2/2021 Suvi
3,50 €
HERKIS ROOSIMAA – Hiiumaalt mandrile ja tagasi Püha Müristus Emoji test! Kuidas toime tulla pettumustega?
Sisukord
28
Inimeste lood Pluss lugu: Herkis Roosimaa, lk 4 Gospel: Püha Müristus, lk 8 Persoon: Nathaly Kroll, lk 11 Misjon: Salapärane kiri saatis Eestisse, lk 12 Tänavaküsitlus: Mis on kõige ilusam lubadus, mis Sulle kunagi on antud? lk 38
Tõotus, kas sel on sama tähendus kui lubadusel?
Piibliõpetus
4
Herkis Roosimaa
Tagasi kodusaarele vaimulikuks.
+3 lood: Jumal täidab kõik oma lubadused? lk 23 Piiblitegelane: Laaban, lk 24 Seitse: 7 lubadust Piiblist, lk 26 Piibliõpetus: Lubadused, tõotused, lepingud ja vanded, kirjutab Aare Kimmel, lk 28 Kas teadsid? Vana Testamendi 65 selget tõotust Jeesuse kohta, lk 32 Hingehoidja: Kuidas toime tulla pettumusega? lk 34
11
15
Nathaly Kroll Kõva käega tüdruk.
Lepingu tähis
Kuidas Jumal oma lubadusi kinnitab?
Elust enesest Toimetajalt: Lepingu tähis, lk 15 Film: Hing, lk 16 Raadio: Plusspunkt elust enesest! lk 19 Noortekas: EEÜÜ, lk 20 Noortejuht: Kirsi Vimpari, lk 22 Test: Emoji test! lk 36 Elukool: Kuidas hoida lubadusi? lk 37
TOIMETUS Peatoimetaja Joel Reinaru joel.reinaru@plussmeedia.ee Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee
22
Kirsi Vimpari Misjonär ja EEÜÜ peasekretär Tartus.
Elsbet Helena Tiitus, Aare Kimmel,
Toimetuse kontakt
Robert Bunder, Eleri Viinalass,
Plussmeedia
Rahel Strauss, Jürgen Hein, Ingel
EELK Misjonikeskus
Madleen Tiitus, Renata Kaleininkas,
Tehnika 115, Tallinn 10139
Valdur Rosenvald, Anete Toming,
pluss@plussmeedia.ee
Andreas Preisfreund, Hanna Uutsalu
plussmeedia.ee
Küljendus Kalev Rodima
Väljaandja
Keeletoimetus Kaire Petrenko
EELK Misjonikeskus
Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Hanna Toots, Artur Sirk, Gloria Eliisabet Reinaru, Kristo Toots, Salome Olenius, Aarne Kappet, Kaanefoto Valdur Rosenvald
Soovid toetada Plussi?
Koostöös
Toetamisvõimalus
Norra Misjoniselts
SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:
Soome Luterlik
Swedbank EE482200001120254269
Karmel Uuselu, Maarja-Liis Mölder,
SEB EE551010602016015008
Reelia Kolk, Laura Jõgar, Raina Kolk,
Selgitusse: Pluss
Evangeeliumiühendus
TRÜKK Kroonpress
Juhtkiri
Lubadused
Foto Stefan Carl Seppel
Tere, armas Plussi lugeja! Kuigi mitmed meile armsad asjad võivad hetkel olla keelatud, siis keegi ei keela Sul lugeda seda järjekordselt vägevat ajakirja. Kasuta oma õigust ja sukeldu seekord põnevasse lubaduste maailma! Jeesus on tõotanud olla iga päev meie juures. See on üks kaunimaid lubadusi Piiblis, mis võtab lausa hingetuks, sest kes oleme meie, et Jumala Poeg tahaks või võiks meie juures olla? Aga just nii on Ta ise lubanud (Mt 16:20). Kuid kas kõiki ilusaid lubadusi saab uskuda? Jumala tõotusi küll, ent inimeste omasid paraku mitte. Vahel ju antakse kauneid lubadusi isekast soovist kellelegi meeldida või eesmärgiga kelleltki midagi saada. Silmakirjalikkus aga ei püsi kaua varjus ja tuleb lõpuks alati päevavalgele, ning siis saab kahjustatud midagi palju enamat kui äranutetud silmameik. Usaldus on kaotatud! Seda võin sulle lubada, et inimsuhetes tekib alati olukordi, kus keegi murrab antud lubadust ja keegi saab haiget. Ilmselt oled oma elu jooksul seda kogenud. Kindlasti oled ka ise olnud põhjuseks teiste haiget saamisele. Aga „Jumal ei ole inimene, et ta valetaks“ (4Mo 23:19). Kas Jumalat saab usaldada? Kui Jumal on midagi lubanud, siis on Ta seda alati ka teinud. Meil on see õnnistus, et võime läbi aastatuhandete kulgenud Lugu lugeda ühtede kaante vahelt ning näha Jumala ustavust ja usaldusväärsust. Kõik lihtsalt ei ole toimunud viisil ja ajal, nagu inimesed seda on oodanud. Jumalal on oma aeg. Seepärast peame ka meie olema mingites asjades kannatlikud, et Jumala tõotusi kätte saada. Näiteks on meile lubatud igavest elu ning uut taevast ja uut maad (Ilm 21), aga meie jaoks ei ole see veel käes.
Kas aga Jumal on ikka kõike lubanud, mida ehk eeldame, näiteks muretut elu ja lotovõite? Paljudel võib olla selline ettekujutus, et kui saan kristlaseks, siis – nägemist, probleemid! Oma jüngritele lubas Jeesus pigem vastupidist: „Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid.“ (Jh 15:18) Jeesuse järgimine seab meid valiku ette: „Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.“ (Jh 12:25) Miks on seda vaja teada? Just sellepärast, et me ei looks valesid ettekujutusi ega ootaks seda, mida pole lubatud. Keegi on öelnud, et kui Sa ei suuda uskuda, et Jumal teeb tänapäevalgi imesid, siis pead Sa loobuma ka Tema tõotustest. Kui arvame, et Jumal on mingis valdkonnas muutunud, siis miski ei garanteeri, et muutus pole toimunud ka teistes valdkondades. Õnneks aga teame, et Jumal on valguste Isa, „kelle juures ei ole muutust ega varjutuse varju“ (Jk 1:17) ning „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti“ (Hb 13:8)!
Joel Reinaru Plussi peatoimetaja
1 küsimus, 2 ajakirjanikult Räägi mingi olukord, kui Jumala lubadus Sinu elus ei ole kohe täitunud. Grete Naissoo (18), Tallinn Ma ootan ja palvetan juba peaaegu kaks aastat, et Jumal raviks mind skolioosist terveks. Seni ei ole see juhtunud. Siiski usaldan ma Jumala tõotust, et Jeesuse vermete läbi on meile tervis tulnud (Jesaja 53:5).
Küsitles Hanna Toots Fotod erakogu
Susanna Avioja (16), Harjumaa Kui mulle teatati, et vanemad kavatsevad lahutada, varises mu maailm kokku. Palusin Jumalat, et ta jääks minu ja mu vanematega. Kuid kodus ei olnud enam armastust, jäid vaid nutt ja pisarad. Mu usk Jumalasse hakkas kaduma. Ühel õhtul palusin vabandust oma sõnade eest, mida olin Jumalale vihahetkel öelnud. Ta kuulis, andestas ja vastas mulle. Nädala pärast tuli ema koju tagasi ja olime taas perekond! Jumal ei jäta meid kunagi. Tema teed on ettearvamatud. Tuleb usaldada Jumala plaani.
3
Pluss 2/2021
Pluss lugu Tekst Artur Sirk Fotod Anete Toming, Valdur Rosenvald
HERKIS ROOSIMAA– e l i r d n a m t l Hiiumaa ja tagasi
4 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
H
Herkis Roosimaa (26) on Hiiumaal sündinud ja üles kasvanud noor mees, kes tänaseks teenib seal vaimulikuna ja töötab kohalikus noorteasutuses. Oma elu jooksul on Herkis näinud, et Jumal on teda alati hoidnud ja juhtinud ning Temale on saanud kõiges loota.
