, mis toimuvad 4–6 korda nädalas.

Kuidas vanemad Sinu sportimisse suhtuvad? Vanemad ostsidki mulle esimesed jalgrattad. Nad ikka toetavad mind ja on ka tähtsamatel võistlustel kohal, korrates pidevalt, et tähtis ei ole mitte niivõrd tulemus, kuivõrd see, et ma elusa ja tervena tagasi tulen. Minu unistuste suhtes on nad väga toetavad ja hoolivad.

Kuidas erineb rattaga võistlemine teistest maastiku spordialadest? Kui näiteks jooksualadel lihtsalt joostakse rada läbi, siis rattaga peab trajektoori rohkem valima ning laskumistel tuleb kehaga hästi mängida. Tegu oleks nagu peastarvutamise olümpiaadiga, seejuures tuleb kõik võimalikult kiiresti läbida.

Kas see, kui Sa metsast veidi mudasena välja tuled, rõõmustab Sind või pigem mitte? Trennis ma väldin mudaseid kohti, aga võistlustel tuleb neid läbida. Palavamate ilmadega mõjub see värskendavana.

Kui tihti Sa võistlustel käid?

Kas seod rattasporti kuidagi Jumalaga?

Praegu võistlen umbes üks-kaks korda nädalas, mõnikord isegi kolm. Hooaja peale teeb see umbes 40 starti, nii et päris tihe periood on.

Tähtsamate võistluste eel me ikka palvetame koos perega. Palume, et ma ei kukuks ja kõik läheks hästi. Mõtteis olen ma ikka Jumalaga.

14  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee


Toimetajalt Kristi Tüvi

Millist hingevett tarbid Sina?

H

ingevesi on kogum mõtteid, otsuseid ja tegusid, mida oma igapäevaelus „tarvitame”. Mõnikord näib, et meie elu on muutunud lõbusaks karusselliks, mis ei lõpeta keerlemist. Teinekord on tunne, et elame mahajäetud lõbustuspargis, kus ei paista kübekestki sära. Kui tarbime oma elus reostunud hingevett ehk ei leia Jumalale aega, kritiseerime teisi, valetame, murrame lubadusi ja teeme veel teisigi asju, mis on ebameeldivad nii endale kui ka teistele me kõrval, siis tunneme end lõpuks väsinuna, kõigest tüdinenuna, pahasena ning ärritume kergesti. Need emotsioonid teevad nii meie kui ka meie lähedaste elu raskeks. Niisugustel hetkedel võib tekkida rida küsimusi: „Mis edasi? Kuidas edasi? Kuhu edasi? Aga ma ju ei jõua!“ Vastata neile küsimustele tuleb aga meil endil. Abi leiab palvest. Palvetamine on esimene samm vastuse poole. Palve aitab puhastuda muredest ja toob siira rahu. Kui tunned end pärast palve lõpetamist ikka raskelt, siis palveta veel.

Kas hingevesi, mida tarbid, on sama puhas kui vesi, mida jood?

Sa ei pea palvetama järjest, võid seda teha mitu korda päeva jooksul. Palveta seni, kuni tunned, et oled saanud rahu, alustamaks vastuse otsinguid. Rahuliku meelega suudame asju paremini mõista ja seepärast ongi palvetamine hea. Maikuus lõpetasin üheksa kuud kestnud piiblikooli, mille jooksul võisin end paremini tundma õppida, ja alles nüüd kogen, et hingevesi, mida ma iga päev tarbin, on veidi puhtam, võrreldes hingeveega, mida tarbisin enne. Leian iga päev aega Jumala jaoks, olgu selleks siis 15-minutine hommikukohvi joomine koos Temaga või õhtune tänupalve imelise päeva eest enne magamaminekut. Olen hakanud oma elus Jumalale rohkem aega leidma ja tunnen, et minus pulbitseb taas väike särav päikesepall, mis tahab välja pääseda ja ümbritsevaid inimesi valgustada. Järgmine kord, kui jood vett, julgustan Sind mõtlema selle üle, kas hingevesi, mida tarbid, on sama puhas kui vesi, mida jood. „Kuule mu appihüüdu, mu kuningas ja mu Jumal, sest sinu poole ma palvetan!“ (Ps 5:3)

15

Pluss 3/2016   Pluss 3/2016  


Film

Mina

enne sind Jojo Moyesi bestselleril põhinev film „Mina enne sind“ (2016) suudab võimatut – panna publiku üheaegselt nutma ja naerma. Võib-olla on see film liiga klišeelik, aga ilus ja südantliigutav sellest hoolimata. Tekst Madis Ehanurm Fotod Movie Picture DB

16  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee


"Oota, ma tahan lihtsalt olla veel mõne minuti mees, kes just käis punases kleidis neiuga kontserdil!"

Sisaldab süžee-

paljastu

si!

17

Pluss 3/2016  


Teekonna algus

"Sa ei saa inimesi muuta, sa saad neid armastada."

Tihti võib armastust leida sealt, kust osatakse seda kõige vähem oodata. Armastus võib meie elu juhtida suunas, kuhu me poleks osanud ise planeeridagi. Just nii juhtub rõõmsameelse ja elust pakatava omalaadse moemeelega Louisa "Lou" Clarkiga (Emilia Clarke), ühes väikses vanamoelises Inglise väikelinnakeses elava noore neiuga. Majanduslikult keerulises olukorras pere aitamiseks peab Lou pärast kohalikust kondiitrikohvikust vallandamist kiirelt uue töökoha otsima. Ta proovib erinevaid ameteid, aga ükski pole päris sobilik. Lõpuks on asi sealmaal, et tal pole valikut, jäänud on ainult üks vaba töökoht, kuhu ta sobiks – hooldaja ja seltsiline Will Traynorile (Sam Claflin), endisele noorele jamesbondiliku elustiiliga pankurile, kes on pärast paari aasta tagust õnnetust ratastooli aheldatud.

Missioon: elurõõm Kuigi Louisal puudub igasugune kogemus hooldajana, on tema avatud ja rõõmus olek põhjuseks, miks Willi vanemad ta tööle võtavad. Neiu annab küll endast parima, kuid sellest hoolimata on tal raske mehega kontakti saada. Willi elu järsk muutus on ta pannud endasse tõmbuma ja sidet välismaailmaga vältima. Järeleandmatu neid aga suudab lõpuks mehe kaitsebarjäärist läbi murda ning temaga kontakti saavutada. Asjad näivad minevat paremuse poole, kuni Lou avastab, et Will uurib eutanaasia võimalusi.

