__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

2

2020 Mai 2,49 €

Võidujooks

Eerik Haamer usaldab Jumalat nii võidus kui ka kaotuses

Hood

koht, kust võid leida oma inimesed

Kristlane ja sportlane? Ma loodan veel


Sisukord

34

Inimeste lood Pluss lugu: Eerik Haamer on sportlane, kel on olnud nii võite kui kaotusi, lk 4 Noorte olümpial ja mitmel teisel rahvusvahelisel võistlusel osalenud Eerik toetub rasketel hetkedel Jumala abile ja pere toetusle. Gospel: Karl Saamuel Hollman, lk 8 Noorel muusikul on ilmunud mitmed plaadid ja lood, aga eelkõige peab ta ennast ülistajaks. Misjon: Saamuel Kadanik, lk 12 Tänavaevangelist, kes kolmes keeles kuulutab Jumala rõõmusõnumit ja on näinud palju imesid, mis tunnistavad Jumala vägevusest ning armust. Persoon: Christiana Lainde on eluviisilt ülistaja, lk 14

4

Eerik Haamer

teab, et kõik juhtub põhjusega.

Meie huvialade kaudu saab Jumal meid ka kasutada.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Kristlastele on vaimse tervise kõrval oluline ka füüsiline tervis. Piibli ABC: Taaniel Piiblitegelane: Joonatan, lk 24 Kuningapoeg, kes oli tuntud oma vapruse ja ustavuse poolest. Eriti oma sõbra, Taaveti vastu. Seitse: 7 vaimulikku distsipliini, lk 26 Piibliõpetus: Sa oled Püha Vaimu tempel! lk 28 Vastupidavus erinevates eluolukordades nõuab distsipliini nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Kuidas toetavad need valdkonnad teineteist? Kirjutab Mihkel Madalvee. Palvus: Jääme püsima, lk 32 Hingehoidja: Kristlane ja sportlane? lk 34 Kas tõesti on võimalik olla kristlane ja aktiivne lemmikhuvialas?

Elust enesest Toimetajalt: Võidukalt lõpuni, lk 15 Film: Ma loodan veel, lk 16 Lugu armastusest, mis peab vastu ka rasketes olukordades ja usk, mis toetub Jumalale. Raadio: PlussPunktis uued tuuled! lk 19 Noortesaate PlussPunkti trio ja duo arutavad mitmeid erinevaid teemasid ka praegusel pisut ebatavalisel ajal. Noortekas: Hood, lk 20 Noortejuht: Martin Vassel, lk 22 Test: Kui tervislik Sa oled? lk 36 Elukool: Kodune jõusaal, lk 37

22

Martin Vassel

noortejuht Tartu Maranata koguduses ja Hoodis.

TOIMETUS

Maarja-Liis Mölder, Renata

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Kaleininkas, Laura Jõgar, Artur

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Sirk, Mihkel Madalvee, Elina

EELK Misjonikeskus

Kivinukk, Ingel Madleen Tiitus,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Kristofer Petermann, Karl Johannes

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Randrüt

plussmeedia.ee

Küljendus Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetus Maarja-Liis Mölder

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Karmel Uuselu, Elsbet Helena Tiitus, Karl Hendrik Bachmann, Argo Ingver, Triinu Tsupsman, Vivian Kaanefoto Karl Hendrik Bachmann

Soovid toetada Plussi? Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269

Tamm, Madis Kask, Kristo Toots,

SEB EE551010602016015008

Triin-Mary Raudkivi, Aarne Kappet,

Selgitusse: Pluss

Koostöös Laste- ja Noorsootöö Ühendus Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri Foto Madis Kask

Võidujooks Tere, armas Plussi lugeja!

L

oodan, et elad hästi ja tunned kontaktivaba rõõmu linnulaulust ja päikesepaistest. Sul on olnud julgust võtta kätte see ajakirjanumber - oled teinud targasti! Siit leiad kindlasti veelgi julgustust ja jõudu, et jätkata oma igapäevast võidujooksu, mille nimeks on elu. Kuhu keegi meist jookseb, eks seda teab ainult igaüks ise. Seame eesmärke kuhugi jõudmiseks või millegi saavutamiseks. Aastatega võivad need eesmärgid ja prioriteedid elus muutuda. Siht aga peaks alati jääma samaks. Mis on meie, kristlaste, siht? Kas edu, pension või Taevas? Kaupmehed püüavad meile nõu anda, mida kõike võiksime elult tahta. Asju, milleta ei olegi elu justkui midagi väärt. Öeldakse lausa, et Sa ei ela täisväärtuslikku elu - kas on siis olemas poolväärtuslik elu? Selliste teeäärsete siltidega tahetakse meie suunda muuta, näidata, kuhu poole finiš võiks jääda. Tegelikult on nii, et kui selle stardijoone on tõmmanud meile Jumal, siis on Tema teinud ka finiši. Elule saab anda eesmärgi ainult Tema. Mis see siis täpsemalt on? Kas eesmärgiks on pääseda Taevasele autasustamisele ja usklikutena peame vaid lõpuni vastu pidama? Ilmselt mitte, sest muidu ei nimetataks seda võidujooksuks, vaid võiduseismiseks või -ootamiseks. Meie eesmärk on Kristus. Apostel kirjutab koloslastele: „Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole. Tema ise on enne kõike ja kõik pü-

sib koos temas“. (Kl 1:16-17) Kristus on meie eesmärk. Mäletate, kui Jeesus oma ülempreesterlikus palves (Jh 17) palub, et nii nagu Tema on üks Isaga, võiksime meiegi olla üks? See ei tähenda, et koguduseliikmed peaksid saama üheks üksteisega, vaid Temaga. Siit leiame kristlase igapäevase elu suuna ja sihi – Kristus. Kirjast heebrealastele loeme, et peame koormad ja patud maha panema, et saaksime joosta, võttes Jeesuse omale eeskujuks. (Hb 12:1-3) Tähendamissõnas viinapuust ütleb Jeesus, et meie peame jääma Temasse, siis jääb Tema meisse. (Jh 15) Päästetud saades kasutame ütlust, et võtame Jeesuse vastu oma ellu ja südamesse, aga eesmärgiks on leida ennast Jeesuses. Armas sõber, see on võidujooks, mida joostes ei muutu ainult maastik meie ümber, vaid muutume ka meie ise. Võistlus toimub vaimses maailmas. Lüües oma ihu (vaata 1Kr 9:27 ja Rm 12:2) ning uuendades oma meelt, liigume selle jooksu eesmärgi suunas, mis ei ole geograafiline punkt vaid isik Jeesus!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik. Kuidas hoida end nii vaimselt kui füüsiliselt vormis?

Elsbet Helena Tiitus (16), Viljandi Need peavad olema tasakaalus nii, et mõlema eest hoolitsetakse. Kui vaimne tervis ei ole korras, ei saa ka füüsiline seda olla. Kristlastena saame hoida vaimset tervist Piiblit lugedes ja Jumalaga palves aega veetes.

Koostas Karmel Uuselu Fotod erakogud

Aarne Kappet (19), Viljandi Vaimselt saab end vormis hoida lugedes Piiblit, käies koguduses ja noortekatel. Füüsiliselt aitab end hoida trenni tegemine. Mina näiteks käin jooksmas ja kui aega on, siis ka jõusaalis.

3

Pluss 2/2020  


Pluss lugu

„See hakkas mulle kohe tohutult meeldima, mind kutsuti trenni ja huvi järjest suurenes.“

4  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee


Eerik Haamer USALDAB JUMALAT NII VÕIDUS KUI KA KAOTUSES Eerik Haamer (19) on sportlane, kes vaatamata noorele eale on juba väga palju saavutanud. Kristlasena ta teab, et selles on mängus Jumala käsi. Hea ja kindel tunne on loota Taevase Isa peale. Tekst Elsbet Helena Tiitus, Fotod Karl Hendrik Bachmann ja Argo Ingver/Ekspress Meedia

Juurte juurde Eerik on pärit sügavalt kristlikust perekonnast. Alates vanavanisa Harrist on Haamerite perest sirgunud kolme põlvkonna jooksul viis vaimulikku. Eeriku enda sõnul oligi usk tal juba sündides veres. Sidet kiriku ja usuga tundis ta juba pisikese poisina. Isa Siimoniga on juba lapsest saati käidud pühapäevastel jumalateenistustel Mustvee kirikus, kus vanaisa Eenok siiani teenib. Eerik on nüüd ka ise selle koguduse liige. Olles aga elanud kogu elu Tartus, satub ta tihti ka kohalikesse kirikutesse. Tema onu Naatan on Tartu Jaani koguduse abiõpetaja. Oma peret hindab Eerik väga: „Ma võin julgelt öelda, et perega on mul väga vedanud.“ Ema, isa ja noorema õega on tal väga tugevad ja lähedased suhted ning pere on ülimalt kokkuhoidev. Eerik on kindel, et üsna suurt rolli mängib selles kristlus. Tema sõnul juhib kristlus inimesi rohkem leppima ja andestama. Peretraditsioonide hulka kuuluvad ka ühised söögi-, hommiku- ja õhtupalved. Kuigi kristlasi Eeriku sõpruskonnas eriti ei ole, teab ta omast kogemusest rääkida, et pigem ollakse uudishimulikud. „Tuntakse huvi, mida ma kristlasena asjadest arvan ja millised on minu vastused olulistele küsimustele,“ räägib atleet. Alles hiljuti sai ta positiivse üllatuse osaliseks, kui kuulis, et endine klassivend on hakanud huvi pärast Piiblit lugema. Koolikiusamise ja mõnitamisega noormehel kokkupuuteid ei ole olnud, tema sõnul kiuslikke inimesi tihti ei kohta.

„Mida varem kaotustunnet kogeda, seda kergem on hiljem keeruliste olukordadega toime tulla.“

Kõik saab alguse kodust Väide, et laste ja noorte liikumisharjumused saavad alguse kodust, peab eduka noorsportlase sõnul väga hästi paika. Eerikut ennast on spordini suunanud just vanemad. Tema sportlaskarjäär sai alguse üsna varakult: juba kolmeaastaselt õpetati teda basseinis ujuma. Vahepeal käis ta koguni karatetrennis ning jõudis teha tutvust korvpalliga. Seejärel läks ta kergejõustikutrenni. Pärast nelja aastat üldist selle alaga tegelemist avastas ta ühes laagris ootamatult enda jaoks teivashüppe. „See hakkas mulle kohe tohutult meeldima, mind kutsuti trenni ja huvi järjest suurenes,“ ütleb ta. Alguses see ala poisil siiski eriti ei edenenud, mistõttu polnud ka motivatsiooni. Ootamatult aga hakkas Eerik üsna kiiresti ja kergelt kogema edu. Nüüdseks ongi tema fookus juba viis aastat olnud suunatud põhiliselt teivashüppele, kuid üsna sageli võtab ta osa ka mitmevõistlustest.