Lapsepõlv pastoriperes Jumalat on Herkis tundnud nii kaua, kui mälu meenutada lubab: „Sellele on tugevalt kaasa aidanud minu jumalakartlikud vanemad, kes võtsid mu juba poisieas kirikusse kaasa.“ Kasvades õe ning kahe vennaga kristlikus peres, kuulis Herkis väga varajasest ajast peale Jumalast ja Piiblist ning oli koguduse eluga tihedalt seotud. Suures osas tänu sellele koges ta juba 9-aastaselt tugevalt Jumala kutset Teda järgida. 15-aastaselt kaasnes ka otsus lasta ennast ristida. Kogu lapsepõlve jooksul võttis Herkis aktiivselt osa kohaliku kogukonna tegevustest. Ta aitas kaasa koguduse noortetöös ning tegeles kooli kõrvalt aktiivselt ka bändimuusika ja spordiga. Oma koduse kasvatuse panuse võtab Herkis kokku nõnda: „Täna näen, et koguduse ja kodu mõju minu elule on olnud väga suur, sest mind ei tõmmanud peod, alkohol ega tüdrukud sellisel viisil nagu teisi minuvanuseid poisse. Pigem ootasin reedeseid noorteõhtuid.“
osa Jumala plaanist. Vaikselt kasvatas Ta mind ja pani mu usku proovile. Nende aegade jooksul oli piisavalt tagasilööke ja mahatõmbamisi. Sellegipoolest oli igatsus Jumalat teenida südames nii tugev, et võtsin iga kord uuesti jalad alla. Nendel aastatel nägin oma elus väga palju imesid, õppisin eristama Jumala häält, sain kaasa elada paljudele noortele, kes otsustasid järgida Jeesust. Ilma nende õppetundideta ei oskaks ma täna töötada probleemsete noortega ega juhtida oma peret ja kogudust jumalakartlikul viisil.“
„Täna näen, et koguduse ja kodu mõju minu elule on olnud väga suur, sest mind ei tõmmanud peod, alkohol ega tüdrukud sellisel viisil nagu teisi minuvanuseid poisse. Pigem ootasin reedeseid noorteõhtuid.“
Elu mandril Pärast keskkooli lõpetamist sai Herkis võimaluse minna aastaks Tšehhi Vabariiki EVS (European Volunteer Service) vabatahtlikuna tegema noortetööd kohalike mustlastega. Seal veetis ta palju aega Piiblit lugedes, mis rajas tugevama aluse sellele, milleks Jumal oli teda pärast programmi lõppu kutsumas. Eestisse naastes alustas noormees kohe teoloogiaõpinguid Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. See oli osa tema ettevalmistusest tööks, mis teda kodusaarele tagasi tulles ees ootas. Enne seda töötas Herkis aga veel mõnda aega Noorteühenduses KOMA, kus tema peamiseks ülesandeks oli Vali Vabadus tuuri korraldamine ning koordineerimine. Kõik need kogemused teenisid aga suuremat eesmärki: „Kui toona ma ei teadnud, miks seda kõike teen ja miks olen seal, kus olen, siis täna saan aru, et see oli
5
Pluss 2/2021
Tagasi juurte juurde Kõik teed viivad lõpuks Hiiumaale. Vähemalt on see Herkisega nii olnud. Pärast mitmeid aastaid teenimistööd ja õppimist mandril oli Jumala kavatsus tuua ta tagasi kodusaarele ning kasutada omandatud teadmisi ja kogemusi selleks, et teenida Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse pastorina. Selle raames teeb noor karjane natuke kõike: „Pastorina on minu ülesandeks jutlustada, teenida ülistuses kaasa, juhtida kodugruppi, panustada individuaalselt koguduseliikmetesse ja aidata noortetöös.“ Herkis ei tulnud koju üksi — ta tõi endaga kaasa abikaasa Maarja, kellega neil on väike üheaastane poeg Robert Benjamin. Maarja on praegu lapsega kodus, aga töötab ka väikese koormusega ettevõttes Rosenvald Photography. Leib saab osaliselt lauale toodud ka kohalikus kinnises noorteasutuses töötades, kus Herkis tegeleb noortega, kellele on vaja õpetada erinevaid sotsiaalse toimetuleku oskusi. „Nagu näha, siis mulle väga meeldib tegeleda noortega ja panustada nende ellu. Muidugi meeldib mulle veeta aega ka oma perega ja vaadata, kuidas pisipoeg õpib pidevalt uusi asju.“
Tõotad või lubad? Kui teemaks tulevad lubadused ja tõotused, siis ei näe Herkis neid sugugi võrdväärsetena. „Minu jaoks on tõotuse tähendus kaalukam kui lubadusel. Tõotus on justkui midagi tähtajatut, seda ei saa tagasi võtta, ent lubadusel on tihtipeale ajaline määratlus.“ Nõnda siis on inimestel lubadusi lihtsam anda kui tõotusi. Sõnal „tõotus“ on Herkise jaoks auväärne sisu: „See on midagi kuninglikku.“ Ta toob välja ka fakti, et „tõotus“ läbib tihedalt kogu Piiblit: „Piiblisse vaadates võib leida „tõotuse“ sünonüümina pigem sõna „leping“, mida Jumal inimestega tihti sõlmis.“
Harjutades usaldust Herkise usaldus Jumala ja Tema tõotuste vastu tuleneb mitmest asjaolust. Elementaarne põhimõte, mida ta rakendab, on järgnev: „Minu usaldus Jumala vastu on kasvanud usu ja tegude kaudu. Ma pole kunagi tundnud, et
6 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Jumal oleks mu maha jätnud, Tema armastus on tajutav.“ See ei tähenda loomulikult, et Herkis ei oleks kunagi milleski pettunud. „Muidugi olen palvetanud ka mingite materiaalsete vajaduste pärast. Kui need ei ole rahuldatud saanud, ei ole mul õigust solvuda, sest need ei ole asjad, mida Jumal on mulle lubanud.“ Tema jaoks on tähtis eristada ka Jumala Püha Vaimu häält ning tunnetada, mida Jumal meile tõotab ja soovib ning mida mitte. „Täna näen jätkuvalt vaeva, et eristada enda ja Jumala häält, et mitte eksida selles, mida Jumal mulle päriselt lubab. Oma elus näen, et suureks abiks on Tema ülistamine ja palve ning selleks eraldi aja võtmine – siis pühendan end täielikult Jumalale, et kuulda Tema häält ja otsida Tema tahet. Jumala ülistamine on vaimselt väga eriline ja see aitab meil hoida fookust Temal. Teiseks oluliseks aspektiks pean Piibli lugemist, nii saan veel enam tundma õppida, kes on Jumal ja millised on Tema teed. Samuti on Piibel kõige parem juhend, kuidas elada oma elu täisväärtuslikult Tema auks.“
„Tõotus on justkui midagi tähtajatut, seda ei saa tagasi võtta, ent lubadusel on tihtipeale ajaline määratlus.“ Tähtede ja liivaterade keskel Piiblit lugedes on Herkisele kõige südamelähedasemaks tõotuseks saanud Jumala tõotus Aabrahamile. Kui Jumal sõlmis temaga lepingu, lubas Ta teha Aabrahami soo sama rohkeks kui on taevas tähti ja rannal liivateri (1Ms 22:17). „See on tõotus, mis aitab mul näha ka täna
„See Jumala tõotus annab mulle hoogu juurde jagada evangeeliumi ja olla valguseks maailmas, sest neid, kes peavad saama Kristuse järgijaks, on lugematu arv (Ilm 7:9). Kas pole mitte julgustav?!“ seda, kui palju Jumal inimesi armastab ja kui paljusid on Ta valinud käima oma teel. Usun, et ükski masin ja inimene ei suuda lugeda kokku tähti ja liiva. Teadlased on maailmaruumi tähtede arvu kohta andnud väga umbmäärase numbri, ligi 500 miljardit, ja ma ei tea kedagi, kes oleks püüdnud kokku lugeda liivateri mererannas.“ See niivõrd tähtis tõotus on tugevalt seotud nende plaanidega, mis Jumalal on praeguse aja jaoks: „Nimetatud Jumala tõotus annab mulle hoogu juurde jagada evangeeliumi ja olla valguseks maailmas, sest neid, kes peavad saama Kristuse järgijaks, on lugematu arv (Ilm 7:9). Kas pole mitte julgustav?! Minu naaber ja sõber peab kuulma Jeesusest, sest ehk on nemadki arvatud üheks täheks või liivateraks.“
7
Pluss 2/2021 1/2021
Gospel Tekst Gloria Eliisabet Reinaru Fotod Andreas Preisfreund
Püha Müristus –
siiras ülistus, vägev sõnum Püha Müristus on seitsmeliikmeline bänd, kes annab Jumala kasvatatud vaimulikke vilju kuulajatele edasi muusika ja hea sõnumi kaudu. Liikmete põhieesmärk ei ole koos musitseerimine, vaid kõige olulisemaks peetakse omavahelisi suhteid ning suhet Jumalaga.
8 Pluss 2/2021 1/2021 | www.plussmeedia.ee
„Kõik see rada täis valu ja rõõme on toonud meid uue hingamise ja kvaliteedini ning praegune koosseis on lihtsalt super.“
R
Rõõm igast liikmest Rakvere Karmeli koguduse noortest välja kasvanud 13-liikmeline bänd „Püha Müristus“ alustas oma tegevusega 2012. aastal, andes juba aasta hiljem välja oma lugudega albumi „Isa, kas tead“. Aja jooksul on bändi liikmeskond vahetunud. Vanade liikmete lahkumine on olnud murdekohaks ja teinud kurvaks, kuid iga uue liikme lisandumine on olnud bändile rõõmuks ja suureks õnnistuseks. „Bänd on nagu perekond ning kui liikmed vahetuvad, on see raske,“ tõdeb Ardi (30), üks koosseisu asutajatest. „Oli perioode, mil taas kord jäi bänd ilma trummarita ning mõtlesime, kas Jumala õnnistus üldse on meie peal ning kas teeme õiget asja,“ meenutab bändi vokalist Regiina (27). Olukorrast läbimurdmiseks hakkasid noored enda sekka uut trummarit palvetama. Imelise palvevastusena liituski seitsmeliikmelise kollektiiviga trummar Daniel, kes sobis bändi kui valatult. „Kõik see rada täis valu ja rõõme on toonud meid uue hingamise ja kvaliteedini ning praegune koosseis on lihtsalt super – see kõik oli seda väärt,“ rõõmustab Regiina.
Bänd kui perekond
Koosseis: Regiina Viires – vokalist, laulukirjutaja Helis Järvepere-Luik – vokalist Aveli Tiiter – pianist, graafiline disainer Allan Eigi – kitarrist, laulukirjutaja Daniel Reinaru – trummar, laulukirjutaja, produtsent Mattias Einstein – bassist, produtsent Ardi Viires – kitarrist, laulukirjutaja
„Bänd on meie jaoks nii perekond kui ka osadusgrupp, kus palvetame, jagame isiklikus elus toimuvat ning toetame üksteist,“ selgitab Ardi. Omavaheline tugev sõprus, liikmete hea huumorimeel ja ühise eesmärgi jaoks pühendatud aeg kajastub ka bändi muusikas ja kuulajateni viiva meeleolu loomises. Lisaks bändiproovidele tehakse ühiseid väljasõite ja suheldakse ka igapäevaste murede tekkimisel. Nii investeerib iga liige bändi toimimisse. Ardi sõnul mängib väga suurt rolli ka liikmete isiklik suhe Jumalaga, mis tuleb koduseinte vahelt kaasa ning paistab laval välja. „Usun, et me ei saaks bändina eksisteerida, kui me ei oleks Jumalaga igapäevases suhtes. See on elementaarne ning seda eeldavad ka kõik liikmed üksteiselt.“
Fookus paika Lugude kirjutamisel tuleb ideid kõikidelt bändiliikmetelt, kes persooniti tabavad erinevaid momente ja need paberile püüavad. „Jumal ja Tema loomingulisus inspireerib meid kõiki,“ lisab Ardi, kes on üks bändi aktiivsetest viisi- ja sõnaseppadest. Aastate jooksul on sahtlitesse kuhjunud väga palju erinevat loomingut, mida bänd on nüüd asunud innukalt kuulajatele tutvustama. Üheks selliseks on hiljuti koos muusikavideoga välja antud lugu „Fookus“, mis sai kirjutatud juba aastal 2014. Seoses Karmeli koguduse uue kirikuhoone ehitusega, mille valmimine on koguduseliikmete suur igatsus, tõusis lugu õigel hetkel pinnale.
9
Pluss 2/2021
Püha Müristus on nii Facebookis kui ka Instagramis: @pyha_myristus ning nende muusika leiad Spotifys ja Youtube’s! Rakvere Karmeli koguduse uue hoone valmimist saab jälgida ja toetada: www.karmel.ee/ uushoone.