18     Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee Pluss 3/2016  |  www.plussmeedia.ee


"Kui Jumal saab kasutada ilma käte ja jalgadeta meest oma "käte ja jalgadena", siis ilmselgelt saab Ta kasutada iga innukat ja aldist südant." Sel hetkel langetab naine otsuse aidata Willil leida üles tema kaotatud elurõõm ja -tahe. Naine haub suuri plaane, ja olgugi et kõik tema ideed ei õnnestu, saab ta aina hoogu juurde. Klassikalise muusika kontserdilt autoga koju sõites peatab Will ta hetkeks ja palub: "Oota, ma tahan lihtsalt olla veel mõne minuti mees, kes just käis punases kleidis neiuga kontserdil." Lõpuks seega Lou plaanid töötavad, Will on taas leidmas tahet elada ja sellest rõõmu tunda. Kuid Lou ei arvestanud, et kogu tema tegevuse käigus on ta hoopis ise leidnud õnne ja armastuse, mida ta varem polnud kogenud.

Päris inimestest "Sa ei saa inimesi muuta, sa saad neid armastada," ütleb isa murtud südamega Loule. Armastus on kõik, mida saame inimestele anda. Loomulikult on inimesed võimelised muutuma, aga muutus peab alguse saama neist endist. Meil kõigil, eriti aga mittekristlastel, on raske leppida faktiga, et halvad asjad lihtsalt juhtuvad. Jumalat kogenud kristlane võib käsi südamel öelda, et Jumal on kõikvõimas – miski pole Talle võimatu. Jumal saaks takistada halbu asju juhtumast, saaks peatada inimesi kurja korda saatmast, aga sellega võtaks Ta ära meie valikuvabaduse ja siis poleks Ta enam Jumal, vaid marionette kamandav niiditõmbaja. Viies käsk Piiblis ütleb: Sa ei tohi tappa! Kuna me ei ole ise endale elu andnud, siis ei ole meie õigus otsustada ka seda, millal see võtta. See on Jumala teha. Film on tekitanud palju kõmu ja vastuolu puudega inimeste seas. Oleks vale väita, et eluraskused ei mõjuta inimest ega tema iseloomu, olgu nendeks töökaotus, lähedase surm või sandistav õnnetus. Filmi vaadates peab olema selge, et tegemist ei ole stereotüüpsete inimestega, kui niisuguseid üldse eksisteerib. Inimese iseloom ja ellusuhtumine ei sõltu ainult tema tervislikust seisundist, vaid ka tema valikutest ja otsustest. Oskus maailma lootusrikka ja rõõmsa pilguga vaadata sõltub eelkõige meist endist. Paulus kirjutas, et tema nõrkuses saab Jumala vägi täielikuks. Selle tõelisus paistab eriti välja Nick Vujicici elus ja tegevuses, kes on öelnud: "Kui Jumal saab kasutada ilma käte ja jalgadeta meest oma "käte ja jalgadena", siis ilmselgelt saab Ta kasutada iga innukat ja aldist südant."

Raadio

PlussPunkt

Plu ssP un kti raa dio saa de on eet ris iga ku u esi me sel ja ko lm an dal esm asp äev al Pe rer aa dio s ke ll 22: 00 .

PlussPunkt on saade, mida teevad noored noortele ja mis julgustab noori kristlasi nende usuteel. Saates arutletakse huvitavatel teemadel, usutletakse põnevaid stuudiokülalisi ning muidugi ei puudu ka noortepärane kristlik muusika. Maikuu esimeses saates pealkirjaga „Sel suvel kodus mind pole“ rääkisid Joosep ja Hanna pealkirjale kohaselt, kuidas suve mitte koduseinte vahel veeta. Kuna suvi on täis suurepäraseid laagreid, kuhu tasub sajaga minna, siis anti saates ülevaade suurematest kristlikest noortelaagritest. Pikemalt käis Life laagrist rääkimas üks selle korraldajatest Sirli Lend. Maikuu teine saade keskendus Piiblipäevadele ja stuudios olid külas korraldusega seotud Viljar Kaasma, Grete-Maarja Tött, Janet Urba ja Krister Sepp. Juunikuus oli eetris hooaja lõpusaade, mis rääkis samuti suvistest laagritest, sest topelt ei kärise! Saatekülaline Triin Salmu, kes on JäPe üks peakorraldajatest, tõi kuulajateni täpsema info suve suurimast kristlikust noortefestivalist – mis see on ja mida põnevat ees ootab. Suvel meid kodus pole ning ka stuudios ei näe meid kuni septembrini. Kui suveõhtul võrkkiiges istudes mõtled, et võiks ikka üks PlussPunkt eetris kõlada, siis ei tasu kurvastada, sest kõiki saateid on võimalik järelkuulata Pereraadio koduleheküljel www.pereraadio.ee Tekst Hanna Maria Salong Fotod Sander Saard

MH z ja Per era adio sag edu s on Tal linn as 89,6 Tar tus 89,0 MH z. Kuu lmi sen i!

19

Pluss 3/2016  


Noortekas

EELK TALLINNA KAARLI KOGUDUS

NOORTETÖÖ KELDRIKORRUSEL Tekst Anette Elken Fotod Katariina Ubaleht

Tallinna südames asub Eesti üks kahest kahetornilisest kirikust. Kindlasti on paljud seda pühakoda külastanud, aimamata, et Kaarli kiriku peaukse kõrvalt viib trepp maa-alustesse renoveeritud katakombidesse, kus toimuvad vägeva seltskonnaga vägevad noorteõhtud!

„Soovin, et noored oskaksid maailma vaadata läbi evangeeliumi.“

20  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee

Väike ja kompaktne EELK Tallinna Kaarli kogudus alustas mõningase pausi järel noortetööd uuesti 2015. aasta sügisel uue noortejuhi Katariina Ubalehe eestvedamisel. „Lugesin Facebookist, et Kaarli kogudus otsib noortejuhti. Kirjutasin neile kohe, et oleksin sellest meeleldi huvitatud, ja nii ma Kaarlisse jõudsingi,“ meenutab Katariina, kes samaaegselt õpib Usuteaduste Instituudis teisel kursusel teoloogiat. Enamasti 3–4-tunnised, vahel lausa 5-tunnised noorteõhtud toimuvad iganädalaselt reedeti. Regulaarselt käib kohal keskeltläbi viis noort. Suurem hulk noori tuli kokku jõulupeoks, mis toimus koos Tallinna Jaani koguduse noortega ja kuhu kogunes inimesi kahekümne ringis.


Katariina sõnul on kõik noortekad väga erinevad, olenedes kohalolevast seltskonnast, teemast ja meeleolulust. Siiski on igal noorteõhtul sama selgroog: süüakse, räägitakse niisama juttu, tehakse väike piiblitund ja arutelu, mõned mängud ning alati loomulikult ka lõpupalve. Arutelud toimivad väikese seltskonnaga pareminigi kui suuremaga ning tore on ka see, et noored saavad ise arvamust avaldada, mis teemal võiks järgmise noorteka teha. Nii et Katariina ei taha juhtida teisi „väe ja võimuga“, vaid ikka üheskoos aktuaalseid ja noori puudutavaid teemasid leida.