5

Pluss 2/2020   


Unistused täituvad Kuigi Eerikul on üsna vähe aastaid selja taga, mahub elatud 19 sisse üsnagi palju võite ja saavutusi. Esile võiks tuua 2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused, kus ta võitis pronksmedali teivashüppes. Sama aasta noorte olümpiamängudel Buenos Aireses saavutas ta neljanda koha. Sel aastal Keenias toimuma pidanud juunioride maailmameistrivõistlustel oli plaan ja lootus jõuda esiviisikusse. „Eks kord võiks ju olümpiamedal ikka tulla,“ unistab ta. Pärast medali kaela saamist on traditsiooniline küsimus sportlastele: „Mis tunne on?“ Eerik tõdeb, et tunne on tõesti võimas. „Tekib tohutu tänutunne ning rõõmujoovastus voolab üle terve keha.“ Tema meelest on väga tore, et tulemusi ja edu märgatakse, nimelt on ta kahel aastal oma vanuseklassis valitud Eesti aasta kergejõustiklaseks. „Saada selline tunnustus on suur au ja see annab kindlasti motivatsiooni edasi pingutada.“

Ei ole õnne ilma ebaõnnestumisteta Nagu alati, on edu taga palju valu ja läbikukkumisi. Eeriku arvates on tal õnneks üsna hästi läinud, sest ebaõnnestumisi, nagu näiteks napilt olümpiamedalist ilma jäämine, on ta olnud sunnitud läbi elama juba üsna noorelt. „Mida varem kaotustunnet kogeda, seda kergem on hiljem keeruliste olukordadega toime tulla,“ arvab ta. „Tuleb leppida sellega, mis on olnud. Oluline on õppida oma kaotustest võitma.“ Tihti ongi vaimsed kriisid palju ebameeldivamad kui näiteks füüsilised vigastused, kuna noormehe sõnul on nende lahendamine hulga keerulisem. Ta leiab, et kindlasti ei tohiks jääda oma muredega üksi. Igaühel peaks olema keegi, kellele toetuda - tema puhul on selleks Jumal. Nii on rasketest aegadest oluliselt kergem läbi tulla.

Vastased motiveerivad Oma konkurentidega on Eerikul üsna head sõbrasuhted. Ta nimetab neid oma suurimateks eeskujudeks ja motivaatoriteks. Kui tal endal parajasti indu ja tahet napib, annavad rivaalide edu ja tulemused talle jõudu pingutada rohkem ja anda endast maksimum. Muidugi on erinevaid maailmarekordiomanikke, kes on olnud teatud perioodidel eeskujuks, kuid kõige suurem mõju motivatsioonile ja tulemustele on siiski vastastel. Ülimalt tänulik on ta ka kõigile oma endistele treeneritele, kes on aidanud tal tugeva baasi laduda ja samuti praegustele treeneritele, kes mängivad tema arengus väga suurt rolli. Just eri treenerite eri vaatenurgad ja meetodid tulevad Eeriku väitel väga kasuks. Nii saab ise kõigele uue ja värske pilguga vaadata. Vanemad elavad poja tegemistele väga kaasa ja toetavad teda: isa on võistlustel põhiline ergutaja ning emalikust nõust ja toetusest ei jää samuti noormehel puudu.

6  Pluss 2/2020  |  www.plussmeedia.ee

„Tuleb leppida sellega, mis on olnud. Oluline on õppida oma kaotustest võitma.“


Foto Argo Ingver/Ekspress Meedia

Kõrge lend üle ookeani Kuigi Eerik on enamiku oma elust pühendanud spordile, on tal värvikas minevik mitmeski valdkonnas. Vanemad suunasid ta lapsena muusikakooli, mille ta on lõpetanud plokkflöödi erialal. Samuti on ta veetnud üsna palju tunde kitarri seltsis. Kuigi ta praegu aktiivselt pille ei mängi, on tema jaoks alati väga toredad suguvõsa kokkutulekud jõulude aegu, kus andekad sugulased ühiselt musitseerivad. Eerikut köidab väga meedia ja filmindus, millega on tihedalt seotud tema tulevikuplaanid. Tema sõnul võib sportlaskarjäär parimal juhul kesta kolmekümnendate eluaastate keskpaigani, kuid peale seda tuleb elu edasi elada. Seega on talle oluline kõrgharidus ning juba sel sügisel, kui tal Miina Härma Gümnaasiumi lõputunnistus taskus on, plaanib ta lennata üle ookeani USA-sse. Seal on võrreldes Euroopaga parem süsteem, mis võimaldab samaaegselt edukalt keskenduda nii kõrghariduse omandamisele kui ka spordiga tegelemisele. Meedia ja filminduse sidumine kergejõustikuga oleks Eeriku jaoks parim lahendus. Kuna ta on uhkete saavutustega silma jäänud ka USA treeneritele, kes on saatnud talle kutse sinna õppima asuda, on plaan üsna kindel. Kuid hingelt on ta siiski läbi ja lõhki eestlane ning kavatseb tulevikus kodumaale naasta.

„Jumal kannab ja ei jäta üksi, aga oluline on Temale truuks jääda.“

Usalda Jumalat „Aga õige jääb usust elama.“ (Rm 1:17) Seda kirjutas apostel Paulus oma kirjas roomlastele, see on ka piiblisalm, mis toob Eerikule rahu südamesse ning on kandnud teda läbi kogu elu. Eeriku jaoks peitub usu olemus inimese ja Jumala vahelises suhtes, kus inimesel on tähtis roll. „Jumal kannab ja ei jäta üksi, aga oluline on Temale truuks jääda.“ Ta ei salga, et ka tema elus on olnud hetki, kui on Jumala tegudes kahelnud. Hiljem on ta alati mõistnud, et Jumala plaan on parim ning hea on Teda usaldada. „Miski pole juhuslik, kõik juhtub põhjusega,“ on ta kindel.

Foto Argo Ingver/Ekspress Meedia

7

Pluss 2/2020  


Gospel Tekst Triinu Tsupsman Fotod erakogu

8  Pluss 2/2020  |  www.plussmeedia.ee


Karl Sa amuel H ollman muusik i a ja tege mistega ole kurs is sama nimelis YouTub te e`i kana li ja Facebo oki lehe kaudu.

Karl Saamuel Hollman –

MUUSIK, AGA EELKÕIGE ÜLISTAJA Karl Saamuel Hollman (16) on noor muusik ja Tallinna Metodisti kiriku liige, kes kaasa teeninud erinevates ülistustiimides ja mänginud mitmeid pille varieeruvates koosseisudes. Hetkel juhib ta ülistust Tallinna Metonoorte noortekatel ja haarab alati kinni võimalusest ülistada.

Isiklik otsus

Karl on kasvanud üles kristlikus peres, aga tema vanemad olid seisukohal, et ta peaks oma otsuse ise tegema ja alles siis ristitud saama. Nende sõnul võttis ta Jeesuse vastu juba väga noores eas. Konkreetse otsuse järgida Jumalat tegi Karl 8-aastaselt, sellele järgnes ka ristimine. Sellest ajast saati, läbi Jumala Sõna uurimise ja palvetamise, on osadus Jumalaga järjest kasvanud ja arenenud. „Jumalaga koos on kõik võimalik. Ta aitab meid kõigist raskustest läbi, ükskõik, kui keerulised need meile ka ei tunduks,“ kinnitab noormees.

Looming

Muusikaõpingutega alustas ta samuti varakult – väiksena õppis poiss nooti tundma, klaverit mängima ja laulma, nii kooris kui ka solistina. Tallinna Muusikakooli lõpetas Karl klaveri erialal. Iseseisvalt on ta õppinud mängima trumme ja kitarri. Koos Priit Pajusaarega sai salvestatud ka lastelaule. Karli ja tema venna esimene päris oma projekt, mis sündis nende ema eestvedamisel, oli 2014. aastal ilmunud plaat „Elu mõte“. Järgmine album oli „Jumal on nii hea“, mille jaoks kirjutati koos vennaga plaaditäis laule. Viimati valmis Karl Saamueli sooloalbum „I’m free“, mille lood kirjutas ja produtseeris ta Jumala abiga ise. Vokaalid aitas salvestada Priit Pajusaar, kes tegi ka kõigi laulude miksi ja masteri.

9

Pluss 2/2020  


Kirg, mis kõnetab

Muusika on alati olnud keeleks, milles Karl end kõige vabamalt väljendab. „See on minu kireks juba väikesest saati,“ ütleb ta. Esitatud on erinevat muusikat ja seda nii kirikus, koolis kui ka kooris. Kogemus näitab, et selle läbi saab inimesi kõnetada. Karli muusika allikaks, inspiratsiooniks ja kujundajaks on Jumal. „Ma teen muusikat ainult Jumalale ja Temast lähtuvalt. Muusikasse põimin ka oma isikliku elu, tunded ja kogemused,“ kirjeldab ta oma loomingut. Ebaõnnestumistest ei tule noorel muusikul meelde ühtegi suurt äpardust, aga üks humoorikas seik meenub: „Aastaid tagasi, ühel väiksemal kiriku üritusel, suutsin ühe laulu teise salmi sõnad unustada. Nii sai teisest salmist instrumentaalosa.“ Sarnasusest teiste artistidega räägib Karl: „Teen oma asja ja alles hiljem avastan, et see on veidi ühe või teise artisti moodi.“ Peale muusika on teda huvitanud foto- ja videograafia ja ta tegeleb sellega siiamaani, kui aega leiab. Samuti huvitab teda graafiline disain, kuigi viimases on poiss alles algaja ja pole jõudnud sellega ka väga palju tegeleda.

Kumb oli enne – sõnad või viis?