„Bänd on meie jaoks nii perekond kui ka osadusgrupp, kus palvetame, jagame isiklikus elus toimuvat ning toetame üksteist.“ Esiplaanil endine trummar Kaur Teiva.
„Igatseme anda lisaks muusikale edasi ka sõnumit, mis kõnetaks – sellel on suur väärtus,“ selgitab Regiina, kelle sõnul on lugu „Fookus“ praegusesse hetke sisu poolest justkui loodud. Muusikavideo sai salvestatud koguduse uue hoone saalis, kus tuleb loo sõnum hästi esile ning on kogudusele toeks. „Saame oma muusika, sõnade ja palvega näidata, et kui fookus on õigel asjal, siis Jumal õnnistab seda,“ lisavad Ardi ja Regiina tänuliku südamega.
„Kui fookus on õigel asjal, siis Jumal õnnistab seda.“ Siira südamega ülistades Kristlastena on igaühel oma koguduses täita erinev roll anniga, mida Jumal igatseb, et me kasutaksime. „Ülistajana pead teadvustama, et kui Sa ei tee seda ehedalt ja siiralt, siis õige südamehoiaku puudumisel on sooritus tähtsusetu,“mõtiskleb Regiina ja lisab: „Kui ma ülistades mõtlen igat sõna, siis sellel on väärtus – tunnen end õnnistatuna, tehes seda, milleks olen loodud, ja see sõnum jõuab kuulajateni.“ Ka Ardi kinnitab, et suurim rõõm bändis teenides on see, kui näed Jumalat inimeste eludes reaalselt tegutsemas.
10 Pluss Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Aastate jooksul on ka kogetud, kui raske on ülistada, kui oled ise katki. „Jumal on täielikult kompleksivaba. Ta ei lase end häirida sellest, et oled rusutud – Ta võtab kokku kõik Su riismed ning ehitab üles, tervendab ja julgustab oma kogudust Sinu kaudu,“ on nende sõnum. Kui anda Jumalale parim, mida suudad, olgugi see vähim Sinu silmis, siis näed, kui võimsalt Ta seda kasutab.
Julgustatult läbi usu Tihti paneb Jumal kristlaste usu proovile, keerates olukorrad hoopis teistpidi, kui me tahaksime. Taaveti lauludest näeme, kuidas ta tundis end mahajäetuna, kuid ometi valas kogu oma südame Jumala ees välja. „Kui me rasketel hetkedel usume ja kiidame Jumalat, siis Ta tuleb meile vastu ja kinnitab meid. Selles on justkui võti, et asjad hakkaksid sündima,“ leiab Ardi. Usu ja kiida Jumalat, sest Ta on alati oma sõnade taga! „Me käimegi sageli läbi olukordadest, kus on vaja nutta, et siis meenutada, mida kõike head Jumal on meile teinud, ning jõuda rõõmuni, mida Ta tahab meile anda,“ ütleb Regiina. „Ta ei teinud seda ainult piiblitegelastele, vaid Ta teeb seda ka igaühele meist täna ja praegu. Kuuluta julgelt, et Ta toob Sind välja igast olukorrast, see ehitab Su usku!“
2016 teenimas Kiviõli Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses
Persoon
Nathaly Kroll
Küsitles Kristo Toots Foto Kristo Toots
kõva käega neiu
Nathaly (17) on tavalise 3D koguduse neiuna suur loodusefänn, rattasõidu armastaja, raamatukoi, vihikunurkade täis joonistaja ja – mis Sinu arust lünka sobiks? – kõva käsi taipoksis!
Kuivõrd on lööming Sinu jaoks looming? Ma arvan, et tegelikult leidub kõiges natuke loomingut. Huvitav on vaadata, kuidas igal inimesel on oma kehakeel, mis on juba omaette looming. Nii lahe, et taipoksis on väga palju erinevaid lööke, võtteid ja nende variatsioone ning saab ennast liigutada nii, nagu ise tahad, mitte nagu tantsimises, kus õpetatakse kindel tants selgeks.
Kuidas Sa vastast võidad? Kui oled mentaliteediga, et vastane on pikem ja tugevam, siis ei jõua mitte kuhugi. Julgust on vaja. Ma ise olen pisikesest saati vaiksem olnud, aga tunnen, et taipoksis saan julgust ja enesekindlust juurde. Kui lähed sparrima ehk matšile tasase loomusega, siis kaugele ei jõua. Pead natuke „ennast täis olema“, mitte iseloomult, aga teadmistes ja oskustes.
Milliseid paralleele tooksid kristlaseks ja võitlejaks olemise vahele? Väga oluline on tunda vaenlast. Ma ei tea ühtegi inimest, kes läheb matšile, tundmata vastase taktikaid. Kui me kristlastena ei tunne vaenlast, siis vaenlane ehk saatan saab seda väga kergelt ära kasutada, tuues meie ellu pattu või pannes pähe mõtteid, mille puhul ei saa aru, et need on vaenlasest.
Millised on Su enesekaitsenipid võitluskunstide-võõrale inimesele? Esimene asi – kindlasti peab karjuma! Ühelegi inimesele ega loomalegi ei meeldi, kui keegi pistab kisama, sest see tõmbab tähelepanu. Inimesel hakkab hirmus ja võib-olla asi lõpebki. Aga kui ei lõpe, siis kindlasti tuleks mõelda läbi kõige valusamad kohad, kuhu lüüa. Üks hea koht on virutada lõua alla: aju hakkab natuke rappuma ja inimene kukub pikali. Kindlasti ei tohi paanitseda ega kangestuda, vaid tuleb vastu punnitada ka siis, kui on täitsa lootusetu. Kui alla annad, siis läheb kõik pahasti.
11
Pluss 2/2021
Misjon Tekst Salome Olenius Fotod erakogu
SALAPÄRANE KIRI SAATIS EESTISSE Soome misjonärid Salome (28) ja Olli (31) Olenius on eelmise aasta kevadest alates tegemas noorte- ja lastetööd Lõuna-Eestis. Eesmärk on aidata kogudustel alustada, aga ka jätkata selle hea tööga.
Kirjas seisnud lause „Jumal tahab vist tõesti sind Eestisse saata” sai Salomele oluliseks.
Misjonitöö sai oluliseks Salome on pärit kristlikust perest ja üles kasvanud Helsingi lähedal Nurmijärvel. Tema eestlannast ema ja kirikuõpetajast isa hoidsid misjonitööd olulisel kohal ning kannustasid tütartki misjonimatkadele. „Ühele Eesti matkale julgustas mind minema keegi tundmatu inimene, kes saatis mulle kirja. Ta oli saanud palves minu nime ja juhise innustada mind Eestisse tulema. Lisaks oli kirjas täpne raha misjonimatka jaoks. See tundus väga imeline,” ütleb Salome, mõeldes
12 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee 12 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
11 aasta tagusele juhtumile. Kirjas seisnud lause „Jumal tahab vist tõesti sind Eestisse saata” sai Salomele oluliseks. Olli on pärit Ida-Soomest Varkausist, kus ta oli aktiivne koguduse noortetöös. Misjoni tähtsus sai talle selgeks Helsingis teoloogiat õppides. „Kuus aastat tagasi käisime koos Salomega SLEY (Suomen Lu-
terilainen Evankeliumiyhdistys ehk Soome Luterlik Evangeeliumiühendus) misjonikursusel. Pärast aastapikkust kursust õppisime edasi ja unistasime, et küllap kunagi ikka Eestisse saame,” räägib Olli. Salome ema on pärit Tallinnast ja seega oli misjonitööle mõeldes Eesti esimene ja loomulik valik.
Uus noorsootöö Põlvas Eestisse saabusid Olli ja Salome 2020. aasta märtsi alguses, nädal aega enne eriolukorra piiranguid. See oli Ollile hea aeg eesti keele selgeks õppimiseks. Sama aasta sügisel asuti tööle EELK Põlva Maarja koguduses. Alustati pühapäevakooli, noorteõhtute ja bändiklubiga, kus noored õpivad pille mängima ja laulma ning kus võetakse aega ka laulude sõnumi üle arutlemiseks. Pärast bändiklubi on noortel võimalus jääda noorteõhtule, mille sisustavad sõnaline osa, lõbusad mängud ja snäkk.
Noorteõhtud on olnud Olli jaoks väga erilised: „Tööd alustasime puhtalt lehelt. On olnud suur rõõm näha noori tulemas ning oma sõpru kaasa kutsumas. Noorteõhtutel osalejad kogevad, et õhkkond on turvaline ning võib julgelt arvamust avaldada ja küsida. Jumalaga seotud teemadest on arutatud kartmata ja tõsiselt.” Eriti tähtis hetk misjonäridele on olnud see, mil laps või noor saab esimest korda aru Jeesuse armastusest ja tema silmad avanevad. „Jumala kaastöölistena külvame seemneid lootuses, et Jumal annab neile kasvamist ning kunagi näeme selle vilja. Ühel noorteõhtul nägin pealt, kuidas noored ise selgitasid eelmistel õhtutel õpitut uutele tulijatele, kes polnud neist veel kuulnud,“ meenutab Olli.
Enne Eestit Enne Eestisse tulekut elasid Salome ja Olli oma tütarde Sofia (5) ja Sointuga (1,5) Ida-Soomes
Just tavalisi inimesi Jumal tahabki oma käteks ja jalgadeks siia maailma. 13
Pluss 2/2021
Joensuus. Teoloogiamagister Olli töötas SLEY jutlustajana, olles tegev nii vanemate inimeste seas kui ka evangeelsete üliõpilaste õhtutel. Salome tegutses Joensuu koguduses diakoonia alal ning misjonisekretärina. Diakonina kuulas ta inimeste muresid ja aitas neid nii majanduslikes küsimustes kui ka üksinduse leevendamisel. Misjonisekretärina oli Salome ülesanne korraldada misjoni heaks korjandusi, üritusi ja väikerühmade kogunemisi.
Väljakutsed ja tugi Misjonitööga kaasnevad omad väljakutsed, mistõttu on olulised palvetugi ja rahalised annetused. „Meie palk tuleb Soomest vabatahtlikest annetustest inimestelt, kes tahavad, et Eestis tehakse misjonitööd. Ka mõned kogudused toetavad meid palves ja finantsiliselt,” selgitab Salome misjonitöö korraldust. „On väga julgustav teada, et sajad inimesed hoiavad meid ja meie tööd oma palvetes.” Nõnda ei tehta misjonitööd üksinda, vaid kaaslaste ja Jumala abiga. Oleniused tahavad ka tulevikus LõunaEesti kogudustele abiks olla, et noorteõhtud ja pühapäevakool võiksid toimuda seal, kus neid
Facebook ja Instagram @MissiOlenius Soome Luterlikul Evangeeliumiühendusel SLEY on misjonäre Eestis 4 ja üle maailma 27, nende hulgas koostöös EELK-ga Myanmari saadetud Joona ja Helene Toivanen. SLEY on teinud Misjonitööd Eestis kokku 15 aastat.