Maailm läbi evangeeliumi

Noored saavad ise arvamust avaldada, mis teemal võiks järgmise noorteka teha.

Kõige olulisema asjana noortetöös toob Katariina esile evangeeliumi tähtsuse. „Soovin, et noored oskaksid maailma vaadata läbi evangeeliumi ja mitte langeda masendusse tühiste igapäevaraskuste pärast,“ räägib neiu. Selleks on kõigepealt vaja evangeeliumi tundma õppida ning luua sellega lähedane seos enda elus. Just see ongi noortejuhi üks eesmärkidest, mida teistele edasi anda. Esimese hooaja lõpus mõeldi pisut ka tulevikuplaanidele. „Suur soov on teha Tallinna Jaani koguduse noortega veelgi tihedamalt koostööd. Oleme Jaani noortejuhiga head sõbrannad ning arvan, et meie noored võiksid samuti omavahel head sõbrad olla,“ unistab Katariina. Kindlasti ei peaks noortejuhi arvates pealinna kaks suurt kogudust noorte endale tõmbamise osas konkureerima, vaid tegema koostööd, mis oleks viljakas. Seega on kahel noortegrupil plaanis kindlasti rohkem ühiseid tegevusi.

infot Kaarli noortekate kohta leiad ok.com/kaarlinoored Facebooki lehelt: www.facebo 21

Pluss 3/2016  


Noortejuht

KAARLI KOGUDUSE NOORTEJUHT

KATARIINA UBALEHT

Tekst Anette Elken Foto Marianne Ubaleht

Kui on noortegrupp, siis peab olema ka noortejuht! Katariina Ubaleht on neiu, kes naudib noorte juhtimist temale omasel moel: „Ma ei taha üksi juhtida, vaid soovin, et juhiksime noortega kõik koos.“ Mida tähendab Sinu jaoks olla noortejuht? See kasvatab eelkõige mind ennast. Ma ei ole noortejuhi rolli enda jaoks nii hirmus tähtsaks teinud. Olen siiski üks nendest. Mul on hea meel, kui noored tulevad ja me oleme üks sõpruskond. Ma ei soovi, et nad teeksid seda, mida mina ütlen, vaid minu jaoks on oluline koostöö noortega.

Kuidas jõudsid Jumalani? Mu ema õppis Usuteaduste Instituudis kristlikku kultuurilugu ja nii hakkasin minagi selle maailma vastu huvi tundma. Ema ei osanud soovitada muud, kui et saatis mind leerikooli. Seal sain tuttavaks Tallinna Jaani koguduse noortega ja nii see algas.

Kas teema leidmisel on kriise ka olnud? Alguses oli väga raske. Ma lihtsalt imesin pastakast teemasid välja. Jõhker ebakindlus oli, et ma ei oska noortele teemat edasi anda ja neil on igav. Ajapikku tekib kogemus ja harjumus. Pean ise teema noorte jaoks huvitavaks tegema. Lihtsamaks läks siis, kui hakkasin noortekatel rääkima seda, mis mind ennast huvitab.

Kui jõud saab otsa, siis mis vee peale tagasi tõmbab? Eks ikka palvetamine, mis on kõige tähtsam, kuid mis vahel kipub ununema. Kui palvetan, siis kogen taas suurt jõudu, mis palve kaudu tuleb, ja mõtlen, et kuidas ma küll olen nii rumal ja unustan palvetada.

Mis innustab Sind noortekaid läbi viima?

Kuidas on noorte juhtimine Su elu muutnud?

Eks suurel määral peab ennast ikka ise innustama. Oleme kõik inimesed ja väsime vahel. Kuid kui näen, et noored tulevad siia ja neile meeldib, siis see ongi piisav inspiratsioon.

Tean, et mul on iga nädal kindel asi, kus pean kohal olema ja mida ette valmistama. Elurütm on natuke teine, sest olen otsustanud kõik reede õhtud veeta ühiselt Kaarli koguduse noortega.

22  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee


+3 lood Koostanud Madis Kask Fotod Madis Kask

Tõde või müüt? Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

„Jumal on kindlalt ette määranud, kellega me abiellume.”

M

üüt. Jumal on andnud inimesele vaba tahte, seda ka abielu puudutavates küsimustes. Kuna Jumal on abikaasa valiku jätnud meie endi õlgadele, siis kaasneb selle otsusega ka vastutus. Jeesus on andnud juhiseid, kuidas abielludes tuleb seada prioriteedid: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks“ (Mt 19:5). Samas saame kristlastena Jumalalt nõu küsida, kas üks või teine inimene on meie jaoks sobiv, ning vallalisena on igati teretulnud oma tulevase abikaasa eest palvetada.

t.

kirjakoh Lemmik-

ots, 17 Kristo To inna Uue Elu EEVL Tall kogudus ootavad „... aga kes avad uut Issandat, sa d tõusevad rammu, nee s nagu kotkad: le tiibadega ü d ega tüdi, a v se k o nad jo ga väsi.” e d a iv ä k nad 1) (Jesaja 40:3 äikesest peale a b v M IK S : Ju ikd mu lemm on see olnu tkad on mulle o kirjakoht. K ud ning täna käib see minu in lt ld alati mee kirjakoht väga tabava Kuid mis e e h lan . spordime ergejõustik õõtmatud on k n le o a n kohta, ku m: see näitab, kui m e on Teda n e kõige olulis s ja vägi ning kui oluli . u d ld u e urd a Jumala h sügavalt ju e s s a m e T otsida ja

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

D Deboora

Deboorasid on Vanas Testamendis kaks. Üks neist oli Jaakobi naise Rebeka imetaja, teine aga Iisraeli prohvet ning neljas ja ainuke naissoost kohtumõistja. Deboora tähendab heebrea keelest tõlgituna „mesilast“.

23

Pluss 3/2016  


Piiblitegelane

Hoosea Tekst Kristina Lillemets Foto Movie Picture DB

Hoosea käis päevast päeva väljas t kuulutamas ja rahvas hoiatamas. Tema põhisõnum oli: ”Pöörduge Jumala juurde tagasi!”

24  Pluss Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee 3/2016 |  www.plussmeedia.ee

Kuigi Hoosea ei ole just eriti tuntud nimi, on tegemist olulise prohvetiga Piiblis ja Iisraeli rahva ajaloos. Tema keerulise suhete kompotina näiv lugu on väga sügava tähendusega ning huvitav võrdpilt Jumalast ja Iisraeli rahvast.