Suureks inspiratsiooniks on talle vend Matri Joosua, kellega koos on valminud ja produtseeritud mitmed lood, ja Priit Pajusaar, kellega on alati rõõm koostööd teha. Innustanud on samuti Psalm 1:1-3: „Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.“ Küsimusele, kuidas tema laulud valmivad, vastab Karl, et iga laul on erinev: „Vahel tulevad esimesena sõnad, vahel viis või hoopis mingi instrumendi partii, akordid jne.“ Näiteks Tema laul „Kõik“ sai alguse ühel reede õhtul, kui tal tuli mõttesse üks bassikäik. Muusikut tabas suur inspiratsioonipuhang ja laupäeva õhtuks oli laul täiesti valmis. Mõne teise loo kallal tuleb töötada nädalaid või isegi kauem. Kusjuures see ei tähenda tingimata veel, et pala seetõttu paremini õnnestuks. Suurim väljakutse on tavaliselt sõnad, kuid on laule, mille puhul tulevad sõnad kohe. Parimad laulud valmivad tihti hetkega. Uue muusika osas avaldab Karl, et enne suve on välja tulemas paar värsket lugu.

Peamine asi

Noortel kristlastest muusikutel, kes tahaksid selle alaga rohkem tegeleda, soovitab Karl olla originaalne ja mitte heituda. „Tehke midagi uut ja erilist, mis paistaks teiste lugude seast välja. Ärge andke alla, kellegi esimene lugu ei tule perfektselt välja. Ja ärge unustage, et Jumal ning Temale au toomine peab olema alati meie esimene prioriteet kristlastena.“

10  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee

Tallinna Metonoorte noortekatel juhib ta ülistust, aga ei on olnud võimalusi kaasa teenida erinevates ülistustiimides - igast ülistamise võimalusest haarab Karl alati kinni. Mõnel üritusel võib teda vahel ka helipuldi taga näha. Karantiiniperioodil salvestati Tallinna Metonoortega live-esitusi erinevatest lugudest, et inimesed saaksid oma kodudes igal ajal ülistada. „Tulevikus näen ennast eelkõige ülistajana, kes järgib Jumala plaani. Ükskõik, mis Tal mulle varuks on.“


„Muusikasse põimin ka oma isikliku elu, tunded ja kogemused.“

„Tulevikus näen ennast eelkõige ülistajana, kes järgib Jumala plaani.“ 11

Pluss Pluss 2/2020   2/2020  


Misjon Tekst Vivian Tamm Fotod Madis Kask ja erakogu

Video imest, kus lühem jalg kasvas kohapeal teisega võrdseks, on leitav ka Plussi Facebooki lehel!

„Me kasvame oma kutsumuse sisse.“

Saamuelil on ka paarisaja jälgijaga Facebooki leht, kus saab vaadata tema avalikke jutluseid otse live’s ja palju muudki. FB: Saamuel Kadanik

12  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee


Saamuel Kadanik – Sõna järgi tegutseja

Saamuel Kadanik (24) on tänavaevangelist ja alates 2018. aastast Oleviste koguduse aktiivne liige. Ta kuulutab tänavatel julgelt Jeesuse nimel evangeeliumi, seda Jumala mehele omase alandlikkusega. „Tehke jüngriteks kõik rahvad..“

Saamuel kutsus Jumala enda ellu juba 5-aastaselt Oleviste kiriku Laste Jõulupuul. Koguduses teenib ta kaasa sellega, mida parasjagu vaja, olgu selleks ülistus, eestpalve või oma tõlkimisoskuste kasutamine. Tema kuulutamine tänavatel sai alguse, kui ta onu pakkus võimalust tõlkida evangeeliumi vene keelest eesti keelde. See andis Saamuelile võimaluse kogeda Püha Vaimu ja sellega kaasnevat rõõmu, mida ta polnud varem kogenud ei koguduses ega kristlikel konverentsidel. Nagu iga asjaga, oli alguses veidi ikka kartust ja ebakindlust, kuid mida rohkem aega mingile tegevusele pühendada, seda paremaks ja enesekindlamaks saadakse. Nagu Saamuel ise ütleb: „Me kasvame oma kutsumuse sisse.“ Nii on ta evangeeliumit jagamas käinud nii tänavatel, laevadel kui ka lennukites, spontaanselt ja planeeritult. Saamuel usub, et kõik kristlased on kutsutud jagama individuaalselt inimestele enda ümber head sõnumit Jeesuse ristisurmast ja ülestõusmisest. Selle kõige juures on tähtis meeles pidada, et peab paluma koguduse pastorite eestpalvet ja õnnistust, sest kunagi ei saa evangeliseerida enda tarkusest. „Kindlasti on rõõmusõnumi jagamise juures oluline olla ka avatud südamega, sest Vaim saab anda väga konkreetseid juhiseid,“ rõhutab noormees. Evangeliseerimise juures on tähtis rääkida Jeesusest ja tunnistada, mida Jeesus on teinud, millest vabastanud ja millest tervendanud. „Evangeelium pole raske. See peab olema nii lihtne, et isegi laps saab aru,“ ütleb Saamuel.

Füüsilise ja vaimse vormi olulisus

Ennast sportlikuks inimeseks pidav Saamuel on varasemalt tegelenud heal tasemel nii kickpoksi kui ka jalgpalliga. Ta elus oli aeg, kui ta käis 7-9 korda nädalas trennis, mõnikord isegi 2 korda päevas. Ühe päeva nädalas aga võttis ta juba siis puhkamiseks. Enam Saamuel nii suurel hulgal end ei treeni. Ta on leidnud, et mõistlikus koguses trenni teha on hea ja vajalik, kuid rohkem kasu on vaimsest treeningust. „Tänapäeval oleme väga mugavateks muutunud ja liigume tegelikult väga vähe. Võimaluse korral kasutame pigem autot või ühistransporti. Tegelikult võiksid kõik rohkem liikuda,“ ütleb ta. Näidetena toob ta esile Jeesuse, kes palju kõndis, ja ka Pauluse, kes samamoodi liikus palju oma misjonireise tehes. Vaimses vormis hoiab Saamuel end Jumala Sõnaga. Täpselt nii, nagu inimene vajab füüsilist toitu, vajab iga kristlane ka Vaimu toitu. Tema jaoks on olulisel kohal ka ülistus, seda nii eesti, vene kui ka inglise keeles, ja Püha Vaimu läbi keeltes palvetamine. Lisaks paastub Saamuel regulaarselt, et jõuda Jumala ligiollu. „Nagu öeldakse 2Kr 3:18, siis kui me veedame aega Jumala ja Tema Vaimu ligiolus, muudetakse meidki kirkaks.“

Täpselt nii, nagu inimene vajab füüsilist toitu, vajab iga kristlane ka Vaimu toitu. Jeesus austab oma nime

Aastate jooksul on olnud ka palju hetki, kus inimesed võtavad Jeesuse oma ellu vastu, kuid kahjuks vähesed on jõudnud kogudusse. Rohkelt on siiski üleloomulikke, palve peale tervenemisi. Jalg, mis oli kasvanud kohapeal 2-3 cm, on üks selline juhtum, mis ka videopildile jäädvustatud. Teine näide juhtus kord, kui Saamuel oli sõpradega tänavatel palvetamas ühe vanema meesterahva pärast, kellel oli diagnoositud vähk. Sealsamas tegi mees päästepalve ja koos palvetati Jeesuse nimel paranemist. Pool aastat hiljem nägi üks tema sõpradest seda sama meest jalutamas. Mees tunnistas, et pärast päästepalvet oli vähk kadunud ja ta oli saanud täiesti terveks. „Jeesus tegi ta terveks, Jeesus austas oma nime,” on Saamuel veendunud.

13

Pluss 2/2020  


Persoon Tekst ja foto Kristo Toots

Christiana Lainde –

eluviisilt ülistaja Christiana (18) teenib ülistuslaulja ja -juhina 3D ning PP bändis. Ülistus lähendab teda Jumalaga ka raskustes, kui mõtteid on keeruline sõnadesse või palvesse panna. Liitusid hiljaaegu PP (Piiblipäevade) bändiga. Milline oli Su teekond sinna? See ei olnud selline lugu, et minult küsiti ja vastasin kohe jaatavalt. Tegelikult pean ülistusjuhina vastutama selle eest, et usun ja elan selle järgi, mida välja laulan. Oma südamehoiakud tuleb tõsiselt läbi kaaluda - kas mind erutab suure rahvahulga ees esinemine või soovin Jumalat ülistada ja inimesi Talle lähemale tuua? Ülistusmuusika seob inimesi kahekõnesse Jumalaga. Selline läbi katsumine võib olla päris karm, sest pead enda vastu aus olema. Palju palvet ja läbikatsumist oli enne, kui mõistsin, et mul on õige eesmärk. See aitas mul ülistusjuhina kasvada. Kuidas end füüsiliselt ja vaimulikult vormis hoiad? Tegelen aktiivselt spordiga: käin tihti jooksmas ja treenin kodus või jõusaalis. Vaimulikuks kasvuks uurin süvitsi Piiblit ning selle kohta käivat kirjandust ja videoid. See aitab hoida põnevust ja motiveerib aina enam lugema ja avastama. Samuti kuuluvad minu päeva juurde palve ning ülistus. Treenin iga päev, et seesmine inimene kasvaks ja tugevneks, isegi kui väline inimene kulub päev-päevalt. (2Kr 4:16) Psalmis 23 öeldakse, et Issand täidab meie karika. Kuidas täidab Jumala ülistamine Sinu karikat? Kogesin Jumalat esimest korda läbi ülistusmuusika. Ülistades täitun väga tugevalt Püha Vaimuga ja tunnen Jumala lähedust ning Isa armastust Ta justkui hoiaks mu ümbert kinni. Olen kogenud ka meeleparanduslikku armastust. Südamehoiak peab aga olema selline, et oled ise valmis võitlema muutuste eest oma elus. Olen väga selgelt kuulnud Jumalat oma elu kohta rääkimas, kusjuures Tal on komme sosistada. :) Kuna suurem osa ülistuslauludest on kirjutatud Piibli põhjal, täidab see mind Jumala Sõna haridusega ja teeb suhte Jumalaga selgemaks. Ülistus ei kasvata ainult emotsiooni, vaid see on kindel põhi, millel elada ja tegutseda.