14 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
varem pole olnud. Väga tähtis osa selle juures on vabatahtlikel, kes saaksid tööd jätkata siis, kui Oleniused kunagi tagasi Soome lähevad. Oma mõju on avaldanud ka kevadised piirangud – noortekad on toimunud Zoomis koostöös Tartu Pauluse kogudusega. Nendele on kutsutud inimesi üle Eesti – lisaks Tartu ja Põlva noortele on osalejaid olnud ka Viljandist ja Tallinnast.
Kõigile kristlastele antud ülesanne Misjonäridena tahavad Salome ja Olli rõhutada, et kõik kristlased on kutsutud tegema misjonitööd. „Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”“ (Mt 28:18–20) Jeesus kutsub kõiki olema Tema valguseks maailmas, seda nii kodus, koolis, tööl kui ka igal hetkel. „Mõned kutsutakse lisaks veel välismaale, aga ka meie oleme tavalised inimesed. Just tavalisi inimesi Jumal tahabki oma käteks ja jalgadeks siia maailma.“
Toimetajalt
Tekst Aarne Kappet Foto Hanna Uutsalu
LEPINGU tähis Me kõik oleme andnud lubadusi ja neid vahel ka murdnud. Ei leidu inimest, kes mitte kunagi poleks niimoodi eksinud. Ainus erand on Jumal, kes on alati oma lubadusi hoidnud ja need ka täitnud. Ühe sellise kuulsa lubaduse leiame Piibli algusest. Suur ja hävitav veeuputus on tulnud ja läinud ning Jumal on rääkimas Noa ja tema poegadega: „Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid, ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega. Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.“ (1Ms 9:8–11) Kõik, mis oli enne uputust, oli läinud. See pidi Noa perekonnale päris hirmus kogemus olema. „Äkki juhtub midagi sellist uuesti? Kuidas saame kindlad olla, et see kõik on nüüd päriselt möödas?“ Niisugused mõtted võisid Noa ja tema lähedaste peast läbi käia ning see võis olla ka põhjus, miks Jumal andis neile ja ka meile tähise, märgi, mis kinnitaks Tema sõnu – vikerkaare. „Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.” (1Ms 9:16) Nii tuletab meile koos vihma ja päiksega ilmuv vikerkaar meelde, et Jumal on ustav ja selline katastroof, nagu toimus Noa ajal, ei tule uuesti. Võime ju lugeda, et see ei olnud ainult Noale ja tema poegadele antud lubadus, vaid ka nende järglastele ja kõigile elavatele hingedele. Kui juba nii suur ja võimas lubadus püsib, siis miks ei peaks kõik teised Piibli lubadused kehtima?
15
Pluss 2/2021
Film Tekst Karmel Uuselu Foto Movie Stills DB
SISAL DA SÜŽE B PALJA E STUS I!
16 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
HING – ELUL ON MÕTE
Pixari animatsioonistuudio värskeim film „Soul“ (2020) ehk teisisõnu „Hing“ räägib surmast ja sünnist teispoolsuses. See paneb mõtlema elu mõtte üle ja tõstab esile pisiasjad.
Kuigi surma näidatakse animatsioonis lõplikuna, siis kristlastena teame, et pärast maist surma algab tõeline elu Taevas.
Teel elu lõppu Joe Gardner on muusikaõpetaja, kelle unistus on mängida džässbändis. Lõpuks see võimalus mehel ka avaneb, kui sõber teda kuulsa koosseisuga kokku viib. Joe tõestab, et on piisavalt hea, ning saab bändi klaverimängijaks. Alles leitud rõõmu juures olles kukub meie peategelane aga äkitselt auku ja saab surma. Kuid mehe hing veel elab ja on teel elu lõppu. Seda mõistes tekib tal hirm ja arusaamatus. Kuigi surma näidatakse animatsioonis lõplikuna, siis kristlastena teame, et pärast maist surma algab tõeline elu Taevas. Seda kinnitab ka Piibel: „Jah, seda me ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest, sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses,
pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga.“ (1Ts 4:15–17) Teadmatus ja usu puudus põhjustavad Joes kartust, kuid tema suurim probleem on maisest elust lahkumine, sest kui ta sai võimaluse džässbändis mängida, siis tema elu justkui alles algas.
Põhjus, miks sündida Joes tekkinud paanika paneb ta põgenema ja nii jõuab mees veel sündimata hingede maailma. Seal olles antakse talle mentori roll, et leida hingedele nende anne või põhjus elamiseks. Kuna Gardener tahab tagasi Maale, siis ta mängib kaasa saadud ametis, et mitte sattuda jälle trepile, mis lõpetaks ta elu.
17
Pluss 2/2021
Joe hoolde antakse kõige keerulisem hing nimega 22, kellel on olnud palju mentoreid, kuid ükski neist ei ole suutnud leida hingele abi ega põhjust Maale minemiseks. 22 ei soovigi Maale pääseda, sest ei näe mõtet, miks elada nii emotsionaalses ja haavatavas maailmas. Joe proovib kõige abil näidata elu väärtust, kuid miski ei õnnestu, kuni ta kogemata sattub koos 22-ga Maale. Seal aega veetes, ehkki küll vales kehas, õpib 22 elu nautima, märgates pisiasju, nagu kingitud kommi, langenud lehti ja söödud saia. Nii leiab ta elule mõtte ja igavene õpilane saab lõpuks võimaluse sündida. Viimaks pääseb ka Joe tagasi oma elu juurde, siiski ei taha ta elada enam samamoodi kui varem. Üleelatu muutis mõlemat tegelast. Kuigi sealpool igatseti elada Maal, siis Piiblis leiab Paulus, et tahab elada Taevas: „Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast.“ (Fl 1:23–24)
22 ei soovigi Maale pääseda, sest ei näe mõtet, miks elada nii emotsionaalses ja haavatavas maailmas.
18 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Kuna Gardener tahab tagasi Maale, siis ta mängib kaasa saadud ametis, et mitte sattuda jälle trepile, mis lõpetaks ta elu.
Raadio
Koostas Maarja-Liis Mölder Fotod Kristo Toots
PLUSSPUNKT Saade noortelt noortele Mis on elu mõte? Filmist võib välja lugeda, et elu mõte peitub kõiksugu detailides, mis jäävad tavaliselt märkamata. Kristluses aga on elu eesmärk midagi muud ja hoopis suuremat. See on ülistada ja teenida meie Loojat Jumalat ja jagada Tema Sõna. Pole just väga palju palutud, kui arvestada, mida kõike on Ta meie nimel teinud ja teeb edaspidigi. Terve meie elu on kingitus Jumalalt. Ta on lasknud Jeesusel tulla maailma, surra ja üles tõusta, et lunastada inimkonna patud. Veel on Jumal lubanud kinkida meile igavese elu Temaga. Muidugi pole see alati iseenesest mõistetav ja arusaadav, et täita Jumala plaani, sest Tema mõtlemist ei anna inimeste omaga võrrelda ning Tema armastus on täiuslik ja kõikumatu. Siiski tasub Jumalale loota, sest Tema teab, mida me vajame. Piiblis on see kirjas nõnda: „Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?“ või „Mis me joome?“ või „Millega me riietume?“ Sest seda kõike taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Mt 6:31–33)
Hing 22 sai o ma n järgi, et Pixari st ime tõiga u selleks hetkeks udios oli valminud 22 filmi. Režissöör Pete Do teiste tuntud fi cteri lm hulka kuuluvad ide „Üles“ ja „Pahupidi“. 2 auhinda võit nud film on esimene Pix ari animatsioon, ku s afroameeriklase on st peategelane.
Põnevate teemade ja hea muusikaga Veeda koos meiega kaasahaarav tunnike – näiteks rongis, trennis või jalutuskäigul. Millest räägime?
KES? Saatejuhipaarid Kristo Toots ja Maarja-Liis Mölder ning Marilill Roosimaa ja Oliver Õunmaa.
KUS? „Ka tegudega teenimiPereraadio eetris sagedusel ne on vajalik, kuid ma ei pea ennast lõhki rebima, 89,6 MHz Tallinnas ja et Jumal mind armastaks. 89,0 MHz Tartus. Ma ei suuda niikuinii kunagi tasuda seda, et JeeMILLAL? sus minu eest ristil suri.“ Iga kuu 1. ja 3. teisipäeval – Mona Marta Ilmjärv kell 22:00. läbipõlemisest rääkivas saates. JÄRELKUULATAV? „Kui näeme koguduses Jah! Pereraadio.ee või rasedat üksikema, siis Soundcloud. milline on meie esimene reaktsioon? Kas meid üleMUUSIKA? üldse huvitab, mis temast Spotifys: Plussmeedia. saab? Tuleks silmad lahti teha ja tegutseda!” – HannaKerli Metsala saates „Kes kostab sündimata laste eest?“. „Elu on nagu jõgi. Me näeme vaid järgmist kärestikku või käänakut ja muretseme selle pärast. Jumal aga näeb ülevalt kogu jõge, Ta teab, kuhu see lõpuks suubub.“ – Ester Tuulik saates, milles juttu rõõmust ja masenduse võitmisest. „Hiina riigikirikus on väga kontrollitud, kes ja mida öelda võib. Näiteks on keelatud rääkida tervenemisest ja Pühast Vaimust.“ – Marilill Roosimaa saates „Minu Hiina“. „Ma olen näinud, kuidas Jumal avab tulise palve peale täiesti kurdi inimese kõrvad!“ – Kertu Toots saates palvest.
Kuulmisen19i! Pluss 2/2021
Noortekas Tekst Reelia Kolk Fotod erakogu
EEÜÜ –
KUULUTAMAS TÕDE TUDENGITE SEAS Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus (EEÜÜ) toob kokku erinevatesse kristlikesse konfessioonidesse kuuluvad üliõpilased ja vilistlased ning on avatud kõigile tudengitele, sõltumata vanusest.