Hoosea ja tema elukoht Prohvet Hoosea elas umbes 760 aastat enne Kristust. Iisraeli kuningas oli sel ajal Jerobeam, kelle sõjalised vallutused laiendasid Iisraeli alasid suuremaks kui kunagi varem. Võõrastelt rahvastelt kogutud maksud kasvatasid riigikassat päris hästi ja iisraellased elasid rikkuses. Kuid külluses ja mugavuses kalduti Jumala teelt kõrvale. Ei ole vaja mõistatada, mis sellega kaasneda võis: valetamine, vandumine, joomine, pettus, abielurikkumine ja igasugused muud perverssused. Nendest kõige valusam oli Jumala jaoks ebajumalate kummardamine. Lõpuks läks asi nii käest ära, et Jumal otsustas teha Iisraeli riigis suuri muudatusi. Ta saatis prohvet Aamose rahvast hoiatama ning kutsuma neid üles meelt parandama, kuid talle pöörati üsna vähe tähelepanu. Järgmisena saatis Jumal Hoosea, kelle nimi on tõlkes ”Jumala pääste.” Jumala esimene ülesanne Hooseale kõlas: ”Mine võta enesele hooranaine ja sohilapsed, sest maa lahkub üha hoorates Issanda järelt!” (Ho1:2)

suhe. Hoosea anus ja isegi ähvardas Gomerit, aga ikka jooksis naine teiste meeste järele, sest nad lubasid kinke. Kui armukesed Gomeri hülgasid, läks naine tagasi Hoosea juurde, kes talle andestas. Ent rahu jäi püsima vaid mõneks ajaks, sest peagi oli Gomer taas armukeste juures. Ühel päeval lahkus Gomer Hoosea juurest jäädavalt. Hoosea süda oli murtud, sest ta siiski armastas oma naist kogu hingest. Veidi pärast seda hakkas levima kuuldus, et Gomeri armuke on ta hüljanud ja naine on läinud orjusesse. Võinuks arvata, et Hoosea jätab Gomeri sinnapaika, aga ei – ta läks oma naist otsima ning leidiski tolle lõpuks orjaturult, kus teda parasjagu müüdi. Hoosea ostis oma naise enesele tagasi viieteistkümne hõbeseekli ning kahe ja poole tündri otrade eest. Gomer oli nii palju Hooseat petnud ja mehele haiget teinud, aga Hoosea andestas talle kõik ning isegi ostis ta orjaturult tagasi. Kas võiks leiduda veel suuremat armastust? Gomerist sai ustav naine ja hea ema.

Armastuse lugu

Siiski on olemas veelgi suurem armastus. See väljendub armus ja andestuses, mida Jumal Iisraeli rahvale pidevalt kinkis. Jumal ei andestanud korra ega kaks, vaid rohkem kui seitse korda seitsekümmend korda. Iisraeli rahvas oli sama aldis Jumalat petma kui Gomer Hooseat. Prohveti ja tema naise armastuse lugu peegeldab Jumala ja Iisraeli rahva vahelist armastuse suhet. Hoosea raamatus nimetab Jumal Iisraeli rahvast oma naiseks. Jumal nägi Iisraeli uskmatust ja otsustas selle kukutada. Samas ei tahtnud Ta oma valitud rahvast hävitada, sest need inimesed olid Tema jaoks kallid. Jumal lasi teistel riikidel Iisraeli maa vallutada. ”Sest Iisraeli lapsed jäävad kauaks ilma kuningata ja vürstita, ohvrita ja sambata, õlarüüta ja teeraviteta.” (Ho 3:4) Jumal võttis oma rahvalt palju, aga Ta ei jätnud neid lootuseta. Ta andis Iisraeli rahvale teada, et tulemas on Messias – Jumala armastuse suurim väljendus (Ho 5:15-6:3). Hoosea raamatu 6:6 on öeldud: „Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid.”

Hoosea abielluski Gomeriga. Algul sujus neil kõik hästi, armastus nende vahel kasvas ja lõpuks said nad oma esimese lapse Jisreeli (nimi tähendab ”Jumal külvab”). Hoosea rõõmustas lapse üle väga, kuid Gomer hakkas suhtes kaugenema. Hoosea käis päevast päeva väljas kuulutamas ja rahvast hoiatamas. Tema põhisõnum oli: ”Pöörduge Jumala juurde tagasi!” Ühel hetkel hakkas Hoosea aimama, et Gomer petab teda. Ta kuulis tänaval kuulutades jutte, kuid Gomer eitas petmist. Siiski said Hoosea hirmud tõeks, kui sündis tütar, kellele Jumal lasi nimeks panna Lo-Ruhama (”Ei ole halastust/armastust”). Nimi vihjas, et lapsel puudub isa armastus. Üsna varsti pärast Lo-Ruhamat sündis ka poeg Lo-Ammi (”Ei ole minu rahvas”). See laps ei olnud kindlalt Hoosea liha ja veri. Hoosea raamatu teise ja kolmanda peatüki järgi võib aimata, milline oli Hoosea ja Gomeri vaheline

Jumal ja Iisrael rahvas

ala a, Gomeri, Jum se o o H lt u in a os See ei ole a meie oleme lo K . u g lu a v h ra i ja Iisraeli s kohe kindlast ik h to i e st e ll sees ja se . mööda vaadata

25

Pluss 3/2016  


t e s l e e k ka

Seitse

e e r k

T S U T S A

M R A

aria anna M Tekst H xabay Foto Pi

Salong

stada. a m r a sk on ä k me: i r h o õ v p d i e s rineva e Kristlu d i e mese i m g t i i l s m u sel on rmast u a t , s hel... u a t a s v m a e v Ar d a l ikaasa b s Juma a u õigi t s s k u a t e s d m a r n a rm on ne s e l vastu, a e e eeka r k k i t s s i i e s Kui e sõna, s k ü e liike d i s a u v t s s a k id arm amise a d v n e õnad. e j s n l i d ä r v a e v d e istava a erin h k ä t s e keel

Agape Mt 22:37-3 8 „Armast a Issandat, Jumalat, k oma ogu oma sü d a m e g a ja kogu o hingega ja ma kogu oma mõistuseg suurim ja e a ! S e e ongi simene kä sk.“ Agape on kõrgeim a rmastuse v Jumala arm orm. See o astus inim n e se v a st armastus Ju u ning inim ese mala vastu . Meile krist agape arm lastele on astus kõig e olulisem meie elu. K , se st sellest lä ui armasta htub me Jumala nagu ütleb t k ogu hingeg esimene ja a, suurim käsk armastada , siis suuda ka meid üm m e britsevat.