14  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee


Toimetajalt

VÕIDUKALT LÕPUNI Tekst Triin-Mary Raudkivi Foto Karl Hendrik Bachmann

K

õik, kes võistlusel jooksevad, tahavad jõuda võidukalt lõpuni. Sama on ka elujooksuga, mis vahel tundub kui maraton, vahel nagu rahva-, öö- või isegi tõkkejooks. Võrdluseid võiks jäädagi loetlema, aga edasi peab liikuma, samm sammu haaval. Pauluski julgustab: „Jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu.“ (Hb 12:1) Kindel on see, et iga jooksja on oma aega panustanud ja pingutanud selleks, et võistlusel läheks hästi ja muidugi selleks, et võimalusel tulla esimeseks. Võistlusolukorras aga tekib väsimus ja kurnatus, jala võib ära väänata. Tuleb kiusatus alla anda. Sellistel momentidel tekib küsimus: „Kuidas ikkagi võita? Kuidas küll saada esimeseks?“ Peas võivad hakata ringlema erinevad ideed, kuidas saada parimaks, ja need mõtted ei pruugi kõige ausamad olla. Toome siia näite: rallisõitja võib valida kõrvaltee, mis on poole lühem. Nii tehes aga ei ole ta aus ei enda ega teiste suhtes. Suur on ka risk nii õnnetusse sattuda. Seega, ärme tee sohki. Matteuse 7:14-15 öeldakse nõnda: „Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!“ Kirjakoht ütleb selgelt, et õige on kitsas tee, millel püsida on raske. Tuleb ka palju rünnakuid. Enda vaimulikus elus mäletan aega, kui sattusin valeõpetuse kirikusse ja uskusin mingil hetkel ka seal räägitut. Lootsin, et just valeõpetusega jõuan kiiremini Jumalani, aga nii see ei toimi. See hoopis lõhkus tugevalt minu vaimulikku elu ning läksin Jumalast kaugemale. Teisi teid mööda Jumalani ei jõua, ainus võimalus on Jeesus. Kallis lugeja, see teekond, kus me oleme, on raske. Meil tuleb nii paljude asjadega võidelda, olgu see pornograafia, tubakas, valeõpetus, enesevihkamine või midagi hoopis muud, aga ühte saan Sulle lubada: Jumal armastab Sind ning Tema silmis oleme rohkem kui võitjad Jeesuses. Püsime koos sellel teekonnal. Meil ei ole vaja muud, kui usaldada ennast Jumala hoolde ning käia koos Temaga sellel kitsal teel, mis viib meid võiduni.

15

Pluss 2/2020  


Film Tekst Aarne Kappet ja Katarina Kaleininkas Fotod Movie Picture DB

Ma loodan veel I Still Believe (2020) räägib tõestisündinud armastusloo, mis on inspireeritud kuulsa muusiku ja laulukirjutaja Jeremy Campi eluloost. Filmi sõnum on, et ka suurimate tragöödiate sees on Jumal lähedal. Tema peale saab loota.

Rasked uudised Jeremy Camp (KJ Apa) kohtub oma õpingute jooksul Calvary Piibli Kolledžis Melissa Henningiga (Britt Robertson). Esimest korda kohtuvad nad bändi The Kry kontserdil, kus ka noormees osaleb. Järgmine päev kooli peal kohtudes kutsub tüdruk Jeremy õhtuks randa ja palub poisil ka kitarr kaasa võtta. Seal seltskonnaga lauldes hakkavad nende tunded teineteise vastu kasvama. Meeldimisest saab kiindumus. Neist saab paar, aga nagu igas suhtes, tulevad ka neil omad raskused. Kui mõni kuu hiljem lahku minnakse, on see valus löök. Jeremy läheb selleks ajaks oma vanemate juurde. Seal helistab talle JeanLuc (Nathan Parsons), tema sõber bändist. Teatada on halb uudis, mis puudutab Melissat, ja Jeremy peab kohe haiglasse sõitma. Kohale jõudmiseks kulub paar päeva, viimaks haiglas teatab arst: „Melissal tuvastati vähk.“

Kõike seda väärt Lõpuks noored kohtuvad uuesti, aga kurbuse asemel Melissa naeratab. Ta ütleb: „Jeremy, olen mõelnud ja jõudnud järeldusele, et kui ma peaks vähki surema, aga selle läbi leiab ka üks inimene Jeesuse, on see kõik seda väärt.“ Ei lähe kaua, kui Jeremy teeb abieluettepaneku. „Kuhu iganes see olukord meid viib või mida ka maksma läheb, ma olen koos sinuga. Ma armastan sind,“ kinnitab ta. Ta teab, et Melissa on see õige, kellega ta tahab koos olla. Ka Melissa on palvetanud ja küsinud Jumalat, kes on ta tulevane mees, ja teab samuti, see on Jeremy.

16  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee


„ See ongi p on y Cam lle üks m e r Je , ke aulja on I Still l k i l t te kris id hit u on ta a m i r k suu e. Kok umit Believ nud 11 alb oni and milj välja ud üle 4,5 ün i. ja mü ksemplar e

armastus, et sa olid nõus koos temaga tulle astuma.“

17

Pluss 2/2020  


Palvetage tema eest! Selleks ajaks juba tuntust koguva muusikuna, kasutab Jeremy võimalust. Ühel kontserdil palub ta publikul tõusta ja panna käed Melissa peale. Palvetada tema tervenemise eest. Kartmata negatiivset reaktsiooni, palub ta rahval teha see ususamm, kuigi arstid ei ole olnud optimistlikud. Jõuab kätte päev minna arsti juurde, kes ütleb, et olukord on hullemaks läinud. Vaja on operatsiooni. Ometi sünnib ime! Operatsiooni käigus avastatakse, et vähki ei ole, see on kadunud. Tunnistust Jumala imest jagavad nad ka kontsertidel ja see levib raadiosse ning jõuab paljudeni. Hoolimata olukorrast, usaldavad Jeremy ja Melissa Jumalat.

„Kui ma peaks vähki surema, aga selle läbi leiab ka üks inimene Jeesuse, on see kõik seda väärt.“ „Keegi ei ole öelnud, et kristlase elus ei tule katsumusi.“

18  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee


Raadio

Plusspunkt pakub põnevat kuulamist ka keerulisel ajal Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Kristo Toots ja Richard Markus Tamm

Valu ja lootus Noored abielluvad oktoobris, aga juba mõned päevad hiljem oksendab Melissa öösel verd. Kiirelt toimetab Jeremy ta haiglasse. Varsti selgub põhjus – vähk on tagasi ja seda ei ole võimalik opereerida. Pole jäänud palju aega, võib-olla mõni kuu või nädal. Järgnevad mitmed magamata ööd haiglas. Melissa kinnitab küll, et tal on parem olla, aga kui Jeremy arsti kutsumast tagasi jõuab, on naine surnud. Jeremy süda murdub. Ta nutab ega suuda uskuda, et ei saanud hüvasti jätta. Ahastusega koos tulevad valu ja kahtlused. Alles peale jutuajamist isaga hakkab ta oma leinas edasi liikuma. „See ongi armastus, et sa olid nõus koos temaga tulle astuma,“ kinnitab isa. Päris elus on muusik intervjuudes sellele ajale tagasi vaadates öelnud: „Valu on universaalne, kõik kogevad seda. Oluline on, kuidas sellega hakkama saad. Võid mõelda, miks Jumal nii on teinud, aga selles hoiakus pole lootust. Keegi ei ole öelnud, et kristlase elus ei tule katsumusi. Jeesus on lubanud meiega neist läbi minna.“ Varsti peale Melissa surma istub Jeremy oma toas ja kirjutab temale pühendatud loo nimega „I Still Believe“ ehk „Ma usun ikka veel“.

See on saade noortelt noortele, kus tahame rääkida teemadel, mis kõnetaksid ja julgustaksid igaühte, kes kuulama satub. Kutsume külla huvitavaid inimesi ja arutame põnevate küsimuste üle. Loomulikult ei puudu ka hea muusika. Plusspunkti juhivad vaheldumisi 2 tiimi: Kristo Toots ja Maarja-Liis Mölder ning trio Robin Ulla, Richard Markus Tamm ja Lizette Kassmann. Elame kummalisel ajal, ei tea, mis homme saab. Õnneks on Taevaisa ikka see sama. Märtsikuud alustasimegi Jumala hääle kuulamise teemal. Maarja-Liisi ja Kristo saatekülalisteks olid Kätlin Tammiste ja Saamuel Kadanik. PS: Jumal rääkis samuti :) Teisel tiimil oli märtsis külas Robini isa Marco Ulla. Saime kinnitust, et käbil ja kännul on mõndagi ühist, sest teemaks oli elukestev sport. Kui suured silmad on hirmul? Mida teha, kui ma kardan? Kuidas hirmust võitu saada? Aprilli alustasid duo aruteluga nendel teemadel. Kuuleb ka põnevaid fakte foobiatest. Kõiki saateid saab järele kuulata lehel Pereraadio.ee, uuemad saated on üleval ka Soundcloudis, kust on eriti mõnus ja lihtne kuulata! Plusspunkt läheb küll suvepuhkusele, aga sügisel ollaks jälle eetris uute saadetega! Suviseid kordussaateid saab kuulda Pereraadios sagedusel 89,6 MHz Tallinnas ja 89,0 MHz Tartus.

PS!

tes b saa eeldi sika? m e l l Su muu i kõlav lusspunkt yst. f P i t a o i e p L ka S rjuta istid playl ngusse ki ja lase i Ots dia“ a! d smee „Plus stusel kan i ül

Usu ainult Melissa soov, et tema lugu kedagi puudutaks, sai ka teoks. Peale järjekordset kontserti, tuleb Jeremy juurde üks tüdruk, Adrienne, keda nende lugu väga on puudutanud. Mõne aja pärast nad abielluvad. Päris elus on neil kolm last ja nad täidavad Melissa soovi, jagades tema elulugu. Film lõpeb kirjakohaga, mis võib ka Sind, lugeja, kõnetada. „Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu ainult!““ (Mk 5:36)

Kuulmisen19i! Pluss 2/2020  


Noortekas Tekst Triin-Mary Raudkivi Fotod erakogu

Hood

on koht, kust võid leida oma inimesed Hood on liikumine, mis koondab misjonimeelseid noori, kes tahavad teenida ühiskonda ja toetada üksteist. Nimi tuleneb ingliskeelsest sõnast „neighbourhood“ ehk naabruskond – koht ja kogukond, mis inimesi ühendab. Lambad ilma karjaseta

Martin Vassel (42), Tartu Maranata koguduse noortejuht, on algusest peale olnud seotud Next Stepi suveseminariga. Eelmine aasta võttis ta selle korraldamise enda peale. Hoodi idee sündis 2017. aasta seminaril, kui osalejad olid läinud tänavatele evangeeliumi kuulutama. „Jumal kõnetas. Tundsime, et peame minema sinna, kus noored kogunevad - Turu taha, Emajõe äärde,“ räägib Martin. See mõte ei olnud täiesti uus, sest pool aastat enne oli Jumal Martini südamesse pannud igatsuse kuulutada tänavatel jõlkuvatele noortele. Neid nähes ta mõtles, et nad on justkui lambad, kellel ei ole karjast. (Mk 6:34)