Eesmärgiks evangeliseerimine EEÜÜ lõid 1991. aastal üliõpilased, kes pidasid tähtsaks kuulutada sõnumit Jeesusest Kristusest oma koolikaaslastele. Alates 1999. aastast ollakse ka rahvusvahelise organisatsiooni International Fellowship of Evangelical Students (IFES) liige. Ühenduse eesmärk on tuua esile kristlus igapäevaelus. Evangeelsed üliõpilased ei taha, et levitamata jääks sõnum, mis on muutnud nende elu. Nad soovivad seda jagada kõigiga, kes otsivad midagi enamat – elu mõtet. Praegu ollakse aktiivsed Tartus, kuid igatsus on alustada uuesti ka Tallinnas. Vanusegrupp on veidike vanem kui päris noored, pigem tudengid ja üliõpilased. Siiski ei tõmmata piiri ette, kui osaleda soovivad nooremad teismelised, kes näiteks õpivad Tartus ning sõidavad nädalavahetuseks koju. Eesmärk on jõuda rohkemateni ja kui keegi on juba vanem üliõpilane, on ka tema väga oodatud!
„EEÜÜ annab hea võimaluse mõtted argitoimetustest eemale saada ning teiste kristlastega aega veeta.“ 20 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Evangeelsed üliõpilased ei taha, et levitamata jääks sõnum, mis on muutnud nende elu. Ikka koos – ka siis, kui kokku ei saa EEÜÜ koosviibimised toimusid pikka aega Tartu Maarja koguduse köögis, mis jäi aga kiirelt väikeseks. Nii saadi kokkuleppele Tartu Pastoraadiga, kus toimuvad erinevate kirikute üritused. Seal on ruumi ning hea võimalus teha koostööd. EEÜÜ kooskäimised sarnanevad mitmes mõttes kirikutes toimuvate noorteõhtutega – on õpetust Piiblist ning ühist palvet. Tavaliselt koguneb igal kolmapäeval väike grupp, kus noored julgevad küsida küsimusi, arutada ning õppida üksteist lähemalt tundma. Regulaarselt võtab EEÜÜ õhtutest osa viis kuni kümme inimest, suuremate ürituste puhul aga enam. Näiteks osaletakse tudengipäevadel, mil kohalkäijaid on rohkem. Nagu paljud koosviibimised sel kevadel, on ka EEÜÜ alates märtsist kolinud ajutiselt Skype´i ning kõik üritused toimuvad interneti vahendusel. Veebiõhtutest võtavad osa ka need, kes muidu kohal pole käinud.
lt? uvitava Kõlab h ndust! e Võta üh nna u piirko salo, t r a T Ü en EEÜ r: Elsa M sekretä u@gmail.com t eeyy.tar tär: easekre EEÜÜ p pari, Kirsi Vim@gmail.com y info.eey infot ka Rohkem is, Instagramis l k e Faceboo rtu ja koduleh a t y y @ee eeyy.ee
Eriline tööpõld EEÜÜ on teistsugune ühendus paljude seas. Selle eesmärk on otsida tudengeid, kes on oma elus just selles faasis, mil ollakse uuele väga avatud. Ülikooli minnes otsitakse palju ning hakatakse vaikselt ehitama oma elu. Hea, kui on võimalus kõige selle käigus teiste kristlastega osaduses olla, palvetada ja ühiselt kasvada. Meribell kirjeldab osalejana, et EEÜÜ kokkusaamised loovad alati sooja tunde: “See on kindel koht, kuhu kõik on oodatud. EEÜÜ annab hea võimaluse mõtted argitoimetustest eemale saada ning teiste kristlastega aega veeta. Arutleme väga erinevatel teemadel, palvetame ning oleme üksteisele toeks.”
Kohalkäijate jaoks on olulised turvaline grupp ja usaldusväärsed inimesed, kellega oma elu jagada. Põnev on näha, mida Jumal on igaühe juures tegemas ning mis muutusi võib tuua see, kui noored levitavad sõnumit Kristusest nii ülikoolides kui ka oma kogukonnas ja peres. Tulevikus soovitakse alustada taas uue grupiga Tallinnas. Igatsus on, et Jumal saadaks ühe või kaks inimest, kellel oleksid südames üliõpilased ning kes tahaksid noori kokku kutsuda. Samuti oodatakse, et Tartu grupp saaks kooskäimist jätkata ning üheskoos üha rohkem Jeesuse sarnaseks kasvada.
21
Pluss 2/2021
Noortejuht Küsitles Reelia Kolk Foto erakogu
KIRSI VIMPARI –
misjonitöö tudengite seas
Kirsi Vimpari (41) on Soomest pärit misjonär, kes on Eestis elanud seitse aastat ning kel südamel tudengid. Hetkel õpib ta Tartu ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikaval, töötab EEÜÜ peasekretärina, tegeleb laste-, noorte- ja tudengitööga ning juhib ka erivajadustega inimeste piibliringi.
Milline noor olid Sina?
Miks just töö EEÜÜs?
Olin tüdruk, kellele alati meeldis väga õppida, eriti keeli ja muusikat. Ma ei olnud populaarne, pigem kohtasin sõnalist tagakiusu. Mulle meeldis tegeleda erinevate spordialadega, eriti aga mängida võrkpalli. Võib öelda, et olin täiesti tavaline noor.
Otsisin, kus oleks minuvanuseid inimesi. Just EEÜÜs olid üliõpilased, aga leidus ka vanemaid. Huvi pärast läksin vaatama, kuna olin ka Soomes tegelenud tudengitööga. Alguses osalesin, siis olin pool aastat vabatahtlik ning pärast esimest poolaastat sai sellest osaliselt minu töö – Tartu piirkonna sekretärina. Nüüd tegutsen juba peasekretärina. Oli võimalus kasvada ja areneda ühenduse sees.
Kuidas jõudsid Eestisse? Eestisse tulek on üks suur Jumala juhtimine. Käisin piiblikursusel ning tegin lihtsalt vabatahtlikku tööd nii kirikus kui ka ühes kristlikus ühenduses. Äkitselt tuli sisemine kutse – tahan teha misjonitööd! Jumal kõnetas mind paljude sündmuste kaudu. Olin nõus minema isegi Venemaale, kui sain sealt pakkumise. Kuid ühel hetkel tekkis võimalus Eestisse tulla ning nii ka otsustati. Olin Tallinnas varem viibinud vaid neli tundi ja siis äkki kolisin Tartusse.
22 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Mida ütleksid julgustuseks noortele juhtidele? Jos 1:9 on mind ennast alati väga palju julgustanud, andku see ka teile julgust: „Ole vahva ja tugev, ära kohku ja ära karda, Issand on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!“ Kes on Jumalaga ja Tema armu saanud, need teevad Temaga koostööd ning võivad olla vahvad ja tugevad!
+3 lood Tekst Laura Jõgar Fotod erakogu ja Pixabay
Tõde või müüt?
Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.
Jumal täidab kõik oma lubadused
T
õde. Piiblis on kirjutatud: “Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane.” (5Ms 32:4) On tõo tused, mis on kirjas Piiblis ning kehtiv ad kõikide inimeste kohta, ja tõotused, mida Jumal on andnud meile isiklikult. Ku i Jumal midagi lubab, siis võime kindlad olla, et Ta seda ka teeb. Vahel peame aga ootama Jumala lubadu se täitumist, sest õige aeg pole veel käes. Piiblis pid id näiteks Aabraham ja Saa ra aastakümneid ootama, et neile sünniks poeg, ked a Jumal oli tõotanud. Kui Saa ra oli vana ja Issand talle ütles, et aasta hiljem saa b tal olema poeg, siis Saa ra lausa naeris, kuid ometi läk s Jumala tõotus täide.
kirjakoht.
Lemmik-
, binen (18) m e L a s i i l E emi Tartu Sal udus og : baptistik urde ja ütles ju e s e n e d e laps
utsus eelake „Ent Jeesus k inu juurde tulla ja ärge k dm õesti, „Laske lapse Jumala riik! T n o lt ra ä p ei te llis ala riiki vastu m neid, sest se Ju s e n a ig e, kes –17) ma ütlen teil ei saa sinna.”” (Lk 18:16 , s p võta nagu la igate Jumala Miks? ulle meeld m nikb e ta te le a oht tu dameg sü ta h u p See kirjak laps a ja e Teda siir sime, nagu k a ld sa u sust, et m s lise ige ea ja turva da alati kõ See loob h sime ja Te . väiid a u g m a e n n ma va ees olla la a m Ju usaldab o in tean, et võ b. tunde, kui ja armasta b ia o h a T a d e k ke laps,
Piibli ABC
Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.
B
Bartolomeus tähendab aramea keeles Tolomai poega. Ta oli üks 12 apostlist, keda kutsus Jeesust järgima apostel Filippus. Johannese evangeeliumis on Bartolomeust kutsutud ka Naatanaeliks – tõeliseks Iisraeli meheks, kelles ei ole valet (Jh 1:47).
23
Pluss 2/2021
Piiblitegelane Tekst Raina Kolk Pilt Wikimedia Commons
• Nimi Laaban tähendab ”valge”. • Piiblis on Laaban nii mehe kui ka linna nimi. Laabani linna mainitakse 5Ms 1:1. • Laaban oli vanaisa kõigile 12 Iisraeli suguharule.
Laaban – lubaduste murdja 24 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Piiblis on lugu mehest, kellelt saame hea õppetunni, kuidas ei peaks lubadusi andma. Laaban oli jõukas mees, kes tegi head ja võttis vastu võõraid, kuid pettis ja kavaldas isikliku kasu saamiseks.
Me ei tohi Jumala lubadusi otsides kunagi alla anda.
varaga. Kui Laaban avastas, et Jaakob oli põgenenud Kaananimaale kõigega, mis tal oli, ajas ta teda taga. Muuhulgas pahandas Laabanit see, et Jaakob talle oma lahkumissoovist ei teatanud. Kuid Jumal keelas unenäos Laabanil Jaakobile kurja teha. Kui nad kokku said, andestasid nad üksteisele, sõlmisid lepingu ja läksid oma teed.