1 Storge

2

a ad oma isa ja em 2Ms 20:12 „Sa pe s ak at nd ke pi upäevi austama, et su el lle annab!“ su , al m Ju su Issand, sellel maal, mille s er kirjutas „Suure Juba Martin Luth ja armastada a ad st au i tähtis on ku “, es us sm ki kate a antud see on üks Jumal st se d, ai m ne va oma statud. eie elu oleks õnni m et , st su kä st kümne vanemad on a tihti raske, kuid See võib tundud ning keda on meile kinkinud stama ja need, kelle Jumal imata peame au ol ho st de gu te me nende armastama.

26  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee


3

Ludus *

am kui kõike oma südant en a oi „H 23 4: p Õ llest lähtub b hoida, sest se le tu a id m d, muu elu!“ liseks metada mängu Ludust võiks ni , et liblikad on nd seks, kui tu ub lli se – ks se tu armastus armas s on niisugune ra or uk ol es õn tuleb kõhus. M ju, kuid sellega as d ai em as är iga siseneja üks suurep da on kui õun – sü st se , la ol etabki ettevaatlik a! Seepärast õp as ka u ps am t haarab seal nt ning olema idma oma süda ho el ib Pi d ei m . lvsad ja arukad mõõdukad, va sõ na keelne na * Ludus on ladi

nimesel nd Jumal ütles: „I 1Ms 2:18 „Ja Issa temale la; ma tahan teha ei ole hea üksi ol hane on.”” tus mehe abi, kes tema ko mastus – armas ar e in til an m ro Eros on mast on Jumal ba iidamast-aada ja naise vahel. Ju et neil oleks olema kahekesi, e es im in ud on lo lt väljendub ala plaani kohase m Ju . la ol m re pa alt juhuslikult ielus, mitte lihts ab s tu as m ar e eros romantilisest vahel. Piiblis on ise na ja e eh m mõne Saalomon tanud kuningas tardele armastusest kirju Jeruusalemma tü ja le di uu pr a laulud om (Ülemlaul).

5

Pragma

Mi 7:20 „Sina os utad Jaakobile truudust, Aabrahamile ar mu, nõnda nagu sa meie vanemai le oled vandeg a tõotanud muistseil päev il.“ Nii on kirjutatud prohvet Miika raamatus Jum kohta, kes hala ala stas Iisraeli pe ale ja osutas kõ hoolimata om igest a valitud rahval e truudust. Prag kirjeldabki arm ma astust, mis jääb –igavesti truu olemist. See on armastus, mis kasvab pika aj jooksul mehe ja a naise vahel ning jääb püsima ni heas kui ka ha i lvas. Pragma ar mastus hoolitse kauaaegse sõbr b ka a eest hädas.

Philautia

4

Eros

Kui armastame Jumalat kogu hingega, nagu ütleb esimene ja suurim käsk, siis suudame armastada ka meid ümbritsevat.

6

Õp 19:8 „Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne.“ Vahel võib tunduda, et armastame iseennast liiga palju, ent mõnikord ei taha iseenesele peeglist vastugi vaadata. Kuid me oleme ju Jumala loodud ja meil on käsk kogu loodut armastada. Siiski mitte isekalt, vaid nii, et tahame teda, keda armastame, viia Jumalale lähemale ja armastada teisi veel rohkem kui iseennast. Kes meist suudakski teist armastada, kui me ei armasta kõige lähemat Jumala kingitust, mis meile on antud – iseennast?

Philia a üle kõige selle :14 „Ag e!“

s

mastu olgu ar

7

e s nend Kl 3 on stusek lik sid a s iu m r ä is t a r n K tus a – see o võib nimetad u eesmärke. astus on sam arm Philiat sihime guduse. Just a g liidab. e ll ke kokku e ko l il e e vastu, im m n d eel ärgi andnu meis v ib e eesm k is e t selleks h s ü e poleks is meid poole pürgid s meist all e K . see, m u e t s e sihtid lukaare eise va Samad mastus ükst laulupeol lau ks r a nii pea es suurem ardust, seist rahvast? Just dh sti tundnu ades kogu Ee t s a ! ja arm uduses ka kog olema

27

Pluss 3/2016  


Piibliõpetus

PÜHA VAIM PANEB ENDISE PATU ORJA JUMALA ARMASTUST JAGAMA

Tekst Kristjan Luhamets Autor on EELK Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja, EELK Kursi koguduse hooldajaõpetaja ja Tartu praostkonna abipraost. Fotod Heldur Kajaste ja Pixabay

28  Pluss Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee 3/2016 | www.plussmeedia.ee


K

as Sa oled ori? Või oled Sa vaba? Sama küsimuse võiks esitada ka mõnele loomaaia loomale: kas sa oled ise puuris või on puuris hoopis külastajad? Ma ei tea, kuidas loomad sellele küsimusele vastaks, küll aga tean, et mulle meeldib mõtelda endast kui vabast inimesest, veel enam – kui iseenda peremehest: mina otsustan, mina teen valikud, mina alustan ja mina lõpetan, kuidas aga tahan. Aga mida ütleb Piibel? Piibel väidab, et ma olen ori. Jeesus rõhutab koguni, et „igaüks, kes teeb pattu, on patu ori“ (Jh 8:34). Kas mina ka? Kas ma tõesti teen pattu? Paraku küll, ja apostel Paulus kinnitab, et „kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest“ (Rm 3:23). Niisiis on kõik inimesed patused ja seetõttu patu orjad.

Orjal ei ole kunagi võimalust ise ennast vabaks osta.

Kellegi teise omand Ori on omand. Ta on nagu reha või labidas, mis kuulub kellelegi. Mis te arvate, kellele kuuluvad puulehed, mida ma olen rehaga oma aias kokku riisunud? Kas need kuuluvad rehale või mulle? Loomulikult mulle! Reha kuulub ka mulle. Orjaga on sama lugu. Patu ori kuulub patule ja teeb tööd patu heaks. Kui aga ori teenib tööga raha, siis kellele see kuulub? Muidugi mitte „tööriistale“, vaid orja omanikule. Kuna orjal ei ole vara, ei saa ta ennast ka vabaks osta. Kõik, mida ta tööga teenib, kuulub isandale. Ja kui orjal ongi taskus raha, siis ka see kuulub isandale. Ei ole võimalik isanda enda rahaga tema käest midagi osta. Orjal ei ole kunagi võimalust ise ennast vabaks osta. Ei ole võimalik!