Jõe äärde jõudes ei oodanud neid soe vastuvõtt - nende eest hoopis põgeneti! Seminaril osalejaid see aga ei heidutanud. Prooviti järgmisel päeval uuesti kontakt luua: mängiti kitarri, lauldi ja lihtsalt vesteldi. Ei läinud kaua, kuni noori hakkas tulema laviinina, vahel 50-70 noort korraga. Kuigi suveseminar lõppes, Hood alles algas. Selle üritusega taheti jätkata. Hoodi inspireerib Jeesuse käsk: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Mk 16:15)

Hood Tallinnas

2018. aasta novembrist alustas Hood tegutsemist ka Tallinnas. Pealinnas hakkas noorte kristlaste tänavaevangelismi juhtima Sander Põldveer. Tavaline kohtumispaik on neil Vabaduse väljak, kust liigutakse edasi Musumäe või vanalinna suunas. Rõõmusõnumi kuulmine on aidanud paljudel kogeda, et Jumal on reaalne ka nende eludes, ning viinud otsusteni võtta Jeesus vastu oma isikliku Päästjana. Need isiklikud tunnistused nii noortelt kui vanadelt näitavad, kui viljakandev aeg on juba olnud. „Jumal pole mulle selle aja jooksul kunagi andnud koormat, mida ma ei suudaks kanda,“ tõdeb Sander. Ta lisab, et kui tõesti ongi mõni raske olukord olnud, siis kaaskristlased on tulnud ja pakkunud abi. „Jumal hoiab ja varustab.“

20  Pluss 2/2020  |  www.plussmeedia.ee


HOOD on ka sotsiaa lmeedias: Facebookis ja Instagr amis @hoodmission Rohkem infot leiad maranata.ee/osale /hood/ Märtsis alustati ka värske Youtube’i kanaliga!

Muudetud elud muudavad maailma

Jaakob on Tartu noor, kelle esimene kokkupuude Hoodiga oli Next Stepi suveseminaril. Sel ajal ei olnud ta veel kristlane. „Käisin lihtsalt kaasas, sest Hoodis käis palju inimesi, keda tundsin. Esimesed korrad mulle see isegi ei meeldinud.“ Kui Jaakob sai kristlaseks muutus kõik. Samade Hoodis käinud sõpradega suitsu tehes, tajus noormees oma kahepalgelisust. Tekkis küsimus: „Kuidas ma saan rääkida neile Jumalast, kui käitun nagu üks nendest?” Tänaseks on Jaakobi elu muutnud, ta on Jumala laps ning jagab rõõmuga teistele evangeeliumi.

Olge tunnistajad

„Apostlite tegude esimeses peatükis ütleb Jeesus, et peame olema tema tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.“ (Ap 1:8) Jeesuse strateegiline mõtlemine tuleb siin selgelt esile. Kõigepealt peavad apostlid kuulutama evangeeliumi Jeruusalemmas - enda ümber olevatele inimestele. Nemad omakorda viivad selle sõnumi kaugemale ja edasi,“ selgitab Martin, kuidas rõõmusõnum levib nagu võrgustik maailmas. Kõik me oleme kutsutud seda jagama, sellepärast ongi Hoodi visioon võita see põlvkond Jeesusele.

21

Pluss 2/2020  


Noortejuht Küsitles Triin-Mary Raudkivi Foto Karl Hendrik Bachmann

MARTIN VASSEL – Ususeemnest tärkas uus elu Martin Vassel (42) on Tartu Maranata koguduses noortejuht ja Hoodi eestvedaja. Noortetööga alustas ta 6 aastat tagasi, kui tekkis kaastunne nende noorte vastu, kes olid pühapäevakooli east välja kasvanud, aga muid üritusi ega väljundeid neil polnud.

Martin, kuidas Sinu tee Jumalani alguse sai? Kui olin väike poiss, kuulas mu isa vanade evangelistide makilinte. Need olid väga halva kvaliteediga, kuid evangelistide jutus oli vägi, mis jättis minusse tohutu suure jälje. Mäletan, et kunagi lapsepõlves käisid meil ka nelipühilased külas, nad tundusid lahedad, käisid tänavatel inimestele evangeeliumi kuulutamas ja olid kuidagi väga rõõmsad. Sel ajal ma veel kristlaseks ei saanud, kuigi olin emale 11-aastaselt öelnud, et minust saab misjonär.

Mis Su elus hakkas toimuma kui tuli teismelise iga? Mul tekkis soov proovida seda n-ö „keelatud ja magusat“. See viis mind erinevatesse seltskondadesse, kus tarvitati alkoholi, suitsetati ja varastati. Vale seltskonnale tekkisid võlad, suhteprobleemid, äri läks pankrotti ning minu tegemiste vastu hakkas huvi tundma politsei. Nende olukordade tõttu hakkasin hinges tundma väga suurt tühjust, häbi tunnet ning üksildust. Küsisin endalt: „Miks ma elus olen?“ Tänu sellistele küsimustele tuli tohutu igatsus Jumala järele ning tahe teha teistele head. Tegin otsuse, et vana seltskonnaga jääb viimaseks n-ö elupõletamiseks reis Vietnamisse.

Mis sai pärast seda, kui tulid reisilt tagasi? Peale reisi sai teoks plaan anda oma elu Jumalale. Otsisin Internetist üles Tartu nelipühi kiriku. Leidsin Tartu Maranata koguduse, kuhu läksin ühel pühapäeval lihtsalt kohale ja uuesti ka paar nädalat hiljem. Pastoriga palvetasime päästepalve teisel või kolmandal korral. Uue eluga kaasnevad muutused tulid kohe esile – ropud sõnad kadusid päeva pealt. Südamesse tuli, et pean ka kõik rahalised ja suhtevõlad ära klaarima. Kõige suurem neist oli 20 000€. Jumal kasutab meid kõiki erilisel viisil. See seeme, mis sai läbi nende kassettide külvatud, oli idanema läinud. Kunagi ei tohi lootust kaotada.

22  Pluss 2/2020  |  www.plussmeedia.ee


+3 lood Koostas Renata Kaleininkas Fotod Pixabay ja erakogu

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Kristlastele on vaimse tervise kõrval oluline ka füüsiline tervis.

T

õde. Füüsiline ja vaimne tervis on mõlemad olulised. Piibel ütleb, et inimese keha on Jumala tempel (1Kr 3:16 -17) ja me peame selle eest hoolt kan dma, sest nii austame oma Loojat. Vaim set tervist hoiad hästi, kui veedad aega koo s Jumalaga - palvetad, loed Piiblit ja ülistad Teda. Füüsilist tervist mõjutavad kõige rohkem liikumine ja toitumine. Kristlased ei tohiks nendesse teemadesse ükskõikselt suhtuda. Tervis on kingitus, mille eest pea me alati tänulikud olema, aga ka ise hoolt kandma .

Piibli ABC

kirjakoht.

Lemmik-

lu Kuusepa Kristiina se Tee 20, Valgu dus vabakogu

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

,

istaa südant valm a, et m o li o ra s E est täitm Esra 7:10 „S st nõudma ja tu e p õ u s ä k a ust“ nud Jehoov eadust ja õig s s li e ra s Ii a õpetad ja otsis es käsuõpetus e s e s o o M ruusanud ui ta läks Je k Esra oli vilu , e n n E t. s est Sõna ala teenimis m abi Jumala Ju t s e ig tidele õ dmised. lemma, juu isolek ja tea lm a v l ra s isolek E rääkima, oli b tema eeskuju ja valm isse ri nd ee igesse seisu õ Mind inspir lt e ls e e m palve enda süda seada.

T Taaniel

Taaniel elas Babüloonias Nebukadnetsari õukonnas, kus ta teenis koos teiste Iisraelist toodud noormeestega ja seletas ka kuninga unenägusid. Ta paistis silma oma tarkuse ja vankumatu usuga. Tema nimi tähendab „Jumal on mu kohtumõistja“.

23

Pluss 2/2020  


Piiblitegelane Tekst Laura Jõgar Pilt Frederic Leighton

Joonatan –

kuningapoeg, sõjamees ja ustav sõber Iisraeli esimese kuninga Sauli poeg ja teise kuninga Taaveti lähedane sõber - Joonatan - oli vapper, truu, aga ka isepäine sõjamees, kelle elust ja kangelastegudest võime Vanast Testamendist lugeda.

Tule, lähme!

Joonatani isa, Saul, oli Iisraeli esimene kuningas. Poega kirjeldatakse Piiblis kui vaprat sõjameest, aga ka jumalakartlikku, truud ja isetut sõpra. Seda eriti kuningas Taavetile. Temas oli ka iseteadlikkust, sest oma plaanidest ei rääkinud ta alati isegi oma isale. Hea näide: kord kui Iisrael oli sõjas vaenuliku ja tugeva rahvaga, keda kutsutakse vilistiteks, otsustas Joonatan iseseisvalt minna vilistite valvemeeskonna juurde. (1Sm 14:1) Oma sõjariistade kandjale, ainsale kaaslasele, ta ütles: „Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Issand midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Issandat aitamast palju või pisku läbi!“ (1Sm 14:6). Issand laskis sellel käigul korda minna ja need kaks lõid maha ligi kakskümmend meest. See hirmutas vilisteid ja nad taganesid. Kära ja vaenlast tabanud hirm julgustas ka Iisraeli sõjamehi, kes läksid samuti lahinguväljale, kus võitlus ja taplus oli suur ning kandus kaugele. Rahvas hakkas väsima, aga Saul vannutas rahvast: „Neetud olgu see mees, kes sööb leiba enne õhtut ja enne kui ma olen kätte maksnud oma vaenlastele!“ (1Sm 14:23-24)

„Kas Joonatan peab surema, tema, kes on saavutanud selle suure võidu Iisraelis?“ 24  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee

Meie noorus (või ka vanadus) ei ole miski, mis iseenesest teeb meid vähem võimekaks Kristust teenima või Talle au tooma.


Ta oli ustav s õ kuigi riskis n ber, ii isa vihaaluse oma ks saada.