Pea oma lubadusi Petetud pettur Laaban oli Betueli poeg, Aabrahami venna Naahori pojapoeg ja Iisaki naise Rebeka vend. Ta elas Naahori linnas, mille teine nimi oli Haaran. Piiblis kuuleme esimest korda Laabanist, kui ta oma isa Peeteli maja täiskasvanud esindajana saadab koos oma perega oma õe Rebeka Iiskaile naiseks (1Ms 24:29–60). 20 aastat hiljem jätkub lugu Laabani ja tema õepoja Jaakobi vahel. Jaakob, Iisaki ja Rebeka poeg, oli põgenenud Laabani juurde, kartes oma venna Eesavi kättemaksu. Laaban võttis ta rõõmuga vastu ja nad sõlmisid kokkuleppe – Jaakob töötab oma onu heaks ja teenib teda seitse aastat ning siis võib ta abielluda Laabani noorema tütre Raaheliga, keda kirjeldatakse ilusa ja jumekana. Vanemal tütrel Leal olevat aga läiketa silmad olnud. Kui teenimisaastad täis said, peeti pulmad, aga Laaban korraldas pettuse ja pani Jaakobi paari hoopis Leaga! „Ei ole meie pool kombeks anda noorem enne vanemat,“ oli Laabani põhjendus (1Ms 29:26). Seega pidi Jaakob järgmised seitse aastat töötama, et naida Raahel. Pärast seda tuli tal veel kuus aastat teenida lammaste ja kitsede pärast. Selle aja jooksul muutis Laaban Jaakobi palka kümme korda.
„Märgid näitavad mulle, et Issand on mind sinu pärast õnnistanud,“ olid Laabani sõnad Jaakobile (1Ms 30:27). Lõpuks hakkas ta mõistma, et Jumal õnnistas teda Jaakobi kaudu. Näiteks olid loomakarjad kasvanud palju suuremaks. See näitab, et Jumal on armuline ja annab meile meie eksimused andeks. Ega me lõpuni ei teagi, miks Laaban Jaakobit pettis. Ilmselt ei soovinud ta, et Lea hüljatakse. Selle kaudu pani Jumal ka Jaakobi proovile, kui väga ta Raahelit soovib. Lepingujärgne abielu oli Jaakobi jaoks ülimalt tähtis. Ta võttis ette pika tee, et endale ustavat naist leida. Jaakob sai Jumalalt kutse täita Tema tahtmist, samuti võis ta olla kindel, et Jumal kaitseb teda ning kannab tema eest hoolt. Sel viisil õppis Jaakob Jumalat usaldama. Muidugi on raske alistuda sellisele petlikule peremehele nagu Laaban, aga Jaakob jäi ustavaks. Meil tuleb usaldada Jumalat ning uskuda Tema tõotusi, nii vabastab see meid eneseõiguse otsimisest. Me ei tohi Jumala lubadusi otsides kunagi alla anda. Mõtle ebaõiglusele, mida oled pidanud läbi elama. Kas pöörasid nendel hetkedel teise põse või tahtsid asjad oma jõuga selgeks teha? Anna alati andeks inimesele, kes on Sinu vastu halb olnud. Jeesuse õpetas: „Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb.“ (Mt 5:39) Õpi pidama oma lubadusi. Ära ole lubaduste murdja, nagu oli Laaban.
Kavalus ja põgenemine Loomakarjade osas aga suutis Jaakob Laabani üle kavaldada. Selle tulemusena said õepoja lamba- ja kitsekarjad arvukamad ning tugevamad kui onu omad. Kui 20 aastat teenimistööd oli täis saanud ning Jaakobil oli rohkelt lapsi, vara ja teenijaid, otsustas ta oma maale tagasi pöörduda. Salaja lahkus ta kogu oma
Ega me lõpuni ei teagi, miks Laaban Jaakobit pettis.
25
Pluss 2/2021
Seitse
Tekst Elsbet Helena Tiitus Fotod Pexels
a g e l l i m , t s u d a b u l d i e m l Juma v toidab e ä p a ig
7
Ma ann
nt on Testame e. s u U a k kui hval i oma ra badused Nii Vana s u t o õ t a al eed lu täis Jum llele, et n te tagusest e s a t a s Vaatam aastatuhande Sinu elu ad pärinev ivad nad minu ja ht ajast, ke ka täna.
ustan Ma var an Su
lle rahu „Sest Ju mal ei o le korr vaid ra a hu Jum al.“ (1K tuse, Kas tead r 14:33) kedagi, k elle hom rahutult mik möö veebileh dub ti värske uudiseid n d ades, oo sellest, m da itu uut n jooksul t akatunut tes uvastati? ö ö p ä ev a Või tunn paanitse ed m b, s pärast on est keegi tark vä õnda, kes itis, et 78 (seekord tunni päriselt) oodata? maailma See kõik lõppu ja veel pa muret võ lju muud ib aga ole tühist mata olla Jumalal t ,k äita meie südamed ui laseme rahuga. Tema üle loomulik u
Sind
e, mul karjan u m n o .“ „Issand stki puudust e l l i m e pol dudest, ) (Ps 23:1 Jeesus lin id, kuid is k ä rä s se rus Mäejutlu tohutuid toiduva al tühja gu ata nad ii ala n n a k ke s e i ko i e iv ta sellele est, kes e aja vaatama s ka lilled il v le e e n n õ le k o kõhtu. Ta pisaraid, ometi p ev a n e ja a. Hea Ta higi, verd mida selga pann est. Meie a, ede e i muretsed ude ja lill d n li slikud ku b e s t m väärtu e h ä Isa hooli a v d is la ala silm . Võime e pole Jum ma loodu al annab e T u u m s mis tahe es, et Jum ata, tead m e s t re u m vajame. ik, mida õ k e il e m
Ma hoian Sind
a „Sest tema annab om käsu st ra pä nu si inglitele teedel.“ (Ps 91:11) sind hoida kõigil su asi, Vana Testamendi Juba aastatuhandeid tag vas lootis oma Jumala aegadel, kui Iisraeli rah pi võitluses vaenlase peale ja hüüdis Teda ap neid hätta (loe 2Aj 20). vastu, ei jätnud Jumal on meie Jumal oma Nagu 91. Psalm ütleb, t saatnud ka inglid suure armastuse päras , kuid meie peame meid hoidma ja kaitsma ale panema. Üksi ei usu ja lootuse Tema pe meelepärased, nagu suuda me olla Jumalale kas iseenda või teiste ka Iisrael ei olnud võidu lootes. rahvaste rammu peale
26 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Ma olen
Su jõ
ud „Ma su udan k õik tema lä bi vägeva , kes teeb min ks d Kas mäle .“ (Fl 4:13) tad lugu Taavetist kivi ja lin ja Koljati gug st? V ja rammu a nooruke mees võitis relv iie ga varusta ad tud väge Loogilise va hiiglas e lt p e. parem re ole see ju võimali k – hoop lvastatus is ja vaikimisi tagama v suurem jõud pea ks õidu. Kuid võidelnu dv Ta annab m ägede Issanda nim avet oli eilegi om a jõudu ja el. Jumal võiksime vä ka kõige ägedama ge, et kõige raju s lahingus mas torm ja is võidut nimes. seda Tem a
Ma olen Sin
Ma vastan Sulle
ole, „Ma hüüan sinu po stad va , sest sina, Jumal ) mulle.“ (Ps 17:6a ta, kui Tema nime Jumal on tõotanud vasta i kord ei pruugi hüüame. Kuid nii mõnig me oodanud. vastus olla see, mida ole ub meenutada Niisugustel puhkudel tas ed õnnistused ja Piiblist lugeda, millis vale oma Issandat varasemalt Jumala rah tudes osaks on usaldades ja Talle kuule ime olla edaspidigi saanud. (5Ms 28) Nii võ „ei“ või „mitte kindlad, et isegi vastuste imeline plaan. veel“ taga peitub Jumala e vastus. Tema on üks ja ainus õig
uga
päev ina olen iga „Ja vaata, m “ i. n u ajastu lõp teie juures (Mt 28:20b) les Jumal di aegadel kõne en am st Te hat aastat a an V kaudu. Kaks tu te ti ve oh pr elas Jumal inimestega aarja poja. Nii M si it ne as it te keskel. tagasi sünn esusena inimes Je al pe aa m mõnda aega ist pidi Jeesus a ja ülestõusm ka siis ei Pärast ristisurm minema. Kuid se as ev ta de ur is meile tagasi Isa ju esi üksi ja saat uk ps la a om al ma Vaimu jätnud Jum me Jumalalt Te lu pa ui K u. m elt astuda Püha Vai kindlalt ja julg e im võ t, is im juht d rada. meile määratu
Ma armasta n Sind alati ja igav esti
„Sest nõnda on Jumal m aailma armastanu d, et ta oma ainusündin ud Poja on andnud, et ükski, ke s temasse u sub, ei hukkuks, v aid et tal ole ks igavene elu.“ (Jh 3:16 ) Kujuta ette pi lti, kuidas Jees us vaatab risti ning seej ärel Sind. Ta va atab oma Isa loodut ja üt leb, et Sa oled seda väärt. Jumala armas tus, mis saatis Tema ainsa Poja ristile sure ma, et minul ja Sinul võiks olla igavene el u, on üle kõig e igavesti!
27
Pluss 2/2021
Piibliõpetus Tekst Aare Kimmel Fotod erakogu ja Freeimages
Lubadused, tõotused, lepingud ja vanded 28 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Piibliaegses kultuuris kinnitati vandega sõnu ja lubadusi, mida tuli tõsiselt võtta.
K
as Sul on juhtunud, et keegi lubas Sulle midagi, Sa usaldasid teda, aga ta vedas Sind alt? Mida Sa siis tundsid ja mõtlesid? Küllap olid pettunud, vihane, nördinud. Või tead Sa kedagi, kellel on nii läinud? Kuidas Sa sellele reageerisid? Või ehk on Sul endalgi juhtunud, et kellelegi antud lubadus jäi täitmata? Mida Sa siis tundsid? Kuidas see teie suhtele mõjus? Kas vabandasid ja püüdsid olukorda parandada? Nagu näeme, on lubadustel või tõotustel suhetes tähtis koht. Need kas tugevdavad või nõrgestavad meie suhteid ja usaldust üksteise vastu. Piibel kasutab sõnu „tõotus“ ja „tõotama“ üle saja korra, sõna „lubadus“ aga ainult kaheksa korda. Lubadused on rohkem inimlikud asjad − mõne inimese kohta öeldakse, et tema lubadusi oleme küllalt kuulnud, hea mees, kes lubabki. Teise kohta aga, et kui tema juba lubas, siis ta ka teeb. Me hindame inimeste usaldusväärsust ja sõnapidamist. Tõotusi on Piiblis muidugi hoopis rohkem. Näiteks: „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!“ See on kindel tõotus, ehkki seda siin nõnda ei nimetata. Või „taevaseks hädaabinumbriks“ peetav Ps 50:15: „Hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!“ Selliseid tõotusi on Piiblis väga palju.