29

Pluss 3/2016  


Vaimu töö tulemused paistavad minu elust välja. Vabaks osta Kui nüüd Jeesus ütleb, et „kes teeb pattu, on patu ori“, siis kuulaja saab aru, et ka patu käest ei ole meil võimalik omast jõust lahti rabeleda. Me oleme orjad ja jääme orjadeks. Üks võimalus siiski on. Nimelt, kui keegi teine orja vabaks ostab – keegi, kes ei ole ori; keegi, kellel on omand ja raha, mille eest osta. Näiteks võib mõni hea sõber või rikas sugulane orjaks müüdud võlgniku vabaks osta. Piibel ütleb, et Jeesus oli ilma patuta (Hb 4:14–15). Kuna kõik on patu orjad, siis üks inimene ei saa teist vabaks osta. Näiteks kui mina sureksin ristipuul, siis saaksin ma kätte iseenda patu palga (Rm 6:23). Ma ei saa kellegi teise patu pärast surra, kuna ma olen ise oma patuga niisamuti surma ära teeninud. Jeesusega oli teistmoodi. Temal ei olnud pattu ja Ta ei olnud patu ori. Ristil kandis Ta patu karistuse. Kuna see polnud Tema karistus, oli see järelikult kellegi teise karistus. Kelle karistuse Jeesus kandis? Vastus on siin: Jeesus suri ristil ja kandis ... karistuse. Siia lünka tuleb kirjutada kellegi nimi. Iga kord, kui kedagi ristitakse, kirjutab Jumal siia lünka tema nime. Kuna Jeesus ütles, et kõik on patu orjad, siis Ta ütles ka seda, et kõik tuleb ristida (Mt 28:19). Ristida tuleb nii suured kui ka väikesed, rikkad ja vaesed, sest „inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale“ (1Ms 8:21). Paulus lisab (Rm 6:3): „Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?“

Jeesuse omand Mina olen ristitud. Jeesus on minu võla kinni maksnud ja sellega mind vabaks ostnud. Ma ei kuulu enam patule, vaid ma kuulun Jeesusele. Püha Vaimu kaudu asub seesama Jumal minust vaba inimest kasvatama. Orja võib küll kiiresti vabaks osta, aga orjameelsusest vabanemine on pikk protsess. Me ütleme selle kohta, et Püha Vaim pühitseb meid. See tähendab, et Ta muudab meid pühaks ehk Jumalale meelepäraseks. Selleks kasutab Ta kirikut ja kogudust, Sõna ja sakramenti, pattude andekssaamist ja ihu ülestõusmist. Apostel on veendunud, et Jumal, kes meis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva (Fl 1:6).

Kristjan Luhamets

30  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee

Kuidas ma tean, et Püha Vaim on minu sees? Inimesel on võimalik Jumalat tunda üksnes niipalju, kui Ta ise ennast meile ilmutab. Patt lahutab meid Jumalast nii totaalselt, et kui Jumal ennast ise ei ilmutaks, ei teaks me Temast mitte midagi. Nii on see suur ime, et Jumal on ennast meile ilmutanud, ja pealegi veel kolmel moel: Isana ehk Loojana, Pojana ehk Jeesusena ja Püha Vaimuna. Vaimu ei saa küll näha ega nuusutada, aga me võime tähele panna Tema tegusid. Seda, et Püha Vaim on minu sees, saan ma kõigepealt teada sellest, et Piibel ütleb, et Ta on minu sees. Näiteks nelipüha päeval ütles Peetrus (Ap 2:38-39): „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.” Paulus kinnitab (1Kr 6:19): „Teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel.“ Niisiis ütleb Piibel, et Püha Vaim elab ja tegutseb meie sees. Siit edasi võime aga märgata praktilisi muutusi enda juures. Sellel, et Püha Vaim on minu sees, on ju ometi tagajärjed. Vaimu töö tulemused paistavad minu elust välja. Selle märkamine teeb rõõmsaks ja kinnitab usku. Kui aga tundub, et me pole lasknud Pühal Vaimul oma elus tegutseda ja püha elu asemel näeme vaid patuse elu tagajärgi, siis võime alati paluda, et Jumal halastaks meie peale, kingiks usku ja täidaks meid oma Vaimuga.

Kui Püha Vaim on minu sees, kas ma siis pean tegema teistele head? Kui Püha Vaim sünnitab minus armastuse, siis ma enam ei küsi, kas ma pean. Ei küsi isegi seda, kas ma tohin, vaid siis on ligimese armastamine minu suurim rõõm. Püha Vaim ise annab mulle armastuse, millega ma suudan oma ligimesi armastada ja teenida (Jh 17:26).

Püha Vaim ise annab mulle armastuse, millega ma suudan oma ligimesi armastada ja teenida.


Kuidas armastada teisest usust inimest? Jumal vihkab pattu, aga samal ajal armastab patust inimest. Meile võib see olla keeruline ülesanne, sest meil on raske näha inimest lahus tema vigadest, ka lahus õpetusest, mis läheb vastuollu meie usuga. Teisest usust inimest tuleb armastada samamoodi nagu kõiki muid inimesi. Jeesus jutustab loo halastajast samaarlasest, kus armastus ületab usuliste erinevuste piirid. Samas ei tohi me teiste eest hoolitsedes ära unustada neid, kes on meile kõige lähemal: oma pere, oma naabrid, oma kogudus. Paulus ütleb (Gl 6:10): „Tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!“

Kuidas armastada vaenlast? See on võimalik ainult Jumala abiga. Kui püüame vaenlast armastada, siis näeme, kui patused me ise oleme ja kui palju vajame Jumala abi. Küllap mõistame siis ka Jeesuse armastuse suurust, kui Ta palus oma ristilööjate pärast. Veelgi enam märkame Jeesuse armastuse suurust selles, et Ta palub ka Sinu ja minu eest.

Küsimusi: Miks ei saa ori ise ennast vabaks osta? Kelle patu pärast Jeesus ristil suri? Mida on Püha Vaim minu südames teinud ja mida on Tal seal veel teha? Millal on head tegemine minu jaoks kohustus, millal rõõm?

Palve

Jumal, ma tänan Sind, et oled mind armastanud ja oma Poja minu eest andnud, et mina võiksin elada. Aita mul Sinu armastust ka teistele jagada. Muuda mind oma Püha Vaimu läbi ja õpeta mind elama uue inimesena. Aamen.