Nimi Joona tan tähenda b „Jahve on an dnud“. Taavet püh endas Saulile ja Jo onatanile nutulaulu. (2 Sm 1:17-27)

Valmis vastutust võtma

Joonatan aga polnud kuulnud neid sõnu. Metsas mett nähes, ta sõi seda. Hiljem, kui keegi rahva hulgast talle tema isa vannet mainis, ei hoolinud ta sellest. Arvas hoopis, et isa oli valesti teinud ja rahvas oleks võinud siiski sõjasaagist süüa. Kui nüüd küsiti Issandalt nõu, kas vilistitele järele minna, oli vastuseks vaikus. Kes oli selles süüdi? Sel ajal selgitati patu põhjustaja välja liisu heitmisega. Liisk langes Joonatanile, kes ka tunnistas oma üleastumist ning oli valmis sellepärast surema. Ta võttis oma teo eest vastutuse, isegi kui ei olnud tahtlikult seda teinud. Ka Saul pidas õigeks teda karistada, aga noormehe kaitseks astus välja rahvas. „Kas Joonatan peab surema, tema, kes on saavutanud selle suure võidu Iisraelis?“ See oli nende küsimus, mille kaudu päästeti Joonatani elu. (1Sm 14:45)

Sõpra tunned hädas

Teame veel, et Joonatan oli Taaveti väga lähedane sõber nende hinged olid ühte köidetud. (1Sm 18:1) Sõprus algas pärast Taaveti võitlust Koljatiga (1Sm 17). Saul oli Taaveti oma kotta elama võtnud ja andnud talle kõrge ameti. Taaveti sõjakäigud olid aga edukamad kui Sauli omad. See tekitas kuningas vihkamist – Saul oli andnud oma sulastele käsu Taavet tappa. Joonatan hoiatas oma sõpra ja läks ning kõneles oma isale temast head. Teatud ajaks Saul leebus, aga varsti sepitses uusi plaane Taaveti tapmiseks. Taavet põgenes ja kohtus Joonataniga salaja, et teha kindlaks, kas Saul tõesti soovib tema surma. Selgus, et nii ongi ja Joonatan andis sellest Taavetile teada, nagu oli lubanud, ja aitas teda edaspidigi. Ta oli ustav sõber, kuigi riskis nii oma isa vihaaluseks saamisega. Mitmel korral on öeldud, et Taavet ja Joonatan tegid liidu. (1Sm 18:3, 20:16 ja 23:18) Nii tugev oli nende sõprus. Lihtsam oleks olnud Taavet kõrvaldada ja ise kuningaks saada, aga jumalakartus ja ustavus ei lubanud seda. Oma isale oli ta ustav, aga üle kõige ikka Jumalale. Samuti oli see kuningapoeg valmis tegema peaaegu kõike oma sõbra heaks. Tegutsedes koos Issandaga, ta mõistis, et Jumala tahtmine peab sündima – olgu see kasvõi trooni kaotus. Joonatan suri lahingus vilistite vastu koos oma vendade Adinadabi ja Malkisuuaga (1Sm 31:2). Sealsamas suri ka tema isa. Neid mõlemaid leinas Taavet veel kaua.

25

Pluss 2/2020  


7

Seitse

Tekst Artur Sirk Foto Unsplash

vaimulikk u distsipliin i

Füüsilist te Timoteose rvist kindlasti alahin d le aga jumala , et „kehalisest harju amata, ütleb Paulus Milles see kartus on kasulik kõ tusest on vähe kasu ig , ju Millist kas malakartus väljend eks.“ (1Tm 4:8) u see toob? ub?

P IIB L I J A U K VAIMULI SE K IR J A N D U E U U R IM IN

1

KIRJAKOHTADE PÄHEÕPPIMINE

astada e kogu elu av am sa st e ill ame s, m damesse. Pe tu kaevandu sü ja h a õ m p o n a o d l e ta Piib istab a talle õistmine valm ga aardeid, mid m id u e ill at m , am d at hin n raam ama palju ae ma, et see o peab pühend u tt aga tunnista tõ tlikud e e S . si on paljud kris ale rasku s e ik p ti ab h ti ks ile re e u m le. Su d meile kätte iibli uurimise d Piibli aarde ju al ja energiat P d p tu a e g lo vä t e d on teinu helepanelik, autorid, kes etu oluline olla tä n o ki iis , ei oleks tarb S s! tatud raamat e saadavamak im n ks ki u gi men kirjandus, ise ele. imsele tervis va lik ju h ka i võ

(Ps 1:1-2)

PAASTUMINE

(Mt 6:16-18)

3

Piiblis tähendab paastumine alati söö mise ja tihti ka joomise täielikku katkestamist kind lateks ajaperioodideks. Pühendudes nii palvele, leinamisele või Jumala ülistamisele. Paastudes kogeme, et meie üldine sõltumine maistest asjadest ja naudingutest leevendub. Leiame, et mõistus on selg em ja süda puhtam ning Jumala suhtes tundliku m. Sestap läheme suurema rõõmuga Tema arm utrooni ette.

26  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee

(Ps 119:11)

2

Meil on väga palju õppid a oma vendadelt ja õded elt kommunistlikus Hiinas. Hoolimata sellest, et pa ljudel neist ei ole Piibleid, mõtis klevad nad selle sõnadele igapäevaselt. Kuidas? „N ad ei saa võtta ära seda, mis on meie südames,” on ne nde vastus. Meil on Piibli d, mida saame vabalt luged a ükskõik kus, kartmata tagakiusu. Sellegipooles t tuleb meilgi ette palju olukordi, kus on ülimalt kasulik, Piiblit lahti tegem ata, lihtsalt meenutada kirjak ohti sõna-sõnalt. Seeläbi võime leida igal hetkel om a päevas juhtimist, kosut ust, põhjust meeleparandusek s ning tarkust.


JUMALA KÄSKUDELE KUULETUMINE

5

(Jk 2:17)

ARMULA

UD

) (1Kr 11:26

4

Meistriks ei saada vaid raama tuid lugedes. Arstidest põetajateni või inseneride st ehitajateni on selge, et oma töö tõeliseks mõ istmiseks tuleb käed ise külge panna. Isiklikult ava stada kõike seda, millest kooliõpikud, teadusarti klid ning õpetajad on rääkinud. Sama on usuga. Igapäevaselt on vaja Piibel kätte võtta, seda uurida , et õppida tundma Jumalat – kes Ta on ning kuidas Ta tahab, et me mõtleks, tegutseks. Usk on aga see, mille kaudu aitab Püha Vaim meil elada par imat võimalikku elu ja olla Jumalale meelepärase d. Ükski inimene omast jõust seda ei suudaks.

ikumat lt tähendusl ine. See on u k li u im a v ida rdm On raske le rmulaud ehk leivamu a viis, kuidas i u m k a t v a k ta u ts a k prakti a g ustööd m ning käe urma lunast is st ri se kõige selge u st e lastena Kri da teha õig tud saame krist luline on se O ääri . v i ta a st n ie in h e tä tähistada ja ga, mõistes, et olem e kutsutud iaku Siiski olem . a g la südameho a m osadust Ju imat evankogemaks oma! Kaun ija jo ja a m ö sö u. Õnnisteg armulauast tust maailmas ei leid uulu juurde. geeliumi k likult meie u ih is in e v ja tuleb leivas

PATU ISTAMINE TUNN -9)

6

le kida. Ei o atust rää p igis e õ s k k e a t t olem l pelja e , ja a a d ie a t e M jame unnis utud. Va endale t ik r iv lt ld o e o e ist. m up pühitsem sides pat ii ja v t lu s e u t a s de me om , kui arva ndust, an u a r lj a a p p t le s e e me Jumala alat, kell a arvata ikest Jum dades ja ä v le Me ei sa o p he, sest end alan patust vä ada. Jumala ees eda vaba t tus ame kog a s , , u d t vastu pa ü t a ü s p attu kui des oma istama p tunnista n a Jumala n d u t e g e o m k a e ja P a . t t is nemis kem mõ aina roh t. s u v a siis saab u süg m r a u t a mõõtm

(1Jh 1:8

PALVETA (Fl 4:6-7)

M IN E

7

Jumala Sõnas t saame luge da imelisi tõ kes kuuleb kõ desid Isast, igi oma laste p alveid, kes tu Tema ette al levad andlikkuses ja usus. Kogu eluga - Piibli kristliku lugemise, paa stumise, kirj pähe õppimis akohtade e, Jumalale ku uletumise, ar ning patu tu mulaua nnistamiseg a - peab kaas pidev ning tä as kä ima ielik Jumalat usaldav palve Temalt jõudu . V ajame ning tarkust kõigeks.

27

Pluss 2/2020   4/2019  


Piibliõpetus Tekst Mihkel Madalvee, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku pastor, Eesti Kaitseväe logistikapataljoni kaplan Fotod Pexels ja erakogu

, s u v a g u Võida m d e l o a S , a näe vaev u m i a V a h ü P tempel! 28  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee


„Ole, kes sa oled, aga ole seda koos Jumalaga.“

„Ole, kes sa oled, aga ole seda koos Jumalaga.“ See oli minu pastori nõuanne, mille eest olen talle tänulik. Edasi sõitsingi siis lauda nagu ei kunagi varem. Peale teoloogiaõpinguid, kui mind pastoriks ordineeriti, olin ka sponsoreeritud, Eesti mõistes top 7 lumelaudur ja lumelauaklubi Mässer president. Õppisin nende aastatega samaaegselt olema Jeesuse järgija ja sportlane. Hetkel teenin Eesti Kaitseväes kaplanina ehk väeosa vaimulikuna, aga olen jätkuvalt ka aktiivne spordimees. Maastikurattasõit, orienteerumine ja laskmine on lemmikud, aga kõige armsamaks alaks jääb ikka lumelauasõit.

Õige suhtumine

Pastor ja lumelaudur Aastal 1997 oli Eesti lumelaua kultuur oma tõusutee alguses ja mina selle kõige keskel. Paar aastat varem olin saanud ilmutuse Jumalalt, et Ta on tõeline. Uudishimuliku noorena palusin Jumalat: „Kui Sa oled olemas, siis õpeta mind aru saama, kes Sa tegelikult oled.“ Olin sel ajal kahe subkultuuri vahel ja tundsin, et seisan küsimuse ees nagu Hamlet – olla või mitte olla? Olla Jeesuse järgija või hoopis lumelaudur? Arvasin, et kahte korraga ei saa. Läksin oma pastori juurde jutuga, et peaksin vist lumelauast loobuma, et olla usinam usklik.