Inimeste tõotused ja lepingud Lihtsamal kujul anname lubadusi päris tihti − näiteks lubame midagi ära teha või lepime kokku, kus ja millal kohtume ning mida teeme. Tähtsatel puhkudel antakse pidulik tõotus või ametivanne, lepingud kinnitatakse kirjalikult, abielludes tõotatakse teineteisele truudust igas olukorras kuni elu lõpuni. Muidugi on tõotustel väärtust ainult siis, kui neid ka tegelikult täidetakse. Sel juhul loovad need suhtes turvalisuse, mis on väga hinnaline. Kui aga selgub, et sõpra, partnerit või abikaasat ei saa usaldada, tekivad tõsised probleemid.
Jumala tõotused ja lepingud Tõotused ja lepingud võivad olla nii tingimustega kui ka tingimusteta. Tingimusteta tõotuste aluseks on Jumala ustavus ja pühendumus, otsus oma rahvast igal juhul päästa ja aidata, isegi kui too on Talle truudusetu ja punnib vastu. Viimast näeme Piiblis palju. See toob küll kaasa raskusi ja karistusigi – nagu ka inimestevaheliste lepingute täitmata jätmisel on tagajärjed –, ent ei tühista Jumala ustavust. Näiteks pärast veeuputust sõlmis Jumal inimestega ühepoolselt tingimusteta lepingu, et Ta veeuputust enam ei saada. Samuti tõotas Jumal Aabrahamile teha ta suureks rahvaks ja õnnistada teda, seadmata tingimusi. Seda tõotust kinnitas Jumal koguni vandega: „Kui Jumal Aabrahamile tõotas, siis ta vandus iseenese juures, kuna tal ei olnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda. Ta ütles: „Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!”“ (Hb 6:13−14) Samuti tõotas Jumal vandega anda Aabrahami järglastele maa, kus ka praegu on Iisraeli riik, ja sellepärast nimetataksegi seda tõotatud maaks (1Ms 50:24). Tingimuslikud Jumala tõotused on aga teistsugused. Neis öeldakse: „Kui …, siis …“ Näiteks ütleb Jeesus Jh 15:7: „Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile.“ 2Tm 2:11−13 aga kirjutab: „Ustav on see sõna: „Kui me oleme surnud koos temaga, siis ka elame koos temaga, kui me jääme püsima vaevas, siis valitseme koos kuningatena, kui me tema salgame, siis salgab ka tema meid.““ Lõpp on siin aga tingimusteta: „Kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks, sest ta ei saa ennast salata.“ Kellele on need Jumala tõotused? Kas kõigile? Vastuse leiame, kui loeme tõotust ja selle konteksti − kellele ja millega seoses tõotus anti. Paljud Vana Testamendi tõotused on antud Iisraeli rahvale, osa neist kehtib ka kristlastele. Püha Vaimu anni tõotus aga „on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.“ (Ap 2:39)
Piibel kasutab sõnu „tõotus“ ja „tõotama“ üle saja korra, sõna „lubadus“ aga ainult kaheksa korda. 29
Pluss 2/2021
Mida aga teha, kui Sa ei pea oma lubadusi Jumalale? Kui oled nüüd andnud lubaduse Jumalale ja selle murdnud, mis siis saab? Kas Jumal tõotab meile alati andeks anda, kui me palume? Vastus on „jah“, aga ka see tõotus on seotud tingimustega. 1Jh 1:9 on öeldud: „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“ Teine tingimus on Mt 6:14−15: „Kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.“ Tuleb tõotuse või lubaduse murdmist Jumalale tunnistada, andestust paluda ja edaspidi lubaduste andmisest hoiduda.
Tingimusteta tõotuste aluseks on Jumala ustavus ja pühendumus, otsus oma rahvast igal juhul päästa ja aidata, isegi kui too on Talle truudusetu ja punnib vastu.
Kas kristlane peaks Jumalale lubadusi andma? Jumal ei oota kristlaste lubadusi, vaid pühendumist, et elaksime koos Temaga, ja mis peamine − Tema armust ja jõust. Lubadusi anda on isegi ohtlik, sest kas on kindel, et suudame neid ka täita? Meenutagem kasvõi Peetruse salgamist, ehkki tema tõotus oli täiesti siiras. Ja veel on meil juhtnöör: „Kui sa annad mõne tõotuse Issandale, oma Jumalale, siis ära viivita seda täitmast, sest Issand, su Jumal, nõuab tõesti seda sinult ja see oleks sulle patuks. Aga kui sa jätad tõotuse andmata, siis see ei ole sulle patuks.“ (5Ms 23:22−24) Ka vannete osas on õpetatud: „Ärge vanduge ei taeva ega maa juures ega mingit muud vannet.“ Piibliaegses kultuuris kinnitati vandega sõnu ja lubadusi, mida tuli tõsiselt võtta, erinevalt tavalistest juttudest, kus võis olla ka liialdusi, nalja või lausa valet. Et vanne oleks kaalukam, kinnitati seda taeva või maa või millegi püha, näiteks templi nimel. Meil öeldakse lihtsalt: „Tõsijutt, ausõna!“ Nii Jeesus (Mt 5:34−37) kui ka Jaakobus (Jk 5:12) ütlevad, et kõik meie sõnad peavad olema usaldusväärsed ka ilma eraldi kinnituseta – „jah“ olgu „jah“ ja „ei“ olgu „ei“. Sõnadel on Jumala silmis suur tähtsus, isegi nii suur, et kohtupäeval peavad inimesed aru andma igast tühjast sõnast, mida nad on rääkinud, sest ka pealtnäha tühjadel sõnadel on oma mõju. Meie sõnadest mõistetakse meid õigeks või süüdi. (Mt 12:36−37) Meie sõnad näitavad oluliselt, kes me oleme. Kuna Jumal on oma sõnades alati vääramatult ustav, siis ootab Ta sedasama ka oma lastelt.
30 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Aare Kimmel
PALVE
Issand, ma tän an Sind, et Sin u tõotused on k indlad ning S in a oled alati usta v ja ei hülga o m a lapsi kunagi. Palun aita ka minul olla ust av Sinule ja tä ita oma kohustu si teiste inime st e vastu. Jeesuse nimel, aamen .
and, Ps 141:3 on palve: "Iss ette, pane valvur mu suu sele!" hoidja mu huulte uk oks Mõtesta see enda ja ber lahti ning sõnasta üm kaasaegselt ja Sulle praktiliselt! Abielludes annavad sele kaks inimest teinetei illeks see truudusetõotuse. M e annab vajalik on ja mida se või peaks andma? Küllap abiellujad i mõtlevad oma tõotus ljud tõsiselt. Miks siiski pa abielud purunevad? lles Milline tähtsus on se dusel ja sõnapidamisel, truu usaldusväärsusel? Mõtle, kas võlgned et Sa kellelegi vabanduse, dust, ei pidanud oma luba gi, kes või andestuse kellele peaksid Sind alt vedas? Mida tegema?
Kas teadsid? Tekst Robert Bunder Foto Pixabay
Kas teadsid, et Vanas Testamendis on vähemalt 65 selget tõotust Jeesuse kohta?
N
eile, kes on regulaarselt kirikus käinud, on tuttav väide, et Jeesuse elu ja tegevust on Vanas Testamendis ette kuulutatud. Jumal plaanis Jeesuse saatmist juba ammu enne Tema sündi. See näitab Jumala jätkuvat ja katkematut hoolitsust meie eest. Nüüd aga, kui keegi küsib meie käest, kus kohas, kui palju ja kui selgelt ikkagi Jeesusest Vanas Testamendis kõneldakse, mida vastaksime? Kas äkki kristlased ei võtnud lihtsalt paslikke kirjakohti, et neid Jeesusega sobitada?
Ainult Jeesus Soome teoloog ja piibliõpetaja Leif Nummela on oma raamatus „Piibli punane niit“ toonud välja vähemalt 65 selget tõotust Vanas Testamendis Messia ehk tõotatud päästja kohta, mis täitusid konkreetselt Jeesuses. Nummela väide 65 kirjakohast toetub tunnustatud Vana Testamendi professorile Walter Kaiserile. Oluline on see, et mitmeid mainituid kirjakohti seostati Messiaga juba enne Jeesuse sündi. Kui aga vaatleme neid nüüd, pärast Jeesuse maapealset elu, märkame kohe Teda puudutavaid olulisi tahke. Vaid Jeesus sündis neitsist, ratsutas eesli seljas Jeruusalemma, kannatas, suri ja tõusis surnuist üles. Jeesus on ainuke inimkonna pattude lepitaja ja lunastaja ning ülempreester. Mitte keegi teine pole suutnud nõnda veenvalt täita Vana Testamendi tõotusi Messia kohta. Miks siis aga inimesed Jeesust ei usu? Miks paljud ei tunne temas ära Messiat?
32 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Ta ei tulnud näitama oma õigust vastastele. Vabadus valida Arvan, et põhjuseks on see, et Jumal jätab inimesele teatud vabaduse. Jumal ei suru ennast peale. Olete mõelnud, kellele ilmus ülestõusnud Jeesus? Ta ei ilmunud variseridele ega ülempreestritele, et tõestada nende rumalust. Ta ei tulnud näitama oma õigust vastastele. Ülestõusnud Jeesus ilmus jüngritele, et neid kinnitada. Jeesus tuli nende juurde, kes igatsesid kohtuda Temaga. See ei tähenda, et Kristuse ülestõusmine toimus ainult nende inimeste jaoks, Ta tuli kandma kõikide patte, kuid samas jätab Ta meile vabaduse pakutud kingitus vastu võtta.
Valik 65 Vana Testamendi tõotusest, mis kuulutasid ette Jeesust kui Messiat: • Ps 22, Ps 16. Messias peab kannatama ja surema, kuid Jumal ei jäta teda surmavalda, vaid Ta tõuseb surnuist üles. • Js 7:14. Messias sünnib neitsist. • Js 52:13–53:21. Messias lepitab meid Jumalaga, kandes meie patud. • Sk 9:9–10. Messias on kuningas, kes tuleb eesli seljas. • Ii 9:23–27. Messias on lunastaja. • Sk 3:8–10. Messias on ülempreester.