31

Pluss 3/2016  


Palvus

Tunnen rõõmu Sinu rõõmust Tekst Laura Jõgar Foto Freeimages / Marcos Santos

32  Pluss Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee 3/2016 | www.plussmeedia.ee


V

ahel tuleb elus ette olukordi, kui meie asjad ei lähe nii, nagu tahaksime, kuid inimestel meie ümber õnnestub kätte saada just see, mille poole oleme ise püüelnud, või paistab neil lihtsalt meist palju paremini minevat, ning meis tärkab kadedus. Kadetsemine on lihaliku loomuse tegu ning võib põhjustada palju halba nii meile endile kui ka teistele. Piiblist võime lugeda näiteks, kuidas Kain tappis kadeduse pärast oma venna Aabeli ja kuidas ülempreestrid andsid kadedusest Jeesuse Pilaatuse kätte. Õpetussõnades on öeldud: „Südamerahu on ihule eluks, aga kadedus on otsekui mädanik luudes.” (Õp 14:30) Jumala abiga võime kadedusele vastu hakata. Ta ütles juba Kainile, et „sina pead tema (st patu) üle valitsema” (1Ms 4:7). Olen ise olnud olukordades, kus näen, et teistel läheb minust paremini, ja ehkki ma ei tahaks tunda kadedust, hiilib see märkamatult minusse. Kadedusele vastuhakkamiseks olen õppinud koos teistega rõõmustama ja tänama ühiselt Jumalat selle eest, et neil on nii hästi läinud. Nõnda saan minagi teiste rõõmust osa ja kadedus kaob nagu iseenesest. Kui tunnen, et olen südames kellegi peale kade või mul on otsese põhjuseta midagi kellegi vastu, siis palvetan tema eest. Palun, et Jumal annaks talle kõike head, ja tänan, et Ta on seda inimest õnnistanud. Kui mõnikord tunned, et oled miskipärast kellegi peale kade, siis palveta Sinagi tema eest ja rõõmusta koos temaga. Mõtle ka sellele, et vahel oled Sa ise selle teise inimese olukorras ning ei taha, et keegi rikuks Su rõõmu, olles Sinu peale kade. Jeesus on kutsunud meid üksteist armastama ja armastuses pole kadedust, vaid on rõõm, mis saab jagades veel palju suuremaks. Armas Jumal! Toome Sinu ette kõik, mis on meie südames, nii rõõmud kui ka mured. Palun anna meile andeks meie kadestamine ja aita meil alati rõõmustada koos teistega. Tänu Sulle kõige hea eest, mida Sa oled meile ja meie ligimestele lasknud osaks saada. Võta meist ära kõik see, mis pole Sulle meelepärane, ja juhi meid iga päev oma Vaimuga. Näita meile igaühele oma tahet ja aita meil sellega leppida, kui meie endi plaanid on teistsugused. Aita meil olla kannatlikud, kui me alles ootame, et Sa meile oma plaane ilmutad. Aitäh, et võime alati Sind usaldada ja et Sina ei jäta meid kunagi. Jeesuse nimel, aamen.

33

Pluss 3/2016  


Hingehoidja

Kuidas oodata seda õiget, elades ühiskonnas, kus oled vallalisena vähem väärtuslik? K õigepealt tuleks esitada küsimus, kas olen vallalisena vähem väärtuslik iseenda, maailma või Jumala silmis? Seejärel võiks vastata küsimusele, kas otsin heakskiitu eelkõige teistelt või Jumalalt? Paulus ütleb kirjas korintlastele: “Ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu mina. Kuid igaühel on oma armuand Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti. Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kui nad jääksid nõnda nagu minagi. Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.” (1Kr 7:7–9)

Madal enesehinnang ja täitmata vajadused On tõsi, et vallalised tunnevad survet oma sõpradelt. Võib esineda narrimist ja/või lihtsalt üksildustunnet. Jumal on ju Piiblis öelnud, et inimesel ei ole hea üksi olla (1Ms 2:18), mille tulemusena lõi Ta Aadama kõrvale Eeva. Jeesuse elu vaadates näeme jällegi, et Tema ei abiellunud kunagi. Kellegagi käima hakkamine ei tohiks saada põhiliseks sihiks ja tekitada tunnet, et see lahendab kõik probleemid. Tihtipeale on poissvõi tüdruksõbra leidmise igatsuse taga hoopiski vähene enesekindlus, madal enesehinnang või täitmata vajadused. Vallaline inimene otsib sageli kellegi heakskiitu. Ta tahab tunda, et temast hoolitakse ja et ta läheb kellelegi korda. Iga inimene igatseb tähelepanu ja see on täiesti normaalne. Aga kas on tervislik mõelda, et kõik need vajadused saab täita üks inimene? Ja mitte üks täiuslik inimene, vaid inimene, kes eksib ja ei suuda alati kõikidele ootustele vastata? On oluline, et iga inimene leiaks ennekõike oma identiteedi ja enesekindluse Jumalas ning seeläbi täieliku rahulolu iseendaga just sellisena, nagu ta on. See võib toimuda, veetes aega palvetades, lugedes Piibli kirjakohti, mis kirjeldavad inimest, kui Jumala täiuslikku loomingut, või muul viisil, kus tunned, et Jumal võib Sind kõnetada. Jumal lõi inimese oma näo järgi (1Ms 1:27) ja Jumal on täiuslik.

34  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee


Vallaline inimene peab leidma üles oma enesekindluse ja rahulolu sellena, kes ta on, ja just selles eluperioodis, kus ta parasjagu on.

Vallalisus kui and Jumalalt Vallaline olla ei ole siin ühiskonnas kindlasti kerge. Võid tunda end ebamugavalt näiteks sõprade ringis, kus oled ümbritsetud paaridega ja kõigil justkui on alati see üks ja kindel inimene, kellega aega veeta. Paulus ütles, et igaühel on armuand. Kellegagi käimine on hea and ja sama kehtib ka vallaliseks olemise kohta – mõlemad on Jumalast. Peamine on, et järgiksime Jumalat, kus ja kellega iganes me koos oleme või siis ei ole. Seejärel tuleks lõpetada suhtumine vallalisusesse kui millessegi negatiivsesse. Paulus kirjeldab, kuidas vallalisusel on eeliseid (1Kr 7:32–35). Näiteks on vallalisel tõenäoliselt rohkem aega ja energiat Jumala jaoks, olgu selleks siis üksinda aja veetmine Jumalaga, laagrites vabatahtlikuna kaasaaitamine või noorteõhtutel teenimine. Muidugi saaks seda kõike teha ka koos poiss- või tüdruksõbraga, aga ilmselt oleks siis fookus ikkagi teistsugune.

Kuidas ootamiseks jaksu leida? Kui vallalisus on and Jumalalt, siis kindlasti ei ole Sa Tema silmis seetõttu vähem väärtuslik. Nüüd jäävad üle ainult maailm ja sina. Vallaline inimene peab leidma üles oma enesekindluse ja rahulolu sellena, kes ta on, ja just selles eluperioodis, kus ta parasjagu on. Vallalisel inimesel tuleks avada oma silmad, et näha tohutuid võimalusi, kuidas pühendada oma niiöelda vaba aeg Jumala teenimisele. Oluline on asendada küsimus “Millal ma endale poiss- või tüdruksõbra leian?” küsimusega “Kuidas ma saan praegust eluperioodi maksimaalselt hästi ära kasutada?”. Kindlasti ei tähenda vallaliseks olemine, et see jääbki igavesti nii. Meie elud on Jumala kätes. Usaldagem Teda, küll Ta toimetab kõik hästi (Ps 37:5). Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

Kog udu sek ool „Ka svu aeg “ oot ab Sin d osa lem a juh end aja te õpp epä eva le!