Ärge saage minust valesti aru, ma ei eelda, et kõigist peaksid atleedid või elukutselised sportlased saama, küll aga füüsiliselt aktiivsed inimesed. Öeldakse, et terves kehas terve Vaim. Leian, et see võiks vabalt olla kristlaste moto. Seda õpetas apostel Paulus, kui ta ütles Korintose kogudusele: „Või kas te ei tea, et teie ihu on Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?“ (1Kr 6:19) Inimese maine ihu on Püha Vaimu tempel ja seetõttu peab selle eest hoolt kandma. Tänases mugavusühiskonnas on lausa hale vaadata neid - eriti kristlasi - kes on lodevad ja pehmelt öeldes nõrgukesed, selle asemel, et olla eeskujuks paljudele. Olen näinud 20aastasi noori mehi, kes ei suuda isegi 10 sekundit kangil rippuda, rääkimata siis rippes kätekõverdustest. Esitan siis väljakutse nendele noortele, et tehku mulle pähe või vähemalt järele. Mõnda selline üleskutse innustab, paljusid heidutab. Kuhu on kadunud füüsiline võistluslikkus!? Siia sobib näide ühest teismelisest poisist, kes kunagi minu noortekal käis. Tema kallal hakati naljatades nokkima, sest ta oli n-ö paksuke. Noor poiss võttis selle peale end kätte ja hakkas korrapäraselt treenima, ajas end kenasti vormi. Vaat see on suhtumine, mida tahaksin rohkem noorte seas näha. Ei tasu

29

Pluss 2/2020  


Kuidas saame jagu kiusatustest, kui pole harjunud pingutama?

laskuda ka äärmustesse, kus ollakse maskuliinsed, ülespumbatud machomehed või siis ilueedid. Olulised on iseloom ja õige suhtumine. Iga inimene peaks nii oma füüsise eest hoolt kandma, et tema keha Püha Vaimu templina oleks samuti sitke, vastupidav ja terve.

Distsipliin tuleb kasuks Mainitud omadused aitavad meil jõuda sinna, kuhu Jumal tahab meid suunata. Igal ühel on Jumalast antud siht ja suund. Kui Paulus kirjutab: „ma jooksen, aga mitte nagu pimesi; ma võitlen, aga mitte nagu tuult pekstes, vaid ma löön oma ihu ja teen ta oma orjaks,“ (1Kr 9:26-27) on kõik see suurema eesmärgi nimel. Muidugi, keha ei taha seda n-ö piinamist. Kui me aga ennast ei distsiplineeri, ei alluta keha oma tahtele, siis kuidas peaksime suutma taluda olukordi, millesse koos Jumalaga satume? Kuidas saame jagu kiusatustest, kui pole harjunud pingutama? Anname lihtsalt järele? Mida ütleb selle kohta Jumala Vaim meie sees? Tal ei ole selle üle hea meel. Olen kogenud, et kui suudan sundida mugavust armastava keha trennis või võistlustel pingutama, siis suudan seda teha ka pingelistes eluolukordades. Julgelt vastu võtta väljakutsed, kui Jumal sunnib mind edasi rühkima. Usun, et suudan seda taluda koos Temaga. See on põhjus hoida oma tempel puhas ja töökorras. On palju lihtsaid viise, kuidas oma toonust hoida ja kehale koormust anda. Selle asemel, et linnas sõita 1-2 peatust ühistranspordiga, võiks vabalt need mõned kilomeetrid tempokalt maha kõndida. 15-20 minutit ja ongi keha koormust saanud. Kodus arvuti taga olles võid iga tunni tagant teha kätekõverdusi, 3-5 minutit planku või 10 astronauti. Võta osa mõnest ägedast väljakutsest, võimalusi on palju!

Veel rohkem fantaasiat spordi seose märkamiseks nõuab Jh 21:11, kus räägitakse kalapüügist. Tänapäeval korraldatakse õngitsemises lausa maailmameistrivõistlusi, kus võitja on see, kes määratud aja jooksul massi poolest suurima koguse kalu välja püüab. Sellest vaatevinklist lähtudes võib huumoriga mõelda, et Peetruski oli pühendunud kalapüügisportlane. Nimelt, kui Jeesus Tibeeria järve ääres jüngritele ilmus, palus ta neil tuua ka need kalad, mis nad just enne olid püüdnud. Kalu oli kokku 153, mis näitab, kui täpselt saak oli üle loetud ja peegeldab natuke ka kaluriametit pidanud mehe sportlikku hasarti.

Võidujooks Ühe kõige sportlikuma teksti leiame taas kirjast Korintose kogudusele, kus räägitakse võidu jooksmisest. Pauluse ajal olid sportmängud, nagu tänagi, populaarne teema. Jeesuse järgimine on nagu jooksuvõistlus. Sageli arvatakse ja õpetatakse, et kui inimene saab päästetud, on ta finišisse jõudnud. Päriselt on ta alles astunud üle stardijoone, nüüd on vaja hakata pingutama. Ma pole kunagi näinud võistlust, kus peale stardipauku tõstavad osalejad võidukalt käed üles, jalutavad rõõmsate nägudega ringi, tervitavad publikut, justkui oleksid juba finišis. Kahjuks olen näinud kristlasi, kes nii käituvad. Hüüe neile oleks: „Halloo, hakake nüüd eesmärgi poole liduma!!!“ Pingutage, nähke vaeva, saage võitu oma mugavusest, loobuge tühistest tegevustest. Ole see, kes Sa oled, aga tee kõike koos Jumalaga. Mõista, mis eesmärgid Jumal Sulle on seadnud. Alluta oma keha oma tahtele ja pane see liikuma. Seda kõike tehes tood Sa au Jumalale ja näitad ümbritsevatele inimestele, kui seiklusi täis, rikas ja rahuldustpakkuv on elu Püha Vaimu juhtimise all. See on Sinu evangeeliumikuulutus!

Piibli sportlikud kujud Piiblis on mitmeid viiteid spordile. Mõne äratundmiseks peab olema tähelepanelik ja loominguliselt lähenema. Näiteks 1Ms 32:24-30 on lugu, kus Iisraeli esiisa Jaakob maadles terve öö ühe mehega. Oleks palju arvata, et tegemist oli klassikalises mõttes Kreeka-Rooma maadlusega, aga jutt käib siiski maadlusest.

30  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee

Pingutage, nähke vaeva, saage võitu oma mugavusest, loobuge tühistest tegevustest.


K Ü S IM U S E D : Milline on minu igapäe

vane

füüsiline rutiin?

Mis tegevused

da aitaksid mul arenda st? vaimsetvastupidavu

Kas julgen astuda üleliikuma

stardijoone ja hakata suunas? Jumala poolt näidatud ada

Kuidas saaksin kuulut mata evangeeliumi, kasuta selleks sõnu?

PALVE

Armas Jumal! Anna mulle se lge siht, mille suunas peaksi n liikuma. Juhata mind läbi elu, rikast a seda vahel ke eruliste olukordadeg a, et võiksin õppida Sinu u saldamist, vahel üleloom ulike vahejuhtumit ega, et näeksi n Sinu suurust . Anna mulle andeks minu nõrkushetke d ja vajadusel tõ sta mind taas rajale, sest se al ma tahan o lla ja näidata üm britsevatele, kes oled Sina , mu Jeesus. Aamen

9.-12. juuli Muhu saarel* *seoses eriolukorraga võivad toimumisaeg ja koht muutuda

LIFE LAAGER 2020 TANTS I MUUSIKA I MEEDIA MAALIMINE I KÄSITÖÖ

Mihkel Madalvee

31

Pluss 2/2020  


Palvus Tekst Artur Sirk Foto Unsplash

Jääme püsima M

eie usuelus on teekonna lõpp samavõrd tähtis kui sinna kulgemine. Nii nagu stardijoonele astuv võistleja mõtleb, kuidas finišisse jõuab, võivad paljud meist võidelda hirmuga, et ei jää usus lõpuni püsima. Võime karta, et usk lakkab, tuhmub või hääbub enne, kui oleme jõudnud oma pääste täiuseni – taevasse, kus meid tehakse patust täielikult puhtaks. Vajame kindlust, et Kristuse ohver meie eest on kehtiv täna ja igavesti, et Tema Püha Vaim hoiab meid Temas. Kui me püsiksime Kristuses vaid teatud punktini selles elus, mis kasu sellest oleks igavikus? Meie ees on võitlus patuse loomusega, mis tahab, et me vaataksime oma tublidusele ja läheksime selle tõttu uhkeks. Siis võivad tekkida mõtted nagu: „See nädal ma ei teinud nii palju pattu kui muidu, Jumal armastab mind kindlasti nii väga!” Tihti järgneb sellele varem või hiljem meeleheide, kui langeme enda seatud standarditest alla poole. Meie näiline headus, millele varem lootsime, osutus nõrgaks ebajumalaks. Lootus, mis meid kristlastena täna hoiab, on selles, et Kristus hoiab omasid lõpuni välja. (Jh 17:12,15) See usk, mis on Jumala loodud on ka Jumala säilitatud. (Fl 1:6) Meie ainus lootus käia usuteel lõpuni on teadmine, et Kristus palub meie eest, et me jääks püsima. (Rm 8:34) Andku Jumal meile usku loota ainiti sellele päästele, mis tuleb väljaspoolt meid ning mitte meist endist!

32  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee


Isa tae

vas!

Tee sed a, mida ainult puni o Sina sa ma nim ad teha es ja om sest ja ! Hoia a päästes ebajum mind l . a õV l a a test, m basta m päeva is ahva ja otsiv i n d u h t l a k evad m d minu uja patu ind pä usu hä orjuses evast v i n t g v u a t. Isegi baks sa mise lo peale s amist. otuses Aita, e üüst ei vaat le tarku t a m n a o o u sele ja r s u u s s l i püsikule in maisel vaid Su nule, in e optim lle! imliku ismile. Palun Pääste Sind, S au kuu u Poja, lub Aamen Jeesuse Kristus e nime l.

33

Pluss 2/2020   1/2020  


Hingehoidja Tekst Elina Kivinukk, spordikaplan Foto Pixabay

Kristlane ja sportlane? Internetikõned on osa igapäevaelust ja sageli kogeme, et netiühendus on katkendlik. Teist poolt pole kuulda, hakib, kohale jõuavad mõned üksikud sõnad ja sisu pead oletama. Sellisel juhul ootame, kannatame - küll laabub. Kas meie jumalasuhtega saaks olla samamoodi?

Vastuolus?