Loe täpsemalt Leif Nummela raamatust „Piibli Punane niit“ Kohtumine avab silmad Vana Testamendi tõotused Messia kohta ei pruugi meid iseenesest Jeesuseni viia. Alati võib öelda, et need kirjakohad pole piisavalt selged või arusaadavad. Vastavad tõotused avanevad meile, kui kohtume ise Jeesusega. Kui Jeesus ilmus jüngritele Emmause teel, siis Ta seletas kõik Tema kohta käivad ettekuulutused ära nõnda, et jüngrite silmad avanesid. Nad mõistsid kõike pärast kohtumist Jeesusega. Vana Testamendi tõotused kinnitavad nende usku, kes otsivad ja igatsevad Kristust. Nende jaoks kõnelevad nimetatud tõotused sellest, et Jumal on kogu aeg hoolitsenud oma laste eest ja Jeesuse tulekut ette valmistanud. Läbi terve ajaloo jookseb katkematu liin, mille keskmes on Kristus. Jumal peab oma lubadusi ja tõotusi, see on suureks julgustuseks ka meile.
Mitte keegi teine pole suutnud nõnda veenvalt täita Vana Testamendi tõotusi Messia kohta.
33
Pluss 2/2021
Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Unsplash
Kuidas tulla toime pettumustega? Pettumusega aitab toime tulla eneseanalüüs. Mõtle näiteks järgnevatele küsimustele. Kas Sa andsid piisavalt selgelt oma mõtted teisele inimesele edasi või jätsid midagi ütlemata ja sellepärast pettusid? Kas olukord, milles pettusid, oleks olnud välditav, või oli see Sinu kontrolli alt väljas? Kas Sinu ootused on mõistlikud või oled need seadnud liiga kõrgeks?
34 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
P
ettumustele eelneb ootus või murtud lubadus. Kõik on hästi, kuniks meile või meie poolt antud lubadused, aga ka näiteks ootused teatud sorti käitumisele nii teiste kui ka enda suhtes, ei täitu. Tagajärjeks on kurbus, rahulolematus või pahameel. Ilmselt ei saa pettumusi vältida, kuid oluline on, et oskaksime pettumuse korral mõelda teisiti. Seega, kuidas tulla toime pettumusest tingitud tunnete ja mõtetega?
Parem plaan Ma pettun, sest olukord ei läinud nii, nagu tahtsin. Pettun, et ei saanud kooli sisse, ei saanud tööd, mida soovisin, või ei meeldi kellelegi. Võib-olla on need olukorrad, milles hetkel oleme pettunud, lõpuks meile kasulikud? Jumala plaan on suurem, kui me tihti näha oskame. Sellised olukorrad võivad osutuda vajalikuks, et õpiksime uue oskuse, muudaksime sihti või kasvaksime usus. Ka ajastus ei pruugi olla õige. „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“ (Rm 8:28) Ta toimetab kõik hästi. See on lubadus Jumala Sõnast, milles eales ei pea pettuma. Oluline on analüüsida oma käitumist, et teinekord pettumusega paremini toime tulla või veel parem – seda sootuks vältida. Üks Tartu Ülikooli õppejõud ütles kunagi, et hea on seada oma ootus keskmisele tasemele, sest siis on meeldiv üllatus, kui tulemus on oodatust parem, ja samas pole kukkumine nii valus, kui läheb loodetust kehvemini.
Andestus, mitte ahastus Pettumuse korral on oluline andestamine ja arm – et annaksime andeks iseendale, kui ei teinud piisavalt hästi, ja andestaksime teisele, kui ta ei käitunud vastavalt meie ootustele. Jumal on meile nii palju andeks andnud, miks ei peaks meie seda tegema? Ef 4:32: „Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses.“ Siiski, pettumus võib tuua kurbuse. Kõik ei ole läinud nii, nagu oled lootnud. Ole kurb, nuta, kui soovid. Ps 34:19: „Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.“ Ära jää kurbusesse pikaks ajaks, sest Jumalas on uus lootus ja rõõm. Ta ei taha, et kurbus ja pettumus saaksid Sinu
Oluline on analüüsida oma käitumist, et teinekord pettumusega paremini toime tulla või veel parem – seda sootuks vältida.
üle võitu. Nl 2:22–23 on kirjas, et Jumala halastused pole lõppenud, need on igal hommikul uued ja Tema ustavus on suur! See võiks tuua rahu meie südametesse rasketel aegadel. Nii nagu saame kindlad olla, et päike tõuseb igal hommikul, saame kindlad olla, et Jumala arm ei lõpe iial ning see on uus igal hommikul. Ja me ei pea ootama alati uut hommikut.
Tema ei peta Meie usume Jumalasse, aga tead, mis? Jumal usub Sinusse! Ta tunneb Sind kõige paremini. Võib-olla on Sul kogu enesekindlus kadunud või oled hoopiski vihane ja pettunud kellegi teise peale. Sa ei pea üksi hakkama saama. Fl 4:13 sõnum „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks“ kehtib ka Sulle! Pöördu Tema poole, küsi tarkust ja suunamist. Jumal tahab meile anda lootust. „Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.“ (Jr 29:11) Kokkuvõtvalt, vaata üle oma ootused. Kas need on piisavalt realistlikud või peaksid Sa oma ootusi muutma? Kuidas saad paremini suhelda teise inimesega ja oma vajadusi talle teada anda, et Sa hiljem ei pettuks? Inimesed ei ole täiuslikud. Nad ei loe meie mõtteid, et teada, mida me neilt ootame. Tihti võime ka endast liiga palju arvata või vastupidi, liiga vähe, ning seetõttu tulemuses pettuda. Suur roll oma mõtete muutmises ja oskuses pettumusega toime tulla on teadmisel, kelleks Jumal meid loonud, ning uskumisel Jumala lubadustesse, sest nendes saame kindlad olla. Jumal oma lubadusi ei murra.
35
Pluss 2/2021
Test Koostas Rahel Strauss Foto Pixabay
! t s e t i j o Em
lde? i lugu Piiblist mee õn m s de ul ku “ na endamissõ de või Ehk tuleb Sul „täh atu pidi vaimset tõ st tu ju na na sõ ata, is ndam end proovile ja va ne Pa a. Jeesuse poolt tähe am et õp d ai ma ja kuulaj a tunned! põhimõtet selgita emojide põhjal är na Si na sõ is am mitu tähend
a on tegu? g a n õ s is m a d n e Kas tead, mis täh
1 2
?
3 4 5 6 7
1. Tähendamissõna kaamelist ja nõelasilmast | 2. Tähendamissõna kadunud pojast 3. Tähendamissõna kadunud lambast | 4. Tähendamissõna kahest majaehitajast 5. Tähendamissõna külvajast | 6. Tähendamissõna sulastele antud rahast 7. Tähendamissõna halastaja samaarlasest
36 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
Elukool Tekst Jürgen Hein Foto Unsplash
Kuidas hoida lubadusi? Lubaduste andmine on igapäevane tegevus. On olemas väikseid argiseid lubadusi ning olulisemaid, nagu kohustused vanemate (2Ms 20:12), riigi ja Jumala ees. Tihti me aga eksime ning ei suuda antud lubadusi täita. Siin on mõned mõtted, kuidas lubadusi paremini pidada. MÕTLE ENNE, KUI MIDAGI LUBAD. Tee kindlaks, kas ikka suudad lubadust täita. Kui lubadus on seotud kindla kuupäevaga, siis veendu, et Sul ei ole selleks ajaks juba midagi muud plaanis. PLANEERI AEG LUBADUSE TÄITMISEKS, ÄRA JÄTA ASJA VIIMASELE MINUTILE. See kindlustab, et hilisemad segadused ei takista lubaduse elluviimist ja Sa ei jää ka ajahätta. KIRJUTA ANTUD LUBADUS PABERILE, siis ei pea muretsema, et asi meelest läheb.
ENNE PEALEHAKKAMIST VÕTA AEGA PALVEKS. Lutherile on omistatud lause: „Täna on mul nii palju tegemisi, et pean enne nende juurde asumist vähemalt kaks ja pool tundi palvetama.“ Palve aitab selgelt ja mõtestatult tegutseda. RÄÄGI, KUI TÄHTAJAKS VALMIS EI SAA. Lihtsam on küsida ajapikendust, kui tekitada ebavajalikku pinget nii endale kui ka teistele kehva töö või üleliigse närveerimisega. OLE AUS ENDA JA TEISTE SUHTES. Kui lubaduse täitmine käib tõesti üle jõu, ütle seda ausalt ning õpi sellest kogemusest. PALU ANDEKS, KUI OLED LUBADUST MURDNUD. Oleme siiski ekslikud ja seepärast pole võimalik kõikidest antud lubadustest kinni pidada. Palume siis andeks nendelt, kelle vastu eksisime, ning tunnistame oma patu Jumalale. Seejärel läheme ja teenime Issandat rõõmuga, teades, et Kristus on meile andeks andnud.
37
Pluss 2/2021
? Tänavaküsitlus
Küsitlesid Elsbet Helena Tiitus ja Ingel Madleen Tiitus Fotod erakogu
„Mis on kõige ilusam lubadus, mis Sulle kunagi on antud?“
Kristin (16)
Mu kallim on lubanud, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta on alati minu kõrval.
Kaupo (17)
Käisin Eesti koondisega välismaal jalgpalli mängimas. Seal jäin silma Manchester Unitedile, kes lubas mind Inglismaale katsetele kutsuda. See on ühe Eesti jalgpalluri jaoks väga kõva sõna.
Elinor (16)
Mu sõbranna lubas, et on mulle toeks ja aitab mul raskest olukorrast läbi tulla.
Madis (19)
Ema on öelnud, et mis tahes ka ei juhtuks, olen alati ilma igasuguste agadeta koju oodatud.
Karl (16)
Võib-olla see, kui ema lubas tulla laagrisse kontserti kuulama.
38 Pluss 2/2021 | www.plussmeedia.ee
PLUSS MUJAL PlussPunkt
ÜKS =
ÜKS
Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00
RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.
Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi
Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita
Tahad olla osa Plussmeedia tööst?
Jah, soovin tellida Plussi Aastatellimus 10 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur
Tule tiimi!
Ajakirja saaja nimi:
Teretulnud on kõik noored, kel on suur innukus meediatöö vastu, isegi kui ei ole varasemaid kogemusi.
Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post: Tellin ajakirja kingituseks
Koos õpime!
Ajakirja saaja nimi:
Võta ühendust sotsiaalmeedias või pluss@plussmeedia.ee
Spotify
E-post:
SIIA KLEEBI
Youtube
Telefon:
POSTMARK
Postiideks ja linn/asula:
EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN
Otsi Plussmeedia üles ka sotsiaalmeedias!
Aadress:
39
Pluss 2/2021
Plussmeedia EELK Misjonikeskus
Tehnika 115 Tallinn 10139
Iga teie „jah” olgu „jah” ja iga „ei” olgu „ei”, aga mis üle selle, see on kurjast. Mt 5:37
9 772733 220017