K

ursusel osalemine annab Sulle õiguse Kasvuaja koolituse läbiviimiseks oma koguduses ning annab Sulle kaasa materjalid, mille alusel on seda hea teha. Koolituselt kaasa antav õppematerjal jaguneb kuueks põhiteemaks: Palve ja Piibel Usuelu alused Kristlasena kasvamine Koguduse liikmeks olemine Kristlaste ühine vastutus Hingehoiukursus-Issanda jalajälgedes Juhendajate õppepäevad: 3. ja 24. september 2016 kell 9.30-17.00 EELK Misjonikeskus (Tehnika 115, Tallinn) Hind 25 eur (kohvipausid, lõunasöök ja materjalid) Info ja registreerimine: koolitussekretär Merle Liblik, merleliblik@gmail.com, tel 55 45 727 www.misjonikeskus.ee. Registreerimise tähtaeg 20. august 2016 ÜHESKOOS ON RÕÕMSAM KASVADA JA ÕPPIDA!


Koostanud Lydia Kurus ja Kristina Lillemets, Fotod Pixabay ja Freeimages

Test

On need Su kõhus liblikad või paha toit? Mõnikord juhtub, et kõhus on imelik tunne. Kui Sa ei ole päris kindel, mis seda põhjustab, leiad abi järgnevast testist. Palju edu lahendamisel! :) KAS SOOLAD TOITU ÜLE?

AEG-AJALT TÕESTI.

KAS KROOKSATUSEGA ON SUL MÕNI LIBLIKAS VÄLJA LENNANUD?

KÕIGEST ÜKS RAHULOLEV KROOKSATUS PÄRAST SÖÖKI.

AINULT PAAR ARUKAT PIIBLISALMI.

MINU SÖÖK ON ALATI PARIM!

MINU KOMM – MINUL MAGUS.

MINU KOMM ON JUMALA MAGUSAD SÖÖN KOMMI SÕNAD, VAID SELLEKS, ET SEETÕTTU ON TEMAL KÕIGIL MAGUS. OLEKS MAGUS.

KAS OSTSID ŠOKOLAADI ENDALE VÕI ERILISELE SÕBRALE?

MÕNI LIBLIKA TIIVARIPSUTUS TÕESTI... ŠOKSI NIMEL ELANGI.

ANDSIN ŠOKOLAADI VÕÕRALE TÄNAVAL.

ARMASTUSLAULUD VÕI SÖÖGILAULUD?

OMA ERILISELE SÕBRALE VIIN TIHTI ŠOKOLAADI.

KUIDAS MÖÖDUVAD MAGAMATA ÖÖD?

KAS SINU HOMMIKUNE PALVE ON SÖÖGI VÕI KELLEGI TEISE EEST?

IKKA SÖÖGI EEST.

KELLEGI TEISE EEST.

TOIT, HALLELUUJA, AAMEN!

PÄEVAST PÄEVA KETRAVAD PEAS VAID LEMBELAULUD. ARMSAIMAST UNISTADES.

KAS OHKAD VALUST VÕI ARMASTUSEST?

EI SAA SEDA ERILIST INIMEST PEAST VÄLJA.

Palju õnne! Need on õrnad armastuse liblikad, mis Su kõhus lendlevad.

KAS KOMMI SÜÜES ON MAGUS SINUL VÕI SINU KALLIMAL/SÕBRAL?

36  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee

VETSUPOTI KOHAL.

PÕLVILI PALVES.

MILLISEL JUHUL ÜRITAD TAVAPÄRASEST KENAM VÄLJA NÄHA?

LEMMIKSÖÖGIKOHTA MINNES.

KUI ON TÕENÄOSUS KOHATA SEDA ÕIGET.

LÄKSIN BURKSIGA LIIALE.

Oled vist liiga palju söönud või ei ole toit Su maole sobinud.

ÕHKAN PIIBLI IMELISUSE ÜLE.

Ole rahulik, see on kõigest Jumal, kes parasjagu Su sisikonda läbi katsub.


Elukool

Tema ongi see õige? Koostanud Hanna Maria Salong Fotod Madis Kask, Pixabay, Wikipedia

Vallalisena käid ringi justkui sensoritega – kas silmapiiril juba paistab see õige, keda on mulle lubatud ning kellega saan abieluranda sõuda ja elupäevade lõpuni õnnelikult koos olla? Kui Sa jumalikku märki oodata enam ei jaksa, siis siit leiad paar humoorikat vihjet, kuidas aru saada, et oled leidnud selle õige.

1

Temaga jalutamas kä ies mahub teie vahele Piibel. Ku i see on nii, jääb Piibel teie vahe le püsima ka igas muus olukorras. Olete määratud käima nõnda kogu üle jäänud elu. Kui ei, tasub õnged veel see s hoida.

?

2

Kirikus kohtudes ei lähene ta Sulle maiste külgelöömise repliikidega, vaid kõik, mis tema huulilt kõlab, on Piibliga seotud. Mõned näited: 1) Nüüd ma tean, miks Saalomonil oli 1000 naist – sest ta polnud kohanud Sind! 2) Vabandust, aga ma usun, et üks minu ribidest kuulub Sulle!

4

Teie suhtes ei ole kõige tähtsamad päevad mitte valentinipäev ega aastapäev, vaid kirikupühad.

rva taha panMuidugi tasub kõ atarkust, mis na ka vanarahv ndlam variant ütleb, et kõige ki on jalgu, sest valel on vaadata tema lühikesed jalad!

5 3

ustalasid on palTeie suhte üks al palvetate ka tuve ning iga kord äiade eest. levaste ämmade-

37

Pluss 3/2016  


Seal, kus

Pluss mujal: 38  Pluss Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt


Sinagi.

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi  Aastatellimus  Aastatellimus88eur eur  Aastatellimus  Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja                                                                                                     nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon: Telefon:                                                                                                                                                                                                                                               E-post: E-post:                                                                                                                                                                                                                                                    Tellin  Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja                                                                                                    nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

SAAJA

TASUB POSTIKULU

Instagram

Luba nr. 1838

Youtube

MAKSTUD VASTUS

Twitter

EESTI

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 3/2016  


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

40  Pluss 3/2016 | www.plussmeedia.ee

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 3/2016  

Juulikuu Pluss on armastuse ja suhete teemaline. Abielupaar Liis ja Ivo Unt toovad Sinuni oma loo teineteise leidmisest ja abielus olemisest...

Pluss 3/2016  

Juulikuu Pluss on armastuse ja suhete teemaline. Abielupaar Liis ja Ivo Unt toovad Sinuni oma loo teineteise leidmisest ja abielus olemisest...

Profile for nuotta
Advertisement