„Võimas tunne on end spordis ületada. Samas ei ole mul võimalik Jumalat ülistada ega Piiblit lugeda, kui olen intensiivses treeninglaagris. Spordivõistlused toimuvad ka nädalavahetusel ja pean sageli valima staadioni või kiriku vahel. Kui kirikusse ka jõuan, piieldakse mind pika pilguga.“ Just sedaviisi kirjeldavad mitmed kristlastest sportlased oma raskuskohti. Tundub nagu sport ja kirik ei käigi hästi kokku. Sarnane mure on ka noortel muusikutel, kes peavad tundide kaupa harjutama ja enamiku jõuluteenistusi veetma võõra kiriku sammaste vahel. Neid valdkondi on veelgi, kus tuntakse, et kutsumus ja kirikutegevused ei haaku. Jumal ei ole aga ilmaasjata neid igatsusi Sinu sisse pannud. Vahel tundub, et õige tee oleks jätta hobi maha ja keskenduda ainult usulistele küsimustele. Kas pole võimalik, et need mõlemad peaksid Sinu elus olema esindatud? Isegi kui see vahel tähendab katkendlikku ühendust, võnkeid ja hakkimist?

Nii nagu tema

Piiblis kirjeldatakse lugu väeülema teenrist, kelle Jeesus parandas isegi kohale minemata. (loe Lk 7:2-10) Väeülem oli kuulnud, et Jeesus võib aidata. Ta uskus ja saatis algul juutide vanemad, seejärel sõbrad Jeesuse juurde oma abipalvega. Edasi lugedes märkame huvitavat asjaolu. Väeülem selgitab oma lähenemisviisi põhjust nii: nagu tema annab korraldusi ja talle allutakse, võib ka Jeesus, kel palju suurem vägi, anda korraldusi, mis lähevad täide. Panid tähele? Valdkond, milles väeülem end koduselt tundis, andis talle võimaluse ka Jeesust paremini mõista. Võimalik, et ka Sina saad oma kutsumuse kaudu oma jumalasuhet sügavamaks muuta.

34  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee

Hoopis toetab!

Oluline on ära tunda, millistesse valdkondadesse peaksid panustama. Palveta, et Jumal kõnetaks, kasutaks Sind mitmes valdkonnas. Paranda katkendlik ühendus, võttes aega palveks ja Piibli lugemiseks. Mõttekaaslaste leidmine on kristliku usu ja kutsumuse arendamisel suureks toeks. Jaga ka oma usku. Näiteks kaaslastega spordiklubis. Lihtsate põhimõtete selgitamine teistele võib aidata Sul endal neid paremini mõista, tekitada sallivamat õhkkonda ning võimaldada kaaslastel paremini tundma õppida Sind, aga ka Sinu Jumalat. Kaalutle, mis on Sinu kire või hobi juures plussid ja miinused: Kuidas see kasvatab Sind kristlasena või hoopis takistab suhet Jumalaga? Teades ja teadvustades nii rõõme kui


Mõtle oma kirele/ hobile ja vasta kirjalikult küsimu stele: Mida ma selle kire/h obi juures armastan? Milliseid minu tuge vusi see kirg/hobi välja toob? Milliseid ohukohti mär Kuidas ma kasvan se kan? lles hobis kristlasena? Kuidas saan selle ho biga panustada oma koguduse või ka askristlaste ellu?

Palveta, et Jumal võ iks jätkuvalt seda kirge/hobi ar endada, kui see on Tema plaan.

Valdkond, milles väeülem end koduselt tundis, andis talle võimaluse ka Jeesust paremini mõista.

ohukohti, oled võimeline neid märkama ja vajadusel ka reguleerima. Juuresolevast kastist leiad mõtisklemiseks paar suunavat küsimust, mille vastused oleks hea isegi üles kirjutada. Lõpuks veel üks asjaolu. Väljakutse ühendada kristlik eluviis ja mingi teine eluvaldkond, võib esineda ka olukorras, kui vajatakse psühholoogilist abi. See võib samuti tekitada segadust ja küsimusi - Kas Jumal tahab, et mul oleks need vaimse tervise väljakutsed? Kas mu usk ei ole piisavalt suur? Professionaalse nõustaja ning kaplanina soovin kinnitada: kuigi need küsimused tekitavad segadust, Jumalal on selgus. Sa võid samal ajal käia Jeesuse järel ja vajadusel ka psühholoogi juures. Samuti võib Jumal ühendada mõned hobid ja kristlikud põhimõtted, mis esmapilgul ei paista kokku käivat.

35

Pluss 2/2020  


Test Koostas Ingel Madleen Tiitus Foto Unsplash

Kui tervislik Sa oled? Tervis on iga inimese üks kalleimaid aardeid ja suur Jumala kingitus, mida ei saa ise valida. Siiski on mitmeid lihtsaid asju, mida saame ise oma tervise heaks teha. Vasta igale küsimusele võimalikult ausalt või vali enda jaoks kõige tõenäolisem vastus. Lõpuks liida oma punktid kokku ja vaata tulemusi! 1.

Mitu tundi Sa päevas magad? • Vähem kui 5 (10p) • 5-7 (20p) • 8+ (30p)

2.

Kooli/tööle lähed… • Autoga. (10p) • Jalgsi. (30p) • Ühistranspordiga. (20p)

5. Sõber kutsub Sind jõusaali. Sa… • Tood vabanduseks halva enesetunde, kuid lubad mõni teine kord kaasa minna. (20p) • Ütled sõbrale, et jõusaal pole Sulle, ja teed ettepaneku hoopis kinno minna. (10p) • Nõustud kohe ja oled rõõmus, et saad sõbraga aega veeta. (30p) 6.

Millal käisid viimati matkamas? • Eelmisel aastal. (10p) • Eelmisel nädalal. (30p) • Eelmisel kuul. (20p)

7.

Vabal õhtul Sa… • Jätad õhtusöögi vahele. (10p) • Tellid pitsat. (20p) • Kokkad kodus ise. (30p)

3. Argipäeval tekib ootamatult tunnine paus. Sa… • Loed raamatut. (20p) • Lähed jalutama/trenni. (30p) • Veedad aega ekraanide taga. (10p)

8.

Päeva jooksul veedad ekraanide taga… • 1-2 tundi. (30p) • 3-4 tundi. (20p) • Üle 4 tunni. (10p)

4. Kui palju jood päevas vett? • 2 või rohkem klaasi. (30p) • 1 klaasi. (20p) • Ei joogi. (10p)

9.

Rahvaspordiüritustel Sa… • Ei käi, Sul on targematki teha. (10p) • Võtad kõigest aktiivselt osa. (30p) • Elad teistele kaasa, aga ise ei osale. (20p)

Tulemused: 210-270 punkti: Super tulemus! Oled elurõõmus ja aktiivne noor, vahet pole, kas hingelt või aastatelt. Liikumine on Sinu jaoks meeldiv tegevus, mitte tüütu kohustus. Oma entusiasmi ja energiaga nakatad teisigi. Jätka samas vaimus!

140-200 punkti: Oled tubli ja püüad teha tervislikke valikuid, mis tihti ka õnnestuvad. Siiski leiad ennast natuke liiga palju toast laisklemast, selle asemel, et värsket õhku nautida. Võta sõbrad ka kaasa ja tehke koos midagi toredat, näiteks avastage ilusat Eestimaa loodust.

90-130 Liiga tihti leiad ennast mõtlemas, et aega pole, küll homme jõuab, ma täna ei viitsi jne. Vabandusi leiab alati… Mine õhtul varakult magama ja puhka välja, et olla hommikul heatujuline ja värske. Katsu vähem aega veeta nutiseadmetes ja rohkem värskes õhus. Sa ei ole kindlasti lootusetu juhtum, tuleb lihtsalt rohkem oma mugavustsoonist välja astuda.

36  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee


Elukool

Kodune jõusaal

Tekst Kristofer Petermann ja Karl Johannes Randrüt Foto Pixabay

Jõusaali pole võimalik minna, aga sporti tahad ikka teha? Siin on mõned nipid, kuidas „koduses jõusaalis“ korralik trenn kätte saada. Ükskõik, kas lühike soojendus või raske kardiotreening, igal juhul saab korraliku koormuse.

Diivan Kahjuks või õnneks pole diivan ainult Netflixi vaatamiseks. Selle äär on ideaalne triitsepsi treenimiseks. Suurema koormuse saad, kui triitsepsi kätekõverdusi tehes vaheldumisi ühe jala õhku tõstad. Ekstreemsemateks kätekõverdusteks aseta jalad diivanile ning käed põrandale.

Toolid Toole saab üheks eriti higiseks treeninguks appi võtta. Tugevaid puidust toole on hea kasutada stepipingina. Kui tundub liiga kerge, hoia asteid tehes mõlemas käes hantleid. Sama teevad välja ka kaks veepudelit. Ka eelnevalt mainitud harjutusi saab sel viisil teha.

Põrand ja matt Kõige lihtsam variant! Internet on pungil treeningvideotest – tuleb vaid leida see, mis Sulle sobib. Piisab õhukesest madratsist ja õigest Youtube’i videost ning trenn võib alata.

Võimalusi on palju – ole loominguline! Kui Sul on hoov, siis praegu on aeg selle eest hoolitseda – maad kaevata, taimi istutada. Aktiivne liikumine ei pea olema igav, vaja on vaid natuke pealehakkamist ja loovat mõtlemist.

Motiveeri ennast! Igapäevaseid treeninguid planeerides on hea kõik üles kirjutada – kas telefoni märkmetesse või veel parem, eraldi tahvlile.

Hangi oma „k odusesse jõu saali“ ka kõlarid ja loo tõeliselt privaatse jõusaali atm osfäär. Kasu on ka peeglist, ku st saad jälgid kas teed har a, jutusi korrek tselt, aga loomulikult ka trennijär gseteks selfiedeks, et oma arengu l silma peal hoida.

b pea t s e e teh ik, nni vaatl e viga e r T te el ju PS! ma et a teist , et a e e ol le eg daks skel, u l a end ee. Öe agu m eda! t s n ei ka me on asuta k

37

Pluss 2/2020   1/2020  


PLUSS MUJAL PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

38  Pluss 2/2020 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi


ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi  Aastatellimus 8 eur  Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi:                                                                                                     Aadress:                                                                                                                       Postiideks ja linn/asula:                                                                                            Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                           Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi:                                                                                                     Aadress:                                                                                                                       Postiideks ja linn/asula:                                                                                            Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

Foto Madis Kask

Youtube

Instagram

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 2/2020  


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 2/2020  

Eerik Haamer - kergejõustiklane. Karl Saamuel Hollman - muusik ja ülistaja. Saamuel Kadanik - tänavaevangelist. Persoon: Christiana Lainde....

Pluss 2/2020  

Eerik Haamer - kergejõustiklane. Karl Saamuel Hollman - muusik ja ülistaja. Saamuel Kadanik - tänavaevangelist. Persoon: Christiana Lainde....

Profile for nuotta
Advertisement